(EIS) algatatud kooskõlastamine

1

EELNÕU

23.12.2025

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Riigi omandis oleva kinnisasja riigi maareservi arvamise, seal säilitamise ning sealt välja

arvamise alused ja kord

Määrus kehtestatakse riigivaraseaduse § 10 lõike 8 alusel.

§ 1. Riigi maareservi koosseis

(1) Riigi maareservi (edaspidi maareserv) arvatud kinnisasjad jagunevad:

1) vajalik maareserv;

2) mittevajalik maareserv;

3) määramata maareserv.

(2) Vajaliku maareservi moodustavad järgmised kinnisasjad:

1) loodusväärtusega kinnisasi, millel looduskaitse eesmärgil on majandustegevus piiratud või

mis paikneb projekteeritaval kaitsealal või mis on vajalik kaitseala laiendamiseks või soo või

raba säilitamiseks või taastamiseks;

2) kinnisasi, mis on vajalik avalikuks kasutamiseks;

3) kinnisasi, mis on metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses metsamaa, millel on riigile oluline

majanduslik väärtus või mille riigi omandis säilitamiseks on suur avalik huvi või mis on vajalik

asendusmetsastamiseks või ökoloogilise mitmekesisuse säilitamiseks;

4) kinnisasi, millel põllumajandusliku tegevuse jätkumine on riigile oluline ning mille

kasutusse andmine on majanduslikul või julgeoleku tagamise eesmärgil otstarbekam kui

võõrandamine;

5) maavaraga kinnisasi, mis on kaevandamiseks kasutusse antud või mis võib olla vajalik

maavara kaevandamiseks;

6) kinnisasi, mis võib olla vajalik riigile sellise tegevuse või arenduse elluviimiseks, milleks on

avalik huvi;

7) kinnisasi, mis võib olla vajalik kohalikule omavalitsusele või muule isikule haldusülesande

täitmiseks või sellise tegevuse elluviimiseks, milleks on avalik huvi;

8) kinnisasi, mida võib saada kasutada tootmiseks;

9) kinnisasi, mille kasutusest võib riik tulu teenida;

10) arenduspotentsiaaliga kinnisasi kuni selle konkreetse kasutusvõimaluse selgumiseni;

11) muu kinnisasi, mille maareservis säilitamine lähtuvalt riigivaraseaduse § 10 lõikest 71 on

sama seaduse § 4 lõike 1 tähenduses riigivara valitseja (edaspidi riigivara valitseja) hinnangul

vajalik.

(3) Mittevajaliku maareservi moodustavad kinnisasjad, mida ei tule lõike 2 kohaselt

maareservis säilitada.

(4) Määramata maareservi moodustavad kinnisasjad, mille säilitamise vajadus maareservis on

§ 2 kohaselt analüüsimata.

§ 2. Kinnisasjade analüüsimine

(1) Riigivara valitseja analüüsib enda valitsemisel oleva kinnisasja puhul, kas selle säilitamine

maareservis on vajalik, kui kinnisasja valitsemise eesmärgiks riigi kinnisvararegistris on

2

märgitud riigivaraseaduse § 10 lõike 1 punkti 4 kohaselt reservina säilitamine, või tuleb arvata

maareservi koosseisu, kui see ei ole enam vajalik riigivaraseaduse § 10 lõike 1 punktides 1–3

sätestatud eesmärkidel valitsejale või riigivaraseaduse § 3 lõike 1 punkti 11 tähenduses

volitatud asutusele. Analüüsi tulemusel määrab või ajakohastab riigivara valitseja kinnisasja

valitsemise eesmärgi riigi kinnisvararegistris lähtuvalt riigivaraseaduse § 10 lõikes 1 sätestatust.

(2) Riigivara valitseja võib kokkuleppel analüüsi tegemisse kaasata Maa- ja Ruumiameti.

(3) Analüüsi tulemused kajastab riigivara valitseja riigi kinnisvararegistris järgmiselt:

1) tähtajatu, kui kinnisasja omadused tingivad püsiva vajaduse see maareservis säilitada;

2) tähtajaline, kui kinnisasja maareservis säilitamise vajadus on ajaliselt määratav;

3) perspektiivne, kui kinnisasja maareservis säilitamise tähtaega ei ole võimalik määrata, aga

kinnisasi võib tulevikus osutuda riigile, kohalikule omavalitsusele või muul avalikul eesmärgil

vajalikuks või kui kinnisasja on otstarbekas võõrandada tulevikus;

4) mittevajalik, kui kinnisasja omadused ei tingi vajadust säilitada maad riigi omandis.

(4) Kui analüüsi tulemusel selgub, et kinnisasi on lõike 3 punkti 4 kohaselt mittevajalik,

analüüsib riigivara valitseja täiendavalt kinnisasja parima kasutamise võimalusi ja väärtuse

võimalikku kasvu tulevikus ning annab analüüsi käigus hinnangu, kas ja millal on kinnisasi

otstarbekas võõrandada.

(5) Kui maareservi arvatud kinnisasja on võimalik anda tervikuna või osaliselt kasutusse või

teenida sellelt muul viisil tulu, kajastatakse riigi kinnisvararegistris kinnisasja üks või mitu

kasutusvõimalust järgmiselt:

1) tasuline kasutus, kui kinnisasjalt teenitakse kasutustasu;

2) majandustulu, kui kinnisasja majandamisest teenitakse riigile tulu;

3) muu kasutus, kui kinnisasja kasutab isik, kes ei ole kohustatud tasuma kasutustasu või tasub

kasutustasu harilikust väärtusest vähem;

4) potentsiaalne müük, kui kinnisasi on otstarbekas võõrandada.

(6) Lisaks lõigetes 3 ja 5 sätestatule tuleb riigivara valitsejal asjakohasel juhul riigi

kinnisvararegistris märkida, kas kinnisasi kuulub § 1 lõike 2 punktides 1–11 või lõikes 3 või 4

nimetatud maareservi koosseisu.

(7) Maareservi analüüs viiakse läbi vähemalt üks kord viie aasta jooksul arvates kinnisasja

riigile omandamisest, eelmisest analüüsist või lõike 3 punktis 2 nimetatud juhul säilitamise

tähtaja möödumisest. Kui kinnisasi kuulub lõike 3 punkti 1 kohaselt tähtajatult säilitamisele,

otsustab analüüsimise sageduse riigivara valitseja.

§ 3. Maareservi analüüsiks kasutatavad andmed ja menetluskeskkond

(1) Maareservi analüüs tehakse üldjuhul ruumianalüüsi teel, kasutades andmekogusid, mis

kajastavad maa omadusi, kasutusvõimalusi, avalikku huvi, planeeringuid ja muid andmeid.

Vajaduse korral küsitakse maa omaduste ja kasutusvõimaluste kohta lisateavet asjaomase

valdkonna eest vastutavalt asutuselt.

(2) Analüüsi tegemiseks ja selle tulemuste salvestamiseks kasutatakse riigi kinnisvara

ruumiandmete andmebaasi menetluskeskkonda, milles toimub andmevahetus riigi

kinnisvararegistriga.

3

§ 4. Kinnisasja maareservi ja sealt välja arvamine

(1) Kinnisasi on arvatud maareservi, kui sellele on riigi kinnisvararegistris määratud

riigivaraseaduse § 10 lõike 1 punktis 4 nimetatud valitsemise eesmärk.

(2) Kinnisasi loetakse maareservist välja arvatuks, kui riigivara valitseja määrab sellele riigi

kinnisvararegistris riigivaraseaduse § 10 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud valitsemise eesmärgi

või võõrandab kinnisasja.

(3) Kinnisasja võõrandamise otsustamisel arvestatakse riigi valdkondlikes arengukavades ja

muudes riigi maakasutuspoliitikat kujundavates strateegilistes dokumentides seatud

eesmärkidega.

§ 5. Määruse rakendamine

Riigivara valitseja teeb määruse jõustumisel tema valitsemisel oleva § 2 lõikes 1 nimetatud

kinnisasja kohta samas lõikes sätestatud analüüsi esimest korda viie aasta jooksul määruse

jõustumisest arvates.

Kristen Michal

peaminister

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Keit Kasemets

riigisekretär

1

23.12.2025

Vabariigi Valitsuse määruse

„Riigi omandis oleva kinnisasja riigi maareservi arvamise, seal säilitamise ning sealt välja

arvamise alused ja kord“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse määruse „ Riigi omandis oleva kinnisasja riigi maareservi arvamise, seal

säilitamise ning sealt välja arvamise alused ja kord“ (edaspidi määrus) eesmärk on kehtestada riigi

maareservi (edaspidi maareserv) analüüsiks vajalik õiguslik raamistik, mis võimaldab hoida

ajakohast ülevaadet riigi omandis olevate maade kasutusvõimalustest ja väärtusest ning toetab

riigimaa võõrandamise, kasutusse andmise ja vahetamise menetlusi ning riigieelarves tulude ja

kulude prognoosimist. Kuigi maareservi säilitamise ja kasutamise põhimõtted kiitis Vabariigi

Valitsus heaks 2017. aasta kabinetinõupidamisel, on riigimaade suhtes otsuste tegemisel tõlgendatud

maareservi sisu ning maade säilitamise ja kasutamise eesmärke erinevalt. Eelnõu on seotud Vabariigi

Valitsuse tööplaaniga, mille üheks ülesandeks on kehtestada maareservi määrus riigivaraseaduse

alusel.

Selleks, et riigile kuuluva maareservi valitsemine toimuks ühtsete põhimõtete alusel, on vaja sätestada

õigusaktiga kriteeriumid maareservi analüüsimiseks, maa maareservi arvamiseks ja maareservis

säilitamiseks. Nimetatud eesmärgil jõustus 01.04.2023 riigivaraseaduse (edaspidi RVS) ja teiste

seaduste muutmise seadus, millega muu hulgas täiendati RVSi § 10 lõikega 8 ja anti Vabariigi

Valitsusele volitus riigi maareservi säilitamise põhimõtete ja maa maareservi arvamise korra

kehtestamiseks. RVSi § 10 lõikes 8 sätestati ka üldine riigi maareservi põhimõte, mille kohaselt

säilitatakse riigi maareservina maad, millel on riigivõimu teostamise, riigi või kohaliku omavalitsuse

avalike eesmärkide täitmise või tulu saamise potentsiaal. Kuigi laiemas tähenduses on kogu riigile

kuuluv maaportfell maareserv, siis antud määruse tähenduses käsitletakse riigi maareservina RVS

§ 10 lõike 1 punktis 4 toodud valitsemise eesmärki.

RVSi muudatuste ajend oli muu hulgas kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) ja riigi

vaheliste maatoimingute selgemaks, lihtsamaks ja kiiremaks muutmine. Eesti tulevikulahendused

peavad olema piirkonna erisustest lähtuvad ja inimeste ning ettevõtete huve ja vajadusi arvestavad.

Kohalikku arengut ei saa edendada maaga seotud küsimusi lahendamata, kuna maa kui piiratud

ressurss on väga tähtis omavalitsuses üldise heaolu ja sotsiaalse sidususe suurendamise, teenuste

parandamise, majanduse arengu ning loodus- ja kultuuriväärtuste säilimise saavutamiseks. RVS küll

võimaldab KOVidele maad võõrandada, kuid selle rakendamisel on seni kitsaskohaks muu hulgas

osutunud asjaolu, et riigi maareservi kasutamise eesmärgid ei ole üheselt ja selgelt reguleeritud. Riigi

maareservis säilitamisele kuuluvate maade puhul on seni arvestatud pigem riigi ülesannetega ning

vähem on arvestatud KOVide arenguvajadust või ülesandeid. Samas on ka riigi maavajadust

selgitatud rohkem üksikute projektide (nt Rail Baltica ehitamine, piiririba laiendamine jne) põhjal,

jättes riigi pikaajalise maavajaduse tagaplaanile. Seega määruse tasandil selgete riigi maareservi

säilitamise põhimõtete kehtestamine aitab tagada nii riigile kui ka KOVidele avalike ülesannete

täitmiseks vajaliku maa.

Riigimaade ühtsetel alustel analüüsimine aitab kaasa riigi maareservi sihitud ja heaperemehelikule

kasutamisele, toetades säästlikku ruumikasutust ja avaliku huvi elluviimist. Eelnõu koostamise

hetkel on probleemiks menetlusvead ja asutuste erinev praktika. Asutuste praktika tohib olla erinev

2

üksnes õigusaktide rakendamise kaalutlusõiguse ulatuses, kuid aeg-ajalt ilmneb riigivaraõiguse

rakendajatel vigu, mis tulenevad seaduse ebaõigest tõlgendamisest, vähesest riigivaraõiguse või

õigusaktide üld- ja erinormi koosmõju tundmisest, teiste riigivara valitsejate ja volitatud asutuste

riigivaraga toimingute praktika mittetundmisest. Lisaks toimingute õiguspärasuse ja kvaliteedi

tõstmisele on praktika ühtlustamine vajalik selleks, et kodanikele, KOVdele ja teistele riigivara

toimingute osapooltele oleks riigivara toimingud selgelt arusaadavad, läbipaistvad ja ühetaolised. Ka

õiguskantsler on märkinud, et ühtne halduspraktika on vajalik nii isikute võrdse kohtlemise kui ka

õigusselguse tagamiseks (põhiseaduse §-d 12 ja 13).

Maareservina säilitatakse kohalike omavalitsuse territooriumil maad, mida on perspektiivselt vajalik

riigile arendusmaana või riigi avalikes huvides. Riigil on arenguvajadusteks vajalik hoida maareservi

igas maakonnas, sh eeskätt tiheasustuses. Maareserviga tagatakse ühtlasi, et üldjuhul maad ei

võõrandata.

Üks lahendamist vajav kitsaskoht on riigi maareservi jäetud maade kasutusvõimaluste sisu vastavus

RVSi § 10 lõike 1 alusel määratud riigivara valitsemise eesmärgile. Näiteks on maareformi käigus

jäetud maid riigi omandisse reservina säilitamise eesmärgiga, kuid selle tegelik sisu ei ole RVSi

mõttes maareserv, vaid tegemist on maaga, mille omadused, kasutusvõimalused, säilitamise vajadus

ja eesmärk on veel välja selgitamata. Seega puudub selge ülevaade, kas reservina säilitamiseks

määratud eesmärgiga kinnisasju on maa omadustest lähtudes vaja riigi maareservis hoida või mitte.

Määrusega nähakse ette ka kohustus korrata vähemalt iga viie aasta tagant nende maareservi arvatud

kinnisasjade analüüsi, mille säilitamise vajadus või selle tähtaeg võib ajas muutuda. Sellega tagatakse

riigile ja avalikkusele ajakohane ülevaade riigi omandis olevatest kinnisasjadest ning riigi

eesmärkidest konkreetse kinnisasja puhul. Analüüsi tulemusena saab iga kinnisasi muu hulgas

hinnangu, kas tegemist on riigile vajaliku, mittevajaliku või potentsiaalselt vajaliku kinnisasjaga ning

kui kaua ja millisel eesmärgil on kinnisasja vaja säilitada.

Lisaks õiguslikule raamistikule onloomisel ka riigimaade analüüsi tegemist ning avalikkusele info

jagamist toetavad infotehnoloogilised lahendused. Praegu teeb iga asutus kinnisasjade analüüsi

omaette ja sageli käsitööna piiratud vahenditega: vajalikku infot kogutakse käsitsi erinevatest

registritest, analüüsitakse exceli tabelis ning analüüs võtab palju aega ja ressursse. Probleemiks on,

et hetkel puudub ühtne süsteem, mis kogu vajaliku info automaatselt kokku tooks. Selle

lahendamiseks on vaja IT-lahendust, mis teeks registripäringud ja analüüsi automaatselt, vähendaks

käsitööd, aitaks kokku hoida ressursse ning vähendaks bürokraatiat.

Analüüsi tegemisekson loomisel maaregistri osaks oleva riigi kinnisvara ruumiandmete andmebaasi

(edaspidi KATRI) juurde asjakohane menetluskeskkond. Analüüsi tulemuste avalikkusele

kuvamiseks tuleb täiendada ka riigi kinnisvararegistrit (edaspidi RKVR), lisades sinna võimalused

märkida igale varaobjektile lisaks valitsemise eesmärgile lisateavet ja selgitusi varaobjekti

valitsemise ja kasutamise võimaluste kohta.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja

ruumipoliitika osakonna maapoliitika valdkonnajuht Vello Kima ([email protected], 5787 0569),

nõunik Tea Faber ([email protected]), nõunik Eike Pärnamägi ([email protected]), nõunik

Antti Pääsukene ([email protected]) koostöös Rahandusministeeriumi riigihalduse osakonna

juristi Helje Päivil ([email protected]), peaspetsialisti Katrin Solvaku ([email protected]) ning

Maa- ja Ruumiameti teenistujate Kaire Bambergi ([email protected]), Kadri Vainomäe

(töösuhe peatatud) ja Tiina Vooroga ([email protected]).

3

Õigusekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusnõunik Käddi Tammiku

(töösuhe lõppenud). Eelnõu ja seletuskirja toimetas keeleliselt Justiits- ja Digiministeeriumi

õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre ([email protected]).

Eelnõu koostamise käigus on konsulteeritud suurimate riigivara volitatud asutustega: Riigimetsa

Majandamise Keskus, Maa- ja Ruumiamet ning Transpordiamet.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Paragrahv 1 sätestab riigi maareservi koosseisu. Maareservi on arvatud kinnisasjad, mille kohta on

juba teada, et neid on vaja riigi omandis hoida, kuid neile ei ole veel määratud RVS § 10 lõike 1

punktides 1–3 valitsemise eesmärki. Samuti kinnisasjad, mille hoidmise vajadus on veel välja

selgitamisel ning lisaks kinnisasjad, mis ei ole otseselt vajalikud riigi omandis säilitamiseks, kuid

jäävad maareservi koosseisu kuni saabub asjakohane aeg nende väljaarvamiseks. Paragrahv 1 lõike 1

kohaselt jagunevad maareservi kuuluvad kinnisasjad kolmeks: vajalik maareserv, mittevajalik

maareserv ja määramata maareserv.

Paragrahvi 1 lõikes 2 sätestatakse vajalik maareserv ehk loetelu milliste omadustega kinnisasju

tuleb maareservis säilitada ja mis võivad osutuda tulevikus vajalikuks riigivõimu teostamiseks; riigi,

kohaliku omavalitsuse või teiste isikute avalike eesmärkide täitmiseks.

Vabariigi Valitsuse memorandumis1 toodi välja, et riigimaa reservina säilitamine on vajalik, et riigil

oleks võimalik täita kohustusi, mis on sätestatud riigivaraseaduses, looduskaitseseaduses,

metsaseaduses, maapõueseaduses, üleriigilises planeeringus, maakonnaplaneeringutes,

üldplaneeringutes ja detailplaneeringutes ning valdkondlikes riiklikes arengukavades jt õigusaktides

või strateegilistes dokumentides. Memorandumis sätestati ka põhimõtted, milliste omadustega

kinnisasjad tuleb reservis säilitada. Samad põhimõtted sätestatakse eelnõukohases määruses.

Riigimaade ühtsetel alustel analüüsimine aitab kaasa maareservi heaperemehelikule kasutamisele.

Analüüsida tuleb kõigepealt kinnisasja maareservis säilitamise vajadust. Selleks tuleb välja selgitada,

kas kinnisasjal on mõni säilitamist tingiv omadus.

Määruse § 1 lõikes 2 sätestatakse, milliste omadustega kinnisasjad tuleb säilitada reservina riigi

omandis. Allpool loetletud omadustega kinnisasjad ei pruugi alati olla riigi omandis ja kõiki selliste

omadustega kinnisasju ei ole ilmtingimata vaja riigile omandada. Kui aga selline kinnisasi kuulub

riigile, siis kuulub see maareservis säilitamisele.

Ühe kinnisasja säilitamiseks võib olla üks või mitu järgnevas loetelus nimetatud omadust, mis

fikseeritakse analüüsi tulemusena ja märgitakse ka RKVRi. Maareservi arvatakse ja reservis

säilitatakse alljärgnevad riigi omandis olevad kinnisasjad.

Paragrahvi 1 lõike 2 punkt 1 nimetab loodusväärtusega kinnisasja, millel looduskaitse eesmärgil on

majandustegevus piiratud või mis paikneb projekteeritaval kaitsealal või on vajalik kaitseala

laiendamiseks või soo või raba säilitamiseks või taastamiseks. Näiteks tuleb säilitada kinnisasjad,

millel kehtiv kaitsekord (nt kaitseala piiranguvöönd, kaitsealuste liikide elu- ja toitumispaigad jne) ei

võimalda kinnisasja eraomandisse võõrandada, aga võimaldab seda anda riigivarana teatud

tingimustel kasutusse. Näitena võib tuua poollooduslike koosluste esinemisalad, rohunepi elupaigad

ja suur-konnakotka toitumisalad, mida ei tohi muuta põllumaaks, vaid peab säilitama püsirohumaana

1 Riigimaa reservina säilitamise ja tsiviilkäibesse suunamise põhimõtted kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 26.01.2017

kabinetinõupidamisel. Arvutivõrgus kättesaadav: https://maaamet.ee/uudised/riigimaa-reservina-sailitamise-pohimotted.

4

ja hooldama kindlatel tingimustel. Vältida tuleb ka sellise kaitstavat loodusobjekti sisaldava

kinnisasja eraomandisse võõrandamist, mis kuulub looduskaitseseaduse § 20 alusel riigile

omandamisele. Samuti maa-alad, mille looduse kaitsmise vajadus on alles välja selgitamisel, näiteks

projekteeritavad looduskaitsealad.

Paragrahvi 1 lõike 2 punkt 2 nimetab avalikuks kasutamiseks vajaliku kinnisasja. Näiteks veeseaduse

§ 23 mõttes avalike veekogude ja § 24 alusel avalikult kasutatavaks määratud veekogude kaldaalad

ning muude veekogude puhul kaldaalad. Kaldaalad tuleb säilitada rannal või kaldal asuvate

looduskoosluste säilimiseks, inimtegevusega põhjustatud kahjuliku mõju piiramiseks, ranna või kalda

eripära arvestava asustuse suunamiseks ning rannal ja kaldal vaba liikumise ja juurdepääsu

tagamiseks. Juhul, kui kaldaalal asuv kinnisasi on munitsipaal- või eraomandis, siis ei kuulu see

automaatselt riigi poolt omandamisele.

Paragrahvi 1 lõike 2 punkt 3 nimetab kinnisasja, mis metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses on

metsamaa, millel on riigile oluline majanduslik väärtus või suur avalik huvi või mis on vajalik

asendusmetsastamiseks või ökoloogilise mitmekesisuse säilitamiseks. Näiteks on metsaseaduse järgi

riigil kohustus säilitada kindel kogus metsamaad enda omandis. Selline riigimets on valdavalt

Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) haldamisel ja selle majandamisest teenitakse

riigile majandustulu. Lisaks on riigil otstarbekas säilitada reservis metsamaad ja osaliselt metsastunud

maid, mis on potentsiaalselt vajalikud rekreatsioonialadeks või metsa raadamise kompenseerimiseks

ehk asendusmetsastamiseks. Samuti on mõistlik hoida reservis maad, mis on oluline ökoloogilise

mitmekesisuse säilitamiseks, eriti juhul, kui selline maa võib sattuda arenduse ja ehitamise surve alla

(nt linnade jm tiheasustusalade ümbruses asuvad rohealad). Säilitada on vaja ka tiheasustuse ümber

asuvat metsa, mis on sageli suure avaliku huviga, sest seal käiakse puhkamas, marjul, seenel,

matkamas või sportimas, või mis kaitseb asulaid mürareostuse või ebasoodsate ilmastikumõjude eest.

Paragrahvi 1 lõike 2 punkt 4 nimetab kinnisasja, mille põllumajandusliku tegevuse jätkumine on

riigile oluline. Toidujulgeoleku tagamiseks on riigil otstarbekas säilitada ja kasutuses hoida

põllumajanduslikuks tegevuseks sobivat maad, sealhulgas nii haritavat maad, looduslikku rohumaad

kui ka karjatamiseks sobivat erineva loodusliku seisundiga maad. Põllumajandusliku tegevuse

jätkumise tagamiseks tuleb vältida sellise maa võõrandamist ja eelistada maa rendile andmist. Sellega

saab riik kontrollida, et põllumajandusmaa ei satuks kasutusse muul eesmärgil, ei võsastuks ja oleks

sihipärases kasutuses.

Paragrahvi 1 lõike 2 punkt 5 nimetab maavaraga kinnisasja, mis on kaevandamiseks kasutusse antud

või mis võib olla vajaliktulevikus maavara kaevandamiseks. Maapõueseaduse järgi riigile kuuluvate

maavaradega kinnisasjad hoitakse riigi omandis, et vajaduse korral oleks võimalik maavara

kaevandada. Samal põhjusel tuleb säilitada kinnisasju, millel on maavaravaru, mille maavara varu on

uuritud ja kaevandamise perspektiiv on juba teada, aga ka maavaraga kinnisasju, millel maavara varu

on uurimata ja mille kaevandamise perspektiiv ei ole veel täpselt välja selgitatud. Mõne maavara (nt

savi, põlevkivi, fosforiit, samuti maavara prognoosvarud) korral tuleb maa säilitamise vajadus välja

selgitada koostöös Kliimaministeeriumiga või asjaomase valdkonna eest vastutava asutusega.

Paragrahvi 1 lõike 2 punkt 6 nimetab kinnisasja, mis võib olla riigile vajalik mõne olulise tegevuse

või arenduse elluviimiseks, sealhulgas riigikaitselise objekti või taristu rajamiseks ja teenindamiseks

vajalik maa või maa, mida on võimalik kasutada eraõiguslikelt isikutelt riigi vajadusteks

võõrandatava maa kompenseerimiseks. Näiteks üleriigilises, eri- või maakonnaplaneeringus

määratakse kindlaks maa-alad, kuhu on riigil pikas perspektiivis kavas rajada üleriigilise tähtsusega

objekte, nagu maanteed, raudteed, sadamad, lennuväljad, riigikaitselised objektid jne. Samuti selliste

objektide laiendamiseks ning teenindamiseks vajalik maa ning nende lähiümbruses paiknev arengu

tagamiseks vajalik maa. Seejuures on ette tulnud ka olukordi, kus riigil on vaja eraisikutelt maad

5

omandada raudtee või riigimaantee rajamiseks, riigikaitseliste eesmärkide täitmiseks jne. Vahetusmaa

on vajalik juhul, kui eramaa omanik ei ole nõus maad riigile müüma, vaid soovib maad vastu saada.

Paragrahvi 1 lõike 2 punkt 7 nimetab kinnisasja, mis võib olla vajalik kohalikule omavalitsusele või

muule isikule haldusülesande täitmiseks või sellise tegevuse elluviimiseks, mille vastu esineb avalik

huvi. Näiteks haridus- või teadusasutuste, hoolekande ja tervishoiuasutuste, riigimajade ja

sotsiaalmajade rajamiseks potentsiaalselt vajalikud maad. Samuti maa, mis sobib kliimakindluse ja

turvalise elukeskkonna loomiseks, näiteks pargid, haljasalad, tervisespordi harrastamiseks või

kogukonna ühistegevuseks vajalikud alad, sealhulgas mänguväljakud, kettagolfi alad, koerte

jalutusalad, lauluväljakud, külaplatsid ning kogukondlikud aiamaad. Avalik huvi võib tuleneda ka

rohepoliitika eksperdirühma raportis2 kirjeldatud keskkonnakoormuse kasvamise vältimise ja teistest

maapoliitikaga seotud eesmärkidest. Sellised maad hoitakse riigi maareservis kuni täpsema

kasutusvõimaluse selgumiseni näiteks planeerimismenetluses. Seejärel saab riik kaaluda maa

kohalikule omavalitsusele või muule isikule võõrandamist või kasutamiseks andmist.

Paragrahvi 1 lõike 2 punkt 8 nimetab kinnisasja, mida võib saada kasutada tootmiseks. Maareservis

säilitatakse potentsiaalselt tootmiseks sobivad maad, näiteks on levinud riigimaade kasutusse

andmine tuule- ja päikeseenergia või muul viisil tootmistegevuseks ja piirkondlikuks ettevõtluse

edendamiseks. Konkreetse kasutusvõimaluse ja -ulatuse selgumisel kaalutakse maa kasutamiseks

andmist või võõrandamist tootmise eesmärgil.

Paragrahvi 1 lõike 2 punkt 9 nimetab kinnisasja, millelt riik saab pikaajalist tulu teenida. Vajaliku

maareservi hulka võivad kuuluda ka kinnisasjad, mille valitsemise põhiline eesmärk on reservina

säilitamine, aga millelt on riigil võimalik teenida püsivalt tulu ja seda parimal võimalikul viisil

väärindades. Näiteks on mõistlik säilitada maad, millelt pikaajaline tulu teenimine on riigile

kasulikum kui ühekordse müügitulu saamine. Samuti tuleb säilitada maareformi käigus

kasutusvaldusesse antud või hoonestusõigusega koormatud maa riigi omandis, kuna kasutusvaldajal

ja hoonestajal on seadusest tulenev õigus taotleda maa omandamist. Kasutusvalduse puhul

maareformi seaduse § 341 lõike 3 ja maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise

seaduse § 3 lõike 1 alusel ning hoonestaja puhul RVS § 1051 lõike 1 alusel, maa omandatakse

maareformi seaduse §-s 351 sätestatud tingimustel ja korras. Taotluse lahendamise käigus

analüüsitakse muu hulgas, kas kinnisasi võib olla riigile või kohalikule omavalitsusele vajalik tema

ülesannete täitmiseks või muul avalikul eesmärgil. Avaliku huvi korral kinnisasja kasutusvaldajale

või hoonestajale ei võõrandata, vaid jäetakse reservi. Põhjendatud avaliku huvi korral kaalutakse

kinnisasja võõrandamise võimalikkust senisele maa kasutajale. Kasutusvaldusesse antud maa

omandamise seaduse § 3 lõike 1 kohaselt: Omandada võib maareformi seaduse alusel

kasutusvaldusesse antud maad, mis ei ole vajalik riigivõimu teostamiseks, kohalikule omavalitsusele

tema ülesannete täitmiseks või muul avalikul eesmärgil.

Paragrahvi 1 lõike 2 punkt 10 nimetab arenduspotentsiaaliga kinnisasja kuni selle konkreetse

kasutusvõimaluse selgumiseni. Näiteks ala, mis on üldplaneeringu järgi elamuarenduse

potentsiaaliga, aga mida kasutatakse maatulundusmaana või muul viisil, on mõistlik säilitada kuni

detailplaneeringuga nähakse ette konkreetne maakasutusviis.

Paragrahvi 1 lõike 2 punkt 11 nimetab muu kinnisasja, mille reservis säilitamine on riigivara valitseja

hinnangul vajalik. Riigivara valitsejal võib olla vajadus säilitada ka kinnisasja, millel puuduvad

eelmistes punktides kirjeldatud omadused, aga mis võib osutuda edaspidi riigile siiski ühel

riigivaraseaduse § 10 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud eesmärgil vajalikuks.

2 Vabariigi Valitsusele 07.04.2022 esitatud rohepoliitika juhtkomisjoni juurde loodud eksperdirühma raport. Arvutivõrgus

kättesaadav: https://www.valitsus.ee/media/4870/download.

6

Kui vähemalt üks kinnisasja omadustest tingib vajaduse hoida kinnisasja riigi omandis, loetakse

kinnisasi reservina säilitatavaks.

Paragrahvi 1 lõikes 3 sätestatakse, milliste omadustega kinnisasju säilitatakse maareservis

mittevajaliku maareservina. Kui kinnisasi ei ole riigile vajalik, aga seda ei ole ka võimalik või

otstarbekas kasutusse anda, siis kuulub see potentsiaalselt võõrandamisele. Samuti kinnisasjad, mida

on otstarbekam müüa tulevikus, kuna kinnisasja väärtus võib tulevikus kasvada. Need kinnisasjad on

maareservis kuni võõrandamisele suunamiseni ehk kuni riigivara valitseja või tema volitatud asutus

teeb vastava otsuse.

Paragrahvi 1 lõikes 4 kohaselt koosneb määramata maareserv kinnisasjadest, mille riigi omandis

säilitamise vajadust ei ole veel analüüsitud. Kuni kinnisasja reservina säilitamise vajadus ja

valitsemise eesmärk ei ole välja selgitatud, loetakse kinnisasi maareservi kuuluvaks. Seega

määratakse maale RVSi § 10 lõike 1 punkti 4 kohane valitsemise eesmärk. Määramata maareservi

kuuluvaks loetakse näiteks maareformi käigus riigi omandisse jäetud kinnisasi, mille säilitamise

vajadust, hooldamise kulu ja kasutusvõimalusi ei ole veel analüüsitud. Samuti kui riigivara valitseja

leiab, et kinnisasi ei ole enam RVS § 10 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud eesmärgil vajalik. Sellisel

juhul tuleb analüüsi tulemuse selgumiseni kinnisasi määratleda määramata maareservina. Näiteks on

riigikaitse objekti asukoht muutunud või muudetakse maanteetee asukohta jms. Sel juhul tuleb

analüüsida, kas ja millisel eesmärgil on vaja kinnisasja säilitada ja analüüsi tulemuse põhjal määrata

uus eesmärk.

Vajaliku, mittevajaliku või analüüsimata maareservi hulka kuuluva kinnisasja valitsemise eesmärk on

RKVRis määratud reservina säilitamine. Vajaliku kinnisasja puhul lisatakse RKVRis valitsemise

eesmärgi juurde see omadus, mille alusel kinnisasi vajalikuks määrati (paragrahvi 1 lõike 2 punktid

1-11), mittevajaliku kinnisasja puhul märgitakse valitsemise eesmärgi juurde märge „mittevajalik“

ning analüüsimata kinnisasja puhul „määramata“.

Paragrahvis 2 sätestatakse kinnisasjade analüüsimise kohustus.

Paragrahvi 2 lõike 1 kohaselt on analüüsi tegemise kohustus riigivara valitsejal. Riigivara valitseja

võib analüüsi tegemise RVS § 8 lõikele 71 tuginevalt edasi volitada ja sel juhul tehakse analüüs

riigivara valitseja ja volitatud asutuse vahel kokku lepitud töökorralduse kohaselt. Üldjuhul on vara

antud riigivara valitseja volitatud asutuse valdusesse, mistõttu viib läbi toiminguid vastav asutus.

Analüüsida tuleb kinnisasju, mille riigivara valitsemise eesmärgiks on määratud reservina säilitamine

või mis ei ole enam riigivara valitsejale ega volitatud asutusele vajalikud RVS § 10 lõike 1 punktides

1–3 sätestatud eesmärkidel.

Riigimaade suhtes otsuste tegemisel on tõlgendatud maareservi sisu ning maade säilitamise ja

kasutamise eesmärke erinevalt. Selleks, et riigile kuuluva maareservi valitsemine toimuks ühtsete

põhimõtete alusel, on vajalik sätestada ühtsed kriteeriumid riigi maareservi analüüsimiseks, maa

maareservi arvamiseks ja maareservis säilitamiseks. Selleks, et teada kui palju riigivara on vaja

säilitada riigi maareservis tuleb iga riigi omandis oleva kinnisasja osas läbi viia analüüs. Analüüsi on

võimalik teha KATRI menetluskeskkonnas. Analüüsi tulemusena saab iga kinnisasi muuhulgas

hinnangu, kas tegemist on riigile vajaliku, mittevajaliku või perspektiivselt vajaliku kinnisasjaga ning

kui kaua on kinnisasja vaja säilitada. Andmete ajakohasena hoidmiseks on vaja maareservis olevate

kinnisasjade analüüsi korrata vähemalt iga viie aasta tagant sama paragrahvi lõike 8 kohaselt. Reservi

arvatud kinnisasjade perioodiline analüüsimine on vajalik, et riigi omandis olevate kinnisasjade

valitsemise eesmärk oleks ajakohane ning riigil ja avalikkusel oleks ülevaade, millisel põhjusel või

eesmärgil igat kinnisasja riigi omandis hoitakse. See tagab riigile ja avalikkusele ajakohase ülevaate

riigi omandis olevatest kinnisasjadest ning riigi eesmärkidest konkreetsete kinnisasjade osas.

7

Kui analüüs tehakse KATRI menetluskeskkonnas, siis analüüsi tulemusel valmib kinnisasja kohta

koondhinnang, mis kantakse automaatselt RKVRi. Analüüsi tulemuste avalikkusele kuvamiseks tuleb

RKVRi täiendada, lisades sinna võimalused märkida igale varaobjektile lisaks valitsemise eesmärgile

ka täiendavat informatsiooni ja selgitusi varaobjekti valitsemise ja kasutamise eesmärkide kohta.

Paragrahvi 2 lõige 2 sätestab võimaluse, et Maa- ja Ruumiametit mittevalitsev riigivara valitseja

võib Maa- ja Ruumiametiga kokku leppida, et tema valitsemisel oleva vara analüüsi teeb Maa- ja

Ruumiamet, kes haldab analüüsiks vajalikku menetlusmoodulit ning ruumi- ja muid vajalikke

andmeid ning tal on ka pikaajaline kogemus maareservi analüüsimisel. Näiteks RMK

Kliimaministeeriumi kaudu soovib tellida analüüsi tegemise Maa- ja Ruumiametilt enda volitatud

valitsemisel oleva riigivara osas. Sätte eesmärk on erinevalt halduskoostöö seaduses ette nähtud

ametiabi regulatsioonist võimaldada haldusorganite püsivat koostööd. Analüüsi tegemiseks lepib

riigivara valitseja Maa- ja Ruumiametiga kokku analüüsi tegemise tähtaja, töökorralduse ja kuidas

kaetakse analüüsi tegemisega seotud kulud. Kokkulepe on vajalik, et Maa- ja Ruumiamet saaks

planeerida analüüsiks vajalikku aja- ja tööjõuressurssi. Samuti võib kokkulepe sisaldada volitust, kas

ja millised toimingud ja otsused võib Maa- ja Ruumiamet teha riigivara valitseja või volitatud asutuse

eest menetluskeskkonnas ja RKVRis.

Paragrahvi 2 lõikes 3 sätestatakse, kuidas kajastatakse analüüsi tulemusi RKVRis. Analüüsi

tulemusel valmib KATRIs kinnisasja kohta koondhinnang, mis kantakse automaatselt RKVRi.

Selleks mõeldud funktsiooni tuleb veel edasi arendada. Säilitatava kinnisasja puhul määratakse

säilitamise tähtaeg. Kui kinnisasjal on mitu §-s 1 lõike 2 punktides 1-11 toodud omadust, siis

säilitamise tähtaeg määratakse selle omaduse järgi, mis iseloomustab antud kinnisasja kõige suuremas

ulatuses.

Analüüsiga selgitatakse välja ja märgitakse RKVRi:

1) Säilitamise vajadus tähtajatu, kui kinnisasja omadused tingivad püsiva vajaduse maad riigi

omandis säilitada. Tähtajatult säilitatavad on näiteks majandatavad riigimetsad, samuti põllumaad,

mida on vaja hoida riigi omandis ja põllumajanduslikus kasutuses toidujulgeoleku tagamiseks või

elurikkuse suurendamiseks. Selline märge tuleb teha ka näiteks loodusväärtustega kinnisasjadele ning

looduse taastamiseks ja elurikkuse suurendamiseks olulistele maadele, mida ei saa eraomandisse

võõrandada ning mida on otstarbekas reservina säilitada. Samuti maavaraga kinnisasjadele, millel on

välja selgitatud maavaravaru olemasolu, aga mille kaevandmiseks ei ole veel luba antud ega

maakasutuse lepingut sõlmitud.

2) Säilitamise vajadus tähtajaline, kui kinnisasja riigi omandis säilitamise vajadus on ajaliselt

kindlaks määratav. Kui kinnisasi võib osutuda vajalikuks näiteks mingi projekti (nt Rail Balticu trassi

ehitus) elluviimiseks, märgitakse säilitamise vajaduse juurde säilitamise tähtaeg ja vajaduse korral ka

selgitus, et säilitatakse kuni konkreetse projekti elluviimiseni. Samuti võib tähtaeg olla seotud mõne

planeeringu või arengukava kehtestamisega, millest selgub kinnisasja konkreetne kasutusvõimalus.

Samuti on riigi vajaduste katmise potentsiaaliga pikaajaliselt, aga kindla tähtajaga kasutusse antud

maa, näiteks hoonestusõiguse, kasutusvalduse või maavara kaevandmise rendilepinguga koormatud

kinnisasi, kuna seda saab eraomandisse võõrandada vaid juhul, kui see ei ole avalikes huvides vajalik.

Kuni kasutusleping kehtib, on sellise maa reservis säilitamise vajadus määratud kindla tähtajaga.

3) Säilitamise vajadus perspektiivne, kui kinnisasi võib tulevikus osutuda riigile, kohalikule

omavalitsusele või muul avalikul eesmärgil vajalikuks, kuid säilitamise tähtaega ei ole analüüsi

tegemise ajal võimalik määrata. Perspektiivselt vajalikud on alad, kus on kaalumisel looduskaitseliste

kasutuspiirangute kehtestamine või millel esineb maavara, aga kaevandamise võimalused ei ole veel

välja selgitatud. Perspektiivse säilitamise vajadusega on ka asendusmetsastamiseks sobivad alad,

kuna juhul, kui sellele maale istutatakse raadamise kompenseerimiseks mets, võib sellest maast saada

8

majandatav riigimets. Samuti võivad olla säilitamise potentsiaaliga veekogud ja kalda-alad, pargid ja

haljasalad ning teed ja tänavad, millele on kavandatud avalik kasutus ja mis on otstarbekas edaspidi

anda näiteks kohaliku omavalitsuse omandisse. Säilitamise perspektiiviga on ka maad, mida võib

tulevikus olla vaja riigi olulise tegevuse või arenduse elluviimiseks (riigikaitse, siseturvalisus, taristu,

energia tootmine jne).

Kui analüüsi käigus tekib küsimus, kas kinnisasja säilitamise vajadus on tähtajatu või perspektiivne,

tuleb lähtuda põhimõttest, et säilitamise vajadus on tähtajatu siis, kui kõiki kinnisasja omadusi

arvestades on selge, et kinnisasja on püsivalt vaja hoida riigi omandis ja seda ei ole mõistlik

eraomandisse võõrandada. Näiteks on tähtajatu reservina säilitamise vajadusega selline

loodusväärtusega kinnisasi, mille kaitsekord on kehtestatud ja kaitse eesmärgi järgi on vaja hoida

maad riigi omandis. Kui aga kinnisasja võib eeldatavalt olla vajalik säilitada, aga säilitamise vajadust

tingiv asjaolu ei ole veel lõplikult selge, siis on otstarbekas märkida, et säilitamise vajadus on

perspektiivne. Näiteks kui kinnisasi asub maavara perspektiivalal, kuid maavara varu ei ole veel

arvele võetud, siis on tegemist perspektiivse säilitamise vajadusega. Samuti juhul, kui kinnisasjal

paikneb loodusväärtusi, aga kaitseala moodustamist ei ole veel alustatud ja säilitamise vajaduse

tähtaeg pole veel teada.

4) Mittevajalik märgitakse juhul, kui kinnisasja omadused ei tingi vajadust säilitada maad riigi

omandis. Need kinnisasjad moodustavad võõrandatava maareservi, mida riigil on võimalik müüki

suunata. Enne võõrandamise otsustamist tuleb teha määruse § 2 lõike 5 kohaselt analüüs, mille

tulemusest sõltub, kas kinnisasi on otstarbekas võõrandada kohe või tulevikus. Riigile mittevajalik

kinnisasi on maareservis kuni võõrandamiseni ning sellele määratakse alaeesmärk mittevajalik

maareserv.

Paragrahvi 2 lõikes 4 sätestatakse, milliseid omadusi ja asjaolusid tuleb lisaks sama paragrahvi

lõikes 3 sätestatule analüüsida kinnisasja puhul, mille eelneval analüüsimisel selgus, et kinnisasi on

mittevajalik. Kui eelnevast analüüsist selgus, et ei esine põhjusi, mis tingiks otseselt vajaduse hoida

kinnisasja riigi omandis, siis tuleb analüüsida ka, milline on kinnisasja parim kasutus. Selleks tuleb

vaadata planeeringuid, kinnisasja asukohta ja seisundit. Kui analüüsi tegemise ajal kinnisasjal kehtiv

sihtotstarve või planeeringutes näidatud kasutuse juhtotstarve võimaldab kinnisasja kasutada viisil,

mis ei ole majanduslikult otstarbekas, aga näiteks kinnisasi asub piirkonnas, millele on juba algatatud

uus planeering või muu maakasutust määrav toiming, siis võib kinnisasja väärtus tulevikus oluliselt

kasvada. Sellisel juhul kaalutakse kinnisasja väärtuse kasvu tulevikus ja kinnisasja reservis

säilitamise kulu ning antakse hinnang, kas ja millal on kinnisasi otstarbekas võõrandada või anda

kasutamiseks. Näiteks võib analüüsi tulemusel selguda, et mittevajalikuks osutunud kinnisasja on

mõistlik müüki suunata alles paari aasta pärast, siis lisatakse analüüsi moodulisse müügiperspektiivi

selgitus ja võimalusel suunatakse seniks kinnisasi tasu eest kasutusse. Kui selgub, et kinnisasi on

otstarbekas võõrandada tulevikus, kuulub kinnisasi mittevajaliku maareservi hulka ja määratletakse

§ 1 lõike 2 kohaselt kinnisasjana, mis on otstarbekas võõrandada tulevikus ja kinnisasja

kasutusvõimaluseks märgitakse määruse § 2 lõike 6 punkti 4 järgi potentsiaalne müük.

Antud juhul ei ole tegemist RVS § 96 alusel sätestatud kinnisasja vajalikkuse väljaselgitamise

menetlusega. RVS nimetatud menetlus seisneb üksnes huvi tuvastamises – registris algatatakse

menetlus ja saadetakse huvi tuvastamise teade, et selgitada, kas teised vara valitsejad võivad

kinnisasjast huvitatud olla. Selle menetluse raames täiendavat analüüsi ei tehta, sest põhjalikum

hinnang kinnisasja vajalikkusele tehakse juba eelnevalt. Seega on tegemist kahe erineva menetlusega:

esimeses tehakse sisuline ja põhjalik analüüs kinnisasja vajalikkuse kohta, teises aga piirdutakse vaid

huvitatud isikute väljaselgitamisega.

9

Paragrahvi 2 lõige 5 sätestab, et lisaks valitsemise eesmärgile kajastatakse RKVR-s ka kinnisasja

kasutuseesmärki, mis kantakse sinna automaatselt KATRI-st. Analüüsi tulemusel leitakse kinnisasja

kasutuseesmärgid, mis näitavad, kas ja millisel viisil on reservina säilitatav kinnisasi võimalik anda

kasutusse või teenida sellelt muul viisil tulu. Riigivara valitsemise eesmärgi määramisel tuleb lähtuda

sellest, milleks on riigil seda kinnisasja peamiselt vaja. Kui kinnisasi on riigi omandis eelkõige

seetõttu, et seda on vaja säilitada, siis määratakse selle valitsemise eesmärgiks reservina säilitamine.

Samal ajal võib kinnisasi olla välja renditud või muul viisil kasutuses.

Lõikes 5 sätestatakse, et kui reservina säilitatav kinnisasi on võimalik valitsemise eesmärki muutmata

anda tervikuna või osaliselt kasutusse või teenida muul viisil sellelt tulu, märgitakse RKVRis

kinnisasja kasutusvõimalus järgmiselt:

1) tasuline kasutus märgitakse, kui kinnisasjalt teenitakse kasutustasu. Näiteks kui sõlmitakse

kasutusleping (rent, hoonestusõigus, kasutusvaldus jms) ja kasutaja maksab kasutustasu;

2) majandustulu märgitakse, kui kinnisasja majandamisest teenitakse riigile tulu. Näiteks valitseja

või volitatud asutus ise majandab kinnisasja tulu saamise eesmärgil. Sellise kasutuseesmärgiga on

suurem osa RMK majandatavast riigimetsast. Majandamine võib toimuda ka lepingulises suhtes;

3) muu kasutus märgitakse, kui kinnisasja kasutab isik, kes RVSi ja kasutamise kokkuleppe järgi ei

ole kohustatud tasuma kasutustasu. Näiteks kohaliku omavalitsuse üksusele tasuta kasutusse antud

aiamaad või terviserajad, samuti koolile või teadusasutusele õppe- või teadustegevuseks kasutusse

antud maad. Selle kasutuseesmärgiga on ka need kinnisasjad, mis on antud kasutusse turuväärtusest

väiksema hinnaga ja kasutustasu katab vaid kinnisasjaga seotud kulud (nt maamaks, hooldamine jne);

4) potentsiaalne müük märgitakse, kui kinnisasi on otstarbekas suunata tulevikus müüki. Selle

kasutuseesmärgi märkimise eeldus on see, et analüüsi tulemusena ei tuvastatud, et kinnisasja on vaja

säilitada riigi omandis. Kui kinnisasjal ei ole kasutusse andmise potentsiaali, aga kohene müük ei ole

näiteks maa võimalikku väärtuse tõusu või muid asjaolusid arvestades otstarbekas, säilitatakse

kinnisasja potentsiaalse müügi eesmärgil, kuni saabub õige aeg selle müüki suunamiseks ehk

müügimenetluse alustamiseks.

Kasutusvõimalusi võib korraga olla ka mitu, näiteks juhul, kui osa kinnisasjast on antud

põllumajanduslikule rendile ning osal kinnisasjast majandatakse metsa. Samuti võib planeeringuga

kavandatav kinnisasja kasutusvõimalus olla riigi seisukohast parem kui analüüsi tegemise hetkel

kehtiv kasutusotstarve ning kinnisasi on mõistlik müüki suunata siis, kui planeeringut hakatakse ellu

viima. Seni saab kaaluda näiteks võimalust anda kinnisasi kasutusse ja sellisel juhul saab kinnisasja

kasutuseesmärk olla nii tasuline või muu kasutus kui ka potentsiaalne müük.

Paragrahvi 2 lõige 6 sätestab, et lisaks kinnisasja valitsemise eesmärgile, säilitamise tähtajale ja

kasutusvõimalusele peab riigivara valitseja riigi kinnisvararegistrisse märkima ka määruse § 1 lõike

2 punktides 1–11 loetletud omaduse või, kui vara on osutunud mittevajalikuks, vastava märkuse

mittevajalikkuse kohta.

Paragrahvi 2 lõikes 7 nähakse ette maareservi arvatud kinnisasja analüüsimise sagedus. Selleks, et

nii riik kui ka avalikkus teaks, millised kinnisasjad on riigil maareservis ning millisel eesmärgil neid

säilitatakse, tuleb maareservis olevate kinnisasjade säilitamise teave hoida ajakohasena. Ajakohase

info tagamiseks sätestatakse § 2 lõikes 7, et maareservi arvatud kinnisasja säilitamise vajadust

analüüsitakse vähemalt üks kord viie aasta jooksul kinnisasja riigile omandamisest, eelmise analüüsi

tulemuse selgumisest või § 2 lõike 3 punktis 2 nimetatud juhul tähtaja möödumisest arvates.

Tähtajatult säilitatava kinnisasja puhul otsustab analüüsimise sageduse riigivara valitseja.

10

Analüüsi võib kinnisasja omaduste, riigi või avaliku huvi muutumisel või muu vajaduse korral teha

sagedamini.

Analüüsi on otstarbekas teha iga viie aasta järel, kuna selle aja jooksul eeldatavalt kinnisasja

omadused ja väärtus oluliselt ei muutu. Samuti sõlmitakse suur osa riigimaa rendilepinguid

viieaastase tähtajaga, mille möödumisel tuleb kinnisasja kasutusvõimalusi uuesti analüüsida ja

määrata parim kasutuseesmärk. Viieaastase sagedusega analüüsi tegemine võimaldab planeerida

optimaalselt ka selleks vajalikku tööjõuressurssi. Kuna tähtajatult säilitatavate kinnisasjade

säilitamise vajadus on püsivam, siis iga riigivara valitseja saab analüüsimise sagedust kaaluda,

lähtudes oma valitsemisel oleva vara spetsiifikast. Näiteks seni, kuni looduskaitseala kaitsekord püsib

muutumatuna, ei ole vaja vahepeal uut analüüsi teha, kui aga kaitsekord muutub või piirangud

tühistatakse, siis on analüüs vajalik.

Analüüsi võib teha kinnisasjade kaupa, näiteks juhul, kui mõne kinnisasja vastu on avaldatud huvi

või on ilmnenud maavajadus mõne objekti rajamiseks. Samuti võib analüüsida korraga ühes valitud

piirkonnas asuvaid või teatud omadustega kinnisasju.

Paragrahvis 3 sätestatakse, kuidas, kus ja millisel kujul maareservi analüüs tehakse ning milliseid

andmeallikaid selleks kasutatakse.

Paragrahvi 3 lõikes 1 sätestatakse, et reservi analüüs tehakse üldjuhul ruumianalüüsina

andmekogudest, mis kajastavad maa omadusi, kasutusvõimalusi, avalikku huvi, planeeringute ja

muid andmeid. Enamik kinnisasjade omadustest, mis tingivad vajaduse maad reservis hoida, on

analüüsitavad erinevate kaardirakenduste ja muude andmekogude abil. Maa omaduste ja

kasutusvõimaluste väljaselgitamiseks tehakse ruumianalüüsiga päringud erinevatesse

andmekogudesse, sealhulgas näiteks maakataster, Eesti topograafia andmekogu, Eesti looduse

infosüsteem (edaspidi EELIS), maavarade register, kitsendusi põhjustavate objektide infosüsteem,

teeregister, maaparandussüsteemide register, põllumajandustoetuste ja põllumassiivide register jne.

Maa kasutusvõimaluste kaalumisel tuleb silmas pidada ka üleriigilises, maakonna-, üld- ja

eriplaneeringus ning detailplaneeringutes kavandatud eesmärke. Näiteks tuleb arvestada

strateegilistes planeeringutes (maakonna-, üld- ja eriplaneeringud) märgitud avaliku huviga maa

vajadusega. Kui andmeid ei ole võimalik koguda menetluskeskkonnas ruumianalüüsiga ega töödelda

masinloetavalt, tuleb andmed koguda ja analüüsida eraldi. Saadud infot kaalutakse kogumis ja

reservis säilitamise vajaduse hinnang antakse avaliku huvi olulisuse põhjal.

Kui kinnisasja omaduste info ei ole andmekogudest tuvastatav, on puudulik või ebaselge, tuleb

vajaduse korral teha asutustele ka kirjalikke päringuid. Koostöös asjaomase ministeeriumi või

asutusega, kes on konkreetse valdkonna eestvedaja, tuleb välja selgitada näiteks maavaraga kinnisasja

säilitamise vajadus või kui looduskaitseliste piirangute või projekteeritavate kaitsealade info on

EELISes ebaselge, siis selle kinnisasja säilitamise vajadus. Eesmärgiks on saavutada olukord, kus

analüüsi tegemiseks vajalik info on täielikult kättesaadav andmekogude ja kaardirakenduste kaudu.

Sellega väheneks oluliselt kirjalike päringutega kaasnev aja- ja ressursikulu.

Paragrahvi 3 lõikes 2 nähakse ette, et analüüsi tegemiseks kasutatakse kavandatavat KATRI juurde

loodavat menetluskeskkonda. Tegemist on riigi omandis olevate kinnisasjade analüüsimist

võimaldava keskkonnaga, milles toimub tehniline analüüs. Analüüsi käigus tehakse ruumianalüüsid,

mis toovad esile kinnisasja erinevad omadused ning igale omadusele antakse hinnang, kas omadus

tingib § 1 alusel vajaduse kinnisasja riigi omandis hoida.

Paragrahvis 4 sätestatakse, millisel juhul arvatakse kinnisasi maareservi või sellest välja.

11

Paragrahvi 4 lõike 1 kohaselt loetakse kinnisasi maareservi arvatuks, kui sellele on §-s 2 sätestatud

analüüsi tulemusel määratud RVS § 10 lõike 1 punktis 4 nimetatud valitsemise eesmärk. See

tähendab, et kinnisasja reservi arvamiseks tuleb esmalt teha määrusekohane analüüs ja kui selle

tulemusel määratakse RKVRis riigivara valitsemise eesmärgiks reservina säilitamine, ei pea

kinnisasja maareservi arvamiseks tegema eraldi otsust. Kinnisasja reservi arvamist põhjendavad

asjaolud ja sisulised kaalutlused kantakse § 3 lõikes 2 nimetatud KATRI menetluskeskkonda.

Maareservi arvatakse ka need kinnisasjad, mis on küll analüüsi tulemusel osutunud mittevajalikuks,

kuid mida ei ole veel maareservist välja arvatud. Samuti kuuluvad maareservi ajutiselt need

kinnisasjad, millele ei ole võimalik määrata RVS § 10 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud eesmärki ja

mida pole veel jõutud analüüsida ning mille tulevane valitsemise eesmärk pole teada. Need

kinnisasjad kuuluvad määramata maareservi koosseisu kuni analüüsi teostamiseni. RKVRi tehakse

selle kohta märge, mis võimaldab neid kinnisasju käsitleda maareservi osana kuni lõpliku analüüsi ja

otsuse tegemiseni. Maareservi ei määrata neid kinnisasju, millele on võimalik lähtuvalt nende

kasutuse perspektiivist määrata RVS § 10 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud eesmärk ja neid ka

eelnimetatud eesmärgil kasutusse võtta. Näiteks riigitee rajamiseks riigile omandatud kinnisasja ei

pea antud määruse kontekstis analüüsima ega maareservi määrama. Seevastu kui sellise kinnisasja

eelnimetatud eesmärk langeb ära, siis tuleb seda kinnisasja asuda analüüsima, et tuvastada, kas see

kinnisasi on vajalik riigile muul eesmärgil või osutub see mittevajalikuks.

Paragrahvi 4 lõikes 2 sätestatakse, millal loetakse kinnisasi reservist välja arvatuks. Kui § 2 kohase

analüüsi tulemusel on selgunud, et kinnisasja ei ole vaja reservis säilitada ja riigivara võõrandatakse

(pärast notariaalset toimingut), loetakse kinnisasi maareservist välja arvatuks. Kui maareservis olev

kinnisasi osutub vajalikuks RVSi § 10 lõike 1 punktides 1-3 nimetatud eesmärkidel, määratakse

kinnisasjale vastav eesmärk ja sellega loetakse kinnisasi maareservist välja arvatuks. Kui reservi

kuuluv kinnisasi võõrandatakse, loetakse kinnisasi samuti reservist välja arvatuks.

Paragrahvi 4 lõikes 3 nähakse ette, et võõrandamise eesmärgil kinnisasja maareservist välja

arvamise korral arvestatakse riigi valdkondlikes arengukavades ja muudes riigi maakasutuspoliitikat

kujundavates strateegilistes dokumentides seatud eesmärke. Kinnisasja otsustuskorras võõrandamise

otsustamisel peab arvestama, et võõrandamise eesmärk oleks kooskõlas piirkonna arengut suunavate

strateegiliste dokumentidega, näiteks tegevus, milleks maad vajatakse, peab olema kooskõlas

planeeringuga ja kajastuma omavalitsuse arengukavas (kohalikule omavalitusele võõrandamise

korral) või näiteks selle asutuse põhikirjas, kes maad oma tegevuseks taotleb.

Maa kui piiratud ressursi kasutusele on konkurents erinevate valdkonnapoliitika eesmärkide ja

huvirühmade vahel. Riigivara valitseja saab müüki suunata vaid riigile mittevajalikke kinnisasju, kuid

ainuüksi asjaolu, et riigil ei ole seda maad oma ülesannete täitmiseks või muul avalikul eesmärgil

sellel ajahetkel vaja, ei ole veel põhjuseks seda müüki suunata. Müüki suunatavate maade mahu

kavandamisel tuleb kaaluda lisaks riigi vajadustele ühiskonna kui terviku huve ning arvestada ka riigi

valdkondlike arengukavade ja muude riigi maapoliitikat kujundavates strateegilistes dokumentides

väljendatud eesmärkidega, sealhulgas riigi eelarvestrateegia eesmärkidega. Seega tuleb müüki

suunatavate maade mahu kavandamisel arvestada, et riigi eelarvestrateegia eesmärgid oleksid

tasakaalus maakasutuspoliitika eesmärkidega. Eesmärgid käsitavad riigimaa väärindamist ja

kasutusse andmist viisil, mis tagab selle parima kasutuse ja pikaaegse tulu ning samuti võimaluse

korral maa väärindamist enne selle võõrandamist. Võõrandamisele kuulub riigile perspektiivselt

mittevajalik maa, mille puhul on võimalik parimate teadmistele tuginedes väita, et selle maa hoidmine

maareservis ei ole põhjendatud.

Paragrahvis 5 sätestatakse, millise aja jooksul peavad saama kõik riigi omandis olevad kinnisasjad

esimest korda määruses sätestatu kohaselt analüüsitud ja valitsemise eesmärk RKVRis ajakohastatud.

12

Määruse jõustumisel tuleb riigi omandis oleva kinnisasja esimene analüüs teha viie aasta jooksul § 2

lõikes 1 nimetatud kinnisasja kohta. Kuni analüüsi tegemist hõlbustavat menetluskeskkonda luuakse,

saab teha analüüsi olemasolevate vahendite piires. Enne menetluskeskkonna lõplikku valmimist

analüüsi tegemisel tuleb arvestada määruses sätestatud maareservi analüüsimise põhimõtetega, aga

analüüsi tulemusi saab kajastada RKVRis vaid olemasolevate tehniliste võimaluste piires. Tehniliste

võimaluste puudumisel tuleb riigiasutustel märkida RKVRi oma huvid, mis selgitatakse RVSi § 96

kohases kinnisasja vajalikkuse tuvastamise menetluses.

Esmane analüüs on võimalik ja otstarbekas teha viie aasta jooksul, kuna suuremas mahus maaportfelli

haldajatel, nagu Maa- ja Ruumiametil ja RMK-l on mõlemal hallata üle 20 000 kinnisasja. RMK

metsamajandamiseks mõeldud maade puhul saab teha automaatsed ülekanded, millega muudetakse

valitsemise eesmärki ja lisatakse, et nad teenivad majandustulu ja säilitatakse näiteks tähtajatult.

Maid, mis ei ole RMK-l metsamajandamiseks, tuleb täiendavalt analüüsida.

Lisaks on riigivara valitseja kohustatud hoidma andmeid ajakohasena.

3. Eelnõu terminoloogia ja vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõus ei kasutata uusi termineid. Eelnõu reguleerimisala ei puuduta Euroopa Liidu õigust.

4. Määruse mõju

Kuigi suurel määral on maareservi säilitamise ja kasutamise põhimõtteid rakendatud alates

2017. aastast, kui Vabariigi Valitsus need kabinetinõupidamisel heaks kiitis, tagavad määruse tasandil

sätestatud reeglid õigusselguse. Ühtsete maareservi säilitamise põhimõtete ja maade reservi arvamise

korra kehtestamine määrusega võimaldab paremini arvesse võtta riigi kui terviku huve ning tagab ka

avalikkusele ajakohase ja parema info riigi omandis olevatest kinnisasjadest ning riigi plaanidest

maareservi kuuluvate maadega.

Peamine määrusega kaasnev oluline mõju avaldub riigivara valitsejatele ning teistele riigimaadega

toiminguid tegevatele asutustele, kellele sätestatakse määrusega olulised töökorralduslikud juhised

riigi omandis olevate maade analüüsimiseks ning analüüsi tulemuste põhjal toimingute tegemiseks.

Mõningast mõju võib määrus avaldada ka regionaalarengule ning elu- ja looduskeskkonnale, kuivõrd

kinnisasja maareservis säilitamise põhimõtted arvestavad muu hulgas ka kohaliku elu arendamise

ning looduskeskkonna säilitamise vajadusi. Määrusega ei kaasne otsest sotsiaalset mõju ega mõju

riigi julgeolekule ja välissuhetele. Niisamuti ei too määrus kaasa halduskoormuse kasvu ettevõtjatele,

kuna ei kehtestata uusi kohustusi ega muudeta seniseid menetlusi.

4.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse töökorraldusele

Riigi maareservi säilitamise põhimõtted ja maa maareservi arvamise korra kehtestamine puudutab

enim ministeeriumeid ja riigiasutusi, kes RVSi kohaselt on riigivara valitsejad või volitatud asutused.

Kuigi riigi maareservi säilitamise ja kasutamise põhimõtted on Vabariigi Valitsus heaks kiitnud juba

2017. aastal, siis määruse vastuvõtmisega kaasneb riigivara valitsejatele kohustus teha kõikide

riigimaade analüüs määruses sätestatud põhimõtete kohaselt. Seega kaasneb määruse rakendamisega

kõigile riigivara valitsejatele ühekordne suurem töökorralduslik kohustus vaadata üle enda

valitsemisel olevad riigimaad. Edaspidine mõju töökoormusele on mõnevõrra väiksem, sest järgmine

analüüs tuleb teha vaid maareservi arvatud kinnisasjadele vajaduse põhjal, aga mitte hiljem kui viie

aasta jooksul. See võimaldab tegevusi hajutada ja tagab ülevaate maaportfellist ja selle

eesmärgistatuse.

13

Suurim osa riigile kuuluvatest kinnisasjadest on Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning

Kliimaministeeriumi valitsemisel. Riigile kuuluvate kinnisasjade jaotus kõikide ministeeriumite

vahel on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Ministeeriumite valitsemisel olevad kinnisasjad 01.08.2025 seisuga

Ministeerium Kinnisasjade

arv

Kliimaministeerium 44 968

Regionaal – ja Põllumajandusministeerium 60

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 20 759

Kaitseministeerium 1110

Siseministeerium 722

Rahandusministeerium 378

Haridus- ja Teadusministeerium 329

Välisministeerium 42

Kultuuriministeerium 26

Sotsiaalministeerium 5

Justiits- ja Digiministeerium 1

Kuni määruse kehtestamiseni oli maa maareservi arvamises erinevaid tõlgendusi ja mitmeti

mõistmist. Määrusega täpsustatakse riigi maareservi sisu ning seeläbi ka RVSi § 10 lõike 1 punktis 4

sätestatud reservina säilitamise eesmärgi sisu. Seetõttu võib analüüsi tulemusena tekkida vajadus ka

teistele kinnisasjadele varem määratud eesmärgi muutmiseks. Seega mõjutab määruse vastuvõtmine

ka valitsejate poolt kinnisasjade valitsemise eesmärkide määramist. Valitsemise eesmärkide kaupa

riigi omandis olevad kinnisasjad on esitatud tabelis 2.

Tabel 2. Ministeeriumite valitsemisel olevatel kinnisasjade valitsemise eesmärk riigi

kinnisvararegistris 01.08.2025 seisuga:

Valitsemise eesmärk Kinnisasjade arv

Tulu saamine 27 806

Riigivõimu teostamine 18 422

Reservina säilitamine 14 721

Valitseja määratud avalikul eesmärgil säilitamine 4 924

Määramata * 2 138

Mittevajalik 389

*sh, registris tühjaks jäetud väli

Suurimad riigi omandis olevate kinnisasjade mahuga volitatud asutused on Maa- ja Ruumiamet

(Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), RMK ja Transpordiamet (Kliimaministeerium),

kelle portfellide jagunemine valitsemise eesmärgi järgi on esitatud tabelis 3. Nimetatud asutustele

toob määruse rakendamine tõenäoliselt kaasa kõige suurema mõju.

Tabel 3. Maa- ja Ruumiameti, RMK ja Transpordiameti kinnisasjade arv RKVRis valitsemise

eesmärkide järgi 01.08.2025 seisuga.

Volitatud asutus Valitsemis

e eesmärk

14

Määrusega nähakse ette, et kõik riigi omandis olevad kinnisasjad, mille peamine eesmärk on hoida

neid tähtajaliselt või tähtajatult riigi omandis, kuuluvad reservina säilitamiseks ning seda ka juhul,

kui samaaegselt võib kinnisasjalt teenida tulu. Seni on teisiti toiminud RMK, kelle haldamisel olevad

kinnisasjad, millel majandatakse metsa, on RKVRis määratud tulu saamise eesmärgiga. Seega

mõjutab määruse vastuvõtmine reservina säilitamisele kuuluva maa korral tõenäoliselt enim just

RMKd. Samas mõjutab määruse vastuvõtmine oluliselt ka Maa- ja Ruumiametit, kelle haldamisel

olevad maad on küll RKVRis reservina säilitamise eesmärgiga, aga tegelikult on tegemist määramata

maareserviga, mis tuleb määruse jõustumisel siiski detailselt läbi analüüsida ja tegelik valitsemise

eesmärk määrata analüüsi tulemuste põhjal.

Määrusega sätestatakse, et riigivara valitseja või volitatud asutus, kohaliku omavalitsuse üksus või

muu avaliku sektori organisatsioon märgib avaliku huvi, mis tingib vajaduse kinnisasja reservis

säilitada, Maa- ja Ruumiameti loodavasse kaardirakendusse ja hoiab selle info ajakohasena. Samuti

nähakse ette, et maareservi analüüs tehakse üldjuhul ruumianalüüsi teel, kasutades maa omadusi

kajastavate andmekogude andmeid ning üksnes vajaduse korral küsitakse lisainfot asjaomase

valdkonna asutuselt.

Arenduse tulemusel lõpeb riigivara analüüsimine erinevates andmekogudes, väheneb andmete

töötlemisel käsitöö, saadakse parem ülevaade iga riigile kuuluva kinnisasja kohta ning see aitab

riigivara valitsejatel teha paremaid maakasutuse otsuseid. Loodav tehnoloogiline arendus aitaks

vähendada oluliselt kirjalike päringutega kaasnevat aja- ja ressursikulu ning seega avaldab määrusega

kehtestatav kord positiivset mõju ka asutuste koormusele, kuna asjakohase ja ajakohase info

olemasolul andmekogudes puudub riigiasutustel ja kohalikel omavalitsustel vajadus vastata riigimaid

puudutavatele päringutele.

Kokkuvõtvalt võib mõju riigi töökorraldusele pidada keskmiseks. Määruse rakendamisega kaasneb

kohustus analüüsida kõik riigi omandis olevad maad määruses sätestatud põhimõtete kohaselt ja

korras. Kui esimene kord tuleb analüüsida kõiki riigi omandis olevaid kinnisasju, siis edaspidi

analüüsitakse vaid reservina säilitatavaid kinnisasju. Kui esimene analüüs on juba tehtud, kulub

järgmisel korral selleks vähem aega, kuna varasem kogemus ja parem infovahetus on juba abiks.

4.2. Mõju regionaalarengule

Määruses sätestatu võib avaldada mõju ka regionaalarengule, kuna maareservis säilitamisele

kuuluvate maade puhul arvestatakse senisest konkreetsemalt ka KOVide avalike huvide ja

ülesannetega. Määruse rakendamine tagab KOVidele paremad võimalused nende maavajaduste

väljendamiseks ning seeläbi toetab ka regionaalset arengut. Määruse paremaks rakendamiseks

võetakse kasutusele Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus, kus nii riigi, kohaliku omavalitsuse kui ka

muu avaliku sektori organisatsiooni esindajal tekib võimalus märkida, millise riigi omandis oleva

kinnisasja vastu on avalik huvi ning mida on seetõttu vaja avaliku ülesande täitmiseks hoida riigi

omandis. Sellega tekib KOVidel selgem arusaam võimalusest saada riigi maareservist maad ja nad

saavad läbi mõelda oma strateegilise maavajaduse, mis toetab ka regionaalset arengut.

4.3. Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Tulu

saamiseks

Riigivõi

mu

teostam

iseks

Reservina

säilitamiseks

Valitseja

määratud

avalikul

eesmärgil

Määrama

ta *

Mittevaja

lik KOKKU

Maa- ja Ruumiamet 5167 6 13496 19 2067 20 755

Riigimetsa Majandamise Keskus 22 471 1 1029 3570 26 4 27 101

Transpordiamet 13 16 108 117 209 4 1 16 452

*sh, registris tühjaks jäetud väli

15

Üheks oluliseks maa riigi maareservis hoidmise põhjuseks on ka elu- ja looduskeskkonna toetamise

ja säilitamisega seotud eesmärgid. Riigi maareservis säilitatakse kinnisasju, mille kasutamine on

oluliselt piiratud looduskaitse-eesmärkide tagamise vajaduse tõttu, sealhulgas hoitakse riigi omandis

ka maa-alad, mille looduse kaitsevajadus on alles välja selgitamisel. Seega avaldavad määrusega

sätestatud reeglid mõju ka looduskeskkonnale, kuivõrd looduskaitsevajadusega kinnisasju saab

säilitada riigi omandis ning kaob näiteks hilisem vajadus eraomandis olevat kinnisasja riigi omandisse

tagasi osta. See aga toetab omakorda alade kaitse alla võtmist. Samuti säilitatakse kohaliku

omavalitsuse tarbeks maareservis kinnisasjad, mis aitavad luua paremat elukeskkonda, näiteks maad,

mis sobivad pargiks, haljasalaks, tervisespordi harrastamiseks või kogukonna ühistegevuseks.

4.4. Mõju majandusele ja riigieelarvele

Määrusega kehtestatav kord võimaldab hoida ajakohast ülevaadet riigi omandis olevate maade

kasutamise võimalustest ja väärtusest ning toetab riigimaa võõrandamise, kasutamiseks andmise ja

vahetamise menetlusi. Riigi omandis olevatele kinnisasjadele RKVRis seni määratud valitsemise

eesmärgi põhjal ei ole võimalik teha järeldusi ega prognoose, millistelt kinnisasjadelt ning millises

ulatuses saab riik tulu teenida.

RKVRis on 01.08.2025 seisuga määratud tulu saamise eesmärgiga 27 806 kinnisasja ning reservina

säilitamise eesmärgiga 14 721 kinnisasja. Viidatud kahe valitsemise eesmärgi arvulist jagunemist

riigivara valitsejate kaupa kujutab tabel 4.

Tabel 4. RKVRis tulu saamise ja reservina säilitamise eesmärgiga kinnisasjad ministeeriumite kaupa

01.08.2025 seisuga

Ministeerium Valitsemise eesmärk

Tulu saamine Reservina

säilitamine

Kliimaministeerium 22 633 1204

Regionaal – ja Põllumajandusministeerium 3

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 5167 13 496

Kaitseministeerium 7

Siseministeerium 1

Rahandusministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium 4

Välisministeerium

Kultuuriministeerium 1 9

Sotsiaalministeerium 2

Justiits- ja Digiministeerium

Kokku 27 806 14 721

Tabelis esitatud arvud näitavad valitsemise eesmärgi määramise erinevat käsitlust, kus suur osa tulu

saamiseks määratud kinnisasjadest on Kliimaministeeriumi valitsemisel ning suur osa reservina

säilitamiseks määratud kinnisasjadest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel.

Need arvud ei ava aga tegelikku sisu selle kohta, millised kinnisasjad võiks riik tulu saamise

eesmärgil müüki suunata või millised tulu saamise eesmärgil kasutusse anda ning veelgi vähem on

võimalik hinnata võimalikku tulu suurust. Näiteks on tulu saamise eesmärk määratud hulgale

16

kinnisasjadele, mille volitatud asutus on RMK ja mille kasutamise eesmärk on metsa majandamine,

mis aga ei anna infot kinnisasjade kohta, mida riik võiks tulu saamiseks võõrandada. Samuti on küll

RKVRis võimalik eraldi vaadata riigivaraga seotud lepinguid, kuid praegu ei ole võimalik RKVRis

tuvastada, millised kinnisasjad võiks renditulu teenimiseks kasutusse anda.

Kehtestatava määruse kohaselt kuuluvad reservina säilitamiseks kinnisasjad, mida on vaja

tähtajaliselt või tähtajatult riigi omandis säilitada või mis on perspektiivse säilitamise vajadusega.

Samuti kinnisasjad, mis on analüüsi tulemusena osutunud riigile mittevajalikuks, kuid on otstarbekas

kinnisasi tulu saamise eesmärgil võõrandada tulevikus. Maareservis olevaid kinnisasju saab samal

ajal tasu eest kasutusse anda või sellel näiteks metsa majandada. Selliste kasutusvõimaluste

märkimise võimalus luuakse ka RKVRi. Seega toetab määrusega kehtestatav kord paremini

riigimaadega tehtavate tehingutega seotud tulude prognoosimist riigieelarves.

Maa- ja Ruumiameti reservis olevate kinnisasjade kasutamiseks andmisest ja mittevajalike

kinnisasjade müügist on aastatel 2022 ja 2023 laekunud riigieelarvesse üle 30 miljoni euro aastas.

Aastal 2024 oli laekumine veidi üle 21 miljoni euro. Edaspidi on prognoositav laekumine Maa- ja

Ruumiameti haldamisel oleva riigile mittevajaliku maa müügist alla 15 miljoni aastas, mis võiks igal

aastal väheneda, ning maareservis oleva maa kasutamiseks andmisest ligikaudu 5-6 miljonit eurot

aastas. Määrusel ei ole aga sellist mõju, et kõik riigile mittevajalikud maad oleks kohe tulu teenimise

eesmärgil võõrandatavad. Isegi kui kinnisasi on selle omaduste põhjal riigile mittevajalik, tuleb

müügimahu planeerimisel arvestada ka teiste riigi valdkondlike arengukavade ja muude riigi

maapoliitikat kujundavate strateegiatega, samuti vähenenud maareservi tulevikuks säilitamise

perspektiividest.

Maareservis säilitamisele kuuluvate maade haldamise ja hooldamisega seotud kulude prognoosimine

loob analüüsitud ja ülevaatliku teadmise reservina säilitatavate maade seisundist, kasutusvõimalustest

ning tuleviku perspektiivist ning võimaldab paremini prognoosida ka riigile kinnisasja reservis

säilitamisega kaasnevaid kulusid.

Määruse kehtestamisega ei kaasne riigieelarvele otsest mõju, kuna sellega ei kohustata mahukateks

tegevusteks, mis tooks riigile kaasa püsivaid kulusid. Samuti ei suurenda määruse kehtestamine

otseselt riigieelarve tulusid, kuna mittevajaliku vara võõrandamisest laekuv tulu määratakse

riigieelarve seadusega, kuid annab võimaluse paremini prognoosida seadusega igal aastal määratavat

riigivara müügitulu ja teha müügitulu kohta kaalutletud otsuseid.

Määrus aitab tagada, et riigile kuuluv maa oleks kasutuses vastavalt avalikele huvidele ja riigi

vajadustele, vältides maa kasutusest kõrvalejäämist või ebaefektiivset kasutust. See võib soodustada

ettevõtlust, kui riigimaa antakse kasutusse tootmiseks või ettevõtluse arendamiseks. Selgemad reeglid

ja analüüsikohustus suurendavad läbipaistvust ning vähendavad bürokraatiat, mis võib soodustada

investeeringuid ja ettevõtjate huvi riigimaa kasutamise vastu.

5. Määruse rakendamisega seotud kulud ning vajalikud tegevused

Määruses sätestatud maareservi põhimõtete rakendamiseks on loomisel tegevust toetavad

infotehnoloogilised lahendused, mille arendamisega kaasnevad kulud.

KATRI juurde luuakse maareservi analüüsimist võimaldav menetluskeskkond, millesse koondatakse

erinevatest andmekogudest kinnisasja omadusi kajastavad andmed ja analüüsitakse kinnisasja

säilitamise hinnangulist kulu ning nende alusel määratakse säilitamise vajadus (määratud ajaks,

tähtajatu või perspektiivne). Samuti analüüsitakse menetluskeskkonnas säilitamiseks mittevajaliku

kinnisasja väärtuse võimalikku kasvu tulevikus ja antakse hinnang, kas ja millal on kinnisasi

17

otstarbekas võõrandada või anda kasutamiseks. Menetluskeskkonnas luuakse automaatsed

andmevahetusteenused erinevate andmekogudega nii analüüsiks vajaliku info menetluskeskkonda

kogumiseks kui ka selle tulemuste edastamiseks RKVRi.

Analüüsi tulemuste registrisse kandmiseks täiendatakse ka RKVRi, lisades sinna võimalused

märkida igale varaobjektile lisaks valitsemise eesmärgile ka muid märkeid ja selgitusi varaobjekti

riigivara valitsemise ja kasutamise eesmärkide kohta.

Lisaks luuakse ka kaardirakendus, kus riigivara valitsejatel, kohaliku omavalitsuse üksustel või muul

avaliku sektori organisatsioonil on võimalik ära märkida kinnisasjad, mida on avalikes huvides vaja

reservis säilitada.

Menetluskeskkonna loomiseks, andmekogudega sidumiseks ning kaardirakenduse loomiseks on vaja

kokku hinnanguliselt 390 000 eurot. Ärianalüüs valmib 2026. a märtsiks ja arendused tehakse peale

määruse jõustumist.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse

avaldamiseks Riigimetsa Majandamise Keskusele, Transpordiametile ning Maa- ja Ruumiametile.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Kaitseministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Siseministeerium

Välisministeerium

13.01.2026 nr 2-2/133-1

Riigi omandis oleva kinnisasja riigi maareservi

arvamise, seal säilitamise ning sealt välja

arvamise alused ja kord

Esitan kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Riigi omandis

oleva kinnisasja riigi maareservi arvamise, seal säilitamise ning sealt välja arvamise alused ja

kord“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) määruse eelnõu;

2) määruse eelnõu seletuskiri.

Lisaadressaadid: Kultuuriministeerium

Sotsiaalministeerium

Justiits- ja Digiministeerium

Riigimetsa Majandamise Keskus

Transpordiamet

Maa- ja Ruumiamet

Vello Kima

+372 5787 0569 [email protected]