(EIS) algatatud kooskõlastamine

1

Lisa KINNITATUD

haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri 15. augusti 2023

käskkirja nr 221„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses

noortele tugimeetmete pakkumiseks“ elluviimiseks“ muutmine

Tegevuse „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses

noortele tugimeetmete pakkumiseks“ elluviimiseks toetuse andmine

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel.

1 Reguleerimisala

Käskkirjaga reguleeritakse Haridus- ja noorteprogrammi meetme „Noortevaldkonna arendamine“, meetmete nimekirja kohase meetme 21.4.5.1. rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise “Noorsootöö

meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks” ja meetme 21.4.7.2. rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Teenused riskinoortele ning laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi

ja korda.

21.4.5.1 kohase rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise rahastamisega Euroopa Sotsiaalfond Plusist

aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti“ prioriteedi nr 6 erieesmärgi (f) „edendada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja

lapsehoiust läbi üld- ja kutsehariduse ja -õppe kuni kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning sellise hariduse ja koolituse läbimist, sealhulgas hõlbustades

õpirännet kõigile ja ligipääsetavust puuetega inimeste jaoks“ saavutamisele ning 21.4.7.2. kohase rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise rahastamisega sama poliitikaeesmärgi ja prioriteedi erieesmärgi (h) „soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu

ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“ saavutamisele.

Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja Riigikogu poolt 12. mail 2021. a

vastu võetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid. Horisontaalsetest põhimõtetest on toetatavatel tegevustel puutumus tasakaalustatud regionaalarenguga, soolise

võrdõiguslikkusega, võrdsete võimalustega ja ligipääsetavusega. Tegevused panustavad riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisse ning sihi „Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene“ alasihi „Arukas inimene“ ja sihi „Avatud, hooliv ja koostöömeelne ühiskond“ alasihi „Hooliv

ühiskond“ saavutamisse. Nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel

2

mõõdetakse järgmiste Eesti 2035 näitajatega: „Tööjõus osalemise määr (15–74a)“, „Püsiva suhtelise vaesuse määr“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ning

„Ligipääsetavuse näitaja“. Lisaks sellele panustavad mõlemad meetmed Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 strateegilise eesmärgi „KINDLUS: noorte üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ning

ennetatakse kindlustunnet suurendava turvavõrgustiku abil“ ning eesmärgi ISE “Kvaliteetne noorsootöö (sh noorte huviharidus) on kättesaadav üle Eesti ning loob kõigile noortele võimalused mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks, kogemuste pagasi rikastamiseks ja iseseisvumiseks” saavutamisse ning nende

mõõdikute täitmisse.

1.1 Toetuse andmise eesmärk

1.1.1 21.4.5.1. kohase tegevuse raames on toetuse andmise eesmärk parandada kõikidele noortele, olenemata nende soost, rahvusest, erivajadusest või sotsiaalmajanduslikust olukorrast ja aktiivsusest kvaliteetsete noortevaldkonna teenuste kättesaadavust ning tugevdada noortepoliitika

kujundamist ja rakendamist. 1.1.2 21.4.7.2. kohase tegevuse raames on toetuse andmise eesmärk tõsta kolmanda kooliastme

õpilaste vaimse tervise alast teadlikkust ning suurendada noorte probleemidega toimetulemise oskust viies läbi tõenduspõhised noortele suunatud grupitegevused.

2 Toetatavad tegevused

Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumitest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad

valikukriteeriumid ja metoodika vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ÜM) §-le 7.

Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata

keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud

keskkonnaeesmärgile.

Toetavaid tegevusi viiakse ellu üle-eestiliselt. Tegevuste elluviimisel antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega riigiabi.

2.1 Punktis 1.1.1. nimetatud eesmärkide saavutamiseks rahastatakse järgmiste tegevuste

elluviimist:

2.1.1 Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja noorte kaasamine.

Toetatakse noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse teenuste kvaliteedi parendamist, eesmärgiga muuta

kvaliteetsed teenused noortele piirkondlikult kättesaadavamaks, seejuures suurendada noorte kaasatust tegevustesse ning soodustada nende huvi ja püsimist haridussüsteemis.

3

Eesmärgi saavutamiseks toetatakse tegevusi, mis tõstavad noorsootöö ja huvihariduse korraldajate1, teenusepakkujate2 ja teiste osapoolte3 võimekust noortele pakutavate teenuste kvaliteedi tagamisel ning

noorte osalemist kvaliteetsetes teenustes. Kohalikul tasandil teenuste kujundamise ja pakkumisega seotud osapooltele viiakse läbi arengu- ja koolitusprogramm, mis suurendab osalejate teadmisi ja oskusi

kvaliteedijuhtimises ja teenuste kvaliteedi parendamisel. Tagatakse tugisüsteem, mis toetab omavalitsusi ja teenusepakkujaid kvaliteedihindamise läbiviimisel, hindamistulemuste analüüsimisel, kvaliteedi parendamisega seotud tegevuste planeerimisel ja elluviimisel ning tegevuste tulemuslikkuse hindamisel.

Korraldatakse vajalike analüüside, koolituste jt vajalike tegevuste läbi viimine, seiratakse tegevuse ellu viimist ning tagatakse tegevuse nähtavus.

Tegevuse elluviimisel on elluviija partnerid Haridus- ja Teadusministeerium ning Tallinna Ülikool.

2.1.2 NEET4-staatuses noorte toetamine.

Tegevuse eesmärgiks on mitteformaalõppe, sh mobiilse noorsootöö kaudu toetada haridusest ja tööturult eemal olevad noori, st mittetöötavaid, mitteõppivaid ja koolitustel mitteosalevaid ehk NEET-staatuses ja

NEET-staatuse riskis olevaid noori. Toetatakse noortevaldkonna teenuste rakendamist kohalikul tasandil, mille kaudu tagatakse tugi sihtrühma kuuluvatele noortele. Õppimiskohustuseas noorte puhul on tugitegevuste fookuses noorte haridustee jätkamise toetamine.

Planeeritakse vajalikke tugi- ja arendustegevusi, et toetada tegevuste edukat elluviimist, arendamist ning

jätkusuutlikkust. Sealhulgas toetatakse noortevaldkonna korraldajaid ja arendajaid ning asutusi tegevuste planeerimisel, rakendamisel ning tulemuslikkuse hindamisel. Seiratakse ja analüüsitakse tegevuste elluviimist ning planeeritakse vajalikud arendustegevused. Korraldatakse vajalike materjalide

väljatöötamine ja kättesaadavus, analüüside valmimine ning koolitus- ja teavitustegevuste läbiviimine.

2.1.3 Noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi tugevdamine.

Tegevuse eesmärgiks on tagada noorte vajadustele vastavate kvaliteetsete teenuste kavandamiseks, osutamiseks ja hindamiseks noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi5 toimimine ja edasiarendamine ning noortevaldkonna töötajate, noortevaldkonna korraldajate ja arendajate ning noorsootöö, huvihariduse

ja -tegevuse teenuste pakkujate andmekirjaoskuse tõstmine. Seiratakse noortevaldkonna teenuste kvaliteeti ja mõju ning toetatakse kvaliteedi ja mõju hindamise meetodite ja hindamisinstrumentide

järjepidevat arendamist ning rakendamist. Viiakse läbi tegevusi noorte ja noortevaldkonna uurimise populariseerimiseks ja kvaliteedi toetamiseks, sh edendatakse sellekohast rahvusvahelist koostööd ning toetatakse noortevaldkonna jaoks tähenduslikku teadus- ja arendustegevust, sh noortevaldkonna

andmealaseid uuendusi. Tagatakse noorte ja noortevaldkonna andmete kättesaadavaks tegemiseks vajalike olemasolevate veebikeskkondade6 toimimine ning viiakse läbi tegevusi andmete kvaliteedi

parandamiseks ja andmehalduse süsteemi korrastamiseks. Koostatakse ja avaldatakse noorte või noortevaldkonna seisundit käsitlevaid analüüse, uuringuid ja

hindamisi. Vajadusel viiakse läbi teisi analüüsi-, koolitus- ja teavitustegevusi, teenuste tulemuslikkust ja

1 Kohalikud omavalitsused. 2 Näiteks huvikoolid, noortekeskused, noorteühingud jne. 3 Näiteks noorsootöö ja huvihariduse esindusorganisatsioonid. 4 NEET – not in employment, education, or training (ingl k). Noored, kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitustel. 5 Noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi ülesehitus on kirjeldatud Noortevaldkonna arengukavas 2021–2035. 6 Elluviija ja partnerite hallatavad olemasolevad keskkonnad (näiteks noorteseire juhtimislauad, noorteuuringute andmebaas,

HaridusSilm jt).

4

mõju nähtavust toetavaid tegevusi või võetakse noorte ja noortevaldkonna olukorda kirjeldavate andmete kogumiseks ja avalikustamiseks kasutusele veebikeskkondi või infotehnoloogilisi lahendusi.

Tegevuse elluviimisel on elluviija partnerid Haridus- ja Teadusministeerium, Statistikaamet, Tallinna

Ülikool ja Tartu Ülikool.

2.1.4 Kommunikatsiooni- ja teavitustegevused.

Tegevuse raames teavitatakse meediakanalites (trükimeedias, veebikeskkonnas, raadios, televisioonis) ja

muul moel meetme tegevustest, tegevuste elluviimisest ja tulemustest. Nõustatakse partnereid ja riigihanke tulemusel leitud teenusepakkujaid kommunikatsiooni ja teavituse korraldamisel.

2.2 Punktis 1.1.2. nimetatud eesmärkide saavutamiseks rahastatakse järgmiste tegevuste

elluviimist:

2.2.1 Noorte vaimset tervist toetavate tegevuste elluviimine.

Tegevuse eesmärgiks on pakkuda kolmandasse kooliastmesse sobivat lähenemist, mis toetab noorte

vaimset tervist ja suitsiidide esmast ennetust läbi tõenduspõhiste sekkumiste noorte vaimse tervise teadlikkuse tõstmiseks ning sotsiaal-emotsionaalsete ja probleemidega toimetuleku oskuste suurendamiseks.

Kohandatakse koostöös teadus- ja koolitusasutustega koolipõhise ennetusprogrammi Youth Aware of

Mental Health (edaspidi YAM) materjale. Toetatakse koostööd haridusasutuste, kohaliku kogukonna ja YAM programmi elluviijate vahel ning tagatakse, et noortele suunatud materjalid on aja- ja asjakohased. Kohandatud materjalide alusel toimub juhendajate koolituste läbiviimine ning kolmanda kooliastme

noortele programmi ellu viimine.

2.2.2 Kommunikatsiooni- ja teavitustegevused.

Tegevuse raames teavitatakse meediakanalites (trükimeedias, veebikeskkonnas, raadios, televisioonis) ja muul moel meetme tegevusest, tegevuse elluviimisest ja tulemustest. Nõustatakse riigihanke tulemusel leitud teenusepakkujaid kommunikatsiooni ja teavituse korraldamisel.

3 Tulemused

3.1 Punktis 2.1. nimetatud tegevuste tulemusel:

3.1.1 On paranenud kõikidel noortepoliitika kujundamise ja rakendamise tasanditel tegutsejate teadmine noorte olukorrast ja vajadustest ning seeläbi on tõusnud võimekus kujundada poliitikat, korraldada ja pakkuda noortele kvaliteetseid teenuseid ja tuge ning maandada

noorte tõrjutusriski; 3.1.2 On toetatud noorte osalemist noore vajadustele ja ootustele vastavates teenustes ning

teenuste kujundamise ja pakkumisega seotud osapoolte teadlikkus teenuste kvaliteedi tagamisest on tõusnud;

3.1.3 Mitteaktiivsed noored, st NEET-staatuses ja NEET-staatuse riskis olevad noored on saanud

tööturule siirdumiseks ja/või haridustee jätkamiseks noortevaldkonnast vajalikku tuge ning;

3.1.4 Noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi tugevdamise tulemusel on korrastatud noortevaldkonna andmehalduse süsteemi, suurendatud noortevaldkonnas tegutsevate osapoolte andmeteadlikkust ja andmekirjaoskust, toimub järjepidev noortevaldkonna

teenuste mõju ja kvaliteedi hindamine ning jätkusuutlik teadus- ja arendustegevus.

5

3.2 Punktis 2.2. nimetatud tegevuste tulemusel:

3.2.1 On Eesti oludele sobivaks kohandatud koolipõhine ennetusprogramm YAM ning ellu on

viidud noorte vaimset tervist toetavad tegevused kolmanda kooliastme noortele.

3.3 Punktis 2.1. ja 2.2. nimetatud tegevuste elluviimist ja oodatavate tulemuste saavutamist

mõõdetakse järgmiste näitajatega:

Tabel 1: Meetmete 21.4.5.1. ja 21.4.7.2. tulemus- ja väljundnäitajad

RAKENDUSKAVA JA MEETMETE NIMEKIRJA VÄLJUNDNÄITAJAD

Näitaja nimetus ja

mõõtühik

Algtase

(2022)

Sihttase2024

Sihttase2029

Selgitav teave

2.1.1. Noorsootöö teenustes osalenute arv

(osalemiskord)

0

0

84 000

Vahe- ja lõpparuannete alusel loendatakse 7–26-aastaste noorte

osaluskordi (mitte unikaalseid isikuid), kumulatiivselt.

2.1.2. Noorsootöö

teenustes osalenud NEET-staatuses noorte arv (osalemiskord)

0

2100

10 000

Vahe- ja lõpparuannete alusel

loendatakse 15–26-aastaste NEET noorte osaluskordi (mitte unikaalseid isikuid),

kumulatiivselt.

2.2.1. Teenust saanud noorte arv (unikaalsed

isikud)

0 0 5 500

Loendatakse tegevuses osalenud unikaalseid noori

(kumulatiivselt). Kogu meetme (21.4.7.2) väljundnäitaja sihttase on 7000, millesse antud TAT

panustab 5500 osalejaga (vt ka tegevuse spetsiifiline

väljundnäitaja tegevusele 2.2.1).

RAKENDUSKAVA JA MEETMETE NIMEKIRJA TULEMUSNÄITAJA

Näitaja nimetus ja

mõõtühik

Lähtetase

või

võrdlus-

väärtus

Võrdlus-

aasta

Sihttase

2029

Selgitav teave

2.1.2. Tugimeetmetes

osalenud NEET- staatuses noored, kes 6 kuud peale tegevusest

lahkumist on väljunud NEET noore staatusest

(% osalejatest)

68%

2016– 2020

65%

Vahe- ja lõpparuannete alusel

hinnatakse NEET-saatuses noore staatusest väljunud noorte osakaalu kõigist noortest, kes on vastavat teenust

saanud, kellega on hiljem kontakti saadud ja kellel on teenusest väljumisest

möödas 6 kuud.

TEGEVUSE SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD

6

Näitaja nimetus ja

mõõtühik

Algtase

(2022)

Sihttase

2024

Sihttase

2029

Selgitav teave

Väljundnäitaja tegevusele 2.1.1. noortevaldkonna

kvaliteedi arendamine ja noorte kaasamine.

Teenusstandardite piloteerimise järgselt standardeid

rakendavate omavalitsuste

osakaal arenguprogrammis osalenud

omavalitsustest

0

0

50%

Toetuse saaja aruanded.

Väljundnäitaja tegevusele 2.1.2.

NEET staatuses noorte toetamine.

Noorsootöö teenustes osalenud

NEET noorte arv

0

2100

10 000

Näitaja ühtib rakenduskava ja

meetmete nimekirja näitajaga

Väljundnäitaja tegevustele 2.1.4. ja

2.2.2. kommunikatsiooni- ja

teavitustegevused.

Loodud ja ellu viidud

kommunikatsiooni- strateegia

0

0

1

Vahe- ja lõpparuannete

alusel hinnatakse kommunikatsiooni-

strateegia elluviimist.

Väljundnäitaja tegevusele 2.2.1.

noorte vaimset tervist toetavate tegevuste

elluviimine.

Teenust saanud noorte arv

0

0

5 500

Loendatakse unikaalseid isikuid

(kumulatiivselt). Panustab meetmete

nimekirja väljund- näitajasse.

4 Rakendusasutus ja rakendusüksus

4.1 Käskkirja alusel rahastatava tegevuse rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium. 4.2 Käskkirja alusel rahastatava tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.

5 Elluviija ja partnerid

5.1 Punktis 2 toodud tegevuste elluviija on Haridus- ja Noorteamet.

5.2 Punktis 2.1. toodud tegevuste 2.1.1. ja 2.1.3. partnerid on Haridus- ja Teadusministeerium ja Tallinna Ülikool ning tegevuse 2.1.3. puhul lisaks Statistikaamet ja Tartu Ülikool.

6 Sihtrühm

6.1 Punktis 2.1. nimetatud tegevuste sihtrühmaks on noored vanuses 7–26 eluaastat, sh NEET- staatuses ja NEET-staatuse riskis olevad noored. Prioriteetse sihtrühmana käsitletakse 16–18-

aastaseid noori, et suunata selle sihtrühma noori haridusteed jätkama pärast põhihariduse omandamist. Lisaks on sihtrühmaks noorsootöö ja huvihariduse korraldajad (kohalikud omavalitsused); noortevaldkonna asutused, ühingud ja organisatsioonid ning nende töötajad

(sh vabatahtlikud); seotud valdkondade asutused, ühingud ja nende töötajad (sh vabatahtlikud);

7

koolituste ja uuringute teostajad, koolituste ja metoodikate arendajad ; noorsootöö ja siduserialade üliõpilased ja õppejõud; ametnikud jt.

6.2 Punktis 2.2. nimetatud tegevuste sihtrühmaks on kolmanda kooliastme õpilased , haridus- ja noorsootöö korraldajad (kohalikud omavalitsused), noorte juhendajad (sotsiaalpedagoogid,

koolipsühholoogid, õpetajad, noorsootöötajad) ning haridus- ja noortevaldkonna asutused.

7 Tegevuste abikõlblikkuse periood

Toetuse andmise abikõlblikkuse periood on 01.01.2023 kuni 31.10.2029.

8 Tegevuste eelarve

8.1 Meetme 21.4.5.1 „Noortevaldkonna arendamine“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise

„Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ kogumaksumus on 12 637 996 eurot, millest EL toetuse osakaal on 70% ehk 8 846 597 eurot ja riikliku kaasfinantseeringu osakaal 30% ehk 3 791 399 eurot.

8.2 Meetme 21.4.7.2. „Noortevaldkonna arendamine“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Teenused riskinoortele ning laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine“ alategevuse „Noorte

vaimset tervist toetavate tegevuste elluviimine“ kogumaksumus on 1 834 853 eurot, millest EL toetuse osakaal on 70% ehk 1 284 397, riikliku kaasfinantseeringu osakaal on 30% ehk 550 456.

9 Kulude abikõlblikkus

9.1 Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mail 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–

2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.

9.2 Abikõlblikud on järgmised punktis 2 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud:

9.2.1 otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 16 ja § 21 lõikele 3; 9.2.2 kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 21 lõigetele 1 ja

3−6;

9.2.3 hindamiste, uuringute, analüüside ja küsitlustega seotud kulud, sh kulud meenetele ja auhindadele;

9.2.4 tugi-, juhend-, koolitus- ja õppematerjalide (sh video- ja veebikoolituste ning materjalide) ning käsiraamatutega seotud kulud (sh litsentsi- ja autoritasud) ja kirjastamise kulud;

9.2.5 infopäevade, seminaride, koolituste, töötubade, konverentside, õppereiside ja muude

ürituste kulu, sh neljale peamisele puudeliigile (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue) ligipääsetavuse tagamisega füüsilises ja virtuaalses keskkonnas seotud kulud

ning kulud meenetele; 9.2.6 tõlkekulud, sh suuline- ja kirjalik tõlge (kirjutustõlge, kirjeldustõlge, viipekeeletõlge,

subtiitrite lisamine);

9.2.7 turundus- ja kommunikatsioonitegevuste kulud (nt trükiste, videote, veebinaride, taskuhäälingute, kampaaniatega seotud kulud), sh kulud meenetele ja auhindadele;

9.2.8 nõustamis- ja konsultatsioonitegevuste kulud; 9.2.9 tegevuse elluviimisel loodud ja tegevuse elluviimiseks vajalike infotehnoloogiliste

lahenduste (nt veebilehtede ja -keskkondade) loomise, arendamise, majutamise, haldamise,

hooldamise ja muude sarnaste teenuste kulud ning litsentside hankimisega seotud kulud;

8

9.2.10 välislähetustega seotud kulud; 9.2.11 muud toetatava tegevusega otseselt seotud ja elluviimiseks vajalikud kulud.

9.2.12 alategevuses 2.1.3 noorteseire juhtimislaual oleva teabe uuendamise ja arendamise ning eksperimentaalanalüüside läbiviimise kulud ühikuhinna alusel. Ühikuhind ühel eelarveaastal

lepingujärgselt teostatud töö eest on 31 300 eurot. 9.2.13 alategevuse 2.1.3 elluviimisel juhtimislaua IT-arenduste kulud, mis on elluviijaga kokku

lepitud ja kajastuvad aastases tegevuskavas tegelike kulude alusel.

9.3 Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. Lisaks loetakse

abikõlbmatuteks kuludeks:

9.3.1 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 9.3.2 projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu

alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või liikumisega seotud

majutuskulud tegelike kulude alusel, välja arvatud juhul, kui need sisalduvad sisse hangitud terviklahenduses.

10 Toetuse maksmise tingimused ja kord

10.1 Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28 lõigetele 1 ja 3.

10.2 Toetus makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt § 28 lõikele 3 ning ühikuhindade alusel vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 1.

10.3 Maksetaotlus esitatakse e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt kord kvartalis, kuid mitte sagedamini kui üks kord kuus.

10.4 Lõppmakse taotlus esitatakse koos TAT lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast TAT tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.

10.5 Tegevuse 2.1.3 elluviimisel maksab elluviija partnerile Statistikaamet tehtud tegevuste, v.a

juhtimislaua IT-arendus, eest eelarveaasta kohta kord aastas ühikuhinna alusel 31 300 eurot. Makse aluseks on partneri koostatud, elluviija ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt

kinnitatud sisuaruanne, mis hõlmab kogu eelarveaastat ja mis sisaldab kirjeldust lepingujärgselt tehtust.

10.6 Tegevuse 2.1.3 elluviimisel hüvitab elluviija partnerile Statistikaamet juhtimislaua IT-arenduste

kulud tegelike kulude alusel kumulatiivses summas kuni 70 000 eurot.

11 Elluviija ja partneri kohustused

11.1 Elluviijale kohalduvad ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustused. Lisaks on

elluviija kohustatud:

11.1.1 koostama järgmise eelarveaasta tegevuskava ja sellele vastava eelarve eelmisel

kalendriaastal 20. novembriks. Elluviija poolt koostatud iga-aastase eelarve ja tegevuskava kinnitab rakendusasutus;

11.1.2 rakendama tegevust vastavalt kinnitatud aastasele tegevuskavale ja eelarvele; 11.1.3 esitama rakendusasutuse nõudmisel eelarve ning selle jagunemise aastate ja kulukohtade

lõikes;

11.1.4 esitama aruandeid vastavalt punktis 12 sätestatule;

9

11.1.5 esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10 tööpäeva jooksul peale aastase tegevuskava ja eelarve kinnitamist;

11.1.6 sõlmima partneriga lepingu, millega sätestatakse partnerile eelarve ja tegevuskava ning mõlema poole õigused ja kohustused. Haridus- ja Teadusministeeriumi kui partneri puhul

kehtestatakse partneri eelarve ja tegevuskava punktis 11.1.1. nimetatud tegevuskava osana; 11.1.7 täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele.

11.2 Partneri kohustused

11.2.1 Partner peab täitma ühendmääruse §-s 10 nimetatud kohustusi.

12 Aruandlus

12.1 Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil toetatavate

tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga) ning poolaasta vahearuande 15. augustiks (30. juuni seisuga). Vahearuandes peab olema

kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:

12.1.1 punktis 3.3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitajate ala- või ületäitmise kohta;

12.1.2 ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest; 12.1.3 hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele;

12.1.4 ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ettevõetud abinõudest.

12.2 Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes

peab lisaks vahearuandes nõutavale infole olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 eesmärkide ja „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ning

puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele. 12.3 Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas

aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.

12.4 Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 12.5 Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva

puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 12.6 Elluviija on kohustatud tagama ESF+ vahenditest rahastatavates tegevustes osalejate kohta

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057 lisas 1 loetletud ühiste väljund - ja

tulemusnäitajate andmete kogumise, töötlemise ja rakendusüksusele esitamise vastavalt Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse

§19 lõikele 3 ning Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 10 lõike 1 punktile 5.

12.7 Punktis 12.6 toodud andmekorje kohustus rakendub järgmistele punktis 2 nimetatud (ala)tegevustele ja sihtrühmadele eeldusel, et nimetatud koolitus- või arenguprogrammid kestavad

üle 32 akadeemilise tunni osaleja kohta:

12.7.1 Tegevus 2.1.1 Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja noorte kaasamine – kvaliteedijuhtimise koolitusprogrammis osalevad spetsialistid .

10

12.7.2 Tegevus 2.1.2 NEET-staatuses noorte toetamine – arenguprogrammis osalevad spetsialistid.

12.7.3 Tegevus 2.2.1 Noorte vaimset tervist toetavate tegevuste elluviimine – Youth Aware of Mental Health koolitusel osalevad spetsialistid.

12.8 ESF+ tegevustes osalejate andmete kogumisel, töötlemisel ja esitamisel tuleb elluviijal ning rakendusüksusel juhinduda „Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate andmekorje juhendist perioodi 2021–2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“.

13 Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28−30 ja

ühendmääruse §-dele 37−39.

14 Vaiete lahendamine

14.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada

vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. 14.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada

vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. 14.3. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

EELNÕU

12.01.2026

MINISTRI KÄSKKIRI

[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]

Haridus- ja teadusministri 15. augusti 2023. a

käskkirja nr 221 „Toetuse andmise tingimuste

kehtestamine tegevuse „Noorsootöö meetmed

noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja

NEET-staatuses noortele tugimeetmete

pakkumiseks“ elluviimiseks“ muutmine

Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel:

1. Muudan haridus- ja teadusministri 15. augusti 2023. a käskkirja nr 221 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ elluviimiseks“ lisa

ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud).

2. Käskkirja rakendatakse 1. jaanuarist 2026. a.

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas

minister

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Riigikantselei Rahandusministeerium

Sotsiaalministeerium Kultuuriministeerium Kliimaministeerium

Siseministeerium Justiits- ja Digiministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

13.01.2026 nr 8-2/26/254

Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu

esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks käskkirja eelnõu „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise

toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ elluviimiseks“. Eelnõu, eelnõu lisa ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis

nimetatud tähtaja jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas

minister

Lisa:

1. Eelnõu 2. Eelnõu lisa 3. Seletuskiri

Arvamuse avaldamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus, Haridus- ja Noorteamet, Statistikaamet, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool

Airi Park

735 3022 [email protected]

1

Seletuskiri

haridus- ja teadusministri 15. augusti 2023. a käskkirja nr 221 „Toetuse andmise

tingimuste kehtestamine tegevuse „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise

toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ elluviimiseks“

muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Käskkirja eelnõuga muudetakse haridus- ja teadussministri 15. augusti 2023. a käskkirja nr 221

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ elluviimiseks“ (edaspidi käskkiri).

Käskkirja lisa muutmisel on neli peamist eesmärki. Suurendatakse tegevuse 21.4.7.2 eelarvet meetmes kasutusele võtmata vahendite arvelt 808 436 euro võrra ja sellest tulenevalt suurendatakse väljundnäitaja sihttaset. Lihtsustatakse eelarve struktuuri, esitades selle ühe

koondreana. Laiendatakse tegevussuuna 2.1.2 NEET-staatuses noortele suunatud tegevuste loetelu. Kohandatakse Statistikaameti ühikuhinda.

Käskkirja muutmise eelnõu ja seletuskirja koostasid: noortevaldkonna juhtivekspert

([email protected], tel 735 0746), peaekspert Liisa Lints ([email protected], tel 735 2033), peaekspert Laura Tiitus ([email protected], 735 0196), noorte- ja andepoliitika osakonnajuhataja Heili Griffith ([email protected], tel 735 22157), strateegia- ja

finantsosaosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup ([email protected], tel 735 0279), välisvahendite nõunik Ragne Hoff ([email protected], tel 735 0306) ja peaekspert Meelis

Aunap ([email protected], tel 735 0105).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Haridus- ja Teadusministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (Kadi.Mö[email protected], tel 735 0234).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Käskkirjaga muudetakse kehtivaid toetuse andmise tingimusi (edaspidi TAT) ja käskkirja lisa kehtestatakse uues sõnastuses.

Punktis 1 täiendatakse meetme panuse kirjeldust ja lisatakse Noortevaldkonna arengukava

eesmärgi ISE saavutamisesse panustamine.

Punktis 2.1.2. jäetakse välja nõue toetada vaid mobiilse noorsootöö rakendamist ja noorsootöö võimalusi, tagades tugi üksnes nendes piirkondades, kus NEET-staatuses olevate ja töötute

noorte arv/osakaal on kõrgem ning lisatakse viide toetada noori mitteformaalõppe kaudu. Muudatusega vähendatakse rõhuasetust mobiilse noorsootöö teenusele ja suurendatakse paindlikkust tegevuste elluviimisel, võimaldades lähtuda kohaliku tasandi vajadustest, mitte

statistilistest, sh piirkondlikest piirangutest. Teenuste laiendamiseks eemaldati fookus noorsootööle, sh noortekeskustele ja noorsootöö organisatsioonidele. Hangete läbiviimise

kaudu toetatakse noortevaldkonna teenuste rakendamist kohalikul tasandil. Hanke raames toetatavad noortevaldkonna teenused sõnastatakse vastavalt kas hankekutses või pakutakse välja pakkujate endi poolt täitmaks hanke eesmärki.

Sihtrühma kuuluvate noorte osas täpsustatakse, et õppimiskohustusliku ea puhul on fookuseks

noorte haridustee jätkamise toetamine. Täpsema meetodi valik oleneb piirkondade vajadustest ning sellest tulenevalt on asjakohane jätta käskkirjas loetelu lahtiseks.

2

Tugimeetmetena jäetakse välja mobiilse noorsootöö arenguprogrammi ning käsiraamatu

koostamise viide, kuna toetades teenuse osutamisel paindlikku lähenemist, võivad tugi- ja arendustegevuste vajadused olla teistsuguse sisu ja väljundiga. Tugi- ja arendustegevuste

sihtrühma osas on eemaldatud piirang noorsootöö korraldajatele, noortekeskustele ja noorsootöö organisatsioonidele. Arvestades, et võimalike teenuste loetelu ei ole piiritletud, on sihtrühmaks noortevaldkonna korraldajad ja arendajad ning asutused.

Punktis 2.1.3 täpsustatakse sihtrühma ja uurimise valdkonda – „noorsootöö korraldajate“ asemel on sihtrühmaks laiemalt noortevaldkonna korraldajad ja arendajad ning “noorsootöö uurimise populariseerimiseks” fookuse asemel on noortevaldkonna uurimise

populariseerimine. Muudatused on vajalikud, et laiendada sihtrühma tervele valdkonnale.

Punktis 2.2.1 täiendatakse tegevuse eesmärkide kohta esitatud kirjeldust, vastates küsimusele,

mida eesmärgi saavutamiseks on plaanis teha.

Punktis 3.1.3. asendatakse mõiste „noorsootööst“ mõistega „noortevaldkonnast“ seoses punktis

2.1.2 välja jäetud nõudega toetada mobiilse noorsootöö rakendamist ja seeläbi suurendades

paindlikkust tegevuste elluviimisel.

Punktis 3.2 täpsustatakse tegevuse 2.2.1 tulemust.

Käskkirjas tuuakse peamise tulemusena välja YAM programmi kohandamine Eesti oludele

vastavaks ning programmi elluviimine kolmanda kooliastme noortele. YAM teenuse osutamine

hõlmab lisaks kvaliteetse, usaldusväärse ja noortele sobivas keeles noorteinfo jagamist vaimset

tervist toetava ja tuge pakkuvate ressursside kohta. YAM mõju ei lõppe peale teenuse osutamist

klassiruumis. Oluline on, et noored oskavad iseenda ja oma eakaaslaste käitumisele ja tunnetele

tähelepanu pöörata, mõistavad, et probleemide süvenemise ennetamiseks on vajalik abi otsida

ning on teadlikud infost, kust vajalikku abi leida. Ühtlasi luuakse programmi tegevuste raames

koostöövõrgustik haridusasutuste ja YAM teenuseosutajate vahel, et tagada teenuse edukas

elluviimine.

YAM ennetusprogrammi litsentsi ainuomanik on Mental Health in Mind International AB

(edaspidi MHiM). MHiM poolt koolitatakse YAM teenuse osutamiseks vähemalt 18 juhendajat

(sotsiaalpedagoogid, koolipsühholoogid, õpetajad või noorsootöötajad). Selleks, et juhendajad

oleksid toetatud riigisiseste tegevuste elluviimisel, tagatakse MHiM toel, aga Harno

elluviimisel koolitustegevused ka 18 assistendile. Koolitustegevuste üheks tulemuseks on

jätkusuutlik koostöö MHiM-ga programmi raames.

Esialgselt oli planeeritud, et Eestis on vähemalt 3 YAM koolitajat, kes saavad edaspidi ise

kohapeal läbi viia juhendajatele suunatud koolitusi. Selline tegevus on vastuolus YAM

programmi litsentsitingimustega. Litsentsitingimused välistavad MHiM välised koolitajad,

mistõttu ei ole võimalik saavutada esialgset kirjeldatud tulemust ning see on mõistlik

käskkirjast eemaldada.

Vähemalt 18 koolitatud juhendajat on piisav üle Eesti teenuse osutamiseks ja juhendajatele

mõistliku koormuse pakkumiseks. YAM teenuse osutamise jätkusuutlikkust ei määra uute

koolitatud juhendajate arv, vaid sihtgruppi kuuluvate noorte arv, kes teenust saavad juba koolitatud juhendajatelt.

Praeguses ajahetkes puudub YAM teenuse osutamise jätkusuutlikkuse tagamiseks

rahastusskeem peale TAT-i abikõlblikkuse perioodi. Kui YAM teenuse osutamiseks tuleb

3

täiendav rahastusskeem, siis on olemas ka sertifitseeritud teenuseosutajad ehk eesmärkide

elluviimine saab jätkuda. Juhendajatel on õigus ning ka kohustus oma sertifikaadi hoidmiseks

jätkata teenuse osutamist ka peale TAT-i lõppu. Litsentsi omanik näeb ette, et litsentsi andmine

YAM programmi elluviimiseks konkreetses asukohas (Eestis) nõuab keskse koordinaatorite

tiimi olemasolu. Elluviija näeb, et mõistlik on antud ametikoht/ametikohad luua peale TAT-i

lõppu Harno struktuuri, kuhu on juba täna asetatud mitmed hariduse tugiteenused.

Punktis 3.3 tõstetakse meetme 21.4.7.2 ja ühtlasi tegevuse 2.2.1 „Noorte vaimset tervist

toetavate tegevuste elluviimine“ väljundnäitaja „Teenust saanud noorte arv”, sihttase 5500-ni. Kuna algselt oli kogu meetme (21.4.7.2) väljundnäitaja „Teenust saanud noorte arv“ (VVV11)

sihttase kokku 2940 (sh 1500 noort tegevuse “Teenused riskinoortele ning laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine” raames SPIN programmis osalejad ja 1440 YAM programmis osalejad), siis nüüd muutub seoses YAM eelarve suurendamisega ka kogu meetme sihttase,

suurenedes 7000ni (1500+5500).

Seoses sellega, et ettevalmistavad tööd (nagu programmi litsentsilepingu sõlmimine, materjalide tõlkimine, kohandamine ja kujundamine), millele kulus seni kõige enam ajalist

ressurssi ning programmi vahendeid, on tehtud, saab lisanduvad eelarvelised vahendid järgneva ajaperioodi jooksul kasutada primaarselt teenuse osutamiseks sihtgrupile.

Sihttaseme 5500 seadmise aluseks on arvestus, et 18 juhendajat jõuavad YAM teenust osutada kolme kuni nelja õppeaasta jooksul (2025/2026, 2026/2027, 2027/2028, 2028/2029)

maksimaalselt 305 seitsmenda klassikomplektile. See omakorda tähendab, et iga juhendaja osutab kolme õppeaasta jooksul YAM teenust 17 klassile, kokku 85 kontakttundi.

Punktis 3.3 täpsustatakse tegevuse 2.1.2 „NEET-staatuses noorte toetamine“ meetmete

nimekirja tulemusnäitaja kohta esitatud selgitavat teavet. Kehtivas käskkirjas loendatakse

noori, kes on teenust saanud, teenusest väljunud ja kellel on teenusest väljumisest möödas 6 kuud. Tulemusnäitajasse lisatakse täiendus “kellega on hiljem ühendust saadud”.

2.1.2 tegevuse väljundnäitaja nimetuses on viide noorsootöö teenustele, kuid seda täidavad kõik noortevaldkonna teenused, mida tegevussuuna eesmärgi täitmiseks rakendatakse.

Peatükis 7 pikendatakse antud käskkirja alusel toetatavatele tegevustele toetuse andmise

abikõlblikkuse perioodi, milleks on 01.01.2023–31.10.2029. Abikõlblikkuse perioodi

pikendamine 2 kuu võrra võimaldab käskkirja alusel tehtavaid tegevusi viia ellu pikema

ajaperioodi jooksul, mis on oluline indikaatorite saavutamiseks, kuna tegevuste alustamine on

erinevatel põhjustel viibinud.

Peatükis 8 on esitatud tegevuste kogumaksumuse 14 472 849 eurot kujunemine ning meetmete

ja rahastamisallikate (ESF+ toetusena 10 130 994 eurot ja riikliku kaasfinantseeringuna 4 341 855 eurot) vaheline jaotus.

Meetmete 21.4.5.1. „Noortevaldkonna arendamine“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses

noortele tugimeetmete pakkumiseks“ ja 21.4.7.2. „Noortevaldkonna arendamine“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Teenused riskinoortele ning laste ja noorte kodanikuühiskonda“ eelarved esitatakse edaspidi detailse jaotuse asemel ühe koondreana,

kustutatakse tabelid 2 ja 3. Selline lahendus võimaldab suunata ressursse paindlikult tegevustesse, mis toetavad oodatavate tulemusteni jõudmist.

Arvestades NEET-staatuses noorte toetamise tegevuse keskset rolli meetme eesmärkide

saavutamisel, on rakendusetapis ilmnenud vajadus suunata tegevusse 2.1.2. vabade vahendite

4

arvelt rohkem ressurssi, et jõuda kavandatud sihttasemeni ja tagada väljundnäitaja - 10 000

NEET noorte osalemiskorda noorsootöö teenustes - täitmine.

Tegevuse 21.4.5.1. kogumaksumuseks kujuneb 12 637 996 eurot, millest EL toetuse osakaal on 70% ehk 8 846 597 eurot ja riikliku kaasfinantseeringu osakaal 30% ehk 3 791 399 eurot.

SFOSis muudetakse eelarve kuvapilti vastavalt kokkuleppele rakendusüksusega. Elluviija poolt

rakendusüksusele esitatava vahearuande ja lõpparuande sisu esitatakse jätkuvalt tegevuste lõikes.

Punktis 8.2. suurendatakse meetme 21.4.7.2. kohase rakenduskavaga kooskõlas oleva

sekkumise kogumaksumust vabade vahendite arvelt 808 436 eurot võrra. Tegevuse kogumaksumuseks kujuneb 1 834 853 eurot, millest EL toetuse osakaal on 70% ehk 1 284 397 eurot ja riikliku kaasfinantseeringu osakaal 30% ehk 550 456 eurot.

SFOSis muudetakse meetme eelarvete kuvapilti vastavalt eelpool kirja pandud kokkuleppele rakendusüksusega ehk detailse jaotuse asemel ühe koondreana.

Statistikaameti poolt ühikuhinna alusel ellu viidavate tegevuste töömahu suurenemise tõttu täiendatakse ühikuhinna metoodikat ning korrigeeritakse vastavalt metoodikale ühikuhinna kujunemise alusandmeid. Selle tulemusel suureneb Statistikaameti tegevustele arvestatud

aastane ühikuhind. Sellest tulenevalt muudetakse punktides 9.2.12 ja 10.5 tegevuse 2.1.3 „Noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi tugevdamine“ elluviija partneri Statistikaameti

tegevuste kulude aastast ühikuhinda, milleks kujunes 31 300 eurot.

Ühikuhinnana Statistikaametile makstav summa on lõplik tasu noorteseire juhtimislaual oleva teabe uuendamise ja arendamise ning eksperimentaalanalüüside läbiviimise eest. Muid kulusid, mis Statistikaametil nende ülesannete täitmisel tekivad , ühikuhinnale lisaks ei hüvitata, v.a

eraldi kokkuleppel noorteseire juhtimislaua IT-arenduse kulud, mida suurendatakse kuni 70 000 euroni punktis 10.6. Kulude mahu suurendamine on põhjendatud tööde kallinemise ja mahu

suurenemisega.

Ühikuhinda makstakse eelarveaasta kohta kord aastas. Kui eelarveaasta jääb lühemaks kui kalendriaasta, siis vähendatakse ühikuhinda proportsionaalselt. Väljamakse aluseks on Statistikaameti esitatud sisuaruanne, mis hõlmab kogu eelarveaastat ja mis sisaldab kirjeldust

lepingujärgselt tehtust.

Punktis 9.3 täiendatakse sättega, mille kohaselt on majutuskulud abikõlblikud otsekuluna üksnes juhul, kui need sisalduvad sisse hangitud terviklahenduses.

3. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid.

4. Eelnõu mõjud ja käskkirja rakendamiseks vajalikud täiendavad kulutused

Käskkirja teksti muutmise mõjul muutuvad noortele suunatud tegevused paindlikumaks ja kättesaadavamaks, vastates valdkonna vajadustele muutuvas ühiskonnas.

Eelarve suurenemine tegevuses 21.4.7.2. toetab rohkemate noorteni jõudmist, sh suureneb tegevuse indikaator, mõjutades otseselt noorte teadlikkuse suurenemist.

Koondeelarve võimaldab suunata ressursse paindlikult tegevustesse, mis toetavad oodatavate tulemusteni jõudmist. Seoses sellega jõuab rohkem tegevusi ja kiiremalt otse noorteni.

5

Lisaks tegevuse 21.4.7.2. eelarve suurenemisele täiendavaid kulutusi käskkirja muudatused

kaasa ei too.

5. Käskkirja kehtivus

Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2026. a. See tagab noorteseire juhtimislaual järjepideva andmete avaldamise ja sellega Statistikaametile andmekogumise ja avaldamisega

seotud kulude katmise aastase ühikuhinna alusel terve kalendriaasta eest.

6. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Kliimaministeeriumile,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, Haridus- ja

Noorteametile, Statistikaametile, Tartu Ülikoolile ja Tallinna Ülikoolile.