VTK Vabariigi Valitsuse seaduse, halduskoostöö seaduse ja teiste seaduste muutmiseks

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

VTK Vabariigi Valitsuse seaduse,

halduskoostöö seaduse ja teiste

seaduste muutmiseks

Austatud proua justiits- ja digiminister

Kooskõlastame Vabariigi Valitsuse seaduse, halduskoostöö seaduse ja teiste seaduste

muutmise väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) järgmiste märkustega.

1. VTK-s leitakse, et edaspidi võiks nii teenistuslik kui ka haldusjärelevalve toimida

preventiivselt ning selle teostamine võiks olla suunatud haldusorganite võimalike

õigusvastaste ja ebaotstarbekate tegevuste ärahoidmisele ja ennetamisele, sh olukorras, kus

lubamatu käitumine ei ole veel aset leidnud.

Ebaselgeks jääb, mil viisil selline preventatiivne järelevalve toimuks. Märgitud on üksnes, et

järelevalve teostamine võiks olla suunatud haldusorganite võimalike õigusvastaste ja

ebaotstarbekate tegevuste ärahoidmisele ja ennetamisele, sh olukorras, kus lubamatu

käitumine ei ole veel aset leidnud. Samas ei ole toodud näiteid, kuidas käiks edaspidi

preventiivne teenistuslik järelevalve (haldusülesande täitmise õiguspärasuse ja otstarbekuse

üle) ministeeriumi ja tema asutuste puhul. Näiteks kuidas teeks Justiits- ja Digiministeerium

preventiivset järelevalvet oma valitsemisala ametite ja inspektsioonide suhtes.

VTKs tuuakse preventiivse nõustamise näitena Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

poolt kohalikku omavalitsust puudutavates üldküsimustes pidevat nõustamist,

nõustamispraktika kokkuvõtete avaldamist ja infopäevade korraldamist. Märgukirjale ja

selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 3 kohaselt

annab riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus tasuta selgitusi tema poolt väljatöötatud

õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse

pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta. Mitmed ministeeriumid teevad seejuures

(eelarveliste võimaluste olemasolu korral) oma valdkonna seadusi tutvustavaid infopäevi või

korraldavad koolitusi. Ministeeriumid ei anna aga õigusabi, ehk konkreetsete eluliste

asjaolude osas õiguslikke hinnanguid.

Märgime, et preventiivne laiaulatuslik järelevalve eeldab kõikidelt valitsemisaladelt arvukate

täiendavate ametikohtade loomist, mis toob omakorda kaasa täiendavad kulud.

Teie 05.11.2025 nr 8-3/8914-1;

JDM/25-1226/-1K

Meie 14.01.2026 nr 1.1-11/4815-3

2

2. VTK-ga soovitakse enam eristada haldusjärelevalvet riiklikust järelevalvest, et tuua

selgemalt esile, et korrakaitseseadust ei saa analoogia korras haldusjärelevalves kohaldada, et

meetmed oleksid erisugused erinevates menetlustes. Me ei pea seda vajalikuks. Meil on nii

eraõiguslikke hankijaid (riiklik järelevalve) kui ka avalik-õiguslikke (haldusjärelevalve).

Hankereeglid on neil samad. Ei pea vajalikuks sellist suurt vahetegemist, et kas riiklik

järelevalve või haldusjärelevalve. See tekitab meile lisakoormust ja segadust. Ka eraõiguslik

hankija, kui ta hangib mitte ettevõtluse jaoks, vaid nt mõne temal lasuva haldusülesande

täitmiseks, võib minna haldusjärelevalve alla. Kui teeme järelevalvet, siis ei pruugi olla teada,

millise ülesande jaoks hanget läbi viiakse. Riigihangete seadus sellist eristamist ette ei näe.

Tihti ei suuda ka hankijad ise seda eristada. Seega meie sõnum, et riigihangete alases

järelevalves tahaksime säilitada eriregulatsiooni – võimalikult ühetaolise regulatsiooni nii

haldusjärelevalves kui riiklikus järelevalves. Kui üldseaduseid muudetakse, siis meile peaks

jääma võimalus riigihangete seaduses erisusi teha.

3. VTK-s on esitatud senise vaidemenetluse korda puudutavalt jõutud järeldusele, et tänaseks

on praktikas juurdunud vaidemenetlus pigem nõrk abinõu halduspraktika vigade

korrigeerimiseks läbi haldusesisese juhtimise. Lisaks on selgitatud, et üldpõhimõte, mille

kohaselt vaie esitatakse haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani kaudu

haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle

teenistuslikku järelevalvet (HMS § 73 lg 1), on mõneti osutunud sisutühjaks.

Rahandusministeeriumi valitsemisalas tegutseva Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK)

üheks põhifunktsiooniks, lisaks muudele kesksetele tugiteenustele, on RTK-le delegeeritud

Euroopa Liidu ja muude välistoetuste korraldamine, rakendamine, sertifitseerimine ja

kontroll. Lisaks välistoetustele rakendab RTK ka paljusid riigi eelarvest rahastatavaid

toetusmeetmeid. Seejuures rakendab RTK erinevate ministeeriumide toetusmeetmeid (nt

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium, Rahandusministeerium). Lisaks RTK-le on suuremad

toetusmeetmete rakendajad ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (edaspidi EIS) ja

Keskkonnainvesteerinute Keskus (edaspidi KIK).

Nii välistoetuste korraldus ja rakendamine kui ka riigisiseste toetusmeetmete rakendamine on

97% juhtudel baseerunud põhimõttel, et toetuste rakendamisel haldusorgani poolt tehtud

haldusotsuste peale esitatud vaided lahendab taotlusi menetlev haldusorgan, mille alused on

ettenähtud valdkonda reguleerivates õigusaktides.

HMS kohaselt ei ole vaidemenetlus enne kohtusse pöördumist üldjuhul kohustuslik. Samas

on senised struktuuritoetuste rakendusperioodide eriseadused (nt STS2014_2020,

ÜSS2021_2027) näinud ette vaidemenetluse kohtueelse kohustuslikkuse. Arvestades, et

taotluste ja otsuste hulk erinevates toetusmeetmetes on suur, on vaidemenetluse läbiviimist

haldusakti andnud haldusorgani tasemel peetud efektiivseks haldusorgani enesekontrolli

mehhanismiks, mis vähendab ka ministeeriumite ja halduskohtute koormust.

Efektiivsust näitab ka senine statistika, mille kohaselt on näiteks RTK-s ligi 15% vaiete

koguarvust tulenevalt vaided rahuldatud osaliselt või täielikult. Vaidemenetluste kaudu saab

toetust rakendav haldusorgan ülevaate muutmist vajavatest asjaoludest, protsessidest ning

vajadusel ka õigusnormidest. Nii kogub ka RTK, EIS ja KIK välistoetuste korraldusasutusena

vaiete üldist statistikat ning teavet toetusi reguleerivates õigusaktides muutmist või

täiendamist vajavatest asjaoludest.

3

Kuivõrd välistoetuste puhul täidab RTK riigisiseselt konsolideeritud ülesandeid, milleks on

nii toetuste korraldamine kui ka rakendamine, siis on efektiivsem, kui vaideid lahendab toetusi

menetlev ja haldusakti andnud haldusorgan. Meie hinnangul tuleks säilitada sellise mudeli

rakendamise võimaldamist ka tulevikus.

4. VTK alapunktides 125 ja 126 on esitatud kaalumiseks ettepanek, mille kohaselt antakse

vaidealluvus erinevates vaidemenetlustes läbivalt üldpõhimõttena kõrgemalseisvale

asutusele.

Me ei saa selle ettepanekuga nõustuda, kuivõrd see tähendaks Rahandusministeeriumi jaoks

eraldi uue süsteemi loomist ning ka täiendavate ametikohtade loomist (sh eeldab täiendavaid

rahalisi vahendeid). Näiteks on RTK-l aastas keskmiselt lahendamisel 70–80 toetuste

andmisega seotud vaiet. On olnud ka aastaid, kus vaideid on olnud üle 100. Seejuures tuleb

silmas pidada, et kuigi RTK on Rahandusministeeriumi valitsemisalas, on RTK

rakendusüksuseks erinevate ministeeriumide (rakendusasutuste) välja töötatud

toetusmeetmetes. Seega ei ole mõeldav, et vaiete lahendamine ei kuuluks rakendusüksuse või

rakendusasutuse pädevusse, vaid seda teeks Rahandusministeerium.

Toetuste korraldamine ja rakendamine toimub tihedas koostöös asutuste ja ministeeriumite

vahel, mistõttu on ministeeriumite valitsemisalade toetuste korraldamise ja rakendamise

tõusetuvad probleemid ning vaidlused ka täna järjepidevalt ministeeriumite tähelepanu all.

5. Palume täiendavalt analüüsida, milline peaks olema õiguslik raamistik täitevvõimu

järelevalveks põhiseaduslike institutsioonide ja nende haldusala asutuste üle.

Kuigi põhiseaduslikud institutsioonid on riigihangete seaduse § 5 lõike 2 punkti 1 või punkti

3 järgi avaliku sektori hankijad ja korraldavad riigihankeid (nt Eesti Pank riigihange

viitenumbriga 302605), ei allu nende riigihanked praegu Rahandusministeeriumi järelevalvele.

Kehtiv õigus ei sätesta põhiseaduslike institutsioonide üle riiklikku ega haldusjärelevalvet ning

Riigikohus on rõhutanud, et selline kontroll on võimalik vaid siis, kui seadusandja on selle

selgesõnaliselt ette näinud. Kui seadusandja sooviks laiendada haldusorgani järelevalvepädevust

põhiseaduslike institutsioonide tegevusele, tuleks luua vastav õiguslik raamistik, sh määratleda

kohtuvaidluste alused (vt RKHKo 11.05.2015, nr 3-3-1-90-14, p 14). Seda ei saa aga teha

riigihangete seaduses, sest põhiseaduslikke küsimusi tuleb reguleerida konstitutsioonilises seaduses

(PS § 104 lg 2 p 14) – kohtukaebeõigus ja menetlusreeglid on sätestatud HKMS-is. Sellised

muudatused oleksid ulatuslikud ja mõjutaksid kogu halduskohtumenetluse süsteemi, mitte

üksnes riigihankevaldkonda (vt ka HÕNTE § 32 lg 3 ja § 2 lg 1).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

4

Virge Aasa 5885 1493

[email protected]

Mihhail Antonov 5885 1448

[email protected]

Marek Kübarsepp 5917 9099

[email protected]