| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.1-11/4815-3 |
| Registreeritud | 14.01.2026 |
| Sünkroonitud | 15.01.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
| Sari | 1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 1.1-11/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Justiits- ja Digiministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Justiits- ja Digiministeerium |
| Vastutaja | Virge Aasa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Justiits- ja Digiministeerium
VTK Vabariigi Valitsuse seaduse,
halduskoostöö seaduse ja teiste
seaduste muutmiseks
Austatud proua justiits- ja digiminister
Kooskõlastame Vabariigi Valitsuse seaduse, halduskoostöö seaduse ja teiste seaduste
muutmise väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) järgmiste märkustega.
1. VTK-s leitakse, et edaspidi võiks nii teenistuslik kui ka haldusjärelevalve toimida
preventiivselt ning selle teostamine võiks olla suunatud haldusorganite võimalike
õigusvastaste ja ebaotstarbekate tegevuste ärahoidmisele ja ennetamisele, sh olukorras, kus
lubamatu käitumine ei ole veel aset leidnud.
Ebaselgeks jääb, mil viisil selline preventatiivne järelevalve toimuks. Märgitud on üksnes, et
järelevalve teostamine võiks olla suunatud haldusorganite võimalike õigusvastaste ja
ebaotstarbekate tegevuste ärahoidmisele ja ennetamisele, sh olukorras, kus lubamatu
käitumine ei ole veel aset leidnud. Samas ei ole toodud näiteid, kuidas käiks edaspidi
preventiivne teenistuslik järelevalve (haldusülesande täitmise õiguspärasuse ja otstarbekuse
üle) ministeeriumi ja tema asutuste puhul. Näiteks kuidas teeks Justiits- ja Digiministeerium
preventiivset järelevalvet oma valitsemisala ametite ja inspektsioonide suhtes.
VTKs tuuakse preventiivse nõustamise näitena Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi
poolt kohalikku omavalitsust puudutavates üldküsimustes pidevat nõustamist,
nõustamispraktika kokkuvõtete avaldamist ja infopäevade korraldamist. Märgukirjale ja
selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 3 kohaselt
annab riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus tasuta selgitusi tema poolt väljatöötatud
õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse
pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta. Mitmed ministeeriumid teevad seejuures
(eelarveliste võimaluste olemasolu korral) oma valdkonna seadusi tutvustavaid infopäevi või
korraldavad koolitusi. Ministeeriumid ei anna aga õigusabi, ehk konkreetsete eluliste
asjaolude osas õiguslikke hinnanguid.
Märgime, et preventiivne laiaulatuslik järelevalve eeldab kõikidelt valitsemisaladelt arvukate
täiendavate ametikohtade loomist, mis toob omakorda kaasa täiendavad kulud.
Teie 05.11.2025 nr 8-3/8914-1;
JDM/25-1226/-1K
Meie 14.01.2026 nr 1.1-11/4815-3
2
2. VTK-ga soovitakse enam eristada haldusjärelevalvet riiklikust järelevalvest, et tuua
selgemalt esile, et korrakaitseseadust ei saa analoogia korras haldusjärelevalves kohaldada, et
meetmed oleksid erisugused erinevates menetlustes. Me ei pea seda vajalikuks. Meil on nii
eraõiguslikke hankijaid (riiklik järelevalve) kui ka avalik-õiguslikke (haldusjärelevalve).
Hankereeglid on neil samad. Ei pea vajalikuks sellist suurt vahetegemist, et kas riiklik
järelevalve või haldusjärelevalve. See tekitab meile lisakoormust ja segadust. Ka eraõiguslik
hankija, kui ta hangib mitte ettevõtluse jaoks, vaid nt mõne temal lasuva haldusülesande
täitmiseks, võib minna haldusjärelevalve alla. Kui teeme järelevalvet, siis ei pruugi olla teada,
millise ülesande jaoks hanget läbi viiakse. Riigihangete seadus sellist eristamist ette ei näe.
Tihti ei suuda ka hankijad ise seda eristada. Seega meie sõnum, et riigihangete alases
järelevalves tahaksime säilitada eriregulatsiooni – võimalikult ühetaolise regulatsiooni nii
haldusjärelevalves kui riiklikus järelevalves. Kui üldseaduseid muudetakse, siis meile peaks
jääma võimalus riigihangete seaduses erisusi teha.
3. VTK-s on esitatud senise vaidemenetluse korda puudutavalt jõutud järeldusele, et tänaseks
on praktikas juurdunud vaidemenetlus pigem nõrk abinõu halduspraktika vigade
korrigeerimiseks läbi haldusesisese juhtimise. Lisaks on selgitatud, et üldpõhimõte, mille
kohaselt vaie esitatakse haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani kaudu
haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle
teenistuslikku järelevalvet (HMS § 73 lg 1), on mõneti osutunud sisutühjaks.
Rahandusministeeriumi valitsemisalas tegutseva Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK)
üheks põhifunktsiooniks, lisaks muudele kesksetele tugiteenustele, on RTK-le delegeeritud
Euroopa Liidu ja muude välistoetuste korraldamine, rakendamine, sertifitseerimine ja
kontroll. Lisaks välistoetustele rakendab RTK ka paljusid riigi eelarvest rahastatavaid
toetusmeetmeid. Seejuures rakendab RTK erinevate ministeeriumide toetusmeetmeid (nt
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium, Rahandusministeerium). Lisaks RTK-le on suuremad
toetusmeetmete rakendajad ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (edaspidi EIS) ja
Keskkonnainvesteerinute Keskus (edaspidi KIK).
Nii välistoetuste korraldus ja rakendamine kui ka riigisiseste toetusmeetmete rakendamine on
97% juhtudel baseerunud põhimõttel, et toetuste rakendamisel haldusorgani poolt tehtud
haldusotsuste peale esitatud vaided lahendab taotlusi menetlev haldusorgan, mille alused on
ettenähtud valdkonda reguleerivates õigusaktides.
HMS kohaselt ei ole vaidemenetlus enne kohtusse pöördumist üldjuhul kohustuslik. Samas
on senised struktuuritoetuste rakendusperioodide eriseadused (nt STS2014_2020,
ÜSS2021_2027) näinud ette vaidemenetluse kohtueelse kohustuslikkuse. Arvestades, et
taotluste ja otsuste hulk erinevates toetusmeetmetes on suur, on vaidemenetluse läbiviimist
haldusakti andnud haldusorgani tasemel peetud efektiivseks haldusorgani enesekontrolli
mehhanismiks, mis vähendab ka ministeeriumite ja halduskohtute koormust.
Efektiivsust näitab ka senine statistika, mille kohaselt on näiteks RTK-s ligi 15% vaiete
koguarvust tulenevalt vaided rahuldatud osaliselt või täielikult. Vaidemenetluste kaudu saab
toetust rakendav haldusorgan ülevaate muutmist vajavatest asjaoludest, protsessidest ning
vajadusel ka õigusnormidest. Nii kogub ka RTK, EIS ja KIK välistoetuste korraldusasutusena
vaiete üldist statistikat ning teavet toetusi reguleerivates õigusaktides muutmist või
täiendamist vajavatest asjaoludest.
3
Kuivõrd välistoetuste puhul täidab RTK riigisiseselt konsolideeritud ülesandeid, milleks on
nii toetuste korraldamine kui ka rakendamine, siis on efektiivsem, kui vaideid lahendab toetusi
menetlev ja haldusakti andnud haldusorgan. Meie hinnangul tuleks säilitada sellise mudeli
rakendamise võimaldamist ka tulevikus.
4. VTK alapunktides 125 ja 126 on esitatud kaalumiseks ettepanek, mille kohaselt antakse
vaidealluvus erinevates vaidemenetlustes läbivalt üldpõhimõttena kõrgemalseisvale
asutusele.
Me ei saa selle ettepanekuga nõustuda, kuivõrd see tähendaks Rahandusministeeriumi jaoks
eraldi uue süsteemi loomist ning ka täiendavate ametikohtade loomist (sh eeldab täiendavaid
rahalisi vahendeid). Näiteks on RTK-l aastas keskmiselt lahendamisel 70–80 toetuste
andmisega seotud vaiet. On olnud ka aastaid, kus vaideid on olnud üle 100. Seejuures tuleb
silmas pidada, et kuigi RTK on Rahandusministeeriumi valitsemisalas, on RTK
rakendusüksuseks erinevate ministeeriumide (rakendusasutuste) välja töötatud
toetusmeetmetes. Seega ei ole mõeldav, et vaiete lahendamine ei kuuluks rakendusüksuse või
rakendusasutuse pädevusse, vaid seda teeks Rahandusministeerium.
Toetuste korraldamine ja rakendamine toimub tihedas koostöös asutuste ja ministeeriumite
vahel, mistõttu on ministeeriumite valitsemisalade toetuste korraldamise ja rakendamise
tõusetuvad probleemid ning vaidlused ka täna järjepidevalt ministeeriumite tähelepanu all.
5. Palume täiendavalt analüüsida, milline peaks olema õiguslik raamistik täitevvõimu
järelevalveks põhiseaduslike institutsioonide ja nende haldusala asutuste üle.
Kuigi põhiseaduslikud institutsioonid on riigihangete seaduse § 5 lõike 2 punkti 1 või punkti
3 järgi avaliku sektori hankijad ja korraldavad riigihankeid (nt Eesti Pank riigihange
viitenumbriga 302605), ei allu nende riigihanked praegu Rahandusministeeriumi järelevalvele.
Kehtiv õigus ei sätesta põhiseaduslike institutsioonide üle riiklikku ega haldusjärelevalvet ning
Riigikohus on rõhutanud, et selline kontroll on võimalik vaid siis, kui seadusandja on selle
selgesõnaliselt ette näinud. Kui seadusandja sooviks laiendada haldusorgani järelevalvepädevust
põhiseaduslike institutsioonide tegevusele, tuleks luua vastav õiguslik raamistik, sh määratleda
kohtuvaidluste alused (vt RKHKo 11.05.2015, nr 3-3-1-90-14, p 14). Seda ei saa aga teha
riigihangete seaduses, sest põhiseaduslikke küsimusi tuleb reguleerida konstitutsioonilises seaduses
(PS § 104 lg 2 p 14) – kohtukaebeõigus ja menetlusreeglid on sätestatud HKMS-is. Sellised
muudatused oleksid ulatuslikud ja mõjutaksid kogu halduskohtumenetluse süsteemi, mitte
üksnes riigihankevaldkonda (vt ka HÕNTE § 32 lg 3 ja § 2 lg 1).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
4
Virge Aasa 5885 1493
Mihhail Antonov 5885 1448
Marek Kübarsepp 5917 9099
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|