Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

[email protected]

Maaelu ja põllumajandusturu

korraldamise seaduse muutmise

seaduse väljatöötamiskavatsus

Austatud regionaal- ja põllumajandusminister

Rahandusministeerium kooskõlastab maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse

(MPKS) muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse (VTK) järgmiste märkustega.

1) VTK avalõigus on kirjas, et „Praegu rakendab MES kaaslaenu pilootprojekti korras

KAVS § 2 lõike 5 alusel, kuid selle jätkusuutlik rakendamine eeldab selget ja püsivat

õiguslikku raamistikku“. Juhime tähelepanu, et KAVS § 2 lg 5 ei anna volitusi, vaid

sätestab, kellele KAVS-is sätestatut ei kohaldata.

2) VTK-s on mitmeid sõnastuslikke ebaloogilisusi, nt „maapiirkondades on kinnisvara

väärtus sageli madal, mis piirab laenuvõimalusi ja raskendab eluaseme soetamist, eriti

noortele peredele“ ja „potentsiaalsed ostjad ei leia piisavalt taskukohaseid eluruume“

ja „Madal väärtus on tingitud nõudluse vähesusest /…/ ning suurenenud riskist vara

väärtuse languseks kriisiolukordades“ ja „aidates ületada turutõrkeid, mis on tingitud

madalatest kinnisvarahindadest“ (madal väärtus edasi pigem ei lange, madal väärtus

pigem lihtsustab laenu kaasamist või kõrvaldab laenuvajaduse sootuks – ehk peaks

juttu olema kvaliteetsete eluasemete turuhinna ja tagatisväärtuse vahelisest lõhest).

3) VTK kohaselt aitab see samm täita 24. märtsil 2025 sõlmitud koalitsioonileppe 2025–

2027 punktis 271 seatud eesmärki: parandada noorte spetsialistide võimalusi

tööleasumiseks maapiirkondades ja piirkondlikes keskustes, laiendades selleks

eluaseme kaaslaenu tingimusi maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse

kaudu. Eeldatakse, et kinnisvara soetamist toetavad meetmed aitavad tasakaalustada

regionaalset arengut, viies majandustegevust ja inimressursse linnapiirkondadest

maapiirkondadesse. Loodetakse, et elanikkonna kasv toob kaasa suurema nõudluse

kohalike teenuste ja kaupade järele, mis omakorda soodustab ettevõtlust ja kohalike

töökohtade loomist ja säilitamist. Eelnimetatud eeldusi ja lootusi pole aga VTK-s

põhjendatud. Lisaks pole selge, kas selles piirkonnas kuhu isik eramut soovib soetada

või renoveerida on ka vabu töökohti või on kaaslaenu saajal muul viisil võimalik

Teie 13.11.2025 nr 1.4-1/817,

REM/25-1264/-1K

Meie 14.01.2026 nr 1.1-11/4951-3

2

saavutada hõive? Kuidas on plaanis jälgida, et tegu on tõepoolest eluasemeks ostetava

kinnisvaraga, mitte nt suvilaks, maakoduks või muuks hooajaliseks kasutuseks või

lühiajaliseks väljarentimiseks soetatava kinnisvaraga? Millega on põhjendatud

tingimus anda kaaslaen ainult juhul kui soetatakse või renoveeritakse eramu või

ridaelamu kuid ei kaasrahastata laenu korteri soetamiseks?

4) Meetme mehhanism võib olla olemuselt ebaefektiivne, sest asustusüksuste jäik

eristamine elanike arvu põhjal ei võta arvesse haldusüksuse sisemist mitmekesisust ja

piirkonna tegelikke trende ega tegele probleemiga, mida meede lahendama peaks –

turuhinna/soetusmaksumuse ja tagatisväärtuse vaheline lõhe. Abikõlbulikkuse võiks

pigem siduda juhtumitega, kus tagatisväärtuse suhe turuhinda/soetusmaksumusse on

väiksem kui regionaalsetes tõmbekeskustes. Kui turuhind/soetusmaksumus on võrdne

turuväärtusega, siis ei ole kodulaenu kättesaadavus probleemiks ka

mikrohaldusüksustes.

Kui tahetakse soodsaid eluasemeid ja muuhulgas ka eluasemete soetamist soodustada,

siis tuleks kaaluda variante ka elanike gruppide lõikes – millised meetmed millist

probleemgruppi enim aitavad. Noort peret nt aitaks pikem laenuperiood ja madalam

sissemakse, eriti kombineeritult koos.

Kokkuvõtvalt, kuigi VTK kohaselt tuleks seadusega kindlaks määrata ka MES-i poolt

antava eluaseme kaaslaenu põhilised tingimused, pole neid VTK-s välja toodud ega

analüüsitud.

5) Riigi sekkumisse tasub suhtuda ettevaatlikult olukorras, kus ei ole seatud MES-i

poolse kaaslaenu meetme ülempiiri. Esimene samm võiks olla MES-i vastava meetme

pikendamine ning nendepoolse panuse suurendamine praeguselt 20 mln eurolt. VTK-s

oleks oluline välja tuua meetme plaanitavad laenumahud ning võimalike

laenukahjumite hinnanguline ulatus. Samuti võiks meetme vajadust ja majanduslikke

mõjusid põhjalikumalt selgitada. Nõudluse olemasolu praeguse MES-i kaaslaenu

pilootprojekti toote järele ei saa olla ainus turutõrke tõestus, kuna kaaslaenu pakutakse

turutingimustest soodsamatel tingimustel. Meetme isetasuvust ei ole

Rahandusministeerium hinnanud.

6) Riik võiks väljastada sarnaseid toetusmeetmeid (nt laenud ja käendused eluaseme

soetamiseks) läbi ühe rakendusasutuse, et (a) vähendada töökoormust, (b) suurendada

rakendatavate toetusmeetmete sihitatust, isikustatust ja tõhusust, (c) leida igale

vajadusele parim individuaallahendus ning (d) vältida erinevaid kuritarvitusi ja

väärkasutusi taotlejate või menetlejate poolt.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

3

Lemmi Oro 5885 1407

[email protected]

Velda Buldas 611 3622

[email protected]

Erki Lõhmuste 5885 1334

[email protected]

Kalle Viks 5885 1378

[email protected]

Agnes Peterson 5885 1301

[email protected]