Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 20. jaanuari 2026. a istungil

.

1

SELETUSKIRI

Ülevaade ja seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 20.01.2026

kohtumistel. Lühiülevaade eurorühma 19. 01. 2026 aasta kohtumise teemadest.

Eurorühmas antakse ülevaade Bulgaaria üleminekust oma valuutalt eurole 1.01.2026.

Rahandusministrid arutavad euroala majanduspoliitilisi soovitusi ja prioriteete 2026. aastaks ning

saavad ülevaate G7 riikide ühenduse rahandusministrite viimasest kohtumisest.

ECOFINi kohtumisel tutvustab nõukogu uus eesistuja oma prioriteete. Nõukogu võtab vastu

järeldused 2026 häiremehhanismi aruande kohta ja otsustab Soome suhtes algatada ülemäärase

eelarvepuudujäägi menetluse. Regulaarsete teemadena on päevakorras Ukraina rahandus- ja

majandusolukorra ülevaade ning muudatuste kinnitamine liikmesriikide taastekavades.

Seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö

osakonna nõunik Priit Potisepp ([email protected]) ja kooskõlastanud sama osakonna juhataja

Martin Põder ([email protected]) ning rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross

([email protected]).

Eestit esindab eurorühmas ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus alaline esindaja EL juures

Kyllike Sillaste-Elling.

I. Eurorühm

Tegemist on esimese Kreeka majandus- ja rahandusministri Kyriakos Pierrakakis’e juhtimisel

toimuva eurorühma koosolekuga.

Eurorühma tavaformaadis antakse ülevaade Bulgaaria euro kasutuselevõtust 1.01.2026.

Rahandusministrid arutavad euroala majanduspoliitilisi soovitusi 2026. aastaks ja prioriteete nende

all ja saavad ülevaate G7 riikide ühenduse rahandusministrite viimasest kohtumisest.

Tähtis punkt on Euroopa Keskpanga asepresidendi kandidaadi selekteerimine. Konkureerivad kuus

kandidaati – Eesti, Läti, Leedu, Soome, Portugal ja Horvaatia.

II. Euroopa Liidu majandus- ja rahandusasjade nõukogu (ECOFIN) 20.01.2026

1. Muud teemad: finantsteenuste valdkonna õiguslike ettepanekute seis

- Teave eesistujalt ja komisjonilt

Komisjon ja eesistuja teevad tavapärase ülevaate finantsteenuste valdkonna eelnõude menetluse

seisust.

2

2. Eesistuja tööprogramm

- Eesistuja tutvustus

- Arvamuste vahetus

Küprose eesistumise ECOFINi prioriteedid on ELi finantsautonoomia tugevdamine,

konkurentsivõime suurendamine ja kestliku majanduskasvu toetamine. Keskendutakse hoiuste

ja investeeringute liidu arendamisele, kapitaliturgude süvendamisele ning pangandussektori

integratsioonile. Oluline roll on ka maksude lihtsustamisel ja tolliliidu reformil.

Eesistumine toetab liikmesriikide majandus- ja eelarvepoliitika koordineerimist Euroopa

poolaasta raames ning taaste- ja vastupidavusrahastu lõpuleviimist. Rakendatakse uuendatud

majandusjuhtimise raamistikku, sh erandklauslite kasutamist kaitsekulutusteks. Edendatakse

fiskaalse järjepidevuse paketti, jälgitakse SAFE-instrumendi rakendamist ning tehakse koostööd

Euroopa Investeerimispangaga.

Tagatakse ELi pidev majanduslik ja rahaline toetus Ukrainale, sh Ukraina rahastu ja ERA-laenude

kaudu. Kiirendatakse uute rahastamis- ja ülesehitamisalgatuste menetlemist ning jälgitakse

sanktsioonide rakendamist Venemaa ja Valgevene suhtes.

Küpros koordineerib ELi ühiseid seisukohti G20 ja IMFC foorumitel, eesmärgiga tugevdada ELi

rolli rahvusvahelises majanduskoostöös ja kaitsta liidu huve.

Fookuses on kapitaliturgude tõhustamine ja rahastuse mobiliseerimine rohe- ja digipöörde ning

julgeolekuvajaduste toetamiseks. Edendatakse säästmis- ja investeeringute liidu meetmeid,

vähendatakse regulatiivset koormust ja parandatakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete

ligipääsu rahastusele. Prioriteedid on jaeinvestorite strateegia, finantsandmetele juurdepääs, digieuro,

väärtpaberistamine, pensionireformid ning kestliku rahastamise reeglite lihtsustamine.

Küpros valmistab ette nõukogu seisukohad 2024. aasta eelarve täitmise ja 2027. aasta

eelarvesuuniste kohta ning viib edasi arutelu uute omavahendite ja tulemusraamistiku üle.

Jätkatakse võitlust maksupettuste ja kahjuliku maksukonkurentsi vastu. Töös on

mittekoostööaldiste jurisdiktsioonide nimekirja uuendamine, maksualase halduskoostöö reform,

otseste maksude lihtsustamine ning käibemaksu ja aktsiisi ajakohastamine. Olulisel kohal on ka

süsiniku piirikohandusmehhanismi (CBAM) rakendamise küsimused.

Eesmärk on saavutada poliitiline kokkulepe ELi tollireformi paketis, millega ajakohastatakse

tollireegleid ja luuakse Euroopa Liidu Tolliamet.

Meie põhisõnumid

- Kõige olulisem on Ukraina rahastamisega seotud algatuste kiire menetlemine.

- Peame tähtsaks ka 2028-2034 eelarveraamistiku läbipaistvaid läbirääkimisi.

- Maksupoliitikas lähtume kehtivatest seisukohtadest.

3

3. Venemaa Ukraina vastase agressiooni majanduslik ja rahanduslik mõju

- Arvamuste vahetus

Tegemist on regulaarse päevakorrapunktiga. Komisjon teeb ülevaate Ukraina

rahastamisprogrammide seisust, väljamaksetest, Ukraina majanduse ja rahanduse olukorrast.

Detsembri ülemkogus lepiti kokku Ukraina toetamise jätkamine täiendava 90 miljardi euroga 2026.-

2027.aastal. Selleks on liikmesriikide alalised esindajad kinnitanud 09.01.26 Ukraina rahastamise

tõhustatud koostöö raames. Komisjoni ettepanek Ukraina laenuinstrumendi tarbeks esitatakse

14.01.2026. Vastavalt detsembris ülemkogul heaks kiidetud rahastamisskeemile on tegemist

ühenduse poolt võetava laenuga, mis saab olema garanteeritud EL eelarve puhvriga. Ministritel on

nõukogus võimalus esialgsete kommentaaride andmiseks laenuinstrumendi kohta.

Meie põhisõnumid:

- Abi Ukrainale tuleb kiirelt otsustada, et kindlustada lähemal kahel aastal tugev toetus vene

agressiooni all kannatava Ukraina riigi eelarvele ja tema kaitsevõimele

- Abi andmise tingimused peaksid olema piisavalt paindlikud, et riik saaks kriitilised soetused

teha õigeaegselt

4. Euroopa majanduse taastumine. Nõukogu rakendusotsused taastekavade kohta

- Kinnitamine

Nõukogu kinnitab Soome, Iirimaa, Hollandi, Hispaania, Saksamaa ja Rootsi taastekavade

muudatused.

5. Euroopa poolaasta: Nõukogu järeldused 2026 häiremehhanismi aruande kohta

- Heakskiitmine

Häiremehhanismi aruanne 2026 avaldati 25. 11. 2025. See on EL iga-aastane rahvamajanduslike

tasakaalustamatuste sõeluuringu tööriist. Aruanne tugineb rahvamajanduslike ja finantsnäitajate

andmetele, mille abil hinnatakse liikmesriikide potentsiaalset haavatavust.

Makromajanduslike tasakaalustamatuste ennetamine ja korrigeerimine menetluse rakendamise ning

Euroopa poolaasta raames elluviidavate sihipäraste reformide kaudu on oluline ELi majanduse

vastupanuvõime suurendamiseks, arengutasemete erinevuste vähendamiseks ja liidu suutlikkuse

tugevdamiseks tulevastele šokkidele reageerimisel.

Nõukogu järelduste sisu

EL majanduskasv oli 2025. aastal tagasihoidlik kuid stabiilne. Tööturg oli vastupidav, inflatsioon

aeglustus, rahastamistingimused olid soodsad. Globaalset majanduskeskkonda iseloomustasid

struktuursed muutused ja suur geopoliitiline ebakindlus. Sellises kontekstis on makromajanduslike

haavatavuste käsitlemine jätkuvalt keskse tähtsusega majandusliku stabiilsuse ja tasakaalustatud

kasvu tagamisel.

Kuigi tarbijahindade kiire hinnatõus on ELis taandunud ja eeldatavasti püsib suhteliselt stabiilsena,

esineb mitmes liikmesriigis endiselt inflatsioonisurvet. Pandeemiajärgsetel aastatel kumuleerunud

hinnataseme ja kulude erinev kasv on mõjutanud liikmesriikide suhtelist kulukonkurentsivõimet,

kusjuures mitmel juhul avaldab kiiresti kasvav ühiku tööjõukulu (ULC) täiendavat survet

konkurentsivõimele. Kuigi kodumajapidamiste ja ettevõtete võlakoormus on enamikus

liikmesriikides vähenenud, püsib see sageli majanduse aluseid arvestades endiselt kõrgel tasemel.

4

Avaliku sektori võla ja SKP suhtarv stabiliseerus 2024. aastal tänu nominaalse SKP kasvule, kuid

mitmes liikmesriigis jäävad võlatasemed kõrgeks ning eelarvepuudujääkide jätkumisel

prognoositakse nende edasist suurenemist, hoolimata võlakoormuse vähenemisest mõnes teises riigis.

Eluasemeturuga seotud tasakaalustamatused on süvenenud, kuna kõrged ja kiiresti kasvavad

eluasemehinnad koos jäiga pakkumise ja uute elamute piiratud ehitamisega on halvendanud

eluasemete taskukohasust, piiranud tööjõu liikuvust ning mõjutanud negatiivselt konkurentsivõimet

ja sotsiaalseid tulemusi. Välismajandust kirjeldavad tasakaalustamatused püsivad nii ELi kui ka

euroala tasandil, kajastades struktuurset lõhet säästmise ja investeeringute vahel. Kuigi väline

summaarne ülejääk on vähenenud, seisavad suurte ülejääkidega liikmesriigid silmitsi varade väärtuse

kõikumise riskidega, samas kui suurte välisdefitsiitidega riigid jäävad haavatavaks välisrahastusest

sõltuvuse tõttu.

ELi pangandussektor jätkuvalt tugev. See on tugevalt kapitaliseeritud, kõrge kasumlikkusega ja

mittetöötavate laenude kasv on väike. Samas nõuavad inflatsioon, kulukonkurentsivõime,

võlakoormuse jätkusuutlikkus, eluasemeturg ja välispositsioonide koondvaade jätkuvat tähelepanu ja

õigeaegset poliitikasekkumist.

Seisukoht:

- Eesti nõustub häiremehhanismi aruandes toodud tähelepanekutega ning nõukogu

järeldustega makromajanduslike tasakaalustamatuste kohta.

6. Euroopa majandusjuhtimise raamistiku rakendamine. Nõukogu otsused ülemäärase

eelarvepuudujäägi kohta

- Vastuvõtmine

Komisjon on ülemäärase eelarvepuudujäägi aluskriteeriumite (defitsiit ja võlatase) ja 2024

valitsussektori rahandusstatistika alusel hinnanud, et Soome eelarvedefitsiit ületas märgatavalt 3 %

SKPst (4,4 %). Nõukogu otsuse alusel algatatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse, sest

puudujääk on ulatuslik ning ei ole seletatav ka kaitsekulude kasvuga.

ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 ja nõukogu määruse (EÜ) 1467/97 alusel antavas soovituses,

nähakse ette meetmed ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks. Ülemäärase puudujäägi

olukord tuleb lõpetada hiljemalt 2028. aastaks. Selleks on kehtestatud korrigeeriv netokulude

trajektoor, mille eesmärk on viia üldvalitsuse eelarvepuudujääk alla 3% SKPst ja hoida see sellel

tasemel järgides vähemalt 0,5 % suurust iga-aastast struktuurset kohandamist. Üleminekuperioodil

2025–2027 võib komisjon arvesse võtta intressikulude kasvu.

Soome majanduskasv on lähiaastatel tagasihoidlik, kuid prognooside kohaselt järk-järgult paranemas.

Samal ajal püsib üldvalitsuse eelarvepuudujääk üle 3% SKPst ning valitsussektori võlakoormus on

selgelt üle 60% SKPst ja kasvutrendis. Korrigeeriva netokulude raja järgimine eeldab

märkimisväärset eelarve konsolideerimist ning asendab varasemad netokulude kasvu piirmäärad, mis

olid kehtestatud 2025. aasta jaanuaris heaks kiidetud keskpikas eelarve- ja struktuurikavas.

Riik peab 30. aprilliks 2026 ette võtma tõhusaid meetmeid ja esitama need koos oma 2026. aasta

aastase eduaruandega komisjonile. Seejärel tuleb esitada eduaruanne vähemalt iga kuue kuu järel –

kevadel aastaste eduaruannete raames ning sügisel eelarvekavade eelnõude kaudu – kuni ülemäärane

puudujääk on kõrvaldatud.

5

Arvestades suurenenud kaitsekulutusi, on Soomele kuni 2028. aastani lubatud paindlikkus netokulude

maksimaalse kasvumäära ületamiseks. See paindlikkus on piiratud kaitsekulutuste suurenemisega

SKP suhtes võrreldes 2021. aastaga ning ei tohi mingil juhul ületada 1,5% SKPst. Paindlikkust

rakendatakse viisil, mis ei ohusta eelarve jätkusuutlikkust, ning seda võetakse arvesse ka ülemäärase

puudujäägi menetluse raames Soome võetud meetmete hindamisel.

Täiendavate kaitsekulutuste korrektse kajastamise tagamiseks peab Soome esitama üksikasjalikud

tegelikud ja kavandatud andmed kaitsekulutuste kohta, sealhulgas investeeringud ja SAFE-laenudega

rahastatavad kulud, nii statistilises aruandluses, riiklikes keskpikkades eelarve- ja struktuurikavades,

aastastes eduaruannetes kui ka eelarvekavade eelnõudes.

Ülemäärase puudujäägi menetluse lõpetamise otsuse saab teha üksnes siis, kui eelarvepuudujääk on

viidud komisjoni prognooside kohaselt alla 3 % SKPst ning see tase püsib nii jooksval kui ka

järgneval aastal.

Soome valitsussektori netokulude nominaalsed kasvumäärad

Aasta

2026 2027 2028

Kasvumäär

(%)

Aastane 1.3 1.5 1.8

Kumulatiivne 2.5 4.1 5.9

Seisukoht:

- Eesti toetab komisjoni ettepanekut nõukogu otsuse kohta, millega algatatakse ülemäärase

eelarvepuudujäägi menetlus Soome suhtes.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Eesti seisukohad Euroopa Liidu

majandus- ja rahandusküsimuste

nõukogu 20. jaanuari 2026. a

istungil

Austatud härra Kasemets

Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja

rahandusküsimuste nõukogu 20. jaanuari 2026. a istungil.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. Ülevaade ja Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu

20. jaanuari 2026. aasta kohtumisel. Lühiülevaade eurorühma 19. jaanuari 2026 aasta

kohtumise teemadest – 5 lehel

2. Protokollilise otsuse eelnõu – 1 lehel

Priit Potisepp 53018156

[email protected]

Meie 14.01.2026 nr 11-3.1/182-1

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja jaanuar 2026 nr

Päevakorrapunkt nr

Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 20. jaanuari

2026. a istungil

Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja

rahandusküsimuste nõukogu 20. jaanuari 2026. a istungil:

1. Euroopa majandusjuhtimise raamistiku rakendamine: Nõukogu otsused

ülemäärase eelarvepuudujäägi kohta

Eesti toetab komisjoni ettepanekut nõukogu otsuse kohta, millega algatatakse ülemäärase

eelarvepuudujäägi menetlus Soome suhtes.

2. Euroopa poolaasta: Nõukogu järeldused 2026 häiremehhanismi aruande kohta

Eesti nõustub häiremehhanismi aruandes toodud tähelepanekutega ning nõukogu järeldustega

makromajanduslike tasakaalustamatuste kohta.

Kristen Michal

Peaminister Keit Kasemets

Riigisekretär