Ülevaade

Koostaja: Gripikeskus

Respiratoorsete viirusnakkuste ülevaade (seisuga 13.01.2026)

Lühikokkuvõte ja prognoos

Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse, sealhulgas grippi, haigestumus on hakanud

stabiliseeruma. Respiratoorsete viiruste levik püsib kõrgel tasemel, mis on peamiselt seotud

gripiviiruse jätkuva epideemilise levikuga. Praegu on gripiviirused selgelt domineerivad

respiratoorsed patogeenid. Teiste viiruste – RS-, rino- ja paragripiviiruste ning SARS-CoV-2

– osakaal jääb alla 10% positiivsetest proovidest.

Hingamisteede nakkuste kasvu peamised mõjutajad on gripiviirused, SARS-CoV-2, RS-

viirused ja bakteriaalsed tekitajad (Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae ja

Chlamydophila pneumoniae ja Mycoplasma pneumoniae).

Ülemiste hingamisteede nakkusi registreeriti 3140 juhtumit, haigestunute arv püsis võrreldes

eelmise nädalaga stabiilsena.

Grippi haigestunute arv püsib kõrgel tasemel, 2. nädalal registreeriti 1559 juhtu.

Haigestunute arv on langustrendis.Võrreldes eelmise nädalaga vähenes haigusjuhtude arv

44,4%. Gripi haigestumuse intensiivsust hinnatakse veel väga kõrgeks.

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel on hooaja algusest

(29.09.2025) hospitaliseeritud 576 patsienti. Arvestades, et eelmistel nädalatel on

haigestunute seas kasvanud eakate patsientide osakaal, on suurenenud ka eakate

hospitaliseerimiste arv ning pikenes haiglaravi kestus.

Gripiga seotud surmajuhtumeid registreeriti 29, neist 28 olid 60-aastased ja vanemad.

Seni ei ole täheldatud gripi kulgemist raskemalt. Võrreldes varasemate hooaegadega püsib

hospitaliseeritute arv ligikaudu samal tasemel.

2.nädalal registreeriti 424 COVID-19 haigusjuhtu, võrreldes eelmise nädalaga suurenes

haigusjuhtude arv 25%. Viirus levib laialdaselt kõikides maakondades, kuid haigestumuse

intensiivsus püsib madalal tasemel.

Haigestunute seas prevaleerivad kerged haigusvormid. Seega haigestumise kasvu võib

seostada koolilaste naasmisega kooli ja suurenenud lähikontaktidega, samas kui eakate hulgas

võib haigestumise suurenemine olla seotud hooajaliste hingamisteede infektsioonide

laialdasema leviku ning pühadeaegsete lähikontaktide sagenemisega.

SARS-CoV-2 viirus tuvastati hospitaliseerimisel ka 431 patsiendil, keda hospitaliseeriti

muudel põhjustel ning kellel COVID-19 oli märgitud kaasuvaks haiguseks. Kõigist COVID-

19 põhi või COVID-19 kaasuva haiguse tõttu hospitaliseeritud patsientidest olid 78,4% 60-

aastased ja vanemad; neist omakorda üle 86% olid 70-aastased ja vanemad.

TEHIKu andmetel on hooaja algusest COVID-19 põhihaiguse tõttu hospitaliseeritud 39

patsienti, neist 5 surid. Kõik surmajuhtumid olid üle 80-aastaste seas.

Registreeriti 54 RS-viirusega seotud haigusjuhtu, neist 22 alla 2-aastastel lastel.

Haigestumus on tõusutrendis, kuid püsib seni madalal tasemel.

Koostaja: Gripikeskus

Lähiaja prognoos

• Prognooside kohaselt haigestumus stabiliseerub, kuid levik ja intensiivsus püsivad

veel kõrgel tasemel.

• Haiglaravi vajadus võib suureneda, kõige enam mõjutades eakaid patsiente.

• Tervishoiusüsteemi kõrge koormus püsib, eriti olukorras, kus gripp ja SARS-CoV-2 ja

RS-viirus levida samaaegselt.

• Gripi, SARS-CoV-2 ja RS-viiruse samaaegne levik võib suurendada

hospitaliseerimise vajadust, sealhulgas krooniliste haigustega patsientide seas.

Detailne ülevaade

Ülemiste hingamisteede nakkushaigused

Seisuga 13.01.2026 pöördus arstide poole ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 3140

inimest, neist 23,8 % olid kuni 14-aastased lapsed.

Haigestunute arv püsis võrreldes eelmise nädalaga stabiilsena. Eesti keskmine haigestumus oli

229,2 juhtu 100 000 elaniku kohta. Eesti keskmisest kõrgem haigestumus registreeriti

Tartumaal (284,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Läänemaal (250,52 juhtu 100 000 elaniku

kohta ) ja Harjumaal (241,4 juhtu 100 000 elaniku kohta). Teistes maakondades suuri erinevusi

ei täheldatud ning haigestumus püsis ligikaudu Eesti keskmisel tasemel.

Respiratoorsete viiruste levik püsib kõrgel tasemel, mis on peamiselt seotud gripiviiruse jätkuva

epideemilise levikuga. (Joonis 1).

Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase valikulise seire (sentinel-seire) andmetel oli

respiratoorsete viiruste etioloogiline pilt mitmekesine. Gripilaadsete viirusnakkuste osas

osutus positiivseks 29,6% analüüsitud proovidest. Praegu on gripiviirused selgelt

domineerivad respiratoorsed patogeenid. Teiste viiruste – RS-, rino- ja paragripiviiruste ning

SARS-CoV-2 – osakaal jääb alla 10% positiivsetest proovidest.

Joonis 1 Respiratoorsete viiruste laboratoorsed tuvastamised

Koostaja: Gripikeskus

Hingamisteede nakkuste kasvu peamised mõjutajad on gripiviirused, SARS-CoV-2, RS-

viirused ja bakteriaalsed tekitajad (Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae ja

Chlamydophila pneumoniae ja Mycoplasma pneumoniae), kusjuures viimased moodustavad

kogu perioodi vältel püsiva ja olulise osa (Joonis 2).

Joonis 2. Respiratoorsete nakkuste viiruslike ja bakteriaalsete tekitajate osakaal nädalate lõikes.

Gripp: Haigestumine

2. nädalal registreeriti 1 559 gripijuhtu, neist 36% moodustasid kuni 14-aastased lapsed.

Haigestunute arv on langustrendis, võrreldes eelmise nädalaga vähenes haigusjuhtude arv

44,4%.

Gripiviiruste levik on laialdane: gripiga seotud haigusjuhte registreeriti kõigis maakondades ja

kõikides vanuserühmades. Enim haigestunuid oli vanusrühmas 0–4 aastat. Samas on selles

vanusrühmas haigestunute arv vähenenud, kuid kasvanud koolilaste seas, kus juurdekasv

ulatus 17%-ni.

Eesti keskmine grippi haigestumus oli 83,0/100 000 elaniku kohta. Keskmisest kõrgem

haigestumus registreeriti Harjumaal (110,8/ 100 000 elaniku kohta). Teistes maakondades

suuri erinevusi ei olnud ning haigestumus püsis ligikaudu Eesti keskmisel tasemel.

Haigestumuse intensiivsust hinnatakse kõrgeks.

Eestis ringlevad samaaegselt kaks A-gripiviiruse alatüüpi – A(H1N1)pdm09 ja A(H3N2) ning

B-gripiviirus.

Laboratoorselt kinnitati 591 gripiviirust, sh A-gripiviirus 320 juhul ja B-gripiviirus 5 juhul.

Tüpiseeriti 21 A-gripiviirust, millest 15 kuulusid A(H3N2) ja 6 A(H1N1)pdm09 alatüüpi.

Sekveneeritud proovide alusel jagunevad A-gripiviiruse variandid järgmiselt (Joonis 3) :

Koostaja: Gripikeskus

Joonis 3 A-gripiviiruse variantide jagumine sekveneeritud proovide alusel

Gripp: Hospitaliseerimine TEHIK andmetel on hooaja algusest (29.09.2025) hospitaliseeritud 576 patsienti. Kuni 19-

aastased lapsed moodustasid 41,2% kõigist hospitaliseeritutest, neist omakorda 72,9% olid

kuni 7-aastased lapsed. Eakad patsiendid moodustasid 48,3% kõigist gripiga

hospitaliseeritutest.

Arvestades, et eelmistel nädalatel on haigestunute seas kasvanud eakate patsientide osakaal,

on suurenenud ka eakate hospitaliseerimiste arv ning pikenes haiglaravi kestus. Laste puhul

oli hospitaliseerimise mediaankestus 2 päeva, samas kui eakatel patsientidel 7 päeva.

Maksimaalne hospitaliseerimise kestus oli lastel 28 päeva, eakatel 70 päeva.

Gripiga seotud surmajuhtumeid registreeriti 29, neist 28 olid 60-aastased ja vanemad.

Hospitaliseeritud patsientidest oli vaktsineeritud 12,5%. (Joonis 4).

Seni ei ole täheldatud gripi kulgemist raskemalt. Võrreldes varasemate hooaegadega püsib

hospitaliseeritute arv ligikaudu samal tasemel.

Joonis 4. Gripi diagnoosiga hospitaliseeritud patsientide vanuseline jaotus nädalate lõikes.

Koostaja: Gripikeskus

Gripp: Vaktsineerimine

Vaktsineerimishooaja algusest on Eestis gripi vastu vaktsineeritud kokku 194 325 inimest

ning vaktsineerimisega hõlmatus on 14,2%. Seisuga 13.01.2025 on immuniseerimiskava

järgse vaktsineerimisega hõlmatus üle 60-aastaste seas 27,1% (vaktsineeritute arv – 101 078)

ning kuni 7-aastaste laste seas 12% (vaktsineeritute arv – 12 879).

ECDC uue riskihinnangu järgi erineb sel hooajal ringlev A(H3N2) alamvariant K

põhjapoolkera A(H3N2) vaktsiintüvest, kuid vaktsiin pakub endiselt kaitset raske haigestumise

eest ning vaktsineerimissoovitus jääb kehtima.

COVID-19: Haigestumine

2. nädalal registreeriti 424 COVID-19 haigusjuhtu. Haigestumus hakkas kasvama, võrreldes

eelmise nädalaga suurenes haigusjuhtude arv 25%. Viirus levib laialdaselt kõikides

maakondades, kuid haigestumuse intensiivsus püsib madalal tasemel.

Haigusjuhtude arv on kasvanud peaaegu kõikides vanusrühmades, kuid suuremat kasvu on

täheldatud koolilaste ning eakate seas, eeskätt 80–84-aastaste vanusrühmas, kus haigestumus

on kahekordistunud. (joonis 5)

Eesti keskmine haigestumus oli 31,1 juhtu 100 000 elaniku kohta. Eesti keskmisest kõrgem

haigestumus registreeriti Põlvamaal (63,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Jõgevamaal (51,8),

Võrumaal (41,5) ja Tartumaal (40,7).

Haigestunute seas prevaleerivad kerged haigusvormid. Kuna haigussümptomitega inimesed ei

jää alati koju, levib viirus laialdaselt kõikides vanusrühmades. Haigestumise kasvu võib

seostada koolilaste naasmisega kooli ja suurenenud lähikontaktidega, samas kui eakate hulgas

võib haigestumise suurenemine olla seotud hooajaliste hingamisteede infektsioonide

laialdasema leviku ning pühadeaegsete lähikontaktide sagenemisega.

Joonis 5 COVID-19 haigestumuse muutus vanusrühmade lõikes

Koostaja: Gripikeskus

COVID-19: Hospitaliseerimine TEHIKu andmetel on hooaja algusest COVID-19 põhihaiguse tõttu hospitaliseeritud 39

patsienti, neist 5 surid. Kõik surmajuhtumid olid üle 80-aastaste seas.

COVID-19 põhihaiguse tõttu hospitaliseeritud patsientidest olid 65-aastased ja vanemad 52

inimest, neist 59% kuulus vanusrühma 65–84 aastat ning 24% olid 85-aastased ja vanemad.

SARS-CoV-2 viirus tuvastati hospitaliseerimisel ka 431 patsiendil, keda hospitaliseeriti

muudel põhjustel ning kellel COVID-19 oli märgitud kaasuvaks haiguseks. Kõigist COVID19

põhi või COVID-19 kaasuva haiguse tõttu hospitaliseeritud patsientidest olid 78,4% 60-

aastased ja vanemad; neist omakorda üle 86% olid 70-aastased ja vanemad.

Joonis 6. Gripi ja COVID-19 hospitaliseerimised ning nende osakaal kõikide J10-J22/U07.1 (RHK10) diagnoosi koodidega (sinine joon) hospitaliseeritute seas.

RSV TEHIKu andmetel on hooaja algusest (29.09.2025) registreeritud 425 RS-viirusega seotud

haigusjuhtu, neist 324 ehk 76,2% olid kuni 7-aastased lapsed, omakorda ligikaudu pooled

neist olid kuni 2-aastased (joonis 7 ).

Eelmisel nädalal registreeriti 54 RS-viirusega seotud haigusjuhtu, neist 22 alla 2-aastastel

lastel.

Haigestumus on tõusutrendis, kuid püsib seni madalal tasemel.

Koostaja: Gripikeskus

Joonis 7 RSV-ga seotud haigestumus vanuserühmade ja hooaegade lõikes

Hooaja algusest on hospitaliseeritud kokku 69 patsienti, neist 44 (67,6%) olid lapsed vanuses

0–4 aastat ning 12 patsiendid vanuses 65 aastat ja vanemad. Intensiivravi on vajanud kokku 3

patsienti, neist kaks kuni 9-aastased ja üks üle 65-aastane. Mycoplasma pneumoniae Mycoplasma pneumoniae haigestumuse kasv jätkub ka käesoleval hooajal. Eelmisel nädalal

tuvastati Mycoplasma pneumoniae laboratoorselt 137 inimesel.

Alates hooaja algusest (29.09.2025) on registreeritud 886 Mycoplasma pneumoniae’ga seotud

haigusjuhtu. Kõigist tuvastatud juhtudest moodustasid kuni 19-aastased lapsed ligikaudu

38%. Täiskasvanute seas registreeriti enim haigestunuid vanuserühmas 30–39 aastat (18%).

Enamik haigusjuhtudest on seotud Mycoplasma pneumoniae põhjustatud ägeda bronhiidiga

(RHK-10 diagnoos J20).

Joonis 8.M.pneumoniae`ga seotud haigestumus vanuserühmade lõikes

Koostaja: Gripikeskus

Kokku hospitaliseeriti 53 patsienti, kellest enamikul oli kopsupõletiku diagnoos koodiga

J15.7. Hospitaliseeritutest moodustasid 68% lapsed vanuses 0–14 aastat.

Registreeriti üks Mycoplasma pneumoniae’ga seotud surmajuht üle 70-aastasel patsiendil,

kellel esines kaasuvalt mitu rasket kroonilist haigust.