Taotlus

Eelhinnang Vasikafarmi kinnistul asuva veisefarmi osalisele lammutamisele ja uue

hooneosa püstitamisele

Käesoleva töö eesmärk on anda keskkonnamõjude eelhinnang vasikafarmi kinnistul asuva

veisefarmi osalisele lammutamisele ja uue hooneosa püstitamisele ning selgitada välja

keskkonnamõju hindamise vajadus.

Kavandatud tegevusele vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 6 lõike 1 alusel automaatselt keskkonnamõju hindamise kohustuslikkust ei kaasne.

Kui kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta,

kas § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju. Nende

tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“. Lähtuvalt antud määruse § 9 lõikest 9, tuleb anda

eelhinnang veisefarmi rajamisele või veiste intensiivkasvatus käitisele, kus peetakse 400–600

piimalehma, 533–800 ammlehma või 800–1200 noorveist, kelleks loetakse üle kaheksa kuu

vanuseid lehmmullikaid kuni poegimiseni ja üle kaheksa kuu vanuseid pulle. Planeeritavas

juurdeehituses on 502 kohta ja planeeritavas erivajadustega loomade eraldusala osas on 44

kohta, so 546 looma.

1. Kavandatava tegevuse iseloomustus

Plaanis on laiendada olemasolevat lauta. Selleks lammutatakse kaks olemasolevat, kuid

ehitisregistris (EHR) kajastamata amortiseerunud laudahoonet (joonis 1). Kavandatakse rajada

uus lüpsikarussell ning uus laudaosa lüpsilehmadele, samuti väike eraldusala erivajadustega

lehmadele.

Laatre Piim AS-i keskkonnaloa (KOTKAS – AVE v2.13.10) kohaselt on lüpsilehmade arv 1085

ning erivajadustega lehmade arv 330, kokku 1415 looma. Kavandatavas juurdeehituses on ette

nähtud 502 kohta ning erivajadustega loomade eraldusalal 44 kohta – kokku 546 kohta.

Olemasolevas laudaosas on 639 kohta, seega on pärast juurdeehitust antud laudas kokku 1185

lehma. Ülejäänud 230 lehma ja noorloomad jäävad kõrval kinnistul (Kesk tn 15) asuvasse

olemasolevasse vanasse lauta. Kavandatava tegevusega ei ületata keskkonnaloal määratud

loomade arvu.

Laudahoone juurdeehitus on vajalik, kuna olemasolev lüpsiplatsi lahendus on ajale jalgu jäänud

ning hooneosa on oluliselt amortiseerunud. Uude lüpsikarusselli tiiba on ette nähtud töötajatele

suurem riietusruum, juhtimisruum ja veterinaararstile oma tööruum. Osaliselt on olmeruumide

plokk kavandatud kahekorruselisena.

Joonis 1. Kavandatava ala eskiis

2. Kavandatava tegevuse asukoht

Laatre veisefarm paikneb Laatre aleviku kaguservas, moreentasandikul, absoluutkõrgusega 54–

58 meetrit. Farmi tootmisterritooriumil looduslikke pinnaveekogusid ei ole. Kesk tn 15

kinnistul asub väike tiik, kuhu koguneb osaliselt sademevesi ning kust vesi suunatakse edasi

Laatre aleviku kanalisatsioonisüsteemi ja biotiikidesse. Lähim looduslik veekogu on Laatre

jõgi, mis jääb farmist ligikaudu 700 meetri kaugusele lääne suunas. Umbes 650 meetri kaugusel

loodes asub Veskijärv, tegemist on paisjärvega.

Laatre veisefarmi tootmisterritoorium on ümbritsetud teedevõrguga, mis tagab hea ligipääsu nii

töötajatele kui ka transpordile. Peamised ühendusteed on Kesk tänav (L2), Suurfarmi–Tibiküla

tee ning Lennuvälja tee. Lähim suurem maantee – Sangaste–Tõlliste tee – jääb farmist ligikaudu

100 meetri kaugusele põhja poole.

Farmile lähim elamu asub umbes 70 meetri kaugusel ida suunas, Liiprimäe kinnistul

(katastritunnus 82002:001:0410). Kaljupi kinnistu (katastritunnus 82002:001:0251), kus asus

varasemalt elumaja, kuulub nüüd Laatre farmile ja seal püsielanikke ei ole.

Laatre alevikus ja selle ümbruses ei asu Natura 2000 alasid - lähim, Valli soo loodusala, jääb

ligikaudu 1,5 km kirde suunas. Farmist umbes 500 m lääne suunas asub Laatre park, mis on

maastikukaitseala ning ligikaudu 300 m kaugusel asuvad kultuurimälestistena Laatre kirik ja

kirikuaed.

3. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega

ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

3.1. Endise Tõlliste valla hetkel kehtiv üldplaneering

Laatre alevikus kehtib hetkel Tõlliste valla üldplaneering. Selle järgi asub kavandatav

laudalaiendus tootmismaa põhisihttarbega alal (joonis 2). Seega on kavandatav tegevus

kooskõlas üldplaneeringuga.

Joonis 2. Väljavõte Tõlliste valla üldplaneeringust

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos

4.1. Mõju maakasutusele (sh muld ja pinnas) ja maastikule

Maakasutusele, mullale ja maastikule ei ole eeldatavalt olulist keskkonnamõju, kuna

veisefarmi laiendamine toimub olemasoleval tootmisterritooriumil, kus on juba pikka aega

olnud karjalauda. Seega ei muutu maa kasutusviis ja pole ka uue maa hõivamist.

Ehitus mõjutab mulda ja pinnast vaid ajutiselt, peamiselt vundamendiala rajamise käigus, kui

eemaldatakse pealmine mullakiht. Püsivat muutust pinnase omadustes ei toimu. Kuna tegemist

on juba varasemalt hoonestatud ja tihendatud alaga, jääb mullastiku looduslik seisund suuremas

osas muutumatuks. Nõuetekohase ehituse ja jäätmekäitluse korral ei ole ohtu pinnase

reostuseks ega erosiooniks.

Maastikumuutus on tagasihoidlik, sest uus laut rajatakse olemasolevate hoonete kõrvale ja

asemele ning selle arhitektuur ja kõrgus on sarnased seniste hoonetega. Farmi üldilme muutub

vaid vähesel määral ning eemalt vaadates jääb kompleks endiselt osaks olemasolevast

põllumajandusmaastikust.

4.2. Mõju põhja- ja pinnaveele

Ehitustööde käigus võib pinna- ja põhjavee seisundit mõjutada eelkõige pinnase kaevamine,

tasandamine ja vundamenditööd. Kui töömasinaid hooldatakse nõuetekohaselt ning kütused ja

õlid hoitakse lekkekindlates anumates, ei ole ohtu, et ehitusperioodil kasutatavad kütused,

määrdeained või betoonisegud võiksid reostust põhjustada. Seega on võimalik reostusrisk väike

ning seda saab vältida nõuetekohase töökorraldusega.

Pärast ehitustööde lõppu mõju pinna- ja põhjaveele väheneb, sest uued hooned ja rajatised on

kavandatud lekkekindlate konstruktsioonidega ning sademevesi juhitakse kontrollitult ära.

Kuna ehitustööd toimuvad juba varem hoonestatud tootmisterritooriumil, on mõju looduslikule

veerežiimile minimaalne ja ajutine.

Veisefarmi igapäevase tegevuse eeldatav mõju pinna- ja põhjaveele on väheoluline. Laatre Piim

AS kasutab vett Kesk-Devoni põhjaveekogumist Ida-Eesti vesikonnas (D₂_I), mille koguseline

seisund on hea, kuid keemiline seisund on hinnatud halvaks. Vesi võetakse ettevõtte oma

puurkaevust, mille tootlikkus on 4,2–15 m³ tunnis ja aastane veekasutus ligikaudu 35 700 m³.

Puurkaevu sanitaarkaitseala on vähendatud, kuid selle seisund on heas korras.

Põhjavee kaitseks peavad kavandatavad hooned ja sõnnikukäitlussüsteemid ehitama

lekkekindlalt, et vältida reostuse sattumist pinnasesse ja sealt edasi põhjaveekihti.

Olemasolevad sõnnikuhoidlad on valmistatud vastupidavatest materjalidest ning varustatud

kontrollkaevudega, mis võimaldavad jälgida võimalikke lekkeid.

Kuna heit- ja sademevesi ei juhita looduslikku suublasse ning vee tarbimine jääb

olemasolevatesse piiridesse, ei kaasne kavandatava tegevusega olulist mõju pinna- ega

põhjaveele. Kokkuvõttes on nii ehitusetapi kui ka hilisema tegevuse mõju pinna- ja põhjaveele

väike, peamiselt ajutine ning hästi hallatav nõuetekohase töökorralduse ja tehniliste

kaitsemeetmete rakendamisel. Oluline on seadmeid korrapäraselt hooldada ning pidevalt

jälgida, et vältida lekkeid.

4.3. Mõju õhule ja kliimale (sh oht keskkonnale)

Kavandatava tegevuse käigus olulist uut õhusaasteallikat ei lisandu, kuna tegemist on

olemasoleva farmi tegevuse kaasajastamisega. Peamised õhusaasteained on ammoniaak (NH₃),

metaan (CH₄) ja dilämmastikoksiid (N₂O), mis tekivad veisekasvatuse ja sõnnikukäitluse

käigus. Farmis eralduva ammoniaagi hetkeline heide on modelleeritult ligikaudu 0,533 g/s (ehk

umbes 16,8 tonni aastas). Hajumismudeli Airviro järgi on sellest tulenev maksimaalne

ammoniaagi kontsentratsioon maapinnal 10–20 µg/m³ (1-tunnine keskmine), mis on oluliselt

madalam kui kehtiv piirväärtus 200 µg/m³.

Samuti jääb 24-tunni keskmine kontsentratsioon hinnanguliselt 5–10 µg/m³, mis jääb allapoole

40 µg/m³ piirväärtust. Seega võib järeldada, et ammoniaagi heitkogused ja kontsentratsioonid

vastavad õigusaktidega kehtestatud nõuetele ning ei põhjusta ohtu inimeste tervisele ega

keskkonnale. Metaani ja N₂O puhul ei ole kehtivaid lokaalseid piirväärtusi – need käsitletakse

kasvuhoonegaasidena, mitte tervisemõjuga ainetena.

Ebameeldiva lõhna mõjuanalüüs on peatükis 4.7.

4.4. Mõju maavarade kasutusele

Oluline keskkonnamõju maavaradele puudub, kuna planeeritud laiendusele ei ole maardlaid

ega maavara perspektiivalasid.

4.5. Jäätmeteke

Ehituse ja lammutuse käigus tekkivad jäätmed tuleb sorteerida kohapeal vastavalt Valga valla

jäätmehoolduseeskirjale ja anda taaskasutamiseks vastava jäätmeloaga ettevõtetele. Jäätmete

nõuetekohasel käitlemisel puudub jäätmetekkel oluline keskkonnamõju.

Laatre veisefarmi tegevuse käigus tekkivad jäätmed on valdavalt biolagunevad ning nende teke

ja käitlemine on farmi igapäevase töökorralduse lahutamatu osa. Kavandatav tegevus ei too

kaasa jäätmekoguste suurenemist, kuna tegemist on olemasoleva tootmise kaasajastamisega,

mitte olulise tootmismahu kasvatamisega.

Jäätmed peab koguma liigiti ja andma üle vastava keskkonnaloaga jäätmekäitlusettevõtetele.

Jäätmete käitlemine on hetkel ja ka uute lautade valimisel korraldatud vastavalt kehtivatele

lepingutele ning dokumentatsioon säilitatakse vastavalt jäätmeseaduse nõuetele. Olmejäätmeid

ja pakendeid kogutakse märgistatud konteineritesse, mis asuvad betoneeritud ja katusega

jäätmealal.

Söödajäätmeid segatakse sõnnikuga ning need viiakse koos digestaatiga ringlusse väetisena,

mistõttu nende käitlemine on keskkonnasõbralik ja ringmajanduse põhimõtetega kooskõlas.

Ohtlike jäätmete hoidmiseks kasutatakse lekkekindlaid kogumisanumaid, mis paiknevad katuse

all ja mille äravedu toimub vastavalt jäätmekäitluspartneri graafikule.

Kuna jäätmekäitlus on nõuetekohaselt korraldatud ning jäätmeid käideldakse vastavalt

kehtivatele keskkonnanõuetele, ei kaasne kavandatava tegevusega negatiivset mõju

keskkonnale. Põhiosa tekkivast bioloogilisest massist suunatakse taaskasutusse väetisena,

mistõttu jäätmeteke on väike ning valdavalt ringlusse võetav.

4.6. Mõju looduslikule mitmekesisusele (loomastik ja taimestik) ja kaitstavatele

loodusobjektidele (sh Natura 2000 võrgustiku alad)

Laatre veisefarmi tootmisterritoorium ja selle ümbrus on juba pikka aega olnud

põllumajanduslikus kasutuses. Tegemist on hoonestatud ja inimmõjuga alaga, kus looduslikud

elupaigad on valdavalt muundunud ning liigirikkus madalam kui looduslikes ökosüsteemides.

Kavandatav tegevus toimub olemasoleva farmikompleksi piires ega too kaasa uue maa

hõivamist ega täiendavat survet looduslikele elupaikadele.

Farmi territooriumil ega selle vahetus ümbruses ei asu kaitstavaid loodusobjekte,

vääriselupaiku ega rohevõrgustiku tuumalasid. Lähim kaitstav loodusobjekt on Laatre park

(maastikukaitseala, elupaigakood KLO1200125), mis paikneb ligikaudu 500 meetri kaugusel

farmist lääne suunas. Tegemist on väikese, 4,5 hektari suuruse pargiga, mis on peamiselt

kultuurmaastiku osa ning millele farmi tegevus otsest ega kaudset mõju ei avalda.

Lähim Natura 2000 ala on Valli soo loodusala (EELIS kood RAH0000243), mis paikneb

farmist ligikaudu 1,5 km kaugusel kirde suunas. Ala pindala on 25,9 ha ja seal esineb kaitstav

elupaigatüüp – siirde- ja õõtsiksood (kood 7140). Arvestades tegevuse iseloomu ja kaugust, ei

ole oodata mõju Natura alale ega selle kaitse-eesmärkidele. Farmi tegevus ei põhjusta olulist

õhusaastet ega toitainete emissiooni, mis võiks mõjutada Valli soo veerežiimi või

toitainebilanssi.

Läheduses ei paikne pesitsevate lindude olulisi kolooniaid ega teadaolevaid kaitsealuste liikide

pesapaiku, välja arvatud valge-toonekure (Ciconia ciconia) pesakoht Laatre alevikus. Tegemist

on üldlevinud liigiga, kes on kohastunud inimasustuse ja põllumajandustegevuse läheduses

elamiseks. Kavandatav tegevus ei suurenda häiringuid ega ohte toonekure pesitsusele.

Farm ei asu ega ulatu pindalaliselt ühegi loodus- ega maastikukaitseala piiridesse. Seetõttu ei

ole vajalik läbi viia täiendavat Natura 2000 mõju hindamist, kuna ei esine olulise mõju

tõenäosust ühelegi kaitse-eesmärgile.

Kokkuvõttes on kavandatava tegevuse mõju elustikule ja kaitstavatele loodusobjektidele väike

ja lokaalne, piirdudes olemasoleva tootmisterritooriumiga.

4.7. Mõju kohalikule elanikonnale

Kavandatava tegevuse tulemusel farmi müratase ei suurene, kuna tootmisprotsess ja töörežiim

jäävad samaks. Tegemist on olemasoleva tootmisterritooriumiga, kus tegevus toimub juba

aastaid ning müraolukord on piirkonna elanike jaoks tavapärane.

Peamised müraallikad on seotud loomade hooldamise, söötmise, sõnniku eemaldamise ja

transpordiga. Need tegevused toimuvad peamiselt päevase tööaja jooksul ja valdavalt hoonete

sees, mis vähendab oluliselt müra levikut välisõhku. Sööda ettevalmistus, laudapuhastus ja

veokite liikumine on ajaliselt piiratud ja ei ole pideva iseloomuga. Ööpäevaringselt töötavad

vaid seadmed, mille müratase on madal (nt veepumbad ja ventilatsioon).

Laatre veisefarmi ehitised toimivad ühtlasi müratõketena — laudad on ehitatud soojustatud

sandwich-paneelidest ja hoonete vahel paiknevad abirajatised aitavad takistada müra levikut

ümbritsevatele aladele. Lähim elumaja paikneb ligikaudu 70 meetri kaugusel farmi

tootmisterritooriumist ning sellisel kaugusel ei ole oodata mürataseme ületamist kehtestatud

piirväärtuste suhtes.

Vibratsiooni tekitavad üksnes farmi sisene transport ja põllutööd, kuid nende mõju on väga

väike ning ajutine. Liiklusfarmis toimub madalatel kiirustel, mis välistab vibratsiooni leviku

hoonetest väljapoole.

Laatre suurfarmis tegeletakse veisekasvatusega, mistõttu ebameeldiva lõhna teke on vältimatu.

Laatre suurfarm on esitanud Keskkonnaametile keskkonnakaitseloa taotluse nr T-KL/1026679-

4, kus on tehtud lõhnaaine esinemise hindamine vastavalt kliimaministri 06.07.2023 määrusele

nr 37 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine

esinemise häiringutasemed”.

Modelleerimisel käsitleti kahte võimalikku olukorda:

1. sõnniku hoiustamine farmi hoidlates,

2. digestaadi hoiustamine biometaanijaamast tagasisaadava kääritusjäägina.

Arvutuste tulemused näitavad, et lautade hetkeline lõhnaaine heitkogus on kokku 33 829 ouE/s.

Hoidlatest pärinev heide on 25 196 ouE/s sõnnikuhoiustamisel ja 5618 ouE/s digestaadi

hoiustamisel. Seega väheneb hoidlatega seotud lõhnaaine heide ligikaudu 80% võrreldes

varasema olukorraga. Modelleerimisel kasutati Airviro hajumisarvutusprogrammi ning 2023.

aasta meteoroloogilisi andmeid. Arvutused tehti 3 × 3 km suurusel alal 50 × 50 m ruudustikus.

Lõhna häirivuse hindamisel lähtuti tunnikeskmisest kontsentratsioonist 0,25 OU/m³ ja

hindamiskriteeriumist, mille kohaselt on lõhna häiringutaseme piir 15% aastasest lõhnatundide

arvust (1314 tundi aastas).

Tulemused näitasid järgmist (joonis 3) , et kui hoidlates hoiustatakse digestaati, on lõhnatundide

esinemissagedus farmi ümbruses valdavalt alla 15%, st jääb alla häiringutaseme piiri.

Häiringutaseme võimalik ületamine (<24,8%) võib toimuda üksnes ühe lähima vastuvõtja

juures, kes paikneb farmist umbes 70 m kaugusel. Kui hoidlates hoiustatakse sõnnikut, on

lõhnatundide esinemissagedus kuni 30,3% ning häiringutaseme ületamine võib toimuda kuni

viie vastuvõtja juures. Modelleerimistulemused on arvutatud konservatiivsel põhimõttel –

arvestades halvimat võimalikku hajumissituatsiooni ning kõrvalasuva Bioforce Laatre OÜ

biometaanijaama koosmõju. Reaalses olukorras, kus sõnnik suunatakse täielikult

biogaasitootmisse ja hoiustatakse vaid digestaat, jääb lõhnafoon oluliselt madalamaks.

Lõhnahäiringu vältimiseks ja vähendamiseks tuleb rakendada järgmisi meetmeid:

 katmata sõnniku ja digestaadi hoiustamine vaid loodusliku koorikuga, mis vähendab

heidet vähemalt 20–30%;

 sõnniku/digestaadi suunamine biometaanijaama võimalikult kiiresti, vältides

pikaajalist ladustamist;

 söötade koostise optimeerimine ja valgu tasakaalustamine, mis vähendab lenduvate

lämmastikuühendite (ammoniaagi ja lõhnakomponentide) teket;

 lautade ja seadmete regulaarne puhastamine, puhtuse hoidmine ning õigeaegne

sõnniku eemaldamine;

 vedelsõnniku ja digestaadi laotamine kevadel varakult ja sügisel hilja, kui temperatuur

on madalam ja hajumine väiksem;

 tööde ja hoolduse ajastamine vastavalt tuulesuunale ning kohalikele

ilmastikutingimustele.

Modelleerimistulemuste ja rakendatud leevendusmeetmete põhjal on näha , et biometaanijaama

kasutuselevõtt ja digestaadi hoiustamine vähendavad oluliselt lõhnahäiringu riski.

Joonis 3. Lõhnaaine esinemine Laatre suurfarmi juures, kui hoidlates hoiustatakse digestaati

(vähesel määral tahesõnnikuhoidlates ka sõnnikut)

Kokkuvõte

Kavandatav tegevus – Laatre veisefarmi olemasoleva laudaosa osaline lammutamine ning uue

laudaosa ja lüpsikarusselli rajamine – toimub täielikult olemasoleva tootmisterritooriumi piires

ning ei too kaasa uute maa-alade hõivamist ega tootmismahu olulist suurenemist. Kavandatud

tegevus on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga ning vastab keskkonnaõiguslikele nõuetele.

Käesoleva eelhinnangu ja olemasolevate uuringute (sh Eco Consult OÜ lõhnaaine

hajumisarvutused) põhjal võib järeldada järgmist:

 Mõju maakasutusele, pinnasele ja maastikule on väike ning ajutine, piirdudes

ehitusperioodiga.

 Põhja- ja pinnaveele mõju on väike ja kontrollitav, kuna rajatised on lekkekindlad ja

vesi juhitakse kontrollitult ära.

 Õhusaaste (sh ammoniaagi heide) jääb oluliselt alla kehtivate piirväärtuste: 1-tunni

keskmine kontsentratsioon 10–20 µg/m³ (piirväärtus 200 µg/m³) ja 24-tunni keskmine

5–10 µg/m³ (piirväärtus 40 µg/m³).

 Lõhnaaine levik väheneb ligikaudu 80% võrreldes varasema olukorraga, kuna sõnnik

suunatakse biometaanijaama ja hoiustatakse vaid digestaati. Häiringutaseme võimalik

ületamine piirdub üksnes ühe lähima elamuga.

 Müra ja vibratsiooni tase ei suurene ning jääb alla kehtestatud piirväärtuste.

 Jäätmete teke on väike ja korraldatud vastavalt kehtivatele nõuetele, põhiline osa

suunatakse ringlusse väetisena.

 Looduskaitsealustele aladele, Natura 2000 võrgustikule ega kaitstavatele liikidele mõju

ei avaldu, kuna lähim kaitseala (Valli soo loodusala) jääb üle 1,5 km kaugusele.

Lähtudes ülaltoodust ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) § 6 lõikest 2 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusest nr 224, on

järeldatav, et kavandatav tegevus ei põhjusta olulist keskkonnamõju.

Järeldus:

Kavandatavale tegevusele ei ole vaja läbi viia keskkonnamõju hindamist (KMH).

Keskkonnamõju eelhinnangu tulemuste põhjal on tegevuse mõju väheoluline, lühiajaline ja

hästi kontrollitav, mistõttu piisab keskkonnanõuete täitmisest ehituse ja käitamise etapis

vastavalt kehtivale keskkonnaloale ja tehnilistele juhistele.

Koostaja: Valga Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Madis Mumm

Puiestee tn 8 766 9900 ak EE491010202000577004

68203 Valga [email protected] SEB Pank AS

rg-kood 77000507 www.valga.ee

VALGA VALLAVALITSUS

Terviseamet

[email protected] Meie kuupäev digiallkirjas nr 9-1.2/206

Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

otsustamisel seisukoha küsimine Terviseametilt

Valga Vallavalitsusele esitati projekteerimistingimuste taotlus Valga vallas Laatre alevikus Vasikafarmi

kinnistul asuva veisefarmi (kood 120267798) laiendamiseks ehitusprojekti koostamiseks. Esitatud

taotluse alusel on ette nähtud Valga vallas Laatre alevikus Vasikafarmi kinnistul asuva olemasoleva

veisefarmi osaline lammutamine ja selle asemele uue ehitamine. Uue osa ehitamise tulemusena suureneb

veisefarmi maht olemasoleva hoone mahuga võrreldes alla 33%. Koos taotlustega esitati laiendatava

hoone asendiplaan.

Vabariigi Valitsuse määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ § 9 lg 91 ja lg 92 alusel, peab otsustaja andma

eelhinnangu selle kohta, kas veisefarmi laiendamise projekteerimistingimustega kavandatud tegevus, võib

kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Eeltoodust lähtuvalt andis Valga Vallavalitsus veisefarmi

laiendamisele eelhinnangu.

KeHJS § 61 lg 3, § 7 lg 4, § 11 lõike 2 ja lõike 22 alusel esitame keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

otsustamiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsust sisaldava projekteerimistingimuste

väljastamise korralduse eelnõu koos keskkonnamõjude hindamise vajalikkuse kohta koostatud

eelhinnanguga asjakohastele asutustele seisukoha küsimiseks.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Urmas Möldre

ehitus- ja planeerimisteenistuse juhataja

Lisad: Lisa nr 1 Eelhinnang Vasikafarmi kinnistul asuva veisefarmi osalisele lammutamisele ja

uue hooneosa püstitamisele.asice

Lisa nr 2 Projekteerimistingimuste määramine Vasikafarmi veisefarm EELNÕU (1).rtf

Iivika Voode 766 9962

[email protected]