Päästeameti palgajuhend

KÄSKKIRI Tallinn

30.12.2022 nr 1.1-3.1/322

Päästeameti palgajuhend

Avaliku teenistuse seaduse § 63 lõike 4 ja siseministri 12. detsembri 2022. aasta käskkirja nr 95 „Päästeameti päästeteenistujate palgamäärad ning volitus palgajuhendi kehtestamiseks“ alusel kinnitan Päästeameti palgajuhendi.

1. Palgajuhendi reguleerimisala ja eesmärk

1.1 Palgajuhend reguleerib Päästeameti (edaspidi asutus) teenistujate palga ja töötasu (edaspidi palk) määramise ja maksmise korda ning palga maksmise aega ja viisi. Palgajuhend is kirjeldatakse palgalt makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed, siinjuures viitega makse

ja makseid saavate asutuste ja nende maksmisega kaasneva kaitse kohta. 1.2 Palgajuhendi eesmärk on luua teenistujatele läbipaistvad ja selged palga määramise ja

maksmise põhimõtted. 2. Mõisted

2.1 Teenistuja – asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või eraõiguslikus töösuhtes olev (s.o töölepingu alusel töötav) töötaja. Päästeteenistuja (edaspidi

teenistuja), n.o päästetöötaja ja päästeametnik, võetakse tööle päästeseaduses sätestatud ülesannete juhtimiseks, korraldamiseks või tegemiseks. 2.2 Päästeametnik – asutuse koosseisus ametikohale nimetatud isik, kes täidab, sh juhib ja

korraldab päästeseaduses päästeasutusele sätestatud ülesandeid. 2.3 Päästetöötaja – asutuse koosseisus töölepingu alusel tööle võetud töötaja, kes täidab

päästeseaduses päästeasutusele sätestatud ülesandeid. 2.4 Teenistuskoht – asutuse teenistuskohtade koosseisus ettenähtud ameti- või töökoht. 2.5 Summeeritud tööajaarvestus –arvestusperiood, mille jooksul jaguneb summeeritud tööaja

alusel töötavate teenistujate tööaeg ebaühtlaselt ning üle- ja alatunnid selguvad arvestusperioodi lõpus.

2.6 Palk – teenistujale makstav põhipalk, muutuvpalk ja seaduses sätestatud lisatasud, s.o lisatasu ületunnitöö, ööajal ja riigipühal tehtava töö eest. 2.7 Põhipalk – teenistujale käskkirjaga määratud või töölepingus fikseeritud palga osa, mis

määratakse või lepitakse kokku arvestades vastavale teenistuskohale kehtestatud põhipalga vahemikku.

2.8 Muutuvpalk – teenistuja palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana.

2 (5)

2.9 Asendustasu – lisatasu puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest, mida makstakse

ajutiselt äraoleva teenistuja asendamise või ajutiselt vaba teenistuskoha ülesannete täitmise eest juhul, kui asendamine ei ole ette nähtud teenistuja ametijuhendis või tingib võrreldes

ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise. 2.10 Valveaeg – päästeteenistuja valveaeg on osa puhkeajast, mil teenistuja peab olema päästeasutusele kättesaadav teenistusülesannete täitmiseks väljapool tööaega.

3. Üldpõhimõtted

3.1 Teenistujate tasustamisel lähtub Päästeamet käesolevast palgajuhendist ja palka reguleerivatest õigusaktidest. Teenistuskohtade põhipalga vahemikud kehtestatakse siseministr i käskkirjaga. Komandode valveteenistujate ja välijuhtide põhipalgad (Lisa 1) kinnitatakse

käesoleva palgajuhendiga. 3.2 Palka makstakse üks kord kuus teenistuja esitatud pangakontole:

3.2.1 struktuuriüksusevälistele, osakondade, muuseumi ja demineerimiskeskuse teenistuja te le hiljemalt järgneva kuu 5. päeval, 3.2.2 päästekeskuste teenistujatele hiljemalt järgneva kuu 10. päeval.

3.3 Asutus võib teenistuja palgast kinni pidada asutuse arvel tehtavate kulude kehtestatud limiiti ületava summa ja teenistujale makstud ettemakse. Limiiti ületava summa võib kinni

pidada teenistuja kirjalikul nõusolekul. 3.4 Riigi Tugiteenuste Keskuse palgaarvestaja väljastab teenistujale palgateatise arvestatud palga, puhkusetasu ja neist tehtud kinnipidamiste, samuti teenistuja eest arvestatud maksude ja

maksete kohta. Teenistujal on õigus saada selgitusi talle makstud palga kohta vahetult juhilt või teenistuja palgaarvestajalt.

3.5 Teenistuja sisestab ja vajadusel muudab pangakonto andmeid ja määrab maksuvaba tulu suuruse riigitöötajate iseteenindusportaalis. Maksuvaba tulu suurust saab muuta järgmise kuu kohta jooksva kuu 20. kuupäevaks.

3.6 Tööandja arvestab palgast makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed vastavalt tulumaksuseadusele (eelkõige § 5 lg 1, § 40 lg 4), töötuskindlustuse seadusele (eelkõige § 6, §

36, 42 lg 1 p 3), kogumispensionide seadusele (eelkõige § 2 lg 2, § 11 lg 1 p 4) ja sotsiaalmaksuseadusele (eelkõige § 1, § 9 lg 1 p 4). Info makse ja makseid saavate asutuste ja nende maksmisega kaasneva kaitse kohta: https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-

planeeringud/avalik-teenistus/palgakorraldus 3.7 Summeeritud tööajaga teenistujatele rakendatakse normtunnipõhist tööaja- ja

palgaarvestust. Teenistusest puudumise korral vähendatakse normtunde ja palka samas ulatuses. 3.8 Teenistusest puudumisel vähendatakse normtunde järgmiselt:

3.8.1 Kui tööajakava on koostatud, vähendatakse normtunde puudumise ajavahemikku jäävate tööajakavas planeeritud, kuid ära jäänud töötundide võrra.

3.8.2 Kui tööajakava ei ole koostatud, vähendatakse normtunde teenistusest või töölt puudutud kalendripäevade normtundide võrra. 3.9 Summeeritud tööajaga teenistuja teenistusest või töölt puudumisel tööpäevades antava

puhkuse kasutamise korral vähendatakse normtundide arvu teenistusest või töölt puudutud tööajakavas ette nähtud tööpäevade töötundide võrra.

4. Palgakomponendid, palga määramise ja maksmise kord

4.1. Põhipalk

4.1.1 Põhipalga kehtestamisel võetakse arvesse: 1) asutuse eelarvelisi võimalusi;

2) teenistuskohale esitatavaid nõudeid, sh kvalifikatsiooninõuded, 3) töö reguleeritust ja mõtlemisülesande keerukust, 4) juhtimise ja koostöö ulatust,

5) tööprotsesside ja otsustuste mõju ulatust ning strateegilist mõju,

3 (5)

6) töötingimuste erisust,

7) teenistuskoha asukohta/ piirkonda, 8) palgapositsiooni palgaanalüüsis, kusjuures tippspetsialisti põhipalga määramisel võib

arvestada vastava valdkonna turupalka, 9) muid töö eripära iseloomustavaid näitajaid. 4.1.2 Teenistujale, kelle töökoha asukoht on Tallinnas ja Harjumaal, võib maksta teistes

asukohtades samal teenistuskohal töötava teenistuja põhipalgaga võrreldes kuni 10% suuremat põhipalka.

4.1.3 Katseajal võib määrata teenistujale tema teenistuskohale planeeritud põhipalgast 10% madalama põhipalga. 4.1.4 Ettepaneku põhipalga määramiseks teeb teenistuja vahetu juht arvestades

struktuuriüksustele eraldatud põhipalga eelarvet ja teenistuskoha palga vahemikku. Individuaalse põhipalga määramisel arvestatakse käesoleva juhendi punktis 4.1.1 loetletud

teguritele lisaks teenistuja kompetentsust, töösooritust ja hindamise tulemusi. 4.1.5 Erandjuhul võib teenistujale määrata teenistuskohale ettenähtud põhipalga vahemiku maksimummäärast kõrgemat või miinimummäärast madalamat põhipalka, mille põhjendatust

hindab teenistuja vahetu juhi ning personali ja asjaajamise osakonna seisukoha alusel peadirektor.

4.1.6 Individuaalseid põhipalga muudatusi tehakse vastavalt eelarvelistele võimalustele eelarve aasta alguses või pärast arengu- ja hindamisvestlusi teenistuja vahetu juhi ettepanekul ainult tavatööaja arvestusega töötavatele teenistujatele. Põhipalga muudatused otsustab peadirektor

või selleks volitatud isik.

4.2 Muutuvpalk 4.2.1 Muutuvpalka makstakse eelarvevahendite olemasolul. Muutuvpalka võib kalendriaasta jooksul teenistuja põhipalgale juurde maksta kuni 20 protsenti teenistuja aastasest põhipalgast.

4.2.2 Preemia on ühekordne tasu teenistuja tunnustamiseks erakordsete teenistusalas te saavutuste eest, mida makstakse asutuse eelarvelistele võimalustele kuni ühe kuu põhipalga

ulatuses. 4.2.2.1 Preemia suuruse otsustab peadirektor igal korral eraldi. 4.2.3 Tulemuspalk on muutuvpalga osa, mille maksmise eelduseks on: 1) teenistuja ja asutuse

vahel eelnevalt kokku lepitud soovitud tulemus ja kindlaks määratud teenistusülesanne te täitmise kriteeriumid; 2) eelnevalt määratletud kriteeriumid on vastavalt kokkuleppele täidetud

või neid on ületatud. 4.2.4 Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest määratakse ja makstakse ühekordse või perioodiks määratud lisatasuna ametijuhendis fikseerimata teenistusülesannete täitmise eest.

4.2.4.1 Lisatasu maksmise ettepaneku teeb struktuuriüksuse juht peadirektorile. Ettepanek esitatakse enne teenistuja lisaülesannete täitmist, milles kajastuvad lisaülesanded, töö tegemise

aeg ja lisatasu suurus. 4.3 Lisatasu puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest

4.3.1 Puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest võib maksta teenistujale asendustasu, kui asendamine ei ole teenistuja ametijuhendis või tingib võrreldes ametijuhendis ettenähtuga

töökoormuse olulise suurenemise. Töökoormuse suurenemisel makstakse asendustasu asendamise esimesest päevast ja juhul kui asendamine kestab vähemalt 10 tööpäeva. 4.3.2 Asendustasu makstakse vaba täiskoormusega teenistuskoha ülesannete täitmise eest

maksimaalselt 3 kuud ja kuni 50% asendatava teenistuskoha põhipalgast jaotatuna mitme teenistuja vahel. Värbamise luhtumise korral võib asendustasu maksmise perioodi pikendada

kuni 2 kuud. 4.3.3 Asendamise koormus (ilma teenistuja oma ülesannetest vabastamiseta) ühele teenistuja le ei tohi olla suurem kui 30%. Asendamise eest makstav lisatasu peab olema proportsionaa lne

teenistujale pandud ülesannetega, kuid mitte rohkem kui 30%.

4 (5)

4.3.4 Punktides 4.3.2 ja 4.3.3 osakaalud võivad olla suuremad ja asendamise perioodid

pikemad, kui asendaja/ asendajad on osaliselt või täielikult vabastatud oma teenistuskoha ülesannetest.

4.3.5 Puuduva teenistuja asendamise perioodil ei tohi asendajat rakendada ületunnitööle ja määrata talle teisi täiendavaid tööülesandeid. 4.3.6 Ülesannete määramise ja lisatasu maksmise ulatuse otsustab peadirektor lähtuvalt avaliku

teenistuse seaduse §-st 57.

4.4 Eritingimustes töötamise lisatasud – ületunnitöö, ööajal ja riigipühal tehtava töö eest.

4.4.1 Teenistuja ületunnitööle rakendamine eeldab tööandja ja teenistuja vahel eelnevat kokkulepet. Ületunnitöö ei ole teenistusülesannete täitmine väljaspool tööaega juhul, kui selle

kohaldamise vajadus tuleneb teenistujast endast. 4.4.2 Ületunnitöö eest makstakse 1,5-kordset põhipalka. Ületunnitöö selgub arvestusperiood i

lõpus ja see on arvestusperioodi tööajast suuremas mahus tehtud töö. Teenistujate taotlusel hüvitatakse ületunnitöö vaba aja andmisega ületunnitööga võrdses ulatuses. 4.4.3 Erakorralise ületunnitöö tegemise vajadus tuleneb erakorralistest asjaoludest, mis tuleb

täita viivitamata ja mille eest makstakse kalendrikuu lõppedes 1,5-kordset põhipalka. 4.4.4 Ööajal (kell 22.00 kuni 6.00) töötamise eest makstakse teenistujale 1,25-kordset

põhipalka, kui lisatasu ei ole arvestatud tema põhipalga määramisel. 4.4.5 Riigipühal töötamise eest makstakse teenistujale 2-kordset põhipalka. 4.4.6 Eritingimustes töötamise lisatasu arvutamise aluseks on teenistuja tunnipalga määr.

4.4.7 Teenistujale ületunnitöö, erakorralise ületunnitöö, ööajal või riigipühal töötamise eest lisatasu maksmise või hüvitamise aluseks on tööajaarvestuse süsteemis kajastatud tööaja

andmed. 4.5 Valveaja lisatasu

4.5.1. Lisatasu valveaja eest maksmisel lähtutakse töölepingu seaduse, avaliku teenistuse seaduse ja päästeteenistuse seaduse sätetest.

4.5.2 Valveaja eest makstakse teenistujale lisatasu, mis peab moodustama vähemalt 1/10 tema põhipalgast. Päästeenistuja või ametniku taotlusel võib valveaja hüvitada lisatasu maksmise asemel täiendava vaba ajaga, mis peab moodustama vähemalt 1/4 valveaja kestusest.

4.5.3 Valveaja lisatasu arvutamise aluseks on teenistuja tunnipalga määr. 4.5.4 Valveaja eest lisatasu maksmise aluseks on tööajaarvestuse infosüsteemis kajastatud

valveaja andmed. 5. Puhkusetasu arvutamine ja maksmine

5.1. Puhkusetasu arvestatakse Vabariigi Valitsuse määruse „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ alusel.

5.2. Puhkusetasu kantakse teenistuja pangakontole üle hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Juhul, kui teenistuja puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või teenistuja puhkus katkeb teenistuja haiguse tõttu ning

teenistujale on puhkusetasu üle kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja enammakstud summa peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate kuude palgast.

6. Tasustamine välisvahenditest rahastatavate projektide korral 6.1 Välisvahenditest rahastatava projekti rahastamise taotlusest peab nähtuma projekti eelarvest

planeeritud projekti täitmisega seotud teenistuja palgakulu, siinjuures järgides projekti rahastamisallika reeglitega.

6.2. Juhul, kui projekti täitmisega seotud teenistujale makstakse palka projekti välisvahendite st, vähendatakse teenistujal proportsionaalselt projektiga mitteseotud teenistusülesannete mahtu ja põhipalka.

5 (5)

6.3. Juhul, kui projekti juhtimine või muu projekti täitmisega seotud ülesanne ei ole teenistuja

ametijuhendijärgne ülesanne ning punktis 6.2 nimetatud põhimõte ei ole rakendatav, siis järgitakse tasustamisel konkreetse projekti rahastamisallika reegleid:

6.3.1. projekti täitmisega seotud ülesannet käsitletakse kui teenistujale antud täiendavat teenistusülesannet, mille eest makstakse talle lisatasu või 6.3.2. teenistuja täidab projekti täitmisega seotud ülesandeid ületunnitööna, mis hüvitatakse

talle rahas või 6.3.3. teenistujaga sõlmitakse projekti täitmisega seotud tegevuse eest tasu maksmiseks

töövõtu- või käsundusleping eeldusel, et projekti täitmisega seotud tegevus ei lange kokku teenistujate ametijuhendist tulenevate teenistusülesannetega.

Lisa 1. Komandode valveteenistujate ja välijuhtide põhipalgad alates 01.01.2023

(allkirjastatud digitaalselt) Kuno Tammearu

peadirektor