Taotlus

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Meie: 1.14-2.4/2201-1 12.01.2026

[email protected]

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on oma 28.10.2024 kirjaga nr 16-12/24-12827-003

otsusega algatanud Politsei- ja Piirivalveameti taotluse põhjal Narva jõe patrulltee-2 projekti

keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) menetluse . Vastava keskkonnamõju hindamise

KMH programm tunnistati TTJA 06.06.2025. a otsusega nr 16-12/24-12827-018 nõuetele

vastavaks.

Käesolevaga esitame Teile vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (edaspidi KeHJS) § 21 KMH aruande asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimiseks ja

avalikustamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Natalia Abel

Politsei- ja Piirivalveamet

[email protected]

Tallinn 2025

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2

keskkonnamõju hindamise programm

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 14.05.2025

2

Nimetus: Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm

Töö teostaja: LEMMA OÜ

Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5059914 E-post [email protected] Kontaktisik: Piret Toonpere, +372 5059914, [email protected]

Töö tellija: Politsei- ja Piirivalveamet

Harju maakond, Tallinn, Pärnu mnt 139, 15060 Tel +372 53323749 E-post [email protected] Kontaktisik: Natalia Abel, +372 57873666, [email protected]

KMH juhtekspert: Piret Toonpere

Töö versioon: 14.05.2025

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 14.05.2025

3

Sisukord

Sisukord ......................................................................................................................................................... 3

Sissejuhatus................................................................................................................................................... 4

1 Kavandatava tegevuse eesmärk, asukoht ja alternatiivid .................................................................... 5

2 Eeldatavalt mõjutatava keskkonna iseloomustus ................................................................................. 7

3 Seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega .............................................................. 11

3.1 Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 ....................................................................................... 11

3.2 Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskiri ........................................................................................... 12

4 Asjakohaste mõjude selgitamine ........................................................................................................ 13

4.1 Mõju Natura 2000 aladele (Natura eelhindamine) ..................................................................... 13

4.1.1 Natura 2000 võrgustiku alade kirjeldus .................................................................................. 13

4.1.2 Kavandatava tegevuse seotus Natura 2000 võrgustiku alade kaitsekorraldusega ................. 13

4.1.3 Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävad väärtused ....................................................... 13

4.1.4 Natura eelhindamise järeldused ............................................................................................. 14

4.2 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh kaitsealustele liikidele ............................................... 15

4.3 Mõju veekvaliteedile ja –režiimile ............................................................................................... 16

4.4 Mõju õhukvaliteedile, sh müra .................................................................................................... 17

4.5 Mõju vibratsiooni tasemele ......................................................................................................... 17

4.6 Mõju maavarale ........................................................................................................................... 17

4.7 Mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemetele ............................................................................. 17

4.8 Mõju pinnasele ............................................................................................................................ 17

4.9 Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale .... 18

4.10 Jäätmeteke .................................................................................................................................. 18

4.11 Võimalik mõju kultuuripärandile ................................................................................................. 18

4.12 Võimalik mõju kliimamuutustele ................................................................................................. 18

4.13 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus ....................................................................... 18

4.14 Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega ............ 19

4.15 Mõju hädaolukordadest .............................................................................................................. 19

6 Hindamismetoodika ja vajalikud uuringud .............................................................................................. 20

7 Osalised, huvitatud isikud ja ekspertgrupp ......................................................................................... 22

8 Ajakava ................................................................................................................................................ 24

9 Laekunud ettepanekute arvestamise koondtabel .............................................................................. 25

Lisad ............................................................................................................................................................ 30

Lisa 1 Keskkonnamõju hindamise algatamise taotlus ja otsus ................................................................ 30

Lisa 2 KMH programmile esitatud ettepanekute kirjad ja vastuskirjad .................................................... 33

Lisa 3 Avaliku arutelu protokoll ................................................................................................................ 33

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 14.05.2025

4

Sissejuhatus

Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi ka Arendaja) esitas vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 261 27.09.2024 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) taotluse ning 24.10.2024 ning täiendatud taotluse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamiseks Narva jõe patrulltee-2 projektile. TTJA on oma 28.10.2024 otsusega (Lisa 1) algatanud Politsei- ja Piirivalveameti 24.10.2024 esitatud taotluse põhjal keskkonnamõju hindamise.

KMH on algatatud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 punktist 2, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Narva jõe patrulltee-2 on käsitletav Politsei- ja Piirivalveameti poolt kavandatava piirivalverajatisena, mille eesmärgiks on siseriikliku julgeoleku korraldamine. Erandi korral, kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine, võib keskkonnamõju jätta hindamata, välja arvatud § 3 lg 1 p 2 nimetatud juhul, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile. Antud juhul kavandatakse Narva jõe patrulltee-2 osaliselt Natura 2000 võrgustiku aladele ja seega ei saa välistada ebasoodsat mõju Natura aladele ning on vajalik KMH läbiviimine koos Natura asjakohase hindamisega. Kuna patrulltee-2 põhimõtteline lahendus asub Narva jõe ehituskeeluvööndis, siis on oluline välja tuua, et vastavalt looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 4 ei laiene ehituskeeld piirivalverajatistele.

Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.

Keskkonnamõju hindamisel tuvastatakse kavandatava tegevuse otsene ja kaudne oluline keskkonnamõju keskkonnaelementidele, nagu maa, pinnas, vesi, välisõhk, kliima, maastik ja looduslik mitmekesisus, elanikkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale, kultuuripärandile ja kaitstavatele loodusobjektidele ning nende omavahelistele seostele, samuti võimaliku suurõnnetuse või katastroofiga kaasnev oluline keskkonnamõju, ning kirjeldatakse ja hinnatakse neid.

Keskkonnamõju hindamise koostamine on oma olemuselt kahe-etapiline protsess. Esimeses etapis koostatakse KMH programm ehk lähteülesanne hindamiseks ning teises etapis KMH aruanne ehk hindamistulemusi kokkuvõttev dokument. Käesoleva dokumendi näol on tegu KMH programmiga, millega pannakse paika tegevuskava, mille alusel koostatakse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 14.05.2025

5

1 Kavandatava tegevuse eesmärk, asukoht ja alternatiivid

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on tõhusama riigipiiri valve korraldamine, mis tagaks Politsei- ja Piirivalveametile maastiku erisusi arvestades piirisündmustele operatiivse reageerimise. Täpsemalt on eesmärgiks riigipiiri valve tõhustamiseks patrulltee rajamine.

Narva jõgi (kogupikkusega u 76 km) on liigitatud piiriveekoguks, kus kulgeb Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline ajutine kontrolljoon, mis on võrdsustatud riigipiiriga. Ligipääsuks jõele kasutatakse üldkasutatavaid või juba inimharjumustena väljakujunenud teid. Kavandatavaks tegevuseks on Narva jõe äärde patrulltee-2 rajamine.

Patrulltee-2 on kavandatud alates Vasknarvast kuni Narva jõe äärde jääva kavandatava asukohani „Karoli“ (Joonis 1). Tee kogupikkus on ~7,0 km, sh on vaja lõigule rajada 3 silda ja 1 torusild.

Patrullteele ja sellega seotud rajatisele on esitatavad järgmised nõuded:

− patrulltee asukoht peab kulgema jõe kaldal, võimalikult veepiiri lähedal va juhul, kui maastik ei võimalda nõuetele vastava patrullraja ehitamist veepiiri lähedale;

− patrulltee peab kandma kergliiklussõidukeid kogumassiga kuni 3,5 t; − patrulltee liikuvate kergliiklussõidukite liikumiskiirus kuni 30 km/h; − patrulltee pealtlaius 3,5-4 m; − patrulltee peab võimaldama ületada veetakistusi ja soiseid maa-alasid (sh

maastikusõidukitega). − patrulltee peab olema läbitav (nii jalgsi kui ka maastikusõidukiga) sõltumata aastaajast või

ilmastikuoludest (nt üleujutus, jää vms).

KMH alternatiivide valik tuleneb kavandatava tegevuse eesmärgi täitmisest. Kavandatava tegevuse laiemaks eesmärgiks on tõhusama riigipiiri valve korraldamine, mis tagaks Politsei- ja Piirivalveametile maastiku erisusi arvestades piirisündmustele operatiivse reageerimise. Arendaja poolt on eelnevalt tuvastatud, et riigipiiri valve tõhustamiseks on vajalik rajada patrulltee.

Kavandatavad patrulltee lõikude pikkused, võimalikud alternatiivid (Joonis 1) ja kattuvus Narva jõe äärsete Natura 2000 võrgustiku aladega on järgnev:

− lõik 1 – pikkus u 3,3 km, kulgeb suures osas Struuga loodus- ja linnualal;

− lõik 2 - rajamiseks on kaks alternatiivi:

− alternatiiv 2a - pikkus u 3 km, kulgeb Narva jõe ääres, Karoli luha idapoolses servas ja jääb suures osas Struuga loodus- ja linnualadele;

− alternatiiv 2b - uue vajaliku teeosa pikkus u 2 km, esineb väike kattuvus Karoli luhaga (antud lõigus oli tee kavandatud ka seirepositsiooni läbipääsuteena, mis on hinnatud „Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide KMH aruande“ raames).

Kavandatavat tegevust ja selle reaalseid alternatiive hinnatakse KMH metoodikast lähtudes võrdluses 0- alternatiiviga. 0-alternatiiv on olukord, kus kavandatavat tegevust ei realiseerita ehk patrullteed ei rajata ehk säilib praegune olukord.

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 14.05.2025

6

Joonis 1. Patrulltee-2 põhimõtteline paiknemine. Patrulltee paiknemine on indikatiivne ja täpsustub KMH tulemuste alusel.

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 14.05.2025

7

2 Eeldatavalt mõjutatava keskkonna iseloomustus

Patrulltee-2 on kavandatud alates Vasknarvast kuni Narva jõe äärde jääva kavandatava asukohani „Karoli“ (Joonis 1). Kavandatava patrulltee kasutus on madal. Seega on tee rajamisega seonduvad mõjud seotud valdavalt võimaliku veerežiimi muutusega. Täpsema teabe omamiseta tee ja veeületuskohtade tehnilise lahenduse osas on programmis tegevuse eeldatavaks mõjualaks võetud 400 m1. Tee kasutusega seonduvad mõjud seonduvad pigem võimalike elustiku lühiajaliste häiringutega ja on pigem väikesema mõjualaga kui ehitustegevuse mõjuala.

Kavandatava tegevuse ala omab kattuvust Alutaguse rahvuspargiga (KLO1000669), Struuga loodusalaga (RAH0000602) ja Struuga linnualaga (RAH0000114).

Patrulltee läbib Struuga ja Karoli luhtasid, mis on ajuti üleujutatavad alad, mida mõjutab otseselt Narva jõe (VEE1062200) veetase.

Narva jõgi on patrullteega külgnevas ja selle poolt ületatavates lõikudes elupaigaks kaitsealustest liikidest euroopa harjusele (Thymallus thymallus) leiukoht KLO9102043, hingile (Cobitis taenia) leiukoht KLO9102636, KLO9102672, võldasele (Cottus gobio) leiukoht KLO9102638, vingerjale (Misgurnus fossilis) leiukoht KLO9102637, KLO9102673, tõugjale (Aspius aspius) leiukoht KLO9102635, paksukojalisele jõekarbile (Unio crassus) leiukoht KLO9200087 ja rohe-tondihobule (Aeshna viridis) leiukoht KLO9200970.

Patrulltee alal ja selle lähialal on registreeritud mitmete nahkhiireliikide esinemist: põhja-nahkhiir KLO9114068, tiigilendlane KLO9114066, veelendlane KLO9114069, suurvidevlane KLO9114065, pargi- nahkhiir KLO9114067, hõbe-nahkhiir KLO9114064.

Patrulltee mõjualas on Narva jõel ning Karoli ja Struuga luhtadel registreeritud järgnevate linnuliikide elupaigad väikeluik (Cygnus columbianus bewickii) rändepeatuspaik KLO9127766, rohunepp (Gallinago media) leiukoht KLO9123260, mustsaba-vigle (Limosa limosa) leiukoht KLO9123263, jõgitiir (Sterna hirundo) leiukoht KLO9102672, KLO9123273, jäälind (Alcedo atthis) leiukoht KLO9123258, hüüp (Botaurus stellaris) leiukoht KLO9123270, rukkirääk (Crex crex) leiukoht KLO9123259, hänilane (Motacilla flava) leiukoht KLO9123268, täpikhuik (Porzana porzana) leiukoht KLO9123271, kaldapääsuke (Riparia riparia) KLO9123266, punajalg-tilder (Tringa totanus) KLO9123264.

Kaitsealustest taimeliikide patrulltee võimalikus mõjualas registreeritud leiukohad on esitatud Tabel 1, Joonis 2 ja Joonis 3.

Tabel 1. Patrulltee-2 võimalikus mõjualas registreeritud kaitsealuste taimeliikide kasvukohad (EELIS 04.01.2025).

Nimetus eesti k Nimetus lad k EELIS kood Vaatuskuupäev Kaitsekategooria

ahtalehine ängelhein Thalictrum lucidum KLO9318635 20.06.2007 III

ahtalehine ängelhein Thalictrum lucidum KLO9318632 19.06.2007 III

ahtalehine ängelhein Thalictrum lucidum KLO9318634 19.06.2007 III

kahkjaspunane sõrmkäpp

Dactylorhiza incarnata KLO9318608 20.06.2007 III

kahkjaspunane sõrmkäpp

Dactylorhiza incarnata KLO9318611 20.06.2007 III

kahkjaspunane sõrmkäpp

Dactylorhiza incarnata KLO9318609 20.06.2007 III

kahelehine käokeel Platanthera bifolia KLO9318628 20.06.2007 III

kahelehine käokeel Platanthera bifolia KLO9318625 20.06.2007 III

rohekas käokeel Platanthera chlorantha KLO9318629 19.06.2007 III

rohekas käokeel Platanthera chlorantha KLO9318631 19.06.2007 III

1 Rannap, R., Vaikre, M., Soomets-Alver, E., Vellak, K., Remm, L., Lõhmus, P. 2024. Juhis maaparanduse keskkonna- ja elustikumõjude leevendamiseks lühiversioon. Tartu.

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 14.05.2025

8

sinine emajuur Gentiana pneumonanthe

KLO9318619 28.09.2011 II

sinine emajuur Gentiana pneumonanthe

KLO9318621 02.09.2021 II

Loodusdirektiivi (LD) elupaigatüüpidest on patrulltee võimalikus mõjualas registreeritud eraldised on esitatud Tabel 2, Joonis 2 ja Joonis 3.

Tabel 2. Patrulltee-2 võimalikus mõjualas registreeritud loodusdirektiivi elupaigatüüpide eraldised (EELIS 04.01.2025).

EELIS id LD elupaigatüüp Esinduslikkus Looduskaitseline seisund

Üldine seisund

Pindala, ha

-880745083 6450 C III 0,16

1180045481 6450 C III 0,42

804345083 6450 B III 1,65

-1774545481 9070 B III 0,75

-1394945083 6270* B III 0,14

-844145083 6450 C III 0,17

1675445481 6450 C III 0,04

1236345083 6450 B III 0,77

850145083 6450 C III 0,36

1988345083 6450 C III 0,12

-692338363 6450 A I A 0,01

982245083 6450 B III 0,37

-1965645083 6450 B III 0,01

1790445083 3260 B III A 7,50

-349115858 6450 B II A 0,76

495445083 6450 B III 2,93

1495924282 6450 A I A 0,04

2140445481 6450 B III 0,04

874345083 6450 B III 0,08

1394345083 6450 B III 0,05

-1543845481 6450 B III 0,57

1096345083 9070 B III 0,19

1684345083 6450 B III 0,03

414445481 6450 C III 0,24

2056245481 9070 B III 0,14

-941645540 6450 B III 2,39

1748545481 9070 B III 0,00

2001745083 6270* B III 0,61

-1128145083 6450 B III 0,32

1924745083 6450 B III 0,64

1826545083 6450 C III 0,46

-1914545540 9070 B III 0,78

-1905045083 6530* B III 0,36

-1408945083 6450 B III 6,70

272445481 9070 B III 0,06

-876845083 6450 B III 1,60

-286445481 6450 B III 0,49

110345083 6450 B III 1,08

1730945083 6450 B III 0,10

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 14.05.2025

9

Joonis 2. Kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade ja loodusdirektiivi elupaigatüüpide eraldiste patrulltee- 2 lõik 1 piirkonnas.

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 14.05.2025

10

Joonis 3. Kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade ja loodusdirektiivi elupaigatüüpide eraldiste patrulltee- 2 lõik 2 piirkonnas.

Kaitsealuseid üksikobjekte ega metsa vääriselupaiku (alad metsas, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur) patrulltee-2 põhimõttelisel alal ega selle mõjupiirkonnas ei esine. Samuti ei ole registreeritud mõjualas kultuurimälestisi.

Vasknarva suudme piirkonnas on põhjavesi peamiselt keskmiselt kaitstud, ülejäänud aladel on põhjavesi nõrgalt kaitstud. Patrulltee projekti mõjualasse jääb kolm puurkaevu PRK0052879 (hooldusala 10 m), PRK0020303 (hooldusala 10 m) ja PRK0004224 (sanitaarkaitseala 50 m). Patrulltee edasisel kavandamisel tuleb puurkaevude hooldus- ja sanitaarkaitsevööndite ulatusega arvestada.

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 14.05.2025

11

3 Seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega

3.1 Siseturvalisuse arengukava 2020-20302

Arengukava üldeesmärk on, et Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Koostöös parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi.

Piirihalduse valdkonnas on soovitud eesmärk, et Eesti piir kui Euroopa Liidu välispiir on valvatud ja kaitstud ning see on piisav julgeoleku tagamiseks. Tõkestatud on piiri ebaseaduslik ületamine, ebaseaduslikud toimingud piiri lähedal, inimkaubandus ja salakaubavedu. Eesti piiril on tagatud reisijasõbralik piirikontroll, mis vastab Schengeni ühtse viisaruumi nõuetele.

Eesmärgi saavutamiseks on vajalikuks tegevuseks suurendada piiri valvamise ja kaitsmise ning piirikontrolli tegemise kvaliteeti. Selleks:

− jätkata idapiiri taristu ja tehnilise seiresüsteemi valmisehitamist; − kasutada piiri valvamiseks uusimaid innovaatilisi lahendusi, mis vastavad Schengeni õigustiku

nõuetele; − tagada Eesti piiri kui Euroopa Liidu välispiiri pidev elektrooniline valve kogu piiri ulatuses; − pidada piirikontrolli tegemisel peale julgeoleku ja turvalisuse silmas ka reisijasõbralikkust ning

arvestada piiriliikluse mahtu ja intensiivsust; − suurendada valmisolekut välispiiril kontrolli tugevdamiseks ja sisepiiridel kontrolli taastamiseks.

Parandada eri asutuste teadlikkust välispiiril toimuvast, et tagada piisav teave, et koostöö kiiresti korraldada ja sündmustele reageerida.

Patrulltee-2 rajamine toetab siseturvalisuse arengukavaga seatud eesmärke.

Arengukava elluviimiseks on kavandatud programm „Siseturvalisus 2024–2027“. Programm sisaldab allprogrammi piirihaldus. Piirihalduse programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: piirivalvepoliitika kujundamise teenus, piiri valvamise teenus, piirikontrolli teostamise teenus. Piirihaldus on suunatud nii Eesti kui Euroopa Liidu välispiiri valvamisele ja kaitsmisele selliselt, et see oleks piisav julgeoleku tagamiseks. Piirihalduse kvaliteedi kontrollimiseks viiakse regulaarselt Euroopa Komisjoni poolt läbi Schengeni hindamisi ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti poolt liikmesriikide haavatavuse hindamisi. Piiri valvamise ja kaitsmisega tõkestatakse piiri ebaseaduslikku ületamist, ebaseaduslikke toiminguid piiri lähedal, inimkaubandust ja salakaubavedu. Samuti tagatakse reisijasõbralik piirikontroll, mis vastab Schengeni ühtse viisaruumi nõuetele. Piirihalduse toimingud viiakse läbi austades põhiõigusi ning järgides täielikult inimväärikust. Siseministeeriumi üheks prioriteediks on idapiiri välja ehitamine. 2025. aasta lõpuks on kavas välja ehitada maismaapiiri taristu vastavalt idapiiri väljaehitamise projekti skoobis kokku lepitule. Vastavalt lõikude valmimisele varustatakse see vajaliku valve- ja seiretehnikaga. 2021. aasta lõpus otsustas Vabariigi Valitsus eraldada piiriehitusega seotud täiendavate arendusplaanide elluviimiseks Siseministeeriumile 22,47 miljonit eurot. Nimetatud summa eest rajatakse maismaapiirile viivitusaed, kohtadesse, kus oldi sellest piiratud eelarve tõttu loobutud ning jätkatakse vahepeal peatatud tegevusi Narva jõepiiri valvamise võimekuse tõstmiseks. 2024. aastaks eraldati idapiiri väljaehitamiseks täiendavalt 12,10 miljonit eurot, et rajada varasemalt loobutud lõikudesse patrulltee ning luua valmisolek nende piirilõikude varustamiseks alalise valvetehnikaga. Idapiiri väljaehitamisega jätkatakse vastavalt projekti tegevuste- ja ajakavale ning täiendavate eelarveliste vahendite saamisel on võimalik idapiir täielikult välja ehitada 2027. aasta lõpuks.

Kavandatav tegevus on kooskõlas siseturvalisuse arengukava elluviimise programmiga.

2 https://www.siseministeerium.ee/stak2030

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 14.05.2025

12

3.2 Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskiri3

Patrulltee-2 ala jääb suures osas Alutaguse rahvuspargi Struuga sihtkaitsevööndi alale. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndis on keelatud ehitiste püstitamine. Eranditena on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul: Struuga sihtkaitsevööndis tee või tehnovõrgu rajatise püstitamine kaitseala ja riigikaitse tarbeks ning tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks.

Kuna patrulltee-2 soovitakse rajada riigikaitse tarbeks on võimalik selle rajamine Alutaguse rahvuspargi alale kaitseala valitseja nõusolekul.

3 Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskiri, vastu võetud 17.12.2020 nr 97; RT I, 22.12.2020, 19

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 14.05.2025

13

4 Asjakohaste mõjude selgitamine

4.1 Mõju Natura 2000 aladele (Natura eelhindamine)

Natura hindamise esimeseks etapiks on eelhindamine. Natura-eelhindamise eesmärgiks on välja selgitada, kas kavandatava tegevusega võib kaasneda negatiivne mõju Natura alale ning asjakohase hindamise vajadus.

Natura hindamine viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. KMHs tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" (KeMÜ, koost 2020).

4.1.1 Natura 2000 võrgustiku alade kirjeldus

4.1.1.1 Struuga loodusala (EE0070128)

Patrulltee-2 põhimõtteline lahendus jääb suures osas Struuga loodusalale.

Loodusala kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260) ning lamminiidud (6450); liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), jõesilm (Lametra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar).

Loodusala ohuallikateks on EELIS andmetel reostusoht ja võsastumine.

4.1.1.2 Struuga linnuala (EE0070107)

Patrulltee-2 põhimõtteline lahendus jääb suures osas Struuga linnualale.

Linnuala liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on sooräts (Asio flammeus) ja rohunepp (Gallinago media).

Struuga linnualale on tüüpilised vanajõgedel ja sootidel pesitsevad linnuliigid. Arvukamalt pesitseb alal mustviires (Chlidonias niger) ja lauk (Fulica atra), vähemarvukamalt tuttpütt (Podiceps cristatus), tuttvart (Aythya fuligula) ja punapea-vart (Aythya ferina). Veekogudega on seotud ka sinikael-part (Anas platchyrynchos), viupart (Anas penelope) ja sõtkas (Bucephala clangula). Jõesootide roostikes esineb roo- loorkull (Circus aeruginosus) ja hüüp (Botaurus stellaris). Luhtadel esineb arvukamalt rukkirääk (Crex crex), tikutaja (Callinago gallinago), rohunepp (Gallinago media) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Linnuala ohuallikateks on EELIS andmetel reostusoht ja võsastumine.

4.1.2 Kavandatava tegevuse seotus Natura 2000 võrgustiku alade kaitsekorraldusega

Kavandatud tegevus ei ole vajalik ühegi Natura ala kaitse-eesmärkide saavutamiseks.

4.1.3 Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävad väärtused

Kavandatava tegevuse eeldatav mõjupiirkond on patrulltee-2 alune ala ja selle vahetu ümbrus.

Tabel 3. Mõjupiirkonda jäävate Natura alade kaitse-eesmärgid ja mõju võimalikkus neile.

Väärtus Mõju võimalikkus

Struuga loodusala

jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450);

Patrulltee-2 põhimõtteline lahendus kattub suures osas elupaigatüübiga 6450. Antud elupaigatüüpidele ei saa mõju esinemist välistada. Mõju olulisus selgitatakse asjakohase hindamise käigus.

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 14.05.2025

14

saarmas (Lutra lutra) Saarmas on poolveeline imetaja, kelle esinemist ei ole otseselt Struuga loodusala EELISes registreeritud, samas sobivaid elupaiku leidub piirkonnas. Riikliku seire 2012. a

aruande kohaselt oli ainult Narva jõe alamjooksule jääv seireruut saarmaga asustatud.4 Mõju olulisus selgitatakse asjakohase hindamise käigus.

paksukojaline jõekarp (Unio crassus)

Liigi leiukoht (inventeeritud 2002.a) asub Narva jões Struuga sissevoolust Gorodenka suudmeni (KLO9200087). Narva jõe ülem- ja alamjooksul paksukojalist jõekarpi elusisenditena 2009.-2010. a inventuuril ei leitud, küll aga leidus siin-seal karbitükke ja

vanu, juba kulunud karbipoolmeid5. 2002.a liigi leiukoha piirkonda jääb patrulltee-2 alale. Mõju esinemist ei saa välistada ning mõju olulisus selgitatakse asjakohase hindamise käigus.

tõmmuujur (Graphoderus bilineatus)

Elutseb siseveekogudes, registreeritud elupaiku leidub Narva jõe ülemjooksul. Patrulltee-2 põhimõttelisel alal on registreeritud elupaik (KLO9200096 inventeeritud 2013. a). Struuga jõe soodi põhjakalda lähedal madalas vees roostikus leitud. Mõju esinemist ei saa välistada ning mõju olulisus selgitatakse asjakohase hindamise käigus.

rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia)

Registreeritud elupaigad jäävad patrulltee-2 mõjupiirkonda. Mõju olulisus selgitatakse asjakohase hindamise käigus.

harilik tõugjas (Aspius aspius)

Registreeritud elupaigad jäävad patrulltee-2 mõjupiirkonda. Mõju olulisus selgitatakse asjakohase hindamise käigus.

harilik hink (Cobitis taenia)

Registreeritud elupaigad jäävad patrulltee-2 mõjupiirkonda. Mõju olulisus selgitatakse asjakohase hindamise käigus.

harilik võldas (Cottus gobio)

Registreeritud elupaigad jäävad patrulltee-2 mõjupiirkonda. Mõju olulisus selgitatakse asjakohase hindamise käigus.

harilik vingerjas (Misgurnus fossilis)

Registreeritud elupaigad jäävad patrulltee-2 mõjupiirkonda. Mõju olulisus selgitatakse asjakohase hindamise käigus.

jõesilm (Lametra fluviatilis)

Esineb Narva jõe alamjooksul (peetakse Eesti olulisimaks elupaigaks). Narva jõe ülemjooksul liiki ei esine, seega ebasoodsa mõju tekkimine on ebatõenäoline.

lõhe (Salmo salar) Narva jõgi Karoli jõe suudmest Gorodenka oja suudmeni ja Narva veehoidla paisust suubumiseni Narva lahte kuulub „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusseˮ. Struuga loodusalal leidub lõhe Narva jõe alamjooksul, kuid lõhe looduslikku taastootmist seal ei toimu. Mõju esinemist ei saa välistada ning mõju olulisus selgitatakse asjakohase hindamise käigus

Struuga linnuala

sooräts (Asio flammeus) Patrulltee-2 põhimõttelise lahenduse mõjualas ei ole registreeritud liigi elupaiku, samas elupaigad on piirkonnas sobivad. Mõju esinemist ei saa välistada ning mõju olulisus selgitatakse asjakohase hindamise käigus.

rohunepp (Gallinago media)

Lähimad registreeritud elupaigad asuvad Karoli luhal (KLO9100034) ja Struuga luhal (KLO9123260, KLO9100033). Mõju esinemist ei saa välistada ning mõju olulisus selgitatakse asjakohase hindamise käigus.

4.1.4 Natura eelhindamise järeldused

Kavandatava tegevuse mõjualasse jääb Struuga loodus- ja linnuala. Kavandatava tegevusega võib kaasneda ebasoodne mõju Struuga loodusala kaitse-eesmärkidele. Kavandatavad patrulltee kattub elupaigatüübi 6450 lamminiidud esinemisaladega. Patrulltee-2 rajamisega võib kaasneda elupaigatüübi 6450 eraldise vähenemine. Lisaks on kaudselt võimalik mõjutada vee elupaikadega seotud liike – harilik tõugjas, harilik võldas, harilik hink, harilik vingerjas, lõhe, paksukojaline karp. Vajalik on Natura asjakohase hindamise läbiviimine Struuga loodusala kaitse-eesmärkide suhtes.

Kavandataval tegevusel võib esineda mõju Struuga linnuala kaitse-eesmärkidele. Kaitstavate liikide teadaolevaid ja registreeritud elupaiku patrulltee-2 mõjualasse ei jää, kuid alal leidub mõlema kaitse-

4 Narva jõe ülemjooksu hoiuala, Struuga maastikukaitseala ja Narva jõe alamjooksu hoiuala kaitsekorralduskava 2015‒2024. 5 Narva jõe ülemjooksu hoiuala, Struuga maastikukaitseala ja Narva jõe alamjooksu hoiuala kaitsekorralduskava 2015‒2024

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 14.05.2025

15

eesmärgiks oleva liigi jaoks potentsiaalseid sobivaid elupaiku. Mõju olulisus tuleb selgitada asjakohase hindamise läbiviimisel.

Tulenevalt eeltoodust viiakse KMH aruande koostamisel läbi Natura asjakohane hindamine Struuga linnu- ja loodusala suhtes.

4.2 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh kaitsealustele liikidele

Käesolevas peatükis ei käsitleta dubleerimise vältimiseks ptk-s 4.1 Natura eelhindamine käsitletavaid kaitstavaid loodusobjekte ehk linnu- ja loodusalasid.

Kaitsealustest aladest jääb projekti ala suures osas Alutaguse rahvuspargi territooriumile. Alutaguse rahvuspargi kaitse eesmärk on:

1) kaitsta, säilitada ja taastada soo-, metsa-, niidu-, järve-, jõe- ja Peipsi järve ranniku kooslusi, piirkonnale iseloomulikku maastikuilmet ja pinnavorme, elustiku mitmekesisust, kaitsealuseid liike ning olulisi lindude rändepeatus- ja pesitsuspaiku;

2) kaitsta ja tutvustada Selisood, Muraka ja Puhatu soostikku, Kurtna järvederikast mõhnastikku, Jõuga ja Kõnnu oosistikku, Mäetaguse tammikut, Tärivere mäge, Peipsi põhjaranniku luitestikku, Narva jõe struugasid ja luhtasid ning Alutaguse kriivasid;

3) kaitsta ja tutvustada piirkondlikku kultuuripärandit ning ajaloolis-kultuurilisi objekte; 4) kaitsta elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited − 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited − 2130*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liivaalade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel pinnal (6270*), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), lammi-lodumetsad (91E0*) ning laialehised lammimetsad (91F0);

5) kaitsta kaitsealuseid liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaiku. Need on ida-võsalill (Moehringia lateriflora), juus-kiilsirbik (Dichelyma capillaceum), karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), laialehine nestik (Cinna latifolia), palu-karukell (Pulsatilla patens), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), soohiilakas (Liparis loeselii), harilik lendorav (Pteromys volans), hink (Cobitis taenia), männipurelane (Stephanopachys linearis), männisinelane ehk ebasüsik (Boros schneideri), tõugjas (Aspius aspius), lai-tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), vingerjas (Misgurnus fossilis), võldas (Cottus gobio) ja väike-punalamesklane (Cucujus cinnaberinus);

6) kaitsta kaitsealuseid liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ja I lisas nimetamata rändlinnuliike, ning nende elupaiku. Need liigid on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike- konnakotkas (Aquila pomarina), kassikakk (Bubo bubo), must-toonekurg (Ciconia nigra), väikepistrik (Falco columbarius), merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakotkas (Pandion haliaetus), tutkas (Philomachus pugnax), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), sooräts (Asio flammeus), laululuik (Cygnus cygnus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), rohunepp (Gallinago media), mustsaba-vigle (Limosa limosa), mudanepp (Lymnocryptes minimus), laanerähn (Picoides tridactylus), hallpea-rähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), metsis (Tetrao urogallus), laanepüü (Bonasa bonasia), öösorr (Caprimulgus europaeus), roo- loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), hallõgija (Lanius excubitor), punaselg-õgija (Lanius

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 14.05.2025

16

collurio), nõmmelõoke (Lullula arborea), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), herilaseviu (Pernis apivorus), händkakk (Strix uralensis), teder (Tetrao tetrix), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), tuttvart (Aythya fuligula), sõtkas (Bucephala clangula), kalakajakas (Larus canus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus);

7) kaitsta kaitsealuseid, ohustatud ja haruldasi linnuliike ning nende elu- või rändepeatuspaiku. Need liigid on niidurüdi (Calidris alpina schinzii), rabapüü (Lagopus lagopus), kanakull (Accipiter gentilis), jäälind (Alcedo atthis) ja hüüp (Botaurus stellaris);

8) kaitsta kaitsealuseid taime- ja seeneliike ning nende kasvukohti. Need liigid on lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum), haruline võtmehein (Botrychium matricariifolium), palu-liivkann (Arenaria procera), kummeli-võtmehein (Botrychium multifidum), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), pruun lõikhein (Cyperus fuscus), vesi-kiilsirbik (Dichelyma falcatum), sinine emajuur (Gentiana pneumonanthe), harilik sookäpp (Hammarbya paludosa), harilik käokuld (Helichrysum arenarium), järv-lahnarohi (Isoetes lacustris), väike käopõll (Listera cordata), vesilobeelia (Lobelia dortmanna), liiv-esparsett (Onobrychis arenaria), juurduv kõrkjas (Scirpus radicans), lamedalehine jõgitakjas (Sparganium angustifolium), karvane ristmadar (Cruciata laevipes), lääne-mõõkrohi (Cladium mariscus), nõmmnelk (Helichrysum arenarium), poropoorik (Amylocystis lapponica), taigapässik (Inonotopsis subiculosa) ja haavanääts (Junghuhnia pseudozilingiana).

Kuna patrulltee ala jääb Alutaguse rahvuspargi territooriumile ja võimalikus mõjualas esineb mitmeid kaitse-eesmärgiks olevaid kaitsealuste liikide elupaiku ja kasvukohti ning kooslusi (vt ptk 2), siis on vajalik KMH aruandes hinnata mõju Alutaguse rahvuspargi kaitse-eesmärkidele, sh kaitsealuste liikide leiukohtadele ja kaitse-eesmärgiks olevatele kooslustele. Mõju hindamiseks on vajalik täpsustada olemasolevat olukorda projekti alal ja mõjualal, sh kaitsealuste liikide ja koosluste esinemist ning koosluste seisundit.

Kavandatava tegevuse ala läbib hoolduses olevaid niidukooslusi. Mõju hindamisel niidukooslustele on vaja analüüsida niitude edaspidise hooldamise ja taastamise võimalikkust, sh vajadusel laiemal alal kui 100 m raadiuses.

4.3 Mõju veekvaliteedile ja –režiimile

Kavandatav tegevus võib mõjutada pinnavee kvaliteeti patrulltee ehitusperioodil juhul, kui on võimalik veekogu kallaste kahjustamine ja heljumi sattumine veekogusse. Eeskätt on ohuks veekvaliteedile ja - režiimile patrulltee-2 rajamisel veeületuskohtade (sildade) rajamine. Samuti esineb veerežiimi muutus seoses võimaliku teetammi ja teekraavide rajamisega. Tegevuse mõju pinnavee kvaliteedile hinnatakse KMH aruande koostamisel eksperthinnangu vormis.

Patrulltee-2 paikneb soistel tugevalt liigniisketel ja kohati üleujutatavatel aladel. Patrulltee-2 ehitamisel on vajalik täiendavate sildade rajamine. Samuti on vajalik suure tõenäosusega patrulltee-2 ehitusega teetammi ja teekraavide rajamist. Mõju pinnase veerežiimi muutusele ja sellega kaasnevale mõjule taimestikule ning kooslustele hinnatakse KMH aruandes eksperthinnangu vormis. Pööratakse tähelepanu truupide dimesioneerimisele tähelepanu pööramise vajadusele vältimaks jõeharude kinnikasvamise soodustumist.

Kavandatav patrulltee-2 lõikub Vasknarva (maaparandussüsteem 1106220010040/ ehitis 001) maaparandussüsteemi eesvooluga. Vasknarva maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd ulatub mõlemal kaldal 12 meetri kaugusele. Eesvoolu kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist. KMH aruande koostamisel arvestatakse kavandatava Narva jõe äärse patrulltee-2 lõikumisega Vasknarva maaparandussüsteemi eesvooluga ning hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju maaparandusehitisele ja selle rajatistele, arvestades maaparandusseadusest tuleneva maaparandusehitise ja selle rajatiste korrashoiu ning toimimisvõime tagamise kohustusega (maaparandusseadus § 47 ja 48).

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 14.05.2025

17

KMH aruandes käsitletakse ka sademevee võimalikku mõju pinna- ja põhjaveele. KMH käigus hinnatakse teedelt ära juhitavate saasteainete esinemistõenäosust, hulka, nende võimalikku mõju pinna- ja põhjaveele ja Narva jõele ning pakkuda välja võimalikud keskkonnameetmed.

Patrulltee-2 ehituse ning kasutamise ajal ei ole ette näha mõju põhjaveele. Seega mõju põhjavee kvaliteedile ja kvantitatiivile puudub ja mõju põhjaveele KMH aruandes ei käsitleta.

4.4 Mõju õhukvaliteedile, sh müra

Piirkonna õhu kvaliteeti mõjutavad ehitusmasinate heitgaasid ehitusperioodil. Tegu on vähese ja lühiajalise mõjuga. Kasutusaegne mõju ei põhjusta olulist õhukvaliteedi halvenemist. Olulist mõju õhukvaliteedile ei ole kavandatava tegevusega kaasnevana oodata ja seega teemat KMH aruandes detailsemalt ei käsitleta.

Ehitusperioodil on täiendavaks müraallikaks ehitusmasinad, kuid tegu on lühiajalise mõjuga, mis möödub peale tööde teostamist. Ehitusaegset müra käsiteletakse KMH aruandes eksperthinnangu vormis, eeskätt linnustiku võimaliku häiringu vaates. Müratasemete arvutuslikku hindamist ei teostata. Olulist kasutusaegset müra patrulltee-2 kasutusega ei kaasne.

4.5 Mõju vibratsiooni tasemele

Kavandatava tegevusega seoses ei ole ette näha vibratsiooni taseme muutusi. Kuna tegu on võrdlemisi väikesemahulise tee ja sildade/truupide ehitusega ning kavandatava tegevuse ala ei läbi vibratsiooni suhtes tundlikke alasid (nt ehitismälestiste vahetut lähedust), siis ei ole oodata ka ehitusaegse vibratsiooni olulist mõju. Ebatõenäoline on antud alal vibratsiooni olulisel määral tekitavate ehituslahenduste (nt rammvaiad või lõhkamine) kasutamine. Kui KMH koostamise käigus ilmneb projektlahenduse täpsustamisel, et selline võimalus võib ilmneda, siis käsitletakse vibratsiooni teket ja mõju KMH aruandes. Olemasoleva info alusel ei ole oodata, et tegevusega kaasneks olulist ehitusaegset või kasutusaegset vibratsiooni.

4.6 Mõju maavarale

Kavandatava patrulltee-2 alal või vahetus läheduses puuduvad Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel maavarade leiukohad, levialad või perspektiivalad. Patrulltee-2 rajamine ei halvenda ligipääsu maavaravarule ja seega oluline mõju maardlatele puudub.

Igasugune ehitustegevus nõuab kohalike loodusvarade kasutamist. Ehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul riiklikest maardlatest, millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eelnevalt hinnatud ning seega piirkonnas sellest lokaalne negatiivne mõju puudub. Lisaks on kavandatava patrulltee- 2 materjalitarve võrdlemisi tagasihoidlik ning olulist keskkonnamõju maavaradele ei avalda. Teemat KMH aruandes ei käsitleta.

4.7 Mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemetele

Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavasti olulisi muutusi valguse või soojuse tasemes. Teemat KMH aruandes ei käsitleta. Patrullteele-2 ei ole kavandatud valgustust (prožektoreid vms).

4.8 Mõju pinnasele

Kavandatava patrulltee-2 rajamiseks teostatakse kaevetöid ning kooritakse pinnast. Kaevetöödel kaevandatav pinnas ladustatakse ehitusprojektis määratavatesse kohtadesse (võimalusel taaskasutatakse haljastusel või täitematerjalina). Lõpliku ehitusprojekti pole veel koostatud, aga eeldada võib, et patrulltee rajamiseks on eeldatavalt vaja teetamm, pinnast koorida ja teostada kaevatöid. Kuna tee rajatakse niisketesse kooslustesse ja muutub nende veerežiim, on eeldada olulise mõju avaldumist ka pinnasele. Teemat KMH aruandes käsitletakse eksperthinnanguna. Sealjuures käsitletakse ka võimaliku tee-ehituseks kasutatava materjali sobivust ja võimalikku mõju ümbritsevale pinnasele.

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 14.05.2025

18

4.9 Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Tegevuse positiivse mõjuna saab välja tuua Eesti julgeoleku ja idapiiri kaitse tõhustamist, millel on positiivne mõju julgeolekule.

Olulisi negatiivseid mõjusid sotsiaalsetele vajadustele, tervisele ja varale ei ole kavandatava tegevusega kaasnevana oodata. Teemat KMH aruandes ei käsitleta. Maaomandit puudutavad küsimused tuleb lahendada maaomanike ja arendaja koostöös järgides vajadusel Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatut.

Patrulltee-2 ehitamine ei ole väga suuremahuline ehitustegevus, mis võiks põhjustada olulist negatiivset mõju teedevõrgule, sh riigiteedele.

4.10 Jäätmeteke

Patrulltee-2 rajamise ja kasutamisega ei kaasne olulist jäätmeteket. Ehitustöödel tekkivad jäätmed (sh ka ohtlikud jäätmed) kogutakse eraldi ning antakse üle jäätmeluba, kompleksluba või vastavat registreeringut omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. Antud projekti puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust ning teemat KMH aruandes ei käsitleta.

4.11 Võimalik mõju kultuuripärandile

Patrulltee-2 ning selle mõjualal ei paikne ühtegi kultuurimälestist.

Kavandatav patrulltee-2 alal ei paikne ühtegi pärandkultuuriobjekti. Lähialale jääb pärandkultuuriobjektid Lotjade ehitusplats, mis on hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud (reg nr 122:LEK:001) ja Veski, mis hävis II maailmasõja ajal (reg nr 122:VEV:002). Pärandkultuuriobjektidel puuduvad küll otsesed kitsendused, kuid patrulltee-2 projekteerimisel ja ehitamisel tuleks võimalusel pärandkultuurilist väärtust omavaid elemente säilitada, antud juhul planeeritavale patrulltee-2 alale ei jää ühtegi pärandkultuuriobjekti.

Antud projekti puhul pole oodata mõju kultuuripärandile, seega teemat KMH aruandes ei käsitleta.

Pinnasetöödel tuleb olla tähelepanelik ja arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

4.12 Võimalik mõju kliimamuutustele

Arvestades tegevuse iseloomu ja mahtu, siis oluline mõju kliimamuutustele puudub ning teemat ei käsitleta KMH aruandes.

4.13 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus

Tegu on piiritaristu väljaehitamisega riigipiirile. Tegevusel puudub riigipiiri ülene mõju, KeHJS § 30 või Espoo (1991) konventsiooni piiriülese keskkonnamõju hindamise kohta, mõistes. KMH aruandes antud teemat ei käsitleta.

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 14.05.2025

19

4.14 Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega

Patrulltee-2 kavandatakse piirkonda kuhu on kavandatud ka piirihalduse tõhustamiseks seirepositsioonid. Seirepositsioonide rajamisel on läbiviidud keskkonnamõju hindamine, sh Natura hindamine6. Mõlema projekti eesmärgiks on piiritaristu väljaehitamine ning projektid omavad koosmõju.

Tegevuste koosmõju hinnatakse KMH aruandes. Võetakse arvesse, et patrulltee-2 soovitakse võimalusel ühildada seirepositsioonide ligipääsuteedega.

4.15 Mõju hädaolukordadest

Planeeringuala ei jää vastavalt Maa-ameti ohtlike käitiste kaardile ohtlike ettevõtete ohualasse. Eelnevast tulenevalt ei kaasne kavandava tegevusega eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga avariiolukordasid.

Ehitamise käigus tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava vältimaks ehitusaegseid avariiolukordi.

Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. KMH aruandes antud teemat ei käsitleta.

6 https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/?search[public_number]=16-6%2F20-15531

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 14.05.2025

20

6 Hindamismetoodika ja vajalikud uuringud

Keskkonnamõju hindamisel, sh aruande koostamisel, lähtutakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest ja selle rakendusaktidest ning järgitakse keskkonnamõju hindamise häid tavasid ning ajakohaseid juhendmaterjale, eeskätt 2018 a koostatud Keskkonnamõju hindamise käsiraamatut7. KMH läbiviimisel arvestatakse kehtivaid keskkonnaalaseid õigusakte.

KMH raames läbiviidava Natura hindamise puhul järgitakse asjakohaseid juhendeid8, 9.

Keskkonnamõju hindamine toimub avaliku protsessina. KMH protsessi saavad sekkuda ja põhjendatud soovitusi, ettepanekuid ja kommentaare esitada kõik huvipooled, kes tunnevad, et nende huvisid võib kavandatav tegevus mõjutada, vähemalt keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamisel, hindamise protsessis ja aruande avalikustamise käigus. Ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega võib pöörduda nii otsustaja, arendaja kui keskkonnamõju hindaja poole.

Hindamisel lähtutakse mõjude hindamise metoodilisest lähenemisest, mille korral hinnatakse muutusi keskkonnas ehk muutusi olemasoleva olukorra suhtes, mis toimuvad kavandatava tegevuse rakendumisel. Selleks prognoositakse mõjuhindamise käigus tagajärgi (nt saasteainete emissioon), mis võivad põhjustada muutusi keskkonnaelementides (pinnavesi, välisõhk, looduskooslus jms). Oluline on sealjuures vaadelda keskkonnaelementides toimuvaid muutusi vastuvõtjate (elanikkond, elusloodus) kontekstis.

Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Mõjude ulatus sõltub mõju liigist ja seda täpsustatakse KMH läbiviimise käigus. Kuna KMH on algatatud enne tegevusloa taotlust on KMH eesmärgiks eeskätt anda soovitusi võimalikult vähe keskkonnamõjusid põhjustavaid patrulltee asukoha ja ehitusliku lahenduse leidmiseks. KMH on oluliseks sisendiks patrulltee- 2 ehitusprojekti koostamisel.

KMH läbiviimisel arvestatakse varasemalt läbi viidud uuringute tulemustega. Antud KMH puhul kuuluvad eeskätt arvestamisele järgmised tööd:

− Alus-geoloogia OÜ. 2016. Narva jõe äärne patrullrada ehitusgeoloogilise uuringu aruanne. − Keskkonnaagentuur Viridis OÜ. 2018. NARVA JÕE PATRULLRADADE RAJAMISEGA KAASNEVATE

VÕIMALIKE KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE: LINNUSTIKU INVENTUUR. − Keskkonnaagentuur Viridis OÜ. 2018. Narva jõe patrullraja KMH. Struuga MKA ja Puhatu LKA hüdro-

geoloogiline uuring. − Keskkonnaagentuur Viridis OÜ. 2018. TAIMKATTE INVENTUUR STRUUGA MKA JA PUHATU LKA-L

SEOSES NARVA JÕE PATRULLRADADE KESKKONNAMÕJU HINDAMISEGA. − LEMMA OÜ. 2022. Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise

aruanne. − Skepast&Puhkim OÜ. 2016. Karoli luhale juurdepääsutee ja kanalist ülepääsuks vajaliku silla

detailplaneering. KSH aruanne.

Arvesse võetakse ka projektiala piirkonnas teostavate riiklike keskkonnaseirete tulemusi. Narva jõgi on piirkonnas hõlmatud jõgede hüdrokeemiline seire ja jõgede hüdrobioloogilise seirega. Struuga ja Karoli luha rohunepi elupaigad on hõlmatud rohunepi riikliku seirega.

7 https://www.envir.ee/et/kmh-uuringud-ja-juhendid 8 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet.

9 Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final.

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 14.05.2025

21

Kavandatava tegevuse ala piirkonnas on haudelinnustiku paikvaatlused teostatud 2018 a patrullradade projekti raames ja 2021 a seirepositsioonide KMH raames ning rohunepi elupaikades on teostatud regulaarselt seiret riikliku rohunepi seire käigus. Sellest lähtuvalt tegevuse piirkonnas uut haudelinnustiku inventuuri KMH raames ei kavandata. Mõjuhinnangut on võimalik eelduslikult anda olemasolevate andmete alusel.

Kaitsealuste taimeliikide ja kahjuks ka struugadel esinevate loodusdirektiivi elupaigatüüpide esinduslikkuse hinnangud on võrdlemisi vanad ning teadaolevalt ei ole piirkonnas lähiminevikus koosluste ja taimestiku inventuuri teostatud. Kogu kavandatava perspektiive trassi osas ajakohased taimestiku andmed puuduvad. Leidmaks patrullteele looduses võimalikult väikest mõju põhjustavat asukohta tuleb KMH raames teostada järgnev uuring:

− Kaitsealuste taimeliikide ja Natura niidu- ning metsaelupaigatüüpide inventuur patrulltee-2 võimalikul trassi alal ja sellest 100 m raadiuses. Taimestiku uuringu käigus kaardistatakse kaitsealuste soontaimeliikide leiukohad. Kaitsealuse liigi esinemisel määratakse liigi arvukus alal ja kaardistatakse leiukoht. Lisaks kaardistatakse alal kõrge ökoloogilise väärtusega kooslused – metsa vääriselupaikade tunnustele potentsiaalselt vastavad alad ja loodusdirektiivi elupaigatüüpidele vastavad kooslused. Järgitakse vastavaid inventeerimisjuhendeid10,11.

KMH kontekstis vaadeldakse põhiliste alternatiividena kavandatud tegevust ja olukorra jätkumist ilma selle elluviimiseta. Mõju hinnangud ja alternatiivide võrdlemine toimub järgneval skaalal:

− Tugev positiivne mõju

− Mõõdukas positiivne mõju

− Vähene positiivne mõju

− Mõju puudub (neutraalne)

− Vähene negatiivne mõju

− Mõõdukas negatiivne mõju

− Tugev negatiivne mõju

10 Pärandkoosluse Kaitse Ühing. 2010. Juhend loodusdirektiivi i lisa poollooduslike elupaigatüüpide seisundi hindamiseks. 11 Palo, A. 2018. Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend.

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 14.05.2025

22

7 Osalised, huvitatud isikud ja ekspertgrupp

Tegevuse arendajaks on Politsei- ja Piirivalveamet (Kontaktisik: Natalia Abel, [email protected]).

Tegevusloa väljastajaks ehk otsustajaks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (Kontaktisik: Viktoria Burtin, [email protected] , telefon 620 1751).

Keskkonnamõju hindamise viib läbi Lemma OÜ (Kontaktisik: Piret Toonpere, +372 5059914, [email protected]).

KMH läbiviimiseks on moodustatud töögrupp, kuhu kuuluvad järgmised Lemma OÜ-ga seotud spetsialistid oma hariduse, erialaste teadmiste ning senise töökogemuse alusel:

- Piret Toonpere – KMH juhtekspert (litsents KMH0153), tehnikateaduste magister (keskkonnakorraldus) ja loodusteaduste bakalaureus (keskkonnatehnoloogia ökosüsteemide suund). Ekspert on olnud juhteksperdiks paljudes Lemma OÜ poolt koostatud KSH ja KMH-des, samuti osalenud erinevates keskkonnaprojektides ning omab KMH juhteksperdina vajalikku kvalifikatsioon, sh KMH litsentsi. Hinnatavad mõjuvaldkonnad: mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitsealadele, sh Natura aladele.

- Mihkel Vaarik – keskkonnaekspert, diplomeeritud veemajanduse insener. Hinnatavad mõjuvaldkonnad: tehnilise taristu küsimused, mõju veekvaliteedile.

- Heli Aun - keskkonnaspetsialist, geotehnoloog - Hinnatavad mõjuvaldkonnad ja ülesanded KMH juures: foonikirjelduse koostamine, mõju veerežiimile ja hüdrogeoloogiliste tingimustega seotud küsimused.

KMH läbiviimise käigus kaasatakse KMH protsessi vastavalt vajadusele täiendavaid eksperte. Kaasatakse vähemalt järgnevad erialaspetsialistid:

− Leho Luigujõe12 – koondab linnustiku andmed projektiala ümbruses ja annab hinnangu mõjudele linnustikule, eeskätt Natura linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele. Ekspertarvamuse koostajal on liigist (eeskätt rohunepist kui linnuala kaitse-eesmärgiks olevast võimalikust mõjutatavast liigist) laiemad teadmised, kui lihtsalt välitöö tegijal osalemine uuringus või ekspertiisis. Ekspert on rohunepi kaitse tegevuskava autor ning ekspert omab pikaajalist kogemust linnustiku uuringute ja hinnangute andmises. Eksperdil on kogemus ja oskus hinnata põhjus- tagajärg seoste olemasolu.

− Botaanik (isik täpsustatakse KMH aruande koostamisel) – teostab taimestiku ja taimekoosluste inventuuri patrulltee võimalikul alal ja sellest 100 m raadiuses. Inventuuri käigus antakse hinnang tegevuse võimalikele mõjudele. Botaanikul peab olema kaitsealuste taimeliikide ja niidukoosluste inventeerimise kogemus.

− Kalastiku ekspert (isik täpsustatakse KMH aruande koostamisel) – koondab kalastiku andmed projektialasse hõlmatud veekogude kohta ja annab hinnangu mõjudele kalastikule, eeskätt Natura loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele. Eksperdil peab olema eelnev teadmine piirkonna kalastiku osas.

Isikud ja asjaomased asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi tegevuse vastu, on KMH programmi koostamise ajal määratletud järgnevalt tabelis 2. KMH käigus asjaolude selgumisel võib mõjutavate ja/või huvitatud isikute ja asjaomaste asutuste nimekiri täieneda.

Tabel 4. Huvitatud isikud või asjaomased asutused.

Isik või asjaomane asutus Huvi põhjus Kaasamise/teavitamise viis

12 https://www.etis.ee/CV/Leho_Luiguj%C3%B5e

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 14.05.2025

23

Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet

KMH algataja ja otsustaja Kirjaga ei teavitata, kuna on korraldajana protsessiga kursis otsustajana.

Politsei- ja Piirivalveamet Arendaja ehk asjast huvitatud isik Kirjaga ei teavitata, kuna on protsessiga kursis

Keskkonnaamet Kuulub asjaomaste asutuste hulka lähtuvalt KeHJS §23 lg (2) ja KeHJS § 29 - kaitstava loodusobjekti valitsejaga KMH aruande kooskõlastamine (Natura erisus).

Teavitatakse e-kirjaga.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)

Projekti alale jääb riigimetsa alasid.

Maa-ja ruumiamet Projekti alale jääb riigimaa alasid.

Transpordiamet Patrulltee võib vajada mahasõdu rajamist riigiteelt Jaama-Kuningaküla tee.

Muinsuskaitseamet Kultuuripärandi ning mälestiste kaitsega tegelev asutus. Antud juhul ei ole mõju kultuuripärandile tuvastatud, kuid selgitamaks nt võimalikku arheoloogiapärandi esinemise võimalust on asjakohane edasise koostöö vajaduse selgitamiseks kaasata.

Maaomanikud Projekti alale võib jääda eraomandis olevaid kinnistuid

Niitude hooldajad Kavandatav tee läbib hooldatavaid poollooduslikke kooslusi, mille hoolduseks on sõlmitud lepingud. Rendile andmise info on kättesaadav katastri riigivara ruumiandmete keskkonnast (KATRI) https://kataster.ee/riigimaa/riigimaa- haldus

Alutaguse Vallavalitsus Kavandatava tegevuse alaga seotud kohalik omavalitsus.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone ühendav organisatsioon.

Muud asjaomased asutused ja isikud

KMH protsessi käigus lisanduda võivad isikud, kes edaspidi KMH programmi avalikustamise käigus avaldavad soovi olla kaasatud.

Teavitatakse e-kirjaga.

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 14.05.2025

24

8 Ajakava

Tabel 5. KMH ajakava.

Keskkonnamõju hindamise etapp Aeg

KMH algatamine Algatatud Tehnilise Järelevalve Ameti 28.10.2024 otsusega otsusega nr 16-12/24-12827-003

KMH programmi koostamine Detsember 2024-Jaanuar 2025

KMH programmi kohta asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimine ja programmi avalik väljapanek

Veebruar 2025

KMH programmi avalik arutelu 10.aprill 2025

KMH programmi täiendamine Aprill 2025

KMH programmi nõuetele vastavuse kontroll ja vastavaks tunnistamine

Mai-juuni 2025

KMH läbiviimine ja aruande koostamine, sh uuringute läbiviimine Aprill-august 2025

KMH aruande kohta asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimine ja aruande avalik väljapanek

September-oktoober 2025

KMH aruande avalik arutelu Oktoober 2025

KMH aruande täiendamine November 2025

KMH aruande kooskõlastamine kaitstava loodusobjekti valitsejaga Detsember 2025

KMH aruande nõuetele vastavuse kontroll ja vastavaks tunnistamine

Jaanuar 2026

Programmi koostamise hetkel ei ole keskkonnamõju hindamise protsessi ajalist kulgemist võimalik täpsemalt paika panna, mistõttu on esitatud ajakava esialgselt eeldatav.

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 14.05.2025

25

9 Laekunud ettepanekute arvestamise koondtabel

Laekunud ettepanekute kirjad ja vastuskirjad on täismahus esitatud Lisas 2.

Ettepanek või märkus Ettepaneku või märkuse arvestamine

Transpordiamet 27.03.2025 nr 7.2-4/25/18704-3

Oleme läbi vaadanud Teie poolt esitatud Narva jõe äärde kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programmi (Lemma OÜ, versioon: 9.02.2025) ja teatame, et Transpordiametil puuduvad ettepanekud esitatud töö osas.

Teadmiseks võetud. KMH programmi täiendamise vajadus puudub.

Juri Vilde 01.04.2025 nr 16-12/24-12827-009

Uue tee ehitamisel liigub tehnika mööda olemasolevat pinnasteed (läbib objekti 12201:002:0139, 12201:002:0228, 12201:002:0363).

Kes taastab olemasoleva pärast uue tee ehitamist?

PPA poolt rakendatavate ehituse standarttingimuste kohaselt ehitustööde teostaja vastutab olemasoleva vara säilimise eest (sh olemasolevad hooned, rajatised, taristu, teed jms).

Juhul kui uue tee rajamisel rikutakse olemasolev pinnasetee, siis olemasolev taastatakse. Juhul kui olemasoleva tee kohale rajatakse uus tee, siis uus tee lahendatakse parema konstruktsiooniga (sh suurema kandevõimega).

Selgitame, et käesoleval ajal toimub alles keskkonnamõju hindamine, mis selgitab tee rajamiseks sobiliku asukoha ning piirangud. Tee täpne paiknemine ja selle ehitustegevuse korraldus pole käesoleval ajal veel teada.

Kes tulevikus hooldab olemasolev pinnastee? Sest praegu tuleb minu kulul tellida killustikuga masin tagasitäite tegemiseks.

Teede hooldustööde teostamise sõltub maalepingutest ja kokkulepetest. Juhul kui tee kuulub riigile, siis hooldustööd teostatakse volitatud asutuse poolt. Juhul kui maa-ala osas sõlmitakse kasutamise leping, siis hooldustööde teostamine toimub sõlmitud kokkuleppe alusel.

Kas uuel (kaitsealal) ja olemasoleval teelõigul kehtestatakse sõidukite liikumispiirangud?

Kui jah, siis millised piirangud ja kus paigaldatakse sildid?

Jah, liikumine transpordivahenditega piiratakse. Selleks paigaldatakse liiklusmärgid (erandjuhtudel ka tõkkepuud), mis lubavad sõitmist ainult valdaja loal.

Piiravate märkide asukohtadeks on reeglina teede algus. Täpsed liiklusmärkide lahendused ja paiknemine planeeritakse ja kooskõlastatakse projekteerimistööde käigus.

Minu maatükil (12201:002:0139), tee all, on kommunikatsioonid (pildil allpool on näha – küte,

Info on võetud teadmiseks. Esitatud tingimustega arvestatakse teede projekteerimisel ja ehitamisel

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 14.05.2025

26

elekter ja vesi). Tööd tuleb vastavalt koordineerida.

(sh lahendus kooskõlastatakse kommunikatsioonide omanikega).

Iren Kub 02.04.2025 nr 16-12/24-12827-010

kas on võimalus ümbervahetada maatüki, kus rajatakse patrulltee , teise riigi maatüki vastus kus mulle sobiks?

Kinnisasjade vahetamine on võimalik, ning toimub kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses ja riigivaraseaduses kajastatud tingimustest lähtuvalt.

Selgitame, et käesoleval ajal toimub alles keskkonnamõju hindamine, mis selgitab tee rajamiseks sobiliku asukoha ning piirangud. Tee täpne paiknemine ei ole käesoleval ajal veel teada.

Maa- ja Ruumiamet 04.04.2025 nr 6-3/24/13343-3

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programmi joonise 1 järgi jääb kavandatav patrulltee 2 lõik 2b maaüksusele Ülejõe (tunnus 13001:001:0465, maatulundusmaa), mis on kantud katastrisse, kuid mille osas on maareformi toimingud lõpule viimata. Siseministeerium taotles 03.12.2024 kirjas nr 7-10/173-1 Ülejõe maaüksuse üleandmist Siseministeeriumi valitsemisele ning sihtotstarbe muutmist riigikaitsemaaks. MaRul ei ole vastuväiteid Ülejõe maaüksusele tee kavandamise osas.

Teadmiseks võetud. KMH programmi täiendamise vajadus puudub.

Kavandatav patrulltee-2 lõikub Vasknarva (maaparandussüsteem 1106220010040/ ehitis 001) maaparandussüsteemi eesvooluga. Vasknarva maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd ulatub mõlemal kaldal 12 meetri kaugusele. Eesvoolu kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist.

Eeltoodust lähtuvalt palume KMH läbiviimisel ja KMH aruande koostamisel arvestada kavandatava Narva jõe äärse patrulltee-2 lõikumisega Vasknarva maaparandussüsteemi eesvooluga ning hinnata planeeritavate tegevuste mõju maaparandusehitisele ja selle rajatistele, arvestades maaparandusseadusest tuleneva maaparandusehitise ja selle rajatiste korrashoiu ning toimimisvõime tagamise kohustusega (maaparandusseadus § 47 ja 48).

KMH programmi täiendatakse vastavalt ja ettepanekut arvestatakse KMH aruande koostamisel.

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 14.05.2025

27

Arvestades eeltooduga, puuduvad MaRu vastuväited ja täiendavad ettepanekud Narva jõe äärse patrulltee-2 KMH programmile ning MaRu hinnangul on KMH ekspertrühma koosseis piisav.

Teadmiseks võetud. KMH programmi täiendamise vajadus puudub.

Keskkonnaamet 07.04.2025 nr 6-3/25/7067

Juhime tähelepanu, et KeHJS §-s 29 on sätestatud Natura 2000 võrgustiku ala mõjutava tegevuse KMH erisus. Kui hinnatakse mõju Natura 2000 võrgustiku alale, siis peab enne KMH aruande nõuetele vastavuse kontrollimist saatma KMH aruande kooskõlastamiseks kaitstava loodusobjekti valitsejale ehk Keskkonnaametile. Selle etapiga tuleb arvestada ka KMH ajakava täpsustamisel.

KMH programmis täpsustatakse märkusele vastavalt ajakava.

Programmi lk 21 tabelis 4 on välja toodud asjaomased asutused, nende huvi põhjus ning kaasamise/teavitamise viis. Palume Keskkonnaameti kaasamise põhjuseks märkida ka KeHJS § 29 - kaitstava loodusobjekti valitsejaga KMH aruande kooskõlastamine (Natura erisus).

KMH programmis täpsustatakse märkusele vastavalt asjaomaste asutuste tabelit.

Ei saa nõustuda väitega, et kavandatava tegevusega mõju pinnasele ei avaldu ning seda KMH-s ei hinnata. Kuigi lõpliku ehitusprojekti pole veel koostatud, siis võib KMH programmist välja lugeda, et patrulltee rajamiseks on kavas rajada teetamm, pinnast koorida ja teostada kaevatöid. Kuna tee rajatakse niisketesse kooslustesse ja muutub nende veerežiim, on eeldada olulise mõju avaldumist ka pinnasele.

KMH programmi muudetakse, ettepanekut arvestatakse ja KMH aruandes hinnatakse ka mõju pinnasele.

Keskkonnaamet annab teada, et Struuga ala kohta on uuemaid andmeid kaitsealuste liikide kohta, kuid need jõuavad EELIS andmebaasi eeldatavalt nädala jooksul.

Teadmiseks võetud. KMH aruande koostamisel arvestatakse ajakohaseid registriandmeid.

Keskkonnaamet palub juba esitatud kaasatavate ekspertide nimekirja korrigeerida/täiendada järgneva info alusel:

1) kaasatavate ekspertide nimekirja tuleb lisada piirkonda tundev kalastiku ekspert, sest planeeritud tee läbib mitut kalade jaoks olulist veekogu (Jaama jõgi, Karoli struuga) ning luhtadele tee ehitamine võib tugevalt mõjutada ka mitte- kaitsealuste liikide looduslikke populatsioone;

Ettepanekuid arvestatakse ja KMH programmi täiendatakse vastavalt esitatud ettepanekutele.

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 14.05.2025

28

2) linnustiku eksperdi kirjeldust tuleks programmis täiendada järgmiselt: ekspertarvamuse tegijal peavad olema liigist laiemad teadmised, kui lihtsalt välitöö tegijal. Selle mõõtmiseks on rangemad tingimused, mida on võimalik tõendada - osalemine uuringus või ekspertiisis, mille kriteeriumiks on (kaas- )autorlus antud tööks vajaliku linnurühma/alal elutsevate lindude tundmisega. Eksperdil peab olema ka kogemus ja oskus hinnata põhjus- tagajärg seoste olemasolu;

3) botaanikul peab olema kaitsealuste taimeliikide ja niidukoosluste inventeerimise kogemus.

Käsitleda tuleks sademevee võimalikku mõju pinna- ja põhjaveele. KMH käigus tuleb hinnata teedelt ära juhitavate saasteainete esinemistõenäosust, hulka, nende võimalikku mõju pinna- ja põhjaveele ja Narva jõele ning pakkuda välja võimalikud keskkonnameetmed. Vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) § 129 lg 1 ja 3 tuleb sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist saasteainetega. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama VeeS § 129 lg 5 alusel kehtestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele. Sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist saasteainetega, ei käsitleta sademevee suublasse juhtimisena veeseaduse tähenduses.

Keskkonnaamet soovitab KMH käigus hinnata teelt ära juhitavast sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi, mis võimaldaks vähendada sademevee saasteainete sisaldusi tekkekohas ja võimaldaksid sademeveel puhastuda enne pinnasesse või veekogusse suunamist.

KMH programmi korrigeeritakse ja KMH aruandes käsitletakse mõju pinna- ja põhjaveele. Selgitame siiski, et patrulltee puhul kavandatakse väga väikese liikluskoormusega teed ning ei kavandata vett läbilaskmatu kattega teed, seega teel saasteainete teke ja tee rajamisega kaasnev sademevee käitlusvajadus on minimaalne. Arvestades väga tundlikku ehitusala on antud juhul vajalik maksimaalselt loodusliku veerežiimi säilitamine ning ehitusalade minimeerimine ja seega tõenäoliselt looduslähedaste sademeveesüsteemide kavandamine ei pruugi olla asjakohane.

Mõju hindamisel niidukooslustele on vaja analüüsida niitude edaspidise hooldamise ja taastamise võimalikkust, sh vajadusel laiemal alal kui 100 m raadiuses.

Ettepanekut arvestatakse. KMH aruande koostamisel võetakse arvesse niitude edaspidise hooldusvajaduse tagamist.

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 14.05.2025

29

KMH välitöödel leitud kaitsealuste liikide leiuandmed palume edastada Keskkonnaametile EELISesse kandmiseks. Andmete vormistamisel lähtuda Keskkonnaameti kodulehe esitatud juhistest (https://keskkonnaamet.ee/elusloodus- looduskaitse/looduskaitse/liigikaitse).

Arvestatakse leiuandmete tekkel.

Huvitatud isikute nimekirja palume kaasata ka niitude hooldajad (ei pruugi olla maaomanikud). Infot, kellele on maa antud rendile, saab Katastri riigivara ruumiandmete keskkonnast (KATRI) https://kataster.ee/riigimaa/riigimaa-haldus.

Arvestatakse kaasatavate nimekirja täiendamisel.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 08.04.2025 nr 16-12/24-12827-013

TTJA leiab, et KMH programmi peatükis 4.5 tuleb kirjeldada vibratsiooni ehituse ajal.

KMH programmi täiendatakse ehitusaegse vibratsiooni osas.

TTJA küsis KMH programmi osas asjaomaste asutuste seisukohti 17.03.2025 kirjaga nr 16- 12/24-12827-006. Vastamise tähtaeg on kuni 08.04.2025. TTJA-le on hetke seisuga edastanud oma seisukoha Transpordiamet (27.03.2025 kiri nr 7.2-4/25/18704-3), Maa- ja Ruumiamet (04.04.2025 kiri nr 6-3/24/13343-3), Keskkonnaamet (07.04.2025 kiri nr 6-3/25/7067) ja kaks eraisikut. Kõik kirjad on edastatud Politsei- ja Piirivalveametile pärast nende laekumist TTJA- le.

Teadmiseks võetud.

Muinsuskaitseamet 10.04.2025 nr 5-14/842-1

Juhime tähelepanu, et pinnasetöödel tuleb olla tähelepanelik ja arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

Märkust arvestatakse KMH aruande koostamisel.

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 14.05.2025

30

Lisad Lisa 1 Keskkonnamõju hindamise algatamise taotlus ja otsus

Algatamise taotlus https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/ registreerimise nr: 16-12/24-12827

Algatamise otsus:

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 14.05.2025

31

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 14.05.2025

32

Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 14.05.2025

33

Lisa 2 KMH programmile esitatud ettepanekute kirjad ja vastuskirjad

Eraldi fail

Lisa 3 Avaliku arutelu protokoll

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programmi avaliku arutelu protokoll

Koosoleku kuupäev: 10.04.2025 a kell 14-15

Koosoleku toimumiskoht: Alajõe teenuskeskus (Valla tn 8, Alajõe)

Koosoleku läbiviija: Piret Toonpere

Koosoleku protokollija: Piret Toonpere

Koosoleku osalised: Piret Toonpere (LEMMA OÜ)

Viktoria Burtin (TTJA)

Raivo Metsma (PPA)

Natalia Abel (PPA)

Aivo Liinat (PPA)

Merle Tikk (PPA)

Martin Miller (Alutaguse VV)

Juri Vilde

Koosolekul olid kohal projektiga seotud osapooled ja isikud kellel olid konkreetsed küsimused/ettepanekud, seega loobuti kohalviibijate nõusolekul programmi tutvustamisest ning asuti küsimuste arutamise juurde.

Kohale tulnud eraisik soovis arutada temale kuuluva maa läbimist kavandatava teega ja sellega seotud maaomandi ning piirangute tehnilisi küsimusi. PPA esindajad selgitasid tee rajamisega seotud küsimusi. Võeti teadmiseks isiku info tema maaüksusele paiknevate maakütte trasside osas. Ettepanekud ja küsimused KMH osas puudusid.

Alutaguse VV esindaja tõi välja vajaduse pöörata tähelepanu truupide dimensioneerimisele lähtudes väga muutuvatest veetasemetest. Liiga väikese läbilaskega truubid võivad hakata piirama vee liikumist ja soodustada jõeharude kinnikasvamist.

Infot arvestatakse KMH koostamisel. Mõju veekogudele on märgitud KMH programmis hindamisvaldkonnana.

Alutaguse VV esindaja tõi välja vajaduse tähelepanu pöörata kasutatava ehitusmaterjali ja selle mõjude osas.

Antud aspekti arvestatakse KMH koostamisel. Mõju pinnasele on märgitud KMH programmis hindamisvaldkonnana.

Koosolek lõppeb kell 15:00

Struuga ja Karoli luha patrulltee-2 ala linnustiku uuring

Koostajad: Pelle Mellov, Leho Luigujõe

2025

1. Struuga ja Karoli luha linnustiku inventuur

Struuga MKA linnustiku inventuuril keskenduti öösel ja hämarikul aktiivsetele linliuknuliikidele vastavalt töö lähteülesandele ja kaitseala kaitse-eesmärgis toodud sihtliikidele: rukkirääk, rohunepp ja sooräts. Inventuuri käigus registreeriti ka teised kohatud kaitsealused linnuliigid, kelle osas kasutati täiendava materjalina PlutoF (Abarenkov jt, 2025) ja EELIS andmebaasides olevaid leiukohtade andmeid (perioodil 2021 - 2025).

Inventeerimise eesmärgil külastati ala neljal korral: 18. mai, 28.mai, 1.-2. juuni ja 24. august. Põhjusel, et ajaliselt viibiti kevadel alal õhtuti ja öösiti, mis on õõnetuvi, taida, luha-sinirinnu, lõopistriku, väänkaela, väike-kirjurähni ja hallpea-rähni leidmiseks mitteoptimaalne aeg, ei saa väita nende liikide mittepesitsemist alal, arvestades neile pesitsemiseks sobiliku elupaiga olemasolu. Inventeerimise tulemustest annab ülevaate Joonis 1 ning Tabelid 1 ja 2.

Joonis 1. Struuga ja Karoli luhtade kaitsealuste linnuliikide levik, planeeritavad patrullteelõigud ja soovitatavad truubikohad.

Tabel 1. Struuga MKA kaitsealuste linnuliikide registreeritud leiukohad, nende seisund ja leiukohtade kirjed. Leiukohad, millele planeeritav patrulltee potentsiaalselt mõju avaldab on tähistatud X-ga.

Liik KKR kood Seisund Viimane inventeerimine Paaride/isaslindude arv Mõju

Teder KLO9123265 Teadmata 2016 6

Rukkirääk KLO9123259 Väga hea 2016, 2025 7, 5 X

Täpikhuik KLO9123271 Hea 2016, 2025 1, 0 X

Täpikhuik KLO9123272 Väga hea 2016, 2025 4, 4 X

Mustsaba-vigle KLO9123263 Hea 2016, 2025 1, 1 X

Rohunepp KLO9100034 Karoli Halb 2000, 2001, 2025 1, 1, 0 X

Rohunepp KLO9100033 Jaama Hea 2001, 2025 8, 0 X

Rohunepp KLO9123260 Struuga Väga hea 2021, 2023, 2025 3, 20, 5 X

Punajalg-tilder KLO9123264 Hea 2016, 2025 1, 1 X

Jõgitiir KLO9123273 Väga hea 2016, 2023, 2025 5, 4, 2 X

Hüüp KLO9123270 Väga hea 2016, 2025 1, 1 X

Jäälind KLO9123258 Hea 2016, 2020, 2023 1, 1, 1 X

Väänkael KLO9123261 Teadmata 2016 2

Punaselg-õgija KLO9123275 Hea 2016, 2025 1, 1 X

Punaselg-õgija KLO9123262 Teadmata 2016 1

Kaldapääsuke KLO9123266 Halb 2016, 2025 20, 0 X

Hänilane KLO9123268 Väga hea 2016, 2025 1, 0 X

Hänilane KLO9123267 Väga hea 2016, 2025 2, 1 X

Hänilane KLO9123269 Teadmata 2016 2

Väike luik KLO9127766 Teadmata 2020 20 isendit X

Väikeluik KLO9127755 Teadmata 2020 50 isendit X

Tabel 2. 2025. a inventuuri ja PlutoF andmebaasi põhjal kindlaks tehtud uued kaitsealuste linnuliikide pesitsusaegsed leiukohad Struuga mka-l. Leiukohad, millele planeeritav patrulltee potentsiaalselt mõju avaldab on tähistatud X-ga.

Liik Leiukoha nr Koordinaadid Seisund Viimased leiud Paaride/isaslindude arv Mõju

Rooruik 1 59.0350595 27.7467736 Väga hea 2025 1 X

Rooruik 2 59.0334533 27.7429387 Väga hea 2025 1 X

Rukkirääk 1 59.0314644 27.7453487 Väga hea 2025 1 X

Rukkirääk 2 59.0351832 27.7529856 Väga hea 2025 1 X

Rukkirääk 3 59.0345358 27.7556409 Väga hea 2025 1 X

Rukkirääk 4 59.036059 27.7606619 Hea 2025 1 X

Täpikhuik 1 59.0184001 27.7355248 Hea 2025 1 X

Väikehuik 1 59.0458035 27.7682256 Hea 2025 1 X

Sookurg 1 59.0176714 27.7396078 Hea 2025 1 X

Mustviires 1 59.0359666 27.7436163 Väga hea 2025 17 X

Hüüp 1 59.0327285 27.7475233 Väga hea 2025 1 X

Roo-loorkull 1 59.0359372 27.7380000 Väga hea 2023 1 X

Valgeselg-kirjurähn 1 59.020347 27.7419287 Hea 2025 1 X

Punaselg-õgija 1 59,023894 27,736274 Hea 2025 1

Jõgitiir 1 59,0365635 27,713245 Hea 2025 1

Struuga MKA-l 2025. aastal läbiviidud linnustiku inventuuri ja PlutoF andmebaasi juhuvaatluste põhjal on ala looduskaitseline väärtus jätkuvalt väga kõrge. Lisaks teadaolevatele liigi leiukohtadele tuvastati mitu uut kaitsealuse liigi leiukohta, seejuures esimest korda kohati Struugal väikehuika (II kat) ja mitut väikehüüpi, kes pole küll kaitse all, kuid on alale iseloomulikele loodusväärtustele headeks indikaatorliikideks. Luhasüsteem on üldiselt heas seisundis, kuid põhjapoolse Karoli luha osa seisund on hooldamise puudumise tõttu halvenev. Karoli luhal on suur potentsiaal saada (taas) väga väärtuslikuks elupaigaks mitmetele kaitsealustele linnuliikidele, kuid hetkel on lamandunud kõrrelised ja võsastumine elupaiga enamikele neist sobimatuks muutnud.

Võttes arvesse inventeerimise ajalist ja ruumilist piiritletust koostati ülevaade planeeritava patrulltee potentsiaalsest mõjust kaitseala linnustikule alal leiduvate spetsiifiliste elupaikade põhjal. Lisaks registreeritud linnuliikidele asetati maastikule ka need kaitsealused linnuliigid, kelle esinemine on sobiliku elupaiga tõttu tõenäoline (Tabel 3, 4).

Tabel 3. Kaitsealused linnuliigid, kelle pesitsemine Struuga MKA-l on kindlaks tehtud või kelle pesitsemine on tõenäoline. Tärniga on tähistatud kaitseala sihtliigid. Viimased kolm veergu iseloomustavad liigile sobiliku elupaiga ohtrust planeeritava tee lõikude 1, 2a ja 2b lähipiirkonnas, millest tulenevalt võib eeldada pesitsuspaaride arvu vastavas piirkonnas.

Liik Tuvastatud pesitsuskindlus perioodil 2021 - 2025 Kaitsekategooria Lõik 1 Lõik 2a Lõik 2b

Rooruik Territoriaalselt käituv isend pesitsusajal sobivas biotoobis III +++ +++

Rukkirääk* Territoriaalselt käituv isend pesitsusajal sobivas biotoobis III +++ + +

Täpikhuik Territoriaalselt käituv isend pesitsusajal sobivas biotoobis III +++ +

Väikehuik Territoriaalselt käituv isend pesitsusajal sobivas biotoobis II ++ ++

Sookurg Kohati liiki pesitsusajal sobivas biotoobis III +++ ++ +

Mustsaba-vigle Kohati paari pesitsusajal sobivas biotoobis II ++

Rohunepp* Territoriaalselt käituv isend pesitsusajal sobivas biotoobis II +++

Punajalg-tilder Kohati paari pesitsusajal sobivas biotoobis III ++

Mustviires Kohati paari pesitsusajal sobivas biotoobis III +++

++

Jõgitiir Kohati paari pesitsusajal sobivas biotoobis III ++ + ++

Hüüp Territoriaalselt käituv isend pesitsusajal sobivas biotoobis II +++ ++ ++

Väikehüüp Territoriaalselt käituv isend pesitsusajal sobivas biotoobis

++ ++ ++

Roo-loorkull Lennuvõimestunud pesakond III +++ +

Jäälind Kohati paari pesitsusajal sobivas biotoobis II ++ ++ ++

Valgeselg-kirjurähn Kohati liiki pesitsusajal sobivas biotoobis II ++ + +

Punaselg-õgija Kohati liiki pesitsusajal sobivas biotoobis III ++ + ++

Kaldapääsuke Kohati liiki pesitsusajal sobivas biotoobis III +++ +++ +++

Hänilane Kohati liiki pesitsusajal sobivas biotoobis III +++

+

Laululuik — II + + +

Teder — III

Õõnetuvi — III +

Tait — III + + +

Luha-sinirind — II + + +

Lõopistrik — III + + +

Sooräts* — II +

+

Händkakk — III +

Väänkael — III + +

Väike-kirjurähn — III + + +

Hallpea-rähn — III +

+

Tabel 4. Kaitsealused linnuliigid, kelle esinemine Struuga MKA-l on seotud toitumisega rändepeatusel või pesitsusajal. Viimased kolm veergu iseloomustavad liigile sobiliku toitumisala ohtrust planeeritava tee lõikude 1, 2a ja 2b lähipiirkonnas, millest tulenevalt võib eeldada isendite arvu vastavas piirkonnas.

Liik Esinemine perioodil 2021 - 2025 Kaitsekategooria Lõik 1 Lõik 2a Lõik 2b

Mudatilder Rände peatuspaik III +++ +

Heletilder Rände peatuspaik III +++

Väikeluik — II +

+

1. Patrulltee rajamisega kaasnevad otsesed ja kaudsed mõjud Struuga mka kaitsealustele linnuliikidele

Tabelis 5 on toodud patrulltee rajamisega kaasnevate võimalike mõjude avaldumine, nimetus, toime ja tagajärg linnustikule. Tee lõikude 1, 2a ja 2b võimalikud negatiivsed mõjud registreeritud kaitsealustele linnuliikidele on toodud tabelites 6, 7 ja 8. Mõjude täpsem kirjeldus ja ennetavad ning leevendavad meetmed on toodud allpool.

Tabel 5. Patrulltee rajamisega kaasnevad võimalikud mõjud.

Mõju avaldumine

Mõju nimetus Mõju toime Mõju tagajärg

Planeerimine 1.1) Tee ja sildade paiknemine

Oluliste pesitsus-, toitumis- või kogunemispaikade katmine taristuobjekidega

Oluliste pesitsus-, toitumis- või kogunemispaikade kahjustamine või hävimine - kaitsealuste väärtuste rikkumine

1.2) Teetammi rajamine, truupide paiknemine

Pinna- ja pinnasevee liikumise tõkestamine

Eelkõige suuremate veepääsude ahendamine aeglustab vee liikumist luhasüsteemis, mis soodustab veepeegli kinnikasvamist, roostike laialdaset levikut ja lagealade võsastumist; Teetamm takistab suurvee ajal vee loomulikku liikumist, vähendades üleujutusaegset vee sügavust (soodustab võsastumist) või paiguti pärssides veetaseme alanemist (mõju maaspesitsejatele); Tee all olev tihendatud pinnas takistab kuival perioodil vee imbumist kaldast eemale, põhjustades teest maa poole jääva taimestiku teisenemist.

Ehitusaegne 2.1) Liiklus- ja ehitustegevus

Pesitsuse nurjumine; mürataseme tõus; inimtegevuse suurenemine

Kaldavallis, maapinnal, rohunditel või puudel asuvate pesade hävimine või linnupoegade hukkumine mehhaaniliselt; Tee ehitamisega kaasnev masinate liikumine ja müra ning inimese kohalolu mõjuvad lindudele otseselt peletavalt; Masinate põhjustatud vibratsioonid raskendavad paljude kurvitsaliste toitumist; Lindude kutse- ja märguandehäälitsused on vähemkuuldavad (sh aegsasti reageerimine ohtude).

2.2) Masinate manööverdamine ja parkimine tee piiridest väljaspool

Luha pinnase kahjustamine; roobaste tekitamine

Luha pinnase kahjustamisel kahjustub ka rohttaimede juurekamar ja tugeva häiringuga, sh paljandunud pinnasega, kohtades on suur oht invasiivsete võõrliikide nt Kanada kuldvitsa juurdumisele ja levikule, mis muudavad luha taimestikku ja vastavaid pesitsutingimusi; Sügavad roopad takistavad vee loomulikku liikumist kõrgvee perioodil ja võivad paiguti kiirendada või pärssida veetaseme alanemist.

2.3) Ehitusmaterjalide sh kooritud pinnase ladustamine tee piiridest väljaspool

Luha pinnase kahjustamine Luha pinnase kahjustamisel kahjustub ka rohttaimede juurekamar ja tugeva häiringuga, sh paljandunud või kokkukuhjatud pinnasega kohtades on suur oht invasiivsete võõrliikide nt Kanada kuldvitsa juurdumisele ja levikule, mis muudavad luha taimestikku ja vastavaid pesitsutingimusi

2.4) Tee mulde rajamine

Teemulde rajamisel suure orgaanilika või savi sisaldusega täitematerjalide (sõelmete) kasutamisel taimede kasvupinna tekitamine

Paljandunud kavupinna tekkides on uur oht invasiivsete võõrliikide nt Kanada kuldvitsa juurdumisele ja levikule, mis muudavad luha taimestikku ja vastavaid pesitsutingimusi; Eemalt kohaletoodud täitematerjalides võib leiduda invasiivsete võõrliikide juuri ja seemneid.

Käitamisaegne 3.1) Liiklemine teel Mürataseme tõus; inimtegevuse suurenemine

Masinate liikumine ja müra ning inimese kohalolu mõjuvad lindudele otseselt peletavalt; Masinate põhjustatud vibratsioonid raskendavad paljude kurvitsaliste toitumist (vibratsioonid levivad kaugemale just märjemates kooslustes); Lindude kutse- ja märguandehäälitsused on vähemkuuldavad.

3.2) Tee hooldustööd Avalduvad ehitusaegsed mõjud

Avalduvad ehitusaegsed tagajärjed

3. Mõju avaldumine kaitsealuste linnuliikide leiukohtadele

Tabel 6. Kaitsealuste liikide leiukohtade tundlikkus patrulltee lõigu 1 rajamise suhtes. Koondhinnangu saamiseks liideti negatiivsete mõjude skoorid vastavalt: 0–6 - vähene, 7–10 - keskmine, 11< - tugev.

Liik Elupaik Avalduva negatiivse mõju tugevuse hinnang: vähene (-), keskmine (--), tugev (-- -)

Koondhinnang

1.1 1.2 2.1 2.2 2.3 2.4 3.1 3.2

Rukkirääk KLO9123259

- - - - -

vähene

Täpikhuik KLO9123271

–

- - –

- keskmine

Täpikhuik KLO9123272

-

- - –

- vähene

Mustsaba-vigle KLO9123263 - – – - - – - - tugev

Rohunepp KLO9100033 - – - - - – -

keskmine

Rohunepp KLO9123260

–

- - –

vähene

Punajalg-tilder KLO9123264 - — — - - – - - tugev

Jõgitiir KLO9123273

- -

-

vähene

Kaldapääsuke KLO9123266

–

- vähene

Hänilane KLO9123268 -

— - - –

keskmine

Hänilane KLO9123267 - - – - - –

keskmine

Rooruik 1

-

vähene

Rooruik 2

-

-

vähene

Rukkirääk 1 - — — - - -

keskmine

Täpikhuilk 1

- - - - – - - keskmine

Sookurg 1

— - - – - – keskmine

Mustviires 1

– -

vähene

Hüüp 1

— - - –

- keskmine

Valgeselg-kirjurähn 1

—

- vähene

Tabel 7. Kaitsealuste liikide leiukohtade tundlikkus patrulltee lõigu 2a rajamise suhtes.

Liik Elupaik Avalduva negatiivse mõju tugevuse hinnang: vähene (-), keskmine (--), tugev (---) Koondhinnang

1.1 1.2 2.1 2.2 2.3 2.4 3.1 3.2

Rohunepp KLO9100034

puudub

Jõgitiir KLO9123273

– -

-

vähene

Hüüp KLO9123270

- –

- - vähene

Jäälind KLO9123258 - - –

- - vähene

Kaldapääsuke KLO9123266

–

- vähene

Punaselg-õgija KLO9123275 – - — - - -

- keskmine

Rukkirääk 2 - - — - - -

keskmine

Rukkirääk 3 - - — - - -

keskmine

Rukkirääk 4

- - - - -

vähene

Väikehuik 1

– — - - - - - keskmine

Mustviires 1

—

vähene

Roo-loorkull 1

–

vähene

Tabel 8. Kaitsealuste liikide leiukohtade tundlikkus patrulltee lõigu 2b rajamise suhtes.

Liik Elupaik Avalduva negatiivse mõju tugevuse hinnang: vähene (-), keskmine (--), tugev (---) Koondhinnang

1.1 1.2 2.1 2.2 2.3 2.4 3.1 3.2

Jõgitiir KLO9123273

- -

-

vähene

Punaselg-õgija KLO9123275 – - — - - - - - tugev

Rooruik 1

–

-

vähene

Rukkirääk 2 - - — - - -

keskmine

Rukkirääk 3 - - — - - -

keskmine

Mustviires 1

—

-

vähene

Roo-loorkull 1

–

-

vähene

4. Avalduvate mõjude kirjeldus ja leevendavad meetmed

Kavandatava patrulltee lõigud 1 ja 2a kulgevad piki Narva jõe kallast ja lõik 2b piki Jaama jõe kallast peamiselt mittehooldataval põõsastiku vööndis, mis ei ole enamikele nimetatud kaitsealustele liikidele pesitsemiseks optimaalne. Lisaks paikneb teelõik 1 juba varasemalt kasutuses oleval loodusliku kattega pindamata teel. Kaitsealustele linnuliikidele olulisemad pesitsusalad jäävad tee lõikudest 1 ja 2a peamiselt läände ega põhjusta seetõttu elupaikade killustumist.

1.1. Tee ja sildade paiknemine - leevendavad meetmed puuduvad

Senise loodusliku kattega pindamata tee asendamine kruusateega lõigul 1 ei vähenda otseselt pesitsustingimusi, kuna inimeste ja masinate liikumine mööda teed on toimunud ka varem. Lõikud 2a ja 2b paiknevad hooldamata luhal, kus kaitsealustele linnuliikidele on pesitsemiseks sobivat maastikku vähe. Eeldatavasti väheneb kruusatee rajamisega mitme liigi elupaigas toitumisalade pindala, kuid ümbritsevas maastikus ei ole see ühelegi neist limiteeriv tegur. Samuti ei avaldu mõju kogunemispaikadele, kuna need asuvad eelistatult ala keskosades.

Kõige suuremaks võimalikuks ohuks peeti Jaama jõe suudmes asuva silla põhjapoolse otsa paiknemist kaldapääsukese koloonia (KLO9123266) alal. Välitöödel mõõdeti kaldapääsukestele potentsiaalse pesitsemiseks sobiva liivase kaldajärsaku ulatust ning leiti, et planeeritava tee teljest jäi sobiv kalda osa ca 80 m kaugusele, mistõttu otsene mõju on välistatud. Samuti leiti, et antud kaldajärsak on enamikel aastatel kaldapääsukestele pesitsemiseks ebasobiv, mille selgitamiseks kasutati Keskkonnaagentuuri Narva jõe Vasknarva hüdromeetriajaama veetaseme andmerida (Keskkonnaagentuur, 2025). Pesitsemiseks sobivaks kriteeriumiks loeti juunikuu veetaseme kõrgus kuni +70 cm (arvestuslikust nullist), mis tähendab 50 cm kõrgust paljandunud liivakallast. Viimase 20 aasta juunikuu keskmine veetase on olnud aga +90 cm, mis tähendab, et kaldapääsukeste pesitsemine seal on pigem harv ja enamikel aastatel on koht neile ebasobiv. 2016. aastal, mil elupaika viimati inventeeriti (20 pesakoobast) oli juunikuu keskmine veetase +41 cm, kuid nii soodsaid tingimusi on harva. Seega võib ka silla potentsiaalset negatiivset kaudset mõju pidada väheoluliseks.

1.2. Teetammi rajamine, truupide paiknemine - leevendavad meetmed

Jaama jõgi jaotab sealsed liikide elupaigad suures pildis kaheks jõesängi ja kanaliga eraldatud struugaks. Sellest tulenevalt võib kummalgi osal eristada tee tammi rajamisega kaasnevat hüdroloogilise režiimi muutuse peamist mõju: lõunapoolsel (Vasknarva) struugal aeglustub pinnavee liikumine; põhjapoolsel (Jaama) struugal pikeneb suurveeaegse üleujutuse kestus ning suureneb veetase. Samal põhimõttel aeglustub pinnavee liikumine ja pikeneb suurvee kestus põhjapoolsel Karoli luhal.

Ehkki teetammi rajamisel kaasnev potentsiaalne mõju pinnavee voolu aeglustamise näol ja seetõttu luhaniidu võsastumise intensiivisumisele on peamiselt seotud Vasknarva ja Karoli osadega kehtib see vähemal määral ka Jaama osas. Mõju hetkeline ulatus on väike, kuid pikemas perspektiivis siiski oluline. Selle leevendamiseks on oluline rajada teetammi alt läbivaid truupe just madalamatesse kohtase, kus vesi ka loomupäraselt suurveeajal luhalt jõkke ja vastupidi liigub. Soovituslikud truubikohad on näidatud Joonisel 1.

Pinnavee voolu tõkestaval toimel on teetammi rajamisel potentsiaalne mõju ka üleujutuse kestusele ja vee sügavusele, mis põhjustab maas pesitsevatele liikidele üleujutuse püsimisel ebasobivaid pesitsustingimusi (rukkirääk, täpikhuik, mustsaba-vigle, rohunepp, punajalg-tilder, hänilane, hüüp). Selle mõju leevendamisel on võtmetähtsusega Jaama jõe ja Karoli oja suudmesse rajatavad sillad: sildade kaldatoed peavad jõe kaldast olema piisavalt kaugel, et nendel ei oleks veevoolu takistavat mõju (ka suurvee ajal). Kõrgvee- aegne kiire vool on oluline ka jõesoppide roostumise vältimiseks ja seeläbi veepeegli pindala säilitamiseks, mis on otseselt seotud jõgitiiru ja mustviire toitumistingimustega.

Pinnase vee imbumise takistamist (teealuse pinna tihendamisel) põuaperioodidel Narva jõe suunast maa poole otseselt leevendada ei saa, kuid seda olulisem on teed läbivate truupide rajamine madalates kohtades (Joonis 1).

Tee 2b rajamine võib kergendada juurdepääsu Karoli luhta hooldavale tehnikale, mis on hetkel raskendatud, kuigi selleks on rajatud sild üle Karoli soodi.

2.1. Liiklus- ja ehitustegevus - ennetavad meetmed

Tee rajamisega kaasnev liiklus- ja ehitustegevus on ajutine, kuid potentsiaalselt suure negatiivse mõjuga paljudele liikidele nii pesitsusajal kui rändepeatusel. Kuna pesitsusrahu tagamine on siinses kontekstis olulisem rändepeatustingimustest, tuleb ennetava meetmena ajastada tee ja sildade rajamine pesitsuvälisele perioodile. Arvestades, et

varakevadel on tee-ehitus suurvee tõttu välistatud, on ehitustöödeks sobilik ajavahemik august-veebruar.

2.2.–2.4. Võõrliikide levik ja veerežiimi muutus - ennetavad meetmed

Invasiivsete võõrliikide levik on üha enam esile kerkiv probleem, mille ilmnemisel on hilisemad ohjamismeetmed väga kulukad ja sageli vähetulemuslikud. Seda enam on oluline nende levikut soodustavatest tegevustest hoidumine, eriti looduskaitsealadel. Struuga MKA on oma loomult väga sobiv kasvupaik mitmetele invasiivsetele taimeliikidele nagu kanada kuldvits, verev lemmalts, vooljas pargitatar ja sahhalini pargitatar, mis kõik on ka Narva jõe piirkonnas registreeritud. Võõrliigid on sagedamini levinud asulapiirkondades ja häiringualadel, kus looduslik taimkate on kahjustunud või on pinnast transporditud ning tee rajamine taolist häiringut just põhjustabki.

Seega tuleb tee ehitamisel vältida ehitusmaterjalide (sh pinnase) ladustamist tee piiridest väljapoole jääval kaitseala pinnal. Sama kehtib ka masinate liikumise ja manööverdamise kohta, kuid selle vältimatus olukorras teha seda külmunud pinnasega, lokaalselt ja eelistatult lintroomikutega masinaga. Nii väheneb ka veerežiimi muutmise oht roobaste tekkimise vältimise näol.

Teetammi (tee mulde) rajamisel tuleb vältida vaba kasvupinna tekkimist, mistõttu tuleb kasutada taimede kasvuks ebasobivaid täitematerjale (sõelmeid), milleks on paekivikillustik. Eelnevalt samast kooritud pinnast võib teetammi külgedele tagasi laotada, kuid mingil juhul ei tohi kõrge orgaanika või savi sisaldusega täitematerjali tuua mujalt juurde.

3.1. Liiklemine teel

Teel liiklemine nii masinatega kui jalgsi põhjustab mitmesuguseid häiringuid nii pesitsevatele kui rändel peatuvatele lindudele. Arvestades tee sihtotstarvet võib tee kasutamisest tulenevaid negatiivseid mõjusid pidada väheoluliseks eeldusel, et tee piiridest väljaspool on pesitsusperioodil (1. aprill - 15. juuli) luhal viibimine keelatud. Samuti tuleks teel masinatega sõites hoida aeglast tempot ehk aastaringseks piirkiiruseks tuleks seada 20 km/h.

3.2. Tee hooldustööd - ennetavad meetmed

Tee hooldustöödel avalduvad mõjud on üldjoontes samad nagu ehitusaegsed (Tabel 5). Ennetavad meetmed on kirjeldatud ülalpool punktis 2.1.

5. Soovitused tee ehitusprojektile

Tee rajamisel ei tohi mingil juhul rajada tee piirdekraave, käesoleva eksperthinnangu koostamisel on antud hinnangute ja soovituste andmisel eeldatud, et tee rajatakse ilma piirdekraavideta. Juhul, kui kasvõi osaliselt kavatsetakse rajada teele piirdekraavid ei ole kaitsealuste liikide elupaikadele avalduvate mõjude hinnang ja seda vähendavad meetmed asjakohased.

Eksperthinnangu koostamisel kaardistati teed läbivate truupide asukohad lähtuvalt eeldatavatest suurvee-aegsetest otseühendustest luhal voolava vee ja Narva jõe vahel. Truupide olemasolu antud kohtades on oluline nii eelpool mainitud looduskaitseliste väärtuste säilitamiseks, kui ka tee kestvuse pikendamiseks. Truupide rajamisel ei tohi veepääsusid süvendada, mis tähendaks kuivendava mõju tekkimist. Truubi kuju ei tohiks olla täissilinder vaid poolsilinder, mille diameetrikülg asub vahetult vastu maapinda, et mitte takistada pinnavee voolu. Truubi läbimõõt väikese veemahuga kohtades võiks minimaalselt olla 70 cm ja suure veemahuga truupidel vähemalt senise voolusängi laiune. See tähendab, et truubikohtades, kus pinnavee vool toimub eelduslikult vaid suurvee ajal on teetammi kõrgus ca 1 m.

Teetruupide kaardifailis on lisaks truupide asukohtadele märgitud eeldatav vee liikumine ja lisaks ka soovitused tee marsruudi liigutamiseks. Truubid on esitatud joonena näidates truubi paiknemise suunda. Samuti on need joonistatud pikematena ning tee marsruudi muutmisel tuleks truup rajada tee ja truubi joone ristumiskohta (joonis 1).

6. Järeldused

Struuga maastikukaitsealale Patrulltee 2 rajamisel on võimalik oht kahjustada kaitseala

kaitseväärtuseid ja sihtliikide elupaikasid. Mõjude hindamiseks viidi läbi kaitstavate linnuliikide

inventuur ja kaasati EELIS-e ja PlutoF andmebaaside kirjed. Käesolevas eksperthinnangus leiti,

et patrulltee rajamise olulised otsesed ja kaudsed negatiivsed mõjud on seotud tee sildade ja

truupide planeerimisega, teetammi ehitusvõtetega ja ehitustööde ajastamisega. Tuvastatud

mõjusid ennetavad ja leevendavad meetmed on tekstis lahti kirjutatud ning nende rakendamisel

võib patrulltee rajamise koondmõju Struuga MKA kaitsealustele linnuliikidele pidada väheseks.

Viited:

1. Abarenkov, Kessy; Tedersoo, Leho; Nilsson, R. Henrik; Vellak, Kai; Saar, Irja; Veldre, Vilmar; Parmasto, Erast; Prous, Marko; Aan, Anne; Ots, Margus; Kurina, Olavi; Ostonen, Ivika; Jõgeva, Janno; Halapuu, Siim; Põldmaa, Kadri; Toots, Märt; Truu, Jaak; Larsson, Karl-Henrik; Kõljalg, Urmas (2010). PlutoF - a Web Based Workbench for Ecological and Taxonomic Research, with an Online Implementation for Fungal ITS Sequences. Evolutionary Bioinformatics, 6, 189 - 196. doi: https://doi.org/10.4137/EBO.S6271.

2. Keskkonnaagentuur. Narva jõe Vasknarva hüdromeetriajaam. Riikliku keskkonnaseire programmi allprogramm. Andmed on kättesaadavad https://estmodel.app/et/#/measurements?station=SJA2718000.

Narva jõe patrulltee-2 kavandatava ehitustegevuse võimalike mõjude kohta

Struuga linnu- ja loodusala veekogudele ja kalastikule

EKSPERTHINNANG

Tellija: Lemma OÜ

Töö teostaja: Eesti Loodushoiu Keskus

Vastutav ekspert: Meelis Tambets

Tartu, september 2025

2

Sissejuhatus

Käesolev uuring on läbi viidud eesmärgiga anda sisend Narva jõe ülemjooksule kavandatava Narva jõe

Patrulltee-2 ehitamise ja ekspluatatsiooni võimalike mõjude hindamiseks Natura 2000 võrgustikku

kuuluva Struuga linnu- ja loodusala veekogudele ja kalastikule. Hindamise keskmes on kavandatava

tegevuse võimalikud mõjud teega ristuvatele veekogudele ja nendega seotud kalastikule, sealhulgas

kaitstavatele liikidele ja elupaigatüüpidele Natura 2000 võrgustiku aladel.

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on riigipiiri valve tõhustamiseks patrulltee rajamine Narva jõe

ülemjooksule. Ligipääsuks jõele kasutatakse üldkasutatavaid või juba inimharjumustena

väljakujunenud teid. Kavandatavaks tegevuseks on Narva jõe äärde patrulltee-2 rajamine.

Patrulltee-2 on kavandatud alates Vasknarvast kuni Narva jõe äärde jääva kavandatava asukohani

„Karoli“ (Joonis 1). Tee kogupikkus on ~7,0 km, sh on vaja lõigule rajada 3 silda ja 1 torusild.

Patrullteele ja sellega seotud rajatisele on esitatavad järgmised nõuded:

patrulltee asukoht peab kulgema jõe kaldal, võimalikult veepiiri lähedal va juhul, kui maastik ei

võimalda nõuetele vastava patrullraja ehitamist veepiiri lähedale;

patrulltee peab kandma kergliiklussõidukeid kogumassiga kuni 3,5 t;

patrulltee liikuvate kergliiklussõidukite liikumiskiirus kuni 30 km/h;

patrulltee pealtlaius 3,5-4 m;

patrulltee peab võimaldama ületada veetakistusi ja soiseid maa-alasid (sh maastikusõidukitega).

patrulltee peab olema läbitav (nii jalgsi kui ka maastikusõidukiga) sõltumata aastaajast või

ilmastikuoludest (nt üleujutus, jää vms).

Kavandatavad patrulltee lõikude pikkused, võimalikud alternatiivid (Joonis 1) ja kattuvus Narva jõe

äärsete Natura 2000 võrgustiku aladega on järgnev:

lõik 1 – pikkus u 3,3 km, kulgeb suures osas Struuga loodus- ja linnualal;

lõik 2 - rajamiseks on kaks alternatiivi:

alternatiiv 2a - pikkus u 3 km, kulgeb Narva jõe ääres, Karoli luha idapoolses servas ja jääb suures osas

Struuga loodus- ja linnualadele;

alternatiiv 2b - uue vajaliku teeosa pikkus u 2 km, esineb väike kattuvus Karoli luhaga (antud lõigus oli

tee kavandatud ka seirepositsiooni läbipääsuteena, mis on hinnatud „Narva jõe äärde kavandatavate

seirepositsioonide KMH aruande“ raames).

3

Joonis 1. Patrulltee-2 põhimõtteline paiknemine. Patrulltee paiknemine on indikatiivne ja täpsustub

KMH tulemuste alusel.

Eksperthinnangu koostamisel on aluseks võetud lähteülesanne ning selle lisad, olemasolevad

andmeallikad (sh EELIS, varasemad aruanded ja uuringud), samuti välitööde käigus kogutud teave.

Aruanne on üles ehitatud nii, et see eristab hinnanguid Natura 2000 võrgustiku aladele ja muudele

keskkonnamõju objektidele ning sisaldab hinnanguid, leevendusmeetmete soovitusi ja vajadusel

ettepanekuid järelseireks. Aruande koostasid Einar Kärgenberg, Meelis Sepp, Mart Thalfeldt ja Meelis

Tambets.

Kavandatavate tegevuste mõjupiirkonda jäävad vooluveekogud

Kavandatav tee paikneb Alutaguse rahvuspargi (KLO1000669) ja Struuga loodusala (RAH0000602,

EE0070128) piires.

Kavandatav tee on kuni 7 km pikkune. Tee kulgeb Alutaguse vallas, algab Vasknarva külas, kulgeb

Jaama külas ja lõppeb Karoli külas. Eesmärk on trass rajada võimalikult Narva jõe kaldale. Planeeritav

tee trass kulgeb piki Narva jõe kallast mööda jõe kaldavalli ja üleujutatavat luhaala. Tee peab ületama

2 vooluveekogu (Jaama struuga ja Karoli oja) ning nende ühenduseks Narva jõega ja veevahetuse

parandamiseks rajatud 2 kanalit (Joonis 2 ja tabel 1).

4

Tabel 1. Patrulltee-2 lõikuvad vooluveekogud ja nende kuuluvus kaitsealuste alade koosseisu.

Kavandatava Patrulltee-2 ristumiskohad olulisemate vooluveekogudega on näidatud joonisel 2.

Joonis 2. Kavandatava Patrulltee-2 ristumised vooluveekogudega.

Vooluveekogu KKR kood Pikkus, km

Valgala, km2

Lõikumine Patrulltee-2

Natura ala

LKS §51 lõhelaste elupaik

Jaama jõgi VEE1062300 15,4 47,3 Jah Jah Ei

Narva lähtest Narva veehoidlani

VEE1062200 39,045 56157,4 Ei Jah Jah

Karoli oja VEE1062400 6,1 28,1 Jah Jah Ei

5

Kavandatavate tegevuste mõjupiirkonda jäävate Natura-ala kaitse-

eesmärgiks seatud liikide elupaigad ja elupaigatüübid.

Kavandatav tee asub mitme kaitseala piires: Struuga loodusala EE0070128 ja Alutaguse rahvuspark

(KLO1000669).

Narva jõe ülemjooks Gorodenka ojast ülesvoolu kuni Vasknarva saarteni kuulub Alutaguse Rahvuspargi

Narva jõe piiranguvööndi koosseisu. Piiranguvööndi eesmärk on Narva jõe ülemjooksu ökosüsteemi ja

kaitsealuste liikide kaitse. Kaitsealal leiduvate liikide seas on kalaliikidest nimetatud ojasilm (Lampetra

planeri), euroopa harjus (Thymallus thymallus), tõugjas, hink, võldas, vingerjas. Narva jõe osaks olevad

Jaama ja Karoli struugad ehk vanajõed kuuluvad Alutaguse rahvuspargi Struuga sihtkaitsevööndi

koosseisu. Struuga sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on poollooduslike koosluste,

pärandkultuurmaastiku ja maastikuilme säilitamine, kaitsealuste liikide ning nende elupaikade kaitse.

Kaitsealal leiduvate liigi leiukohtade hulgas nimetatakse kaitsealuste kalaliikidest ojasilmu, harjuse,

tõugja, hingu, vingerja ja võldase leiukohti. (Suurte jõgede kalastiku seisundi hindamise metoodika.

Narva jõe veekogumite kalastiku seisund. C.13. Lõpparuanne. Tartu 2024).

Kavandataval tegevusel on eeldatavasti oluline mõju kaitsealade kaitse-eesmärkidest kahele

loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübile ning kahele II lisa kalaliigile. Struuga loodusala ja Alutaguse

rahvuspargi seotud kaitse-eesmärkideks, mida antud eksperdihinnangus käsitletakse, on elupaigad

looduslikud jõed ja ojad (EL loodusdirektiivi lisa I, tüüp 3260) ja lamminiidud (elupaigatüüp 6450) ning

kalaliigid tõugjas (Aspius aspius), vingerjas (Misgurnus fossiilis), hink (Cobitis taenia) ja võldas (Cottus

gobio). Kuna kavandatava tegevusega mõjutatakse otseselt veekogude kaldavööndit ja madalaveelist

luhaosa, mis on elupaigaks hingule ja vingerjale, siis võib kavandatav tegevus peamiselt ohustada

nende kahe kalaliigi seisundit. Mõju võldase ja tõugja seisundile võib ilmneda, kui tegevusega

halvendatakse kalade rändevõimalusi ja kaasneks vee kvaliteedi halvenemine veevahetuse

halvenemise tõttu.

Vingerjat ja hinku on leitud Struuga maastikukaitsealal paiknevatest Jaama jõest ja Karoli ojast. Hinku

võib esineda struugade suudmealal, tõugjas ja võldas on antud piirkonnas eksikülalised ning satuvad

vanajõgedesse juhuslikult.

Vingerjas

Vingerjas (Misgurnus fossilis) on peidulise eluviisiga ja raskesti tabatav liik. Vingerjas on mageveekala,

kes asustab peamiselt veekogude kaldalähedast madalaveelist tsooni, eelistades pehme settega ja

lauge kaldaga taimestikurikkaid ning kiiresti soojenevaid piirkondi. Vingerjat leidub enam aeglase

vooluga jõgede lammialal paiknevates veekogudes, eeskätt vanajõgedes ja jõe seisuveelistes soppides.

Vingerjat võib leida ka kraavidest, järvedest, mõnikord jõgede kärestikulistelt lõikudelt. Eestis on

vingerja leviku põhjapiir. Vingerjas hoidub jõepõhja (mutta), kasutab fakultatiivselt õhuhingamist ja

talub hästi hapnikupuudust. Vingerjas koeb aprilli lõpust kuni juunini.

EELISe andmetel on vingerja elupaik registreeritud Narva jõe ülemjooksul (KLO9102637), Jaama jões

(KLO9102670) ja Narva jõe alamjooksul (KLO9102736). Parimad elupaigad on vingerjal muuhulgas

Narva jõe äärsed vanajõed, kohati ka Peipsi rannik, kus on vingerja arvukus kõrge. Jaama jõgi on

vingerjale erakordselt soodne elupaik. Kõrge arvukus ja mitmete generatsioonide esinemine

seireandmetes näitab, et tegemist on elujõulise asurkonnaga.

6

Jaama jõgi on vingerjale erakordselt soodne elupaik. Vingerjat võib ohustada eelkõige veekogude

süvendamisega kaasnev elupaikade hävitamine, kaldalähedase madalaveelise elupaiga asustajana on

vingerjas tundlik ka veetaseme kõikumise suhtes. Struuga maastikukaitsealal võib olla ohuteguriks

vanajõgede seisundi halvenemine, ühenduste blokeerimine. Selle ala vingerjaasurkonda saavadki

praegustes tingimustes ohustada eelkõige võimalik talvine anoksia ja läbikülmumine madala

veetaseme korral. Liigi kaitse tagatakse läbi elupaiga kaitse. Kuna EELISES on vingerja leiukohad seotud

veekogudega, siis luhaalad ei ole näidatud kaardimaterjalide hulgas. Vingerjad teevad erinevatel

eluetappidel rändeid nii piki veekogu, kui ka veekogude ja luha vahel. Elupaikade ja kudealade

kättesaadavus luhal sõltub muutuvast vee seisust. Avatud luhtade tähtsust tuleb aga vingerja kaitse

seisukohalt eriliselt rõhutada ja arvestada.

Hink

Hink (Cobitis taenia) esineb Eestis oma levila põhjapiiri lähedal. Hink eelistab selgeveelisi liivase või

mudase põhjaga kohtasid, jõgedes peamiselt aeglase vooluga lõikusid, vanajõgesid. Üldiselt väldib hink

kiirevoolulisi ja külmaveelisi veekogu osi, ent võib esineda nimetatud piirkondade taimestikurohketel

servaaladel. Võime toituda ja sigida vee madala hapnikusisalduse juures on võimaldanud hingul

asustada ka elupaiku (nt eutroofsed jõelõigud, madalaveelised lahesopid), mis eutrofeerumise tõttu

võivad olla muutunud elupaigana kõlbmatuks mitmetele teistele kalaliikidele. Hink koeb juunis-juulis

madalas (0,3-0,8 m sügavuses) vees elusate või surnud taimede lehtedele, juurtele või vartele.

Kudemiseks on oluline tiheda taimestiku esinemine veekogus.

EELISes on hingu elupaik registreeritud Narva jõe ülemjooksul (KLO9102636), Jaama jões

(KLO9102671). Hink ei ole Eestis eriti arvukas liik, kuid Narva jõe ülemjooksul kaldavööndis Jaama jõe

suudmealal on tema asustustihedus Eesti oludes lausa erakordselt kõrge – 30 m pikkuselt lõigult on

loendatud kuni 200 isendit. Veekogu hüdromorfoloogilise seisundi halvenemist (paisutamine,

veerežiimi muutmine, loodusliku jõeoru muutmine jt) peetakse olulisimaks hingu asurkondi

ohustavaks teguriks. Negatiivselt mõjub ka veekvaliteedi langus.

Liigi kaitse tagatakse läbi elupaiga kaitse.

Tõugjas

Tõugjas (Aspius aspius) on tüüpiliselt magevete kala, kes asustab suuremaid jõgesid ja järvi,

kudemiseks kasutab ka väiksemaid jõgesid. Tõugjas kuulub looduskaitseseaduse alusel II

kaitsekategooria liikide hulka ning on kantud loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) II ja V lisasse.

Tõugjas on Eestis üsna vähearvukas, leidub peamiselt Peipsiga seotud suuremates jõgedes, sealhulgas

Narva jões. Tõugjas on peamiselt röövtoiduline karplane, kelle nõudlus koelmupaiga suhtes on väga

spetsiifiline – koelmuteks sobivad vaid kiirevoolulised, kruusase-kivise põhjaga jõelõigud. Tõugjas koeb

tavaliselt aprillikuus. EELISe andmetel on tõugja elupaik registreeritud Narva jõe ülemjooksul

(KLO9102635). Narva jõe ülemjooksu hoiualal on sobivaimaks elupaigaks (tõenäoliselt ka koelmuks)

Omuti kärestikud. Tõugjas esineb Narva jões, ent Struuga maastikukaitsealal paiknevasse Jaama jõkke

siseneb see suuri jõgesid ja järvi eelistav kalaliik tõenäoliselt harva. Liigi kaitse tagatakse läbi elupaiga

kaitse ja ka isendi kaitse.

Võldas

Võldast (Cottus gobio) esineb nii magevetes (peamiselt jõgedes) kui ka meres. Võldas on tüüpiline

põhjaeluviisiga kala, kes asustab veekogudes tavaliselt kivise põhjaga alasid. Ta võib esineda ka liivase

ja kruusase põhjaga aladel, kus on piisavalt sobivaid varjepaiku (tühjad karbikojad, puurisu,

suurtaimestik, kaldauurded jms). Suhteliselt kõrge hapnikunõudluse tõttu asustab võldas ainult neid

veekogusid, kus vee hapnikusisaldus on püsivalt kõrge. Eestis on võldas tavaliseks asukaks vooluvetes,

7

kus asustab peamiselt kärestikke ja kiire või mõõduka vooluga ritraalseid jõelõike. Vähem arvukalt võib

esineda ka potamaalsetes jõelõikudes kivise, kruusase ja liivase põhjaga aladel.

EELISes on registreeritud võldase elupaigad Narva jõe ülemjooksul (KLO9102638). Võldast leidub Narva

jõe ülem- ja alamjooksul väga vähesel määral. Jaama jões võib seda liiki olla juhuslikult vähesel arvul.

Liigi kaitse tagatakse läbi elupaiga kaitse. Narva jõe ülemjooksul ja Struuga maastikukaitsealal otsesed

ohutegurid puuduvad.

Uuringuala veekogud ja luhaelupaigad.

Vaadeldava ala peamisteks veekogudeks on Narva jõgi koos Jaama jõe ja Karoli oja alamjooksudel

olevate vanajõgedega (Jaama ja Karoli struugad) ning ulatuslik jõe ja vanajõgede kallastel olev

lammiala (Struuga ja Karoli luht). Jaama jõe ja Karoli oja luhta mõjutab otseselt Narva jõe veetase, mis

kevadise suurvee ajal ujutab suure osa luhtasid üle.

Piirkonna ülevaatus toimus 2025. aasta juuli kuus keskmisest kõrgema veetaseme veeseisuga.

Uuringu ala asub Narva jõe lähtes, mis on suhteliselt sügav ja mõõduka vooluga. Tee rajamisega ei

kaasne otseselt tööd Narva jõe peasängis.

Jaama jõe (VEE1062300) pikkus on 15,4 km, jõe valgala on 47,3 km2 . Vee tüübilt on Jaama jõgi VRD

järgi tumedaveeline ja humiinaineterikas jõgi (tüüp IA). Peamise osa Jaama jõe valgalast moodustab

Agusalu soostiku lääneosa (Repna ja Feodori sood). Jaama jõge võib jagada kaheks võrdlemisi erinevaks

osaks: suures osas kanaliseeritud jõe ülemjooks (u 10 km pikkuse lõiguna) ning looduslikuna säilinud

elustiku poolest pigem limnilise iseloomuga alamjooks (nn Struuga jõgi). Jaama jõe alamjooksu

moodustavad kaks eeldatavasti endist Narva jõe vanajõge. Vanajõgede puhul täituvad setetega

kõigepealt sissevoolud, sette kuhjumine vanajõgede suudmetesse on vähem intensiivne, mistõttu

need säilivad kauem avatuna. Sissevool Narva jõe poolsesse vanajõkke oli säilinud võrdlemisi kaua,

looduslikku sissevoolu on setete eemaldamise ning kanali kaevamisega säilitatud. (Narva jõe

ülemjooksu hoiuala, Struuga maastikukaitseala ja Narva jõe alamjooksu hoiuala kaitsekorralduskava

2015-2024, Keskkonnaamet 2015).

Narva jõe poolse vanajõe peamine suue on üsna kitsas (40-50 m), peamisest suudmest põhjapool on

teine, oluliselt väiksem haru, mille kaudu voolab Narva jõe vesi Karoli struugasse sisenevasse kanalisse.

Suudmest ülesvoolu jõgi oluliselt laieneb (150-200 m laiune), omakorda ülesvoolu (sh teise vanajõe

suubumiskohas) jõgi uuesti oluliselt kitseneb (jõgi on u 50 m laiune), ülalpool teise vanajõe suuet

kitseneb jõgi veelgi. Vanajõgede piirkonnas leidub lisaks peamistele vanajõgedele mitmeid väiksemaid

harusid ja soppe. Jaama jõe alamjooksu hüdroloogiline režiim on otseselt sõltuvuses Narva jõe

hüdroloogilisest režiimist. Lang on Jaama jõe alamjooksul väike, tulenevalt väikesest langust ning Narva

jõe veetasemete paisutavast mõjust on voolukiirused minimaalsed (Kartau, K. 2007. Vee erikasutuse

keskkonnamõjude hindamine Struuga suudmealadel. Hendrikson & Ko).

Jaama jõe suue võib setetega sedavõrd ummistuda, et külmub talvel põhjani. Läbikülmumise tõttu

katkeb veevahetus Narva jõega ja kevadeks tekib jõevees hapnikuvaegus. Sellise olukorra tõttu võib

Jaama jões hukkuda massiliselt vee-elustikku. Struuga suudme kinni settimine on olemuselt küll

looduslik protsess, seda on aga oluliselt kiirendanud inimtegevus, eeskätt maaparandus.

Hapnikuvaeguse leevendamiseks on taastatud (süvendatud ja puhastatud) Jaama jõe suudmeala ja

Narva jõest Jaama struugasse viiv ühenduskanal, mille kaudu tagatakse hapnikurikka vee juurdevool.

8

Jaama Struuga luhale pääsemiseks on rajatud kaarsild üle Narva jõe sissevoolukanali. Ülevaatuse ajal

oli kanali Narva jõe poolne osa avatud ja taimestikuvaba (Foto 1). See on tõenäoliselt mõned aastad

tagasi läbiviidud puhastustööde tulemus. Vee tase kaarsilla ees oli 170 cm, veepinna ja kaarsille lae

vahe oli 22 cm. Samuti oli ühendus Narva jõe ja kanali vahel avatud, kuigi setete kandumise tulemusena

kipub kanali sissevooluala täis settima.

Foto 1 Vaade Jaama sissevoolukanali ületamiseks ehitatud torusillalt Narva jõe suunas. Lõik puhastati

setetest ja taimestikust paar aastat tagasi. Narva jõgi kannab kaasa setteid, mis aja jooksul ummistavad

sissevoolu. Seetõttu on vajalik veevahetuse parandamiseks regulaarselt setteid eemaldada ja

sissevoolukanalit hooldada.

Kaarsillast Jaama struuga poole jääv jõelõik oli aga taimestikurohke, mistõttu on kanalit aeg-ajalt tarvis

hooldada (Foto 2).

9

Foto 2 Vaade torusillalt Jaama struuga poole. Vajalik on veevahetuse säilitamiseks ja rändetingimuste

parandamiseks kanali regulaarne hooldus.

Jaama struuga suue oli avatud ja ühendus Narva jõega visuaalsel vaatlemisel piisav. Siiski näitasid vee

kvaliteedi mõõtmised, et hapnikuolud vanajõgedes võivad valitsevate ebasoodsate olude korral olla

kesised.

Karoli oja (VEE1062252) pikkus on 6,1 km, oja valgala on 28,1 km2 . Vee tüübilt on Karoli oja VRD järgi

tumedaveeline ja humiinaineterikas jõgi (tüüp IA, IIA ja IIIA).

Veevahetuse parandamiseks on Karoli Struuga lõunapoolne ots ja sissevool Narva jõest süvendatud.

Ülepääsuks on rajatud torusild, mille ees oli vee sügavus üle 2 m. Veepinna ja torusilla lae vahe oli 160

cm (Foto 3).

Foto 3 Karoli struuga sissevool. Sissevoolule on rajatud torusild luhale pääsemiseks.

10

Jaama jõe ja Karoli struuga lõunapoolse sissevoolu vaheline ühendus on taimestikku täis kasvanud ja

veevahetus sealtkaudu raskendatud (Foto 4).

Foto 4 Karoli struuga sissevoolukanal (fotol kaugemal) ja Jaama jõe suudme-eelne vasak haru (fotol

ees vasakul). Jaama jõe vasak kõrvalharu on täis settinud ja seal vohab taimestik.

Planeeritav tee ületab Karoli struuga sissevoolukanalit. Sissevoolukanali taimestikurohke, liivase-

mudase põhjaga kaldavöönd on sobilik elupaik paljudele kalaliikidele nagu ahven, luts, haug, linask ja

ka kaitsealune hink (Foto 5).

Foto 5 Kaitsealune hink on piirkonna iseloomulik kalaliik.

Veekogu ületamiseks kavandatakse silda, mille rajamiseks on vaja ehitada tehiskonstruktsioonid.

Ehitusega ei tohiks rikkuda veekogu kaldajoont ja vähendada elupaiga kvaliteeti ning pindala (Foto 6).

11

Foto 6 Sissevoolukanali suudmeosa on oluline elupaik Narva jõe kalastikule. Ehitusega peab säilitama

elupaiga kvaliteeti ja pindala.

Karoli oja suudme ühendus Narva jõega oli uuringu ajal avatud (Foto 7). Samas näitasid vee kvaliteedi

mõõtmised, et veevahetus Narva jõe ja Karoli oja ning selle vanajõgede vahel pole piisav, et tagada

hapnikurikka Narva jõe vee piisav pealevool Karoli ojja. Vee hapnikusisaldus Karoli oja suudme eelses

lõigus (ca 500 m suudmest) oli kriitiline.

12

Foto 7 Karoli oja suudmeala. Uuringu ajal oli ühendus Narva jõega hea. Vee parameetrite mõõtmine

aga näitas kesiseid hapnikuolusid ning vesi lõhnas ebameeldivalt. Millegi tõttu oli kalastik vähearvukas.

Katsepüügi ajal tabati kadavööndis ainult üks haug.

Lammiala ülevaatus

Luhaala ülevaatus teostati lähtuvalt plaanist rajada Patrulltee-2 Narva jõe kaldale. Aluseks võeti

esitatud trassi orienteeruv asukoht. Ülevaatuse eesmärgiks oli hinnata võimaliku trassi mõjusid luhaala

ja Narva jõe ühendatusele, võimalikke mõjusid kalastikule ning kaaluda leevendusmeetmeid

plaanitavale tegevusele.

Uuringu ajal tuvastati Narva jõe ja luhaveekogude ühendatus vähemalt 4 piirkonnas (Joonis 3).

13

Joonis 3 Piirkonnad Narva jõe kaldavööndis, kus uuringu ajal oli luhaveekogude ja Narva jõe vesi

ühendatud. Piirkond 2 ja 3 üleminek on mõtteline ala, kus ilma selge kaldavallita, rohttaimestikuga

kaetud avatud luht läheb üle puude ja põõsastega kaetud kõrgema valliga kaldavööndiks.

14

Piirkond 1 asub Narva jõe vasakkaldal Jaama jõe suudmest ca 500 m ülesvoolu (Joonis 4).

Joonis 4 Kaldavöönd on roostunud, luhal domineeris päideroog. Luhal liikumiseks kasutatud tee oli

veega täitunud.

Luha ja Narva jõe veepinnad oli paiguti ühendatud, luhal oli veetase 0,05 kuni 0,7 m. Antud piirkonnas

tabati seirepüügi käigus vingerjas ja haug (Fotod 8-10).

15

Foto 8 Vaade Jaama jõe luhale. Luhal oli taimestiku vahel vesi. Luht oli ühendatud Narva jõega. Luha

pinnal oli kuni 70.cm vett. Kohati oli ka mõni konkreetsem säng, kus oli näha ka kalu.

16

Foto 9 Vingerja elupaik Jaama luhal. Vingerjas asustab madala veega luhaalasid.

Foto 10 Vingerjale sobib elupaigaks taimestikuga kaetud madala veega luhaala. Antud kohas oli vee

sügavus 20-25 cm.

17

Piirkond 2 on lõunapoolne osa Karoli struuga luhast (Joonis 5)

Joonis 5

Luha veerežiim on mõjutatud veetasemest Narva jões ja kunagisest jõesängist, mis kulgeb piki Narva

jõge. Sõltuvalt vee tasemest on luha lõunapoolne ala rohkem või vähem ühendatud Narva jõega.

Uuringu ajal oli luhal 0,1-0,3 m vett ja ühendus Narva jõega oli säilinud (Foto 11-12).

18

Foto 11 Vaade luhale põhjasuunas, paremal Narva jõgi. Praegu on luht avatud, piirkonnas puudub ka

kõrgem kaldavall. Luha hüdroloogiline režiim ja elustiku rändevõimalused sõltuvad looduslikest

oludest.

Foto 12 Piirkond 2. Karoli struuga luha lõunapoolne ala. Eemal torusild üle Karoli struuga

sissevoolukanali.

19

Kobraste tegevuse tulemusena oli avatud ka vähemalt üks voolusäng läbi kõrgema kaldavalli (piirkond

3, Joonis 6).

Joonis 6 Koprad hoiavad avatuna ühendust luhaveekogude ja Narva jõe vahel läbi kaldavalli.

Piirkond 4 asub Karoli oja suudmest 450-580 m ülesvoolu (Joonis 7).

Joonis 7 Kõrgem kaldavall on kaetud suurtaimestikuga. Kaldavallis on madalamaid nõvad, kus

kõrgemate veeseisude puhul on luha ja Narva jõe veed ühendatud.

20

Narva jõe kaldavalli taga on säilinud luhaala, mis sõltuvalt vee tasemest on ühendatud üle kaldavalli

madalamate osade Narva jõega. Uuringu ajal tuvastasime vähemalt 2 lõiku antud piirkonnas, kus

luhaveekogu ja Narva jõgi olid ühendatud (Fotod 13-15).

Foto 13 Narva jõe madala kaldavalli taga on säilinud kunagise jõesängi osad, mis on sõltuvalt vee

tasemest moodustavad luhaveekogud.

Foto 14 Läbi kaldavalli madalamate kohtade säilib ühendus luhaveekogude ja Narva jõe vahel. Tee

ehitusega peavad säilima sellised ühenduskohad.

21

Foto 15 Ühenduskoht Narva jõe ja kaldavalli taguse luhaalaga.

Sõltuvalt Narva jõe veetasemest on vee-elustiku liikumine jõe ja luhaelupaikade vahel võimalik kas otse

(suurvee ja kõrgemate veetasemete korral) või voolusängide ja kanalite kaudu. Tee trassi muldkeha ja

teekraavide rajamisega häiritakse looduslikku veerežiimi ja halvendatakse ökosüsteemi toimimist.

Teetammi rajamisega väheneb tõenäoliselt ka elupaiga esinduslikkus ja pindala. Selleks, et tee trassi

rajamisega kaasnev mõju oleks minimaalne, tuleks:

1. Trassi planeerimisel viia läbi detailne geodeetiline mõõdistus, et saada täpne ülevaade

reljeefist.

2. Trassi asukoht peaks kulgema võimalikult palju mööda looduslikku kõrgemat kaldavalli.

3. Muldkeha rajamisega peaks säilima võimalus veel vabalt liikuda jõe ja luha vahel sõltuvalt vee

tasemest. Tee trass ei tohiks tekitada lausalise katkestuse luha ja jõe vahele. Projekteerimise

käigus tuleks kavandada sobilikesse kohtadesse piisavalt läbipääsusid vee voolamiseks ja

elustiku liikumiseks vastavalt looduslikele oludele.

4. Ehituse käigus ei tohi halveneda veekogude veevahetus ja hüdroloogiline režiim.

5. Säilima peab vaba liikumine veekogude ja Narva jõe vahel.

Uuringuala elupaikade olulisus kalastiku seisundile

Uuritav ala on oluline osa Narva jõe ökosüsteemist. Avatud vooluveekogud, vanajõed ja üleujutatavad

luhad moodustavad tervikliku kompleksi, mis aitab tagada kalastiku head seisundit Narva jõe

süsteemis. Narva jõe seisundi hindamiseks vaadeldakse kalastikule olulisi elupaiku eraldi vastavalt

suurte jõgede seire metoodikale.

22

Vanajõed

Struuga maastikukaitsealal paiknevad Jaama jõe ja Karoli oja vanajõed moodustavad eripärase

elupaiga. Jaama jõgi on oluline kalade koelmualana. Siia rändavad massiliselt kudema ka olulised

töönduskalad särg, haug, säinas, latikas, tõenäoliselt ka linask.

2019-2024 aastal läbiviidud uuringute hinnanguna oli vanajõgedes (struugades) kalastiku seisund

„Hea“. Indikaatorliikidest oli soodsa seisundihinnanguga linask, säinas ja vingerjas, ebasoodsas

seisundis indikaatorliigiks oli latikas (referentsväärtustele mittevastava esinemissageduse ja

vanusrühmade arvu poolest). Hävinuks loeti Narva paisu tõttu angerja looduslik asurkond.

Tüübiomastest liikidest oli soodsa seisundihinnanguga ahven, kiisk, luukarits, nurg, roosärg, rünt ja

särg. Ebasoodsa seisundihinnanguga olid haug, hink, koger ja viidikas ̶ haug, koger ja viidikas

referentsväärtustele mittevastava esinemissageduse tõttu, hink ka vanusrühmade vähesusest

tulenevalt. Lepamaimu, lutsu ja mudamaimu ei registreeritud tõenäoliselt nende madala arvukuse

tõttu, ojasilmu, trullingut, tõugjat, võldast ja angerjat (asustatud) kasutatud metodoloogia eripärade

tõttu. Teadmata staatusega liikideks loeti teib ja turb. Võõrkalaliike ei registreeritud.

Suurvee ajal üleujutatavad luhad

Üleujutatavad luhad on olulised koelmualad mitmetele taimestikule kudevatele kalaliikidele nagu

haug, ahven, latikas, säinas ja paljud teised. Luht on ka sobivaks elupaigaks vingerjale.

2024. aastal teostatud seisundi hinnangul oli suurvee ajal üleujutatavate luhtade kalastiku seisund

„Hea“. Indikaatorliikidest registreeriti säinas ja haug. Nende liikide seisundihinnang oli „ebasoodne“,

säina puhul oli põhjuseks vanusrühmade vähesus, haugil ka madal esinemissagedus. Registreerimata

jäi hinnanguliselt madala arvukuse tõttu latikas.

Tüübiomastest liikidest oli soodsa seisundihinnanguga särg ja vingerjas, ebasoodsa

seisundihinnanguga ahven. Registreerimata jäid hink, luukarits, nurg ja viidikas. Teadmata staatusega

liikideks loeti roosärg, mudamaim ja linask. Võõrkalaliike ei registreeritud.

Nimetatud töös teostatud analüüs viitab, et kalastiku seisundi parandamiseks on Narva jões vajalik

ennekõike

- hoida vanajõgede suudmealad avatuna.

- vajalik on vähendada inimtekkelist eutrofeerumist (punkt- ja hajureostuse vähendamine valgalal), mis

aitaks leevendada ka kliimamuutuste negatiivseid mõjusid.

Suurte jõgede kalastiku seisundi hindamise metoodika. Narva jõe veekogumite kalastiku seisund

(C.13), Lõpparuanne. Tartu 2024.

Vooluveekogude vähemalt hea ökoloogilise seisundi ja elupaikade esinduslikkuse hoidmiseks või selle

saavutamiseks üks peamisi viise on tagada takistustevaba ühendus veekogu eri osade vahel. Tähtis on

nii pikisuunaline (rändetõkete puudumine piki jõge liikumiseks üles- ja allavoolu) kui ka külgsuunaline

(lateraalne) avatus pääsuks veekogude lammialadele. Tagada tuleb, et säiliks kalastikule erinevates

eluetappides vajalikud elupaigad ja nende kvaliteet ning pindala ei väheneks. Oluline on loodusliku

veerežiimi säilitamine

23

Kalastiku uuring

Struuga maastikukaitsealal paiknevad Jaama jõe ja Karoli oja vanajõed moodustavad eripärase

elupaiga. Jaama jõgi on oluline kalade koelmualana. Siia rändavad massiliselt kudema ka olulised

töönduskalad särg, haug, säinas, latikas, tõenäoliselt ka linask. Teadaolevalt on piirkond esinduslik

vingerja elupaik.

Uuringu käigus teostati seirepüüke nakkevõrkudega ja teadusliku elektripüügiagregaadiga.

Seirepüükide asukohad on toodud joonistel 8 ja 9. Püükide käigus tabati 15 kalaliiki, sh kaitsealused

hink ja vingerjas (Tabel 2).

Joonis 8 Seirepüükide asukohad Jaama struugas, Karoli struuga sissevoolus ja Jaama luhal. Kollasega

nakkevõrkude asukoht, sinisega elektripüükide asukoht.

24

Joonis 9 Seirepüükide asukohad Karoli struugas. Kollasega nakkevõrkude asukoht, sinisega

elektripüügilõik.

25

Kalade saagikus ja pikkusnäitajad Jaama küla vanajõgede piirkonna võrgupüükidel. Toodud on

kalade täispikkused (TL); uppuvat tüüpi suuresilmalistes nakkevõrkudes (65 mm sõlmest-sõlmeni)

ja Nordic-tüüpi seirevõrkudes

Liik ja näitaja Up. 65mm up.seire Up. 65mm up.seire Up. 65mm up.seire Up. 65mm up.seire Up. 65mm up.seire

ahven

Isendeid (tk) - 26 - 1 - - - - - 3

Keskmine pikkus (mm) - 157 - 237 - - - - - 194

Minimaalne pikkus (mm) - 101 - - - - - - - 153

Maksimaalne pikkus (mm) - 263 - - - - - - - 242

hõbekoger

Isendeid (tk) - - - - - - - 1 - -

Pikkus (mm) - - - - - - - 140 - -

kiisk

Isendeid (tk) - 1 - - - - - - - -

Pikkus (mm) - 125 - - - - - - - -

koger

Isendeid (tk) - - - - - - 1 - - -

Pikkus (mm) - - - - - - 264 - - -

latikas

Isendeid (tk) - 1 - - - - - - - -

Pikkus (mm) - 110 - - - - - - - -

linask

Isendeid (tk) 9 1 1 - 2 1 1 - 3 1

Keskmine pikkus (mm) 401 327 426 - 424 230 370 - 403 317

Minimaalne pikkus (mm) 377 - - - 393 - - - 380 -

Maksimaalne pikkus (mm) 450 - - - 455 - - - 439 -

mudamaim

Isendeid (tk) - 5 - - - - - - - -

Keskmine pikkus (mm) - 52 - - - - - - - -

Minimaalne pikkus (mm) - 46 - - - - - - - -

Maksimaalne pikkus (mm) - 65 - - - - - - - -

nurg

Isendeid (tk) - 16 - - - - - - - 2

Keskmine pikkus (mm) - 74 - - - - - - - 62

Minimaalne pikkus (mm) - 50 - - - - - - - 62

Maksimaalne pikkus (mm) - 107 - - - - - - - 62

roosärg

Isendeid (tk) - 35 - - - - - - - 1

Keskmine pikkus (mm) - 161 - - - - - - - 200

Minimaalne pikkus (mm) - 94 - - - - - - - -

Maksimaalne pikkus (mm) - 278 - - - - - - - -

säinas

Isendeid (tk) - 3 1 - - - - - - -

Keskmine pikkus (mm) - 413 437 - - - - - - -

Minimaalne pikkus (mm) - 391 - - - - - - - -

Maksimaalne pikkus (mm) - 437 - - - - - - - -

särg

Isendeid (tk) - 7 - - - - - - - -

Keskmine pikkus (mm) - 126 - - - - - - - -

Minimaalne pikkus (mm) - 71 - - - - - - - -

Maksimaalne pikkus (mm) - 180 - - - - - - - -

vingerjas

Isendeid (tk) - - - - - 1 - - - -

Pikkus (mm) - - - - - 161 - - - -

Kokku Isendeid (tk) 9 95 2 1 2 2 2 1 3 7

Kokku Keskmine pikkus (mm) 401 146 432 237 424 196 317 140 403 175

Kokku Minimaalne pikkus (mm) 377 46 426 393 161 264 380 62

Kokku Maksimaalne pikkus (mm) 450 437 437 455 230 370 439 317

Ca 600m idapoolse

struuga suudmest

Idapoolse struuga

idaots (suudme

Lai koht suudmest

ca 500m üv

Sissevoolukanali

paremkalda tiigi ees. Suudme juures

26

Kokkuvõtlikult on kavandatava tegevuse otsesesse mõjualasse jäävate jõgede ja vanajõgede ning

luhtade väärtus kõrge. Lõik on sobiv kudemispaik. Lisaks kalade sigimisaladele on esindatud ka

noorjärkude kasvualad. Rändetõkked puuduvad, vahelduv elupaigastruktuur võimaldab kalastikul

piirkonda kasutada ka talvitumisalana. Elupaikade kõrget väärtust kinnitas ka erinevate kaitsealuste

leidumine.

Füüsikalis-keemilised näitajad

Füüsikalis-keemilised näitajad viitasid halvale vee kvaliteedile nii Jaama struugas kui Karoli ojas.

Hoolimata mõõtmiste teostamisest pealelõunasel ajal/õhtupoolikul, kui hapniku tootmine

veetaimestiku ja vetikate poolt peaks olema kõrge, valitsesid veekogude suudme poolsetes osades

kesised hapnikuolud. Jaama struuga suudmes, 120 m Narva jõest (mõõtekoht 1) oli vees lahustunud

hapniku sisaldus 3,62 ja 0,2 mg/l (vastavalt 0,5 ja 1,5 m sügavusel). Parem oli olukord veevahetuse

parandamiseks rajatud kanalis (mõõtekoht 2), kus 0,5 m pinnast oli hapnikusisaldus 7,2 mg/l, kuid 1,4

m sügavusel oli hapnikusisaldus langenud juba 3,2 mg/l. Karoli ojas valitsesid samuti rasked

hapnikuolud. Ligikaudu 500 m suudmest (mõõtekoht 3) oli hapnikusisaldus 0,5 m sügavusel 3,04 mg/l.

Kihistumine Karoli ojas ei olnud nii suur kui Jaama struuga suudmeosas. 1,5 m sügavusel oli vees

lahustunud hapnikku 2,6 mg/l.

Samal ajal oli hapnikku Narva jões Jaama struuga suudme lähedal, 30 m ülesvoolu (mõõtekoht Narva

jõgi) 9,0 mg/l. See näitab veevahetuse olulisust ja ühenduste avatuse tähtsust. Igasugused takistused

voolurežiimile halvendavad vee kvaliteeti ja veekogu seisundit.

Tabel 3 Vee füüsikalis-keemilised näitajad uuringu veekogudes. Vee temperatuur on kõrge,

hapnikusisaldus madal või kriitiline.

Mõõte koht Veekogu

Süga vus, m

Temp C

O2 ppm

O2 %

Elektrijuht ivus SPC (specific conducta nce)

Elektriju htivus (C) ORP

Hägu- sus

Mõõtm ispaiga sügavu s (m)

2 Jaama Struuga 0,5 25 7,2 82,7 275,1 275,4 64,9 5,01 1,75

2 Jaama Struuga 1,4 23,8 3,2 37,2 274,5 267,5 -35 6,5 1,75

1 Jaama Struuga 0,5 23,8 3,62 42,8 224,8 219,6 117,9 5,4 2,7

1 Jaama Struuga 1,5 22,2 0,2 2,3 186,2 175,1 -139 5,3 2,7

1 Jaama Struuga 2,5 20,9 0,14 1,6 188,6 173,3 -155 4,6 2,7

Narva j Narva jõgi 1 24,6 8,98 108 271,7 269,5 40 3,5

3 Karoli oja 0,5 24,3 3,04 34,5 242 293,3 133,4 2,47 1,8

3 Karoli oja 1,5 23,8 2,6 31,1 243,1 235 65,9 2,4 1,8

27

Joonis 10 Vee kvaliteedi mõõtekoht 1 Jaama struuga suudmealal.

Joonis 11 Vee kvaliteedi mõõtekoht 2 Jaama struuga sissevoolukanal.

28

Joonis 12 Vee kvaliteedi mõõtekoht 3 Karoli oja suudmealal Karoli struugas.

Joonis 13 Vee kvaliteedi mõõtekoht 4 Narva jões.

29

Mõjude hindamine

Tee rajamise eeltööd.

Trassi mahamärkimine, mõõdistamine ning geoloogilised ja hüdroloogilised eeluuringud ei mõjuta

Narva jõe ja Jaama jõe ning Karoli oja kui elupaigatüübi „Jõed ja ojad (3260)“ seisundit

looduskaitsealal, kuna nende tegevuste käigus ei muudeta jõesängi, veerežiimi ega vee omadusi.

Samuti ei põhjusta need tegevused tüübiomase vee-elustiku märkimisväärset häirimist, kuna töid

viiakse läbi ajutiselt jõe kaldavööndis ja selle läheduses, ilma otsese füüsilise sekkumiseta

veekogusse.

Tee rajamine.

Tee ja Jaama jõe, Karoli oja ja nende ühenduskanalite ristumiskohtades on ette nähtud sildade

rajamine. Sillad tuleks rajada ilma veekogude ristlõiget vähendamata ja veekogusse

tugikonstruktsioone ehitamata. Tugikonstruktsioonid peavad paiknevad kuival maal. Arvestades silla

vahetut lähedust veekogule, toimub ehitustegevus kaldavööndis, mis võib tööde käigus suurendada

setetekoormust ning muuta lokaalselt kallaste morfoloogilist struktuuri. Tõenäoliselt on vajadus

teostada raadamistöid. Kuigi jõesängi otsene muutmine pole kavandatud, võib ehitustöödega

kaasneda ajutine häiring jõe hüdromorfoloogiale ja elustikule, kui töid ei teostata asjakohaste

kaitsemeetmetega. Ebasobivate ehitusvõtete tulemusel võib takistuda setete ja vee-elustiku vaba

liikumine (halveneda alade vaheline sidusus) ning muutuda vee voolurežiim. Ehitustöödega kaasneb

ajutiselt müra ja vibratsiooni levik veekeskkonda.

Tee trassi rajamisel on oht, et muldkeha rajamisega väheneb üleujutatava loodusliku hüdroloogilise

režiimiga luhaelupaiga pindala. Tee muldkeha kujutab endast tõket vee ja vee-elustku vabale

liikumisele luhal ning luha ja Narva jõe vahel. Seetõttu tuleks tee projekteerimise käigus hinnata, kui

suures osa kahjustatakse/hävitatakse elupaiku ja loodusväärtusi ning kuidas säilitada piirkonnale

iseloomulikku hüdroloogilist režiimi ja elustiku liikumisvõimalusi eri elupaikade vahel.

Leevendusmeetmed.

Teetrassi rajamisel tuleb tavapäraste ohutus- ja ettevaatusabinõude kõrval jälgida, et ei muudetaks

Narva jõkke suubuvate veekogude ja ühenduskanalite äravoolu ega põhjustataks setetereostust.

Vajadusel tuleb kasutada setetepüüdureid. Välistada tuleb paisutuse teke, veekogu täitmine ja

kitsendamine või mistahes füüsilise oleku muutmine sildade rajamisel. Rajatavad sillad ei tohi

mõjutada äravoolutingimusi ei madalvee- ega suurveetingimustes. Samuti ei tohi sillad takistada

setete ja elustiku vaba liikumist jões. Töödest tulenevalt ei tohi katkeda vee voolamine või väheneda

vooluhulk. Kaldavööndi morfoloogia ja taimkate (puistu, põõsarinne, rohttaimestik), eriti jõe vahetus

läheduses, tuleb võimalusel säilitada võimalikult looduslikul kujul. Kaevetööde ja raadamistööde

teostamine ei tohi põhjustada elupaikade mitmekesisust loovate struktuuride kadu tööde ajal või

töödest tulenevalt nende olulist vähenemist edaspidi. Sildade projekteerimisel ja rajamisel tuleb

tagada, et silla tugikonstruktsioonid paikneksid jõest võimalikult kaugel, väljaspool jõesängi ja selle

vahetut kaldavööndit. Kui jõe elupaigaline väärtus (füüsiline kvaliteet, elupaigaline struktuur vms)

saab kahjustada, tuleks see taastada või kompenseerida. Negatiivsete mõjude leevendamiseks on

otstarbekas rakendada taastavaid meetmeid, sealhulgas üleliigsete setete eemaldamist Narva jõkke

suubuvates kohtades ja voolusängi puhastamine taimestikust. Vajadusel tuleb vooluveekogu otseselt

mõjutavad tööd ajastada väljaspool vee-elustikule tundlikke perioode.

30

Tee kasutamine ja hooldamine.

Pärast tee rajamist võivad ilmneda püsiva iseloomuga mõjud, sealhulgas hüdroloogilise režiimi ja vee

kvaliteedi halvenemine sillakonstruktsioonide tõttu, kaldavööndi muutused ja võimalik erosioon,

samuti settedünaamika muutused.

Täiendava riskina tuleb arvestada võimalusega, et tee kasutusel või hooldustöödel kasutatavad

kemikaalid (kloriidid) või tekkivad kemikaalid (naftasaadused) satuvad veekeskkonda.

Leevendusmeetmed.

Hooldustöödel tuleb rakendada meetmeid, mis välistavad reostusainete sattumise vette. Tuleb

regulaarselt hooldada tee muldkehasse jäetavaid vee voolu sänge/truupe..

Kokkuvõte

Eksperthinnangus käsitleti kavandatava Patrulltee-2 võimalikke mõjusid Narva jõe ülemjooksul Jaama

jõe koos vanajõgedega (Struuga) ja Karoli oja veekogudele ja luhtadele. Veekogud koos luhtadega

asuvad Alutaguse rahvuspargis rahvusvahelise tähtsusega Struuga loodusalal. Erinevad veekogud ja

üleujutatavad luhad moodustavad väärtusliku tervikliku ökosüsteemi, mis on oluline osa laiemast

Narva jõe ja Peipsi järve süsteemist. Piirkonnas on hetkel heas seisundis vee-elupaigad mitmetele

kaitsealustele kalaliikidele. Oluline eeldus ökosüsteemi esinduslikuks funktsioneerimiseks ja liikide

soodsa seisundi säilitamiseks on selle looduslikkuse hoidmine. Uuring keskendus veekogude ja

luhaalade seotuse algseisundi kirjeldamisele ning hinnati võimalikku mõju kaitstavatele liikidele ja

elupaigatüüpidele.

Uuritud piirkond on terviklik, suure ökoloogilise väärtusega ja esinduslike vee ning luhaelupaikadega.

Piirkonna vooluveekogud, vanajõed ja luht on reaalseks elupaigaks II kaitsekategooria liikide hingu ja

vingerja asurkondadele. Samuti on jõelõik sobiv elupaik ja toitumisala tõugjale. Kavandatava tee trass

läbib ristumisel vooluveekogudega hingule sobivaid liivaseid-kruusaseid voolusänge ja

kaldavööndeid. Trass läbib ka vingerja elupaikasid Narva jõe kaldavööndi märgadel luhtadel, mille

kvaliteet ja esinduslikkus sõltub ühendatusest Narva jõe ja selle lisajõgedega.

Kavandatava tegevuse võimalike mõjude hulka kuuluvad: kaldavööndi ja sängi morfoloogilised

muutused (sh kaldastiku puhastamine ja elupaigaks sobiva veekogu põhjasubstraadi asendamine

tehiskonstruktsioonide/materjalidega), veerežiimi ja settedünaamika lokaalsed muutused (sildade

konstruktsioonielemendid, tee muldkeha tõkestus ja kraavide mõju), sillaalune varjutatus, võimaliku

elupaigalise mitmekesisuse vähenemine tööde järgselt, eelkõige märja luhaala pindala vähenemise

tõttu ning oht kemikaalide sattumiseks veekogusse tee kasutuse ja hooldustööde käigus.

Et säilitada ja toetada vooluveekogude, vanajõgede ja üleujutatavate luhtade ökoloogilist toimivust,

soovitatakse: vältida otseseid töid veekogus või selle vahetus läheduses tundlikel perioodidel

(tundlikumad kudemis- ja arenguperioodid), eelistada kandetarindite rajamist, millel on väiksem

mõju vooluveekogule ja selle kaldavööndile, tagada vee vaba liikumine luha ja veekogude vahel

võimalikult suures mahus. Hilisemas tee hoolduses mitte kasutada ohtlikke kemikaale,

kompenseerida võimaliku elupaigalise mitmekesisuse vähenemist jõesängi ja luhaalade regulaarse

hooldusega ning vajadusel taastada häiritud elupaigastruktuure tööde järgselt.

Kokkuvõttes võib kavandatav tegevus põhjustada olulist ja püsivat ebasoodsat mõju

loodusväärtustele, kui ei rakendata piisavaid ettevaatus- ja leevendusmeetmeid ning ei minimeerita

füüsilist sekkumist veekogude elupaikadesse. Kalastiku seisukohast on kavandatava tee lõigu 2

asukoha valikul eelistatum variant 2b.

31

Oluline on tähele panna, et käesolev töö keskendub eelkõige kavandatava tegevuse mõjude

hindamisele ja nende vähendamise võimalustele, siin ei ole käsitletud suurimat põhimõttelist

küsimust – kas see tegevus on piisavalt oluline, et see vaatamata negatiivsetele mõjudele ellu viia.

Patrulltee-2 projekti taimestiku inventuuri seletuskiri

1. Sissejuhatus

Inventuur viidi läbi Patrulltee-2 projekti raames kavandatava võimaliku trassikoridori alal. Uuritud oli kuni 100 m laiune vöönd kavandatava tee teljest mõlemale poole. Inventuuri eesmärk oli tuvastada piirkonna taimestiku üldine koosseis ning eeskätt fikseerida kaitsealuste taimeliikide kasvukohad.

2. Inventuuri läbiviimine

• Kuupäevad: välitööd toimusid 17.–19. juunil 2025 ja 18.–19. juulil 2025.

• Metoodika: inventuur viidi läbi jalgsi liikudes mööda kavandatava trassi koridori. Leiukohad fikseeriti rajapunktidena GPS-seadmega ning iga kaitsealuse liigi puhul märgiti arvukus ja kasvukoha kirjeldus.

• Läbiviija: inventuuri teostas Erkki Otsman, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli bioloogia eriala. Inventuuri läbiviija omab kogemust kaitsealuste taimeliikide inventeerimisel. Ta on osalenud mitmetes rahvusvahelistes ja riiklikult olulistes elurikkuse seireprojektides, sh Euroopa Liidu rahastatud projekt SHOWCASE (2022–2023, rannaniidud), luhaniitude uuringud (2023) ning Eesti taimede levikuatlase koostamine (2015–2016).

3. Inventuuri tulemused

3.1 Kaitsealuste taimeliikide leiud

Inventuuri käigus registreeriti järgmised Eestis kaitse all olevad taimed.

• Ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum) – mitmes leiukohas, arvukus ulatus üksikutest kuni kümnete isenditeni. III kaitsekategooria liik.

• Rohekas käokeel (Platanthera chlorantha) – mitmes leiukohas, arvukus 1–27 isendit. III kaitsekategooria liik.

• Kuradi sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata) – mitmes leiukohas, arvukus kuni 21 isendit. III kaitsekategooria liik.

• Kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata) – mitmes leiukohas, arvukus kuni 33 isendit. III kaitsekategooria liik.

• Suur käopõll (Listera ovata) – mitmes leiukohas, arvukus 5–50 isendit. III kaitsekategooria liik.

• Kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) – üks leiukoht, 2 isendit. III kaitsekategooria liik.

• Laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine) – üks leiukoht, 8 isendit. III kaitsekategooria liik.

• Pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis) – üks leiukoht, 11 isendit. III kaitsekategooria liik.

• Karukold (Lycopodium clavatum) – üks leiukoht. III kaitsekategooria liik.

3.2 Harvaesinevad ja huvipakkuvad liigid

Lisaks kaitsealustele liikidele märgiti mitmeid harvaesinevaid, kuid mitte kaitse all olevaid taimeliike:

• Villane katkujuur (Petasites spurius) – mitmes kohas suuremate kogumikena (kümneid kuni sadu lehti).

• Muda-ojakapsas (Peplis portula) – niisketes teeäärsetes rööbastes.

• Mülgaskannike (Viola persicifolia) – 3 isendit.

• Lõhnav varesputk (Chaerophyllum aromaticum) ja mugul-varesputk (Chaerophyllum bulbosum) – väiksemates kogumikes.

3.3 Üldised tähelepanekud

• Mitmed alad olid liigniisked või üleujutatud, mis piiras ligipääsu.

• Lammialad ja jõeservad vajaksid pajude harvendamist, kuna need kasvavad kogumikena ja varjavad niidutaimestikku.

• Kohati täheldati ka kobraste tegutsemise jälgi (langetatud puud, tammid).

4. Kokkuvõte

Patrulltee-2 projekti kavandataval alal esineb mitmeid kaitsealuseid taimeliike, sealhulgas orhideesid (rohekas ja kahelehine käokeel, kuradi ja kahkjaspunane sõrmkäpp, suur käopõll, laialehine neiuvaip, pruunikas pesajuur) ning niidu- ja luhaliike (ahtalehine ängelhein). Lisaks on registreeritud karukolla leiukoht. Nende kasvukohtade arvestamine on edasiste projekteerimisotsuste ja loamenetluste seisukohalt vajalik.

Tallinn 2025

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2

keskkonnamõju hindamine ARUANNE 22.12.2025

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

2

Nimetus: Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5059914 E-post [email protected] Kontaktisik: Piret Toonpere, +372 5059914, [email protected]

Töö tellija: Politsei- ja Piirivalveamet Harju maakond, Tallinn, Pärnu mnt 139, 15060 Tel +372 53323749 E-post [email protected] Kontaktisik: Natalia Abel, +372 57873666, [email protected]

KMH juhtekspert: Piret Toonpere (litsents KMH 0153)

Töö versioon: 22.12.2025

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

3

Sisukord

Sisukord ............................................................................................................................................ 3

Aruande kokkuvõte .......................................................................................................................... 5

1 Üldosa ...................................................................................................................................... 7

1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ........................................................................ 7

1.2 KMH korraldus.................................................................................................................... 7

1.3 Osapooled .......................................................................................................................... 9

1.4 Metoodika .......................................................................................................................... 9

1.5 Lähtematerjalid ................................................................................................................10

1.6 Ülevaade raskustest, mis ilmnesid KMH aruande koostamisel .......................................11

2 Projektlahendus ja selle alternatiivid ..................................................................................... 12

2.1 0-alternatiiv ......................................................................................................................12

2.2 I-alternatiiv ehk tee rajamine lõikudes 1 ja 2a .................................................................12

2.3 II-alternatiiv ehk tee rajamine lõikudes 1 ja 2b................................................................13

3 Seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................. 15

3.1 Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 ...........................................................................15

3.2 Programm „Kindel sisejulgeolek 2025–2028“ ..................................................................15

3.3 Alutaguse valla üldplaneering ..........................................................................................16

3.4 Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskiri ...............................................................................16

3.5 Karoli luhale juurdepääsutee ja kanalist ülepääsuks vajaliku silla detailplaneering .......17

4 Mõjutatava keskkonna kirjeldus ............................................................................................ 18

4.1 Lõik 1 ................................................................................................................................19

4.2 Lõik 2a ..............................................................................................................................26

4.3 Lõik 2b ..............................................................................................................................28

5 Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju analüüs ............................. 32

5.1 Natura hindamine ............................................................................................................32

5.1.1 Natura alade kirjeldus ..............................................................................................33

5.1.2 Mõju Natura alade kaitse eesmärkidele...................................................................43

5.1.3 Mõju Natura alade terviklikkusele ...........................................................................57

5.1.4 Vajalikud keskkonnameetmed .................................................................................57

5.1.5 Natura-hindamise tulemused ja järeldus .................................................................62

5.2 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh kaitsealustele liikidele ...................................63

5.2.1 Mõju kaitsealale .......................................................................................................64

5.2.2 Mõju taimestikule ja kooslustele..............................................................................66

5.2.3 Mõju loomastikule sh linnustikule ...........................................................................68

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

4

5.3 Mõju veekvaliteedile ja –režiimile ...................................................................................74

5.3.1 Vajalikud keskkonnameetmed .................................................................................75

5.4 Müra mõju ........................................................................................................................77

5.5 Mõju vibratsiooni tasemele .............................................................................................77

5.6 Mõju pinnasele .................................................................................................................77

5.6.1 Vajalikud keskkonnameetmed .................................................................................78

5.7 Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega 79

6 Alternatiivide võrdlemine ...................................................................................................... 81

7 Keskkonnameetmed .............................................................................................................. 84

Kasutatud allikmaterjalid................................................................................................................ 85

Lisad ................................................................................................................................................ 88

Lisa 1. KMH programm ja selle nõuetele vastavaks tunnistamine .............................................88

Lisa 2. Struuga ja Karoli luha patrulltee-2 ala linnustiku uuring .................................................88

Lisa 3 – Kalastiku eksperthinnang ...............................................................................................88

Lisa 4 – Taimestiku inventuur ......................................................................................................88

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

5

Aruande kokkuvõte

Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi ka Arendaja) esitas vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 261 27.09.2024 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) taotluse ning 24.10.2024 täiendatud taotluse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamiseks Narva jõe patrulltee-2 projektile. TTJA on oma 28.10.2024 otsusega algatanud Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi ka PPA) 24.10.2024 esitatud taotluse põhjal keskkonnamõju hindamise.

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on tõhusama riigipiiri valve korraldamine, mis tagaks PPA-le maastiku erisusi arvestades piirisündmustele operatiivse reageerimise. Täpsemalt on eesmärgiks riigipiiri valve tõhustamiseks patrulltee rajamine. Patrulltee-2 on kavandatud alates Vasknarvast kuni Narva jõe äärde jääva kavandatava asukohani „Karoli“ ehk ristumisel Narva jõe osaks oleva Karoli struuga suudme äärde jääva kruusateega (nr 5162294).

TTJA on oma 28.10.2024 otsusega algatanud PPA 24.10.2024 esitatud taotluse põhjal keskkonnamõju hindamise. Keskkonnamõju hindamine on algatatud, sest kavandatava tegevusega kaasnevana ei saa välistada negatiivset mõju Natura võrgustiku aladele.

Käesolev dokument on KMH aruanne. KMH aruande koostamise aluseks on KMH programm, mis on läbinud asjaomaste asutuste seisukohtade küsimise ja avaldatud TTJA avalikus dokumendiregistris https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/ (dokumendi number 16- 12/24-12827-005). TTJA on 06.06.2025. a otsusega nr 16-12/24-12827-018 tunnistanud KMH programmi nõuetele vastavaks.

KMH eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. Kuna KMH on algatatud enne tegevusloa taotlust on KMH aruande eesmärgiks eeskätt anda soovitusi võimalikult vähe keskkonnamõjusid põhjustavaid patrulltee asukoha ja ehitusliku lahenduse leidmiseks. KMH on oluliseks sisendiks patrulltee-2 ehitusprojekti koostamisel.

KMH tulemused vormistatakse KMH aruandena. KMH on avalik protsess ning igaühel on õigus esitada KMH aruande osas ettepanekuid ja küsimusi.

Patrullteed kavandatakse kahes lõigus. KMH programmi kohaselt on lõigu 1 pikkus u 3,26 km ning see kulgeb suures osas Struuga loodus- ja linnualal. Lõigu 2 rajamiseks on kaks alternatiivi: alternatiiv 2a - pikkus u 2,87 km, kulgeb Narva jõe ääres, Karoli luha idapoolses servas ja jääb suures osas Struuga loodus- ja linnualadele ning alternatiiv 2b - uue vajaliku teeosa pikkus u 1,82 km, esineb väike kattuvus Karoli luhaga (antud lõigus oli tee kavandatud ka seirepositsiooni läbipääsuteena, mis on hinnatud „Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide KMH aruande“ raames).

Kavandatavat tegevust ja selle reaalseid alternatiive hinnatakse KMH metoodikast lähtudes võrdluses 0-alternatiiviga. 0-alternatiiv on olukord, kus kavandatavat tegevust ei realiseerita ehk patrullteed ei rajata ehk säilib praegune olukord.

KMH raames koostati kavandatava tegevuse poolt mõjutatavate alade keskkonnaseisundi ülevaade. Ülevaate koostamiseks kasutati riiklike andmebaaside (EELIS, Maa-amet, Metsaregister jt) andmestikke ning ala puudutavaid uuringuid. Lisaks teostati patrulltee-2 trassi alal linnustiku inventuur linnustikuekspertide poolt, viidi läbi kalastiku uuring ning teostati kaitsealuste taimeliikide inventuur. KMH läbiviimisel arvestatakse ka varasemalt läbi viidud uuringute tulemustega.

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

6

Käesoleva hindamise tähtsaimaks aspektiks võib pidada Natura hindamist. Kavandatavatest seirepositsioonidest on potentsiaalselt Struuga loodus- ja linnuala mõjutav mõlema tegevusalternatiivi elluviimine, kuigi alternatiiv II seda oluliselt väiksemas ulatuses.

Kõikide kavandatud teelõikude puhul on mõju Struuga loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele, kooslustele, Narva jõele ja selle elustikule veekaitseliste ja taimkatte kaitsemeetmete (vt ptk 5.1.4) rakendamisel välditav. Narva jõe elustikule häiringute minimeerimiseks tuleks ajastada ehitustööd ja edaspidised hooldustööd kudevälisele ajale (vältida perioodi 15. aprillist kuni 30. juunini).

Patrulltee-2 alternatiiv I (sh lõik 2a) ehituse tõttu väheneb Struuga loodusala kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübi lamminiidud (6450) pindala umbes 1,71 ha ulatuses. Patrulltee-2 alternatiiv II (sh lõik 2b) ehituse tõttu väheneb Struuga loodusala kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübi 6450 pindala umbes 0,83 ha ulatuses. Lõigu 1 lõunaosas kulgeb planeeritud tee suures osas olemasoleval pinnasteel st kooslus ei ole seal enam täielikult looduslikus seisundis. Ala kaitsekorralduskava alusel on Struuga loodusala kaitse-eesmärgiks 619,5 ha lamminiitude säilimine esinduslikkusega vähemalt B. KKK alusel on Struuga maastikukaitsealal inventeeritud lamminiite kokku 719,75 ha. Seega ei välista tegevus kaitse-eesmärgi täitmist. Samas on väga oluline lamminiidu säilimiseks ja seega kaitse eesmärkide täitmiseks, et rajatav tee ei tohi muuta lammiala veerežiimi. Veerežiimi ühtlustamiseks tuleb rajada tee mullet läbivaid truupe või rajada tee vaiadele/plaatidele või ujuvalt või leida mõni teine sobilik ehituslik lahendus. Tee projektis tuleb välistada teetammi paisutav mõju suurvee olukorras. Tee projekteerimisse tuleb kaasata hüdroloogi pädevust omav ekspert, kellega koostöös töötatakse välja parim võimalik lahendus tee rajamiseks selliselt, et loodusliku veerežiimi muutus oleks minimaalne. Taimestiku kahjustuste vältimiseks tuleb tööd ajastada madalveeperioodile või külmunud pinnasega ajaperioodile.

Tee seisundit, sh vee liikuvuse säilimist, tuleb regulaarselt jälgida ja kavandada vastavalt vajadusele hooldustöid (nt truupide puhastamine). Meetme järgimisel ei avaldata tegevusega negatiivset mõju Struuga loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele.

Struuga linnuala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele negatiivset mõju tegevusega ei avaldata juhul kui rakendatakse käesolevas KMH aruandes esitatud meetmeid. Linnuala kaitse- eesmärgiks olevate linnuliikide elupaikade säilimiseks luhaalal on samuti oluline, et piirkonna veerežiim tegevuse elluviimise järel ei muutuks. Lisaks on oluline, et ehitustöid ja edaspidiseid hooldustöid teostatakse väljaspool pesitsusaega (vältida perioodi 15. aprillist 31. juulini). Teel liiklemisest lähtuvate häiringute minimeerimiseks tuleb piirata tee kasutust.

KMH käigus antud hinnangutest saab järeldada, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulisi tugeva negatiivse mõjuga aspekte juhul kui rakendatakse KMH aruandes esitatud keskkonnameetmeid.

Tegevus on vajalik lähtudes kõrgematest strateegilistest dokumentidest.

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

7

1 Üldosa

1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus

Käesoleva keskkonnamõju hindamise objektiks on nn patrulltee-2 rajamine ehk patrulltee rajamine Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kontrolljoone lähialale alates Vasknarvast kuni Narva jõe äärde jääva kavandatava piirivalve seirepositsiooni asukohani „Karoli“ (Joonis 1).

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on tõhusama riigipiiri valve korraldamine, mis tagaks Politsei- ja Piirivalveametile maastiku erisusi arvestades piirisündmustele operatiivse reageerimise. Narva jõgi (kogupikkusega u 76 km) on liigitatud piiriveekoguks, kus kulgeb Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline ajutine kontrolljoon, mis on võrdsustatud riigipiiriga. Täpsemalt on tegevuse eesmärgiks riigipiiri valve tõhustamiseks patrulltee rajamine. Tegevuse vajadus tuleneb käesoleval ajal antud riigipiiri lõigus piirivalve tegevusteks vajaliku tee puudumises.

Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.

1.2 KMH korraldus

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas KeHJS § 261 27.09.2024 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA-le) taotluse ning 24.10.2024 täiendatud taotluse KMH algatamiseks Narva jõe patrulltee-2 projektile. KMH algatamise taotlus koos lisainformatsiooniga on registreeritud TTJA dokumendiregistris numbritega 16-12/24-12827-001.

TTJA algatas 28.10.2024 kirjaga nr 16-12/24-12827-003 Narva jõe patrulltee-2 projekti KMH menetluse esitatud taotluse põhjal. TTJA teavitas KMH algatamise otsusest 30.10.2024. a Ametlikes Teadaannetes ja mõjutatud asutusi ning isikuid 29.10.2024. a kirjaga nr 16-12/24- 12827-004.

Käesolev KMH viiakse läbi seega enne ehitusloa taotluse või ehitisteatise esitamist. Samuti on käesolev KMH koostatud enne ehitusprojekti koostamist võimaldamaks võtta keskkonnakaalutlusi arvesse juba projekteerimise algstaadiumis.

KMH on algatatud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 p-st 2, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Narva jõe patrulltee-2 on käsitletav PPA poolt kavandatava piirivalverajatisena, mille eesmärgiks on siseriikliku julgeoleku korraldamine. Erandi korral, kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine, võib keskkonnamõju jätta hindamata, välja arvatud § 3 lg 1 p 2 nimetatud juhul, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse- eesmärgile. Antud juhul kavandatakse Narva jõe patrulltee-2 osaliselt Natura 2000 võrgustiku aladele ja seega ei saa välistada ebasoodsat mõju Natura aladele ning on vajalik KMH läbiviimine koos Natura asjakohase hindamisega. Kuna patrulltee-2 põhimõtteline lahendus asub Narva jõe ehituskeeluvööndis, siis on oluline välja tuua, et vastavalt looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 4 ei laiene ehituskeeld piirivalverajatistele.

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

8

PPA esitas TTJA-le 27.02.2025. a Narva jõe patrulltee-2 KMH programmi eelnõu (registreeritud TTJA dokumendiregistris, registreerimise nr 16-12/24-12827-005) KeHJS § 16 kohaseks avalikustamiseks ja asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimiseks.

TTJA küsis eeltoodule tuginedes KMH programmile 17.03.2025. a kirjaga nr 16-12/24-12827-006 asjaomaste asutuste seisukohti. Oma seisukoha esitas TTJA-le Muinsuskaitseamet, Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet (edaspidi ka MaRu), Transpordiamet, TTJA ise ning kaks eraisikut. Vastuskirjad on registreeritud TTJA dokumendiregistris (registreerimise nr 16-12/24- 12827).

KMH programmi avalik väljapanek toimus 18.03-08.04.2025. Programmi avalikust väljapanekust ning arutelust teavitati asjaomaseid asutusi ja isikuid 17.03.2025. a kirjaga nr 16-12/24-12827-006 ja 18.03.2025. a kirjaga nr 16-12/24-12827-007. Nimetatud teade avaldati 18.03.2025. a ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, eesti- ja venekeelsena ajalehes Põhjarannik ning TTJA kodulehel (rubriigis Keskkonnamõju hindamisega seotud teated) koos KMH programmi dokumentidega. Avaliku väljapaneku jooksul oli võimalik esitada omapoolsed seisukohad TTJA-le kuni 08.04.2025. a.

KMH programmi avalik arutelu toimus 10.04.2025. a Alajõe teenuskeskuses algusajaga kl 14:00. Arutelul osales 8 inimest sh otsustaja, KOV esindaja, neli arendaja esindajat ja KMH koostaja. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu jooksul ühtegi ettepanekut ei esitatud.

Programm tunnistati TTJA 06.06.2025. a otsusega nr 16-12/24-12827-018 nõuetele vastavaks.

Kavandatava tegevusega kaasnevate keskkonnamõjude esinemise esmane analüüs ja hindamisulatus on paika pandud KMH programmis. KMH aruande eesmärk on selgitada, hinnata ja kirjeldada nimetatud kavandatud tegevustega eeldatavalt kaasnevat mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanekud sobivaimate lahenduste valikuks. Samuti hinnata koosmõju võimalike teiste lähedal toimuvate tegevustega. Mõjuvaldkondi, mille puhul KMH programmis on sätestatud olulise mõju puudumine, KMH aruandes ei käsitleta.

KMH aruande menetlus korraldatakse vastavalt KeHJS nõuetele. Peale alusuuringute läbiviimist ning nendel põhineva KMH aruande eelnõu koostamist esitatakse see TTJA-le asjaomaste asutuste ettepanekute küsimiseks ja avalikustamise korraldamiseks.

Antud peatükki täiendatakse vastavalt menetluse toimumisele.

KMH aruande avalik väljapanek toimus (millal?). Aruande kohta oli võimalik esitada ettepanekuid avaliku väljapaneku lõpuni kuni (kuupäev) (k.a) saates kirja TTJA e-posti aadressile [email protected] või paberkandjal postiaadressile Endla 10a, Tallinn 10122. KMH aruande avalik arutelu toimub (kuupäev) kell … (kus?).

Avaliku väljapaneku jooksul andsid KMH aruande osas tagasisidet (kes?). Kirjadest (kelle?) kirjad sisaldasid ettepanekuid, vastuväiteid või küsimusi. Avalikul arutelul olid kohal (mitu?) isikut. Avaliku arutelu kokkuvõtlik protokoll on esitatud KMH aruande Lisas (nr) Kõik laekunud ettepanekud, küsimused ja seisukohad koos ettepanekute arvestamise kirjelduse või arvestamata jätmise põhjendusega on koondatud Tabelisse (nr). Ettepanekute arvestamise kirjeldus ja arvestamata jätmise põhjendused koos täiendatud KMH aruandega edastati seejärel arendaja poolt isikutele, otsustajale ja asjaomastele asutustele, kes esitasid oma ettepaneku, vastuväite või küsimuse kirjalikult.

Peale KMH aruande täiendamist esitab arendaja täiendatud KMH aruande koos selle kohta esitatud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega ning KeHJS § 21 lõikes 5 nimetatud kirjade koopiatega ning avaliku arutelu protokolliga otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks.

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

9

1.3 Osapooled

Arendaja: Politsei- ja Piirivalveamet Kontakt: Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn Kontaktisik: Natalia Abel, +372 57873666, [email protected]

Otsustaja: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Kontakt: Endla 10a, 10122 Tallinn Kontaktisik: Viktoria Burtin, e-post: [email protected], telefon: +372 620 1751

Natura ala valitseja: Keskkonnaamet Kontakt: Pargi 15, 41537 Jõhvi KMH ekspert: LEMMA OÜ Kontakt: Värvi tn 5, 10621 Tallinn Kontaktisik: Piret Toonpere, e-post [email protected], telefon: +372 5059 914

KMH läbiviimiseks on moodustatud töögrupp, kuhu kuuluvad järgmised Lemma OÜ-ga seotud spetsialistid:

− Piret Toonpere – KMH juhtekspert (litsents KMH0153), tehnikateaduste magister (keskkonnakorraldus) ja loodusteaduste bakalaureus (keskkonnatehnoloogia ökosüsteemide suund). Ekspert on olnud juhteksperdiks paljudes Lemma OÜ poolt koostatud KSH ja KMH-des, samuti osalenud erinevates keskkonnaprojektides ning omab KMH juhteksperdina vajalikku kvalifikatsiooni, sh KMH litsentsi. Hinnatavad mõjuvaldkonnad: mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitsealadele, sh Natura aladele.

− Mihkel Vaarik – keskkonnaekspert, diplomeeritud veemajanduse insener. Hinnatavad mõjuvaldkonnad: tehnilise taristu küsimused, mõju veekvaliteedile.

− Heli Aun - keskkonnaspetsialist, geotehnoloog - Hinnatavad mõjuvaldkonnad ja ülesanded KMH juures: foonikirjelduse koostamine, mõju veerežiimile ja hüdrogeoloogiliste tingimustega seotud küsimused.

− Astrid Koplimäe – keskkonnaspetsialist - Hinnatavad mõjuvaldkonnad ja ülesanded KMH juures: kartograafilised tööd ja strateegiliste dokumentide analüüs.

KMH läbiviimise käigus kaasati täiendavalt järgmised erialaspetsialistid:

− Pelle Mellov ja Leho Luigujõe – koondasid linnustiku andmed projektiala ümbruses ja andsid hinnangu mõjudele linnustikule, eeskätt Natura linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele.

− Erkki Otsman – teostas taimestiku ja taimekoosluste inventuuri patrulltee võimalikul alal ja sellest 100 m raadiuses. Inventuuri alusel anti hinnang tegevuse võimalikele mõjudele.

− Meeli Tambets – koondas kalastiku andmed projektialasse hõlmatud veekogude kohta ja andis hinnangu mõjudele kalastikule, eeskätt Natura loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele.

1.4 Metoodika

Keskkonnamõju hindamine viiakse läbi lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS). KMH aruanne koostatakse lähtudes Keskkonnaministri 01.09.2017. a määrusest nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“. Hindamisel lähtutakse asjakohastest metoodilistest

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

10

juhendmaterjalidest nagu Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud „Keskkonnamõju hindamise käsiraamat“. Lisaks võeti keskkonnamõju hindamisel arvesse juhteksperdi ja töögrupi keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat.

KMH aruandes analüüsiti eeldatavalt mõjutatavat keskkonda. Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnati vastavalt mõjude suurusele, kestvusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude olulisusele.

Mõjude olulisuse hindamisel lähtuti võimalusel Eestis kehtivatest piirnormidest ja normatiivväärtustest. Valdkondades, kus vastavad normid puuduvad, toimus hindamine analüüsi, järeldamise ja arutelu teel.

Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KMH aruande koostamise käigus:

− kirjeldati kavandatavat tegevust;

− analüüsiti kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive;

− hinnati kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke olulisi keskkonnamõjusid, määratleti mõjude ulatus, hinnangud anti eksperthinnangu vormis;

− viidi läbi Natura asjakohane hindamine Struuga linnu- ja loodusala suhtes;

− konsulteeriti olulist teavet omavate asutustega ning avalikkusega;

− analüüsiti kavandatava tegevuse vastavust planeeringute ja arengukavadega;

− hinnati kumulatiivse mõju võimalikkust arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega;

− anti soovitusi võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks ja leevendamiseks. Keskkonnameetmed on KMH aruandes läbivalt kuvatud kollasel taustal.

Tegu on piiritaristu väljaehitamisega riigipiirile. Tegevusel puudub riigipiiri ülene mõju KeHJS § 30 või Espoo (1991) konventsiooni piiriülese keskkonnamõju hindamise kohta, mõistes.

KMH protsessi tulemused esitatakse käesoleva aruandena. KMH aruanne on koostatud lähtuvalt programmist, mis on avaldatud TTJA avalikus dokumendiregistris https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/ (dokumendi number 16-12/24-12827-005).

1.5 Lähtematerjalid

KMH koostamisel võeti lähtematerjaliks:

− LEMMA OÜ. 2025. Narva jõe äärse patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise programm. Vastavaks tunnistatud: TTJA 06.06.2025. a otsusega nr 16-12/24-12827-018.

KMH koostamiseks viidi läbi järgmised alusuuringud: − Mellov, P., & Luigujõe, L. 2025. Struuga ja Karoli luha patrulltee-2 ala linnustiku uuring. − Tambets, M. 2025. Eesti Loodushoiu Keskus. Narva jõe patrulltee-2 kavandatava

ehitustegevuse võimalike mõjude kohta Struuga linnu- ja loodusala veekogudele ja kalastikule. Eksperthinnang.

− Otsman, E. 2025. Patrulltee-2 projekti taimestiku inventuur.

KMH läbiviimisel arvestatakse varasemalt läbi viidud uuringute tulemustega. Antud KMH puhul kuuluvad eeskätt arvestamisele järgmised tööd:

− Alus-geoloogia OÜ. 2016. Narva jõe äärne patrullrada ehitusgeoloogilise uuringu aruanne. − Keskkonnaagentuur Viridis OÜ. 2018. Narva jõe patrullradade rajamisega kaasnevate

võimalike keskkonnamõjude hindamine: linnustiku inventuur.

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

11

− Keskkonnaagentuur Viridis OÜ. 2018. Narva jõe patrullraja KMH. Struuga MKA ja Puhatu LKA hüdro-geoloogiline uuring.

− Keskkonnaagentuur Viridis OÜ. 2018. Taimkatte inventuur Struuga MKA ja Puhatu LKA-l seoses Narva jõe patrullradade keskkonnamõju hindamisega.

− Skepast & Puhkim OÜ. 2016. Karoli luhale juurdepääsutee ja kanalist ülepääsuks vajaliku silla detailplaneering. KSH aruanne.

− Lemma OÜ. 2022. Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. KMH aruanne.

− Hirse, T. 2023. Alutaguse rahvuspargis asuva Struuga luha sinise emajuure (Gentiana pneumonanthe) teadaolevate ja potentsiaalsete kasvukohtade inventuur. MTÜ Käoraamat.

1.6 Ülevaade raskustest, mis ilmnesid KMH aruande koostamisel

Olulisi raskusi KMH aruande koostamisel ei esinenud. Teatud raskust valmistas KMH läbiviimisel asjaolu, et kavandatava tegevuse kohta puudus hindamise läbiviimisel projektlahendus, mille mõjusid hinnata. Tavapäraselt on KMH läbiviimisel olemas kavandatava tegevuse osas projekt, mille mõjusid hinnatakse. Samas oli projekti puudumine arendaja poolne teadlik valik ning KMH läbiviimisest sooviti eeskätt sisendit projekteerimiseks. Raskus lahendati lähtudes analoogsetest projektidest ja KMH läbiviija poolsest teadmistest teede rajamise osas.

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

12

2 Projektlahendus ja selle alternatiivid

KMH alternatiivide valik tuleneb kavandatava tegevuse eesmärgi täitmisest. Kavandatava tegevuse laiemaks eesmärgiks on tõhusama riigipiiri valve korraldamine, mis tagaks PPA-le maastiku erisusi arvestades piirisündmustele operatiivse reageerimise. Arendaja poolt on eelnevalt tuvastatud, et riigipiiri valve tõhustamiseks on vajalik patrulltee rajamine.

Patrulltee-2 on kavandatud alates Vasknarvast kuni Narva jõe äärde jääva kavandatava seirepositsiooni asukohani „Karoli“ (Joonis 1).

Patrullteele ja sellega seotud rajatisele on esitatavad järgmised nõuded: − patrulltee asukoht peab kulgema jõe kaldal, võimalikult veepiiri lähedal va juhul, kui

maastik ei võimalda nõuetele vastava patrullraja ehitamist veepiiri lähedale; − patrulltee peab kandma kergliiklussõidukeid kogumassiga kuni 3,5 t; − patrulltee liikuvate kergliiklussõidukite liikumiskiirus kuni 30 km/h; − patrulltee pealtlaius 3,5-4 m; − patrulltee peab võimaldama ületada veetakistusi ja soiseid maa-alasid (sh

maastikusõidukitega). − patrulltee peab olema läbitav (nii jalgsi kui ka maastikusõidukiga) sõltumata aastaajast

või ilmastikuoludest (nt üleujutus, jää vms).

Antud KMH kontekstis vaadeldakse alternatiividena teelõikude erinevaid asukohti ja olukorra jätkumist ilma selle elluviimiseta.

Patrulltee-2 kavandatakse rajada osaliselt varasemalt Narva jõe äärde kavandatud seirepositsiooni „Karoli lisa“ (Joonis 1) juurdepääsuteega kattuvalt. Seirepositsioonide rajamise ja kasutamisega kaasnevaid mõjusid on hinnatud eraldiseisva „Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine“ KMH raames, mis on vastavaks tunnistatud TTJA 13.04.2022 kirjaga nr 16-6/20-15531-075.

2.1 0-alternatiiv

Kavandatavat tegevust ja selle reaalseid alternatiive hinnatakse KMH metoodikast lähtudes võrdluses 0-alternatiiviga. 0-alternatiiv on olukord, kus kavandatavat tegevust ei realiseerita ehk patrullteed ei rajata. Kuna riigikaitse tagamiseks on vajalik patrulltee rajamine, siis ei ole 0- alternatiiv käesoleva hindamise kontekstis reaalne alternatiiv.

2.2 I-alternatiiv ehk tee rajamine lõikudes 1 ja 2a

Käesoleva KMH raames käsitletakse I-alternatiivina PPA poolt ptk-s 2 kirjeldatud parameetritega patrulltee rajamist Narva jõe äärsetele aladele järgmiste lõikudena:

− lõik 1 – pikkus u 3,26 km, kulgeb suures osas Struuga loodus- ja linnualal;

− lõik 2a – pikkus u 2,87 km, kulgeb Narva jõe ääres, Karoli luha idapoolses servas ja jääb suures osas Struuga loodus- ja linnualadele.

Lõik 2a kattub osaliselt kavandatud seirepositsiooni läbipääsuteega positsioonini „Karoli lisa 1“, mis on hinnatud „Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide KMH aruande“ raames (Joonis 1).

Tee kogupikkus on u 6,13 km, sh on vaja esialgsete andmete põhjal vajalik rekonstrueerida üks ja rajada kolm silda.

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

13

Joonis 1. Patrulltee-2 põhimõtteline paiknemine.

2.3 II-alternatiiv ehk tee rajamine lõikudes 1 ja 2b

Käesoleva KMH raames käsitletakse II-alternatiivina PPA poolt ptk-s 2 kirjeldatud parameetritega patrulltee rajamist Narva jõe äärsetele aladele järgmiste lõikudena:

− lõik 1 – pikkus u 3,26 km, kulgeb suures osas Struuga loodus- ja linnualal (kattub I alternatiiviga);

− lõik 2b – uue vajaliku teeosa pikkus u 1,82 km, esineb väike kattuvus Karoli luhaga (antud lõigus oli tee kavandatud ka seirepositsiooni läbipääsuteena, mis on hinnatud „Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide KMH aruande“ raames (Joonis 1)). Lõik 2b viib välja olemasolevale riigiteele Jaama-Kuningaküla tee (tee nr 13182), millelt ligipääsu rekonstrueerimine/rajamine Karoli seirepositsioonini on kavandatud seirepositsioonide projekti raames. Muus osas on tee olemasolev ja patrulltee jaoks sobilik (täiendavat rekonstrueerimist ei vaja)

Rajatavate uute teelõikude pikkus on antud alternatiivi korral 5,08 km . Alternatiivi korral on vajalik rekonstrueerida üks ja rajada kaks silda. Teepikkus Vasknarvast Karoli seirepositsioonini oleks antud alternatiivi korral 3,78 km. Seega võrreldes alternatiiv I-ga on uute teelõikude pikkus väiksem, kuid teepikkus huvipakkuvate sihtpunktide vahel pikem.

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

14

Lõigu 2b osas väljaspool Struuga linnu- ja loodusala jääva teetrassi puhul puudub KMH läbiviimise vajadus. Tegu on väljaspool kaitsealust ala kavandatava metsatee lõiguga, mille puhul olulist ebasoodsat mõju ei kaasne ja seega antud teelõigu rajamine ei vajaks KMH läbiviimist.

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

15

3 Seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega

3.1 Siseturvalisuse arengukava 2015–2020

Siseturvalisuse arengukavas1 on käsitletud olulise probleemina välispiiril püsiva ebaseadusliku sisserände ja salakaubaveo survet. Arengukava üldeesmärk on, et Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Koostöös parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja

asjatundlik abi.

Piirihalduse valdkonnas on soovitud eesmärk, et Eesti piir kui Euroopa Liidu välispiir on valvatud ja kaitstud ning see on piisav julgeoleku tagamiseks. Tõkestatud on piiri ebaseaduslik ületamine, ebaseaduslikud toimingud piiri lähedal, inimkaubandus ja salakaubavedu. Eesti piiril on tagatud reisijasõbralik piirikontroll, mis vastab Schengeni ühtse viisaruumi nõuetele.

Eesmärgi saavutamiseks on vajalikuks tegevuseks suurendada piiri valvamise ja kaitsmise ning piirikontrolli tegemise kvaliteeti. Selleks:

− jätkata idapiiri taristu ja tehnilise seiresüsteemi valmisehitamist; − kasutada piiri valvamiseks uusimaid innovaatilisi lahendusi, mis vastavad Schengeni

õigustiku nõuetele; − tagada Eesti piiri kui Euroopa Liidu välispiiri pidev elektrooniline valve kogu piiri ulatuses; − pidada piirikontrolli tegemisel peale julgeoleku ja turvalisuse silmas ka reisijasõbralikkust

ning arvestada piiriliikluse mahtu ja intensiivsust; − suurendada valmisolekut välispiiril kontrolli tugevdamiseks ja sisepiiridel kontrolli

taastamiseks. Parandada eri asutuste teadlikkust välispiiril toimuvast, et tagada piisav teave, et koostöö kiiresti korraldada ja sündmustele reageerida.

Patrulltee-2 rajamine toetab siseturvalisuse arengukavaga seatud eesmärke.

3.2 Programm „Kindel sisejulgeolek 2025–2028“

„Kindel sisejulgeolek 2025–2028“ programm 2 lähtub siseturvalisuse arengukavast. Programmi tegevus 4 — „Piirihaldus“, on suunatud nii Eesti kui Euroopa Liidu välispiiri valvamisele ja kaitsmisele selliselt, et see oleks piisav julgeoleku tagamiseks. Piirihalduse kvaliteedi kontrollimiseks viiakse regulaarselt Euroopa Komisjoni poolt läbi Schengeni hindamisi ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti poolt liikmesriikide haavatavuse hindamisi. Piiri valvamise ja kaitsmisega tõkestatakse piiri ebaseaduslikku ületamist, ebaseaduslikke toiminguid piiri lähedal, inimkaubandust ja salakaubavedu. Samuti tagatakse reisijasõbralik piirikontroll, mis vastab Schengeni ühtse viisaruumi nõuetele. Piirihalduse toimingud viiakse läbi austades põhiõigusi ning järgides täielikult inimväärikust. Siseministeeriumi üheks prioriteediks on idapiiri välja ehitamine. 2025. aasta lõpuks on kavas välja ehitada maismaapiiri taristu vastavalt idapiiri väljaehitamise projekti skoobis kokku lepitule. Vastavalt piirilõikude valmimisele varustatakse see vajaliku valve- ja seiretehnikaga. 2021. aasta lõpus otsustas Vabariigi Valitsus eraldada piiriehitusega seotud täiendavate arendusplaanide elluviimiseks Siseministeeriumile 22,47 miljonit eurot. Nimetatud summa eest rajatakse maismaapiirile viivitusaed, kohtadesse, kus oldi sellest piiratud eelarve tõttu

1 Siseministeerium (2015). Siseturvalisuse arengukava 2015–2020. Tallinn: Kättesaadav:

https://www.siseministeerium.ee/et/STAK2030

2Siseministeerium. 2024. Programm „Kindel sisejulgeolek 2025–2028“. Lähtub „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“. Kättesaadav: https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/documents/2025- 01/Lisa%203.%20Programm%20Kindel%20sisejulgeolek%202025-2028.pdf

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

16

loobutud ning jätkatakse vahepeal peatatud tegevusi Narva jõepiiri valvamise võimekuse tõstmiseks. 2024. aastaks eraldati idapiiri väljaehitamiseks täiendavalt 12,10 miljonit eurot, et rajada varasemalt loobutud lõikudesse patrulltee ning luua valmisolek nende piirilõikude varustamiseks alalise valvetehnikaga. Idapiiri väljaehitamisega jätkatakse vastavalt projekti tegevuste- ja ajakavale ning täiendavate eelarveliste vahendite saamisel on võimalik idapiiri taristu täielikult välja ehitada ning varustada vajaliku valve ja seiretehnikaga 2027. aasta lõpuks.

Kavandatav tegevus on kooskõlas siseturvalisuse arengukava elluviimise programmiga, tegevusega nr 4.

3.3 Alutaguse valla üldplaneering

Alutaguse Vallavolikogu kehtestas 29.10.2020 otsusega nr 285 Alutaguse valla üldplaneeringu (edaspidi ka ÜP). Alutaguse valla ÜP kohaselt jääb planeeritav tee täielikult rohevõrgustiku tugialale (tuumalale) ja väärtuslikule maastikule.

ÜP seletuskirja kohaselt on tugialadele omane massiivsus, kompaktsus ja looduskaitseline väärtus ning rohevõrgustiku alal tuleb kavandatava tegevuse puhul arvestada, et rohevõrk jääks toimima.

ÜP-s on rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste kohta märgitud järgmist: teede projekteerimise käigus tuleb arvestada loomade rännuteedega. Väiksemate loomade rännuteed üle põhimaantee on võimalik tagada truupide kaudu teetammis. Suurulukid pääsevad üle põhimaantee, tee ääres võib nende liikumist suunata (nt aedadega). Planeeringute ja projektide koostamisel tuleb arvestada võimalike konfliktikohtadega (olulisemad konfliktkohad on kantud üldplaneeringu looduskaitse joonisele) ja kavandada vajalikud abinõud loomade ohutute liikumisvõimaluste säilimiseks.

Vasknarva-Smolnitsa väärtusliku maastiku kaitseväärtusena on välja toodud järgmist: /…/Vasknarva külas on Peipsi rannikule omane küla plaanistruktuur ja hoonestus.

Jaama-Karoli puhul on tegemist omanäolise kultuurilis-ajaloolise ja loodusmaastikuga. /…/Piirkonna looduse teevad omanäoliseks ja Eestis ainulaadseks Jaama jõe suudme ümbruses olevad struugad – vanad jõeharud koos perioodiliselt üleujutatavate rohumaadega.

ÜP kohased väärtuslike maastike kaitse-, maakasutus- ja ehitustingimused hajaasustuses sätestavad muuhulgas, et maa sihtotstarbe muutmine pole soovitatav juhul, kui sellega muutub oluliselt maastikumuster.

Kavandatava projekti puhul vastuolu kehtiva üldplaneeringuga puudub.

3.4 Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskiri3

Patrulltee-2 ala jääb suures osas Alutaguse rahvuspargi (KLO1000669) Struuga sihtkaitsevööndi (KLO1101899) alale. Alutaguse rahvuspark moodustati Puhatu, Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitseala, Kurtna, Smolnitsa, Jõuga, Iisaku, Struuga ja Mäetaguse maastikukaitseala ning Narva jõe ülemjooksu hoiualast 2018. aastal.

Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Struuga sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on poollooduslike koosluste, pärandkultuurmaastiku ja maastikuilme säilitamine, kaitsealuste liikide ning nende elupaikade kaitse. Sihtkaitsevööndis on keelatud ehitiste püstitamine. Eranditena on lubatud

3 Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskiri. Vastu võetud 17.12.2020 nr 97. RT I, 22.12.2020, 19. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122122020019

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

17

kaitseala valitseja nõusolekul: Struuga sihtkaitsevööndis tee või tehnovõrgu rajatise püstitamine kaitseala ja riigikaitse tarbeks ning tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks.

Ajalisi piiranguid inimeste viibimisele Struuga sihtkaitsevööndis seatud ei ole.

Struuga sihtkaitsevööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik niitmine ja loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde kujundamine.

Kaitseala vetel on lubatud ujuvvahendiga sõitmine, arvestades järgmiste erisustega: 1. mootorita ujuvvahendiga sõitmine on lubatud kogu kaitsealal, välja arvatud Selisoo,

Ongassaare, Laukasoo, Lutsina, Puhatu soo ja Puhatu järve sihtkaitsevööndis; 2. mootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud Poruni ja Struuga sihtkaitsevööndis ning

Puhatu ja Narva jõe piiranguvööndis, kusjuures Struuga sihtkaitsevööndis on mootoriga ujuvvahendiga lubatud sõita kiirusega kuni 10 km/h;

3. punktides 1 ja 2 nimetatud piirangud ei kehti ujuvvahendiga sõitmisel järelevalve-, pääste- ja piirivalvetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

Kuna patrulltee-2 soovitakse rajada riigikaitse tarbeks on võimalik selle rajamine Alutaguse rahvuspargi alale kaitseala valitseja nõusolekul.

3.5 Karoli luhale juurdepääsutee ja kanalist ülepääsuks vajaliku silla detailplaneering

Illuka Vallavolikogu algatas 30.03.2015 otsusega nr 14 Karoli luhale juurdepääsutee ja kanalist ülepääsuks vajaliku silla detailplaneeringu (edaspidi ka DP) koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH).

Detailplaneeringu eesmärk oli juurdepääsu tagamine Karoli luhale, ehitusõiguse määramine tee ehitamiseks Jaama jõe ehituskeeluvööndisse ja silla ehitamiseks Karoli kanalist ülepääsuks. Planeeringuala suurus oli 12,5 ha ja see paiknes Jaama külas ja Karoli külas. Planeeritav tee jäi suures osas Permisküla metskond 214 kinnistule (22901:001:0494) ning sild Struuga maastikukaitseala 10 kinnistule (22901:008:0278). Sild ja mahasõit jäävad osaliselt Alutaguse rahvuspargi territooriumile. Tee (ca 1,4 km) algab Struuga tee L1 kinnistu (22901:008:0284) idapiirilt ja lõpeb Karoli luhale pealesõiduga. Ülepääs Karoli luhale on ca 30 m. Alates Struuga tee kinnistu (2290:008:0256) läänepiirist planeeriti tee, mis vastab II klassi metsatee nõuetele. Detailplaneeringuga ei tehtud ettepanekut kruntide moodustamiseks ega maa sihtotstarbe muutmiseks. Planeeritud tee on ettenähtud avalikuks kasutuseks.

Skepast & Puhkim OÜ koostas 2016. a KSH aruande „Karoli luhale juurdepääsutee ja kanalist ülepääsuks vajaliku silla detailplaneering“. Keskkonnaamet andis 20.07.2016 kirjaga nr 6-5/16/33- 3 heakskiidu KSH aruandele ega kinnitanud täiendavaid seiremeetmeid.

24. oktoobril 2017. a moodustus Alajõe valla, Iisaku valla, Illuka valla, Mäetaguse valla ja Tudulinna valla ühinemise teel uus omavalitsusüksus – Alutaguse vald, mis on ühinenud omavalitsusüksuste üldõigusjärglane.

Alutaguse Vallavalitsus kehtestas 17.01.2019 korraldusega nr 21 Karoli luhale juurdepääsutee ja kanalist ülepääsuks vajaliku silla detailplaneeringu. Tee ja sild on rajatud 2019. Seega on detailplaneering praeguseks ellu viidud ja vastuolusid projekti ja kehtiva detailplaneeringu vahel ei esine. Detailplaneeringu alusel rajatud sild, moodustaks edaspidi osa patrullteest.

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

18

4 Mõjutatava keskkonna kirjeldus

Käesolev peatükk annab ülevaate kavandatava tegevusega potentsiaalselt mõjutatava ala seisukorrast käesoleval ajal ehk baastingimustest, mille suhtes mõju hindamine toimub. Olemasolevast keskkonnaseisundist ülevaate saamiseks viidi KMH raames alal läbi taimestiku, linnustiku ja kalastiku uuring. Samuti kasutati nii andmebaasides leiduvat infot kui ka ala puudutavaid eelnevate uuringute tulemusi.

Patrullteed kavandatakse Ida-Viru maakonda Alutaguse valla Vasknarva küla, Jaama küla ja Karoli küla territooriumitele. Patrulltee trassi täpne paiknemine selgub projekteerimisel, kuid eeldatavalt puudutatud maaüksused on esitatud järgnevas tabelis4.

Tabel 1. Kavandatava patrulltee paiknemisest potentsiaalselt puudutatud maaüksused. Lähiaadress Katastritunnus

Struuga maastikukaitseala 10 22901:008:0278 Lõik 1a

Struuga maastikukaitseala 8 22901:008:0276 Struuga maastikukaitseala 9 22901:008:0277 Mahu 22901:008:0198 Struuga maastikukaitseala 1 12201:002:0659 Struuga maastikukaitseala 3 12201:002:0662 Angerja 12201:002:0173 Poku 12201:002:0502 Reede 12201:002:0367 Kulli 12201:002:0231 Lagedi 12201:002:0235 Saare 12201:002:0186 Marja 12201:002:0127

Ülase 12201:002:0112 Sõrenetsi tee 94 12201:002:0139 Permisküla metskond 157 13001:001:1719 Lõik 2a Karoli tee 13001:001:1718 Permisküla metskond 190 13001:001:1721 Karolistruuga 13001:001:1722 Struuga maastikukaitseala 12 22901:008:0281 Struuga maastikukaitseala 11 22901:008:0279 Mardika 22901:008:0232 Struuga maastikukaitseala 10 22901:008:0278

Ülejõe5 13001:001:0465 Lõik 2b

13182 Jaama-Kuningaküla tee 22901:008:0149 Saapa 22901:001:0511 Paluka 22901:008:0072 Permisküla metskond 214 22901:001:0494 Struuga maastikukaitseala 10 22901:008:0278

Tegu on inimasustusest eemalt paikneva alaga. Asustatud on kavandatava tee lõigu 1 Vasknarva poolne ots. Vasknarva poolne tee on kavandatud algama kohalikult Sõrenetsi teelt (1220021), mis teenindab käesoleval ajal Vasknarva küla pikki Narva jõe kallast paiknevaid elamuid ja suvilaid. Kuni Alutaguse rahvuspargi piirini kulgeb tee eramaadel, kus tuleb arvestada eramaadel paikneva hoonestuse ja võimaliku maa-aluse taristuga.

4 Võimalik on teekoridori teatav täpsustamine eeskätt Lõik 1a lõunaosas ja 2b paiknemise osas ehk väljaspool kaitstavaid alasid asuvates teelõikudes.

5 MaRu on oma 04.04.2025 kirjas nr 6-3/24/13343-3 märkinud, et maaüksuse osas on maareformi toimingud lõpule viimata, kuid neil ei ole vastuväiteid tee kavandamise osas.

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

19

Kavandatava teelõigu 2b puhul jääb teelõigu Jaama-Kuningaküla tee (nr 13182) poolsesse otsa Varjupaiga (22901:008:0175) maaüksusele 2001 a rajatud hoonetekompleks, mis käesoleval ajal on kasutusest väljas.

Ülejäänud osa kavandatavast teest paikneb asustusest eemal. Käesoleval ajal kasutavad Narva jõe äärset struugadele jäävat ala piirivalve ning kalamehed. Struuga luha ja osaliselt Jaama luha puhul toimub ka poollooduslike koosluste hooldus (niitmine ja karjatamine).

Kavandatava patrulltee lõigud paiknevad osaliselt Narva jõe (VEE1062200, valgala suurus üle 25 km²) vasakul kaldal Vasknarvast kuni Narva jõe osaks oleva Karoli struuga suudme äärde jääva kruusateeni (5162294). Narva jõgi (kogupikkusega ca 76 km) on liigitatud piiriveekoguks, kus kulgeb Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline ajutine kontrolljoon, mis on võrdsustatud riigipiiriga. Ligipääsuks jõele kasutatakse üldkasutatavaid või juba harjumuspäraselt väljakujunenud teid.

Narva jõel on Narva jõe ülemjooksul mitmeid soote6 (suurim Karoli struuga soot), mis on Narva jõega ühenduses. Kuna patrulltee-2 põhimõtteline lahendus asub suures osas Narva jõe ehituskeeluvööndis, siis on oluline välja tuua, et vastavalt looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 4 ei laiene ehituskeeld piirivalverajatistele.

Seoses PPA seirepositsioonide rajamise projektiga Narva jõe äärsel alal on Keskkonnaagentuuri poolt Narva jõe veetasemed arvutatud 1% ületustõenäosusega esineva vooluhulga puhul (statistiliselt 1 kord 100 aasta jooksul)7. Andmed on saadud arvutuslikul teel kasutades Narva jõe – Kuningaküla hüdromeetriajaama (vaatlusperiood 2011-2024), Narva jõe – Stepanovsina hüdromeetriajaama (vaatlusperiood 1957-1993), Narva jõe – Vasknarva hüdromeetriajaama (vaatlusperiood 1903-2024), Narva jõe – Perevoloki hüdromeetriajaama (vaatlusperiood 1921- 1957), Narva jõe – Omuti hüdromeetriajaama (vaatlusperiood 1920-1956) ja Narva veehoidla – Kulgu sadam (vaatlusperiood 1920-2024) vaatlusandmeid. 1% ületustõenäosusega esinevad veetasemed Karoli struuga suudme piirkonnas on 31,40 m ja Karoli sissevoolukanali piirkonnas 31,50 m. Antud veetasemete esinemine tähendab, et suur osa (välja arvatud osaliselt lõik 2b) kavandatava patrulltee piirkonnast paikneb Narva jõe poolt üleujutataval alal.

Põhjaveekaitstuse kaardi alusel on Narva jõe alam- ja keskjooksu aladel tegu valdavalt nõrgalt kaitstud põhjaveega aladega.

Kuna patrulltee on jagatud KMH programmi koostamisel kaheks lõiguks ja teine lõik omakorda kaheks alternatiiviks, siis on patrulltee asukohtade kirjeldus antud lõikude (ja nende alternatiivide) kaupa. Lõikude paiknemine on kujutatud Joonis 1.

4.1 Lõik 1

Patrulltee lõik 1 algab Vasknarva külast, Sõrenetsi tee 94 (12201:002:0139) maaüksuselt olemasolevalt kohalikult Sõrenetsi teelt (tee nr 1220021). Lõik kulgeb paralleelselt Narva jõega põhja suunas ja lõpeb Karoli külas kulgedes ka Struuga maastikukaitseala 10 (22901:008:0278) maaüksusel ca 115 m ulatuses. Lõigu pikkus ca 3,26 km. Teelõigu esialgse asukoha puhul on maksimaalselt püütud järgida olemasolevat maastikusõidukite tekitatud rada, mis Vasknarva poolses lõigu osas on selgelt eristatav ning põhjapoolses osas kohati eristatav.

6 Soot ehk koold ehk jõekoold ehk vanajõgi, Ida-Eestis ka struuga on jõesängist eraldunud seisuveekogu; endine looge lammil.

7 Keskkonnaagentuuri kiri 10.01.2025 nr 2-5/24/44-6

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

20

Lähim elamu paikneb Sõrenetsi tee 94 maaüksusel. Elamu omanik on KMH programmi avalikustamisel informeerinud oma maaüksusel paiknevast maa-alusest taristust (maaküte), mille asukohta tuleb projekteerimisel täpsustada ja arvestada. Tihedama asustusega Vasknarva küla algab ca 300 m lõuna suunast. Patrulltee lõigu 1 lõpp Karoli külas jääb tihedama asustusega Jaama külast linnulennult ca 1,4 km kaugusele. Teelõik kulgeb vahepealses osas inimasustuseta piirkonnas.

Lõik 1 kulgeb suures osas Natura 2000 võrgustikku kuuluvatel Struuga loodusalal (EE0070128) ja sellega kattuval Struuga linnualal (EE0070107). Samuti kulgeb planeeritud teelõik pea täies ulatuses Alutaguse rahvuspargi (KLO1000669) territooriumil.

Lõigu 1 mõjualas ja selle läheduses leidub mitmeid kaitsealuste linnuliikide registreeritud elupaiku (Joonis 2 ja Joonis 3). KMH aruande koostamiseks läbi viidud linnustiku uuringu 8 (Tabel 2) tulemusena tuvastati alalt veel 8 kaitsealuse linnuliigi elupaigad. Suures osas on tegemist III kaitsekategooria liikidega va rohunepp, väikeluik, valgeselg-kirjurähn ja hüüp, kes kuuluvad II kaitsekategooriasse.

Tabel 2. Kaitsealuste linnuliikide elupaigad lõigu 1 mõjualas. Liik Kood

Linnuliikide EELIS-es registreeritud elupaigad

Rohunepp (Gallinago media) II kat KLO9100033

Rukkirääk (Crex crex) KLO9123259

Rohunepp (Gallinago media) KLO9123260 Struuga

Väänkael (Jynx torquilla) KLO9123261

Punaselg-õgija (Lanius collurio) KLO9123262

Mustsaba-vigle (Limosa limosa) KLO9123263

Punajalg-tilder (Tringa totanus) KLO9123264

Teder (Lyrurus tetrix) KLO9123265

Kaldapääsuke (Riparia riparia) KLO9123266

Hänilane (Motacilla flava) KLO9123267

Hänilane (Motacilla flava) KLO9123268

Hänilane (Motacilla flava) KLO9123269

Täpikhuik (Porzana porzana) KLO9123271

Täpikhuik (Porzana porzana) KLO9123272

Jõgitiir (Sterna hirundo) KLO9123273

Väikeluik (Cygnus columbianus bewickii) KLO9127766

Väikeluik (Cygnus columbianus bewickii) II kat KLO9127766

2025. a inventuuri ja PlutoF andmebaasi alusel esinevad täiendavad elupaigad

Mustviires (Chlidonias niger)

Valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos) II kat

Täpikhuik (Porzana porzana)

Rukkirääk (Crex crex)

Roo-loorkull (Circus aeruginosus)

Rooruik (Rallus aquaticus)

Sookurg (Grus grus)

Hüüp (Botaurus stellaris) II kat

8 Mellov, P., & Luigujõe, L. 2025. Struuga ja Karoli luha patrulltee-2 ala linnustiku uuring.

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

21

Joonis 2. Struuga luha sissevoolukanalist põhjapoole jäävate kaitsealuste linnuliikide leiukohad va I ja II kategooria kaitsealuste liikide leiukohad9. Aluseks on võetud Mellov, P., & Luigujõe, L. uuring 20258, EELIS andmed ja Maa- ja Ruumiameti halltoonides kaart.

9 Looduskaitseseaduse § 53 kohaselt on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud.

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

22

Joonis 3. Struuga luha sissevoolukanalist lõunapoole jäävate kaitsealuste linnuliikide leiukohad va I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad10. Aluseks on võetud Mellov, P., & Luigujõe, L. uuring 2025, EELIS andmed ja Maa- ja Ruumiameti halltoonides kaart.

Narva jõge kasutavad toitumiseks ka mitmed suured röövlinnud nagu kalakotkas (Pandion haliaetus) ja merikotkas (Haliaeetus albicilla).

Narva jõgi ja selle soodid11 on patrulltee lõik 1 teelõigu läheduses EELIS (18.09.2025) andmetel elupaigaks kaitsealustest liikidest tõugjale (Aspius aspius) elupaik KLO9102635, paksukojalisele jõekarbile (Unio crassus) elupaik KLO9200087, vingerjale (Misgurnus fossilis) elupaik KLO9102673 ja KLO9102670, hingile (Cobitis taenia) elupaik KLO9102671, euroopa harjusele (Thymallus thymallus) elupaik KLO9102043. Narva jõe osana on Jaama struuga elupaigaks lai-tõmmuujurile (Graphoderus bilineatus) elupaik KLO9200096 (Joonis 12) ja Karoli struuga on elupaigaks putukatest rohe-tondihobule (Aeshna viridis) elupaik KLO9200970 (Joonis 13).

2025. a kalastiku eksperthinnangu raames mõõdetud füüsikalis-keemilised näitajad viitasid halvale vee kvaliteedile Jaama struugas. Peamine põhjus sellele olid kesised hapnikuolud veekogu suudmepoolses osas. Jaama struuga suudmes, 120 m kaugusel Narva jõest, oli vees lahustunud hapniku sisaldus 3,62 ja 0,2 mg/l (vastavalt 0,5 ja 1,5 m sügavusel). Parem oli olukord veevahetuse parandamiseks rajatud sissevoolukanalis, kus 0,5 m pinnast oli hapnikusisaldus 7,2 mg/l, kuid 1,4 m sügavusel oli hapnikusisaldus langenud juba 3,2 mg/l. Samal ajal oli hapnik sisaldus Narva jões Jaama struuga suudme lähedal, 30 m ülesvoolu 9,0 mg/l. See näitab, et veevahetus struugade vahel ei ole piisav hea hapnikuvahetuse saavutamiseks.

Teelõigu alal on EELIS (18.09.2025) andmetel registreeritud mitmete nahkhiireliikide esinemist nagu suurvidevlane (Nyctalus noctula) elupaik KLO9114065, pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii) elupaik KLO9114067, veenlendlane (Myotis daubentonii) elupaik KLO9114069, hõbe-nahkhiir (Vespertilio murinus) elupaik KLO9114064, tiigilendlane (Myotis dasycneme) elupaik KLO9114066, põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) elupaik KLO9114068.

10 LKS § 53 lg 1 kohaselt on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud.

11 Jõekoold (argikeeles ka vanajõgi, Ida-Eestis ka struuga).

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

23

EELIS (18.09.2025) andmetel jäävad teelõigust 100 m raadiusesse järgmiste III kategooria kaitsealuste taimede registreeritud leiukohad — ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum) KLO9318632 ja KLO9318633, rohekas käokeel (Platanthera chlorantha) KLO9318629 ja KLO9318631 (Joonis 4, Joonis 5). Piirkonnast laiemalt on leitud12 ka II kaitsekategooriasse kuuluva sinise emajuure (Gentiana pneumonanthe) kasvukohti, kuid need ei kattu kavandatava teelõigu asukohaga.

Invasiivsete võõrliikide kasvukohtadest on lähimad 2019. a registreeritud vereva lemmaltsa (Impatiens glandulifera) kasvukohad Jaama külas, tihedama asustusega alal Struuga tee läheduses, kus taim on tuvastatud väiksemate ja suuremate kolooniate kaupa ca 420 m pikkusel lõigul ja Jaama kalmistu läheduses.

KMH raames koostatud taimestiku inventuuri andmetel jäävad patrulltee lõigu 1 lähedusse (100 m raadiusse) järgmiste III kategooria kaitsealuste taimede leiukohad (Joonis 4 ja Joonis 5): ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum), suur käopõll (Listera ovata), rohekas käokeel (Platanthera chlorantha), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata).

Joonis 4. Lõik 1 lõunaosa läheduses paiknevad kaitsealuste taimede kasvukohad EELIS infosüsteemi ja 2025. a inventuuri alusel. Aluseks on Maa- ja Ruumiameti halltoonides kaart.

12 Hirse, T. 2023. Alutaguse rahvuspargis asuva Struuga luha sinise emajuure (Gentiana pneumonanthe) teadaolevate ja potentsiaalsete kasvukohtade inventuur. MTÜ Käoraamat.

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

24

Joonis 5. Lõik 1 põhjaosa läheduses paiknevad kaitsealuste taimede kasvukohad EELIS infosüsteemi ja 2025. a inventuuriTõrge! Järjehoidjat pole määratletud. alusel. Aluseks on Maa- ja Ruumiameti halltoonides kaart.

EELIS andmetel (18.09.2025) paiknevad teelõigu mõjualas (100 m raadiuses) järgmised Natura elupaigad: lamminiidud (6450), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), puiskarjamaad (9070). Lõigu 1 piirkonna põhjaosas on Struuga luht ka karjatatav niit13.

EELIS andmetel (18.09.2025) registreeritud pärandkultuuriobjekte, vääriselupaikasid ja püsielupaikasid lõik 1 läheduses ei leidu. Samuti ei ole registreeritud mõjualas kultuurimälestisi.

Loodusvaatluste andmebaasi kohaselt on teelõigust 100 m raadiuses kohatud III kategooria kaitsealust liiki — veekonna (Pelophylax esculentus).

Teelõigu ala kuulub Alutaguse valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt rohevõrgustiku alale ja väärtuslike maastike hulka.

13 PRIA-toetustega pärandniidud on toetusõiguslikud põllumajanduslikud pärandniidud, mille hooldamise viis on kas karjatamine või niitmine.

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

25

Hüdrogeoloogia seisukohalt liigitub Ritsberg, K., & Hiiemäe, O. (2007) 14 koostatud aruande kohaselt Struuga luha lõunaosa pinnamoelt kõrgemaks alaks, kus on suhteliselt lihtne rajada või parandada olemasolevat metsateed. Struuga luha kesk ja põhjaosa on liigniiske või isegi soine. Need piirkonnad on väga selgelt kõrgvee ajal üleujutatavad.

Planeeritav tee jääb 2016. a valminud ehitusgeoloogilise aruande 15 kohaselt maastikuliselt ja geoloogiliselt Peipsi järve nõo (Alutaguse madalik) piirkonda. Pinnakatte moodustavad mandrijäätumisaegse tekkega moreen (rähkmoreen) ja Peipsi nõo erinevate arengustaadiumite setted – varasemate arengustaadiumide järvelised savipinnased ja liivad ning hilisemad lammisetted; orgaanikarikkad liivad ja muda. Jaama struuga suubumiskoha kallastel koosneb ehitusgeoloogilise uuringu kohaselt pinnakate kuni 0,5 m tüseduselt mudasest mullast, mille all 2,6-3,85 m sügavuseni möllikas peenliiv ja seejärel 5 m puuraugu maksimaalse sügavuseni möllsavimoreen (Joonis 6). Pinnasevee kõrguseks mõõdeti 03.05.2016 Jaama struuga suubumiskoha põhjakaldal abs 29,45 m.

Joonis 6. Jaama struuga suubumiskoha põhjakalda geoloogiline läbilõige15.

2016. a ehitusgeoloogilise uuringu kohaselt koosneb teelõigu 1 keskosaosas (enne Jaama struuga sissevoolukanalit) pinnakate kuni 0,4 m sügavuseni mullast (alates 0,1 m sügavuselt mölli vahelihtidega) ning selle all lasub möllikas peenliiv.

Kavandatavate seirepositsioonide juurdepääsuteede ehitusega seoses on valminud projekt Karoli struuga sissevoolukanalit ületava silla juurest kuni positsioonini „Karoli lisa“. Tee-ehitusprojektis kajastatud uuringupuuraukude info põhjal levib Karoli luha lõunaosa pinnakihis 0,5-1 m sügavuseni kas muld või orgaanikarohke liivaga möllsavi ning selle all levib liivakiht. Liivakihi tüsedus ei ole teada, kuna uuringupuuraugud on puuritud enamasti abs kõrguseni 28,4 m. Sügavam uuringupuurauk on puuritud kavandatava seirepositsiooni „Karoli lisa“ asukohas, kus mullapinnast allpool levib tüseda kihina möllikas peenliiv ja peenliiv ning selle all savimöll ja möllsavi. Maapinna kõrgused varieeruvad antud lõigus abs kõrgustel 29,95-30,5 m. Üleujutuse veetase on antud piirkonnas abs kõrgusel 31.5 m.

Teelõigu 1 lõunaosale lähima (ca 20 m kaugusel Ristiku (12201:002:0139) maaüksusel paikneva) puurkaevu (reg kood PRK0052879) läbilõike andmetel esineb pinnakiht 6 m paksuselt liiva-, savi-

14 Ritsberg, K., & Hiiemäe, O. 2007. Narva jõe patrullradade rajamisega kaasnevate võimalike keskkonnamõjude hindamine. Struuga MKA ja Puhatu LKA hüdro-geoloogiline uuring. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ.

15 Alus-Geoloogia OÜ. Narva jõe äärne patrullrada. Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne. Töö nr 1609. Tellija: Piiber Projekt OÜ. Juhataja H. Ong. Tartus, august 2016.

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

26

ja moreenikihina (QIII); sellele järgneb 14 m paksuselt paksukihiline savikas lubjakivi ning mergel (D2nr), ning aluspõhja moodustab dolomitiseerunud lubjakivi (O2nb).

Teelõigu 1 ehitusel tuleb Maa- ja Ruumiameti põhikaardi alusel veekogusid ületada kolmes kohas. Jaama struuga ca 16 m laiuse sissevoolukanali ületuskohas on kaardiandmete järgi juba sild olemas, kuid ehitisregistris vastavad täpsemad andmed puuduvad. Projekteerimisel tuleb hinnata, kas olemasolev sild tagab struugas vajaliku veevooluhulga ka kõrge veeseisu ajal. Jaama struuga suubumiskohas Narva jõkke on vajadus rajada sild. Sõltuvalt projekteerimise käigus täpsustatavast asukohast võib silla pikkus kujuneda vahemikku 50–120 m. Samuti tuleb teelõigu põhjaosas, Karoli struuga sissevoolukanali ületamiseks, rajada ligikaudu 13 m pikkune sild. Projekteerimisel tuleb lisaks eeltoodule arvestada ka suurveeperioodil lisanduvate veevooluteede asukohtadega, mis on käesolevas aruandes (ptk-s 5.3) indikatiivselt välja toodud ja sellest tulenevate soovitustega teetruupide täiendavate asukohtade osas (Joonis 19). Lõigu 1 puhul on võimalik, et selliseid truupe lisandub veel vähemalt 5 tk.

4.2 Lõik 2a

Patrulltee lõik 2a pikkusega u 3 km kulgeb Karoli külas, algusega Jaama jõe (Jaama struuga) ja Narva jõe liitumiskoha lähedusest põhja poolt, Struuga maastikukaitseala 10 (22901:008:0278) maaüksuselt. Lõik kulgeb paralleelselt mööda Narva jõe läänekallast põhja suunas ning lõpeb Karoli struuga (oja) põhjakaldale jõudes Permisküla metskond 157 (22901:007:0296) maaüksusel. Teelõik lõppeb olemasoleva kruusakattega teega (ETAK id 5162294). Nimetatud teelõik kattub osaliselt „Karoli lisa“ seirepositsiooni juurdepääsuteega, mida on hinnatud „Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide KMH aruande“ raames.

Lähim elamu paikneb ca 750 m kaugusel lääne suunas Karoli külas, Sassi (22901:008:0130) maaüksusel, kust algab ka tihedama asustusega Karoli küla keskus. Planeeritav teelõik kulgeb suures osas inimasustuseta piirkonnas.

Lõik 2a kulgeb suures osas Natura 2000 võrgustikku kuuluvatel Struuga loodusalal (EE0070128) ja sellega kattuval Struuga linnualal (EE0070107).

Kaitstavatest loodusobjektidest kulgeb planeeritud teelõik täies ulatuses Alutaguse rahvuspargi (KLO1000669) territooriumil.

Lõigu 2a mõjualas ja selle läheduses leidub mitmeid kaitsealuste linnuliikide registreeritud leiukohti (Joonis 7, Tabel 3). Suures osas on tegemist III kaitsekategooria liikidega va väikeluik ja hüüp, kes kuuluvad II kaitsekategooriasse.

Tabel 3. Kaitsealuste linnuliikide elupaigad lõigu 2a mõjualas. Liik Kood

Linnuliikide EELIS-es registreeritud elupaigad Jäälind (Alcedo atthis) KLO9123258

Hüüp (Botaurus stellaris) II kat KLO9123270

Jõgitiir (Sterna hirundo) KLO9123273

Rohunepp (Gallinago media) II kat KLO9100034

Kaldapääsuke (Riparia riparia) KLO9123266

Väikeluik (Cygnus columbianus bewickii) II kat

KLO9127755

2025. a inventuuri ja PlutoF andmebaasi põhjal täiendavad elupaigad

Väikehuik (Porzana parva)

Rukkirääk (Crex crex)

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

27

Joonis 7. Karoli luha kaitsealuste linnuliikide leiukohad lõigu 2a piirkonnas (2025) va I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad. Aluseks on võetud Mellov, P., & Luigujõe, L. uuring 20258, EELIS andmed ja Maa- ja Ruumiameti halltoonides kaart.

Narva jõgi ja selle soodid on patrulltee lõik 2a teelõigu läheduses EELIS (18.09.2025) andmetel elupaigaks kaitsealustest liikidest tõugjale (Aspius aspius) elupaik KLO9102635, euroopa harjusele (Thymallus thymallus) ja paksukojalisele jõekarbile (Unio crassus) elupaik KLO9200087.

2025. a kalastiku eksperthinnangu raames mõõdetud füüsikalis-keemilised näitajad viitasid halvale veekvaliteedile Karoli ojas. Ligikaudu 500 m suudmest oli hapnikusisaldus 0,5 m sügavusel 3,04 mg/l. Samal ajal oli hapnikku Narva jões Jaama struuga suudme lähedal, 30 m ülesvoolu 9,0 mg/l. See näitab, et veevahetus struugade vahel ei ole piisav hea hapnikuvahetuse saavutamiseks.

Teelõigu läheduses on EELIS (18.09.2025) andmetel registreeritud mitmete nahkhiireliikide esinemist nagu suurvidevlane (Nyctalus noctula) elupaik KLO9114065, pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii) elupaik KLO9114067, veenlendlane (Myotis daubentonii) elupaik KLO9114069, hõbe- nahkhiir (Vespertilio murinus) elupaik KLO9114064, tiigilendlane (Myotis dasycneme) elupaik KLO9114066, põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) elupaik KLO9114068.

EELIS (18.09.2025) andmetel teelõigust 100 m raadiusesse kaitsealuste taimede registreeritud leiukohti ei jää. 2025. a taimestiku inventuuri ajal ei ole lõigu 2a lähedusest (100 m raadiusse) kaitsealuste taimeliikide kasvukohti leitud. Osaliselt oli inventuuri ajal piirkond ka kõrgvee tõttu läbimatu ja taimestiku tuvastamine seetõttu raskendatud.

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

28

Invasiivsete võõrliikide kasvukohtadest on lähimad 2019. a registreeritud vereva lemmaltsa (Impatiens glandulifera) kasvukohad Karoli külas, tihedama asustusega alal Jaama-Kuningaküla tee läheduses, väiksemate ja suuremate kolooniate kaupa ca 520 m pikkusel lõigul.

EELIS andmetel (18.09.2025) registreeritud pärandkultuuriobjekte, vääriselupaikasid ja püsielupaikasid lõik 2a läheduses ei leidu. Samuti ei ole registreeritud mõjualas kultuurimälestisi.

EELIS andmetel (18.09.2025) esineb teelõigu alal ja mõjualas (100 m raadiuses) Natura elupaik — lamminiidud (6450).

Lõigu 2a lõunaosa geoloogia kohta on olemas samad andmed, mis lõigu 1 kirjelduses Karoli luha lõunaosa kohta välja toodud on (vt eelmine ptk). Teada on, et Karoli struuga suudmes võib pinnavee tase üleujutuse ajal küündida abs kõrguseni 31,4 m (X:6552246,2234; Y:716146,5735).

Karoli luha keskosas koosneb ehitusgeoloogilise uuringu15 kohaselt pinnakate kuni 0,15 m sügavuseni mullast, mille all lasuv möllikas peenliiv (Joonis 8). Pinnaveetase oli uuringu ajal abs kõrgusel 29,95 m.

Joonis 8. Karoli luha keskosa geoloogiline läbilõige.

Karoli luha põhjaosas (Karoli struuga kaldal) koosneb pinnakate 0,15 m sügavuseni mullast, selle all on 1,3 m sügavuseni möllikas peenliiv ning seejärel koosneb pinnakate savimöllmoreenist. Pinnaveetase oli uuringu ajal abs kõrgusel 29,15 m.

Teelõigu 2a ehitusel tuleb Maa- ja Ruumiameti põhikaardi alusel veekogusid ületada 1 korral- Karoli struuga suubumiskohas, kus tuleb rajada ca 55-66 m pikkune sild. Projekteerimisel tuleb lisaks eeltoodule arvestada ka suurveeperioodil lisanduvate veevooluteede asukohtadega, mis on käesolevas aruandes (ptk-s 5.3) indikatiivselt älja toodud ja sellest tulenevate soovitustega teetruupide täiendavate asukohtade osas (Joonis 19). Lõigu 2a puhul on võimalik, et selliseid truupe lisandub veel vähemalt 4 tk.

4.3 Lõik 2b

Patrulltee lõik 2, lõik 2b uue vajaliku tee pikkus u 2 km. Teelõik on plaanitud alguse saama loodes Jaama külast, Jaama-Kuningaküla teelt (13182).

Alates Karoli luha sillalt (rajatud 2019. a luha taastamis- ja hooldustööde võimaldamiseks) kulgeb teelõik Karoli külas. Teelõik kulgeb ca 540 m ulatuses Narva jõe (VEE1062200) ehituskeeluvööndis (osas, mida tinglikult saab nimetada Karoli struuga lõunapoolseks sissevoolukanaliks). Vastavalt looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 4 ei laiene ehituskeeld piirivalverajatistele.

Teelõigu kagupoolne lõpp on planeeritud kulgema paralleelselt Narva jõe kaldaga ca 390 m ulatuses mööda Karoli luhta, mis on ajuti üleujutatav ala. Karoli luhaga kattuvas osas kulgeb teelõik Natura 2000 võrgustikku kuuluvatel Struuga loodusalal (EE0070128) ja sellega kattuval Struuga linnualal (EE0070107). Kaitstavatest loodusobjektidest kulgeb teelõik viimati kirjeldatud osas ka Alutaguse rahvuspargi (KLO1000669) territooriumil. Nimetatud teelõik kattub osaliselt „Karoli

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

29

lisa“ seirepositsiooni juurdepääsuteega, mida on hinnatud „Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide KMH aruande“ raames.

Lähim elu- või ühiskondlik hoone paikneb Jaama-Kuningaküla tee ääres, Varjupaiga (22901:008:0175 ) maaüksusel, kust patrulltee on plaanitud alguse saama— ca 190 m kaugusel teest. Tihedama asustusega Jaama küla algab ca 700 m edela suunast. Teelõik kulgeb valdavalt inimasustuseta piirkonnas.

Jaama-Kuningaküla tee äärne metsaala osa on parasniiske, kuid mida teest kaugemale seda niiskemaks ala muutub. Narva jõe ja Jaama-Kuningaküla tee vahele jääva metsaala keskosa on liigniiske (rabastuv mets). Puistus esineb mändi, haaba, aru- ja sookaski. Puude kõrgus on 15-20 m. Mets on kohati väga niiske, kraavides ja mätaste vahel vesi. Põõsarindes valitsevad pihlakas, paakspuu ja sookask, puhmastest mustikas. Mõnesaja meetri kaugusel jõest ja kõrvalmaanteest läheb kooslus üle rabastuvaks männikuks, kus lisanduvad sookail, jõhvikas, hanevits, turbasammal.

Lõigu 2b mõjualas ja selle läheduses leidub mitmeid kaitsealuste linnuliikide registreeritud elupaiku (Joonis 9 ja Tabel 4).

Tabel 4. Kaitsealuste linnuliikide elupaigad lõigu 2b mõjualas. Liik Kood

Linnuliikide EELIS-es registreeritud elupaigad

Jõgitiir (Sterna hirundo) KLO9123273

Punaselg-õgija (Lanius collurio) KLO9123275

Kaldapääsuke (Riparia riparia) KLO9123266

2025. a inventuuri ja PlutoF andmebaasi põhjal uued leiukohad

Rukkirääk (Crex crex) (2tk)

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

30

Joonis 9. Karoli luha lõunaosa linnuliikide elupaigad ja uued leiukohad lõigu 2b piirkonnas (2025) va I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad. Aluseks on võetud Mellov, P., & Luigujõe, L. uuring 20258, EELIS andmed ja Maa- ja Ruumiameti halltoonides kaart.

Narva jõgi ja selle Karoli struuga sissevoolukanal on Patrulltee lõik 2b teelõigu läheduses EELIS (18.09.2025) andmetel elupaigaks kaitsealustest liikidest vingerjale (Misgurnus fossilis) elupaik KLO9102673 (Joonis 12). Narva jõe osana on Karoli struuga elupaigaks rohe-tondihobule (Aeshna viridis) elupaik KLO9200970 (Joonis 13).

Teelõigu läheduses on EELIS (18.09.2025) andmetel registreeritud mitmete nahkhiireliikide esinemist nagu suurvidevlane (Nyctalus noctula) elupaik KLO9114065, pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii) elupaik KLO9114067, veenlendlane (Myotis daubentonii) elupaik KLO9114069, hõbe- nahkhiir (Vespertilio murinus) elupaik KLO9114064, tiigilendlane (Myotis dasycneme) elupaik KLO9114066, põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) elupaik KLO9114068.

EELIS (18.09.2025) andmetel teelõigust 100 m raadiusesse kaitsealuste taimede registreeritud leiukohti ei jää. 2025. a taimestiku inventuuri ajal on teelõigu ja Jaama-Karoli tee ristumiskoha lähedusest (100 m raadiusest) leitud III kategooria kaitsealustest taimedest kuradi sõrmkäpa (Dactylorhiza maculata), suure käopõllu (Dactylorhiza majalis), roheka käokeele (Platanthera chlorantha), kahelehise käokeele (Platanthera bifolia), pruunika pesajuure (Neottia nidus-avis) ja karukolla (Lycopodium clavatum) kasvukoht (Joonis 10). Laialehelise neiuvaiba (Epipactis helleborine) kasvukoht jääb teisele poole Jaama-Karoli teed.

Joonis 10. Lõik 2b läheduses paiknevad kaitsealuste taimede kasvukohad 2025. a inventuuriTõrge! Järjehoidjat pole määratletud. alusel. Aluseks on Maa- ja Ruumiameti halltoonides kaart.

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

31

Invasiivsete võõrliikide kasvukohtadest on lähimad 2019. a registreeritud vereva lemmaltsa (Impatiens glandulifera) kasvukohad Karoli külas, tihedama asustusega alal Jaama-Kuningaküla tee läheduses, väiksemate ja suuremate kolooniate kaupa ca 520 m pikkusel lõigul.

Maa-ameti WFS kaardi andmetel (18.09.2025) registreeritud pärandkultuuriobjekte, vääriselupaikasid ja püsielupaikasid lõik 2b läheduses ei leidu. Samuti ei ole mõjualas kultuurimälestisi.

Teelõigust 2b kulgeb ca 370 m elupaigatüübil 6450, mis koosneb selles asukohas kahest eraldisest, mille esinduslikkuseks ja üldiseks looduskaitseliseks seisundiks on määratud16 B.

Lõigu 2b kaguosa geoloogia kohta on olemas samad andmed, mis lõigu 1 kirjelduses Karoli luha lõunaosa kohta välja toodud on (vt ptk 4.1). Lõigu 2b loodeosale lähima (ca 140 kaugusel paikneva Varjupaiga (22901:008:0175) maaüksuse) puurkaevu (reg kood PRK0004224) geoloogilise läbilõike kohaselt levib piirkonna pinnakihis 2,5 m tüseduselt segateraline liiv (lgQIII), seejärel 9,6 m tüseduselt munakatega savi (gQIII) ning aluspõhjaks on dolomiit (O2-3nb). Maapinna abs kõrgus on kirjeldatud lõigus abs kõrgusel 32 m.

Maa- ja Ruumiameti põhikaardi andmetel teelõigu 2b rajamiseks täiendavaid sildasid rajada ei tule. Samuti on käesoleva töö koostamise ajal teada, et Karoli luhal kulgevas osas on kuni positsioonini „Karoli lisa“ seirepositsiooni juurdepääsutee ka juba projekteerimisjärgus.

16 Inventeerinud Marje Talvis, 2021.

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

32

5 Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju analüüs

Kavandatava tegevusega kaasnevate keskkonnamõjude esinemise esmane analüüs ja hindamisulatus on paika pandud KMH programmis. Mõjuvaldkondi, mille puhul KMH programmis on sätestatud olulise mõju puudumine, KMH aruandes ei käsitleta.

5.1 Natura hindamine

KMH programmi koostamise käigus on teostatud Natura eelhindamine. Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävad Struuga loodus- ja linnuala. Natura eelhindamise alusel ei saa välistada kavandatava tegevuse mõju Struuga linnu- ja loodusala suhtes ning seega tuleb KMH aruande koostamisel läbi viia Natura asjakohane hindamine.

KMH-s tuginetakse Natura hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ 17 . Järgitakse Joonis 11 esitatud Natura asjakohase hindamise skeemi.

Joonis 11. Natura asjakohase hindamise teostamise skeem.

Natura hindamise viis läbi keskkonnaekspert Piret Toonpere tuginedes Pelle Mellovi ja Leho Luigujõe linnustiku uuringule ja Meelis Tambetsi veekogude ja kalastiku eksperthinnangule ning piirkonnas varem teostatud Natura elupaikade inventuurile ning riiklikes andmebaasides ning seireandmetes olemasolevale asjakohasele informatsioonile.

17 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

33

5.1.1 Natura alade kirjeldus

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu (võrdlemisi kitsa patrulltee rajamine ning edasine eeldatav vähene kasutusintensiivsus) on tegevuse reaalne mõjuala otseselt ehitustegevuse alla jääv ala ning selle vahetu mõjuala. Elupaikade ja liikide osas on konservatiivse mõjualana vaadeldud ehitustegevusest mõjutatud ala 100 m ulatuses. Väga tundlike koosluste puhul võib mõjuala olla ulatuslikum - antud juhul võib struugade puhul mõjutatuks pidada kogu kavandatavast teest sisemaa poole jäävat struuga osa koos selle koosluste ja elustikuga.

Linnustiku osas on mõjualana vaadeldud ala 300 m ulatuses, mis on enamike linnuliikide jaoks piisav puhverala häiringute vältimiseks18.

5.1.1.1 Struuga loodusala (EE0070128)

Planeeritav tee jääb pea kogu ulatuses Struuga loodusalale va u 160 m tee lõunapoolsest alguspunktist arvates ja teelõigu 2b loodepoolse haru lõpp u 1420 m ulatuses.

Loodusala kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260) ning lamminiidud (6450); loodusdirektiivi II lisas19 nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar). Natura 2000 standardaruande (01.10.2025) alusel esinev kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide pindala ja seisundi hinnangud on esitatud järgnevas tabelis.

Tabel 5. Struuga loodusalal kaitstavate elupaigatüüpide pindala ja seisundihinnangud Natura 2000 standardaruande (väljavõte 01.10.2025) alusel.

Elupaigatüübid Ala hinnang

Kood Katvus, ha

A|B|C|D A|B|C

Esinduslikkus Suhteline pindala

Kaitse Üldhinnang Kvaliteet ja tähtsus

3260 470 B C B B Loodusala peamisteks iseloomulikeks joonteks on Narva jõgi koos Jaama jõe ja Karoli oja alamjooksudel olevate vanajõgedega (Jaama ja Karoli struugadega), mis on hea esinduslikkusega ja looduskaitselise seisundiga.

6450 542 B C B B Loodusala peamisteks iseloomulikeks joonteks on muuhulgas ka ulatuslik jõe ja vanajõgede kallastel olev lammiala (Struuga ja Karoli luht). Jaama ja Karoli luhta mõjutab otseselt Narva jõe veetase, mis kevadise

18 Ruddock, M., Whitfield, D.P., 2007. A review of disturbance distances in selected bird species. Report from Natural Research (Projects) Ltd. to Scottish Natural Heritage. NaturalResearch, Banchory, UK

19 Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) II lisa.

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

34

suurvee ajal ujutab suure osa luhtasid üle.

Tabel 6. Struuga loodusalal kaitstavate liikide arvukus ja seisundihinnangud Natura 2000 standardaruande (väljavõte 01.10.2025) alusel.

Liik Ala populatsioon Ala hinnang

Nimi, eesti k

Nimi, lad k Tüü p

Suuru s

Ü h i k

Kategoo ria

A| B| C| D

A|B|C Kvaliteet ja tähtsus

M i n

M ax

C|R|V| P

Po p.

Kait se

Eral dat us

Üld- hinna ng

Tõugjas Aspius aspius

p

R C B B A Struuga loodusala on heaks elupaigaks saarmale, paksukojalisele jõekarbile, tõmmuujurile, rohe- vesihobule, harilikule tõugjale, harilikule hingile, harilikule võldasele, harilik vingerjale, jõesilmule ja lõhele. Tõugjas ja võldas on antud piirkonnas eksikülalised ning satuvad vanajõgedesse juhuslikult.

Harilik hink

Cobitis taenia

p

C A A C A

Võldas Cottus gobio

p

C B B C B

Tõmmu ujur

Graphoder us bilineatus

p

P C B C C

Jõesilm Lampetra fluviatilis

p

C B B C A

Vingerja s

Misgurnus fossilis

p C A A C A

Saarmas Lutra lutra p 6 10 i

C B C B

Rohe- vesihob u

Ophiogom phus cecilia

p P C A C B

Lõhe Salmo salar

p

P B B C B

Paksu- kojaline jõekarp

Unio crassus

p

P C B C B

Tõugja kaitse tegevuskava kohaselt20 on see looduskaitseseaduse alusel II kaitsekategooria liik, kantud ka loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) II ja V lisasse. Tõugjas on elupaiga, eriti koelmute osas väga spetsiifiliste nõudlustega kalaliik. Tõugja seisundit Eestis mõjutabki ühe põhitegurina sobivate koelmute kättesaadavus. Seetõttu on tegevuste planeerimisel esmatähtis suunata fookus koelmualade kaitse, taastamise ja rändeteede avatuna hoidmise keerukale probleemistikule. EELIS andmetel paikneb tõugja registreeritud elupaik (KLO9102635) arendusalaga paralleelselt kulgevalt Narva jões.

Hink on Eestis III kaitsekategooria liik ja kuulub EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisasse. Eesti punase raamatu andmetel on liik puuduliku andmestikuga.

20 Keskkonnaagentuur. 2020. Tõugja (Aspius aspius) kaitse tegevuskava. Kättesaadav: https://infoleht.keskkonnainfo.ee/getdok/1606450526

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

35

Hink esineb Eestis oma levila põhjapiiri lähedal. Hink eelistab selgeveelisi liivase või mudase põhjaga kohtasid, jõgedes peamiselt aeglase vooluga lõike, vanajõgesid. Üldiselt väldib hink kiirevoolulisi ja külmaveelisi veekogu osi, ent võib esineda nimetatud piirkondade taimestikurohketel servaaladel. Võime toituda ja sigida vee madala hapnikusisalduse juures on võimaldanud hingul asustada ka elupaiku (nt eutroofsed jõelõigud, madalaveelised lahesopid), mis eutrofeerumise tõttu võivad olla muutunud elupaigana kõlbmatuks mitmetele teistele kalaliikidele. Hink koeb juunis-juulis madalas (0,3-0,8 m sügavuses) vees elusate või surnud taimede lehtedele, juurtele või vartele. Kudemiseks on oluline tiheda taimestiku esinemine veekogus.

Hink ei ole Eestis eriti arvukas liik, kuid Narva jõe ülemjooksul kaldavööndis Jaama jõe suudmealal on tema asustustihedus Eesti oludes lausa erakordselt kõrge – 30 m pikkuselt lõigult on loendatud kuni 200 isendit. Veekogu hüdromorfoloogilise seisundi halvenemist (paisutamine, veerežiimi muutmine, loodusliku jõeoru muutmine jt) peetakse olulisimaks hingu asurkondi ohustavaks teguriks. Negatiivselt mõjub ka veekvaliteedi langus. Liigi kaitse tagatakse läbi elupaiga kaitse.

Planeeritav tee läbib (ületab) hingi kahte leiukohta — Jaama jõel (KLO9102671) ja Karoli struugal (KLO9102672). Hingu elupaik on registreeritud ka Narva jõe ülemjooksul (KLO9102636).

Vingerjas on Eestis III kaitsekategooria liik ja kuulub EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisasse. Vingerjat võib ohustada eelkõige veekogude süvendamisega kaasnev elupaikade hävitamine, kaldalähedase madalaveelise elupaiga asustajana on vingerjas tundlik ka veetaseme kõikumise suhtes. Struuga sihtkaitsevööndis võib olla ohuteguriks vanajõgede seisundi halvenemine, ühenduste blokeerimine. Selle ala vingerjaasurkonda saavadki praegustes tingimustes ohustada eelkõige võimalik talvine anoksia ja läbikülmumine madala veetaseme korral21. Planeeritav tee läbib vingerja kahte leiukohta — Jaama jõel (KLO9102670), Karoli struugal ja Narva jões (KLO9102673).

Vingerjas on mageveekala, kes asustab peamiselt veekogude kaldalähedast madalaveelist tsooni, eelistades pehme settega ja lauge kaldaga taimestikurikkaid ning kiiresti soojenevaid piirkondi. Vingerjat leidub enam aeglase vooluga jõgede lammialal paiknevates veekogudes, eeskätt vanajõgedes ja jõe seisuveelistes soppides. Vingerjat võib leida ka kraavidest, järvedest, mõnikord jõgede kärestikulistelt lõikudelt. Eestis on vingerja leviku põhjapiir. Vingerjas hoidub jõepõhja (mutta), kasutab fakultatiivselt õhuhingamist ja talub hästi hapnikupuudust. Vingerjas koeb aprilli lõpust kuni juunini21.

Jõesilm on Eestis keskmise arvukusega siirdekala, kes kuulub loodusdirektiivi II ja V lisasse. Kuigi jõesilm pole kaitsealune liik, kaitstakse selle liigi koelmualasid. Eestis tungib jõesilm peaaegu kõikidesse merega seotud jõgedesse ja ojadesse (eriti Soome lahe jõgedesse). Kudemiseks vajab jõesilm kiirevoolulisi, liiva-, kruusa- või kivipõhjalisi jõelõike. Peamised ohutegurid on kudejõgede sobimatuks muutumine (reostus, jõgede sirgendamine ja tõkestamine, koelmualade hävimine), mille tõttu looduslikud jõesilmupopulatsioonid hävivad või nõrgenevad. Jõesilmu (Lampetra fluviatilis) kaitse tegevuskava22 kohaselt on Eestis on jõesilmu arvukust märgistamise/taaspüügi meetodi abil hinnatud Narva jõel 2009. ja 2010. aastal. Narva jõkke rännanud jõesilmude arvukuseks kalkuleeriti nendel aastatel 1 440 000 – 2 160 000 isendit.

21 Tambets, M. 2025. Eesti Loodushoiu Keskus. Narva jõe patrulltee-2 kavandatava ehitustegevuse võimalike mõjude kohta Struuga linnu- ja loodusala veekogudele ja kalastikule. Eksperthinnang.

22 Keskkonnaagentuur. 2018. Jõesilmu (Lampetra fluviatilis) kaitse tegevuskava. Kättesaadav: https://infoleht.keskkonnainfo.ee/getdok/493632648

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

36

Võldas on Eestis III kategooria kaitsealune liik ja kuulub EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisasse. Eestis on võldast leitud mandriosas 80 jõest ja ojast ning kümmekonnast järvest. Öise eluviisiga võldas vajab eluks kruusast-kivist põhja ja jahedat hapnikurikast vett 23 . Võldas on tüüpiline põhjaeluviisiga kala. Ta võib esineda ka liivase ja kruusase põhjaga aladel, kus on piisavalt sobivaid varjepaiku (tühjad karbikojad, puurisu, suurtaimestik, kaldauurded jms). Suhteliselt kõrge hapnikunõudluse tõttu asustab võldas ainult neid veekogusid, kus vee hapnikusisaldus on püsivalt kõrge. Eestis on võldas tavaliseks asukaks vooluvetes, kus asustab peamiselt kärestikke ja kiire või mõõduka vooluga ritraalseid jõelõike. Vähem arvukalt võib esineda ka potamaalsetes jõelõikudes kivise, kruusase ja liivase põhjaga aladel.

EELISes on registreeritud võldase elupaik Narva jõe ülemjooksul (KLO9102638). Võldast leidub Narva jõe ülem- ja alamjooksul väga vähesel määral24. Jaama jões võib seda liiki olla juhuslikult vähesel arvul. Liigi kaitse tagatakse läbi elupaiga kaitse.

Lõhe on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel äärmiselt ohustatud seisus, kuid kaitsekategooria liikide hulka ei kuulu. Lõhe on Eesti rannas ja jõgedes suhteliselt vähearvukas siirdekala, kes koeb kiirevoolulistes liivase või kruusase põhjaga jõelõikudes. Lõhekarjade hävingu peamine põhjus nii Eestis kui ka mujal Euroopas on olnud jõgede tõkestamine hüdroenergia tootmiseks ja veerežiimi muutmine. Samuti on lõhede looduslikku sigimist piiravaks teguriks reostus ja arvukust piirab oluliselt ka ülepüük. Narva jõgi oli varem väga hea lõhejõgi, kuid praegusel ajal seal lõhe looduslikku taastootmist ei toimu. Lõhe kudemiseks sobivad kärestikud paiknevad jõelõigus, mis on pärast Narva hüdroelektrijaama tammi ehitamist enamuse aastast ilma veeta, mujal sobivaid kudemiskohti ei ole. Edaspidi, kui lõhepopulatsioon taastub, võivad surveteguriteks osutuda ka vooluhulga ja veetaseme kõikumised ning veekvaliteedi langus.

Paksukojaline jõekarp on Eestis II kategooria kaitsealune liik ning on nimetatud EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II ja IV lisas. Kuigi viimastel aastakümnetel on liigi arvukus ja leviala oluliselt ahenenud on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) järgi tegemist soodsas seisundis oleva liigiga. Olemasolevates asurkondades täheldatakse kõrget suremust, seda esmajoones põuastel aastatel. Paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) kaitse tegevuskava25 kohaselt eelistab liik elupaigana liivase või kruusase põhjaga nõrgalt aluselise või neutraalse veega keskmise- või kiirevoolulisi veekogusid. EELIS andmetel on liigi leiukoht Narva jões Struuga sissevoolust Gorodenka suudmeni, kus 2002. a vaatluse kohaselt liik selles lõigus esineb. Narva jõe ülem- ja alamjooksul paksukojalist jõekarpi elusisenditena 2009–2010. a inventuuril ei leitud, küll aga leidus siin-seal karbitükke ja vanu, juba kulunud karbipoolmeid.

Lai-tõmmuujur, putukate rühma kuuluv liik, on III kategooria kaitsealune liik. Lai-tõmmuujur on kuni viimase ajani olnud Eestis üsna vähetuntud mardikaliik. Tema leviku ja elupaiganõudluse kohta puuduvad arvestatavad andmed ning olemasolevad vajavad Eesti tingimustes täpsustamist. Elupaikadena eelistab see liik väikesi, madalaveelisi järvi ja tiike, kus veekihi sügavus ei ole tavaliselt rohkem kui üks meeter ning rikkalikule kaldataimestikule lisaks on vajalik ka taimestikuta

23 Hunt, T. (2012). Eesti kalad. Tallinn. 24 Eesti Loodushoiu Keskus. 2015. Narva jõe ülemjooksu hoiuala, Struuga maastikukaitseala ja Narva jõe

alamjooksu hoiuala kaitsekorralduskava 2015‒2024. Kättesaadav: https://www.loodushoid.ee/s2/498_1634_246_Narva_ja_Struuga_KKK.pdf

25 Keskkonnaamet. 2017. Paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) kaitse tegevuskava aastateks 2017–2026. Keskkonnaamet, Tallinn. https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2021- 05/paksukojaline_j6ekarp_tk_15082017.pdf

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

37

avavee olemasolu 26 . Peamiseks ohuks on veekogude eutrofeerumine ja saastamine pestitsiididega, kuid ka väikesaunade pesuvesi, sõidukite pesemine veekogude ääres ja õlireostus võivad veekogud lai-tõmmuujuri jaoks ebasobivaks muuta. EELIS andmetel on lai-tõmmuujurit leitud Struuga loodusalalt Jaama jõest 2013. a (KLO9200096), üks isend. Narva jõgi ei ole selle liigi jaoks tõenäoliselt sobiv elupaik, küll aga võiks liiki kohata jõega kas otse või ajutiselt seotud sobivates seisuveekogudes.

Rohe-vesihobu on keskmisest veidi suurem kiililiik, kes on Eestis III kategooria kaitsealune liik ning seda on nimetatud EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II ja IV lisas. Rohe-vesihobu levik Eestis on seotud talle sobivate veekogude olemasoluga. Liigi põhilised elupaigad on väikestes vooluveekogudes Lõuna-Eesti künklikul maastikul ja Põhja-Eesti rannikul. Liik on kõige ohustatum vastse staadiumis. Liigile võib saatuslikuks saada veekogu reostumine, veekogude olemuse muutmine, näiteks õgvendamine, süvendamine või veetaseme muutmised (tammide ehitamine), mineraalse või orgaanilise hõljumirikka vee juhtimine vooluveekogusse. Ohuteguriks võib olla ka kobraste tegevus. Tammide ehitamisega väikestele ojadele muudavad nad oluliselt veerežiimi ja vee omadusi, näiteks temperatuur, ning seetõttu võivad sellised jõe lõigud muutuda liigile mittesobivaks. EELIS andmetel ei ole rohe-vesihobu alal registreeritud. Kaitsekorralduskava24 kohaselt selgrootute inventuuri käigus rohe-vesihobu elusisenditena Narva jõest ei leitud. Rohe- vesihobu ei õnnestunud leida uurimisaluses piirkonnas ka valmikuna.

Saarmas kuulub III kaitsekategooria liikide hulka. Eestis elab saarmas kõikjal mandril. Arvukust hinnatakse ligikaudu 2000 isendile. Saarmad on üksikeluviisiga loomad, kes tegutsevad peamiselt videvikus. Ohuteguriteks on küttimine (sh hukkumine koprapüünistes), elupaikade hävimine ja veekogude õgvendamine. Saarma esinemist ei ole piirkonnas EELISes registreeritud, samas sobivaid elupaiku leidub loodusalal. Narva jõe lõik, mis arendusala lähistel kulgeb, on saarma tõenäoline elupaik.

Patrullteega peamiselt paralleelselt kulgev Narva jõgi on registreeritud elupaigatüübina jõed ja ojad (3260). antud elupaigatüüp hõlmab Eestis jõgede ja ojade neid lõike, mis on püsinud looduslikus või looduslähedases seisundis. Enamasti loovad sellised jõed mitmekesiseid elupaiku, mida asustab liigirikas ja väärtuslik jõeelustik (sealhulgas ka haruldastesse ja/või ohustatud liikidesse kuuluvad loomad ning taimed). Sellesse elupaigatüüpi arvatud jõed ja ojad peavad olema sedavõrd puhtad, et seal saavad elada ka reostuse suhtes tundlikud liigid27. Eelduste kohaselt esindavad ka Struuga loodusalal paiknevad Jaama ja Karoli struugad elupaigatüüpi 3260, ent elupaigana need inventeeritud ei ole. Elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260) kavandatavad teelõigud otseselt ei ületa, kuna nimetatud elupaik ühtib peamiselt Narva jõe peasängiga, mitte selle struugadega. Patrulltee-2 jõeületuskohad kulgevad ca 55-100 m kauguselt registreeritud elupaigatüübi 3260 esinemisalast läänes.

Kõikide kavandatavate teelõikude alternatiivide puhul läbivad teelõigud elupaigatüüpi lamminiidud (6450). Patrulltee-2 alale jääv elupaik 6450 koosneb mitmest eraldisest, mis on inventeeritud nii A, B kui C esinduslikkusega28 kooslusteks.

26 Keskkonnaamet. 2015. Lai-tõmmuujuri (Graphoderus bilineatus) kaitse tegevuskava aastateks 2015–2024. Keskkonnaamet, Tallinn. https://eelis.ee/getdok/-1381721968

27 Keskkonnaportaali loodusveeb. Jõed ja ojad (3260). Kättesaadav: https://loodusveeb.ee/et/themes/elupaigad-nimekiri/joed-ja-ojad-3260

28 A – väga hea (põõsastiku osatähtsus ei ületa 5 %); B – hea (põõsastiku katvus 5-20 %); C – keskmine (põõsastiku osatähtsus on üle 20 %).

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

38

5.1.1.1.1 Patrulltee lõik 1 kattuvus Struuga loodusalal kaitstavate elupaigatüüpide ja liikide elupaikadega

Kavandatav tee, kulgedes Vasknarva külast paralleelselt Narva jõega põhja suunas ja lõppedes Karoli külas lõik (pikkus ca 3,26 km), alune kooslus liigitub osaliselt elupaigatüübiks 6450, mis koosneb mitmest eraldisest. Teelõigu algusest ca 270 m ja 340 m kaugusel möödub kavandatav tee väga lähedalt (1-10 m kauguselt) elupaigatüübist 6450. Esimest korda lõikub tee elupaigatüübiga 6450 truubi kohas (XY: 6547726.44, 714455.04), ca 10 m pikkusel lõigul ja kulgedes sealt edasi lõiguti (ca 30 m ja ca 75 m ulatuses) elupaigatüübi eraldisega külgnevalt. Esimest korda siseneb planeeritav teelõik täielikult elupaigatüübiga ca 1 km kaugusel lähtepunktist. Nimetatud lõik (ca 135 m pikkuselt) ja ka teised lähedalt puutuvad kohad jäävad alale, kus koosluse esinduslikkuseks ja üldiseks looduskaitseliseks seisundiks on määratud29 A. Järgmiseks (truubist põhja suunas) kulgeb teelõik ca 220 m ulatuses 6450 elupaigatüübil, mille esinduslikkuseks ja looduskaitseliseks seisundiks on hinnatud30 C. Sealt edasi, ca 1 km ulatuses ja enne Jaama jõge veel tükati ca 300 m, kulgeb teelõik 6450 elupaigatüübi eraldisel, mille esinduslikkuseks ja looduskaitseliseks seisundiks on määratud30 A. Sama hinnang31 on antud ka peale Jaama jõge (enne ristumist teiste lõikudega) levivale elupaigatüübile 6450.

Joonis 12. Patrulltee-2 lõigu 1 kattuvus Struuga loodusala kaitse-eesmärgiks olevate lamminiitudega (6450) ja teelõigu läheduses leiduvad III kategooria kaitsealuste loomade elupaigad. Andmed: EELIS ja Maa- ja Ruumiameti halltoonides kaart.

29 Meeli Mesipuu, Thea Kull, 2019 30 Toomas Kukk 31 Kadri Tali, Mare Leis, Toomas Kukk, 2007

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

39

EELIS infosüsteemi andmetel, kus on registreeritud Eestis kaitsealuste liikide elupaigad, kattub teelõik Struuga loodusalal kaitstavatest liikidest vingerja (KLO9102670) ja hingi (KLO9102671) elupaikadega Jaama jõe suubumiskohas ja lisaks vingerja elupaigaga (KLO9102673) Karoli struuga lõunapoolse sissevoolu kohas. 2025. a suvel läbiviidud kalastiku eksperthinnangu21 tulemustest nähtub, et tänu üleujutustele on nn Jaama jõe luhaala ja Narva jõgi tihti ühendatud, mistõttu võib mõjutatuks lugeda ka Narva jões määratud vingerja elupaika (KLO9102673), mis neid ole selgelt piiritletud vaid jõe põhisängiga. 2025. a seirepüügi käigus tabati vingerjat ka üleujutatud luhaalalt, kus veetase oli 0,05-0,7 m.

Vingerja (KLO9102673) elupaigaga kattub ka teelõik, mis ületab Karoli struuga sissevoolukanalit. Lisaks tabati sellest asukohast 2025. a kalastiku eksperthinnangu raames toimunud seirepüügil ka hink ning kanali taimestikurohke ja liivase-mudase põhjaga kaldavöönd on hinnatud hingile sobivaks elupaigaks. Teelõiguga paralleelselt kulgev Narva jõgi on põhisängi osas on samuti määratud hingi elupaigaks (KLO9102636). Narva jõgi on põhisängi osas määratud veel ka võldase (KLO9102638) ja vingerja (KLO9102637) elupaigaks.

5.1.1.1.2 Patrulltee lõik 2, alternatiiv 2a kattuvus Struuga loodusalal kaitstavate elupaigatüüpide ja liikide elupaikadega

Kavandatav tee, kulgedes Jaama jõe kaldalt põhja suunas paralleelselt Narva jõe kaldaga, kooslus liigitub elupaigatüübiks 6450, mis koosneb mitmest eraldisest. Teelõigul lõunast põhja liikudes, ca 1,2 km pikkuses lõigus, on tegemist 2021. a inventeeritud kooslusega (6450), mille esinduslikkuseks ja üldiseks looduskaitseliseks seisundiks on määratud32 B. Edasi põhja suunas liikudes on suur osa teelõigust (ca 1 km pikkuses lõigus) esinduslikkuse ja üldise looduskaitselise seisundi hinnanguks 33 saanud A. Enne Karoli oja suuet läbib teelõik ca 300 m ulatuses 6450 elupaigatüüpi, mille esinduslikkuseks on hinnatud B ja looduskaitseliseks seisundiks C. Teelõigu keskosa läbib ca 90 m ulatuses 6450 elupaigatüüpi, mille esinduslikkuseks ja looduskaitseliseks seisundiks on määratud C.

32 Inventeerinud Marje Talvis, 2021. 33 Inventeerinud Kadri Tali, Mare Leis, Toomas Kukk, 2007.

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

40

Joonis 13. Patrulltee-2 lõigu 2a kattuvus Struuga loodusala kaitse-eesmärgiks olevate lamminiitudega (6450) ja teelõigu läheduses leiduvad III kategooria kaitsealuste loomade elupaigad. Kasutatud on EELIS andmeid ja ka 2021. a inventuuri tulemusel täpsustatud lamminiidu paiknemine. Aluskaart: Maa- ja Ruumiameti halltoonides kaart.

EELIS infosüsteemi andmetel on teelõiguga paralleelselt kulgev Narva jõgi põhisängi osas määratud hingi (KLO9102636), võldase (KLO9102638) ja vingerja (KLO9102637) elupaigaks. Põhjapoolne pool Karoli struugast ja Karoli oja suue on vingerja (KLO9102673) ja hingi (KLO9102672) elupaigaks.

5.1.1.1.3 Patrulltee lõik 2, alternatiiv 2b kattuvus Struuga loodusalal kaitstavate elupaigatüüpide ja liikide elupaikadega

Kavandatavast teest, kulgedes Struuga loodusalal kokku ca 390 m ulatuses, on välja ehitatud Karoli struuga sissevoolukanalit ületav sild. Teelõigust kulgeb ca 370 m elupaigatüübil 6450, mis koosneb selles asukohas kahest eraldisest, mille esinduslikkuseks ja üldiseks looduskaitseliseks seisundiks on määratud34 B.

34 Inventeerinud Marje Talvis, 2021.

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

41

Joonis 14. Patrulltee-2 lõigus 2b ei kavandata töid Struuga loodusala kaitse-eesmärgiks olevate lamminiitudega (6450) kattuvana, kuna antud lõigus (tumesinine) on teelõik ehitatakse välja juba varasemalt hinnatud seirepositsioonide projekti alusel. Joonisel on näha ka 2021. a inventuuri tulemusel täpsustatud lamminiidu paiknemine.

EELIS infosüsteemi andmetel kattub teelõik Karoli struuga lõunapoolse sissevoolu kohas kaitstavatest liikidest vingerja elupaigaga (KLO9102673). Kanali taimestikurohke ja liivase-mudase põhjaga kaldavöönd on hinnatud hingile sobivaks elupaigaks.

5.1.1.2 Struuga linnuala (EE0070107)

Planeeritav tee jääb pea kogu ulatuses Struuga linnualale va ca 160 m tee lõunapoolsest alguspunktist arvates ja alternatiivse teelõigu 2b läänepoolse haru lõpp ca 1420 m ulatuses.

Linnuala liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on sooräts (Asio flammeus) ja rohunepp (Gallinago media). KKK kohaselt on mõlema linnuliigi puhul nii pika- kui lühiajaliseks kaitse- eesmärgiks asurkonna säilimine, elupaiga säilimine soodsas seisundis.

Sooräts kuulub looduskaitseseaduse kohaselt II kaitsekategooriasse ja linnudirektiivi I lisasse. Ta on haruldane, peamiselt Lääne- ja Põhja-Eesti haudelind (hinnanguliselt 10-300 paari). Pesitseb peamiselt soodes, rannaniitudel, luhtadel, harvem ka niisketel põldudel. Liigi lemmikpaigad on kadakased rannaniidud ja väikesaared. Liigi arvukus on viimastel aastatel tugevasti kõikunud, kuid ilma kindla suunata (Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003-2008; Eesti Ornitoloogiaühing, 2009). EELISes soorätsu leiukohta Struuga linnualal registreeritud ei ole. Soorätsu on Struugal viimati kohatud 2014. a rändel (eElurikkuse andmebaas), eeldatavalt võib tegu olla ka kohal olnud ülelendava linnuga.

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

42

Rohunepp kuulub looduskaitseseaduse kohaselt II kaitsekategooriasse ja linnudirektiivi I lisasse. Ta on ebaühtlaselt levinud harv haudelind, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohualtis seisus ning kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka ja ohustatud liigina II kategooria kaitsealuste liikide hulka. Rohunepi arvukus on pidevalt vähenenud. Selle põhjuseks on madalsoode kuivendamine, lamminiitude ja soostunud heinamaade ulatuslik kraavitamine ja viimastel aastakümnetel niitmise lakkamine jõelammidel. Linnuala ohuallikateks on EELIS andmetel reostusoht ja võsastumine.

EELIS andmebaasi alusel on Karoli luhal registreeritud rohunepi mängupaik (KLO9100034). Karoli luhal (KLO9100034) loendati 2000. a üks isaslind, 2001. a samuti üks isaslind. Hinnanguliseks arvukuseks loeti ˃3 (väike mäng). Riikliku seire raames seirati Karoli luhal võimalikke nepimänge 2011. a. Ühtegi rohuneppi ei nähtud ja mängu ei kuuldud, ent alad hinnati rohunepi jaoks suure potentsiaaliga aladeks.

Selgitamaks ala olulisust linnustikule teostati alal 2025. a linnustiku uuring8 Pelle Mellovi ja Leho Luige poolt. Ala külastati neljal korral: 18. mai, 28.mai, 1.-2. juuni ja 24. august. Uuringu käigus soorätsu esinemist ei tuvastatud. Rohuneppi kohati lõigu 1 piirkonnas.

5.1.1.2.1 Patrulltee lõik 1 kattuvus Struuga linnualal kaitstavate linnuliikide elupaikadega

EELIS andmetel ja 2025. a linnustiku uuringu kohaselt jääb teelõigu mõjualasse kaks rohunepi elupaika (KLO9100033, seisund „hea“ ja KLO9123260, seisund „väga hea“). Mõlemad paiknevad Struuga luhal, teest lääne suunas. 2025. a uuringu andmetel leidub lõigu 1 piirkonnas rohkelt rohunepile sobilike elupaiku.

Soorätsu registreeritud elupaiku teelõigu piirkonnas ei leidu. Ka ei ole liigi esinemist tuvastatud 2025 inventuuri käigus. Küll on 2025 inventuuri aruandes hinnatud, et lõigu 1 piirkond sobib soorätsule elupaigaks.

5.1.1.2.2 Patrulltee lõik 2a kattuvus Struuga linnualal kaitstavate linnuliikide elupaikadega

EELIS infosüsteemi andmetel jääb teelõigu mõjualasse rohunepi elupaik (KLO9100034), mille seisund on 2025 linnustiku uuringu kohaselt „halb“. Soorätsu registreeritud elupaiku teelõigu piirkonnas ei leidu. Ka ei ole liigi esinemist ei tuvastatud 2025, 2021 ega ka 2018. a inventuuride käigus. Ala ei ole hinnatud ei rohunepile ega soorätsule sobivaks elupaigaks.

5.1.1.2.3 Patrulltee lõik 2b kattuvus Struuga linnualal kaitstavate linnuliikide

elupaikadega

EELIS infosüsteemi andmetel teelõigu mõjualasse Struuga linnualal kaitstavate linnuliikide elupaiku ei jää. 2025. a inventuuri aruandes on hinnatud, et lõigu 2b piirkond sobib soorätsule elupaigaks. Ala ei ole hinnatud rohunepile sobivaks elupaigaks. Nimetatud liikide esinemist ei tuvastatud 2025, 2021 ega ka 2018. a inventuuride käigus.

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

43

5.1.2 Mõju Natura alade kaitse eesmärkidele

Tabel 7. Mõju Struuga loodusalakaitstavate elupaigatüüpide kaitse-eesmärkidele

Kavandatava tegevuse etapp

Kavandatavad tegevused Natura kooslused ja liigid ning mõju suund ja olulisus (positiivne +++, ++, +; neutraalne 0; negatiivne ---, --, - ; pole teada ?)

Jõed ja ojad (3260) Lamminiidud (6450)

Lõik 1 Lõik 2a Lõik 2b Lõik 1 Lõik 2a Lõik 2b

Tee rajamise eeltööd Trassi mahamärkimine, mõõdistamine ning geoloogilised ja hüdroloogilised eeluuringud.

Tegevused, mille käigus ei muudeta jõesängi, veerežiimi ega vee omadusi ei mõjuta elupaigatüübi „jõed ja ojad (3260)“ seisundit.

Trassi mahamärkimine, mõõdistamine ning geoloogilised ja hüdroloogilised eeluuringud ei mõjuta elupaigatüübi "lamminiidud" (6450) seisundit.

Mõju suund ja olulisus 0 0 0 0 0 0

Ehituse etapp Tee-ehitus: taimestiku eemaldamine, teemulde rajamine, tee-ehitus. Tee ja Jaama jõe, Karoli oja ja nende ühenduskanalite ristumiskohtades on ette nähtud sildade rajamine. Arvestades silla vahetut lähedust veekogule, toimub ehitustegevus kaldavööndis.

Patrulltee-2 ei lõiku elupaiga 3260 eraldistega, kuid kulgeb vahetult jõe ääres ning ületab jõeharusid, mis on jõega ühenduses.

Peamine risk: ebasobivad töövõtted võivad põhjustada reostuse ja heljumi levimist jõkke. Tööde ajal võib settekoormus suureneda ja kallaste kuju lokaalselt muutuda.

Hüdromorfoloogia ja elustik: ajutine häiring, sh sidususe ja voolurežiimi

3,5-4 m laiuse patrulltee-2 ehituse käigus väheneb elupaigatüübi pindala lõigus 1 kuni 0,67 ha. Suures osas kulgeb kavandatav tee juba eelnevalt maastikul selgesti eristataval pinnasteel.

3,5-4 m laiuse patrulltee-2 ehituse käigus väheneb elupaigatüübi pindala lõigus 2a kuni 1,04 ha.

3,5-4 m laiuse patrulltee-2 ehituse käigus väheneb elupaigatüübi pindala lõigus 2b kuni 0,16 ha. Tegu on lõiguga, kus tee kattub seirepositsiooni ligipääsuteega, mille elupaiga kadu on juba läbiviidud Natura hindamisel hinnatud ja leitud, et antud vähenemine ei mõjuta loodusala kaitse-eesmärki. Hindamisel arvestati, et juurdepääsutee Karoli luhal tuleb rajada kahele seirepositsioonile ja elupaigakadu on kuni 1 ha. Praeguseks on selge, et Karoli luhale kavandatakse üks seirepositsioon ja seega on võrreldes hinnatuga elupaiga

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

44

häired, kui kaitsemeetmeid ei rakendata.

Müra/vibratsioon: ajutine ehitusaegne levik veekeskkonda eeskätt sildade ehitamisel.

Barjääri­efekt: tee muldkeha takistab vee ja vee-elustiku liikumist luhal ja jõe vahel.

pindala vähenemine piirkonnas oodatavalt väiksem.

Ala KKK ( 2015‒2024) alusel on ala kaitse-eesmärgiks 619,5 ha lamminiitude säilimine esinduslikkusega vähemalt B. Patrulltee-2 alale jääv elupaik 6450 koosneb mitmest eraldisest, mis on inventeeritud nii A, B kui C esinduslikkusega kooslusteks. Ala KKK alusel on Struuga maastikukaitsealal inventeeritud niiduelupaiku kokku 719,75 ha. Seega ei välista tegevus kaitse-eesmärgi täitmist.

Mõju suund ja olulisus — — — — — 0

Tee rajamise järgsed pikemaajalised mõjud

Pärast tee rajamist võivad ilmneda püsiva iseloomuga mõjud, sealhulgas hüdroloogilise režiimi ja vee kvaliteedi halvenemine sillakonstruktsioonide tõttu, kaldavööndi muutused ja võimalik erosioon, samuti settedünaamika muutused.

Pärast tee rajamist võivad ilmneda püsiva iseloomuga mõjud, sealhulgas hüdroloogilise režiimi ja vee kvaliteedi halvenemine sillakonstruktsioonide tõttu, kaldavööndi muutused ja võimalik erosioon, samuti settedünaamika muutused.

Ebakorrektsel tee rajamisel võib see hakata takistama loodusikku vee liikumist, mis kahjustab lamminiitu (6450). Väheneda võib üleujutatava loodusliku hüdroloogilise režiimiga luhaelupaiga pindala. Tee muldkeha kujutab endast tõket vee vabale liikumisele luhal ning luha ja Narva jõe vahel. Elupaigatüübi säilimiseks on oluline looduslik veereziim, mis seisneb regulaarsetes üleujutustes. Ilma leevendusmeetmeid kasutusele võtmata võivad ebasoodsad mõjud lamminiidu kooslusele olla pikaajalised ja pöördumatud.

Tegu on lõiguga, kus tee lamminiidul kattub seirepositsiooni ligipääsuteega, mille osas mõju elupaiga seisundile on juba läbiviidud Natura hindamisel hinnatud ja leitud, et leevendavate meetmete rakendamisel ei mõjuta loodusala kaitse- eesmärki.

Mõju suund ja olulisus — — — — — — — 0

Tee kasutamine ja hooldamine

Kui ilmneb ebapiisava veeliikumise tunnuseid (taimestiku muutused, tee uhtumine vms), siis võib osutuda vajalikuks nt täiendavate truupide rajamine.

Võimalikud mõjud elupaigatüübile on väikesed, lühiajalised ning täielikult pöörduvad.

Võimalikud mõjud elupaigatüübile on väikesed, lühiajalised ning täielikult pöörduvad.

Mõju suund ja olulisus 0 0 0 0 0 0

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

45

Sulgemise etapp Pole asjakohane, sest tee likvideerimine lahendatakse eraldiseisva projektiga, millele koostatakse vajadusel eraldiseisev KMH. Tee likvideerimise vajadus ettenähtavas tulevikus puudub.

Tabel 8.Mõju Struuga loodusala kaitstavate liikide kaitse-eesmärkidele

Kavandatava tegevuse etapp

Kavandatavad tegevused

Natura kooslused ja liigid ning mõju suund ja olulisus (positiivne +++, ++, +; neutraalne 0; negatiivne ---, --, -; pole teada ?)

Saarmas (Lutra lutra), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), harilik tõugjas (Aspius aspius), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar).

Tõmmuujur (Graphoderus bilineatus)

Rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia)

Vingerjas (Misgurnus fossilis)

Hink (Cobitis taenia)

Võldas (Cottus gobio)

Lõik 1, lõik 2a, lõik 2b

Lõik 1, lõik 2a, lõik 2b

Lõik 1, lõik 2a, lõik 2b

(Lõik 1 ja 2a) (Lõik 2b) (Lõik 1 ja 2a)

(Lõik 2b)

Lõik 1, lõik 2a, lõik 2b

Tee rajamise eeltööd Trassi mahamärkimine, mõõdistamine ning geoloogilised ja hüdroloogilised eeluuringud.

Trassi mahamärkimine, mõõdistamine ning geoloogilised ja hüdroloogilised eeluuringud ei mõjuta Struuga loodusalal kaitstavate liikide seisundit.

Mõju suund ja olulisus 0 0 0 0 0 0 0 0

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

46

Ehituse etapp Tee-ehitus: taimestiku eemaldamine, teemulde rajamine, tee-ehitus. Tee ja Jaama jõe, Karoli oja ja nende ühenduskanalite ristumiskohtades on ette nähtud sildade rajamine. Arvestades silla vahetut lähedust veekogule, toimub ehitustegevus kaldavööndis.

Liigid elutsevad Narva jões. Tee paikneb vahetult jõe ääres, ületades Narva jõkke suubuvaid Jaama jõge ja Karoli oja ning Narva jõega ühenduses olevaid kanaleid. Ebaõigete töövõtete kasutamisel esineb oht ehitusaegse reostuse ja heljumi levikuks jõkke, mis võib halvendada liigi elupaiga seisundit. Võimalikud mõjud veekeskkonnale ning jões elavate liikide elupaikadele on väikesed, lühiajalised ning täielikult pöörduvad.

EELIS andmetel on lai-tõmmuujurit leitud Struuga loodusalalt Jaama jõest 2013. a (KLO9200096), üks isend. Liigile ja tema elupaikadele võib avalduda negatiivne

mõju juhul, kui tee- ehituse käigus kandub vette setteid ja suureneb vee heljumisisaldus. Võimalikud mõjud veekeskkonnale ning kalaliigielupaikadele on väikesed, lühiajalised ning täielikult pöörduvad.

Liiki tegutsemist mõjualal ei esine. Mõju puudub.

Lõik 1: Teadaolevalt on piirkond esinduslik vingerja elupaik. Lõik 1 läbib elupaika Jaama jõe suubumiskohas (KLO9102670) ja elupaigaga (KLO9102673) Karoli struuga lõunapoolse sissevoolu kohas. Jaama jõest lõunapoole jäävas luhaosas tuvastati Narva jõe ja luhaveekogude ühendatus, mistõttu võib saada mõjutatud ka Narva jõe vingerja elupaika (KLO9102673). Lõik 2a läbib elupaika (KLO9102673) Karoli oja põhjapoolses suudmes. Karoli luhal tuvastati Narva jõe ja luhaveekogude ühendatus kolmes piirkonnas, mistõttu võib saada mõjutatud ka Narva jõe vingerja elupaik (samuti KLO9102673). Lõik 2b läbib elupaika (KLO9102673) Karoli struuga lõunapoolse sissevoolu kohas. Kalaliigile ja tema

Lõik 1: Planeeritav tee läbib hingi leiukohta — Jaama jõel (KLO910267 1) ja Karoli struugal (KLO910267 2). Hingu elupaik on registreeritu d ka Narva jõe ülemjooksul (KLO910263 6). Lõik 2a: Teelõiguga paralleelselt kulgev Narva jõgi on põhisängi osas määratud hingi (KLO910263 6) elupaigaks. Põhjapooln e pool Karoli struugast ja Karoli oja

EELISes on registreeritud võldase elupaik Narva jõe ülemjooksul (KLO9102638). Narva jõe ülemjooksul ja Struuga sihtkaitsevööndis otsesed ohutegurid liigile puuduvad.

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

47

elupaikadele võib avalduda negatiivne mõju

juhul, kui tee-ehituse

käigus kandub vette setteid ja suureneb vee heljumisisaldus. Võimalikud mõjud veekeskkonnale ning kalaliigi elupaikadele on selles asukohas väikesed, lühiajalised ning täielikult pöörduvad.

suue on samuti hingi (KLO910267 2) elupaigaks. Lõik 2b: 2025. a kalastiku eksperthinn angu raames tabati Karoli struuga lõunapoolse sissevoolu kohast ka hink ning kanali taimestikur ohke ja liivase- mudase põhjaga kaldavöönd on hinnatud hingile sobivaks elupaigaks. Võimalikud mõjud veekeskkon nale ning kalaliigielup aikadele on selles asukohas

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

48

väikesed, lühiajalised ning täielikult pöörduvad.

Lõik 1, 2a ja 2b: Vingerja elukoht, mis ei piirdu vaid jõe ja struugade sängidega vaid talle sobib elupaigaks taimestikuga kaetud madala veega luhaala. Vingerja elupaik hõlmab lisaks jõe- ja struugasängidele ka madala veega, taimkattega luhad. Suurimad ohud on süvendustöödest tulenev elupaikade kadu ja veetaseme kõikumine; Struuga sihtkaitsevööndis lisanduvad vanajõgede seisundi halvenemine ja ühenduste tõkestamine. Madala veetaseme korral ohustavad asurkonda talvine anoksia ja

Lõik 1, 2a ja 2b: Kalaliigile ja tema elupaikadel e võib avalduda negatiivne mõju juhul,

kui tee- ehituse käigus kandub vette setteid ja suureneb vee heljumisisal dus. Veekogu hüdromorfo loogilise seisundi

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

49

läbikülmumine. Liigi kaitse põhineb elupaikade kaitsel; ilma leevenduseta võivad mõjud luha veekeskkonnale ja kalade elupaikadele olla pikaajalised ja pöördumatud.

halvenemist (paisutamin e, veerežiimi muutmine, loodusliku jõeoru muutmine jt) peetakse olulisimaks hingu asurkondi ohustavaks teguriks. Negatiivselt mõjub ka veekvalitee di langus. Liigi kaitse tagatakse läbi elupaiga kaitse.

Mõju suund ja olulisus — 0 0 (Lõik 1 ja 2a) — —

(Lõik 2b) —

(Lõik 1 ja 2a) — —

(Lõik 2b) —

0

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

50

Tee rajamise järgsed pikemaajalised mõjud

Tee rajamine võib põhjustada püsivaid hüdroloogilisi ja veekvaliteedimõjusid ning muuta kaldavööndit ja settedünaamikat.

Võimalikud mõjud veekeskkonnale ning jões elavate liikide elupaikadele on väikesed, lühiajalised ning täielikult pöörduvad.

Setete vette kandumisel võib liik ja tema elupaik ajutiselt häiruda, kuid mõju on väike, lühiajaline ja pöörduv.

Liigi tegutsemist mõjualal ei esine. Mõju puudub.

Lõik 1 ja 2a: Tee rajamine võib kaasa tuua piirkonnale iseloomuliku hüdroloogilise režiimi muutused ebasoodsas suunas ja piirata elustiku liikumisvõimalusi eri elupaikade vahel. Ilma leevendusmeetmeid kasutusele võtmata võivad ebasoodsad mõjud luhaalade veekeskkonnale ning kalaliigielupaikadele olla pikaajalised ja pöördumatud. Lõik 2b: Võimalikud mõjud veekeskkonnale ning kalaliigi elupaikadele on selles asukohas väikesed, lühiajalised ning täielikult pöörduvad.

Lõik 1 ja 2a: Veekogu hüdromorfo loogilise seisundi halvenemist (paisutamin e, veerežiimi muutmine, loodusliku jõeoru muutmine jt) peetakse olulisimaks hingu asurkondi ohustavaks teguriks. Negatiivselt mõjub ka veekvalitee di langus. Liigi kaitse tagatakse läbi elupaiga kaitse. Lõik 2b: Võimalikud mõjud liigile selles asukohas on väikesed, lühiajalised ning

Narva jõe ülemjooksul ja Struuga sihtkaitsevööndis otsesed ohutegurid liigile puuduvad.

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

51

täielikult pöörduvad.

Mõju suund ja olulisus — 0 0 (Lõik 1 ja 2a) — —

(Lõik 2b) —

(Lõik 1 ja 2a) — —

(Lõik 2b) —

0

Tee kasutamine ja hooldamine

Tee hooldus: tee hooldusvajadus

oleneb tee- ehituslikust lahendusest ja seisundist (nt truupide puhastamine). Kui ilmneb ebapiisava veeliikumise tunnuseid (taimestiku muutused, tee uhtumine vms), siis võib osutuda vajalikuks nt täiendavate truupide rajamine.

Liigid elutsevad Narva jões. Tee paikneb vahetult jõe ääres, ületades Narva jõkke suubuvaid Jaama jõge ja Karoli oja ning Narva jõega ühenduses olevaid kanaleid. Võimalikud mõjud veekeskkonnale ning jões elavate liikide elupaikadele on väikesed, lühiajalised

Setete vette kandumisel võib liik ja elupaik ajutiselt häiruda, kuid mõju on väike, lühiajaline ja pöörduv.

Liigi tegutsemist mõjualal ei esine. Mõju puudub.

Lõik 1 ja 2a: Kui ilmneb ebapiisava veeliikumise tunnuseid (taimestiku muutused, tee uhtumine vms), siis võib osutuda vajalikuks nt täiendavate truupide rajamine, millisel juhul on mõjud sarnased tee rajamisega. Lõik 2b: Võimalikud mõjud veekeskkonnale ning kalaliigi elupaikadele on selles asukohas t väikesed, lühiajalised ning täielikult pöörduvad.

Lõik 1 ja 2a: Ebasoodne mõju võib avalduda juhul, kui tee hoolduse käigus kandub vette setteid ja suureneb vee heljumisisal dus. Lõik 2b: Võimalikud mõjud liigile selles asukohas on

Narva jõe ülemjooksul ja Struuga sihtkaitsevööndis otsesed ohutegurid liigile puuduvad.

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

52

ning täielikult pöörduvad.

väikesed, lühiajalised ning täielikult pöörduvad.

— 0 0 (Lõik 1 ja 2a) — —

(Lõik 2b) —

(Lõik 1 ja 2a) — —

(Lõik 2b) —

0

Sulgemise etapp Pole asjakohane, sest sulgemine lahendatakse eraldiseisva projektiga, millele koostatakse vajadusel eraldiseisev KMH.

Tabel 9. Mõju Struuga linnuala kaitse-eesmärkidele.

Kavandatava tegevuse etapp

Kavandatavad tegevused

Natura kooslused ja liigid ning mõju suund ja olulisus

Mõju toime ja tagajärg (positiivne +++, ++, +; neutraalne 0; negatiivne ---, --, -; pole teada ?)

Sooräts (Asio flammeus) Rohunepp (Gallinago media)

Elupaik KLO9100033 Elupaik KLO9123260

1. Planeerimine

1.1 Tee ja sildade paiknemine

Oluliste pesitsus-, toitumis- või kogunemispaikade katmine taristuobjektidega

Teelõikude 1 ja 2b lähiümbrus sobib pesitsemiseks soorätsule, kuid elupaiga kvaliteeti vähendab piirdkõrgendike metsastumine ja luha mätastumine. Soorätsu esinemist ei ole reaalselt alal aastaid tuvastatud.

Rohunepp on lõigu 1 piirkonnas territoriaalselt käituv isend pesitsusajal sobivas biotoobis. Lõigu 2a piirkonnas on elupaiga seisund hinnatud halvaks. Senise pinnastee pinnakatte asendamine lõigul 1 ei vähenda pesitsustingimusi, kuna liikumist on seal toimunud ka varem. Lõigud 2a ja 2b (osaliselt) paiknevad hooldamata luhal, kus kaitsealustele linnuliikidele on pesitsemiseks sobivat maastikku vähe. Eeldatavasti väheneb mõnevõrra toitumisalade pindala, kuid antud maastikus ei ole see ühelegi liigile limiteeriv tegur. Mõju ei ole ka kogunemispaikadele, kuna need paiknevad struugade keskosades.

Oluliste pesitsus-, toitumis- või kogunemispaikade kahjustamine või hävimine - kaitsealuste väärtuste rikkumine

0 — 0

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

53

1.2 Teetammi rajamine, truupide paiknemine

Pinna- ja pinnasevee liikumise takistamine aeglustab luhasüsteemi veevahetust, kiirendades veepeegli kinnikasvamist, roostike levikut ja lagealade võsastumist; teetamm vähendab üleujutuse ajal vee sügavust või takistab veetaseme alanemist (mõju maaspesitsejatele); teealune tihendatud pinnas pärsib kuival ajal vee imbumist kaldalt eemale ja muudab teeäärset taimkatet.

Liigi esinemist ei ole reaalselt alal aastaid tuvastatud.

Tee tammi rajamisega kaasneb hüdroloogilise režiimi muutus: lõunapoolsel (Vasknarva) struugal aeglustub pinnavee liikumine; põhjapoolsel (Jaama) struugal pikeneb suurveeaegse üleujutuse kestus ning suureneb veetase. Samal ka Karoli luhal. See toob kaasa luhaniidu võsastumise. Üleujutuse kestuse ja vee sügavuse muutus põhjustab maas pesitsevatele liikidele üleujutuse püsimisel ebasobivaid pesitsustingimusi (mitmed linnuliigid sh rohunepp).

Mõju suund ja olulisus

0 — — — —

2. Ehituse etapp

2.1 Liiklus- ja ehitustegevus

Ehitus ja hooldus suurendavad pesitsemise nurjumise riski: müra, vibratsioon, masinate liikumine ja inimtegevus peletavad linde ning võivad mehhaaniliselt hävitada kaldavallis, maapinnal, rohunditel või puudel olevad pesad; vibratsioon raskendab kurvitsaliste toitumist ning häälitsuste varjestus vähendab kutse- ja hoiatussignaalide kuuldavust, aeglustades ohtudele reageerimist.

Liigi esinemist ei ole reaalselt alal aastaid tuvastatud.

Lõigu 2a piirkond sobib pesitsemiseks linnuala kaitse-eesmärgiks olevale rohunepile, kuid elupaiga seisund ei ole hea, sest luhta ei hooldata ja sellest tulenevalt on rohunepi jaoks negatiivse mõjuga luha mätastumine, mätaste vaheline sügav vesi ning piirdkõrgendike metsastumine. Rohunepi esinemist ei ole reaalselt alal aastaid tuvastatud. Tee rajamisega kaasnev liiklus- ja ehitustegevus on ajutine, kuid potentsiaalselt suure negatiivse mõjuga paljudele liikidele nii pesitsusajal kui rändepeatusel.

Mõju suund ja olulisus

0 — 0

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

54

2.2 Masinate manööverdamine ja parkimine tee piiridest väljaspool

Rohttaimede juurekamar kahjustub; paljandunud pinnasel suureneb invasiivsete võõrliikide (nt Kanada kuldvits) juurdumise ja leviku oht; luhataimestiku koosseis muutub ja pesitsustingimused halvenevad;

sügavad roopad takistavad kõrgvee ajal vee loomulikku liikumist; veetaseme alanemine muutub paiguti ebaloomulikult kiireks või aeglaseks.

Invasiivsete võõrliikide levik on sage probleem, mille hilisemad ohjamismeetmed väga kulukad ja sageli vähetulemuslikud. Oluline on nende levikut soodustavatest tegevustest hoidumine, eriti looduskaitsealadel. Struuga MKA on oma loomult väga sobiv kasvupaik mitmetele invasiivsetele taimeliikidele nagu kanada kuldvits, verev lemmalts, vooljas pargitatar ja sahhalini pargitatar, mis kõik on ka Narva jõe piirkonnas registreeritud. Levikut soodustab loodusliku taimkatte kahjustamine ja pinnase transport.

Mõju suund ja olulisus

0 — —

2.3 Ehitusmaterjalide sh kooritud pinnase ladustamine tee piiridest väljaspool

Rohttaimede juurekamar kahjustub; paljandunud pinnasel suureneb invasiivsete võõrliikide (nt Kanada kuldvits) juurdumise ja leviku oht; luhataimestiku koosseis muutub ja pesitsustingimused halvenevad;

Vt p 2.2

Mõju suund ja olulisus

0 — —

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

55

2.4 Tee mulde rajamine

Täitematerjal: suure orgaanika/savi sisaldusega sõelmed on tekitavad ebasoovitava kasvupinna.

Paljandunud savipind: kõrge invasiivsete liikide (nt Kanada kuldvits) juurdumise risk.

Eemalt toodud täitematerjal võib sisaldada invasiivsete liikide juuri ja seemneid; muudab luha taimestikku ja pesitsustingimusi.

Vt p 2.2

Mõju suund ja olulisus

0 — — — —

3. Käitamise etapp

3.1 Liiklemine teel

Masinate liikumine ja müra ning inimese kohalolu mõjuvad lindudele otseselt peletavalt; Vibratsiooni raskendab kurvitsaliste toitumist (vibratsioonid levivad kaugemale just märjemates kooslustes); Lindude kutse- ja märguandehäälitsused on vähemkuuldavad.

Liigi esinemist ei ole reaalselt alal aastaid tuvastatud.

Teel liiklemine nii masinatega kui jalgsi põhjustab mitmesuguseid häiringuid nii pesitsevatele kui rändel peatuvatele lindudele. Tee hooldustöödel avalduvad mõjud on üldjoontes samad nagu ehitusaegsed (vt p 2.1-2.4).

Mõju suund ja olulisus

0 — 0

3.2 Tee hooldustööd

Avalduvad ehitusaegsed mõjud. Kaudselt võib teed olla võimalik kasutada ka niidu hooldustöödeks. Hooldustööd parandaks potentsiaalselt elupaiga seisundit. Avalduvad ehitusaegsed

tagajärjed.

Mõju suund ja olulisus

0 0 0

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

56

Sulgemise etapp

Pole asjakohane, sest sulgemine lahendatakse eraldiseisva projektiga, millele vajadusele koostatakse eraldiseisev KMH.

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

57

5.1.3 Mõju Natura alade terviklikkusele

Tabel 10. Natura alade terviklikkuse kontroll-küsimustik.

Kas projekt või kava võib: Struug a loodus ala

Struug a linnual a

Vähendada ala elupaigatüüpide pindala või liikidel arvukust, mille kaitseks ala loodi? Jah (6450)

Ei

Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada asurkondade suurust või liikide vahelist tasakaalu või asustustihedust?

Ei Ei

Põhjustada liikide ümberasustust ja seega vähendada nende liikide levikuala piirkonnas?

Ei Ei

Põhjustada lisa I elupaikade või liikide killustatust? Ei Ei

Põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate, loodetele avatus, iga-aastased üleujutused jne) vähenemist või hävimist?

Jah Jah

Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust?

Ei Jah

Aeglustada või takistada ala kaitse-eesmärkide saavutamist? Ei Ei

Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala olemust määravates aspektides (nt toitainete tasakaal), millest sõltub ala soodsa seisundi toimimine elupaiga või ökosüsteemina?

Jah Jah

5.1.4 Vajalikud keskkonnameetmed

Eelnevast mõjude hindamisest selgus, et kavandatav tegevus võib negatiivselt mõjutada Natura alade kaitse-eesmärke. Ebasoodsa mõju vältimiseks ja vähendamiseks on vajalik kavandada leevendavad meetmed. Meetmed on esitatud Tabel 11.

Tabel 11. Leevendavad meetmed ja nende tõhusus.

Mõjutat av element

Tegevu s

Meede Tõh usu s

Jääkmõj u

Vingerja s, hink ja tõmmu ujur, Struuga loodusal a elupaiga tüüp 3260 ja Narva jões elutseva d liigid

Tee- ehitus

Ehitustööd tuleb ajastada kalade kudevälisele ajale (vältida perioodi 15. aprillist kuni 30. juunini).

Tõh us

Mõju puudub

Ehitustööde käigus ja edasistel võimalikel hooldustöödel vältida Narva jõe kallaste kahjustamist, heljumi või saasteainete sattumist veekogusse. Kasutada tuleb tehniliselt korras seadmeid ja vajadusel tuleb veekogus ja veekogude kallastel ehitustegevusel settepüüdureid.

Ehitusaegsed ajutised laoplatsid ja kütuse hoidmise alad ning tee- ehitusmasinate parkimiskohad ei tohi olla rajatud lähemale kui 50 meetrit veekogust. Samuti ei tohi neid rajada alale, kus võib esineda ehitustegevuse perioodil üleujutus.

Kaldavööndi morfoloogia ja taimkate (puistu, põõsarinne, rohttaimestik), eriti jõe lähedal, tuleb säilitada võimalikult looduslikul kujul. Tööd ei tohi põhjustada elupaiku loovate struktuuride kadu ega nende olulist vähenemist.

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

58

Tee rajamis e järgsed pikema ajalise d mõjud

Tee projekteerimise käigus tuleb tagada piirkonnale iseloomulikku hüdroloogilist režiimi säilimine, Narva jõkke suubuvate veekogude ja ühenduskanalite äravool ja elustiku liikumisvõimalused eri elupaikade vahel. Välistada tuleb teetammist tuleneva paisutuse teke.

Projekteerimisel tasub tähele panna, et üksnes läbi teetammi ehitamise dreenivast materjalist ei pruugi veevahetuse säilitamiseks piisata, sest poorne täide/+geotekstiil ummistub tõenäoliselt peene sette ja biofilmi toimel ning selle filtratsioonitegur võib langeda suurusjärkude võrra juba kuude–aastate jooksul. Samuti on pelgalt dreeniva teetammi dreenimisomadusi pea võimatu hiljem hoolduse käigus taastada. Luhaalal tuleb veerežiimi säilitamiseks projekteerida selged, hooldatavad läbivoolud (truubid/sillad) ning käsitleda dreenivat materjali vaid täiendava, mitte ainukese lahendusena veerežiimi säilitamisel.

Välistada tuleb veekogu täitmine ja kitsendamine või mistahes füüsilise oleku muutmine sildade rajamisel. Lõik 1 puhul tuleb hinnata, kas Jaama struuga sissevoolukanalit ületav sild tagab vajaliku veevooluhulga säilimise ka kõrgvee perioodidel ning vajadusel see rekonstrueerida antud oludele vastavaks.

Rajatavad sillad 1) ei tohi katkestada vee voolamist; 2) takistada setete ja elustiku vaba liikumist jões; 3) mõjutada äravoolutingimusi ei madalvee- ega suurveetingimustes; 4) sildade kaldatoed peavad jõe kaldast olema piisavalt kaugel, et nendel ei oleks veevoolu takistavat mõju (ka suurvee ajal).

Tee kasuta mine ja hoolda mine

Hooldustöödel (truupide puhastamisel, teekatte uuendamisel jms) tuleb rakendada meetmeid, mis välistavad heljumi ja reostusainete sattumise vette.

Negatiivsete mõjude leevendamiseks on otstarbekas rakendada tee rajamisega kaasnevana ka taastavaid meetmeid, sealhulgas üleliigsete setete eemaldamist Narva jõkke suubuvates kohtades ja voolusängi puhastamine taimestikust rajatavate sildade piirkondades.

Tee muldkehasse jäetavaid vee voolusänge/truupe tuleb edaspidi regulaarselt hooldada (puhastada sinna kogunevast taimestikust ja setetest).

Struuga loodusal a elupaiga tüüp 6450

Tee- ehitus

Lamminiidu pindala vähenemise minimeerimiseks eelistada alternatiiv II-te ehk loobuda lõik 2a rajamisest.

Lõigu 1 asukoha puhul lähtuda maksimaalselt alal juba paikneva maastikutesõidukite raja asukohast. Samuti eelistada looduslikult kõrgemaid/kuivemaid alasid (Narva jõele kohati kujunenud kaldavalli ala).

Tõh us

Puudub

Taimkate tuleb säilitada võimalikult looduslikul kujul, ehitusala ulatust tuleb minimeerida. Rööbaste tekke vältimiseks on asjakohane kasutada raskete masinate all ehitusperioodil eemaldatavaid ehitusmatte (Joonis 15) vm lahendust, mis aitab vältida ehitusaegseid tallamiskahjustusi. Eelistada tuleks lintroomikutega masinaid.

Taimkatte kahjustamise vältimiseks tuleb ehitustegevus läbi viia madalvee perioodil või külmunud pinnase korral.

Ehitamisel tuleb vältida ehitusmaterjalide (sh pinnase) ladustamist tee piiridest väljapoole jääval kaitseala pinnal.

Narva jõe äärse kavandatava patrulltee-2 keskkonnamõju hindamise aruanne 22.12.2025

59

Kõrge orgaanika või savi sisaldusega täitematerjali ei tohi tuua mujalt juurde.

Invasiivsete võõrliikide leviku vältimiseks tuleb teetammi (tee mulde) rajamisel vältida vaba kasvupinna tekkimist, mistõttu tuleb kasutada taimede kasvuks ebasobivaid täitematerjale (näiteks paekivi sõelmeid/killustikku). Samast kooritud pinnast võib teetammi külgedele tagasi laotada.

Loodusalale jääval alal vältida murukülvi. Rohukamara taastamiseks kasutada eemaldatud rohukamarat või samast piirkonnast korjatud rohttaimede seemnesegusid. Koosluse muutuse vältimiseks ei tohi haljastuse taastamiseks kasutada tavapäraseid murusegusid.

Tee rajamis e järgsed pikema ajalise d mõjud

Tee rajamisel ei tohi rajada tee piirdekraave/kuivenduskraave.

Tee projekteerimiseks tuleb läbi viia hüdroloogiline uuring ja projekteerimisse tuleb kaasata hüdroloogi pädevust omav ekspert, kellega koostöös töötatakse välja parim võimalik lahendus tee rajamiseks selliselt, et loodusliku veerežiimi muutus oleks minimaalne. Veerežiimi ühtlustamiseks tuleb rajada tee mullet läbivaid truupe või rajada tee vaiadele/plaatidele või kasutada ujuvat teekonstruktsiooni vms (vt Joonis 16, Joonis 17, Joonis 18). Truupide (Joonis 19) rajamisel ei tohi veepääsusid süvendada, mis tähendaks kuivendava mõju tekkimist. Eelistada nt poolsilindri kujulisi truupe, mille diameetrikülg asub vahetult vastu maapinda, et mitte takistada pinnavee voolu. Truubi läbimõõt väikese veemahuga kohtades võiks minimaalselt olla 70 cm ja suure veemahuga truupidel vähemalt senise voolusängi laiune. See tähendab, et truubikohtades, kus pinnavee vool toimub eelduslikult vaid suurvee ajal on teetammi kõrgus u 1 m. Vajalik truupide läbimõõt määrata hüdroloogilise uuringu alusel.

Teed võimaldada lisaks riigipiiri kaitsele kasutada ka koosluse taastamiseks ja hooldamiseks. See aitaks vältida elupaiga seisundi jätkuvat halvenemist ja tagada hooldustööde toimimine. Teelt peab olema tagatud niidualade hooldussõidukite mahasõidu võimalus ja see ei tohi takistada niidu potentsiaalset karjatamist.

Struuga linnuala liigid sooräts ja rohune pp

Teeta mmi rajami ne, truupid e paikne mine

Meetmed samad, mis elupaigatüübi 6450 puhul tabelis eespool. Linnustiku elupaikade säilimiseks on vajalik lamminiidu säilimine.

Teel liiklemisega seotud häiringute minimeerimiseks on oluline, et tee ei jääks avalikuks kasutuseks, vaid selle kasutus oleks piiratud piirivalve ja kaitsekorraldusliku kasutusega.

Tõh us

Puudub

Liiklus- ja ehitust egevus

Tee ja sildade rajamine tuleb ajastada lindude pesitsusvälisele perioodile (vältida perioodi 15. aprillist 31. juulini).

Liiklem ine teel

Mürahäiringu minimeerimiseks tuleks tee hilisemal kasutusel piirkiiruseks seada 20 km/h.

Tee hooldu stööd

Leevendusmeetmed on samad, mis liiklus- ja ehitustegevuse puhul (vt eespool).

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 22.12.2025

60

Kuna tee-ehituse osas on mitmeid ehituslikke lahendusi kuidas tagada leevendavate meetmete tõhusus ning minimeerida mõju lamminiidule, siis on järgnevalt toodud näited võimalikest lahendustest.

Ehituslike võtetega tuleb maksimaalselt vähendada ehitustegevusest kahjustatava ala ulatust. Vältida rasketehnikaga pinnase kahjustamist (rööbaste teket). Täpne lahendus tuleb määrata ehitusprojektis, kuid pinnase kahjustuste vältimiseks on asjakohane kasutada raskete ehitusmasinate alusena nt ehitusmatte, mis väldivad pinnase kahjustusi ning on peale ehitustegevuse lõppu eemaldatavad (Joonis 15).

Joonis 15. Ehitusaegsete pinnasetugevdusmattide näidised. Vasakul GeoSystems kummimatid ja paremal puidust paneelid35.

Rajatav tee ei tohi muuta lammiala veerežiimi. Veerežiimi ühtlustamiseks tuleb rajada tee mullet läbivaid truupe või rajada tee vaiadele või ujuvalt vms. Täpne lahendus tuleb määrata projekteerimisel.

Truupide kasutamisel tuleb arvestada, et tegu on muutliku veerežiimiga alaga (vooluhulgad on väga varieeruvad). Kasutada tuleb seega piisava suure diameetriga ning tihedalt asetsevaid truupe (Joonis 16). Truupide asukoht tuleb määrata ehitusgeoloogiliste ja hüdroloogiliste tingimuste alusel. Truubid tuleb paigutada asukohtadesse, kus reaalselt esineb suurem vee liikumine35.

Joonis 16. Truupide kasutamine muutliku veerežiimiga märgaladele teede ehitamisel35.

35 Partington, M., Gillies, C., Gingras, B., Smith, C. & Morissette, J. 2016. Resource roads and wetlands: a guide

for planning, construction and maintenance.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 22.12.2025

61

Truupe võib kombineerida vett läbilaskvate materjalidega (nt kivid, palgid). Sellistel juhtudel on oluline, et vett läbilaskev kiht oleks eraldatud peene fraktsiooniga tee kihtidest, nt geotekstiili abil. Muidu toimub materjali ummistumine ning vee liikumine ei ole tagatud.

Joonis 17. Vett läbilaskva materjali ja truupide kombineeritud lahendused märgaladele teede ehitamisel35.

Võimalik on ka tee tõsta maapinnast kõrgemale tagades vee liikumine tee alt. Maailmapraktikas on selleks kasutatud nt plokkide peale ehitatud lahendusi (Joonis 18).

Joonis 18. Plokkidel ehitatud tee märgalal. Foto: Landmark Solutions Ltd36.

36 Landmark Solutions Ltd. 2019. Wetland Floating Road Construction Project. Kättesaadav: https://www.landmark-solutions.ca/project/49/

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 22.12.2025

62

Tee projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata ka asjaolule, et lamminiidu hoolduseks on vajalik, et niiduk pääseks niidualale. Samuti et tee ei kujutaks endast kariloomadele ohtu. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata tee püsivusele – tagada tuleb, et suurvesi või rüsijää ei kannaks teed (või selle osi) minema.

Teed on vajalik peale rajamist ka hooldada. Tee seisundi ülevaatust tuleb teostada regulaarselt vähemalt kord aastas. Ülevaatuse käigus tuleb tähelepanu pöörata truupide vm vee läbilaskvust tagavate struktuuride seisundile. Hoolduse vajadus tuleb otsustada lähtuvalt tee seisundist. Lisaks ehituslikule seisundile tuleb jälgida ka muutusi lamminiidu koosluses. Kui koosluses on märgata veerežiimi muutustest tulenevaid muutusi, siis tuleb parandada vee läbilaskvust (puhastada truubid, vajadusel paigaldada täiendavad truubid vms).

5.1.5 Natura-hindamise tulemused ja järeldus

Kavandatavast patrullteest mõjutavad Struuga loodus- ja linnuala potentsiaalselt mõlemad alternatiivid, kuid I alternatiiv seda oluliselt suuremas ulatuses. Alternatiiv II puhul on ebasoodne mõju Struuga loodusala kaitse-eesmärgiks olevale Narva jõele, selle elustikule ja elupaigatüüpidele keskkonnameetmete (vt ptk 5.1.4) rakendamisel välditav.

Struuga loodusalal kaitstavatest elupaigatüüpidest mõjutab tee-ehitus elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260), sellisel juhul kui mõjud ulatuvad ehitusalusest pinnast kaugemale. Narva jõgi on elupaigaks või tõenäoliseks sobivaks elupaigaks järgmistele liikidele: Saarmas (Lutra lutra), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), harilik tõugjas (Aspius aspius), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar). KKK kohaselt on madalvee perioodil Jaama jõe ühendus (puudutab lõiku 1) Narva jõega setete kuhjumise tõttu madal ja veevaene, mis takistab kaladel jõkke taandumist ja põhjustab nende huku. Nii võivad hukkuda Jaama jõkke talvituma jäänud kalad, aga ka seal koorunud kalade noorjärgud. KKK meetmeks on Jaama jõe suudme ja Jaama kanali puhastamine setetest. Kirjeldatud protsessi ei tohi soodustada ka patrulltee-2 rajamisega. Selle vältimiseks tuleb tee projekteerimise käigus kavandada lahendused, mis säilitavad piirkonnale iseloomuliku hüdroloogilise režiimi ja elustiku liikumisvõimalused. Paisutuse teke ja äravoolu takistamine tuleb välistada. Välistada tuleb Narva jõe kallaste kahjustamine ja heljumi või saasteainete sattumine veekogudesse. Vajadusel tuleb kasutada settepüüdureid. Kaldavööndi morfoloogia ja taimkate (puistu, põõsarinne, rohttaimestik) tuleb säilitada võimalikult looduslikul kujul.

Struuga loodusalal kaitstavatest elupaigatüüpidest mõjutab tee-ehitus otseselt elupaigatüüpi lamminiidud (6450). Ala KKK alusel on Struuga maastikukaitsealal inventeeritud niiduelupaiku kokku 719,75 ha.

Patrulltee-2 alternatiiv I (sh lõik 2a) ehituse tõttu väheneb Struuga loodusala kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübi lamminiidud (6450) pindala umbes 1,71 ha ulatuses. Patrulltee-2 alternatiiv II (sh lõik 2b) ehituse tõttu väheneb Struuga loodusala kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübi 6450 pindala umbes 0,83 ha ulatuses. Alale on kavandatud kuni 4 m laiuse kergliiklussõidukitele mõeldud tee. Ala KKK (2015‒2024) alusel on ala kaitse-eesmärgiks 619,5 ha lamminiitude säilimine esinduslikkusega vähemalt B. Seega ei välista tegevus kaitse-eesmärgi täitmist. Oluline on, et rajatav tee ei tohi muuta lammiala veerežiimi. Veerežiimi ühtlustamiseks tuleb rajada tee mullet läbivaid truupe või rajada tee vaiadele või ujuvalt või kasutada muud sobilikku ehituslikku lahendust. Tee projektis tuleb välistada teetammi paisutav mõju suurveeolukorras. Meetmete

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 22.12.2025

63

järgimisel ei avaldata tegevusega negatiivset mõju Struuga loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele.

Struuga loodusalal on teetrassi mõjupiirkond reaalseks elupaigaks III kaitsekategooria liikidest hingu (Cobitis taenia) ja vingerja (Misgurnus fossilis) asurkondadele. Samuti on jõelõik sobiv elupaik ja toitumisala II kaitsekategooria liigile - tõugjas (Aspius aspius). Kavandatava tee trass läbib ristumisel vooluveekogudega hingule sobivaid liivaseid-kruusaseid voolusänge ja kaldavööndeid. Trass läbib ka vingerja elupaikasid Narva jõe kaldavööndi märgadel luhtadel, mille kvaliteet ja esinduslikkus sõltub ühendatusest Narva jõe ja selle lisajõgedega. Et säilitada ja toetada vooluveekogude, vanajõgede ja üleujutatavate luhtade ökoloogilist toimivust, soovitatakse: vältida otseseid töid veekogus või selle vahetus läheduses tundlikel perioodidel (tundlikumad kudemis- ja arenguperioodid), eelistada kandetarindite rajamist, millel on väiksem mõju vooluveekogule ja selle kaldavööndile, tagada vee vaba liikumine luha ja veekogude vahel võimalikult suures mahus. Hilisemas tee hoolduses mitte kasutada ohtlikke kemikaale, võimaliku elupaigalise mitmekesisuse vähenemist aitab vältida jõesängi ja luhaalade regulaarne hooldus. Piisavate ettevaatus- ja leevendusmeetmete kasutusele võtmisel ja füüsilise sekkumise minimeerimisel piirkonna veekogude elupaikadesse saab välistada olulise ja püsiva ebasoodsa mõju põhjustamist loodusväärtustele. Kalastiku seisukohast on kavandatava tee lõigu 2 asukoha valikul eelistatum variant 2b (ehk alternatiiv II). Tabel 11 esitatud leevendavate meetmete rakendamisel ei halvenda tegevus loodusala kaitse-eesmärgi saavutamist.

Struuga linnuala kaitse-eesmärgiks olevatest liikidest soorätsu (Asio flammeus) elupaigale tõenäoliselt mõju ei avaldata, kuna tema esinemist ei ole reaalselt alal aastaid tuvastatud. Lõigu 1 mõjualasse jääb kaks rohunepi (Gallinago media) (KLO9100033, seisund „hea“ ja KLO9123260, seisund „väga hea“). Teelõigu 2a mõjualasse jääb rohunepi elupaik (KLO9100034), mille seisund on 2025 linnustiku uuringu kohaselt „halb“. Peamiselt mõjutavad liiki võimalikud loodusliku veerežiimi muutused, sellest tulenevad võimalikud muutused luhaala taimestikus (võsastumine) ja invasiivsete võõrliikide levik seoses tee-ehituseks kasutatava materjali valikuga. Tee rajamisel ei tohi rajada tee piirdekraave. Leevendusmeetmete rakendamisel liigi elupaigale ja terviklikkusele negatiivset mõju tegevusega ei avaldata. Vältida tuleb ehitustööde tegemist pesitsusajal (perioodil 15. aprillist 31. juulini). Elupaikade säilitamiseks tuleb teemulde ehitamisel invasiivsete liikide leviku ennetamiseks kasutada taimede kasvuks ebasobivaid täitematerjale (nt paekivikillustik). Müra leviku minimeerimiseks tuleks tee hilisemal kasutusel piirkiiruseks seada kuni 20 km/h (va järelevalve-, pääste- ja piirivalvetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel). Leevendusmeetmete rakendamisel liigi elupaigale ja terviklikkusele negatiivset mõju tegevusega ei avaldata. Tabel 11 esitatud leevendavate meetmete rakendamisel ei halvenda tegevus linnuala kaitse-eesmärgi saavutamist.

5.2 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh kaitsealustele liikidele

Käesolevas peatükis ei käsitleta mõju Natura alade kaitse-eesmärgiks olevatele kooslustele, looma- ja taimeliikidele. Mõju neile on käsitletud ptk-s 5.1.

Tee rajamise mõju taimkattele avaldub peamiselt läbi kolme teguri:

− otsene kahjustav mõju isenditele ja kooslustele, mis jäävad patrulltee ehitusalale;

− veerežiimi muutus seoses teetammi ja võimalike teekraavide rajamisega;

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 22.12.2025

64

− lõikudes, kus tee kattub metsaaladega, tuleb puistu raadata ja sellest tingitult muutuvad valgustingimused ümbritseval alal.

Otsene ja pöördumatu on nimetatud mõjuteguritest esimene. Mõju taimestikule võib olla oluline kui ehitusalad kattuvad kaitsealuste taimeliikide kasvukohtadega või kõrge väärtusega taimekooslustega. Veerežiimi muutustega võib kaasneda pikemaajaliselt avalduv ja samuti pöördumatu mõju, kuna koosluste taastumisvõime olukorra tagasipööramisel on kindlasti väga pikaajaline protsess.

Aruande koostamise käigus on kaitsealuste liikide osas viidud läbi taimestiku inventuur, linnustiku uuring ja kalastiku inventuur. Kuna alal on ka eelnevalt läbi viidud erinevaid mõjuhinnanguid, siis ka nende raames koostatud uuringuid on kaitstavate loodusobjektide kohta ülevaate saamiseks kasutatud. Osaliselt kattub ala 2017. a ja 2018. a taimestiku osas inventeeritud Narva jõe patrullraja projekti koostamise raames uuritud aladega. Samuti teostati seirepositsioonide KMH raames võimalike taimestikuliselt väärtuslike positsioonide kontrollimine 2021. a aprillis Marje Talvise poolt.

5.2.1 Mõju kaitsealale

Kaitstavatest loodusobjektidest kulgeb alternatiiv I pea täies ulatuses Alutaguse rahvuspargi (KLO1000669) territooriumil ning alternatiiv II seda oluliselt väiksemas osas.

Alutaguse rahvuspargi (KLO1000669) kaitse-eesmärk on:

1) kaitsta, säilitada ja taastada soo-, metsa-, niidu-, järve-, jõe- ja Peipsi järve ranniku kooslusi, piirkonnale iseloomulikku maastikuilmet ja pinnavorme, elustiku mitmekesisust, kaitsealuseid liike ning olulisi lindude rändepeatus- ja pesitsuspaiku;

2) kaitsta ja tutvustada Selisood, Muraka ja Puhatu soostikku, Kurtna järvederikast mõhnastikku, Jõuga ja Kõnnu oosistikku, Mäetaguse tammikut, Tärivere mäge, Peipsi põhjaranniku luitestikku, Narva jõe struugasid ja luhtasid ning Alutaguse kriivasid;

3) kaitsta ja tutvustada piirkondlikku kultuuripärandit ning ajaloolis-kultuurilisi objekte;

4) kaitsta elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited − 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited − 2130*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liivaalade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel pinnal (6270*), lamminiidud (6450), aas- rebasesaba ja ürt‑punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), lammi-lodumetsad (91E0*) ning laialehised lammimetsad (91F0);

5) kaitsta kaitsealuseid liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaiku. Need on ida-võsalill (Moehringia lateriflora), juus-kiilsirbik (Dichelyma

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 22.12.2025

65

capillaceum), karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), laialehine nestik (Cinna latifolia), palu-karukell (Pulsatilla patens), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), soohiilakas (Liparis loeselii), harilik lendorav (Pteromys volans), hink (Cobitis taenia), männipurelane (Stephanopachys linearis), männisinelane ehk ebasüsik (Boros schneideri), tõugjas (Aspius aspius), lai-tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), vingerjas (Misgurnus fossilis), võldas (Cottus gobio) ja väike‑punalamesklane (Cucujus cinnaberinus);

6) kaitsta kaitsealuseid liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ja I lisas nimetamata rändlinnuliike, ning nende elupaiku. Need liigid on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), kassikakk (Bubo bubo), must-toonekurg (Ciconia nigra), väikepistrik (Falco columbarius), merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakotkas (Pandion haliaetus), tutkas (Philomachus pugnax), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), sooräts (Asio flammeus), laululuik (Cygnus cygnus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), rohunepp (Gallinago media), mustsaba-vigle (Limosa limosa), mudanepp (Lymnocryptes minimus), laanerähn (Picoides tridactylus), hallpea-rähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), metsis (Tetrao urogallus), laanepüü (Bonasa bonasia), öösorr (Caprimulgus europaeus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja- loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), musträhn (Dryocopus martius), väike‑kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), hallõgija (Lanius excubitor), punaselg-õgija (Lanius collurio), nõmmelõoke (Lullula arborea), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), herilaseviu (Pernis apivorus), händkakk (Strix uralensis), teder (Tetrao tetrix), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), tuttvart (Aythya fuligula), sõtkas (Bucephala clangula), kalakajakas (Larus canus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus);

7) kaitsta kaitsealuseid, ohustatud ja haruldasi linnuliike ning nende elu- või rändepeatuspaiku. Need liigid on niidurüdi (Calidris alpina schinzii), rabapüü (Lagopus lagopus), kanakull (Accipiter gentilis), jäälind (Alcedo atthis) ja hüüp (Botaurus stellaris);

8) kaitsta kaitsealuseid taime- ja seeneliike ning nende kasvukohti. Need liigid on lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum), haruline võtmehein (Botrychium matricariifolium), palu‑liivkann (Arenaria procera), kummeli-võtmehein (Botrychium multifidum), kõdu‑koralljuur (Corallorhiza trifida), pruun lõikhein (Cyperus fuscus), vesi-kiilsirbik (Dichelyma falcatum), sinine emajuur (Gentiana pneumonanthe), harilik sookäpp (Hammarbya paludosa), harilik käokuld (Helichrysum arenarium), järv-lahnarohi (Isoetes lacustris), väike käopõll (Listera cordata), vesilobeelia (Lobelia dortmanna), liiv-esparsett (Onobrychis arenaria), juurduv kõrkjas (Scirpus radicans), lamedalehine jõgitakjas (Sparganium angustifolium), karvane ristmadar (Cruciata laevipes), lääne-mõõkrohi (Cladium mariscus), nõmmnelk (Helichrysum arenarium), poropoorik (Amylocystis lapponica), taigapässik (Inonotopsis subiculosa) ja haavanääts (Junghuhnia pseudozilingiana).

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 22.12.2025

66

Alutaguse rahvuspark hõlmab valdavat osa Alutaguse madalikust. Piirkonna eripäraks on läbi aegade olnud hõre inimasustus ja suured asustamata loodusmaastikud. Rahvuspargi tuumiku moodustavad ulatuslikud soo- (54%) ja metsamaastikud (42%).

Arvestades rahvuspargi väga ulatuslikku pindala ning kaitse-eesmärgiks olevate liikide ning koosluste paiknemist, siis leevendusmeetmeid kasutusele võttes ei kaasne kavandatava tegevusega kaitseala kaitse-eesmärkide kahjustamist. Kuna rahvuspargi puhul on kaitse- eesmärgiks eeskätt erinevate liikide elupaikade ja koosluste kaitse, siis on antud mõjusid täpsemalt hinnatud ja vajalikud kaitsemeetmed kavandatud järgnevates ptk 5.2.2, 5.2.3, 5.3.

5.2.2 Mõju taimestikule ja kooslustele

Taimestikule ja pinnasele avalduvad kavandatava tegevusega otsesed mõjud. Lõikudes, kus tee kattub metsaaladega, tuleb puistu raadata. Raadamine on vajalik lõigu 2b rajamisel. Raadatava ala suurus on kuni 0,4 ha, mis on piirkonna üldist metsasust arvestades väike pindala. Tegu on väljaspool kaitstavat ala paikneva metsaalaga. Tegemist on lokaalsel tasandil negatiivse mõjuga, kuid arvestades piirkonna loodusmaastike rohkust, on tegemist siiski väheolulise negatiivse mõjuga.

2025. a aasta taimestiku inventuuri alusel jäävad lõigu 1 lähedusse (100 m raadiusse) järgmiste III kategooria kaitsealuste taimede leiukohad: ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum), suur käopõll (Listera ovata), rohekas käokeel (Platanthera chlorantha), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata). EELIS (18.09.2025) andmetel jäävad lõigust 1 arvates 100 m raadiusesse järgmiste III kategooria kaitsealuste taimede registreeritud leiukohad — ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum) KLO9318632 ja KLO9318633, rohekas käokeel (Platanthera chlorantha) KLO9318629 ja KLO9318631. II kaitsekategooriasse kuuluva sinise emajuure (Gentiana pneumonanthe) kasvukohad jäävad väljaspoole kavandatava tee ala. Lõigu 2a lähedusest kaitsealuseid taimeliike inventeeritud ei ole.

Lõigu 2b teelõigu ja Jaama-Karoli tee ristumiskoha läheduses (100 m raadiuses) on inventeeritud III kategooria kaitsealustest taimedest kuradi sõrmkäpa (Dactylorhiza maculata), suure käopõllu (Dactylorhiza majalis), roheka käokeele (Platanthera chlorantha), kahelehise käokeele (Platanthera bifolia), pruunika pesajuure (Neottia nidus-avis) ja karukolla (Lycopodium clavatum) kasvukohad. Laialehelise neiuvaiba (Epipactis helleborine) kasvukoht jääb teisele poole Jaama-Karoli teed.

2023. a on Hirse, T. poolt Struuga luhal läbi viidud sinise emajuure (Gentiana pneumonanthe) kasvukohtade inventuuir37 käigus leiti taimeliiki laialdasel alal ja rohkearvukalt. Kokku registreeriti 91 leiukohta 4832 isendiga. Sisuliselt moodustavad kõik leiukohad kokku Struuga sinise emajuure lokaalpopulatsiooni. Liigi seisundi saab hinnata heaks, kuid see on sõltuvuses alade hooldusest ja loodusliku seisundi muutuste kiirusest. Kavandatav teetrass emajuure kasvukohtadega kattuvust ei oma. Kaudselt saab teetrass emajuure kasvukohtasid mõjutada, kui tegevuse tagajärjel toimub luhaala veerežiimi muutus.

Roheka käokeele (Platanthera chlorantha) leiukohad on alternatiiv II mõlemas lõigus ca 100 m raadiuses teekoridorist. Suuremal hulgal leidub liiki kavandatava tee lõik 1 lõunaosas olemasoleva pinnastee ääres. Üks (18 isendiga) kasvukoht kattub teetrassiga. Rohekas käokeel on Eestis suureneva arvukusega taim, mis ei ole Eesti punase nimestiku järgi praegu küll ohustatud, kuid on

37 Hirse, T. (2023). Alutaguse rahvuspargis asuva Struuga luha sinise emajuure (Gentiana pneumonanthe) teadaolevate ja potentsiaalsete kasvukohtade inventuur. MTÜ Käoraamat.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 22.12.2025

67

siiski arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega liigina III kaitsekategooria kaitsealuste liikide hulka. Liigi peamine ohutegur on niitude, karjamaade jms avamaade võsastumine.

Ahtalehise ängelheina (Thalictrum lucidum) leiukohad jäävad samuti lõik 1 lõunaosase, olemasoleva pinnastee äärde ja kaks leiukohta ka kattuvad teetrassiga. Ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum) on Eestis stabiilse arvukusega taim, mis ei ole Eesti punase nimestiku järgi küll praegu ohustatud, kuid on arvatud looduskaitseseaduse alusel siiski vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega liigina III kaitsekategooria kaitsealuste liikide hulka. Liigi peamine ohutegur on kasvukohtade hävimine.

Kuradi sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata), suur käopõll (Dactylorhiza majalis), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata) ja pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis) on liigid, mille kasvukohad küll algse trassialternatiiviga II otseselt ei kattu, kuid jäävad kohati ca 10 m raadiusse teest. Nendest III kaitsekategooria käpalistest on kahkjaspunane sõrmkäpp ja suur käopõll ühed levinumad käpalised ning hinnatud Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel ohuvälises seisus olevaks. Samuti on soodsas seisundis pruunikas pesajuur. Kuradi sõrmkäpp on hinnatud ohulähedaseks.

Orhideed kui niidutaimed on teeäärsetes servades sageli arvukad, sest korrapärane (õigesti ajastatud) hooldus hoiab koosluse madalaks, vähendab varjutavat võsa ning loob päikeselised, toitainetevaesemad ja konkurentsilt mõõdukad kasvutingimused, mis soodustavad nende idanemist, õitsemist ja seemnete levikut.

Tee rajamise korral on võimalikeks mõjudeks otsene kasvukoha kahjustamine ehitustegevuse käigus. Tegu on lokaalse mõjuga, mis saab avalduda ainult otseselt ehitusalale jäävate kasvukohtade puhul. Kaudne, kuid oluliselt laiemal alal avalduv mõju tekib aga tee rajamisel, kui tee rajamisega kaasneb luhaala veerežiimi.

Kuna teetrassi piirkonnas esinevad taimeliigid on Eestis suhteliselt sageli esinevad liigid ning tuvastatud kasvukohad on vähearvukad, siis ehitustegevusega kaasnevana antud liikide seisundile olulist ebasoodsat mõju ei kaasne. Lokaalses plaanis ning arvestades, et tegu on suuresti kaitsealusele alale jäävate kasvukohtadega, võib mõju siiski pidada oluliseks. Positiivse mõjuna võib patrulltee ehitus hõlbustada luhaalade hooldamist ja tagada ligipääsu luha erinevatele piirkondadele, mis seni on olnud raskesti ligipääsetavad. Juhul kui tee rajamisega kaasnev luhaalade veerežiimi muutus, siis on tegu olulise ebasoodsa mõjuga, mis halvendab luhaalade kaitsealuste taimeliikide kasvutingimusi.

EELIS andmetel (18.09.2025) paiknevad lõigu 1 mõjualas järgmised Natura elupaigad (Joonis 12), mida ptk-s 5.1 hinnatud ei ole: liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) ja puiskarjamaad (9070). Lõigu 2a ja 2b läheduses Natura loodusala kaitse eesmärgiks mitte olevaid kooslusi ei ole.

Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) kooslus kattub lõiguga 1 lõunaosas kuni pea Jaama struugade sissevoolukanalini välja ca 940 m ulatuses. Kuni 4 m laiuse teelõigu ehitamisel tähendab see kattumist pinnal ca 0,4 ha ulatuses. Teelõigu asukohas on elupaigatüübi esinduslikkuseks ja looduskaitseliseks seisundiks on määratud suures osas A. Teelõigu alguses on ca 160 m pikkusel lõigul tegemist B esinduslikkusega ja C looduskaitseliseseisundiga kooslusega. Kirjeldatud lõigus kulgeb planeeritud tee olemasoleval pinnasteel, mis on juba praegu looduses selgesti eristatav, seega reaalset elupaigatüübi eraldise olulist vähenemist tegevusega ei kaasne. Peamiseks ohuteguriks kooslusele on võimalik tee rajamisega kaasnev veerežiimi muutus.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 22.12.2025

68

Kooslusega puiskarjamaad (9070) kattuvana üheski lõigus teed kavandatud ei ole. Lähimas punktis on teetrass kulgemas ca 13 m kauguselt kooslusest, mille esinduslikkuseks on määratud B ja looduskaitseliseks seisundiks on määratud C. Olulist mõju antud elupaigatüübi eraldisele ei kaasne.

Käesoleva aruande peatükis 5.1 on kirjeldatud ja hinnatud kavandatava tegevuse mõju Natura elupaigatüübile lamminiidud (6450), mistõttu siinkohal hinnangut ei korrata.

5.2.2.1 Vajalikud keskkonnameetmed

Tee paiknemine kavandada nii, et kaitsealuste liikide kasvukohad jääksid võimalikult suures ulatuses väljapoole ehitusala.

Ettevaatusabinõuna tuleks kõikide kaitsealuste taimede leiukohad eeldatava tööde piirkonnas märgistada enne tööde algust maastikul ja plaanidel ning kehtestada 10 m puhveralad (min 5 m), kuhu juurdepääs masinatega ja materjali ladustamine on keelatud. Tööde teostamine talvel, külmunud pinnasega, väldib samuti taimede kasvukohtade kahjustamist.

Kui kavandatava tee asukohta ei ole võimalik taimeliigi kasvukohas muuta, siis tuleb teostada kaitsealuste taimede ümberasustamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määrusele nr 248 Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord. Ümberasustamine teostada võimalikult esialgse kasvukoha lähedusse sobivate kasvukoha tingimustega alale.

Maksimaalselt järgida tee rajamisel juba välja kujunenud rada maastikus. Antud alal on taimkate juba inimtegevusest mõjutatud ning patrulltee rajamine ei suurenda oluliselt juba kahjustatud taimkatte pindala.

Peamiseks ohuteguriks tee rajamisel on võimalik sellega kaasnev veerežiimi muutus luhaalal. Just luhaalal väljakujunenud vee režiimi säilimine on oluline taimekoosluste säilimiseks. Projekteerimisel tuleb tagada, et teetamm ei põhjustaks olulist veerežiimi muutust luhaalal.

Soodustamaks võimalikku positiivset mõju tuleb võimaldada teed kasutada ka koosluste taastamiseks ja hooldamiseks (sh hooldussõidukite mahasõidu võimalus).

5.2.3 Mõju loomastikule sh linnustikule

Narva jõgi ja selle soodid on lõik 1 läheduses (Natura hindamise raames veel hindamata liikidest) EELIS (18.09.2025) elupaigaks rohe-tondihobule (Aeshna viridis), euroopa harjusele (Thymallus thymallus) ja loodusvaatluste andmebaasi kohaselt on teelõigust 100 m raadiuses kohatud III kategooria kaitsealust liiki — veekonna (Rana esculenta või Pelophylax kl. esculentus).

KKK kohaselt on rohe-tondihobu leitud 2007 Jaama jõel ja 2011 aastal Karoli struugal. Rohe- tondihobu on III kategooria kaitsealune putukas (kiil), kelle põhilisteks ohuteguriteks on vee omaduste muutumine ja eutrofeerumine ning veekogude olemuse muutmine, süvendamine ja taimestiku hävitamine. Selgrootutele on väga olulised jõe peasängist eraldatud luhaveekogud, kus kalade röövlussurve on väiksem; tähtis on ka, et selliste eraldatud vanajõgede kaldad ei kasvaks võssa. Eeldatavalt on ka peale kavandatava tee ehitust piirkonnas endiselt piisavalt liigile sobivaid elupaikasid ja olulist mõju liigile oodata ei ole.

Euroopa harjus (Thymallus thymallus) on Eestis III kaitsekategooria lõheline ning kuulub EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ V lisasse. Eelistab puhta- ja jahedaveelisi ning taimestikuvaeseid kruusase- liivase põhja ning kiire vooluga jõeosi. Eesti punase nimestiku järgi on tegemist ohualtis seisus oleva

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 22.12.2025

69

liigiga. Harjuse kaitse tegevuskava38 kohaselt on Narva jões täheldatud harjuse arvukat esinemist kogu jõe ulatuses. Peamisteks ohuteguriteks harjusele on praegu jõgede hüdromorfoloogilist kvaliteeti halvendavad tegevused – jõesängi kanaliseerimine, süvendamine, õgvendamine, maaparandustööd jõe valgalal, millega kaasneb jõe settekoormuse tõus, paisutamine, tõkestamine, vee liigvähendamine ning hüdroloogilise režiimi rikkumine paisude juures. Kavandatava tegevusega kaasnevana olulist mõju liigile oodata ei ole.

Veekonn (Rana esculenta) on II kategooria kaitsealuste selgroogsete hulka kuuluv liik, kes on kahe konnaliigi - tiigikonna ja järvekonna - hübriid. Liigi levila kattub tiigikonna omaga, keda vajatakse paljunemiseks. Elupaikadeks on neile leht- ja segametsade veekogud, peamiselt tiigid või väiksemad järved. Eeldatavalt on ka peale kavandatava tee ehitust piirkonnas endiselt piisavalt liigile sobivaid elupaikasid ja olulist mõju liigile oodata ei ole.

Alternatiiv I ja II puhul jäävad EELIS (18.09.2025) andmetel teelõikude lähedusse II kategooria kaitsealuste nahkhiireliikide elupaigad: suurvidevlane (Nyctalus noctula) elupaik KLO9114065, pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii) elupaik KLO9114067, veenlendlane (Myotis daubentonii) elupaik KLO9114069, hõbe-nahkhiir (Vespertilio murinus) elupaik KLO9114064, tiigilendlane (Myotis dasycneme) elupaik KLO9114066, põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) elupaik KLO9114068. Narva jõe ülemjooks on kogu ulatuses nahkhiirtele sobilik toitumisala. Nahkhiired kasutavad Narva jõge ja selle kaldaalasid lennu- ja toitumisalana. Päevaseid varjepaiku ega talvitumisalasid piirkonnas teadaolevalt ei esine.

Kavandatava tegevusega nahkhiirte elupaiku ei kahjustata. Ehitustöödega kaasnevad häiringud on vähesed ning nende mõju nahkhiirtele ei ole oluline. Kuigi varjepaiku ega poegimiskolooniatele sobivaid paiku ehitustööde piirkonnas teada ei ole ning nende esinemise tõenäosus on väike.

Peamiseks potentsiaalselt patrulltee rajamisega mõjutatavaks loomastiku rühmaks on linnud. Kavandatava patrulltee lähialal on registreeritud mitmeid kaitsealuste linnuliikide elupaiku. Tabelis 5 on toodud patrulltee rajamisega kaasnevate võimalike mõjude avaldumine, nimetus, toime ja tagajärg linnustikule. Tee lõikude 1, 2a ja 2b võimalikud negatiivsed mõjud registreeritud kaitsealustele linnuliikidele on toodud Tabel 6, Tabel 7, Tabel 8. Mõjude täpsem kirjeldus ja ennetavad ning leevendavad meetmed on toodud allpool.

Tabel 5. Patrulltee rajamisega kaasnevad võimalikud mõjud.

Mõju avaldumine

Mõju nimetus Mõju toime Mõju tagajärg

Planeerimine 1.1) Tee ja sildade paiknemine

Oluliste pesitsus-, toitumis- või kogunemispaikade katmine taristuobjekidega

Oluliste pesitsus-, toitumis- või kogunemispaikade kahjustamine või hävimine - kaitsealuste väärtuste rikkumine

1.2) Teetammi rajamine, truupide paiknemine

Pinna- ja pinnasevee liikumise tõkestamine

Eelkõige suuremate veepääsude ahendamine aeglustab vee liikumist luhasüsteemis, mis soodustab veepeegli kinnikasvamist, roostike laialdaset levikut ja lagealade võsastumist; Teetamm takistab suurvee ajal vee loomulikku liikumist, vähendades üleujutusaegset vee sügavust (soodustab võsastumist) või paiguti pärssides veetaseme alanemist (mõju maaspesitsejatele); Tee all

38 Harjuse (Thymallus thymallus) kaitse tegevuskava. Kättesaadav: https://eelis.ee/getdok/2109317728

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 22.12.2025

70

olev tihendatud pinnas takistab kuival perioodil vee imbumist kaldast eemale, põhjustades teest maa poole jääva taimestiku teisenemist.

Ehitusaegne 2.1) Liiklus- ja ehitustegevus

Pesitsuse nurjumine; mürataseme tõus; inimtegevuse suurenemine

Kaldavallis, maapinnal, rohunditel või puudel asuvate pesade hävimine või linnupoegade hukkumine mehhaaniliselt; Tee ehitamisega kaasnev masinate liikumine ja müra ning inimese kohalolu mõjuvad lindudele otseselt peletavalt; Masinate põhjustatud vibratsioonid raskendavad paljude kurvitsaliste toitumist; Lindude kutse- ja märguandehäälitsused on vähemkuuldavad (sh aegsasti reageerimine ohtude).

2.2) Masinate manööverdamine ja parkimine tee piiridest väljaspool

Luha pinnase kahjustamine; roobaste tekitamine

Luha pinnase kahjustamisel kahjustub ka rohttaimede juurekamar ja tugeva häiringuga, sh paljandunud pinnasega, kohtades on suur oht invasiivsete võõrliikide nt Kanada kuldvitsa juurdumisele ja levikule, mis muudavad luha taimestikku ja vastavaid pesitsutingimusi; Sügavad roopad takistavad vee loomulikku liikumist kõrgvee perioodil ja võivad paiguti kiirendada või pärssida veetaseme alanemist.

2.3) Ehitusmaterjalide sh kooritud pinnase ladustamine tee piiridest väljaspool

Luha pinnase kahjustamine

Luha pinnase kahjustamisel kahjustub ka rohttaimede juurekamar ja tugeva häiringuga, sh paljandunud või kokkukuhjatud pinnasega kohtades on suur oht invasiivsete võõrliikide nt Kanada kuldvitsa juurdumisele ja levikule, mis muudavad luha taimestikku ja vastavaid pesitsutingimusi

2.4) Tee mulde rajamine

Teemulde rajamisel suure orgaanilika või savi sisaldusega täitematerjalide (sõelmete) kasutamisel taimede kasvupinna tekitamine

Paljandunud kavupinna tekkides on uur oht invasiivsete võõrliikide nt Kanada kuldvitsa juurdumisele ja levikule, mis muudavad luha taimestikku ja vastavaid pesitsutingimusi; Eemalt kohaletoodud täitematerjalides võib leiduda invasiivsete võõrliikide juuri ja seemneid.

Käitamisaegne 3.1) Liiklemine teel Mürataseme tõus; inimtegevuse suurenemine

Masinate liikumine ja müra ning inimese kohalolu mõjuvad lindudele otseselt peletavalt; Masinate põhjustatud vibratsioonid raskendavad paljude kurvitsaliste toitumist (vibratsioonid levivad kaugemale just märjemates kooslustes); Lindude kutse- ja märguandehäälitsused on vähemkuuldavad.

3.2) Tee hooldustööd

Avalduvad ehitusaegsed mõjud

Avalduvad ehitusaegsed tagajärjed

Mõju avaldumine kaitsealuste linnuliikide leiukohtadele on kajastatud Tabel 6, Tabel 7 ja Tabel 8.

Tabel 6. Kaitsealuste liikide leiukohtade tundlikkus patrulltee lõigu 1 rajamise suhtes. Koondhinnangu saamiseks liideti negatiivsete mõjude skoorid vastavalt: 0–6 - vähene, 7–10 - keskmine, 11< - tugev.

Liik Elupaik Avalduva negatiivse mõju tugevuse hinnang: vähene (-), keskmine (--), tugev (---)

Koondhinnang

1.1 1.2 2.1 2.2 2.3 2.4 3.1 3.2

Rukkirääk KLO9123259

- - - - -

vähene Täpikhuik KLO9123271

–

- - –

- keskmine

Täpikhuik KLO9123272

-

- - –

- vähene Mustsaba- vigle

KLO9123263 - – – - - – - - tugev

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 22.12.2025

71

Rohunepp KLO9100033 - – - - - – -

keskmine Rohunepp KLO9123260

–

- - –

vähene

Punajalg- tilder

KLO9123264 - — — - - – - - tugev

Jõgitiir KLO9123273

- -

-

vähene Kaldapääsuke KLO9123266

–

- vähene

Hänilane KLO9123268 -

— - - –

keskmine Hänilane KLO9123267 - - – - - –

keskmine

Rooruik 1

-

vähene Rooruik 2

-

-

vähene

Rukkirääk 1 - — — - - -

keskmine Täpikhuilk 1

- - - - – - - keskmine

Sookurg 1

— - - – - – keskmine Mustviires 1

– -

vähene

Hüüp 1

— - - –

- keskmine Valgeselg- kirjurähn

1

—

- vähene

Tabel 7. Kaitsealuste liikide leiukohtade tundlikkus patrulltee lõigu 2a rajamise suhtes. Liik Elupaik Avalduva negatiivse mõju tugevuse hinnang: vähene (-),

keskmine (--), tugev (---) Koondhinnang

1.1 1.2 2.1 2.2 2.3 2.4 3.1 3.2

Rohunepp KLO9100034

puudub Jõgitiir KLO9123273

– -

-

vähene

Hüüp KLO9123270

- –

- - vähene Jäälind KLO9123258 - - –

- - vähene

Kaldapääsuke KLO9123266

–

- vähene Punaselg- õgija

KLO9123275 – - — - - -

- keskmine

Rukkirääk 2 - - — - - -

keskmine Rukkirääk 3 - - — - - -

keskmine

Rukkirääk 4

- - - - -

vähene Väikehuik 1

– — - - - - - keskmine

Mustviires 1

—

vähene Roo-loorkull 1

–

vähene

Tabel 8. Kaitsealuste liikide leiukohtade tundlikkus patrulltee lõigu 2b rajamise suhtes. Liik Elupaik Avalduva negatiivse mõju tugevuse hinnang: vähene (-),

keskmine (--), tugev (---) Koondhinnang

1.1 1.2 2.1 2.2 2.3 2.4 3.1 3.2

Jõgitiir KLO9123273

- -

-

vähene Punaselg- õgija

KLO9123275 – - — - - - - - tugev

Rooruik 1

–

-

vähene Rukkirääk 2 - - — - - -

keskmine

Rukkirääk 3 - - — - - -

keskmine Mustviires 1

—

-

vähene

Roo-loorkull 1

–

-

vähene

Kavandatava patrulltee lõigud 1 ja 2a kulgevad piki Narva jõe kallast ja lõik 2b piki Jaama jõe kallast peamiselt mittehooldataval põõsastiku vööndis, mis ei ole enamikele nimetatud kaitsealustele liikidele pesitsemiseks optimaalne. Lisaks paikneb teelõik 1 juba varasemalt kasutuses oleval

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 22.12.2025

72

loodusliku kattega pindamata teel. Kaitsealustele linnuliikidele olulisemad pesitsusalad jäävad tee lõikudest 1 ja 2a peamiselt läände ega põhjusta seetõttu elupaikade killustumist.

1.1. Tee ja sildade paiknemine

Senise loodusliku kattega pindamata tee asendamine kruusateega lõigul 1 ei vähenda otseselt pesitsustingimusi, kuna inimeste ja masinate liikumine mööda teed on toimunud ka varem. Lõikud 2a ja 2b paiknevad hooldamata luhal, kus kaitsealustele linnuliikidele on pesitsemiseks sobivat maastikku vähe. Eeldatavasti väheneb kruusatee rajamisega mitme liigi elupaigas toitumisalade pindala, kuid ümbritsevas maastikus ei ole see ühelegi neist limiteeriv tegur. Samuti ei avaldu mõju kogunemispaikadele, kuna need asuvad eelistatult ala keskosades.

Kõige suuremaks võimalikuks ohuks peeti Jaama jõe suudmes asuva silla põhjapoolse otsa paiknemist kaldapääsukese koloonia (KLO9123266) alal. Välitöödel mõõdeti kaldapääsukestele potentsiaalse pesitsemiseks sobiva liivase kaldajärsaku ulatust ning leiti, et planeeritava tee teljest jäi sobiv kalda osa ca 80 m kaugusele, mistõttu otsene mõju on välistatud. Samuti leiti, et antud kaldajärsak on enamikel aastatel kaldapääsukestele pesitsemiseks ebasobiv, mille selgitamiseks kasutati Keskkonnaagentuuri Narva jõe Vasknarva hüdromeetriajaama veetaseme andmerida (Keskkonnaagentuur, 2025). Pesitsemiseks sobivaks kriteeriumiks loeti juunikuu veetaseme kõrgus kuni +70 cm (arvestuslikust nullist), mis tähendab 50 cm kõrgust paljandunud liivakallast. Viimase 20 aasta juunikuu keskmine veetase on olnud aga +90 cm, mis tähendab, et kaldapääsukeste pesitsemine seal on pigem harv ja enamikel aastatel on koht neile ebasobiv. 2016. aastal, mil elupaika viimati inventeeriti (20 pesakoobast) oli juunikuu keskmine veetase +41 cm, kuid nii soodsaid tingimusi on harva. Seega võib ka silla potentsiaalset negatiivset kaudset mõju pidada väheoluliseks.

1.2. Teetammi rajamine, truupide paiknemine

Jaama jõgi jaotab sealsed liikide elupaigad suures pildis kaheks jõesängi ja kanaliga eraldatud struugaks. Sellest tulenevalt võib kummalgi osal eristada tee tammi rajamisega kaasnevat hüdroloogilise režiimi muutuse peamist mõju: lõunapoolsel (Vasknarva) struugal aeglustub pinnavee liikumine; põhjapoolsel (Jaama) struugal pikeneb suurveeaegse üleujutuse kestus ning suureneb veetase. Samal põhimõttel aeglustub pinnavee liikumine ja pikeneb suurvee kestus põhjapoolsel Karoli luhal.

Ehkki teetammi rajamisel kaasnev potentsiaalne mõju pinnavee voolu aeglustamise näol ja seetõttu luhaniidu võsastumise intensiivisumisele on peamiselt seotud Vasknarva ja Karoli osadega kehtib see vähemal määral ka Jaama osas. Mõju hetkeline ulatus on väike, kuid pikemas perspektiivis siiski oluline.

Pinnavee voolu tõkestaval toimel on teetammi rajamisel potentsiaalne mõju ka üleujutuse kestusele ja vee sügavusele, mis põhjustab maas pesitsevatele liikidele üleujutuse püsimisel ebasobivaid pesitsustingimusi (rukkirääk, täpikhuik, mustsaba-vigle, rohunepp, punajalg-tilder, hänilane, hüüp). Kõrgvee-aegne kiire vool on oluline ka jõesoppide roostumise vältimiseks ja seeläbi veepeegli pindala säilitamiseks, mis on otseselt seotud jõgitiiru ja mustviire toitumistingimustega.

Pinnase vee imbumise takistamist (teealuse pinna tihendamisel) põuaperioodidel Narva jõe suunast maa poole otseselt leevendada ei saa, kuid seda olulisem on teed läbivate truupide rajamine madalates kohtades.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 22.12.2025

73

Tee 2b rajamine võib kergendada juurdepääsu Karoli luhta hooldavale tehnikale, mis on hetkel raskendatud, kuigi selleks on rajatud sild üle Karoli soodi.

2.1. Liiklus- ja ehitustegevus

Tee rajamisega kaasnev liiklus- ja ehitustegevus on ajutine, kuid potentsiaalselt suure negatiivse mõjuga paljudele liikidele nii pesitsusajal kui rändepeatusel. Kuna pesitsusrahu tagamine on siinses kontekstis olulisem rändepeatustingimustest, tuleb ennetava meetmena ajastada tee ja sildade rajamine pesitsuvälisele perioodile. Arvestades, et varakevadel on tee-ehitus suurvee tõttu välistatud, on ehitustöödeks sobilik ajavahemik august-veebruar.

2.2.–2.4. Võõrliikide levik ja veerežiimi muutus

Invasiivsete võõrliikide levik on üha enam esile kerkiv probleem, mille ilmnemisel on hilisemad ohjamismeetmed väga kulukad ja sageli vähetulemuslikud. Seda enam on oluline nende levikut soodustavatest tegevustest hoidumine, eriti looduskaitsealadel. Struuga MKA on oma loomult väga sobiv kasvupaik mitmetele invasiivsetele taimeliikidele nagu kanada kuldvits, verev lemmalts, vooljas pargitatar ja sahhalini pargitatar, mis kõik on ka Narva jõe piirkonnas registreeritud. Võõrliigid on sagedamini levinud asulapiirkondades ja häiringualadel, kus looduslik taimkate on kahjustunud või on pinnast transporditud ning tee rajamine taolist häiringut just põhjustabki. Võõrliikide levik luhaalale ohustab luha taimekooslusi ja seeläbi ka lindude elupaikade kvaliteeti.

3.1. Liiklemine teel

Teel liiklemine nii masinatega kui jalgsi põhjustab mitmesuguseid häiringuid nii pesitsevatele kui rändel peatuvatele lindudele. Arvestades tee sihtotstarvet võib tee kasutamisest tulenevaid negatiivseid mõjusid pidada väheoluliseks eeldusel, et tee piiridest väljaspool välditaks pesitsusperioodil (1. aprill - 15. juuli) luhal viibimist. Samuti tuleks teel masinatega sõites hoida aeglast tempot ehk aastaringseks piirkiiruseks tuleks seada 20 km/h.

3.2. Tee hooldustööd

Tee hooldustöödel avalduvad mõjud on üldjoontes samad nagu ehitusaegsed.

Ennetavate ja leevendavate meetmete rakendamisel (ptk 5.2.3.1) võib patrulltee rajamise koondmõju kaitsealustele linnuliikidele pidada väheseks. Eelnevat arvesse võttes mõjutab alternatiiv I ilma leevendusmeetmeid rakendamata suuremat hulka linnuliike mõnevõrra ebasoodsamalt, kui alternatiiv II.

5.2.3.1 Vajalikud keskkonnameetmed

Ajastada tee ja sildade rajamine pesitsusvälisele perioodile (vältida perioodi 15. aprillist 31. juulini).

Jaama jõe ja Karoli oja suudmesse rajatavate sildade kaldatoed peavad jõe kaldast olema piisavalt kaugel, et nendel ei oleks veevoolu takistavat mõju (ka suurvee ajal).

Oluline on rajada teetammi alt läbivaid truupe just madalamatesse kohtase, kus vesi ka loomupäraselt suurveeajal luhalt jõkke ja vastupidi liigub.

Tee ehitamisel vältida ehitusmaterjalide (sh pinnase) ladustamist tee piiridest väljapoole jääval kaitseala pinnal. Sama kehtib ka masinate liikumise ja manööverdamise kohta, kuid selle vältimatus olukorras teha seda külmunud pinnasega, lokaalselt ja eelistatult lintroomikutega masinaga. Nii väheneb ka veerežiimi muutmise oht roobaste tekkimise vältimise näol.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 22.12.2025

74

Teetammi (tee mulde) rajamisel tuleb vältida vaba kasvupinna tekkimist, mistõttu tuleb kasutada taimede kasvuks ebasobivaid täitematerjale (sõelmeid), milleks on paekivikillustik. Eelnevalt samast kooritud pinnast võib teetammi külgedele tagasi laotada, kuid mingil juhul ei tohi kõrge orgaanika või savi sisaldusega täitematerjali tuua mujalt juurde.

Tee piiridest väljaspool vältida pesitsusperioodil (1. aprill - 31. juuli) luhal viibimist. Samuti tuleks teel masinatega sõites hoida aeglast tempot ehk aastaringseks piirkiiruseks tuleks seada 20 km/h. Tee kasutus piirata (kasutada ainult piirivalve ja kaitsekorralduslikeks tegevusteks).

5.3 Mõju veekvaliteedile ja –režiimile

Vaadeldavat piirkonda on varasemalt hüdrogeoloogia seisukohalt uuritud seoses 2021. a algatatud Narva jõe patrullraja väljaehitamisprojekti KMH-ga. Hiljem (2023) on mainitud projektist loobutud ning KMH menetlus lõpetatud. Patrullraja kavandamisega seoses on Ritsberg, K., & Hiiemäe, O. (2007) läbi viinud uuringu „Narva jõe patrullradade rajamisega kaasnevate võimalike keskkonnamõjude hindamine. Struuga MKA ja Puhatu LKA hüdrogeoloogiline uuring“.

Aluspõhja osas on Vasknarva vahetus läheduses tegu Devoni Narva lademe dolomiidi, savi ja aleuroliidiga. Narva ladet, erinevalt ülejäänud Devoni lademetest, peetakse põhjavee seisukohast pigem veepidemeks ja reeglina antud kihist põhjavett ei saa. Karoli struuga suudmeala piirkonnas on aluspõhjaks Ordoviitsiumi lademed. Seega, kavandatud teelõigu 1 piirkonnas on põhjavesi kaitstud ja lõigu 2 piirkonnas pigem nõrgalt kaitstud. Põhjaveekaitstuse kaardi alusel on Narva jõe alam- ja keskjooksu aladel tegu valdavalt nõrgalt kaitstud põhjaveega aladega39.

Kavandatav tegevus ei suurenda põhjavee tarbimist. Seega mõju põhjavee kvaliteedile ja kvantiteedile puudub.

Tegevusel on potentsiaalselt mõju pinnavee režiimile ja eeskätt ehitustegevuse etapis ka kvaliteedile. Ehitustegevuse etapis on võimalikud mõjud:

− ebasobivad töövõtted võivad põhjustada reostuse ja heljumi levimist jõkke.

− tööde ajal võib settekoormus suureneda ja kallaste kuju lokaalselt muutuda.

Pärast tee rajamist võivad ilmneda püsiva iseloomuga mõjud, sealhulgas hüdroloogilise režiimi ja vee kvaliteedi halvenemine sillakonstruktsioonide tõttu, kaldavööndi muutused ja võimalik erosioon, samuti settedünaamika muutused.

Probleemseimaks lõiguks võib pidada kavandatavate patrulltee lõiku 2a. Karoli struuga on valdavalt liigniiske, loodusliku lopsaka rohttaimestikuga ja sagedasti üleujutatava ala. (Jaama) struuga luha põhjapoolne ala on samuti liigniiske ja sagedasti üleujutatav ning tiheda põõsastikuga ala. Nendes kahes piirkonnas teeb tingimused kohati keeruliseks ka Narva jõe rüsijää. Kohtades, kus tee on jõest piisavalt kaugel ja tee ning jõe vahel kasvab suuremaid puid võib arvata, et teel on piisav kaitse rüsijää eest. Jaama luha lõunaosa on pinnamoelt kõrgem.

Jaama ja Karoli jõgede vaheline luht (käesolevas aruandes peamiselt lõik 2a) on pidevalt märja pinnase ja tiheda põõsastaimestiku tõttu väga raskesti läbitav. Ka käesoleva KMH koostamisel 2025 a kevad-suvel läbiviidud välitööd näitasid, et antud luhaala võib olla pea aastaringselt üleujutatav.

39Ritsberg, K., & Hiiemäe, O. 2007. Narva jõe patrullradade rajamisega kaasnevate võimalike keskkonnamõjude hindamine. Struuga MKA ja Puhatu LKA hüdrogeoloogiline uuring. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ. Tallinn.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 22.12.2025

75

2025. a on H. D. Ots poolt koostatud uuring „Patrulltee veerežiimi analüüs“40. Uuring hõlmab ka veetasemete analüüsi, mis on tellitud Keskkonnaagentuurilt. Veetasemed 41 on arvutatud 1% ületustõenäosusega esineva vooluhulga puhul (statistiliselt 1 kord 100 aasta jooksul). Karoli struuga suudmes võib veetase üleujutuse ajal küündida abs kõrguseni 31,4 m (X:6552246,2234; Y:716146,5735). Maapinna kõrgused Karoli struuga suudme põhjakaldal on abs kõrgusel 31 m Ja Karoli struuga lõunakaldal abs kõrgusel 30 m.

Püsiva tee rajamine antud alale, samal ajal vältides luha veereziimi olulist muutmist, on väga keeruline. Kuna reaalselt esineb alternatiivlahendus (lõik 2b) on tugevalt soovitatav selle eelistamine ja Karoli luhale patrulltee rajamisest loobuda. Antud lõigus on tõenäoline, et teelõik võib saada kahjustatud üleujutustest ja rüsijääst, mis põhjustab ehitusmaterjalide kandumist pinnavette ha suurendab hooldusvajadust.

Kuna teelõigud paiknevad niivõrd Narva jõe lähedal, siis esineb ebaõigete töövõtete kasutamisel oht ehitusaegse reostuse ja heljumi levikuks jõkke. Korrektsel ehitustegevuse korraldamisel on võimalik vältida mõju pinnaveekogudele (Tabel 11).

Valdav osa teest kulgeb jõe kaldaalal, kus tuleb ehitustegevuseks eemaldada ehitusalalt kaldapealne puittaimestik. Arvestama peab, et kaldaäärsel taimestikul on oluline roll kallaste erosiooni vähendamisel (juured kindlustavad pinnast). Seega tuleb tee projekteerimisel tagada tee püsivus keerukates ehituslikes tingimustes. Ehituslikult tuleb tagada kalda stabiilsus.

Suur osa teest kulgeb tugevalt liigniisketel ja üleujutatavatel aladel. Tee rajamine liigniisketele aladele muudab pinnasevee režiimi tee vahetus ümbruses ja ka laiemalt luhaalal kuna teetamm tekitab vee liikumise takistus. Vajalik on rajada mitmed sillad ja truubid. Tahkete ainete paigutamine veekogusse mahuga 5-100 m3 on tegevus, mis tuleb eelnevalt registreerida veekeskkonnariskiga tegevusena (VeeS § 196 lg 2 p 5). Taotlus tuleb esitada läbi keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS https://kotkas.envir.ee/) vähemalt üks kuu enne tegevusega alustamist. Tahkete ainete paigutamiseks veekogusse mahuga alates 100 m3 on vajalik taotleda veeluba (VeeS § 187 p 10). Väiksemas mahus kui 5 m3 tegevust registreerida ei ole vaja. KMH eelhindamise vajalikkuse korral tuleb arendajal keskkonnaloa või registreeringu taotlemisel esitada vastavalt KeHJS § 6¹ lg 1 kohane info otsustajale (Keskkonnaamet).

Lõik 1 ja lõik 2a (vähesel määral ka lõik 2b) puhul kulgeb tee lamminiidul ja ületab vanajõe sänge, mis kõrgvee perioodil on ka Narva jõega ühenduses. Selliste alade puhul on oluline, et valitav ehituslahendus võimaldaks pinnavee vaba liikumist ning välditud peab olema pinnase ja setete kandumine veekogudesse. Geoloogiliselt on kõigis neis asukohtades keerulised ehitustingimused. Pinnavee liikumise takistamisel on mõju veerežiimile oluline ja see omakorda mõjutab oluliselt ka taimestikku. Vajalik on leevendavate meetmete rakendamine (5.3.1).

5.3.1 Vajalikud keskkonnameetmed

Loobuda tee rajamisest lõiku 2a. Kuna lõigule on olemas alternatiivne lahendus (2b), millega kaasnevad mõjud ja riskid veekeskkonnale on väiksemad, siis tuleks eelistada väiksema keskkonnamõjuga teekoridori.

40 Ots, H. D. 2025. Patrulltee veerežiimi analüüs. Tallinn: AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi. 41 Kõrgused on esitatud absoluutväärtustena EH2000 kõrgussüsteemis.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 22.12.2025

76

Tee projekteerimisel ja rajamisel tagada pinnasevee liikumine, et säilitada piirkonnale iseloomulikku hüdroloogilist režiimi. Tee projekteerimiseks tuleb teostada hüdroloogiline uuring ja projekteerimisse tuleb kaasata hüdroloogi pädevust omav ekspert, kellega koostöös töötatakse välja parim võimalik lahendus tee rajamiseks selliselt, et looduslik veerežiim oluliselt ei muutuks.

Ehitustööde käigus ja edasistel võimalikel hooldustöödel vältida Narva jõe kallaste kahjustamist. Liigniisketel aladel, üleujutatavatel aladel ja veekogude ületuskohtadel tuleb pinnasetööd teostada madalveeperioodil, mis aitab vältida heljumi sattumist veekeskkonda. Vajadusel tuleb kasutada settepüüdureid. Ehitusaegsed ajutised laoplatsid ja kütuse hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad ei tohi olla rajatud lähemale kui 50 meetrit veekogust.

Välistada tuleb paisutuse teke, veekogu täitmine ja kitsendamine või mistahes füüsilise oleku muutmine sildade rajamisel. Rajatavad sillad ei tohi mõjutada äravoolutingimusi ei madalvee- ega suurveetingimustes. Samuti ei tohi sillad takistada setete liikumist jões. Töödest tulenevalt ei tohi katkeda vee voolamine või väheneda vooluhulk. Tee rajamisel tuleb jälgida, et sellega seoses ei muudetaks Narva jõkke suubuvate veekogude ja ühenduskanalite äravoolu.

Kooritud pinnast ja ehitusmaterjale ei tohi ladustada veekogude veekaitsevööndi ulatusse, samuti üleujutatavatele aladele. Pinnase paigaldamisel tuleb rangelt jälgida, et see ei valguks veekogusse.

Vältida veekogude kallastel sõitmist ehitustöödel kasutatava rasketehnikaga. Ehitustööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korrasolevaid masinad ning seadmeid.

Üleujutatava loodusliku hüdroloogilise režiimiga luhaelupaigale negatiivsete mõjude leevendamiseks on otstarbekas rakendada taastavaid meetmeid. Regulaarselt tuleb hooldada tee muldkehasse jäetavaid vee voolu sänge/truupe. Vältida kraavide rajamist. Oluline on rajada teetammi alt läbivaid truupe just madalamatesse kohtadesse, kus vesi ka loomupäraselt suurveeajal luhalt jõkke ja vastupidi liigub. Välitööde käigus tuvastatud soovituslikud truubikohad ja teetrassi paiknemise täpsustuse ettepanekud on näidatud Joonis 19. Truupide asukohti täpsustatakse projekteerimisel.

Lõik 1 puhul tuleb hinnata, kas Jaama struuga sissevoolukanalit ületav (olemasolev) sild tagab vajaliku veevooluhulga säilimise ka kõrgvee perioodidel ning vajadusel see rekonstrueerida antud oludele vastavaks.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 22.12.2025

77

Joonis 19. Soovitused teetruupide asukohtadele, teelõikude soovitatavad muudatused ja oletatavad veevoolude kohad 2025 a välitööde alusel.

5.4 Müra mõju

Tee-ehitusega ja ka võimalike hilisemate hooldustöödega kaasneb ehitusmasinate poolt tekitatud müra. Tegu on lühiajalise mõjuga, mis möödub peale tööde teostamist. Arvestades inimasustuse kaugust, siis ehitustegevuse müra, mis võiks põhjustada häiringuid inimasustusele, ei ole oodata. Müra võib ajutiselt häirida piirkonna elustikku, eriti lindusid pesitsusajal ja kalasid kudeperioodil.

Häiringu vältimiseks tuleb töid teostada kalade kudevälisel ja lindude pesitsusvälisel ajal (vältida perioodi 15. aprillist 31. juulini) ja kasutada tehniliselt korras masinaid.

5.5 Mõju vibratsiooni tasemele

KMH aruande koostamise käigus ei ole ilmnenud, et plaanitaks kasutada vibratsiooni olulisel määral tekitavaid ehituslahendusi (nt rammvaiad või lõhkamine). Tegu on võrdlemisi väikesemahulise teede ja sildade/truupide ehitusega ning kavandatava tegevuse ala ei läbi vibratsiooni suhtes tundlikke alasid (nt ehitismälestiste vahetut lähedust), seega ei ole oodata ka ehitusaegse vibratsiooni olulist mõju.

5.6 Mõju pinnasele

Patrulltee-2 rajamisel on peamiseks pinnasega seotud mõjuks pinnase eemaldamine ja tihendamine. Ehitusfaasis võivad pinnasele mõjuda ka ajutised tegurid, nagu rasketehnika liikumine, ajutiste platside rajamine ja täitematerjalide kasutamine. Arvestades kavandatava tee väiksust, siis on mõjud vähesed. Kuna aga tee on kavandatud suuresti kaitsealusele alale, sh luhaaladele, mille pinnase tundlikkus on suurem, siis on vajalik rakendada töökorralduslikke

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 22.12.2025

78

meetmeid pinnasele avalduva mõju minimeerimiseks. Eeskätt on oluline pinnasetöödega vältida võõrliikide levikut tundlikele luhaaladele.

Pinnasega seotud mõjude osas on mõju hindamise käigus kerkinud teemaks võimalik tee ehituseks kasutatava materjali mõju ümbritsevale pinnasele ja sealtläbi taimestikule. Eeskätt on küsimuseks, kas tee ehitusmaterjaline lubjakivikillustiku kasutamine võib mõjutada ümbritseva pinnase pH taset ja seega taimestiku kasvutingimusi. Paekivi (ehk lubjakivi) on kaltsiumkarbonaadist (CaCO₃) koosnev materjal, mis on selgelt aluseline. Aluselise materjali kasutus võib ümbritseva ala pH suhtes olla olulise mõjuga eeskätt olukordades, kus ümbritsev kooslus on kujunenud happelistes tingimustes. Selline mõju avaldub paekivist teede vahetus ümbruses eeskätt õhukestel happelistel muldadel42,43.

Luhaala puhul ei ole tegu happelistel muldadel kujunenud kooslusega. Mullakaardi kohaselt jääb kogu projekti ala lammi-gleimuldade. Lammi-gleimullad paiknevad jõesängiäärsel tasasel lammil, kus üleujutus kestab pikemat aega. Põhjavesi esineb pidevalt mullaprofiilis. Lammimuldade pH on sõltuv suuresti mullastiku kujunemisel rolli mänginud veekogu pH-st. Narva jõe puhul on tegu pigem aluselise veega veekoguga (seirete andmetel pH 7,9 lähedane). Seega on tegu juba neutraalse või nõrgalt aluseliste muldadega. Samuti tuleb arvestada, et veevahtus luhtadel on sedavõrd suuremahuline ja kiire, et paekivi killustiku kasutamine ja sellest võimalik tulenev aluseline vesi viiakse veeliikumisest tuleneva veevahetuse käigus luha keskkonnast ära. Arvestades veehulka, siis lahjeneb aluselisus ning ei veekeskkonna ega ümbritseva pinnase olulist aluselisemaks muutumist ei ole oodata.

5.6.1 Vajalikud keskkonnameetmed

Kui ära kooritud pinnas jäetakse projekti alale, tuleb see laotada õhukese kihina (kuni 15 cm) luha kõrgematele osadele; sootidesse ja madalamatesse kohtadesse seda paigutada ei tohi, et vältida veevoolu takistamist ja pinnase ära kandumist veekogudesse. Õhukese kihina pinnase planeerimine on vajalik vältimaks luha taimestiku lämmatamist.

Tööd tuleb teostada suvise madalvee ajal või külmunud pinnasega.

Vältida tuleb liikumist väljaspool tee piire ja niiskel pinnasel; vajadusel kasutada ehituses pinnasekaitse matte ja lintroomikuid.

Teetammi alla tuleb rajada truupe või kasutada vai- või plaadilahendusi, mis võimaldavad vee liikumist ja väldivad paisutust suurvee ajal.

Vältida ehitusmaterjalide (sh pinnase) ladustamist tee piiridest väljapoole jääval pinnal.

Invasiivsete liikide leviku ennetamiseks tuleb kasutada taimede kasvuks ebasobivaid täitematerjale (nt paekivikillustik). Eelnevalt samast kooritud pinnast võib teetammi külgedele tagasi laotada, kuid mingil juhul ei tohi kõrge orgaanika või savi sisaldusega täitematerjali tuua mujalt juurde.

Tagada, et masinad ja seadmed oleksid tehniliselt korras ning välistada kütuse ja kemikaalide sattumine pinnasesse, pinna- või põhjavette.

42 Auerbach, N.A., Walker, M.D., Walker, D.A. (1997). Effects of roadside disturbance on substrate and vegetation properties in arctic tundra. Ecological Applications 7: 218–235.

43 Brown, J. Impacts of Dirt and Gravel Road Dust on Roadside Organic Forest Soils and Vegetation in Central Pennsylvania (Penn State, magistritöö).

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 22.12.2025

79

Ajutised laoplatsid ja kütuse hoidmise alad peavad paiknema vähemalt 50 m kaugusel veekogust.

Säilitada maksimaalselt olemasolev taimestik ja puittaimed, eriti jõe läheduses; kahjustatud aladel taastada taimkate võimalikult kiiresti.

Ennetava meetmena tuleb eemaldada kanalitest ja struugadest üleliigsed setted narva jõkke suubuvates kohtades ja puhastada voolusäng taimestikust, et säilitada ala looduslik veerežiim ja settedünaamika.

Tee projekteerimisel tuleb kaasata hüdroloog, et hinnata mõju luha veerežiimile ja töötada välja sobiv konstruktsiooniline lahendus, mis väldib vee liikumise takistamist ja pinnase paisutust.

Pinnasetöödel tuleb olla tähelepanelik ja arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

5.7 Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega

Patrulltee-2 on kavandatud osaliselt samasse piirkonda kuhu on varasemalt ehitatud Karoli luhale juurdepääsutee ja kanalist ülepääsuks vajalik sild ning kavandatud Narva jõe äärsed piirivalve jaoks kasutatavad seirepositsioonid.

Illuka Vallavolikogu algatas 30.03.2015 otsusega nr 14 Karoli luhale juurdepääsutee ja kanalist ülepääsuks vajaliku silla DP koostamise ja KSH. Juurdepääsutee ja silla rajamise eesmärk oli luhtade taastamist ja edaspidist hooldamist (niitmist) teostavate masinate ligipääsu võimaldamine Karoli luhale ja PPA-l Eesti Vabariigi riigipiiri valvamisega seotud ülesannete täitmise võimaldamine. Tänaseks on tee ja sild rajatud.

Seirepositsioonide projektiga kavandatakse Narva jõe äärde seirepositsioonide rajamine koos vajalike juurdepääsuteede, elektri- ja sideühendustega. Projekt hõlmab kokku 14 riigipiiri seireks kasutatava mehitamata masti ehitamist, millest kaks jäävad patrulltee-2 lähedusse, täpsemalt Patrulltee-2 lõigu 2a lähedusse Karoli luha lõunaosas. TTJA on oma 30.11.2020. a kirjaga 16-6/20- 15531-004 algatanud PPA 29.10.2020. a esitatud taotluse põhjal seirepositsioonide KMH. TTJA on oma 13.04.2022 otsusega 16-6/20-15531-075 seirepositsioonide KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistanud.

Nii käesoleva KMH objektiks oleva patrulltee rajamise kui ka seirepositsioonide rajamise eesmärgiks on piiritaristu väljaehitamine ning seeläbi tõhusam riigipiiri kaitse.

Projektid võimaldavad riigipiiri kaitset erineval viisil. Seirepositsioonide KMH objektina kavandatakse mehitamata seiremaste, kus riigipiiri valve toimub seiretehnika abil. Juurdepääsutee on mõeldud piirivalvuritele igapäevaseks patrulltegevuseks.

Projektide koosmõjud avalduvad seirepositsioonide „Karoli lisa 1“ ja „Karoli lisa“ ning Karoli struuga lõunapoolse sissevoolukanalit ületava silla vahelisel alal. Selles lõigus (Joonis 1) on kavandatud nii seirepositsioonid ja nende vaheline ühendustee kui ka patrullrada (osaliselt lõigud 2a ja 2b). Patrullrada ja seirepositsioonide juurdepääsutee kattuvad selles piirkonnas kokku ca 1,7 km ulatuses. Käesoleva töö koostamise ajal on teada, et kuni positsioonini „Karoli lisa“ on seirepositsiooni juurdepääsutee ka juba projekteerimisjärgus. Olulisimaks mõjuvaldkonnaks on mõju Natura alade kaitse-eesmärkidele ning seega on seirepositsioonide projekti puhul läbi viidud Natura hindamine. Patrulltee-2 ja seirepositsioonide projektid vähendavad Natura ala kaitse-

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 22.12.2025

80

eesmärgiks olevate elupaikade pindala (patrullraja puhul tõenäoliselt ka liikide elupaikade pindala). Seirepositsioonide KMH aruandes on leitud, et meetmete järgimisel ei avaldata Struuga linnuala ja loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele negatiivset mõju.

Mõlema projekti puhul tuleb ka suurt tähelepanu pöörata veekaitse meetmete rakendamisele ehitamise etapis ning projektlahenduse korral lamminiidu veerežiimi säilitamise vajadusele.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 22.12.2025

81

6 Alternatiivide võrdlemine

Antud KMH kontekstis vaadeldakse põhiliste alternatiividena kavandatud tegevust ja olukorra jätkumist ilma selle elluviimiseta.

0-alternatiiv

Kavandatavat tegevust ja selle reaalseid alternatiive hinnatakse KMH metoodikast lähtudes võrdluses 0- alternatiiviga. 0-alternatiiv on olukord, kus kavandatavat tegevust ei realiseerita ehk patrullteed ei rajata.

I-alternatiiv

Käesoleva KMH raames käsitletakse I-alternatiivina PPA poolt ptk-s 2 kirjeldatud parameetritega patrulltee rajamist Narva jõe äärsetele aladele järgmiste lõikudena:

− lõik 1 – pikkus u 3,26 km, kulgeb suures osas Struuga loodus- ja linnualal;

− lõik 2 – pikkus u 2,87 km, kulgeb Narva jõe ääres, Karoli luha idapoolses servas ja jääb suures osas Struuga loodus- ja linnualadele.

Lõik 2 kattub osaliselt kavandatud seirepositsiooni läbipääsuteega positsioonini „Karoli lisa 1“, mis on hinnatud „Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide KMH aruande“ raames.

II-alternatiiv

Käesoleva KMH raames käsitletakse II-alternatiivina PPA poolt ptk-s 2 kirjeldatud parameetritega patrulltee rajamist Narva jõe äärsetele aladele järgmiste lõikudena:

− lõik 1 – pikkus u 3,26 km, kulgeb suures osas Struuga loodus- ja linnualal (kattub I alternatiiviga);

− lõik 2 – uue vajaliku teeosa pikkus u 1,82 km, esineb väike kattuvus Karoli luhaga (antud lõigus oli tee kavandatud ka seirepositsiooni läbipääsuteena, mis on hinnatud „Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide KMH aruande“ raames).

Mõju hindamine on esitatud järgneval skaalal:

− Tugev positiivne mõju

− Mõõdukas positiivne mõju

− Vähene positiivne mõju

− Mõju puudub (neutraalne)

− Vähene negatiivne mõju

− Mõõdukas negatiivne mõju

− Tugev negatiivne mõju

Tugeva negatiivse mõju esinemisel eeldatakse, et tegevust ei ole võimalik rakendada, kuna tegu oleks olulise ebasoodsa mõju avaldamisega.

Mõjude hindamisel on arvestatud, et rakendatakse eelnevates peatükkides kirjeldatud leevendavaid meetmeid.

Tabel 12. Alternatiivide mõju võrdlemine.

Mõju valdkond Mõju suund ja hinnang

0-alternatiiv I-alternatiiv (lõik 1 ja 2a) II-alternatiiv (lõik 1 ja 2b)

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 22.12.2025

82

Mõju Natura aladele

Mõju puudub Mõõdukas negatiivne mõju Vähene negatiivne mõju – Natura kaitse eesmärkide saavutamisele mõju puudub

Kuna tegevust ellu ei viida, siis otsene mõju Natura alade terviklikkusele puudub.

Tegevusega ei kaasne Natura alade kaitse-eesmärkide saavutamise halvenemist juhul kui järgitakse KMH-s esitatud leevendavaid meetmeid. Siiski kaasneb tegevusega elupaigatüübi 6450 pindala vähenemine ning arvestades Karoli luha väga keerukaid hüdroloogilisi tingimusi esineb oht, et tee püsivust ei suudeta tagada, mis põhjustav täiendavat hooldusvajadust ja reostuse võimalust.

Tegevusega ei kaasne Natura alade kaitse-eesmärkide saavutamise halvenemist juhul kui järgitakse KMH-s esitatud leevendavaid meetmeid. Alternatiiv II puhul väheneb Struuga loodusala kaitse- eesmärgiks oleva elupaigatüübi 6450 pindala umbes ligi 2x väiksemas ulatuses, kui alternatiiv I puhul. Kalastiku seisukohast on eelistatum II alternatiiv, kusjuures jääks ära vajadus ühe sillal ehituseks Karoli struuga suudmealale.

Mõju taimestikule ja loomastikule, sh kaitstavatele liikidele, kooslustele ja aladele

Mõju puudub Mõõdukas negatiivne mõju Vähene negatiivne mõju

Kuna tegevust ellu ei viida, siis mõju taimestikule ja loomastikule, sh kaitstavatele liikidele, kooslustele ja aladele puudub.

Juhul kui järgitakse KMH aruandes esitatud leevendavaid meetmeid, siis on negatiivne mõju mõõdukas. Tegevusega kaasneb taimestiku eemaldamine, kuid kaitsealuste taimede esinemisalasid on võimalik vältida või üksikud isendid ümber asustada. Alternatiiv I puhul kulgeb kavandatav tee valdavalt juba eelnevalt maastikul selgesti eristataval pinnasteel va lõigu 2a puhul.

Juhul kui järgitakse KMH aruandes esitatud leevendavaid meetmeid, siis on negatiivne mõju vähene. Tegevusega kaasneb väiksemahuline raie ja taimestiku eemaldamine. Alternatiiv II puhul kulgeks teetrass Alutaguse rahvuspargi territooriumil oluliselt lühemal lõigul ja mõjutaks seega tundlikke looduskooslusi vähemal määral kui alternatiivi I puhul.

Mõju veekvaliteedile ja –režiimile

Mõju puudub Mõõdukas negatiivne mõju Vähene negatiivne mõju

Kuna tegevust ellu ei viida, siis mõju veekvaliteedile ja – režiimile puudub.

Juhul kui järgitakse KMH aruandes esitatud leevendavaid meetmeid, siis oluline mõju puudub.

Juhul kui järgitakse KMH aruandes esitatud leevendavaid meetmeid, siis oluline mõju puudub.

Alternatiiv II puhul läbib teelõik ajuti üleujutatavaid luhaalasid oluliselt väiksemas ulatuses, kui alternatiiv I puhul.

Mõju pinnasele Mõju puudub Vähene negatiivne mõju Vähene negatiivne mõju

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 22.12.2025

83

Kuna tegevust ellu ei viida, siis mõju pinnasele puudub.

Juhul kui järgitakse KMH aruandes esitatud leevendavaid meetmeid, siis oluline mõju puudub.

Juhul kui järgitakse KMH aruandes esitatud leevendavaid meetmeid, siis oluline mõju puudub.

Vastavus strateegilistele dokumentidele

Ei vasta Vastab Vastab

Olemasoleva olukorra jätkumine ei ole kooskõlas riigipiiri väljaehitamist ja kaitse tõhustamist käsitlevate ülemuslike strateegiliste dokumentidega.

Tegevus on kooskõlas ülemuslikes dokumentides seatud eesmärkidega riigipiiri kaitse tõhustamise osas.

Tegevus on kooskõlas ülemuslikes dokumentides seatud eesmärkidega riigipiiri kaitse tõhustamise osas.

Hinnangutest ja mõjude kokkuvõtlikust esitusest saab järeldada, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulisi tugeva negatiivse mõjuga aspekte. Kaasnevad negatiivsed mõjud on arvestades tegevuse mahte mõõdukad ning leevendatavad. Tegevus on vajalik lähtudes kõrgematest strateegilistest dokumentidest.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 22.12.2025

84

7 Keskkonnameetmed

Keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire.

Käesolevas KMH aruandes on ebasoodsa mõju leevendamise ja vältimise meetmed esitatud iga mõjuvaldkonna mõjuhinnangu juures.

Keskkonnaaseire osas eraldi elupaikade või liikide esinemise seiret ette ei nähta. Piirkonnas teostatakse riiklikku seiret erinevate seireprogrammide raames, mis võimaldavad looduskoosluste muudatuste jälgimist.

Antud projekti arvestades on aga vajalik tagada seire ja järelevalve kavandatava tee mõju osas veerežiimile. Selleks tuleks lammialale rajatavate teelõikude osas teostada vähemalt 1 kord aastas truupide ja teekonstruktsioonide ülevaatusi. Ülevaatuse käigus tuleb hinnata veevahetuse toimimist läbi teekonstruktsioonide ning selle alusel esitada hooldustegevuste ettepanekud. Kui ülevaatuse käigus tuvastatakse, et veevahetus läbi teekonstruktsiooni on halvenenud (nt truup ummistunud, vett läbilaskva materjali vee läbilaskvus halvenenud vms) tuleb tagada vajalike hooldustegevuste teostamine.

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 22.12.2025

85

Kasutatud allikmaterjalid

Kasutatud allikad

Alus-Geoloogia OÜ. Narva jõe äärne patrullrada. Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne. Töö nr 1609. Tellija: Piiber Projekt OÜ. Juhataja H. Ong. Tartus, august 2016.

Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskiri. Vastu võetud 17.12.2020 nr 97. RT I, 22.12.2020, 19. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122122020019

Eesti Loodushoiu Keskus. 2015. Narva jõe ülemjooksu hoiuala, Struuga maastikukaitseala ja Narva jõe alamjooksu hoiuala kaitsekorralduskava 2015‒2024. Eesti Loodushoiu Keskus. Kättesaadav: https://www.loodushoid.ee/s2/498_1634_246_Narva_ja_Struuga_KKK.pdf

Euroopa Komisjon. 2005. Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised https://www.envir.ee/sites/default/files/naturam6ju_est.pdf

Hirse, T. 2023. Alutaguse rahvuspargis asuva Struuga luha sinise emajuure (Gentiana pneumonanthe) teadaolevate ja potentsiaalsete kasvukohtade inventuur. MTÜ Käoraamat.

Hunt, T. (2012). Eesti kalad. Tallinn.

Ida-Viru maakonnaplaneering. Kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1- 1/2016/278. Kättesaadav: https://www.riigiplaneering.ee/ida-viru-maakonnaplaneering-2030

Inventeerinud Marje Talvis, 2021.

Kaisel, M., Kohv, K. 2009. Metsakuivenduse keskkonnamõju ülevaade.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ. 2018. Narva jõe patrullradade rajamisega kaasnevate võimalike keskkonnamõjude hindamine: linnustiku inventuur.

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ. 2018. Taimkatte inventuur Struuga MKA ja Puhatu LKA-l seoses Narva jõe patrullradade keskkonnamõju hindamisega.

Keskkonnaagentuur. 2019. Harjuse (Thymallus thymallus) kaitse tegevuskava. Kättesaadav: https://eelis.ee/getdok/2109317728

Keskkonnaagentuur. 2018. Jõesilmu (Lampetra fluviatilis) kaitse tegevuskava. Kättesaadav: https://infoleht.keskkonnainfo.ee/getdok/493632648

Keskkonnaagentuur. 2020. Tõugja (Aspius aspius) kaitse tegevuskava. Kättesaadav: https://infoleht.keskkonnainfo.ee/getdok/1606450526

Keskkonnaamet. 2015. Lai-tõmmuujuri (Graphoderus bilineatus) kaitse tegevuskava aastateks 2015–2024. Keskkonnaamet, Tallinn. https://eelis.ee/getdok/-1381721968

Keskkonnaamet. 2017. Paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) kaitse tegevuskava aastateks 2017– 2026. Keskkonnaamet, Tallinn. https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2021- 05/paksukojaline_j6ekarp_tk_15082017.pdf

Keskkonnaportaali loodusveeb. Jõed ja ojad (3260). Kättesaadav: https://loodusveeb.ee/et/themes/elupaigad-nimekiri/joed-ja-ojad-3260

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 22.12.2025

86

Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet

Landmark Solutions Ltd. 2019. Wetland Floating Road Construction Project. Kättesaadav: https://www.landmark-solutions.ca/project/49/

LEMMA OÜ. 2022. Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. KMH aruanne.

Mellov, P., & Luigujõe, L. 2025. Struuga ja Karoli luha patrulltee-2 ala linnustiku uuring.

Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) II lisa.

Ots, H. D. 2025. Patrulltee veerežiimi analüüs. Tallinn: AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi.

Otsman, E. 2025. Patrulltee-2 projekti taimestiku inventuur.

Paal, J. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Eesti Keskkonnaministeerium, Tallinn 2007. file:///C:/Users/Astrid/Downloads/9789949151226.pdf

Palo, A. Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu 2018 https://www.envir.ee/sites/default/files/metsainventeerimine_juhend_2

Partington, M., Gillies, C., Gingras, B., Smith, C. & Morissette, J. 2016. Resource roads and wetlands: a guide for planning, construction and maintenance.

Peterson, K., Kutsar, R. 2020. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. https://www.envir.ee/sites/default/files/juhend_loodusdirektiivi_art_6.4._rakendamiseks.pdf

Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat.

Ritsberg, K., & Hiiemäe, O. 2007. Narva jõe patrullradade rajamisega kaasnevate võimalike keskkonnamõjude hindamine. Struuga MKA ja Puhatu LKA hüdro-geoloogiline uuring. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ.

Ruddock, M., Whitfield, D.P., 2007. A review of disturbance distances in selected bird species. Report from Natural Research (Projects) Ltd. to Scottish Natural Heritage. NaturalResearch, Banchory, UK

Skepast & Puhkim OÜ. 2016. Karoli luhale juurdepääsutee ja kanalist ülepääsuks vajaliku silla detailplaneering. KSH aruanne.

Tambets, M. 2025. Eesti Loodushoiu Keskus. Narva jõe patrulltee-2 kavandatava ehitustegevuse võimalike mõjude kohta Struuga linnu- ja loodusala veekogudele ja kalastikule. Eksperthinnang.

Õigusaktid, standardid

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. RT I, 13.03.2014, 32. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/113032014032?leiaKehtiv

Planeeringud, arengukavad, strateegiad

Siseministeerium. 2015. Siseturvalisuse arengukava 2015–2020. Tallinn: Kättesaadav:

https://www.siseministeerium.ee/et/STAK2030

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 22.12.2025

87

Siseministeerium. 2024. Programm „Kindel sisejulgeolek 2025–2028“. Lähtub „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“. Kättesaadav: https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/documents/2025- 01/Lisa%203.%20Programm%20Kindel%20sisejulgeolek%202025-2028.pdf

Andmebaasid

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem): https://infoleht.keskkonnainfo.ee/

eElurikkus: https://elurikkus.ee/

Keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee

Maa- ja Ruumiameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee

Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Versioon: 22.12.2025

88

Lisad

Lisa 1. KMH programm ja selle nõuetele vastavaks tunnistamine

KMH programm kättesaadav: https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/view/1027656 KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsus kättesaadav: https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/view/1043743

Lisa 2. Struuga ja Karoli luha patrulltee-2 ala linnustiku uuring

Eraldi fail

Lisa 3 – Kalastiku eksperthinnang

Eraldi fail

Lisa 4 – Taimestiku inventuur

Eraldi fail