Arvamuse edastamine
| Dokumendiregister | Justiits- ja Digiministeerium |
| Viit | 8-1/10256-5 |
| Registreeritud | 15.01.2026 |
| Sünkroonitud | 16.01.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-1 Justiits- ja Digiministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega(Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 8-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Autorite Ühing |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Autorite Ühing |
| Vastutaja | Alex Luik (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Edastan EAÜ arvamuse autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (isiklikud õigused) eelnõu kohta.
Lugupidamisega
|
Tegevjuht
Eesti Autorite Ühing +372 56630711 Lille 13, 10614 Tallinn |
|
See e-kiri ja selle lisad võivad sisaldada konfidentsiaalset teavet. Kui te ei ole selle sõnumi õigustatud saaja, palun teavitage saatjat ja kustutage kiri viivitamata. Kui te ei ole selle sõnumi ettenähtud adressaat, ei ole teil lubatud seda kopeerida ega selle sisu kellelegi avaldada.
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MATI KAALEP
PNOEE-38810312720
2026-01-15 14:44:55
Justiits- ja Digiministeerium
saadetud e-posti aadressile: [email protected]
15. jaanuar 2026
Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (isiklikud õigused) eelnõu kohta
Teie kiri 22.12.2025 nr. nr 8-1/10256-1
Lp. minister Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja Digiministeerium saatis 22. detsembril 2025 erinevatele organisatsioonidele, sh Eesti Autorite Ühingule (EAÜ), arvamuse avaldamiseks autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (isiklikud õigused) eelnõu.
Kuna eelnõuga kavandatavad muudatused puudutavad loomemajanduse erinevate valdkondadega seotud autoreid, siis võivad arvamused nende muudatuste kohta valdkonniti erineda. Mis puudutab muusikatööstust, siis on EAÜ seisukoht, et kavandatavad muudatused on asjakohased.
1. Isiklike õiguste kataloogis tehtavad muudatused
EAÜ toetab ettepanekut, millega kitsendatakse autori isiklike õiguste kataloogi, sh liigitatakse autori au ja väärikust mitte kahjustav teose muutmise õigus varaliste õiguste kataloogi alla. Antud muudatus aitab lahendada muusikatööstuses seni valitsevat segadust küsimuses, kas iga väiksemagi muudatuse (st mitte ainult loomingulise, vaid ka mis tahes tehnilise muudatuse) tegemiseks on vaja algse muusikateose autori nõusolekut; ja küsimuses, kas ilma autori nõusolekuta toimunud teose muutmise puhul on tegemist autorile kuuluva isikliku või varalise õiguse rikkumisega.
Hetkel on autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 12 lg 1 punktis 3 sätestatud autorile kuuluv isiklik õigus teha ise või lubada teha teistel isikutel teoses endas, tema pealkirjas (nimetuses) või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi ning õigus vaidlustada ilma autori nõusolekuta tehtud muudatusi. Sellest tulenevalt leidis Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-24-108091, et „AutÕS § 12 lg 1 p 3 järgi kuulub autorile õigus teha ise või lubada teha teistel isikutel teoses endas, tema pealkirjas (nimetuses) või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi ning õigus vaidlustada ilma autori nõusolekuta tehtud muudatusi. Seda õigust loetakse õiguseks teose puutumatusele. Kohus osundab, et viidatud sättes on selgelt välja toodud, et silmas on peetud „mis tahes muudatusi“, mitte üksnes selliseid, mida võiks pidada loomingulisteks muudatusteks. Seega on ebaõige kostja järeldus, et kui muudatused on tehnilised, võib neid teha ilma autori loata. Nii ei saa autoriõiguse seadusest teha järeldust, et kui näiteks kunstiteosel muudetakse vaid värve või värvitoone või kui kirjandusteoses muudetakse tekstilõikude järjestust või kirjavahemärke, on tegu muudatusega, mida võib teha ilma autori nõusolekuta.“
Seega kohtu hinnangul piisab isiklike õiguste kataloogi kuuluva teose muutmise õiguse rikkumiseks väiksemastki teose alg- ehk originaalversiooni muutmisest (sh ka tehnilist laadi muutmisest), ilma et sellega peaks kaasnema au ja väärikuse kahjustamine. Muusikatööstuses tähendab see, et kõik esitajad peaksid oma esituses rangelt kinni pidama vastava muusikateose algversioonist ja igasugune esitaja poolne Interpretatsioon (ehk esitaja tõlgenduspanus) on ilma autori loata keelatud.
Antud eelnõuga autori isiklike õiguste kataloogis tehtavad muudatused teeksid vähemalt muusikatööstuses isiklike õiguste regulatsiooni selgemaks ning tagaksid senisest suurema õigusselguse varaliste õiguste omandajatele.
2. Isiklike õiguste teostamise osas tehtavad muudatused
EAÜ toetab eelnõus välja pakutud nõusoleku andmise süsteemi isiklike õiguste teostamiseks. Selline nõusolek saab sisaldada endast nii õiguste omaja luba isiklike õiguste kasutamiseks ja vajadusel ka nõusolekut õiguste teostamata jätmiseks.
Samuti on EAÜ arvates mõistlik, et selline nõusolek ei tohiks olla abstraktne (üldsõnaline), vaid selgesõnaline ja piiratud konkreetsete kasutusviisidega. Eelnõus on selleks kasutatud sõnastust, mis võimaldab autoril anda selgesõnalise kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku isiklike õiguste teostamiseks piiratud ulatuses2. Seda määratlemata õigusmõistet „piiratud ulatuses“ on seletuskirja lk-l 20 selgitatud järgmiselt: „Piiratus rajaneb sellel, et nõusolekut saab anda konkreetsete tegude jaoks, seejuures jääb igal juhul isiklike õiguste põhiosa alati autorile. Muu hulgas ei ole lubatav selline nõusolek, millega autor on üldsõnaliselt, maksimaalses seadusega lubatavas ulatuses nõus sellega, et ta ei teosta oma isiklikke õigusi ja lubab kellelgi teostada kõiki tema isiklikke õigusi mis tahes viisil.“
Sellest selgitusest jääb arusaamatuks, mida tuleks mõelda isiklike õiguste „põhiosa“ all, milline peab igal juhul jääma alati autorile?
Loomemajanduse erinevates valdkondades on kasutusel erinevad tavad autorite isiklike õiguste teostamise osas kokkuleppimiseks. Kusjuures mõnedes valdkondades on autoritelt nõutud ainulitsentsi andmist maksimaalses mahus ja ulatuses, mis aga läheb vastuollu antud eelnõus toodud nõudega, mille kohaselt nõusolekut isiklike õiguste osas saab anda ainult piiratud ulatuses. Kas juba sõlmitud kokkulepped isiklike õiguste teostamise osas jäävad jõusse või tuleb need üle vaadata – selles osas puudub eelnõus vastav rakendussäte.
3. Täiendav ettepanek
Kuivõrd eelnõu seletuskirjas on viidatud probleemidele, mis on seotud seaduseelnõudega, siis teeb EAÜ ettepaneku käsitleda AutÕS § 4 lg 3 punktis 19 loetletud õigusaktide projekte intellektuaalse tegevuse tulemusena, millele autoriõiguse seadust ei kohaldata ja seda sarnaselt õigusaktidega, millised on AutÕS § 5 punkti 3 alusel autoriõiguse seaduse kohaldumise alt välja arvatud.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mati Kaalep
EAÜ tegevjuht
Justiits- ja Digiministeerium
saadetud e-posti aadressile: [email protected]
15. jaanuar 2026
Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (isiklikud õigused) eelnõu kohta
Teie kiri 22.12.2025 nr. nr 8-1/10256-1
Lp. minister Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja Digiministeerium saatis 22. detsembril 2025 erinevatele organisatsioonidele, sh Eesti Autorite Ühingule (EAÜ), arvamuse avaldamiseks autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (isiklikud õigused) eelnõu.
Kuna eelnõuga kavandatavad muudatused puudutavad loomemajanduse erinevate valdkondadega seotud autoreid, siis võivad arvamused nende muudatuste kohta valdkonniti erineda. Mis puudutab muusikatööstust, siis on EAÜ seisukoht, et kavandatavad muudatused on asjakohased.
1. Isiklike õiguste kataloogis tehtavad muudatused
EAÜ toetab ettepanekut, millega kitsendatakse autori isiklike õiguste kataloogi, sh liigitatakse autori au ja väärikust mitte kahjustav teose muutmise õigus varaliste õiguste kataloogi alla. Antud muudatus aitab lahendada muusikatööstuses seni valitsevat segadust küsimuses, kas iga väiksemagi muudatuse (st mitte ainult loomingulise, vaid ka mis tahes tehnilise muudatuse) tegemiseks on vaja algse muusikateose autori nõusolekut; ja küsimuses, kas ilma autori nõusolekuta toimunud teose muutmise puhul on tegemist autorile kuuluva isikliku või varalise õiguse rikkumisega.
Hetkel on autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 12 lg 1 punktis 3 sätestatud autorile kuuluv isiklik õigus teha ise või lubada teha teistel isikutel teoses endas, tema pealkirjas (nimetuses) või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi ning õigus vaidlustada ilma autori nõusolekuta tehtud muudatusi. Sellest tulenevalt leidis Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-24-108091, et „AutÕS § 12 lg 1 p 3 järgi kuulub autorile õigus teha ise või lubada teha teistel isikutel teoses endas, tema pealkirjas (nimetuses) või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi ning õigus vaidlustada ilma autori nõusolekuta tehtud muudatusi. Seda õigust loetakse õiguseks teose puutumatusele. Kohus osundab, et viidatud sättes on selgelt välja toodud, et silmas on peetud „mis tahes muudatusi“, mitte üksnes selliseid, mida võiks pidada loomingulisteks muudatusteks. Seega on ebaõige kostja järeldus, et kui muudatused on tehnilised, võib neid teha ilma autori loata. Nii ei saa autoriõiguse seadusest teha järeldust, et kui näiteks kunstiteosel muudetakse vaid värve või värvitoone või kui kirjandusteoses muudetakse tekstilõikude järjestust või kirjavahemärke, on tegu muudatusega, mida võib teha ilma autori nõusolekuta.“
Seega kohtu hinnangul piisab isiklike õiguste kataloogi kuuluva teose muutmise õiguse rikkumiseks väiksemastki teose alg- ehk originaalversiooni muutmisest (sh ka tehnilist laadi muutmisest), ilma et sellega peaks kaasnema au ja väärikuse kahjustamine. Muusikatööstuses tähendab see, et kõik esitajad peaksid oma esituses rangelt kinni pidama vastava muusikateose algversioonist ja igasugune esitaja poolne Interpretatsioon (ehk esitaja tõlgenduspanus) on ilma autori loata keelatud.
Antud eelnõuga autori isiklike õiguste kataloogis tehtavad muudatused teeksid vähemalt muusikatööstuses isiklike õiguste regulatsiooni selgemaks ning tagaksid senisest suurema õigusselguse varaliste õiguste omandajatele.
2. Isiklike õiguste teostamise osas tehtavad muudatused
EAÜ toetab eelnõus välja pakutud nõusoleku andmise süsteemi isiklike õiguste teostamiseks. Selline nõusolek saab sisaldada endast nii õiguste omaja luba isiklike õiguste kasutamiseks ja vajadusel ka nõusolekut õiguste teostamata jätmiseks.
Samuti on EAÜ arvates mõistlik, et selline nõusolek ei tohiks olla abstraktne (üldsõnaline), vaid selgesõnaline ja piiratud konkreetsete kasutusviisidega. Eelnõus on selleks kasutatud sõnastust, mis võimaldab autoril anda selgesõnalise kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku isiklike õiguste teostamiseks piiratud ulatuses2. Seda määratlemata õigusmõistet „piiratud ulatuses“ on seletuskirja lk-l 20 selgitatud järgmiselt: „Piiratus rajaneb sellel, et nõusolekut saab anda konkreetsete tegude jaoks, seejuures jääb igal juhul isiklike õiguste põhiosa alati autorile. Muu hulgas ei ole lubatav selline nõusolek, millega autor on üldsõnaliselt, maksimaalses seadusega lubatavas ulatuses nõus sellega, et ta ei teosta oma isiklikke õigusi ja lubab kellelgi teostada kõiki tema isiklikke õigusi mis tahes viisil.“
Sellest selgitusest jääb arusaamatuks, mida tuleks mõelda isiklike õiguste „põhiosa“ all, milline peab igal juhul jääma alati autorile?
Loomemajanduse erinevates valdkondades on kasutusel erinevad tavad autorite isiklike õiguste teostamise osas kokkuleppimiseks. Kusjuures mõnedes valdkondades on autoritelt nõutud ainulitsentsi andmist maksimaalses mahus ja ulatuses, mis aga läheb vastuollu antud eelnõus toodud nõudega, mille kohaselt nõusolekut isiklike õiguste osas saab anda ainult piiratud ulatuses. Kas juba sõlmitud kokkulepped isiklike õiguste teostamise osas jäävad jõusse või tuleb need üle vaadata – selles osas puudub eelnõus vastav rakendussäte.
3. Täiendav ettepanek
Kuivõrd eelnõu seletuskirjas on viidatud probleemidele, mis on seotud seaduseelnõudega, siis teeb EAÜ ettepaneku käsitleda AutÕS § 4 lg 3 punktis 19 loetletud õigusaktide projekte intellektuaalse tegevuse tulemusena, millele autoriõiguse seadust ei kohaldata ja seda sarnaselt õigusaktidega, millised on AutÕS § 5 punkti 3 alusel autoriõiguse seaduse kohaldumise alt välja arvatud.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mati Kaalep
EAÜ tegevjuht
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MATI KAALEP
PNOEE-38810312720
2026-01-15 14:44:55
Justiits- ja Digiministeerium
saadetud e-posti aadressile: [email protected]
15. jaanuar 2026
Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (isiklikud õigused) eelnõu kohta
Teie kiri 22.12.2025 nr. nr 8-1/10256-1
Lp. minister Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja Digiministeerium saatis 22. detsembril 2025 erinevatele organisatsioonidele, sh Eesti Autorite Ühingule (EAÜ), arvamuse avaldamiseks autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (isiklikud õigused) eelnõu.
Kuna eelnõuga kavandatavad muudatused puudutavad loomemajanduse erinevate valdkondadega seotud autoreid, siis võivad arvamused nende muudatuste kohta valdkonniti erineda. Mis puudutab muusikatööstust, siis on EAÜ seisukoht, et kavandatavad muudatused on asjakohased.
1. Isiklike õiguste kataloogis tehtavad muudatused
EAÜ toetab ettepanekut, millega kitsendatakse autori isiklike õiguste kataloogi, sh liigitatakse autori au ja väärikust mitte kahjustav teose muutmise õigus varaliste õiguste kataloogi alla. Antud muudatus aitab lahendada muusikatööstuses seni valitsevat segadust küsimuses, kas iga väiksemagi muudatuse (st mitte ainult loomingulise, vaid ka mis tahes tehnilise muudatuse) tegemiseks on vaja algse muusikateose autori nõusolekut; ja küsimuses, kas ilma autori nõusolekuta toimunud teose muutmise puhul on tegemist autorile kuuluva isikliku või varalise õiguse rikkumisega.
Hetkel on autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 12 lg 1 punktis 3 sätestatud autorile kuuluv isiklik õigus teha ise või lubada teha teistel isikutel teoses endas, tema pealkirjas (nimetuses) või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi ning õigus vaidlustada ilma autori nõusolekuta tehtud muudatusi. Sellest tulenevalt leidis Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-24-108091, et „AutÕS § 12 lg 1 p 3 järgi kuulub autorile õigus teha ise või lubada teha teistel isikutel teoses endas, tema pealkirjas (nimetuses) või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi ning õigus vaidlustada ilma autori nõusolekuta tehtud muudatusi. Seda õigust loetakse õiguseks teose puutumatusele. Kohus osundab, et viidatud sättes on selgelt välja toodud, et silmas on peetud „mis tahes muudatusi“, mitte üksnes selliseid, mida võiks pidada loomingulisteks muudatusteks. Seega on ebaõige kostja järeldus, et kui muudatused on tehnilised, võib neid teha ilma autori loata. Nii ei saa autoriõiguse seadusest teha järeldust, et kui näiteks kunstiteosel muudetakse vaid värve või värvitoone või kui kirjandusteoses muudetakse tekstilõikude järjestust või kirjavahemärke, on tegu muudatusega, mida võib teha ilma autori nõusolekuta.“
Seega kohtu hinnangul piisab isiklike õiguste kataloogi kuuluva teose muutmise õiguse rikkumiseks väiksemastki teose alg- ehk originaalversiooni muutmisest (sh ka tehnilist laadi muutmisest), ilma et sellega peaks kaasnema au ja väärikuse kahjustamine. Muusikatööstuses tähendab see, et kõik esitajad peaksid oma esituses rangelt kinni pidama vastava muusikateose algversioonist ja igasugune esitaja poolne Interpretatsioon (ehk esitaja tõlgenduspanus) on ilma autori loata keelatud.
Antud eelnõuga autori isiklike õiguste kataloogis tehtavad muudatused teeksid vähemalt muusikatööstuses isiklike õiguste regulatsiooni selgemaks ning tagaksid senisest suurema õigusselguse varaliste õiguste omandajatele.
2. Isiklike õiguste teostamise osas tehtavad muudatused
EAÜ toetab eelnõus välja pakutud nõusoleku andmise süsteemi isiklike õiguste teostamiseks. Selline nõusolek saab sisaldada endast nii õiguste omaja luba isiklike õiguste kasutamiseks ja vajadusel ka nõusolekut õiguste teostamata jätmiseks.
Samuti on EAÜ arvates mõistlik, et selline nõusolek ei tohiks olla abstraktne (üldsõnaline), vaid selgesõnaline ja piiratud konkreetsete kasutusviisidega. Eelnõus on selleks kasutatud sõnastust, mis võimaldab autoril anda selgesõnalise kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku isiklike õiguste teostamiseks piiratud ulatuses2. Seda määratlemata õigusmõistet „piiratud ulatuses“ on seletuskirja lk-l 20 selgitatud järgmiselt: „Piiratus rajaneb sellel, et nõusolekut saab anda konkreetsete tegude jaoks, seejuures jääb igal juhul isiklike õiguste põhiosa alati autorile. Muu hulgas ei ole lubatav selline nõusolek, millega autor on üldsõnaliselt, maksimaalses seadusega lubatavas ulatuses nõus sellega, et ta ei teosta oma isiklikke õigusi ja lubab kellelgi teostada kõiki tema isiklikke õigusi mis tahes viisil.“
Sellest selgitusest jääb arusaamatuks, mida tuleks mõelda isiklike õiguste „põhiosa“ all, milline peab igal juhul jääma alati autorile?
Loomemajanduse erinevates valdkondades on kasutusel erinevad tavad autorite isiklike õiguste teostamise osas kokkuleppimiseks. Kusjuures mõnedes valdkondades on autoritelt nõutud ainulitsentsi andmist maksimaalses mahus ja ulatuses, mis aga läheb vastuollu antud eelnõus toodud nõudega, mille kohaselt nõusolekut isiklike õiguste osas saab anda ainult piiratud ulatuses. Kas juba sõlmitud kokkulepped isiklike õiguste teostamise osas jäävad jõusse või tuleb need üle vaadata – selles osas puudub eelnõus vastav rakendussäte.
3. Täiendav ettepanek
Kuivõrd eelnõu seletuskirjas on viidatud probleemidele, mis on seotud seaduseelnõudega, siis teeb EAÜ ettepaneku käsitleda AutÕS § 4 lg 3 punktis 19 loetletud õigusaktide projekte intellektuaalse tegevuse tulemusena, millele autoriõiguse seadust ei kohaldata ja seda sarnaselt õigusaktidega, millised on AutÕS § 5 punkti 3 alusel autoriõiguse seaduse kohaldumise alt välja arvatud.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mati Kaalep
EAÜ tegevjuht
Justiits- ja Digiministeerium
saadetud e-posti aadressile: [email protected]
15. jaanuar 2026
Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (isiklikud õigused) eelnõu kohta
Teie kiri 22.12.2025 nr. nr 8-1/10256-1
Lp. minister Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja Digiministeerium saatis 22. detsembril 2025 erinevatele organisatsioonidele, sh Eesti Autorite Ühingule (EAÜ), arvamuse avaldamiseks autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (isiklikud õigused) eelnõu.
Kuna eelnõuga kavandatavad muudatused puudutavad loomemajanduse erinevate valdkondadega seotud autoreid, siis võivad arvamused nende muudatuste kohta valdkonniti erineda. Mis puudutab muusikatööstust, siis on EAÜ seisukoht, et kavandatavad muudatused on asjakohased.
1. Isiklike õiguste kataloogis tehtavad muudatused
EAÜ toetab ettepanekut, millega kitsendatakse autori isiklike õiguste kataloogi, sh liigitatakse autori au ja väärikust mitte kahjustav teose muutmise õigus varaliste õiguste kataloogi alla. Antud muudatus aitab lahendada muusikatööstuses seni valitsevat segadust küsimuses, kas iga väiksemagi muudatuse (st mitte ainult loomingulise, vaid ka mis tahes tehnilise muudatuse) tegemiseks on vaja algse muusikateose autori nõusolekut; ja küsimuses, kas ilma autori nõusolekuta toimunud teose muutmise puhul on tegemist autorile kuuluva isikliku või varalise õiguse rikkumisega.
Hetkel on autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 12 lg 1 punktis 3 sätestatud autorile kuuluv isiklik õigus teha ise või lubada teha teistel isikutel teoses endas, tema pealkirjas (nimetuses) või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi ning õigus vaidlustada ilma autori nõusolekuta tehtud muudatusi. Sellest tulenevalt leidis Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-24-108091, et „AutÕS § 12 lg 1 p 3 järgi kuulub autorile õigus teha ise või lubada teha teistel isikutel teoses endas, tema pealkirjas (nimetuses) või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi ning õigus vaidlustada ilma autori nõusolekuta tehtud muudatusi. Seda õigust loetakse õiguseks teose puutumatusele. Kohus osundab, et viidatud sättes on selgelt välja toodud, et silmas on peetud „mis tahes muudatusi“, mitte üksnes selliseid, mida võiks pidada loomingulisteks muudatusteks. Seega on ebaõige kostja järeldus, et kui muudatused on tehnilised, võib neid teha ilma autori loata. Nii ei saa autoriõiguse seadusest teha järeldust, et kui näiteks kunstiteosel muudetakse vaid värve või värvitoone või kui kirjandusteoses muudetakse tekstilõikude järjestust või kirjavahemärke, on tegu muudatusega, mida võib teha ilma autori nõusolekuta.“
Seega kohtu hinnangul piisab isiklike õiguste kataloogi kuuluva teose muutmise õiguse rikkumiseks väiksemastki teose alg- ehk originaalversiooni muutmisest (sh ka tehnilist laadi muutmisest), ilma et sellega peaks kaasnema au ja väärikuse kahjustamine. Muusikatööstuses tähendab see, et kõik esitajad peaksid oma esituses rangelt kinni pidama vastava muusikateose algversioonist ja igasugune esitaja poolne Interpretatsioon (ehk esitaja tõlgenduspanus) on ilma autori loata keelatud.
Antud eelnõuga autori isiklike õiguste kataloogis tehtavad muudatused teeksid vähemalt muusikatööstuses isiklike õiguste regulatsiooni selgemaks ning tagaksid senisest suurema õigusselguse varaliste õiguste omandajatele.
2. Isiklike õiguste teostamise osas tehtavad muudatused
EAÜ toetab eelnõus välja pakutud nõusoleku andmise süsteemi isiklike õiguste teostamiseks. Selline nõusolek saab sisaldada endast nii õiguste omaja luba isiklike õiguste kasutamiseks ja vajadusel ka nõusolekut õiguste teostamata jätmiseks.
Samuti on EAÜ arvates mõistlik, et selline nõusolek ei tohiks olla abstraktne (üldsõnaline), vaid selgesõnaline ja piiratud konkreetsete kasutusviisidega. Eelnõus on selleks kasutatud sõnastust, mis võimaldab autoril anda selgesõnalise kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku isiklike õiguste teostamiseks piiratud ulatuses2. Seda määratlemata õigusmõistet „piiratud ulatuses“ on seletuskirja lk-l 20 selgitatud järgmiselt: „Piiratus rajaneb sellel, et nõusolekut saab anda konkreetsete tegude jaoks, seejuures jääb igal juhul isiklike õiguste põhiosa alati autorile. Muu hulgas ei ole lubatav selline nõusolek, millega autor on üldsõnaliselt, maksimaalses seadusega lubatavas ulatuses nõus sellega, et ta ei teosta oma isiklikke õigusi ja lubab kellelgi teostada kõiki tema isiklikke õigusi mis tahes viisil.“
Sellest selgitusest jääb arusaamatuks, mida tuleks mõelda isiklike õiguste „põhiosa“ all, milline peab igal juhul jääma alati autorile?
Loomemajanduse erinevates valdkondades on kasutusel erinevad tavad autorite isiklike õiguste teostamise osas kokkuleppimiseks. Kusjuures mõnedes valdkondades on autoritelt nõutud ainulitsentsi andmist maksimaalses mahus ja ulatuses, mis aga läheb vastuollu antud eelnõus toodud nõudega, mille kohaselt nõusolekut isiklike õiguste osas saab anda ainult piiratud ulatuses. Kas juba sõlmitud kokkulepped isiklike õiguste teostamise osas jäävad jõusse või tuleb need üle vaadata – selles osas puudub eelnõus vastav rakendussäte.
3. Täiendav ettepanek
Kuivõrd eelnõu seletuskirjas on viidatud probleemidele, mis on seotud seaduseelnõudega, siis teeb EAÜ ettepaneku käsitleda AutÕS § 4 lg 3 punktis 19 loetletud õigusaktide projekte intellektuaalse tegevuse tulemusena, millele autoriõiguse seadust ei kohaldata ja seda sarnaselt õigusaktidega, millised on AutÕS § 5 punkti 3 alusel autoriõiguse seaduse kohaldumise alt välja arvatud.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mati Kaalep
EAÜ tegevjuht
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|