Eesti digiühiskonna arengukava 2035 eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

Teie 09.12.2025 nr 1-16/9866-1, JDM/25-

1360/-1K

Meie 15.01.2026 nr 2-3/4116-2

Digiühiskonna arengukava aastani 2035

eelnõu kooskõlastamine

Austatud minister

Täname uuendatud „Digiühiskonna arengukava aastani 2035“ eelnõu eest. Oleme analüüsinud

eelnõu ja seletuskirja ning tuvastasime, et dokumendis on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) seatud mitmeid konkreetseid ootusi ja ülesandeid, mis

ületavad kooskõlastuse tavapärast ulatust. Seepärast kooskõlastab MKM käesoleva eelnõu

märkustega.

Samas kiidame arengukava koostajaid kergesti hoomatava ja selge struktuuriga dokumendi

loomise, sh täiendava lühikokkuvõtte koostamise eest. Selged ja konkreetsed sõnastused, seejuures

visuaalselt kergesti eristatavana, võimaldavad kiiresti hoomata strateegia olemust.

Eelnõuga tutvumisel tekkisid järgmised spetsiifilisemad märkused, mille lahendamine on meie

kooskõlastuse saamise tingimuseks:

1) Eelnõus on MKMile seatud sisulised poliitikakujundamise ja investeerimisotsuste

kohustused, mis sellises sõnastuses vajavad eraldi strateegilist arutelu ja otsuseid.

MKMiga neid enne käesolevat ametlikku kooskõlastust läbi räägitud ei ole. Näiteks on

MKMile (ptk "Teiste valdkondade kaasatus ja ootused") ootused: Paindlik seadusloome

kujundamine, mis soodustab innovatsiooni ja kaitseb põhiõigusi ning eetilist

andmekasutust; Kõrgjõudlusega arvutusvõimsuse investeeringute kaasamine Eestisse

selge riikliku väärtuspakkumisega (energia, asukohad, toetused); Valitsemise avatuse

suurendamine, sh infoteenuste kvaliteedi parandamine ja inimeste kaasamine

otsustusprotsessidesse; Eesti digi-maine ja eksport, sh äridiplomaatia kaudu IT-ettevõtete

ekspordi ja talentide kaasamise toetamine; Kahesuunaline ettevõtluspoliitika:

traditsioonilise tööstuse digipööre ning kasvukeskkonna loomine globaalsetele

tehnoloogiaettevõtetele; Reaalajamajanduse lahenduste arendamine, et muuta Eesti

maailma lihtsaimaks ettevõtluskeskkonnaks.

Eeltoodud punktid kujutavad endast poliitikakujundamise ja investeeringute kohustusi, mis

ei ole MKMiga läbiräägitud ja seetõttu peame oluliseks kahepoolset kohtumist ja

sõnastuste korrigeerimist selliselt, et tegemist ei oleks ühepoolselt eelnõu algataja poolt

2 (4)

täiendavate kohustuste seadmisega MKMile.

2) Juhime tähelepanu, et eelnõust ei selgu, millised muudatused on võrreldes senise

arengukavaga tehtud ning kuidas senise arengukava eesmärkide saavutamine on edenenud.

Palume lisada seletuskirja lühike ülevaade kehtiva arengukava elluviimisest ning selgitada

vajalikke muudatusi ning millised eesmärgid on saavutatud.

3) Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et digiühiskonna arengukava eelmise versiooniga loodud

visioon oli lai ja põhjalik, aga mitmed horisontaalsed tegevused ei ole töösse jõudnud (nt

üleriigiline IKT juhtimine, rohedigi, innovatsioon, valdkondade ülene koostöö,

digioskused). Käesolevas eelnõus ei ole täpsustatud, kuidas edaspidiselt neid riske vältida

või milliseid parendusmeetmeid rakendatakse, et uuendatud arengukavas sarnaseid

probleeme vältida. Palume eelnõu täiendada.

4) Arengukavas on küll konkreetseid tegevusi koos tähtaegade ja sihtidega, kuid palju on

üldsõnalisi väljendeid stiilis „toetame“, „loome“, „tagame“. Visioon on oluline, kuid

arengukava eelnõus ei ole hetkel selgelt arusaadav, millised on reaalsed sammud

eesmärkide täitmiseks ja kuidas neid ellu viiakse. Soovitame tegevused sõnastada

konkreetsemalt.

5) Eelnõu seletuskirjas rõhutatakse, et digiriigi edu ja jätkusuutlikkuse aluseks on tark ja

digipädev inimene ning ühtlasi on arengukavas seatud eesmärgiks tagada võrdne ligipääs

digiteenustele kõigile ühiskonnaliikmetele ja saavutada maailmatasemel digipädevus.

Meie hinnangul ei ole eelmainitud teemad piisavalt käsitletud. Vajalik on lisada selgemad

suunitlused ja tegevused, mis suurendavad elanikkonna võimekust reageerida

küberohtudele ja AI arengutega seotud muutustele, sh tagavad digipädevuse kõigis

vanuserühmades. Näiteks on eeltoodud eesmärkide elluviimisel oluline pöörata senisest

suuremat tähelepanu vanemaealiste inimeste digiligipääsetavusele1. Tuleb arvestada, et

üha suurem hulk teenuseid ja hüvesid on liikumas digitaalsesse keskkonda, mistõttu tuleb

maandada riske, kus sihtrühm, kellel on teenuste järele suur vajadus, jääb neile ligipääsuta.

Sarnasele järeldusele jõudis ka Arenguseire Keskuse uuring, mille kohaselt eeldab digiriigi

edasine areng digilõhe vähendamist, eeskätt maapiirkondades elavate vanemaealiste seas,

kus see lõhe on kõige suurem.2

6) Lisaks soovime näha arengukavas selgemat ja otsesemat viidet MKMi rollile tööealiste

elanike IKT-oskuste arendamisel. Eelnõus on digikirjaoskuse arendamine

(maailmatasemel digipädevus) välja toodud vaid koostöös HTMiga, puudub otsene viide

MKMi ja töötukassa rollile tööealiste digioskuste arendamisel. Lisaks aitaks eesmärke

seada, kui arengukavas oleks toodud digipädevuste mõõdikud ja soovitud sihttasemed.

Töötukassal on ligipääs suurele osale tööealisest elanikkonnast ning võimekus pakkuda

digikirjaoskuse arendamist tööturuteenuste kaudu. Arvestades, et töötukassa nõukogu on

seadnud prioriteediks IKT-oskuste arendamise, oleks asjakohane luua selgem seos MKMi

ja JDMi vahel tööealiste digioskuste arendamisel.

7) Arengukava juhtimise ja rakendamise korralduse osas on märgitud, et vastutus on JDMil

ning elluviimine toimub digiühiskonna programmi kaudu. Digiühiskonna arengukava 2035

on ambitsioonikas ja horisontaalne, hõlmates palju erinevaid osapooli. Kuna arengukava

1 Statistikaameti andmetel kasutas 65–74-aastastest elanikest internetti 75,8%. Statistikaamet ei avalda andmeid

internetikasutajate osakaalu kohta 75-aastaste ja vanemate elanike seas, kuigi 2025. aasta seisuga on Eestis ligikaudu

133 000 sellesse vanuserühma kuuluvat inimest. 2 Arenguseire Keskus. (2024) Kuidas kaotada digilõhe? Allikas: https://arenguseire.ee/pikksilm/kuidas-kaotada-

digilohe/

3 (4)

visiooni elluviimine toimub läbi ühe programmi, on iga-aastasel tegevuste planeerimisel ja

programmi uuendamisel oluline roll. Meie hinnangul peab arengukava tervikuna ja

digiühiskonna programm seejuures olulisel määral arvestama ja kaasama teisi valdkondi.

Arengukava edukas elluviimine nõuab tugevat sisulist ja laiapõhjalist digiühiskonna

arenguprotsesside juhtimist, et välistada olukorda, kus kitsas koordinatsioon võib

arengukava elluviimist takistama hakata.

8) Eelnõus on teiste valdkondade kaasatuse ja ootuste peatükis rõhutatud koostöö vajalikkust,

kuid kirjeldused on üldised. Ei ole selgelt aru saada, millisel kujul teised

ministeeriumid/valitsemisalad panustavad arengukava eesmärkidesse ja kuidas toimub

sisuline koostöö poliitikakujundajate vahel. Sealhulgas on teiste valdkondadega koostöö

kirjeldamisel lähtutud MKMi näitel positsioonist justkui arengukava elluviija viib tegevusi

ellu kaasates MKMi. Samas tegelikkuses on kirjeldatud koostööpunktid MKMi

vastutusvaldkonda kuuluvad tegevused, kus kaasuvaks osapooleks on JDM. Näiteks on

valdkonna teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamine praeguses sõnastuses

justkui delegeeritud MKMile ja HTMile, kuigi sisuline teemajuht on JDM. Tulenevalt

teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus on JDM kohustus

kavandada ja ellu viia oma valitsemisalale tarvilikku teadus- ja arendustegevust ning

innovatsiooni sh korraldada oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni rahastamist. Seega ei saa nõustuda eelnõus toodud ootusega MKMil ja

HTMil tagada digiühiskonna arenguks vajaliku teadus- ja arendustegevuse püsiva ja

kasvava rahastuse ning osaleda kriitiliste tehnoloogiate kompetentsikeskuste rajamisel.

Samas puudub eelnõus kirjeldus JDM enda teadus- ja arendustegevuse fookustest ja

investeeringutest, mis tagaks digiühiskonna jätkusuutlikkuse, näiteks kvantside ja

postkvantkrüptograafia. Koostöömudelit ja ülesandeid tuleb eelnõus täpsemalt kirjeldada

ja koostöös teiste ministeeriumitega eelnevalt kokku leppida, vastasel juhul tuleb vastavad

punktid eelnõust eemaldada.

9) Arengukava maksumuse prognoos ei anna selget ülevaadet eelarve kujunemisest ega

kirjelda metoodikat, millele prognoos tugineb. Samuti ei sisalda see teiste valitsemisalade

kulude prognoose, vaid seab kohustuse need hiljem ise valitsemisaladel koostada. Selline

lähenemine on riskantne, kuna sellisel juhul puudub ühtne arusaam ja raamistik eelarve

kujundamiseks. Eelnõus tuleb täpsemalt selgitada arengukava prognoosi metoodikat ja

võimalusel kirjeldada, millised investeeringud on juba valdkonda teostatud. Kuivõrd

arengukava visioon suuremal määral ei muutunud, siis on tervitatav ka täiendav selgitus,

kuidas senised investeeringud on visiooni elluviimist toetanud. Juhul kui teiste

valitsemisalade kuludele ei ole katteallikaid, peab olema selge alus täiendava rahastuse

küsimiseks riigieelarvest.

10) Toetame üleminekut pilvelahendustele (mh andmesaatkonnad), mis tagab paindlikkuse ja

kulutõhususe, sh aitab kriitilisi andmeid turvaliselt säilitada väljaspool riiki. Avalikus

sektoris tervikuna pilvelahendustele üleminekul palume ka üle kontrollida, millised on

võimalused pilvelahendustele üleminekul olemasolevaid lepinguid arvestades, sh kuivõrd

saab eelistada Eestis asuvaid pilveservereid.

11) Teeme ettepaneku tuua selgemalt välja arengukava seos üleriigilise planeeringu 2050

ruumivisiooni ja arengusuundadega, et strateegiline ruumiline planeerimine ja

valdkondlikud poliitikad oleks enam integreeritud. Samuti peaksid valdkonnad oma

poliitikate rakendamisel arvestama üleriigilise planeeringu (ÜRP) ruumipoliitika

põhialustega, milles on sõnastatud ruumi kujundamise juhtpõhimõtted3. ÜRP 2050

3 Ruumipoliitika põhialused. Allikas: https://www.riigiplaneering.ee/sites/default/files/documents/2025-

4 (4)

ruumivisiooni ehk 10 toimepiirkonna põhise asustuse mudeli elluviimine eeldab

digitaalsete ühenduste arendamist, et toimepiirkonnad toimiksid. Kaugtöö ja e-teenuste

kättesaadavus peab olema tagatud igas toimepiirkonna punktis. Investeeringud

digitaalsesse taristusse loovad piirkondade vahel sidususe ning soodustavad

majandusaktiivsuse ja töökohtade laiemat jaotumist üle Eesti. Arengukava alameesmärk 2

„Hüperühendustega Eesti“ tugevdab ÜRPis määratud keskusi ja nende toimepiirkondade

konkurentsivõimet. Digitaalse taristu arendamine üle-eestiliselt on üks olulisemaid

valdkondi, mis aitab pidurdada pealinnastumist ja toetada kvaliteetset ettevõtlus- ja

elukeskkonda väljaspool Tallinna regiooni.

12) Tervitame põhimõtteid, mis puudutavad IKT-kulude läbipaistvuse tagamist ja avaliku

sektori arenduste selget ülevaadet. Väga oluline on kulutõhususe vaatest riigisektori IT-

arendustest tervikliku ülevaate omamine ja dubleerimise vältimine.

Kokkuvõttes toetame ambitsioonikat visiooni, kuid peame oluliseks, et elluviimise mehhanismid,

eelarve ja koostöö oleksid selgemalt kirjeldatud. See aitab suurendada arengukava selgust ja

toetada selle tulemuslikku elluviimist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Raiko Puustusmaa

+372 5669 9816 [email protected]

11/V%C3%A4ljavote_ruumipoliitika%20pohialused.pdf