Töövaidluse lahendamise seaduse väljatöötamiskavatsus

Lugupeetud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Edastatud: [email protected]

Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE MTÜ annab tagasisidet töövaidluse lahendamise

seaduse väljatöötamiskavatsuse kohta.

Lähtume seisukohast, et kuigi põhiseaduse § 146 kohaselt mõistab Eestis õigust kohus,

täidavad töövaidluskomisjonid (TVK) praktikas samaväärset funktsiooni. TVK jõustunud

otsus on täitedokument ja sellel on kohtuotsusega võrdne õigusjõud. Sellest tulenevalt

peavad TVK juhatajate ametikohale kehtima kohtunike ja advokaatidega võrreldavad

nõuded pädevusele, sõltumatusele ja töö kvaliteedile.

Pooldame TVK juhatajate värbamisprotsessi sisulist tugevdamist. Lisaks kaasuse

lahendamisele ja vestlusele on põhjendatud kasutada teste, millega hinnatakse

kandidaadi teadmisi tööõigusest, tsiviilõigusest, õiguse üldpõhimõtetest ja

kohtupraktikast. See on eriti oluline, kuna kirjalikus menetluses lahendab töövaidlusi

juhataja üksinda ning ka tavamenetluses ei ole kaasistujatel üldjuhul juriidilist

ettevalmistust.

Toetame TVK juhatajate perioodilist hindamist ja töö kvaliteedi süsteemset tagamist.

Otstarbekas on rakendada advokatuuri täiendusõppega sarnane mudel, kus juhatajad

läbivad regulaarset erialast täienduskoolitust. Mõistlik on võimaldada osalemist ka

advokatuuri koolitustel, eelkõige tsiviilkohtumenetlust ja kohtupraktikat käsitlevatel

koolitustel.

Pooldame alustava TVK juhataja sisseelamise toetamist mentori abiga. Samas leiame, et

kolmeaastane katseaeg on liiga pikk. Kuna TVK juhataja ametiaeg ei ole eluaegne, peab

olema võimalik hinnata ametisse sobivust kogu ametiaja vältel ning oluliste vigade või

korduvate põhjendatud kaebuste korral juhataja ametist vabastada ka muul ajal.

Me ei poolda lahendust, kus TVK juhataja ametist vabastamise ainuotsustusõigus oleks

Tööinspektsioonil. Tööinspektsioon on järelevalveasutus ning Tööinspektsiooni

peadirektori ega muude ametnike pädevusse ei kuulu töövaidluste lahendamine, seega

ei ole ka kunagi hinnatud nende teadmisi ega kogemusi selliste vaidluste lahendamisel.

Eeltoodust tulenevalt ei ole nende teadmised objektiivselt piisavad, et ainuisikuliselt

otsustada TVK juhataja ametisse sobivuse üle. Selline korraldus seaks kahtluse alla

töövaidluskomisjonide sõltumatuse. Ametist vabastamise otsus peab sarnaselt

ametisse nimetamisega põhinema sõltumatu ja professionaalse komisjoni hinnangul,

kuhu on kaasatud kohtute, advokatuuri ja akadeemilise ringkonna esindajad.

2

Samuti ei pea me põhjendatuks kasutada kohtusse pöördumise või nn „tühistatud

otsuste“ statistikat TVK juhataja töö kvaliteedi hindamise alusena. Kohus lahendab

töövaidluse hagimenetluses algusest peale ning sageli teistsugustele tõenditele ja

asjaoludele tuginedes kui TVK. Seetõttu ei peegelda selline statistika juhataja töö

tegelikku kvaliteeti.

Pooldame kavatsust anda töövaidluskomisjonidele pädevus lahendada ka

tööõnnetusest, kutsehaigusest või tööst põhjustatud haigusest tingitud

tervisekahjustuse, kehavigastuse või surma tõttu tekkinud kahju hüvitamise vaidlusi.

Need vaidlused on olemuslikult seotud töösuhte ja tööõigusega ning töövaidluskomisjon

on nende lahendamiseks sobiv ja kättesaadav foorum.

Lugupidamisega

Kai Saard, PARE tegevjuht

PARE tööelu töörühm