Majandus- ja taristuministri 28.10.2020. a määruse nr 64 „Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise metoodika“ muutmine

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Rahandusministeerium

15.01.2026 nr 1-4/26/158

Majandus- ja taristuministri 28.10.2020. a määruse

nr 64 „Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise metoodika“ muutmine

Esitame kooskõlastamiseks majandus- ja taristuministri 28.10.2020. a määruse nr 64 „Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise metoodika“ muutmise eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis

taristuminister

Lisad: 1. Määruse eelnõu

2. Määruse eelnõu seletuskiri

Arvamuse avaldamiseks: Edelaraudtee AS , AS Eesti Raudtee , AS Eesti Liinirongid , Logistika ja Sadamate Liit , Operail OÜ , Enefit Power AS , AS GoRail , Maardu Raudtee AS , Aktsiaselts Sillamäe Sadam , SIA “LDZ Cargo” Eesti filiaal , Skinest Rail AS , Tarbijakaitse ja Tehnilis e

Järelevalve Amet

Indrek Laineveer, 639 7636

[email protected]

EELNÕU

18.12.2025

TARISTUMINISTER

MÄÄRUS

Majandus- ja taristuministri 28.10.2020. a

määruse nr 64 „Raudteeinfrastruktuuri

kasutustasu arvutamise metoodika“ muutmine

Määrus kehtestatakse raudteeseaduse § 98 lõike 7 alusel.

Majandus- ja taristuministri 28. oktoobri 2020. a määruses nr 64

„Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise metoodika“ tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi kasutustasu määraja) hindab enne

kasutustasu määramist raudteeinfrastruktuuriettevõtja kulude põhjendatust tema kasutustasu

määramise eelse liiklusgraafikuperioodi majandusaasta andmete alusel, võttes ühikukulude

arvutamisel arvesse prognoosi, mille periood võib kesta mitu aastat.“;

2) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kasutustasu määraja võib kehtestada lisatasu kuni kolmeks liiklusgraafikuperioodiks,

misjärel kehtestab ta lisatasu uuesti kuni kolmeks liiklusgraafikuperioodiks“;

3) paragrahvi 11 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „kuus kuud“ tekstiosaga „kaheksa kuud“;

4) paragrahvi 12 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „kaks kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust

kehtestab kogu liiklusgraafikuperioodiks“ tekstiosaga „neli kuud enne liiklusgraafikuperioodi

algust kehtestab kuni kolmeks liiklusgraafikuperioodiks“.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kuldar Leis /allkirjastatud digitaalselt/

taristuminister Marten Kokk

kantsler

1

Taristuministri määruse „Majandus- ja taristuministri 28.10.2020. a määruse nr 64

„Raudteeinfrastruktuuri

kasutustasu arvutamise metoodika“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse raudteeseaduse § 98 lõike 7 alusel.

Määrusega antakse õigus määrata raudteeinfrastruktuuri kasutustasu ka pikemaks kui üheks liiklusgraafikuperioodiks ning muudetakse raudteeinfrastruktuuriettevõtja kohustuse tähtaega esitada kasutustasu määrajale tasu määramiseks vajalikud andmed ning kasutustasu määraja ja

teenindusrajatise omaniku kohustuse tähtaega määrata kasutustasu juurdepääsu põhi-, lisa- ja abiteenuste eest, juurdepääsu põhiteenuste lisatasu ning teenindusrajatise kasutustasu.

Eelnõu peamine sihtrühm on raudteeinfrastruktuuriettevõtjad, raudteeveoettevõtjad ning raudteel veetava kauba omanikud.

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu koostamise vajadus on tingitud praeguse regulatsiooni vähesest paindlikkusest, mistõttu raudteeinfrastruktuuri kasutustasu juurdepääsu põhi-, lisa- ja abiteenuste eest, juurdepääsu

põhiteenuste lisatasu ning teenindusrajatise kasutustasu tuleb määrata igal aastal.

Eelnõu eesmärk on anda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile õigus määrata kasutustasu ka pikemaks kui üheks liiklusgraafikuperioodiks ning kohustus teha seda võrreldes praeguse korraga kaks kuud varem, mis võimaldab tagada raudtee kaubaveosektorile

kindlustunde, et tasude ühikumäärad kuni kolmeaastase perioodi jooksul ei muutu, ning anda raudteesektorile rohkem aega raudtee-kaubaveolepingute sõlmimiseks ja reisijate avalikuks

liiniveoks vajaliku eelarve planeerimiseks. See omakorda suurendab eeldatavasti kaubaveomahtusid raudteel ning annab raudtee-ettevõtjatele täpsema teabe eelarve planeerimiseks.

Eelnõuga tehtavad muudatused ei suurenda ettevõtjate ega kodanike halduskoormust.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna raudtee valdkonnajuht Indrek Laineveer (639 7636, [email protected]).

Eelnõu õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Kristel Soodla (605 2124, [email protected]). Eelnõu keeletoimetuse tegi Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge

Mehide ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõukohase määrusega muudetakse

majandus- ja taristuministri 28. oktoobri 2020. a määruse nr 64 „Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise metoodika“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 30.10.2020, 37.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

2

Määruse eelnõu koosneb neljast punktist.

Määruse § 2 lõikest 3 jäetakse välja kasutustasu määraja kohustus hinnata raudteeinfrastruktuuriettevõtja kulude põhjendatust igaks liiklusgraafikuperioodiks eraldi. See võimaldab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil kasutustasu määrajana määrata tasu ka

pikemaks kui üheks liiklusgraafikuperioodiks. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet saab enne otsuse tegemist hinnata, kas tasu määramine on põhjendatud üheks, kaheks või kolmeks

liiklusgraafikuperioodiks. Eri raudteeinfrastruktuuriettevõtjate puhul on võimalik määrata tasu erineva tähtajaga. Rohkem kui üheks liiklusgraafikuperioodiks määratud tasu muutmine on kasutustasu määraja kaalutletud otsus ning on põhjendatud juhul, kui ühikukulude määramisel

aluseks olnud prognoositud ühikute hulk oluliselt muutub. Oluline muutumine eeldab vähemalt 20% ühikute muutumist võrreldes ühikukulude määramisel aluseks olnud prognoositud ühikute

hulgaga. Määruse paragrahvis 3 on sätestatud, et raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu põhiteenuste

kasutada andmise põhjendatud kulud koosnevad kuludest, mis on otseselt seotud rongiliikluse korraldamisega ning millele võib kehtestada lisatasusid. Raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu

põhiteenuste kasutada andmise otsesed kulud arvutatakse Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/909, milles käsitletakse rongiliikluse korraldamisega seotud otseste kulude arvutamise meetodeid (ELT L 148, 13.06.2015, lk 17–22) (edaspidi rakendusmäärus), kohaselt.

Seega puudub seadusandluses võimalus lisaks reguleerida raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu põhiteenuste kasutustasu arvutamise aluseid. Küll näeb aga rakendusmääruse art 5 lõige 1 ette,

et otseste ühikukulude arvutamisel võib prognoosiperiood hõlmata mitut aastat. Kui tasu määratakse pikemaks kui üheks liiklusgraafikuperioodiks, tuleb ühikukulude arvutamiseks prognoosida vastava perioodi ühikute hulk rongkilomeetri, sõidukilomeetri,

brutotonnkilomeetri või nende kombinatsiooni kohta, mille alusel kulusid jaotatakse. Samuti on tähtis, et kasutustasu määraja ajakohastab korrapäraselt otseste kulude arvutamiseks

kasutatavat meetodit, võttes muu hulgas arvesse parimaid rahvusvahelisi tavasid. Lisaks jäetakse määrusest välja kasutustasu määraja kohustus täpsustada kasutustasu aluseks

olevaid kuluandmeid Statistikaameti avaldatud hinnaindeksitega, mis määravad inflatsioonitaseme järgmiseks majandusaastaks, kuna hinnaindekseid ei ole võimalik rakendada

pikemaks kui üheks liiklusgraafikuperioodiks määratava kasutustasu puhul. Määruse § 9 täiendatakse lõikega 11, millega võimaldatakse kasutustasu määrajal kehtestada

lisatasu kuni kolmeks liiklusgraafikuperioodiks. See võimaldab vajadusel tagada eelkõige raudtee kaubaveosektorile kindlustunde, et tasude ühikumäärad kuni kolmeaastase perioodi

jooksul ei muutu, ja sõlmida kauba omanikega pikemaajalisi veolepinguid, mis omakorda suurendab eeldatavasti kaubaveomahtusid raudteel. Kuni kolmeaastase perioodi lõppedes kehtestab kasutustasu määraja uued lisatasud, võttes aluseks raudteeinfrastruktuuriettevõ tja

kasutustasu määramise eelse liiklusgraafikuperioodi majandusaasta andmed.

Määruse § 11 lõikes 1 muudetakse raudteeinfrastruktuuriettevõtja kohustuse tähtaega esitada kasutustasu määrajale tasu määramiseks vajalikud andmed. Uus tähtaeg on kuue kuu asemel kaheksa kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust. See muudatus võimaldab kasutustasu

määrajal omakorda määrata tasu kaks kuud varem, mis on raudteesektorile oluline raudtee- kaubaveolepingute sõlmimiseks ja reisijate avalikuks liiniveoks vajaliku eelarve

planeerimiseks.

3

Määruse § 12 lõikes 1 muudetakse kasutustasu määraja ja teenindusrajatise omaniku kohustuse

tähtaega määrata kasutustasu juurdepääsu põhi-, lisa- ja abiteenuste eest, juurdepääsu põhiteenuste lisatasu ning teenindusrajatise kasutustasu. Uue regulatsiooni kohaselt tuleb tasu

määrata neli kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust. See tasust teadasaamise lisaaeg on raudteesektorile oluline raudtee-kaubaveolepingute sõlmimiseks ja reisijate avalikuks liiniveoks vajaliku eelarve planeerimiseks.

Ühtlasi antakse kasutustasu määrajale võimalus kehtestada tasu kuni kolmeks

liiklusgraafikuperioodiks.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul on kaudne puutumus Euroopa Liidu õigusega. Määruse valdkonda reguleerivad

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32–77), muudetud direktiiviga (EL) 2016/2370 (ELT L 352, 23.12.2016, lk 1–17) ja komisjoni delegeeritud otsusega (EL) 2017/2075 (ELT L

295, 14.11.2017, lk 69–73), ning Euroopa Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/909, milles käsitletakse rongiliikluse korraldamisega seotud otseste kulude arvutamise meetodeid (ELT L

148, 13.06.2015, lk 17–22). Euroopa Liidu õigus ei sätesta otseselt, kui pikaks ajaks võib määrata kasutustasu juurdepääsu põhi-, lisa- ja abiteenuste eest, juurdepääsu põhiteenuste lisatasu ning teenindusrajatise kasutustasu, kuid igal juhul tuleb arvestada kohustusega

ajakohastada otseste kulude arvutamiseks kasutatavat meetodit ning vaadata lisatasu määramisel üle turusegmentide loetelu vähemalt iga viie aasta järel.

4. Määruse mõjud

4.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Määrusega ei kaasne sotsiaalseid ega demograafilisi mõjusid.

4.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Määrusega ei kaasne mõjusid riigi julgeolekule ja välissuhetele.

4.3. Majanduslik mõju

Kuna määrusest jäetakse välja kasutustasu määraja kohustus täpsustada kasutustasu aluseks olevaid kuluandmeid Statistikaameti avaldatud hinnaindeksitega, võib kõrge inflatsiooni perioodil esineda olukordi, kus raudteeinfrastruktuuriettevõtja saab praegusest väiksema tulu

madalamate ühikuhindade tõttu, kuid selle kompenseerib eeldatavasti suurem kaubaveomaht, mille annab pikemaajaliste veolepingute ja fikseeritud ühikuhindade võimalus. Lisaks on RdtSi

§ 73 lõike 5 kohaselt riigil kohustus tagada, et tavapärastes äritingimustes on avalikku raudteed majandava raudteeinfrastruktuuriettevõtja tulud, mille moodustavad raudteeinfrastruktuuri kasutustasud, muust majandustegevusest saadud kasum ja riigi või muude isikute eraldatud

vahendid, ning raudteeinfrastruktuurikulud viieaastase perioodi arvestuses tasakaalus.

4.4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Määrusega kaasneb riigiasutuste korraldusele väheoluline positiivne mõju. Kuna määrusega antakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile õigus määrata kasutustasu ka pikemaks

ajaks kui üheks liiklusgraafikuperioodiks, väheneb selle rakendamisel ameti töökoormus kasutustasu määrajana.

4

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei teki riigile eeldatavasti lisatulu ega -kulu. Küll aga võib aastati erineda vajadus tagada avalikku raudteed majandava raudteeinfrastruktuuriettevõtja tulude ja kulude tasakaal.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. Kuna kasutustasu määraja kehtestab järgmised tasud 2026. aasta detsembris algavaks liiklusgraafikuperioodiks, siis ei ole sätete rakendamiseks vajalik täiendav

üleminekutähtaeg.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Edelaraudtee ASile, ASile Eesti

Raudtee, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, ASile Eesti Liinirongid, Logistika ja

Sadamate Liidule, SIA „LDZ Cargo“ Eesti filiaalile, ASile Sillamäe Sadam, ASile Skinest Rail,

Enefit Power OÜ-le, ASile GoRail, Maardu Raudtee ASile ning OÜ-le Operail eelnõude

infosüsteemi (EIS) kaudu. Avalikul konsultatsioonil esitatud arvamusi ja nendega arvestamist

kajastatakse pärast kooskõlastusringi määruse eelnõu seletuskirja lisas.