| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-3/3088-4 |
| Registreeritud | 15.01.2026 |
| Sünkroonitud | 16.01.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 1.2-3/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kliimaministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
| Vastutaja | Kaidi Meristo (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Kliimaministeerium [email protected]
Teie 09.12.2025 nr 1-4/25/5406, KLIM/25-1366/-1K/
Meie 15.01.2026 nr 1.2-3/3088-4
Tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu kooskõlastamine
Lugupeetud minister
Olete Sotsiaalministeeriumile esitanud kooskõlastamiseks tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu. Hindame kõrgelt, et eelnõus on kesksel kohal ohutus ning riskipõhine lähenemine. Samas näeme, et rahvatervise ja elanikkonna tervisekaitse aspektid on eelnõus käsitletud valdavalt kaudselt ning peamiselt TTJA-keskse käsitluse raames. Selleks et tagada tervisekaitse küsimuste selgus ja vältida võimalikke rakenduslikke lünki, peame vajalikuks täpsustada mitmeid teemasid rollide, vastutuse ja koostöömehhanismide osas. Eeltoodust
tulenevalt kooskõlastame eelnõu alljärgnevate märkustega.
1) Eelnõu ja seletuskiri käsitlevad põhjalikult tuuma- ja kiirgusohutust, kuid elanikkonna
tervisekaitse on käsitletud kui ohutuse tagamise kaudne tulemus, mitte eraldiseisev
eesmärk. Risk on, et pikaajaliste madaladoosiliste kiirgusmõjude, haavatavate rühmade
(lapsed, rasedad, krooniliste haigustega inimesed), psühhosotsiaalsete tervisemõjude
süsteemne käsitlus jääb ebapiisavaks.
Palume seaduses või seletuskirjas täpsustada:
• elanikkonna tervisemõjude hindamise ja jälgimise rolli kogu tuumakäitise elukaare vältel;
• pikaajalise terviseseire vajadust ka pärast käitamise lõppu ja dekomissioneerimist.
2) Eelnõu määrab keskseks pädevaks asutuseks TTJA ning näeb ette teiste asutuste
kaasamise, kuid Terviseameti roll rahvatervise ja elanikkonna tervisekaitse kontekstis ei
ole selgelt määratletud. Selline regulatsioon võib kaasa tuua vastutuse hajumise TTJA,
Keskkonnaameti, Päästeameti ja Terviseameti vahel. Samuti ebaselguse, kes vastutab
elanikkonna tervisenõustamise, joodiprofülaktika ning terviseandmete tõlgendamise ja
kommunikatsiooni eest hädaolukorras.
Palume eelnõus:
• selgemalt määratleda Terviseameti rolli rahvatervise, terviseriskide hindamise ja
elanikkonna kaitse küsimustes;
• kirjeldada koostöömehhanismid (sh andmevahetus ja otsustusahelad) TTJA ja
Terviseameti vahel.
3) Eelnõu näeb ette kiirgusseire ja varajase hoiatamise süsteemi, kuid seireandmete
kasutamist rahvatervise otsuste tegemiseks ei ole reguleeritud.
Palume selgemalt:
• siduda kiirgusseire andmed rahvatervise seire ja otsustustoega;
2
• reguleerida Terviseameti rolli andmete tõlgendamisel ja tervisemõjude hindamisel.
4) Eelnõu ei kirjelda tuumajaamaga kaasnevaid tervishoiu-alaseid ülesandeid, nende
vastutuse jaotust erinevate (peamiselt SoM) haldusala asutuste vahel. Need ülesanded
ja vajaliku valmisoleku nõuded tulevad IAEA-lt (peamiselt IAEA GSR osa 7 nõue 12).
Eelnõu § 8 lg 2 p 12 ei tulene selgelt, et eelviidatud ülesanne on pädeval asutusel ehk
TTJA-l. Palume eelnõud vastavalt täpsustada.
5) Eelnõu § 14 lg 1 punktis 2 on sätestatud, et positiivset eelhinnangut ei anta, kui mh
tulevane käitleja või tema majandustegevus ei vasta ühele või enamale positiivsele
eelhinnangu andmise eeldusele. Jääb arusaamatuks, kas positiivse eelhinnangu
andmisest keeldumiseks piisab ühe puuduse esinemisest või on mõningatel juhtudel
(sellisel juhul millistel juhtudel?) negatiivse eelhinnangu andmiseks vajalik rohkem kui
ühe puuduse olemasolu. Palume eelnõu vastavalt muuta või täpsustada.
6) Eelnõu § 27 lg 2 soovitakse kaitsta inimese tervist, keskkonda, tuumaohutust ja
tuumajulgeolekut, eelnõu § 30 lg 5 ja § 86 soovitakse kaitsta ka inimese elu. Palume
kaaluda § 27 lg 2 sõnastuse täiendamist järgmiselt: „Kui loa omaja ei täida lõikes 1
sätestatud kohustust või kui loa omaja tegevusetus võib ohustada inimese elu, tervist,
keskkonda, tuumaohutust või tuumajulgeolekut, võib pädev asutus rakendada
asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.“
7) Eelnõu § 51 sätestab, et käitamisloa omajal peab olema riskianalüüsil põhinev
tuumakäitise hädaolukorra lahendamise plaan, mis tagab reageerimise, teavitamise,
koostöö ning inimeste kaitse hädaolukorra ajal ja järel. Seletuskiri toob
koostööpartnerina välja ka Terviseameti. Palume seletuskirjas täpsustada sätte seost
kiirgusseaduse § 30 regulatsiooniga, mille kohaselt Keskkonnaamet, eelnõu jõustudes
TTJA, ja Terviseamet edendavad oma pädevuse piires kiirgusteadlikkust, heade
praktikavõtete kasutamist ja kiirgusohutuse põhimõtete järgimist ning jagavad
asjakohast juhend- ja ohutusteavet.
8) Eelnõu § 109 punktiga 1 asendatakse kiirgusseaduse tekstis sõna „Keskkonnaamet“
sõnadega „pädev asutus“ vastavas käändes. Vastavalt eelnõu §-le 7 on kiirgus- ja
tuumaohutusalase tegevuse pädev asutus TTJA. Seoses nimetatud muudatusega tuleb
muuta ka tervise- ja tööministri 19. detsembri 2018. a määrust nr 71 „Meditsiinikiirituse
protseduuride ja kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused“. Palume
eelnõu seletuskirja vastavalt täiendada.
Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|