Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Gerly Karjat

Tallinna Vangla

[email protected]

/*Teie 16.12.2025 Meie 15.01.2026 nr 2.3-8/26/4095-3

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles palute selgitada, kas tervishoiuteenuse

osutajal on õigus keelduda kriminaalhooldusaluse kohta info väljastamisest, kui vastav õiguslik

alus andmete saamiseks on välja toodud kriminaalhooldusseaduse §-s 4.

Esmalt selgitame, et igasuguseks isikuandmete töötlemiseks (sh andmete vaatamine, päringute

tegemine jms) peab lähtuvalt isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) artiklist 6 esinema õiguslik

alus. Eriliigiliste isikuandmete töötlemisel on lisaks vajalik, et esineks üks IKÜM artikkel 9 lõikes

2 toodud punktidest, mis lubaks eriliigilisi (antud juhul terviseandmeid) töödelda, ning muul juhul

on eriliigiliste andmete töötlemine keelatud. Terviseandmed on isiku füüsilise ja vaimse tervisega

seotud isikuandmed, sealhulgas temale tervishoiuteenuste osutamist käsitlevad andmed, mis

annavad teavet tema tervisliku seisundi kohta (IKÜM artikkel 4 p 15).

Võlaõigusseaduse § 768 lõike 1 kohaselt peavad tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiuteenuse

osutamisel osalevad isikud hoidma saladuses neile tervishoiuteenuse osutamisel või tööülesannete

täitmisel teatavaks saanud andmeid patsiendi isiku ja tema tervise seisundi kohta, samuti

hoolitsema selle eest, et tervishoiuteenuse osutamist kajastavates dokumentides sisalduvad

andmed ei saaks teatavaks kõrvalistele isikutele, kui seaduses või kokkuleppel patsiendiga ei ole

ette nähtud teisiti.

Seadusest tulenev alus terviseandmete väljastamiseks võib olla kahetine – kas andmete avaldamist

lubav või selleks kohustav. Kohustus patsiendisaladuse avaldamiseks võib tuleneda mõnest

valdkondlikust õigusaktist. Sellisel juhul on seadusandja otsustanud, et avalik huvi on olulisem

patsiendi huvist hoida tervishoiuteenuse osutamise käigus avaldatud andmed saladuses, nt

abivajavast lapsest teavitamise kohustus (lastekaitseseadus § 27 lg 1).2 Samas lubav alus saladuse

hoidmise kohustusest kõrvalekaldumiseks saab olla nt vastamisel vanglateenistuse nõudele seoses

neile seadusega pandud ülesannete täitmisega (kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 4).

KrHS § 41 täpsustab, et kriminaalhooldajal on õigus töödelda kriminaalhooldusaluse ning

kriminaalhooldusalusega seotud isikute isikuandmeid, sealhulgas seaduses sätestatud juhtudel

eriliiki isikuandmeid. KrHS ise neid juhtumeid, millal on õigus eriliiki isikuandmed töödelda, ette

ei näe. Küll aga täpsustab § 41 lg 2, et kriminaalhooldaja tegevus loetakse õiguskaitseasutuse

tegevuseks isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 13 lõike 2 tähenduses ning isikuandmete

töötlemisel lähtutakse õiguskaitseasutustele kehtestatud sätetest.

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&from=ET 2 RK lahend 1-20-5071 (1.04.2022), p. 20 jj.

2 (3)

Seega kehtib kriminaalhoolduse läbiviimisel isikuandmete töötlemise alusena mitte IKÜM, vaid

õiguskaitseasutuste tegevust reguleeriv IKS-i 4. peatükk (§§ 12–50). See sisaldab erisätteid, mis

reguleerivad isikuandmete töötlemist õiguskaitseasutuse poolt süüteo tõkestamisel, avastamisel ja

menetlemisel ning karistuse täideviimisel. Need sätted tulenevad õiguskaitseasutuste direktiivi3

ülevõtmisest ja regulatsioon kehtib asutustele, kellel on vastav pädevus.

Arvestades õiguskaitseasutuste andmetöötluse eripära näeb direktiivi artiklist 10 üle võetud IKS §

20 ette, et eriliiki isikuandmete töötlemine on lubatud ainult juhul, kui esineb üks järgmistest

alustest:

1) töötlemise lubatavus on sätestatud õigusaktis;

2) töötlemine on vajalik andmesubjekti või teise füüsilise isiku eluliste huvide kaitseks või

3) töödeldakse isikuandmeid, mille andmesubjekt on ise ilmselgelt avalikustanud.

KrHS § 26 lg 5 täpsustab, et kriminaalhoolduse teostamiseks vajalikke andmeid töödeldakse

vangistusseaduse (VangS) §-de 51–54 kohaselt. VangS vastavad sätted reguleerivad vangiregistri

andmekogu pidamist ning mh on andmekogu eesmärk tagada kriminaalhoolduse täideviimisega

seonduvate ülesannete täitmine. VangS § 53 kohaselt kantakse vangiregistrisse ka teave

kinnipeetava, arestialuse, vahistatu või kriminaalhooldusaluse terviseseisundi, sealhulgas tema

sõltuvuskäitumise ja tervisest tulenevate piirangute kohta. Vangiregistri põhimäärus4 täpsustab

andmekoosseisu ning ühtlasi on määruse kohaselt andmeandjateks ka tervishoiuteenuse osutajad

(määruse § 4 lg 3), kes peavad registrisse sisestama kindlaid tervishoiuteenuse osutamisega

seonduvaid andmeid.

Isikuandmete töötlemisel peab lähtuma mh ka eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtetest

(IKS § 14). See tähendab, et andmeid peab töötlema (nt koguma) ainult nii palju, kui on vajalik

eesmärgi täitmiseks ja nii minimaalselt kui võimalik. Kuivõrd eelnevast tulenevalt on seadusega

ette nähtud andmekoosseis, mis kantakse vangiregistrisse tervishoiuteenuse osutajate poolt

kriminaalhooldusaluse terviseseisundi kohta ning mida saab mh kasutada

kriminaalhooldusülesannete täitmiseks, siis sel juhul terviseandmete koosseis ja nende töötlemise

eesmärk nähtub olevat piiritletud seadusega.

Seoses õiguslike alustega toome välja AKI seisukoha, et õiguskaitseasutuste tegevuse (IKS 4. ptk)

käigus tuleks isiku terviseandmeid töödelda eelkõige seaduse alusel. Inimese nõusoleku andmine

oma terviseandmete avaldamiseks õiguskaitseasutusele kriminaalhoolduse läbiviimiseks ei ole

välistatud, kuivõrd see kuulub isiku enda või tema seadusliku esindaja otsustuspädevusse. Seda

aga ainult juhul, kui on tagatud nõusoleku kehtivus5. See tähendab, et igal üksikjuhul peab olema

selgelt määratletud ning inimesele selgitatud, millistele adressaatidele ning millises ulatuses tema

andmeid avaldada soovitakse ning milliste riskidega tuleb arvestada, st nõusolek peab olema

selgesõnaline, vabatahtlik, konkreetne, teadlik ning üheselt mõistetav. IKÜM art 7 lg 1 näeb ette,

et kui isikuandmete töötlemine põhineb nõusolekul, peab vastutaval töötlejal ehk antud juhul

andmete avalikustajal olema võimalik tõendada, et andmesubjekt on nõustunud oma

terviseandmete avaldamisega, st just isikuandmete väljastaja kohustuseks on veenduda, et

nõusolek vastab IKÜM-s sätestatud nõuetele. Juhul, kui tervishoiuteenuse osutajale esitatakse

patsiendi nõusolek kolmanda isiku poolt (nt kriminaalhooldusametnik), puudub tervishoiuteenuse

osutajal kui andmete vastutaval töötlejal võimalus kontrollida (ning vajaduse korral ka tõendada),

et isik on andnud eeltoodud nõuetele vastava nõusoleku.

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/680, 27. aprill 2016, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses

pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele

võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega

tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK, 27. aprill 2016. 4 VangS § 51 lg 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse määrus. Vastu võetud 01.03.2018 nr 19. 5 IKÜM seab terviseandmete, kui eriliiki isikuandmete, töötlemise nõusolekule selged kriteeriumid. Nõusolek on

kehtiv juhul, kui see on vabatahtlik, konkreetne, teadlik, ühemõtteline ja selgesõnaline tahteavaldus (art 4 p 15 ja pp

32). Vt nõusoleku kohta täpsemalt Euroopa Andmekaitsenõukogu suunistest 05/2020 määruse (EL) 2016/679

kohase nõusoleku kohta.

3 (3)

Üldiselt peaks aga isikuandmete töötlemine õiguskaitseasutuste tegevuse raames toimuma seaduse

alusel seadusandja poolt määratud piirides ning terviseandmete avaldamine nõusoleku alusel peaks

jääma erandlikuks võimaluseks.

Täiendavalt selgitame, et kriminaalhooldusega seonduvat koordineerib seadusandluse tasandil

Justiits- ja Digiministeerium, mistõttu soovitame pöörduda õiguslikult ebaselgete küsimustega,

mis puudutavad kriminaalhooldusaluse eriliiki andmete töötlemist laiemalt kui seadusega ette

nähtud, ka ministeeriumi poole. AKI ei saa anda tõlgendusi või selgitusi kriminaalhoolduse

sisulise täideviimise kohta. AKI saab selgitada eelkõige isikuandmete töötlemisele kehtestatud

nõudeid.

Loodame, et meie selgitustest oli abi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kirsika Kuutma

jurist

peadirektori volitusel