Kriminaalmenetluse 24230150741 lõpetamise määrus

1 (5)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 18.12.2025, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Deniss Medvedev

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 24230150741

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 197 lg 1

Kahtlustatava nimi: xxx (isikukood xxx)

1. Kriminaalasjas nr 24230150741, mille menetlust alustati 05.06.2024, kuulati 03.09.2024

kahtlustatavana üle xxx, kellele esitati kahtlustus karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 197 lg 1

ettenähtud kuriteo toimepanemises, s.t töötervishoiu- ja tööohutusnõuete eiramises, millega on

ettevaatamatusest tekitatud raske tervisekahjustus /kriminaaltoimiku köide 3, toimikulehed

187-189; edaspidi lühendatud kujul kd 2, tl 187-189/. Kuritegu, mille toimepanemises on

praeguseks kogutud tõendite põhjal alust kahtlustada xxx, seisnes kokkuvõtvalt selles, et

05.06.2024 Tallinnas xxx tn x asuva kütuseterminali territooriumil, kus xxx OÜ teostas

töövõtulepingu alusel ehitustöid ehk kütusemahutite heitgaasi puhasti paigalduse ja

toetussüsteemide väljaehituse töid, korraldasid xxx OÜ-s töötav, eelnimetatud ehitustöid juhtiv

ja sellega seotud tööohutuse tagamise eest vastutav xxx ning teda eelnimetatud ehitustööde

teostamisel abistav xxx OÜ töötaja xxx elektrikeevitustööde tegemist kütusemahuti nr 302

katusel, millega nad tekitasid ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse mahuti katusel töötanud

torulukksepale xxx (xxx). xxx ja xxx korraldatud elektrikeevitustööde tulemusena süttisid

mahutis olevast kütteõlist eraldunud aurud ning mahuti sees toimus plahvatus. Plahvatuse

tagajärjel sai kannatanu xxx eluohtlike tervisekahjustuste hulka kuuluvaid pea (sh näo), kaela,

kehatüve ja ülajäsemete naha leekpõletusi, mille tüsistustena tekkis kannatanul septitseemia

koos septilise šokiga. Korraldades kütteõli sisalduva kütusemahuti katusel tuletööde hulka

kuuluvaid elektrikeevitustöid, rikkusid xxx ja xxx tööohutusnõudeid, mis tulenevad eeskätt

töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12 lg-st 1, Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 määruse nr

377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ § 12 lg-test 1 ja 4, tuleohutuse seaduse § 12

lg 1 p-st 2 ning siseministri 07.09.2010 määruse nr 47 „Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded“

§-st 3, § 5 lg-st 1, lg 5 p-st 2, lg-st 6, § 7 lg 1 p-st 2, lg 5 p-st 1.

2. Seonduvalt eelkirjeldatud kuriteosündmusega esitati käesolevas kriminaalasjas kahtlustus

KarS § 197 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ka xxx, kes kuulati kahtlustatavana üle

05.09.2024 /kd 3, tl 174-177/ ja kelle suhtes on kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 7 alusel

praeguseks lõpetatud, mille kohta koostas prokuratuur 18.12.2025 kriminaalmenetluse osalise

lõpetamise määruse.

3. Prokurör, vaadanud läbi kriminaalasja materjalid, leiab, et menetlus käesolevas

kriminaalasjas tuleb lõpetada KrMS § 202 lg 7 alusel, s.t seetõttu, et puudub avalik

menetlushuvi ning kahtlustatava süü ei ole suur. Praeguse seisuga on xxx ainus kahtlustatav

kriminaalasjas nr 24230150741. Käesoleva määruse koostamisega xxx kahtlustatava staatus

lõpeb. Langetades otsust lõpetada kriminaalmenetlust KrMS § 202 lg 7 alusel, lähtus prokurör

eeskätt järgmistest asjaoludest ja kaalutlustest.

18.12.2025 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 24230150741

2 (5)

Kuriteo raskust ühiskonnas omaksvõetud väärtushinnangute kontekstis määrab seadusandja,

kes teeb seda esmajoones asjakohase karistuse liiki ning selle alam- ja ülemmäära

karistusseadustiku eriosas sätestamise teel. Seda arvestades, tuleb kuriteo raskuse hindamisel

eeskätt vaadata selle kuriteo toimepanemise eest ettenähtud karistust ehk karistusseadustiku

eriosa asjakohases paragrahvis sätestatud karistuse liiki ning selle alam- ja ülemmäära. xxx

kahtlustatakse teise astme kuriteo toimepanemises, mis on vastavalt KarS § 197 lõikele 1

karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Vangistuse alammäära

viidatud seadusesättes ettenähtud ei ole. Arvestades KarS § 44 lg 1 ja 45 lg 1 sätestatut,

tähendab see seda, et minimaalse karistusena KarS § 197 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise

eest võimaldab seadus mõista kolmekümne päevamäära suuruse rahalise karistuse või

kolmekümnepäevase vangistuse. Selline karistusraam osutab sellele, et seadusandja hinnangul

ei pruugi kõnealuse kuriteo toimepanija süü olla suur.

Subjektiivse koosseisu tunnuste poolest (KarS § 12 lg 2) eeldab kõnealune kuritegu tagajärje

ehk inimesele tekitatud raske tervisekahjustuse suhtes ettevaatamatust (KarS § 18), mille puhul

kahtlustatav kuriteokoosseisu realiseerimise poole ei pürgi ega soovi tagajärje saabumist. See

osutab sellele, et õiguslikult hinnatuna ei ole kahtlustatava süü praegusel juhul suur. Siinkohal

arvestab prokurör ka seda, et ehkki tööohutusnõuete rikkumisest tingitud plahvatus toimus

kütuseterminalis, tekkisid praegusel juhul lisaks koosseisulisele kahjule (raske terviskahjustus

kannatanul) kahjustused vaid ühel kütusemahutil, mille sees toimuski plahvatus, ning

ulatuslikumaid kahjustusi kütuseterminalile ega selle ümbruskonnale tekitatud ei olnud.

Kahtlustatavana ülekuulamisel 03.09.2024 avaldas xxx ülekuulamise alguses mh järgmist:

„kahtlustuses kirjeldatud tegu olen ma toime pannud, kuid ma ei teinud seda tahtlikult“ /kd 3,

tl 189/. Ehkki väites ülekuulamisel seda, et tööohutusnõudeid ei ole ta rikkunud tahtlikult, eitab

xxx sisuliselt oma süüd KarS § 197 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises, mis eeldab tahtlust

tööohutusnõuete eiramise suhtes, arvestab prokurör siiski seda, et olles teinud ülekuulamise

alguses eeltoodud avalduse, andis xxx seejärel ütlusi, kus ta prokuröri hinnangul avameelselt

kirjeldas kuriteosündmusega seotud asjaolusid, sh tema enda tegevust puudutavaid asjaolusid,

millele on üles ehitatud temale esitatud kahtlustus. Arvestades kahtlustatava õigust keelduda

ütluste andmisest (KrMS § 34 lg 1 p 1), loeb prokurör sellist kahtlustatava avameelsust ja ausate

ütluste andmist süüd vähendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 2 tähenduses.

Eeltoodule lisaks avaldas kahtlustatav xxx valmisolekut hüvitada kannatanule kahju vastavalt

tsiviilhagile, mille kannatanu xxx esitas käesoleva kriminaalasja raames 16.12.2025 (vt allpool

punkt 4.2). Kahtlustatava valmidus hüvitada kahju vastavalt kannatanu esitatud tsiviilhagile, on

käsitletav süüd vähendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 2 mõttes, s.t kahju vabatahtliku

hüvitamisena.

Arvestades eeltoodud asjaolusid nende kogumis, asub prokurör seisukohale, et kahtlustatava

xxx süü ei ole niivõrd suur, et nõuaks ilmtingimata temale süüdistuse esitamist ja tema

karistamist kohtu poolt.

See, et kahtlustatava xxx süü ei ole suur, räägib selle kasuks, et tema osas puudub käesolevas

kriminaalasjas avalik menetlushuvi. Avaliku menetlushuvi puudumisele osutavad ka

kahtlustatava xxx karistusregistri andmed /kd 3, tl 199, 220/, millest nähtuvalt

kriminaalkaristusi ei ole tal kunagi olnud ning tema viimane väärteokaristus on aastaid tagasi

arhiveeritud (ei ole kehtiv), mis annab alust arvata, et kahtlustatav xxx on suuteline tegema

nüüd vajalikud järeldused ja edaspidi õiguskuulekalt käituma ilma, et talle oleks esitatud

süüdistus kuriteo toimepanemises ja mõistetud kuriteo toimepanemise eest karistus kohtu poolt.

Seda järeldust kinnitab ka see, et xxx inkrimineeritava kuriteo toimepanemisest on praeguseks

möödunud üle pooleteist aasta ning selle aja jooksul ei ole ta prokuratuuri infosüsteemi PRIS

andmete kohaselt enam käitunud viisil, mis oleks andnud alust kahtlustada teda uue kuriteo

toimepanemises. Viisil, mis oleks andnud alust kahtlustada teda uue kuriteo toimepanemises,

ei ole xxx käitunud ka enne kuritegu, mis inkrimineeritakse talle käesolevas kriminaalasjas.

18.12.2025 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 24230150741

3 (5)

Avaliku menetlushuvi hindamisel tuleb muude asjaolude kõrval arvestada ka kannatanu

arvamust kriminaalasja kohtuvälisest lahendamisest KrMS § 202 lg 7 alusel, ehkki viidatud

paragrahv ei nõua kriminaalmenetluse lõpetamiseks ei kannatanu nõusolekut ega temalt

arvamuse küsimist. Kriminaalmenetluse läbiviimine, sh kriminaalasja kohtusse saatmine ei ole

kunagi eesmärk iseenesest. Üks kriminaalmenetluse eesmärke on õigusrahu taastamine, mille

üheks eelduseks on kannatanu sisuline kaasamine kriminaalasja menetlusse ning tema huvide

ja arvamuse arvestamine oluliste menetlusotsuste langetamisel. Sellest lähtuvalt teatas prokurör

enne kriminaalmenetluse lõpetamist kannatanule, et prokuratuur kaalub käesoleva

kriminaalasja menetluse lõpetamist KrMS § 202 lg 7 alusel, selgitades nimetatud sätte sisu ja

sellega seonduvaid menetlusõiguslikke detaile, sh kahtlustatavatele pandavate kohustuste ja

kriminaalmenetluse uuendamisega seonduvat. Olles neid selgitusi ära kuulanud, avaldas

kannatanu, et ta ei pea kriminaalasja kohtusse saatmist ja võimaliku süüdimõistva otsusega xxx

(ja teisele kahtlustatavale) mõistetavat karistust vajalikuks ning tema kui kannatanu jaoks on

vastuvõetav kriminaalasja lahendamine kohtuväliselt KrMS § 202 lg 7 alusel ehk prokuratuuri

poolt koostatava määrusega, millega kriminaalmenetlus kahtlustatava xxx (ja teise

kahtlustatava) suhtes lõpetatakse ning xxx (ja teisele kahtlustatavale) pannakse kohustused

vastavalt KrMS § 202 lõikele 2 /kd 3, tl 208-212/.

Arvestades eeltoodud asjaolusid ja kaalutlusi nende kogumis, asub prokurör seisukohale, et

kahtlustatava xxx süü ei ole suur ning avalikku menetlushuvi tema suhtes ei esine, millest

tulenevalt võib kahtlustatava xxx suhtes lõpetada kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 7 alusel.

Kahtlustatav xxx andis selleks 16.12.2025 oma nõusoleku /kd 3, tl 216/.

4. KrMS § 202 lg 2 p 1 kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetamise korral panna kahtlustatava

nõusolekul temale kohustused tasuda määratud tähtajaks kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada

kuriteoga tekitatud kahju. Nende kohustuste täitmise maksimaalse tähtajana on KrMS § 202 lg

2 lauses 1 sätestatud kuus kuud.

4.1. Riigil on käesolevas kriminaalasjas tekkinud KrMS § 173 lg 1 p 1, § 175 lg 1 p 3 ettenähtud

kriminaalmenetluse kulu summas 155 eurot, milleks on kannatanu suhtes tehtud kohtuarstliku

ekspertiisi maksumus (ekspertiisiakt 22.07.2024 nr xxx; kd 1, tl 121-125). Arvestades seda, et

kahtlustatavale xxx pandi 18.12.2025 kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusega

kohustus hüvitada riigile pool eelnimetatud summast ehk 77,50 eurot, kohustab prokurör

kahtlustatavat xxx hüvitama riigile eelnimetatud summa ülejäänud osa ehk samuti 77,50 eurot

ühe kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. Nimetatud kohustus pannakse

kahtlustatavale xxx tema nõusolekul, mille ta andis 16.12.2025 /kd 3, tl 216/.

4.2. Lisaks kriminaalmenetluse kulude tasumise kohustusele võib KrMS § 202 lg 2 p 1 kohaselt

kriminaalmenetluse lõpetamise korral panna kahtlustatava nõusolekul temale kohustuse

hüvitada kuriteoga tekitatud kahju.

16.12.2025 esitas kannatanu käesoleva kriminaalasja raames tsiviilhagi kahtlustatavate xxx ja

xxx vastu varalise kahju hüvitamiseks summas 8879,60 eurot ja mittevaralise kahju

hüvitamiseks summas 10 000 eurot /kd 1, tl 111-123/. Seega nõuab kannatanu kahtlustatavatelt

kahju hüvitamist kogusummas 18 879,60 eurot. Arvestades seda, et kahtlustatavale xxx pandi

18.12.2025 kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusega kohustus hüvitada kannatanule

pool eelnimetatud kahjusummast ehk 9439,80 eurot, kohustab prokurör kahtlustatavat xxx

hüvitama kannatanule kahjusumma ülejäänud osa ehk samuti 9439,80 eurot viie kuu jooksul

alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. Nimetatud kohustus pannakse kahtlustatavale xxx

tema nõusolekul, mille ta andis 16.12.2025 /kd 3, tl 216/.

5. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel võib kriminaalmenetluse lõpetamise korral panna kahtlustatava

nõusolekul temale kohustuse maksta määratud tähtajaks kindel summa riigituludesse või KrMS

§ 202 lg 2 p 3 alusel teha 10-240 tundi üldkasulikku tööd. Tegemist on üldjoontes võrdväärsete

alternatiividega, millest praegusel juhul, arvestades muu hulgas kahtlustatava andmeid

töötamise registris /kd 3, tl 187, 205-207, 221/, on prokuröri hinnangul asjakohane makse

18.12.2025 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 24230150741

4 (5)

riigituludesse. Sellest lähtuvalt kohustab prokurör kahtlustatavat xxx maksma riigituludesse

2000 eurot kuue kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest, arvestades seejuures

kogumis kõiki eeltoodud asjaolusid ja kaalutlusi, millele prokurör tugines kahtlustatava süü

hindamisel ja avaliku menetlushuvi puudumise tuvastamisel, ning võttes samuti arvesse

kahtlustatavale pandavate muude rahaliste kohustuste suurust (rahalised kohustused

kogusummas 9517,30 eurot), tema sissetulekut /kd 3, tl 200/ ja temal ühe ülalpeetava olemasolu

/kd 3, tl 204/.

6. Arvestades KrMS § 213 lg 5 alusel antud riigi peaprokuröri 15.03.2022 juhise nr RP-1-2/22/1

(muudetud 19.12.2024) punktis 2.7 sätestatut (juhis on avalikult kättesaadav prokuratuuri

veebilehel: https://www.prokuratuur.ee/sites/default/files/documents/2025-

05/Oportuniteedijuhis%2019.12.24.pdf) koostoimes ravikindlustuse seaduse § 26 lõikega 1,

saadetakse käesoleva määruse koopia lisaks KrMS § 206 lg 2 p-des 2 ja 3 nimetatud isikutele

ka Tervisekassale.

7. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et 05.06.2024 haiglasse toimetatud kannatanult xxx võeti

hoiule püksid, vasaku jala jalanõu, parema jala jalanõu, sokid ja aluspüksid, mis anti samal

päeval üle Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuurile /kd 1, tl 81/, kus need asjad on

praeguse seisuga jätkuvalt hoiul, mille kohta on vormistatud 14.11.2025 äravõetud esemete

üleandmise-vastuvõtmise akt nr xxx /kd 1, tl 82/. 15.12.2025 teatas kannatanu Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja prefektuurile, et eelnimetatud asju tema tagasi saada ei soovi /kd 1, tl

208-210/. Seda arvestades, kuuluvad nimetatud asjad hävitamisele KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

Juhindudes KrMS § 202 ja § 206, ringkonnaprokurör

määras:

1. Lõpetada menetlus kriminaalasjas nr 24230150741 KrMS § 202 lg 7 alusel.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

2.1. Kohustada xxx (Kaljulaid, isikukood xxx) KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel hüvitama

kannatanule xxx (xxx, isikukood xxx) kuriteoga tekitatud kahju summas 9 439,80 eurot

(üheksa tuhat nelisada kolmkümmend üheksa eurot kaheksakümmend senti) 5 (viie) kuu

jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest, s.o hiljemalt 18.05.2026, kandes osundatud

summa kannatanu xxx arvelduskontole nr xxx pangas Swedbank AS ja märkides makse

selgituseks kahju hüvitamine.

Eelnimetatud kohustuse täitmisest peab xxx teavitama e-posti vahendusel või muul viisil

Põhja Ringkonnaprokuratuuri, edastades prokuratuurile ka makseid tõendavad dokumendid

(maksekorraldus vms) või nende koopia. Teavituse kohustuse täitmise kohta ja makseid

kinnitavate dokumentide koopia võib saata ringkonnaprokurör Deniss Medvedevi e-posti

aadressil [email protected].

2.2. Kohustada xxx (Kaljulaid, isikukood xxx) KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel tasuma riigil

tekkinud kriminaalmenetluse kulud summas 77,50 eurot (seitsekümmend seitse eurot

viiskümmend senti) 1 (ühe) kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest, s.o

hiljemalt 18.01.2026, kandes osundatud summa Maksu- ja Tolliameti pangakontole, mille

number koos muude makse tegemiseks vajalike andmetega (viitenumber, makse selgitus)

edastatakse xxx koos käesoleva määrusega.

2.3. Kohustada xxx (xxx, isikukood xxx) KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel maksma riigituludesse

2000 (kaks tuhat) eurot 6 (kuue) kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest, s.o

hiljemalt 18.06.2026, kandes osundatud summa Maksu- ja Tolliameti pangakontole, mille

number koos muude makse tegemiseks vajalike andmetega (viitenumber, makse selgitus)

edastatakse xxx koos käesoleva määrusega.

3. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

18.12.2025 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 24230150741

5 (5)

4. Kriminaalmenetluse kulud: isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus summas 155 eurot

(ekspertiisiakt 22.07.2024 nr xxx), mille tasumine (riigile ekspertiisikulu hüvitamine) on ühe

kahendiku ulatuses ehk summas 77,50 eurot pandud kohustuseks xxx (vt käesoleva määruse

lõpposa punkt 2.2). Ülejäänud osas nimetatud kriminaalmenetluse kulu hüvitamise kohustus on

pandud xxx (vt käesoleva määruse põhiosa punkt 4.1).

5. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendit ega muid kriminaalmenetluse tagamise vahendeid xxx suhtes kohaldatud

ei ole.

6. Asitõendid või äravõetud objektid: KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada väärtusetute asjadena

püksid, vasaku jala jalanõu, parema jala jalanõu, sokid ja aluspüksid, mis võeti 05.06.2024

haiglasse toimetatud kannatanult xxx hoiule ning anti samal päeval üle Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja prefektuurile, kus nimetatud asjad on praegu hoiul (14.11.2025 äravõetud

esemete üleandmise-vastuvõtmise akt nr xxx).

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 saata viivitamata käesoleva määruse koopia kannatanule xxx

ja kahtlustatavale xxx.

8. Saata käesoleva määruse koopia Tervisekassale e-posti aadressil [email protected].

9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga käesoleva

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil

Lubja tn 4, 10115 Tallinn (e-post: [email protected]). Kui füüsilisest isikust kannatanu ei

valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse

sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

10. Edasikaebamise kord: Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada

kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, 15188 Tallinn (e-post:

[email protected]).

(allkirjastatud digitaalselt)

Deniss Medvedev