Kriminaalmenetluse 24230150741 osalise lõpetamise määrus

1 (5)

Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 18.12.2025, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Deniss Medvedev

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 24230150741

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 197 lg 1

Kahtlustatava nimi: xxx (isikukood xxx)

1. Kriminaalasjas nr 24230150741, mille menetlust alustati 05.06.2024, kuulati 05.09.2024

kahtlustatavana üle xxx, kellele esitati kahtlustus karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 197 lg 1

ettenähtud kuriteo toimepanemises, s.t töötervishoiu- ja tööohutusnõuete eiramises, millega on

ettevaatamatusest tekitatud raske tervisekahjustus /kriminaaltoimiku köide 3, toimikulehed

174-177; edaspidi lühendatud kujul kd 3, tl 174-177/. Kuritegu, mille toimepanemises on

praeguseks kogutud tõendite põhjal alust kahtlustada xxx, seisnes kokkuvõtvalt selles, et

05.06.2024 Tallinnas xxx tn xxx asuva kütuseterminali territooriumil, kus xxx OÜ teostas

töövõtulepingu alusel ehitustöid ehk kütusemahutite heitgaasi puhasti paigalduse ja

toetussüsteemide väljaehituse töid, korraldasid xxx OÜ-s töötav, eelnimetatud ehitustöid juhtiv

ja sellega seotud tööohutuse tagamise eest vastutav xxx ning teda eelnimetatud ehitustööde

teostamisel abistav xxx OÜ töötaja xxx elektrikeevitustööde tegemist kütusemahuti nr 302

katusel, millega nad tekitasid ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse mahuti katusel töötanud

torulukksepale xxx (xxx). xxx ja xxx korraldatud elektrikeevitustööde tulemusena süttisid

mahutis olevast kütteõlist eraldunud aurud ning mahuti sees toimus plahvatus. Plahvatuse

tagajärjel sai kannatanu xxx eluohtlike tervisekahjustuste hulka kuuluvaid pea (sh näo), kaela,

kehatüve ja ülajäsemete naha leekpõletusi, mille tüsistustena tekkis kannatanul septitseemia

koos septilise šokiga. Korraldades kütteõli sisalduva kütusemahuti katusel tuletööde hulka

kuuluvaid elektrikeevitustöid, rikkusid xxx ja xxx tööohutusnõudeid, mis tulenevad eeskätt

töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12 lg-st 1, Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 määruse nr

377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ § 12 lg-test 1 ja 4, tuleohutuse seaduse § 12

lg 1 p-st 2 ning siseministri 07.09.2010 määruse nr 47 „Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded“

§-st 3, § 5 lg-st 1, lg 5 p-st 2, lg-st 6, § 7 lg 1 p-st 2, lg 5 p-st 1.

2. Seonduvalt eelkirjeldatud kuriteosündmusega esitati käesolevas kriminaalasjas kahtlustus

KarS § 197 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ka xxx, kes kuulati kahtlustatavana üle

03.09.2024 /kd 3, tl 187-189/.

3. Prokurör, vaadanud läbi kriminaalasja materjalid, leiab, et menetlus käesolevas

kriminaalasjas tuleb kahtlustatava xxx suhtes lõpetada KrMS § 202 lg 7 alusel, s.t seetõttu, et

puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatava süü ei ole suur. Käesoleva määruse

koostamisega xxx kahtlustatava staatus lõpeb. Langetades otsust lõpetada kriminaalmenetlust

KrMS § 202 lg 7 alusel, lähtus prokurör eeskätt järgmistest asjaoludest ja kaalutlustest.

Kuriteo raskust ühiskonnas omaksvõetud väärtushinnangute kontekstis määrab seadusandja,

kes teeb seda esmajoones asjakohase karistuse liiki ning selle alam- ja ülemmäära

karistusseadustiku eriosas sätestamise teel. Seda arvestades, tuleb kuriteo raskuse hindamisel

eeskätt vaadata selle kuriteo toimepanemise eest ettenähtud karistust ehk karistusseadustiku

18.12.2025 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 24230150741

2 (5)

eriosa asjakohases paragrahvis sätestatud karistuse liiki ning selle alam- ja ülemmäära. xxx

kahtlustatakse teise astme kuriteo toimepanemises, mis on vastavalt KarS § 197 lõikele 1

karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Vangistuse alammäära

viidatud seadusesättes ettenähtud ei ole. Arvestades KarS § 44 lg 1 ja 45 lg 1 sätestatut,

tähendab see seda, et minimaalse karistusena KarS § 197 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise

eest võimaldab seadus mõista kolmekümne päevamäära suuruse rahalise karistuse või

kolmekümnepäevase vangistuse. Selline karistusraam osutab sellele, et seadusandja hinnangul

ei pruugi kõnealuse kuriteo toimepanija süü olla suur.

Subjektiivse koosseisu tunnuste poolest (KarS § 12 lg 2) eeldab kõnealune kuritegu tagajärje

ehk inimesele tekitatud raske tervisekahjustuse suhtes ettevaatamatust (KarS § 18), mille puhul

kahtlustatav kuriteokoosseisu realiseerimise poole ei pürgi ega soovi tagajärje saabumist. See

osutab sellele, et õiguslikult hinnatuna ei ole kahtlustatava süü praegusel juhul suur. Siinkohal

arvestab prokurör ka seda, et ehkki tööohutusnõuete rikkumisest tingitud plahvatus toimus

kütuseterminalis, tekkisid praegusel juhul lisaks koosseisulisele kahjule (raske terviskahjustus

kannatanul) kahjustused vaid ühel kütusemahutil, mille sees toimuski plahvatus, ning

ulatuslikumaid kahjustusi kütuseterminalile ega selle ümbruskonnale tekitatud ei olnud.

Kahtlustatavana ülekuulamisel 05.09.2024 avaldas xxx ülekuulamise alguses mh järgmist: „Ma

olen nõus, et ma rikkusin töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõudeid, kuid ma ei ole nõus, et

ma rikkusin neid tahtlikult“ /kd 3, tl 176/. Ehkki väites ülekuulamisel seda, et tööohutusnõudeid

ei ole ta rikkunud tahtlikult, eitab xxx sisuliselt oma süüd KarS § 197 lg 1 ettenähtud kuriteo

toimepanemises, mis eeldab tahtlust tööohutusnõuete eiramise suhtes, arvestab prokurör siiski

seda, et olles teinud ülekuulamise alguses eeltoodud avalduse, andis xxx seejärel ütlusi, kus ta

prokuröri hinnangul avameelselt kirjeldas kuriteosündmusega seotud asjaolusid, sh tema enda

tegevust puudutavaid asjaolusid, millele on üles ehitatud temale esitatud kahtlustus. Arvestades

kahtlustatava õigust keelduda ütluste andmisest (KrMS § 34 lg 1 p 1), loeb prokurör sellist

kahtlustatava avameelsust ja ausate ütluste andmist süüd vähendavaks asjaoluks KarS § 57 lg

2 tähenduses.

Eeltoodule lisaks avaldas kahtlustatav xxx valmisolekut hüvitada kannatanule kahju vastavalt

tsiviilhagile, mille kannatanu xxx esitas käesoleva kriminaalasja raames 16.12.2025 (vt allpool

punkt 4.2). Kahtlustatava valmidus hüvitada vastavalt kannatanu esitatud tsiviilhagile, on

käsitletav süüd vähendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 2 mõttes, s.t kahju vabatahtliku

hüvitamisena.

Arvestades eeltoodud asjaolusid nende kogumis, asub prokurör seisukohale, et kahtlustatava

xxx süü ei ole niivõrd suur, et nõuaks ilmtingimata temale süüdistuse esitamist ja tema

karistamist kohtu poolt.

See, et kahtlustatava xxx süü ei ole suur, räägib selle kasuks, et tema osas puudub käesolevas

kriminaalasjas avalik menetlushuvi. Avaliku menetlushuvi puudumisele osutavad ka

kahtlustatava xxx karistusregistri andmed /kd 3, tl 190, 218/, millest nähtuvalt

kriminaalkaristusi ei ole tal kunagi olnud ning tema ainus väärteokaristus on aastaid tagasi

arhiveeritud (ei ole kehtiv), mis annab alust arvata, et kahtlustatav xxx on suuteline tegema

nüüd vajalikud järeldused ja edaspidi õiguskuulekalt käituma ilma, et talle oleks esitatud

süüdistus kuriteo toimepanemises ja mõistetud kuriteo toimepanemise eest karistus kohtu poolt.

Seda järeldust kinnitab ka see, et xxx inkrimineeritava kuriteo toimepanemisest on praeguseks

möödunud üle pooleteist aasta ning selle aja jooksul ei ole ta prokuratuuri infosüsteemi PRIS

andmete kohaselt enam käitunud viisil, mis oleks andnud alust kahtlustada teda uue kuriteo

toimepanemises. Viisil, mis oleks andnud alust kahtlustada teda uue kuriteo toimepanemises,

ei ole xxx käitunud ka enne kuritegu, mis inkrimineeritakse talle käesolevas kriminaalasjas.

Avaliku menetlushuvi hindamisel tuleb muude asjaolude kõrval arvestada ka kannatanu

arvamust kriminaalasja kohtuvälisest lahendamisest KrMS § 202 lg 7 alusel, ehkki viidatud

paragrahv ei nõua kriminaalmenetluse lõpetamiseks ei kannatanu nõusolekut ega temalt

18.12.2025 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 24230150741

3 (5)

arvamuse küsimist. Kriminaalmenetluse läbiviimine, sh kriminaalasja kohtusse saatmine ei ole

kunagi eesmärk iseenesest. Üks kriminaalmenetluse eesmärke on õigusrahu taastamine, mille

üheks eelduseks on kannatanu sisuline kaasamine kriminaalasja menetlusse ning tema huvide

ja arvamuse arvestamine oluliste menetlusotsuste langetamisel. Sellest lähtuvalt teatas prokurör

enne kriminaalmenetluse lõpetamist kannatanule, et prokuratuur kaalub käesoleva

kriminaalasja menetluse lõpetamist KrMS § 202 lg 7 alusel, selgitades nimetatud sätte sisu ja

sellega seonduvaid menetlusõiguslikke detaile, sh kahtlustatavatele pandavate kohustuste ja

kriminaalmenetluse uuendamisega seonduvat. Olles neid selgitusi ära kuulanud, avaldas

kannatanu, et ta ei pea kriminaalasja kohtusse saatmist ja võimaliku süüdimõistva otsusega xxx

(ja teisele kahtlustatavale) mõistetavat karistust vajalikuks ning tema kui kannatanu jaoks on

vastuvõetav kriminaalasja lahendamine kohtuväliselt KrMS § 202 lg 7 alusel ehk prokuratuuri

poolt koostatava määrusega, millega kriminaalmenetlus kahtlustatava xxx (ja teise

kahtlustatava) suhtes lõpetatakse ning xxx (ja teisele kahtlustatavale) pannakse kohustused

vastavalt KrMS § 202 lõikele 2 /kd 3, tl 208-212/.

Arvestades eeltoodud asjaolusid ja kaalutlusi nende kogumis, asub prokurör seisukohale, et

kahtlustatava xxx süü ei ole suur ning avalikku menetlushuvi tema suhtes ei esine, millest

tulenevalt võib kahtlustatava xxx suhtes lõpetada kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 7 alusel.

Kahtlustatav xxx andis selleks 16.12.2025 oma nõusoleku /kd 3, tl 214/.

4. KrMS § 202 lg 2 p 1 kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetamise korral panna kahtlustatava

nõusolekul temale kohustused tasuda määratud tähtajaks kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada

kuriteoga tekitatud kahju. Nende kohustuste täitmise maksimaalse tähtajana on KrMS § 202 lg

2 lauses 1 sätestatud kuus kuud.

4.1. Riigil on käesolevas kriminaalasjas tekkinud KrMS § 173 lg 1 p 1, § 175 lg 1 p 3 ettenähtud

kriminaalmenetluse kulu summas 155 eurot, milleks on kannatanu suhtes tehtud kohtuarstliku

ekspertiisi maksumus (ekspertiisiakt 22.07.2024 nr xxx; kd 1, tl 121-125). Arvestades seda, et

käesolevas kriminaalasjas on lisaks xxx veel üks kahtlustatav, kohustab prokurör kahtlustatavat

xxx hüvitama riigile pool eelnimetatud summast ehk 77,50 eurot ühe kuu jooksul alates

kriminaalmenetluse lõpetamisest. Nimetatud kohustus pannakse kahtlustatavale xxx tema

nõusolekul, mille ta andis 16.12.2025 /kd 3, tl 214/.

4.2. Lisaks kriminaalmenetluse kulude tasumise kohustusele võib KrMS § 202 lg 2 p 1 kohaselt

kriminaalmenetluse lõpetamise korral panna kahtlustatava nõusolekul temale kohustus

hüvitada kuriteoga tekitatud kahju.

16.12.2025 esitas kannatanu käesoleva kriminaalasja raames tsiviilhagi kahtlustatavate xxx ja

xxx vastu varalise kahju hüvitamiseks summas 8879,60 eurot ja mittevaralise kahju

hüvitamiseks summas 10 000 eurot /kd 1, tl 111-113/. Seega nõuab kannatanu kahtlustatavatelt

kahju hüvitamist kogusummas 18 879,60 eurot. Arvestades seda, et käesolevas kriminaalasjas

on lisaks xxx veel üks kahtlustatav, kohustab prokurör kahtlustatavat xxx hüvitama kannatanule

pool eelnimetatud kahjusummas ehk 9439,80 eurot viie kuu jooksul alates kriminaalmenetluse

lõpetamisest. Nimetatud kohustus pannakse kahtlustatavale xxx tema nõusolekul, mille ta andis

16.12.2025 /kd 3, tl 214/.

5. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel võib kriminaalmenetluse lõpetamise korral panna kahtlustatava

nõusolekul temale kohustuse maksta määratud tähtajaks kindel summa riigituludesse või KrMS

§ 202 lg 2 p 3 alusel teha 10-240 tundi üldkasulikku tööd. Tegemist on üldjoontes võrdväärsete

alternatiividega, millest praegusel juhul, arvestades muu hulgas kahtlustatava andmeid

töötamise registris /kd 3, tl 174, 196-198, 219/, on prokuröri hinnangul asjakohane makse

riigituludesse. Sellest lähtuvalt kohustab prokurör kahtlustatavat xxx maksma riigituludesse

2800 eurot kuue kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest, arvestades seejuures

kogumis kõiki eeltoodud asjaolusid ja kaalutlusi, millele prokurör tugines kahtlustatava süü

hindamisel ja avaliku menetlushuvi puudumise tuvastamisel, ning võttes samuti arvesse

kahtlustatavale pandavate muude rahaliste kohustuste suurust (rahalised kohustused

18.12.2025 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 24230150741

4 (5)

kogusummas 9517,30 eurot), tema sissetulekut /kd 3, tl 191/ ja temal kahe ülalpeetava

olemasolu /kd 3, tl 195/.

6. Arvestades KrMS § 213 lg 5 alusel antud riigi peaprokuröri 15.03.2022 juhise nr RP-1-2/22/1

(muudetud 19.12.2024) punktis 2.7 sätestatut (juhis on avalikult kättesaadav prokuratuuri

veebilehel: https://www.prokuratuur.ee/sites/default/files/documents/2025-

05/Oportuniteedijuhis%2019.12.24.pdf) koostoimes ravikindlustuse seaduse § 26 lõikega 1,

saadetakse käesoleva määruse koopia lisaks KrMS § 206 lg 2 p-des 2 ja 3 nimetatud isikutele

ka Tervisekassale.

Juhindudes KrMS § 202 ja § 206, ringkonnaprokurör

määras:

1. Lõpetada KrMS § 202 lg 7 alusel menetlus kriminaalasjas nr 24230150741 osaliselt, s.t xxx

(xxx isikukood xxx) suhtes.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

2.1. Kohustada xxx (xxx, isikukood xxx) KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel hüvitama kannatanule

xxx (xxx, isikukood xxx) kuriteoga tekitatud kahju summas 9 439,80 eurot (üheksa tuhat

nelisada kolmkümmend üheksa eurot kaheksakümmend senti) 5 (viie) kuu jooksul alates

kriminaalmenetluse lõpetamisest, s.o hiljemalt 18.05.2026, kandes osundatud summa

kannatanu xxx arvelduskontole nr xxx pangas Swedbank AS ja märkides makse selgituseks

kahju hüvitamine.

Eelnimetatud kohustuse täitmisest peab xxx teavitama e-posti vahendusel või muul viisil

Põhja Ringkonnaprokuratuuri, edastades prokuratuurile ka makseid tõendavad dokumendid

(maksekorraldus vms) või nende koopia. Teavituse kohustuse täitmise kohta ja makseid

kinnitavate dokumentide koopia võib saata ringkonnaprokurör Deniss Medvedevi e-posti

aadressil [email protected].

2.2. Kohustada xxx (xxx, isikukood xxx) KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel tasuma riigil tekkinud

kriminaalmenetluse kulud summas 77,50 eurot (seitsekümmend seitse eurot viiskümmend

senti) 1 (ühe) kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest, s.o hiljemalt 18.01.2026,

kandes osundatud summa Maksu- ja Tolliameti pangakontole, mille number koos muude

makse tegemiseks vajalike andmetega (viitenumber, makse selgitus) edastatakse xxx koos

käesoleva määrusega.

2.3. Kohustada xxx (xxx, isikukood xxx) KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel maksma riigituludesse

2800 (kaks tuhat kaheksasada) eurot 6 (kuue) kuu jooksul alates kriminaalmenetluse

lõpetamisest, s.o hiljemalt 18.06.2026, kandes osundatud summa Maksu- ja Tolliameti

pangakontole, mille number koos muude makse tegemiseks vajalike andmetega

(viitenumber, makse selgitus) edastatakse xxx koos käesoleva määrusega.

3. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

4. Kriminaalmenetluse kulud: isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus summas 155 eurot

(ekspertiisiakt 22.07.2024 nr xxx), mille tasumine (riigile ekspertiisikulu hüvitamine) on ühe

kahendiku ulatuses ehk summas 77,50 eurot pandud kohustuseks xxx (vt käesoleva määruse

lõpposa punkt 2.2). Ülejäänud osas nimetatud kriminaalmenetluse kulu hüvitamise küsimust

käesoleva määrusega ei lahendata.

5. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendit ega muid kriminaalmenetluse tagamise vahendeid xxx suhtes kohaldatud

ei ole.

6. Asitõendid või äravõetud objektid: käesoleva määrusega asitõendite ja muude äravõetud

objektidega toimimise küsimust ei lahendata.

18.12.2025 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 24230150741

5 (5)

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 saata viivitamata käesoleva määruse koopia kannatanule xxx

ja kahtlustatavale xxx.

8. Saata käesoleva määruse koopia Tervisekassale e-posti aadressil [email protected].

9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga käesoleva

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil

Lubja tn 4, 10115 Tallinn (e-post: [email protected]). Kui füüsilisest isikust kannatanu ei

valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse

sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

10. Edasikaebamise kord: Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada

kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, 15188 Tallinn (e-post:

[email protected]).

(allkirjastatud digitaalselt)

Deniss Medvedev