| Dokumendiregister | Terviseamet |
| Viit | 9.3-4/25/10092-2 |
| Registreeritud | 15.01.2026 |
| Sünkroonitud | 16.01.2026 |
| Liik | Väljaminev dokument |
| Funktsioon | 9.3 Teenuste terviseohutus |
| Sari | 9.3-4 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud dokumendid |
| Toimik | 9.3-4/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Harku Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Harku Vallavalitsus |
| Vastutaja | Karmen Põld (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Põhja regionaalosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799
Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803
Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011
Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574
Harku Vallavalitsus
Teie 16.12.2025 nr 12-1/566-1
Meie 15.01.2026 nr 9.3-4/25/10092-2
Vääna-Jõesuu rannaala
detailplaneeringu KSH algatamata
jätmise seisukoht
Lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) §
33 lõikest 6, küsisite Terviseameti (edaspidi amet) seisukohta Vääna-Jõesuu rannaala
detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi
KSH) algatamata jätmise osas. Lisaks küsisite planeerimisseaduse § 81 tulenevalt ettepanekuid
detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta üldplaneeringut muutva
detailplaneeringu algatamiseks.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused varasemalt kehtestatud
Vääna-Jõesuu puhkeranna maaüksuse detailplaneeringu ümberplaneerimiseks sooviga
täpsustada rannaala teenindavate ehitiste ehitusõigust ning vähendada Läänemere ranna
ehituskeeluvööndit planeeritava rannahoone ehitusõiguse määramiseks. Detailplaneeringu
koostamise käigus selgitatakse välja vajadus ärimaa juhtfunktsiooni säilitamiseks ja
ehituskeeluvööndi vähendamiseks Rannahoone tee 9 maaüksusel. Lisaks on detailplaneeringu
koostamise eesmärgiks juurdepääsuteede ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning
haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine. Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013
otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) ning Harku Vallavolikogu
31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid
ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu
kohaselt paikneb planeeritav ala hajaasustusalal, osaliselt supelranna maa, osaliselt ärimaa,
osaliselt range ja osaliselt leebe režiimiga haljasmaa juhtotstarbega alal, osaliselt rohevõrgustiku
tuumalal „Vääna-Jõesuu tuumala“ ja osaliselt rohevõrgustiku koridoris „Türisalu-Suurupi-
Ninamaa-Muraste-Rannamõisa kaitsealad ja mereäärne koridor“. Üldplaneeringu kohaselt on
Vääna-Jõesuu rannaalale kavandatud perspektiivne lautrikoht Vääna jõe suublast kirde poole.
Üldplaneeringuga on määratud perspektiivne kergliiklustee Rannasüdame tee äärde.
Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõikele 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise
ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH-d,
lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste
asjaomaste asutuste seisukohtadest. KSH vajaduse üle otsustamiseks koostati eelhinnang
vastavalt KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud nõuetele. Eelhinnangu kokkuvõtte kohaselt ei avalda
kavandatud tegevus olulist mõju, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara,
kuid kavandatava tegevusega kaasneb keskkonna pöördumatu muutumine. Kuna kavandatava
tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa
keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Kuna
planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole vajalik läbi viia Vääna-Jõesuu rannaala
2(2)
detailplaneeringule KSH-d KeHJS mõistes. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik
planeerimismenetluse käigus.
KSH eelhinnangus on muuhulgas välja toodud järgnev:
Ehitamisega kaasneb müra ja vibratsioon. Hoonete kasutamisega kaasnev müra ja
vibratsioon on tõenäoliselt oluliselt väiksem võrreldes ehitusaegse müra ja
vibratsiooniga.
Kavandatava tegevusega ei kaasne ohtu inimese tervisele või keskkonnale, sh ei muutu
õnnetuste esinemise tõenäosus.
Kavandatav tegevus avaldab mõju ala vahetule lähiümbrusele, kuna ala on ka praegu
rannaalana kasutuses, kuid ala laiendamine ning arendamine kaasaegsemaks võib
suveperioodil muuta rannaala populaarsemaks ning sellega suureneb rannaala kasutus.
Mõju on siiski eeldatavalt väike, kuna ala jääb avalikult kasutamiseks.
Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu,
kultuuripärandit ega vara, kuid kavandatava tegevusega kaasneb keskkonna pöördumatu
muutumine. Kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale
keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, mistõttu
oluline keskkonnamõju puudub.
Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning ei esita KSH algatamata jätmise osas
vastuväiteid, kuid juhib tähelepanu järgnevale:
Kui ehitustegevus toimub suplushooajal (01.06-31.08), siis on otstarbekas vajadusel
seirata supluskoha suplusvett tavapärasest sagedamini ning võimaliku reostuse või ohu
korral teavitada Terviseametit ning üldsust. Üldsuse teavitamisel lähtuda sotsiaalministri
03.10.2019 määruse nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ § 9 sätestatust. Lisaks
tuleb ehituse ajal jälgida, et ei tekitataks ohtu suplejatele ega supluskohas viibijatele.
Planeeritavalt alalt lähtuvad müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada
keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71)
lisas 1 toodud normtasemeid.
Amet juhib tähelepanu, et ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel müratundlikel
aladel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset.
Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra
normtaset. Impulssmüra põhjustavaid töid võib teha päeval kella 07.00-19.00
Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 01.10.2025 määruses
nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni
hindamise kord“ toodud normtasemeid.
Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised
radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.
Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende
ülemäärast valgustamist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Põld
vaneminspektor (keskkonnatervis)
Põhja regionaalosakond
Karmen Põld
54840193 [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|