Majandus- ja taristuministri 1. märtsi 2016. a määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ muutmise määruse eelnõu

EELNÕU

07.01.2026

MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER

MÄÄRUS

Majandus- ja taristuministri 1. märtsi 2016. a määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja

suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning

avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ muutmine

Määrus kehtestatakse kemikaaliseaduse § 23 lõike 8 ja § 24 lõike 6 alusel.

§ 1. Majandus- ja taristuministri 1. märtsi 2016. a määruses nr 18 „Nõuded ohtliku ja

suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning

avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruses asendatakse läbivalt sõna „inimene“ sõnaga „isik“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 3 lõike 3 punktis 3 asendatakse tekstiosa „vastuvõtmist, rakendamist ning

õpetamist“ tekstiosaga „vastuvõtmist ja rakendamist, parimaid seire- ja kontrollitavasid

käsitleva teabe arvessevõtmist, et vähendada süsteemi rikke ohtu ning käitisesse paigaldatud

seadmete vananemise ja korrosiooniga seotud ohtude juhtimist ja kontrollimist; esitatakse

käitise seadmete loetelu ning seadmete seisundi seire ja kontrollimise strateegia ja metoodika

ning kirjeldatakse sobivaid järelmeetmeid ja vajalikke vastumeetmeid“;

3) paragrahvi 3 lõike 3 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „puudujääke“ tekstiosaga „kusjuures

see menetlus hõlmab ka tulemuslikkuse näitajaid, nagu ohutusalase tulemuslikkuse näitajad või

muud asjakohased näitajad“;

4) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) asjaomaste aruande koostamises osalevate organisatsioonide nime.“;

5) paragrahvi 4 lõike 5 punktis 2 ja § 5 lõike 3 punktis 4 asendatakse sõnad „varajase

hoiatuse“ sõnaga „ohuteavituse“;

6) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Suurõnnetuse ohuga ettevõtte ja ohtliku ettevõtte käitaja peavad õnnetuse korral kohe

teavitama ettevõtte territooriumil ja vahetus läheduses õnnetuse mõjupiirkonda jäävaid isikuid.

Väljaspool ettevõtte territooriumi õnnetuse mõjupiirkonda jäävaid isikuid teavitab

Päästeamet.“;

7) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Õnnetusest teavitamiseks kasutatav ohuteavituse süsteem peab lähtuma ohu liigist ja

õnnetuse mõjupiirkonda jäävate isikute arvust ning tagama õnnetuse korral kõigi ohustatud

isikute teavitamise.

(4) Ohuteavituse süsteem peab olema ohtu arvestades asjakohane ja alati kasutusvalmis. Kui

suurõnnetuse ohuga ettevõtte või ohtliku ettevõtte käitaja kasutab ohust teavitamiseks oma

sireeniseadmeid, tagab ettevõtja, et seadmed on töökorras ja regulaarselt testitud. Ettevõtja

teavitab vähemalt kümme päeva enne seadme testimist sellest kohaliku omavalitsuse üksust,

kes omakorda teavitab mõjupiirkonda jäävaid isikuid.“.

§ 2. Määruse § 1 punkt 7 jõustub 1. jaanuaril 2027. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo (allkirjastatud digitaalselt)

majandus- ja tööstusminister Ahti Kuningas

kantsler

1

07.01.2026

Majandus- ja taristuministri 1. märtsi 2016. a määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja

suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning

avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ muutmise määruse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

Majandus- ja taristuministri 1. märtsi 2016. a määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse

ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele

edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ (edaspidi määrus nr 18) muutmise määrus

kehtestatakse kemikaaliseaduse § 23 lõike 8 ja § 24 lõike 6 alusel.

Määruse muutmise peamine põhjus on Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) poolt

16. detsembril 2024. a Eestile rikkumismenetluses nr 2020/2117 saadetud põhjendatud

arvamus, milles komisjon leiab, et Eesti ei ole nõuetekohaselt üle võtnud Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiivi 2012/18/EL1 ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning

nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi

Seveso III direktiiv).

Eelnõu eesmärk on täpsustada määruse nr 18 sätteid, millega on Eesti riigisisesesse õigusesse

üle võetud Seveso III direktiiv. Eelnõukohase määrusega ühtlustatakse määruses nr 18

kasutatavaid termineid, et tagada õigusselgus ja kooskõla Seveso III direktiiviga. Lisaks

täpsustatakse, et ohuteavituse süsteem peab olema asjakohane ja alati kasutusvalmis,

sealhulgas tuleb õnnetuse mõjupiirkonna elanikke sireeniseadmete testimisest teavitada

kohaliku omavalitsuse kaudu vähemalt kümme päeva varem, et vältida väärinfo levikut ja

paanika tekkimist.

Halduskoormus suureneb mõningal määral neil ettevõtjatel, kellel on oma sireeniseadmed ja

kes peaksid nüüdsest tegema nende testimisel tihedamat koostööd kohaliku omavalitsusega, et

õnnetuse mõjupiirkonda jäävaid isikuid eelteavitada. Eelteavitamise eesmärk on vältida

väärinfo levimist ja ülemäärase ärevuse tekitamist.

Kasvava halduskoormuse tasakaalustamiseks muudetakse leebemaks õnnetusest teavitamise

korraldust. Edaspidi on suurõnnetuse ohuga ettevõtete (edaspidi SOE) ja ohtlike ettevõtete

(edaspidi OE) käitajad kohustatud õnnetusest teavitama üksnes ettevõtte territooriumil ja

vahetus läheduses viibivaid isikuid, samas kui laiem teavitamine õnnetuse mõjupiirkonnas jääb

Päästeameti ülesandeks.

Lisaks võimaldatakse ettevõtjatel tulevikus kasutada riiklikku ohuteavituse süsteemi EE-

ALARM, mistõttu ei pea käitajad ise looma või ülal pidama, sh testima kalleid

paralleelsüsteeme piirkondades, kus juba toimib riiklik teavitamise süsteem, mida saab

kasutada suurõnnetustest kiireks teavitamiseks.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/18/EL, 4. juuli 2012, ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu

ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohtaEMPs

kohaldatav tekst

2

2. Eelnõu ettevalmistajad

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna tööstusohutuse nõunik Maris Raudsepp (e-post

[email protected], tel 5360 1318). Eelnõu ja seletuskirja juriidilise analüüsi on teinud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (e-

post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja

Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel (e-post

[email protected]).

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Komisjon algatas 2020. aastal Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel Eesti

Vabariigi suhtes rikkumismenetluse nr 2020/2117, leides, et Eesti ei ole täielikult ja korrektselt

üle võtnud teatud Seveso III direktiivi sätteid. Rikkumismenetluses tuvastatud puuduste

kõrvaldamiseks täpsustatakse eelnõukohase määrusega SOE ja OE käitajatele kehtestatud

nõudeid.

Määrusega nr 18 on kehtestatud nõuded ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete

kohustuslikele dokumentidele, sealhulgas teabelehele, riskianalüüsile, ohutusaruandele ja

hädaolukorra lahendamise plaanile, ning nende koostamisele. Määrusega on kehtestatud ka

nõuded avalikkusele edastatavale teabele ning õnnetusest teavitamisele.

Määruse nr 18 eesmärk on tagada, et ohtlike kemikaalidega tegelevad ettevõtjad rakendaksid

tõhusaid ohutusmeetmeid, koostaksid asjakohaseid dokumente ning teavitaksid avalikkust ja

pädevaid asutusi võimalikest ohtudest ja õnnetustest, et kaitsta inimeste elu, tervist, vara ja

keskkonda.

Muudatustega, mis on seotud rikkumismenetluses tuvastatud puuduste kõrvaldamisega, ei

sätestata ettevõtjale uusi sisulisi nõudeid. Muudatused on tehnilised ja suurendavad

õigusselgust, mitte ei kasvata ettevõtjate halduskoormust.

Ülejäänud muudatused tulenevad kahest õigusaktist: 12. oktoobril 2025 jõustunud

hädaolukorra seaduse muudatused, mis sätestavad viivitamatu ohuteate edastamise nõuded,

ning 13. detsembril 2025 jõustunud kemikaaliseaduse muudatused, millega kehtestatakse

otsese teavitamiskohustuse asemel õnnetusest teavitamise korraldamise kohustus.

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimene paragrahv koosneb seitsmest punktist.

Eelnõu § 1 punkt 1 – sõna „inimene“ asendamine sõnaga „isik“

Muudatus tuleneb komisjoni poolt Eesti suhtes algatatud rikkumismenetluses (nr 2020/2117)

esitatud etteheitest, mis puudutab Seveso III direktiivi ebapiisavat ülevõtmist Eesti õigusesse.

Komisjon leiab, et Eesti ei ole üle võtnud Seveso III direktiivi artikli 14 lõike 2 teise lõigu

teisest lausest tulenevat kohustust edastada teavet kõigile üldkasutatavate hoonete ja alade

kasutajatele ning naaberkäitistele, mida suurõnnetus võib mõjutada.

Komisjoni etteheidetud puuduse kõrvaldamiseks asendatakse määruses nr 18 läbivalt sõna

„inimene“ sõnaga „isik“ vastavas käändes. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse 2. osa defineerib

Eesti õiguses kasutatava termini „isikud“, sealhulgas terminid „füüsilised isikud“ ja

„juriidilised isikud“.

3

Asendades määruses nr 18 sõna „inimene“ sõnaga „isik“, on üle võetud Seveso III direktiivi

artikli 14 lõikest 2 tulenev kohustus edastada teavet lisaks potentsiaalselt mõjutatud piirkonnas

elavatele inimestele ka üldkasutatavate hoonete ja alade kasutajatele, sealhulgas koolidele ja

haiglatele, ning naaberkäitistele, mida suurõnnetus võib mõjutada. Kõnesolevas eelnõus

tähistab termin „isik“ nii füüsilisi kui ka juriidilisi isikuid.

Pärast määruse nr 18 täiendamist on Eesti õigus kooskõlas Seveso III direktiivi artikli 14

lõikega 2.

Muudatus on peamiselt tehniline ja suurendab õigusselgust, mitte ei kasvata ettevõtjate

halduskoormust. Muudatusega ei kehtestata ettevõtjale uusi sisulisi nõudeid.

Eelnõu § 1 punkt 2 – ohutuse tagamise süsteemi kirjeldus (määruse nr 18 § 3)

Muudatus tuleneb komisjoni poolt Eesti suhtes algatatud rikkumismenetluses (nr 2020/2117)

esitatud etteheitest, mis puudutab Seveso III direktiivi ebapiisavat ülevõtmist Eesti õigusesse.

Seveso III direktiivi III lisa punkti b alapunkt iii sätestab töökorralduslikud meetmed, mida

ohutuse juhtimise süsteemis tuleb käsitleda. Komisjon leiab, et Eesti ei ole Seveso direktiivi

III lisa punkti b alapunkti iii õigesti üle võtnud.

Selle puuduse kõrvaldamiseks täiendatakse määruse nr 18 § 3 lõike 3 punkti 3, täpsustades

ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete ohutuse tagamise süsteemi kirjelduses esitatavaid

andmeid töökorralduslike meetmete kohta.

Kehtiva õiguse kohaselt peavad ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete käitajad

töökorralduslike meetmetena kirjeldama kemikaali käitlemisega seotud üksikute protsesside

ning seadmete ohutuks toimimiseks vajalikke tegevusi, erandolukorras toimimist ja ajutist

seiskamist käsitlevat korda, tehnohooldust, tegutsemismeetodite ja -juhiste vastuvõtmist,

rakendamist ning õpetamist.

Seveso III direktiivi lisa punkti b alapunkti iii kohaselt tuleb ohutuse juhtimise süsteemis lisaks

kirjeldada parimaid seire- ja kontrollitavasid käsitleva teabe arvessevõtmist, seadmete

vananemise ja korrosiooniga seotud ohtude juhtimist ja kontrollimist, esitada seadmete loetelu

ning seirestrateegia ja -metoodika ning kirjeldada sobivaid järel- ja vastumeetmeid.

Pärast määruse nr 18 § 3 lõike 3 punkti 3 täiendamist on Eesti õigus kooskõlas Seveso III

direktiivi lisa punkti b alapunktiga iii.

Muudatus on peamiselt tehniline ja suurendab õigusselgust, mitte ei kasvata ettevõtjate

halduskoormust. Muudatusega ei kehtestata ettevõtjale uusi sisulisi nõudeid.

Eelnõu § 1 punkt 3 – ohutuse tagamise süsteemi kirjeldus (määruse nr 18 § 3)

Muudatus tuleneb komisjoni poolt Eesti suhtes algatatud rikkumismenetluses (nr 2020/2117)

esitatud etteheitest, mis puudutab Seveso III direktiivi ebapiisavat ülevõtmist Eesti õigusesse.

Seveso III direktiivi III lisa punkti b alapunkt vi sätestab tegevuse jälgimise mehhanismid, mida

ohutuse juhtimise süsteemis tuleb käsitleda. Komisjon leiab, et Eesti ei ole Seveso III direktiivi

III lisa punkti b alapunkti vi õigesti üle võtnud.

Selle puuduse kõrvaldamiseks täiendatakse määruse nr 18 § 3 lõike 3 punkti 6, millega

täpsustatakse ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete ohutuse tagamise süsteemi kirjelduses

tegevuse jälgimise mehhanisme.

4

Kehtiva õiguse kohaselt peavad ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete käitajad hindama

suurõnnetuse vältimise poliitika ja ohutuse tagamise süsteemi tõhusust ning puuduste

avastamisel nende analüüsimist ja kõrvaldamist, hõlmates suurõnnetuse ja õnnetuselähedase

juhtumi aruandlust ja järelmeetmete võtmist ka siis, kui kaitsemeetmetes on olnud puudujääke.

Seveso III direktiivi III lisa punkti b alapunkti vi kohaselt võiksid asjaomased menetlused

hõlmata ka tulemuslikkuse näitajaid, nagu ohutusalase tulemuslikkuse näitajad ja/või muud

asjakohased näitajad.

Pärast määruse nr 18 § 3 lõike 3 punkti 6 täiendamist on Eesti õigus kooskõlas Seveso III

direktiivi III lisa punkti b alapunktiga vi.

Muudatus on peamiselt tehniline ja suurendab õigusselgust, mitte ei kasvata ettevõtjate

halduskoormust. Muudatusega ei kehtestata ettevõtjale uusi sisulisi nõudeid.

Eelnõu § 1 punkt 4 – ohutusaruandes sisalduvad andmed (määruse nr 18 § 4)

Muudatus tuleneb komisjoni poolt Eesti suhtes algatatud rikkumismenetluses (nr 2020/2117)

esitatud etteheitest, mis puudutab Seveso III direktiivi ebapiisavat ülevõtmist Eesti õigusesse.

Komisjon leiab, et Eesti ei ole üle võtnud Seveso III direktiivi artikli 10 lõike 2 nõuet nimetada

ohutusaruandes selle koostamisse kaasatud asjaomaseid organisatsioone. Seveso III direktiivi

kohaselt on see teave oluline nii pädevate asutuste kui ka üldsuse jaoks, eriti juhul, kui käitaja

on tellinud aruande koostamise väljastpoolt. See näitab, kas ohutusaruande koostamises on

osalenud pädevad organisatsioonid.

Kehtiva õiguse kohaselt peavad ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete käitajad koostama

ohutusaruande, mis sisaldab ettevõtte ohutuse tagamise süsteemi kirjeldust, käitise kirjeldust,

riskianalüüsi ning kaitse- ja sekkumismeetmete kirjeldust suurõnnetuse tagajärgede

piiramiseks.

Komisjoni etteheidetud puuduse kõrvaldamiseks täiendatakse määruse nr 18 § 4 lõiget 2

punktiga 6, millega lisatakse ohutusaruande andmete loetelusse selle koostamises osalevate

organisatsioonide nimed.

Pärast määruse nr 18 § 4 lõike täiendamist punktiga 6 on Eesti õigus kooskõlas Seveso III

direktiivi artikli 10 lõikega 2.

Muudatus on peamiselt tehniline ja suurendab õigusselgust, mitte ei kasvata ettevõtjate

halduskoormust. Muudatusega ei kehtestata ettevõtjale uusi sisulisi nõudeid.

Eelnõu § 1 punkt 5 – ohutusaruandes ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanis

sisalduvad andmed (määruse nr 18 § 4 ja § 5)

Muudatus ei ole seotud Seveso III direktiivi rikkumise menetlusega.

Muudatusega asendatakse § 4 lõike 5 punktis 2 ja § 5 lõike 3 punktis 4 sõnad „varajase

hoiatuse“ sõnaga „ohuteavituse“.

Muudatus on tingitud asjaolust, et alates 12. oktoobrist 2025 kehtivad hädaolukorra seaduse

(edaspidi HOS) muudatused sätestavad muu hulgas nõuded viivitamatu ohuteate edastamisele.

Viivitamatu ohuteate edastamiseks kasutatakse riiklikku ohuteavituse süsteemi EE-ALARM

5

(edaspidi EE-ALARM). Seetõttu tuleb ka kõnesolevas määruses asendada viide varajase

hoiatuse süsteemile viitega ohuteavituse süsteemile, sest olemuselt on tegu samalaadse

teavitussüsteemiga.

Kehtiva õiguse kohaselt peavad ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete käitajad koostama

ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani, mis sisaldab muu hulgas varajase hoiatuse süsteemi

kirjeldust. Lisaks peavad A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtete käitajad koostama

ohutusaruande, mis sisaldab muu hulgas kaitse- ja sekkumismeetmete varajase hoiatuse

süsteemi kirjeldust.

Asendades määruses nr 18 sõnad „varajase hoiatuse“ sõnaga „ohuteavituse“ on määruse sätted

kooskõlas hädaolukorra seadusega.

Muudatus on tehniline ja suurendab õigusselgust, mitte ei kasvata ettevõtjate halduskoormust.

Muudatusega ei kehtestata ettevõtjale uusi sisulisi nõudeid.

Eelnõu § 1 punkt 6 – õnnetusest teavitamine (määruse nr 18 § 7)

Muudatus ei ole seotud Seveso III direktiivi rikkumise menetlusega, vaid on seotud ettevõtjate

halduskoormuse vähendamisega.

Muudetakse § 7 lõiget 2, kehtestades suurõnnetuse ohuga ettevõtte ja ohtliku ettevõtte käitajale

kohustuse teavitada õnnetusest kohe üksnes ettevõtte territooriumil ja vahetus läheduses

õnnetuse mõjupiirkonda jäävaid isikuid.

Kehtiva õiguse kohaselt peavad SOE ja OE käitajad õnnetuse korral teavitama kogu

mõjupiirkonda jäävaid inimesi. Praktikas tähendab see olenevalt ettevõtte suurusest kuni 4,5

kilomeetri raadiuses olevat piirkonda, mida aga reaalsuses tagada pole võimalik. Edaspidi on

ettevõtjate kohustus õnnetusest teavitada sätestatud määruse tasandil ja sellega seotud töö

lihtsustub. Muudatuse tulemusena peavad SOE ja OE käitajad õnnetusest teavitama oma

territooriumil ja vahetus läheduses asuvaid isikuid ning laiemalt teavitab sellest Päästeamet

(edaspidi PäA).

Praktikas tähendab see, et õnnetuse korral käivitab SOE või OE käitaja oma ohututeavituse

süsteemi (sireenid, SMS-teavitus, telefonikõne vms) ning korraldab sellega oma territooriumil

olevate isikute, muu hulgas ka naaberettevõtja (kui see ettevõtja võib vallandada

doominoefekti) teavitamise ning seejärel helistab kohe Häirekeskusele (määruse nr 18 § 7 lg 1

kohane kohustus). Võimaluse korral võiksid need tegevused toimuda paralleelselt või äärmisel

juhul järjestikku. Häirekeskuse kaudu saab PäA esmase info ning reageerib sündmusele,

minnes kohapeale, kus päästetööde juht võtab vastu otsuse õnnetuse mõjupiirkonda jäävate

isikute laiemaks teavitamiseks (isikute teavitamine, kes jäävad väljapoole ettevõtte

territooriumi).

Lisaks täpsustatakse muudatusettepanekuga, et väljaspool ettevõtte territooriumi õnnetuse

mõjupiirkonda jäävaid isikuid teavitab Päästeamet. Kui varem pidi käitaja õnnetusest

teavitama kogu mõjupiirkonda (isikuid, kes jäävad ohualasse), siis määruse muudatuse

kohaselt tuleb edaspidi teavitada ettevõtte territooriumil ja vahetus läheduses õnnetuse

mõjupiirkonda jäävaid isikuid. Väljaspool ettevõtte territooriumi õnnetuse mõjupiirkonda

jäävaid isikuid teavitab Päästeamet.

6

Kriisiolukorras teavitamise korraldus on järgmine: ettevõtte territooriumil ning naabruses

olevaid isikuid, ettevõtjaid ja asutusi teavitab käitaja, kuna tegemist on vahetu ohuga.

Väljaspool ettevõtte territooriumi õnnetuse mõjupiirkonda jäävate isikute teavitamise

korraldab PäA, kasutades selleks vajadusel riiklikku ohuteavituse süsteemi EE-ALARM-i.

HOSi § 12 lõike 2 alusel teavitab hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus hädaolukorrast, selle

ohust ja lahendamisest avalikkust ning korraldab asutustevahelist teabevahetust.

Ettepaneku kohaselt vähendatakse ettevõtjate halduskoormust, kuid oluline on, et igas sellises

SOE-s või OE-s oleks võimaliku õnnetuse mõjupiirkonda jäävate isikute teavitamise korraldus

läbi mõeldud, kokku lepitud ning toimiks tõrgeteta.

Eelnõu § 1 punkt 7 – õnnetusest teavitamine (määruse nr 18 § 7)

Määruse nr 18 paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 3 ja 4, mille eesmärk on tagada, et

ohuteavituse süsteemi saaks kohe kasutada ja et õnnetuse korral jõuaks teave kiiresti kõigi

ohustatud isikuteni ning sireeniseadmete testimisest teatataks elanikele ette, vältides väärinfo

levimist ja paanika tekkimist.

Lisatav lõige 3 annab ettevõtjale täpsemad suunised selle kohta, millest tuleb lähtuda

ohuteavituse süsteemi valikul. Kehtivat määrust täpsustatakse sellega, et arvestada tuleb ka

mõjupiirkonda jäävate inimeste arvu. Ohuteavituse süsteemi valimisel saab juhinduda

Päästeameti väljatöötatud juhendmaterjalist.

Lisatava lõike 4 kohaselt peab igasugune ohuteavituse süsteem olema aja- ja asjakohane ning

kasutusvalmis. See tähendab, et süsteeme tuleb regulaarselt testida ning andmeid hoida

ajakohasena (nt isikute ja ettevõtjate kontaktandmed). Testimisega saab kontrollida, kas

ohuteavituse süsteem on piisav ja toimiv ning kas on tagatud kõikide õnnetuse mõjupiirkonda

jäävate inimeste teavitamine. Kui SOE või OE käitaja otsustab kasutada ohust teavitamiseks

oma sireeniseadmeid, tuleb tagada sama moodi nagu riiklike sireeniseadmete puhul, et need on

tehniliselt korras ja testitud. Vähemalt 10 päeva enne testimist tuleb sellest teavitada kohaliku

omavalitsuse üksust (edaspidi KOV), kes omakorda teavitab õnnetuse mõjupiirkonda jäävaid

isikuid. Eelteavitus on vajalik, et vältida väärinfo levimist ja ülemäärase ärevuse tekitamist.

Väärinfo levimine võib tekitada paanikat ja suurendada Häirekeskusesse helistajate hulka, mis

omakorda võib põhjustada Häirekeskuse koormuse suurenemist, sealhulgas valeväljakutsete

sagenemist. Mõistlik ette teatamise aeg võimaldab KOV-il paremini oma elanikke seadmete

testimisest teavitada.

Siinkohal tuleb aga silmas pidada seda, et selline eelteavitus ei saa piirduda üksnes ettevõtte

territooriumi ja selle vahetu lähedusega, vaid see peab hõlmama suuremat ala, et ka testimise

mõjualas juhuslikult viibivad inimesed oleksid sellest teadlikud. Testimisega saab kontrollida,

kas ohuteavituse süsteem on piisav ja toimiv ning kas on tagatud kõikide õnnetuse

mõjupiirkonda jäävate inimeste teavitamine.

Kemikaaliseaduse § 22 lõike 5 kohaselt on suurõnnetuse ohuga ettevõtet käitaval isikul

kohustus vähemalt kord kolme aasta jooksul korraldada õppus hädaolukorra lahendamise

plaani katsetamiseks. Sellise õppuse käigus tuleks katsetada ka ettevõtja võimekust korraldada

avalikkuse teavitamist (kui ettevõttes on kasutusel oma sireenisüsteem, tuleks katsetada ka

seda).

7

Eelnõu §-s 2 sätestatakse § 1 punktiga 7 tehtavatele muudatustele üleminekuaeg, et anda

suurõnnetuse ohuga ettevõtete ja ohtlike ettevõtete käitajatele piisavalt aega uue nõudega

harjuda ja sõlmida kokkulepped kohaliku omavalitsuse üksusega. Ülejäänud sätted jõustuvad

üldises korras.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga kavandatavate muudatustega vastatakse Seveso III direktiivi rikkumise menetluses

tehtud etteheidetele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/18/EL ülevõtmise kohta.

5. Määruse mõjud

Määruse muudatused, mis on seotud Seveso III direktiivi rikkumise menetlusega, on peamiselt

tehnilised ja suurendavad õigusselgust, mitte ei kasvata ettevõtjate halduskoormust. Määruse

muudatused ei avalda sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ja

välissuhetele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale.

Muudatused, mis on seotud õnnetusest teavitamisega, tugevdavad riigi ja ettevõtjate vahelist

koostööd ning tagavad, et kõiki ohupiirkonnas viibivaid isikuid teavitatakse kiiresti ja

usaldusväärselt.

Mõju majandusele

Sihtrühm: 129 ohtlikku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtet, mille 245 käitises käideldakse

kemikaale. Eesti ettevõtjate koguarvuga võrreldes on sihtrühm väike.

Ettevõtjate halduskoormus võib mõningal määral suureneda seoses sellega, et oma

sireeniseadmetega ettevõtjad peavad nüüdsest tegema tihedamat koostööd KOV-iga ja

teavitama KOV-i seadme testimisest vähemalt 10 päeva ette. Halduskoormuse

tasakaalustamiseks ei pea ettevõtjad enam õnnetuse korral teavitama kogu õnnetuse

mõjupiirkonda jäävaid isikuid, vaid ainult oma territooriumil ja vahetus läheduses asuvaid

isikuid, samas kui laiem teavitamine jääb Päästeameti ülesandeks.

Mõju riigivalitsemisele

Sihtrühm: KOV-id

Kavandatavad muudatused toovad kaasa mõningase töökoormuse suurenemise, kuna

ettevõtjad, kes kasutavad ohuteavituseks oma sireeniseadmeid, peavad nende testimisest

teavitama KOV-i. See omakorda eeldab, et KOV teavitab sellest piirkonna elanikke, vältimaks

väärinfo levikut ja paanika tekkimist. KOV peab tagama elanikele turvalise elukeskkonna,

arvestades võimalikke ohte ja riske, ning kujundama selge korra, kuidas elanikke

sireeniseadmete testimisest kõige tõhusamalt eelteavitada.

6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele otseseid tulusid ega kulusid. Määrust

rakendades peab KOV looma korra, kuidas oma elanikke sireeniseadmete testimisest teavitada,

ning tagama info õigeaegse edastamise koostöös ettevõtjatega. Lisaks tuleb hoida ajakohasena

teavitamiskanalid ja vältida väärinfo levikut, et säilitada elanike turvatunne.

8

7. Määruse jõustumine

Eelnõuga kavandatavad muudatused jõustuvad üldises korras. Erandina jõustuvad eelnõu § 1

punktiga 7 tehtavad muudatused 1. jaanuaril 2027. Teatav üleminekuperiood on vajalik selleks,

et anda ettevõtjatele aega uue nõudega harjuda ja sõlmida kokkuleppeid KOV-iga.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Siseministeeriumile,

Kliimaministeeriumile ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse

andmiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile,

Päästeametile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Gaasiliidule, Eesti Keemiatööstuse

Liidule, Eesti Transpordikütuste Ühingule, Kiwa Estonia OÜ-le ja Tehnoaudit OÜ-le.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Siseministeerium

Kliimaministeerium

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

15.01.2026 nr 2-2/151-1

Majandus- ja taristuministri 1. märtsi 2016. a

määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja

suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele

dokumentidele ja nende koostamisele ning

avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest

teavitamisele“ muutmise määruse eelnõu

Esitan kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks majandus- ja taristuministri 1. märtsi 2016. a

määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja

nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ muutmise

määruse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri.

*Lisaadressaadid: Eesti Linnade ja Valdade Liit

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Päästeamet

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Gaasiliit

Kiwa Estonia OÜ

Tehnoaudit OÜ

2 (2)

Eesti Transpordikütuste Ühing

Eesti Keemiatööstuse Liit

Maris Raudsepp

+372 5360 1318, [email protected]