Käskkiri

KINNITATUD

Siseministri 02.11.2023 käskkirjaga nr 1-3/124

„Sisejulgeolekufondi meetme 1.2 "Teabevahetuse tõhustamine ja hõlbustamine"

toetuse andmise tingimused“ LISA 1

Seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirja alusel antava toetusega suurendatakse siseturvalisuse valdkonna suutlikkust. Toetuse

andmise tingimuste käskkirja (edaspidi TAT) alusel toetatavad tegevused panustavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11491 (edaspidi ISFi määrus) artikli 3 punktis 1 sätestatud Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) poliitikaeesmärgi „Aidata tagada kõrget

julgeolekutaset liidus, eelkõige ennetades terrorismi ja radikaliseerumist, rasket ja organiseeritud kuritegevust ja küberkuritegevust ja võideldes nende vastu, abistades ja kaitstes

kuritegevuse ohvreid ja valmistudes ette Sisejulgeolekufondi kohaldamisalasse kuuluva teks julgeolekuintsidentideks, riskideks ja kriisideks, tagades nendevastase kaitse ja neid tõhusalt juhtides“ ning ISFi määruse artikli 3 punktis 2 sätestatud erieesmärgi nr 1 „Tõhustada ja

hõlbustada teabevahetust pädevates asutustes ja asjaomastes liidu organites, ametites ja asutustes ning nende vahel ning asjakohasel juhul kolmandate riikide ja rahvusvahelis te

organisatsioonidega“ täitmisesse. Tegevusi toetatakse ajavahemikus 01.03.2022-31.08.2029. TATi tegevuste elluviijaks on Politsei- ja Piirivalveamet ja Rahapesu Andmebüroo. TAT eelarve on 11 752 667 eurot, sh ISF toetus 75% (8 814 500 eurot), millele lisandub riiklik

kaasfinantseering 25% (2 938 167 eurot). TAT eelnõu väljatöötamiseks loodi siseministri käskkirjaga töörühm, kuhu kuulusid teenistujad Siseministeeriumi erinevatest struktuuriüksustest ning Politsei- ja Piirivalveameti ja Rahapesu

Andmebüroo esindajad. Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik Ülle Leht ([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega. Käskkirja

juriidilise ekspertiisi on teinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Liisa Olesk ([email protected]). TAT on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning

selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja IV osas.

II Käskkirja sisu

Sisejulgeolekufondi 2021–2027 vahendite kasutamise aluseks on 27.10.2022 otsusega nr C(2022)7920 Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Sisejulgeolekufondi rakenduskava

perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mis on koostatud arvestades ISFi määruse artiklis 13 toodud nõudeid.

Rakenduskava viiakse ellu „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse“ (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punkti 4 alusel. ÜSS2021_2027 § 48 kohaselt on SiM ISFi korraldusasutuseks (edaspidi KA),

rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja rakendusüksuseks (edaspidi RÜ). Vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 ja kooskõlas lõikega 4 võib SiM rakenduskavas ja ÜSS2021_2027 § 47 lõike 1

alusel koostatud rahastamiskava eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada meetme rakendamiseks TATi ning määrata selle elluviija. TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, toetatavate tegevuste sihtrühma, tulemusi, seost „Eesti 2035“ sihtide ja

arengukavade eesmärkidega ning rakendamise tingimusi.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1149, millega luuakse

Sisejulgeolekufond.

2 (9)

TAT sisaldab 14 punkti: 1. punkt „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“; 2. punkt „Toetatavad tegevused ja eesmärgid“;

3. punkt „Riigiabi“; 4. punkt „Tulemused ja näitajad“;

5. punkt „Projektide eelarved“; 6. punkt „Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus“; 7. punkt „Kulude abikõlblikkus“;

8. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“; 9. punkt „Elluviija ja partneri õigused ja kohustused“;

10. punkt „Aruandlus“; 11. punkt „TAT muutmine“; 12. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“;

13. punkt „Vaiete lahendamine“; 14. punkt „Rakendussätted“.

Punkt 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“

Punktis 1 sätestatakse meetme nimetus, TAT seosed riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti

2035“ sihtidega ja teiste vastavate strateegiliste dokumentidega. TAT on seotud ISFi erieesmärgiga nr 1. Näidatud on ka ISFi rakenduskava sekkumisvaldkonnad, millega TATi

tegevused on seotud. Peamine valdkondlik arengukava, mis hõlmab siseturvalisuse eesmärke, on „Siseturvalisuse

arengukava 2020-2030“ (edaspidi STAK) ning selle programm „Siseturvalisus 2023-2026“. STAK on töötatud välja tihedas koostöös kõigi asjaomaste valdkondlike partnerite ja

sidusrühmadega ning STAKi koostamisel on võetud arvesse seotud Eesti ELi poliitikaeesmärke. Samuti on TAT eesmärgid seotud muude dokumentidega nagu „PPA 2030“ ning Siseministeeriumi valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

strateegia“, mis omakorda arvestab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeer iumi väljatöötatud digiühiskonna arengukava „Eesti digiühiskond 2030“2 põhimõtteid.

TAT vajalikkuse põhjendus

Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemine ning selleks teabevahetuse tõhustamine on ISFi olulisemaid eesmärke. Selle eesmärgi saavutamiseks plaanitakse TATi raames luua,

kohandada ja hooldada ISFi eesmärkidele vastavaid info- ja sidesüsteeme. Turvalisuse tagamise põhitegur on luua ja ajakohastada turvalisi infosüsteeme ja e-lahendus i. Kuigi digiteerimine on juba aastaid olnud üks Eesti lipulaevadest, on see alarahastatud ja turul

ei ole piisavalt arendajaid. Samal ajal tuleb täita uusi liikmesriikidele esitatavaid nõudeid, et tagada turvalisusega seotud teabevahetus. On suureks väljakutseks, kuidas teavet paremini

koguda, analüüsida ning asjaomaste pädevate asutuste sees ja vahel vahetada.

On oluline, et kõiki kuritegusid menetletaks võimalikult kiiresti ning pädevatel asutustel oleks

õiguspärane juurdepääs vajalikele riiklikele ja rahvusvahelistele andmebaasidele. Selleks tuleb töötada välja asjakohased infosüsteemid ja andmebaasid ning tagada nende koostalitlusvõ ime,

võttes arvesse infoturbemeetmeid ja tagades tõhusa järelevalve.

Eestis on veel valdkondi, kus andmevahetus ei ole digitaalne ja tehakse palju tööd käsitsi.

Kriminaalmenetlus ei ole täielikult digiteeritud ja see mõjutab menetluse kiirust. Politseiuur ija ja kohtuekspertiisi teadlase suhtlust konkreetse juhtumi kohta tuleb tehnoloogia kasutamise abil veel parandada. Vaja on uut üleriigilist seiret (nt sõidukite, isikute ja objektide üle), mis oleks

ühendatud Schengeni infosüsteemiga ning tagaks rahvusvaheliste kohustuste täitmise võitluses

2 „Eesti digiühiskond 2030“

3 (9)

terrorismi ning raskete ja varjatud kuritegude vastu.

Tuleb suurendada järelevalvesuutlikkust, sh parandada andmete kogumist ja asjakohast

teabevahetust nii keskkriminaalpolitsei sees kui ka teiste asutustega. Muu hulgas tuleb ajakohastada riiklikke süsteeme ja soetada vajalikke IKT-seadmeid. Operatiivse järelevalve

tööriist, mida Eesti õiguskaitseorganid praegu kasutavad, vajab ajakohastamist. On vaja töötada välja uus järelevalvemoodul, et teha seiret ja taktikalist analüüsi tervikuna ühes keskkonnas koos võimalusega teha eri päringuid (sh asjaomastes ELi infosüsteemides) ning vahetada infot.

Operatiivse järelevalve tööriist suhtleb Europoli infosüsteemiga ja Schengeni infosüsteemiga.

Rahapesu, mis rahastab suuremat osa raskest ja organiseeritud kuritegevusest, on üks selle valdkonna peamisi liikumapanevaid jõude. Selleks, et suurendada ja hõlbustada ettevõtete, teenuseosutajate, finantseerimisasutuste ja virtuaalvaluuta teenuse osutajate vastutust rahapesu

ja terrorismi rahastamise ennetamisel, tuleb luua asjakohane aruandlusportaal.

Asjaomaste asutuste suutlikkuse arendamine, et tegeleda luureandmetega avalikest allikatest

(edaspidi OSINT), on samuti prioriteet.

Digitaalse kriminalistika valdkonnas tuleb näha ette iga-aastased eritarkvara (uuendused, tasud,

litsentsid) kulud, et tagada digitõendite tuvastamine, kogumine, käitlemine ja säilitamine.

Küberkuritegevuse ja OSINTi valdkonnas tuleb katta eritarkvara ja võrguseadmete iga-aastased hoolduskulud, et suurendada ja säilitada politsei suutlikkust teavet süstemaatiliselt hallata ja

analüüsida.

Kõigis nimetatud valdkondades (v.a rahapesu) on lõplik toetuse saaja PPA, kes vastutab seaduse

järgi riigi turvalisuse ja avaliku korra eest ning kuritegude uurimise ja ennetamise eest. Punkt 2 „Toetatavad tegevused ja eesmärgid“

TATi punktis 2 nimetatud tegevused on kooskõlas järgmiste ISFi määruse II lisas toodud meetmete tegevustega: „Võtta kasutusele, kohandada ja säilitada julgeolekuga seotud ELi ja

detsentraliseeritud infosüsteeme, sealhulgas tagades nende koostalitlusvõime, ning töötada välja asjakohased vahendid tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks“ ja „Toetada asjakohaseid riiklikke meetmeid, sealhulgas julgeolekuga seotud riiklike andmebaaside omavahelist seotust

ja kõnealuste andmebaaside sidumist liidu andmebaasidega, kui see on asjaomaste õiguslike alustega ette nähtud ja vajalik artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud erieesmärk ide

rakendamiseks.“.

TAT tegevused kuuluvad ka ISFi määruse IV lisas toodud meetmega „Projektid, mille eesmärk

on ELi infosüsteemide ja riiklikke IKT-süsteemide koostalitlusvõime parandamine liidu või

liikmesriigi õiguses sätestatud ulatuses.“.

Punkt 2 viitab ka ÜSS2021_2027 § 2 punkti 7 mõistes Riigikogu poolt riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete täitmisele. Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10603 artiklis 9 on sätestatud horisontaalsed põhimõtted, mida tuleb tegevuste elluviimisel arvestada. Tegevuste elluviimisel austatakse põhiõiguseid, sealhulgas andmekaitse, sooline võrdõiguslikkus, mittediskrimineerimine,

rahvusvaheline kaitse ning haavatavate isikute, sealhulgas laste ja puuetega isikute erivajadused. TAT koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja ÜRO

puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga. TAT ettevalmistamisel ja rakendamisel tagatakse eri soost, vanuses, rassist või rahvus liku kuuluvusega, usutunnistuse või veendumuse või seksuaalse sättumusega inimestele võrdsed

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid.

4 (9)

võimalused tegevustes (nt koolitustel) osalemiseks. Erivajadustega sihtrühmas olijate le tagatakse ligipääsetavus tegevustes osalemiseks ning seadmete kasutamiseks, sealhulgas kättesaadavus infole ja kommunikatsioonile.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/20884 on sätestatud jätkusuutliku investeerimise põhimõte. Selle kohaselt on investeering jätkusuutlik vaid juhul, kui see „ei

kahjusta oluliselt“ (edaspidi DNSH) ühtegi kõnealuses määruses sätestatud keskkonna- või sotsiaalset eesmärki. DNSH hindamiskriteeriumid tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/8525 artiklist 17. Sellele lisaks tuleb arvesse võtta ka ELi jätkusuutliku

arenduse ja Pariisi kliimapakti eesmärke. Projektide rakendamisel järgitakse asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte ja keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid. Elluviijad korraldavad

sündmusi keskkonnahoidlikult. TATi tegevused viiakse ellu riigiasutuste tavapärase tegevuse raames, mille puhul ei ole ette

näha olulist keskkonnamõju järgmistele EL keskkonnaeesmärkidele: - kliimamuutuste leevendamine;

- kliimamuutustega kohanemine; - vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja kaitse; - ringmajandus;

- reostuse vältimine ja kontroll;

- bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemise kaitse ning taastamine.

Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 41 lõike 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Siseministri 6. mai 2022. a käskkirja alusel otsustati ISFi rakenduskva keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et ISFi

rakenduskava ei sisalda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi. ISFi rakenduskava tegevused ei tekita

potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete

kehtestamiseks puudub vajadus.

Erinevalt Euroopa Liidu (edaspidi EL) ühtekuuluvuspoliitikast, mis on osa EL majanduse juhtimise raamistikust ning kuulub seega vahetult EL-i majandus-, eelarve-, töö- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise tsükli ehk Euroopa poolaasta protsessi, ei ole

Sisejulgeolekufond loodud EL ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide täitmiseks, vaid adresseerib EL raske ja organiseeritud kuritegevuse ning terrorismi ja radikaliseerumise vastu võitlemise

poliitikaeesmärke. Sellest ning ISFi määruses sätestatud toetuse kohaldamisalast tuleneva lt aidatakse TATi raames ellu viidavate projektidega kaasa riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele: sisejulgeoleku alase

võimekuse suurendamine aitab tagada turvalist keskkonda ja Eesti 2035 sihtide suunas liikuda. Elluviidaval tegevusel ei ole regionaalset mõõdet.

Osades projektides on partneriks Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT). Osades projektides ei ole SMIT partner, küll aga võib ta tegevusi ellu viia, nt osaleb SMIT mõnes TATi projektis hankijana, kuid maksjaks jääb elluviija, mistõttu SMITil

kulusid ei teki.

Punktides 2.1 – 2.2 kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Iga 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust

käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris. 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL), millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088.

5 (9)

projekti juures näidatakse projekti sisu ja eesmärk, sihtrühm, tulemus, abikõlblikkuse periood, elluviija ja partner. Abikõlblikkuse periood näitab, millal võib tegevustega alustada ning mis ajaks peavad olema tegevused lõpetatud. Abikõlblikud on kulud, mis on tekkinud projekti

abikõlblikkuse perioodi jooksul. Projektidel puudub omafinantseerimise kohustus.

Punkt 3 „Riigiabi“

Punktis 3 sätestatakse, et TATi raames eraldatav toetus ei ole riigiabi.

TAT eesmärk on kuritegevuse ennetamine ja sellega võitlemine. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisiseselt konkurentsiseaduse riigiabi peatükk 6. Vastavalt ELi toimimise

lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see

kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Seega on esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu

praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega; seda siiski vaid eeldusel, et isik pakub vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka

konkurendid. Toetatavad tegevused on seotud avaliku võimu teostamisega, toetust ei anta majandustegevuse

toetamiseks ning punktis 2 nimetatud projektide elluviijaks ja partneriks on valitud selline riigi valitsemisala asutus, kes saab olla ainuvõimalik tegevuste elluviija. Politsei- ja Piirivalveameti põhimääruse kohaselt on Politsei- ja Piirivalveamet

Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus, mille ülesanne on mh süütegude ennetamine ja riikliku järelevalve teostamine õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras, süütegude

menetlemine ning ameti tegevusvaldkonnas Euroopa Liidu õigusaktist või muust rahvusvahelisest kohustusest tuleneva riikliku kontaktpunkti ülesannete täitmine. Rahapesu Andmebüroo on Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus,

mille ülesandeks on mh rahapesu ja terrorismi tõkestamine, sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine , registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine.

SMIT on Siseministeeriumi hallatav riigiasutus, mille tegevusvaldkond on ministeer iumi valitsemisala ülesannete täitmiseks vajalike IKT teenuste arendamine, haldamine ja hankimine. Võib möönda, et kaudseteks abi saajateks on ka teatud ettevõtjad, kellelt elluviijad teenuseid

tellivad. Oluline on siinkohal, et sellistel puhkudel on teenuseosutajad leitud hankemenetlusega, mille tulemusena pakub abi saaja vastu teenust turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega eelist.

Seega ei ole tegemist riigiabiga.

Punkt 4 „Tulemused ja näitajad“

Tabelis on projektide kaupa esitatud tulemus- ja väljundinäitajad ning nende sihttasemed aastateks 2024 ja 2029. Väljundnäitajate puhul näidatakse aastaks 2029 saavutatav sihttase.

Samuti on esitatud näitajate sisu. Kõikide näitajate algtase on 0. Näitajad on seatud projektide elluviijate poolt saadetud sisendi alusel. Sisendi aluseks on mh eelnevad koolitused, hanked ja turu-uuringud. Majanduslik keskkond on küll oluliselt muutunud seoses COVID-19 puhangu

ning sõjaga Ukrainas, kuid Euroopa Komisjoni kinnitatud näitajaid ei ole võimalik rakenduskavas vähendada. Juhul, kui sihttaset ei saavutata, peab elluviija seda põhjendama

hilisemas aruandluses. TAT panustab järgmistesse ISFi määruse V lisas toodud ühistesse näitajatesse:

Väljundnäitajad:

- välja töötatud/ kohandatud/ hooldatud IKT-süsteemide arv

- ostetud seadmete arv;

6 (9)

- koolitustegevuses osalejate arv.

Tulemusnäitajad:

- liikmesriikides/julgeolekuga seotud ELi ja detsentraliseer itud

infosüsteemidega/rahvusvaheliste andmebaasidega koostalitlusvõimeliseks muudetud IKT-süsteemide arv;

- nende osalejate arv, kes peavad koolitust oma töö jaoks kasulikuks; - nende osalejate arv, kes teatavad kolm kuud pärast koolituse läbimist, et nad kasutavad

koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust.

Punkt 5 „Projektide eelarved“

Punktis 5 on toodud TATi punktides 2.1-2.8 nimetatud projektide kogueelarved ning ISFi ja riikliku kaasfinantseeringu määr ning kaudsete kulude määr. Nende projektides, milles on lubatud seadmete ostmine või rentimine, on märgitud maksimaalne summa, mida tohib

kasutada seadmete ostmiseks või rentimiseks.

Punkt 6 „Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus“

Punktis 6 on vastavalt ÜSS2021_2027 § 48 toodud, et TATi KA, RA ja RÜ ülesandeid täidab SiM.

Punkt 7 „Kulude abikõlblikkus“

Abikõlblike kulude, sh mitteabikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda ühendmäärusest. Ühendmääruse § 1 lõige 2 lubab ühendmääruses sätestatud tingimusi jätta kohaldamata, kui see tuleneb Euroopa Liidu õigusaktidest ja määruses ei ole sätestatud teisit i.

Tegevustoetusena elluviidavate projektide abikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb järgida ISFi määruse lisa VII lõikes 1 sätestatut, seega rakendatakse tegevustoetuse erisuste loomise l

ühendmääruse § 1 lõiget 2. TATis sätestatakse abikõlblikud kulud. Kulu taha sulgudesse märgitud loetelu on näitlik. Elluviijal on kohustus tõendada TATis nimetamata kulu vajalikkust ning seotust tegevusega,

kui projekti kontrollijad seda nõuavad. Tegevuste elluviimisega kaasnevad personalikulud, mis on abikõlblikud vastavalt

ühendmääruse §-le 16. Projekti juhtimisega ning tegevuste läbiviimisesse kaasatud ekspertide ja koolitajatega seotud personalikulu on otsene kulu. Kui projekti heaks töötavad isikud täidavad asutuses ka teisi ülesandeid, peab projekti töö kohta täitma tööajatabelit või sätestama

projekti elluviimisega seotud täiendavad teenistusülesanded vastavas käskkirjas või muus sellekohases asutusesiseses dokumendis. Selleks, et järgida projektide üldist valikukriteer iumi

„projekti kuluefektiivsus“, on käskkirjas sätestatud, et projekti juhtimisega seotud kulu võib moodustada kuni 10% projekti eelarvest. Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 ja § 21 lõikele 1 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult

ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada SiMile kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks oleva id

arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid kohapealse kontrolli ega projektiauditi käigus. Samuti ei tule osalise tööajaga administreer iva personali üle pidada arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel

hüvitatud kaudseid kulusid. Kaudsed kulud moodustavad kuni 7% tegevuse otsestest kuludest. Kaudsete kulude protsent iga projekti kohta on sätestatud TAT punktis 5. Kaudsete kulude

protsent jääb samaks kogu projekti elluviimise ajal. Kui kontrolli või auditi tulemuse l kuulutatakse otsene kulu osaliselt või täielikult abikõlbmatuks, väheneb proportsionaalselt ka kaudne kulu. Oluline on silmas pidada, et kaudset kulu saab kasutada alles siis, kui otsene kulu

on tehtud vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3. Vastavalt ISFi määruse artikli 13 punktile 11 peab liikmesriik konsulteerima Euroopa

7 (9)

Komisjoniga, kui rakendatakse projekte koos kolmanda riigiga, kolmandas riigis või seoses kolmanda riigiga. Seetõttu tuleb kolmandates riikides toimuvatel koolitustel jm ürituste l osalemine eelnevalt kooskõlastada SiMiga.

Lisaks ühendmääruse §-s 17 sätestatud kuludele on mitteabikõlblikud ka seadmete ja transpordivahendite soetamise ja rentimise kulud, v. a projektides, kus TAT punkti 5 kohaselt

on need kulud lubatud. Seadmete ja transpordivahendite soetamise ja rentimise kulud on üldjuhul mitteabikõlblikud, kuna ISFi määruse artikli 13 kohaselt võib kuni 35% ISFi rakenduskava vahenditest kasutada seadmete või transpordivahendite soetamiseks või

rentimiseks.

Punkt 8 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“

Makse saamiseks esitatavate dokumentide kord on sätestatud ühendmääruse §-s 24 ning makse menetlemine kirjeldatud ühendmääruse §-s 25. Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse

§ 27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude hüvitamine. See tähendab, et toetust makstakse tegelike kulude alusel, mis tähendab, et kulude maksmine toimub siis, kui töö tulemus on kätte

saadud ja kulu on täies ulatuses makstud. Ettemakseid (sh sõlmitud lepingute raames ette nähtud ettemakseid) toetusest ei hüvitata. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel. Maksetaotlusi esitatakse vähemalt kord kuue kuu jooksul, kuid maksimaalselt üks kord

kvartalis. Kuna riigiasutused saavad kulude tasumiseks enne toetuse saamist käibevahende id riigieelarve seaduse alusel, on nende taastamiseks vaja võimalikult kiiresti esitada SiM ile

maksetaotlused. See tagab, SiM saab abikõlblikud kulud omakorda lisada Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse. Kui 6 kuu jooksul kulusid ei tehta, siis null-reaga maksetaotlust esitada ei tule.

Punkt 9 „Elluviija ja partneri õigused ja kohustused“

Lisaks TAT-s sätestatule kohalduvad elluviijale kõik ühendmääruse §-des 10–11 toetuse saajale sätestatud kohustused ning partnerile ühendmääruse § 10 lõike 1 punktides 2–6, 8–10 ja 13−16 ning §-is 11 nimetatud kohustused. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata ühendmääruse

§ 11 toodud ostumenetluse põhimõtetele ja riigihangete seaduse järgimisele, sh tuleb järgid a asutuse riigihangete korda. Avalikustamisel tuleb lähtuda ÜSS2021_2027 alusel kehtestatud

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ ning kasutada määruse lisas 2 toodud logo jooniseid. Kui projekti maksumus on üle 100 000 euro, tuleb

investeeringu või seadme asukohta püstitada tahvel kohe pärast investeeringuga seotud toimingu või ostetud seadme paigaldamisega alustamist. Tahvel peab vastama avalikustamise

määruse § 6 toodud nõuetele. Kooskõlas ELi ühissätete määruse artikli 50 punktiga e ei pea tahvlit püstitama, kui ELi või riikliku õiguse kohaselt ei ole selline avaldamine lubatud julgeoleku, avaliku korra, kriminaaluurimiste või isikuandmete kaitsega seotud põhjustel

kooskõlas määrusega (EL) 2016/6796.

SiM sisestab projektid Struktuuritoetuse registrisse. Selleks peab elluviija lisaks TATis sisalduvale informatsioonile esitama SiMile 15 tööpäeva jooksul pärast TATi kinnitamist iga projekti kohta projekti kirjelduse ja eelarve. Projekti kirjelduses, mille allkirjastavad nii

elluviija kui partner, sisaldub kinnitus, et elluviija kui partner vastavad ühendmääruse § 3 nõuetele. Projektis eelarves tuuakse eelarve jagunemine aastate kaupa eelarveridade

(alategevuste) vahel. Kui tegevuste eluviimise käigus tekib vajadus jaotist muuta, esitab elluviija SiMile vastava taotluse. Halduskoormuse optimeerimiseks on projekti eelarvejaotust lubatud muuta maksimaalselt kaks korda aastas – 15. jaanuar ja/või 15. juuni. Punktis 9.3.2. on

6 Euroopa parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise

kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) - ELT L 119 4.5.2016, lk 1.

8 (9)

toodud olukorrad, mil ametlikku muudatust taotlema ei pea. Elluviija peab projekti raames planeeritavatest üritustest (sh koolitusest, seminaridest, konverentsidest, õppereisidest) teavitama SiM välisvahendite osakonda e-toetuse keskkonna

kaudu vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist, et võimaldada kohapealse kontrolli tegemist. Kuna ISFi toetus planeeritakse riigieelarve ja riigieelarve strateegia koostamise käigus, peab

SiM selle kasutamise planeerimiseks esitama riigieelarve strateegia protsessis kassapõhise maksete prognoosi. Maksete prognoosi koostamiseks peab projekti elluviija andma sisendi iga projekti elluviimise aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks.

Punkt 10 „Aruandlus“

Punktis sätestatakse vahearuannete, lõpparuande ja teatud tingimustel järelaruande esitamise kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TATi tegevuste/projektide edenemist ja

tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral tähelepanu juhtida vajakajäämiste le, samuti teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi.

Punkt 11 „TAT muutmine“

Punktis sätestatakse TAT muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja

aitama kaasa TATi edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TATi muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat

halduskoormust. TATid peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi kaalutud. SiMil on õigus TATi muuta, kui selgub, et see on vajalik TATi edukaks elluviimiseks

või TATi elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TATi rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib SiM vähendada TATi eelarvet tingimuse l,

et see ei takista TATi eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TATi tegevuste elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud.

Punkt 12 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“

Viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule.

Punkt 13 „Vaiete lahendamine“

Nimetatakse SiM otsuse või toimingu vaide menetleja.

Punkt 14 „Rakendussätted“

TAT jõustub tagasiulatuvalt alates 01.03.2022 III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele

Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1149.

IV TAT mõju

TAT avaldab positiivset mõju Eesti elanikkonna turvatundele.

Andmekaitsealane mõjuhinnang Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik ülesanne tekib ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt siseministri kinnitatud toetuse andmise

tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku õigust puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja andmetöötlemise

nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele (isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused). Samuti peab olema

9 (9)

tagatud andmete kaitse ja turvalisus.

V TAT kooskõla ISFi üldiste valikukriteeriumitega

1. TATi mõju erieesmärgi saavutamisele TATi seotus erieesmärgiga on kirjeldatud käskkirja punktis 2.

TATi panust erieesmärgi väljund- ja tulemusnäitajatesse on kirjeldatud käskkirja punktis 4. 2. TAT põhjendatus

TAT tegevused aitavad kaasa ISFi erieesmärgi nr 1 saavutamisele. TAT eesmärgi ja vajalikkuse ning eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste kirjeldus on esitatud käskkirja

eelnõu punktis 2 ning seletuskirja I ja II peatükis. 3. Kuluefektiivsus

Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud seletuskirja punktides 5 ja 7.

4. Elluviija ja partneri suutlikkus projekti ellu viia TATi elluviijad on riigiasutused - Politsei- ja Piirivalveamet ning Rahapesu Andmebüroo ja SMIT, kelle TATi eesmärkidega seotud põhiülesanded on toodud seletuskirja punktis 2.

Nimetatud avalikke ülesandeid saab täita vaid selleks pädev asutus.

5. TATi mõju Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega on selgitatud käskkirja eelnõu punktis 1.

VI TAT rakendamine

TATi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.03.2022.

VII TAT kooskõlastamine

Kliimaministeerium kooskõlastas eelnõu eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu märkusteta ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeer ium

vaikimisi.

KÄSKKIRI

02.11.2023 nr 1-3/124

Sisejulgeolekufondi meetme 1.2

"Teabevahetuse tõhustamine ja

hõlbustamine" toetuse andmise tingimused

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood

01.03.2022–31.08.2029

Elluviijad

Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB)

Korraldusasutus, rakendusüksus, rakendusasutus

Siseministeerium

2 (18)

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1-3/96 „Perioodi

2021-2027 Sisejulgeolekufondi, piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, Varjupaiga- ,

Rände- ja Integratsioonifondi rahastamiskavade kinnitamine“ kinnitatud Sisejulgeolekufondi 2021–2027 rahastamiskava meetme nr 1.2 „Teabevahetuse

tõhustamine ja hõlbustamine“ (edaspidi ka meede) toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.

1.1. Seosed Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) ja Eesti riigi eesmärkidega

1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/11491 (edaspidi ISFi määrus) artikli 3 punktis 1 toodud ISFi poliitikaeesmärgiga „Aidata tagada kõrget julgeolekutaset liidus, eelkõige ennetades

terrorismi ja radikaliseerumist, rasket ja organiseeritud kuritegevust ja küberkuritegevust ja võideldes nende vastu, abistades ja kaitstes kuritegevuse ohvreid ja valmistudes ette Sisejulgeolekufondi kohaldamisalasse kuuluvateks julgeolekuintsidentideks, riskideks ja

kriisideks, tagades nende-vastase kaitse ja neid tõhusalt juhtides“ ning ISFi määruse artikli 3 punktis 2 toodud erieesmärgiga nr 1 „Tõhustada ja hõlbustada teabevahetust

pädevates asutustes ja asjaomastes liidu organites, ametites ja asutustes ning nende vahel ning asjakohasel juhul kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.“.

TATi tegevused kuuluvad järgmiste sekkumise liikide alla: - info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) süsteemid, koostalitlusvõ ime,

andmekvaliteet (välja arvatud seadmed);

- koolitus; - seadmed.

1.1.2. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. TATi tegevused on seotud arengustrateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise

sihiga ja alamsihiga „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“. TATi tegevused panustavad arengustrateegia „Eesti 2035“ näitajasse: „hea valitsemise

indeks“ ja "ligipääsetavuse näitaja".

Projektide elluviijad vastutavad, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ arenguvajadusi.

TAT on koostatud tuginedes Siseturvalisuse arengukavale 2020–2030 ning TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni soovitusi ISFi vahendite kasutamiseks. TAT panustab Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 peatüki 4.3 „Kindel

sisejulgeolek“ tegevussuunda „Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus“.

TATi tegevused aitavad ellu viia programmi „Siseturvalisus 2023–2026“ tegevusi 2.6 „Süüteomenetluse tõhustamine“ ja 3.2 „Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane

võitlus“.

TATi tegevused aitavad täita ka Eesti Digiühiskonna arengukava 2030 eesmärki „Avaliku sektori digimuutuste võimendamine“.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1149, millega luuakse

Sisejulgeolekufond.

3 (18)

2. Toetatavad tegevused ja eesmärgid

Meetmest toetatakse tegevusi, mis: - aitavad kaasa ISFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 1 täitmisele;

- on kooskõlas ISFi seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu

14. juuni 2021. aasta määruse (EL) 2021/10602 artiklis 9 sätestatud horisontaalse id põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ning arvestavad võrdsete võimaluste

põhimõttega, sh välditakse diskmineerimist ja tagatakse ligipääsetavus;

- on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/8523 artiklis 17 nimetatud olulist kahju

ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile;

- on vastavuses ISFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega.

TAT eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate projektide elluviimise tulemuse l, mille mõju ja ulatus on üleriigiline.

2.1. Infosüsteemi POLIS MISX4 seiremooduli arendamine

2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti raames arendatakse infosüsteemi POLIS MISX seiremoodulit ja seda toetavaid teenuseid, mis võimaldab tagada isikute ja objektide (sh sõidukite) nõuetekohase seire.

Arendatakse uuel kujul PPA ühiste infoobjektide andmestik ning selle haldus, päringud,

vajalikud liidestused jm analüüsist selguv seiretegevuseks vajalik.

MISX seiremoodul tagab PPAle info seiretegevuse teostamiseks, sh on see liidestatud

Schengeni infosüsteemiga läbi riigisisese ESIS5i, et tagada tagaotsimiste edastamine üle- euroopalisse seiresse. Seiremooduli aluseks on projekti käigus uus arendatav PPA ühiste infoobjektide (isikud, ettevõtted, aadressid, sõidukid jne) andmestik. Ühises

infoobjektide andmestikus säilitatakse vajalikku infot isikute ja objektide ning nende seoste kohta, mis on vajalikud ka seiretegevuse võimaldamiseks. Seire all mõistetakse

seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks isikute kohta informatsiooni kogumist, vahendamist ja meetmete rakendamist eesmärgiga tagada avalik kord, kaitsta ühiskonna liikmete seaduslikke huvisid, ennetada ja tõkestada süütegude toimepanemist ning tagada

õigusrikkujate suhtes seaduses ettenähtud sunnivahendite kohaldamist. Seiremoodulis ning ühiste infoobjektide andmestikus olevat infot ning funktsionaalsust vajavad PPA ja

teised riigiasutused. Projekti raames kirjeldatakse ja luuakse teenused, mis on vajalikud

teistele riigiasutustele seire pärimiseks, lisamiseks ja muutmiseks.

Tänased infosüsteemid ei võimalda mõistlike kuludega ja riskideta teha vajalikke arendusi, sh on problemaatiline riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmine (SIS ehk

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike inves teeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17

tähenduses .

4 MISX – infosüsteemi POLIS PPA menetluse infosüsteemi kontseptsiooni nimetus 5 ESIS – Schengeni infosüsteemi riiklik register

4 (18)

Schengeni viisaruumi kuulumisega seotud nõuded, Interpol ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide ja süsteemide nõuded ning kohustused). MISX seiremoodul võimaldab nii siseriiklikku kui rahvusvahelist seiramist, rahvusvahelise seire aluseks on siseriik l ik

seire.

Projekt viiakse ellu, arvestades PPA liidestuvate süsteemide vajaduste/nõuetega.

2.1.2. Projekti sihtrühm: PPA

Siseriiklikud kasutajad (PPA ametnikud, teiste järelevalveasutuste ametnikud) – seiremoodul võimaldab keskselt isikute ja objektide seiret, mida kasutatakse kogu PPA-s (sh liidestatud infosüsteemides). Seiremoodul võimaldab PPA-l päringute kaudu vastu

võtta teiste liikmesriikide seirete infot ja ka ise rahvusvahelisse seiresse isikuid ja objekte

lisada.

Rahvusvahelised kasutajad (teiste Schengeni viisaruumi kuuluvate riikide politseiasutused, Interpol ja muud järelevalveasutused) – seiremoodul võimaldab

rahvusvahelist seiretegevust teistele EL liikmesriikidele, sest seiremoodul on ESISi kaudu liidestatud rahvusvahelise Schengeni infosüsteemiga SIS.

2.1.3. Projekti tulemus Toetatavate tegevuste tulemusena valmib jätkusuutlik infosüsteemi POLIS MISX seiremoodul ning selle aluseks olevad PPA ühiste infoobjektide andmestikud.

Tänapäevastel tehnoloogiatel põhinev seiremoodul vastab siseriiklike ja rahvusvaheliste seiramiste nõuetele ning seirega seotud teenuseid on võimalik pakkuda teistele

süsteemidele (sh Schengeni infosüsteem, Interpol ning teised rahvusvahelised organisatsioonid ja süsteemid). MISX seiremoodulit kasutatakse üleriigiliselt ja rahvusvaheliselt.

2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood

01.01.2023 – 31.08.2029

2.1.5. Projekti elluviija: PPA

Partner: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT), kellel tekivad projekti käigus personalikulud.

Elluviija sõlmib partneriga lepingu, milles sätestatakse partneri õigused ja kohustused ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel.

2.2. Infosüsteemi POLIS KAIRI arendused

2.2.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on infosüsteemi POLIS jälitusmenetluse andmestiku (KAIRI) tehniline

uuendamine ning edasiarendamine politseilise tegevuse edendamiseks. Loodavad lahendused toetavad digitaalset menetlust, tööriistade täiendused suurendavad võimekust

tuvastada süütegusid toime pannud isikuid. 2.2.2. Projekti sihtrühm:

infosüsteemi POLIS jälitusmenetluse andmestiku kasutajad PPAs ja partnerasutustes.

2.2.3. Projekti tulemus loodavad arendused edendavad tõhusamat infokogumist, teabe analüüsi, jälitusmenetluse võimekuse suurendamist ja parendamist ning koostööd partneritega. Planeeritavate

5 (18)

arendustega kaasajastatakse ja luuakse uusi jälitusmenetlusega seotud funktsionaalsus i. Loodavad lahendused toetavad digitaalset menetlust.

2.2.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.08.2029

2.2.5. Projekti elluviija: PPA

2.3. RABi aruandlusportaal

2.3.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on luua RABi teatamise ja aruandluse portaal, mis koondab kokku teadete ja aruannete edastamise funktsionaalsuse ühte keskkonda. Uus portaal pakub

turvalist, efektiivset ja kasutajasõbralikku keskkonda kohustatud isikutele andmete edastamiseks RABile. Koos tagasisidestamise, riskihinnangute ja uute andmekontro ll i

funktsionaalsustega tagatakse parem suhtlus RABi ja kohustatud isikute vahel ning suurendatakse edastatud andmete hulka ja kvaliteeti, läbi mille tõstetakse RABi analüüsivõimekust. RABi iseteenindusportaali arenduse käigus luuakse turvaline

veebiportaal ja kasutuskeskkond ning täiendatakse RABi infosüsteemi RABIS.

Portaal on ligipääsetav puuetega inimestele.

Portaali arendamisel on planeeritud järgmised tegevused:

- eelanalüüs, millest selgub lahenduse täpne funktsionaalsus, funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed nõuded, portaali visuaalne lahendus ja tarkvaraline platvorm

ning liidestused; - tarkvara arendamine, hankimine, juurutamine, sh vajadusel tarkvara komponentide

kasutuslitsentsid projekti eluajal;

- riistvara soetamine lahenduse käitamiseks.

2.3.2. Projekti sihtrühm: RAB

2.3.3. Projekti tulemus loodud on RABi teatamise ja aruandluse portaal, kus ühes keskkonnas on teadete ja

aruannete edastamise funktsionaalsus. 2.3.4. Projekti abikõlblikkuse periood

01.11.2023–31.12.2025

2.3.5. Projekti elluviija: RAB Partner: SMIT, kes soetab riistvara vastavalt eelanalüüsis selgunud konfiguratsioonile.

Elluviija sõlmib partneriga lepingu, milles sätestatakse partneri õigused ja kohustused ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel.

6 (18)

2.4 Kriminaalpolitsei OSINT6 ja analüüsivõimekuse suurendamine

2.4.1. Projekti sisu ja eesmärk

Hetkel puudub süsteemne ning terviklik OSINT teabe kogumise ja töötlemise platvorm, mis vastaks PPAs süütegude menetlemisega seotud vajadustele. Andmemahud on

aastatega kasvanud selliselt, et kasutusel olevad tarkvarad ning muu kasutusel olevad vahendid ei suuda tagada ressursisäästlikku ja õigeaegset analüüsi läbiviimist.

Kriminaalpolitsei igapäevatöö lahutamatuks osaks on aina enam teabe kogumine avalikest allikatest. Projekti tulemusena arendatakse välja tõhusam avalikest allikatest

andmete kogumise, töötlemise ja analüüsimise võimekus ning sellega tagatakse ühtlasi ka politseile pandud ülesannete efektiivne ja tulemuslik täitmine.

Eesmärk on välja arendada keskkond, mis võimaldab turvaliselt OSINT meetoditega teavet koguda nii, et on tagatud tehniliselt turvaline brausimine, kogutud teabe salvestamine ja süstematiseerimine. Brauseri külge ehitakse vabavaralisi OSINT tööriistu, mida saaks ühest kohast kasutada ning mis võimaldaks kiiremini ja

efektiivsemalt teavet erinevatest keskkondadest otsida. Samuti on eesmärk luua automaatne vaatlusprotokollide genereerimise võimalus, mis automaatselt lisab pildid ja

teksti õigele dokumendivormile, koos täpsete kuupäevadega jne. Samuti luuakse veebi kraapimismoodul, mis võimaldab märgitud keskkondadest teavet koguda, salvestada ning hiljem selle peal otsinguid teha.

Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo on mitme aasta jooksul arendanud tarkvara, mis pakub erinevaid andmetöötlus- ja analüüsi lahendusi ning on peaasjalikult konfigureeritud ja arendatud spetsiifiliselt küberkuritegude uurimiseks vajaliku

informatsiooni töötlemiseks. Teatud modifikatsioonidega on võimalik seda süsteemi kohandada kasutatavaks ka kriminaalteabe taktikalise analüüsi jaoks. Projekti raames kohandatakse edasiste arenduste käigus juba loodud lahendused üldisemate

analüüsiülesannete jaoks, st kõikide kuriteoliikide taktikalise analüüsi läbiviimiseks. Enne tööriista arendamist analüüsitakse alternatiive, mis on kasutusel siseriiklikult või

rahvusvaheliselt.

2.4.2. Projekti sihtrühm: PPA ametnikud, sh PPA keskkriminaalpolitsei ja teised PPAs, Kaitsepolitseiametis, Maksu- ja Tolliametis, RABis OSINT teabe kogumise ja -analüüsiga tegelevad

ametnikud

2.4.3. Projekti tulemus

Ametnike jaoks on välja töötatud platvorm, mis võimaldab jätkusuutlikult ja ühetaolise lt tegeleda OSINT teabe kogumise ja -analüüsiga.

2.4.4. Projekti abikõlblikkuse periood

01.03.2022 – 31.08.2029

2.4.5. Projekti elluviija: PPA Partner: SMIT

6 Open Source Intelligence – andmed, mis kogutakse avalikult kättesaadavatest allikatest

7 (18)

Elluviija sõlmib partneriga lepingu, milles sätestatakse partneri õigused ja kohustused ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel.

2.5 Tegevustoetus - OSINT süsteemi püsikulud

2.5.1 Projekti sisu ja eesmärk

Eesmärk on tagada OSINT ja analüüsi tegevuste väljaarendatud süsteemide toimimiseks vajaliku IKT riist- ja tarkvara elukaar ning hooldus. Samuti tõhustatakse rahvusvahe list koostööd, oskusteabe ja kogemuste täiendamist ning vahetamist.

2.5.2. Projekti sihtrühm: PPA keskkriminaalpolitsei ja teised PPAs OSINT teabe kogumise ja -analüüs iga

tegelevad ametnikud.

2.5.3. Projekti tulemus Tagatud on OSINT ja analüüsi tegevuste toimimiseks vajaliku IKT riistvara ja tarkvara

toimimine ning hooldus. OSINT ja analüüsi teabevaldkonnas toimib efektiivne rahvusvaheline koostöö, teabevahetus ning täiendatakse teadmisi ja kogemusi.

2.5.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.03.2023–31.08.2029

2.5.5. Projekti elluviija: PPA

2.6. Tegevustoetus - küberüksuse tarkvaralitsentside ülalpidamiskulud

2.6.1. Projekti sisu ja eesmärk küberüksuste tarkvaralised uuendused (litsentsid).

2.6.2. Projekti sihtrühm:

PPA küberüksused

2.6.3. Projekti tulemus soetatud on tööks vajalikud litsentsid.

2.6.4. Projekti abikõlblikkuse periood

01.03.2023–31.08.2029

2.6.5. Projekti elluviija: PPA 2.7. Digikriminalistika võimekuse suurendamine (riistvara, tarkvara, koolitused)

2.7.1. Projekti sisu ja eesmärk Projekti eesmärk on tõsta PPA-s tehnilist võimekust tulla toime digitaalvaldkonnas ja süüteomenetluses kiire, kvaliteetse ja ajasäästliku tõendite tuvastamise, kogumise,

käitlemise ja säilitamisega. Lisaks tagatakse valmisolek täisdigitaalse le süüteomenetlusele üleminekuks.

Tõendite tuvastamiseks on oluline krüpteeritud IT-seadmetes olevatele andmetele ligipääsu saamine. Samuti võimaldavad spetsiaalsed kopeerimisseadmed efektiivsemalt,

ajasäästlikumalt ja kvaliteetsemalt andmete kogumist.

8 (18)

Tõendite käitlemisel on vajalik analüüsida ja läbi töötada suur maht eriliigi list andmestikku (koopiafailid, digitaalsed dokumendid, pangakontod, kõneeristused jne), et leida nende omavahelisi seoseid ning kokku panna süüteomenetluses vajalik

tõendusmaterjal.

Analüüsi teostamiseks on vajalik töös rakendada piisava jõudlusega servereid, mis annavad digikriminalistidele võimaluse tarkvara abil andmed uurijatele ette valmistada sisuvaatluse teostamiseks läbi ajakohaste arendatud süsteemide. Asjakohase tarkvara abil

saab luua kogutud tõendite ja muude andmete põhjal tõendamiseks vajalikke seoseid (näiteks organiseeritud kuritegevuses erinevate grupeeringute vahel). Läbi töötatud

materjali on võimalik visualiseerida graafiliselt, tuvastamaks seoseid erinevatest andmeallikatest.

Tõendite säilitamisel on oluline, et kogutud ja analüüsitud digitõendid ja muu vajalik digitaalne materjal (originaalfailid, töödeldud andmestik ja välja valitud tõendid) säiliks id

terve süüteomenetluse protsessi jooksul. Selleks, et tulla toime järjest kasvava andmemahuga on vaja kasutusele võtta turvaline andmehoidla.

Projekti raames soetatakse süsteemide arendamiseks ja toimimiseks vajalikud tarkvarad ja serverid. Enne tööriista arendamist ja seadmete soetamist analüüsitakse alternatiive,

mis on kasutusel siseriiklikult või rahvusvaheliselt. Samuti koolitatakse PPA ametnikke digikriminalistika ja digitõendite käitlemise

valdkonnas ning tehakse koostööd erinevate välispartneritega. Koolitustel osalemine ja koolituse kohta käiv info ja kommunikatsioon tehakse nii füüsiliselt kui ka digitaalse lt

ligipääsetavaks, kui koolitustel osalejad seda vajavad.

2.7.2. Projekti sihtrühm:

PPA, prokuratuur, kohtud, Maksu- ja Tolliamet, Kaitsepolitseiamet, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut

2.7.3. Projekti tulemus Soetatud on süsteemide toimimiseks vajalikud tarkvarad ja serverid. PPA ametnikud on koolitatud ja rahvusvaheline koostöö toimib.

2.7.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.03.2023–31.08.2029

2.7.5. Projekti elluviija: PPA

2.8. Tegevustoetus - digikriminalistika ülalpidamiskulud (riist- ja tarkvara uuendused,

litsentsid)

2.8.1. Projekti sisu ja eesmärk

Digikriminalistika IKT süsteemide (sh riist- ja tarkvara) elukaare tagamine.

2.8.2. Projekti sihtrühm: PPA

2.8.3. Projekti tulemus Soetatud on tööks vajalikud riist- ja tarkvarad.

9 (18)

2.8.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.01.2024 – 31.08.2029

2.8.5. Projekti elluviija: PPA

2.9. SIRENE töövoosüsteemi (ehk iSPOCi7) arendamine

2.9.1. Projekti sisu ja eesmärk

Eesmärk on viia SIRENE töövoosüsteem (uuele tehnoloogilisele platvormile ehk sisuliselt arendada uus SIRENE töövoosüsteem, tagamaks võimekus realiseerida Euroopa Liidu õigusaktidest (sh koostalitusvõime määrustest8, õiguskaitseasutuste teabevahetuse

direktiivist9) tulenevaid uusi nõudeid, mida olemasolev platvorm ei võimalda ning et jätkuvalt tagada infosüsteemi turvaklassi ja andmekaitse nõuetele vastavus. Projekti

eelarvest rahastatakse arendusressurssi, st arendatakse uus SIRENE töövoosüsteem osaliselt.

SIRENE töövoosüsteemi üleviimine uuele platvormile/tehnoloogilise baasi uuendamine aitab muuta tööprotsesse automaatsemaks ehk vähendada käsitsi tehtavat tööd. Lisaks

võimaldab uus SIRENE töövoosüsteem arendada välja uued ja/või parendatud funktsionaalsused (mh Schengeni hindamistel saadud soovitused kasutusmugavuse ja automatiseerimise osas, statistikamoodul, piirangute määramine teabele, kasutajale

andmete kuvamise vorm ja sisu, seoste leidmine ja loomine) aga samuti täiendada kasutajaprofiile ning luua teenused tabamuste kohta teabe edastamiseks turvalises kanalis

lõppkasutaja rakendusest. SIRENE töövoosüsteemi uuele platvormile üleviimine on eelduseks õigusaktides nõutud andmekogude liidestuste ja/või funktsionaalsuste arendamiseks.

2.9.2. Projekti sihtrühm: PPA Rahvusvahelise ametiabi keskus (Interpol10, BRIIS11, SIRENE12, NCC10, Europol11)

2.9.3. Projekti tulemus ISFi eesmärkidega kooskõlas olevad uue SIRENE töövoosüsteemi arendused on osaliselt realiseeritud.

2.9.4. Projekti abikõlblikkuse periood

01.01.2024–31.08.2029 2.9.5. Projekti elluviija: PPA

Partner: SMIT

Elluviija sõlmib partneriga lepingu, milles sätestatakse partneri õigused ja kohustused ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel.

7 iSPOC on PPA Rahvusvahelise ametiabikeskuse töövoo infosüsteem 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) 2019/8177 ja (EL) 2019/8188 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/977 10 Interpol on rahvusvaheline kriminaalpolitsei organisatsioon 11 BRIIS on broneeringuifo andmekogu (PNR) 12 SIRENE tähendab täiendava teabe taotlemist riiklikest kannetest. SIRENE büroo vastutab teabe vahetamise ja

SISi hoiatusteadetega seotud tegevuse koordineerimise eest 10 NCC on riiklik koordinatsioonikeskus 11 Europol on Euroopa Politseiamet

10 (18)

3. Riigiabi

Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.

4. Tulemused ja näitajad

4.1 Punktis 2 nimetatud projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad.

Kõikide näitajate algtase on 0.

Projekt Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõt-

ühik

Siht-

tase

2024

Siht-

tase

2029

Selgitav teave

Infosüsteemi POLIS MISX seiremooduli

arendamine

O.1.3 Välja töötatud/ kohandatud/

hooldatud IKT- süsteemide arv

arv 0 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara ja andmeid. See näitaja hõlmab hiljuti loodud/

kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme. IKT-süsteemide loomine tähendab uue

IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/ hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki muudatusi pärast IKT-süsteemi

kasutuselevõttu, et parandada vigu, parandada jõudlust vm, sealhulgas

lisada olemasolevale IKT-süsteemile uusi funktsioone või uuendada riistvara

Infosüsteemi POLIS KAIRI

arendused

O.1.3 Välja töötatud/

kohandatud/ hooldatud IKT-

süsteemide arv

arv 0 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara ja andmeid.

See näitaja hõlmab hiljuti loodud/ kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme.

IKT-süsteemide loomine tähendab uue IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/ hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki

muudatusi pärast IKT-süsteemi kasutuselevõttu, et parandada vigu,

parandada jõudlust vm, sealhulgas lisada olemasolevale IKT-süsteemile uusi funktsioone või uuendada riistvara

RABi

aruandlusportaal

O.1.3 Välja

töötatud/ kohandatud/ hooldatud IKT-

süsteemide arv

arv 1 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara

ja andmeid. See näitaja hõlmab hiljuti loodud/ kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme.

IKT-süsteemide loomine tähendab uue IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/

hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki muudatusi pärast IKT-süsteemi kasutuselevõttu, et parandada vigu,

parandada jõudlust vm, sealhulgas lisada olemasolevale IKT-süsteemile

uusi funktsioone või uuendada riistvara

11 (18)

Kriminaalpolitsei

OSINT ja analüüsivõimekus e suurendamine

O.1.3 Välja

töötatud/ kohandatud/ hooldatud IKT-

süsteemide arv

arv 1 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara

ja andmeid. See näitaja hõlmab hiljuti loodud/ kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme.

IKT-süsteemide loomine tähendab uue IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/

hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki muudatusi pärast IKT-süsteemi kasutuselevõttu, et parandada vigu,

parandada jõudlust vm, sealhulgas lisada olemasolevale IKT-süsteemile

uusi funktsioone või uuendada riistvara

Tegevustoetus - OSINT süsteemi püsikulud

Tegevustoetus - Küberüksuse IKT

ülalpidamiskulud

O.1.3 Välja töötatud/

kohandatud/ hooldatud IKT-

süsteemide arv

arv 1 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara ja andmeid.

See näitaja hõlmab hiljuti loodud/ kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme.

IKT-süsteemide loomine tähendab uue IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/ hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki

muudatusi pärast IKT-süsteemi kasutuselevõttu, et parandada vigu,

parandada jõudlust vm, sealhulgas lisada olemasolevale IKT-süsteemile uusi funktsioone või uuendada riistvara

Digikriminalistika

võimekuse suurendamine (riistvara, tarkvara,

koolitused)

O.1.1

Koolitustegevuses osalejate arv

arv 12 32 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

otseselt koolitusest kasu. Kui üks ja sama isik saab ühe projekti raames erinevat tüüpi koolitust, tuleb temast

projekti aruandluses teatada ainult üks kord.

O.1.4 Ostetud

seadmete arv

arv 6 6 Seadmed on materiaalne vara, millele

on antud inventarinumber. See näitaja koondab IKT-süsteemide

jaoks ostetud seadmeid ja hõlmab ka renditud või liisitud seadmeid.

Tegevustoetus - Digikriminalistika

ülalpidamiskulud (riist- ja tarkvara,

uuendused, litsentsid)

O.1.3 Välja töötatud/

kohandatud/ hooldatud IKT-

süsteemide arv

arv 0 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara ja andmeid.

See näitaja hõlmab hiljuti loodud/ kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme.

IKT-süsteemide loomine tähendab uue IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/ hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki

muudatusi pärast IKT-süsteemi kasutuselevõttu, et parandada vigu,

parandada jõudlust vm, sealhulgas lisada olemasolevale IKT-süsteemile uusi funktsioone või uuendada riistvara

12 (18)

SIRENE

töövoosüsteemi (ehk iSPOCi) arendamine

O.1.3 Välja

töötatud/ kohandatud/ hooldatud IKT-

süsteemide arv

arv 0 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara

ja andmeid. See näitaja hõlmab hiljuti loodud/ kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme.

IKT-süsteemide loomine tähendab uue IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/

hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki muudatusi pärast IKT-süsteemi kasutuselevõttu, et parandada vigu,

parandada jõudlust vm, sealhulgas lisada olemasolevale IKT-süsteemile

uusi funktsioone või uuendada riistvara

4.2 Punktis 2 nimetatud projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad tulemusnäitajad. Kõikide näitajate algtase on 0.

Projekt Näitaja kood ja

nimetus Näitaja

mõõt-

ühik

Siht-

tase

2029

Selgitav teave

Infosüsteemi POLIS MISX seiremooduli

arendamine

R.1.5 Liikmesriikides / julgeolekuga seotud

ELi ja detsentraliseeritud infosüsteemidega /

rahvusvaheliste andmebaasidega koostalitlusvõimelise

ks muudetud IKT- süsteemide arv

arv 1 Süsteemide koostalitlusvõimeliseks muutmine tähendab, et süsteemid on

võimelised teavet/andmeid vahetama ja kasutama. Näitaja hõlmab koostalitlusvõimet riiklike

info- ja kommunikatsioonitehnoloogia süsteemide ning riiklike süsteemide

ja ELi, detsentraliseeritud süsteemide ja rahvusvaheliste

andmebaaside vahel.

Digikriminalistika võimekuse

suurendamine (riistvara, tarkvara, koolitused)

R.1.7 Nende osalejate arv, kes peavad

koolitust oma töö jaoks kasulikuks

arv 22 Selleks et teha kindlaks, kas osaleja peab koolitust kasulikuks, tuleb

igalt osalejalt küsida tema arvamust. Osaleja arvamuse saab registreerida ja esitada kohe pärast koolituse

toimumist.

R.1.8 Nende osalejate

arv, kes teatavad kolm kuud pärast koolitust, et nad

kasutavad koolituse käigus omandatud

oskusi ja pädevust

arv 22 3-6 kuud pärast koolituse toimumist

tuleb igalt koolitusel osalejalt küsida tema arvamust ja alles siis saab tema arvamuse registreerida ja

esitada selle näitaja all.

5. Projektide eelarved

Projekt ISF toetus (75%

abikõlblikest

kuludest) EUR

Riiklik

kaasfinantseering

(25%

abikõlblikest

kuludest) EUR

Kokku

EUR

Kaudsete

kulude

määr (%

otsestest

kuludest)

13 (18)

Infosüsteemi POLIS MISX

seiremooduli arendamine 1 741 959 580 653 2 322 612

1,1%

Infosüsteemi POLIS KAIRI arendused

1 080 000 360 000 1 440 000

3,1%

RABi aruandlusportaal

150 000 50 000

200 000 (sh kuni

70 000 eurot

seadmete

soetamiseks)

2,5%

Kriminaalpolitsei OSINT ja

analüüsivõimekuse suurendamine

997 500 332 500 1 330 000 4,4%

Tegevustoetus - OSINT

süsteemi püsikulud

750 000 250 000 1 000 000 0%

Tegevustoetus - Küberüksuse IKT ülalpidamiskulud

750 000 250 000 1 000 000 0%

Digikriminalistika võimekuse suurendamine (riistvara,

tarkvara, koolitused)

924 750 308 250 1 233 000 (sh

kuni 521 135 eurot

seadmete

soetamiseks)

0%

Tegevustoetus -

Digikriminalistika ülalpidamiskulud (riist- ja tarkvara, uuendused, litsentsid)

1 295 291 431 764 1 727 055 0%

SIRENE töövoosüsteemi (ehk

iSPOCi) arendamine

1 125 000 375 000 1 500 000 4,41%

KOKKU 8 814 500 2 938 167 11 752 667

6. Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus

Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Siseministeerium (edaspidi SiM). Ülesandeid ei delegeerita.

SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti.

7. Kulude abikõlblikkus 7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21.

7.2. Tegevustoetusena elluviidavate projektide abikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb

lisaks ühendmäärusele lähtuda ISFi määruse lisa VII punktis 1 sätestatust.

7.3. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6

nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid hüvitatakse ühtse määra alusel vastavalt punktis 5 toodud protsendile abikõlblikest otsestest kuludest.

7.4. Kaudseid kulusid ei pea tõendama.

7.5. Otseseid kulusid hüvitatakse tegelike kulude alusel.

14 (18)

7.6. Abikõlblikud on tegevuste elluviimiseks vajalikud otsesed kulud, sh 7.6.1. ühendmääruse § 16 toodud personalikulu. Projekti juhtimisega seotud personalikulud

võivad moodustada kuni 10% projekti eelarvest;

7.6.2. koolituste, seminaride ja konverentside korraldamise kulu (sh ruumide ja tehnika rent, toitlustus, reisikulud, lektori/koolitaja tasu ja tema kulud seoses koolitusega (sh majutus-

ja reisikulud), jmt); 7.6.3. koolitusmaterjalide kulu (sh materjalide koostamine, toimetamine kujundamine,

trükkimine, paljundamine ja tootmine);

7.6.4. tõlkekulu (sh koolitusmaterjalide tõlkekulu, koolituse tõlge); 7.6.5. temaatilistel koolitustel, seminaridel, õppereisidel, konverentsidel osalemise kulud

(sh päevaraha, kindlustus, transport, majutus, osalustasud). Kolmandates riikides toimuvatel üritustel (sh koolitustel, seminaridel, õppereisidel, konverentsidel) osalemine tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus esitada SiMile e-toetuse

keskkonna kaudu vähemalt 60 päeva enne koolituse toimumist; 7.6.6. ligipääsetavusega seotud kulud, kui sihtrühmas olijad vajavad erilahendusi;

7.6.7. tarkvaralahenduse eelanalüüs; 7.6.8. tarkvara/infosüsteemi arendamine; 7.6.9. tarkvara juurutus ja paigaldus;

7.6.10. tarkvara testimise kulud (sh läbivustesti kulu); 7.6.11. litsentside kulu;

7.6.12. seadmete soetamise ja rentimise kulu punktis 5 toodud piirmäära ulatuses; 7.6.13. tegevustoetuse projektides infosüsteemi töös hoidmise kulu; 7.6.14. teavitamise kulu (sh vajalike märgiste tellimine);

7.6.15. erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstav maks.

7.7. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud ning seadmete ja transpordivahendite soetamise ja rentimise kulud, välja arvatud punktides 7.6.2, 7.6.11 ja 7.6.12 nimetatud juhul.

7.8. Rahastatavaid seadmeid ja IKT-süsteeme võib lisaks kasutada piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu hõlmatud täiendavates valdkondades. Seadmete kasutamine piirihalduse ja viisapoliitika rahastu täiendavates valdkondades ei tohi ületada 30% nende seadmete kogu kasutusajast. IKT-süsteemid, mida kasutatakse piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu täiendavas valdkonnas, pakuvad andmeid ja teenuseid kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ja uurimiseks. Ristkasutust tuleb kirjeldada tegevusaruandes

ja tõendada.

8. Toetuse maksmise tingimused ja kord

8.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele.

8.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 7.3 kohaselt.

8.3. Enne esimese makse saamist peavad elluviija ja partner esitama SiMile: 8.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti

kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija kuludest;

8.3.2. asutuse riigihangete korra;

8.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia; 8.3.4. punktides 8.3.1-8.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija või partner on

varem SiMile nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija või partner esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse.

15 (18)

8.4. Elluviija esitab SiMile e-toetuse keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord

poolaastas, kuid mitte sagedamini kui kord kvartalis.

8.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide

saamisest arvates. Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra,

teavitades sellest elluviijat.

8.6. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste

maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnenud kohustus on täitmata, sh aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse

kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata.

8.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega.

Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist.

9. Elluviija ja partneri õigused ja kohustused

9.1. Elluviijale kohalduvad kõik perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.

9.2. Elluviija ja partner peavad täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse

§-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi, sh järgima ostumenetluse läbiviimise nõudeid.

9.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 9.3.1. esitama SiMile projekti kirjelduse Struktuuritoetuse registrisse sisestamiseks

ministeeriumi väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest; 9.3.2. esitama SiMile kinnitamiseks projekti eelarve jagunemise tegevuste ja aastate kaupa SiMi

väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest. Tegevuskava ja

eelarveridade vahelist jaotust tohib muuta kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda

järgmistel juhtudel:

- eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast;

- eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes;

- täpsustub tegevuste kulude detailne kirjeldus; 9.3.3. rakendama projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;

9.3.4. esitama projekti maksete prognoosi iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks SiMi väljatöötatud vormil TATi kinnitamisest alates;

9.3.5. teavitama SiMi ürituse (sh koolituse) toimumisest e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt

14 päeva enne ürituse toimumist; 9.3.6. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust

teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolituste l

osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete

osalejate andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas hiljemalt maksetaotluse esitamise ajaks;

16 (18)

9.3.8. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 9.3.8.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; 9.3.8.2. TAT-i muutmise vajalikkusest;

9.3.8.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist.

9.4. Elluviija ja partner kohustuvad andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli,

auditisse või hindamisse.

9.5. Elluviija ja partner peavad säilitama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat elluviijale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates.

9.4. Ühendmääruse § 10 lõike 1 punkti 13 täitmisel on lubatud erisused, kui ELi või riikliku õiguse kohaselt ei ole informatsiooni avaldamine lubatud julgeoleku, avaliku korra,

kriminaaluurimiste või isikuandmete kaitsega seotud põhjustel kooskõlas Euroopa

parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrusega (EL) 2016/679[1].

10. Aruandlus

10.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise

vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga tegevuse elluviimise algusajast arvates. Kui projekti tegevuste alguse ja esimese vahearuande

esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.

10.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates tegevuse abikõlblikkuse

perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates.

10.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud,

esitatakse ainult lõpparuanne. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“

aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.

10.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt

e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule.

10.5. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti aruande

tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist.

10.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne on nõuetekohaselt täidetud ja annab ülevaate tehtud tegevustest.

10.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande.

[1] Euroopa parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus) - ELT L 119 4.5.2016, lk 1.

17 (18)

10.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.

10.9. Tegevuste puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui 3 kuud enne projekti

lõpparuande esitamise kuupäeva, esitab elluviija e-toetuse keskkonnas järelaruande.

10.10. SiMil on õigus küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste

kohta.

11. TAT muutmine

11.1. SiMil on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda või elluviija algatusel.

11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise

taotlus). 11.3. SiM vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest

ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta.

11.4. Puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

11.5. Elluviijal on võimalik TAT muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval nõusolekul võib TATi muutmist taotleda sagedamini.

11.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik

jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul. 11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada

ühendmääruse § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt.

11.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.

12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

12.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37.

12.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda, siis vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra.

13. Vaiete lahendamine

SiM otsuse või toimingu vaide/vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide/vaid luse

lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 §-s 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide

esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras.

18 (18)

14. Rakendussätted

Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.03.2022.

(allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets

siseminister

Lisa 1. Seletuskiri Lisa 2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise

kontroll-leht