Rehe tee 6 DP

3

1. SELETUSKIRI

1.1. Detailplaneeringu koostamise alus

Rakvere vallas Arkna külas asuva Rehe tee 6 katastriüksuse detailplaneeringu

koostamise aluseks on OÜ Lisako poolt esitatud taotlus. Sellest taotlusest tulenevalt

algatas Rakvere Vallavalitsus 11. oktoobril 2023. a korraldusega nr 2030 Rehe tee 6

kinnistule detailplaneeringu koostamise.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on tootmishoone(te) rajamine Rehe tee 6

kinnistule. Koostatava detailplaneeringuga muudetakse katastriüksuse maakasutuse

sihtotstarvet, lahendatakse juurdepääs planeeritavale krundile, lahendatakse

liikluskorralduse põhimõtted (sh parkimine), krundi tehnovõrkudega varustamine,

haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted, müra leevendavad meetmed,

keskkonnakaitselised abinõud jm detailplaneeringu elluviimiseks vajalik.

Detailplaneeringu elluviimisel luuakse kaasaegse infrastruktuuriga ja hästi planeeritud

tööstusala.

Planeeritava maa-ala pindala on ligikaudu 2,0 hektarit. Planeeritav maa-ala asub

kompaktse hoonestusega ala servas. Kinnistu omanik on OÜ Lisako.

Detailplaneeringu koostaja on Osaühingu Projekteerimiskeskus maastikuarhitekt-

planeerija Riiu Efert, maastikuarhitektuuri magistrikraadi diplom MD 001277.

Osaühing Projekteerimiskeskus omab käesoleva detailplaneeringu autoriõigust.

Käesolev detailplaneering on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna.

2. LÄHTEOLUKORD

2.1. Planeeringuala üldandmed ja paiknemine

Planeeringuala asub Arkna külas, linnulennult umbes 3,2 km kaugusel Rakvere linna

põhjapoolsest piirist. „Rakvere valla arengukava 2019-2035“ andmetel elas Arkna

külas 01.01.2021. a seisuga 120 inimest.

4

2.2. Detailplaneeringu koostamise vajaduse põhjendus

Tootmishoone(te) püstitamiseks ning edaspidiseks arenguvõimaluste loomiseks on

vajalik Rehe tee 6 kinnistule koostada ja kehtestada detailplaneering.

2.3. Planeeringualal asuva ettevõtte tutvustus

OÜ Lisako tegeleb põllu- ja metsamajandusmasinate ning muude

metallkonstruktsioonide tootmisega.

Ettevõte soovib suurendada tootmismahtu ning laiendada toodete sortimenti, selleks

on vaja uusi tootmispindu. Koos tootmise laiendamisega saab ettevõte palgata juurde

tööjõudu ning anda enda positiivse panuse piirkonna tööhõivesse.

2.4. Kehtivad detailplaneeringud

Planeeringualal ja selle lähiümbruses puuduvad kehtivad detailplaneeringud.

2.5. Kehtiv üldplaneering ja detailplaneeringu lahenduse vastavus

üldplaneeringule

Detailplaneeringuga käsitletava maa-ala kohta kehtib Rakvere valla üldplaneering.

Rakvere valla üldplaneering kehtestati 21. aprillil 2010.a Rakvere Vallavolikogu

määrusega nr 4. Kehtiva üldplaneeringuga ei ole planeeritavale alale määratud

maakasutuse juhtotstarvet (valge ala), kuid kuna see piirneb suure pindalaga

tootmismaa juhtotstarbega maa-alaga (ligikaudu 11,6 ha), siis ei ole Rakvere

Vallavalitsuse otsuse kohaselt ei ole tegemist üldplaneeringut muutva

detailplaneeringuga ning koostatava detailplaneeringu projektlahendus vastab

kehtivale Rakvere valla üldplaneeringule.

2.6. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+

Riigihalduse minister kehtestas 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 Lääne-Viru

maakonnaplaneeringu 2030+. Maakonnaplaneeringu peamine eesmärk on maakonna

ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures

riiklikud ja kohalikud huvid. Maakonnaplaneeringuga lahendatakse planeerimis-

seaduses sätestatud eesmärgid ja ülesanded: Lääne-Viru maakonnas, kus rahvaarv

väheneb ja vanemaealiste elanike osakaal kasvab, tuleb ruumilisel planeerimisel

eesmärgiks võtta suuremate linnaliste asulate keskkonna kvaliteedi parendamine ning

nende olulisuse rõhutamine töökohtade ja teenuste pakkujatena6 (P 3).

5

Kuni pole kehtestatud 2017. aasta haldusereformi järgset Rakvere valla

üldplaneeringut, peab detailplaneeringu koostamisel arvestama maakonnaplaneerin-

gus välja toodud arengusuundi ja juba toimuvaid muudatusi. Üks muudatustest on

Rakvere linna ümber toimuv asustuse tihendamine, mis on kiirem kui mujal Rakvere

vallas. Ka tootmine kolib Rakverest välja ja koondub Rakvere lähiümbrusesse.

Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt kuulub Arkna küla Rakvere l inna

lähivööndisse.

Linna lähivööndi arengu põhimõtted:

-Jalg- ja jalgrattateede arendamine linnades ja lähivööndis, mille ohutu

liikluskorraldus võimaldab jalgsi ja jalgrattaga liiklejate osakaalu suurendada,

ligipääsu teenustele, töökohtadele, haridusasutustele jne.

- Jalg- ja jalgrattateede arendamine toimub eelkõige Piira, Tõrma, Arkna, Päide

suunal. Nendel suundadel toimub nii elamumajanduse kui tootmisalade arendamine

(eelkõige Roodevälja-Aluvere-Näpi, Sõmeru alevik).

- Rakvere linna lähivööndis on otstarbeks pikendada linna ühistranspordimarsruute

linna lähivööndi ulatuses Sõmeru, Lepna ja Vetiku suundadel, mis eeldab kohaliku

omavalitsuse ja ühistranspordikeskuse vahelist tihedat koostööd.

- Üldplaneeringute koostamisel tuleb linna lähivööndisse jäävatel aladel ja keskustes

arvestada maakasutuse planeerimisel ohtlike ja raskeveoste liikumisega (P 3.1.4).

Ettevõtluse arengualad

Maakonnaplaneeringu kontekstis on ettevõtluse arenguala tootmise ja logistikaga

seotud ettevõtluse arendamiseks ning laiendamiseks kavandatud maa-ala. Ettevõtluse

arengualad kavandatakse maakonnaplaneeringu kohaselt maakondliku keskuse

(linna) lähivööndisse ning tugi-toimepiirkondade keskuste ja teiste piirkondlike

keskuste juurde. Kohaliku ettevõtluse arendamiseks on vajalik kohalike ressursside ja

olemasolevate ettevõtlusobjektide kasutamine.

Arvestades maantee- ja raudteetranspordiühendusi, olemasolevat või potentsiaalset

tööjõudu ning tehnilist taristut, ettevõtluse laiendamise ja inimeste liikumisvõimalusi,

siis arendatavad ettevõtluse arengualad maakonnas on20:

- Rakvere linna ettevõtluse arenguala ja Näpi-Roodevälja tööstusala (ala Rakvere

linnast põhja- ja kirdesuunas piiratuna Tallinn-Narva maanteega) (P 3.4).

Seega on Arkna külas asuvale Rehe tee 6 kinnistule, mis jääb samuti Rakvere linnast

põhja suunas asuva Tallinn-Narva maantee äärde, tootmise laiendamine kooskõlas

kehtivas maakonnaplaneeringus seatud eesmärkidega. Käesoleval ajal ehitatakse

6

Arknale maakonnaplaneeringus I eelistusena märgitud jalg- ja jalgrattateed, mis algab

17164 Arkna-Rakvere tee ja 1 Tallinn-Narva tee ristmikult ning kulgeb mööda

katastriüksust Jõekalda tee T1 kuni Arkna külani. Kergliiklustee algusega

Roodeväljalt kuni 1 Tallinn-Narva teeni on juba valmis ehitatud.

2.7. Avaliku huvi analüüs

Planeerimisseadusest lähtuvalt on planeeringu ülesanne tagada võimalikult paljude

ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja

tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks,

maakasutamiseks ning ehitamiseks. Arkna külas on ettevõttel olemas varem rajatud

tootmishooned. Seega on tegemist kõige sobivama alaga tootmise arendamiseks /

laiendamiseks.

Planeeringu elluviimisega korrastatakse ning varustatakse vajalike tehnovõrkudega

maa-ala, kuhu on juba ehitatud üks hoone. Maa-ala heakorrastamine ja taristu

väljaehitamine tõstab piirkonna turvalisust ning parandab tööstusala väljanägemist.

Planeeringualale rajatakse kaasaegsed, loodust säästvad ning töökindlad tehnovõrgud.

2.8. Katastriüksused. Maa-alade sihtotstarbed

Rehe tee 6 kinnistu (katastritunnus 66101:001:0265) pindala on 18510 m². Kinnistu

maakasutuse sihtotstarve katastris on 100% tootmismaa.

Planeeringuala piirneb ning lähiümbruses asuvad järgmised kinnistud:

Maaüksuse/katastriüksuse

nimi/aadress

katastritunnus Maakasutuse sihtotstarve Pindala

ha/m²

Aiandi 66101:001:0268 100 % maatulundusmaa 11,46 ha

Rehe tee 66101:001:0267 100 % transpordimaa 4480 m²

Rehe tee 4 66101:001:0264 100 % tootmismaa 11798 m²

Rehe tee 2 66101:001:0263 100 % tootmismaa 13076 m²

Rehe 66203:001:0054 100 % tootmismaa 4270 m²

Hendriku 66203:001:0053 100 % tootmismaa 5859 m²

Paplinurga 66201:001:0757 100 % tootmismaa 2759 m²

7

2.9. Ehituslik ja looduslik situatsioon

Detailplaneeringuga käsitletav maa-ala paikneb Rakvere linnast põhja pool Arkna

külas, kompaktse asustusega külaosa põhjapoolses küljes.

Kinnistu on hoonestatud, selle paikneb üks tootmishoone, mille kõrval on asfaltplats

ja killustik- ning pinnaskatendiga platsid. Rehe tee 6 kinnistust ida- ja lõunasuunas on

lähiümbruse kinnistud hoonestatud tootmishoonetega. Kinnistust lääne, põhja ja

kirdesuunas paiknevad hoonestamata põllumaad. Kaugus kinnistu piirist lähima ida

pool paikneva elamuni on 182 meetrit.

2.10. Olemasolevad tehnovõrgud

Planeeringualal asub elektrikaabel, mis varustab elektriga olemasolevat

tootmishoonet.

2.11. Olemasolev liikluskorraldus

Kinnistust 189 meetri kaugusel põhja pool paikneb 1 Tallinn-Narva tee katastriüksus

(katastritunnus 66203:001:0280). Rehe teelt pääseb nimetatud riigimaanteele, mis

tähendab, et kinnistul on suurepärane ühendus teedevõrguga. Rehe tee on

asfaltkatendiga ning heas seisukorras. Katendi laius on keskmiselt 6,3 meetrit. Tee on

kahesuunalise liiklusega. Liiklusintensiivsuse seisukohalt on tegemist keskmise

koormusega kohaliku teega. Teed kasutavad veokid, traktorid, sõiduautod jne. Maa-

alale kõnniteid rajatud ei ole, samuti puudub tee ääres tänavavalgustus.

3. ARHITEKTUUR-PLANEERIMISLAHENDUS

3.1. Kontaktvööndi analüüs

Planeerija on lähtunud planeeringulahenduse koostamisel planeeringu vastavusest

kohaliku omavalitsuse nõudmistele, kinnistu omaniku soovidest ja vajadustest ning

kehtivast seadusandlusest. Samuti on arvesse võetud Arkna külla varem rajatud

ehitusmahtusid, olemasoleva hoonestuse tihedust ja paiknemist. Kontaktvööndis

paiknevate kinnistute hoonestus ning mahud on näidatud detailplaneeringu joonisel

Kontaktvööndi plaan.

Arkna küla keskus paikneb umbes 5 km kaugusel Rakvere kesklinnast riigitee 1

Tallinn-Narva tee ääres. Arkna küla südameks on mõisakompleks, mis koosneb

rohkem kui kümnest ehitisest (sh lisaks hoonetele ka sillad ja piirdemüürid),

8

viljapuuaiast ja liigirohkest pargist. Nii ehitised, aed kui ka park on muinsuskaitse all.

Arkna mõisa park on ka looduskaitse all. Hoonetekompleks paikneb peamiselt Selja

jõe ja Jõekalda tee vahelisel alal. Kinnistu Arkna mõis on maatulundusmaa

kasutusotstarbega, kinnistu pindala on 6,56 hektarit.

Jõekalda tee ja Rehe tee ääres on peamiselt tootmismaa kasutusotstarbega kinnistud.

Kinnistute pindalad on vahemikus 2759 m² kuni 2,46 hektarit. Nimetatud kinnistutel

on rekonstrueeritud olemasolevaid ja rajatud uusi tootmishooneid. Tootmist on

ajalooliselt laiendatud põhja suunas, külakeskusest eemale põldudele. Põllumaa

kõlvikule ehitamine jätab looduskeskkonnale väiksema jälje, kui metsamaale

ehitamine. Kasutades kaasaegseid ehitusvõtteid ning korrektseid tehnosüsteemide

lahendusi, on võimalik toota masinaid ja seadmeid loodust oluliselt vähem reostades

kui varem. Seega on tootmishoone(te) planeerimine Rehe tee 6 kinnistule

põhjendatud.

Elamualad paiknevad peamiselt Selja jõest lõuna pool. Elamute hulgas on nii

korterelamuid kui üksikelamuid. Olemasolev elamufond toetab töökohtade loomist

Arkna külla.

Küla keskosa on kaetud tiheda teedevõrgustikuga. Peamiselt on tegemist Rakvere

Vallavalitsuse haldusalas olevate teedega. Ida pool paikneb Narvat ja Tallinna

ühendav riigitee 1 Tallinn-Narva tee, mille ääres on bussipeatused. Peamisteks

transpordivahenditeks on siiski sõidu- ja veoautod. Kergliiklustee valmimisel tekib

uus ühendustee Rakvere linnaga, mis võimaldab rohkem kasutada jalgrattaid ja

tõukejalgrattaid.

Külas on olemas alajaamad koos elektritaristuga, sidevarustus, ühisvoolne vee- ja

kanalisatsioonivarustus. Elektrivarustus on siiski ainuke, mis on olemas kõikidel

hoonestatud kinnistutel.

3.2. Maakasutuse sihtotstarve

Käesolev detailplaneering teeb ettepaneku muuta Rehe tee 6 kinnistu maakasutuse

sihtotstarvet. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata krundi kasutamise

sihtotstarbeks 100% tootmishoone maa (maakatastris tootmismaa).

3.3. Ehitusõigus. Olulisemad arhitektuurinõuded

Krundile planeeritakse tootmishoone(d) koos sinna juurde kuuluvate tehnovõrkudega.

Tootmine peab olema üks funktsionaalne tervik, seetõttu on kontsentreerumine

9

võimalikult optimaalse pindalaga maa-alale igati õigustatud ka majanduslikust küljest.

Tegemist on ettevõtte jaoks loogilise arenguga. Tänapäevase arhitektuurse

lahendusega hoonestus ja heakorrastatud krunt muudavad atraktiivsemaks kogu

piirkonna.

Hoonestusala määramisel lähtuti sellest, et detailplaneering on territooriumi

lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse alus, samuti on arvestatud krundi omaniku

soove. Positsioonile nr 1 planeeritakse üks hoonestusala. Olemasolev PVC-hall

paikneb planeeritaval hoonestusalal.

Rehe tee 6 katastriüksusele võib käesoleva planeeringu lahenduse kohaselt ehitada

kokku kuni kaks hoonet. Hoonete kõrgus võib olla kuni 11 meetrit ja hooned võivad

olla kuni kahekorruselised. Hoonete maksimaalne ehitisealune pind on 6600 m² ja

maksimaalne suletud brutopind on 6900 m². Maksimaalne krundi täisehitus võib olla

36%. Lisaks võib positsioonile nr 1 ehitada teid ja platse. Pos 1 maakasutus,

ehitusõigus, põhilised arhitektuurinõuded ja piirangud on toodud joonisel “Põhijoonis.

Tehnovõrgud“ kujutatud tabelites.

Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada käesoleva detailplaneeringu arhitektuur-

ehitusliku lahendusega. Ehitatavad hooned peavad sobituma keskkonda, peavad

olema funktsionaalsed ja vastama seadusandluses esitatud nõuetele. Hoonete

katusekalded ja -tüüp määratakse arhitektuursete projektidega, nende määramisel

lähtutakse ehitiste arhitektuursest sobivusest olemasolevate hoonetega ja tootmise

vajadustest. Katusekattematerjalid ning hoonete värvilahendus määratakse samuti

arhitektuursete projektidega. Hoonete fassaadid võivad olla plekist, kivist, krohvitud

või ehitatud muust tuleohutusnõuetele vastavast ja tootmishoonetele sobivast

materjalist.

Kinnistu võib ümbritseda piirdega, mis võib olla kuni 2 meetrit kõrge. Soovitatav on

ehitada läbipaistvad piirded ( nt keevispaneelid).

Ehitusprojektid koostada Ehitusseadustiku ja teiste seadusandlike aktide alusel ja

kooskõlastada Rakvere Vallavalitsusega.

Krundile uusi ehitisi projekteerides arvestada Rakvere valla üldplaneeringus

tootmismaa juhtotstarbega kruntidele seatud maakasutus- ja ehitustingimustega (punkt

4.3).

10

3.4. Insolatsioon ja müra

Insolatsioon ja müra lahendada vastavalt seadusandluses toodud nõuetele (EVS

842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“) Ehitised tuleb

projekteerida ja ehitada nii, et ruumides ja territooriumil tagatakse head akustilised

tingimused vastavalt nende kasutusotstarbele.

Kuna detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus ja hoonestusalad, siis

insolatsiooniarvutused tehakse vajadusel koos hoonete ehitusprojektidega.

4. TEHNOVÕRGUD

Tehnovõrgud ehitatakse välja lähtudes trassivaldajate tehnilistest tingimustest.

Planeeringualal paikneb elektri madalpingekaabel. Uute ja ümberehitatavate

tehnovõrkude lahendused on näidatud detailplaneeringu joonisel „Põhijoonis.

Tehnovõrgud“.

4.1. Üldised nõuded tehnovõrkude rajamisel

Enne ehitustööde algust märkida maha olemasolevad kaablitrassid, tähistada

eeldatavad kaevetööde asukohad, paigaldada hoiatavad märgid, vajadusel korraldada

ümber liiklus kaevetööde ajal. Ristumisel teiste maa-aluste tehnovõrkudega tuleb

kohale kutsuda trassiomaniku esindaja. Ristumisel maa-aluste kommunikatsioonidega

tuleb kindlaks määrata nende sügavus pinnases ja vastavalt lubatud kõrgusgabariidile

(mitte vähem kui 25 cm) otsustada rajatavate trassidega olemasolevatest

tehnovõrkudest pealt või altpoolt läbimineku kasuks. Vajadusel toestada

olemasolevad kaablid ja torud kaevetööde ajaks. Olemasolevaid kaableid ja/või

torusid ei tohi kaeviku tagasitäitmise ajal mehhaaniliselt muljuda või venitada.

Kaevamistööde käigus selgunud maa-aluste tehnovõrkude teisiti paiknemisel

teavitada sellest konkreetse trassi omanikku või selle haldajat. Kaevamistööd

kommunikatsioonide kaitsevööndites teostada käsitsi.

Tehnovõrkude projekteerimiseks ja ehitamiseks väljastatakse lähtetingimused

tehnovõrkude valdajate poolt.

4.2. Sidevarustus

Planeeringualale rajatavale hoonele saab sidevarustuse ehitada välja mobiilside baasil

või Enefit Connect Osaühingu poolt väljastatud tingimuste alusel sidemaakaabliga.

11

Teistel teenusepakkujatel puuduvad antud piirkonnas sidekaablitel baseeruvad

lahendused. Enefit Connect OÜ väljastas sideteenusega liitumiseks 06.11.2023. a

tehnilised tingimused nr EC-JUH-7/396. Väljastatud tehnilised tingimused on

detailplaneeringu lahutamatu osa. Kaablite mahud määratakse

projekteerimistingimustega. Sõiduteede ja parklate all kasutada 4,8 mm paksuse

seinaga A-kategooria torusid.

4.3. Elektrivarustus

Elektrilevi OÜ väljastas 30.08.2023. a detailplaneeringu koostamiseks tehnilised

tingimused nr 458246. Detailplaneeringu joonisele „Põhijoonis. Tehnovõrgud“ on

kantud olemasolevad elektriseadmed ja nende kaitsevööndid.

Planeeringuala elektrivarustus projekteeritakse olemasolevast alajaamast AJ11864

(Kunda), mis asub Rehe tee 9a kinnistul. Kinnistu piirile paigaldatakse 0,4 kV

liitumiskilp, kõik lahendused projekteeritakse ja ehitatakse välja maakaablite baasil

algusega planeeritavast liitumiskilbist. Olemasoleva PVC-halli elektrivarustus

lahendada samuti kinnistu jaoks paigaldatavast liitumiskilbist. Liitumiskilp peab

olema vabalt teenindatav. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse

servituudialadena. Elekrikaablite kaitsevööndisse või servituudialale ei ole lubatud

planeerida teisi tehnovõrke. Kaablite margid täpsustatakse tööprojektis. Liitumis- ja

jaotuskilbid peavad paiknema nii, et oleks tagatud Elektrilevi OÜ töötajate juurdepääs

kilpidele.

4.4. Vee- ja kanalisatsioonivarustus

Rakvere Vallavolikugu poolt 28.12.2022 a kehtestatud määruse nr 16 Rakvere valla

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine aastateks 2023 – 2035

kohaselt ei asu planeeringuala reovee kogumisalas. Positsioon nr 1 vee- ja

kanalisatsioonivarustus lahendatakse võimalusel olemasolevate torustike baasil, mis

paiknevad Hendriku kinnistul (katastritunnus 66203:001:0053). Hendriku kinnistul

paiknevatele või sinna rajatavatele vee- ja kanalisatsioonisüsteemidele seatakse Pos1

kasuks isiklik kasutusõigus.

Olemasoleva veevarustuse torustiku läbimõõt Hendriku kinnistul on 40 mm. Kuna

tegemist ei ole suure veetarbimisvajadusega tootmisega, siis piisab veervarustuseks

olemasoleva torustiku pikendamisest. Positsioonile 1 planeeritava veetrassi

sisestustorustiku läbimõõt valitakse vastavalt veetarbimisarvutustele. Vajadusel

12

asendab arendaja omal kulul olemasolevad veetorud suurema läbimõõduga torudega.

Veevärgi torustiku peab projekteerima ja ehitama PE(H) torudest surveklassiga

PN≥10. Veetorustiku väljavõttele planeeritakse Pos 1 jaoks täiendav peakraan.

Veetorude nõutud paigaldamissügavus on 180 cm.

Hendriku kinnistul paikneva kanalisatsioonitorustiku sügavus viimases olemasolevas

kaevus on 1.27, seetõttu planeeritakse Positsioonile 1 reovee ülepumpla.

Planeeringualalt kogutakse reoveed kokku isevoolselt. Isevoolsete

kanalisatsioonitorustike minimaalne läbimõõt peab olema vähemalt DN160 mm.

Vee- ja kanalisatsioonitorustike materjalidena kasutada plastmaterjale. Ühisveevärgi

ja kanalisatsioonitorustike täpsed tehnilised lahendused antakse projekteerimise

etapis. Liitmispunktid ehitatakse Rehe teele maksimaalselt 1 meetri kaugusele

kinnistu piirist. Planeeringala varustamiseks vee- ja kanalisatsiooniteenusega ehitab

arendaja tehnovõrgud välja omal kulul.

4.5. Sajuvee kanalisatsioon

Territooriumi sademeveed ei ole reostunud ning need hajutatakse pinnasesse ja/või

kogutakse kokku ja juhitakse planeeritavasse sajuvee trassi, mis ühendatakse

olemasoleva trassiga. Sajuvett ei tohi juhtida olmekanalisatsiooni ega Rehe tee

maaüksusele. Katendiga aladelt peab vee äravoolu tagama katendile projekteeritav

kalle. Parklate sajuvee torustikule paigaldada õli- ja liivapüüdur. Immutada või

eesvoolu juhtida võib ainult õli- ja liivapüüduri läbinud sademevett. Sajuvee

torustikud projekteeritakse koos hoonega või koostatakse eraldi ehitusprojekt.

4.6. Küte

Soojavarustus lahendatakse lokaalsete süsteemidega võimalikult loodussõbralike ning

energiasäästlike lahenduste baasil.

4.7. Ventilatsioon

Tootmishoone(d) varustatakse vajadusel soojustagastusega

ventilatsioonisüsteemi(de)ga. Ventilatsioonisüsteemi ehitus, tugevus ja

korrosioonikindlus peavad vastama kasutamistingimustele. Seadmed peavad olema

valmistatud tehaseliselt ning olema standardikohased. Kõik ventilatsioonisüsteemid

peavad olema varustatud vajalike mõõteriistadega.

13

5. LIIKLUSKORRALDUS

Koos hoonete planeerimisega planeeritakse teed ja platsid. Positsioonile 1 on olemas

juurdepääs lõuna poolt Rehe teelt. Tegemist on avalikus kasutuse oleva vallateega.

Asfaltkattega tee laius on keskmiselt 6,3 meetrit. Tee on heas korras. Ehitustehnikaga

pole lubatud manööverdada tee maa-alal (teel ja muldkeha nõlval). Ehitustegevus

planeeringualal tuleb korraldada planeeringuala siseselt.

Lillade kolmnurkadega on joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud” tähistatud

juurdepääsud kruntidele.

Uute platside rajamisel on soovitatav kasutada katendina vettpidavaid püsikatteid,

näiteks asfaltbetoonkatendit. Asfaldilt on kerge kokku koguda sajuvett. Selline katend

tagab ala ühtse esteetilise väljanägemise. Samuti on asfaltkatendit vajadusel kerge

hooldada.

Positsioonile 1 planeeritakse normatiivsed 77 parkimiskohta. Planeeritavad parklad

tuleb liiklusohutuse tagamiseks varustada liikluskorraldusvahenditega (äärekivid,

joonmärgistus, liiklusmärgid). Ehitusprojektide koostamisel tuleb tagada normatiivne

parkimisvajadus.

6. KAITSEVÖÖNDID, SERVITUUDID JA KITSENDUSED

Planeeringualal kehtivad kitsendused, mis tulenevad Positsioonil 1 paiknevast

elektrikaablist. Elektrikaabli ja -kilbi servituudiala on näidatud detailplaneeringu

joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud” lilla värviga.

7. HEAKORRASTUS,HALJASTUS JA PIIRDED

7.1. Heakorrastus ja haljastus

Krundi omanik peab lähtuma oma tegevuses Rakvere valla heakorraeeskirjast ja

teistest seadusandlikest aktidest ning nendest kinni pidama.

Rakvere valla üldplaneeringust tulenevalt peab tootmismaal olema haljastust 20%

kinnistu pindalast. Sellest 50% peab olema kõrghaljastus. Kõrghaljastuse olemasolu

on vajalik katastriüksusele esteetilise välimuse andmiseks ja tootmistegevusest

tuleneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks.. Positsioonile nr 1

planeeritav haljasalade osakaal katastriüksuse pindalast on 18%.

14

Planeeringualale on soovitatav istutada heitlehiseid puid ja põõsaid, mis annaksid

maa-alale juurde kontrasti, värvirikkust ja pakuks päikese- ja tuulevarju. Haljastuse

eesmärkideks on puhkealade loomine, müra summutamine, hapniku tootmine jne.

Kõrghaljastuse rajamine ei tohi vähendada liiklusohutust (vähendada autojuhtide

nähtavuspiirkonda). Haljastuse soovituslik lahendus on näidatud joonisel

“Põhijoonis. Tehnovõrgud”.

7.2. Piirded

Piirdeid rajatakse vastavalt vajadusele kas krundisiseselt või selle piirile. Piirded võib

rajada kuni 2 meetri kõrgused. Soovitatav on rajada läbipaistvad piirded. Piirdeid ei

tohi paigaldada tehnovõrkude rajamiseks reserveeritud maale ega nende servituudi-

või kitsendusaladesse. See tagab tehnovõrkude probleemideta teenindamise. Piirete

ehitamine on seotud ehitusõigusega (vt ptk 3.2). Mõistlik on piirded lahendada koos

hoonete ehitusprojektiga. Piirete rajamine ei tohi raskendada päästetehnika

juurdepääsu kruntidele, takistada talvel lumekoristustöid või piirata liiklejate

nähtavust.

8. KESKKONNAKAITSE JA JÄÄTMEKÄITLUS

Planeeritava maa-ala reljeef on suhteliselt tasane.

Maaomanik ei kavanda praegusest tootmisprotsessist, mis toimub naaberkinnistutel,

oluliselt erinevaid tegevusi. Seetõttu polnud vajalik detailplaneeringule eelhinnangu

koostamine ega KMH läbiviimine.

Kuna tootmine paikneb hoones, ei teki alale täiendavat müra- ega vibratsiooniallikat.

Planeeringualal paiknevad ja sinna rajatavad uued tehnovõrgud peavad vastama

keskkonnanõuetele.

Looduskaitseseaduse mõistes kaitsealuseid objekte planeeritaval alal ja selle

lähiümbruses ei paikne.

Planeeringualale paigaldatakse prügikonteinerid jäätmete liikide kaupa kogumiseks.

Prügikonteinerite või prügihoone paigutus uute hoonete juures lahendatakse koos

arhitektuurse projekti koostamisega asendiplaanil. Konteinerid peavad olema kaitstud

otsese päikesevalguse eest. Seetõttu tuleb neile rajada varjualused või paigutada nad

haljastuse varju. Prügikonteinerite tühjendamist ja jäätmete äravedu teostatakse

jäätmekäitluslitsentsi omava firma poolt mehhaniseeritult. Prügiveoautode juurdepääs

15

krundile on tagatud sisse(välja)sõiduteelt. Lisaks paigaldatakse planeeringualale

väiksemaid prügiurne, näiteks hoonete sissepääsude juurde.

9. TULEOHUTUS

9.1. Normdokumendid

Tuleohutus on lahendatud detailplaneeringus vastavalt järgmistele

normdokumentidele:

1. “Tuleohutuse seadus”

2. Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“, vastu võetud

30.03.2017. a;

3. EVS 812-7:2018 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

4. EVS 812-6:2012/A1:2013/A2:2017 „Tuletõrje veevarustus“;

5. EVS 871:2017 „Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine“;

6. Siseministri 30.08.2010 määrus nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja

voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“;

7. Siseministri määrus nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised,

kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida

Häirekeskusesse“, vastu võetud 07.01.2013;

8. CEN/TS 54-14:2018, Automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem. Osa 14:

Planeerimise, projekteerimise, paigaldamise, ülevaatuse, kasutamise ja hoolduse

eeskiri;

9. EVS 812-3:2018 „Küttesüsteemid“;

10. EVS-EN 62305-1:2011 Piksekaitse. Osa 1;

11. EVS-EN 62305-3:2011 Piksekaitse. Osa 3;

12. Eesti Ehitusteave ET-2 0404-1010 Soojusisolatsiooni liitsüsteemid;

13. EVS-EN 50172:2005 „Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid“

14. Siseministri määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ vastu

võetud 18.02.2021. a.

15. EVS 812-4:2018 „Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus“.

9.2. Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala

ehitiste tuleohutusklass: TP1-TP3

16

ehitiste kasutusviis: VI (tööstus- ja tootmisehitised, milles

reeglina viibivad ruume tundvad isikud)

max hoonete kõrgus: 11 m

max ehitistealune pind Pos 1, 2 tk 6600 m²

9.3. Tuleohutuse tagamise põhimõtted

Tule leviku tõkestamiseks ühelt hoonelt teisele eraldatakse ehitised teineteisest

tuleohutuskujadega, mis on 8 meetrit.

Planeeringualast asuvad kõik olemasolevad hooned kaugemal kui 8 meetrit. Kaugus

planeeritavast hoonestusalast kuni Paplinurga ja Hendriku kinnistutel paikneva

hooneni on 21,7 meetrit.

Hoonete ehitamiseks kasutatavad ehitusmaterjalid peavad vastama

tuleohutusnõuetele.

9.4. Päästemeeskonna ohutus ja juurdepääs hoonetele

Krundil 1 asuvatele hoonetele tagatakse juurdepääs päästevahenditega. Krundile

pääseb Rehe teelt. Päästeautode manööverdamiseks saab kasutada juurdepääsuteed ja

parkimisplatse. Planeeringualale ja sealhulgas hoonete kõikidele sissepääsudele peab

olema tagatud tuletõrjetehnika ning päästevahendite juurdepääs igal aastaajal ja iga

ilmaga. Keelatud on autode parkimine liikumisteedel.

Planeeritavatesse hoonetesse ehitada välja sprinklersüsteemid ja paigaldada ATS-

seadmed.

Tootmishooned tuleb projekteerida ja ehitada nii, et vajadusel oleks tagatud nende

kasutajate ja päästemeeskonna tuleohutus ning ohutu evakueerumine hoonetest.

Inimeste evakuatsioon ja päästemeeskonna juurdepääs hoonesse lahendatakse

ehituslike võtetega (trepid, redelid, ühendatud rõdud, põrandaluugid ja

korrustevahelised redelid rõdudel jne). Hoonete kõikidele sissepääsudele tagatakse

juurdepääs päästevahenditega.

Tootmishooned kuuluvad VI kasutusviisi alla. Tuletõkkesektsiooni piirpindala

määratakse VI kasutusviisiga hoonetel asjakohaste seaduste, määruste, standardite jne

järgi. Ühel krundil paiknevad hooned moodustavad võimalusel ühe

tuletõkkesektsiooni.

17

9.5. Põlemiskoormus

Kustutamiseks vajalik veevooluhulk määratakse ehitistel lähtudes tuleohuklassist,

sõltuvalt põlemiskoormusest, tuletõkkesektsiooni piirpindalast, AKS-i olemasolust ja

tulekahju arvestuslikust kestvusest standardi EVS 812-6:2012 kohaselt. Kustutusvee

normvooluhulgad määratakse vastavalt suurimast või enim kustutusvett nõudvast

tuletõkkesektsioonist.

9.6. Väline tulekustutusvesi

Uued hooned planeeritakse 1-6 meetri kaugusele krundi piirist. Välikustutusvee

normvooluhulk (Qo) peab olema kahekorruselise 1. tuleohuklassi ja VI

kasutusviisiga hoone (mis on kaitstud AKS-ga), arvestuslikult 2 tundi kestva

tulekahju puhul vähemalt 10 l/s. Rõhk veetrassis peab olema vähemalt 3,0-3,2 Bar.

Hoonetesse tuleb projekteerida ja paigaldada automaatsed tulekahjusignalisatsioonid.

Krundile rajatakse veevõtukoht mahuga 216 m3. Kui tulekustutusvee võtukoht

ehitatakse kinniste mahutite baasil, siis seda hakatakse täitma paakautodega.

Planeeringualast lõuna pool Meierei (66201:001:0751) kinnistul 376 meetri kaugusel

Rehe tee 6 kinnistust asub 150 m³ tulekustutusvee mahuti. Lisaks paikneb 75 m³

tulekustutusvee mahuti Rehe tee 1 (66201:001:0274) kinnistul. Lähim Päästeameti

komando asub Rakvere linnas Fr. R. Kreutzwaldi tänav 5a.

Juurdepääsud kruntidele ning nendel paiknevatele ehitistele tulekustutustehnikaga on

tagatud sissesõiduteedelt, samuti on kustutustöid võimalik teostada vajaduse korral

naaberkruntidelt. Sissesõiduvärav ja tee planeeritakse vähemalt 4,0 meetri laiused.

Päästeautode manööverdamiseks saab kasutada kõvakattega alasid (raadius peab

olema vähemalt 12 meetrit).

10. TERVISEKAITSE

Hooned varustada peale automaatse tulekahjusignalisatsiooni ka ventilatsiooni-

süsteemidega. Valgustus territooriumil ja hoonetes peab olema piisav ning

peasissepääsud kaetud varikatustega. Turvalisuse tagamiseks kasutada vajadusel

karastatud või armeeritud klaase, mis ei tekita purunemisel ohtlikke kilde. Avaliku

kasutusega hoonetesse tagada sissepääs ka ratastooli kasutavatele inimestele.

18

11. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED

Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt kuulub planeeritav ala valdavalt tüüpi

tootmisalad. Kuritegevuse riske saab vähendada:

• naabruskonna füüsilise struktuuri ja sotsiaalse võrgustiku säilitamisega;

• sissepääsude turvamisega;

• riskialtides tsoonides juurdepääsude piiramisega;

• piirete rajamisega;

• tuleb kujundada selge liikumisteede ja suunaviitade/siltide süsteem;

• tuleb tagada territooriumi jälgitavus.

• hoonetevaheline hea nähtavuse ja valgustatuse väljaehitamisega;

• konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ning liikumisteed;

• kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud, pingid,

prügikastid, märgid);

• hoida maa-alad korras (niita, ladustada prügi ainult selleks ettenähtud

kohtadesse).

12. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVATE ASJAKOHASTE

MAJANDUSLIKE, KULTUURILISTE, SOTSIAALSETE JA LOODUSKESKKON-

NALE AVALDUVATE MÕJUDE HINDAMINE

Arkna külas Rehe tee 6 kinnistu detailplaneeringule ei koostatud keskkonnamõju

strateegilist hindamist ega keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangut.

Käesolevas peatükis käsitletakse Rehe tee 6 kinnistule planeeritavate tegevuste

keskkonnamõjusid ning analüüsitakse asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi,

sotsiaalseid ja looduskeskkonnale tekkida võivaid võimalikke mõjusid lähtuvalt

riigihalduse ministri 17.10.2019 määruses nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“ sätestatule.

Planeeringu elluviimisega kaasnevate kultuuriliste mõjude hindamisel lähtuti

asjaolust, et planeeringuala paikneb vähemalt 800 aasta pikkuse ajalooga Arkna külas.

Säilinud mõisakompleks ja küla läbiv Selja jõgi muudavad küla atraktiivseks elu- ja

töökohaks. Negatiivset kultuurilist mõju käesoleva detailplaneeringu elluviimine ei

avalda.

19

Planeeringualale ehitamine omab positiivset sotsiaalset mõju, sest sisuliselt toimub

olemasoleva tootmisala laiendamine. Koos töökohtadega loomisega kolib kindlasti

külla juurde püsielanikke, kes väärtustavad enda kodu ja selle ümbrust.

Planeeringu elluviimisel on neutraalne mõju looduskeskkonnale, sest uued

tootmishooned ehitatakse kaasaegsetest materjalidest ja kasutades kaasaegseid

tehnoloogiaid.

Rehe tee 6 kinnistu arendamisel on positiivne majanduslik mõju nii Rakvere vallale,

kohalikele inimestele kui ettevõtjale. Maa-ala väljaehitamine mõjutab positiivselt

lähiümbruse kinnisvara väärtust. Planeeringulahenduse elluviimine ei suurenda

kohaliku omavalitsuse kulusid (nt teehooldusele). Koos tööealiste inimeste elama

asumisega Rakvere valda paraneb omavalitsuse tulubaas.

13. KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA,

VAIDLUSTAMISE VÕIMALUSED JA RISKIDE MAANDAMINE

Kehtestatud detailplaneering on aluseks planeeringualal koostatavatele

ehitusprojektidele. Krundi ehitusõigus realiseeritakse krundi valdaja poolt. Ehitusloa

taotlemiseks koostatavad ehitusprojektid peavad olema kooskõlas kehtestatud

detailplaneeringuga ja ehitusprojektile esitatavate nõuetega.

Kõik ehitamise ja planeeringuala haldamisega seotud kulud ja riskid kannab arendaja.

Kehtestatud detailplaneeringut on võimalik vaidlustada vastavalt Planeerimisseadus

§141.

14. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSEKS OLEVATE

SEADUSANDLIKE AKTIDE JA DOKUMENTIDE LOETELU

1. Planeerimisseadus;

2. Ehitusseadustik;

3. Jäätmeseadus;

4. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus;

5. Veeseadus;

6. Looduskaitseseadus;

7. Eesti projekteerimisnormid ja standardid;

20

8. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+, kehtestati 27.02.2019 riigihalduse

ministri käskkirjaga nr 1.1-4/30;

9. Siseministri 30.03.2017. a välja antud määrus nr 17 Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded;

10. Rakvere valla üldplaneering, koostaja Hendrikson&Ko OÜ;

11. Rakvere valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine

aastateks 2023 – 2035.

Koostas: Riiu Efert

15. november 2023

Arkna külas Rehe tee 6 kinnistu detailplaneering

Detailplaneeringu illustratsioon

Arhitektuuristuudio Märk OÜ

Sisukord Detailplaneeringu seletuskirja koosseis: 1. Detailplaneeringu koostamise alus .............................................................................. 2. Lähteolukord ................................................................................................................

2.1 Planeeringuala üldandmed ja paiknemine ............................................................ 2.2 Detailplaneeringu koostamise vajaduse põhjendus .............................................. 2.3 Planeeringualal asuva ettevõtte tutvustus ............................................................. 2.4 Kehtivad detailplaneeringud ................................................................................. 2.5 Kehtiv üldplaneering ja detailplaneeringu lahenduse vastavus üldplaneeringule 2.6 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ .............................................................. 2.7 Avaliku huvi analüüs ............................................................................................ 2.8 Katastriüksused. Maa-alade sihtotstarbed ............................................................. 2.9 Ehituslik ja looduslik situatsioon .......................................................................... 2.10 Olemasolevad tehnovõrgud ................................................................................ 2.11 Olemasolev liikluskorraldus ...............................................................................

3. Arhitektuur-planeerimislahendus ................................................................................. 3.1 Kontaktvööndi analüüs ......................................................................................... 3.2 Maakasutuse sihtotstarve ...................................................................................... 3.3 Ehitusõigus. Olulisemad arhitektuurinõuded ........................................................ 3.4 Insolatsioon ja müra ..............................................................................................

4. Tehnovõrgud ................................................................................................................ 4.1 Üldised nõuded tehnvõrkude rajamisel ................................................................ 4.2 Sidevarustus .......................................................................................................... 4.3 Elektrivarustus ...................................................................................................... 4.4 Vee- ja kanalisatsioonivarustus ............................................................................ 4.5 Sajuvee kanalisatsioon .......................................................................................... 4.6 Küte ...................................................................................................................... 4.7 Ventilatsioon .........................................................................................................

5. Liikluskorraldus ........................................................................................................... 6. Kaitsevööndid, servituudid ja kitsendused .................................................................. 7. Heakorrastus, haljastus ja piirded ................................................................................

7.1 Heakorrastus ja haljastus ...................................................................................... 7.2 Piirded ...................................................................................................................

8. Keskkonnakaitse ja jäätmekäitlus ................................................................................ 9. Tuleohutus ....................................................................................................................

9.1 Normdokumendid ................................................................................................. 9.2 Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala .............................. 9.3 Tuleohutuse tagamise põhimõtted ........................................................................ 9.4 Päästemeeskonna ohutus ja juurdepääs hoonetele ................................................ 9.5 Põlemiskoormus .................................................................................................... 9.6 Väline tulekustutusvesi .........................................................................................

10. Tervisekaitse ................................................................................................................ 11. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ................................................ 12. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste,

sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ............................. 13. Kehtestatud detailplaneeringu realiseerimise kava, vaidlustamise võimalused ja

riskide maandamine .................................................................................................... 14. Detailplaneeringu koostamise aluseks oleva seadusandlike aktide ja dokumentide

loetelu ..........................................................................................................................

3 3 3 4 4 4 4 4 6 6 7 7 7 7 7 8 8 10 10 10 10 11 11 12 12 12 13 13 13 13 14 14 15 15 15 16 16 16 17 17 18 18 19 19

Detailplaneeringu illustratsioon Detailplaneeringu joonised: 1. Situatsiooniskeem M 1:7500 2. Kontaktvööndi plaan M 1:3000 3. Olemasolev olukord M 1:1000 4. Põhijoonis. Tehnovõrgud M 1:500

OÜ PROJEKTEERIMISKESKUS

Oja tn 1

44314 RAKVERE

Tel +372 5330 2290

Registreering nr. EEP004838

Reg. nr. 11003881

www.projekteerimiskeskus.ee

Töö nr. 232/0623

Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Rakvere Vallavalitsus

Asukoht: Rakvere vald, Arkna küla, Rehe tee 6 (66101:001:0265)

ARKNA KÜLAS REHE TEE 6 KINNISTU DETAILPLANEERING

Juhataja: (allkirjastatud digitaalselt) K. Õisma

Koostaja: (allkirjastatud digitaalselt) R. Efert, MSc

RAKVERE 2023

Vaated planeeringualale

Foto 1

Foto 2

Foto 3

17. august 2023

Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist

Mõõtkava: 1:2000 X = 6586915, Y = 635047

X = 6586408, Y = 634659

Leht 1/2 X-GIS2. Maa-amet. Kõik õigused kaitstud.

Legend:

Infopäring:

Tunnus: 66101:001:0265

Lähiaadress: Rehe tee 6

Asustusüksus: Arkna küla

Vald: Rakvere vald

Maakond: Lääne-Viru maakond

Registreerimise aeg: 25. veebruar 2020. a.

Sihtotstarve 1: Tootmismaa 100%

Sihtotstarve 2: -

Sihtotstarve 3: -

Pindala: 18510 m²

Ruumikuju pindala: 18510 m²

Haritav maa: 18510 m²

Registriosa: 17820450

Omandivorm: Eraomand

Kinnituspiirkond / jaoskond: Tartu Maakohtu kinnistusosakond

Mõõdistamise aeg: 09. detsember 2019. a.

Mõõdistaja: Osaühing Gem-Geo

Moodustamise viis: mõõdistatud, L-EST

Katastripidaja märked: -

Leht 2/2 X-GIS2. Maa-amet. Kõik õigused kaitstud.

Väljavõte Rakvere valla üldplaneeringust

Planeeringuala piir

Koostas: Riiu Efert

17.08.2023