Keskkonnaministri käskkirja 04.04.2023 nr 1-2/23/152 muutmine

K Ä S K K I R I

Tallinn 14.01.2026 nr 1-2/26/13

Keskkonnaministri käskkirja 04.04.2023 nr 1-2/23/152 muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse § 10 lõike 2 alusel:

1. Keskkonnaministri 04.04.2023 käskkirjas nr 152 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimavaldkonna teadlikkuse tõstmiseks“ tehakse järgnevad muudatused:

1.1 käskkirja lisa 1 punktis 3.3. asendatakse sõna „eelneva“ sõnaga „iga“ ja sõna „detsembriks“

sõnaga „jaanuariks“; 1.2 käskkirja lisa 1 punktis 5.2. asendatakse lause „Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus“

lausega „sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste ja teenuste osakond“;

1.3 käskkirja lisa 1 punkti 5.4. täpsustatakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5.4. Projekti partnerid on sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus arengu- ja koostöökoda (alates 05.01.2026), Kliimaministeeriumi rohereformi osakond (alates

01.09.2024), Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Keskkonnaagentuur ning Eesti Loodusmuuseum.“;

1.4 käskkirja lisa 1 punkti 6.1. täpsustatakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb Kliimaministeeriumi, Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning projekti partnerite esindajatest. Käesoleva käskkirja punktis 3.1.1 ja 3.1.2 nimetatud sisulist tegevust korraldab

elluviija, punktis 3.1.3 nimetatud sisulist tegevust korraldavad sihtasutus

Keskkonnainvesteeringute Keskus arengu- ja koostöökoda, Kliimaministeeriumi

rohereformi osakond ja Eesti Loodusmuuseum, punktis 3.1.4 sisulist tegevust korraldavad

Keskkonnaagentuur, Kliimaministeeriumi rohereformi osakond ja Eesti Keskkonnauuringute Keskus.“;

1.5 käskkirja lisa 1 punkti 9.2.5. täpsustatakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„9.2.5 projekti toetatava tegevuse ja elluviija või partneri projekti juhtimise personalikulud ,

mis on nimetatud ühendmääruse §-s 16;“;

1.6 käskkirja lisa 1 punkti 9.2.7. täpsustatakse ja sõnastatakse järgmiselt: „9.2.7 projekti personalikulud koos punktis 9.3. nimetatud kuludega alates 01.01.2024.“;

1.7 käskkirja lisa 1 punktis 13.3. asendatakse lauseosa „sama aasta 31.detsembriks“ lauseosaga

„järgmise aasta 15.jaanuariks“;

1.8 käskkirja lisa 1 punkti 16.2. täpsustatakse ja sõnastatakse järgmiselt: „16.2. Vähese tähtsusega abi andmise lubatavust ettevõtjatele kontrollib elluviija või partner pärast nende registreerimist koolitusele ning enne koolituse algust. Kui ettevõtjal ei

ole piisavalt vähese tähtsusega abi vaba jääki, siis ettevõtja esindajad või töötajad ei saa koolitusel osaleda.“;

1.9 käskkirja lisa 2 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 1).

2. Käskkiri jõustub alates 05.01.2026.

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide

Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31.

(allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt

energeetika- ja keskkonnaminister

Keskkonnaministri 04.04.2023 käskkirja nr 152 lisa nr 2

Projekti kogumaksumus

Kogumaksumus

(EUR) Abikõlblik

summa (EUR) Toetuse summa

Ühtekuuluvusfondi

toetuse määr (%) Riikliku kaasfinantseeringu

määr (%)

4 819 605,52 4 819 605,52 4 819 605,52 85 15

Kogu eelarve jaotus rahastajate lõikes

Rahastaja Abikõlblik summa (EUR)

Riiklik kaasfinantseering 722 940,83

Ühtekuuluvusfond 4 096 664,69

Toetus kokku 4 819 605,52

KOKKU 4 819 605,52

Kliimaministeeriumi kliimaosakonna eelarve

Tegevuse nimetus:

teabekampaaniate, koolituste ja

teabepäevade korraldamine ning teabe- ja juhendmaterjalide väljatöötamine, kliimateadlikkuse

suurendamiseks vajalike tegevuste elluviimine, kohalike omavalitsuste

energia- ja kliimakavade kvaliteedi parandamiseks kavade analüüsimine ja juhise koostamine

Projekti spetsiifilised

väljundnäitajad koos

sihttasemega: 01.01.2023 - 31.12.2029

Abikõlblik

kogusumma (EUR) Ühtekuuluvusfondi toetus (EUR)

Riiklik

kaasfinantseering

(EUR)

1. Kliimateadlikkuse suurendamiseks vajalikud tegevused on

ellu viidud. 2. Kohalike omavalitsuste

energia- ja kliimakavade (KEKK-de) analüüs on läbi viidud (1 tk);

3. Koostatud KEKK-de koostamise juhis(1 tk);

387 455,52 329 337,19 58 118,33

Personalikulu (projektijuhtimine) 170 500,00 144 925,00 25 575,00

Ühtne määr otsesest personalikulust 25 575,00 21 738,75 3 836,25

KINNITATUD

14.01.2026 käskkirjaga nr 1-2/26/13

Lisa nr 1

Kokku: 583 530,52 496 000,94 87 529,58

Kliimaministeeriumi rohereformi osakonna eelarve

Tegevuse nimetus:

teabekampaaniate, koolituste ja

teabepäevade korraldamine ning teabe- ja juhendmaterjalide

väljatöötamine, kliimateadlikkuse suurendamiseks vajalike tegevuste elluviimine; andmete kättesaadavuse

parandamine (ühiskonna, sh majandus-, sotsiaal- ja

looduskeskkonna kliimamuutustega kohanemise valmisoleku tagamise mõõdikutele visuaalse seirelahenduse

loomise ning asja- ja ajakohaste andmete avaldamise korraldamine)

Projekti spetsiifilised

väljundnäitajad koos

sihttasemega: 01.01.2023 - 31.12.2029

Abikõlblik

kogusumma (EUR) Ühtekuuluvusfondi toetus (EUR)

Riiklik

kaasfinantseering

(EUR)

4. Kliimateadlikkuse suurendamiseks

vajalikud tegevused on ellu viidud, sh 4 teabepäeva ja 4

koolitust;

63 000,00 53 550,00 9 450,00

Rohereformiosakonna personalikulu (sisulised tegevused ja projekti

juhtimine)

170 500,00 144 925,00 25 575,00

Ühtne määr otsesest personalikulust 25 575,00 21 738,75 3 836,25

Kokku: 259 075,00 220 213,75 38 861,25

Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus arengu- ja koostöökoja eelarve

Tegevuse nimetus: Tegevuse

nimetus: kliima- ja

keskkonnateadlikkuse suurendamine (kohanemise vaates) erinevatele

sihtrühmadele (sh haridusjuhid, õpetajad, noorsootöötajad,

Projekti spetsiifilised

väljundnäitajad koos

sihttasemega: 01.01.2023 - 31.12.2029

Abikõlblik

kogusumma (EUR) Ühtekuuluvusfondi toetus (EUR)

Riiklik

kaasfinantseering

(EUR)

378 167,50 321 442,38 56 725,12

huvikoolide ja

keskkonnahariduskeskuste töötajad, õpilased, ametnikud, ettevõtjad):

kõrgemate kliimaalaste kursuste, kliimaharidusliku e-kursuse korraldamine õpetajatele ja

riigiametnikele; õppematerjalide koostamine ja levitamine

(formaalhariduses erinevatele õppeastmetele, mitteformaalharidusele jne); muude

kliimateadlikkusele suunatud tegevuste ellu viimine (kampaaniad,

seminarid, õppeprogrammid); kliimamuutustega kohanemist toetavate keskkonnahariduse

konverentside korraldamine

Koolitustel osalejate arv (vähemalt 950); Kõrgemad kliimakursused

(vähemalt 4 tk); 5. Kliimamuutustega

kohanemist toetav keskkonnahariduse konverents (5 tk).

6. Koostatud kliima- ja rohevaldkonna info- ja

koolitusmaterjalid (2 tk).

Personalikulu (sisuline tegevus ja

projektijuhtimine)

68 550,00 58 267,50 10 282,50

Ühtne määr otsesest personalikulust 10 282,50 8 740,12 1 542,38

Kokku: 457 000,00 388 450,00 68 550,00

Keskkonnaagentuuri eelarve

Tegevuse nimetus: andmete kättesaadavuse parandamine

(ühiskonna, sh majandus-, sotsiaal- ja looduskeskkonna kliimamuutustega kohanemise valmisoleku tagamise

mõõdikutele visuaalse seirelahenduse loomine ning asja- ja ajakohaste

andmete avaldamine, sh andmete uuendamise arendamine);

Projekti spetsiifilised

väljundnäitajad koos

sihttasemega: 01.01.2023 - 31.12.2029

Abikõlblik

kogusumma

(EUR)

Ühtekuuluvusfondi toetus (EUR)

Riiklik

kaasfinantseering

(EUR)

1. Loodud mõõdikutele visuaalne seirelahendus ja andmete automaatse uuendamise

arendamine (1 tk);

500 000,00 425 000,00 75 000,00

kliimapoliitika valdkonnas

otsustamist toetava kliimakahjude analüüsi koostamine.

2. Koostatud on kliimakahjude

analüüs (1 tk).

Kokku: 500 000,00 425 000,00 75 000,00

Eesti Keskkonnauuringute Keskuse eelarve

Tegevuse nimetus: andmete kättesaadavuse parandamine

(kliimaeesmärkide täitmise seireks visuaalsete tööriistade loomine ja arendamine)

Projekti spetsiifiline

väljundnäitaja koos sihttasemega: 01.01.2023 - 31.12.2029

Abikõlblik

kogusumma

(EUR)

Ühtekuuluvusfondi toetus (EUR)

Riiklik

kaasfinantseering

(EUR)

Loodud kliimaeesmärkide seire lahendus ja andmete automaatse

uuendamise arendamine (1 tk)

520 000,00 442 000,00 78 000,00

Kokku: 520 000,00 442 000,00 78 000,00

Eesti Loodusmuuseumi eelarve

Tegevuse nimetus: kliima- ja

keskkonnahariduse arendamine kohalike omavalitsuste

kliimamuutustega kohanemise võimekuse suurendamiseks (kliimateadlikkuse suurendamiseks

kliimaekspositsiooni väljatöötamine ja ehitamine uude Loodusmuuseumi

hoonesse)

Projekti spetsiifiline väljundnäitaja

koos sihttasemega: 01.01.2023 - 31.12.2029

Abikõlblik

kogusumma

(EUR)

Ühtekuuluvusfondi

toetus (EUR)

Riiklik

kaasfinantseering

(EUR)

Loodud ekspositsioon (1 tk)

2 500 000,00 2 125 000,00 375 000,00

Kokku: 2 500 000,00 2 125 000,00 375 000,00

Projekti juhtrühmal on õigus elluviija ja partnerite vahel eelarveid ja tegevusi muuta projekti kogu eelarve ulatuses.

1

Keskkonnaministri 04.04.2023 käskkirja nr 152 muutmise eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõukohase käskkirjaga muudetakse toetuse andmise tingimusi keskkonnaministri

käskkirjas 04.04.2023 nr 152 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2024–2029

tegevuskava ja eelarve kinnitamine kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimavaldkonna

teadlikkuse tõstmiseks” osapoolte muutmiseks.

Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames kliimaeesmärkide elluviimiseks.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Maris Arro (e-

post: [email protected], tel 626 2986), rohereformi osakonna juhataja Eili

Lepik (e-post: [email protected], tel 627 2317) ja finantsosakonna

struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel (e-post: [email protected], tel 626

0709). Käskkirja eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Kliimaministeeriumi õigusosakonna

nõunik Marko Lelov (e-post: marko.lelov@ükliimaministeerium.ee, tel 626 2918).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest punktist, millest esimese punktiga muudetakse projekti elluviimisega

seotud osapooli keskkonnaministri 04.04.2023 käskkirjas nr 152 (edaspidi käskkiri nr 152).

Projekt on kooskõlas Läänemere strateegiaga, „Kliimamuutustega kohanemise arengukavaga aastani 2030“ (edaspidi KOHAK), panustab kliimapoliitika korraldamisse, omab mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskava erieesmärgile ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele (kooskõla kinnitab ka §-s 2 ja 4 sätestatud näitajatesse panustamine). Projekt panustab toetuse andmise

eesmärkidesse, sh „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“.

Kohanemismeetmed peavad olema suunatud teadlikkuse ja vastupanuvõime suurendamisele ning ettevaatuspõhimõtte rakendamisele tuginedes järgnevatele juhtmõtetele:

• Teadlikkus: avalikkuse teadlikkuse suurendamine (ühiskond tervikuna, inimesed, ametnikud) ning kliimamuutuste alaste teadmislünkade ja nendest tingitud

määramatuse vähendamine (teadmusmeetmed).

• Valmidus ja vastupanuvõime: kliimariskide maandamise võimekuse tagamine ja strateegilise ning operatiivse valmiduse suurendamine.

• Ettevaatus: pikaajaliste muutuste teadvustamine ja ennetav tegutsemine pikas perspektiivis.

Kliimaministeeriumi kliima- ja rohereformiosakond vastutavad toetatavate tegevuste ja eelarve

kasutamise suunamisel ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 seirekomisjonis kinnitatud läbivate valikukriteeriumite täitmise eest.

Punktiga 1 täpsustatakse käskkirja nr 152 lisa 1 punkte ja asendatakse lisa 2.

2

Punktiga 1.1 täpsustatakse käskkirja nr 152 lisa 1 punkti 3.3 ning antakse rohkem aega

iga-aastase tegevuskava kinnitamiseks.

Punktidega 1.2 -1.4 täpsustatakse käskkirja nr 152 lisa 1 punktides 5.2, 5.4 ja 6.1

rakendusüksuse ja projekti partnerite osa. Kliimaministeeriumi kliimaosakond täidab kuni

31.12.2029 toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid. Alates 05.01.2026 täidab sihtasutuse

Keskkonnainvesteeringute Keskus arengu- ja koostöökoda partnerina toetatavate tegevustega

seotud ülesandeid vastavalt lisas 2 ja käskkirja nr 152 punktis 6.1. täpsustatule.

Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) arengu- ja koostöökoda

(partner) määratakse energeetika- ja keskkonnaministri käskkirjaga osaliste tegevuste

elluviimiseks projekti partneriks vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-

ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõikele 4 ja ühendmääruse § 43

lõikele 5. Kohustuste lahusus tagatakse asutuse sees kahe erineva juhatuse liikme teel. Üks

juhatuse liige vastutab rakendusüksuse toimimise eest ning teine projektide elluviimise eest.

Põhikirja kohaselt on KIK-i üks põhiülesandeid keskkonnavaldkonna tegevuste, sh

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 1 sätestatud eesmärkide täitmiseks vajalike

projektide finantseerimine ja teostamine. KIK-l on varasem kogemus ja kompetents sarnaste

projektide rakendamisel, sh mitmete projektide tööde tellija ja projektijuhina. Projekti

juhtimiseks määratakse koordinaator, kellele on tagatud ülesande täitmiseks vajalikud

tehnilised vahendid ja vajalik tugi nii finantsekspertide, hankeekspertide kui juristide näol, sh

tugi riigiabi ja riigihangete küsimuste lahendamisel. KIK projekti partnerina on täielikult

usaldusväärne halduskoostööseaduse § 12 lõike 2 punktide 2-6 mõttes. Toetus ei ole riigiabi

ega vähese tähtsusega abi KIKi kui projekti partneri jaoks. KIK projekti partnerina ei ole

ettevõtja ega tegele majandustegevusega, st ei osale turul kaupade ja/või teenuste pakkujana.

Seega ei saa KIKi kui partneri tegevus moonutada konkurentsi ega kaubandust ELi riikide

vahel. KIK partnerina on projekti raames riigihangete seaduse mõistes hankija ning koostab

vajalikud lähteülesanded ning viib läbi hankemenetluse riigihangete registris.

Organisatsiooni funktsonaalne mudel on KIKi strateegias aastateks 2025-2030 lisas 1 1.

Kliimaministeeriumi tegevusi täpsustatakse ning jagatakse kahe struktuuriüksuse vahel

selliselt, et projekti tervikliku projektijuhtimisega jätkab elluviijana Kliimaministeeriumi

kliimaosakond ning projekti partnerina täidab toetatavate tegevustega seotud sisulisi

ülesandeid Kliimaministeeriumi rohereformi osakond. Sellise jaotuse põhjendus seisneb

selles, et Kliimaministeeriumi rohereformi osakond hakkab koordineerima projekti toetatavate

tegevuste täitmist vastavalt käskkirja punktis 6.1. ja lisas 2 sätestatule. Kuivõrd elluviija on

käskkirja alusel määratud struktuuriüksuse täpsusega ja projekti tegevustega seotud ülesannete

täitmiseks soovitakse kaasata ka Kliimaministeerium rohereformi osakonda, siis lisatakse

viimane projekti partnerina tagasiulatuvalt alates 01.09.2024.

Kliimaministeeriumi rohereformi osakonna põhiülesanneteks on rohereformi tervikliku

elluviimise koordineerimine, rohereformi elluviimise seire ning sellega seotud andmete

kättesaadavuse korraldamine, keskkonnajuhtimissüsteemide, keskkonnamärgiste, avaliku

sektori keskkonna- ja süsinikujalajälje hindamise koordineerimine, jalajälje vähendamiseks

koostatud tegevuskavade elluviimise koordineerimine ning seire, era- ja avaliku sektori

partnerluse arendamine rohereformi eesmärkide saavutamiseks, keskkonnateadlikkuse ja -

hariduse edendamisega seotud tegevuste korraldamine ja elluviimine ning keskkonnahoidlike

riigihangete poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine. Seega on Kliimaministeeriumi

1 https://kik.ee/sites/default/files/kik_strateegia_2025-2030_0.pdf

3

rohereformi osakonnal olemas kõik eeldused ja pädevus täita projekti toetatavate tegevustega

seotud ülesandeid kliima- ja keskkonnahariduse arendamise, sh haridusprogrammide läbi.

Käskkirja nr 152 lisa 1 punkte 5.2. ja 5.4. täiendatakse ja lisatakse juurde partneritena

sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus arengu- ja koostöökoda ja Kliimaministeeriumi rohereformi osakond ning täpsustatakse projekti rakendusüksuse nimetust. Vt infot eelneva

punkti selgituse juures. Kogu projekti tehnilist ja sisulist poolt juhib elluviija, kes korraldab projektiga seonduva

asjaajamise toetuse saamiseks vastavalt õigusaktidele. Elluviijana ega partnerina ei osale projektis Kliimaministeeriumi finantsosakond, kes täidab kohustuste lahususe tagamiseks

rakendusasutuse funktsiooni.

Projekti partnerid on võimelised neile pandavaid kohustusi eesmärgipäraselt täitma, kuna nad

on ühed kliimapoliitika valdkonna eest vastutajatest. Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute

Keskuse arengu- ja koostöökojas asub tööle Keskkonnaharidust koordineeriv üksus. Üksus

asub täitma järgmisi ülesandeid:

- valdkonnale tervikliku visiooni ja ühtsete sõnumite loomine koostöös kliimaministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumiga;

- keskkonnahariduse võrgustiku juhtimine ja arendamine ning infovahetuse korraldamine sh keskkonnahariduse portaali haldamise jätkamine;

- valdkonna rahastusallikate tervikpildi hoidmine ning nende sihipärase kasutamise tagamine;

- keskkonnahariduse projektide ja programmide terviklikul ja koordineeritud viisil rakendamine;

- õppematerjalide loomine ja levitamine nii formaalhariduses erinevatele õppeastmetele kui ka mitteformaalharidusele;

- koolituste korraldamine õpetajatele, ametnikele ja valdkonna spetsialistidele,

- keskkonnahariduse portaali haldamisega jätkamine ja ajakirja Eesti Loodus väljaandmise koordineerimine;

- konverentside ja kampaaniate korraldamine;

- rahvusvahelise koostöö ja ekspertiisi koondamine;

- keskkonnahariduse ja -teadlikkuse projektide algatamine ja läbiviimine; - aktiivne täiendavate võimaluste otsimine tegevuste rahastamiseks.

Keskkonnaalase teadlikkuse kasvatamise ja haridusega seonduv on olnud osa KIKi tegevusest

läbi aastate, seda nii rahastaja kui ka hariduslike ettevõtmiste eestvedajana.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse arengu- ja koostöökoja tegevused aitavad võimendada

ning täiendavad KIKi senist tegevust erinevates teadlikkuse tõstmisega seotud valdkondades

sh:

- keskkonnateadlikkuse programmide kujundamine, sh koostöö loodushariduskeskustega, koolide roheprogrammid, loodussajakirjade tellimine;

- noorte teadlikkuse tõstmisega seotud tegevused (sh Negavatt, mini-Negavatt, rohekiirendid);

- rohetehnoloogia projektide toetamine koolides; - rohetehnoloogia ettevõtete kogukonna arendamine (33 institutsionaalse partneriga

töörühm, 5 arengukiirendit ja nende operaatorite võrgustik, arenguprogrammid

iduettevõtetele);

4

keskkonna ja kliimateemades eestkõnelemine ning turuosaliste kokkutoomine erinevate formaatidega Eestis ja rahvusvaheliselt sh:

o kaaskorraldamine ja temaatilised esinemised nagu COP, ImpactDay, ELVL ja omavalitsuste R-klubi, Rohetiigri/Elevant Toas konverents, Arvamusfestival

jms, o KOV ja keskvalitsuse ekspertide õppereisid Põhjamaade praktikatest

õppimiseks,

o avalikkusele suunatud teadlikkuse tõstmine (arvamusartiklid);

- teadlikkus on oluline horisontaalne teema KIKi erinevates valdkondlikes meetmetes ja projektides, sh EL otserahastusega projektides. Näiteks ringmajanduse teadlikkuse programm struktuuritoetuste rahastusel, LIFE WetEST veemajanduskavade juhtimise

arenguhüppeks, planeeritav LIFE CircEst projekt, LIFE ExcellEE võimekuste tõstmise projekt, samuti ELWIND, MarTe, Energiatõhususe Finantskoalitsioon jt projektide kommunikatsiooni, kogukondade kaasamise ja teadlikkuse tegevused. Ambitsiooniks

on jätkata sarnaste rahvusvaheliste ja EL rahastusega projektide eestvedamist, milles hariduse ja teadlikkuse tõstmine on oluline komponent.

Sellest tulenevalt on võimalik sisuliste tegevuste edukas elluviimise korraldamine. Keskkonnainvesteeringute Keskuse arengu- ja koostöökoja tegevuskulud tagatakse jooksvalt erinevatest rahastusallikatest, riigieelarvelisi vahendeid kasutada ei planeerita.

Kogu projekti tehnilist ja sisulist poolt tervikuna jääb koordineerima elluviija projektijuht.

Projektis elluviija projektijuhi rolli kuluefektiivsuse hindamisel arvestatakse kogu projekti maksumusest lähtuvalt. Partnerite personalikulud, sh projektijuhtimise kulud, on abikõlblikud, sest partnerid täidavad

samuti projekti elluviija rolli, sh täidavad projekti juhtimise ülesandeid. Ainuke erisus projekti

elluviija ja partnerite projekti juhtimisel on see, et partnerid ei suhtle otse rakendusüksusega,

kuid elluviijale tuleb sisend anda ja tagada partnerite toetatavate tegevuste elluviimine ja nende

koordineerimine oma asutuse siseselt ja elluviijaga. Kulud on abikõlblikud tagasiulatuvalt, sest

partnerid on teinud projekti elluviimisega seoses tegevusi, millega kaasnevad kulud.

Projekti põhjendust ja projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtte ja sihiga tegevuste täpsustamine ei muuda.

Käesoleva käskkirja muudatusega mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele, projekti põhjendatuse, projekti kuluefektiivsuse, toetuse kasutajate suutlikkuse osas projekti ellu viia ning projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete

ja sihtide osas ei muutu.

Käskkirja nr 152 lisa 1 punkti 6.1. täpsustatakse käskkirja teksti, sest käesoleva käskkirja punktis 3.1.3 sisulist tegevust asub lisaks Eesti Loodusmuuseumile korraldama sihtasutuse

Keskkonnainvesteeringute Keskus arengu- ja koostöökoda ning Kliimaministeeriumi

rohereformi osakond. Kliimaministeeriumi rohereformi osakond korraldab lisaks Keskkonnaagentuurile ja Eesti Keskkonnauuringute Keskusele käskkirja punkti 3.1.4 sisulist

tegevust. Vt infot eelneva punkti selgituse juures.

Punktiga 1.5 täpsustatakse käskkirja lisa 1 punkti 9.2.5 parandades kirjavea ning andes võimaluse projekti partneritel kasutada personalikulu ka projektijuhtimiseks.

Punktiga 1.6 täpsustatakse käskkirja lisa 1 punkti 9.2.7 andes võimaluse arvestada personalikulu abikõlblikuna ka projekti partneritel ning tuuakse välja ka kaudse kulu

5

abikõlblikkuse algus. Vt infot käskkirja nr 152 lisa 1 punktide 5.2. ja 5.4. muutmise selgituse juures.

Punktiga 1.7 täpsustatakse käskkirja lisa 1 punkti 13.3 ning antakse rohkem aega projekti

vahearuande esitamiseks projekti iga rakendamise aasta kohta.

Punktiga 1.7 täpsustatakse käskkirja lisa 1 punkti 16.2, sest vähese tähtsusega abi andmise

lubatavust ettevõtjatele kontrollib kas elluviija või partner pärast nende registreerimist

koolitusele ning enne koolituse algust.

Punktiga 1.9 asendatakse käskkirja nr 152 lisa 2 ning tuuakse välja projekti kogumaksumus ja hinnanguline eelarve jagunemine elluviija ja partnerite vahel.

Muudetakse Kliimaministeeriumi eelarvet ning hinnanguliselt jaguneb eelarve kliima- ja rohereformiosakonna lõikes järgmiselt:

Kliimaministeeriumi kliimaosakonna tegevuste eelarvesse on arvestatud järgmised tegevused: kliimateadlikkuse suurendamiseks vajalike tegevuste elluviimine, sh kliimateadlikkusele

suunatud tegevuste ellu viimine (kampaaniad, seminarid, õppeprogrammid), kohalike omavalitsuste energia- ja kliimakavade analüüsimine ja juhise koostamine nende kvaliteedi parandamiseks (ca 413 030 eurot) ja projektijuhtimise kulud kuni 31.12.2029

(projektijuhtimise kulud 6 aasta peale kokku on ca 170 500 eurot). Kliimaministeeriumi rohereformi osakonna tegevuste eelarvesse on arvestatud järgmised

tegevused: kliimateadlikkuse suurendamiseks vajalike tegevuste elluviimine, andmete kättesaadavuse parandamine (ühiskonna, sh majandus-, sotsiaal- ja looduskeskkonna kliimamuutustega kohanemise valmisoleku tagamise mõõdikutele visuaalse seirelahenduse

loomise ning asja- ja ajakohaste andmete avaldamise korraldamine) (ca 88 575 eurot) ning projektijuhtimise ja sisutegevuste personalikulud 6 aasta peale kokku on ca 170 500 eurot).

Lisaks toimub edaspidi KIKi kui partneri poolt kliima- ja keskkonnateadlikkuse suurendamine (kohanemise vaates) erinevatele sihtrühmadele (sh haridusjuhid, õpetajad, noorsootöötajad,

huvikoolide ja keskkonnahariduskeskuste töötajad, õpilased, ametnikud, ettevõtjad):

• kõrgemate kliimaalaste kursuste ja kliimaharidusliku e-kursuse korraldamine õpetajatele ja riigiametnikele;

• õppematerjalide koostamine ja levitamine (formaalhariduses erinevatele õppeastmetele, mitteformaalharidusele jne);

• kliimamuutustega kohanemist toetavate keskkonnahariduse konverentside korraldamine.

KIKi kui partneri tegevuste eelarve on ca 457 000 eurot.

Eelarve detailsem jaotus erinevate projekti osapoolte vahel kinnitatakse projekti

juhtrühmas. Toetatava tegevuse, sh projektijuhtimise personalikulud on abikõlblikud kuni 15

%, mis on nimetatud ühendmääruse §-s 16. Projekti planeeritava otsese personalikulu ja sellelt 15% ühtse määra alusel kaudse kulu arvestus on toodud tabelis 1. Projekti juhtrühm võib personalikulu koos ühtse määraga põhjendatud juhul muuta. Projekti kaudsed kulud ühtse

määra alusel on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4.

Personalikulu arvestus

Abikõlblik kogusumma

(EUR)

Ühte- kuuluvusfondi

toetus (EUR)

Riiklik kaas- finantseering

(EUR)

Otsene personalikulu (projektijuhtimine)

34 275,00 29 133,75 5 141,25

Kaudne kulu ühtse määra alusel 5 141,25 4 370,06 771,19

6

Otsene personalikulu

sisutegevusteks 34 275,00 29 133,75 5 141,25

Kaudne kulu ühtse määra alusel 5 141,25 4 370,06 771,19

Personalikulu kokku: 68 550,00 58 267,50 10 282,50

Ühtne määr kokku: 10 282,50 8 740,13 1 542,38

Tabel 1. Otsese personalikulu ja ühtse määra arvestus.

Kogu üleviidav planeeritud eelarve on toodud tabelis 2. Seda saab muuta projekti juhtrühmas.

Toetuse abikõlblikkuse aluseks on kehtivast käskkirjast punktid 3.1.1-3.1.3.

Üleviidavad (KIKile kui

partnerile) planeeritud

toetavad tegevused

Kirjeldus ja eesmärk Planeeritud

eelarve (euro)

Kõrgemate kliimaalaste

kursuste korraldamine

Kõrgemad kliimaalased kursused

annavad osalejatele vajaliku

teadmiste pagasi ja praktilised

oskused, mis aitavad vähendada

kliimaga seotud riske ja suurendada

vastupanuvõimet. Selline

lähenemine tugevdab keskkonna,

kogukondade ja majanduse

vastupidavust, aidates saavutada

pikaajalisi kliimapoliitika eesmärke.

198 600,00

Kliimaharidusliku e-kursuse

korraldamine

Kliimahariduslik e-kursus annab

osalejatele vajaliku teadmiste pagasi

ja praktilised oskused, mis aitavad

vähendada kliimaga seotud riske ja

suurendada vastupanuvõimet.

14 067,50

Riigiametnikele

õppematerjalide koostamine ja

levitamine

Tegevusega soovitakse suurendada

riigi- ja kohaliku tasandi

kliimamuutuste alast teadlikkust läbi

kohanemist ja leevendamist

käsitlevate õppematerjalide

koostamise ja levitamise.

74 475,00

Kliimamuutustega kohanemist

toetavate keskkonnahariduse

konverentside korraldamine

Kliimamuutustega kohanemist

toetavad keskkonnahariduse

konverentsid on suunatud

teadlikkuse tõstmisele ja koostöö

arendamisele kliimamuutustega

kohanemiseks ja katastroofiriski

vähendamiseks, toetades

ökosüsteemipõhiste lahenduste

tutvustamist.

91 025,00

Personalikulu

(projektijuhtimine/sisuline

tegevus eespool toodud

tegevuste ellu viimiseks)

68 550,00

7

Ühtse määra alusel kaudne

kulu 15%

10 282,50

KOKKU: 457 000,00

Tabel 2. KIKi kui partneri üleviidav eelarve

Käskkirja muutmisega ei muutu sekkumises nr 21.2.3.13 selleks määratud eelarve, mis on toodud tabelis 3.

Rakendus-

skeem

Tegevuse

kogueelarve EL osa €

Planeeritud eelarve

riikliku kaasfinantseeringuna €

Planeeritud eelarve omafinantseeringuna € Kokku

Käskkiri 4 096 665 722 941 0 4 819 606

Määrus 3 253 335 574 118 3 827 453

Kokku: 7 350 000 8 647 059

Tabel 3. Sekkumise nr 21.2.3.13 eelarve jagunemine määruse ja käskkirja vahel

Tegevus panustab PO2 erieesmärgi tulemusnäitajasse PSR09 „Osakaal inimestest, kes on

kliimamuutuste mõjudest teadlikud ja tegutsevad“ saavutamisse. Tegevus panustab PO2 erieesmärgi väljundnäitajasse PSO11 „Kohalike omavalitsuste arv, kus on toimunud koolitused, seminarid ja infopäevad ja/või kus on rakendatud kliima kohanemise

ja leevendamise meetmeid“ saavutamisse. Toetust kasutatakse kuluefektiivselt. Reaalsed kulud selguvad tööde hankimise käigus,

arvestades käesolevas käskkirjas toodud nõuete ja kohustustega, riigihangete seadust ja asutuste hangete kordasid.

Kõik toetavate tegevuste näitajad on toodud spetsiifilise väljundnäitaja sõnastuses välja sellisena, et neid on võimalik kasutada vajadusel ka teistes projektides. Käesoleva projekti

spetsiifilisi väljundnäitajaid mõõdetakse projektis tehtavate tegevuste alusel, mis aitavad rakendada kohanemismeetmeid, tõstes üldsuse teadlikkust kliimamuutustest, tekitades selleks valmisolekut nii üldsuse kui ka kliimariskide juhtimise ja operatiivse valmisoleku osas.

Detailsemalt täpsustatakse asutuste ja tegevuste lõikes vajadusel eelarved projekti juhtrühmas.

Punktiga 2 kehtestatakse, et käskkirja nr 152 muudatused hakkavad kehtima alates

05.01.2026. See on oluline, et sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus saaks kohustuste

lahususe projektide elluviija ja rakendusüksuse vahel kehtestatud ning projektides toimuksid

muudatused aastate lõikes.

3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele

Käskkirja eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega. Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ühissätete määrus);

8

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi;

• Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2023/2831.

Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse

määrustes sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise.

4. Käskkirja mõju

Käskkirjaga reguleeritava meetme tulemused aitavad projekti eesmärgid saavutada, kaasates projekti juhtrühma asjakohased osapooled ning välditakse liigset bürokraatiat. Käskkirjal on positiivne mõju seatud eesmärkide saavutamiseks, sest täpsustatakse toetuse

andmisel valdkondliku arengusuuna olukorda. Ei kahjusta oluliselt, kliimakindluse ja riigiabi analüüs võrreldes kehtestatud käskkirja seletuskirjas tooduga, sisuliselt kohaldub ka käesoleva

käskkirjas toodud tegevustele. Käskkirja tegevus on kooskõlas Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021–2027. Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist.

5. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigikantseleiga, Euroopa Komisjoniga ja perioodi 2021–

2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu ja Riigi Tugiteenuste Keskusega. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) eelnõu juhtkomisjonile.

Sisulist tagasisidet ei laekunud.