Seisukoha esitamine

MTÜ Eesti Esitajate Liit Registrikood 80123840 Paldiski mnt. 96a, 13522 Tallinn, Eesti

Telefon +372 650 5171 [email protected] www.eel.ee

Lp. Liisa-Ly Pakosta

justiits- ja digiminister

Justiits- ja Digiministeerium

Suur-Ameerika 1 Teie 22.12.2025 nr 8-1/10256-1

10122 Tallinn Meie 16.01.2026.a. nr 69

Seisukoha esitamine autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (isiklikud õigused) eelnõu

kohta

Lugupeetud minister Liisa-Ly Pakosta,

Käesolevaga edastab MTÜ Eesti Esitajate Liit (edaspidi EEL) Justiits- ja Digiministeeriumile

omapoolsed seisukohad autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (isiklikud õigused) eelnõu

osas. Arvestades, et EEL on teose esitajaid esindav kollektiivse esindamise organisatsioon,

esitame käesolevaga oma seisukohad ja ettepanekud eelnõu osas ulatuses, milles eelnõu

käsitleb teose esitaja õiguste muutmist.

1. Eelnõu seletuskirja keskne ja läbiv probleemipüstitus puudutab autori isiklike ja

varaliste õiguste kattuvust, eelkõige teose muutmise, lisade tegemise, täiendamise ja

töötlemise õiguste omavahelist ebaselget piiri.

Seda probleemi on seletuskirjas põhjalikult analüüsitud, tuues välja konkreetseid

sektoripõhiseid näiteid (IT, audiovisuaal, arhitektuur, ülikoolid, avalik sektor), viiteid

praktikas tekkinud vaidlustele ja lepingulistele raskustele, lisatud on rahvusvahelist ja

võrdlevat õigusteaduslikku analüüsi. Kõik need probleemikirjeldused on seotud

autoritega, mitte esitajatega.

2. Erinevalt autorite õigustest ei kirjeldata seletuskirjas ühtegi konkreetset praktilist

probleemi, mis tuleneks kehtivast esitaja isiklike õiguste kataloogist, ei tooda näiteid

vaidlustest, ebaselgest praktikast ega lepingulistest takistustest, mis põhjendaksid

AutÕS § 66 muutmise vajadust.

3. Seletuskirja põhjal ei saa asuda seisukohale, et esitaja isiklikud õigused takistaksid

esituste kasutamist, töötlemist või vabakasutust ning kehtiv regulatsioon oleks

tekitanud õigusselgusetust või halduskoormust. EEL on muudatuste osas pigem

seisukohal, et puudub sisuline probleem, mille lahendamisele AutÕS § 66

muutmine kaasa aitaks. AutÕS § 66 muutmine näib olevat normitehniline, kuid

mitte sisuliselt põhjendatud samm. EEL kahtleb, kas selline lähenemine vastab hea

õigusloome põhimõttele, mille kohaselt iga õiguste riive või ümberkujundamine peab

põhinema tuvastatud probleemil, vajaduse analüüsil ja proportsionaalsel eesmärgil.

4. Seletuskirjas on välja toodud, et esitaja õiguste muutmise eesmärgiks on: „ühtlustada

autori ja esitaja isiklikud õigused.“ See tähendab, et esitaja isiklike õiguste kataloogi

MTÜ Eesti Esitajate Liit Registrikood 80123840 Paldiski mnt. 96a, 13522 Tallinn, Eesti

Telefon +372 650 5171 [email protected] www.eel.ee

muudetakse autori isiklike õiguste muudatustest lähtudes, mitte esitaja isiklike õiguste

iseseisva analüüsi tulemusena. Selline lähenemine jätab mulje, et esitaja õigusi

muudetakse pelgalt seetõttu, et autorite õigusi juba muudetakse, mitte seetõttu, et see

oleks eraldi vajalik. Juhul, kui seletuskirja koostajad on seisukohal, et esitaja isiklike

õiguste kataloogi muutmine on mingitel põhjustel vajalik, oleks pidanud vastavad

asjaolud seletuskirjas välja tooma. Hetkel seda tehtud ei ole.

5. Autori isiklike õiguste muutmise ettepanekute puhul on seletuskirjas välja toodud,

milline õiguste kattuvus kaob, milline lepinguline ja praktiline olukord paraneb.

Esitaja õiguste puhul ei tooda seletuskirjas välja, milline õigusselgusetus muudatuste

tagajärjel kaob, ei ole selgitatud, kuidas muudatus lihtsustab esituste kasutamist,

vähendab vaidlusi või parandab lepingulisi suhteid. EEL on seisukohal, et seletuskirjas

puudub seos esitaja õiguste muutmise ja eelnõu üldeesmärgi (õigusselguse

suurendamise) vahel.

6. EEL jääb seisukohale, et esitaja isiklike õiguste kataloogi muutmise vajadus ei ole

eelnõus ega seletuskirjas piisavalt ega veenvalt põhjendatud ning jääb mulje, et

muudatus tehakse üksnes autorite regulatsiooni muutmise „kõrvalsaadusena“, mitte

esitajaid puudutava reaalse probleemi lahendamiseks.

7. Täiendavalt soovime välja tuua, et seletuskirjas lk 19 on välja toodud, et „Tehing võib

olla ühe- või mitmepoolne, kohalduvad TsÜS §§ 67 jj.“ Tsiviilseadustiku üldosa

seaduses sellist paragrahvide vahemikku ei ole – TsÜS § 67 sisaldab üksnes lõikeid 1

ja 2 ning sellele ei järgne sama teemat reguleerivat paragrahvide jada, millele viide

„jj“ võiks viidata. On teada, et tehisintellekti poolt loodud tekstides (nt ChatGPT)

kasutatakse selliseid viiteid, aga antud juhul vajaks viide täpsustamist. Teeme

ettepaneku parandada seletuskirja vastav koht nii, et viide oleks korrektne ja vastaks

tegelikult kohaldatavatele sätetele (nt TsÜS § 67 lg 1 ja 2 või muu asjakohane norm).

8. Seletuskirjas on viidatud Riigikohtu 13.12.2006 lahendile RKTKo 3-2-1-124-06

punktile 16, milles muuhulgas käsitletakse esituse kasutamiseks antava nõusoleku

vormi. Soovime juhtida tähelepanu, et nimetatud lahendi p 16 tugineb AutÕS § 68 lg 1

redaktsioonile, mis kehtis kuni 28.10.2004. Alates 29.10.2004 kehtivas AutÕS § 68 lg

1 sõnastuses on seadusandja selgesõnaliselt sätestanud esitaja eelneva kirjaliku

nõusoleku nõude ning eemaldanud viite lepingule. Seletuskirjas esitatud viide

Riigikohtu lahendile võib seetõttu tekitada ebaselgust esituse kasutamiseks antava

nõusoleku vorminõude osas. Peame vajalikuks täpsustuse lisamist, et vältida eksitava

mulje tekkimist.

9. Seletuskirjas on märgitud, et rahvusvahelise miinimumstandardi kohaselt peab nii

autoritel kui ka esitajatel olema õigus vaidlustada au ja väärikust või mainet

kahjustavaid muudatusi teoses või esituses. Juhime tähelepanu, et esitajate isiklike

õiguste rahvusvaheline miinimumstandard (WIPO esitus- ja fonogrammilepingu art 5

lg 1) keskendub eelkõige esitaja maine kaitsele. Seetõttu ei pruugi esitaja õiguste

piiritsemine üksnes „au ja väärikuse“ kahjustamisega olla piisav ning võib kitsendada

rahvusvahelisest õigusest tulenevat kaitseala. Palume kaaluda esitaja isiklike

õiguste sõnastuse täpsustamist viisil, mis hõlmaks selgesõnaliselt ka esitaja maine

kaitse.

10. Seletuskirjas on toodud võrdluslik analüüs teiste riikide õigusega, mis esitaja isiklike

õiguste osas piirdub Saksamaa, Prantsusmaa ja Põhjamaade näidetega ning ei too välja

ühtegi praktilist probleemi ega puudujääki Eesti kehtivas AutÕS § 66-s. Sellest

MTÜ Eesti Esitajate Liit Registrikood 80123840 Paldiski mnt. 96a, 13522 Tallinn, Eesti

Telefon +372 650 5171 [email protected] www.eel.ee

tulenevalt on EEL seisukohal, et esitaja isiklike õiguste kataloogi muutmise sisuline

vajadus on jäänud seletuskirjas põhjendamata.

11. Seletuskirjas kasutatud väide, et „tunnistatakse kehtetuks AutÕS § 66 p 3“ ning et

„muudatuse järgselt oleks esitaja õigus puutumatusele sõnastatud samamoodi kui

AutÕS § 66 p 4“, on eksitav. Tegemist ei ole üksnes sõnastusliku ega normitehnilise

täpsustusega, vaid esitaja isiklike õiguste sisulise kitsendamisega, mille tulemusel

kaob esitaja üldine õigus vaidlustada esituse muutmist sõltumata au, väärikuse või

maine kahjustamisest. Palume seletuskirjas see muudatuse tegelik sisu selgesõnaliselt

ja üheselt lahti kirjutada ning korrigeerida viited, mis jätavad mulje pelgalt

redaktsioonilisest muudatusest.

12. Eelnõuga täiendatakse AutÕS § 11 lõigetega 5 ja 6, millega luuakse autorite puhul

selgesõnaline regulatsioon isiklike õiguste teostamiseks nõusoleku andmise, selle

tagasivõetavuse ning kolmandatele isikutele kehtivuse osas. Samas ei ole eelnõu

koostajad ette näinud analoogset regulatsiooni esitajate isiklike õiguste osas, kuigi

esitajatel tekivad samuti isiklikud õigused ning neid võidakse kasutada sarnasel viisil.

Õigusselguse ja parema praktika tagamise huvides teeme ettepaneku kaaluda vastavate

sätete lisamist ka esitajate õigusi reguleerivasse AutÕS § 65, et oleks üheselt selge,

kas ja millises ulatuses saab esitaja anda nõusoleku oma isiklike õiguste teostamiseks

ning kellele selline nõusolek laieneb.

13. Seletuskirjas viidatud võrdluslikud näited Prantsusmaa, Saksamaa ja Põhjamaade

õigusest näitavad ühiselt, et esitaja isiklike õiguste kaitse ei piirdu üksnes au ja

väärikuse kahjustamise vältimisega kitsas tähenduses. Prantsusmaa kohtupraktika

kohaselt hõlmab puutumatuse õigus lisaks teose või esituse füüsilisele muutmatusele

ka selle „vaimu“ säilimise, st kaitse selle eest, et loomingulist tervikut ei kasutataks

viisil või kontekstis, mis moonutab selle algset mõtet. Saksamaa õiguses on esitajal

õigus keelata oma esituse moonutamine või muu kahjustamine, mis tõenäoliselt

ohustab tema mainet või staatust esitajana, rõhutades seeläbi esituse terviklikkuse ning

esitaja professionaalse ja loomingulise positsiooni kaitset. Põhjamaade puhul on

esitajate isiklikud õigused suures osas paralleelsed autorite omadega, hõlmates õiguse

olla tunnustatud esitajana ning õiguse vaidlustada esituse selline kasutamine või

muutmine, mis kahjustab esitaja loomingulist panust. Nimetatud võrdlus toetab

seisukohta, et esitaja isiklike õiguste kaitse ei peaks piirduma üksnes esitaja au ja

väärikuse kaitsega. Vajalik on ka esituse tervikliku säilimise ning esitaja loomingulise

mõtte ja tähendusliku terviku hoidmise.

14. EEL peab vajalikuks juhtida tähelepanu, et kavandatavad muudatused autoriõiguse ja

autoriõigusega kaasnevate õiguste isiklike õiguste regulatsioonis toimuvad ajal, mil

rahvusvahelised tehisintellekti arendajad taotlevad üha ulatuslikumat juurdepääsu

autoriõigusega kaitstud teostele ja esitustele. Sellises kontekstis tekitab muret, et

eelnõus valitud lahendused kalduvad pigem soodustama suurte rahvusvaheliste

tehnoloogiaettevõtete huve, samal ajal kui kohalike loojate ja esitajate õiguste kaitse

kitseneb.

Eelkõige on problemaatiline esitaja isiklike õiguste kaitse sisuline piiramine § 66

muudatuste kaudu, mille tulemusel seotakse esituse puutumatuse kaitse üksnes au ja

väärikuse kahjustamisega. Varasem regulatsioon võimaldas esitajatel vaidlustada ka

selliseid esituse muutmise või kasutamise viise, mis ei pruukinud otseselt riivata

esitaja au või väärikust, kuid kahjustasid esituse terviklikkust, algset mõtet või

loomingulist konteksti. Kavandatav kitsendus vähendab oluliselt esitaja võimalusi

MTÜ Eesti Esitajate Liit Registrikood 80123840 Paldiski mnt. 96a, 13522 Tallinn, Eesti

Telefon +372 650 5171 [email protected] www.eel.ee

seista oma loomingulise panuse eest olukordades, mis on eriti tüüpilised massilise

andmekasutuse ja tehisintellekti treenimise kontekstis.

Selline lähenemine tähendab sisuliselt, et teatud kasutusviisid, mis olid seni piiratud

isiklike õiguste kaudu, muutuvad lubatavaks üksnes seetõttu, et neid on keeruline

kvalifitseerida au või väärikuse riivena. Praktikas avab see tee esituste ja teoste

ulatuslikumale kasutamisele viisil, mis teenib eelkõige globaalseid andmemahukaid

ärimudeleid, kuid ei arvesta piisavalt kohalike loojate huvide ega kultuurilise

kontekstiga.

EEL leiab, et sellisel suunal võivad olla pikaajalised negatiivsed tagajärjed eesti-keelse

kultuuri kestlikkusele. Eesti keeleruumi piiratud ulatuse tõttu on eriti oluline tagada, et

kohalik looming oleks kaitstud ka isiklike õiguste kaudu ning et loojatel säiliks tegelik

kontroll oma loomingulise panuse kasutamise üle. Vastupidisel juhul võib väheneda

loominguga tegelevate isikute hulk ning kohalike loomeinimeste poolt loodud

kultuuriline sisu võib asenduda järjest enam tehisintellekti poolt genereeritud

materjaliga.

EEL on seisukohal, et selline suund ei ole kooskõlas Eesti senise kultuuripoliitilise

lähenemisega ega kohaliku loomingu jätkusuutlikkuse tagamise eesmärgiga. Samuti

jääb arusaamatuks, miks Justiits- ja Digiministeerium on valinud kultuuriliselt nii

kaugeleulatuvate mõjudega lahenduse, ilma et oleks selge, kas see järgib kehtivat

kultuuripoliitikat ning omab Kultuuriministeeriumi toetust. EEL peab vajalikuks, et

autoriõiguse regulatsiooni kujundamisel lähtutaks senisest enam loojate ja esitajate

huvidest ning eelkõige Eesti kultuuri kestlikkuse kaitsmise vajadusest.

15. Juhul, kui Justiits- ja Digiministeerium leiab, et eeltoodud seisukohti ei ole võimalik

arvesse võtta ning eelnõuga soovitakse kavandatud kujul edasi liikuda, peab EEL

vajalikuks esitada omapoolsed muudatusettepanekud, mille eesmärk on tagada esitaja

isiklike õiguste piisav kaitse ning õigusselgus, mis on võrreldav autorite osas

kavandatava regulatsiooniga. Alljärgnevad ettepanekud lähtuvad vajadusest säilitada

esituse terviklikkus, kaitsta esitaja loomingulist panust ning vältida esitaja isiklike

õiguste põhjendamatut kitsendamist.

16. Ettepanek § 65 muutmiseks (täiendav regulatsioon isiklike õiguste teostamise

nõusoleku kohta)

Muuta AutÕS § 65 ja sõnastada järgnevalt:

„§ 65. Teose esitaja õigused

(1) Teose esitajal tekivad teose esituse (interpretatsiooni) suhtes isiklikud ja varalised

õigused.

(2) Esitaja võib selgesõnalise kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

tahteavaldusega anda teisele isikule nõusoleku oma isiklike õiguste teostamiseks

piiratud ulatuses. Nõusolekut ei saa tagasi võtta, kui tahteavaldusest ei tulene teisiti.

(3) Kui esitaja on varaliste õiguste omajale või litsentsisaajale andnud nõusoleku oma

isiklike õiguste teostamiseks, võib nõusolekule tugineda iga isik, kellele varaliste

õiguste omaja või litsentsisaaja on andnud õiguse esitust kasutada, kui esitaja

tahteavaldusest ei tulene teisiti.“

17. Ettepanek § 66 muutmiseks

Muuta AutÕS § 66 ja sõnastada järgnevalt:

MTÜ Eesti Esitajate Liit Registrikood 80123840 Paldiski mnt. 96a, 13522 Tallinn, Eesti

Telefon +372 650 5171 [email protected] www.eel.ee

„§ 66. Teose esitaja isiklikud õigused

Teose esitajal on õigus:

1) esineda üldsuse ees teose esitajana (õigus esituse autorsusele);

2) otsustada, millisel viisil peab olema tähistatud esitajanimi esituse kasutamisel

(õigus esitajanimele);

3) vaidlustada esituse mis tahes muudatusi, moonutusi ja teisi ebatäpsusi ning

esituse kasutamist viisil, mis kahjustab esituse terviklikkust või esitaja au,

väärikust või mainet (õigus esituse puutumatusele).“

18. EEL leiab, et eeltoodud muudatusettepanekud võimaldavad saavutada eelnõu

eesmärke õigusselguse suurendamisel, kahjustamata seejuures esitaja isiklike õiguste

kaitse sisu ega Eesti kultuuri kestlikkust. Kui eelnõuga soovitakse edasi liikuda, peab

EEL vältimatuks, et esitaja huvid oleksid autoriõiguse seaduse tekstis selgesõnaliselt

ja tasakaalustatult kajastatud.

19. Täiendav kommentaar, mis ei puuduta eelnõu sisu: Eelnõu seletuskirjas on viidatud

avalikus teenistuses loodud teostele. Kuigi käesolev eelnõu ei näe ette AutÕS § 32

muutmist, peab EEL vajalikuks juhtida tähelepanu § 32 lõike 6 sõnastusele. Erinevalt

sama paragrahvi teistest lõigetest ei ole selles sättes autorit õigussubjektina nimetatud

ning varaliste õiguste üleminekut kirjeldatakse teosekeskse sõnastuse kaudu. See võib

jätta eksliku mulje, et avalikus teenistuses loodud teose puhul ei teki varalised õigused

autoril, vaid on algselt seotud teosega. Autoriõiguse isikukeskset loogikat ning § 32

ülejäänud sätete ülesehitust arvestades oleks põhjendatud lõike 6 sõnastuse

täpsustamine viisil, mis selgesõnaliselt seoks varaliste õiguste ülemineku teose

autoriga. Leiame, et AutÕS-i muutmise käigus oleks asjakohane see normitehniline

ebatäpsus kõrvaldada ning suurendada õigusselgust ka avalikus teenistuses loodud

teoste regulatsioonis.

EEL teeb ettepaneku sõnastada AutÕS § 32 lõige 6 järgmiselt:

„(6) Avalikus teenistuses loodud teose autori varalised õigused lähevad üle riigile, kui

lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Neid õigusi teostab see riigiasutus, kelle ülesandel,

tellimisel või juhendamisel teos loodi.“

Lugupidamisega,

/allkirjastatud digitaalselt/

Urmas Ambur

tegevdirektor

MTÜ Eesti Esitajate Liit Registrikood 80123840 Paldiski mnt. 96a, 13522 Tallinn, Eesti

Telefon +372 650 5171 [email protected] www.eel.ee

Lp. Liisa-Ly Pakosta

justiits- ja digiminister

Justiits- ja Digiministeerium

Suur-Ameerika 1 Teie 22.12.2025 nr 8-1/10256-1

10122 Tallinn Meie 16.01.2026.a. nr 69

Seisukoha esitamine autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (isiklikud õigused) eelnõu

kohta

Lugupeetud minister Liisa-Ly Pakosta,

Käesolevaga edastab MTÜ Eesti Esitajate Liit (edaspidi EEL) Justiits- ja Digiministeeriumile

omapoolsed seisukohad autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (isiklikud õigused) eelnõu

osas. Arvestades, et EEL on teose esitajaid esindav kollektiivse esindamise organisatsioon,

esitame käesolevaga oma seisukohad ja ettepanekud eelnõu osas ulatuses, milles eelnõu

käsitleb teose esitaja õiguste muutmist.

1. Eelnõu seletuskirja keskne ja läbiv probleemipüstitus puudutab autori isiklike ja

varaliste õiguste kattuvust, eelkõige teose muutmise, lisade tegemise, täiendamise ja

töötlemise õiguste omavahelist ebaselget piiri.

Seda probleemi on seletuskirjas põhjalikult analüüsitud, tuues välja konkreetseid

sektoripõhiseid näiteid (IT, audiovisuaal, arhitektuur, ülikoolid, avalik sektor), viiteid

praktikas tekkinud vaidlustele ja lepingulistele raskustele, lisatud on rahvusvahelist ja

võrdlevat õigusteaduslikku analüüsi. Kõik need probleemikirjeldused on seotud

autoritega, mitte esitajatega.

2. Erinevalt autorite õigustest ei kirjeldata seletuskirjas ühtegi konkreetset praktilist

probleemi, mis tuleneks kehtivast esitaja isiklike õiguste kataloogist, ei tooda näiteid

vaidlustest, ebaselgest praktikast ega lepingulistest takistustest, mis põhjendaksid

AutÕS § 66 muutmise vajadust.

3. Seletuskirja põhjal ei saa asuda seisukohale, et esitaja isiklikud õigused takistaksid

esituste kasutamist, töötlemist või vabakasutust ning kehtiv regulatsioon oleks

tekitanud õigusselgusetust või halduskoormust. EEL on muudatuste osas pigem

seisukohal, et puudub sisuline probleem, mille lahendamisele AutÕS § 66

muutmine kaasa aitaks. AutÕS § 66 muutmine näib olevat normitehniline, kuid

mitte sisuliselt põhjendatud samm. EEL kahtleb, kas selline lähenemine vastab hea

õigusloome põhimõttele, mille kohaselt iga õiguste riive või ümberkujundamine peab

põhinema tuvastatud probleemil, vajaduse analüüsil ja proportsionaalsel eesmärgil.

4. Seletuskirjas on välja toodud, et esitaja õiguste muutmise eesmärgiks on: „ühtlustada

autori ja esitaja isiklikud õigused.“ See tähendab, et esitaja isiklike õiguste kataloogi

MTÜ Eesti Esitajate Liit Registrikood 80123840 Paldiski mnt. 96a, 13522 Tallinn, Eesti

Telefon +372 650 5171 [email protected] www.eel.ee

muudetakse autori isiklike õiguste muudatustest lähtudes, mitte esitaja isiklike õiguste

iseseisva analüüsi tulemusena. Selline lähenemine jätab mulje, et esitaja õigusi

muudetakse pelgalt seetõttu, et autorite õigusi juba muudetakse, mitte seetõttu, et see

oleks eraldi vajalik. Juhul, kui seletuskirja koostajad on seisukohal, et esitaja isiklike

õiguste kataloogi muutmine on mingitel põhjustel vajalik, oleks pidanud vastavad

asjaolud seletuskirjas välja tooma. Hetkel seda tehtud ei ole.

5. Autori isiklike õiguste muutmise ettepanekute puhul on seletuskirjas välja toodud,

milline õiguste kattuvus kaob, milline lepinguline ja praktiline olukord paraneb.

Esitaja õiguste puhul ei tooda seletuskirjas välja, milline õigusselgusetus muudatuste

tagajärjel kaob, ei ole selgitatud, kuidas muudatus lihtsustab esituste kasutamist,

vähendab vaidlusi või parandab lepingulisi suhteid. EEL on seisukohal, et seletuskirjas

puudub seos esitaja õiguste muutmise ja eelnõu üldeesmärgi (õigusselguse

suurendamise) vahel.

6. EEL jääb seisukohale, et esitaja isiklike õiguste kataloogi muutmise vajadus ei ole

eelnõus ega seletuskirjas piisavalt ega veenvalt põhjendatud ning jääb mulje, et

muudatus tehakse üksnes autorite regulatsiooni muutmise „kõrvalsaadusena“, mitte

esitajaid puudutava reaalse probleemi lahendamiseks.

7. Täiendavalt soovime välja tuua, et seletuskirjas lk 19 on välja toodud, et „Tehing võib

olla ühe- või mitmepoolne, kohalduvad TsÜS §§ 67 jj.“ Tsiviilseadustiku üldosa

seaduses sellist paragrahvide vahemikku ei ole – TsÜS § 67 sisaldab üksnes lõikeid 1

ja 2 ning sellele ei järgne sama teemat reguleerivat paragrahvide jada, millele viide

„jj“ võiks viidata. On teada, et tehisintellekti poolt loodud tekstides (nt ChatGPT)

kasutatakse selliseid viiteid, aga antud juhul vajaks viide täpsustamist. Teeme

ettepaneku parandada seletuskirja vastav koht nii, et viide oleks korrektne ja vastaks

tegelikult kohaldatavatele sätetele (nt TsÜS § 67 lg 1 ja 2 või muu asjakohane norm).

8. Seletuskirjas on viidatud Riigikohtu 13.12.2006 lahendile RKTKo 3-2-1-124-06

punktile 16, milles muuhulgas käsitletakse esituse kasutamiseks antava nõusoleku

vormi. Soovime juhtida tähelepanu, et nimetatud lahendi p 16 tugineb AutÕS § 68 lg 1

redaktsioonile, mis kehtis kuni 28.10.2004. Alates 29.10.2004 kehtivas AutÕS § 68 lg

1 sõnastuses on seadusandja selgesõnaliselt sätestanud esitaja eelneva kirjaliku

nõusoleku nõude ning eemaldanud viite lepingule. Seletuskirjas esitatud viide

Riigikohtu lahendile võib seetõttu tekitada ebaselgust esituse kasutamiseks antava

nõusoleku vorminõude osas. Peame vajalikuks täpsustuse lisamist, et vältida eksitava

mulje tekkimist.

9. Seletuskirjas on märgitud, et rahvusvahelise miinimumstandardi kohaselt peab nii

autoritel kui ka esitajatel olema õigus vaidlustada au ja väärikust või mainet

kahjustavaid muudatusi teoses või esituses. Juhime tähelepanu, et esitajate isiklike

õiguste rahvusvaheline miinimumstandard (WIPO esitus- ja fonogrammilepingu art 5

lg 1) keskendub eelkõige esitaja maine kaitsele. Seetõttu ei pruugi esitaja õiguste

piiritsemine üksnes „au ja väärikuse“ kahjustamisega olla piisav ning võib kitsendada

rahvusvahelisest õigusest tulenevat kaitseala. Palume kaaluda esitaja isiklike

õiguste sõnastuse täpsustamist viisil, mis hõlmaks selgesõnaliselt ka esitaja maine

kaitse.

10. Seletuskirjas on toodud võrdluslik analüüs teiste riikide õigusega, mis esitaja isiklike

õiguste osas piirdub Saksamaa, Prantsusmaa ja Põhjamaade näidetega ning ei too välja

ühtegi praktilist probleemi ega puudujääki Eesti kehtivas AutÕS § 66-s. Sellest

MTÜ Eesti Esitajate Liit Registrikood 80123840 Paldiski mnt. 96a, 13522 Tallinn, Eesti

Telefon +372 650 5171 [email protected] www.eel.ee

tulenevalt on EEL seisukohal, et esitaja isiklike õiguste kataloogi muutmise sisuline

vajadus on jäänud seletuskirjas põhjendamata.

11. Seletuskirjas kasutatud väide, et „tunnistatakse kehtetuks AutÕS § 66 p 3“ ning et

„muudatuse järgselt oleks esitaja õigus puutumatusele sõnastatud samamoodi kui

AutÕS § 66 p 4“, on eksitav. Tegemist ei ole üksnes sõnastusliku ega normitehnilise

täpsustusega, vaid esitaja isiklike õiguste sisulise kitsendamisega, mille tulemusel

kaob esitaja üldine õigus vaidlustada esituse muutmist sõltumata au, väärikuse või

maine kahjustamisest. Palume seletuskirjas see muudatuse tegelik sisu selgesõnaliselt

ja üheselt lahti kirjutada ning korrigeerida viited, mis jätavad mulje pelgalt

redaktsioonilisest muudatusest.

12. Eelnõuga täiendatakse AutÕS § 11 lõigetega 5 ja 6, millega luuakse autorite puhul

selgesõnaline regulatsioon isiklike õiguste teostamiseks nõusoleku andmise, selle

tagasivõetavuse ning kolmandatele isikutele kehtivuse osas. Samas ei ole eelnõu

koostajad ette näinud analoogset regulatsiooni esitajate isiklike õiguste osas, kuigi

esitajatel tekivad samuti isiklikud õigused ning neid võidakse kasutada sarnasel viisil.

Õigusselguse ja parema praktika tagamise huvides teeme ettepaneku kaaluda vastavate

sätete lisamist ka esitajate õigusi reguleerivasse AutÕS § 65, et oleks üheselt selge,

kas ja millises ulatuses saab esitaja anda nõusoleku oma isiklike õiguste teostamiseks

ning kellele selline nõusolek laieneb.

13. Seletuskirjas viidatud võrdluslikud näited Prantsusmaa, Saksamaa ja Põhjamaade

õigusest näitavad ühiselt, et esitaja isiklike õiguste kaitse ei piirdu üksnes au ja

väärikuse kahjustamise vältimisega kitsas tähenduses. Prantsusmaa kohtupraktika

kohaselt hõlmab puutumatuse õigus lisaks teose või esituse füüsilisele muutmatusele

ka selle „vaimu“ säilimise, st kaitse selle eest, et loomingulist tervikut ei kasutataks

viisil või kontekstis, mis moonutab selle algset mõtet. Saksamaa õiguses on esitajal

õigus keelata oma esituse moonutamine või muu kahjustamine, mis tõenäoliselt

ohustab tema mainet või staatust esitajana, rõhutades seeläbi esituse terviklikkuse ning

esitaja professionaalse ja loomingulise positsiooni kaitset. Põhjamaade puhul on

esitajate isiklikud õigused suures osas paralleelsed autorite omadega, hõlmates õiguse

olla tunnustatud esitajana ning õiguse vaidlustada esituse selline kasutamine või

muutmine, mis kahjustab esitaja loomingulist panust. Nimetatud võrdlus toetab

seisukohta, et esitaja isiklike õiguste kaitse ei peaks piirduma üksnes esitaja au ja

väärikuse kaitsega. Vajalik on ka esituse tervikliku säilimise ning esitaja loomingulise

mõtte ja tähendusliku terviku hoidmise.

14. EEL peab vajalikuks juhtida tähelepanu, et kavandatavad muudatused autoriõiguse ja

autoriõigusega kaasnevate õiguste isiklike õiguste regulatsioonis toimuvad ajal, mil

rahvusvahelised tehisintellekti arendajad taotlevad üha ulatuslikumat juurdepääsu

autoriõigusega kaitstud teostele ja esitustele. Sellises kontekstis tekitab muret, et

eelnõus valitud lahendused kalduvad pigem soodustama suurte rahvusvaheliste

tehnoloogiaettevõtete huve, samal ajal kui kohalike loojate ja esitajate õiguste kaitse

kitseneb.

Eelkõige on problemaatiline esitaja isiklike õiguste kaitse sisuline piiramine § 66

muudatuste kaudu, mille tulemusel seotakse esituse puutumatuse kaitse üksnes au ja

väärikuse kahjustamisega. Varasem regulatsioon võimaldas esitajatel vaidlustada ka

selliseid esituse muutmise või kasutamise viise, mis ei pruukinud otseselt riivata

esitaja au või väärikust, kuid kahjustasid esituse terviklikkust, algset mõtet või

loomingulist konteksti. Kavandatav kitsendus vähendab oluliselt esitaja võimalusi

MTÜ Eesti Esitajate Liit Registrikood 80123840 Paldiski mnt. 96a, 13522 Tallinn, Eesti

Telefon +372 650 5171 [email protected] www.eel.ee

seista oma loomingulise panuse eest olukordades, mis on eriti tüüpilised massilise

andmekasutuse ja tehisintellekti treenimise kontekstis.

Selline lähenemine tähendab sisuliselt, et teatud kasutusviisid, mis olid seni piiratud

isiklike õiguste kaudu, muutuvad lubatavaks üksnes seetõttu, et neid on keeruline

kvalifitseerida au või väärikuse riivena. Praktikas avab see tee esituste ja teoste

ulatuslikumale kasutamisele viisil, mis teenib eelkõige globaalseid andmemahukaid

ärimudeleid, kuid ei arvesta piisavalt kohalike loojate huvide ega kultuurilise

kontekstiga.

EEL leiab, et sellisel suunal võivad olla pikaajalised negatiivsed tagajärjed eesti-keelse

kultuuri kestlikkusele. Eesti keeleruumi piiratud ulatuse tõttu on eriti oluline tagada, et

kohalik looming oleks kaitstud ka isiklike õiguste kaudu ning et loojatel säiliks tegelik

kontroll oma loomingulise panuse kasutamise üle. Vastupidisel juhul võib väheneda

loominguga tegelevate isikute hulk ning kohalike loomeinimeste poolt loodud

kultuuriline sisu võib asenduda järjest enam tehisintellekti poolt genereeritud

materjaliga.

EEL on seisukohal, et selline suund ei ole kooskõlas Eesti senise kultuuripoliitilise

lähenemisega ega kohaliku loomingu jätkusuutlikkuse tagamise eesmärgiga. Samuti

jääb arusaamatuks, miks Justiits- ja Digiministeerium on valinud kultuuriliselt nii

kaugeleulatuvate mõjudega lahenduse, ilma et oleks selge, kas see järgib kehtivat

kultuuripoliitikat ning omab Kultuuriministeeriumi toetust. EEL peab vajalikuks, et

autoriõiguse regulatsiooni kujundamisel lähtutaks senisest enam loojate ja esitajate

huvidest ning eelkõige Eesti kultuuri kestlikkuse kaitsmise vajadusest.

15. Juhul, kui Justiits- ja Digiministeerium leiab, et eeltoodud seisukohti ei ole võimalik

arvesse võtta ning eelnõuga soovitakse kavandatud kujul edasi liikuda, peab EEL

vajalikuks esitada omapoolsed muudatusettepanekud, mille eesmärk on tagada esitaja

isiklike õiguste piisav kaitse ning õigusselgus, mis on võrreldav autorite osas

kavandatava regulatsiooniga. Alljärgnevad ettepanekud lähtuvad vajadusest säilitada

esituse terviklikkus, kaitsta esitaja loomingulist panust ning vältida esitaja isiklike

õiguste põhjendamatut kitsendamist.

16. Ettepanek § 65 muutmiseks (täiendav regulatsioon isiklike õiguste teostamise

nõusoleku kohta)

Muuta AutÕS § 65 ja sõnastada järgnevalt:

„§ 65. Teose esitaja õigused

(1) Teose esitajal tekivad teose esituse (interpretatsiooni) suhtes isiklikud ja varalised

õigused.

(2) Esitaja võib selgesõnalise kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

tahteavaldusega anda teisele isikule nõusoleku oma isiklike õiguste teostamiseks

piiratud ulatuses. Nõusolekut ei saa tagasi võtta, kui tahteavaldusest ei tulene teisiti.

(3) Kui esitaja on varaliste õiguste omajale või litsentsisaajale andnud nõusoleku oma

isiklike õiguste teostamiseks, võib nõusolekule tugineda iga isik, kellele varaliste

õiguste omaja või litsentsisaaja on andnud õiguse esitust kasutada, kui esitaja

tahteavaldusest ei tulene teisiti.“

17. Ettepanek § 66 muutmiseks

Muuta AutÕS § 66 ja sõnastada järgnevalt:

MTÜ Eesti Esitajate Liit Registrikood 80123840 Paldiski mnt. 96a, 13522 Tallinn, Eesti

Telefon +372 650 5171 [email protected] www.eel.ee

„§ 66. Teose esitaja isiklikud õigused

Teose esitajal on õigus:

1) esineda üldsuse ees teose esitajana (õigus esituse autorsusele);

2) otsustada, millisel viisil peab olema tähistatud esitajanimi esituse kasutamisel

(õigus esitajanimele);

3) vaidlustada esituse mis tahes muudatusi, moonutusi ja teisi ebatäpsusi ning

esituse kasutamist viisil, mis kahjustab esituse terviklikkust või esitaja au,

väärikust või mainet (õigus esituse puutumatusele).“

18. EEL leiab, et eeltoodud muudatusettepanekud võimaldavad saavutada eelnõu

eesmärke õigusselguse suurendamisel, kahjustamata seejuures esitaja isiklike õiguste

kaitse sisu ega Eesti kultuuri kestlikkust. Kui eelnõuga soovitakse edasi liikuda, peab

EEL vältimatuks, et esitaja huvid oleksid autoriõiguse seaduse tekstis selgesõnaliselt

ja tasakaalustatult kajastatud.

19. Täiendav kommentaar, mis ei puuduta eelnõu sisu: Eelnõu seletuskirjas on viidatud

avalikus teenistuses loodud teostele. Kuigi käesolev eelnõu ei näe ette AutÕS § 32

muutmist, peab EEL vajalikuks juhtida tähelepanu § 32 lõike 6 sõnastusele. Erinevalt

sama paragrahvi teistest lõigetest ei ole selles sättes autorit õigussubjektina nimetatud

ning varaliste õiguste üleminekut kirjeldatakse teosekeskse sõnastuse kaudu. See võib

jätta eksliku mulje, et avalikus teenistuses loodud teose puhul ei teki varalised õigused

autoril, vaid on algselt seotud teosega. Autoriõiguse isikukeskset loogikat ning § 32

ülejäänud sätete ülesehitust arvestades oleks põhjendatud lõike 6 sõnastuse

täpsustamine viisil, mis selgesõnaliselt seoks varaliste õiguste ülemineku teose

autoriga. Leiame, et AutÕS-i muutmise käigus oleks asjakohane see normitehniline

ebatäpsus kõrvaldada ning suurendada õigusselgust ka avalikus teenistuses loodud

teoste regulatsioonis.

EEL teeb ettepaneku sõnastada AutÕS § 32 lõige 6 järgmiselt:

„(6) Avalikus teenistuses loodud teose autori varalised õigused lähevad üle riigile, kui

lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Neid õigusi teostab see riigiasutus, kelle ülesandel,

tellimisel või juhendamisel teos loodi.“

Lugupidamisega,

/allkirjastatud digitaalselt/

Urmas Ambur

tegevdirektor