Lp justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja Digiministeerium
E-post:
[email protected]
Tallinnas, 16. jaanuaril 2026
Eesti Meediaettevõtete Liidu ja Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühingu ühine seisukoht
autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (isiklikud õigused) eelnõu kohta
Justiits- ja Digiministeerium saatis 22. detsembril 2025 Eesti Meediaettevõtete Liidule (EML) ja Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühingule (BPCMO) autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (isiklikud õigused) eelnõu koos seletuskirjaga, paludes selle eelnõu kohta arvamust avaldada.
EML ja BPCMO esitavad oma ühise seisukoha eelnimetatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (isiklikud õigused) kohta alljärgnevalt.
EML ega BPCMO ei toeta autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (isiklikud õigused) eelnõud ning paluvad kõnealuse eelnõu menetlemisega edasi mitte liikuda.
21. oktoobril 2025 JDM-s toimunud AutÕS-i teemalisel ümarlaual arutati autoriõiguse valdkonnas viimasel ajal tõstatunud aktuaalseid teemasid ja samuti asjaosaliste tehtud erinevaid ettepanekuid seonduvalt autoriõiguse seaduse (AutÕS) võimalike muudatustega. AutÕS §-s 12 sätestatud isiklike autoriõiguste kataloogi vähendamine oli ümarlaual üks arutelupunktidest, mille osas aga otsustati, et seda mõtet tuleb edasi arutada ning enne edasiliikumist igakülgselt ja põhjalikult kaaluda. EML-i ja BPCMO jaoks on praegusel hetkel täielikult arusaamatu, miks JDM üllatuslikult asus AutÕS-i isiklike autoriõiguste kataloogi vähendamist kiirkorras (salaja) menetlema, seejuures ilma edasise aruteluta huvigruppide vahel ja eraldi seaduseelnõuna (jättes sisuliselt kõik teised ümarlaual arutatud teemad sellest välja). EML ja BPCMO peavad JDM-i poolt väljatöötatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (isiklikud õigused) eelnõud tehtuks põhjendamatult kiirustades ja läbimõtlematult.
Praegu kehtiv isiklike autoriõiguste kataloog, mis on autoritele ettenähtud AutÕS §-s 12, on eksisteerinud Eesti autoriõiguses juba aastakümneid. Taoline regulatsioon tähtsustab, austab ja väärtustab Eesti autoreid. Siinkohal väärib rõhutamist asjaolu, et isiklike autoriõiguste kataloog kehtestati AutÕS-i algtekstis ja on püsinud muutumatuna algteksti jõustumisest 12. detsembril 1992. Seega on vaieldamatult tegemist väga olulise õigustraditsiooniga Eesti autoriõiguses, mida ühiskond on aktsepteerinud ja millega ollakse harjunud.
AutÕS-s sätestatud isiklike ja varaliste autoriõiguste kataloogi osaline kattumine ei tekita Eesti õiguspraktikas tegelikult märkimisväärseid probleeme (mis ei oleks lahendatavad lepingulisel teel) ega tingi kindlasti mitte AutÕS-i taolist kiirkorras läbimõtlematut muutmist. Vastav õiguspraktika isiklike autoriõiguste kasutamisel on väljakujunenud ja toimib suuremate probleemideta. Reaalses õiguspraktikas ei eksisteeri sellist probleemi, mida autori isiklike õiguste kataloogi vähendamisega peaks antud juhul asuma kõrvaldama. Teoste normaalne ja mõistlik kasutamine ei ole ka praegusel hetkel isiklike autoriõiguste tõttu takistatud.
Isiklikke autoriõigusi ei saa autor küll Eesti Vabariigi põhiseaduse §-i 39 kohaselt üle anda, küll saab neid õigusi aga kehtivalt litsentseerida. AutÕS § 46 lõike 1 järgi teose kasutamist teiste isikute poolt ei lubata teisiti kui autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel, välja arvatud käesoleva seaduse IV peatükis ettenähtud juhud. Ei AutÕS § 46 lõige 1 ega ka mitte ükski teine säte AutÕS-s ei kitsenda autori poolt antava loa ehk litsentsi ulatust üksnes varaliste autoriõiguste litsentseerimisega. Eesti õiguspraktikas on mitme aastakümne vältel sõlmitud hulgaliselt litsentsilepinguid, sealhulgas autorilepinguid, milles pooled on just nimelt leppinud kokku autori isiklike (kõikide) õiguste litsentseerimises.
Meediavaldkonnas on nii professionaalsed ajakirjanikud kui ka kõik ülejäänud uudismeedia väljaannetesse oma loominguga panustavad autorid uudismeedia väljaandjate jaoks äärmiselt olulised. Ilma autorite loometööta ei oleks tegelikult üldse mõeldav sõltumatu kõrgekvaliteetne ajakirjandus. Eesti meediaettevõtted austavad ja väärtustavad nendega koostööd tegevaid autoreid väga kõrgelt. Kuivõrd uudismeedia väljaannete loomine toimub igapäevaselt uudismeedia väljaandja ja autorite tihedas sünergias, siis on Eesti meediaettevõtete jaoks äärmiselt tähtis selles loometöös osalevate autorite õiguste ja huvidega arvestamine ja nende maksimaalne toetamine. EML ja BPCMO on praegusel hetkel vastu JDM-i poolt kavandatavale plaanile vähendada autoritele AutÕS-s ettenähtud isiklike autoriõiguste kataloogi. Praegusel ajal kiirelt muutuval ja ebastabiilsel õigusmaastikul on kriitilise tähtsusega hoopis toetada Eesti autoreid ning tunnustada nende õiguseid ja huve.
Lisaks eeltoodule on oluline tähele panna, et autoriõiguste kataloogi säilitamine on praegusel hetkel hädavajalik samuti selleks, et autorid suudaksid vähegi oma õiguseid ja huve kaitsta ning säilitada senist läbirääkimispositsiooni tehisaru treenivate ettevõtetega, kelleks on valdavalt suured tehnoloogiaettevõtted. AutÕS §-des 19¹ ja 19² ettenähtud teksti- ja andmekaeve erandid kohalduvad üksnes varalistele autoriõigustele (vt AutÕS IV peatükk – „Autori varaliste õiguste teostamise piiramine“). Autorile kuuluvad lisaks seaduses sätestatud isiklikud autoriõigused, mis teksti- ja andmekaeve käigus samuti kasutamist leiavad. Nimelt, autoril on (i) õigus teha ise või lubada teha teistel isikutel teoses, teose pealkirjas (nimetuses) või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi, ning samuti õigus vaidlustada ilma autori nõusolekuta tehtud muudatusi (õigus teose puutumatusele, mis on sätestatud AutÕS § 12 lõike 1 punktis 3), (ii) õigus lubada lisada oma teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms) (õigus teose lisadele, mis on sätestatud AutÕS § 12 lõike 1 punktis 4), ning (iii) õigus oma avalikustatud teost täiendada ja parandada (õigus teose täiendamisele, mis on sätestatud AutÕS § 12 lõike 1 punktis 7). Teksti- ja andmekaeve erandile tuginedes ei saa seega teksti- ja andmekaeve teostajad, sealhulgas tehisaru treenimist läbiviivad ettevõtted, kehtiva AutÕS-i redaktsiooni järgi mööda minna autorite isiklikest autoriõigustest. Planeeritava isiklike autoriõiguste kataloogi muutmisega aga võetaks autoritelt täielikult ära AutÕS § lõike 1 punktides 4 ja 7 sätestatud õigused ning AutÕS § lõike 1 punktis 3 sätestatud autori õigust teose puutumatusele piirataks oluliselt selle kaudu, et autoril oleks edaspidi õigus vaidlustada moonutusi ja teisi ebatäpsusi teoses endas, selle pealkirjas või autorinime tähistamises ning autorile või tema teosele antud hinnanguid vaid sellisel juhul, kui need kahjustavad autori au ja väärikust. Ilmselgelt oleks isiklike autoriõiguste kataloogi taolise vähendamise näol tegemist autorite õiguste ja huvide täiesti põhjendamatu kahjustamise ja piiramisega. EML-i ja BPCMO arvates on vaieldamatu, et taolises ebaõiglases ja kallutatud jõuvahekorras nagu praegusel hetkel on (so Eesti autorid versus suured (välismaised) tehnoloogiaettevõtted) peaks Eesti riigi tasandil tegema omalt poolt absoluutselt kõik endast oleneva, et Eesti autorite õigused ja huvid ei jääks kaitseta, mitte vastupidi.
EML ja BPCMO loodavad, et JDM mõistab tungivat vajadust praegusel kriitilisel ajajärgul Eesti kultuuritööstust kaitsta ja toetada ning arvestab meediavaldkonna väga oluliseks osaks oleva huvigrupi - so ajakirjanike ja ka kõikide ülejäänud Eesti autorite, õiguste ja huvidega. Eesti ei pea ega tohi leppida autorite õiguste ja huvide kaitsel üksnes miinimumstandarditega.
Oleme meelsasti nõus selgitama eeltoodud seisukohti ja andma täiendavat teavet.
Lugupidamisega
Väino Koorberg
Juhatuse liige
Eesti Meediaettevõtete Liit
Erik Heinsaar
Juhatuse esimees
Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühing