Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (kohtukorralduse muudatused)

Kohtute seadus (01.01.2025 - 30.09.2026)

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

Käesolevas seaduses sätestatakse kohtukorralduse ja kohtuteenistuse õiguslikud alused.

§ 2. Õigusemõistmine ja kohtu sõltumatus

(1) Õigust mõistab ainult kohus.

(2) Kellelgi ei ole õigust sekkuda õigusemõistmisesse.

(3) Kohtus ja selle lähikonnas on keelatud teod, mis on suunatud õigusemõistmise häirimisele.

§ 21. Kohtumenetluse kestus esimese ja teise astme kohtus

Kohtuasja menetlus ei kesta ühes kohtuastmes üldjuhul üle üheksa kuu arvates asja saabumisest kohtusse, kusjuures nimetatud tähtaja hulka ei arvata aega, mil menetlus oli peatatud või menetlusosalised tagaotsitavad.

§ 3. Kohtuniku sõltumatuse põhitagatised

(1) Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks.

(2) Kohtuniku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsuse alusel.

(3) Esimese ja teise astme kohtu kohtunikule võib tema ametisoleku ajal kriminaalasjas süüdistuse esitada ainult Riigikohtu üldkogu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul.

(4) Riigikohtu kohtunikule võib tema ametisoleku ajal kriminaalasjas süüdistuse esitada ainult õiguskantsleri ettepanekul ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.

§ 4. Kohtualluvus

(1) Kohtualluvus sätestatakse seadusega.

(2) Kohtuasja võib ühe kohtu alluvusest üle anda teisele kohtule üksnes seaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 5. Kohtu töökeel

(1) Kohtumenetlus ja asjaajamine kohtus toimuvad eesti keeles.

(2) Muu keele kasutamine kohtumenetluses sätestatakse kohtumenetluse seadustes.

§ 6. Kohtu tööaeg

(1) Kohtunik korraldab oma tööaja iseseisvalt. Kohtunik peab oma kohustused täitma mõistliku aja jooksul, arvestades seaduses ettenähtud menetlustähtaegu.

(2) Kohtuistungid peetakse tööpäevadel kella üheksast kella kaheksateistkümneni. Pärast seda võib istung jätkuda juhul, kui kohus leiab, et see on otstarbekas õigusemõistmise huvides.

(3) Kriminaalasja kiirmenetluses lahendamiseks, väärteoasja lahendamiseks, tõkendi kohaldamise või haldustoiminguks loa andmise otsustamiseks või kui kohus leiab, et see on õigusemõistmise huvides vajalik, võib kohtuistungit pidada ka muul ajal.

(4) Valveaeg on aeg, millal kohtunik peab iseseisvalt korraldatud tööaja väliselt olema kättesaadav seaduses sätestatud ettenägematute või edasilükkamatute teenistusülesannete täitmiseks.

§ 7. Kohtuasutus

(1) Kohtuasutused on maakohus, halduskohus, ringkonnakohus ja Riigikohus.

(2) Kohtuasutusel on oma eelarve ja väikese riigivapi kujutisega pitsat.

(3) Kohtuasutused registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras.

§ 8. Kohtuteenistus

(1) Kohtuteenistus on töötamine kohtuasutuses. Kohtuteenistuses on kohtunikud ja kohtuteenistujad.

(2) Kohtunikele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust üksnes käesolevas seaduses sätestatud juhtudel.

(3) Kohtuteenistujale kohaldatakse avaliku teenistuse seadust, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

(4) Kohtuteenistuja ametisse nimetamisel või üleviimisel teise kohtuasutusse võib jätta katseaja kohaldamata, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 81. Kohtuniku juurdepääs riigisaladusele ja salastatud välisteabele

(1) Kohtunikul on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks riigisaladusele ja salastatud välisteabele Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning nende alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesannete täitmiseks.

(2) Kui välislepingu kohaselt on julgeolekukontrolli läbiviimine salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise kohustuslik eeltingimus, teostatakse julgeolekukontroll ka kohtuniku suhtes.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud julgeolekukontrolli läbimiseks täidab kohtunik riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja ankeedi ja allkirjastab nõusoleku, millega lubatakse julgeolekukontrolli teostaval asutusel saada julgeolekukontrolli teostamise ajal enda kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja organitelt, ning esitab need kohtu esimehele.

(4) Kohtu esimees määrab kohtuniku suhtes julgeolekukontrolli teostava asutuse, kellele ta edastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid.

(5) Julgeolekukontrolli asutus esitab kohtuniku suhtes teostatud julgeolekukontrolli käigus kogutud andmed kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide saamisest arvates kohtu esimehele. Kohtu esimees esitab põhjendatud taotluse kohtunikule salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmiseks koos julgeolekukontrolli käigus kogutud andmetega Riigikohtu üldkogule otsustamiseks, kas kohtunik on läbinud julgeolekukontrolli. Salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaat väljastatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ettenähtud korras.

§ 82. Menetlusdokumentide registreerimine kohtus

(1) Kohtusse saabunud ja välja saadetud menetlusdokumendid registreeritakse kohtute infosüsteemis ja kohtutoimikus. Registreerimise täpsem kord nähakse ette kohtu kantselei kodukorras.

(2) Kohtusse saabunud ja välja saadetud menetlusdokumente ei registreerita dokumendiregistris juhul, kui menetlusosalisele on tagatud juurdepääs menetlusdokumentidele veebilehe või infosüsteemi kaudu.

2. peatükk

ESIMESE ASTME KOHUS

1. jagu Maakohus

§ 9. Maakohus

(1) Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse.

(2) Maakohtud on:

1) Harju Maakohus;

2) Viru Maakohus;

3) Pärnu Maakohus;

4) Tartu Maakohus.

(21) Maakohtul on üks või mitu kohtumaja.:

1) Harju Maakohtu kohtumaja asub Tallinnas;

2) Viru Maakohtu kohtumajad asuvad Jõhvis, Rakveres ja Narvas;

3) Pärnu Maakohtu kohtumajad asuvad Haapsalus, Kuressaares, Kärdlas, Paides, Pärnus ja Raplas;

4) Tartu Maakohtu kohtumajad asuvad Jõgeval, Tartus, Valgas, Viljandis ja Võrus.

(3) Kohtumajad asuvad maakohtu tööpiirkonnas. Kohtumajade täpsed asukohad määrab valdkonna eest vastutav ministerkehtestab kohtute nõukogu. Iga kohtumaja asukoht on ka maakohtu asukohaks.

(4) Maakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab kohtudirektor, välja arvatud õigusemõistmise funktsiooni teostamisega seotud osas. Selles osas kinnitab struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kohtu esimees. Struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 43 sätestatust.

§ 91. Maakohtu tsiviilosakond ja süüteoosasüüteovaldkond ja tsiviilvaldkond

(1) Maakohtus on tsiviilosakond ja süüteoosakond. Osakonda kuulub vähemalt kuus kohtunikkusüüteovaldkond ja tsiviilvaldkond. Kohtunike arvulise jaotuse osavaldkondade vahel otsustab kohtu esimeeestseisus.

(11) Süüteovaldkonnas on süüteoasjade osakond. Tsiviilvaldkonnas on tsiviilasjade osakond, perekonna- ja eestkoste asjade osakond ning maksejõuetus- ja ühinguõiguse asjade osakond. Kohtunike arvulise jaotuse osakondade vahel otsustab eestseisus.

(2) Kohtunike spetsialiseerumise tagamiseks võib kohtu üldkogueestseisus otsustada, et kohtus on mitu tsiviil- või süüteoosakonda. Sellisel juhul nimetatakse osakond spetsialiseerumise järgmoodustatakse uusi osakondi.

(3) Iga kohtunik kuulub ühte osakonda. Kohtu üldkogueestseisus otsustab, millisesse osakonda kohtunik kuulub.

(4) Kohtuniku üleviimise ühest osakonnast teise otsustab kohtu esimees kohtuniku avalduse alusel, kuulanud ära kohtu üldkogu arvamuseMaakohtu esimees võib kohtuniku tema nõusolekul üle viia teise valdkonna kohtunikuks. Kohtuniku üleviimise sama valdkonna ühes osakonnast teise otsustab kohtu eestseisus.

§ 10. Maakohtu tööpiirkond

(1) Maakohtu tööpiirkonna määrab valdkonna eest vastutav minister kohtute nõukogu ettepanekul.

(2) Seadusega võib ette näha kohtud, kes lahendavad mõnda liiki kohtuasju tööpiirkonda arvestamata.

§ 101. Tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasja arutamise koht

§ 11. Maakohtu kohtunike arv

(1) Maakohtu kohtunike arvu ja jagunemise kohtumajade vahel määrab valdkonna eest vastutav minister , kuulanud ära maakohtu esimehe ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda kohus kuulubtes on kuni 164 kohtuniku kohta.

(2) Maakohtu kohtunike arvulise jagunemise maakohtute ja kohtumajade vahel otsustab kohtute nõukogu arvestades korrakohase õigusemõistmise vajadust ja tagades isikutele õigusemõistmise kättesaadavuse ning kuulanud ära maa- ja ringkonnakohtute esimeeste arvamuse.

§ 111. Maakohtu kohtuniku alaline teenistuskoht

(1) Maakohtu kohtuniku alaline teenistuskoht on kohtumajas, kuhu Riigikohtu üldkogu (§ 55 lõige 3) või kohtu esimees (§ 57) on ta määranud.

(11) Kui maakohtu esimeheks nimetatakse kohtunik, kes oli vahetult enne esimeheks nimetamist teise kohtu teenistuses, määrab ta esimehe ametiajaks ise kohtumaja, kus on tema alaline teenistuskoht.

(2) Kohtunik ei või keelduda asja arutamisest teises sama maakohtu kohtumajkohtuasja alluvusjärgse kohtu asukohas.

(3) Kui kohtunik arutab asja kohtumajas, mis ei ole tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud, samuti muud lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.

§ 112. Eeluurimiskohtunik

Eeluurimiskohtunik on maakohtu süüteoosakonna kohtunik, kes täidab talle kriminaalmenetluse seadustikuga pandud ülesandeid kohtueelses menetluses ainuisikuliselt.

§ 113. Täitmiskohtunik

Täitmiskohtunik on maakohtu süüteoosakonna kohtunik, kes täidab talle kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustikuga pandud ülesandeid kohtulahendi täitmisel ainuisikuliselt.

§ 12. Maakohtu esimees

(1) Maakohtu esimees nimetatakse esimese ja teise astme kohtunike seast seitsmeks aastaks. Kohtu esimehe nimetab valdkonna eest vastutav ministerkohtute nõukogu, kuulanud ära selle kohtu üldkogu arvamuse, mille esimeheks kohtunik nimetatakse. Kohtu esimehe konkursi korraldamiseks moodustab kohtute nõukogu konkursikomisjoni. Kohtu esimehele esitatavad täpsemad nõuded ja konkursi korraldamise korra kehtestab kohtute nõukogu.

(11) Kui maakohtu esimeheks nimetatakse kohtunik, kelle alaline teenistuskoht oli teises kohtus, võib kohtunike arv maakohtusmaakohtunike üldarv olla suurem käesoleva seaduse § 11 alusel määratlõikes 1 nimetatud arvust.

(12) Kui maakohtu esimeheks nimetatakse ringkonnakohtu kohtunik, säilitatakse talle ringkonnakohtu kohtuniku ametipalk, millele lisandub lisatasu esimehe ülesannete täitmise eest.

(2) Maakohtu esimees esindab ja juhib kohtuasutust oma pädevuse piires. Kohtu esimees vastutab õigusemõistmise korrakohase toimumise eest kohtus.

(3) Maakohtu esimees:

1) korraldab õigusemõistmise alast tegevust;

11) korraldab kohtuasutuse haldamist koostöös kohtuhaldusteenistusega ulatuses, mis ei ole kohtuhaldusteenistuse pädevuses;

2) kooskõlastab kohtudirektorikohtuhaldusteenistuse direktori koostatud kohtu eelarve eelnõu;

3) teostab seaduses ettenähtud järelevalvet;

31) otsustab kohtuniku üleviimise vastavalt käesoleva seaduse §-s 57 sätestatud korrale;

4) koostab kohtu kohtunike koolituskava eelnõu ja esitab selle kinnitamiseks kohtu kohtunike üldkogule, korraldab ja kontrollib selle täitmist ning esitab vähemalt kord aastas kohtu üldkogule ülevaate selle täitmisest;

41) kinnitab kohtunike valvegraafiku;

5) täidab muid seadusest ja kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.

(4) Kohtu esimehe võib valdkonna eest vastutav ministerkohtute nõukogu enne tähtaja lõppemist vabastada:

1) tema enda soovil;

2) kui ta on süüliselt jätnud oma ülesanded olulisel määral täitmata;

3) tema valimisel või nimetamisel Euroopa Inimõiguste Kohtu, Euroopa Liidu Kohtu või muu rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni (edaspidi rahvusvaheline kohtuinstitutsioon) kohtunikuks (§ 584) või Euroopa Prokuratuuri peaprokuröriks, Euroopa prokuröriks või Euroopa delegaatprokuröriks.;

4) kohtute nõukoguga koostöö mittelaabumise tõttu.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul kuulab valdkonna eest vastutav ministerkohtute nõukogu ära kohtu üldkogu arvamuse ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda maakohus kuulub.

(6) Kohtu esimehe äraoleku ajal asendab teda tema enda määratud kohtunik. Kui kohtu esimees ei ole asendajat määranud, asendab teda kõige kauem teenistuses olnud kohtunik või teenistusaegade võrdsuse korral vanim kohtunik.

(7) Kui kohtu esimees vabastatakse kohtunikuametist, vabastatakse ta ka kohtu esimehe ülesannete täitmisest.

(8) Kohtu esimehe ülesannete täitmisest vabastatud kohtuesimehel säilivad kohtuniku volitused.

(9)

(10) Kedagi ei tohi nimetada sama kohtu esimeheks kaheks ametiajaks järjestikku.

(11) Kui maakohtu esimees vabastatakse esimehe ülesannete täitmisest enne ametiaja lõppemist, pöördub kohtunik tagasi kohtusse, kus ta oli teenistuses enne maakohtu esimeheks nimetamist.

(12) Kui maakohtu esimehe ametiaeg lõpeb tähtaja saabumise tõttu, võib kohtunik pöörduda tagasi kohtusse, kus ta oli teenistuses enne maakohtu esimeheks nimetamist, või jätkata kohtunikuna teenistust maakohtus, mille esimees ta oli. Sellekohase avalduse esitab kohtu esimees kirjalikult valdkonna eest vastutavale ministrikohtute nõukogule vähemalt kolm kuud enne ametiaja lõppemist.

(13) Kui kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikeid 11 ja 12, võib kohtunike üldarv maakohtus olla suurem käesoleva seaduse § 11 alusel määratlõikes 1, § 19 lõikes 1 ja § 23 lõikes 1 nimetatud arvust.

§ 121. Maakohtu aseesimees ja kohtumaja juht

§ 122. Maakohtu osakonnajuhataja

(1) Maakohtu esimees nimetab osakonna koosseisu kuuluvate kohtunike seast neljaks aastaks osakonnajuhataja, kuulanud ära selle osakonna kohtunike arvamuse.

(2) Osakonnajuhataja toetab oma vastutusvaldkonnas õigusemõistmise korrakohast toimimist ja korraldab osakonna teenistujate tööd. Osakonnajuhataja täidab ka maakohtu esimehe antud ja kohtu kodukorras ettenähtud ülesandeid ning korraldab valdkondlikku koostööd teiste kohtute osakondade ja kolleegiumidega.

(3) Maakohtu esimees võib käskkirjaga vähendada osakonnajuhataja töökoormust õigusemõistmisel osakonnajuhataja ülesannete täitmiseks vajalikus määras.

(4) Maakohtu esimees võib osakonnajuhataja enne tähtaja lõppemist osakonnajuhataja ülesannetest vabastada:

1) tema enda soovil;

2) maakohtu esimehega koostöö mittelaabumise tõttu.

§ 13.

§ 14. Rahvakohtunik

Maakohtu rahvakohtunike arvu määrab valdkonna eest vastutav minister kooskõlastatult kohtute haldamise nõukojaga, kuulanud ära maakohtu üldkogu arvamuse.

§ 15. Kinnistusosakond

(1) Tartu Maakohtus on kinnistusosakond.

(2) Kinnistusosakonnas peetakse kinnistusraamatut, laevakinnistusraamatut.

(3)

(4) Kinnistusosakonna koosseisu kuuluvad kohtunikuabid, kinnistussekretärid ja muud kohtuteenistujad. Kohtudirektor määrab kinnistusosakonna esimees määrab kohtunikuabide seast kinnistusosakonna juhataja.

§ 16. Registriosakond

(1) Tartu Maakohtus on registriosakond.

(2) Registriosakonnas peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit ning kommertspandiregistrit.

(21) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud registritele peab Tartu Maakohtu registriosakond informatiivse tähendusega riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikku registrit, mille eesmärk on avaliku sektori siseselt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute üle arvestuse pidamine ning registriandmete kättesaadavaks tegemine. Registri pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

(3)

(4) Registriosakonna koosseisu kuuluvad kohtunikuabid, registrisekretärid ja muud kohtuteenistujad. Kohtudirektor määrab registriosakonna esimees määrab kohtunikuabide seast registriosakonna juhataja.

§ 161. Maksekäsuosakond

(1) Pärnu Maakohtus on maksekäsuosakond.

(2) Maksekäsuosakonnas menetletakse maksekäsu kiirmenetluse avaldusi.

(3) Maksekäsuosakonna koosseisu kuuluvad kohtunikuabid ja muud kohtuteenistujad. Kohtudirektor määrab maksekäsuosakonna esimees määrab kohtunikuabide seast maksekäsuosakonna juhataja.

§ 162. Eestkoste järelevalve osakond

(1) Eestkoste järelevalve osakond täidab perekonnaseaduse §-s 193 nimetatud järelevalvega seonduvaid ja §-s 194 sätestatud ülesandeid.

(2) Pärnu Maakohtus on eestkoste järelevalve osakond.

(3) Pärnu Maakohtu esimees nimetab Pärnu Maakohtu tsiviilosakonnaperekonna- ja eestkoste asjade osakonna koosseisu kuuluvate kohtunike seast neljaks aastaks eestkoste järelevalve osakonna juhataja. Osakonnajuhatajale kohaldatakse käesoleva seaduse § 122 lõigetes 3 ja 4 sätestatut.

(4) Eestkoste järelevalve osakonna kodukorra kinnitab Pärnu Maakohtu esimeeseestseisus, kuulanud ära maakohtute esimeeste arvamuse.

§ 17.

2. jagu Halduskohus

§ 18. Halduskohus

(1) Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Halduskohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse.

(2) Halduskohtud on:

1) Tallinna Halduskohus;

2) Tartu Halduskohus.

(21) Halduskohtul on üks või mitu kohtumaja.:

1) Tallinna Halduskohtu kohtumaja asub Tallinnas;

2) Tartu Halduskohtu kohtumajad asuvad Jõhvis ja Tartus.

(3) Kohtumajad asuvad halduskohtu tööpiirkonnas, mille määrab valdkonna eest vastutav minister kohtute nõukogu ettepanekul. Kohtumajade täpsed asukohad määrab valdkonna eest vastutav ministerotsustab kohtute nõukogu. Iga kohtumaja asukoht on ka halduskohtu asukoht.

(4) Halduskohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab kohtudirektor, välja arvatud õigusemõistmise funktsiooni teostamisega seotud osas. Selles osas kinnitab struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kohtu esimees. Struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 43 sätestatust.

§ 181. Haldusasja arutamise koht

§ 19. Halduskohtunike arv

(1) Halduskohtu kohtunike arvu ja jagunemise kohtumajade vahel määrab valdkonna eest vastutav minister , kuulanud ära halduskohtu esimehe ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda kohus kuulubtes on kuni 26 kohtuniku ametikohta.

(2) Halduskohtu kohtunike arvulise jagunemise halduskohtute ja kohtumajade vahel otsustab kohtute nõukogu, arvestades korrakohase õigusemõistmise vajadust ja tagades isikutele õigusemõistmise kättesaadavuse ning kuulates ära halduskohtute esimeeste ja ringkonnakohtute esimeeste arvamuse.

§ 191. Halduskohtu kohtuniku alaline teenistuskoht

(1) Halduskohtu kohtuniku alaline teenistuskoht on kohtumajas, kuhu Riigikohtu üldkogu (§ 55 lõige 3) või kohtu esimees (§ 57) on ta määranud.

(11)

Kui halduskohtu esimeheks nimetatakse kohtunik, kes oli vahetult enne esimeheks nimetamist teise kohtu teenistuses, määrab ta esimehe ametiajaks ise kohtumaja, kus on tema alaline teenistuskoht.

(2) Kohtunik ei või keelduda asja arutamisest teises sama halduskohtu kohtumajkohtuasja alluvusjärgse kohtu asukohas.

(3) Kui kohtunik arutab asja kohtumajas, mis ei ole tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud, samuti muud lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.

§ 20. Halduskohtu esimees

(1) Halduskohtu esimees nimetatakse esimese ja teise astme kohtunike seast seitsmeks aastaks. Muus osas kohaldatakse halduskohtu esimehele käesoleva seaduse §-s 12 sätestatut.

(11) Kui halduskohtu esimeheks nimetatakse teise kohtu kohtunik, võib halduskohtunike üldarv olla suurem käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 nimetatud arvust.

(2)

(3)

(4)

(5)

(6)

(7)

(8)

(9)

§ 201. Kohtumaja juht

§ 21.

3. peatükk TEISE ASTME KOHUS

§ 22. Ringkonnakohus

(1) Ringkonnakohus on teise astme kohus, kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa-, ja halduskohtu lahendeid.

(2) Ringkonnakohtud on Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus.

(3) Tallinna Ringkonnakohtu tööpiirkonnas on Harju Maakohus ja Pärnu Maakohus ning Tallinna Halduskohus.

(4) Tartu Ringkonnakohtu tööpiirkonnas on Tartu Maakohus ja Viru Maakohus ning Tartu Halduskohus.

(5)

(6) Tallinna Ringkonnakohus asub Tallinnas ja Tartu Ringkonnakohus Tartus. Ringkonnakohtu täpse asukoha määrab valdkonna eest vastutav ministerKohtumajade täpsed asukohad otsustab kohtute nõukogu.

(7) Ringkonnakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab kohtudirektor, välja arvatud õigusemõistmise funktsiooni teostamisega seotud osas. Selles osas kinnitab struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kohtu esimees. Struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 43 sätestatust.

§ 23. Ringkonnakohtunike arv

(1) Ringkonnakohtu kohtunike arvu määrab valdkonna eest vastutav minister , kuulanud ära ringkonnakohtu esimehe arvamusetes on kuni 46 kohtuniku kohta.

(2) Kohtunike arvulise jagunemise ringkonnakohtute vahel otsustab kohtute nõukogu, kuulanud ära ringkonnakohtute esimeeste arvamuse.

§ 24. Ringkonnakohtu esimees

(1) Ringkonnakohtu esimees nimetatakse teise astme kohtunike seast seitsmeks aastaks. Muus osas kohaldatakse ringkonnakohtu esimehele käesoleva seaduse §-s 12 sätestatut.

(2)

(3)

(31) Tallinna Ringkonnakohtu esimees annab riigi peaprokuröri taotluse alusel nõusoleku kriminaalmenetluse seadustiku § 3822 lõikes 1 nimetatud menetlustoimingute tegemiseks Riigikogu liikme suhtes enne süüdistusakti koostamiseks nõusoleku saamist.

(32) Ringkonnakohtute esimehed otsustavad kohtuasja teise kohtusse lahendamiseks suunamise käesoleva seaduse §-s 451 sätestatud korras ning maakohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku halduskohtu koosseisu ajutise kaasamise §-s 452

sätestatud korras.

(33) Ringkonnakohtute esimehed korraldavad kohtujuristide osalemist kohtunike järelkasvu kavas.

(4) Kohtu esimehe võib valdkonna eest vastutav ministerkohtute nõukogu kooskõlastatult Riigikohtu üldkoguga teenistusest enne tähtaja lõppemist vabastada:

1) tema enda soovil;

2) kui ta on süüliselt jätnud oma ülesanded olulisel määral täitmata;

3) tema valimisel või nimetamisel rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni kohtunikuks (§ 584) või Euroopa Prokuratuuri peaprokuröriks, Euroopa prokuröriks või Euroopa delegaatprokuröriks.;

4) kohtute nõukoguga koostöö mittelaabumise tõttu.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul kuulab valdkonna eest vastutav ministerkohtute nõukogu ära kohtu üldkogu arvamuse.

(6)

(7)

(8)

(9)

§ 241. Ringkonnakohtu kolleegium

(1) Ringkonnakohtus on tsiviilkolleegium, kriminaalkolleegium ja halduskolleegium. Iga ringkonnakohtunik kuulub ühte kolleegiumi.

(2) Kohtunike arvulise jaotuse kolleegiumide vahel otsustab ringkonnakohtu esimees, kuulanud ära kohtu üldkogu arvamuseeestseisus.

(3) Kohtuniku üleviimise ühest kolleegiumist teise otsustab ringkonnakohtu esimees kohtuniku avalduse alusel, kuulanud ära kolleegiumide esimeeste arvamuse.

§ 242. Ringkonnakohtu kolleegiumi esimees

(1) Kolleegiumi liikmed valivad enda seast viieks aastaks kolleegiumi esimehe. Esimehe võib ennetähtaegselt vabastada kolleegiumihtute nõukogu nimetab ringkonnakohtu

esimehe ettepanekul viieks aastaks kolleegiumi esimehe sama kolleegiumi liikmete seast. Kolleegiumi esimehe võib ennetähtaegselt vabastada kohtu esimehe ettepanekul kohtute nõukogu otsuse alusel või tema enda soovil.

(2) Kolleegiumi esimees:

1) toetab oma vastutusvaldkonnas õigusemõistmise korrakohast toimimist ja korraldab kolleegiumi teenistujate tööd;

2) täidab ringkonnakohtu esimehe antud ja kohtu kodukorras ettenähtud ülesandeid;

3) korraldab valdkondlikku koostööd teiste kohtutega.;

4) korraldab tagasiside andmise oma tööpiirkonna esimese astme kohtu kohtuniku tööle.

(3) Ringkonnakohtu esimees võib käskkirjaga vähendada kolleegiumi esimehe töökoormust õigusemõistmisel kolleegiumi esimehe ülesannete täitmiseks vajalikus määras.

4. peatükk RIIGIKOHUS

§ 25. Riigikohus

(1) Riigikohus on riigi kõrgeim kohus.

(2) Riigikohus asub Tartus.

(3) Riigikohtus on 19 riigikohtunikku.

§ 26. Riigikohtu pädevus

(1) Riigikohus vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Seaduses sätestatud juhtudel ja korras vaatab Riigikohus kohtulahendeid läbi teistmise ja kohtuvigade parandamise menetluses, samuti täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid.

(2) Riigikohus otsustab tema pädevusse kuuluvate asjade menetlusse võtmise kohtumenetluse seaduses sätestatud alusel vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Asi võetakse menetlusse, kui selle menetlemist nõuab vähemalt üks riigikohtunik.

(3) Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus.

§ 27. Riigikohtu esimees

(1) Riigikohtu esimehe nimetab Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul üheksaks aastaks.

(2) Riigikohtu esimees:

1) juhib ja esindab Riigikohut;

2) teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu kohtunike ametisse nimetamiseks;

3) teostab seaduses ettenähtud järelevalvet;

4) täidab muid seadusest ja kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.

(3) Riigikohtu esimees esitab kord aastas Riigikogu kevadistungjärgul Riigikogule ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta.

(4) Riigikohtu esimehe äraoleku ajal või volituste lõppemisel täidab Riigikohtu esimehe ülesandeid tema määratud riigikohtunik. Kui kohtu esimees ei ole asendajat määranud, asendab teda kõige kauem kohtunikuna teenistuses olnud käesoleva seaduse §-s 28 nimetatud kolleegiumi esimees või teenistusaegade võrdsuse korral vanim kolleegiumi esimees. Kolleegiumi esimeeste äraolekul asendab Riigikohtu esimeest kõige kauem kohtunikuna teenistuses olnud riigikohtunik või teenistusaja võrdsuse korral vanim riigikohtunik.

(5) Riigikogu võib Vabariigi Presidendi ettepanekul vabastada Riigikohtu esimehe teenistusest tema enda soovil. Ametist tagasiastumisest teatab Riigikohtu esimees Vabariigi Presidendile vähemalt neli kuud ette.

(51) Riigikogu vabastab Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikohtu esimehe teenistusest tema valimisel või nimetamisel rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni kohtunikuks (§ 584) või Euroopa Prokuratuuri peaprokuröriks, Euroopa prokuröriks või Euroopa delegaatprokuröriks.

(6) Kui Riigikohtu esimees on haiguse tõttu või muul põhjusel kuus kuud järjest kestvalt võimetu täitma oma ametiülesandeid, esitab Vabariigi President Riigikohtule põhjendatud taotluse tunnistada seda oma otsusega. Riigikohtu üldkogu otsus vabastab Riigikohtu esimehe ametist.

(7) Kui Riigikohtu esimees vabastatakse kohtunikuametist, vabastatakse ta ka kohtu esimehe ülesannetest.

(8) Kohtu esimehe ülesannetest vabastatud Riigikohtu esimehel säilivad riigikohtuniku volitused.

(9) Kedagi ei tohi nimetada kohtu esimeheks kaheks ametiajaks järjestikku.

§ 28. Riigikohtu tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegium

(1) Riigikohtus on tsiviilkolleegium, kriminaalkolleegium ja halduskolleegium.

(2) Iga riigikohtunik kuulub ühte kolleegiumi. Riigikohtu üldkogu otsustab, millisesse kolleegiumi riigikohtunik kuulub, samuti kolleegiumidevahelise roteerumise korra ja tähtajad.

(3) Riigikohtu esimehel on õigus kaasata Riigikohtu kodukorras ettenähtud korras asja läbivaatavasse kohtukoosseisu eri kolleegiumide kohtunikke.

(4) Kolleegiumi esimehe nimetab Riigikohtu üldkogu kolleegiumi liikmete seast viieks aastaks.

(5) Kolleegiumi esimees täidab Riigikohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.

(6) Kolleegiumi esimees korraldab tagasiside andmise teise astme kohtuniku tööle.

§ 29. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

(1) Riigikohtus on põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, kuhu kuulub üheksa riigikohtunikku.

(2) Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi esimees on Riigikohtu esimees. Teised liikmed nimetab Riigikohtu üldkogu.

(3) Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liikmete volituste tähtaeg ja nende asendamise kord sätestatakse Riigikohtu kodukorras.

§ 30. Riigikohtu üldkogu

(1) Riigikohtus on üldkogu, kuhu kuuluvad kõik riigikohtunikud.

(2) Riigikohtu üldkogu:

1) vaatab seaduses sätestatud alustel läbi kohtulahendeid;

2) teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks;

3) lahendab kohtuniku eksamikomisjoni otsuste peale esitatud kaebused;

4) lahendab distsiplinaarkolleegiumi otsuste peale esitatud kaebused;

5) otsustab distsiplinaarasja algatamise Riigikohtu esimehe suhtes ja teavitab sellest Riigikogu;

6) täidab muid seadusest ja Riigikohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.

(3) Riigikohtu üldkogu kutsub kokku ja seda juhatab Riigikohtu esimees. Riigikohtu esimehe distsiplinaarasja algatamiseks kutsub üldkogu kokku ja seda juhatab kõige kauem kohtunikuteenistuses olnud kohtunik või teenistusaegade võrdsuse korral vanim kohtunik.

(4) Riigikohtu üldkogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt üksteist kohtunikku. Üldkogu otsused võetakse vastu kohalolevate riigikohtunike häälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab Riigikohtu esimehe hääl.

(5) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus osa võtta Riigikohtu üldkogust, kui seal ei vaadata läbi kohtulahendeid. Valdkonna eest vastutaval ministril on üldkogul sõnaõigus. Riigikohtu esimees võib üldkogule kutsuda ka teisi isikuid, kellele üldkogu võib anda sõnaõiguse.

§ 301. Riigikohtu direktor

(1) Riigikohtu direktor:

1) korraldab Riigikohtu asjaajamist ja Riigikohtu vara kasutamist;

2) vastutab Riigikohtu raamatupidamise korralduse eest;

3) juhib ja korraldab õigusemõistmist teenindavate struktuuriüksuste ja teenistujate tööd;

4) nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtuteenistujaid, keda Riigikohtu kodukorra järgi ei nimeta ametisse Riigikohtu esimees;

5) täidab muid Riigikohtu kodukorraga määratud ülesandeid.

(2) Riigikohtu direktoril peab olema kõrgharidus. Direktori nimetab ametisse Riigikohtu esimees avaliku konkursi alusel viieks aastaks.

(3) Riigikohtu direktori võib Riigikohtu esimees enne tähtaja lõppemist lisaks muudele avaliku teenistuse seaduses nimetatud alustele teenistusest vabastada ka Riigikohtu esimehega koostöö mittelaabumise tõttu. Kui Riigikohtu direktor vabastatakse teenistusest käesolevas lõikes kehtestatud alusel, makstakse talle hüvitisena põhipalka ametiaja lõpuni jäävate kuude eest, kuid mitte rohkem kui kuue kuu eest.

§ 31. Kohtunõunik

(1) Kohtunõunik on Riigikohtu ametnik, kes üldistab kohtupraktikat ja osaleb kohtuasjade menetluseks ettevalmistamisel.

(2) Kohtunõuniku täpsemad teenistuskohustused määratakse Riigikohtu kodukorraga.

(3) Kohtunõunikuks võib nimetada isiku, kes vastab kohtunikule esitatavatele haridusnõuetele.

(4) Kohtunõunik nimetatakse ametikohale kolmeks aastaks. Poolte kokkuleppel võib kohtunõuniku teenistussuhet pikendada.

(5) Kui kohtunõuniku teenistussuhet pikendatakse või ta nimetatakse samale ametikohale järjest rohkem kui kaks korda, välja arvatud avaliku teenistuse seaduse § 23 lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul, loetakse kohtunõunik ametikohale nimetatuks määramata ajaks.

(6) Kui kohtunõunik viiakse tähtajaliselt üle asutusse, mis asub teises kohaliku omavalitsuse üksuses, hüvitab Riigikohus tema sõidu- ja majutuskulud Riigikohtu esimehe kehtestatud ulatuses ja korras.

§ 32. Riigikohtu teenistujate töö tasustamine

Riigikohtu kohtuteenistujate palgad ning lisatasude, preemiate ja toetuste maksmise korra määrab Riigikohtu eelarve piires kindlaks Riigikohtu esimees.

§ 33. Riigikohtu kodukord

(1) Riigikohtu töökorraldus nähakse ette Riigikohtu kodukorras, mille kinnitab Riigikohtu üldkogu.

(2) Kodukord ei või sisaldada kohtumenetluse korda puudutavaid sätteid.

(3) Riigikohtu sisekorraeeskirjad kehtestatakse avaliku teenistuse seaduse kohaselt.

§ 34. Kohtute infosüsteem

(1) Kohtute infosüsteem on valdkonna eest vastutava ministri asutatav riigiasutuse andmekogu, mille eesmärk on kohtute töö korraldamine, statistika kogumine, kohtulahendite kogumine, süstematiseerimine ning kohtutele ja avalikkusele kättesaadavaks tegemine.

(2) Andmekogu vastutav töötleja on Justiits- ja Digiministeerium. Andmekogu volitatud töötlejad on Justiits- ja Digiministeerium ja Eesti Vabariigi kohtud.

(3) Registriandmete koosseisu, andmete esitamise korra ja andmetele juurdepääsu õiguse taotlemise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister kooskõlastatult kohtute haldamise nõukojavaldkonna eest vastutav minister määrusega.

(31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kord kooskõlastatakse kohtute nõukoguga.

(4) Kohtute infosüsteemi andmetele on juurdepääsuõigus:

1) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusel ning juriidilisel või füüsilisel isikul seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks;

2) välisriigi asutusel ja isikul, kui see õigus on sätestatud välislepinguga.

(5) Kohtute infosüsteemi vastutav töötleja, volitatud töötleja ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmesaaja on kohustatud hoidma saladuses neile tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid ka pärast nende töötlemisega seotud tööülesannete täitmist või teenistussuhte lõppemist. Keelatud on saadud andmeid väljastada kolmandatele isikutele, kui see ei ole ette nähtud seadusega. Andmesaaja on kohustatud andmeid kasutama üksnes taotletaval eesmärgil ning järgima käesoleva seaduse ja isikuandmete kaitse seadusega sätestatud ja talle andmete üleandmisel kehtestatud andmete kasutamise piirangutest tulenevaid tingimusi, samuti tagama, et andmed ei satuks isikute kätte, kellel ei ole nende töötlemise õigust.

(6) Andmesaaja, kes kasutab andmeid seadusega sätestatud ülesande täitmiseks, on kohustatud vastutavale töötlejale ja volitatud töötlejale viivitamata teatama avastatud ebaõigetest, kaheldavatest või mittetäielikest andmetest.

5. peatükk KOHTUNIKE OMAVALITSUS JA TÖÖJAOTUS

§ 35. Kohtu üldkogu

(1) Igas kohtus on üldkogu, kuhu kuuluvad kõik selle kohtu kohtunikud.

(2) Üldkogu on otsustusvõimeline, kui selles osaleb enamus kohtunikest.

(3) Üldkogu kutsub kokku kohtu esimees iseseisvalt või vähemalt 2/3 kohtu kohtunike nõudmisel. Üldkogu eesistujaks on kohtu esimees.

(4) Üldkogu otsused võetakse vastu kohalolevate kohtunike häälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab kohtu esimehe hääl.

(5) Riigikohtu üldkogu tegevust reguleerib käesoleva seaduse § 30.

§ 36. Kohtu üldkogu pädevus

Kohtu üldkogu:

1) kinnitab kohtunike tööjaotusplaani;

11) valib kohtu eestseisuse valitava liikme;

2) annab valdkonna eest vastutavale ministrikohtute nõukogule arvamuse kohtu esimehe ametisse nimetamise ja seaduses sätestatud juhul ka ametist vabastamise kohta;

3) annab kohtu esimehele soovitusi kohtu töökorralduslikes küsimustes;

4) täidab muid seadusest või kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.

§ 361. Kohtu eestseisus

(1) Esimese astme kohtu eestseisusesse kuuluvad kohtu esimees ja neljaks aastaks valitud liikmed:

1) üks kohtu üldkogu ja üks kohtute nõukogu poolt valitud kohtunik, kui kohtunike arv kohtus on kuni 15;

2) kaks kohtu üldkogu ja kaks kohtute nõukogu poolt valitud kohtunikku, kui kohtunike arv kohtus on 16 – 30;

3) kolm kohtu üldkogu ja kolm kohtute nõukogu poolt valitud kohtunikku, kui kohtunike arv kohtus on üle 30 kohtuniku.

(2) Ettepaneku eestseisuse liikmete nimetamiseks kohtute nõukogule esitab kohtu esimees.

(3) Ringkonnakohtu eestseisusesse kuuluvad kohtu esimees, kolleegiumi esimehed ning kohtu üldkogu poolt neljaks aastaks valitud kolm liiget.

(4) Eestseisuse kutsub kokku ning selle töö korralduse ja teenindamise tagab kohtu esimees. Eestseisus tuleb kokku kutsuda vähemalt kahe eestseisuse liikme taotlusel.

§ 362. Kohtu eestseisuse pädevus

(1) Kohtu eestseisus:

1) kinnitab kohtunike tööjaotusplaani;

2) kehtestab kohtu kodukorra;

3) otsustab ajutiste menetlusgruppide moodustamise;

4) täidab muid seaduses ette nähtud ülesandeid.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud menetlusgrupp koosneb vähemalt kolmest kohtunikust ja moodustatakse osakonna või kolleegiumi siseselt teatud liiki kohtuasjade läbivaatamiseks. Kohtunik võib samaaegselt kuuluda mitmesse menetlusgruppi.

§ 37. Kohtunike tööjaotus

(1) Kohtunike tööjaotus esimese ja teise astme kohtutes nähakse ette tööjaotusplaanis.Maakohtu tööjaotusplaaniga määratakse kohtunike kuulumine osakonda spetsialiseerumise järgi.

(11) Kohtu esimees võib käskkirjaga vähendada enda töökoormust õigusemõistmisel esimehe ülesannete täitmiseks vajalikus määras ning kohtunike töökoormust kohtuhalduse ülesannete täitmise või kohtunike omavalitsusorganite või Vabariigi Valimiskomisjoni töös osalemise korral.

(12) Esimese astme kohtuniku ametisse asumisel on tema töökoormus õigusemõistmisel esimesel kuuel kuul mitte rohkem kui 90%.

(2) Töö tuleb kohtunike vahel jaotada, lähtudes järgmistest põhimõtetest:

1) tööjaotusplaani järgi tuleb kohtunike vahel jaotada kõik kohtusse läbivaatamiseks saabuvad asjad;

2) asjad tuleb jaotada tööjaotusplaanis määratud alustel, lähtudes juhuslikkuse põhimõttest;

3)

31) asjade jaotamine peab tagama kohtunike spetsialiseerumise;

32) asjade jaotamisel arvestatakse vajadust korraldada asjades suulisi istungeid või isiku ärakuulamisi;

4) asjade jaotamine peab tagama kohtunike ühtlase töökoormuse kohtu piires;

41) kohtu esimehele, kolleegiumi esimehele ja osakonnajuhatajale asjade jaotamisel arvestatakse vähendatud töökoormust õigusemõistmisel.

5)

(3) Tööjaotusplaanis nähakse ette kohtu koosseisude moodustamise ja kohtunike asendamise kord.

(4) Tööjaotusplaan kinnitatakse üheks kalendriaastaks. ÜldkoguEestseisus võib tööaasta kestel tööjaotusplaani muuta üksnes mõjuval põhjusel.

(41) Kohtute haldamise nõukodanõukogu kehtestab kohtunike tööjaotusplaani koostamise täpsemad alused, sealhulgas kohtunike spetsialiseerumise põhimõtted. Tööjaotusplaaniga tuleb tagada kohtunike spetsialiseerumine alaealistega seotud asjadele ja maksejõuetustsiviilkohtunike spetsialiseerumine perekonnaõiguse ja eestkoste asjadele, maksejõuetuse- ja ühinguõiguse asjadele, tööõiguse asjadele, intellektuaalse omandi kaitse asjadele, süüteokohtunike spetsialiseerumine alaealistega seotud süüteoasjadele, lähisuhtevägivalla asjadele ja majandusalaste süütegude asjadele ning halduskohtunike spetsialiseerumine planeerimisõiguse asjadele, keskkonnaõiguse asjadele ja maksuõiguse asjadele. Kohtud lähtuvad tööjaotusplaani kinnitades käesolevast seadusest ja kohtute haldamise nõukojanõukogu kehtestatud alustest.

(5) Tööjaotusplaan avaldatakse kohtu veebilehel.

§ 371. Kohtuniku töötamine osalise töökoormusega

(1) Kohtu esimees võimaldab kohtunikul töötada osalise töökoormusega seoses:

1) alla kolmeaastase lapse kasvatamise vajadusega;

2) osalise töövõimega.;

3) mõjuva põhjusega, arvestades õigusemõistmise korrakohase toimimise vajadust.

(2) Kohtu esimees võib kohtunikul lubada töötada osalise töökoormusega kuni üks aasta ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhul. Nimetatud üheaastast tähtaega võib pikendada kohtuniku põhjendatud taotluse alusel korraga ühe aasta võrra. Enne kohtuniku töökoormuse vähendamise otsustamist kuulab kohtu esimees ära kohtu üldkogu arvamuse.

(3) Taotlus osalise töökoormusega töötamiseks esitatakse kohtu esimehele vähemalt kaks nädalat enne soovitavat osalise töökoormusega töötamise algust. Taotluses märgitakse osalise töökoormusega töötamise põhjus ja aeg. Taotlusele lisatakse dokumendid, mis kinnitavad taotluse aluseks olevaid asjaolusid.

(4) Osalise töökoormusega töötamisel käesolevas paragrahvis nimetatud alusel vähendatakse proportsionaalselt töökoormusega kohtuniku ametipalka.

(5) Kohtuniku töötamine osalise töökoormusega vormistatakse kohtu esimehe käskkirjaga. Käskkiri peab sisaldama andmeid, millise koormusega kohtunik töötab, millisel perioodil kohtunik osalise töökoormusega töötab ning kui suur on osalise töökoormusega töötamisel tema ametipalk.

§ 38. Kohtunike täiskogu

(1) Kohtunike täiskogusse kuuluvad kõik Eesti kohtunikud.

(2) Riigikohtu esimees kutsub kohtunike täiskogu kokku vähemalt kord aastas. Erakorralise kohtunike täiskogu võib kokku kutsuda valdkonna eest vastutav minister või Riigikohtu esimees.

(21) Kohtunike täiskogu võib toimuda ka osaliselt või täielikult elektrooniliste vahendite abil.

(3) Kohtunike täiskogu:

1) kuulab ära Riigikohtu esimehe ja valdkonna eest vastutava ministri ettekande õigus- ja kohtusüsteemi arengust;

2) arutab õigusemõistmise probleeme ning muid kohtute ja kohtunikutööga seotud küsimusi;

3) valib kohtute haldamise nõukoja kohtunikest liikmed ja asendusliikmed kooskõlas käesoleva seaduse § 40 lõikega 11 lõigetega 1-5;

4) valib kolmeks aastaks viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtunikku, kes osalevad distsiplinaarasjade lahendamisel Riigikohtu juures asuvas distsiplinaarkolleegiumis;

5) valib kohtunikueksamikomisjoni esimese ja teise astme kohtu kohtunikest liikmed;

6)

7) valib koolitusnõukogu kohtunikest liikmed ja asendusliikmed;

8) valib Eesti Advokatuuri aukohtu ja kutsesobivuskomisjoni, prokuröride konkursi- ja distsiplinaarkomisjoni, Notarite Koja aukohtu ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja metoodikakomisjoni kohtunikest liikmed ja asendusliikmed;

9) kinnitab kohtunike eetikakoodeksi.

(4) Kohtunike täiskogu juhataja on Riigikohtu esimees, kui kohtunike täiskogu ei otsusta teisiti.

(41) Kohtunike täiskogul võivad hääletamine ja valimised toimuda hääletamissedeliga, elektrooniliselt, kirjalikult või muul kohtunike täiskogu kodukorras sätestatud viisil.

(5) Kohtunike täiskogu kodukord kehtestatakse täiskogul osalevate kohtunike häälteenamusega.

(6) Kohtunike täiskogu tehnilise teenindamise tagab Riigikohus.

(7)

(8) Kui kohtunike täiskogu valitud omavalitsusorgani kohtunikust liikme ametiaeg lõpeb tähtaja möödumise tõttu enne järgmise täiskogu toimumist, loetakse tema ametiaeg pikenenuks uue liikme valimiseni täiskogu poolt.

51. peatükk KOHTUKORRALDUSE ERISUSED ERAKORRALISE JA SÕJASEISUKORRA AJAL

§ 381. Kohtu esimehe pädevus muuta kohtu tööjaotusplaani ja kohtu kodukorda

Kohtu esimees võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal käskkirjaga muuta kohtu tööjaotusplaani ja kodukorda, kui see on vältimatult vajalik õigusemõistmise korrakohaseks tagamiseks.

§ 382. Kohtu esimehe juhis kohtuasja eelisjärjekorras menetlemiseks

(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib kohtu esimees anda kohtunikule juhise üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratava kohtuasja eelisjärjekorras menetlemiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhis ei tohi takistada kohtunikul lahendada kohtuasi sõltumatult ja oma siseveendumuse kohaselt.

§ 383. Kohtute haldamise nõukojanõukogu ülesannete osaline üleandmine Riigikohtu esimehele

Käesoleva seaduse § 41 lõike 1 punktides 1, 4 ja 5 nimetatud nõusoleku ja lõikes 2 nimetatud seisukoha annab erakorralise või sõjaseisukorra ajalui kohtute nõukogu ei saa erakorralise või sõjaseisukorra ajal kokku tulla, võib edasilükkamatute vajaduste korral täita kohtute nõukogu ülesandeid Riigikohtu esimees.

§ 384. Kohtuniku ajutine saatmine teise kohtu koosseisu

(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Riigikohtu üldkogu saata maa-, haldus- või ringkonnakohtu kohtuniku tema nõusolekuta arutama kohtuasju teise sama või madalama astme kohtusse, kui õigusemõistmise korrakohast toimimist ei ole võimalik tagada muul viisil. Kohtunikul säilivad õigusemõistmise volitused ka kohtus, kus on tema alaline teenistuskoht.

(2) Kui Riigikohtu üldkogu ei ole otsustusvõimeline, teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse Riigikohtu esimees.

(3) Erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisel menetleb kohtunik lõpuni need kohtuasjad, mille lõpuni menetlemise määrab selle kohtu esimees, kus on tema alaline teenistuskoht. Ettepaneku kohtuasja lõpuni menetlemiseks teeb selle kohtu esimees, kuhu kohtunik oli saadetud.

(4) Kohtuniku saatmisel teise kohtusse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel säilib kohtunikule tema ametipalk.

(5) Kui kohtunik arutab asja kohtus, mille tööpiirkonnas ei asu tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud, samuti muud lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.

§ 385. Rahvakohtuniku osalemise erisused

Erakorralise või sõjaseisukorra ajal rahvakohtunik õigusemõistmises ei osale. Maakohtus mõistab sel ajal õigust maakohtunik ainuisikuliselt.

§ 386. Kohtunike täiskogu ja valitud omavalitsusorganite erisused

(1) Riigikohtu esimees võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal jätta kohtunike täiskogu kokku kutsumata.

(2) Kohtunike täiskogul valitud omavalitsusorgani kohtunikust liikme ametiaeg pikeneb käesoleva seaduse § 38 lõike 8 kohaselt.

(3) Kui omavalitsusorgan muutuks kohtunike täiskogul valitud liikme väljalangemise tõttu otsustusvõimetuks, võib uue kohtunikust asendusliikme valida kohtunike täiskogu asemel Riigikohtu üldkogu. Asendusliikme ametiaeg kehtib, kuni kohtunike täiskogu valib uue liikme.

§ 387. Kohtu esimehe ametiaja pikenemine

Kui kohtu esimehe ametiaeg lõpeb erakorralise või sõjaseisukorra ajal, võib valdkonna eest vastutav ministerkohtute nõukogu kohtu esimehe ja Riigikohtu esimehe nõusolekul tema ametiaega pikendada. Kohtu esimehe volitused kehtivad kuni kuus kuud erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest arvates.

6. peatükk KOHTUHALDUS, KOOLITUS JA JÄRELEVALVE

§ 39. Kohtuhaldus

(1) Esimese ja teise astme kohtuasutusi hallatakse kohtute haldamise nõukoja ja Justiits- ja Digiministeeriumi koostööste haldamist korraldab kohtute nõukogu. Kohtud täidavad kohtuhaldusülesandeid, kui see tuleneb seadusest.

(2) Seaduses sätestatud juhul täidab kohtuhaldusülesandeid Justiits- ja Digiministeerium. Valdkonna eest vastutav minister võib oma pädevusse kuuluva kohtuhaldusülesande anda üle kohtulekohtute nõukogule.

(3) Valdkonna eest vastutaval ministril ja kohtute nõukogul ei ole käsu- ega distsiplinaarvõimu kohtunike suhtes.

(4) Kohtuhaldus peab tagama:

1) võimaluse sõltumatult õigust mõista;

2) õigusemõistmiseks vajalikud töötingimused;

3) kohtuteenistujate piisava väljaõppe;

4) õigusemõistmise kättesaadavuse.

§ 40. Kohtute haldamise nõukoda

(1) Kohtute haldamise nõukotta (edaspidi nõukoda) kuuluvad Riigikohtu esimees, viis kohtunike täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud kohtunikku, kaks Riigikogu liiget, Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat, riigi peaprokurör või tema poolt nimetatud riigiprokurör ja õiguskantsler või tema poolt nimetatud esindaja. Valdkonna eest vastutav minister või tema poolt nimetatud esindaja osaleb nõukojas sõnaõigusega.

(2) Nõukoja istungi kutsub kokku Riigikohtu esimees või valdkonna eest vastutav minister. Istungi kokkukutsuja määrab istungi päevakorra. Nõukoja esimees on Riigikohtu esimees.

(3) Nõukoda on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Nõukoda võtab otsuseid vastu kohalolijate häälteenamusega. Nõukoda kinnitab esimesel istungil kodukorra. Nõukoja tehnilise teenindamise tagab Justiits- ja Digiministeerium.

§ 401. Kohtute nõukogu koosseis ning töökorraldus

(1) Kohtute nõukokku (edaspidi nõukogu) kuuluvad:

1) Riigikohtu esimees;

2) kaks ringkonnakohtunikku;

3) kolm esimese astme kohtunikku.

4) Riigikogu liige;

5) Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat;

6) õiguskantsler või tema nimetatud esindaja.

7) Justiits- ja Digiministeeriumi kantsler või tema nimetatud esindaja;

8) valdkonna eest vastutav minister või tema nimetatud esindaja.

(2) Nõukogu kohtunikest liikmed, välja arvatud Riigikohtu esimehe, valib kohtunike täiskogu kolmeks aastaks. Üks esimese astme kohtunikest peab olema tsiviilvaldkonna kohtunik, üks süüteovaldkonna kohtunik ja üks halduskohtunik. Ühest kohtust ei saa nõukokku kuuluda rohkem kui üks kohtunik. Kohtu esimees ei või nõukokku kuuluda.

(3) Nõukogu kohtunikust liikme volitused lõpevad, kui ta vabastatakse kohtunikuametist, kui ta nimetatakse kohtu esimeheks või kui tema kui kohtuniku volitused peatuvad käesoleva seaduse § 584 lõike 3 alusel.

(4) Nõukogu kohtunikust liikme äraolekul asendab teda kohtunike täiskogu valitud asendusliige. Asendamise korral ei pea järgima käesoleva paragrahvi lõike 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud nõudeid. Asendamise korra kehtestab nõukogu.

(5) Nõukogu kohtunikest liikmete ja asendusliikmete valimise korra kehtestab kohtunike täiskogu.

(6) Esimese ja teise astme kohtute esimehed võivad nõukogu töös osaleda sõnaõigusega.

(7) Nõukogu juhib ja esindab nõukogu esimees, kes on Riigikohtu esimees. Esimehe asendamise kord määratakse kindlaks nõukogu kodukorras.

(8) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Nõukogu võtab otsuseid vastu kohalolijate häälteenamusega. Nõukogu täpsem töökorraldus nähakse ette kodukorras, mille nõukogu kinnitab oma koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega.

(9) Nõukogu vähendab oma kohtunikust liikme töökoormust, välja arvatud Riigikohtu esimehe töökoormust, õigusemõistmisel nõukogu liikme kohustuste täitmiseks vajalikus määras. Nõukogu liikmele hüvitatakse nõukogu töös osalemiseks vajalikud kulud.

(10) Nõukogu tegevuseks vajalik raha nähakse ette kohtuhaldusteenistuse eelarves.

§ 41. Kohtute haldamise nõukoja pädevus

(1) Nõukoda annab nõusoleku:

1) kohtu tööpiirkonna määramisel (§ 10 lõige 1, § 18 lõige 3);

2)

3) kohtu ja kohtumaja täpse asukoha määramisel (§ 9 lõige 3; § 18 lg 3; § 22 lg 6);

4) kohtu ja kohtumajas alaliselt teenistuses olevate kohtunike arvu määramisel (§ 11; § 19; § 23);

5) kohtu esimehe nimetamisel ja ennetähtaegsel vabastamisel (§ 12 lõige 1 ja lõike 4 punkt 2, § 20, § 24 lõige 1 ja lõike 4 punkt 2);

51) kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmisel (§ 991 lõige 2);

6) rahvakohtunike arvu määramisel (§ 14);

7)

8)

9)

10)

11) Kohtute infosüsteemi registriandmete koosseisu ja nende esitamise korra kehtestamisel (§ 34 lõige 3);

12)

13) rahvakohtunikule makstava tasu suuruse ja maksmise korra määramisel (§ 112 lõige 1);

14) kohtunikule valveaja eest makstava lisatasu arvestamise korra ja valveaja eest lisatasu maksmiseks ettenähtud kohtunike arvu määramisel (§ 76 lg 8).

(2) Nõukoda annab eelneva seisukoha kohtute aastaeelarvete kujundamise ning muutmise põhimõtete kohta.

(3) Nõukoda:

1) annab arvamuse Riigikohtu kohtuniku vabale kohale kandideerivate isikute kohta (§ 55 lg 4);

2) annab arvamuse kohtuniku vabastamise kohta (§ 99 lõike 1 punktid 5–8);

3) arutab eelnevalt läbi Riigikohtu esimehe poolt Riigikogule esitatava ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta (§ 27 lõige 3);

4) arutab teisi küsimusi Riigikohtu esimehe või valdkonna eest vastutava ministri algatusel.

(4) Nõukoda kehtestab kohtunike tööjaotusplaani koostamise alused.

§ 411. Kohtute nõukogu pädevus

(1) Kohtute nõukogu:

1) suunab ja koordineerib kohtuasutuste haldamist ja arendamist;

2) kinnitab esimese ja teise astme kohtute arengukava;

3) teeb ettepanekuid kohtukorraldust, -teenistust ja -menetlusi reguleerivate õigusaktide eelnõude väljatöötamiseks ning annab nende kohta arvamusi;

4) kinnitab Justiits- ja Digiministeeriumi, kohtuhaldusteenistuse ja kohtu esimeeste koostatud kohtute grupi eelarve projekti ning liigendab riigieelarves märgitud kohtute grupi vahendid esimese ja teise astme kohtute ning kohtuhaldusteenistuse vahel;

5) korraldab kohtuasutuste eelarvevahendite kasutamist ja nende üle arvestuse pidamist;

6) kehtestab maakohtute, halduskohtute ja ringkonnakohtute kohtumajade täpsed asukohad ja kohtunike arvulise jagunemise kohtute ja kohtumajade vahel;

7) kehtestab kohtuasjade koormuse arvestamise metoodika;

8) nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtu esimehe ning teostab tema üle järelevalvet;

9) määrab kindlaks kohtuhaldusteenistuse ülesanded ja struktuuri ning teostab kohtuhaldusteenistuse üle teenistuslikku järelevalvet;

10) nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtuhaldusteenistuse direktori;

11) kinnitab kohtute ja kohtuhaldusteenistuse töökorralduse ja omavahelise koostöö põhimõtted;

12) arutab Riigikohtu esimehe Riigikogule esitatavat ülevaadet kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta.

13) teeb koolitusnõukogule ettepanekuid kohtunike iga-aastase koolitusprogrammi koostamiseks;

14) täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid.

(2) Nõukogu võib seaduse või muu õigusaktiga kohtule või kohtu esimehele pandud kohtuhaldusülesande anda üle kohtuhaldusteenistusele.

(3) Nõukogu otsused ja juhised ning koosolekute protokollid avaldatakse nõukogu veebilehel.

§ 412. Kohtuhaldusteenistus

(1) Kohtuhaldusteenistus on kohtuid teenindav õigusemõistmise volitusteta Tartu Ringkonnakohtu struktuuriüksus, mis täidab käesolevas seaduses sätestatud ning kohtute nõukogu antud ülesandeid.

(2) Kohtuhaldusteenistus on aruandekohustuslik kohtute nõukogu ees. Nõukogu võib anda kohtuhaldusteenistusele juhiseid.

(3) Kohtuhaldusteenistuse struktuuri ja koosseisu kinnitab kohtute nõukogu.

(4) Kohtuhaldusteenistust juhib kohtuhaldusteenistuse direktor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtute nõukogu.

(5) Kohtuhaldusteenistuse direktor nimetatakse ametikohale viieks aastaks, kuid mitte rohkem kui kaheks ametiajaks järjest.

(6) Kohtuhaldusteenistuse direktor:

1) nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtuhaldusteenistuse koosseisu kuuluvad ametnikud või sõlmib ja lõpetab töötajatega töölepingu.

2) annab kohtuhaldusteenistuse töö korraldamiseks teenistusalaseid akte;

3) täidab muid kohtute nõukogu poolt antud ülesandeid.

(7) Kohtuhaldusteenistuse ülesanded ja struktuur ning struktuuriüksuste pädevus sätestatakse kohtuhaldusteenistuse põhimääruses, mille kehtestab kohtute nõukogu.“.

§ 42. Kohtu kodukord

(1) Esimese ja teise astme kohtu struktuur, koosseis, kohtuteenistujate ülesanded, sisekorraeeskiri ja töökorraldus nähakse ette kohtu kodukorras. Kodukorra kehtestab kohtu esimees kooskõlastatult kohtu üldkogugaestseisus, kuulates enne ära kohtu üldkogu arvamuse. Maakohtu kinnistusosakonna, registriosakonna ja maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

(2) Kohtu kodukorras nähakse ette kohtu esimehe, kolleegiumi esimehe, osakonnajuhataja ja teiste kohtunike kohtu töökorraldusest tulenevad ülesanded ning kohtu esimehele alluvate kohtuteenistujate ülesanded.

(21) Kohtu kantselei kodukorras nähakse ette kohtuteenistujate ülesanded, kohtu asjaajamise kord ja kohtu muu töökorraldus.

(3) Kodukord ei või sisaldada kohtumenetluse korda puudutavaid sätteid.

(4) Kohtuasutuse sisekorraeeskirjad ja ametijuhendid kehtestatakse avaliku teenistuse seaduse kohaselt.

§ 421. Kohtu arengukava

(1) Kohtu arengukava on tegevuskava, milles määratakse kindlaks esimese ja teise astme kohtute arengueesmärgid, jõudlus kohtumenetluse liikide kaupa, nende saavutamiseks kavandatavad tegevused ning vajalike ressursside ja rahastamise põhimõtted.

(2) Kohtu arengukava peab arvestama Riigikogu kinnitatud riigi pikaajalise arengustrateegia ja poliitika põhialuseid.

(3) Kohtu arengukava kehtestatakse vähemalt neljaks aastaks.

§ 43. Kohtu eelarve

(1) Esimese ja teise astme kohtute eelarved kinnitab valdkonna eest vastutav minister riigieelarve seadusena jõustumisest alates kahe kuu jooksul, võttes arvesse kohtute haldamise nõukoja kujundatud seisukohta (§ 41 lg 2).

(2) Kohtu eelarves näidatakse õigusemõistmise funktsiooni teostamiseks vajalikud kulud kinnistusosakonna, registriosakonna, maksekäsuosakonna, eestkoste järelevalve osakonna ning kohtute üleste tugiteenuste kuludest eraldi.

(3) Eelarveaasta jooksul võib valdkonna eest vastutav minister kohtu eelarvekulusid muuta üksnes mõjuval põhjusel, kuulanud ära kohtu esimehe ja kohtudirektori arvamuse ning lähtudes kohtute haldamise nõukoja kujundatud põhimõtetest.

(4) Riigikohtu eelarve võetakse vastu riigieelarve seaduses sätestatud korras.

§ 431. Kohtu eelarve

(1) Kohtute grupi eelarve ja Riigikohtu eelarve võetakse vastu riigieelarve seaduses sätestatud korras.

(2) Kohtute grupi eelarve projekti valmistab ette kohtuhaldusteenistuse direktor koostöös kohtute esimeestega ning Justiits- ja Digiministeeriumiga. Kohtute nõukogu kinnitab kohtute grupi eelarve projekti.

(3) Kohtute grupi eelarvele lisatakse konkreetse eelarveaasta oodatavad tulemused lähtudes kohtute arengukavast.

(4) Riigikogus osaleb kohtute grupi eelarveläbirääkimistel ning esindab esimese ja teise astme kohtuid kohtute nõukogu esimees. Valdkonna eest vastutav minister osaleb Riigikogus sõnaõigusega.

(5) Kohtute nõukogu liigendab riigieelarves märgitud kohtute grupi vahendid administratiivselt ja majandusliku sisu järgi esimese ja teise astme kohtute ning kohtuhaldusteenistuse vahel. Nimetatud liigenduse valmistab ette kohtuhaldusteenistuse direktor koostöös kohtute esimeestega.

(6) Esimese ja teise astme kohtud ning kohtuhaldusteenistus koostavad käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud liigenduse alusel oma eelarved.

(7) Kohtute eelarved ja nende muudatused avaldatakse kohtute veebilehel.

(8) Eelarveaasta jooksul võib kohtute nõukogu muuta kohtute grupi liigendust, riigieelarve muutmisest tulenevalt, kohtu esimehe ja kohtuhaldusteenistuse direktori ettepanekul või mõjuval põhjusel enda algatusel.

§ 44. Kohtunike koolitus

(1) Kohtunike koolituse eest vastutab koolitusnõukogu. Koolitusnõukogu liikme volituste pikkus on kolm aastat. Koolitusnõukokku kuuluvad kaks esimese astme, kaks teise astme ja kaks Riigikohtu kohtunikku ning prokuratuuri, valdkonna eest vastutava ministri ja Tartu Ülikooli esindaja. Koolitusnõukogu kinnitab oma kodukorra ja valib esimehe. Koolitusnõukogu teenindab Riigikohus.

(2) Kohtunike koolituse aluseks on kohtunike koolituse strateegia ja iga-aastased koolitusprogrammid ning kohtunikueksami programm. Kohtunike koolituse strateegia ja koolitusprogrammid ning kohtunikueksami programmi koostab Riigikohus ja need kinnitab koolitusnõukogu. Järgmise aasta koolitusprogrammi esitab Riigikohus koolitusnõukogule hiljemalt 15. augustil. Koolitusnõukogu kinnitab kohtunike koolitusvajadust ja riigieelarves kohtunike koolituseks ettenähtud vahendeid arvestades koolitusprogrammi hiljemalt 1. oktoobril. Kohtunike koolituseks vajalikud õppe- ja metoodilised materjalid valmistab ette ning koolitajatega sõlmib kokkulepped Riigikohus.

(3) Kohtunike koolituse strateegia ja koolitusprogrammide koostamise aluseks on kohtunike koolitusvajadus ja koolituse tulemuste analüüs. Kohtunike koolitusvajaduse selgitab välja ja koolituse tulemusi analüüsib Riigikohus. Kohtunike koolitusvajaduse väljaselgitamise ja koolituse tulemuste analüüsimise metoodika töötab välja Riigikohus ning need kinnitab koolitusnõukogu. Koolitusnõukogu annab Riigikohtu esitatud iga-aastase ülevaate alusel hinnangu kohtunike koolituse tulemustele.

(4) Riigikohus võib halduslepinguga volitada temale käesolevas paragrahvis pandud ülesandeid täielikult või osaliselt täitma teise isiku või asutuse, kui koolitusnõukogu on selle enne heaks kiitnud.

(5) Koolitusnõukogu määrab igal aastal koolitusprogrammi osa, milles ettenähtud koolituse läbimine on kohtunikule kohustuslik.

(6) Kohtunik osaleb koolitusel kohtu iga-aastase koolituskava alusel. Kohtu koolituskava kinnitab kohtu üldkogu. Koolitusel osalemise arvestust peetakse kohtus iga kohtuniku kohta vastavalt kohtu kodukorrale. Koolituskava täitmist kontrollib kohtu esimees.

(7) Kohtunike koolitusprogrammi koostamiseks ja koolituse korraldamiseks vajalikud sihtotstarbelised vahendid nähakse ette Riigikohtu eelarves.

§ 45. Järelevalve

(1) Õigusemõistmise korrakohase toimimise, kohtunike kohustuste täitmise ning kohtute infosüsteemi andmete korrakohase edastamise üle teostab järelevalvet kohtu

esimees. Kohtuniku üle, kes on saadetud ajutiselt teise kohtu koosseisu käesoleva seaduse § 384 alusel, lahendab §-s 451 sätestatud korras teise kohtusse lahendamiseks suunatud kohtuasja, on §-s 452 sätestatud korras ajutiselt kaasatud halduskohtu koosseisu või viibib §-s 583 sätestatud korras menetluslähetuses, teostab järelevalvet selle kohtu esimees, kus kohtunik alaliselt töötab. Kohtu esimees võib nõuda kohtunikelt seletusi, kontrollida asjaajamist ja koguda muud vajalikku teavet. Osakonnajuhataja võib esimese astme kohtu esimehe korraldusel või omal algatusel nõuda seletusi osakonna kohtunikelt ja teistelt teenistujatelt ning koguda muud vajalikku teavet õigusemõistmise korrakohase toimimise tagamiseks. Esimese astme kohtu kohtunike üle teostab järelevalvet ka ringkonnakohtu esimees.

(11) Kui kohtunik ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut, sealhulgas ei määra õigel ajal istungit, et tagada kohtumenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul, või kui on ilmne, et kohtuniku poolt menetlustoimingu tegemiseks planeeritud aeg või muu menetluse korraldus ei taga menetluse läbiviimist mõistliku aja jooksul, otsustab kohtu esimees sellise õigusemõistmist korraldava abinõu rakendamise, mis eelduslikult võimaldab menetluse mõistliku aja jooksul lõpule viia. Kohtu esimees võib muu hulgas:

1) määrata kohtunikule menetlustoimingu tegemiseks või sõltuvalt asjaoludest menetluse lõpuleviimiseks mõistliku tähtaja;

2) anda kohtunikule menetluse läbiviimiseks ning töö ja tööaja korraldamiseks muid korralduslikke juhiseid;

3) jaotada tööjaotusplaani arvestades kohtunike vahel ümber kohtuasju;

4) erandjuhul kalduda töö jaotamisel kõrvale ka tööjaotusplaanist, eelkõige arvestades kohtuasja eripära, kohtuniku spetsialiseerumist ja kohtunike erinevat tööga koormatust.

(2) Esimese ja teise astme kohtu esimehe kohustuste täitmise üle teostab järelevalvet valdkonna eest vastutav minister. Valdkonna eest vastutav ministerkohtute nõukogu. Kohtute nõukogu võib nõuda kohtu esimehelt seletusi õigusemõistmise korrakohase toimimise ning eelarve täitmise kohta kohtus.

(3) Kinnistusosakonna, registriosakonna ja maksekäsuosakonna tegevusvaldkonnas teostab järelevalvet kohtudirektor. Tsiviilosakonna, süüteoosakonna ja eestkoste järelevalve osakonna kohtunikuabi üle teostab järelevalvet kohtu esimees.

§ 451. Kohtuasja suunamine lahendamiseks teise kohtusse kohtualluvust muutmata

(1) Maa- või halduskohtu esimehe taotlusel võivad ringkonnakohtute esimehed oma ühise otsusega suunata üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratava kohtuasja lahendamiseks teise sama astme kohtusse, kui see on vajalik õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks, eelkõige kui on ilmne, et kohtus, mille esimees taotluse esitas, ei ole õigusemõistmise korrakohast toimimist võimalik tagada käesoleva seaduse § 45 lõikes 11 sätestatud meetmetega. Maakohtust on lubatud kohtuasja suunata ainult teise maakohtusse ja halduskohtust ainult halduskohtusse. Teise kohtusse lahendamiseks suunatud kohtuasjade jaotamine toimub vastavalt teise kohtu tööjaotusplaanile, lähtudes juhuslikkuse põhimõttest.

(2) Kohtuasja alluvus ega asja arutamise koht kohtuasja teise kohtusse lahendamiseks suunamise tulemusel ei muutu. Kui teise kohtu kohtunik menetleb teise kohtusse lahendamiseks suunatud kohtuasja alluvusjärgse kohtu nimel väljaspool selle kohtu tööpiirkonda, milles asub tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud, samuti muud lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.

(3) Kohtute haldamise nõukoda võib kehtestadanõukogu kehtestab kohtuasja teise kohtusse lahendamiseks suunamise täpsemad põhimõtted.

§ 452. Maakohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku ajutine kaasamine halduskohtu koosseisu

(1) VäljasõidukohustuseMassilisest sisserändest tingitud hädaolukorras väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 154 lõike 4 või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 366 lõike 4 kohaselt laekunud teabe alusel võivad ringkonnakohtute esimehed ühise otsusega saata maakohtu või ringkonnakohtu kohtuniku tema nõusolekuta välismaalase kinnipidamise loa taotlusi ajutiselt läbi vaatama halduskohtusse, kui see on vajalik õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks. Halduskohtu koosseisu ajutiselt kaasatud kohtunik võib menetleda kõiki massilisest sisserändest tingitud hädaolukorra algusest alates Eestisse saabunud välismaalaste, sealhulgas rahvusvahelise kaitse taotlejate, kinnipidamise loa või selle pikendamise taotlusi.

(11) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal kaasatakse kohtunik halduskohtusse käesoleva seaduse §-s 384 sätestatud korras.

(2) Kui halduskohtu koosseisu ajutiselt kaasatud kohtunik menetleb kohtuasja väljaspool selle kohtu tööpiirkonda, milles asub tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud, samuti muud lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.

(3) Kohtute haldamise nõukoda võib kehtestadanõukogu kehtestab maakohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku halduskohtu koosseisu ajutise kaasamise täpsemad põhimõtted.

§ 453. Kohtuasja menetlemise jätkamine kohtuniku üleviimisel teise kohtusse

(1) Kui kohtunik viiakse üle teise sama astme maa- või halduskohtu või ringkonnakohtu kohtunikuks, menetleb ta lõpuni need kohtuasjad, mille lõpuni menetlemise määrab selle kohtu esimees, kuhu kohtunik üle viidi. Ettepaneku kohtuasja lõpuni menetlemiseks teeb selle kohtu esimees, kust kohtunik üle viidi. Kohtuasja alluvus ega asja arutamise koht ei muutu.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohtuasjade menetlemiseks võib kohtuniku töökoormust vajalikus määras vähendada selle kohtu esimees, kuhu kohtunik üle viidi.

§ 454. Tarbijakrediidi asjade lahendamine

(1) Tarbijakrediidi asi on tsiviilasi, mille hagi esemeks on võlaõigusseaduse § 402 lõike 1 tähenduses tarbijakrediidilepingust või § 402 lõike 2 tähenduses elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingust tulenev nõue.

(2) Tarbijakrediidi asja jaotamine toimub selle maakohtu kohtunike vahel ja vastavalt selle maakohtu tööjaotusplaanile, mille tsiviilvaldkonna kohtunike töökoormus on kohtute infosüsteemi andmete järgi kõige väiksem.

(3) Tarbijakrediidi asja kohtualluvus ega asja arutamise koht ei muutu, kohtunik menetleb tarbijakrediidi asja alluvusjärgse maakohtu kohtunikuna.

(4) Kui kohtunik arutab tarbijakrediidi asja maakohtus, mille tööpiirkonnas ei asu tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud, samuti muud lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.

§ 455. Vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asjade lahendamine

(1) Vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asi on haldusasi, kus lahendatakse vangistusseaduse § 2 tähenduses kinnipeetava, vangistusseaduse § 3 lõike 1 tähenduses arestialuse või vangistusseaduse § 4 lõike 1 tähenduses vahistatu kaebust vangla haldusakti või toimingu peale või vangla tekitatud kahju hüvitamiseks.

(2) Vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asja jaotamine toimub selle halduskohtu kohtunike vahel ja vastavalt selle halduskohtu tööjaotusplaanile, mille kohtunike töökoormus on kohtute infosüsteemi andmete järgi kõige väiksem.

(3) Vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asja kohtualluvus ei muutu, kohtunik menetleb vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asja alluvusjärgse halduskohtu kohtunikuna.

(4) Kui kohtunik arutab vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asja halduskohtus, mille tööpiirkonnas ei asu tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud, samuti muud lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.

§ 46. Kohtute aruandlus

(1) Esimese ja teise astme kohtud esitavad valdkonna eest vastutavale ministrile kohtuasjade kohta statistilise aruande. Aruande vormi kinnitab ja esitamise tähtaja määrab valdkonna eest vastutav ministerkohtute nõukogule aruande õigusemõistmise korrakohasest toimimisest kohtus.

(2) Kohtuhaldusteenistus esitab kohtute grupi tegevusaruande, eelarve ja oodatavate tulemuste täitmise aruande.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud aruannete vormid ja esitamise tähtajad kinnitab kohtute nõukogu.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohtute ja lõikes 2 nimetatud kohtute grupi aruanded avaldatakse kohtute veebilehel.

7. peatükk KOHTUNIKUKS NIMETAMINE

§ 47. Kohtunikule esitatavad nõuded

(1) Kohtunikuks võib nimetada Eesti Vabariigi kodaniku, kes:

1) on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22

tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni;

2) oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel;

3) on kõrgete kõlbeliste omadustega;

4) on kohtunikutööks vajalike võimete ja isiksuseomadustega.

(11)

(2) Kohtunikuks ei või nimetada isikut:

1) kes on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest;

2) kes on kohtuniku-, notari- või kohtutäituri ametist tagandatud;

3) kes on advokatuurist välja heidetud;

4) kes on avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest;

5) kes on pankrotivõlgnik;

6) kelle audiitori kutsetegevus on lõpetatud, välja arvatud lõpetamine audiitori avalduse alusel;

7) kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud, välja arvatud kutse äravõtmine patendivoliniku avalduse alusel;

8) kellelt on vandetõlgi kutse ära võetud vandetõlgi seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel.

§ 48. Kohtuniku teenistusvanus

Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär on 67 aastat, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 49. Kohtuniku ametikitsendused

(1) Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- või teadustööl. Kohtunik võib täita ka muid kohtute seaduses sätestatud ülesandeid, samuti osaleda rahvusvaheliste organisatsioonide töös ning tegeleda õigusloome ja loomingulise tegevusega. Kohtunik peab oma ametivälisest töötamisest teatama kohtu esimehele. Ametivälised tööülesanded ei tohi kahjustada kohtuniku ametikohustuste täitmist ega kohtuniku sõltumatust õigusemõistmisel.

(2) Kohtunik ei või olla:

1) Riigikogu liige ega valla- või linnavolikogu liige;

2) erakonna liige;

3) äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liigejuhatuse või nõukogu liige, välja arvatud juhul, kui tegu on tema enda või ühisvarasse kuuluva ainuosaluse või enamusosalusega äriühinguga ja see tegevus ei kahjusta õigusemõistmist, ega välismaa äriühingu filiaali juhataja;

4) pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige ega kinnisasja sundvalitseja;

5) vaidlevate poolte valitud vahekohtunik.

§ 50. Esimese astme kohtu kohtunik

(1) Maa- või halduskohtu kohtunikuks (maa- või halduskohtunikuks) võib nimetada isiku:

1) kellel on pärast käesoleva seaduse § 47 lõike 1 punktis 1 sätestatud kvalifikatsiooni omandamist vähemalt viieaastane juriidilise töö kogemus või kes on töötanud kohtunõuniku või kohtujuristina vähemalt kolm aastat ja

2) kes on sooritanud kohtunikueksami või on sellest vabastatud.

(2) Kohtunikuks kandideerija vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele hindab kohtunikueksamikomisjon.

§ 51. Ringkonnakohtu kohtunik

(1) Ringkonnakohtu kohtunikuks (ringkonnakohtunikuks) võib nimetada isiku, kes on:

1) kogenud ja tunnustatud jurist ning

2) sooritanud kohtunikueksami või on sellest vabastatud.

(2) Kohtunikuks kandideerija vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele hindab kohtunikueksamikomisjon.

§ 52. Riigikohtu kohtunik

Riigikohtu kohtunikuks (riigikohtunikuks) võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist.

§ 53. Avalik konkurss

(1) Kohtunikud nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel.

(2) Avaliku konkursi halduskohtu, maakohtu tsiviil- või süüteoosavaldkonna ning ringkonnakohtu haldus-, kriminaal- või tsiviilkolleegiumi kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab välja valdkonna eest vastutav ministerkohtute nõukogu. Konkursi Riigikohtu kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab välja Riigikohtu esimees.

(3) Konkurss vaba kohtunikukoha täitmiseks kuulutatakse välja väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avaldus esitatakse Riigikohtu esimehele ühe kuu jooksul pärast konkursiteate avaldamist.

(31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud konkursiteates märgitakse ka teenistuskoha alaline asukoht.

(4) Kui vaba kohtunikukoht täidetakse käesoleva seaduse §-s 57 või 58 sätestatud korras, siis konkurssi välja ei kuulutata.

§ 54. Kohtunikuks kandideerija isiksuseomaduste sobivuse selgitamine

(1) Kohtunikuks kandideerija isiksuseomaduste sobivust hindab kohtunikueksamikomisjon. Kohtunikueksamikomisjon arvestab kohtunikuks kandideerija isiksuseomaduste hindamisel kohtuniku ülesannete täitmiseks olulisi andmeid ning võib teha järelepärimisi.

(11) Isiksuseomaduste hindamise vormid ja kord sätestatakse kohtunikueksamikomisjoni töökorras.

(2) Kohtunikuks kandideerija peab enne kohtunikuks nimetamist läbima julgeolekukontrolli, välja arvatud juhul, kui ta omab kehtivat juurdepääsuluba täiesti salajase taseme riigisaladusele juurdepääsuks või kui ta on kandidaadiks saamise ajal ametikohal, millel on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks kõigile riigisaladuse tasemetele.

(3) Julgeolekukontrolli läbimiseks täidab kohtunikuks kandideerija riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja ankeedi ja allkirjastab nõusoleku, millega lubab julgeolekukontrolli teostaval asutusel saada julgeolekukontrolli teostamise ajal enda kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja organitelt, ning esitab need kohtunikueksamikomisjoni kaudu Kaitsepolitseiametile.

(4) Kohtunikuks kandideerija julgeolekukontrolli teostab Kaitsepolitseiamet julgeolekuasutuste seaduses ettenähtud korras.

(5) Kaitsepolitseiamet edastab julgeolekukontrolli tulemusena kogutud andmed kohtunikueksamikomisjonile kolme kuu jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide saamisest, lisades oma arvamuse, kas taotluse esitanud isik vastab riigisaladusele juurdepääsu loa saamise tingimustele.

(6) Julgeolekukontrolli käigus kogutud andmetele tuginedes võib kohtunikuks kandideerija kohtunikuks nimetada kolme aasta jooksul alates ajast, kui Kaitsepolitseiamet julgeolekukontrolli käigus kogutud teabe kohtunikueksamikomisjonile edastas. Nimetatud tähtajast hiljem võib isiku kohtunikuks nimetada pärast uue julgeolekukontrolli läbimist.

(61) Eksamikomisjon võib taotleda:

1) julgeolekukontrolli käigus kogutud andmete täpsustamist ja täiendamist;

2) käesoleva paragrahvi lõikes 6 märgitud tähtaja jooksul riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse §-s 32 nimetatud üksikute asjaolude esinemise kontrollimist.

(62) Käesoleva paragrahvi lõikes 61 nimetatud andmete täpsustamiseks, täiendamiseks ja riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse §-s 32 nimetatud asjaolu esinemise kontrollimiseks allkirjastab kohtunikuks kandideerija käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõusoleku.

(7) Kohtunikueksamikomisjon edastab oma otsuse ja käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5 nimetatud dokumendid Riigikohtu üldkogule ning teeb otsuse teatavaks eksamineeritule.

§ 541. Riigikohtu esimehe kandidaadi julgeolekukontroll

(1) Riigikohtu esimehe kandidaat peab enne Riigikohtu esimeheks nimetamist läbima julgeolekukontrolli, välja arvatud juhul, kui ta omab kehtivat juurdepääsuluba täiesti salajase taseme riigisaladusele juurdepääsuks või kui ta on kandidaadiks saamise ajal ametikohal, millel on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks kõigile riigisaladuse tasemetele.

(2) Riigikohtu esimehe kandidaadi staatuse omandab isik, kellele Vabariigi President on teinud ametisse kandideerimise ettepaneku ja kes on andnud kirjaliku nõusoleku

kandideerimiseks.

(3) Riigikohtu esimehe kandidaadi julgeolekukontrolli teostab Kaitsepolitseiamet julgeolekuasutuste seaduses ettenähtud korras.

(4) Julgeolekukontrolli läbimiseks esitab Riigikohtu esimehe kandidaat Vabariigi Presidendi Kantselei kaudu Kaitsepolitseiametile riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja täidetud ankeedi ja kirjaliku nõusoleku, millega lubatakse julgeolekukontrolli teostaval asutusel saada julgeolekukontrolli teostamise ajal tema kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja organitelt.

(5) Kaitsepolitseiamet edastab julgeolekukontrolli tulemusena kogutud andmed Vabariigi Presidendile kolme kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest, lisades oma arvamuse Riigikohtu esimehe kandidaadi vastavuse kohta riigisaladusele juurdepääsu loa saamise tingimustele.

(6) Kui Riigikohtu esimehe volitused on lõppenud ennetähtaegselt, tuleb julgeolekukontroll Riigikohtu esimehe kandidaadi suhtes teostada ühe kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest. Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni loal võib julgeolekukontrolli teostamise tähtaega pikendada ühe kuu võrra, kui esinevad riigisaladuse seaduse ja salastatud välisteabe seaduse § 33 lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolu või on ühe kuu jooksul võimalik punktis 3 või 4 nimetatud asjaolu ilmnemine.

(7) Julgeolekukontrolli käigus kogutud andmetele tuginedes võib Riigikohtu esimehe kandidaadi ametisse nimetada üheksa kuu jooksul alates ajast, kui julgeolekukontrolli teostanud asutus julgeolekukontrolli käigus kogutud teabe Vabariigi Presidendile edastas. Nimetatud tähtajast hiljem võib Riigikohtu esimehe kandidaadi ametisse nimetada pärast uue julgeolekukontrolli läbimist.

§ 55. Kohtunikuks nimetamine

(1) Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtu üldkogu kuulab enne ära selle kohtu üldkogu arvamuse, kuhu isik kandideerib.

(2) Kui vabale kohtunikukohale kandideerib mitu isikut, otsustab Riigikohtu üldkogu, kelle kohta teha Vabariigi Presidendile ettepanek kohtuniku ametisse nimetamiseks. Riigikohtu üldkogu otsus tehakse kandideerijale teatavaks.

(3) Vabariigi Presidendi poolt ametisse nimetatud esimese ja teise astme kohtuniku määrab kohtu teenistusse Riigikohtu üldkogu. Esimese astme kohtuniku teenistusse määramisel määrab Riigikohtu üldkogu ka kohtumaja, mis saab kohtuniku alaliseks teenistuskohaks.

(31) Esimese astme kohtu teenistuses olev kohtunik viiakse üle teise astme kohtu kohtunikuks Riigikohtu üldkogu otsusega. Kohtuniku volitused teise astme kohtus algavad Riigikohtu üldkogu otsuses märgitud kuupäevast.

(4) Riigikohtu kohtuniku nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu esimees kuulab enne ära Riigikohtu üldkogu ja kohtute haldamise nõukojanõukogu arvamuse kandideerija kohta.

(5) Esimese astme kohtuniku nimetamisel teise astme kohtunikuks ei maksta talle tema kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse eest hüvitist ning puhkuse arvestus jätkub teise astme kohtus.

§ 56. Kohtunikuvanne

(1) Ametisse nimetamisel annab kohtunik järgmise vande: «Tõotan jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Tõotan mõista õigust oma südametunnistuse järgi kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega.»

(2) Riigikohtunikud annavad vande Riigikogu ees ja ülejäänud kohtunikud Vabariigi Presidendi ees.

(3) Kohtunikuvande tekst säilitatakse kohtuniku isikutoimikus Riigikohtus.

§ 57. Kohtuniku üleviimine

(1) Riigikohtu üldkogu võib kohtuniku tema nõusolekul ja valdkonna eest vastutava ministrikohtute nõukogu ettepanekul määrata kohtunikuametisse teise sama astme või madalama astme kohtusse. Esimese astme kohtuniku võib kohtu esimees määrata tema nõusolekul alaliselt teenistusse teise kohtumajja, kuulanud ära kohtu üldkogueestseisuse arvamuse.

(11) Kui kohtu esimehe vaba ametikoht täidetakse käesoleva seaduse §-des 12, 20 ja 24 sätestatud korras, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõiget 1. Kohtuniku üleviimise vormistab valdkonna eest vastutav minister käskkirjakohtute nõukogu otsusega.

(2)

(3) Kohtuniku üleviimisel teise sama astme või madalama astme kohtusse, välja arvatud Riigikohtu kohtuniku üleviimisel madalama astme kohtusse, ei maksta talle tema kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse eest hüvitist ning puhkuse arvestus jätkub kohtus, kuhu kohtunik üle viidi.

§ 58. Kohtuniku töötamine riigiteenistuses ja avalik-õiguslikus ülikoolis ning nimetamine riigi peaprokuröriks

§ 581. Kohtuniku töötamine rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis või Euroopa Prokuratuuris ja osalemine eksperdina rahvusvahelisel tsiviilmissioonil

§ 582. Kohtuniku teenistuslähetus

Kohtuniku teenistuslähetusse saatmise korral kohaldatakse käesolevas seaduses reguleerimata osas avaliku teenistuse seaduse § 44.

§ 583. Kohtuniku menetluslähetus

(1) Kohtu esimees võib lähetada kohtuniku tema nõusolekul ja teise kohtu esimehe taotlusel arutama kohtuasju teise sama või madalama astme kohtusse, kui see on vajalik korrakohase õigusemõistmise tagamiseks. Kohtunikul säilivad lähetuse ajal õigusemõistmise volitused ka kohtus, mille tööpiirkonnas asub tema alaline teenistuskoht.

(2) Kui kohtunik arutab asja kohtus, mille tööpiirkonnas ei asu tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud, samuti muud lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.

§ 584. Kohtuniku töötamine väljaspool kohut

(1) Kohtuniku võib tema soovil ja kohtu esimehe nõusolekul tähtajaliselt üle viia juriidilisele tööle riigi ametiasutuses või avalik-õigusliku ülikooli õigusteaduse õppejõuks. Kohtuniku võib nimetada riigi peaprokuröriks, õiguskantsleriks või riigikontrolöriks.

(2) Kohtunik võib kohtu esimehe nõusolekul töötada tähtajaliselt juriidilisel tööl rahvusvahelises organisatsioonis või Euroopa Liidu liikmesriigi avalik-õigusliku ülikooli õigusteaduse õppejõuna. Kohtunik võib olla valitud või nimetatud ametikohale rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis või, Euroopa prokuröri või delegaatprokuröri ametikohale.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras väljaspool kohut töötamise korral peatuvad kohtuniku volitused, kuid säilivad kohtuniku muud tagatised.

(4) Kohtuniku üleviimisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tööle säilib kohtuniku ametipalk. Kui palk käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud töö eest on kõrgem

kohtuniku ametipalgast, makstakse kohtunikule kõrgemat palka.

(5) Kohtunik võib väljaspool kohut töötamise tähtaja jooksul või selle lõppedes pöörduda tagasi maakohtu tsiviil- või süüteoosakondasüüteovaldkonda, halduskohtusse või ringkonnakohtu või Riigikohtu kolleegiumi, teatades sellest vastava kohtu esimehele vähemalt kaks kuud ette.

(6) Kohtuniku tagasipöördumise järel võib kohtunike arv vastavas kohtus olla ajutiselt, kuni halduskohtus või käesoleva paragrahviäesoleva seaduse § 11 lõikes 1 § 19 lõikes 2, § 23 lõikes 51 nimetatud osakonnas või kolleegiumis kohtunikukoha vabanemiseni, suurem käesoleva seaduse kohtunike üldarv olla suurem kuni maa-§,- de 11, 19 ja 23 alusel ning § 25 lõikes 3 nimetatud arvust haldus- või ringkonnakohtus kohtunikukoha vabanemiseni ning seaduse § 25 lõikes 3 nimetatud kohtunike arv olla suurem kuni Riigikohtus kohtunikukoha vabanemiseni.

§ 59. Kohtuniku teenistusleht

(1) Kohtuniku kohta peetakse teenistuslehte, milles märgitakse:

1) kohtuniku nimi ja isikukood;

2) sünniaeg ja -koht;

3)

4)

5) andmed õigushariduse ja akadeemilise kraadi kohta;

6) ametivande andmise kuupäev;

7) teenistuskäik;

8)

9) distsiplinaarkolleegiumi otsused ja karistuse kustutamise aeg.

(2) Kohtuniku teenistuslehe pidamist korraldab Riigikohtu esimees.

(3)

(4) Teenistusest lahkuvale kohtunikule antakse tema soovil teenistuslehe ärakiri.

§ 60. Kohtuniku isikutoimik

(1) Kohtuniku kohta peetakse isikutoimikut, kuhu võetakse:

1) õigusharidust ja akadeemilist kraadi tõendava dokumendi ärakiri;

2) kohtunikueksamikomisjoni otsus;

3) isikutunnistuse ärakiri;

4) kohtunikuks nimetamise otsus;

41) tagasisidevestluse kokkuvõte koos kohtuniku arvamusega tagasiside kohta;

5) distsiplinaarkolleegiumi otsused;

6) kohtunikuametist vabastamise või tagandamise otsus.

(2) Isikutoimikusse võib lisada muid kohtuniku kutsetegevust kajastavaid dokumente.

(3) Kohtuniku isikutoimiku pidamist korraldab Riigikohtu esimeesRiigikohus.

(4)

8. peatükk KOHTUNIKUEKSAM

§ 61.

§ 65.

§ 66. Kohtunikueksam

(1) Kohtunikueksamiga hinnatakse kohtunikuks kandideerija õigusalaseid teadmisi ja oskust neid kasutada.

(2) Kohtunikueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast.

(3) Kohtunikueksam korraldatakse vajaduse järgi, kuid vähemalt üks kord aastas. Kohtunikueksami aja ja koha määrab kohtunikueksamikomisjon.

(4) Kohtunikueksami täpsem korraldus sätestatakse kohtunikueksamikomisjoni töökorras.

(5) Kohtunikueksami tulemus kehtib viis aastat sooritamisest arvates.

(6) Kohtunikueksami sooritamisest on vabastatud isik, kes on töötanud vähemalt kolm aastat vandeadvokaadi või prokurörina, välja arvatud abiprokurörina, ja kandideerib kohtunikuks kolme aasta jooksul pärast vandeadvokaadi või prokurörina tegutsemise lõpetamist. Kohtunikueksamikomisjon võib kohtunikueksamist vabastada ka muul ameti- või töökohal töötanud isiku, kui ameti- või töökoha keerukus ja vastutus vastavad kohtuniku ametikoha keerukusele ja vastutusele.

§ 67. Korduseksam

(1) Kui kohtunikuks kandideerijal jääb kohtunikueksam sooritamata, võib ta selle uuesti teha kuue kuu möödudes arvates sooritamata jäänud kohtunikueksamist.

(2) Kolmandat või enamat korda võib kohtunikueksamit teha kolme aasta möödudes arvates viimasest sooritamata jäänud kohtunikueksamist.

§ 68. Eksamitulemuste hindamine

§ 69. Kohtunikueksamikomisjon

(1) Kohtunikueksamikomisjon moodustatakse 16-liikmelisena kolmeks aastaks.

(2) Kohtunikueksamikomisjoni kuuluvad kohtunike täiskogu valitud neli esimese ja neli teise astme kohtu kohtunikku, Riigikohtu üldkogu valitud neli riigikohtunikku, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna nõukogu määratud õigusteadlane, valdkonna eest vastutava ministri määratud Justiits- ja Digiministeeriumi esindaja, advokatuuri juhatuse määratud vandeadvokaat ja riigi peaprokuröri määratud riigiprokurör. Kohtunikueksamikomisjon valib oma liikmete hulgast esimehe.

(3) Kohtunikueksamikomisjoni esimees moodustab komisjoni pädevuses olevate küsimuste lahendamiseks vähemalt viieliikmelised komisjonikoosseisud, milles on vähemalt kolm kohtunikku. Koosseisude moodustamise põhimõtted kehtestatakse kohtunikueksamikomisjoni töökorras.

(31) Kohtunikueksamikomisjoni otsuse peale võib isik, keda see puudutab, esitada Riigikohtu üldkogule kaebuse 14 päeva jooksul arvates päevast, millal ta otsuse kätte sai.

(4) Kohtunikueksamikomisjoni töökorra kinnitab kohtunikueksamikomisjon.

(5) Kohtunikueksamikomisjoni tehnilise teenindamise tagab Riigikohus.

9. peatükk KOHTUNIKU KOHUSTUSED

§ 70. Üldkohustused

(1) Kohtunik täidab oma ametikohustusi erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgib teenistushuve ka väljaspool teenistust.

(2) Kohtunik käitub laitmatult nii teenistuses kui ka väljaspool seda, hoidudes tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet.

(3) Kohtunik lähtub teenistuskohustuste täitmisel avaliku teenistuse seaduse §-dest 55 ja 56, § 58 lõikest 1 ja §-st 59.

§ 71. Vaikimiskohustus

(1) Kohtunik ei või avaldada andmeid, mis on talle teatavaks saanud kinniseks kuulutatud kohtuistungil.

(2) Kohtunik võib avaldada asjaolusid, mille suhtes kehtib vaikimiskohustus, üksnes Riigikohtu üldkogu loal kohtumenetluses või kriminaalasja kohtueelses menetluses.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loa saamiseks võivad Riigikohtu üldkogu poole pöörduda asja menetlev kohus või uurimisasutus ning vaikimiskohustusega seotud kohtunik.

(4) Kohtuniku vaikimiskohustus on tähtajatu ja kehtib ka pärast teenistussuhte lõppemist.

§ 72. Nõupidamissaladuse hoidmise kohustus

(1) Kohtunik ei või avaldada kohtulahendi tegemisel toimunud arutlusi.

(2) Nõupidamissaladuse hoidmise kohustus on tähtajatu ja kehtib ka pärast teenistussuhte lõppemist.

§ 73. Juhendamiskohustus

(1) Kohtunik peab juhendama alla kolmeaastase staažiga esimese astme kohtunikke ja kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjaid. Kohtuniku juhendaja määrab kohtuniku ametisse asumisel üheks aastaks kohtu esimees. Kohtunikul ei või korraga olla üle kahe juhendatava.

(2) Alla kolmeaastase staažiga kohtunikku juhendav kohtunik esitab kord kvartalis kuni juhendamisaja lõpuni kohtu esimehele aruande juhendatava kohtuniku kohta, hinnates tema sobivust kohtunikuametisse ja menetluse juhtimise oskuste arengut, ning vajaduse korral esitab muid andmeid.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aruande vormi kehtestab kohtunikueksamikomisjon.

§ 74. Enesetäiendamine

(1) Kohtunik peab oma erialateadmisi ja -oskusi pidevalt täiendama ning osalema koolituses.

(2) Ametisse asuv esimese ja teise astme kohtunik peab koolitusnõukogu määratud ajal läbima koolitusnõukogu kinnitatud ametioskuste koolitusprogrammi.

§ 741. Kohtuniku tagasisidevestlus

(1) Kohtunikule tagasiside andmine toimub kohtuniku vestlusel kõrgema astme kohtu kohtunikuga, et toetada kohtunikku tema erialateadmiste ja -oskuste täiendamisel.

(2) Ettepaneku tagasisidevestluse pidamiseks kõrgema astme kohtu kolleegiumi esimehele võib esitada:

1) Riigikohtu esimees esimese ja teise astme kohtu kohtuniku suhtes;

2) ringkonnakohtu esimees oma tööpiirkonna esimese astme kohtuniku suhtes;

3) esimese või teise astme kohtu esimees sama kohtu kohtuniku suhtes.

(3) Kõrgema astme kohtu kolleegiumi esimees võib kutsuda kohtuniku tagasisidevestluse ka enda algatusel.

(4) Tagasisidevestlusele kutsutud kohtuniku osalemine vestlusel on kohustuslik.

(5) Tagasisidevestlusest koostatakse kokkuvõte, mille kohta võib kohtunik, kellele tagasiside anti, esitada arvamuse.

(6) Kohtute nõukogu kehtestab kohtuniku tagasiside andmise täpsemad põhimõtted.

10. peatükk KOHTUNIKU SOTSIAALTAGATISED

§ 75. Kohtuniku ametipalk

(1) Kohtuniku ametipalk määratakse kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega.

(2) Alla kolmeaastase staažiga esimese astme kohtuniku ametipalk esimesel kuuel kuul arvates ametisse asumisest on 90% kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega määratud ametipalgast.

(3) Kohtuniku, kolleegiumi esimehe ja osakonnajuhataja ametipalk ning lisatasu makstakse välja kohtu esimehe käskkirja alusel. Kohtu esimehe ametipalk ja lisatasu makstakse välja valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ametnikukohtuhaldusteenistuse direktori käskkirja alusel.

§ 76. Kohtuniku lisatasud

(1) Esimese ja teise astme kohtu esimehele makstakse lisatasu esimehe ülesannete täitmise eest:

1) 25% tema ametipalgast, kui kohtunike arv kohtus on kuni 29;

2) 35% tema ametipalgast, kui kohtunike arv kohtus on 30–44;

3) 45% tema ametipalgast, kui kohtunike arv kohtus on üle 44 kohtuniku.

(11) Viru Maakohtu esimehele makstakse lisatasu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kahekordses määras.

(2) Riigikohtu ja ringkonnakohtu kolleegiumi esimehele makstakse kolleegiumi esimehe ülesannete täitmise eest lisatasu 15% tema ametipalgast.

(3)

(31)

(32) Kohtu esimees määrab maakohtu tsiviilosakonna, süüteoosakonna ja eestkoste järelevalve osakonna juhatajale lisatasu 15% tema ametipalgast.

(4) Kohtunikku ja katseajal kohtunikuabi juhendavale kohtunikule makstakse juhendamise ajal iga juhendatava eest lisatasu 5% ametipalgast.

(5) Kohtunikule, kes täidab Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega seonduvaid teenistusülesandeid Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisperioodil, makstakse lisatasu.

(6) Kohtunikul, kes täidab tööülesandeid rahvusvahelise institutsiooni juures või kes osaleb eksperdina rahvusvahelises koostööprogrammis või muus rahvusvahelises koostöövormis, on õigus saada selle eest tasu.

(7) Esimese astme kohtunikule makstakse lisatasu riigipühal ja nädalavahetusel valves oldud aja eest. Valveaja kestuseks loetakse kogu valveaja pikkus tundides. Lisatasu suurus ühe valveaja tunni eest on 10% kohtuniku töötunni tasust.

(8) Valveaja eest makstava lisatasu arvestamise korra ja valveaja eest lisatasu maksmiseks ettenähtud kohtunike arvu kehtestab kooskõlastatult kohtute haldamise nõukojaga valdkonna eest vastutav minister määrusegahtute nõukogu.

§ 761. Riigikohtu esimehe esinduskulud

Riigikohtu esimehele makstakse igakuiselt 20% ametipalgast esinduskuludeks.

§ 77.

§ 81.

§ 82. Pensioni suuruse muutmine

(1) Kohtunikupension arvutatakse ümber, kui muutub ametikoha palk, mille järgi kohtunikupension on arvutatud.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul arvutatakse pension ümber kohtuniku ametipalga muutumise ajast alates.

§ 83. Hüvitis kohtuniku surma ja töövõime vähenemise korral

Kui kohtunik hukkub või sureb või kohtuniku töövõime väheneb seoses kohtuniku ametiülesannete täitmisega, maksab riik hüvitist avaliku teenistuse seaduse § 49 alusel ja korras.

§ 84. Kohtuniku puhkus

(1) Kohtunikul on õigus saada iga-aastast puhkust.

(2) Kohtuniku põhipuhkus on 35 kalendripäeva. Kohtunikule antakse lisapuhkust kokku kuni seitse kalendripäeva kohtunikuna töötamise aja eest järgmiselt:

1) kaks kalendripäeva viieaastase kohtunikustaaži täitumisel;

2) neli kalendripäeva kümneaastase kohtunikustaaži täitumisel;

3) seitse kalendripäeva viieteistkümneaastase kohtunikustaaži täitumisel.

(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud lisapuhkusele kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 68–71 põhipuhkuse kohta sätestatut.

(3)

(4) Kohtunike puhkuste ajakava kinnitab kohtu esimees.

(5) Kuni üheaastast erakorralist tasuta puhkust võib kohtunikule anda Riigikohtu esimees selle kohtu üldkogueestseisuse nõusolekul, kus kohtunik töötab.

(6) Käesolevas paragrahvis reguleerimata osas kohaldatakse avaliku teenistuse seaduse § 43 lõikeid 1, 3 ja 4 ning § 48.

§ 85. Kohtuniku ametiriietus

(1) Kohtuistungil kannab kohtunik ametiriietusena talaari.

(2) Talaari annab riik kohtunikule tasuta.

(3) Talaari kirjelduse kinnitab valdkonna eest vastutav ministerkohtute nõukogu.

§ 86. Muud sotsiaaltagatised

(1) Kohtu likvideerimise või kohtumaja sulgemise või kohtunike arvu vähendamise tõttu ametist vabastatud kohtunikule makstakse hüvitisena viimase ametikoha kuue kuu ametipalk.

(2) Hüvitist ei maksta kohtu esimehele, kes pärast kohtu esimehe ametikohalt vabastamist jätkab töötamist kohtunikuna.

(3) Kui kõrgema astme kohtu kohtunik nimetatakse tema nõusolekul kohtu likvideerimise või kohtunike arvu vähendamise tõttu madalama astme kohtu kohtunikuks, säilib tal ühe aasta jooksul eelmise ametikoha ametipalk koos lisatasudega.

(4)

11. peatükk KOHTUNIKU DISTSIPLINAARVASTUTUS

§ 87. Distsiplinaarkaristuse määramise alus

(1) Kohtunikule võib distsiplinaarsüüteo eest määrata distsiplinaarkaristuse.

(2) Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, mis seisneb ametikohustuse täitmata jätmises või mittekohases täitmises. Distsiplinaarsüütegu on ka kohtuniku vääritu tegu.

§ 88. Distsiplinaarkaristused

(1) Distsiplinaarkaristused on:

1) noomitus;

2) rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses;

3) ametipalga vähendamine;

4) ametist tagandamine.

(2) Kui pensionil olev kohtunik ei täida vaikimiskohustust või nõupidamissaladuse hoidmise kohustust, võib distsiplinaarkaristusena vähendada tema kohtunikupensioni kuni 25%. Pensioni ei või vähendada kauemaks kui üheks aastaks.

(3) Ühe ja sama süüteo eest võib kohtunikule määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse. Sama teo eest määratud kriminaalkaristus või karistus väärteo eest ei välista distsiplinaarkaristuse määramist.

(4) Distsiplinaarkaristust määrates tuleb arvestada distsiplinaarsüüteo laadi, raskust ja tagajärgi ning kohtuniku isiksuseomadusi ja muid süüteo asjaolusid.

(5) Kohtunikule määratud distsiplinaarkaristus kantakse tema teenistuslehele.

(6) Distsiplinaarkaristus kustub, kui kohtunik poleei ole kolme aasta jooksul pärast distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumist toime pannud uut süütegu. Kolleegium võib karistuse kustutada ka ennetähtaegselt.

§ 89. Ametipalga vähendamine

Distsiplinaarkaristusena võib vähendada kohtuniku ametipalka kuni 30%. Ametipalka ei või vähendada kauemaks kui üheks aastaks.

§ 90. Distsiplinaarsüüteo aegumine

(1) Distsiplinaarmenetlust ei algatata, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud kaks aastat või avastamisest kuus kuud.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaeg peatub:

1) kohtuniku teo suhtes alustatud kriminaalmenetluse lõppemiseni;

2) kohtuniku ajutise töövõimetuse ja puhkuse ajaks.

§ 91. Distsiplinaarmenetluse algatamine

(1) Distsiplinaarmenetlus algatatakse, kui ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Distsiplinaarmenetlus algatatakse distsiplinaarsüüdistuse koostamisega.

(2) Distsiplinaarmenetluse algatamise õigus on:

1) Riigikohtu esimehel kõigi kohtunike suhtes;

2) õiguskantsleril kõigi kohtunike suhtes;

3) ringkonnakohtu esimehel oma tööpiirkonna esimese astme kohtu kohtunike suhtes;

4) kohtu esimehel sama kohtu kohtunike suhtes;

5) Riigikohtu üldkogul Riigikohtu esimehe suhtes.

(3) Distsiplinaarmenetluse algataja võib koguda distsiplinaarasja lahendamiseks vajalikke tõendeid ja nõuda seletusi.

§ 92. Distsiplinaarsüüdistus

(1) Distsiplinaarsüüdistus on kirjalik dokument, milles märgitakse:

1) süüdistatava nimi ning ametikoht;

2) süüteo kirjeldus ja toimepanemise aeg;

3) süüteo toimepanemist kinnitavad tõendid;

4) distsiplinaarmenetluse algataja nimi ning süüdistuse koostamise aeg ja koht.

(2) Distsiplinaarmenetluse algataja edastab distsiplinaarsüüdistuse ja selle kohta käiva materjali distsiplinaarkolleegiumile, kes teatab sellest viivitamata kohtunikule, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus on algatatud.

(3) Kohtunikule, kelle vastu distsiplinaarmenetlus on algatatud, antakse distsiplinaarsüüdistus kätte vähemalt kümme päeva enne distsiplinaarkolleegiumi istungit. Kohtunikul või tema esindajal on õigus tutvuda distsiplinaarasja materjalidega.

§ 93. Distsiplinaarkolleegium

(1) Kohtunike distsiplinaarasjade lahendamiseks on Riigikohtu juures distsiplinaarkolleegium, kuhu kuulub viis riigikohtunikku, viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtu kohtunikku.

(2) Distsiplinaarkolleegiumi esimehe ja teised riigikohtunikest liikmed nimetab Riigikohtu üldkogu kolmeks aastaks.

(3) Distsiplinaarkolleegiumi riigikohtunikest liikmete asendamise kord nähakse ette Riigikohtu kodukorras.

(4) Kodukorra kohaselt kaasab Riigikohus distsiplinaarasjade lahendamisse käesoleva seaduse § 38 lõike 3 punkti 4 alusel valitud esimese ja teise astme kohtu kohtunikke.

(5) Distsiplinaarkolleegiumi esimees moodustab kohtuniku distsiplinaarasja lahendamiseks viieliikmelise kohtukoosseisu kolmest distsiplinaarkolleegiumi riigikohtunikust liikmest, ühest ringkonnakohtunikust ja ühest esimese astme kohtu kohtunikust.

§ 94. Distsiplinaarasja arutamine

(1) Kohtuniku distsiplinaarsüütegu arutab ja distsiplinaarkaristuse määrab Riigikohtu juures asuv distsiplinaarkolleegium.

(2) Distsiplinaarkolleegium arutab distsiplinaarasja kohtuistungil viieliikmelises kohtukoosseisus.

(3) Distsiplinaarasja arutamisel on eesistuja distsiplinaarkolleegiumi esimees. Kui distsiplinaarkolleegiumi esimees asja arutamisel ei osale, nimetab ta eesistujaks kolleegiumi liikme.

§ 95. Ajutine teenistusest kõrvaldamine

(1) Distsiplinaarkolleegium võib kohtuniku distsiplinaarasja menetlemise ajaks teenistusest kõrvaldada oma määrusega, millest teatab viivitamatult kohtunikule ja kohtu esimehele. Teenistusest kõrvaldamist otsustades arvestab kolleegium selle distsiplinaarsüüteo laadi ja raskust, milles kohtunikku süüdistatakse.

(2) Distsiplinaarkolleegium võib kohtuniku distsiplinaarmenetluse algatamise otsustamiseni ajutiselt teenistusest kõrvaldada, kui kohtunikuga seonduvad asjaolud, mis oluliselt kahjustavad kohtu mainet. Kui selgub, et kohtuniku suhtes distsiplinaarasja algatamiseks alust ei ole, asub kohtunik distsiplinaarkolleegiumi otsusel teenistusse.

(3) Kohtuniku teenistusest kõrvaldamise võib distsiplinaarkolleegium otsustada kohtuistungit pidamata.

(4) Kui distsiplinaarkolleegium kõrvaldab kohtuniku distsiplinaarasja menetlemise ajaks teenistusest, võib ta kohtuniku palka samaks ajaks vähendada. Palka ei või

vähendada rohkem kui poole võrra.

(5) Kohtu esimees võib ajutiselt teenistusest kõrvaldatud kohtunikule panna õigusemõistmiseväliseid ülesandeid.

(6) Määruse peale, millega on kohtunik ajutiselt teenistusest kõrvaldatud või millega on tema palka vähendatud, võib kohtunik esitada kaebuse Riigikohtu üldkogule määrusest teada saamisest alates kümne päeva jooksul.

§ 96. Distsiplinaarkolleegiumi istung

(1) Distsiplinaarkolleegiumi istungile kutsutakse kohtunik, kelle distsiplinaarasja arutatakse. Kohtunikul võib olla esindaja. Vajaduse korral võidakse istungile kutsuda tunnistajaid ja teisi isikuid.

(2) Distsiplinaarkolleegiumi istungil teeb eesistuja asjast ettekande, milles tutvustab distsiplinaarsüüdistust.

(3) Kohtunik, kellele distsiplinaarsüüdistus on esitatud, annab asja kohta seletuse ning kuulatakse ära istungile ilmunud tunnistajate ja teiste isikute seletused. Distsiplinaarkolleegiumi liikmed võivad kohtunikku, kellele süüdistus on esitatud, ning tunnistajaid ja teisi istungile kutsutud isikuid küsitleda.

(4) Kohtunikul, kelle distsiplinaarasja menetletakse, on õigus avaldada pärast tõendite uurimist asja kohta oma arvamus.

(5) Distsiplinaarkolleegiumi istung protokollitakse.

§ 97. Distsiplinaarkolleegiumi otsus

(1) Kui kohtuniku süü on tõendatud, teeb distsiplinaarkolleegium otsuse, millega mõistab kohtuniku distsiplinaarsüüteo toimepanemises süüdi ja määrab distsiplinaarkaristuse.

(2) Kui kohtunik ei ole distsiplinaarsüütegu toime pannud, teeb distsiplinaarkolleegium otsuse, millega mõistab kohtuniku distsiplinaarsüüdistuses õigeks.

(3) Kohtunik, kellele on distsiplinaarkaristus määratud, võib esitada Riigikohtu üldkogule kaebuse otsuse kuulutamisest alates 30 päeva jooksul.

(31) Riigikohtu üldkogu võib distsiplinaarkolleegiumi otsuse:

1) jätta muutmata;

2) muuta ja mõista kohtuniku süüdi kergema distsiplinaarsüüteo toimepanemises ning kergendada määratud distsiplinaarkaristust;

3) jätta sisuliselt muutmata ja kergendada määratud distsiplinaarkaristust;

4) tühistada ja kohtuniku õigeks mõista.

(4) Kolleegiumi otsus jõustub pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja möödumist, kui kohtunik pole esitanud kaebust Riigikohtu üldkogule. Riigikohtu üldkogule edasikaevatud distsiplinaarkolleegiumi otsus jõustub Riigikohtu üldkogu otsusena selle kuulutamisel.

§ 98. Vähendatud palgaosa hüvitamine

(1) Kui kohtunik mõistetakse distsiplinaarsüüdistuses õigeks, makstakse ajutise teenistusest kõrvaldamise tõttu vähendatud palgaosa ning seadusest tulenev intress kohtunikule välja.

(2) Kui distsiplinaarkolleegium mõistab kohtuniku süüdi sellise distsiplinaarsüüteo toimepanemises, mis on oluliselt kergem teost, milles süüdistatuna kohtunik oli ajutiselt teenistusest kõrvaldatud, võib kolleegium otsustada, et vähendatud palgaosa tuleb kohtunikule osaliselt või täielikult hüvitada.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud alustel tuleb vähendatud palgaosa kohtunikule välja maksta distsiplinaarmenetluse lõpetamisest või distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul.

12. peatükk KOHTUNIKU AMETIST VABASTAMINE JA TAGANDAMINE

§ 99. Kohtuniku ametist vabastamine

(1) Kohtunik vabastatakse ametist:

1) kohtuniku enda soovil;

2) vanuse tõttu;

3) ametisse sobimatuse tõttu – kolme aasta jooksul pärast ametissenimetamist;

4) tervise tõttu, mis takistab kohtunikuna töötada;

5) kohtu likvideerimise või kohtumaja sulgemise või kohtunike arvu vähendamise korral;

6) kui on lõppenud väljaspool kohut töötamise tähtaeg ja kohtunik ei ole esitanud käesoleva seaduse § 584 lõikes 5 nimetatud tagasipöördumise teadet;

7) kui kohtunik nimetatakse või valitakse teenistus- või ametikohale, mis ei ole kooskõlas kohtuniku ametikitsendustega;

8) kui ilmneb asjaolu, mis seaduse kohaselt välistab isiku kohtunikuks nimetamise.

(11) Kohtunikku ei vabastata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1 ja 3 alusel ametist tema suhtes läbiviidava distsiplinaarmenetluse kestel.

(12) Kohtuniku teenistussuhe lõpeb tema surma korral.

(13) Ametist vabastamiseks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel esitab kohtunik avalduse vähemalt üheksa kuud enne soovitud vabastamise päeva. Kohtuniku avalduse alusel ja mõjuval põhjusel võib Riigikohtu esimees teha Vabariigi Presidendile või Riigikohtu üldkogule ettepaneku vabastada kohtunik ametist varem kui üheksa kuud pärast avalduse esitamist.

(2) Esimese ja teise astme kohtuniku vabastab ametist Vabariigi President Riigikohtu esimehe ettepanekul.

(3) Riigikohtu esimehe vabastab ametist Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul, välja arvatud käesoleva seaduse § 27 lõikes 6 sätestatud juhul. Riigikohtu liikmed vabastab ametist Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud juhtudel, kui Riigikohtu liikmed vabastab ametist Riigikohtu üldkogu Riigikohtu esimehe ettepanekul.

§ 991. Ametist vabastamine vanuse tõttu

(1) Kohtunik vabastatakse ametist 68-aastaseks saamisel, kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3kes 2 sätestatud korras ei tõsteta kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära.

(2) Riigikohtu üldkogu võib kohtute haldamise nõukoja janõukogu ning kohtuniku nõusolekul ningja kohtu esimehe ettepanekul erandjuhul tõstatõsta õigusemõistmise korrakohase toimimise tagamiseks kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära kuni kahe aasta kaupa, kuid mitte rohkem kui kokku neli aastat. Riigikohtu üldkogu otsus võetakse vastu kohalolevate riigikohtunike kahekolmandikulise häälteenamusega salajasel hääletamisel.

(3) Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära võib tõsta juhul, kui selleks on õigusemõistmise korrakohase toimimise seisukohast kaalukas avalik huvi.

(4) Teenistusvanuse ülemmäära tõstmine kehtib üksnes selle kohtuniku suhtes, kelle teenistusvanuse ülemmäära tõsteti.

(5) Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmise korral vabastatakseloetakse kohtunik ametist vabastatuks tõstetud teenistusvanuse ülemmäära saabumisel.

(6) Riigikohtu üldkogu võib kohtuniku nõusolekul ning kohtu esimehe ettepanekul pikendada enda soovil või vanuse tõttu ametist vabastatud kohtuniku volitusi, kui see on vajalik talle jagatud kohtuasjade lõpuni menetlemiseks. Sellisel juhul ei kaota kohtunik õigust käesoleva seaduse §-s 1322 või 1323 sätestatud kohtunikupensionile ning talle makstakse lisaks 25% kohtuniku ametipalgast. Volituste tähtaja määrab kohtu esimehe ettepanekul Riigikohtu üldkogu. Kohtuniku volitusi võib pikendada kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teenistusvanuse viimase ülemmäära saabumiseni. Kui kohtuniku volitusi pikendatakse käesolevas lõikes sätestatud korras, võib kohtunike arv kohtus olla suurem käesoleva seaduse §-de 11, 19 ja 23 alusel määratust.

§ 100. Ametist vabastamine sobimatuse tõttu

(1) Ametisse sobimatuse tõttu võib kohtuniku ametist vabastada üksnes kolme aasta jooksul ametisse nimetamisest, kui kohtunik on tunnistatud ametisse sobimatuks Riigikohtu üldkogu otsusega. Kui kohtunik viibis esimese kolme aasta jooksul teenistusest eemal rohkem kui kuus kuud, pikeneb ametisse sobimatuse tõttu kohtunikuametist vabastamise aeg eemal oldud aja võrra.

(2) Kohtu esimees esitab kohtunikueksamikomisjonile üks kord aastas arvamuse ja käesoleva seaduse § 73 lõikes 2 nimetatud aruande kohtus töötava alla kolmeaastase ametistaažiga kohtuniku kohta. Arvamuse esitamise vormi kehtestab kohtunikueksamikomisjon.

(3) Kohtuniku ametisse sobivuse hindamisel arvestab Riigikohtu üldkogu distsiplinaarasja algatamiseks õigustatud isiku või organi ettepanekut, kohtunikueksamikomisjoni arvamust ja kohtuniku tööd iseloomustavaid muid andmeid.

(4) Kohtunikueksamikomisjon viib läbi istungi, kus kuulatakse ära kohtunik, kelle sobivust hinnatakse.

(5) Vähemalt kümme päeva enne kohtuniku mittesobivuse arutamist Riigikohtu üldkogu istungil esitatakse kohtunikule, kelle sobivust ametisse hinnatakse, distsiplinaarasja algatamiseks õigustatud isiku või organi põhistatud ettepanek tema ametist vabastamiseks ja kohtunikueksamikomisjoni arvamus ning võimaldatakse tal tutvuda kogutud materjaliga.

§ 1001. Kohtuniku ajutine teenistusest kõrvaldamine kriminaalmenetluse ajaks

(1) Kui Riigikogu annab oma otsusega nõusoleku Riigikohtu esimehe või riigikohtuniku kohta süüdistusakti koostamiseks, kõrvaldatakse Riigikohtu esimees või riigikohtunik ajutiselt teenistusest kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja tema ametipalka vähendatakse 50%.

(2) Kui Vabariigi President annab nõusoleku kohtuniku kohta süüdistusakti koostamiseks, kõrvaldatakse kohtunik ajutiselt teenistusest kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja tema ametipalka vähendatakse 50%.

(3) Kui ajutiselt teenistusest kõrvaldatud kohtunik mõistetakse õigeks või kriminaalmenetlus lõpetatakse, hüvitatakse kohtunikule ajutise teenistusest kõrvaldamise tõttu vähendatud palgaosa.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud alustel tuleb hüvitamisele kuuluv palgaosa kohtunikule välja maksta kriminaalmenetluse lõpetamisest või kriminaalasjas otsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul.

§ 101. Kohtuniku ametist tagandamine

Kohtunik, kelle suhtes on kriminaalasjas jõustunud süüdimõistev kohtuotsus või Riigikohtu juures asuva distsiplinaarkolleegiumi otsus ametist tagandamiseks, loetakse tagandatuks otsuse jõustumise päevast.

13. peatükk

RAHVAKOHTUNIK

§ 102. Rahvakohtuniku osalemine õigusemõistmises

(1) Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maakohtus kohtumenetluse seadustes sätestatud alustel ja korras.

(2) Õigusemõistmisel on rahvakohtunikul võrdsed õigused kohtunikuga.

§ 103. Rahvakohtunikule esitatavad nõuded

(1) Rahvakohtunikuks võib nimetada 25–70-aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kelle elukoht on Eestis ja kes oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel ning on rahvakohtuniku tegevuseks sobivate kõlbeliste omadustega.

(2) Rahvakohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on:

1) süüdi mõistetud kuriteo eest;

2) pankrotivõlgnik;

3) tervise tõttu sobimatu;

4) omanud püsivat elukohta, see tähendab elukohta, mille aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse, alla ühe aasta selle omavalitsusüksuse territooriumil, kes on esitanud ta rahvakohtunikukandidaadiks;

5) kohtu, prokuratuuri või politseiteenistuses;

6) kaitseväeteenistuses;

7) advokaat, notar või kohtutäitur;

8) Vabariigi Valitsuse liige;

9) valla- või linnavalitsuse liige;

10) Vabariigi President;

11) Riigikogu liige.

12)

(3) Kuriteos süüdistatavat isikut ei või kriminaalmenetluse ajal rahvakohtunikuks nimetada.

§ 104. Rahvakohtuniku volituste tähtaeg

(1) Rahvakohtunik nimetatakse neljaks aastaks.

(2) Isikut ei või nimetada rahvakohtunikuks järjest rohkem kui kaheks perioodiks.

(3) Rahvakohtuniku volituste tähtaja lõppemisest teatab maakohtu esimees kohaliku omavalitsuse volikogule vähemalt neli kuud ette.

(4) Kui rahvakohtuniku volitused lõpevad kohtumenetluse ajal, jätkab ta oma ülesannete täitmist kohtuasja lahendamiseni selles kohtus.

§ 105. Rahvakohtuniku volituste ennetähtaegne lõpetamine

(1) Rahvakohtuniku volitused lõpetatakse, kui ilmneb käesoleva seaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolu. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib rahvakohtuniku volitused lõpetada tema avalduse alusel.

(2) Rahvakohtuniku volituste ennetähtaegse lõpetamise otsustab käesoleva seaduse §- s 108 nimetatud komisjon maakohtu esimehe ettepanekul.

§ 106. Rahvakohtunikukandidaadi valimise kord

(1) Kandidaate võib esitada omavalitsusüksuse volikogu iga liige.

(2) Rahvakohtunikukandidaadid valib kohaliku omavalitsusüksuse volikogu.

(3) Maakohtu tööpiirkonda kuuluva omavalitsusüksuse volikogu esitatavate kandidaatide arvu määrab kohtu esimees. Rahvakohtunikukandidaatide arv peab olema võrdeline omavalitsusüksuse elanike arvu ja kohtu tööpiirkonna elanike arvu suhtega.

§ 107. Rahvakohtunikukandidaatide nimekiri

(1) Rahvakohtunikukandidaatide nimekirja esitab omavalitsusüksuse volikogu maakohtule vähemalt kaks kuud enne rahvakohtunike volituste lõppemist. Nimekirjas märgitakse rahvakohtunikukandidaadi nimi, isikukood, aadress, töökoht ning amet või tegevusala.

(2) Rahvakohtunikukandidaatide nimekiri avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded vähemalt kaks kuud enne varem nimetatud rahvakohtunike volituste lõppemist. Nimekirja esitab avaldamiseks omavalitsusüksuse volikogu.

(3) Avaldada tuleb rahvakohtunikukandidaadi nimi, isikukood, töökoht ja amet või tegevusala.

(4) Igaühel on õigus rahvakohtunikukandidaadi rahvakohtunikuks nimetamine vaidlustada maakohtu rahvakohtunike nimetamise komisjonis.

(5) Teade vaidlustamise õiguse kohta ja vaidlustamise kord avaldatakse koos rahvakohtunikukandidaatide nimekirjaga väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 108. Rahvakohtuniku nimetamine

(1) Rahvakohtunikukandidaatide seast nimetab rahvakohtuniku ametisse kohtu juures asuv rahvakohtunike nimetamise komisjon, mille koosseisu kinnitab kohtu esimees.

(2) Rahvakohtunike nimetamise komisjoni kuuluvad maakohtu esimees ja kohtu üldkogu valitud kohtunik. Komisjoni esimeheks on kohtu esimees.

(3) Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole komisjoni liikmetest, sealhulgas komisjoni esimees. Komisjon teeb otsuse kohalolevate liikmete häälteenamusega. Kui hääled jagunevad võrdselt, on otsustav komisjoni esimehe hääl.

(4) Komisjon nimetab rahvakohtunikukandidaatide seast rahvakohtunikuks selle kohtu jaoks kindlaks määratud arvu isikuid.

(5) Rahvakohtunikku nimetades arvestab komisjon kandidaadi sobivust, kandidaadi kohta esitatud põhjendatud vastuväiteid ning seda, et rahvakohtunike hulgas oleks eri soost ja vanusest, erinevatest sotsiaalsetest rühmadest ning eri tegevusvaldkondades tegutsevaid isikuid.

§ 109. Rahvakohtuniku vanne

Rahvakohtunik annab kohtu üldkogu ees järgmise vande: «Tõotan jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Tõotan mõista õigust oma südametunnistuse järgi kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega.»

§ 110. Rahvakohtuniku osalemine õigusemõistmises

(1) Rahvakohtunikud kutsutakse kohtusse õigusemõistmises osalema arvestusega, et rahvakohtunikud osaleksid õigusemõistmises võimalikult võrdselt.

(2) Kui rahvakohtunik ei saa kohtuistungile ilmuda, kutsutakse tema asemel istungile teine rahvakohtunik.

§ 111. Rahvakohtuniku kohustused

(1) Õigusemõistmises osalema kutsutud rahvakohtunik on kohustatud ilmuma kohtuistungile.

(2) Kui rahvakohtunik ei saa kohtuistungil mõjuval põhjusel osaleda, peab ta sellest kohtule viivitamata teatama.

(3) Rahvakohtuniku kohta kehtivad käesoleva seaduse §-des 70–72 loetletud kohustused.

(4) Rahvakohtunikule võib ametisoleku ajal kriminaalasjas süüdistuse esitada ainult tema tööpiirkonna maakohtu esimehe nõusolekul.

§ 112. Rahvakohtunikule tasu maksmine

(1) Rahvakohtunikule makstava tasu suuruse ja maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Valdkonna eest vastutav minister ei tohi määrusega kehtestatavat rahvakohtuniku tasu suurust vähendada.

(2) Rahvakohtunikule hüvitatakse õigusemõistmises osalemisega seotud kulud.

(3) Tööandja peab rahvakohtuniku õigusemõistmises osalemise ajaks tööst vabastama.

(4)

§ 113. Rahvakohtuniku pension

(1)

(2) Kui isik sureb rahvakohtuniku kohustuste täitmise ajal tema suhtes toimepandud kuritegeliku ründe tagajärjel, suurendatakse igale tema ülalpidamisel olnud töövõimetule perekonnaliikmele makstavat riiklikku toitjakaotuspensioni 20%.

(3) Rahvakohtunikupensioni see osa, mis ületab riiklikku pensioni või ei ole sellega kaetud, makstakse riigieelarve täiendavatest vahenditest.

14. peatükk KOHTUNIKUABI

§ 114. Kohtunikuabi õiguslik seisund

(1) Kohtunikuabi on kohtuametnik, kes täidab seaduses nimetatud ülesandeid.

(2) Kohtunikuabi on oma ülesannete täitmisel sõltumatu, kuid peab seaduses ettenähtud ulatuses järgima kohtuniku juhiseid.

(3)

§ 1141. Kohtunikuabide arv

(1) Kohtunikuabide arvu määrab valdkonna eest vastutav minister , kuulanud ära maakohtu esimehe arvamusekoguarvu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega kohtute nõukogu ettepanekul.

(2) Kohtunikuabide jagunemise kohtute vahel otsustab kohtute nõukogu, kuulanud ära maakohtute esimeeste arvamuse.

§ 115. Kohtunikuabile esitatavad nõuded

(1) Kohtunikuabiks võib nimetada isiku, kes:

1) vastab käesoleva seaduse § 47 lõike 1 punktides 1–3 kehtestatud nõuetele ja

2) on sooritanud kohtunikuabi eksami.

(2) Kohtunikuabiks võib nimetada ka isiku, kes on sooritanud kohtuniku- või notarieksami.

(3) Kohtunikuabiks ei või nimetada käesoleva seaduse § 47 lõikes 2 nimetatud isikut.

§ 116. Kohtunikuabi ametikitsendused

Kohtunikuabi kohta kehtivad kohtuniku ametikitsendused.

§ 1161. Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja konkurss

§ 117. Kohtunikuabi ettevalmistuskava

§ 1171. Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjaks kandideerija usaldusväärsuse kontrollimine

§ 1172. Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmisest vabastamine

§ 1173. Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmise peatamine

§ 1174. Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmise lõpetamine

§ 118. Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmise aruanne

§ 119. Kohtunikuabi konkursi komisjon

(1) Kohtunikuabi konkursi korraldamiseks moodustab kohtu esimees kohtunikuabi konkursi komisjoni, kuhu kuuluvad:

1) kohtu esimees või tema nimetatud kohtunik;

2) vastava ringkonnakohtu esimehe nimetatud ringkonnakohtunik;

3) kaks kohtunikuabi;

4) kohtudirektor;

5) Justiits- ja Digiministeeriumi esindaja;

6) Notarite Koja määratud notar.

(2) Konkursikomisjon on otsustusvõimeline, kui otsuse tegemisest võtab osa vähemalt neli liiget.

§ 1191. Kohtunikuabiks kandideerija usaldusväärsuse kontrollimine

(1) Kohtunikuabiks kandideerija esitab kohtunikuabi konkursi komisjonile järgmised andmed:

1) isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi ärakirja;

2) andmed oma seniste töö- ja teenistuskohtade kohta;

3) haridust tõendava dokumendi ja akadeemilise õiendi või hinnetelehe ärakirja;

4) kinnituse, et ta vastab käesolevas seaduses ja avaliku teenistuse seaduses sätestatud nõuetele ning et ei esine käesoleva seaduse § 47 lõikes 2 sätestatud ametisse nimetamist välistavaid asjaolusid.

(2) Kohtunikuabiks kandideerija esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks võib kohtu esimees või tema volitatud ametnik pöörduda riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse ja ametiisiku, samuti füüsilise ja juriidilise isiku poole järelepärimisega kohtunikuabiks kandideerija andmete saamiseks, et selgitada välja kandideerija kõlbelisi ja teisi isiksuseomadusi ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus.

(3) Kohtunikuabiks kandideerijat teavitatakse tema suhtes tehtud kontrollist ja tal võimaldatakse tutvuda kontrolli käigus kogutud andmetega.

(4) Kui kohtunikuabiks kandideerija esitas konkursikomisjonile tahtlikult valeandmeid või varjas olulist teavet, arvatakse ta konkursikomisjoni otsusega konkursilt välja.

§ 120. Kohtunikuabi konkurss ja ametisse nimetamine

(1) Kohtu esimees korraldab kohtunikuabi ametikoha täitmiseks avaliku konkursi ja nimetab selle tulemuste põhjal kohtunikuabi ametisse.

(2) Kohtunikuabi konkurss koosneb isiksuseomaduste ja usaldusväärsuse hindamisest ning eksamist. Eksam koosneb õigusteadmiste hindamisest ja praktiliste ülesannete lahendamisest.

(3) Kohtunikuabi ametisse nimetamisel kohaldatakse katseaega kestusega kuni kuus kuud. Kohtunikuabile määrab katseajaks juhendaja kohtu esimees.

(4) Kohtunikuabi võib tema nõusolekul ilma konkursita viia üle teise osakonda samas või teises kohtus. Üleviimisel katseaega ei kohaldata.

§ 121. Kohtunikuabi vanne

Kohtunikuabi annab ametisse astudes valdkonna eest vastutava ministrimaakohtu esimehe ees järgmise vande: «„Tõotan olla ustav Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Tõotan täita oma ametiülesandeid südametunnistuse järgi kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega.»

§ 122. Kohtunikuabi ametipalk ja lisatasud

(1) Kohtunikuabi ametipalk on 65% esimese astme kohtu kohtuniku ametipalgast.

(2) Katseajal on kohtunikuabi ametipalk 90% kohtunikuabi ametipalgast.

(3) Kohtunikuabi katseajal juhendavale kohtunikuabile makstakse juhendamise ajal lisatasu 10% kohtunikuabi ametipalgast.

(31) Maakohtu kinnistusosakonna, registriosakonna ja maksekäsuosakonna juhatajale makstakse lisatasu juhatamisega seotud kohustuste täitmise eest 35% kohtunikuabi ametipalgast.

§ 1221. Kohtunikuabi distsiplinaarkomisjoni moodustamine

(1) Kinnistusosakonna, registriosakonna ja maksekäsuosakonna kohtunikuabi suhtes võib distsiplinaarmenetluse algatada kohtudirektor või kohtu esimees. Tsiviilosakonna, süüteoosakonna ja eestkoste järelevalve osakonna kohtunikuabi suhtes võib distsiplinaarmenetluse algatada kohtu esimees.

(2) Distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjaga moodustatakse kohtunikuabi distsiplinaarkomisjon. Komisjoni kuuluvad vastava ringkonnakohtu esimehe nimetatud ringkonnakohtunik, distsiplinaarmenetluse algataja nimetatud kohtunikuabi ja valdkonna eest vastutava ministri määratud ametnik.

(3) Distsiplinaarkomisjon viib läbi distsiplinaarmenetluse, koostab distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte ja esitab selle kohtu esimehele otsustamiseks.

§ 1222. Kohtunikuabi tagasisidevestlus

(1) Kohtunikuabiga peetava tagasisidevestluse eesmärgiks on toetada teda erialateadmiste ja -oskuste täiendamisel.

(2) Kohtunikuabile tagasiside andmine toimub kohtunikuabi vestlusel sama kohtu kohtunikuga, kes on selle kohtunikuabi suhtes pädev lahendama tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 663 lõikes 6 nimetatud määruskaebusi.

(3) Tagasisidevestluse pidamise otsustab selle käesoleva seaduse §-s 91 nimetatud osakonna juhataja, kelle osakonda kuuluvad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohtunikud. Ta otsustab selle kas enda algatusel või sama või kõrgema kohtu esimehe või kolleegiumi esimehe ettepanekul või selle osakonna juhataja ettepanekul, kelle osakonna koosseisu kohtunikuabi kuulub.

(4) Tagasisidevestlusele kutsutud kohtunikuabi osalemine vestlusel on kohustuslik.

(5) Tagasisidevestlusest koostatakse kokkuvõte, mille kohta võib kohtunikuabi esitada arvamuse.

(6) Käesoleva seaduse § 741 lõikes 6 nimetatud põhimõtteid kohaldatakse ka kohtunikuabi tagasisidevestlusele.

§ 123. Kohtunikuabi sotsiaaltagatised

§ 124. Kohtunikuabi töötamine Justiits- ja Digiministeeriumis ja kõrgkoolis

Kohtunikuabi võib tema soovil ja kohtu esimehe nõusolekul üle viia Justiits- ja Digiministeeriumi teenistusse või kohtunikuabisid ettevalmistava rakenduskõrgkooli õppejõuks. Muus osas kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 584 sätestatut.

15. peatükk KOHTUTEENISTUJAD

§ 125. Kohtudirektor

(1) Kohtudirektor:

1) korraldab kohtuasutuse asjaajamist;

2) korraldab kohtuasutuse vara kasutamist;

3) valmistab kooskõlastatult kohtu esimehega ette kohtuasutuse eelarve eelnõu ja esitab selle valdkonna eest vastutavale ministrile;

4) käsutab kohtuasutuse eelarvevahendeid;

5) vastutab kohtuasutuse raamatupidamise korralduse eest;

6) nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtuteenistujad;

7) täidab muid kohtu ja kohtu kantselei kodukorraga määratud ülesandeid.

(2) Valdkonna eest vastutav minister võib anda kohtudirektori töövaldkonda kuuluvate küsimuste korraldamiseks käskkirju.

(3) Kohtudirektoril peab olema kõrgharidus. Esimese ja teise astme kohtu kohtudirektori nimetab ametisse valdkonna eest vastutav minister viieks aastaks. Kohtudirektor nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel, kandideerijate usaldusväärsuse kontrollimisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 1191.

(4) Valdkonna eest vastutav minister võib otsustada, et mitmel justiitsasutusel on üks kohtudirektor.

(41) Maakohtul, mille struktuuriüksuseks on käesolevas seaduses nimetatud osakond, võib olla ka üksnes vastava osakonna tegevusvaldkonna eest vastutav kohtudirektor.

(5) Esimese ja teise astme kohtu kohtudirektori põhipalk ja muutuvpalk määratakse avaliku teenistuse seaduse § 63 lõike 2 alusel valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud palgajuhendis.

§ 1251. Kohtujurist

(1) Kohtujurist on kohtuametnik, kes osaleb kohtuasjade menetlemiseks ettevalmistamisel ja menetlemisel kohtumenetluse seaduses ettenähtud ulatuses iseseisvalt või kohtuniku järelevalve all.

(2) Kohtujurist on pädev tegema ka neid toiminguid ja lahendeid, mida kohtumenetluse seaduse kohaselt on pädev tegema kohtunikuabi või muu kohtuametnik.

(3) Kohtujurist on oma ülesannete täitmisel sõltumatu, kuid peab seaduses ettenähtud ulatuses järgima kohtuniku juhiseid.

(4) Kohtujuristiks võib nimetada isiku, kes vastab käesoleva seaduse § 47 lõike 1 punktides 1–3 kehtestatud nõuetele. Kohtujuristiks ei või nimetada isikut, keda avaliku teenistuse seaduse kohaselt ei või võtta teenistusse ametnikuna.

(5) Kohtujuristi vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras. Konkursi korraldab ning kohtujuristi nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtu esimees. Kohtujuristi ametisse nimetamisel kohaldatakse katseaega kestusega kuus kuud. Kohtunikuabi võib tema nõusolekul ilma konkursita viia üle kohtujuristi ametikohale. Sellisel juhul võib katseaega lühendada või mitte kohaldada.

(51) Konkursi avalikust väljakuulutamisest võib loobuda ja korraldada sisekonkursi kohtujuristidele, kui on põhjendatud alus arvata, et vaba ametikoht on otstarbekas täita konkursi väljakuulutamisega ühe või enama kohtuasutuse sees. Kui kohtujurist on nimetatud ametisse sisekonkursi korras, võib käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud katseaega lühendada või mitte kohaldada.

(6) Kohtujuristi palk ei või ületada esimese astme kohtuniku ametipalka ja peale katseaega olla väiksem kui pool esimese astme kohtuniku ametipalgast.

(7) Vanemkohtujuristiks nimetatakse isik, kes on vähemalt kolm aastat töötanud kohtujuristina ja sooritanud kohtunikueksami.

§ 1252. Kohtunike järelkasvu kava kohtujuristile

(1) Kohtunike järelkasvu kava (edaspidi järelkasvukava) on kohtujuristi ajutine teenistus väljaspool kohut, kuhu ta on ametisse nimetatud, eesmärgiga arendada teadmisi ja oskusi kohtuniku ametikohale kandideerimiseks. Järelkasvukavas osalevale kohtujuristile ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse §-s 33 sätestatud korda.

(2) Järelkasvukavasse valitakse kohtusüsteemisisese konkursiga kuni kümme kohtujuristi. Ringkonnakohtute esimehed korraldavad vähemalt üks kord aastas järelkasvukavasse valimiseks konkursi ja kinnitavad järelkasvukava iga konkursil valituks osutunud kohtujuristi jaoks.

(3) Järelkasvukavas osalev kohtujurist täidab vähemalt kuus kuud aastas järelkasvukavas nimetatud ülesandeid väljaspool oma teenistuskohta selliselt, et tal tekiks töökogemus mitme kohtuniku juures ning nii esimeses kui ka teises kohtuastmes.

(4) Järelkasvukavas osalev kohtujurist on vabastatud ametiülesannete täitmisest kohtus, kuhu ta on ametisse nimetatud. Järelkasvukavas osalev kohtujurist võib kohtus, kus ta järelkasvukava täidab, teha samasuguseid toiminguid ja lahendeid, mida ta teeb kohtus, kuhu ta on ametisse nimetatud.

(5) Järelkasvukava võib ennetähtaegselt lõpetada ringkonnakohtu esimehe otsuse alusel. Ettepaneku ennetähtaegseks lõpetamiseks võib teha kohtujurist või kohus, kus kohtujurist järelkasvukava täidab. Järelkasvukava ennetähtaegsest lõpetamisest teavitatakse kohtujuristi, kohut, kus kohtujurist järelkasvukava täidab, ja kohut, kuhu ta on ametisse nimetatud, vähemalt üks kuu ette.

§ 126. Kohtukordnik

(1) Kohtukordnik on kohtuametnik, kelle ülesanne on hoida kohtus korda, toimetada isikutele kätte teateid ja kohtukutseid ning täita teisi kohtu kodukorras määratud ülesandeid, mis kuuluvad kordnikukohustuste hulka. Kohtukordnikul on samad õigused, mis on abipolitseiniku seaduse § 12 ja 4. peatüki 2. jao kohaselt abipolitseinikul ning korrakaitseseaduse §-de 28 ja 30, § 32 lõigete 1–3, § 34, § 38 lõigete 1 ja 2, § 46, § 47 lõike 1 punktide 1, 2 ja 4 ning § 52 kohaselt politseil või muul korrakaitseorganil.

(11) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada kohtukordnikele erivahendi ja relva väljastamise ja tagastamise ning relva kandmise korra.

(2) Kutsete ja teadete kättetoimetamise eest makstakse kordnikule lisatasu. Lisatasu määrad kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

(3) Kohtukordnikule hüvitatakse ametiülesannete täitmisel ühissõiduki kasutamisest tekkivad sõidukulud.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmise võib halduslepingu alusel üle anda äriühingule.

§ 127. Muud kohtuteenistujad

Käesolevas peatükis nimetamata kohtuametnike ja kohtu töötajate teenistuskohustused määratakse kohtu kodukorras ja kohtu kantselei kodukorras.

§ 1271. Kohtuteenistuja ametiriietus

Valdkonna eest vastutav ministerKohtute nõukogu võib kehtestada kohtuteenistujate ametiriietuse kirjelduse ning kandmise korra. Ametiriietuse kandmise kohustuse korral antakse ametiriietus kohtuteenistujale tasuta.

16. peatükk RAKENDUSSÄTTED

§ 128. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

(2) Käesoleva seaduse § 61 lõiget 5, § 76 lõikeid 1 ja 5, §-sid 122, 134 ja 146 rakendatakse alates 2002. aasta 1. juulist.

§ 129. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi moodustamine

Käesoleva seaduse alusel moodustatakse Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 2003. aasta 1. jaanuariks.

§ 1291. Riigikohtu kolleegiumi esimehe volitused

Enne 2015. aasta 1. jaanuari nimetatud Riigikohtu kolleegiumi esimehe volituste tähtaega arvestatakse 2015. aasta 1. jaanuarist.

§ 1292. Kohtunõuniku ametisse nimetamine

Käesoleva seaduse § 31 lõikeid 4 ja 5 kohaldatakse kohtunõunike suhtes, kes nimetatakse ametisse pärast 2016. aasta 1. augustit.

§ 130. Distsiplinaarkolleegiumi moodustamine

(1) Distsiplinaarkolleegiumi moodustamisel valib kohtunike täiskogu distsiplinaarkolleegiumisse kaks ringkonnakohtu kohtunikku ja kaks esimese astme kohtunikku kaheks aastaks ning kolm ringkonnakohtu kohtunikku ja kolm esimese astme kohtunikku kolmeks aastaks.

(2) Kuni käesoleva seaduse alusel distsiplinaarkolleegiumi moodustamiseni täidab tema ülesandeid senine distsiplinaarkomisjon. Käesoleva seaduse alusel tuleb distsiplinaarkolleegium moodustada hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks.

§ 1301. Tsiviilosakonna ja süüteoosakonna moodustamine ning osakonnajuhataja nimetamine

Käesoleva seaduse § 91 alusel moodustatakse igasse maakohtusse vähemalt üks tsiviilosakond ja üks süüteoosakond ning § 122 alusel nimetatakse osakonnajuhatajad hiljemalt 2023. aasta 1. maiks.

§ 1302. Eestkoste järelevalve osakonna moodustamine

Käesoleva seaduse §-s 162 sätestatud eestkoste järelevalve osakond alustab tööd 2023. aasta 1. mail.

§ 1303. Kohtute nõukogu moodustamine

(1) Käesoleva seaduse §-s 401 sätestatud kohtute nõukogu alustab tööd 2026. aasta 1. juulil.

(2) Enne 2026. aasta 1. juulit kehtestab käesoleva seaduse § 401 lõikes 5 sätestatud kohtute nõukogu liikmete ja asendusliikmete valimise korra kohtute haldamise nõukoda.

§ 1304. Kohtuhaldusteenistuse moodustamine

Käesoleva seaduse §-s 412 sätestatud kohtuhaldusteenistus alustab tööd 2026. aasta 1. septembril.

§ 1305. Kohtuhaldusteenistuse direktori nimetamine

Käesoleva seaduse § 412 lõike 4 alusel nimetatakse kohtuhaldusteenistuse direktor ametisse hiljemalt 2026. aasta 1. septembriks.

§ 1306. Kohtu eestseisuse moodustamine

Käesoleva seaduse §-s 361 sätestatud kohtu eestseisus alustab tööd hiljemalt 2026. aasta 1. oktoobril.

§ 1307. Osakondade moodustamine

Käesoleva seaduse § 91 lõikes 11 sätestatud osakonnad alustavad tööd 2027. aasta 1. jaanuaril.

§ 1308. Tööjaotusplaani kinnitamine

Käesoleva seaduse § 37 lõikes 41 sätestatud tööjaotusplaani kinnitab kohtu eestseisus hiljemalt 2026. aasta 1. detsembriks.

§ 1309. Kohtudirektori volituste lõppemine

Enne 2026. aasta 1. septembrit nimetatud kohtudirektorite volitused kehtivad kuni 2026. aasta 31. augustini.

§ 13010. Kohtute haldamise nõukoja volituste lõppemine

Enne 2026. aasta 1. juulit kehtinud kohtute haldamise nõukoja volitused kehtivad kuni 2026. aasta 30. juunini.

§ 13011. Rahvakohtunike institutsiooni kaotamine

(1) Käesoleva seaduse jõustumisel ametis olevate rahvakohtunike volitused lõppevad seaduse jõustumise päeval.

(2) Käesoleva seaduse jõustumise ajal kohtumenetluses olevates kohtuasjas, milles on osalenud rahvakohtunikud, jätkuvad rahvakohtunike ja varurahvakohtunike volitused kohtumenetluse lõpuni. Rahvakohtunikul on kohtulikul arutamisel kõik kohtuniku õigused.

(3) Rahvakohtunikele makstakse tasu nende kohtulikul arutamisel osalemise või varurahvakohtunikuna olemise eest vastavalt enne seaduse jõustumist kehtinud korrale.

§ 131. Kohtu esimeeste ja kohtudirektorite volitused

(1) Seaduse jõustumisel ametisoleva kohtu esimehe volituste tähtaeg algab käesoleva seaduse jõustumisest.

(2) Kohtu kohtudirektor nimetatakse avaliku konkursi teel hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks. Avaliku konkursi alusel kohtudirektori nimetamiseni täidab käesoleva seaduse § 15 lõikes 4, § 16 lõikes 4, § 17 lõikes 4 ning § 125 lõikes 1 sätestatud kohtudirektori ülesandeid kohtu esimees.

§ 1311. Kohtunikuabile esitatavate nõuete erisused

(1) Kohtunikuabiks võib nimetada ka isiku, kellel on rakenduskõrgkoolis omandatud kohtunikuabi eriharidus.

(2) Kohtunikuabi eriharidust andva rakenduskõrgkooli lõpetamisel loetakse kohtunikuabi ettevalmistuskava täidetuks.

§ 1312. Kohtuametniku kohtujuristi ametikohale nimetamine

Konsultandi või muu kohtuametniku võib kohtujuristi ametikohale nimetada üksnes käesoleva seaduse § 1251 lõikes 5 nimetatud korras ning juhul, kui ta vastab käesoleva seaduse § 1251 lõikes 4 kehtestatud nõuetele.

§ 1313. Kohtunikuabi koondamishüvitis

Enne 2015. aasta 1. jaanuari ametisse nimetatud kohtunikuabile, kes vabastatakse teenistusest ametikoha koondamise tõttu ja kes on enne koondamist kohtunikuabina töötanud vähemalt ühe aasta, makstakse hüvitisena kohtunikuabi kuue kuu ametipalk.

§ 1314. Kohtumaja juhi ja maakohtu aseesimehe volituste lõppemine

(1) Enne 2023. aasta 1. maid ametis oleva maakohtu kohtumaja juhi ja maakohtu aseesimehe volitused kehtivad kuni 2023. aasta 30. aprillini.

(2) Enne 2023. aasta 1. maid ametis oleva halduskohtu kohtumaja juhi volitused kehtivad kuni 2023. aasta 30. aprillini.

§ 1315. Ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe volitused

Enne 2023. aasta 1. maid ringkonnakohtu kolleegiumi esimeheks nimetatud kohtuniku volitused kehtivad nende lõppemiseni.

§ 132. Kohtunikueksamikomisjoni moodustamine

(1) Käesoleva seaduse alusel tuleb kohtunikueksamikomisjon moodustada hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks.

(11) Käesoleva seaduse § 69 lõikeid 1–3 rakendatakse alates 2015. aasta kohtunikueksamikomisjoni liikmete valimisest.

(2) Kuni käesoleva seaduse alusel kohtunikueksamikomisjoni moodustamiseni täidab komisjoni ülesandeid senine kohtunikueksamikomisjon.

(3) Seaduse jõustumisel ettevalmistusteenistuses olevate isikute teenistus jätkub senise kava alusel kuni selle vastavusse viimiseni käesoleva seadusega. Seaduse jõustumisel ettevalmistusteenistuses olevate isikute teenistusaega võib lühendada, kuid mitte rohkem kui aasta võrra.

§ 1321. Kohtunikupension

Kohtunikupension on:

1) kohtuniku vanaduspension;

2) kohtuniku väljateenitud aastate pension;

3) kohtuniku töövõimetuspension;

4) kohtuniku perekonnaliikme toitjakaotuspension.

§ 1322. Õigus kohtuniku vanaduspensionile

(1) Õigus kohtuniku vanaduspensionile on vanaduspensionieas oleval isikul, kes on:

1) olnud kohtunikuametis pärast 1991. aasta 31. detsembrit ja kes on 2013. aasta 1. juuliks töötanud kohtunikuna vähemalt 15 aastat;

2) 2013. aasta 1. juulil ametis kohtunikuna ja kellel pensionile jäämise ajaks täitub käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud vanaduspensioni saamiseks vajalik staaž;

3) olnud kohtunikuametis pärast 1991. aasta 31. detsembrit ja on 2013. aasta 1. juuliks töötanud kohtunikuna vähemalt kümme aastat ning kellel on töövõimetoetuse

seaduse alusel tuvastatud puuduv töövõime;

4) 2013. aasta 1. juulil ametis kohtunikuna ja kellel pensionile jäämise ajaks täitub käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud vanaduspensioni saamiseks vajalik staaž ning kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud puuduv töövõime.

(2)

(21) Kohtunikul, kellel on tuvastatud 100, 90 või 80%-line püsiv töövõime kaotus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, on õigus taotleda kohtuniku vanaduspensioni kuni 2016. aasta 1. juulini kehtinud kohtute seaduse § 1322 lõike 2 alusel.

(3) Õigus kohtuniku vanaduspensionile on vanaduspensioni eas oleval isikul, kes on:

1) olnud Riigikohtu esimees pärast 1991. aasta 31. detsembrit ning enne 2013. aasta 1. juulit või

2) 2013. aasta 1. juulil Riigikohtu esimees või

3) 2013. aasta 1. juulil ametis kohtunikuna ja nimetatakse Riigikohtu esimeheks pärast 2013. aasta 1. juulit.

§ 1323. Õigus kohtuniku väljateenitud aastate pensionile

Õigus kohtuniku väljateenitud aastate pensionile, sõltumata vanusest, on isikul, kes on:

1) olnud kohtunikuametis pärast 1991. aasta 31. detsembrit ning kes on 2013. aasta 1. juuliks töötanud kohtunikuna vähemalt 30 aastat;

2) 2013. aasta 1. juulil ametis kohtunikuna ning kellel pensionile jäämise ajaks täitub käesoleva paragrahvi punktis 1 sätestatud väljateenitud aastate pensioni saamiseks vajalik staaž.

§ 1324. Õigus kohtuniku töövõimetuspensionile

(1) Kohtunikul, kellel on tuvastatud püsiv töövõime kaotus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel enne 2016. aasta 1. juulit, on õigus taotleda töövõimetuspensioni, mis määratakse kuni 2016. aasta 1. juulini kehtinud kohtute seaduse redaktsiooni alusel.

(2) Kohtunikule, kes saab töövõimetuspensioni kuni 2016. aasta 1. juulini kehtinud kohtute seaduse redaktsiooni alusel, jätkatakse pärast püsiva töövõimetuse ekspertiisiga tuvastatud püsiva töövõimetuse kestuse lõppemist töövõimetuspensioni maksmist endises suuruses töövõimet hindamata.

(3) Kui kohtuniku töövõimetuspensioni saav isik jõuab riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka, jätkatakse talle tema soovil vanaduspensioni maksmist senise töövõimetuspensioni suuruses.

§ 1325. Õigus kohtuniku perekonnaliikme toitjakaotuspensionil

Kohtuniku perekonnaliikmele, kellel on õigus kohtuniku toitjakaotuspensionile tekkinud enne 2016. aasta 1. juulit, määratakse ja makstakse see lähtudes kuni 2016. aasta 1. juulini kehtinud käesoleva seaduse redaktsioonist.

§ 1326. Kohtunikupensioni suurus

(1) Kohtuniku vanaduspensioni ja väljateenitud aastate pensioni suurus on 75% tema viimasele ametikohale vastavast ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates pension määratakse.

(11) Kohtuniku, kelle ametipalk määrati ajavahemikul 2024. aasta 1. aprillist kuni 2028. aasta 31. märtsini kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse § 172 alusel, kohtunikupensioni arvutamisel lähtutakse kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse § 1 lõike 2 kohaselt arvutatud ametipalgast.

(2) Riigikohtu esimehe või isiku, kes on olnud Riigikohtu esimees, vanaduspensioni suurus on 75% Riigikohtu esimehe ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates pension määratakse, kui ta on Riigikohtu esimehena töötanud vähemalt viis aastat, ja 50%, kui ta on Riigikohtu esimehena töötanud vähem kui viis aastat.

(3)

(31) Kohtunikule, kes saab kohtuniku vanaduspensioni käesoleva seaduse § 1322 lõike 1 punktide 3 või 4 alusel, jätkatakse pärast:

1) püsiva töövõimetuse ekspertiisiga tuvastatud püsiva töövõimetuse kestuse lõppemist vanaduspensioni maksmist endises suuruses töövõimet hindamata;

2) Töötukassa poolt tuvastatud puuduva töövõime kestuse lõppemist vanaduspensioni maksmist endises suuruses töövõimet uuesti hindamata.

(32) Kohtunikule, kes saab kohtuniku vanaduspensioni kuni 2016. aasta 1. juulini kehtinud kohtute seaduse § 1322 lõike 2 alusel, jätkatakse pärast püsiva töövõimetuse ekspertiisiga tuvastatud püsiva töövõimetuse kestuse lõppemist kohtuniku vanaduspensioni maksmist endises suuruses töövõimet hindamata.

(4)

§ 1327. Kohtunikupensioni määramine ning maksmine

(1) Kohtunikupensionile kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(2) Kohtunikupension indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse §-s 21 nimetatud kõrgeima palgamäära indeksiga.

(3) Kohtuniku vanaduspensioni, väljateenitud aastate pensioni ja toitjakaotuspensioni see osa, mis ületab riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel arvutatava vanaduspensioni, ning töövõimetuspension makstakse riigieelarvest.

(4) Kohtunikupensioni ei suurendata avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel. Kui isikul on õigus saada mitut liiki riiklikku pensioni, määratakse talle üks pension tema valikul.

(5) Kohtunikupensioni ei maksta kohtunikuna töötamise ajal. Kui pensionile läinud kohtunik teeb muud tööd, makstakse talle kohtunikupensioni täies ulatuses, sõltumata töötasu suurusest.

(6) Kohtunikupensioni ei määrata isikule, kes on ametist tagandatud distsiplinaarsüüteo eest või kes on süüdi mõistetud tahtliku kuriteo eest. Nimetatud pension võetakse ära isikult, kes on süüdi mõistetud õigusemõistmise vastases kuriteos.

(7) Isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse, kaotab õiguse kohtuniku vanaduspensionile ja kohtuniku väljateenitud aastate pensionile.

(8) Kui isikule maksti käesolevas seaduses sätestatud kohtuniku vanaduspensioni või kohtuniku väljateenitud aastate pensioni, siis lõpetatakse pensioni maksmine kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast kuust. Käesolevas seaduses sätestatud pensionile õiguse kaotamise korral säilib isikul õigus taotleda pensioni üldistel alustel.

(9) Kohus on kohustatud 10 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kirjalikult teatama Sotsiaalkindlustusametile asjaolust, millega seoses kaob isikul õigus käesolevas seaduses sätestatud kohtuniku vanaduspensionile ja kohtuniku väljateenitud aastate pensionile.

(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut kohaldatakse isikule, kelle suhtes jõustus süüdimõistev kohtuotsus pärast 2009. aasta 10. märtsi.

§ 1328. Püsiva töövõimetusega kohtunik

Kohtunikul, kellel on tuvastatud püsiv töövõime kaotus 100, 90 või 80% riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, loetakse käesoleva seaduse § 1322 lõikes 1 sätestatud puuduva töövõime tingimus täidetuks.

§ 133. Kohtunikupensioni maksmine

(1) Kohtuniku vanaduspensioni saamiseks vajaliku kohtunikustaaži hulka arvatakse ka enne käesoleva seaduse jõustumist kohtunikuna töötatud aeg.

(2) Seaduse jõustumiseni ametissenimetatud kohtunike pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse töötamine kodumaise kõrgkooli teaduskraadiga õigusteaduse õppejõuna, vandeadvokaadina, prokurörina või õiguskantslerina või mõnel teisel juriidilist kõrgkvalifikatsiooni nõudval ametikohal. Käesolevas lõikes sätestatu ei laiene väljateenitud aastate pensioni (§ 1322) staaži arvestamisele.

(3) Kohtunikueksamikomisjon teeb otsused kõigi kohtunike pensioniõigusliku staaži kindlaksmääramiseks, pidades silmas käesolevas paragrahvis sätestatut, ühe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest.

(4) Käesoleva seaduse §-sid 1321–1326 kohaldatakse ka isikutele, kes seaduse jõustumise ajal kohtunikuna ei tööta, kuid on olnud kohtunikuametis pärast 1991. aasta 31. detsembritt.

(5) Seaduse jõustumisest alates viie aasta jooksul tekib kohtuniku vanaduspensioni saamise õigus pärast viieaastast kohtunikuna töötamist ka isikul, kes pärast 1991. aasta 31. detsembrit on kohtunikuametis, on jõudnud vanaduspensioniikka ja on vähemalt kümme aastat töötanud ametikohal, mille kohtunikueksamikomisjon on võrdsustanud töötamisega kohtunikuametis.

(6) Seaduse jõustumisest alates viie aasta jooksul pensioniikka jõudval kohtunikul, kellel puudub viieaastane kohtunikustaaž, on õigus jääda kohtunikuametisse kuni staaži täitumiseni tingimusel, et ta käesoleva seaduse jõustumise ajal oli kohtunikuametis ja on vähemalt kümme aastat töötanud ametikohal, mille kohtunikueksamikomisjon on võrdsustanud töötamisega kohtunikuametis.

(7) Kohtunikul, kes on seaduse jõustumisel vähemalt 55-aastane ja töötanud vähemalt viimased 10 aastat kohtunikuna, tekib kohtuniku ametist lahkudes õigus kohtuniku vanaduspensionile. Ametist lahkumise otsus selle õiguse kasutamiseks tuleb teha 2003. aasta 1. jaanuariks. Kui kohtunik jätkab töötamist avalikus teenistuses, ei tohi tema pensioni ja avalikus teenistuses teenitava töötasu suurus ületada tema kohtunikuna teenitud ametipalka.

(8) Kohtunikul, kes on 2013. aasta 1. juuli seisuga üle viidud Riigikohtu või Justiitsministeeriumi teenistusse (§ 58 lõige 1), valitud või nimetatud rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni kohtunikuks või osaleb eksperdina rahvusvahelisel tsiviilmissioonil (§ 581 lõiked 1 ja 5), säilib õigus §-des 1321–1326 sätestatud pensionile.

§ 134.

§ 135. Kohtukaasistujate pädevus

Enne käesoleva seaduse jõustumist valitud kohtukaasistujal on volituste tähtaja lõppemiseni rahvakohtuniku pädevus.

§ 136. Kohtunikuabieksami komisjoni volitused

(1)

(2)

(3) Kuni konkursikomisjoni moodustamiseni täidab selle komisjoni ülesandeid senine kohtunikuabieksami komisjon.

§ 137. Kohtunike koolituse korralduse üleminekusätted

(1) Kuni 2004. aastani sisaldub kohtunike koolituse programmis ka järelkoolitus.

(2) Justiitsministeerium annab ministri kinnitatud korras kohtunike koolituse programmide koostamiseks vajaliku teabe ja lepingud sihtasutusele üle ja sihtasutus alustab 2003. aasta koolituse programmi koostamist hiljemalt 2002. aasta 1. septembril.

(3) Käesoleva seaduse alusel koolitusnõukogu moodustamiseni täidab koolitusnõukogu ülesandeid senine koolitusnõukogu.

§ 1371. Rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis töötamine

Käesoleva seaduse § 581 kohaldatakse ka enne nimetatud sätte jõustumist rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni valitud või nimetatud kohtuniku suhtes.

§ 1372. Käesoleva seaduse § 50 lõike 2 kohaldamise erisus

Käesoleva seaduse § 50 lõike 2 tähenduses võrdsustatakse enne 2015. aasta 1. aprilli prokuröri abina töötamine abiprokurörina töötamisega.

§ 1373. Kohtunikukonkursi korraldamine

Enne 2016. aasta 1. augustit väljakuulutatud konkursid vabade kohtunikukohtade täitmiseks korraldatakse kuni 2016. aasta 31. juulini kehtinud seaduse alusel.

§ 1374. Esimese ja teise astme kohtu esimeeste nimetamine

2016. aasta 1. augustil ametis oleva esimese või teise astme kohtu esimehe ametiaeg lõpeb tema nimetamise ajal kehtinud seaduses sätestatud tähtaja saabumisel ja tema suhtes ei kohaldata ühekordselt järgmiseks perioodiks kohtu esimeheks nimetamisel käesoleva seaduse § 12 lõikes 10 sätestatud piirangut.

§ 1375. Kohtuniku töötamine väljaspool kohut

Käesoleva seaduse § 584 kohaldatakse ka nendele kohtunikele, kes 2023. aasta 1. mail töötavad riigi ametiasutuses, avalik-õiguslikus ülikoolis, rahvusvahelises organisatsioonis, rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis või Euroopa Prokuratuuris.

§ 138. Kohtute ühendamine

(1) Kohtla-Järve Linnakohus ja Ida-Viru Maakohus ühendatakse hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks. Selle ajani tegutseb Kohtla-Järve Linnakohus eraldi kohtuasutusena.

(2) Hiiu Maakohus ja Lääne Maakohus ühendatakse hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks. Selle ajani tegutseb Hiiu Maakohus eraldi kohtuasutusena. Pärast kohtute ühendamist jääb Hiiumaale püsivalt tööle vähemalt üks Lääne Maakohtu kohtunik.

§ 1381. Kohtu esimehe ja kohtudirektori volitused

(1) Justiitsminister nimetab maa- ja halduskohtu esimehe hiljemalt 2006. aasta 1. maiks. Justiitsminister võib kohtu esimehe nimetamiseni ajutiselt panna esimehe kohustused maa- või halduskohtu kohtunikule viimase nõusolekul. Kohtu esimehe ajutisele kohusetäitjale makstakse käesoleva seaduse § 76 lõikes 2 sätestatud lisatasu.

(2) Justiitsminister nimetab kohtudirektori avaliku konkursi alusel ametisse hiljemalt 2006. aasta 1. märtsiks. Kohtudirektori nimetamiseni täidab käesoleva seaduse § 15 lõikes 4, § 16 lõikes 4, § 17 lõikes 4 ning § 125 lõikes 1 sätestatud kohtudirektori ülesandeid kohtu esimees või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohtunik.

(3) Enne 2013. aasta 1. aprilli teenistusse nimetatud kohtudirektor loetakse automaatselt selle kohtu kohtudirektori konkursil osalejaks, kus ta teenistuses on, kui ta ei esita kirjalikku teadet konkursil osalemisest loobumise kohta. Konkursil osalemisest loobumise teade esitatakse hiljemalt enne konkursiteates märgitud tähtaja lõppu.

(4) Justiitsminister võib Tartu Maakohtu kinnistusosakonna ja registriosakonna valdkonna eest vastutava kohtudirektori ametisse nimetada 2014. aastal. Kinnistusosakonna ja registriosakonna tegevusvaldkonna eest vastutava kohtudirektori võib ametisse nimetada avaliku konkursita olemasolevate kohtudirektorite hulgast.

(5) Maakohtute kinnistusosakondade ja registriosakondade koosseisus olevad kohtuteenistujad loetakse alates 2015. aasta 1. jaanuarist Tartu Maakohtu kinnistusosakonna ja registriosakonna kohtuteenistujateks ning nad jätkavad teenistust Tartu Maakohtu koosseisus.

§ 1382. Maa-, linna- ja halduskohtu esimehe volituste lõppemine

(1) Enne 2006. aasta 1. jaanuari nimetatud maa-, linna- ja halduskohtute esimeeste volitused lõpevad käesoleva seaduse jõustumisel.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohtunikele makstakse kuni 2006. aasta 31. detsembrini lisatasu 15% tema ametipalgast, kui maa-, linna- või halduskohtus, mille esimees ta oli, töötas kuni 14 kohtunikku, või 25% tema ametipalgast, kui maa-, linna- või halduskohtus, mille esimees ta oli, töötas vähemalt 15 kohtunikku. Lisatasu ei maksta, kui lõikes 1 nimetatud kohtunik nimetatakse maa- või halduskohtu esimeheks vastavalt käesoleva seaduse § 1381 lõikes 1 sätestatule.

§ 1383. Kohtumajade täpsete asukohtade, teeninduspiirkondade ja kohtunike arvu ning jagunemise määramine

Justiitsminister määrab maakohtute ja halduskohtute kohtumajade täpse asukoha ning teeninduspiirkonnad (§ 9 lõige 3 ja § 18 lõige 3) ning maa- ja halduskohtunike arvu ja jagunemise kohtumajade vahel (§-d 11 ja 19) hiljemalt 2005. aasta 1. oktoobriks.

§ 1384. Maa-, linna- ja halduskohtunike teenistus

(1) 2006. aasta 1. jaanuaril loetakse ametis olevad maa-, linna- ja halduskohtunikud teenistusse määratuks järgmiselt:

1) Tallinna Linnakohtu ja Harju Maakohtu kohtunikud loetakse Harju Maakohtu kohtunikeks;

2) Ida-Viru Maakohtu, Narva Linnakohtu ja Lääne-Viru Maakohtu kohtunikud loetakse Viru Maakohtu kohtunikeks;

3) Pärnu Maakohtu, Saare Maakohtu, Lääne Maakohtu, Järva Maakohtu ja Rapla Maakohtu kohtunikud loetakse Pärnu Maakohtu kohtunikeks;

4) Tartu Maakohtu, Jõgeva Maakohtu, Viljandi Maakohtu, Valga Maakohtu, Põlva Maakohtu ja Võru Maakohtu kohtunikud loetakse Tartu Maakohtu kohtunikeks;

5) Tallinna Halduskohtu ja Pärnu Halduskohtu kohtunikud loetakse Tallinna Halduskohtu kohtunikeks;

6) Tartu Halduskohtu ja Jõhvi Halduskohtu kohtunikud loetakse Tartu Halduskohtu kohtunikeks.

(2) 2006. aasta 1. jaanuaril loetakse ametis oleva maa- või halduskohtuniku alaliseks teenistuskohaks kohtumaja, mis asub asulas, kus asus maa-, linna- või halduskohus, mille kohtunik ta enne selle seaduse jõustumist oli.

§ 1385. Tööjaotusplaani kehtivus

Pärast kohtute seaduse muutmise seaduse kohtute tööpiirkondade ühendamiseks jõustumist määratakse kuni uue tööjaotusplaani kinnitamiseni kohtunike tööjaotus kohtumajade kaupa, lähtudes vahetult enne nimetatud seaduse jõustumist kehtinud tööjaotusplaanidest. Kohtu üldkogu kinnitab uue tööjaotusplaani hiljemalt 2006. aasta 1. märtsiks.

§ 1386. Rahvakohtunike volitused

(1) Enne 2006. aasta 1. jaanuari ametisse nimetatud rahvakohtunikud, kelle volitused ei ole lõppenud, loetakse ametisse nimetatuks järgmiste kohtute juurde:

1) Tallinna Linnakohtu ja Harju Maakohtu rahvakohtunikud loetakse Harju Maakohtu rahvakohtunikeks;

2) Ida-Viru Maakohtu, Narva Linnakohtu ja Lääne-Viru Maakohtu rahvakohtunikud loetakse Viru Maakohtu rahvakohtunikeks;

3) Pärnu Maakohtu, Saare Maakohtu, Lääne Maakohtu, Järva Maakohtu ja Rapla Maakohtu rahvakohtunikud loetakse Pärnu Maakohtu rahvakohtunikeks;

4) Tartu Maakohtu, Jõgeva Maakohtu, Viljandi Maakohtu, Valga Maakohtu, Põlva Maakohtu ja Võru Maakohtu rahvakohtunikud loetakse Tartu Maakohtu rahvakohtunikeks;

(2) Enne 2006. aasta 1. jaanuari nimetatud rahvakohtunike volitused lõpevad käesoleva seaduse § 104 lõigetes 1 või 4 nimetatud tähtaja möödumisel.

§ 1387. Viru Ringkonnakohtu likvideerimine

(1) Alates 2008. aasta 1. oktoobrist edastatakse Viru Ringkonnakohtusse saabuvad apellatsioonkaebused lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Viru Ringkonnakohtusse saabuvad määruskaebused lahendatakse kuni kohtu sulgemiseni Viru Ringkonnakohtus. 2008. aasta 31. detsembril edastatakse Viru Ringkonnakohtu menetluses olevad kohtuasjad lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

(2) Viru Ringkonnakohtu kohtunikul, kes kohtu likvideerimisel lahkub ametist käesoleva seaduse § 99 lõike 1 punkti 5 alusel ja kellel selleks ajaks on kohtuniku vanaduspensioniõiguslikku staaži koos käesoleva seaduse § 133 lõikes 2 nimetatud staažiga vähemalt 20 aastat, tekib õigus saada kohtuniku vanaduspensioni. Kui kohtunik jätkab töötamist avalikus teenistuses, ei tohi tema pension koos avalikus teenistuses teenitava töötasuga ületada tema kohtunikuna teenitud ametipalka.

(3) Viru Ringkonnakohtu kohtunikud on kohustatud hiljemalt 2008. aasta 1. aprilliks teavitama Justiitsministeeriumi soovist kasutada käesoleva paragrahvi lõikest 2 tulenevat õigust jääda kohtuniku vanaduspensionile või soovist asuda alates 2009. aasta 1. jaanuarist tööle kas Viru Maakohtus või Tartu Ringkonnakohtus või nõustumisest ametist vabastamisega käesoleva seaduse § 99 lõike 1 punkti 5 alusel. Teate esitamata jätmist käsitatakse Viru Ringkonnakohtu kohtuniku soovina asuda tööle Tartu Ringkonnakohtus.

(4) Kui Viru Ringkonnakohtu kohtunik asub käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel alates 2009. aasta 1. jaanuarist tööle Viru Maakohtusse kohtunikuna, arvutatakse tema vanaduspension selle määramise ajal kehtivast ringkonnakohtu kohtuniku ametipalgast, arvestades käesoleva seaduse § 1322 lõigetes 1 ja 2 ning § 1326 lõikes 1 sätestatut, juhul kui tal ei ole õigust soodsamale kohtuniku vanaduspensionile.

(5) Viru Ringkonnakohtu kohtunikule, kes kasutab käesoleva paragrahvi lõikest 2 tulenevat õigust jääda kohtuniku vanaduspensionile, ei maksta käesoleva seaduse § 86 lõikest 1 tulenevat hüvitist.

§ 1388. Kohtunikule teenistusaastate eest makstava lisatasu maksmise lõpetamine

Käesolevas seaduses sätestatud kohtunikule teenistusaastate eest makstava lisatasu maksmise lõpetamisel ei tohi kohtuniku palk väheneda. Kui kohtuniku palk pärast käesoleva seaduse jõustumist on väiksem kui kohtuniku senine palk, makstakse kohtunikule senist palka niikaua, kuni kohtuniku palk käesoleva seaduse ning kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse järgi ületab senist palka.

§ 1389. Esimese ja teise astme kohtu kohtudirektori ametiaeg

Käesoleva seaduse § 125 lõike 3 jõustumisel ametisoleva esimese ja teise astme kohtu kohtudirektori volitused kehtivad viis aastat seaduse jõustumisest arvates.

§ 13810. Käesoleva seaduse § 84 lõike 2 kohaldamise erisus

Esimese ja teise astme kohtunikule säilitatakse 49-kalendripäevane ning Riigikohtu kohtunikule 56-kalendripäevane puhkus kaheks aastaks alates 2013. aasta 1. aprillist juhul, kui ta on 2013. aasta 1. aprilli seisuga kohtunikuna teenistuses.

§ 13811. Rahvakohtuniku töövõimetuspension

(1) Rahvakohtunikul, kellel on tuvastatud püsiv töövõime kaotus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, on õigus rahvakohtuniku töövõimetuspensioni suurendusele, lähtudes kuni 2016. aasta 1. juulini kehtinud käesoleva seaduse § 113 redaktsioonist.

(2) Rahvakohtunikule, kes oli riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tunnistatud viimase püsiva töövõimetuse ekspertiisiga püsivalt töövõimetuks kestusega vähemalt kaks aastat ja kes esitab hiljemalt püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuses märgitud korduvekspertiisi tähtajal töövõime hindamise taotluse ning kellel tuvastatakse osaline või puuduv töövõime, makstakse töövõimetoetust suuruses, mis on võrdne talle viimati riikliku pensionikindlustuse seaduse ja käesoleva seaduse alusel makstud töövõimetuspensioni üldsummaga, kui see on suurem talle töövõimetoetuse seaduse alusel määratud töövõimetoetusest. Käesoleva lõike alusel rahvakohtunikule töövõimetoetuse maksmisel kohaldatakse töövõimetoetuse seaduses töövõimetoetusele sätestatut, sealhulgas töövõimetoetuse seaduse § 27 lõikeid 4 ja 5.

§ 139.

§ 151.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Ministeeriumid Kohtute seaduse jt seaduste muutmise eelnõu (kohtukorralduse muudatused) Esitame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Registrite- ja Infosüsteemide Keskusele ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu (kohtukorralduse muudatused). Eelnõu sisaldab võrreldes 07.11.2025.a kooskõlastamiseks edastatud kohtukorralduste muudatuste eelnõuga järgmisi olulisi muudatusi: 1. loobutud on samaliigiliste kohtute ühendamisest; 2. sätestatakse, et kohtuasja menetlus ei kesta ühes kohtuastmes üldjuhul üle üheksa kuu; 3. kohtuhaldusteenistus moodustatakse Tartu Ringkonnakonnakohtu koosseisus; 4. tarbijakrediidi- ja vangistusasjad suunatakse kohtualluvust muutmata väikseima töökoormusega

kohtu kohtunikule; 5. tööjaotusplaaniga tuleb tagada tsiviilkohtunike spetsialiseerumine perekonnaõiguse ja eestkoste

asjadele, maksejõuetuse- ja ühinguõiguse asjadele, tööõiguse asjadele, intellektuaalse omandi kaitse asjadele, süüteokohtunike spetsialiseerumine alaealistega seotud süüteoasjadele, lähisuhtevägivalla asjadele ja majandusalaste süütegude asjadele ning halduskohtunike spetsialiseerumine planeerimisõiguse asjadele, keskkonnaõiguse asjadele ja maksuõiguse asjadele;

6. kohtute nõukogu koosseisus on asendatud üks Riigikogu liige Justiits- ja Digiministeeriumi kantsleriga;

7. rahvakohtunike institutsioon kaotatakse. Palume Teil esitada oma kooskõlastus ja arvamused hiljemalt 3 tööpäeva jooksul kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1. Kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu SK 2. Kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu SE 3. Kohtute seaduse terviktest muudatustega

Meie 15.01.2026 nr 8-1/343-1

2

Lisaadressaadid: Viru Maakohus Harju Maakohus Pärnu Maakohus Tartu Maakohus Tallinna Halduskohus Tartu Halduskohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Riigikohus Tartu Ülikool Registrite ja Infosüsteemide Keskus Riigiprokuratuur Eesti Advokatuur Õiguskantsleri Kantselei MTÜ Eesti Kohtunike Ühing Marilin Reintamm 680 3116 [email protected]

EELNÕU

15.01.2026

Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus

(kohtukorralduse muudatused)

§ 1. Kohtute seaduse muutmine

Kohtute seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses:

㤠21. Kohtumenetluse kestus esimese ja teise astme kohtus

Kohtuasja menetlus ei kesta ühes kohtuastmes üldjuhul üle üheksa kuu arvates asja saabumisest

kohtusse, kusjuures nimetatud tähtaja hulka ei arvata aega, mil menetlus oli peatatud või

menetlusosalised tagaotsitavad.“;

2) paragrahvi 9 lõiget 21 täiendatakse punktidega 1–4 järgmises sõnastuses:

„1) Harju Maakohtu kohtumaja asub Tallinnas;

2) Viru Maakohtu kohtumajad asuvad Jõhvis, Rakveres ja Narvas;

3) Pärnu Maakohtu kohtumajad asuvad Haapsalus, Kuressaares, Kärdlas, Paides, Pärnus ja Raplas;

4) Tartu Maakohtu kohtumajad asuvad Jõgeval, Tartus, Valgas, Viljandis ja Võrus.“;

3) paragrahvi 9 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kohtumajad asuvad maakohtu tööpiirkonnas. Kohtumajade täpsed asukohad kehtestab

kohtute nõukogu. Iga kohtumaja asukoht on ka maakohtu asukohaks.“;

4) paragrahvi 9 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 91 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 91. Maakohtu süüteovaldkond ja tsiviilvaldkond“;

6) paragrahvi 91 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maakohtus on süüteovaldkond ja tsiviilvaldkond. Kohtunike arvulise jaotuse valdkondade

vahel otsustab kohtu eestseisus.“;

7) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

2

„(11) Süüteovaldkonnas on süüteoasjade osakond. Tsiviilvaldkonnas on tsiviilasjade osakond,

perekonna- ja eestkoste asjade osakond ning maksejõuetus- ja ühinguõiguse asjade osakond.

Kohtunike arvulise jaotuse osakondade vahel otsustab eestseisus.“;

8) paragrahvi 91 lõiked 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kohtunike spetsialiseerumise tagamiseks võib kohtu eestseisus otsustada, et kohtus

moodustatakse uusi osakondi.

(3) Iga kohtunik kuulub ühte osakonda. Kohtu eestseisus otsustab, millisesse osakonda kohtunik

kuulub.

(4) Maakohtu esimees võib kohtuniku tema nõusolekul üle viia teise valdkonna kohtunikuks.

Kohtuniku üleviimise sama valdkonna ühes osakonnast teise otsustab kohtu eestseisus.“;

9) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „vastutav minister“ tekstiosaga „ kohtute

nõukogu ettepanekul“;

10) paragrahvi 11 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maakohtutes on kuni 164 kohtuniku kohta.“;

11) paragrahvi 11 tekst loetakse lõikeks 1 ja täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Maakohtu kohtunike arvulise jagunemise maakohtute ja kohtumajade vahel otsustab kohtute

nõukogu arvestades korrakohase õigusemõistmise vajadust ja tagades isikutele õigusemõistmise

kättesaadavuse ning kuulanud ära maa- ja ringkonnakohtute esimeeste arvamuse.“;

12) paragrahvi 111 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kohtunik ei või keelduda asja arutamisest kohtuasja alluvusjärgse kohtu asukohas.“;

13) paragrahvi 12 lõiked 1 ja 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maakohtu esimees nimetatakse esimese ja teise astme kohtunike seast seitsmeks aastaks.

Kohtu esimehe nimetab kohtute nõukogu, kuulanud ära selle kohtu üldkogu arvamuse, mille

esimeheks kohtunik nimetatakse. Kohtu esimehe konkursi korraldamiseks moodustab kohtute

nõukogu konkursikomisjoni. Kohtu esimehele esitatavad täpsemad nõuded ja konkursi

korraldamise korra kehtestab kohtute nõukogu.

(11) Kui maakohtu esimeheks nimetatakse kohtunik, kelle alaline teenistuskoht oli teises kohtus,

võib maakohtunike üldarv olla suurem käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud arvust.“;

14) paragrahvi 12 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „oma pädevuse piires“;

15) paragrahvi 12 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

3

„11) korraldab kohtuasutuse haldamist koostöös kohtuhaldusteenistusega ulatuses, mis ei ole

kohtuhaldusteenistuse pädevuses;“;

16) paragrahvi 12 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kooskõlastab kohtuhaldusteenistuse direktori koostatud kohtu eelarve eelnõu;“;

17) paragrahvi 12 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kohtu esimehe võib kohtute nõukogu enne tähtaja lõppemist vabastada:“;

18) paragrahvi 12 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) kohtute nõukoguga koostöö mittelaabumise tõttu.“;

19) paragrahvi 12 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul kuulab kohtute nõukogu ära kohtu

üldkogu arvamuse ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda maakohus

kuulub.“;

20) paragrahvi 12 lõiked 12 ja 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(12) Kui maakohtu esimehe ametiaeg lõpeb tähtaja saabumise tõttu, võib kohtunik pöörduda

tagasi kohtusse, kus ta oli teenistuses enne maakohtu esimeheks nimetamist, või jätkata

kohtunikuna teenistust maakohtus, mille esimees ta oli. Sellekohase avalduse esitab kohtu esimees

kirjalikult kohtute nõukogule vähemalt kolm kuud enne ametiaja lõppemist.

(13) Kui kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikeid 11 ja 12, võib kohtunike üldarv olla suurem

käesoleva seaduse § 11 lõikes 1, § 19 lõikes 1 ja § 23 lõikes 1 nimetatud arvust.“;

21) paragrahv 14 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahvi 15 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kinnistusosakonna koosseisu kuuluvad kohtunikuabid, kinnistussekretärid ja muud

kohtuteenistujad. Kohtu esimees määrab kohtunikuabide seast kinnistusosakonna juhataja.“;

23) paragrahvi 16 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Registriosakonna koosseisu kuuluvad kohtunikuabid, registrisekretärid ja muud

kohtuteenistujad. Kohtu esimees määrab kohtunikuabide seast registriosakonna juhataja.“;

24) paragrahvi 161 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Maksekäsuosakonna koosseisu kuuluvad kohtunikuabid ja muud kohtuteenistujad. Kohtu

esimees määrab kohtunikuabide seast maksekäsuosakonna juhataja.“;

4

25) paragrahvi 162 lõiked 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Pärnu Maakohtu esimees nimetab Pärnu Maakohtu perekonna- ja eestkoste asjade osakonna

koosseisu kuuluvate kohtunike seast neljaks aastaks eestkoste järelevalve osakonna juhataja.

Osakonnajuhatajale kohaldatakse käesoleva seaduse § 122 lõigetes 3 ja 4 sätestatut.

(4) Eestkoste järelevalve osakonna kodukorra kinnitab Pärnu Maakohtu eestseisus, kuulanud ära

maakohtute esimeeste arvamuse.“;

26) paragrahvi 18 lõiget 21 täiendatakse punktidega 1 ja 2 järgmises sõnastuses:

„1) Tallinna Halduskohtu kohtumaja asub Tallinnas;

2) Tartu Halduskohtu kohtumajad asuvad Jõhvis ja Tartus.“;

27) paragrahvi 18 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kohtumajad asuvad halduskohtu tööpiirkonnas, mille määrab valdkonna eest vastutav minister

kohtute nõukogu ettepanekul. Kohtumajade täpsed asukohad otsustab kohtute nõukogu. Iga

kohtumaja asukoht on ka halduskohtu asukoht.“;

28) paragrahvi 18 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

29) paragrahvi 19 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Halduskohtutes on kuni 26 kohtuniku ametikohta.“;

30) paragrahvi 19 tekst loetakse lõikeks 1 ja täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Halduskohtu kohtunike arvulise jagunemise halduskohtute ja kohtumajade vahel otsustab

kohtute nõukogu, arvestades korrakohase õigusemõistmise vajadust ja tagades isikutele

õigusemõistmise kättesaadavuse ning kuulates ära halduskohtute esimeeste ja ringkonnakohtute

esimeeste arvamuse.“;

31) paragrahvi 191 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kohtunik ei või keelduda asja arutamisest kohtuasja alluvusjärgse kohtu asukohas.“;

32) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui halduskohtu esimeheks nimetatakse teise kohtu kohtunik, võib halduskohtunike üldarv

olla suurem käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 nimetatud arvust.“;

33) paragrahvi 22 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Tallinna Ringkonnakohus asub Tallinnas ja Tartu Ringkonnakohus Tartus. Kohtumajade

täpsed asukohad otsustab kohtute nõukogu.“;

34) paragrahvi 22 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

5

35) paragrahvi 23 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ringkonnakohtutes on kuni 46 kohtuniku kohta.“;

36) paragrahvi 23 tekst loetakse lõikeks 1 ja täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Kohtunike arvulise jagunemise ringkonnakohtute vahel otsustab kohtute nõukogu, kuulanud

ära ringkonnakohtute esimeeste arvamuse.“;

37) paragrahvi 24 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kohtu esimehe võib kohtute nõukogu kooskõlastatult Riigikohtu üldkoguga teenistusest enne

tähtaja lõppemist vabastada:“;

38) paragrahvi 24 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) kohtute nõukoguga koostöö mittelaabumise tõttu.“;

39) paragrahvi 24 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul kuulab kohtute nõukogu ära kohtu

üldkogu arvamuse.“;

40) paragrahvi 241 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kohtunike arvulise jaotuse kolleegiumide vahel otsustab ringkonnakohtu eestseisus.“;

41) paragrahvi 242 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohtute nõukogu nimetab ringkonnakohtu esimehe ettepanekul viieks aastaks kolleegiumi

esimehe sama kolleegiumi liikmete seast. Kolleegiumi esimehe võib ennetähtaegselt vabastada

kohtu esimehe ettepanekul kohtute nõukogu otsuse alusel või tema enda soovil.“;

42) paragrahvi 242 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) korraldab tagasiside andmise oma tööpiirkonna esimese astme kohtu kohtuniku tööle.“;

43) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kolleegiumi esimees korraldab tagasiside andmise teise astme kohtuniku tööle.“;

44) paragrahvi 34 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Registriandmete koosseisu, andmete esitamise korra ja andmetele juurdepääsu õiguse

taotlemise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

45) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

6

„(31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kord kooskõlastatakse kohtute nõukoguga.“;

46) paragrahvi 36 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

47) paragrahvi 36 teksti täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) valib kohtu eestseisuse valitava liikme;“;

48) paragrahvi 36 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) annab kohtute nõukogule arvamuse kohtu esimehe ametisse nimetamise ja seaduses sätestatud

juhul ka ametist vabastamise kohta;“;

49) seadust täiendatakse §-dega 361 ja 362 järgmises sõnastuses:

㤠361. Kohtu eestseisus

(1) Esimese astme kohtu eestseisusesse kuuluvad kohtu esimees ja neljaks aastaks valitud liikmed:

1) üks kohtu üldkogu ja üks kohtute nõukogu poolt valitud kohtunik, kui kohtunike arv kohtus on

kuni 15;

2) kaks kohtu üldkogu ja kaks kohtute nõukogu poolt valitud kohtunikku, kui kohtunike arv kohtus

on 16 – 30;

3) kolm kohtu üldkogu ja kolm kohtute nõukogu poolt valitud kohtunikku, kui kohtunike arv

kohtus on üle 30 kohtuniku.

(2) Ettepaneku eestseisuse liikmete nimetamiseks kohtute nõukogule esitab kohtu esimees.

(3) Ringkonnakohtu eestseisusesse kuuluvad kohtu esimees, kolleegiumi esimehed ning kohtu

üldkogu poolt neljaks aastaks valitud kolm liiget.

(4) Eestseisuse kutsub kokku ning selle töö korralduse ja teenindamise tagab kohtu esimees.

Eestseisus tuleb kokku kutsuda vähemalt kahe eestseisuse liikme taotlusel.

§ 362. Kohtu eestseisuse pädevus

(1) Kohtu eestseisus:

1) kinnitab kohtunike tööjaotusplaani;

2) kehtestab kohtu kodukorra;

3) otsustab ajutiste menetlusgruppide moodustamise;

4) täidab muid seaduses ette nähtud ülesandeid.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud menetlusgrupp koosneb vähemalt kolmest

kohtunikust ja moodustatakse osakonna või kolleegiumi siseselt teatud liiki kohtuasjade

läbivaatamiseks. Kohtunik võib samaaegselt kuuluda mitmesse menetlusgruppi.“;

50) paragrahvi 37 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „ette tööjaotusplaanis.“ tekstiosaga

„Maakohtu tööjaotusplaaniga määratakse kohtunike kuulumine osakonda spetsialiseerumise

järgi.“;

7

51) paragrahvi 37 lõiget 11 täiendatakse pärast tekstiosa „vajalikus määras“ tekstiosaga „ ning

kohtunike töökoormust kohtuhalduse ülesannete täitmise või kohtunike omavalitsusorganite või

Vabariigi Valimiskomisjoni töös osalemise korral“;

52) paragrahvi 37 lõiget 12 täiendatakse pärast tekstiosa „kuuel kuul“ tekstiosaga „mitte rohkem

kui “;

53) paragrahvi 37 lõiget 2 täiendatakse punktiga 32 järgmises sõnastuses:

„32) asjade jaotamisel arvestatakse vajadust korraldada asjades suulisi istungeid või isiku

ärakuulamisi;“;

54) paragrahvi 37 lõike 2 punktist 41 jäetakse välja tekstiosa „kohtu esimehele, kolleegiumi

esimehele ja osakonnajuhatajale“;

55) paragrahvi 37 lõiked 4 ja 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Tööjaotusplaan kinnitatakse üheks kalendriaastaks. Eestseisus võib tööaasta kestel

tööjaotusplaani muuta üksnes mõjuval põhjusel.

(41) Kohtute nõukogu kehtestab kohtunike tööjaotusplaani koostamise täpsemad alused, sealhulgas

kohtunike spetsialiseerumise põhimõtted. Tööjaotusplaaniga tuleb tagada tsiviilkohtunike

spetsialiseerumine perekonnaõiguse ja eestkoste asjadele, maksejõuetuse- ja ühinguõiguse

asjadele, tööõiguse asjadele, intellektuaalse omandi kaitse asjadele, süüteokohtunike

spetsialiseerumine alaealistega seotud süüteoasjadele, lähisuhtevägivalla asjadele ja

majandusalaste süütegude asjadele ning halduskohtunike spetsialiseerumine planeerimisõiguse

asjadele, keskkonnaõiguse asjadele ja maksuõiguse asjadele. Kohtud lähtuvad tööjaotusplaani

kinnitades käesolevast seadusest ja kohtute nõukogu kehtestatud alustest.“;

56) paragrahvi 371 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) mõjuva põhjusega, arvestades õigusemõistmise korrakohase toimimise vajadust.“;

57) paragrahvi 371 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

58) paragrahvi 38 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) valib kohtute nõukoja kohtunikest liikmed ja asendusliikmed kooskõlas käesoleva seaduse §

401 lõigetega 1-5;“;

59) paragrahv 383 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 383. Kohtute nõukogu ülesannete üleandmine Riigikohtu esimehele

Kui kohtute nõukogu ei saa erakorralise või sõjaseisukorra ajal kokku tulla, võib edasilükkamatute

vajaduste korral täita kohtute nõukogu ülesandeid Riigikohtu esimees.“;

60) paragrahv 385 tunnistatakse kehtetuks;

8

61) paragrahvi 387 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui kohtu esimehe ametiaeg lõpeb erakorralise või sõjaseisukorra ajal, võib kohtute nõukogu

kohtu esimehe ja Riigikohtu esimehe nõusolekul tema ametiaega pikendada. Kohtu esimehe

volitused kehtivad kuni kuus kuud erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest arvates.“;

62) paragrahvi 39 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Esimese ja teise astme kohtuasutuste haldamist korraldab kohtute nõukogu. Kohtud täidavad

kohtuhaldusülesandeid, kui see tuleneb seadusest.

(2) Seaduses sätestatud juhul täidab kohtuhaldusülesandeid Justiits- ja Digiministeerium.

Valdkonna eest vastutav minister võib oma pädevusse kuuluva kohtuhaldusülesande anda üle

kohtute nõukogule.“;

63) paragrahvi 39 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „vastutaval ministril“ tekstiosaga „ja

kohtute nõukogul “;

64) paragrahv 40 tunnistatakse kehtetuks;

65) seadust täiendatakse §-ga 401 järgmises sõnastuses:

„§ 401. Kohtute nõukogu koosseis ning töökorraldus

(1) Kohtute nõukokku (edaspidi nõukogu) kuuluvad:

1) Riigikohtu esimees;

2) kaks ringkonnakohtunikku;

3) kolm esimese astme kohtunikku.

4) Riigikogu liige;

5) Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat;

6) õiguskantsler või tema nimetatud esindaja.

7) Justiits- ja Digiministeeriumi kantsler või tema nimetatud esindaja;

8) valdkonna eest vastutav minister või tema nimetatud esindaja.

(2) Nõukogu kohtunikest liikmed, välja arvatud Riigikohtu esimehe, valib kohtunike täiskogu

kolmeks aastaks. Üks esimese astme kohtunikest peab olema tsiviilvaldkonna kohtunik, üks

süüteovaldkonna kohtunik ja üks halduskohtunik. Ühest kohtust ei saa nõukokku kuuluda rohkem

kui üks kohtunik. Kohtu esimees ei või nõukokku kuuluda.

(3) Nõukogu kohtunikust liikme volitused lõpevad, kui ta vabastatakse kohtunikuametist, kui ta

nimetatakse kohtu esimeheks või kui tema kui kohtuniku volitused peatuvad käesoleva seaduse §

584 lõike 3 alusel.

(4) Nõukogu kohtunikust liikme äraolekul asendab teda kohtunike täiskogu valitud asendusliige.

Asendamise korral ei pea järgima käesoleva paragrahvi lõike 2 teises ja kolmandas lauses

sätestatud nõudeid. Asendamise korra kehtestab nõukogu.

(5) Nõukogu kohtunikest liikmete ja asendusliikmete valimise korra kehtestab kohtunike täiskogu.

9

(6) Esimese ja teise astme kohtute esimehed võivad nõukogu töös osaleda sõnaõigusega.

(7) Nõukogu juhib ja esindab nõukogu esimees, kes on Riigikohtu esimees. Esimehe asendamise

kord määratakse kindlaks nõukogu kodukorras.

(8) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Nõukogu võtab otsuseid

vastu kohalolijate häälteenamusega. Nõukogu täpsem töökorraldus nähakse ette kodukorras, mille

nõukogu kinnitab oma koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega.

(9) Nõukogu vähendab oma kohtunikust liikme töökoormust, välja arvatud Riigikohtu esimehe

töökoormust, õigusemõistmisel nõukogu liikme kohustuste täitmiseks vajalikus määras. Nõukogu

liikmele hüvitatakse nõukogu töös osalemiseks vajalikud kulud.

(10) Nõukogu tegevuseks vajalik raha nähakse ette kohtuhaldusteenistuse eelarves.“;

66) paragrahv 41 tunnistatakse kehtetuks;

67) seadust täiendatakse §-dega 411 ja 412 järgmises sõnastuses:

„§ 411. Kohtute nõukogu pädevus

(1) Kohtute nõukogu:

1) suunab ja koordineerib kohtuasutuste haldamist ja arendamist;

2) kinnitab esimese ja teise astme kohtute arengukava;

3) teeb ettepanekuid kohtukorraldust, -teenistust ja -menetlusi reguleerivate õigusaktide eelnõude

väljatöötamiseks ning annab nende kohta arvamusi;

4) kinnitab Justiits- ja Digiministeeriumi, kohtuhaldusteenistuse ja kohtu esimeeste koostatud

kohtute grupi eelarve projekti ning liigendab riigieelarves märgitud kohtute grupi vahendid esimese

ja teise astme kohtute ning kohtuhaldusteenistuse vahel;

5) korraldab kohtuasutuste eelarvevahendite kasutamist ja nende üle arvestuse pidamist;

6) kehtestab maakohtute, halduskohtute ja ringkonnakohtute kohtumajade täpsed asukohad ja

kohtunike arvulise jagunemise kohtute ja kohtumajade vahel;

7) kehtestab kohtuasjade koormuse arvestamise metoodika;

8) nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtu esimehe ning teostab tema üle järelevalvet;

9) määrab kindlaks kohtuhaldusteenistuse ülesanded ja struktuuri ning teostab

kohtuhaldusteenistuse üle teenistuslikku järelevalvet;

10) nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtuhaldusteenistuse direktori;

11) kinnitab kohtute ja kohtuhaldusteenistuse töökorralduse ja omavahelise koostöö põhimõtted;

12) arutab Riigikohtu esimehe Riigikogule esitatavat ülevaadet kohtukorralduse, õigusemõistmise

ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta.

13) teeb koolitusnõukogule ettepanekuid kohtunike iga-aastase koolitusprogrammi koostamiseks;

14) täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid.

(2) Nõukogu võib seaduse või muu õigusaktiga kohtule või kohtu esimehele pandud

kohtuhaldusülesande anda üle kohtuhaldusteenistusele.

(3) Nõukogu otsused ja juhised ning koosolekute protokollid avaldatakse nõukogu veebilehel.

10

§ 412. Kohtuhaldusteenistus

(1) Kohtuhaldusteenistus on kohtuid teenindav õigusemõistmise volitusteta Tartu Ringkonnakohtu

struktuuriüksus, mis täidab käesolevas seaduses sätestatud ning kohtute nõukogu antud ülesandeid.

(2) Kohtuhaldusteenistus on aruandekohustuslik kohtute nõukogu ees. Nõukogu võib anda

kohtuhaldusteenistusele juhiseid.

(3) Kohtuhaldusteenistuse struktuuri ja koosseisu kinnitab kohtute nõukogu.

(4) Kohtuhaldusteenistust juhib kohtuhaldusteenistuse direktor, kelle nimetab ametisse ja vabastab

ametist kohtute nõukogu.

(5) Kohtuhaldusteenistuse direktor nimetatakse ametikohale viieks aastaks, kuid mitte rohkem kui

kaheks ametiajaks järjest.

(6) Kohtuhaldusteenistuse direktor:

1) nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtuhaldusteenistuse koosseisu kuuluvad ametnikud või

sõlmib ja lõpetab töötajatega töölepingu.

2) annab kohtuhaldusteenistuse töö korraldamiseks teenistusalaseid akte;

3) täidab muid kohtute nõukogu poolt antud ülesandeid.

(7) Kohtuhaldusteenistuse ülesanded ja struktuur ning struktuuriüksuste pädevus sätestatakse

kohtuhaldusteenistuse põhimääruses, mille kehtestab kohtute nõukogu.“.“;

68) paragrahvi 42 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Esimese ja teise astme kohtu struktuur, koosseis, kohtuteenistujate ülesanded, sisekorraeeskiri

ja töökorraldus nähakse ette kohtu kodukorras. Kodukorra kehtestab kohtu eestseisus, kuulates

enne ära kohtu üldkogu arvamuse. Maakohtu kinnistusosakonna, registriosakonna ja maa-, haldus-

ja ringkonnakohtu kantselei kodukorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.“;

69) paragrahvi 42 lõikest 21 jäetakse välja tekstiosa „kohtuteenistujate ülesanded,“;

70) seadust täiendatakse §-ga 421 järgmises sõnastuses:

㤠421. Kohtu arengukava

(1) Kohtu arengukava on tegevuskava, milles määratakse kindlaks esimese ja teise astme kohtute

arengueesmärgid, jõudlus kohtumenetluse liikide kaupa, nende saavutamiseks kavandatavad

tegevused ning vajalike ressursside ja rahastamise põhimõtted.

(2) Kohtu arengukava peab arvestama Riigikogu kinnitatud riigi pikaajalise arengustrateegia ja

poliitika põhialuseid.

(3) Kohtu arengukava kehtestatakse vähemalt neljaks aastaks.“;

71) paragrahv 43 tunnistatakse kehtetuks;

11

72) seadust täiendatakse §-ga 431 järgmises sõnastuses:

㤠431. Kohtu eelarve

(1) Kohtute grupi eelarve ja Riigikohtu eelarve võetakse vastu riigieelarve seaduses sätestatud

korras.

(2) Kohtute grupi eelarve projekti valmistab ette kohtuhaldusteenistuse direktor koostöös kohtute

esimeestega ning Justiits- ja Digiministeeriumiga. Kohtute nõukogu kinnitab kohtute grupi eelarve

projekti.

(3) Kohtute grupi eelarvele lisatakse konkreetse eelarveaasta oodatavad tulemused lähtudes

kohtute arengukavast.

(4) Riigikogus osaleb kohtute grupi eelarveläbirääkimistel ning esindab esimese ja teise astme

kohtuid kohtute nõukogu esimees. Valdkonna eest vastutav minister osaleb Riigikogus

sõnaõigusega.

(5) Kohtute nõukogu liigendab riigieelarves märgitud kohtute grupi vahendid administratiivselt ja

majandusliku sisu järgi esimese ja teise astme kohtute ning kohtuhaldusteenistuse vahel. Nimetatud

liigenduse valmistab ette kohtuhaldusteenistuse direktor koostöös kohtute esimeestega.

(6) Esimese ja teise astme kohtud ning kohtuhaldusteenistus koostavad käesoleva paragrahvi lõikes

5 nimetatud liigenduse alusel oma eelarved.

(7) Kohtute eelarved ja nende muudatused avaldatakse kohtute veebilehel.

(8) Eelarveaasta jooksul võib kohtute nõukogu muuta kohtute grupi liigendust, riigieelarve

muutmisest tulenevalt, kohtu esimehe ja kohtuhaldusteenistuse direktori ettepanekul või mõjuval

põhjusel enda algatusel.“;

73) paragrahvi 45 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Esimese ja teise astme kohtu esimehe kohustuste täitmise üle teostab järelevalvet kohtute

nõukogu. Kohtute nõukogu võib nõuda kohtu esimehelt seletusi õigusemõistmise korrakohase

toimimise ning eelarve täitmise kohta kohtus.“;

74) paragrahvi 45 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

75) paragrahvi 451 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kohtute nõukogu kehtestab kohtuasja teise kohtusse lahendamiseks suunamise täpsemad

põhimõtted.“;

76) paragrahvi 452 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Massilisest sisserändest tingitud hädaolukorras väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu

seaduse § 154 lõike 4 või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 366 lõike 4

12

kohaselt laekunud teabe alusel võivad ringkonnakohtute esimehed ühise otsusega saata maakohtu

või ringkonnakohtu kohtuniku tema nõusolekuta välismaalase kinnipidamise loa taotlusi ajutiselt

läbi vaatama halduskohtusse, kui see on vajalik õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks.

Halduskohtu koosseisu ajutiselt kaasatud kohtunik võib menetleda kõiki massilisest sisserändest

tingitud hädaolukorra algusest alates Eestisse saabunud välismaalaste, sealhulgas rahvusvahelise

kaitse taotlejate, kinnipidamise loa või selle pikendamise taotlusi.“;

77) paragrahvi 452 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kohtute nõukogu kehtestab maakohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku halduskohtu koosseisu

ajutise kaasamise täpsemad põhimõtted.“;

78) seadust täiendatakse §-dega 454 ja 455 järgmises sõnastuses:

㤠454. Tarbijakrediidi asjade lahendamine

(1) Tarbijakrediidi asi on tsiviilasi, mille hagi esemeks on võlaõigusseaduse § 402 lõike 1

tähenduses tarbijakrediidilepingust või § 402 lõike 2 tähenduses elamukinnisvaraga seotud

tarbijakrediidilepingust tulenev nõue.

(2) Tarbijakrediidi asja jaotamine toimub selle maakohtu kohtunike vahel ja vastavalt selle

maakohtu tööjaotusplaanile, mille tsiviilvaldkonna kohtunike töökoormus on kohtute infosüsteemi

andmete järgi kõige väiksem.

(3) Tarbijakrediidi asja kohtualluvus ega asja arutamise koht ei muutu, kohtunik menetleb

tarbijakrediidi asja alluvusjärgse maakohtu kohtunikuna.

(4) Kui kohtunik arutab tarbijakrediidi asja maakohtus, mille tööpiirkonnas ei asu tema alaline

teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud, samuti muud lähetuskulud avaliku

teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.

§ 455. Vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asjade lahendamine

(1) Vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asi on haldusasi, kus lahendatakse

vangistusseaduse § 2 tähenduses kinnipeetava, vangistusseaduse § 3 lõike 1 tähenduses arestialuse

või vangistusseaduse § 4 lõike 1 tähenduses vahistatu kaebust vangla haldusakti või toimingu peale

või vangla tekitatud kahju hüvitamiseks.

(2) Vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asja jaotamine toimub selle halduskohtu

kohtunike vahel ja vastavalt selle halduskohtu tööjaotusplaanile, mille kohtunike töökoormus on

kohtute infosüsteemi andmete järgi kõige väiksem.

(3) Vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asja kohtualluvus ei muutu, kohtunik menetleb

vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asja alluvusjärgse halduskohtu kohtunikuna.

(4) Kui kohtunik arutab vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asja halduskohtus, mille

tööpiirkonnas ei asu tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud, samuti

muud lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud tingimustel ja

korras.“;

13

79) paragrahvi 46 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Esimese ja teise astme kohtud esitavad kohtute nõukogule aruande õigusemõistmise

korrakohasest toimimisest kohtus.“;

80) paragrahvi 46 tekst loetakse lõikeks 1 ja täiendatakse lõigetega 2–4 järgmises sõnastuses:

„(2) Kohtuhaldusteenistus esitab kohtute grupi tegevusaruande, eelarve ja oodatavate tulemuste

täitmise aruande.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud aruannete vormid ja esitamise tähtajad kinnitab

kohtute nõukogu.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohtute ja lõikes 2 nimetatud kohtute grupi aruanded

avaldatakse kohtute veebilehel.“;

81) paragrahvi 49 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „sätestatud ülesandeid“ tekstiosaga „,

samuti osaleda rahvusvaheliste organisatsioonide töös ning tegeleda õigusloome ja loomingulise

tegevusega“;

82) paragrahvi 49 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) äriühingu juhatuse või nõukogu liige, välja arvatud juhul, kui tegu on tema enda või ühisvarasse

kuuluva ainuosaluse või enamusosalusega äriühinguga ja see tegevus ei kahjusta õigusemõistmist,

ega välismaa äriühingu filiaali juhataja;“;

83) paragrahvi 53 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Avaliku konkursi halduskohtu, maakohtu tsiviil- või süüteovaldkonna ning ringkonnakohtu

haldus-, kriminaal- või tsiviilkolleegiumi kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab välja kohtute

nõukogu. Konkursi Riigikohtu kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab välja Riigikohtu

esimees.“;

84) paragrahvi 53 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „või 58“;

85) paragrahvi 55 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Riigikohtu kohtuniku nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu

esimees kuulab enne ära Riigikohtu üldkogu ja kohtute nõukogu arvamuse kandideerija kohta.“;

86) paragrahvi 57 lõiked 1 ja 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riigikohtu üldkogu võib kohtuniku tema nõusolekul ja kohtute nõukogu ettepanekul määrata

kohtunikuametisse teise sama astme või madalama astme kohtusse. Esimese astme kohtuniku võib

kohtu esimees määrata tema nõusolekul alaliselt teenistusse teise kohtumajja, kuulanud ära kohtu

eestseisuse arvamuse.

14

(11) Kui kohtu esimehe vaba ametikoht täidetakse käesoleva seaduse §-des 12, 20 ja 24 sätestatud

korras, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõiget 1. Kohtuniku üleviimise vormistab kohtute

nõukogu otsusega.“;

87) paragrahvi 584 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kohtunik võib kohtu esimehe nõusolekul töötada tähtajaliselt juriidilisel tööl rahvusvahelises

organisatsioonis või Euroopa Liidu liikmesriigi avalik-õigusliku ülikooli õigusteaduse õppejõuna.

Kohtunik võib olla valitud või nimetatud ametikohale rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis,

Euroopa prokuröri või delegaatprokuröri ametikohale.“;

88) paragrahvi 584 lõiked 5 ja 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kohtunik võib väljaspool kohut töötamise tähtaja jooksul või selle lõppedes pöörduda tagasi

maakohtu tsiviil- või süüteovaldkonda, halduskohtusse või ringkonnakohtu või Riigikohtu

kolleegiumi, teatades sellest vastava kohtu esimehele vähemalt kaks kuud ette.

(6) Kohtuniku tagasipöördumise järel võib käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 § 19 lõikes 2, § 23

lõikes 1 nimetatud kohtunike üldarv olla suurem kuni maa-, haldus- või ringkonnakohtus

kohtunikukoha vabanemiseni ning seaduse § 25 lõikes 3 nimetatud kohtunike arv olla suurem kuni

Riigikohtus kohtunikukoha vabanemiseni.“;

89) paragrahvi 60 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) tagasisidevestluse kokkuvõte koos kohtuniku arvamusega tagasiside kohta;“;

90) paragrahvi 60 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kohtuniku isikutoimiku pidamist korraldab Riigikohus.“;

91) paragrahvi 73 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „ja kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjaid“;

92) seadust täiendatakse §-ga 741 järgmises sõnastuses:

㤠741. Kohtuniku tagasisidevestlus

(1) Kohtunikule tagasiside andmine toimub kohtuniku vestlusel kõrgema astme kohtu kohtunikuga,

et toetada kohtunikku tema erialateadmiste ja -oskuste täiendamisel.

(2) Ettepaneku tagasisidevestluse pidamiseks kõrgema astme kohtu kolleegiumi esimehele võib

esitada:

1) Riigikohtu esimees esimese ja teise astme kohtu kohtuniku suhtes;

2) ringkonnakohtu esimees oma tööpiirkonna esimese astme kohtuniku suhtes;

3) esimese või teise astme kohtu esimees sama kohtu kohtuniku suhtes.

(3) Kõrgema astme kohtu kolleegiumi esimees võib kutsuda kohtuniku tagasisidevestluse ka enda

algatusel.

(4) Tagasisidevestlusele kutsutud kohtuniku osalemine vestlusel on kohustuslik.

15

(5) Tagasisidevestlusest koostatakse kokkuvõte, mille kohta võib kohtunik, kellele tagasiside anti,

esitada arvamuse.

(6) Kohtute nõukogu kehtestab kohtuniku tagasiside andmise täpsemad põhimõtted.“;

93) paragrahvi 75 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kohtuniku, kolleegiumi esimehe ja osakonnajuhataja ametipalk ning lisatasu makstakse välja

kohtu esimehe käskkirja alusel. Kohtu esimehe ametipalk ja lisatasu makstakse välja

kohtuhaldusteenistuse direktori käskkirja alusel.“;

94) paragrahvi 76 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Valveaja eest makstava lisatasu arvestamise korra ja valveaja eest lisatasu maksmiseks

ettenähtud kohtunike arvu kehtestab kohtute nõukogu.“;

95) paragrahvi 84 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kuni üheaastast erakorralist tasuta puhkust võib kohtunikule anda Riigikohtu esimees selle

kohtu eestseisuse nõusolekul, kus kohtunik töötab.“;

96) paragrahvi 85 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Talaari kirjelduse kinnitab kohtute nõukogu.“;

97) paragrahvi 88 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Distsiplinaarkaristus kustub, kui kohtunik ei ole kolme aasta jooksul pärast

distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumist toime pannud uut süütegu.“;

98) paragrahvi 991 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohtunik vabastatakse ametist 68-aastaseks saamisel, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2

sätestatud korras ei tõsteta kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära.

(2) Riigikohtu üldkogu võib kohtute nõukogu ning kohtuniku nõusolekul ja kohtu esimehe

ettepanekul tõsta õigusemõistmise korrakohase toimimise tagamiseks kohtuniku teenistusvanuse

ülemmäära kuni kahe aasta kaupa, kuid mitte rohkem kui kokku neli aastat.“;

99) paragrahvi 991 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

100) paragrahvi 991 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmise korral loetakse kohtunik ametist vabastatuks

tõstetud teenistusvanuse ülemmäära saabumisel.“;

101) seaduse 13. peatükk tunnistatakse kehtetuks;

16

102) paragrahvi 1141 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohtunikuabide koguarvu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega kohtute

nõukogu ettepanekul.“;

103) paragrahvi 1141 tekst loetakse lõikeks 1 ja täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Kohtunikuabide jagunemise kohtute vahel otsustab kohtute nõukogu, kuulanud ära

maakohtute esimeeste arvamuse.“;

104) paragrahvi 119 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

105) paragrahvi 121 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kohtunikuabi annab ametisse astudes maakohtu esimehe ees järgmise vande: „Tõotan olla ustav

Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Tõotan täita oma ametiülesandeid

südametunnistuse järgi kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega.“;

106) paragrahvi 1221 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

107) seadust täiendatakse §-ga 1222 järgmises sõnastuses:

㤠1222. Kohtunikuabi tagasisidevestlus

(1) Kohtunikuabiga peetava tagasisidevestluse eesmärgiks on toetada teda erialateadmiste ja -

oskuste täiendamisel.

(2) Kohtunikuabile tagasiside andmine toimub kohtunikuabi vestlusel sama kohtu kohtunikuga,

kes on selle kohtunikuabi suhtes pädev lahendama tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 663 lõikes 6

nimetatud määruskaebusi.

(3) Tagasisidevestluse pidamise otsustab selle käesoleva seaduse §-s 91 nimetatud osakonna

juhataja, kelle osakonda kuuluvad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohtunikud. Ta otsustab

selle kas enda algatusel või sama või kõrgema kohtu esimehe või kolleegiumi esimehe ettepanekul

või selle osakonna juhataja ettepanekul, kelle osakonna koosseisu kohtunikuabi kuulub.

(4) Tagasisidevestlusele kutsutud kohtunikuabi osalemine vestlusel on kohustuslik.

(5) Tagasisidevestlusest koostatakse kokkuvõte, mille kohta võib kohtunikuabi esitada arvamuse.

(6) Käesoleva seaduse § 741 lõikes 6 nimetatud põhimõtteid kohaldatakse ka kohtunikuabi

tagasisidevestlusele.“;

108) paragrahvi 124 teksti täiendatakse pärast tekstiosa „§-s 58“ tekstiosaga „4“;

109) paragrahv 125 tunnistatakse kehtetuks;

110) paragrahvi 126 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

17

111) paragrahvi 1271 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kohtute nõukogu võib kehtestada kohtuteenistujate ametiriietuse kirjelduse ning kandmise korra.

Ametiriietuse kandmise kohustuse korral antakse ametiriietus kohtuteenistujale tasuta.“;

112) seadust täiendatakse §-dega 1303–13011 järgmises sõnastuses:

„§ 1303. Kohtute nõukogu moodustamine

(1) Käesoleva seaduse §-s 401 sätestatud kohtute nõukogu alustab tööd 2026. aasta 1. juulil.

(2) Enne 2026. aasta 1. juulit kehtestab käesoleva seaduse § 401 lõikes 5 sätestatud kohtute nõukogu

liikmete ja asendusliikmete valimise korra kohtute haldamise nõukoda.

§ 1304. Kohtuhaldusteenistuse moodustamine

Käesoleva seaduse §-s 412 sätestatud kohtuhaldusteenistus alustab tööd 2026. aasta 1. septembril.

§ 1305. Kohtuhaldusteenistuse direktori nimetamine

Käesoleva seaduse § 412 lõike 4 alusel nimetatakse kohtuhaldusteenistuse direktor ametisse

hiljemalt 2026. aasta 1. septembriks.

§ 1306. Kohtu eestseisuse moodustamine

Käesoleva seaduse §-s 361 sätestatud kohtu eestseisus alustab tööd hiljemalt 2026. aasta 1.

oktoobril.

§ 1307. Osakondade moodustamine

Käesoleva seaduse § 91 lõikes 11 sätestatud osakonnad alustavad tööd 2027. aasta 1. jaanuaril.

§ 1308. Tööjaotusplaani kinnitamine

Käesoleva seaduse § 37 lõikes 41 sätestatud tööjaotusplaani kinnitab kohtu eestseisus hiljemalt

2026. aasta 1. detsembriks.

§ 1309. Kohtudirektori volituste lõppemine

Enne 2026. aasta 1. septembrit nimetatud kohtudirektorite volitused kehtivad kuni 2026. aasta 31.

augustini.

§ 13010. Kohtute haldamise nõukoja volituste lõppemine

Enne 2026. aasta 1. juulit kehtinud kohtute haldamise nõukoja volitused kehtivad kuni 2026.

aasta 30. juunini.

§ 13011. Rahvakohtunike institutsiooni kaotamine

18

(1) Käesoleva seaduse jõustumisel ametis olevate rahvakohtunike volitused lõppevad seaduse

jõustumise päeval.

(2) Käesoleva seaduse jõustumise ajal kohtumenetluses olevates kohtuasjas, milles on osalenud

rahvakohtunikud, jätkuvad rahvakohtunike ja varurahvakohtunike volitused kohtumenetluse

lõpuni. Rahvakohtunikul on kohtulikul arutamisel kõik kohtuniku õigused.

(3) Rahvakohtunikele makstakse tasu nende kohtulikul arutamisel osalemise või

varurahvakohtunikuna olemise eest vastavalt enne seaduse jõustumist kehtinud korrale.“.

§ 2. Avaliku teenistuse seaduse muutmine

Avaliku teenistuse seaduse § 11 lõike 6 kolmandas lauses, § 14 lõike 3 teises lauses, § 18 lõike 7

teises lauses, § 31 lõike 7 teises lauses ja § 63 lõike 2 kolmandas lauses asendatakse tekstiosa

„valdkonna eest vastutav minister, kuulates ära kohtute haldamise nõukoja arvamuse“ tekstiosaga

„kohtute nõukogu“.

§ 3. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine 

Halduskohtumenetluse seadustiku § 17 lõike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „Justiits- ja

Digiministeerium“ tekstiosaga „kohtute nõukogu“. 

§ 4. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Kaitseväe teenistuse seaduse § 39 lõike 1 punktis 7 asendatakse tekstiosa „kohtute haldamise

nõukoda“ tekstiosaga „kohtute nõukogu“.

§ 5. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkt 26 tunnistatakse kehtetuks.

§ 6. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 18 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maakohtus mõistab kriminaalasjas õigust maakohtunik ainuisikuliselt.“;

2) paragrahvi 18 lõiked 11 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 18 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui kriminaalasja kohtulik arutamine on aeganõudev, võib kohtumäärusega kaasata

kohtuistungile varukohtuniku, kes viibib kohtuliku arutamise ajal istungisaalis. Kohtukoosseisust

kohtuniku väljalangemise korral asendatakse ta varukohtunikuga.“;

4) paragrahvi 18 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

19

5) seadust täiendatakse §-ga 510 järgmises sõnastuses:

㤠510. Kriminaalasja saatmine esimese astme kohtule uueks arutamiseks erisused

rahvakohtunike institutsioonist loobumisel

Tuvastades kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise käesoleva seadustiku § 339 lõike 1

punktide 6–8 või 11 järgi, tühistades kohtuotsuse ja saates kriminaalasja maakohtule uueks

arutamiseks samas kohtukoosseisus, ei saada ringkonnakohus kriminaalasja maakohtu koosseisule,

milles osalesid rahvakohtunikud. Sellises olukorras mõistab maakohtunik õigust uuel arutamisel

käesoleva seadustiku § 18 lõike 1 järgi.“.

§ 7. Raamatupidamise seaduse muutmine

Raamatupidamise seaduse § 2 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Riigiraamatupidamiskohustuslaseks on iga ministeerium ja Riigikantselei oma valitsemis- ja

haldusala ulatuses ning põhiseaduslikud institutsioonid – Riigikogu, Vabariigi President

Riigikontroll, õiguskantsler ja Riigikohus ning esimese ja teise astme kohtud.“.

§ 8. Riigieelarve seaduse muutmine

Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 2 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) valitsusasutus ja valitsusasutuse hallatav riigiasutus (edaspidi riigiasutused);

2) Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei,

Riigikohus ja kohtute grupp, kuhu kuuluvad esimese ja teise astme kohtud

(edaspidi põhiseaduslikud institutsioonid) ning nende haldusala asutused;“;

2) paragrahvi 26 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Riigieelarves liigendatakse vahendid eelarveklassifikaatori alusel administratiivselt Riigikogu

Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantselei,

Riigikohtu, kohtute grupi ning ministeeriumide valitsemisalade vahel.“;

3) paragrahvi 26 lõike 5¹ sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Riigieelarves liigendatakse põhiseaduslike institutsioonide kulud ja ministeeriumi valitsemisala

tulemusvaldkonna programmi tegevuse kulud täiendavalt riigiasutuste või riigiasutuste gruppide

kaupa, eristades:“;

4) paragrahvi 35 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 37 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 9. Riigivaraseaduse muutmine 

20

Riigivara seaduses tehakse järgmised muudatused: 

1) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 

„10) põhiseaduslikud institutsioonid – Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll,

õiguskantsler, Riigikohus ning esimese ja teise astme kohtud“;

§ 10. Riigivastutuse seaduse muutmine

Riigivastutuse seaduse § 17 lõike 1 teises lauses asendatakse tekstiosa „Justiits- ja

Digiministeeriumile“ tekstiosaga „kohtute nõukogule“.

§ 11. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 59, 66 ja 113 jõustuvad 2026. aasta 1. mail.

1

Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse

(kohtukorralduse muudatused)

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seadusega kavandatud muudatused on osa kohtureformist, mille eesmärk on

kujundada kohtutest nüüdisaegne organisatsioon, mis keskendub kiirele, kvaliteetsele ja

kõikjalt Eestist kättesaadavale õigusemõistmisele. Teise osa kohtureformist moodustavad

menetluseseadustike muudatused, mille eesmärk on optimeerida kohtute töökoormust,

tõhustada kohtute tööd ja kiirendada kohtumenetlusi. Eelnõu ei suurenda halduskoormust.

Kohtute töökoormus kasvab aasta-aastalt. Peamiselt väljendub see kohtuasjade lahendamisele

kuluva aja pikenemises ja kohtunike ülemäärases töökoormuses.1 Riigikohtu esimees esitas 14.

novembril 2024 Justiitsministeeriumile ettepanekud kohtute seaduse (KS) ja teiste seaduste

muutmiseks. Ettepanekud koostas kohtute töögrupp.2 Töögrupi ettepanekute eesmärk on

ajakohastada ja reformida Eesti kohtusüsteemi struktuuri, juhtimist ja haldusmehhanisme,

sealhulgas muuta kohtute organisatsioonilist ja menetluslikku korraldust.3 Praegu tegelevad

kohtuhaldusega esimeses ja teises kohtuastmes Justiits- ja Digiministeerium, kohtute haldamise

nõukoda (kooskõlastava ja nõuandva organina), kohtute esimehed ja kohtudirektorid. Kohtute

personali ja kohtunike ning kohtujuristide koolituse valdkonnas tegeleb kohtuhaldusega ka

Riigikohus. Kohtuhalduses osalejate rohkus ja pädevuse killustatus ei loo soodsat pinnast

tõhusaks halduseks, mille ülesanne on tuvastada probleemid, leppida kokku lahendused ja viia

need tulemuslikult ellu.

Kohtusüsteemis on käimas laiaulatuslik põlvkonnavahetus ja lühikese aja jooksul tuleb leida

suur hulk kohtunikuametisse sobivaid kvalifitseeritud juriste, kuid huvi kohtunikuametisse

kandideerimise vastu on väike. Uute kohtunike värbamiseks tuleb muuta töö kohtus

atraktiivsemaks ja arvestada uuema põlvkonna juristide ootustega tööandjale ning mõelda juba

ametis olevate kohtunike motiveerimisele ja toetamisele. Kohtunike järelkasvu jaoks tuleb üle

vaadata kohtunikuametiga kaasnevad ranged ametikitsendused, mis on püsinud muutumatuna

alates kohtute seaduse jõustumisest 2002. aastal, ja rohkem tähelepanu pöörata kohtunike

enesearengu toetamisele.

Ülevaade eelnõuga kavandatud muudatustest

Esimese ja teise astme kohtus moodustatakse eestseisus. Kohtu eestseisusesse kuuluvad

kohtu esimees, kohtu nõukogu nimetatud kohtunikud ning kohtu üldkogu poolt valitud liikmed.

Kohtu eestseisus kehtestab kohtu kodukorra ja tööjaotusplaani.

1 Maa-, haldus- ja ringkonnakohtute 2023. aasta menetlusstatistika kokkuvõte. Riigikohus, 2023. 2 Töögrupi koosseis: Villu Kõve (Riigikohtu esimees), Üllar Kaljumäe (Riigikohtu direktor), Urmas Volens (Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi kohtunik), Kristjan Siigur (Tallinna Ringkonnakohtu esimees), Kaupo Kruusvee (Tallinna Halduskohtu

esimees), Priit Kama (Harju Maakohtu kohtunik) ja Martin Tuulik (Harju Maakohtu kohtunik). 3 Vabariigi Valitsus kiitis 17. aprillil 2025 heaks Justiits- ja Digiministeeriumi kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse (kohtuhaldusmudel) eelnõu.

2

Maakohtutesse luuakse täiendavad osakonnad. Igas maakohtus peab olema tsiviilasjade

üldosakond, perekonna- ja eestkoste asjade osakond, maksejõuetus- ja ühinguõiguse osakond

ning süüteoasjade osakond. Kohtunikele luuakse tingimused senisest detailsemaks

spetsialiseerumiseks.

Teatud liiki kohtuasjad suunatakse kohtualluvust muutmata väikseima töökoormusega

kohtu kohtunikule. Kohtualluvus ja asja arutamise koht ei muutu. Asja lahendab alluvusjärgse

kohtu kohtunikuna väikseima töökoormusega kohtu kohtunik.

Kohtuhaldusülesanded antakse valdavas osas Justiits- ja Digimisteeriumilt üle

kohtusüsteemile ehk kohtuhaldus läheb täitevvõimult üle kohtuvõimule. Kohtute haldamise ja

arendamise korraldamiseks kohtusüsteemis luuakse senise kohtute haldamise nõukoja

ümberkujundamise teel uus kohtute nõukogu. Senisest nõuandvast ja kooskõlastavast organist

saab kohtuhalduse strateegilise tasandi otsustuskogu.

Kohtunike koguarv sätestatakse edaspidi seaduses, mis tagab süsteemi stabiilsuse ja välistab

võimaluse muuta kohtunike arvu haldusotsustega. Seaduses sätestatud ülempiir (näiteks

maakohtus kuni 164 kohtunikku) vastab praegusele kohtunike koguarvule, kuid jätab võimaluse

ametikohtade täitmisel paindlikkuseks tegeliku vajaduse ja töökoormuse järgi.

Kohtute kohtumajade asukohad määratakse seaduse tasandil ning antakse kohtumajade

täpsete asukohtade määramise pädevus ministri asemel kohtute nõukogule. Seadusega

tagatakse kohtumajade regionaalne jaotus, mis aitab tagada elanikele juurdepääsu kohtule.

Kohtusüsteemi eelarvestamise ja strateegilise planeerimise korraldus viiakse terviklikuks

mudeliks, mis ühendab kohtute enesekorralduse ja poliitilise vastutuse tasandi. Kohtute

rahastamine põhineb läbipaistval ja tulemuspõhisel eelarvestamisel, mis võimaldab hinnata

kohtusüsteemi arengut ja tulemuslikkust.

Luuakse kohtuhaldusteenistus (KHT), mis hakkab pakkuma kohtutele tugiteenuseid ja

nõukogule tuge kohtute arendamisel. KHT alla koondatakse senised Justiits- ja

Digiministeeriumi kohtuhaldusülesanded, kohtute tsentraliseeritud tugiteenused (näiteks

tõlketeenistus, arhiiviteenistus) ning kohtudirektori täidetavad ülesanded (näiteks finants- ja

varahaldus). KHT moodustatakse struktuuriüksusena Tartu Ringkonnakohtu koosseisu.

Nähakse ette kohtunikule tagasiside andmise korraldus, mille eesmärk on toetada

kohtunikku tema erialateadmiste ja -oskuste täiendamisel. Kõrgema astme kohtunikule antakse

pädevus madalama astme kohtunikule tagasiside andmiseks.

Lihtsustatakse kohtuniku osalise töökoormusega töötamise taotlemist ja kohtuniku

teenistusvanuse ülemmäära tõstmist, kuna praegu kehtiv kord on liialt keerukas ja

aeganõudev.

Täpsustatakse kohtuniku ametipiiranguid ja väljaspool kohtunikuametit töötamise

tingimusi. Kohtunik võib lisaks õppe- ja teadustööle väljaspool kohtunikuametit tegeleda ka

ettevõtluse ja õigusloomega ning töötada juriidilisel tööl rahvusvahelises organisatsioonis, kui

kõrvaltegevus ei kahjusta kohtuniku ametikohustuste täitmist, sõltumatust õigusemõistmisel

ega lähe vastuollu kohtunikuameti väärikuse ega kutse-eetikaga.

3

Pikendatakse kohtuniku distsiplinaarvastutuse kehtivust. Pikendatakse

distsiplinaarkaristuse kustumise tähtaega ühelt aastalt kolmele ning kõrvaldatakse võimalus

seda tähtaega lühendada.

Rahvakohtunike institutsioon kaotatakse. Eesmärk on suurendada efektiivset korrakohast

õigusemõistmist. Käesoleval hetkel on rahvakohtunike institutsioon tekitanud rohkelt

küsitavusi õigusriigile kohasel õigusemõistmisel ning on saanud takistuseks mõistliku

menetlusaja tagamisel.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits-ja Digiministeeriumi justiitshalduspoliitika

asekantsler Mari-Liis Mikli, kohtute talituse nõunikud Marilin Reintamm (680 3116,

[email protected]) ja Mari Kirs ([email protected]) ning sama talituse

analüütik Külli Luha ([email protected]). Eelnõu koostamisse andis olulise panuse Justiits-

ja Digiministeeriumi kohtureformi projektijuht Viljar Peep.

1.3. Märkused

Eelnõukohase seadusega muudetakse järgmiste seaduste järgmisi redaktsioone

1) kohtute seaduse (KS), RT I, 08.04.2025, 7;

2) avaliku teenistuse seadus (ATS), RT I, 05.07.2025, 5;

3) halduskohtumenetluse seadustik (HKMS), RT I, 08.07.2025, 14;

4) kaitseväeteenistuse seadus (KVTS), RT I, 27.09.2024, 6;

5) kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS), RT I, 31.12.2025, 4;

6) kriminaalmenetluse seadustik (KrMS), RT I, 09.10.2025,7;

7)raamatupidamise seadus (RPS), RT RT I, 07.01.2025, 12;

8)riigieelarve seadus (RES), RT I, 28.11.2024, 4;

9) riigivastutuse seadus (RVastS), RT I, 08.04.2025, 12;

10)riigivaraseadus (RVS), RT I, 30.12.2024, 16.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga4. Vabariigi Valitsuse

tegevusprogramm 2025–2027 näeb ette järgmise ülesande: suurendame kohtute sõltumatust

täitevvõimust ja kiirendame kohtuotsuseni jõudmist, võrdsustades kohtute halduse ja arenduse

põhiseadusliku institutsiooniga. Muudame kohtute haldamise tõhusamaks, kohtunikuameti ja

kohtute juhtimise paindlikumaks ning vähendame ametkondade vahelisi piire, ühendades

kohtuid tehtud analüüside põhjal ja võimaldame inimestel kohtusse pöörduda üle Eesti.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik koosseisu häälteenamus, sest

muudetakse kohtukorralduse seadust (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 lg 2 p 14).

Eelnõu on koostatud arendamisel olevas riigi koosloome keskkonnas (edaspidi koosloome

keskkond). Koosloome keskkonnas koostatakse seaduse muutmise seaduse eelnõu selliselt, et

aluseks võetakse Riigi Teatajast muudetava seaduse terviktekst. Kõik muudatused kirjutatakse

otse tervikteksti ja need on jäljega eristuvalt esitatud nii, et oleks aru saada, mida lisati juurde

või mis soovitakse välja jätta. Sama tekstiga saab üheaegselt töötada mitu inimest, võimaldades

4 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm | Eesti Vabariigi Valitsus.

4

koosloomet. Seaduse muutmise seaduse eelnõu tekst genereeritakse terviktekstis tehtud

muudatuste põhjal automaatselt. Suurema trafaretsuse ja vigade tekkimise vältimiseks on

koosloome keskkonnas muutmiskäske kohandatud ja need on mõningal määral erinevad sellest,

mida senises praktikas on kasutatud. Näiteks, sõltumata sellest, kas teksti täiendatakse arvuga,

sõnadega, ühe või mitme lausega, on muutmiskäsus läbivalt kasutusel sõnastus „tekstiosa“.

Sama lähenemist on rakendatud erinevate tekstiosade väljajätmisel. Tekstis tehtavate

asendamiste korral ei väljenda koosloome keskkonnas genereeritud muutmiskäsud asendamist,

vaid muutmisvormel on ka sel juhul sõnastatud „muudetakse ja sõnastatakse“ kujul, esitades

sätte sõnastuse tervikuna uuel kujul. Eelnevast tulenevalt on käesoleva eelnõu seletuskirjale

lisatud kavandatavate muudatuste peaeesmärki kandva kohtute seaduse muudatustega

terviktekst. Tulevikus, koosloome keskkonna arenduse valmides, on võimalik kõigi seotud

tekstidega tutvuda veebis ligipääsetava koosloome keskkonna avaliku vaate kaudu.

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõu peamine eesmärk on luua tänapäevane, kollegiaalsel juhtimisel põhinev ja tõhus

kohtute töökorralduse süsteem, mis toetab kohtunike sõltumatust, spetsialiseerumist ja

õigusemõistmise kvaliteeti kogu riigis.

Selle eesmärgi saavutamiseks nähakse ette kohtute juhtimise ja struktuuri ajakohastamine, ning

uue juhtimismudeli loomine.

Kohtu eestseisus saab keskseks kollegiaalseks juhtimisorganiks, mille kaudu kohtunikud

osalevad töökorralduse ja juhtimise otsustamises. Eestseisuse pädevusse antakse seni kohtu

esimehe ainupädevuses olnud otsustused, nagu kohtu kodukorra, struktuuri ja koosseisu

kinnitamine. Eestseisus kinnitab ka kohtu tööjaotusplaani. Kohtu esimees juhib eestseisuse

tööd ning vastutab selle otsuste elluviimise eest, kuid ei tee enam olulisi juhtimisotsuseid

üksinda. Samal ajal säilib kohtu üldkogu kui kohtunikkonna omavalitsusorgan, kelle roll on

jätkuvalt oluline kohtu sisulistes ja põhimõttelistes küsimustes.

Eelnõu peamiste ettepanekute eesmärk on:

1) võimaldada kohtunikele suuremat valdkonnasisest spetsialiseerumist;

2) ühtlustada eri piirkondade kohtunike töökoormust;

3) ühtlustada kohtupraktikat ja menetlusaegasid kogu riigis;

4) tagada paremini kohtumenetluses osalejate võrdne kohtlemine;

5) tõhustada kohtunike järelevalvet ja distsiplinaarvastutust.

Teiseks on eelnõu eesmärk suurendada kohtuvõimu sõltumatust täitevvõimust:

1) vähendada vastutuse hajumist kohtute haldamisel ning laiendada kohtuteülest vaadet kohtute

arendamisele ja haldamisele;

2) tagada ühtne ja ühtlase kvaliteediga kohtuhaldusteenus kõigi kohtute jaoks;

3) luua kohtute eelarvestamise ja strateegilise planeerimise tervikmudel.

Kolmandaks on eelnõu eesmärk toetada kohtunikku tema erialateadmiste ja -oskuste

täiendamisel. Nähakse ette kohtusüsteemisisene kohtuniku töö kohta üldistatud tagasiside

andmise korraldus.

Neljandaks on eelnõu eesmärk kohtunikuameti ajakohastamine ja atraktiivsemaks

muutmine, tagades samal ajal kohtuniku sõltumatuse õigusemõistmisel. Leevendatakse

kohtunike ametikitsendusi ja reguleeritakse ametivälised kõrvaltegevused paindlikumalt.

2.1. Eelnõu menetluskäik

5

Eelnõu aluseks on:

1. Kohtute seaduse muutmise seaduse (kohtunikule tagasiside andmine, ametikitsenduste

leevendamine) eelnõu5. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse

avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule,

Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile ja Tartu Ülikooli

õigusteaduskonnale. Kooskõlastusperiood kestis 22.07.2024. a – 30.08.2024. a. Eelnõu

kohta esitasid arvamuse Haridus- ja Teadusministeerium, Siseministeerium,

Rahandusministeerium, Riigikohus, Viru Maakohus, Harju Maakohus, Tartu

Ringkonnakohus, Eesti Kohtunike Ühing, Riigiprokuratuur, Tartu Maakohus.

2. Kohtute seaduse muutmise seaduse (kohtuhaldusmudel) eelnõu6. Eelnõu esitati

kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja

teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti

Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tallinna Ülikooli

Ühiskonnateaduste Instituudile, TalTechi Majandusteaduskonnale ja Riigikogule.

Kooskõlastusperiood7 kestis 23.12.2024. a – 20.01.2025. a. Eelnõu kohta esitasid arvamuse

Tartu Halduskohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus, Harju Maakohus, Tartu

Ringkonnakohus, Riigikohus, Eesti Kohtunike Ühing. Eelnõu teine lugemine on Riigikogus

katkestatud8.

3. Väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK) „Kohtunike töökoormuse ühtlustamine,

asenduskohtunike ametisse nimetamine, kohtunikele lisatasu maksmise võimaldamine jt

ettepanekud kohtute töö efektiivsemaks muutmiseks“9. VTK saadeti kooskõlastamiseks

ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme

kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile,

Riigiprokuratuurile, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele ning Tartu Ülikooli

õigusteaduskonnale. Kooskõlastusperiood kestis 25.04.2025. a – 28.05.2025. a. VTK kohta

esitasid arvamuse Eesti Advokatuur, Eesti Kohtunike Ühing, Harju Maakohus, Haridus- ja

Teadusministeerium, Riigiprokuratuur, Pärnu Maakohus, Rahandusministeerium,

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Riigikohus, Sotsiaalministeerium, Tartu

Halduskohus, Tartu Ringkonnakonnakohus, Tartu Maakohus, Viru Maakohus.

4. Kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seaduse (kohtukorralduse muudatused) eelnõu10.

Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks

Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri

Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Registrite- ja Infosüsteemide

Keskusele ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale. Kooskõlastusperiood kestis 07.11.2025. a

– 03.12.2025.a. Eelnõu kohta esitasid arvamuse Pärnu Maakohus, Tartu Ülikool, Viru

Maakohus, Eesti Advokatuur, Tallinna Halduskohus, Tallinna Ülikool, Riigiprokuratuur,

5 Kohtute seaduse muutmise seadus – EIS. 6 Eelnõu töötas välja töörühm koosseisus Riigikohtu kohtunik Heiki Loot, Tartu Ringkonnakohtu direktor Tiina Ereb, Justiits-

ja Digiministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler Mari-Liis Mikli, Viru Maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo, Tartu

Maakohtu kohtunik Rutt Teeveer ning Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Villem Lapimaa. 7 Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (kohtuhaldusmudel) – EIS. 8 Eelnõu - Riigikogu. 9 Kohtunike töökoormuse ühtlustamine, asenduskohtunike ametisse nimetamine, kohtunikele lisatasu maksmise võimaldamine

jt ettepanekud kohtute töö efektiivsemaks muutmiseks – EIS. 10 Kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus (kohtukorralduse muudatused) – EIS

6

Harju Maakohus, Tartu Halduskohus, Tartu Ringkonnakohus, Riigikohus, Tartu Maakohus,

Tallinna Ringkonnakohus, Eesti Kohtunike Ühing, Eesti Kohtunikuabide Ühing, Haridus-

ja Teadusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium.

VTK ja kohtukorralduse eelnõu tagasiside ning finants-11 ja põhiseaduslikkuse analüüsi12

tulemuste alusel ei ole eelnõus järgmisi VTK ettepanekuid:

1) samaliigiliste kohtute ühendamine;

2) kohtunikukandidaadi julgeolekukontrolli läbimise aja muudatused;

3) asenduskohtunike süsteemi loomine;

4) kohtuniku nõusolekuta ametist vabastamine Riigikohtu üldkogu poolt, kui tervis takistab

kohtunikuna töötamist;

5) kohtuniku ametist vabastamine Riigikohtu üldkogu poolt ametisse sobimatuse tõttu ka pärast

kolme aasta möödumist ametisse nimetamisest;

6) kohtuniku õigus kuu aja jooksul ametist lahkuda ja saada hüvitist kuue kuu ametipalga

ulatuses kui kohtunik ei nõustu üleviimisega teise valdkonna osakonda;

7) kohtunikule lisatasu maksmine teatud perioodi jooksul keskmisest töökoormusest

märgatavalt suurema koormusega töötamise eest või lahendades suurepärast kvalifikatsiooni

nõudvaid asju kohtuasutuse eelarve piires.

Eelnõu sisaldab võrreldes 07.11.2025.a kohtukorralduste muudatuste eelnõuga järgmisi olulisi

muudatusi:

1) kohtuasja menetlus ei kesta ühes kohtuastmes üldjuhul üle üheksa kuu;

2) kohtuhaldusteenistus moodustatakse Tartu Ringkonnakonnakohtu koosseisus;

3) tarbijakrediidi- ja vangistusasjad suunatakse kohtualluvust muutmata väikseima

töökoormusega kohtu kohtunikule;

4) tööjaotusplaaniga tuleb tagada tsiviilkohtunike spetsialiseerumine perekonnaõiguse ja

eestkoste asjadele, maksejõuetuse- ja ühinguõiguse asjadele, tööõiguse asjadele, intellektuaalse

omandi kaitse asjadele, süüteokohtunike spetsialiseerumine alaealistega seotud süüteoasjadele,

lähisuhtevägivalla asjadele ja majandusalaste süütegude asjadele ning halduskohtunike

spetsialiseerumine planeerimisõiguse asjadele, keskkonnaõiguse asjadele ja maksuõiguse

asjadele;

5) kohtute nõukogu koosseisus on asendatud üks Riigikogu liige Justiits- ja Digiministeeriumi

kantsleriga;

6) rahvakohtunike institutsioon kaotatakse.

11 Finantsanalüüsi koondtulemustest selgub, et kõik kavandatud muudatused netomõjus toovad süsteemile kaasa

lisafinantskulu. Ainus arvutuslik sääst tuleb samaliigiliste kohtute ühendamisest, samas kui kõik ülejäänud

lisanduvad toetused ja hüved on finantsiliselt negatiivse loomuga. Sääst sõltub sellest, kui palju on tulevikus

osakonnajuhatajaid või kolleegiumi esimehi. PwCA_Kohtusüsteemi struktuurimuudatuse

finantsanalüüs_lõpparuanne.pdf. 12 Ettepanek nimetada teatud osa kohtunike ametisse tähtaegsetelt (kuni kolmeks, teatud juhtudel kuni viieks

aastaks) isegi juhul, kui nad asuvad õigust mõistma asenduskohtunike rollis, s.o kohtunikena, ei ole kooskõlas PSi

§ 147 lg-ga 1, mille kohaselt nimetatakse kõik riigi nimel õigust mõistvad kohtunikud ametisse eluaegselt.

https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-

07/VTK_po%CC%83hiseaduspa%CC%88rasuse_analu%CC%88u%CC%88s_lo%CC%83plik.pdf.

7

Kohtu praeguse arengukava13 eesmärk on, et kohus, selle kolm astet ja kolm haru on

vastutustundlikult juhitud terviklik nüüdisaegne organisatsioon, mis täidab oma ülesandeid

efektiivselt ja kvaliteetselt.14 Arengukavas rõhutatakse, et kohtutest kujundatakse

organisatsioon, mis tagab stabiilselt võrdse töökoormuse, kvaliteetse töö ja soodustab

spetsialiseerumist, kaaludes erinevaid võimalusi, et tagada ühetaoline ja ühtlase kvaliteediga

õigusemõistmine üle Eesti, sh kohtuasjade üleriigiline jagamine ja valdkonnapõhiste

eksperdivõrgustik tugevdamine. Samuti rõhutatakse arengukavas, et kohus peab olema igaühele

mõistlikult kättesaadav. Igas olulisemas tõmbekeskuses, mis on üldjuhul maakonnakeskus,

asub kohtumaja või ruumid, kus saab pidada kohtuistungit ning kus igaühel on võimalik esitada

kohtule dokumente ja saada kohtuga asjaajamiseks esmavajalikku teavet ja tuge.

Praeguse olukorra kirjeldus

Eestis on praegu neli maakohut (Harju Maakohus, Tartu Maakohus, Viru Maakohus ja Pärnu

Maakohus), kaks halduskohut (Tallinna Halduskohus ja Tartu Halduskohus) ning kaks

ringkonnakohut (Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus).

Kehtiva seaduse kohaselt põhineb kohtualluvus kohtute tööpiirkondadel, mis on geograafiliselt

kindlaks määratud.15 Näiteks Harju Maakohtu tööpiirkond on Harju maakond ja Tartu

Maakohtu tööpiirkond on Jõgeva, Tartu, Võru, Põlva, Viljandi ja Valga maakond. Tallinna

Halduskohtu tööpiirkond on Harju, Hiiu, Järva, Pärnu, Saare, Rapla ja Lääne maakond.

Menetlusseadustikes on sätestatud, milline kohus konkreetse vaidluse lahendab. Arvestada

tuleb poolte asukohta (isiku elukoht või ettevõtja asukoht) või muid olulisi asjaolusid, näiteks

vara asukoht. 2023. aasta 1. mail jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatusega

täpsustati kohtualluvuse põhimõtteid menetlusosalise jaoks, et kui hagi esitatakse kostja elu-

või asukoha järgi või erandliku kohtualluvuse järgi, toimub kohtuistung üldjuhul kohtumajas,

mis asub kõige lähemal kostja elu- või asukohale või kohale, mille järgi määratakse erandlik

kohtualluvus. Menetlusosaliste huve arvestades võib kohus pidada istungi muus kohtumajas.

Ringkonnakohtu kui apellatsiooniastme kohtu tööpiirkonna sätestavad KSi § 22 lõiked 3 ja 4.

Kohtute seaduse § 37 lõike 2 punkt 4 näeb ette, et kohtuasjade jaotamine peab tagama kohtunike

ühtlase töökoormuse kohtu piires.

Alates viimasest ulatuslikust kohtuvõrgustiku reformist 2006. aastal, mil piirkondlikest

väikestest maa- ja linnakohtutest moodustati neli maakohut, on ühiskonnas toimumas olulised

demograafilised muutused: inimesed ja majandustegevus ning koos nendega ka vaidlused

koonduvad keskustesse. See suundumus süveneb ja kohtuasjade arv väiksemates kohtades

väheneb eeldatavasti veelgi. Kohtute paljusus teeb eri piirkondade kohtunike töökoormuse

ühtlustamise keeruliseks. Kohtute tööpiirkonnad on eri suurusega ja seetõttu on eri suurusega

ka kohtud, mis tähendab, et sisult samalaadsete kohtuasjade menetlusaeg on eri kohtutes erinev.

Praeguses kohtusüsteemis puudub paindlikkus kiiresti reageerida töökoormuse muutustele ja

vastata ühiskonna ootusele tõhusa kohtumenetluse järele. Kehtiva korra kohaselt on esimese ja

teise astme kohtuniku ametikohad määratud justiitsministri määrusega16. Määrust on alates

selle kehtestamisest 27. oktoobrist 2005 muudetud kolmekümnel korral, mis näitab, et

13 Siinkohal ei ole mõeldud arengukava Riigieelarve seaduse § 19 lg 3 tähenduses 14Kohtu arengukava. https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/Kohtu_arengukava_2024-2030.pdf. 15 Justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määrus nr 45. Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad – Riigi Teataja. 16 Justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määrus nr 47. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv ning

jagunemine kohtumajade vahel–Riigi Teataja

8

töökoormuse mõjutamiseks on pidevalt vaja muuta kohtunikukohtade arvu kohtutes. Määruse

muutmiseks peab justiits- ja digiministrile nõusoleku andma kohtute haldamise nõukoda, lisaks

tuleb enne ära kuulata asjaomaste kohtute esimeeste arvamus. Selline lahendus on aeganõudev

ega võimalda töökoormuse muutustele kiiresti reageerida.

Kohtuniku töökoormusest sõltub otseselt kohtumenetluse kestus, see tähendab, et

kohtusüsteemi praegune korraldus toob kaasa kohtute erineva koormuse ja menetlusaja. Näiteks

oli tsiviilasjade üldine keskmine menetlusaeg 2024. aastal Tartu Maakohtus 97 päeva, kuid

Harju Maakohtus 134 päeva, kriminaalasjade keskmine üldmenetluses arutamise aeg Pärnu

Maakohtus oli 263 päeva, kuid Harju Maakohtus 345 päeva. Ka haldusasjade keskmine

menetlusaeg on erinev: Tallinna Halduskohtus 139 päeva ja Tartu Halduskohtus 175 päeva.

Alljärgnevas tabelis on esitatud keskmine menetlusaeg 2023. ja 2024. aastal.

Tabel 1. Keskmine menetlusaeg (päevades) esimese astme kohtutes aastatel 2023–2024

Kohus Tsiviilasjad

Üldmenetluses

arutatavad

kriminaalasjad

Haldusasjad

2023 2024 2023 2024 2023 2024

Harju Maakohus 116 134 340 345

Pärnu Maakohus 124 139 203 263

Tartu Maakohus 88 97 311 303

Viru Maakohus 93 115 358 269

Tallinna Halduskohus

153 139

Tartu Halduskohus 177 175

Keskmine 107 123 315 299 162 153

Kohtutega seotud rahulolu-uuringutes17 nimetatakse ühe läbiva probleemina pikki

menetlusaegu, aga ka muud menetluslikku ebaühtlust. Selline olukord ei vasta ühiskonna

ootustele. Kiiruse kõrval häirib inimesi ka kohtupraktika kohatine ettenähtamatus, ebaühtlus ja

menetlusosaliste ebavõrdne kohtlemine. Suur töökoormus, mis tekib asjade jaotuse

ebaühtlusest ja mis on eriti tuntav ning aastatepikkuse mõjuga, on üks kõige olulisem

töökorralduslik probleem ka kohtunike endi arvates.18

Kuigi kohtute seaduse § 37 lõike 2 punkt 31 näeb ette, et asjade jaotamine peab tagama

kohtunike spetsialiseerumise, on see säte alates seadusesse lisamisest19 2017. aastal olnud

kohtusüsteemile selle praeguses korralduses probleemne. Esiteks on ka spetsialiseerumine

kohtuspetsiifiline, iga kohtu üldkogu otsustab, milliste kohtuasjade või kitsamate

õigusvaldkondade kaupa spetsialiseerumine toimub. Teiseks mõjutab kohtunike

spetsialiseerumist kohtu suurus. Selle tulemusena on näiteks kõige suurema maakohtu, Harju

Maakohtu tööjaotusplaani põhjal tsiviilvaldkonna kohtunikel võimalik spetsialiseeruda 22

valdkonna kaupa, kuid väikestes maakohtutes vaid kuni kuue või seitsme valdkonna kaupa.20

17 Menetlusosaliste rahuolu uuring 2021. MORU aruanne 2021 (professionaalsed menetlusosalised) (002).pdf. 18 Uuringu „Kohtunikuameti kuvand Eestis“ aruanne (2023). Kohtunikuameti kuvand Eestis_aruanne.pdf. 19 Kohtuasjade jagamisele seati kohtunike spetsialiseerumist võimaldav tingimus karistusseadustiku muutmise käigus ja selle

eesmärk oli tõhustada alaealiste õigusrikkujatega seotud tegevust 20Kohtute tööjaotusplaanid. https://www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/kohtute-toojaotusplaanid

9

Süüteovaldkonna puhul on maakohtu kohtunike spetsialiseerumise ulatus ühtlasem (keskmiselt

neli kuni viis kitsamat valdkonda). Kahe halduskohtu piires erineb

spetsialiseerumisvaldkondade arv kolmekordselt: vastavalt kuus ja 18 kitsamat valdkonda.

Ringkonnakohtutes on kolleegiumid: tsiviil, haldus- ja kriminaalkolleegium. Apellatsioon- ja

määruskaebused jagatakse eraldi arvestuses nii, et need jaguneksid vastava kolleegiumi

kohtunike vahel võimalikult võrdselt.

Kohtute seaduse 1. mai 2023. aasta muudatustega nähti ette kohtunike spetsialiseerumine

haldus-, tsiviil- või süüteovaldkonnas. Seadusemuudatusega minetasid kohtumajad varasema

õigusemõistmise struktuuriüksuse tähenduse, aga säilisid avalikkuse jaoks kohtuistungi

pidamise, kohtukantselei asukoha ja kohtuniku alalise teenistuskohana. Kohtunike tsiviil- või

süüteoosakonnasisese spetsialiseerumise ja lisaosakondade loomise vajaduse otsustab kohtu

üldkogu. Ainsa kohtuna on lisaosakonna loonud Tartu Maakohus, kes lõi maksejõuetus- ja

äriregistriasjade osakonna. Lisaks on Pärnu Maakohtusse loodud eestkoste järelevalve osakond,

mille ülesanne on ühtlustada eestkostjate üle peetava järelevalve nõudeid. Kuigi Harju

Maakohtusse ei ole loodud eraldi kitsamalt spetsialiseerunud osakondi, on selle kohtu

kohtunikud põhimõtteliselt spetsialiseerunud näiteks maksejõuetus-, perekonna- ja

tarbijakrediidi asjade lahendamisele.

Kohtunike vabatahtliku spetsialiseerumise negatiivseid kõrvalmõjusid iseloomustab kujukalt

Eesti esimese astme kohtute kehtivate tööjaotusplaanide analüüs maakohtute põhjal. Analüüsist

ilmneb, et neis puudub süsteemne lähenemine spetsialiseerumisele nii ühes kohtus kui ka üle

riigi. Jättes kõrvale otseselt kohtute seaduses nimetatud spetsialiseerumise kriteeriumid (KS

§ 37 lõige 41), varieeruvad spetsialiseerumise valdkonnad esimese astme kohtutes suurel

määral, ulatudes kohati äärmiselt spetsiifilistest (suisa üksikküsimustele orienteeritud)

spetsialiseerumise valdkondadest (näiteks Harju Maakohtu tööjaotusplaan) kuni selle täieliku

puudumiseni (Tartu Maakohtu süüteoasjade tööjaotusplaan). Ilmselgelt takistab

tööjaotusplaanides süsteemse lähenemise kehtestamist nende senine kinnitamiskord, mis näeb

ette nende jõustamist esimese astme kohtu üldkogu otsusega (KS § 36 punkt 1). Pidades silmas,

et iseäranis suuremates kohtutes eeldab tööjaotusplaani kinnitamine kohtunike enamuse

konsensust, võib arvata, et selle tingimustes, sealhulgas ka spetsialiseerumise kriteeriumites, on

kokkulepet keeruline saavutada.21

Teiste riikide praktikast nähtub, et kohtunike spetsialiseerumisega kaasneb efektiivsem

kohtumenetlus, paraneb kohtuotsuste ettenähtavus ja suureneb kohtunike kompetentsus.

Õiguskorra pideva teisenemise ja rahvusvahelisest, sh Euroopa Liidu õigusest lisanduvate

nõuete tõttu, samuti kohtupraktika ja õigusteooria arengust tingituna muutuvad õigusharud

järjest enam valdkonnaspetsiifilisemateks. Kohtunike spetsialiseerumine tuginebki arusaamale,

et ebarealistlik oleks eeldada, et sama kohtunik jõuab võrdselt hästi olla kursis erinevate

valdkondade eripäraga, eriti juhul, kui see eeldab mõne muu eluvaldkonna süvendatud

tundmist. Kohtunike spetsialiseerumise eelistena nähakse just seda, et kohtuasja lahendab

kohtunik, kellel on konkreetses õigusvaldkonnas väga head teadmised ja kogemus.22

21 Esimese astme kohtu kohtunike ja kohtujuristide spetsialiseerumise analüüs, lk 32.

https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-10/Esimese_astme_kohtunike_spetsialiseerumine.pdf 22 Esimese astme kohtu kohtunike ja kohtujuristide spetsialiseerumise analüüs, lk 9.

https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-10/Esimese_astme_kohtunike_spetsialiseerumine.pdf

10

Harju Maakohtu 2023. aastal lahendatud tsiviilasjade menetlusaja analüüs näitas, et eelkõige

kahele kuni kolmele valdkonnale spetsialiseerunud kohtunikud menetlevad asju kiiremini.23

Kohtunike spetsialiseerumine eeldab piisavat tööhulka, kuid praeguses struktuurilises

korralduses ja tööjaotuses ei ole ühetaoline spetsialiseerumine tihti võimalik. Ebaühtlane

spetsialiseerumine seevastu võimendab kohtunike töötulemuste erinevusi ja eelkirjeldatud

mõjusid kohtumenetlusele. Kohtuniku spetsialiseerumine kindlale valdkonnale või teatud liiki

asjadele peab tagama, et tal on neis vajalikke teadmisi ja oskusi, mis omakorda parandab

eelduslikult lõpplahendi kvaliteeti, soodustab õiguskindlust ja suurendab kohtu võimet asju

võimalikult lühikeste menetlustähtaegadega ja mõistlike menetluskuludega lahendada.24

Kohtu eestseisuse ja osakondade moodustamine

VTK kohta esitatud tagasisides leiti, et juhtimise tsentraliseerimine ohustab kohtunike

sõltumatust ja iseseisvust. Loodav eestseisus tähendab pigem rohkem juhte (VTKs ei ole

märgitud liikmete arvu), mis toob kaasa hoopis kallima süsteemi ja vähem täiskoormusega

kohtunikke. Kohtusüsteemi puudutavaid otsuseid teeks esimees ainuisikuliselt või siis

võrdlemisi kitsas ring kohtunikke eestseisusena.

Ei saa pidada põhjendatuks VTK kohta esitatud tagasisides tõstatatud kahtlust, et kohtunike

sõltumatust võib ohustada nende senisest väiksem kaasatus tööjaotusplaani koostamisse ja

võimalik suurem vajadus pidada kohtuistungeid mujal kui teenistuskohaks olevas

kohtumajas.25

VTKs nähti ette, et kohtuniku üleviimise süüteo- ja tsiviilosakonna vahel otsustab kohtu

esimees, arvestades õigusemõistmise vajadusi ja töökoormuse muutust. Eelnõus on lahendus

muudetud, lähtudes kohtunike enesekorraldusõiguse ja kollegiaalse otsustamise põhimõttest.

Eelnõu kohaselt kohtuniku üleviimise valdkonna sees ühest osakonnast teise otsustab kohtu

eestseisus, mitte üksnes kohtu esimees. Maakohtu kohtuniku võib viia teise valdkonda

(tsiviilvaldkond ja süüteovaldkond) ning ringkonnakohtu kohtuniku võib viia teise

kolleegiumisse (tsiviilkolleegium, kriminaalkolleegium ja halduskolleegium) üle vaid

kohtuniku enda nõusolekul. Maakohtu kohtuniku kuulumise tsiviilvaldkonna osakonda

(tsiviilasjade üldosakond, perekonna- ja eestkoste asjade osakond ning maksejõuetus- ja

ühinguõiguse osakond) määrab maakohtu kohtunikest koosnev eestseisus. Ehkki maakohtu

kohtuniku kuulumine osakonda ei sõltu iga kohtuniku nõusolekust, saab osakondade

määramine toimuda üksnes tsiviilvaldkonnas ning kohtunikkonna enda kollegiaalse

otsustusena. Maakohtu kohtuniku kuulumine osakonda ei sõltu välistest mõjutustest ega

seadusandlikust või täidesaatvast võimust. Selline muudatus tugevdab kollegiaalset

juhtimismudelit ning tagab tasakaalu juhtimise operatiivse vajaduse ja kohtuniku sõltumatuse

vahel.

Erinevalt VTKs kavandatust on välja jäetud kohtuniku teenistusest vabastamise võimalus

juhul, kui ta ei nõustu üleviimisega teise osakonda või kolleegiumi. Selline nõue ei oleks

kooskõlas kohtuniku ametikindluse ja sõltumatuse põhimõttega.

23 KHN-i 130. istungi 19.–20. septembri 2024. a protokoll. 130. protokoll 19.-20.09.24.pdf 24 Esimese astme kohtu kohtunike ja kohtujuristide spetsialiseerumise analüüs, lk 9.

https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-10/Esimese_astme_kohtunike_spetsialiseerumine.pdf 25 Nt Eesti Kohtunike Ühingu 25.05.2025 arvamus, Tartu Maakohtu 28.05.2025 arvamus.

11

Kohtu esimehel peab olema võimalus kohtuasutust juhtida, kohtunike ülesanne on esmajoones

õigusemõistmine. Õigusemõistmise korrakohase toimimise tagamine on kohtu esimehe ning

kohtute nõukogu ülesanne. Kohtunikud saavad olulisemates küsimustes kaasa rääkida

kohtunike täiskogul ja väljendada oma seisukohta kohtu üldkogul.

Kohtu arengukava järgi on kohus vastutustundlikult juhitud terviklik nüüdisaegne

organisatsioon, mis täidab oma ülesandeid efektiivselt ja kvaliteetselt. Konkreetsemalt on

arengukavas ette nähtud järgmised meetmed:

• kujundada kohtu juhtimismudel, kus eelkõige tööjaotusplaani kehtestamise, kohtu

osakondade moodustamise ja kohtunike osakondadesse jagunemise otsustab kohtuasutust

juhtiv eestseisus, mille liikmete hulgas on mh kohtu üldkogu valitud kohtunik(ud);

• tugevdada kohtu üldkogu rolli kohtu arengusuundade määramisel ning üldistes küsimustes

seisukohtade kujundamisel ja arvamuste andmisel;

• näha ette esimese astme kohtute jagunemine spetsialiseerumisvajadust arvestades tõhusaks

toimimiseks sobiva suurusega osakondadeks, mille tööd korraldab juhtimisülesannete täitmisel

kohtu esimehele alluv kohtunik;

• kasutada töökorralduse kujundamisel maksimaalselt spetsialiseerumise ja meeskonnatöö

eeliseid;

• korraldada menetlusgrupi tööd, lähtudes otstarbekusest ja personali motiveerimisest.

Maakohtus, halduskohtus ja ringkonnakohtus moodustatakse kohtu eestseisus. Kohtu eestseisus

kinnitab kohtu kodukorra ja tööjaotusplaani. Lähtudes kohtunike kitsamast

spetsialiseerumisest, võib kohtu eestseisus moodustada täiendavaid osakondi. Eestseisuse töö

tagamine ja korraldamine on kohtu esimehe ülesanne. Kohtute eestseisuses on kohtu esimees,

kolleegiumi esimehed, kohtu üldkogu ja kohtute nõukogu poolt valitud liikmed.

Kohtu üldkogu pädevuses on kohtu kui terviku töökoormuse küsimused, st kuidas tagatakse

kohtunike töökoormuse võrdsus ja üldiste põhimõtete loomine, mis tagavad kohtuasjade võrdse

jagamise osakondade vahel.

Maakohtutes moodustatakse spetsialiseerumisvaldkondade järgi osakonnad. Tööjaotusplaanis

määratakse iga kohtunik ühe osakonna koosseisu tema spetsialiseerumisvaldkonna järgi.

VTKs ei nähtud ette kindlaid osakondi, nende moodustamise otsustab kohtu eestseisus töömahu

ja spetsialiseerumise järgi. Selline lahendus oleks jätnud osakondade struktuuri siiski liigselt

avatuks ning tekitanud ohu, et kohtutes kujuneb välja ebaühtlane osakondade ülesehitus, kus

osakondade arv ja pädevus võivad põhjendamatult erineda. Selline lahendus ei kaitseks

piisavalt menetlusosalise õigust kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul.

Eelnõus on seetõttu otsustatud määrata osakonnad seaduses kindlaks, et tagada ühtne ja

tasakaalustatud struktuur erinevates maakohtutes. Sellega luuakse selge raamistik kohtunike

spetsialiseerumisele ja tööjaotusele, vältides olukorda, kus osakondade arv ja ülesehitus

sõltuksid üksnes kohtute eestseisuste otsustest. Kohtunike tööjaotuslik spetsialiseerumine on

otstarbekas just siis, kui teatud liiki asju on kohtus piisavalt palju ja need on spetsiifilised või

nõuavad mitteõiguslike valdkondade tundmist. Sellised valdkonnad on eelkõige perekonna- ja

eestkosteasjad ning maksejõuetus- ja ühinguõiguse asjad, mis erinevad tavapärastest

tsiviilvaidlustest keerukuse ja tagajärgede ulatuse poolest.

12

Maakohtutes on osakonnad jagatud kahe valdkonna vahel. Maakohtu tsiviilvaldkonnas on kolm

osakonda: tsiviilasjade üldosakond, perekonna- ja eestkoste asjade osakond ning maksejõuetus-

ja ühinguõiguse osakond. Maakohtu süüteovaldkonnas on üks süüteoasjade osakond. Selline

seaduses sätestatud osakondade süsteem tagab, et maakohtud on üles ehitatud selgete

põhimõtete alusel, vältides liigset killustatust ja tagades juhtimise ning töökorralduse tõhususe.

Kohtunike spetsialiseerumine aitab tagada, et teatud liiki kohtuasja lahendab kohtunik, kellel

on konkreetses õigusvaldkonnas väga head teadmised ja kogemused, mis omakorda parandab

asjas tehtava lõpplahendi kvaliteeti, soodustab kohtupraktika prognoositavust ja õiguskindlust

ning suurendab tõenäoliselt kohtuasutuse suutlikkust seda liiki kohtuasju võimalikult lühikeste

menetlustähtaegadega ja mõistlike menetluskuludega lahendada. Ühtlasi tagab otstarbekalt

korraldatud esimese astme kohtunike spetsialiseerumine eelduslikult lõpplahendi kiirema

jõustumise seeläbi, et spetsialiseerunud kohtunike lahendeid vaidlustatakse vähem või kui seda

isegi tehakse, siis jääb lahend tõenäoliselt muutmata.26

Halduskohtutes ei ole otstarbekas luua eraldi osakondi, kuna tööjaotusplaaniga saab tagada

valdkondade kaupa tasakaalu kohtunike ja menetletavate haldusasjade arvu vahel. Eraldi

osakonna loomine kitsendaks kohtunike spetsialiseerumist ja vähendaks paindlikkust

töökoormuse jaotamisel.

Kohtualluvust muutmata teatud liiki kohtuasjade suunamine väikseima töökoormusega

kohtu kohtunikule.

KS § 451 lõike 1 järgi võivad ringkonnakohtute esimehed suunata maakohtu esimehe taotlusel

oma ühise otsusega üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratava kohtuasja lahendamiseks teise

maakohtusse, kui see on vajalik õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks. Kohtuasja

alluvus ega asja arutamise koht kohtuasja teise kohtusse lahendamiseks suunamise tulemusel

KS § 451 lõike 2 järgi ei muutu. Õiguskirjanduses on selgitatud, et sisuliselt kaasatakse

alluvusjärgse kohtu koosseisu teise kohtu kohtunik, kes peab asja lahendama alluvusjärgse

kohtu kohtunikuna.27 Seaduseelnõu seletuskirjas märgiti, et kõnealust sätet ei saa kasutada

püsiva hoovana kohtute töökoormuse ühtlustamisel, vaid töövoogude reguleerimise

erakorralise abinõuna.28

Sarnaselt KS § 451 lõikele 1 nähakse eelnõus ette, et mingit konkreetset liiki avaldus antakse

lahendamiseks kohtule, mille töökoormus on kohtute infosüsteemi andmete järgi kõige

väiksem. Kohtuasja lahendab alluvusjärgse maakohtu kohtunikuna väikseima töökoormusega

maakohtu kohtunik. Kohtuasja alluvus ega arutamise koht ei muutu ning ka sel juhul kaasataks

sisuliselt alluvusjärgse kohtu koosseisu teise kohtu kohtunik, kes peab lahendama asja

alluvusjärgse kohtu kohtunikuna. Sellisteks kohtuasjadeks on tsiviilkohtumenetluses

tarbijakrediidi asjad ja halduskohtumenetluses vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise

asjad.

Kohtunike töökoormuse ühtlasem jaotumine aitab kiirendada ja tõhustada kohtuasjade

menetlemist, vähendades samas kohtunike ülekoormusest tingitud menetlusviivituse riski.

26 Esimese astme kohtu kohtunike ja kohtujuristide spetsialiseerumise analüüs, lk 32.

https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-10/Esimese_astme_kohtunike_spetsialiseerumine.pdf 27 https://pohiseadus.ee/sisu/3495/paragrahv_24, komm 7. 28 https://www.riigikogu.ee/download/fa74b1f0-ac11-4a47-9e93-f775d1eb34dc lk 10.

13

Kohtuhaldusülesannete valdavas osas üleandmine Justiits- ja Digiministeeriumilt

kohtusüsteemile ehk kohtuhaldus läheb täitevvõimult üle kohtuvõimule.

Täitevvõimu ning esimese ja teise astme kohtute omavahelise pädevuse jaotust ja ka

haldusülesannete killustumist iseloomustavad tabelid 2–4.

Tabel 2. Kohtute seaduse alusel justiits- ja digiministri pädevusse kuuluvad ülesanded

Tabel 3. Kohtute seaduse alusel kohtu esimehe pädevusse kuuluvad ülesanded

Tabel 4. Kohtute seaduse alusel kohtudirektori pädevusse kuuluvad ülesanded

14

Esimese ja teise astme kohtute andmine toonase Justiitsministeeriumi hallatavaks otsustati

Vabariigi Valitsuse seadusega 1995. aastal. Samal ajal jäi Riigikohus jätkuvalt isehaldavaks.

Otsuse tegemisel tugineti eelkõige sellele, et sama haldusmudel oli kasutusel Eestis ka enne

1940. aastat, kui eksisteeris kohtuministeerium. 2000. aastal kohtute seaduse eelnõule 607 SE

I lisatud tolleaegse Riigikohtu esimehe Uno Lõhmuse eriarvamuse kohaselt tulenes see

põhiseaduse ekslikust tõlgendamisest. Et 2000. aasta kohtute seaduse väljatöötamise käigus

seda küsimust eraldi ei käsitletud, jäi selline säte siiski seadusesse ekslikult alles. Arvestades

senise süsteemi ebaefektiivsust ja selle suhtes aastaid esitatud kriitikat, on põhjendamatu senise

praktika jätkamine. Põhiseadus käsitab kohut ühe tervikliku kehana, mille ülesanne on õigust

mõista. Põhiseaduse kohaselt on sõltumatu institutsioon kogu kohus: Maakohus, Halduskohus,

Ringkonnakohus ja Riigikohus. Ehk kohtusüsteem on üks põhiseaduslik tervik, mida tuleb

finantseerida ülesannete, mitte haldusala põhjal. Vaatamata sellele käsitatakse õigusaktides

põhiseadusliku institutsioonina jätkuvalt vaid Riigikohut ning maa-, haldus- ja

ringkonnakohtud on osa riigiasutusest. Selline vahetegemine ei ole põhjendatud ning eriti suurt

mõju avaldab see riigi eelarvestrateegia kujunemise protsessis. Kohtute sõltumatuse tagamiseks

on oluline, et ka esimese ja teise astme kohtuid käsitletakse riigieelarve seaduses ja riigieelarve

koostamise protsessis analoogselt Riigikohtuga põhiseadusliku institutsioonina, nagu näeb ja

on alati ette näinud põhiseadus. Seega peavad ka esimese ja teise astme kohtud saama oma

eelarvet ise koostada ja kujundada ning kaitsta Riigikogus iseseisvalt, ilma täitevvõimu

sekkumiseta. Vähem tähtis ei ole ka see, et otsustuspädevus oma eelarve kujundamise ja

kaitsmise üle annab kohtutele võimaluse tööprotsesse optimeerida ja tõhustada, mis toob

menetlusosalistele kaasa kiirema kohtumenetluse. Seega tuleb esimese ja teise astme kohtuid

käsitada Riigikohtu kõrval eraldiseisva põhiseaduslike institutsioonina. Varem on selgitatud, et

Riigikohus on konstitutsioonikohus, mis lahendab tekkinud vaidlusi lõplikult, st igasugust

võimalikku huvide konflikti tuleb ennetada. See toetab ka juba Eesti taasiseseisvumisel leitud

lahendust, et Riigikohus peab olema isehaldav. Analoogselt hoitakse ka teistes lähiriikides

kõrgeima kohtu haldus- ja juhtimismudelit eraldiseisvana alama astme kohtutest.

Eesmärgi täitmiseks on esiteks vaja muuta kohtuhalduse senist korraldust ning anda Justiits- ja

Digiministeeriumilt kohtuhaldust puudutav pädevus üle kohtusüsteemile. Teiseks tuleb luua

kohtusüsteemi sees organid, mis täidavad kohtuhaldusülesandeid, st luua õigusemõistmise

toimimiseks vajalikud organisatsioonilised tingimused. Seejuures on kohtuhaldusmudeli

ümbervaatamise vajadus pikaajaline. Kohtuhalduse eraldamise täitevvõimust nägi ette juba

2009. aasta kohtute seaduse eelnõu 649 SE29, mille oluline plaanitud muudatus oligi

Justiitsministeeriumilt esimese ja teise astme kohtute haldamise ülesande ülevõtmine ja kõigi

kohtuastmete haldamise ülesannete jagamine loodavate kohtute nõukogu ja

Kohtuhalduskeskuse vahel. Kavandatud muudatusi ei rakendatud, kuna eelnõu kritiseeriti

Riigikohtu esimehele antava liigse võimu ja täitevvõimule omaste subordinatsiooniliste suhete

kehtestamise tõttu. Eelnõu väljatöötamisel on muu hulgas arvestatud eelnõu 649 SE kohta

esitatud kriitikat ja leitud optimaalseim lahendus.

Oluliseks toeks eelnõu väljatöötamisel on olnud Soome kogemus kohtuhalduse reformimisel

2020. aastal, arvestades seejuures Eesti kohtusüsteemi eripära ning eelnõu väljatöötamise

käigus tehtud ettepanekuid. Soome kohtuhaldusreformiga anti suur osa kohtuhaldusülesandeid

Justiitsministeeriumilt üle kohtute ametile (Tuomioistuinvirasto). Samamoodi on planeeritud

eelnõus. Reformi üks peamisi eesmärke oli suurendada kohtute ja kohtunike vastutust

29 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b05e68b5-7f81-a11a-485a-85fdff01f55c/kohtute-seadus.

15

kohtusüsteemi tulemuste eest. Soome kohtute ameti ülesanne on tagada kohtute tööks vajalikud

tingimused ning arendada, planeerida ja toetada kohtute tööd. Kuigi Soome kohtute amet on

iseseisev riigiasutus Justiitsministeeriumi haldusalas, on selle ülesanded paljuski samad, nagu

on kavandatud eelnõus kohtute nõukogule ja KHT-le. Kohtute ameti kõrgeim otsustusorgan on

kaheksaliikmeline kohtute nõukogu, mille nimetab viieks aastaks ametisse valitsus. Nõukokku

kuuluvad kuus kohtunikku eri kohtuastmetest ja -harudest, üks kohtuteenistujate esindaja ja üks

avaliku halduse juhtimise ekspert. Kohtute nõukogu määrab kindlaks kohtute ameti peamised

eesmärgid, strateegia ja juhtimispõhimõtted ning otsustab Justiitsministeeriumile esitatavad

kohtute ja kohtute ameti eelarveettepanekud, eelarve kohtutevahelise jaotuse, kohtunike (v.a

kõrgeimate kohtute kohtunike) ametikohtade loomise, kaotamise ja ümberpaigutamise ning

muud ameti tegevuse seisukohast olulised küsimused. Soome kohtute ameti igapäevane

juhtimine on peadirektori ülesanne, kelle nimetab viieks aastaks ametisse kohtute nõukogu.

Kohtute ametis on kolm osakonda ja selles töötab umbes 60 inimest.30

Eelnõu tulemusena luuakse kohtute haldamise ja arendamise korraldamiseks senise kohtute

haldamise nõukoja (KHN) ümberkujundamise teel uus kohtute nõukogu. Kohtute nõukogu

liikmete arv on 11. Kohtute nõukokku kuulub Riigikohtu esimees kui kohtute nõukogu esimees,

viis täiskogu poolt valitud kohtunikku ja viis mittekohtunikust liiget väljastpoolt kohtusüsteemi.

Luuakse kohtuhaldusteenistus (KHT), mis hakkab pakkuma kohtutele tugiteenuseid ja kohtute

nõukogule tuge kohtute haldamisel. KHT alla koondatakse senised Justiits- ja

Digiministeeriumi kohtuhaldusülesanded (näiteks kohtute haldamise nõukoja tehniline

teenindamine), kohtute tsentraliseeritud tugiteenused (näiteks tõlketeenistus, arhiiviteenistus)

ning kohtudirektori täidetavad ülesanded (näiteks finants- ja varahaldus). KHT moodustatakse

struktuuriüksusena Tartu Ringkonnakohtu koosseisu. Seejuures on sel vaid formaalne tähendus,

kuna KHT ja selle direktor allub vahetult kohtute nõukogule31. Tartu Ringkonnakohtu esimehel

ei ole KHT suhtes mingisuguseid juhtimis- ega järelevalvefunktsioone, samuti ei saa ta

otsustada KHT eelarve kasutamise üle. Direktori nimetab ja vabastab ametist kohtute nõukogu.

Eelnõu kohaselt on tema ametiaeg viis aastat, mida võib ühe korra pikendada. Direktor võib,

aga ei pea olema kohtunik.

Eraldi tuleb märkida, et kohtute kinnisvarahaldust, raamatupidamisteenust ja IT-haldust jäävad

ka edaspidi pakkuma Riigi Kinnisvara AS, Riigi Tugiteenuste Keskus ning Riigi Info- ja

Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus.

Kohtunikule tagasiside andmine

Kohtusüsteemi kaks peamist eesmärki on tagada parima kvaliteediga õigusemõistmine ja

asjakohase vastutuse võtmine demokraatlikus ühiskonnas. Nende eesmärkide saavutamiseks on

rahvusvahelised organisatsioonid pidanud põhjendatuks kohtunike teatud vormis hindamist.

Kohtuniku töö hindamist on käsitletud mitmetes rahvusvahelistes soovitustes ja rahvusvaheliste

institutsioonide dokumentides. Olulisemad dokumendid on Euroopa kohtute nõukogude

võrgustiku (ingl European Network of Councils of the Judiciary, edaspidi ENCJ) raport

30 Kohtute aastaraamat. 2023. 15 aastat hiljem: uus katse muuta kohtuhaldust. Heiki Loot, Mait Laaring.

https://aastaraamat.riigikohus.ee/15-aastat-hiljem-uus-katse-muuta-kohtuhaldust/. 31 Analoogselt kuulub Konkurentsiameti koosseisu eraldiseisva struktuuriüksusena maksejõuetusteenistus, mille juhi on

nimetanud valdkonna eest vastutav minister, samuti on järelevalveõigus ministril.

16

kohtunike hindamise miinimumstandardite kohta32, Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu

arvamus nr 17 „Kohtunike töö hindamise, õigusemõistmise kvaliteedi ja kohtunike sõltumatuse

austamise kohta“33, OSCE Kiievi soovitused Ida-Euroopa, Lõuna-Kaukaasia ja Kesk-Aasia

kohtuliku sõltumatuse kohta34, Veneetsia komisjoni arvamused kohtunike hindamise kohta35,

samuti Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitus kohtunike kohta: sõltumatus, tõhusus ja

kohustused.36

ENCJ on kohtunike hindamise miinimumstandardite raportis selgitanud, et kohtuniku

professionaalse hindamise süsteemi eesmärk on toetada kohtuniku professionaalse arengut,

suurendada tööalast motivatsiooni ja rahulolu ning suurendada kohtusüsteemi tõhusust ja

parandada juhtimisstruktuure, et parandada kohtusüsteemi avalikkusele pakutava teenuse

kvaliteeti.

Kohtuniku töö ja oskuste hindamine on Euroopa riikide praktikas laialt levinud. Hindamist

kasutatakse erinevatel eesmärkidel, näiteks kohtuniku oskuste ning ametiülesannete täitmise

kvaliteedi ja kvantiteedi hindamiseks, kohtunikule tagasiside andmiseks, koolitusvajaduse

kindlakstegemiseks, aga ka tulemuspalga määramiseks, edutamise otsustamiseks ja kohtunike

eluaegse ametisse nimetamise kohta otsuse tegemiseks.

Kohtuniku töö hindamissüsteemid on riigiti erinevad. ENCJ aruandes tehakse vahet riikidel,

mis kasutavad formaalset ja mitteformaalset hindamissüsteemi. Enamikus riikides on kohtunike

hindamise eesmärk hinnata, säilitada ja parandada kohtunike töö ja kohtusüsteemi kvaliteeti.

Enamikus liikmesriikides korraldatakse hindamist korrapäraselt, kuid menetluse formaalsus on

erineva ulatusega. Üldõiguse riikides (Inglismaa ja Wales, Iirimaa, Põhja-Iirimaa, Šotimaa,

Küpros ja Malta) ning mõnes teises riigis (näiteks Norra, Rootsi ja Holland) hinnatakse

kohtuniku tööd tavaliselt mitteformaalselt. Hollandis peetakse kohtunikega iga aasta

kahepoolseid arenguvestlusi (ingl performance interview), kus arutatakse kohtuniku töö

tulemuslikkust, isiklikku arengut ning töötingimusi ja -korda. Vestluse tulemuste kohta

koostatakse kirjalik aruanne, mille kohta võib kohtunik esitada oma arvamuse, mis lisatakse

aruande juurde.37 Kohtunikega peetakse mitteformaalseid arenguvestlusi ka Põhjamaades,

Šveitsis ja Suurbritannias. Nende vestluste käigus arutatakse kohtunike karjääri- ja

arengueesmärke ning kohtukorralduslikke probleeme.38

Mandri-Euroopa riikides (näiteks Austria, Belgia, Bulgaaria, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari,

Itaalia, Läti, Leedu, Portugal, Rumeenia ja Hispaania) hinnatakse kohtunike (ja sageli ka

32 ENCJ Minimum Standards Regarding Evaluation of Professional Performance and Irremovability of Members of the

Judiciary

https://www.encj.eu/images/stories/pdf/workinggroups/final_report_encj_project_minimum_standards_iii_corrected_july_20

14.pdf. 33 Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu arvamus nr 17 „Õigusemõistmine ja ühiskond“

https://www.riigikohus.ee/et/euroopa-kohtunike-konsultatiivnoukogu. 34 OSCE Kiievi soovitused Ida-Euroopa, Lõuna-Kaukaasia ja Kesk-Aasia kohtuliku sõltumatuse kohta – kohtustruktuur,

kohtunike valik ja vastutus. 35 Veneetsia komisjoni arvamused nr 629/2011 CDL-AD(2011)012 p 55, nr 751/2013 CDL-AD(2014)007 p 24. 36 Ministrite komitee soovitus CM/Rec(2010)12 kohtunike kohta: sõltumatus, tõhusus ja kohustused

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/cmrec_2010_12e_-

_kohtunike_soltumatus_eesti_keeles.pdf. 37 Besluit rechtspositie rechterlijke ambtenaren https://wetten.overheid.nl/BWBR0006530/2017-01-01. 38 Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu arvamus nr 17 „Õigusemõistmine ja ühiskond“ p-d 11, 15.

17

prokuröride) tööd formaalselt ja sellele on antud seadusega kindel vorm, mida täpsustavad

kohtunõukogu (ingl Council for the Judiciary) aktid. Näiteks Saksamaal hinnatakse kohtunike

professionaalseid, isiklikku, sotsiaalset ja juhtimisalast pädevust kogu nende karjääri jooksul

iga nelja või viie aasta tagant ning see on oluline tegur kohtunike edutamisotsuste tegemisel.

Hindamisel arvesse võetavad tegurid on näiteks võime pooli vahendada, koostada selgeid ja

arusaadavaid kohtulahendeid, teha kolleegidega koostööd, suutlikkus töötada uutes

õigusvaldkondades ja valmisolek täita kohtute haldamisega seotud lisaülesandeid.39

Eesti on üks väheseid riike, mille õiguskorras puudub kohtunike hindamise süsteem.

Formaalselt hinnatakse üksnes alla kolmeaastase teenistusstaažiga kohtunike menetluse

juhtimise oskuse arengut ja sobivust kohtunikuametisse. Kauem kui kolm aastat ametis olnud

kohtunikele tagasiside andmine on väga erandlik. Kohtunikega ei peeta ka avaliku teenistuse

seaduses sätestatud arengu- ja hindamisvestlusi. Kuigi kohtunike 2011. aasta täiskogul kiideti

heaks kohtunikule tagasiside andmise metoodika ja kriteeriumid40, ei ole see metoodika rohkem

kui kümne aasta jooksul kasutust leidnud ja vestlusi kohtunikega selle alusel ei peeta.

Kohtunike hindamise süsteemi olemasolu peetakse aga Euroopas oluliseks kohtute

sõltumatuse, vastutuse ja kvaliteedi tagatiseks. Kohtunike hindamine aitab tagada kohtunike

kvaliteetse töö ja on oluline kohtuniku professionaalse arengu toetamiseks.

Eelnõus sätestatud muudatusega luuakse selline tagasisidesüsteem, mille kohaselt antakse

tagasisidet nii esimese astme kui ka teise astme kohtunikule. Tagasiside andmist maa- või

halduskohtuniku tööle korraldaks ringkonnakohtu kolleegiumi esimees ning

ringkonnakohtuniku tööle Riigikohtu kolleegiumi esimees. Eeskätt peaks kõrgema astme kohus

saama kutsuda madalama astme kohtuniku tagasisidevestlusele juhul, kui kõrgema astme kohus

märkab kohtuniku töös süstemaatiliselt esinevaid puudusi või leiab, et vestlemine võib

kohtuniku professionaalset arengut toetada. Selliselt saaks tagasiside andmisel juhtida

kohtuniku tähelepanu puudustele, mille puhul on põhjust arvata, et tegemist pole n-ö ühekordse

väärsammu, vaid praktikaga, mille puhul peab kohtunik kaaluma oma menetluspraktika

korrigeerimist.

Kuigi mitmes Euroopa riigis on kohtuniku töö hindamisel kohtuniku karjääri kohta otsuste

tegemisel oluline roll (nt ametikõrgenduse otsustamine, tulemuspalga määramine vms), ei

kasutata Eesti kohtusüsteemis karjääripõhist mudelit. Seetõttu ei ole eelnõus välja pakutud

tagasisidesüsteem seotud kohtuniku atesteerimise ega tema karjääriotsuste tegemisega. Samuti

pole tegemist distsiplinaarmenetlusele sarnase protsessiga. Eelnõus välja pakutud

tagasisidesüsteem teenib kohtuniku erialateadmiste ja -oskuste täiendamise eesmärki ning selle

korraldamine on Riigikohtu ja ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe ülesanne. Kolleegiumi

esimees võib otsustada anda kohtunikule tagasisidet ise või delegeerida selle kolleegiumi

liikmetele. Sellisel viisil oleks võimalik tagasisidestamisse kaasata kõik kolleegiumi

kohtunikud. Ettepaneku tagasisidevestluse korraldamiseks kõrgema astme kohtu kolleegiumi

esimehele saab teha kohtu esimees.

Tagasisidevestlusel saab ühelt poolt juhtida kohtuniku tähelepanu probleemidele tema töös, aga

tuua välja ka kohtuniku tugevusi ja tunnustada tema töö positiivseid aspekte ja head praktikat.

39 Review of Judicial Training and Education in Other Jurisdictions, lk 121-122 https://www.ucl.ac.uk/judicial-

institute/sites/judicial-institute/files/judicial_training_and_education_in_other_jurisdictions.pdf. 40 Kohtunikule tagasiside andmise metoodika ja kriteeriumid (2010), muudetud kohtunike X täiskogul 11.02.2011

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/muudetud_metoodika.pdf.

18

Selle käigus saab muu hulgas arutada kohtuniku võimalikke arengusoove ning vajaduse korral

suunata teda koolitusele. Seaduse tasandil jäetakse reguleerimata hindamise sagedus ja

tagasisidevestluse tulemused. Ka saabunud arvamustes toodi välja, et tagasiside puhul ei tohiks

tegemist olla seaduses sätestatud kohustusega regulaarsete vestluste pidamiseks, vaid see peaks

jääma kohtusüsteemi otsustada. Muus osas jäetakse tagasiside andmise praktilise korralduse

üksikasjad kohtusüsteemi kujundada (näiteks tagasisidevestluse tulemuste fikseerimise ja

kokkuvõtte täpsema sisu jms). See annab kohtusüsteemile suurema vabaduse kujundada

hindamissüsteem ise.

Kohtuniku ametikitsendused

Kohtunike ametikitsenduste täpsema reguleerimise vajadus tuleneb PSi § 147 lõikest 3, mille

kohaselt ei tohi kohtunikud peale seaduses ettenähtud juhtude olla üheski muus valitavas ega

nimetatavas ametis, ning PSi § 147 lõikest 4, mille kohaselt sätestab seadus kohtuniku

sõltumatuse tagatised ja õigusliku seisundi. Õigusemõistmise sõltumatuse ja erapooletuse

tagamiseks sätestab KSi § 49 kohtunikuametiga seotud ametikitsendused, mis võivad sisult olla

poliitilise tegevuse piirangud või era- ja äriõiguslikud piirangud. Eelnõu tegeleb üksnes

kohtuniku era- ja äriõiguslike piirangute muudatustega.

Kohtuniku ametiväline töötamine on PSi § 147 lõike 3 kohaselt üldjuhul keelatud, välja arvatud

seaduses ettenähtud juhtudel. Kui seadus ühtegi erandit ette ei näeks, puuduks kohtunikel seega

igasugune võimalus olla kohtunikuameti kõrvalt veel muudes ametites. Seadusandja on

kohtunikuametiga kokkusobivaks pidanud üksnes töötamist õppe- ja teadustööl.41

Kohtunikuametiga kaasnevad ulatuslikud ametikitsendused on püsinud muutumatuna alates

kohtute seaduse jõustumisest 2002. aastal ning suures osas langevad kokku 1990ndatel

kehtinud kohtuniku staatuse seaduse §-s 442 sätestatud piirangutega. Mitmeid

ametikitsendustega seotud küsimusi on täpsustatud kohtunike eetikakoodeksis43 ja kohtuniku

ametiväliste kõrvaltegevuste kohta on korduvalt arvamust avaldanud kohtunike

eetikanõukogu44.

Aruteludel kohtunikega on esile toodud vajadus kohtunikuamet ajakohastada, eelkõige

kohtunikule kehtivate ametikitsenduste muutmise teel. Kuna äri- ja majanduskeskkond on

kohtute seaduse jõustumisest edasi arenenud, siis on küsitav, kas kõik piirangud kohtuniku

ametivälisele tegevusele on endiselt vajalikud ja põhjendatud, kui need on avalikud ja välditud

huvide konflikti.

Riigikohtu esimees Villu Kõve pöörab kohtute aastaraamatus tähelepanu, et käimas on ulatuslik

kohtunike põlvkonnavahetus, mis on toonud kaasa üha süveneva mure kohtunikkonna

järelkasvu leidmise pärast. Riigikohtu esimees tõdeb, et kohtusüsteem on juba praegu raskustes

vabanevate ametikohtade täitmisel silmapaistvate juristidega. Õigusemõistja amet ei pruugi olla

41 Kohtute seaduse kommenteeritud väljaanne. Juura: Tallinn, 2018, lk 246. 42 Kohtuniku staatuse seadus § 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/22214. 43 Eesti kohtunike eetikakoodeks, vastu võetud 13.02.2004 kohtunike täiskogul.

https://www.riigikohus.ee/et/kohtunikuamet/kohtunike-eetikakoodeks. 44 Kohtunike eetikanõukogu arvamused ja soovitused https://www.riigikohus.ee/et/kohtunike-omavalitsuskogud/kohtunike-

eetikanoukogu.

19

kiirelt muutuvas ja rohkelt võimalusi pakkuvas maailmas enam noorema põlvkonna jaoks

atraktiivne. Seega vajavad lahendust küsimused, kuidas ajakohastada kohtusüsteem kui

organisatsioon ning kuidas muuta kohus atraktiivseks tööandjaks.45

Kohtunike 2023. aasta täiskogu kõnes märgib Riigikohtu esimees: „Oleme jõudnud olukorda,

kus süsteemi esmaseks mureks ei ole enam puudus mitte niivõrd materiaalsest ressursist,

kuivõrd inimestest. Meil lihtsalt ei jätku enam piisava kvalifikatsiooni ja sobivate

isikuomadustega kohtunikukandidaate, täitmaks põlvkonnavahetusest tingitud auku. Rahvastik

vananeb ja noori lihtsalt enam ei jätku kõigisse ametitesse. Soovitakse töötada paindlikult,

kaugtööl ja osakoormusega, selgete ülemuse-alluva suheteta ühes tööperes, võtta piisavalt aega

perele, õpingutele ja hobidele. Olulisem kui varem on uuele põlvkonnale võrdne tööalane

kohtlemine ja pidev tunnustamine töö eest ning kestvad karjääri- ja hariduse omandamise

võimalused.“46

Praegu kehtiva seaduse kohaselt ei või kohtunik olla äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik,

juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja (KSi § 49 lg 2 p 3).

Äriühingu asutamise, juhtimise ja kontrollimise keeld ei tähenda, et kohtunik ei võiks üldse

saada ettevõtlustulu, kuid sunnib kohtuniku passiivsesse rolli juba tegutsevates äriühingutes.47

Kohtunike eetikakoodeksi punkti 5 kohaselt võib kohtunik osaleda tegevuses, mille eesmärk on

tulu saamine, arvestades hea käitumise ja ausa äritegevuse tavasid. KSi § 49 lõike 2 punkti 3

alusel ja kohtunike eetikanõukogu arvamuste valguses kehtib kohtunikele aga ettevõtlusega

tegelemise keeld. Kohtunike eetikanõukogu on leidnud, et kohtunik võib tegeleda

investeerimisega, soetada kinnisvara ja olla osanik äriühingus, mis tegeleb kinnisvara

üürimisega. Lubatavaks on peetud ka töötamist asendusõpetajana, treenerina spordiklubis või

tasu eest osalemist filmivõtetel. Samas peab kohtunik arvestama seadusest tulenevate

formaalsete piirangutega, millele lisandub keeld tegeleda äriühingu õigusnõustamisega või olla

äriühingus mingil ametikohal.48 Nii võib kohtunik olla äriühingus pigem passiivne osanik ning

aktiivne roll ettevõtluses, olgu siis endale kuuluvas äriühingus või perefirmas kaasa lüües, on

välistatud või vähemasti taunitav. Seega on kohtuniku võimalused ametipalga kõrvalt

lisasissetulekuid saada piiratud.49

Kohtunike ametitegevuse piirangud ning väljaspool kohtunikuametit töötamisest teavitamine

või selleks loa taotlemine on Euroopa Nõukogu liikmesriikide praktikas tavapärane. Valdavalt

on liikmesriikide õiguses kohtunike kõrvaltegevused lubatud üksnes ulatuses, mida peetakse

kokkusobivaks kohtunikuametiga kaasnevate ülesannete täitmisel. Nii on tavapärane, et

kohtunike osalemine äritegevuses on piiratud, samas peetakse sobivaks tegelemist loomingulise

töö, kohtusüsteemi täiendamise ja arendamisega ning töötamist õppe- või teadustööl.

45 Kohtute aastaraamat 2022. Eessõna. Villu Kõve. https://aastaraamat.riigikohus.ee/eessona-2022/. 46 Õigus- ja kohtusüsteemi areng. Ettekanne kohtunike täiskogul 8. juunil 2023, Narvas. Villu Kõve

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/T%C3%A4iskogu/Riigikohtu%20esimehe%20ettekanne%

202023%20t%C3%A4iskogul%20FINAL.pdf. 47 Kohtute seaduse kommenteeritud väljaanne. Juura: Tallinn, 2018, lk 244. 48 Kohtunike eetikanõukogu arvamus jaanuar 2023.

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/Eesti%20kohtus%C3%BCsteem%20(ja%20seal%20olevad%20failid)/ee

tikan%C3%B5ukogu/Eetikan%C3%B5ukogu%20arvamus%202023.pdf. 49 J. Laidvee. Kümme aastat ametipensionide reformist – teekond kasina, ent eetilise vanaduspõlveni? Kohtute aastaraamat

2022. https://aastaraamat.riigikohus.ee/kumme-aastat-ametipensionide-reformist-%e2%80%92-teekond-kasina-ent-eetilise-

vanaduspolveni/.

20

Leedus pole kohtunikul äritegevusega tegelemine lubatud. Lisaks ametipalgale võib kohtunik

saada tasu ainult õppe- või teadustöö või loomingulise tegevuse eest.50, 51 Leeduga sarnane kord

on ka Ungaris, kus kohtunik ei või olla äriühingu juhataja, juhatuse või nõukogu liige,

füüsilisest isikust ettevõtja ega majandus- ja äritegevusega tegeleva vabaühenduse juhataja.

Kohtunik võib töötada küll õppe- või teadustööl, kuid peab selleks enne saama loa, millest

keeldumist ei saa vaidlustada.52 Hispaania õiguse järgi on kohtuniku ametikohaga

kokkusobimatu igasugune muu tasustatud töö, välja arvatud teaduslik ja pedagoogiline töö.

Samuti on kohtunikul keelatud igasugune õigusteenuse osutamine ja äritegevuses osalemine,

sealhulgas juhataja, direktori või mis tahes muu rolli täitmine.53 Analoogsed piirangud

kohtunikule kehtivad ka Moldovas54, Sloveenias55, Rumeenias56, Bulgaarias57, Itaalias58 ja

Prantsusmaal.59

Slovakkias ei või kohtunik kuuluda ärilisel eesmärgil tegutseva juriidilise isiku juhtimis- või

kontrollorganisse ega muul moel ettevõtluses osaleda, välja arvatud oma vara haldamiseks.60

Ka Inglismaa ja Walesi kohtusüsteemis ei tohi täistööajaga kohtunikud (ingl salaried judges)

olla äriühingu juhataja rollis, välja arvatud juhul, kui see on seotud perekonna vara haldamisega.

Kuigi päevatasu saavate kohtunike (ingl fee-paid judges) suhtes ei kehti samasugused

piirangud, ei tohiks nad oma ametisse nimetamist ära kasutada isiklike, professionaalsete või

äriliste eeliste saamiseks.61

Mitmel Põhjamaal peavad kohtunikud enne ametiväliste tegevustega alustamist luba taotlema

kohtu esimehelt või kohtuhaldusteenistuselt. Soome õiguse kohaselt peavad kohtunikud saama

loa kohtu esimehelt. Luba ei saa taotleda vaidlevate poolte valitud vahekohtunikuna

tegutsemiseks. Kohtunike ametiväliste tegevuste kohta väljastatud load ja selle eest makstud

tasud, kui need ületavad 10 000 eurot aastas, koondatakse kuuluvus- ja kõrvaltegevuste

registrisse (sm sidonnaisuus- ja sivutoimirekisteri), mis on avalikkusele kättesaadav.62 Norra

õiguse järgi taotlevad kohtunikud kõrvaltegevuseks luba kohtuhaldusteenistuselt. Analoogselt

registreeritakse avalikus registris investeeringud, varasemad töökohad ja kõrvaltegevusteks

antud load.63

Šotimaa kohtusüsteemis kohtuniku sõltumatuse põhimõte ei takista kohtunikul äritegevusega

tegelemast. Täistööajaga kohtunik, välja arvatud šerif (ingl salaried sheriffs principals, sheriffs

and summary sheriffs), võib tegeleda äritegevusega, mis hõlmab töösuhtesse astumist,

50 Constitution of the Republic of Lithuania, Article 113 https://e-

seimas.lrs.lt/portal/legalActPrint/lt?jfwid=rivwzvpvg&documentId=TAIS.211295&category=TAD. 51 Law on Courts of the Republic of Lithuania, Article 48 https://www.teismai.lt/en/courts/legal-acts/655. 52 ACT CLXII of 2011 on the Legal Status and Remuneration of Judge,s Articles 39-40. 53 Organic Law on the Judiciary, Article 389. 54 Republic of Moldova Law No. 544 of 20.07.1995 on the Status of Judge, Article 8

https://www.ecoi.net/en/file/local/1290603/1226_1404470326_moldova-law-status-of-judges-am2013-en.pdf. 55 The Judicial Service Act, Articles 40-43. 56 Law no 303/2022 regarding the Status of Judges and Prosecutors, Article 227-234. 57 The Judiciary System Act, Article 195. 58 Degree of the President of the Republic of 6 October 1993, no 418, CPGA Resolution of 18 December 2001, Article 3. 59 Ordonnance n° 58-1270 du 22 décembre 1958 portant loi organique relative au statut de la magistrature, Article 8

https://www.legifrance.gouv.fr/loda/id/LEGIARTI000006451901/2007-06-01/. 60 Constitution of the Slovak Republic Article 145a https://www.prezident.sk/upload-files/46422.pdf. 61 Guide to Judicial Conduct (July 2023), lk 11 https://www.judiciary.uk/wp-content/uploads/2023/06/Guide-to-Judicial-

Conduct-2023.pdf. 62 Tuomioistuinlaki 9 luku § 5

https://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2016/20160673?search%5Btype%5D=pika&search%5Bpika%5D=Tuomioistuinlaki. 63 Court of Justice Act § 121a-k https://www.domstol.no/contentassets/357f3eda118248838bdbe49274ebb4d5/courts-of-

justice-act-english-translation-.pdf.

21

äriühingu juhtimist või mõne muu rolli täitmist, mille puhul on kohtunikul juhtimisvastutus või

kontroll ettevõtte üle. Enne sellise rolli täitma asumist peab kohtunik kaaluma, kas selline roll

on kooskõlas kohtunikuameti väärikusega ja küsima luba oma vanemkohtunikult, kes võtab

arvesse nelja tegurit: 1) äri olemust ja selle potentsiaali avaliku kriitika tekitamiseks; 2)

tegevuse võimalikku mõju kohtunikuameti väärikusele; 3) tegevuse mahtu ja sellega kaasnevad

nõudmisi kohtunikule; 4) formaalseid piiranguid, millele kohtunik allub, ning tegevuse

ebaõnnestumise võimalust, mis võib tõstatada küsimuse kohtuniku ametisse sobivuse kohta.

Ükski täistööajaga kohtunik ei tohi töötada ettevõttes, mis tegeleb kohtuvaidluste

lahendamisega, kuna sellises olukorras on oht huvide konflikti tekkeks liiga suur. Nii tuleks

vältida kõiki tegevusi, mis kujutavad ohtu kohtuniku või kohtusüsteemi mainele või kohtuniku

töökohustuste täitmisele. Päevatasu saavad kohtunikud on vabad tegelema nii äritegevuse kui

ka õigusteenuse osutamisega, arvestades eeltoodud teguritega.64

Eelnõu kohaselt lisaks senisele õppe- ja teadustööle on kohtunikul edaspidi lubatud väljaspool

kohtunikuametit töötada juriidilisel tööl rahvusvahelises organisatsioonis, tegeleda õigusloome

ja äriühingu juhtimisega. Igasuguse ametivälise töötamise puhul tuleb arvestada tingimusega,

et kohtuniku ametiväliste tööülesannete maht ega sisu ei tohi kahjustada kohtuniku

ametikohustuste täitmist ega tema sõltumatust õigusemõistmisel või minna vastuollu

kohtunikuameti väärikuse või kutse-eetikaga. Kohtunik peaks kõigi ametiväliste töötamise

juhtudel ette nägema riske ja hindama, kas konkreetne tegevus võiks kõrvaltvaatajas tõstatada

küsimuse tema erapooletuses või mitte.

Rahvakohtunike institutsiooni kaotamine

Kehtiva seaduse järgi arutab maakohtus esimese astme kuritegude kriminaalasju eesistujast ja

kahest rahvakohtunikust koosnevas kohtukoosseisus. Õigusemõistmisel on rahvakohtunikul

võrdsed õigused kohtunikuga. Rahvakohtunike kaasamise mõtteks on olnud tavainimeste

kaasamine õigusemõistmisse kui menetluse läbipaistvust ja avalikkuse usaldust suurendav ja

inimlikkust lisav meede, kuid esile on kerkinud probleemid, mis toetavad muudatuse

vajalikkust:

1) kohtuasjad on läinud oluliselt keerulisemaks ja mitteprofessionaali osalus on seetõttu üha

keerulisem ning formaalsem;

2) erinevalt kohtunikest puudub rahvakohtunikele võrreldava taustakontrolli tegemine, samuti

sisuliselt järelevalve ja vastutuse kohaldamine. Samuti puudub kontroll tema võimaliku

poliitilise erapooletuse üle;

3) demograafilised riskid – rahvakohtunike väljalangemise risk mahukate kriminaalasjade

menetluse kestel võib viia menetluse uuesti algusesse ning põhjustada süüteo aegumise;

4) tasustamine on ebapiisav ja ebaproportsionaalne ( 2025. aastal oli rahvakohtuniku tunnitasu

alammääraks 5,31 eurot).

64 Guidance to Judicial Office Holders on Judicial Ethics in Scotland (Revised 2023), lk 9-12, 31

https://judiciary.scot/docs/librariesprovider3/judiciarydocuments/guidance-to-johs-on-judicial-ethics.pdf?sfvrsn=25f075aa_0.

22

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Kohtute seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 1 muudetakse kohtute seadust.

KSi § 21

Seadust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses: „Kohtuasja menetlus ei kesta ühes

kohtuastmes üldjuhul üle üheksa kuu arvates asja saabumisest kohtusse, kusjuures nimetatud

tähtaja hulka ei arvata aega, mil menetlus oli peatatud või menetlusosalised tagaotsitavad.“

Muudatusega kehtestatakse kohtumenetluse kestuse üldine orientiir, mille kohaselt ei kesta asja

menetlus ühes kohtuastmes üldjuhul kauem kui üheksa kuud. Sätte eesmärk on seada

kohtumenetluse kestusele ühes kohtuastmes ülempiir, millest kohtunikud ja menetlusosalised

saaksid üldjuhul lähtuda, kahjustamata samas kohtumenetluse paindlikkust keerukamate asjade

lahendamisel.

Kui asja menetlus ühes kohtuastmes ei kesta üldjuhul üle üheksa kuu, siis saab omakorda

eeldada, et asja menetlus kõigis kohtuastmetes kokku (võttes muu hulgas arvesse asja

võimalikku tagasi saatmist madalama astme kohtusse) jääb mõistliku aja piiresse.

EIÕK art 6 lg 1 järgi on isikutel nende tsiviilõiguste ja -kohustuste või esitatud

kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele

mõistliku aja jooksul. Kohtumenetluse mõistliku aja nõude näevad ette ka Euroopa Liidu

põhiõiguste harta art 47 lg 2 ning ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti art

14 lg 3. PS §-dest 14 ja 15 tulenev põhiõigus tõhusale menetlusele hõlmab samuti õigust sellele,

et menetlus toimuks mõistliku aja jooksul.65

Kohtumenetluse pikkust hakatakse üldjuhul lugema avalduse, kaebuse või süüdistusakti

esitamisest pädevale kohtule.66 Kui asi on olnud kohtu menetluses vähemalt üheksa kuud ja

kohus ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut, et tagada kohtumenetluse

läbiviimine mõistliku aja jooksul, saab taotleda kohtult menetluse kiiremaks lõpuleviimiseks

sobiva abinõu tarvitusele võtmist (TsMS § 3331 lg 1, HKMS § 100 lg 1, KrMS § 2741 lg 1).

Kohtumenetluse kiirendamise taotluse tulemuslikkuses on samas põhjust kahelda. Taotluse

esitamine ja selle läbivaatamisel tehtud määruse vaidlustamine võib asja sisulise lahenduse

saabumist hoopis edasi lükata.67 Kehtivas õiguses ettenähtud kohtumenetluse kiirendamise

taotlus ei pruugi olla efektiivne õiguskaitsevahend.

65 RKÜKm 22.12.2000, 3-3-1-38-00, p 19; RKHKo 06.03.2015, 3-3-1-78-14, p 13 ja 18; RKKKm 19.12.2025, 1-25-1140, p 18; Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne (2017). § 15, komm. 24 (M. Ernits). 66 Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne (2017). § 3331, komm. 3.1.a (I. Parrest); RKHKo 06.03.2015, 3-3-1-78-14,

p 14; Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne (2012). § 2741, p 4.1.1 (A. Plekksepp). 67 Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne (2017). § 3331, komm. 3.2.1.c (I. Parrest);

23

Mainitud tähtaeg ei ole sätestatud imperatiivse reeglina, vaid üldise põhimõttena („ei kesta

üldjuhul“), mis võimaldab keerukamaid asju pikemalt menetleda. Kirjeldatud lahendus vastab

kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb menetlusaja mõistlikkuse hindamisel lähtuda iga

üksikjuhtumi asjaoludest, võttes muu hulgas arvesse kohtuasja keerukust, menetlusosaliste

käitumist ja menetlusega seotud hüve kaalu.68 Arvestada tuleb ka menetluse peatamise ajaga ja

menetlusosaliste tagaotsimise ajaga, kuna siis ei toimu menetlustoiminguid ning menetluse

peatamise ja tagaotsimise asjaolude esinemine ei ole üldjuhul kohtu kontrolli all. Samas kiiruse

mõttes prioriteetsemad asjad (nt alaealise huvidega seotud perekonnaasjad ja muud

eestkosteasjad), tuleks lahendada mainitud tähtajast kiiremini.

KSi § 9 lõiked 21, 3 ja 4

Paragrahv 9 sätestab maakohtu pädevuse, struktuuri ja korralduse, määrates kindlaks, et

maakohus arutab esimese astme tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju, koosneb kohtumajadest ning

töökorralduse ja koosseisu kinnitavad kohtudirektor ja kohtu esimees.

Lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 1) Harju Maakohtu kohtumaja asub Tallinnas;

2) Viru Maakohtu kohtumajad asuvad Jõhvis, Rakveres ja Narvas; 3) Pärnu Maakohtu

kohtumajad asuvad Haapsalus, Kuressaares, Kärdlas, Paides, Pärnus ja Raplas; 4) Tartu

Maakohtu kohtumajad asuvad Jõgeval, Tartus, Valgas, Viljandis ja Võrus.

Kehtiva seaduse kohaselt võib maakohtul olla üks või mitu kohtumaja, kohtumajad asuvad

maakohtu tööpiirkonnas (KS § 9 lõige 3) ning kohtumajade täpsed asukohad määrab valdkonna

eest vastutav minister (KS § 9 lõige 3). Seega on kehtiva seaduse kohaselt kohtumajade

paiknemise üle otsustamine täitevvõimu pädevuses ja muudatusi on võimalik teha ministri

määrusega.

Muudatusega määratakse maakohtute kohtumajade asukohad seaduse tasandil. Muudatuse

eesmärk on suurendada kohtusüsteemi stabiilsust, sõltumatust täitevvõimust, säilitades

õigusemõistmise kättesaadavuse iga maakonnas. Muudatus näeb ette, et seadusesse lisatakse

ammendav loetelu linnadest, kus asuvad maakohtute kohtumajad.

Kohtumajade asukohtade sätestamine seaduses annab inimestele kindlustunde, et kohtumajade

säilimine ei sõltu täitevvõimust, vaid muudatuste jaoks on vajalik parlamentaarne heakskiit.

Samuti aitab seaduses sätestatud regionaalne jaotus tagada inimestele juurdepääsu kohtule.

Täpsete aadresside määramine jääb kohtute nõukogu pädevusse (KS § 9 lõige 3), mis võimaldab

vajaduse korral teha väiksemaid muudatusi – näiteks kolida samas linnas teise hoonesse – ilma

seadust muutmata.

Seaduse jõustumisel jäävad kõik kohtumajad tegutsema senistes asukohtades, kuni kohtute

nõukogu otsustab teisiti.

Lõiget 3 muudetakse selliselt, et edaspidi otsustab maakohtu kohtumajade täpsed asukohad

valdkonna eest vastutava ministri asemel kohtute nõukogu. Arvestades kohtuhalduse

üleminekut Justiits- ja Digiministeeriumilt kohtutele ning esimese ja teise astme kohtute

käsitamist põhiseadusliku institutsioonina, ei ole põhjendatud, et edaspidi määrab kohtumajade

68 EIK 25.03.1999, Pélissier ja Sassi vs. Prantsusmaa, p 67; EIK 26.10.2000, Kudła vs. Poola, p 124; EIK 03.06.2010, Konashevskaya jt vs.

Venemaa, p 42; RKPJKm 30.12.2008, 3-4-1-12-08, p 22; RKKKo 18.06.2010, 3-1-1-43-10, p 30 ja 35; RKÜKo 22.03.2011, 3-3-1-85-09, p 78-79.

24

asukohad minister. Pädevus anda kohtumajade täpsete asukohtade määramine kohtute

nõukogule tugevdab kohtusüsteemi sõltumatust ja sisemist autonoomiat. Seejuures, kuna

kohtute nõukogu liikmeteks on ka täitevvõimu ja seadusandliku võimu esindajad, on tagatud,

et kohtumajade asukohtade määramisel võetakse aluseks ka laiem riigiülene vaade.

Muudatuse tõttu muutub kehtetuks justiitsministri 27.10.2005 määrus nr 46 „Maa- ja

halduskohtute kohtumajade ning ringkonnakohtute asukohad“.

Lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

KSi § 9 lõige 4 reguleerib maakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamise

õigust. Muudatusega täpsustatakse maakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu

kinnitamise korda kohtuhalduse ümberkorraldamise, kohtute ühendamise ja kohtu eestseisuse

moodustamise alusel.

Kehtivas seaduses eristatakse struktuuri ja koosseisu kinnitamise õigust sõltuvalt sellest, kas

tegemist on õigusemõistmisega seotud struktuuri ja koosseisuga või mitte. Üldjuhul kinnitab

kohtudirektor struktuuri ja koosseisu, välja arvatud õigusemõistmise funktsiooni, mille korral

kinnitab struktuuri ja koosseisu kohtu esimees.

Kuna muudatusega kaotatakse kohtudirektorite ametikohad ja kohtuhaldust hakkab kohtute

üleselt korraldama KHT, siis ei ole senine jaotus enam asjakohane.

Muudatusega (KS § 42 lõige 1) nähakse ette, et esimese ja teise astme kohtu struktuur, koosseis,

sisekorraeeskiri ja töökorraldus on kohtu kodukorras. Kodukorra kehtestab kohtu eestseisus,

kuulates enne ära kohtu üldkogu arvamuse. Selline lahendus tagab, et kohtu sisemine

töökorraldus ja juhtimisstruktuur kujunevad läbipaistvalt ning kollegiaalselt, kaasates kohtu

liikmeid otsustusprotsessi. Eestseisuse kui kollegiaalse juhtorgani roll tagab tasakaalustatud

esindatuse ja juhtimisraamistiku.

Kuna maakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu reguleeritakse edaspidi kohtu

kodukorras, tunnistatakse KSi § 9 lõige 4 kehtetuks.

KSi § 91

Kehtiv § 9¹ reguleerib maakohtu struktuuri ja osakondade moodustamise aluseid. Muudatuse

kohaselt määratakse maakohtu osakonnad ja kohtunike jaotus valdkonna põhjal seaduse

tasandil ning täpsustatakse kohtu kodukorras, mille kehtestab kohtu eestseisus. Muudatusega

sätestatakse maakohtu kohtunike spetsialiseerumise ja osakondadesse jaotamise põhimõtted.

Uue struktuuri eesmärk on tagada ühtne juhtimine, töökorraldus ja spetsialiseerumine kõigis

neljas maakohtus.

KSi § 91 lõige 1

Kehtiva seaduse kohaselt määrab kohtu esimees kohtunike arvulise jaotuse osakondade vahel.

Muudatustega lähevad esimehe pädevusest eestseisusele kohtunike arvulise jaotamine

osakondade vahel. Muudatus tagab, et vastavat jaotust ei saa teha esimees oma suva järgi ning

tagatud on laiapõhjalisem hinnang kohtunike jaotuse vajadusele.

KSi § 91 lõige 11

Paragrahvi täiendatakse lõikega 11, mis sätestab maakohtu valdkondade jagunemise

osakondadeks. Maakohtu tsiviilvaldkonna osakonnad on tsiviilasjade üldosakond, perekonna-

ja eestkoste asjade osakond, maksejõuetus- ja ühinguõiguse asjade osakond. Maakohtu

25

süüteovaldkonna osakond on süüteoasjade üldosakond. Kohtu eestseisus otsustab kohtunike

arvulise jaotuse osakondade vahel.

Euroopa kohtunike konsultatiivnõukogu on leidnud, et kõige levinumad vahendid

spetsialiseerumise saavutamiseks on kohtu kodukorraga erikolleegiumite või -osakondade

loomine. Peamised spetsialiseerumise valdkonnad on perekonna- ja alaealistega seotud õigus,

intellektuaalomandi õigus, äriõigus, pankrotiõigus, rasked kuriteod, kuritegude uurimine ja

karistuste täideviimine.69 Seejuures on märgitud, et õigusaktide järjekindlaks tõlgendamiseks

ja kohaldamiseks peaks kõrgema astme kohtutes olema spetsialiseerumine mõneti väiksem.70

Seeläbi saab kõrgema astme kohus võtta asja lahendamisel arvesse nii madalama astme

kohtuniku spetsialiseerunud vaadet kui ka enda mõnevõrra laiemat vaadet õigussüsteemile

tervikuna.

Eelnõu koostajad arvestasid spetsialiseerumise analüüsi töörühma lõppjäreldustes esitatud

seisukohtadega, seetõttu seaduses süüteoasjade valdkonnas osakondi kitsamalt ei reguleerita.

Lõige 2. Spetsialiseerumise paremaks ja sisulisemaks rakendamiseks saab maakohtu eestseisus

moodustada täiendavaid osakondi.

Lõige 3. Arvestades spetsialiseerumist, kuulub iga kohtunik ühte osakonda. See tagab, et igal

kohtunikul on selgelt määratud töövaldkond ja vastutusala. Osakonnad on kujundatud

õigusemõistmise sisulise spetsialiseerumise põhimõttel (nt tsiviil-, perekonna-, maksejõuetus-

või süüteoasjad), mistõttu on vajalik, et kohtunik tegeleks püsivalt konkreetse õigusharu või

menetlusliigiga. Eestseisus jaotab kohtunikud osakondadesse ja viib kohtuniku vajadusel ühest

tsiviilvaldkonna osakonnast teise.

Spetsialiseerumine toetab õigusemõistmise kvaliteeti ja järjepidevust, kohtunik saab süvitsi

keskenduda oma valdkonna normidele ja praktikale. Teiseks toetab kuulumine ühte osakonda

tööjaotusplaani ning kohtu juhtimise läbipaistvust. Tööjaotusplaan on kohtu töökorralduse

alusdokument, mille järgi määratakse kohtuasjad kohtunikele. Kui kohtunik kuulub ühte

osakonda, on töökoormus, asjade jaotus ning asendamine selgelt reguleeritav. Mitmesse

osakonda kuulumine muudaks tööjaotuse ebaselgeks. Kolmandaks loob ühte osakonda

kuulumine organisatsioonilise stabiilsuse ning lihtsustab töökorralduse planeerimist

(asendused, menetlusgrupid jms). Kohtu eestseisus hindab töökoormust ja saab vajaduse korral

kohandada kohtunike arvu osakondade vahel tööjaotusplaani muutmisega.

Kohtunike arvulise jaotuse osakondade vahel otsustab kohtu eestseisus, mis tagab kollegiaalse

ja läbipaistva juhtimisotsuse, arvestades töömahtu ja menetluste eripära eri valdkondades.

Tööjaotusplaanis määratakse kohtunik ühe osakonna koosseisu tema spetsialiseerumise

valdkonna järgi. Kuna kohtunikud määratakse osakonda tööjaotusplaaniga, mille kehtestab

kohtu eestseisus, saab kohtuniku ühest osakonnast teise üle viia ainult kehtivat tööjaotusplaani

muutes. See tagab, et kohtunike osakondlik kuuluvus ja tööjaotus on selgelt dokumenteeritud

ning muutused toimuvad läbipaistva ja kollegiaalse menetluse raames.

Lõige 4. Kohtu esimees võib kohtuniku tema nõusolekul üle viia teise valdkonna kohtunikuks.

Muudatusega luuakse selge õiguslik alus kohtuniku üleviimiseks süüteo- ja tsiviilvaldkonna

69 Euroopa kohtunike konsultatiivnõukogu (CCJE) arvamus nr 15 (2012) kohtunike spetsialiseerumise kohta, p 42. 70 Euroopa kohtunike konsultatiivnõukogu (CCJE) arvamus nr 15 (2012) kohtunike spetsialiseerumise kohta, p 45.

26

vahel. Kohtunik kandideerib konkreetse valdkonna kohtunikuks, mistõttu valdkonna muutmine

eeldab eraldi reeglit. Muudatus võimaldab kohtu esimehel kohtuniku tema nõusolekul viia üle

teise valdkonna kohtunikuks. Üleviimise algatus võib tulla nii kohtu esimehelt kui ka

kohtunikult endalt, näiteks juhul, kui kohtunik soovib oma töövaldkonda muuta. Samuti võib

üleviimine olla vajalik töökoormuse tasakaalustamiseks erinevate valdkondade vahel.

Kohtu esimehe pädevuses ei ole enam kohtuniku ühest osakonnast teise üleviimine, see saab

toimuda ainult tööjaotusplaani muudatusega. Kohtu eestseisus otsustab, millisesse osakonda

kohtunik kuulub.

KSi § 10 lõige 1

KSi § 10 reguleerib maakohtu tööpiirkonda. KS-i § 10 lõike 1 kohaselt määrab maakohtu

tööpiirkonna valdkonna eest vastutav minister. Muudatuse tulemusel on tööpiirkonna

määramiseks lisaks vajalik ka kohtute nõukogu ettepanek. Arvestades, et kohtute nõukogul on

eelnõu jõustumisel suur roll kohtute haldamisel ja arendamisel, on kohute nõukogu ettepanek

konkreetse tööpiirkonna kohta oluline. Tööpiirkonna määramise õigust ei anta valdkonna eest

vastutavalt ministrilt kohtute nõukogule, kuna erinevalt näiteks kohtumajade konkreetse

asukoha otsustamisest (KS § 9 lõige 3), mis antakse eelnõuga kohtute nõukogu pädevusse,

eeldab tööpiirkonna määramine määruse andmise õigust, mis on ministril.

KSi § 11

KSi § 11 reguleerib maakohtu kohtunike arvu. Kehtiva seaduse kohaselt määrab maakohtute

kohtunike arvu ja jagunemise kohtumajade vahel valdkonna eest vastutav minister, kuulanud

ära maakohtu esimehe ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda kohus

kuulub.

Senise korralduse järgi määras maakohtute kohtunike arvu minister, tuginedes küll kohtu

esimeeste ettepanekutele, kuid tegemist oli täidesaatva võimu otsustusega. Muudatusega

sätestatakse, et maakohtutes on kuni 164 kohtuniku kohta. Muudatus tagab kohtusüsteemi

stabiilsuse ja välistab võimaluse muuta kohtunike arvu haldusotsustega. Seaduses sätestatud

ülempiir „kuni 164 kohtunikku“ vastab praegusele nelja maakohtu kohtuniku kohtade

koguarvule, kuid jätab võimaluse ametikohtade täitmisel paindlikkuseks tegeliku vajaduse ja

töökoormuse järgi. Kohtuniku kohtade koguarv on kohtusüsteemi seisukohalt strateegiline

ressurss, mis mõjutab otseselt õigusemõistmise kättesaadavust ja kvaliteeti. Seetõttu on

põhjendatud, et see on sätestatud seaduses, mille muutmine eeldab Riigikogu otsustust ja

poliitilist vastutust.

Kohtunike täpse arvu esimese ja teise astme kohtutes ning nende jagunemise kohtumajade vahel

on aga töökorralduslik küsimus, mille peaks ministri asemel kindlaks määrama kohtute

nõukogu. Tegemist on pigem haldusliku ja töökorraldusliku küsimusega, mille lahendamine on

otstarbekas anda kohtusüsteemi enesekorraldusliku organi pädevusse.

Seetõttu täpsustatakse lõikes 2, et kohtunike arvulise jagunemise maakohtute ja kohtumajade

vahel otsustab kohtute nõukogu, kuulanud ära maa- ja ringkonnakohtute esimeeste arvamuse.

Kuigi kehtiv kord justkui viitab, et kohtunike jagunemise määramisel kuulatakse ära vaid ühe

maakohtu esimehe ja ringkonnakohtu esimehe arvamus, kelle tööpiirkonda kohus kuulub,

arvestatakse praktikas kõikide seotud kohtute esimeeste arvamusega. Ühese arusaadavuse

huvides on eelnõuga korrigeeritud, et kuulatakse ära esimeeste, st kõikide seotud kohtute

esimeeste arvamus.

27

Maakohtu kohtunike arvulise jagunemise maakohtute ja kohtumajade vahel määrab kohtute

nõukogu, arvestades korrakohase õigusemõistmise vajadust ja tagades isikutele

õigusemõistmise kättesaadavuse. Kohtunike arvulise jagunemise otsustamise kohtute nõukogu

pädevusse jätmine tagab, et otsus kohtumajade kohtunike arvu kohta tehakse süsteemselt ja

arvestades riigi terviklikku kohtukorraldust ning halduslikku ja arengulist vajadust. Konkursi

kohtuniku ametikoha täitmiseks kuulutab edaspidi välja kohtute nõukogu koostöös kohtu

esimehega, st kuigi kohtute nõukogul on pädevus konkurss välja kuulutada (varasema

valdkonna eest vastutava ministri asemel), on väljakuulutamise eeldus teave kohtu esimehelt,

millisesse kohtumajja konkurss välja kuulutatakse (KS § 53 lõige 31).

Kohtuniku alaline teenistuskoht on kohtumajas, kuhu Riigikohtu üldkogu (KS § 55 lõige 3)

on ta määranud. Kohtuniku teenistusse määramisel määrab Riigikohtu üldkogu ka kohtumaja,

mis saab kohtuniku alaliseks teenistuskohaks.

Kohtuniku üleviimine ühest kohtumajast teise jääb kohtu esimehe pädevusse (KS § 57), üle

saab kohtuniku viia ainult tema nõusolekul.

Selline pädevuste jaotus – seadusandja, kohtute haldusorganite ja kohtu juhtorganite vahel –

loob selge vastutuse piiri, tugevdab kohtuvõimu iseseisvust ja võimaldab paindlikku, kuid

läbipaistvat kohtute juhtimist. Riigikogu määrab kohtunike koguarvu ja kohtute haldusorganid

otsustavad kohtunike paigutuse töökoormuse ja piirkondliku vajaduse järgi. Selline lahendus

tagab, et kohtunike koguarvu muudetakse läbimõeldult ja arvestades laiemalt

õigusemõistmisele juurdepääsu vajadusega, kuid samas tagades piisava paindlikkuse

kohtusüsteemis töö korraldamiseks kohtunike jaotamise kaudu kohtumajade vahel.

Muudatuse jõustumisel tuleb muuta ka justiitsministri 27.10.2005 määrust nr 47 „Maa-, haldus-

ja ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel“.

KS § 111 lõige 2

KS paragrahvi 111 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kohtunik ei või keelduda

asja arutamisest kohtuasja alluvusjärgse kohtu asukohas.“. KS § 111 lõike 1 järgi on maakohtu

kohtuniku alaline teenistuskoht kohtumajas, kuhu Riigikohtu üldkogu või kohtu esimees on ta

määranud. Õiguskirjanduses on leitud, et regulatsioon on oluline kohtuniku sõltumatuse

tagamiseks, sest sellest sõltub paljuski kohtuniku elu- ja töökorraldus (Kohtute seadus.

Kommenteeritud väljaanne, lk 80). Euroopa Hartas kohtunike seaduse kohta (p 3.4) ja Euroopa

Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) on arvamuses nr 1 (p 57) on märgitud, et see laieneb

ka ilma nõusolekuta teise paikkonda nimetamisele ja määramisele, kuid ei välista ajutist

suunamist.

Kehtiva KS § 111 lõike 2 järgi ei või maakohtu kohtunik keelduda asja arutamisest teises sama

maakohtu kohtumajas. Ühelt poolt tähendab teises kohtumajas asja arutamisest keeldumise

lubamatus seda, et kohtunik ei või keelduda talle tööjaotusplaani kohaselt jagatud kohtuasja

lahendamisest argumendil, et asja arutamiseks tuleb pidada kohtuistung teises kohtumajas.

Teiselt poolt ei saa kohtunik oma alalise teenistuskohaga õigustada kohtuistungi pidamise kohta

ehk määrata kohtuistungi toimumine selles kohtumajas, kus on tema alaline teenistuskoht

(Kohtute seadus. Kommenteeritud väljaanne, lk 83).

Kohtuistungi toimumise koht tuleneb menetlusseadustikust. TsMS § 74 lõike 2 järgi toimub

kohtuistung hagiasjades üldjuhul kostja elu- või asukohale või kohale, mille järgi määratakse

erandlik kohtualluvus, kõige lähemal asuvas kohtumajas. TsMS § 74 lõike 3 järgi toimub

28

kohtuistung hagita asjades üldjuhul kohtumajas, mis asub kõige lähemal kohale, mille järgi

määratakse kohtualluvus. Kohus võib pidada istungi menetlusosaliste huve arvestades ka muus

kohtumajas.

Kehtiv õigus näeb aga ette juhtumeid, kus kohtunikul tuleb õigusemõistmise korrakohaseks

toimimiseks arutada asja mitte ainult sama kohtu teises kohtumajas, vaid ka teise kohtu

kohtumajas. KS § 384 lõike 1 järgi võib Riigikohtu üldkogu saata maa-, haldus- või

ringkonnakohtu kohtuniku arutama kohtuasju teise sama või madalama astme kohtusse. KS §

451 lõike 1 järgi võivad ringkonnakohtute esimehed suunata üldiste tunnuste alusel

kindlaksmääratava kohtuasja lahendamiseks teise sama astme kohtusse, kusjuures asja

arutamise koht sellest KS § 451 lõike 2 järgi ei muutu. KS § 452 lõike 1 järgi võivad

ringkonnakohtute esimehed saata maakohtu või ringkonnakohtu kohtuniku välismaalase

kinnipidamise loa taotlusi läbi vaatama halduskohtusse. KS § 583 lõike 1 järgi võib kohtu

esimees lähetada kohtuniku arutama kohtuasju teise sama või madalama astme kohtusse.

Eelnevast tulenevalt on põhjendatud muuta õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks KS §

111 lõiget 2 selliselt, et asja lahendamisest ei saa keelduda selle kohtu kohtumajas, millele

lahendatav asi allub. Muudatus on põhjendatud õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks ka

asjades, milles eelnõu näeb ette kohtute töökoormusest lähtuva jaotamise. Eelnõu järgi ei või

kohtunik keelduda asja arutamisest kohtuasja alluvusjärgse kohtu asukohas. Kohtu asukoht on

KS § 9 lõike 3 järgi iga selle kohtu kohtumaja asukoht. See tähendab, et kohtunik ei või

keelduda asja arutamisest kohtumajas, kus istung peaks TsMS § 74 lõike 2 ja 3 järgi toimuma.

Menetlusosaliste huve arvestades või menetlusosalistega kokku leppides võib pidada istungi ka

muus kohtumajas.

Muudatus ei mõjuta kohtunike alalist teenistuskohta ning vajadus arutada asja kohtumajas, mis

ei ole kohtuniku alaline teenistuskoht, jääb erandlikuks. Kui kohtunik arutab asja kohtumajas,

mis ei ole tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud, samuti muud

lähetuskulud.

KSi § 12 lõiked 1, 11, 2–5, 10, 12 ja 13

Lõike 1 kohaselt nimetatakse maakohtu esimees esimese ja teise astme kohtunike seast

seitsmeks aastaks. Kohtu esimehe nimetab valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära selle

kohtu üldkogu arvamuse, mille esimeheks kohtunik nimetatakse. Muudatuse tulemusel nimetab

edaspidi esimehe valdkonna eest vastutava ministri asemel ametisse kohtute nõukogu.

Arvestades nõukogu rolli kohtute haldamisel ja arendamisel, on põhjendatud, et just kohtute

nõukogul on õigus teha lõplik otsus, kes on sobivaim esimees. Ka kehtiva seaduse kohaselt on

esimehe valikul vaja kohtute haldamise nõukoja nõusolekut (KS § 41 lõike 1 punkt 5), st ka

juba praegu on antud kohtusüsteemile oluline roll esimehe valikul. Muudatuse tulemusel see

roll tugevneb veelgi.

Samuti sätestatakse, et maakohtu esimehe konkursiks moodustab kohtute nõukogu

konkursikomisjoni. Ka praegu moodustatakse esimehe konkursi korraldamiseks tavapäraselt

komisjon, mistõttu on tegemist senise praktika õigusliku fikseerimisega. Muudatuse kohaselt

kehtestab esimehele esitatavad täpsemad nõuded ja konkursi korraldamise korra kohtute

nõukogu. Seega määrab kohtute nõukogu kindlaks esiteks selle, millised on esimehele

esitatavad töökogemuse (näiteks ka varasem juhtimiskogemus) või isiksuseomaduste nõuded.

Seejuures on kohtute nõukogul võimalik valikukriteeriumite kujundamisel lähtuda ka juba

väljatöötatud kompetentsimudelitest, näiteks Riigikantseleis väljatöötatud avaliku teenistuse

29

tippjuhtide kompetentsimudelist71. Samuti on kohtute nõukogu reguleerida see, kuidas

konkurss on üles ehitatud, näiteks kandidaatide läbitavad voorud ning konkursikomisjoni

kohustus esitada kohtute nõukogule otsustamiseks valik kandidaatidest, keda tutvustatakse ka

üldkogule arvamuse andmiseks. Seega tuleb kohtute nõukogul kujundada kogu esimehe

valikuprotsess. Protsessi paindlikkuse tagamiseks ei ole põhjendatud ega vajalik selle täpsem

reguleerimine seaduse tasandil. Sama muudatus kehtib ka haldus-ja ringkonnakohtu esimeeste

valikul (KS § 20 lõige 1, § 24 lõige 1).

Lõike 11 muudatus on seotud kohtunike üldarvu kehtestamisega seaduses. Kui maakohtu

esimeheks nimetatakse kohtunik, kelle alaline teenistuskoht oli teises kohtus (sh maakohtus,

halduskohtus või ringkonnakohtus), võib maakohtunike üldarv olla suurem käesoleva seaduse

§ 11 lõikes 1 nimetatud arvust (164).

Kehtiva seaduse kohaselt on maakohtu kohtunike arvu ja nende jaotuse kohtumajade vahel

määranud valdkonna eest vastutav minister. Muudatuse tulemusena ministri määrust kohtunike

arvu kindlaksmääramiseks enam ei anta ning maakohtute kohtunike üldarv sätestatakse

seaduses.

Sellest tulenevalt on vajalik täpsustada kehtivat erandit, mis puudutab olukorda, kus maakohtu

esimeheks nimetatakse kohtunik, kelle alaline teenistuskoht oli varem teises kohtus. Kui

kohtunike arvu ei määrata enam ministri määrusega, ei ole kehtivas sõnastuses piisavalt selge,

kas ja millisel viisil on sellisel juhul võimalik maakohtunike arvu ajutine suurenemine võrreldes

seaduses sätestatud üldarvuga.

Muudatusega nähakse seetõttu selgesõnaliselt ette, et nimetatud juhul võib maakohtunike

üldarv olla seaduses sätestatust suurem. Täpsustus tagab regulatsiooni järjepidevuse olukorras,

kus kohtunike arv on viidud seaduse tasandile, ning väldib ebaselgust kohtu esimehe

nimetamisel teisest kohtust. Muudatus ei muuda maakohtute kohtunike arvu üldist regulatsiooni

ega seaduses sätestatud ülempiiri, vaid tagab selle paindliku kohaldamise üksnes selgelt

määratletud erandjuhul.

Kuna maakohtute kohtunike arvuline jaotus otsustatakse kohtute nõukogu poolt, eeldab

seaduses sätestatud üldarvu ja selles ette nähtud erandi rakendamine vajaduse korral kohtute

nõukogu otsust konkreetse maakohtu kohtunike arvu kohta.

Lõike 2 esimese lause kohaselt esindab ja juhib maakohtu esimees kohtuasutust oma pädevuse

piires. Lause sõnastust muudetakse selliselt, et jäetakse ära sõnad „oma pädevuse“ piires.

Tegemist on ebavajaliku täiendusega: kui seni jagunes kohtuasutuse juhtimine kohtu esimehe

ja kohtudirektori vahel, siis muudatuse jõustumisel lõpevad ka kohtudirektori sellised volitused.

Seega esimehele sätestatakse ühene õigus esindada ja juhtida kohtuasutust. Esimehe

konkreetsed ülesanded on seaduses juba eraldi reguleeritud.

Lõiget 3 täiendatakse punktiga 11, millega lisatakse maakohtu esimehe ülesannete hulka

korraldada kohtuasutuse haldamist koostöös KHTga ulatuses, mis ei ole KHT pädevuses.

Kuivõrd KHT on kohtuid teenindav struktuuriüksus, st ta täidab oma ülesandeid, lähtudes

kohtute vajadustest ja koostöös esimeestega, on põhjendatud see ülesanne sätestada ka esimehe

71 Riigikantselei. Avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudel. https://www.riigikantselei.ee/et/tippjuhtide-

kompetentsimudel.

30

ülesannete hulgas. Pärast kohtudirektori volituste lõppemist vastutab kohtu esimees oma

kohtuasutuse haldamise eest täielikult. Kohtute nõukogu võib tema vastutuse ulatust

vähendada, andes osa kohtuhalduse ülesandeid üle KHTle. Samas võib kohtute nõukogu jätta

vastutuse teatud ülesannete täitmise eest küll kohtu esimehele, kuid selleks vajaliku ressursi

(näiteks tööjõu) koondada KHTsse. Sellisel juhul peab kohtu esimees täitma ülesannet KHTga

koostöös, st kohtu esimehel oleva ülesande täitmisel vajamineva ressursi tagab KHT. Seega

seisneb esimehe vastutus ühelt poolt kohtuasutuse kui süsteemi ühe osa haldamises, kuid teisalt

koostöös KHTga ja teiste kohtute esimeestega ehk arvestades kogu kohtusüsteemi huve. Vaid

sellisel juhul on võimalik tagada kohtusüsteemi kui terviku efektiivne eesmärgipärane

toimimine.

Lõike 3 punktis 2 täpsustatakse, et esimees kooskõlastab KHT direktori koostatud kohtu eelarve

eelnõu. Kehtiva seaduse kohaselt kooskõlastab esimees kohtu direktori koostatud kohtu eelarve

eelnõu, aga muudatuse tulemusel koostab eelnõu edaspidi KHT direktor. Muudatus on eelkõige

tehniline, kuna eelarve eelnõu kooskõlastaja muutub, kuid samas tagab esimehe kooskõlastus

ka eelarve vastavuse kohtu vajadustele.

Lõike 4 muudatuse tulemusel võib kohtu esimehe enne tähtaja lõppemist ametist vabastada

valdkonna eest vastutava ministri asemel kohtute nõukogu. Arvestades, et eelnõu kohaselt on

kohtute nõukogul õigus esimees ametisse nimetada ja järelevalvet teha, on põhjendatud, et

kohtute nõukogul on õigus esimees enne tähtaja lõppemist ka ametist vabastada. Kuna kohtute

nõukogul on õigus esimees ametist vabastada, täpsustatakse lõikes 5, et esimehe vabastamisel

KSi § 12 lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul (kui ta on süüliselt jätnud oma ülesanded olulisel

määral täitmata), kuulab kohtu üldkogu ja ringkonnakohtu esimehe arvamuse ära kohtute

nõukogu.

Lõike 4 punkt 4. Muudatusega lisatakse täiendav vabastamise alus juhuks, kui kohtu esimehe

koostöö kohtute nõukoguga ei laabu. Muudatus on vajalik kohtu juhtimise tõhusa toimimise

tagamiseks olukordades, kus püsiv koostöö puudumine takistab kohtute nõukogu ülesannete

täitmist. Kehtiv regulatsioon näeb ette piiratud alused, mille esinemisel võib kohtu esimehe

enne ametiaja lõppemist vabastada.

Kohtute nõukogul on keskne roll kohtute töökorralduse, kohtunike jaotuse ning muude

strateegiliste juhtimisotsuste tegemisel. Nende ülesannete tõhus täitmine eeldab toimivat ja

konstruktiivset koostööd kohtu esimehega.

Muudatus on vajalik, et vältida olukordi, kus kohtu juhtimine on pikema aja jooksul takistatud

struktuursete erimeelsuste või koostöö puudumise tõttu, kuid kehtiv õigus ei võimalda sellele

adekvaatselt reageerida. Muudatus ei anna alust vabastamiseks üksikute eriarvamuste või

sisuliste vaidluste korral, vaid on mõeldud rakendamiseks üksnes juhul, kui koostöö puudumine

on püsiv ja takistab kohtu juhtimise eesmärkide saavutamist.

Muudatus toetab kohtute juhtimise tõhusust ja tagab, et kohtu esimehe roll oleks sisuliselt

täidetav koostöös kohtuvõimu enda organitega, kahjustamata seejuures kohtu esimehe

sõltumatust kohtunikuna.

Lõike 12 muudatuse järgi tuleb esimehel ametiaja lõppemisel tähtaja saabumise tõttu esitada

tagasipöördumise avaldus kohtute nõukogule, mitte enam valdkonna eest vastutavale ministrile.

31

Lõike 13 muudatus täpsustab, et kui kohaldatakse KS § 12 lõikeid 11 ja 12, võib kohtunike

kohtade üldarv olla suurem seaduse § 11 lõikes 1, § 19 lõikes 1 ja § 24 lõikes 1 nimetatud

arvust. See tähendab, et kui maakohtu esimehe ametiaeg lõpeb ja ta otsustab naasta oma

varasemasse kohtusse (sh haldus- või ringkonnakohtusse), võib kohtunike üldarv ajutiselt

ületada seaduses kehtestatud ülempiiri. Kui näiteks halduskohtutes on juba 26 kohtunikku

ametis ning maakohtu esimees, kes varem töötas halduskohtunikuna, otsustab halduskohtusse

naasta, tekiks olukord, kus halduskohtunikke oleks 27. Selline üleminek on ajutine ja vajalik

selleks, et kohtunikule oleks tagatud töökoht. Tegemist ei ole kohtunike arvu püsiva

suurendamisega. Kohtunike arv võib olla ajutiselt, kuni kohtunikukoha vabanemiseni suurem.

KSi § 14 reguleerib rahvakohtunike arvu. Kuna eelnõuga rahvakohtunike institutsioon

kaotatakse, puudub vajadus ka rahvakohtunike arvu reguleerimiseks ja säte tunnistatakse

kehtetuks. Muudatuse jõustumisel muutub kehtetuks justiitsministri 14.04.2015 määrus nr 15

„Maakohtute rahvakohtunike arvu määramine“.

KSi § 15 lõige 4, § 16 lõige 4, § 161 lõige 3.

KSi § 15 lõike 4 muudatuse kohaselt määrab kohtu direktori asemel kohtu esimees edaspidi

kinnistusosakonna juhataja kohtunikuabide seast. Muudatus on vajalik, kuivõrd senised kohtu

direktori ülesanded lähevad suures ulatuses üle KHTsse. Seejuures ei saa kohtu põhitegevuse

hulka kuuluvaid ülesandeid KHTle üle anda ning need jäävad kohtusse. Kuna kohtunikuabide

töö on seotud õigusmõistmisega, peab ka osakonna juhataja määramine ja kohtunikuabide üle

järelevalve tegemine olema esimehe ülesanne. Samal põhjusel muudetakse ka KSi § 16 lõiget

4 ja § 161 lõiget 3 ning antakse kohtu esimehele õigus määrata kohtu direktori asemel

registriosakonna juhataja ja maksekäsuosakonna juhataja.

Kinnistus-, registri- ja maksekäsuosakonna juhataja määrati senise korra järgi vastava osakonna

kohtunikuabide seast. See sidus juhataja valiku konkreetse osakonnaga ja piiras

valikuvõimalusi.

Muudatuse kohaselt määrab kohtu esimees kohtunikuabide seast osakonna juhataja. Seega ei

ole juhataja valik enam seotud konkreetse kinnistusosakonnaga, vaid juhataja võib tulla kõikide

kohtunikuabide hulgast. Kohtu esimehel on rohkem valikuvõimalusi sobiva juhataja

määramiseks, näiteks kui konkreetses kinnistusosakonnas ei ole piisavalt kogenud või sobivaid

kandidaate. Võimaldab valida juhiks kohtunikuabi, kellel on juhtimiskogemust või

kompetentsi, sõltumata sellest, millises osakonnas ta seni töötas.

KSi § 162 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: kohtu esimees nimetab perekonna- ja

eestkoste asjade osakonna kohtunike seast eestkoste järelevalve osakonna juhataja.

Kehtiva seaduse järgi peab eestkoste järelevalve osakonna juhataja olema tsiviilosakonna

kohtunik. Muudatus on vajalik seoses perekonna- ja eestkoste asjade osakonna loomisega

kohtutes. Eestkoste järelevalve osakonna juhataja täpsustamine tagab, et osakonda juhib

vastava valdkonna kohtunik ning regulatsioon on kooskõlas kohtu uue struktuuriga.

KSi § 162 lõige 4 muudetakse. Kehtiva seaduse kohaselt kinnitab eestkoste järelevalve

osakonna kodukorra Pärnu Maakohtu esimees, kuulanud ära maakohtute esimeeste arvamuse.

Edaspidi kehtestab Pärnu Maakohtu eestseisus eestkoste järelevalve osakonna kodukorra.

KSi § 18 lõiked 21, 3 ja 4.

KSi § 18 reguleerib halduskohut ning selle muutmine on seotud kohtuhalduse üleminekuga.

32

Lõige 21 muudetakse ja uue sõnastuse järgi asub Tallinna Halduskohtu kohtumaja Tallinnas ja

Tartu Halduskohtu kohtumajad asuvad Jõhvis ja Tartus. Kohtumajade täpsed asukohad

kehtestab kohtute nõukogu. Iga kohtumaja asukoht on ka halduskohtu asukoht.

Kehtiva seaduse kohaselt võib halduskohtul olla üks või mitu kohtumaja (KS § 18 lõige 21),

kohtumajad asuvad halduskohtu tööpiirkonnas ning kohtumajade täpsed asukohad määrab

valdkonna eest vastutav minister (KS § 18 lõige 3). Seega on kehtiva seaduse kohaselt

kohtumajade paiknemise üle otsustamine täitevvõimu pädevuses ja muudatusi on võimalik teha

ministri määrusega.

Muudatusega määratakse halduskohtute kohtumajade asukohad seaduse tasandil. Muudatuse

eesmärk on suurendada kohtusüsteemi stabiilsust, sõltumatust täitevvõimust, säilitades

õigusemõistmise kättesaadavuse iga maakonnas. Muudatus näeb ette, et seadusesse lisatakse

ammendav loetelu linnadest, kus asuvad maakohtute kohtumajad.

Kohtumajade asukohtade sätestamine seaduses annab inimestele kindlustunde, et kohtumajade

säilimine ei sõltu täitevvõimust, vaid muudatuste jaoks on vajalik parlamentaarne heakskiit.

Samuti aitab seaduses sätestatud regionaalne jaotus tagada inimestele juurdepääsu kohtule.

Täpsete aadresside määramine jääb kohtute nõukogu pädevusse (KS § 18 lõige 3), mis

võimaldab vajaduse korral teha väiksemaid muudatusi – näiteks kolida samas linnas teise

hoonesse – ilma seadust muutmata.

Seaduse jõustumisel jäävad kõik kohtumajad tegutsema senistes asukohtades, kuni kohtute

nõukogu otsustab teisiti.

Lõige 3 muudetakse. Kohtumajade asukoha määramise ning seega ka avamise ja sulgemise

õigus antakse valdkonna eest vastutava ministri asemel kohtute nõukogule. Iga kohtumaja

asukoht on jätkuvalt ka halduskohtu asukoht.

Lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. Lõige 4 reguleerib halduskohtu struktuuri ja kohtuteenistujate

koosseisu kinnitamise õigust. Kehtivas seaduses eristatakse struktuuri ja koosseisu kinnitamise

õigust sõltuvalt sellest, kas tegemist on õigusemõistmisega seotud struktuuri ja koosseisuga või

mitte. Üldjuhul kinnitab kohtu direktor struktuuri ja koosseisu, välja arvatud õigusemõistmise

funktsiooni korral, mil struktuuri ja koosseisu kinnitab kohtu esimees.

Kuivõrd muudatusega kaotatakse kohtudirektorite ametikohad ja kohtute kohtuhaldust

korraldab KHT ning esimehe ülesandeks jääb konkreetse kohtuasutuse juhtimine, kinnitab

halduskohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu edaspidi kohtu eestseisus kohtu

kodukorras (KS § 361). Kohtu struktuuri ja koosseisu reguleerimine viiakse kohtu kodukorra

sätte alla.

Seega kinnitatakse kohtu struktuur ja kohtuteenistujate koosseis kollegiaalselt kodukorra

kaudu, mitte enam eraldi seaduses sätestatud normi alusel. Selline lahendus koondab kõik kohtu

sisemist korraldust puudutavad küsimused ühte sättesse ning tagab selgema ja ühtlasema korra.

Muudatuse jõustumisel muutub kehtetuks justiitsministri 27.10.2005 määrus nr 46 „Maa- ja

halduskohtute kohtumajade ning ringkonnakohtute asukohad“.

KSi § 19

33

KSi § 19 tekst muudetakse ja uue sõnastuse järgi on halduskohtutes kuni 26 kohtuniku kohta.

Halduskohtute kohtunike arvulise jagunemise kohtute ja kohtumajade vahel määrab kohtute

nõukogu, arvestades korrakohase õigusemõistmise vajadust ja tagades isikutele

õigusemõistmise kättesaadavuse ning kuulates ära halduskohtute ja ringkonnakonnakohtute

esimeeste arvamuse.

Kehtiva seaduse kohaselt määrab halduskohtu kohtunike arvu ja jagunemise kohtumajade vahel

valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära maakohtu esimehe ja selle ringkonnakohtu

esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda kohus kuulub. Minister tugineb küll kohtu esimeeste

ettepanekutele, kuid tegemist oli täidesaatva võimu otsustusega.

Muudatus tagab kohtusüsteemi stabiilsuse ja välistab võimaluse muuta kohtunike arvu

haldusotsustega. Seaduses sätestatud ülempiir „kuni 26 kohtunikku“ vastab praegusele kahe

halduskohtu kohtunike koguarvule, kuid võimaldab täita ametikohti tegeliku vajaduse ja

töökoormuse järgi.

Kohtunike koguarv on kohtusüsteemi seisukohalt strateegiline ressurss, mis mõjutab otseselt

õigusemõistmise kättesaadavust ja kvaliteeti. Seetõttu on põhjendatud, et see on sätestatud

seaduses, mille muutmine eeldab Riigikogu otsustust ja poliitilist vastutust.

Kohtute nõukogu rolliks jääb kohtunike arvulise jaotuse määramine Tallinna Halduskohtu ja

Tartu Halduskohtu ning kohtumajade vahel, mis on pigem halduslik ja töökorralduslik küsimus

ning mille lahendamine on otstarbekas anda kohtusüsteemi enesekorraldusliku organi

pädevusse. Kohtute nõukogu pädevusse jäämine tagab, et otsus halduskohtute ja kohtumajade

kohtunike arvu kohta tehakse süsteemselt ja arvestades riigi terviklikku kohtukorraldust ning

halduslikku ja arengulist vajadust. Kohtuniku konkursi kuulutab edaspidi välja kohtute

nõukogu koostöös kohtu esimehega, st kuigi kohtute nõukogu on pädev konkurssi välja

kuulutama (varasema valdkonna eest vastutava ministri asemel), on väljakuulutamise eeldus

kohtu esimehe teave, millisesse kohtumajja konkurss välja kuulutatakse (KS § 53 lõige 31).

KS § 191 lõige 2

Paragrahvi 191 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kohtunik ei või keelduda asja

arutamisest kohtuasja alluvusjärgse kohtu asukohas.“ KS § 191 lõike 1 järgi on halduskohtu

kohtuniku alaline teenistuskoht kohtumajas, kuhu Riigikohtu üldkogu või kohtu esimees on ta

määranud. Õiguskirjanduses on leitud, et regulatsioon on oluline kohtuniku sõltumatuse

tagamiseks, sest sellest sõltub paljuski kohtuniku elu- ja töökorraldus (Kohtute seadus.

Kommenteeritud väljaanne, lk 80). Euroopa Hartas kohtunike seaduse kohta (p 3.4) ja Euroopa

Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) on arvamuses nr 1 (p 57) on märgitud, et see laieneb

ka ilma nõusolekuta teise paikkonda nimetamisele ja määramisele, kuid ei välista ajutist

suunamist.

KS § 191 lõike 2 järgi ei või halduskohtu kohtunik keelduda asja arutamisest teises sama

halduskohtu kohtumajas. Ühelt poolt tähendab teises kohtumajas asja arutamisest keeldumise

lubamatus seda, et kohtunik ei või keelduda talle tööjaotusplaani kohaselt jagatud kohtuasja

lahendamisest argumendil, et asja arutamiseks tuleb pidada kohtuistung teises kohtumajas.

Teiselt poolt ei saa kohtunik oma alalise teenistuskohaga õigustada kohtuistungi pidamise kohta

ehk määrata kohtuistungi toimumine selles kohtumajas, kus on tema alaline teenistuskoht

(Kohtute seadus. Kommenteeritud väljaanne, lk 83).

34

Kohtuistungi toimumise koht tuleneb menetlusseadustikust. HKMS § 129 lõike 2 järgi toimub

kohtuistung haldusasjades kohtumajas, mis asub kõige lähemal kohale, mille järgi määratakse

kohtualluvus. Kohus võib pidada istungi menetlusosaliste huve arvestades ka muus kohtumajas.

Kehtiv õigus näeb aga ette juhtumeid, kus kohtunikul tuleb õigusemõistmise korrakohaseks

toimimiseks arutada asja mitte ainult sama kohtu teises kohtumajas, vaid ka teise kohtu

kohtumajas. KS § 384 lõike 1 järgi võib Riigikohtu üldkogu saata maa-, haldus- või

ringkonnakohtu kohtuniku arutama kohtuasju teise sama või madalama astme kohtusse. KS §

451 lõike 1 järgi võivad ringkonnakohtute esimehed suunata üldiste tunnuste alusel

kindlaksmääratava kohtuasja lahendamiseks teise sama astme kohtusse, kusjuures asja

arutamise koht sellest KS § 451 lõike 2 järgi ei muutu. KS § 452 lõike 1 järgi võivad

ringkonnakohtute esimehed saata maakohtu või ringkonnakohtu kohtuniku välismaalase

kinnipidamise loa taotlusi läbi vaatama halduskohtusse. KS § 583 lõike 1 järgi võib kohtu

esimees lähetada kohtuniku arutama kohtuasju teise sama või madalama astme kohtusse.

Eelnevast tulenevalt on põhjendatud muuta õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks KS §

191 lõiget 2 selliselt, et asja lahendamisest ei saa keelduda selle kohtu kohtumajas, millele

lahendatav asi allub. Muudatus on põhjendatud õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks ka

asjades, milles eelnõu näeb ette kohtute töökoormusest lähtuva jaotamise. Eelnõu järgi ei või

kohtunik keelduda asja arutamisest kohtuasja alluvusjärgse kohtu asukohas. Kohtu asukoht on

§ 18 lõike 3 järgi iga selle kohtu kohtumaja asukoht. See tähendab, et kohtunik ei või keelduda

asja arutamisest kohtumajas, kus istung peaks HKMS § 129 lõike 2 järgi toimuma.

Menetlusosaliste huve arvestades või menetlusosalistega kokku leppides võib pidada istungi ka

muus kohtumajas.

Muudatus ei mõjuta kohtunike alalist teenistuskohta ning vajadus arutada asja kohtumajas, mis

ei ole kohtuniku alaline teenistuskoht, jääb erandlikuks. Kui kohtunik arutab asja kohtumajas,

mis ei ole tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud, samuti muud

lähetuskulud.

KSi § 20 lõige 11

Seadust täiendatakse selliselt, et kui halduskohtu esimeheks nimetatakse teise kohtu kohtunik,

võib halduskohtunike kohtunike üldarv olla suurem KSi §-s 19 lõikes 1 nimetatud arvust.

Kehtiv seadus ei näe ette võimalust, et kohtunike arv halduskohtus võib ajutiselt olla suurem.

Muudatus loob erandi, mis võimaldab halduskohtutes ületada ajutiselt 26 kohtuniku ülempiiri

sel juhul, kui halduskohtu esimeheks nimetatakse kohtunik Maakohtust või Ringkonnakohtust.

KSi § 22 lõiked 6 ja 7

KSi § 22 muutmine on seotud kohtuhalduse üleminekuga kohtute nõukogule.

Lõige 6 on volitusnorm, mis annab valdkonna eest vastutavale ministrile õiguse kehtestada

määrusega ringkonnakohtu täpne asukoht. KS-i § 22 lõiget 6 muudetakse selliselt, et edaspidi

otsustab ringkonnakohtu täpse asukoha valdkonna eest vastutava ministri asemel kohtute

nõukogu. Eelnõuga ei muudeta seni kehtivat erisust, et kui maa- ja halduskohtu tööpiirkonnad

määrab valdkonna eest vastutav minister, siis ringkonnakohtute tööpiirkonnad on kehtestatud

seaduses (§ 22 lõiked 3 ja 4).

Muudatuse jõustumisel muutub kehtetuks justiitsministri 27.10.2005 määrus nr 46 „Maa- ja

halduskohtute kohtumajade ning ringkonnakohtute asukohad“ .

35

Lõige 7 tunnistatakse kehtetuks. Lõige 7 reguleerib ringkonnakohtu struktuuri ja

kohtuteenistujate koosseisu kinnitamise õigust, mida muudetakse analoogselt maa- ja

halduskohtuga (§ 9 lõige 4, § 18 lõige 4).

Kuna eelnõuga kaotatakse kohtudirektorite ametikohad ja kohtuhaldust korraldab kohtutes

KHT ning esimehe ülesandeks jääb konkreetse kohtuasutuse juhtimine, kinnitab

ringkonnakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu edaspidi kohtu eestseisus kohtu

kodukorras (KS § 362 ja § 42 lõige 1). Kohtu struktuur ja kohtuteenistujate koosseis kinnitatakse

kollegiaalselt kodukorra kaudu, mitte enam eraldi seaduses sätestatud normi alusel. Selline

lahendus koondab kõik kohtu sisemist korraldust puudutavad küsimused ühesse regulatsiooni

ning tagab selgema ja ühtlasema korra.

KSi § 23

KSi § 23 tekst muudetakse. Muudatuse kohaselt on ringkonnakohtutes kuni 46 kohtuniku kohta.

Ringkonnakohtu kohtunike arvulise jagunemise kohtute vahel määrab kohtute nõukogu,

arvestades korrakohase õigusemõistmise vajadust ja tagades isikutele õigusemõistmise

kättesaadavuse ning kuulates ära ringkonnakohtute esimeeste arvamuse. Kehtivas seaduses ei

ole kohtunike arv määratud, vaid selle määrab valdkonna eest vastutav minister, tuginedes küll

kohtu esimehe ettepanekule, kuid tegemist oli täidesaatva võimu otsustusega.

Seadust muudetakse analoogselt maa- ja halduskohtute asjakohaste sätetega (KS-i §-d 11 ja

19). Muudatuse tulemusel määratakse ringkonnakohtute kohtunike üldarv seadusega.

Muudatus tagab kohtusüsteemi stabiilsuse ja välistab võimaluse muuta kohtunike arvu

haldusotsustega. Seaduses sätestatud ülempiir „kuni 46 kohtunikku“ vastab praegusele kahe

ringkonnakohtu koguarvule, kuid jätab võimaluse täita ametikohti paindlikult tegeliku vajaduse

ja töökoormuse järgi. Kohtunike koguarv on kohtusüsteemi seisukohalt strateegiline ressurss,

mis mõjutab otseselt õigusemõistmise kättesaadavust ja kvaliteeti. Seetõttu on põhjendatud, et

see on sätestatud seaduses, mille muutmine eeldab Riigikogu otsustust ja poliitilist vastutust.

Kohtunike arvuline jaotus kohtute vahel määratakse kohtute nõukogu otsusega. Kohtute

nõukogu rolliks jääb kohtunike arvulise jaotuse määramine kohtute vahel, mis on pigem

halduslik ja töökorralduslik küsimus ning mille lahendamine on otstarbekas anda

kohtusüsteemi enesekorraldusliku organi pädevusse.

Kohtute nõukogu pädevusse jäämine tagab, et otsus Tallinna ja Tartu ringkonnakohtu

kohtunike arvu kohta tehakse süsteemselt, arvestades riigi terviklikku kohtukorraldust ning

halduslikku ja arengu vajadust. Kohtunikukonkursi kuulutab edaspidi välja kohtute nõukogu

koostöös kohtu esimehega, st kuigi kohtute nõukogu on pädev konkurssi välja kuulutama

(varasema valdkonna eest vastutava ministri asemel), on väljakuulutamise eeldus kohtu

esimehe arvamus, millisesse kohtumajja konkurss välja kuulutatakse (KS § 53 lõige 31).

Muudatuse jõustumisel muutub kehtetuks justiitsministri 27.10.2005 määrus nr 47 „Maa-,

haldus- ja ringkonnakohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel“.

KSi § 24 lõiked 4 ja 5

Lõike 4 muudatuse tulemusel võib Ringkonnakohtu esimehe enne tähtaja lõppemist vabastada

valdkonna eest vastutava ministri asemel kohtute nõukogu. Samuti kuulab lõike 5 muudatuse

tulemusel ringkonnakohtu esimehe vabastamisel § 24 lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul (kui ta

36

on süüliselt jätnud oma ülesanded olulisel määral täitmata) üldkogu arvamuse ära valdkonna

eest vastutava ministri asemel kohtute nõukogu.

Lõike 4 punkt 4. Muudatusega lisatakse täiendav vabastamise alus juhuks, kui kohtu esimehe

koostöö kohtute nõukoguga ei laabu. Muudatus on vajalik kohtu juhtimise tõhusa toimimise

tagamiseks olukordades, kus püsiv koostöö puudumine takistab kohtute nõukogu ülesannete

täitmist. Kehtiv regulatsioon näeb ette piiratud alused, mille esinemisel võib kohtu esimehe

enne ametiaja lõppemist vabastada.

Kohtute nõukogul on keskne roll kohtute töökorralduse, kohtunike jaotuse ning muude

strateegiliste juhtimisotsuste tegemisel. Nende ülesannete tõhus täitmine eeldab toimivat ja

konstruktiivset koostööd kohtu esimehega.

Muudatus on vajalik, et vältida olukordi, kus kohtu juhtimine on pikema aja jooksul takistatud

struktuursete erimeelsuste või koostöö puudumise tõttu, kuid kehtiv õigus ei võimalda sellele

adekvaatselt reageerida. Muudatus ei anna alust vabastamiseks üksikute eriarvamuste või

sisuliste vaidluste korral, vaid on mõeldud rakendamiseks üksnes juhul, kui koostöö puudumine

on püsiv ja takistab kohtu juhtimise eesmärkide saavutamist.

Muudatus toetab kohtute juhtimise tõhusust ja tagab, et kohtu esimehe roll oleks sisuliselt

täidetav koostöös kohtuvõimu enda organitega, kahjustamata seejuures kohtu esimehe

sõltumatust kohtunikuna.

KSi § 241 lõige 2

Lõike 2 muudatuse kohaselt otsustab kohtunike arvulise jaotuse kolleegiumite vahel

Ringkonnakohtu eestseisus. Kehtiva seaduse kohaselt otsustab kohtunike arvulise jaotuse

kolleegiumite vahel ringkonnakohtu esimees, kuulanud ära kohtu üldkogu arvamuse. Edaspidi

otsustab kohtunike arvulise jaotuse kolleegiumite vahel ringkonnakohtu eestseisus.

Ringkonnakohtu eestseisusesse kuuluvad kohtu esimees. kolleegiumi esimehed ja kohtunike

üldkogu poolt valitud liikmed. Eestseisus kinnitab kohtu tööjaotusplaani, kodukorra, kooseisu

ja struktuuri. See tagab kollegiaalse ja läbipaistva juhtimisotsuse, arvestades töömahtu ja

menetluste eripära eri valdkondades.

Eestseisus võimaldab operatiivset ja sisulist juhtimist, kus otsused sünnivad mitme liikme

arutelul, mitte üksnes esimehe tasandil. See toetab juhtimise läbipaistvust, kaasatust ja

paindlikkust uues struktuuris.

KS 242 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Kolleegiumi esimehe nimetab kohtu esimehe ettepanekul kohtute nõukogu kolleegiumi

liikmete seast viieks aastaks. Kolleegiumi esimehe võib ennetähtaegselt vabastada kohtu

esimehe ettepanekul kohtute nõukogu otsuse alusel või tema enda soovil.

Muudatused võimaldavad ringkonnakohtute eestseisused komplekteerida kõige lihtsamal viisil,

kus kolleegiumide esimehed on ühtlasi eestseisuse liikmed ning neid nimetatakse samas korras

nagu esimese astme kohtutes kohtute nõukogu määratavaid eestseisuse liikmeid. Arvestades, et

kolleegiumide arv on sätestatud seaduses, ei tekiks erinevalt maakohtutest (kus kohus võib ise

osakondi juurde teha) probleemi sellega, et uute struktuuriüksuste juurde loomisel läheks

eestseisuse-sisene tasakaal paigast ära. Kui ringkonnakohtu esimees on see, kelle ettepanekul

kolleegiumide esimehed nimetatakse, siis vähendab see riski võimalust, et kohtu juhtimist

hakkaksid takistama isikutevahelise koostöö tõrked. Samas saavutatakse mõistlik tasakaal, kus

37

ringkonnakohtu esimees teeb küll nimetamise ettepaneku, kuid ta ei otsusta iseseisvalt

kolleegiumi juhi nimetamise üle. Samuti arvestatakse teise kohtuastme eripäraga, kus üksuse

juhi juhtimiskoormus on väiksem kui 1. kohtuastmes (tugipersonali osakaal väiksem, asjade

arv väiksem, kollegiaalkohtu põhimõte kohtunike töö korraldamisel).

KSi § 242 lõike 2 punkt 4 ja § 28 lõige 6

KSi § 242 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 ja § 28 täiendatakse lõikega 6.

Muudatus on seotud KSi §-ga 741. Muudatusega sätestatakse, et ringkonnakohtu kolleegiumi

esimees korraldab tagasiside andmise oma tööpiirkonna maa- või halduskohtu kohtuniku tööle

ja Riigikohtu kolleegiumi esimees korraldab tagasiside andmise ringkonnakohtu kohtuniku

tööle.

Muudatuse eesmärk on anda kõrgema astme kohtu kolleegiumi esimehele seaduslik alus

madalama astme kohtuniku tööle üldistatud tagasiside andmise korraldamiseks. Kuna teave

madalama astme kohtuniku töö kvaliteedi kohta on eeskätt selle kohtuniku lahendite peale

esitatud edasikaebusi menetleval kohtul, siis on põhjendatud, et kohtuniku tööle antav

üldistatud ja suunav tagasiside tuleks kõrgema astme kohtult. Kuigi kehtiv seadus võimaldab

kohtu esimehel teatud ulatuses anda kohtunikule menetluseks juhiseid ja seega teatud määral

teise kohtuniku menetluse juhtimisse sekkuda (KS § 45), siis võrreldes kohtu esimehega on

kõrgema astme kohtu korral tegemist neutraalsema osapoolega. Edaspidi on Riigikohtu ja

ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe ülesanne kohtunikule tagasiside andmist korraldada,

tehes seda ise või delegeerides tagasiside andmise kolleegiumi liikmetele.

KSi § 34 lõiked 3 ja 31

Lõige 3 reguleerib kohtute infosüsteemi andmete koosseisu, esitamise korda ja

juurdepääsuõiguse taotlemist. Kehtiva seaduse kohaselt kehtestab täpsema korra valdkonna

eest vastutav minister kooskõlastatult kohtute haldamise nõukojaga. Muudatuse tulemusel

kehtestab minister selle kooskõlastatult kohtute nõukoguga (lõige 31).

KSi § 36 punktid 1 ja 2

Muudatused on seotud eestseisuse moodustamisega.

Punkt 1 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva seaduse kohaselt kinnitab kohtunike tööjaotusplaani

kohtu üldkogu. Muudatuse kohaselt kinnitab kohtunike tööjaotusplaani kohtu eestseisus, mille

liikmed valib osaliselt üldkogu (lisatav punkt 11).

Kohtu üldkogu ei ole praktiline ega tõhus igapäevase töökorralduse otsustamiseks, eeskätt

tööjaotusplaani kinnitamiseks. Tööjaotusplaani koostamine ja muutmine eeldab detailset

ülevaadet struktuuriüksustest, kohtunike spetsialiseerumisest ja töökoormusest ning

operatiivset reageerimist muudatustele (ajutised asendused, töökoormuse kõikumised, uute

menetlusgruppide lisandumine).

Seetõttu antakse tööjaotusplaani kinnitamise pädevus üldkogult üle kohtu eestseisusele.

Eestseisus on väiksemaarvuline ja juhtimisvõimeline organ, kuhu kuuluvad kohtu esimees,

kolleegiumite esimehed, kohtute nõukogu ja kohtunike üldkogu poolt neljaks aastaks valitud

liikmed. Tagatud on ühtaegu nii juhtimis- kui ka kohtunikkonna esindatus. Eestseisuse

töökorraldus on selge: selle kutsub kokku kohtu esimees ning vähemalt kahe liikme taotlusel

tuleb eestseisus kokku kutsuda, mis maandab riski, et otsustamine jääb venima.

Selline lahendus ühtlustab juhtimismudeli eri kohtutes ning loob läbipaistva süsteemi, kus

igapäevase töökorralduse otsustab eestseisus, kellel on vahetu ülevaade koormusest ja

38

kohtunike koosseisudest. Muudatus suurendab töökorralduse tõhusust ja paindlikkust, tagab

kohtunikkonna esindatuse eestseisuse tasandil, arvestades eri kohtuastmete struktuurilist

eripära, loob õigusliku selguse ja vähendab töökoormust, jättes üldkogule strateegilisema rolli

(näiteks eestseisuse liikme valimine, põhimõtteliste otsuste arutamine).

Punkti 2 muudatuse kohaselt annab kohtu üldkogu arvamuse kohtu esimehe ametisse

nimetamise ja seaduses sätestatud juhul ka ametist vabastamise kohta edaspidi valdkonna eest

vastutava ministri asemel kohtute nõukogule. Muudatus on vajalik, kuna esimehe nimetamine

ja vabastamine on edaspidi kohtute nõukogu pädevuses. Seega tuleb ka üldkogu arvamus

esitada valdkonna eest vastutava ministri asemel kohtute nõukogule.

KSi §-d 361 ja 362

Muudatused on seotud kohtute eestseisuse moodustamisega.

Seadusesse §-de 361 ja 362 lisamisega nähakse I ja II astme kohtutesse ette uus juhtimisorgan,

kohtu eestseisus. Selle eesmärk on võtta üle osaliselt kohtu üldkogu ja kohtu esimehe pädevus,

teisalt aga olla püsivalt ja vajaduse korral operatiivselt olemas kohtu esimeest toetava nõustava

ja abistava koguna. Kohtu eestseisusesse kuuluvad kohtu esimees, kolleegiumi esimehed, kohtu

üldkogu ja kohtute nõukogu poolt neljaks aastaks valitud liikmed. Eestseisuse töö tagamine ja

korraldamine on kohtu esimehe ülesanne, kuid vähemalt kahe eestseisuse liikme taotlusel tuleb

eestseisus kokku kutsuda.

Eestseisuse koosseis on kujundatud nii, et see tagaks tasakaalu juhtimise ja esindatuse vahel.

Esimese astme kohtute eestseisusesse kuulub kolm kuni seitse liiget sõltuvalt kohtu kohtunike

arvust. Eestseisuse liikmete arvu diferentseerimine lähtuvalt kohtu kohtunike arvust tagab

eestseisuse töövõime ja proportsionaalse esindatuse. Väiksema kohtunike arvuga kohtutes on

väiksema koosseisuga eestseisus piisav kohtu töökorralduslike otsuste tegemiseks, sealhulgas

kohtu kodukorra ja tööjaotusplaani kehtestamiseks. Suuremates kohtutes on laiem esindatus

vajalik, et arvestada kohtu struktuuri, töömahu ning töökorralduslike eripäradega. Kohtu

üldkogu ja kohtute nõukogu poolt valitud liikmete võrdne arv tagab tasakaalu kohtu sisemise

enesekorralduse ja kohtusüsteemiülese vaate vahel.

Eestseisus on kollegiaalne juhtimisüksus, mis ühendab kohtu juhtimisfunktsiooni ja kohtunike

enesekorraldusliku esindatuse. Eestseisuse kaudu osalevad kohtunikud otseselt kohtu

töökorralduse ja juhtimise kujundamises, samas kui kohtu esimees tagab selle töö praktilise

elluviimise. Selline lahendus tasakaalustab juhtimisvajaduse ja kohtunike sõltumatuse

põhimõtted ning loob läbipaistva ja kaasava juhtimismudeli.

Kohtu eestseisusele antakse pädevus, mis seni kuulus nii kohtu üldkogule kui ka kohtu

esimehele. Üldkogult liigub eestseisuse pädevusse kohtunike tööjaotusplaani kinnitamine, mis

senises korras otsustati iga kohtu üldkogul. Tööjaotusplaani koostamine ja muutmine nõuab

detailset ülevaadet kohtu töökoormusest ning võimalust otsustada kiiresti – see eeldab

väiksemat, juhtimispädevusega kollektiivset organit.

Eestseisuse pädevusse kuulub kohtunike tööjaotusplaani kinnitamine, kohtu kodukorra

kehtestamine ning teiste seadusest või kohtu kodukorrast tulenevate ülesannete täitmine.

Maakohtu eestseisus otsustab ka kohtunike jaotuse osakondade vahel ning vajaduse korral

nende üleviimise. Seeläbi koondub eestseisuse kätte kohtu sisemise töökorralduse ja

spetsialiseerumise põhimõtete kujundamine.

39

Kohtu esimehelt liigub eestseisusele kohtu struktuuri, koosseisu ja kodukorra kinnitamise

pädevus, samuti kohtuniku teise osakonda viimine. Need küsimused puudutavad otseselt

kohtunike töötingimusi, töökorraldust ja vastutuse jaotust ning on seetõttu enesekorralduslikud.

Otsustuse viimine kollegiaalsele tasandile tugevdab kohtunike osalust kohtu juhtimises,

vähendab otsustuskoormuse koondumist ühe isiku kätte ning suurendab juhtimise läbipaistvust

ja legitiimsust.

Muudatusega luuakse eestseisusele võimalus moodustada menetlusgruppe kohtunike

spetsialiseerumise paremaks tagamiseks. Menetlusgrupp moodustatakse ühe osakonna piires ja

sinna kuulub vähemalt kolm kohtunikku, kusjuures kohtunik võib samaaegselt kuuluda

mitmesse menetlusgruppi. Menetlusgruppi koosseisu arvatakse ka kohtujuristid lähtudes

menetlusgrupi spetsialiseerumisest.

Eestseisuse töökorralduse ja teenindamise tagab kohtu esimees. Eestseisus tuleb kokku kutsuda

vähemalt kahe eestseisuse liikme taotlusel, mis tagab kohtunike võimaluse algatada arutelusid

ja otsustusprotsesse.

Kokkuvõttes on eestseisus kohtu sisemise juhtimise ja enesekorralduse keskne mehhanism,

mille kaudu tagatakse kohtute töökorralduse paindlikkus, otsustusprotsessi läbipaistvus ja

kohtunike kaasatus juhtimisse. Muudatus tugevdab kohtusüsteemi terviklikkust, viies

otsustamise isikukeskselt kollegiaalse juhtimistasandi alla.

KSi § 37 lõiked 1 ja 12, lõike 2 punkt 32 , lõike 2 punkt 41 , lõiked 4 ja 41

KSi § 37 muudatusega korrigeeritakse oluliselt tööjaotusplaaniga seotut, mille alusel jagatakse

kohtunike vahel kohtuasju. Olulise muudatusena kinnitab tööjaotusplaani kohtu eestseisus.

Lõike 1 muudatuse kohaselt nähakse maakohtunike kuulumine osakonda ette tööjaotusplaanis.

Kehtiva seaduse järgi nähakse tööjaotusplaanis ette kohtunike tööjaotus esimese ja teise astme

kohtutes, st määratakse kindlaks, millised kohtunikud milliseid asju menetlevad.

Muudatusega täpsustatakse, et tööjaotusplaanis määratakse lisaks ka kohtunike kuulumine

osakonda, et tagada selgus kohtunike spetsialiseerumisest ja struktuuri jaotusest maakohtutes.

See muudatus muudab tööjaotusplaani sisulisemaks ja peegeldab kohtu struktuuri uut

ülesehitust.

Lõike 11 muudatuse kohaselt võib kohtu esimees käskkirjaga vähendada kohtunike

töökoormust kohtuhaldusülesannete täitmise või osalemise tõttu kohtunike omavalitsusorganite

või Vabariigi Valimiskomisjoni töös. Muudatus on vajalik, et luua enam paindlikkust kohtuniku

töökoormuse vähendamisel, kui kohtunik soovib panustada kohtusüsteemi arengusse või

valimiste korrakohasesse toimimisse ka muul viisil kui vaid õigusemõistmine, eeldusel et kohtu

esimees on sellega nõus.

Lõige 12 reguleerib esimese astme kohtuniku töökoormust ametisse astumisel esimesel kuuel

kuul selliselt, et töökoormus on 90%. Lõiget täiendatakse selliselt, et töökoormus ei saa olla

rohkem kui 90%. Muudatus tagab suurema paindlikkuse tegeliku töökoormuse kehtestamisel,

st esimehel on võimalik kehtestada esimesel kuuel kuul ka väiksem töökoormus.

Lõike 2 punkt 32 . Muudatusega lisatakse seadusesse nõue, et asjade jaotamisel tuleb arvestada

vajadust korraldada asjades suulisi istungeid või isikute ärakuulamisi mingis piirkonnas

kohapeal ning vältida kohtu ja menetlusosaliste tarbetut sõitmist ja ajakulu.

40

Tööjaotusplaanis peab arvestama lisaks koormuse ühtlustamisele ka istungite ja

menetlusosalise ärakuulamise puhul kohtuniku läheduse ja menetlusosaliste ootustega,

vältimaks kohtunike ja menetlusosaliste ebamõistlikku sõitmist asjade lahendamisel.

Istungimenetlus ei ole eesmärk omaette, vaid asjade tõhusa ja avaliku menetlemise vahend,

mille vajalikkust tuleb alati kaaluda. Eesmärk ei ole piirata kohtuistungi pidamist juhtudel, kus

see on vajalik ja põhjendatud, nt tunnistajate ülekuulamiseks, selgitamiskohustuse täitmiseks

või poolte kompromissile suunamiseks. Professionaalsete esindajate osavõtuga korralduslikke

eelistungeid peaks saama üldjuhul teha ka videosilla vahendusel, ilma et kohtuasja lahendamise

kvaliteet kannataks. Kohtuasjade jagamisel tuleb arvestada ka seda, mis liiki asjades on istung

eeldatavasti vajalik. Videosilla vahendusel tehtavate menetlustoimingute ringi tuleks laiendada,

kohtunike kaalutlusvabadust suurendada ning vastavat tehnikat, selle töökindlust ja kvaliteeti

parandada. Lisaks peab arvestama, et isegi kui menetlusnormid ei eelda menetlusosaliste ja

kohtuniku füüsilist viibimist samas asukohas (ka näiteks tunnistajate ülekuulamiseks), võib

kohtunik seda asja kiiremaks ja tõhusamaks lahendamiseks vajalikuks pidada.

Lõike 2 punkti 41 muudetakse nii, et kõigile kohtunikele asjade jaotamisel arvestatakse

vähendatud töökoormust õigusemõistmisel.

Lõike 4 muudatus on tingitud sellest, et tööjaotusplaani kehtestab eestseisus. Seega võib

üldkogu asemel eestseisus muuta tööjaotusplaani.

Lõike 41 muudatuse tulemusena kehtestab kohtute nõukogu kohtunike tööjaotusplaani

koostamise täpsemad alused. Sättes loetletakse kohtuasjade liigid, millele tuleb kõikides maa-

ja halduskohtutes kohtunikel spetsialiseeruda.

Kohtute spetsialiseerimise analüüsi lõppjärelduse kohaselt võiks kohtuasjade arvukuse ja nende

spetsiifilisuse põhjal tsiviilasjades kaaluda esimese astme kohtunike spetsialiseerumist

perekonnasjadele. Saksamaa näitel võimaldaks see omavahel seotud menetluste koos

lahendamist. Eesti maakohtute menetlusstatistikat arvestades on oluline, et kohtunikud ei oleks

spetsialiseerunud mitte ainult perekonnaasjade lahendamisele, vaid ühtlasi ka eestkosteasjadele

(TsMS § 110). Tegemist on kompleksse, samas erinevaid õigusküsimusi hõlmava

valdkonnaga.72 Lisaks eelnimetatud perekonnaasjadele eeldab süvendatud valdkondlikke

teadmisi ka pankroti- ja maksejõuetuse asjade lahendamine, aga ka intellektuaalse omandi

asjade lahendamine. Kitsam spetsialiseerumine peab tagama nende asjade sujuvama ja kiirema

menetluse, mistõttu on tuleb kohtunikel edaspidi spetsialiseeruda ka tööõiguse asjade

lahendamisele.

Tööjaotusplaani koostamisel tuleb tagada et mingile kitsamale valdkonnale spetsialiseerunud

kohtunikul moodustaksid need asjad enamuse töömahust, st kohtu eestseisusel tuleb hinnata

asjade töömahtu ja kohtunike arvu proportsionaalselt. Eelnõu § 37 lg 41 ja §-s 454 sätestatud

muudatuste rakendumisel tuleb kohtute tööjaotusplaani koostamisel arvestada, et näiteks u 42%

tsiviilasjadest tuleb tagada kohtunike spetsialiseerumine, u 16% tsiviilasjadest jaotatakse

kohtute üleselt (tarbijakrediidi asjad) ning u 42% tsiviilasjadest on iga maakohtu eestseisuse

otsustada kas või kuidas täiendavalt spetsialiseeruda.

72 Esimese astme kohtu kohtunike ja kohtujuristide spetsialiseerumise analüüs, lk 33.

https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-10/Esimese_astme_kohtunike_spetsialiseerumine.pdf

41

Joonis nr 1. Tsiviilasjade spetsialiseerumise jaotus maakohtutes 2024.a

Kohtute spetsialiseerimise analüüsi lõppjärelduse kohaselt tuleb jätkuvalt süüteoasjades pidada

soovitavaks spetsialiseerumist alaealistega seotud asjade lahendamisele. See on eriti vajalik

arvestades, et erinevalt paljudest teistest riikidest puudub Eestis eraldi n-ö noortekohtusüsteem.

On äärmiselt oluline, et alaealiste asjadega tegelevad selleks eriettevalmistuse saanud ning

selleks sobivate isikuomadustega kohtunikud. Spetsialiseerumine alaealiste asjadele tuleb

korraldada üle riigi ühetaolistel alustel ning sellise asja mõistet kohtusüsteemiüleselt

ühetaoliselt määratledes. Eeskätt tuleb sellise asjana mõista kohtuasja, milles menetlusalune

isik või süüdistatav on noorem kui kaheksateistkümneaastane. Sellise kohtuasjana pole

otstarbekas üldjuhul käsitada asja, milles osaleb alaealine kannatanu või tunnistaja. Muudes

süüteoasjades materiaalõiguslikku spetsialiseerumist olemasolev menetlusstatistika ei

õigusta.73 Muudatuse tulemusel tuleb süüteokohtunikel spetsialiseeruda ka majandusalaste

süütegude lahendamisele ja lähisuhtevägivalla süütegude lahendamisele, millest esimesed

eeldavad kohtunikult süvendatud valdkondlikke majandusalased teadmisi. Lähisuhtevägivalla

asjade lahendamisel on oluline tagada sujuv ja kiire kohtumenetlus.

Halduskohtute eestseisusel tuleb tööjaotusplaaniga tagada kohtunike spetsialiseerumine

keskkonnaõiguse asjade lahendamisele, planeerimise- ja ehitusõiguse asjade lahendamisele ja

maksuõiguse asjade lahendamisele, et tagada sujuv ja kiire kohtumenetlus. Eelnõu § 37 lg 41

ja §-s 455 sätestatud muudatuste rakendumisel tuleb kohtute tööjaotusplaani koostamisel

arvestada, et näiteks u 25% haldusasjadest tuleb tagada kohtunike spetsialiseerumine, u 19%

haldusasjadest jaotatakse kohtute üleselt (kinnipeetavate kaevused) ning u 56% haldusasjadest

on kummagi halduskohtu eestseisuse otsustada kas või kuidas täiendavalt spetsialiseeruda.

73 Esimese astme kohtu kohtunike ja kohtujuristide spetsialiseerumise analüüs, lk 34

https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-10/Esimese_astme_kohtunike_spetsialiseerumine.pdf

kohustuslik spetsialiseerumine

42%

paindlik e kohtu valikul spetsialiseerumine

42%

kohtute ülene koormuse

ühtlustamine 16%

Tsiviilasjade spetsialiseerumise jaotus 2024.a saabunud asjade alusel

42

Joonis nr 2. Haldusasjade spetsialiseerumise jaotus halduskohtutes 2024.a

Muudatuste rakendamiseks tuleb täiendada Kohtute Infosüsteemis kohtunikule kohtuasjade

jagamise funktsionaalsust. Uus süsteem peab arvestama lisaks kohtuniku spetsialiseerumisele

ja töökoormuse ühtlustamisele ka istungite ja menetlusosaliste ärakuulamise vajadust. Eesmärk

on tagada kohtuniku ja menetlusosaliste võimalikult väike sõiduvajadus ning vältida

ebamõistlikku ajakulu seoses asjade lahendamisega.

KSi § 371 lõike 1 punkt 3 ja lõige 2

Lõiget 1 täiendatakse punktiga 3, millega luuakse kohtu esimehele alus võimaldada kohtunikul

töötada osalise töökoormusega, sätestamata osakoormusega töötamisele konkreetset tähtaega.

Avaliku teenistuse seaduse § 35 lõike 2 kohaselt on ametniku tööaeg 40 tundi seitsmepäevase

ajavahemiku jooksul. Üldjuhul on tööaeg kaheksa tundi päevas. Kohtuniku tööaega reguleerib

KSi § 6. Kohtunik korraldab oma tööaja iseseisvalt (KS § 6 lõige 1). Kohtunik peab oma

kohustused täitma mõistliku aja jooksul, arvestades seaduses ettenähtud menetlustähtaegu.

Kohtunikele ei ole kehtestatud normtööaega, kuigi kohtunikelt ei saa nõuda ka töötamist ilma

mõistliku puhkeajata, sealhulgas pidevat töötamist üle 40 tunni nädalas74. Kohtunik võib

töötada kohtu esimehe loal osalise töökoormusega alla kolmeaastase lapse kasvatamise või

osalise töövõime korral. Kui kohtunik soovib muul põhjusel töötada osalise töökoormusega,

siis saab ta seda teha vaid kuni üks aasta. Nimetatud üheaastast tähtaega võib kohtu esimees

pikendada kohtuniku põhjendatud taotluse alusel korraga ühe aasta võrra (KS § 371 lõige 2).

Kohtu esimees peab kohtuniku sellise soovi iga kord esitama üldkogule arvamuse andmiseks.

Tegemist on kohtu esimehe jaoks mittesiduva arvamusega. Selline ühe aasta kaupa avalduse

läbivaatamine koormab kohtu esimeest ja üldkogul osalevaid kohtunikke. Avaliku teenistuse

seadus ja töölepingu seadus ajalist piirangut osalise koormusega töötamisel ette ei näe.

Muudatuse kohaselt on esimehel õigus võimaldada osalise töökoormusega töötamist ka muul

mõjuval põhjusel, arvestades õigusemõistmise korrakohase toimimise vajadust. Niisugune

74 Kohtute seaduse kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2018. § 371 komm. 2 (I. Pilving).

kohustuslik

spetsialiseerumine

25%

paindlik e kohtu

valikul

spetsialiseerumine

56%

kohtute ülene

koormuse ühtlustamine

19%

Haldusasjade spetsialiseerumise jaotus 2024.a saabunud asjade

töömahu alusel

43

lahendus võimaldab osakoormust mõistlikult ja paindlikult vähendada ka näiteks kohtuniku

tervisemurega, õpingute jätkamisega doktoriõppes, töötamisega rahvusvahelises kohtus või

vanema hooldamisega. Seetõttu tunnistatakse kehtetuks KSi § 371 lõige 2 ehk kaotatakse

töökoormuse võimaldamisel tähtajaline piirang. Muudatus võimaldab kohtu esimehel senisest

paindlikumalt kohtunike vajadusi arvestada, mis loob omakorda kohtusüsteemist

nüüdisaegsema töökeskkonna. Kuna kohtunikuamet on eluaegne ja kohtuniku ajutise äraoleku

korral ei saa talle määrata asendajat, on mõistlik pakkuda töötamiseks paindlikke võimalusi.

Oluline on silmas pidada, et jääb kehtima senine erisus, et kui KSi § 37 alusel kohtuniku

töökoormust vähendatakse, siis tema palga suurus ei vähene. KSi § 371 alusel kohtuniku

töötamisel osalise töökoormusega väheneb vastavalt ka kohtuniku palk.

KSi § 38 lõike 3 punkt 3

Lõike 3 punkti 3 muudatuse kohaselt valib kohtunike täiskogu edaspidi kohtute haldamise

nõukoja kohtunikest liikmete ja asendusliikmete asemel kohtute nõukogu kohtunikest liikmed

ja asendusliikmed. Tegemist on tehnilise muudatusega, kuivõrd nõuandva kohtute haldamise

nõukoja asemel tekib strateegilise otsustusorganina kohtute nõukogu, mille kohtunikest

liikmete ja asendusliikmete valimise õigus peaks jääma samuti kohtunike täiskogule kui kõiki

Eesti kohtunikke ühendavale kogule.

KSi § 383

Kehtiv § 383 reguleerib kohtute haldamise nõukoja ülesannete osalist üleandmist Riigikohtu

esimehele. Kehtiva sätte kohaselt annab erakorralise või sõjaseisukorra ajal KSi § 41 lõike 1

punktides 1 (kohtu tööpiirkond), 4 (kohtu ja kohtumajas alaliselt teenistuses olevate kohtunike

arv) ja 5 (kohtu esimehe nimetamine ja vabastamine) nimetatud nõusoleku ja lõikes 2 nimetatud

seisukoha (kohtute aastaeelarvete kujundamise ning muutmise põhimõtted) kohtute haldamise

nõukoja asemel Riigikohtu esimees.

Muudatusega asendatakse esiteks kohtute haldamise nõukoda kohtute nõukoguga. Teiseks

korrigeeritakse sätet selliselt, et kui kohtute nõukogu ei saa erakorralise või sõjaseisukorra ajal

kokku tulla, võib edasilükkamatute vajaduste korral täita kohtute nõukogu ülesandeid

Riigikohtu esimees. Muudatus on vajalik, et tagada kohtute nõukogu ülesannete täitmine

erakorralise või sõjaseisukorra ajal olenemata sellest, millise ülesandega on tegemist, kui selle

ülesande täitmiseks on edasilükkamatu vajadus. Seega ei ole põhjendatud ka konkreetsete

ülesannete loetlemine seaduses, vaid muudatuse tulemusel on ülesannete üleandmine võimalik,

kui on täidetud kolm tingimust: 1) erakorraline või sõjaseisukord; 2) kohtute nõukogu ei saa

kokku tulla ja 3) edasilükkamatu vajadus. Sisu järgi korrigeeritakse ka paragrahvi pealkirja.

KSi § 385

KSi § 385 reguleerib rahvakohtuniku osalemise erisusi erakorralise ja sõjaseisukorra ajal. Kuna

rahvakohtunike institutsioon kaotatakse, ei ole säte enam vajalik ja tunnistatakse kehtetuks.

KSi § 387

KSi § 387 reguleerib kohtu esimehe ametiaja pikendamist. Muudatuse kohaselt on erakorralise

või sõjaseisukorra ajal valdkonna eest vastutava ministri asemel kohtute nõukogul õigus

pikendada kohtu esimehe ametiaega, kui kohtu esimehe ametiaeg peaks sellel ajal lõppema. Ka

edaspidi on selleks vaja kohtu esimehe ja Riigikohtu esimehe nõusolekut. Muudatus on vajalik,

kuna esimeeste nimetamine ja järelevalve läheb eelnõu kohaselt valdkonna eest vastutavalt

ministrilt üle kohtute nõukogule, mistõttu peab ka esimehe ametiaja pikendamine olema

kohtute nõukogu pädevuses.

44

KSi § 39

KSi § 39 sätestab kohtuhalduse üldised põhimõtted ning eelnõuga muudetakse lõikeid 1–3.

Kehtiva lõike 1 kohaselt hallatakse esimese ja teise astme kohtuasutusi kohtute haldamise

nõukoja ning Justiits- ja Digiministeeriumi koostöös. Kohtud täidavad kohtuhaldusülesandeid,

kui see tuleneb seadusest. Tuginedes kohtuhalduse korraldamise valdavale üleandmisele

kohtute nõukogule, sätestatakse muudatusega lõikes 1 üheselt, et esimese ja teise astme

kohtuasutuste haldamist korraldab kohtute nõukogu.

Justiits- ja Digiministeeriumi praegu täidetavad ja kohtusüsteemile (vähemalt osaliselt)

üleantavad ülesanded on loetletud alljärgnevas tabelis. Seejuures ei ole nimetatud ülesanded

sellises detailsuses loetletud seaduses, st kohtusüsteemil on võimalik ise neid tegevusi

(ümber)kujundada ja tähtsustada.

Tabel 3. Kohtusüsteemile üleminevad ülesanded.

Ülesanne Selgitus

Otsuste ettevalmistamine Seni ministri antud määruste asemel valmistab otsused ette

kohtute nõukogu (nt kohtumajade asukohad)

Kohtudirektorite järelevalve Kaob senisel kujul. Uus järelevalve KHT direktori üle

IT-süsteemide arendused Kohtu kui tellija rolli suurenemine

Personalivaldkonna

koostööpäeva korraldamine

Võrgustik koguneb ca kolm korda aastas arutama

personalivaldkonna arendusvajadust ja -tegevusi.

Tugiteenuste tsentraliseerimise

toetamine

Kohtute tugiteenuste tsentraliseerimiseks ettevalmistuste

tegemine, selleks aluste loomine, töökorralduse ühtlustamine

I ja II astme kohtunike

konkursside korraldus

Vajaduste selgitamine, konkursi ettevalmistamine,

konkursiteate avaldamine (koostöös Riigikohtuga)

I ja II astme kohtute eelarve

koostamine

Eelarve koostab KHT koostöös JDMi ja kohtute esimeestega,

kinnitab kohtute nõukogu

Kohtute nõukogu istungite

korraldus ja tehniline

teenindamine

Senise kohtute haldamise nõukoja teenindamise asemel

(päevakorra ja protokolli koostamine, toimumiskoha valik,

toitlustus jms, vähemalt neli korda aastas) kohtute nõukogu

teenindamine

Osalemine Euroopa kohtute

nõukogude võrgustiku (ENCJ)

koosolekutel

ENCJ eesmärk on kogemuste vahetamine – kuidas on

kohtusüsteem korraldatud ja see toimib, ettepanekute

tegemine Euroopa Liidu institutsioonidele, riiklikele ja

rahvusvahelistele organisatsioonidele.

Balti Kohtuhalduse võrgustiku

töös osalemine

Eesti, Läti, Leedu ja Soome kohtute haldamise võrgustiku

töös osalemine ja foorumi korraldamine. Osalevad Balti-

Soome kohtute haldamisega seotud asutused.

Massilisest sisserändest

põhjustatud hädaolukorrale

reageerimise suutlikkuse

toetamine I ja II astme kohtutes

Massilise sisserände hädaolukorraks ettevalmistamine (sh

dokumentide vormide koostamine, töögruppides osalemine,

kriisikohvrite komplekteerimine ja vajaduse korral

uuendamine)

Kahju hüvitamise nõuete

lahendamine

Kohtute tegevusega seotud kaebuste lahendamine (RVastS §

17 lõige 1, HKMS § 17 lõige 3)

Välisriikide delegatsioonide

võõrustamise korraldamine

Kohtute haldamisega seotud ülesannete tutvustamine

välisriikide delegatsioonidele ja delegatsioonide

võõrustamine, võõrustamise korraldamine, sh päevakava ja

asutustevaheliste külastuste kokkuleppimine

45

Lõikes 2 sätestatakse, et seaduses sätestatud juhul täidab kohtuhaldusülesandeid Justiits- ja

Digiministeerium. Sellised ülesanded on näiteks Justiits- ja Digiministeeriumi kui kohtute

infosüsteemi vastutava kasutajaga seotud ülesanded. Lisaks tehakse tehniline muudatus, mille

kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister oma pädevusse kuuluva kohtuhaldusülesande

anda üle kohtute nõukogule. Kuivõrd kohtuhaldust korraldab olulises osas edaspidi kohtute

nõukogu, on sellise olukorra tekkimise võimalus vähetõenäoline, kuid sellise võimaluse jätmine

on mõistlik.

Lõikes 3 täpsustatakse, et lisaks valdkonna eest vastutavale ministrile ei ole kohtunike suhtes

käsu- ega distsiplinaarvõimu ka kohtute nõukogul.

KSi § 40

KSi § 40, mis reguleerib kohtute haldamise nõukoja koosseisu ja töökorraldust, tunnistatakse

kehtetuks. Kohtute haldamise nõukoja asemele tekib uus kohtuhaldusorgan – kohtute nõukogu.

Kohtute nõukogu koosseisu ja töökorralduse reguleerimiseks on täiendatud seadust §-ga 401.

KSi § 401

KSi § 401 reguleerib kohtute nõukogu koosseisu ja töökorraldust. Lõikes 1 sätestatakse kohtute

nõukogu koosseis. Käesoleval ajal kuuluvad kohtute haldamise nõukotta Riigikohtu esimees,

viis kohtunike täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud kohtunikku, kaks Riigikogu liiget,

Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat, riigi peaprokurör või tema nimetatud

riigiprokurör ja õiguskantsler või tema nimetatud esindaja. Muudatuse kohaselt kuuluvad

nõukokku Riigikohtu esimees, kaks ringkonnakohtu kohtunikku, kolm esimese astme

kohtunikku, üks Riigikogu liige, Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat, õiguskantsler

või tema nimetatud esindaja, justiits-ja digiministeeriumi kantsler või tema nimetatud esindaja,

ning justiits- ja digiminister või tema nimetatud esindaja. Seega võrreldes praeguse kohtute

haldamise nõukoja koosseisuga jäetakse kohtute nõukogu koosseisust välja riigi peaprokurör

või tema nimetatud prokurör ning lisatakse justiits- ja digiministeeriumi kantsler või tema

esindaja ja valdkonna eest vastutav minister või tema esindaja. Kohtute esimehed võivad

kohtute nõukogu töös osaleda sõnaõigusega.

Kohtute nõukogu selline koosseis lähtub eesmärgist tagada nõukogu võimalikult laiapindne

koosseis. Selle eesmärk on anda otsustele kohtusüsteemivälist vaadet, mille tulemusel saaks

kohtute nõukogu kohtusüsteemi haldamisel ja arendamisel parimal viisil arvestada ka

ühiskonna ja menetlusosaliste vajadusi ning täiendada kohtute nõukogu asjatundlikkust. Ühtlasi

tagab kohtuväliste liikmete osavõtt, et ühelgi kohtul, kohtuastmel ega -harul ei oleks kohtute

nõukogus juba ette ära määratud ülekaalu teiste suhtes.

Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (Consultative Council of European Judges – CCJE)

arvamuse nr 1075 punktides 18, 21 ja 32 on rõhutatud, et kui nõukogul on segakoosseis, peab

suurem osa76 selle liikmetest olema kohtunikud. Sõltumata sellest peaksid kõik liikmed olema

ametisse nimetatud, lähtudes muu hulgas nende kompetentsusest, kogemustest ja iseseisvast

mõtlemisvõimest. Kohtunikest liikmeid peaksid valima nende kolleegid. Seejuures peaks

nõukogu välja andma reeglid, kuidas neid liikmeid valitakse. Mittekohtunikest liikmete

75 Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) arvamus nr 10.

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/ccje-arvamus-10-2007.pdf (02.07.2024). 76 CCJE arvamuses nr 24 (punkt 29) järgi peaks „enamik“ nõukogu liikmetest olema kohtunikud. https://rm.coe.int/opinion-

no-24-2021-of-the-ccje/1680a47604 (02.07.2024).

46

kaasamine77 on vajalik, et tagada ühiskonna mitmekülgne esindatus. CCJE arvamuse nr 2478

järelduste ja soovituste (osa B-IV) punktis 10 on kokkuvõtlikult selgitatud, et nõukogu liikmeid

tuleb valida läbipaistvate protseduurireeglite alusel. Järelduste ja soovituste punktis 14 on

rõhutatud, et enamik nõukogu liikmetest peaksid olema kohtunike endi valitud liikmed ning

kõik kohtuastmed ja -harud peaksid olema esindatud. Punkti 12 järgi peaks nõukogu juht olema

erapooletu isik ning nõukogu õigus esimees valida sõltub sellest, milline on riiklik süsteem.

Arvestades, et üheteistkümneliikmelise kohtute nõukogu koosseisu kuulub kuus kohtunikku,

kellest viis on kohtunike valitud, kohtunike täiskogu pädevuses on valimise korra kehtestamine,

esindatud on kõik kohtuastmed- ja harud, järgib loodav kohtute nõukogu koosseis

rahvusvaheliselt tunnustatud soovitusi. Parlamendiliikmete nimetamist kohtute nõukogu

liikmeks on soovitatud võimaluse korral küll vältida, kuid arvestades võimudevahelise koostöö

vajadust, on põhjendatud ka ühe Riigikogu liikme nimetamine nõukokku. Samuti on

põhjendatud valdkonna eest vastutava ministri ja JDM kantsleri nimetamine kohtute nõukogu

liikmeks, et tagada seos ja koostöö kohtuvõimu ja täitevvõimu vahel ka siis, kui kohtutele on

antud oluliselt rohkem otsustusõigust ja vastutust kohtute haldamisel ja arendamisel.

Muudatus on kooskõlas põhiseadusega, täites võimude lahususe põhimõtet praegusest oluliselt

enam. Käesoleval ajal on suur osa kohtusüsteemi puudutavatest otsustest Justiits-ja

Digiministeeriumi käes, st täitevvõim sekkub oluliselt kohtute autonoomiasse. Seega toetab

muudatus võimude lahususe põhimõtte rakendamist.

Lõige 2 reguleerib kohtute nõukogu liikmete valimist. Lõike kohaselt valib kohtunike täiskogu

kolmeks aastaks kohtute nõukogu kohtunikest liikmed, välja arvatud Riigikohtu esimehe. Üks

esimese astme kohtunikest peab olema tsiviilvaldkonna kohtunik, üks süüteovaldkonna

kohtunik ja üks halduskohtunik. Kohtu esimees ei või nõukokku kuuluda. Taolised üsnagi

detailsed kohtuharude esindatuse nõuded on vajalikud, et tagada kohtusüsteemi eri osade

huvide tasakaal, otsuste laiapõhjalisus ja kogu kohtusüsteemi võrdne kohtlemine. On oluline

silmas pidada, et kohtunikust nõukogu liige ei tohi esindada vaid enda kohut, vaid peab seisma

laiemalt kohtusüsteemi huvide ja hea toimimise eest. Tegemist on põhimõttega, mida peab

väljendama kohtute nõukogu kodukord ja arvestama kohtute nõukogu valimiskord.

Lõige 3 sätestab kohtute nõukogu kohtunikust liikme volituste lõppemise, mille kohaselt

volitused lõpevad, kui liige vabastatakse kohtunikuametist või ta nimetatakse kohtu esimeheks.

Lisaks lõpevad kohtute nõukogu kohtunikust liikme volitused ka siis, kui tema kohtuniku

volitused on peatunud seetõttu, et ta on viidud üle § 584 lõike 3 alusel § 584 lõikes 1 nimetatud

tööle, st ta on viidud üle juriidilisele tööle ametiasutusse või suundunud avalik-õiguslikku

ülikooli õppejõuks. Volituste lõppemine on põhjendatud, kuna kohtunike täiskogu valitud

kohtunikust liige ei saa esindada kohtusüsteemi, kui ta ei ole selle osa.

Samuti tekiks kohtunikust liikme esimeheks nimetamisel kohustuste ühildamatus. Volituste

lõppemise aluseks ei ole kohtute nõukogu kohtunikust liikme nimetamine teise kohtu või

77 Euroopa kohtunõukogude võrgustiku standardi järgi peavad kohtuvälised liikmed moodustama nõukogu koosseisust

vähemalt kolmandiku. Vt Euroopa kohtunõukogude võrgustiku (European Network of Councils for the Judiciary, ENCJ)

standard VI kohtuväliste liikmete kohta, punkt 1.3. Standard VI: Non-judicial Members in Judicial Governance. ENCJ

Report 2015–2016. –

https://www.encj.eu/images/stories/pdf/workinggroups/encj_standards_vi_2015_2016_adopted_ga_warsaw.docx.pdf

(02.07.2024). 78 Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu arvamus nr 24. https://rm.coe.int/opinion-no-24-2021-of-the-ccje/1680a47604

(02.07.2024).

47

valdkonna kohtunikuks. Analoogselt asendusliikmetega võib sellisel juhul tekkida olukord, kus

kohtute nõukogu kohtunikust liikmed ei vasta KSi § 401 lõike 2 teises ja kolmandas lauses

sätestatud nõuetele. Sellele vaatamata leiti arutelude tulemusel, et lisapiirangute kehtestamine

oleks ebamõistlik ülereguleerimine. Kohtute nõukogu kohtunikust liige peab esindama kogu

kohtusüsteemi huve ning arvestades, et kohtunikest liikmete volitused kehtivad ainult kolm

aastat, on vähetõenäoline, et üksiku kohtunikust liikme liikumine kohtute või valdkondade

vahel takistab kohtute nõukogu tasakaalukat ja tõhusat toimimist.

Lõige 4 reguleerib asendusliikme valimist. Kohtute nõukogu kohtunikust liikme äraolekul

asendab teda kohtunike täiskogu valitud asendusliige. Asendusliikmed valitakse täiskogul

samal ajal kohtunikest põhiliikmetega. Asendamise korral ei pea järgima sama paragrahvi lõike

2 teises ja kolmandas lauses sätestatud nõudeid. Asendamise korra kehtestab kohtute nõukogu.

Kuivõrd kõikide kohtuharude esindatuse tagamine kohtute nõukogus on oluline, kaaluti eelnõu

väljatöötamise käigus lahendust, et ka asendusliikmetele oleksid kohustuslikud lõike 2 teises ja

kolmandas lauses sätestatud nõuded ehk esindatud peavad olema kõik kohtuharud. Siiski leiti

arutelude tulemusel, et viidatud nõuete kohustuslikkus võib vahel takistada asendusliikmete

efektiivset valimist ning peab jääma võimalus nõuete täitmist mitte järgida. Seetõttu võib

tekkida olukord, kus põhiliikme väljalangemisel asendab põhiliiget asendusliikmena kohtunik,

kelle valdkonnast on juba teine kohtute nõukogu põhiliige olemas. Kuivõrd aga asendusliikme

volitused kehtivad sama kaua kui tema asendatava põhiliikme volitused, st kuni kolm aastat, ei

takista nimetatud tõik tõenäoliselt kohtute nõukogu efektiivset toimimist. Võrreldes senise

praktikaga, kus asendusliikmetel on kohtute haldamise nõukojas sõnaõigus, leiti eelnõu

koostamise raames toimunud aruteludel, et kohtute nõukogule sellise õiguse andmine ei ole

pigem põhjendatud. Lõpliku otsuse ja täpsemad tingimused, millest asendusliikmete valimisel

lähtuda, kehtestab kohtute nõukogu.

Lõige 5 sätestab, et kohtute nõukogu kohtunikest liikmete ja asendusliikmete valimise korra

kehtestab kohtunike täiskogu. Kuivõrd eelnõu kohaselt on loodav kohtute nõukogu organ, mis

hakkab vastutama kohtusüsteemi toimimise ja arengu eest, on äärmiselt oluline, kuidas selle

liikmed valitakse. Seejuures on oluline, et valimise korras nähakse ette täpsemad reeglid

kandidaatide ülesseadmise ja tutvustamise kohta. Näiteks selliselt, et kandidaadi

ülesseadmiseks on vaja vähemalt kümne kohtuniku toetust. Samuti peavad kandidaadid olema

aegsasti enne täiskogu teada ning neile tuleb anda võimalus ennast ja oma seisukohti tutvustada.

Ehk valimiskorra eesmärk peab olema võimaldada kohtunikel valida parimad kohtute ühiste

huvide eest seisjad.

Lõige 6 sätestab, et esimese ja teise astme kohtute esimehed võivad kohtute nõukogu töös

osaleda sõnaõigusega. Arvestades, et kohtute nõukogul on otsustusõigus küsimustes, mis

mõjutavad oluliselt esimese ja teise astme kohtute tööd, peab esimeestele olema sõnaõigus

tagatud. Esimeestele sõnaõiguse andmist toetas ka kohtute haldamise nõukoda oma 19.-20.

septembri 2024. aasta istungil.

Lõikes 7 sätestatakse, et kohtute nõukogu juhib ja esindab kohtute nõukogu esimees, kes on

Riigikohtu esimees. Ehkki väljatöötatava mudeli kaudu ei hallata Riigikohut, on Riigikohtu

esindatuse tagamine kohtute nõukogus vajalik, sest nõukogu teeb otsuseid, mis mõjutavad

kohtusüsteemi toimimist tervikuna. Seetõttu peaks kohtute nõukogu esimeheks olema

ametikoha järgi Riigikohtu esimees, arvestades tema väljakujunenud rolli kohtusüsteemi kui

terviku esindamisel avalikkuse ja parlamendi ees. Kohtute nõukogu esimehe asendamise kord

määratakse kindlaks kohtute nõukogu kodukorras.

48

Lõike 8 kohaselt on kohtute nõukogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest.

Kohtute nõukogu võtab otsuseid vastu kohalolijate häälteenamusega. Kohute nõukogu kinnitab

oma kodukorra.

Lõike 9 kohaselt vähendab kohtute nõukogu oma kohtunikust liikme töökoormust, välja

arvatud Riigikohtu esimehe töökoormust, õigusemõistmisel kohtute nõukogu liikme kohustuste

täitmiseks vajalikus määras. Selline kord on vajalik, sest kuigi esimehel on õigus kohtunikust

liikme töökoormust ka ise vähendada, ei ole tagatud, et esimees seda siiski teeb. Seetõttu on

põhjendatud kohtute nõukogule endale ka sellise õiguse andmine. Kohtute nõukogu liikmele

hüvitatakse nõukogu töös osalemiseks vajalikud kulud, milleks võivad olla eelkõige transpordi-

ja majutuskulud.

Lõige 10 täpsustab, et kohtute nõukogu tegevuseks vajalik raha nähakse ette KHT eelarves.

Tegemist on tehnilise täpsustusega, mis on vajalik eelarve koostamise selguse tagamiseks.

KSi § 41

KS-i § 41, mis reguleerib kohtute haldamise nõukoja pädevust, tunnistatakse kehtetuks, sest

kohtute haldamise nõukoja asemele tekib uue üksusena kohtute nõukogu. Kohtute nõukogu

pädevuse reguleerimiseks on täiendatud seadust §-ga 411.

KSi § 411

KSi § 411 reguleerib kohtute nõukogu pädevust.

Lõike 1 kohaselt kohtute nõukogu:

1) suunab ja koordineerib kohtuasutuste haldamist ja arendamist. Tegemist on üldise

põhimõttega, millest lähtudes on kohtute nõukogule antud õigus teha kohtusüsteemi

haldamiseks ja arendamiseks vajalikke otsuseid. Muu hulgas võib see tähendada ka

võimalike vaidluste lahendamist KHT ja kohtu esimeeste vahel struktuuri, personali- ja

eelarvelistes jm küsimustes;

2) kinnitab esimese ja teise astme kohtu arengukava. Arengukava on tegevuskava, milles

määratakse kindlaks kohtute grupi arengueesmärgid, nende saavutamiseks kavandatavad

tegevused ning vajalike ressursside ja rahastamise põhimõtted. Samuti on kohtute nõukogul

võimalik teha kitsamaid valdkondlikke plaane (näiteks personali-, kommunikatsiooni- või

digitaliseerimisstrateegiad või tegevuskavad). Koos eesmärkide kinnitamisega kaasneb

kohtute nõukogule ka kohustus kontrollida nende eesmärkide täitmist, tehes vajaduse korral

korrektuure uueks perioodiks;

3) teeb ettepanekuid kohtukorraldust, -teenistust ja -menetlusi puudutavate õigusaktide

eelnõude väljatöötamiseks ning annab nende kohta arvamusi. Kohtute nõukogul on õigus

sellekohaseid ettepanekuid teha ja arvamusi esitada nii Justiits- ja Digiministeeriumile kui

ka teistele ministeeriumitele;

4) kinnitab Justiits- ja Digiministeeriumi, KHT ja kohtu esimeeste koostatud kohtute grupi

eelarve projekti ning liigendab riigieelarves märgitud kohtute grupi vahendid esimese ja

teise astme kohtu vahel. Mõeldud on, et kohtute nõukogu vaatab eelnõu projekti üle, annab

oma kinnitusega sellele heakskiidu, eelarve esitatakse Riigikogu rahanduskomisjonile ja

pärast seaduse jõustumist ja lõpliku eelarve teadasaamist kinnitab kohtute nõukogu lõpliku

liigendamise esimese ja teise astme kohtu ning KHT vahel;

5) korraldab kohtuasutuste eelarvevahendite kasutamist ja nende üle arvestuse pidamist.

Mõeldud on, et kohtute nõukogu teeb peamised otsused kohtute ja KHT eelarve täitmise ja

raamatupidamise korralduse kohta. Seejuures peaks just KHT olema see, kes kohtuasutuse

eelarvevahendeid iga päev haldab ja nende üle arvestust peab. Arvestuse pidamise hulka

kuulub muu hulgas ka riigieelarve infosüsteemi infosüsteemi REIS täitmine;

49

6) kehtestab maakohtute ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad (§ 9 lõige 3, § 18

lõige 3) ning ringkonnakohtute kohtumajade täpsed asukohad (§ 22 lg 6) kehtestab

kohtunike arvulise jagunemise kohtute ja kohtumajade vahel;

7) kehtestab kohtuasjade koormuse arvestamise metoodika, tagamaks ühtlase ja õiglase asjade

jaotuse kohtunike vahel;

8) nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtu esimehe (§ 12 lõige 1 ja lõige 4 punkt 2, § 20

lõige 1, § 24 lõige 1 ja lõige 4 punkt 2) ning teeb tema üle järelevalvet;

9) kehtestab KHT ülesanded ja struktuuri, teostab KHT üle teenistuslikku järelevalvet (§ 412);

10) nimetab ametisse ja vabastab ametist KHT direktori (§ 412);

11) kinnitab kohtute ja KHT töökorralduse ja omavahelise koostöö põhimõtted. Mõeldud on, et

kohtute nõukogu pädevuses on kinnitada näiteks KHT dokumendiplangid, tehnilised

kokkulepped, kohtu esimeeste ja KHT omavahelised töökorralduslikud kokkulepped jm.

Koostööpõhimõtete kinnitamine on oluline, et luua kõigile arusaadav ühtne käitumisjuhis

eelkõige valdkondades, mis võivad kohtu esimeeste ja KHT vahel jaguneda, näiteks

personaliotsuste tegemine. Arvestades, et kohtute nõukogu pädevuses on nii

töökorralduslike põhimõtete kinnitamine kui ka kohtuasutuste haldamise ja arendamise

suunamine ning koordineerimine, on just kohtute nõukogu pädevuses lahendada ka

võimalikud erimeelsused KHT ja kohtu esimehe vahel, kui nende omavaheline koostöö

tulemust ei too. Seega on KHTl kohustus osutada teatud, kohtute nõukogu ette nähtud ja

vastava kvaliteediga teenuseid ning juhul kui ülesannete täitmises ei saavuta KHT ja

esimehed konsensust, on KHTl ja esimeestel võimalus viimases etapis pöörduda

erimeelsuste tõttu lõpliku otsuse saamiseks just kohtute nõukogu poole;

12) arutab läbi Riigikohtu esimehe Riigikogule esitatava ülevaate kohtukorralduse,

õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta (§ 27 lõige 3);

13) teeb koolitusnõukogule ettepanekuid kohtunike iga-aastase koolitusprogrammi

koostamiseks

14) täidab teisi seaduses sätestatud ülesandeid ning arutab ja otsustab muid kohtute haldamise

seisukohalt olulisi küsimusi.

Lõike 2 kohaselt võib kohtute nõukogu seaduse või muu õigusaktiga kohtule või kohtu

esimehele pandud kohtuhaldusülesande anda üle KHTle. Oluline on rõhutada, et silmas on

peetud mis tahes kohtu ja kohtu esimehele pandud haldusülesandeid, mitte kohtute nõukogu

kohtuhaldusülesandeid. Selliseks ülesandeks võib olla näiteks töötervishoiu tagamisega seotud

ülesanded. Seega võimaldab säte kohtute nõukogul otsustada, milline ülesanne kuulub KHT-l

täitmisele. Ebamõistlik on loetleda konkreetseid üleantavaid ülesandeid seaduses, kuna see ei

ole piisavalt ettenähtav ega taga süsteemi paindlikkust. Ülesande üleandmisega läheb KHTle

üle ka vastutus konkreetse ülesande täitmise eest.

Lõikes 3 sätestatakse, et kohtute nõukogu otsused ja juhised ning koosolekute protokollid

avaldatakse nõukogu veebilehel. See on vajalik, et tagada kohtuhaldussüsteemi läbipaistvus ja

selgus avalikkusele. Seda eriti olukorras, kus kohtusüsteem saab varasemast enam

otsustuspädevust. Teabe avalikustamist on rõhutatud ka rahvusvahelistes soovitustes.

KSi § 412

Seadusesse lisatakse § 412, millega reguleeritakse KHT olemust, struktuuri ja juhtimist. Lõikes

1 sätestatakse KHT olemus, st KHT on kohtuid teenindav õigusemõistmise volitusteta Tartu

Ringkonnakohtu struktuuriüksus, mis täidab seaduses sätestatud ning kohtute nõukogu antud

ülesandeid. KHT on vajalik kohtute igapäevaseks arendamiseks ja tugiteenuste pakkumiseks,

et pakkuda ühetaolist kõrgel tasemel kohtuhaldusteenust kõigile kohtutele. KHT-sse

50

koonduksid kõik kohtuhaldusülesanded, mille keskne täitmine on mõistlik ja otstarbekas,

sealhulgas:

1) seni Justiits- ja Digiministeeriumi täidetud ja eelnõuga kohtusüsteemile üleantavad

ülesanded, mida ei anta üle kohtute nõukogule (näiteks kohtute nõukogu sisuline ja tehniline

teenindamine);

2) praegused kohtute üleselt täidetavad haldusülesanded (näiteks tõlke- ja arhiiviteenus);

3) seni kohtudirektorite täidetud (näiteks finants- ja varahaldus) haldusülesanded.

Kohtute kinnisvarahaldust, raamatupidamisteenust ning IT-haldust jäävad pakkuma Riigi

Kinnisvara AS, Riigi Tugiteenuste Keskus ning Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia

Keskus. IT arendamisel jääb kohtute infosüsteemi vastutavaks kasutajaks küll Justiits-ja

Digiministeerium, kuid KHT peab kujunema kohtuid esindavaks sisuliseks tellijaks, kes oleks

kvaliteetseks partneriks nii Justiits- ja Digiministeeriumile kui ka Registrite ja Infosüsteemide

Keskusele.

Haldusülesannete jaotus KHT ja kohtute vahel ning KHT täpsemate ülesannete määramine on

otstarbekas jätta kohtute nõukogu pädevusse, sest tugiteenustega seotud ootused ja vajadused

võivad aja jooksul muutuda. Pikemas ajavaates võib KHTle üle anda ka kohtunike

omavalitsusorganite (näiteks koolitusnõukogu, kohtunikueksamikomisjon) teenindamise ja

tööga seotud ülesanded, mida praegu täidab Riigikohus.

Kuigi KHT moodustatakse eelnõu kohaselt Tartu Ringkonnakohtu koosseisu, on sel vaid

formaalne tähendus. KHT ja selle direktor allub vahetult KHN-ile. Tartu Ringkonnakohtu

esimehel ei ole KHT suhtes mingisuguseid juhtimis- ega järelevalvefunktsioone, samuti ei saa

ta otsustada KHT eelarve kasutamise üle. Selline lahendus toetub põhimõtteliselt praegusele

esimese ja teise astme kohtute juhtimise mudelile, kus kohut juhivad oma pädevuse piires kohtu

esimees ja kohtudirektor, kelle vahel puudub alluvussuhe ja mõlemad alluvad otse

justiitsministri järelevalvele. Samuti on juba praegu kohtudirektorite juhtimise alla koondatud

ühiseid teenistusi (tõlketeenistus, arhiiviteenistus), mis teenindavad kõiki esimese ja teise astme

kohtuid. Et KHT saaks pakkuda kohtuhaldusteenuseid kõigile kohtutele ühetaoliselt, ei tohi see

sisuliselt ega ka näiliselt muutuda sõltuvaks ühe kohtu esimehest.

Lõikes 2 sätestatakse, et KHT on aruandekohustuslik kohtute nõukogu ees. Kohtute nõukogu

võib anda KHT-le juhiseid.

Lõike 3 kohaselt kinnitab KHT struktuuri ja koosseisu kohtute nõukogu. Kuivõrd kohtute

nõukogu määrab kindlaks KHT ülesanded, on oluline, et kohtute nõukogul on õigus määrata

kindlaks ka nende ülesannete täitmiseks vajalik struktuur ja koosseis. Kohtute nõukogu

kindlaksmääratud raamides vajalike personaliga seotud juhtimisotsuste tegemine on juba KHT

direktori pädevuses.

Lõikes 4 sätestatakse, et KHT-d juhib direktor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist

kohtute nõukogu. Direktoril on kohustus teha tihedat koostööd kõigi esimese ja teise astme

kohtute esimeestega. Koostöö tagamiseks peaksid sünkroonselt kohtute nõukogu

koosolekutega toimuma kohtujuhtide nõupäevad, mis võimaldavad kohtute esimeestel ja

direktoril olulisemad küsimused enne kohtute nõukogu läbi arutada. Selline koostöövorm ja

kohtu esimeeste osalemine kohtute nõukogu töös sõnaõigusega peavad tagama, et KHT ei

kaugene kohtute igapäevastest muredest ja töötab kohtute jaoks. KHT direktor on kõige

olulisem koostööpartner kohtute haldamisel ja arendamisel. Ta peab tagama, et kohtute

tugiteenused on üle riigi ühtlaselt kõrgel tasemel. KHT direktori ja kohtute esimeeste koostöö

51

paremaks tagamiseks võib kohtute nõukogu otsustada jaotada ka KHT arendusvaldkonnad

kohtu esimeeste vahel ära, st konkreetne kohtu esimees on konkreetses valdkonnas (näiteks IT)

KHT direktori peamine koostööpartner. Selline arendusvaldkondade jagamine tähendab

loomulikult seda, et kohtu esimees esindab selles valdkonnas kõikide kohtute huve, mitte vaid

enda kohtuasutuse oma.

Direktori haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded, mis on

vajalikud teenistusülesannete täitmiseks, kehtestab kohtute nõukogu. Eelnõuga luuakse

võimalus (KS-i § 584 lõige 1), et KHT direktoriks võib olla ka kohtunik, eeldusel, et ta vastab

kohtute nõukogu seatud nõuetele ja läbib konkursi edukalt.

Lõikes 5 sätestatakse, et KHT direktor nimetatakse ametikohale viieks aastaks, kuid mitte

rohkem kui kaheks ametiajaks järjest. Ametiaja ajaline piirang on vajalik, et tagada

kohtusüsteemi pidev areng, milles mängib olulist osa ka KHT direktor.

Lõikega 6 sätestatakse KHT direktori pädevus. Kuna KHT-l on omaette, nõukogu poolt

kindlaksmääratud pädevus, on oluline, et KHT direktoril oleksid osaliselt ATS-is sätestatud

ametiasutuse juhi õigused. Punktis 1 sätestatud õigus nimetada ametisse ja vabastada ametist

teenistujaid vastab ATS-i § 22 lõike 1 kohasele ametikohale nimetamise õigusele, mida on

täiendatud õigusega sõlmida või lõpetada töötajatega töölepinguid. Nimetatud õiguste andmine

on põhjendatud, kuna KHT direktor vastutab talle määratud ülesannete täitmise eest ning

isikukoosseisu määramine on seejuures määrava tähtsusega. Punkt 2 vastab omakorda ATS-i §

67 lõikega 1 ametiasutuse juhile antud õigusele anda ametiasutuse töö korraldamiseks

teenistusalaseid akte. Punkti 3 kohaselt täidab KHT direktor ka muid nõukogu antud

ülesandeid.

KSi § 42

KS-i § 42 reguleerib kohtu kodukorda. Kehtiva seaduse kohaselt on kohtu sisemist korraldust

reguleeritud mitme eraldiseisva dokumendiga – eraldi kehtestatakse kohtu kodukord, koosseis,

struktuur ja sisekorraeeskiri. Selline killustatus on tekitanud olukorra, kus kohtu töökorralduse

terviklik ülevaade on raskesti hoomatav ning erinevate dokumentide kooskõla tagamine on

halduslikult koormav.

Lõige 1 muudetakse selliselt, et esimese ja teise astme kohtu struktuur, koosseis,

kohtuteenistujate ülesanded, sisekorraeeskiri ja töökorraldus nähakse ette kohtu kodukorras.

Kodukorra kehtestab kohtu eestseisus, kuulates enne ära kohtu üldkogu arvamuse. Muudatus

loob selguse, et kodukord on kohtu töökorralduse keskne alusdokument, mis koondab kogu

sisemise juhtimise ja töökorralduse reguleerimise.

Erinevate dokumentide ühendamine vähendab halduslikku killustatust ja dubleerimist,

lihtsustab muudatuste tegemist ning tagab parema õigusliku selguse ja läbipaistvuse kohtu

sisekorra normides. Muudatuse järgi kehtestab kodukorra kohtu eestseisus, kuulates enne ära

kohtu üldkogu arvamuse. See tagab, et kodukord kujundatakse kollegiaalselt ja kohtunikkonna

osalusel, kuid otsus tehakse operatiivselt ja juhtimispädevusega tasandil.

Lõige 21. Kehtiva lõike 21 kohaselt nähakse kohtu kantselei kodukorras ette kohtuteenistujate

ülesanded, kohtu asjaajamise kord ja kohtu muu töökorraldus. Muudatusega võetakse lõikest

21 välja sõnad „kohtuteenistujate ülesanded“, kuivõrd kohtuteenistujate ülesanded määratakse

tulevikus kohtu kodukorras. Lisaks analüüsiti eelnõu koostamise käigus võimalust, et

kodukorrad kehtestaks ministri asemel nõukogu. Siiski jõuti järeldusele, et kodukorra

52

kehtestamise õiguse üleandmine nõukogule eeldaks eraldiseisvat määruste ja nende

volitusnormide sisulist muutmist ning ei ole otstarbekas seda selle eelnõu raames teha.

Vaatamata sellele vajavad tehnilistel põhjustel muutmist justiitsministri 19.12.2012. a määrus

nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“, 30.06.2010. a määrus nr 24 „Kohtu

kinnistusosakonna kodukord“ ja 08.02.2018. a määrus nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu

kantselei kodukord“.

KSi § 421

Seadusesse lisatakse kohtu arengukava mõiste, eesmärk, koostamise alused ja kehtivus.

Lõike 1 kohaselt on kohtu arengukava strateegiline dokument, milles määratakse konkreetse

kohtute grupi (näiteks esimese astme kohtu või ringkonnakohtu) arengueesmärgid, jõudlus

kohtumenetluse liikide kaupa, nende saavutamiseks vajalikud tegevused ning ressursside ja

rahastamise põhimõtted. Arengukava koostamine võimaldab siduda kohtute arendustegevuse

ühtseks tervikuks, tagades kohtusüsteemi stabiilse ja sihipärase arengu.

Lõike 2 kohaselt peab kohtu arengukava olema kooskõlas Riigikogu kinnitatud riigi pikaajalise

arengustrateegiaga. See tagab, et kohtute arengusuunad toetavad riigi üldisi strateegilisi

eesmärke, näiteks õigusriigi tugevdamist, kvaliteetsete avalike teenuste tagamist ja digiarengu

edendamist.

Lõike 3 kohaselt kehtestatakse kohtu arengukava vähemalt neljaks aastaks. Selline periood

võimaldab tagada arengueesmärkide elluviimiseks vajaliku järjepidevuse, samas võimaldades

kava perioodiliselt üle vaadata ja ajakohastada muutunud vajaduste või olude põhjal.

Kohtu arengukava kinnitab nõukogu (KS § 411 lõige 1 punkt 1), kelle pädevusse kuulub kohtute

arendustegevuse suunamine ja koordineerimine. Sellega tagatakse, et arengukava vastab

kohtusüsteemi üldistele strateegilistele eesmärkidele ning kajastab kohtute vajadusi tervikuna.

KSi § 43

KS-i § 43 tunnistatakse kehtetuks, kuna eelnõuga muudetakse normi reguleerimiseset ning

kohtu eelarvet käsitletakse seadusesse lisatavas §-s 431.

KSi § 431

KSi § 431 reguleerib kohtu eelarvet. Lõikes 1 sätestatakse üldine põhimõte, et kohtute grupi

eelarve ja Riigikohtu eelarve võetakse vastu riigieelarve seaduses sätestatud korras.

Riigieelarve vaates liiguvad kohtud keskvalitsuse allsektoris riigiasutuste jaotusest

põhiseaduslike institutsioonide jaotusesse (RES § 2 lõige 2). Põhiseaduslikele institutsioonidele

ja nende haldusala asutustele kohaldatakse RESi vaates ministeeriumi, ministeeriumi

valitsemisala ja riigiasutuse kohta sätestatut, kui ei ole sätestatud teisiti (RES § 3 lõige 2).

Kohtute grupi eelarve koosseisus nähakse ette vahendid esimese ja teise astme kohtutele ning

KHTle. Seega koosneb kohtute grupi eelarve nii kohtute kui ka KHT eelarvest, milles ette

nähtud raha jaotatakse nõukogu otsuse põhjal kohtute ja KHT vahel. Seega kehtestab nõukogu

liigenduse kaheksale kohtuasutusele ja KHT-le ning iga asutus kehtestab oma alaliigenduse ise

ja korraldab selle alusel oma tööd. Tegemist on sisuliselt juba praegu kehtiva süsteemiga, kus

kohtute grupieelarve (8 eraldiseisvat kohut) kinnitab Justiits- ja Digiministeerium ning iga

kohus kehtestab vajaliku alaliigenduse oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Muudatuse tulemusel Riigikogu tasandil kohtute eelarvet administratiivselt kohtuasutuste vahel

53

ei liigendata, vaid seda teeb kohtusüsteem ise, st nõukogu, kes liigendab grupieelarve kaheksa

kohtu ja KHT vahel. nõukogul endal eraldiseisvat eelarvet ei ole, nõukogu teenindamine

tagatakse KHT eelarvest.

Lõige 2 selgitab eelarve eelnõu koostamise protsessi. Kehtivas seaduses ei ole eelarve

koostamise protsess eraldi välja toodud, sest esimese ja teise astme kohtute puhul tegi seda

täitevvõim ning see on täitevvõimu käsitlevates normides. Kuna riigieelarve vaates liigub kogu

kohtusüsteem, st lisaks Riigikohtule ka ülejäänud kohtuasutused, põhiseaduslike

institutsioonide alla, on arusaadavuse huvides see mõistlik ja vajalik riigieelarvesse puutuv

kohtute seaduses reguleerida. Praegu koostatakse eelarvet selliselt, et Justiits- ja

Digiministeerium kogub esimese ja teise astme kohtust sisendid ning jagab eelarve kohtute

vahel laiali. Kohtud ei ole kaasatud eelarve läbirääkimistesse Vabariigi Valitsuses (v.a kohtute

haldamise nõukoda arvamuse esitamisega). Seega on esimese ja teise astme kohtutel võimalus

ise oma eelarvet koostada, kujundada ja kaitsta vähene ning sõltutakse oluliselt täitevvõimust.

Arvestades, et tegemist on põhiseaduslike institutsioonidega, ei ole selline lahendus mõistlik.

On oluline, et senine killustatud ja tasakaalustamata eelarveprotsess muutub eesmärgipäraselt

juhituks. Muudatuse tulemusel ei saa täitevvõim sekkuda kohtute eelarve kujundamisse ning

kohtud saavad kujundada eelarvet ise süsteemisiseselt ja arvestades endale seatud eesmärke.

Kohtud saavad ise oma eelarvevajadusi Riigikogu rahanduskomisjonis põhjendada ning

kõikide kohtuastmete eelarve ühetaoline menetlemine tagab ka kohtusüsteemi eelarve

läbipaistvuse.

Kohtute grupi eelarve projekti valmistab ette KHT direktor koostöös Justiits- ja

Digiministeeriumi ja kohtute esimeestega ning esitab kinnitamiseks nõukogule. Seega esinevad

kohtud ja KHT eelarve koostamisel ühes grupis ja eelarve jaotab laiali nõukogu.

Kuigi kohtute grupi eelarve eelnõu koostamine on nõukogu pädevuses, on oluline, et selle

ettevalmistamisel osaleb eksperdina (mitte otsustajana) ka Justiits- ja Digiministeerium. See

aitab kohtusüsteemil arvestada õigusloome ja IT arenguga ja tagab valdkonna eest vastutava

ministri informeerituse.

Kohtute ja KHT eelarvete kulude liigendus jääb endiseks. Esimese ja teise astme kohtute

eelarved vähenevad, sest kohtute eelarvetest liiguvad välja tugiteenuste osutamisega seotud

tegevuskulud. KHTl tekib eelarve kohtutest üle antavatest kuludest ning Justiits- ja

Digiministeeriumilt üle antavatest kuludest riigi eelarvestrateegia raames. Kirjeldatud viisil

kujunenud eelarvetega on kohtutele tagatud tugiteenuste osutamine senises mahus ja senisel

tasemel. Kohtutest tegelikult KHTsse ümber tõstetavate tegevuskulude maht selgub siis, kui on

kindlaks määratud ümbertõstetavad teenistuskohad ning koosseisude ja kulude ümbertõstmise

kuupäev.

Kohtute esimehed ja KHT juht sõlmivas kokkulepped osutatavate tugiteenuste mahus ja

kvaliteedis. Need määravad KHT koosseisu, töökorralduse ning juhtimisstruktuuri.

Tugiteenuste läbimõeldud ja tõhusa korraldamisega vähenevad kulud ning vabaneb eelarvet,

mida saab kasutada koosseisu muutmiseks ning töötasude korrigeerimiseks. Seega on muudatus

planeeritud kuluneutraalsena, st muudatuse elluviimiseks ei planeerita lisaraha eraldamist

riigieelarvest, vaid kasutatakse olemasolevaid vahendeid ning optimeeritakse tööprotsesse.

Kohtute senine kogemus tugiteenuste konsolideerimisel kinnitab, et teenuste kohtuteülene

osutamine toob kaasa töökorralduse ja -koormuse ühtlustumise. Tugiteenuste

konsolideerimisega kaasnev tõhususe suurenemine juhtimises ja töökorralduses vabastab

54

ressurssi KHT toimimiseks vajalike lisanduvate ametikohtade katteks. KHT struktuuriga

määratakse asutuse juhtimisvaldkonnad ning juhtimistasandite arv. Teenuste ja nendega seotud

kulude üleandmist lihtsustab see, et turva-, personali-, arhiivi-, infotelefoni- ja tõlketeenuse

osutamiseks on kohtud juba moodustanud kohtuteülesed teenistused. Finantsjuhtimine,

varahaldus ja analüüs on kohtutes tsentraliseeritud väiksemal määral, peamiselt

kohtudirektorite juhitavate kohtute kaupa. Seega on paljud valdkonnad juba praegu kujundanud

kohtuteülese teenuse osutamiseks vajaliku ja optimaalse struktuuri, juhtimismudeli ning

koosseisu ning oma eelarvega. Kohtutel on lisaks teenistustele olemas kohtuteülesed

valdkondlikud spetsialistid: kohtute IKT koordinaator, andmekvaliteedi juht, koolitusjuht ja

andmekaitsespetsialist. Samuti on kohtud, eriti viimastel aastatel, üle vaadanud kantselei ja

kohtuistungisekretäride valdkonna juhtimisstruktuuri ning loonud ja rahastanud juhtide

ametikohti. Digitoimikute ja elektroonilistes kanalites esitatud menetlusdokumentide osakaalu

suurenemisega ligi 90%ni on muutunud võimalikuks ja aina mõistlikumaks kantselei töö

korraldamine kohtute üleselt.

Lõike 3 kohaselt lisatakse kohtute grupi eelnõule vastava eelarveaasta oodatavad tulemused

lähtudes kohtute arengukavast. Eelarve eelnõuga koos esitatakse ka kohtute arengukava,

tulevase eelarveaasta oodatavad tulemusnäitajad (seostatuna kohtute töökoormuse mõõtmise

metoodika ja kohtute rahastusega), vajaduse korral eelarvega seotud ettepanekud kohtute

seaduse muutmiseks (kohtunike arv, kohtumajad).

RESi § 26 lõike 5¹ alusel liigendatakse muudatuse jõustumisel kohtute grupi kulud ja

täiendavalt riigiasutuste või riigiasutuste gruppide kaupa. Kohtute puhul kehtib sama

paragrahvi lõikega 5² tehtav erand, et eelarvet asutuste kaupa välja ei tooda, vaid see jääb

kohtute grupi tasandile, eristades:

1) tööjõukulud;

2) majandamiskulud;

3) sotsiaaltoetused, eristades seadusest tulenevad toetused;

4) investeeringutoetused;

5) muud toetused, eristades seadusest tulenevad toetused;

6) finantskulud;

7) muud kulud, sealhulgas amortisatsioonikulu.

Riigikogule esitatavas riigieelarve eelnõus peavad olema kajastatud põhiseaduslike

institutsioonide taotletud vahendid, välja arvatud kinnisasjadega seotud investeeringud, mahus,

mille Riigikogu rahanduskomisjon on makromajandusprognoosi arvestades heaks kiitnud (RES

§ 38 lõige 2¹).

Kohtute grupi eelarvega seotud tehnilise teenindamise tagab KHT, st kogu kohtute grupi

eelarve projekti koostamine, kohtute nõukogule esitamine ja andmete eelarve süsteemi (REIS)

kandmine. Kohtute gruppi liikuvate kulude jaotust majandusliku sisu järgi 2025. aasta näitel

iseloomustab alljärgnev tabel.

Tabel 4. Kohtute gruppi koonduvate kulude eelarve 2025. aasta näitel (eurodes)

Majanduslik sisu Eelarve

Õigusmõistmise ametnike tööjõukulud -12 275 086

KRAPSi (kohtunikud, kohtujuristid, kohtunikuabid)

tööjõukulud -37 136 358

Majandamiskulud -896 751

Riigi Kinnisvara ASi kulu -5 335 194

55

Kohtute kolmandate isikute tasud -1 968 000

Kohtute postikulud -635 000

Käibemaks tegevuskuludelt -1 909 639

Amortisatsioon -37 500

Lõike 4 kohaselt osaleb Riigikogus kohtute grupi eelarve läbirääkimistel ning esindab esimese

ja teise astme kohtuid nõukogu esimees, st Riigikohtu esimees, samamoodi nagu ka Riigikohtu

eelarve läbirääkimistel esindab Riigikohut esimees. Justiits- ja digiminister osaleb Riigikogus

sõnaõigusega. Selline lahendus, kus Riigikohtu esimees esindab läbirääkimistes kahte eelarvet,

on põhjendatud, sest muudatus aitab muu hulgas tagada kogu kohtusüsteemi rahastuse

ühetaolise esindatuse ja läbipaistvuse. Analoogselt on praegu Riigikohtu esimehe ülesanne

esitada Riigikogule ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise

korraldamise kohta (KS § 27 lõige 3), st ka nii esimese kui teise astme kohtute kohta, kus

Riigikohtu esimees esindab kogu kohtusüsteemi vaadet.

Lõike 5 kohaselt liigendab nõukogu riigieelarves märgitud kohtute grupi vahendid

administratiivselt ja majandusliku sisu järgi esimese ja teise astme kohtute ja KHT vahel. Sellise

liigenduse valmistab ette KHT direktor koostöös kohtute esimeestega.

Lõike 6 kohaselt koostavad kohtud ja KHT lõikes 5 nimetatud liigenduse alusel oma eelarved.

Lõike 7 kohaselt avaldatakse nõukogu liigendatud kohtute eelarved kohtute veebilehel. Kõik

riigieelarvega seotud dokumendid (eelarve projekt, selle seletuskiri ja muud lisad, vastuvõetud

eelarve, lisaeelarved, riigieelarve täitmise aruanne) ning eelarvemenetlus on avalikud. Kuivõrd

Riigikogu poolt vastu võetud riigieelarves jäävad kohtute eelarved väga üldisele tasemele ja

liigendus sünnib kohtusüsteemi sees, siis sätte eesmärk on tagada kohtute eelarve avalikkus ja

läbipaistvus.

Lõige 8 täpsustab, et nõukogul on õigus kohtute grupi liigendust, esimese ja teise astme kohtute

ning KHT eelarvet eelarveaasta jooksul muuta riigieelarve muutmise põhjal, vastava kohtu

esimehe ja KHT direktori ettepanekul või muul mõjuval põhjusel oma algatusel, kuulanud ära

kohtu esimehe ja KHT direktori arvamuse. Muudatused avaldatakse lõike 7 kohaselt.

KSi § 45 lõiked 2 ja 3

KSi § 45 reguleerib järelevalvet. Õigusemõistmise korrakohase toimimise, kohtunike

kohustuste täitmise ning kohtute infosüsteemi andmete korrakohase edastamise üle teeb

järelevalvet kohtu esimees.

Lõike 2 kehtiva sõnastuse kohaselt teeb esimese ja teise astme kohtu esimehe kohustuste

täitmise üle järelevalvet valdkonna eest vastutav minister. Valdkonna eest vastutav minister

võib nõuda kohtu esimehelt seletusi õigusemõistmise korrakohase toimimise kohta kohtus.

Muudatusega sätestatakse, et järelevalvepädevuse esimehe üle on nõukogul.

Lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva sõnastuse kohaselt teeb kinnistusosakonna,

registriosakonna ja maksekäsuosakonna tegevusvaldkonnas järelevalvet kohtudirektor.

Tsiviilosakonna, süüteoosakonna ja eestkoste järelevalve osakonna kohtunikuabi üle teeb

järelevalvet kohtu esimees.

Muudatus on vajalik, kuna kohtudirektorite volitused lõpevad KHT töölehakkamisega.

Muudatuste tulemusel on kohtutes kohtuteenistujad, kelle nimetab ametisse kohtu esimees.

56

Kohtu esimehel on ka järelevalvepädevus (ametisse nimetaja pädevus ATSi järgi) kõigi nende

teenistujate suhtes, kelle ta ametisse nimetab. Seega ei ole vaja eraldi reeglit kohtunikuabide

üle järelevalve tegemise kohta.

KS § 451 lõige 3

Muudatus on seotud KHNi kujundamisest nõukoguks. Edaspidi kehtestab kohtute haldamise

nõukoja asemel kohtuasja teise kohtusse lahendamiseks suunamise täpsemad põhimõtted

kehtestada nõukogu.

KSi § 452 lõiked 1 ja 3

Lõike 1 muudatusega täiendatakse massilisest sisserändest tingitud hädaolukorra reeglistikku.

Muudetakse kohtute seaduse § 452 lõiget 1, mis määratleb, milliseid kohtuasju võivad

maakohtu ja ringkonnakohtu kohtunikud halduskohtu koosseisus lahendada.

Alates 30.06.2020 kehtivas redaktsioonis on kohtute seadust täiendatud §-ga 452, mis reguleerib

maakohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku ajutist kaasamist halduskohtu koosseisu. Kehtiva § 452

lõikes 1 on kaasamine piiratud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 154

ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) §-s 366 reguleeritud

välismaalase kinnipidamisega hädaolukorras. VSSi § 154 lõige 3 ja VRKSi § 366 lõige 3

võimaldavad Politsei- ja Piirivalveametil (PPA) või Kaitsepolitseiametil taotleda massilisest

sisserändest tingitud hädaolukorras luba välismaalase kinnipidamiseks kuni seitsmeks päevaks,

kui massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras ei ole objektiivse takistuse tõttu

võimalik teha vajalikke menetlustoiminguid, et kohus saaks hinnata välismaalase

kinnipidamise põhjendatust nn korralisel alusel, milleks on VSSi § 23 lõige 1 ja VRKSi § 361

lõige 2.

VSSi § 154 lõikes 3 ja VRKSi § 366 lõikes 3 sätestatud erakorralistel alustel kinnipidamisel on

kahtlemata massilisest sisserändest tingitud hädaolukorras oma roll. Samas on ka massilisest

sisserändest tingitud hädaolukorras paljudel juhtudel juba 48 tunni jooksul olemas piisavalt

teavet, et taotleda isiku kinnipidamist kuni kaheks kuuks VSSi § 23 lõikes 1 või VRKSi § 361

lõikes 2 sätestatud alusel. Ka 2023. a novembris toimunud PPA ja kohtumenetluse

harjutusõppusel (kus harjutati muu hulgas maakohtunike kaasamist halduskohtute koosseisu

massilisest sisserändest tingitud hädaolukorra tingimustes) ilmnes, et PPA menetlejad

eelistavad võimaluse korral taotleda luba kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks VSSi § 23 lõike 1

või VRKSi § 361 lõike 2 alusel. Sellisel juhul ei teki nii kiiresti vajadust esitada kohtule uut

kinnipidamise taotlust, kui seitsme päeva jooksul ei selgu, et isikul võib lubada vabaduses

viibida. Kehtiv õigus ei võimalda nende taotluste lahendamiseks maa- ja ringkonnakohtunikke

halduskohtu koosseisu kaasata. Seega võib tekkida olukord, kus massilisest sisserändest

tingitud hädaolukorras tekib samaväärne või isegi suurem ressursipuudus nn korralisel alusel

kinnipidamise asjades.

Sellepärast nähakse eelnõus ette, et halduskohtu koosseisu ajutiselt kaasatud kohtunik võib

menetleda kõiki alates massilisest sisserändest tingitud hädaolukorra algusest Eestisse

saabunud välismaalaste, sealhulgas rahvusvahelise kaitse taotlejate kinnipidamise või selle

pikendamise taotlusi. Need hõlmavad kinnipidamist VSSi, VRKSi ning Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 604/2013 alusel. Kinnipidamise pikendamise taotluste menetlemise

õigus on vaja sättega hõlmata sellepärast, et kui massilisest sisserändest tingitud hädaolukord

kestab pikemat aega ja viibimisaluseta välismaalasi ei õnnestu piisavalt kiiresti tagasi või välja

saata, tekib olukord, kus kinnipidamise pikendamise taotlusi võib olla vaja menetleda peaaegu

sama suurel hulgal kui esmaseid kinnipidamise taotlusi. Samuti võib kinnipidamise

57

pikendamise taotluste menetlemise vajadus tekkida oluliselt kiiremini kui kahe kuu jooksul,

sest ebaselges, ent kiiresti muutuvas olukorras (näiteks isik on tuvastamata, kuid seda võib olla

võimalik kiiresti teha) võib olla õiguslikult põhjendatud anda luba kinnipidamiseks lühemaks

ajaks kui kaheks kuuks. Seega annab säte massilisest sisserändest tingitud hädaolukorras

vajaliku paindlikkuse.

Lõike 3 muudatus on seotud KHNi kujundamisest nõukoguks. Edaspidi kehtestab nõukogu

kehtestada maakohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku halduskohtu koosseisu ajutise kaasamise

täpsemad põhimõtted.

KSi § 454

Seadust täiendatakse §-ga 454 ja sätestatakse erisus tarbijakrediidi asjade lahendamiseks

jaotamisel.

Lõige 1 näeb ette tarbijakrediidi asja definitsiooni. Tarbijakrediidi asi on tsiviilasi, kus

lahendatakse hagi, mille esemeks on tarbijakrediidilepingust või elamukinnisvaraga seotud

tarbijakrediidilepingust tulenev nõue.

Tarbijakrediidileping on VÕS § 402 lõike 1 järgi krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Krediidileping on VÕS § 401 lõike 1 järgi leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidileping on VÕS § 402 lõike 2 järgi

tarbijakrediidileping, mis on tagatud hüpoteegiga või muu võrreldava tagatisega, või

tarbijakrediidileping, mille eesmärk on kinnistu, hooneühistu liikmesuse või olemasoleva või

kavandatava ehitise omandamine või nimetatud õiguste säilitamine.

VÕS § 1 lõike 5 järgi on tarbija füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva

majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Riigikohus on leidnud, et kui majandus- või

kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule krediiti või laenu, tuleb eeldada

tarbijakrediidilepingut (RKTKo 11.10.2023, 221-20479/30, p 11; RKTKm 24.11.2023, 2-21-

13098/50, p 12; RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14.1.1; RKTKo 03.07.2024, 2-22-

11970/29, p 13). Riigikohus lisanud, et „[o]ma eesmärkidest tulenevalt tegutseb äriühing

üldjuhul alati majandustegevuses“ ja „kui äriühing sõlmib tarbijaga lepingu, millega annab talle

krediiti või laenu, ei ole sellise lepingu kvalifitseerimisel tarbijakrediidilepinguks oluline see,

kas äriühing annab laenu oma põhilise majandustegevusena, teeb seda aeg-ajalt või esimest

korda“ (RKTKo 03.07.2024, 2-22-11970/29, p-d 12 ja 15).

Hagi saades tuleb anda esialgne hinnang, kas tegemist on tarbijakrediidi asjaga. Eelnevalt

viidatut arvestades saab eeldada, et kui äriühing esitab füüsilise isiku vastu krediidilepingust

tuleneva nõude, siis on tegemist tarbijakrediidi asjaga. Iseenesest ei ole välistatud, et asja

lahendamisel selgub, et nõude aluseks ei olegi VÕS § 402 lõike 1 tähenduses

tarbijakrediidileping või § 402 lõike 2 tähenduses elamukinnisvaraga seotud

tarbijakrediidileping. Asja lahendamisel antav lõplik õiguslik kvalifikatsioon ei mõjuta asja

jaotamist.

Lõige 2 näeb ette tarbijakrediidi asja jaotamise selle maakohtu kohtunike vahel vastavalt selle

maakohtu tööjaotusplaanile, mille tsiviilosakonna töökoormus on kõige väiksem. Kui

töökoormus on kõige väiksem alluvusjärgse maakohtus , siis jaotatakse asi alluvusjärgse

maakohtu tsiviilkohtunike vahel. Kui töökoormus on kõige väiksem teises maakohtus, siis

58

jaotatakse asi selle maakohtu tsiviilkohtunike vahel. Mõlemal juhul lähtutakse selle kohtu

tööjaotusplaanist, kus asub asja lahendava kohtuniku alaline teenistuskoht.

Lõige 3 rõhutab üle, et kohtualluvus ega asja arutamise koht asja jaotamisest ei muutu ning

kohtunik menetleb asja alluvusjärgse maakohtu kohtunikuna. See tähendab, et kohtuistungi

toimumise koha osas lähtutakse TsMS § 74 lõikest 2. Kui asi jaotatakse alluvusjärgse maakohtu

kohtunike vahel, siis lõige ei oma sisulist tähendust. Lõige omab tähendust, kui asi jaotatakse

mõne muu maakohtu kohtunike vahel.

Lõige 4 näeb ette, et kui kohtunik arutab asja teise maakohtu kohtunikuna, siis hüvitatakse talle

sellega seotud kulud. Kuna valdav osa tarbijakrediidi asjadest lahendatakse kirjalikus

menetluses, siis võib eeldada, et lähetusteks märkimisväärset vajadust ei teki.

Muudatuste rakendamiseks tuleb täiendada Kohtute Infosüsteemis kohtunikule kohtuasjade

jagamise funktsionaalsust. Asjade jagamise funktsionaalsuse muudatus peab võimaldama

pidevalt maakohtute töökoormuse valdkondlikku ühtlustamist, st süsteem peab igal ajahetkel

suutma leida kõige väiksema töökoormusega maakohtu ja teises etapis arvestama lisaks

kohtuniku spetsialiseerumisele ka töökoormusega. Võimalusel peab asjade jagamise

funktsionaalsus tagama ka kohtuniku ja menetlusosaliste võimalikult väike sõiduvajaduse.

KSi § 455

Seadust täiendatakse paragrahviga 455, mis reguleerib vangistuse, aresti ja eelvangistuse

täideviimise asjade lahendamiseks jaotamist.

Lõige 1 näeb ette vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asja definitsiooni. Vangistuse,

aresti ja eelvangistuse täideviimise asi on haldusasi, kus lahendatakse kinnipeetava, arestialuse

või vahistatu kaebust vangla haldusakti või toimingu peale või vangla tekitatud kahju

hüvitamiseks. Sisuliselt on tegemist kaebustega, mille esitamiseks on vaja läbida VangS § 11

lõigetes 5 ja 8 ettenähtud kohustuslik kohtueelne menetlus (RKHKo 21.06.2017, 3-3-1-95-16,

p 14; RKHKm 07.06.2018, 3-17-2610/32, p 12; RKHKo 28.02.20, 3-17-1503/36, p 18;

RKHKm 30.11.2023, 3-22-1679/23, p 13; RKHKm 19.12.2023, 3-23-1915/18, p 13; RKHKm

31.03.2025, 3-24-660/18, p 12).

Lõige 2 näeb ette vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asja jaotamise selle

halduskohtu kohtunike vahel ja vastavalt selle halduskohtu tööjaotusplaanile, mille töökoormus

on kõige väiksem. Kui töökoormus on kõige väiksem alluvusjärgsel halduskohtul, siis

jaotatakse asi alluvusjärgse halduskohtu kohtunike vahel. Kui töökoormus on kõige väiksem

teisel halduskohtul, siis jaotatakse asi teise halduskohtu kohtunike vahel.

Lõige 3 rõhutab üle, et kohtualluvus ega asja arutamise koht asja jaotamisest ei muutu ning

kohtunik menetleb asja alluvusjärgse halduskohtu kohtunikuna. Kui asi jaotatakse alluvusjärgse

halduskohtu kohtunike vahel, siis lõige sisulist tähendust ei oma. Lõige omab tähendust, kui asi

jaotatakse teise halduskohtu kohtunike vahel.

Lõige 4 näeb ette, et kui kohtunik arutab asja teise halduskohtu kohtunikuna, siis hüvitatakse

talle sellega seotud kulud. Kuna valdav osa asjadest lahendatakse kirjalikus menetluses, siis

võib eeldada, et lähetusteks märkimisväärset vajadust ei teki.

Muudatuste rakendamiseks tuleb täiendada Kohtute Infosüsteemis kohtunikule kohtuasjade

jagamise funktsionaalsust. Asjade jagamise funktsionaalsuse muudatus peab võimaldama

59

pidevalt halduskohtute töökoormuse ühtlustamist, st süsteem peab igal ajahetkel suutma leida

väiksema töökoormusega halduskohtu ja teises etapis arvestama lisaks kohtuniku

spetsialiseerumisele ka kohtunike töökoormusega.

KSi § 46

KSi § 46 reguleerib kohtute aruandlust ning sätestab, et esimese ja teise astme kohtud esitavad

valdkonna eest vastutavale ministrile kohtuasjade kohta statistilise aruande. Aruande vormi

kinnitab ja esitamise tähtaja määrab valdkonna eest vastutav minister. Muudatus täpsustab

kohtute aruandluse esitamist ja vastutust ning loob ühtse korra aruannete esitamiseks ja

avalikustamiseks.

Lõike 1 muudatuse kohaselt esitavad kohtud nõukogule aruande õigusemõistmise

korrakohasest toimimisest kohtus. Eesmärk on tagada kohtusüsteemi toimimise regulaarne

hindamine ja võimaldada nõukogul saada terviklik ülevaade õigusemõistmise kvaliteedist,

koormusest ja korralduslikest aspektidest erinevates kohtutes. Selline aruandlus toetab

süsteemset analüüsi ning aitab kavandada meetmeid õigusemõistmise tõhususe ja kvaliteedi

parandamiseks.

Lõike 2 kohaselt esitab KHT kohtute grupi tegevusaruande, näidates ära eelarve ja oodatavate

tulemuste täitmise aruande. Muudatus võimaldab hinnata kohtute töö tulemuslikkust nii finants-

kui ka sisuliste eesmärkide kaupa, tagades läbipaistvuse ja vastutuse avaliku ressursi

kasutamisel. Tulemusnäitajad on kohtu arengukavas määratud mõõdikud, mille abil hinnatakse

seatud arengueesmärkide täitmist ja kohtute tegevuse tulemuslikkust. Need võivad hõlmata

näiteks menetlusosaliste rahulolu ning haldusressursside kasutamise tõhusust, menetluse kiirust

ja jõudlust liikide kaupa. Tulemusnäitajate süsteem võimaldab siduda arengukavas seatud

eesmärgid konkreetsete mõõdetavate tulemustega ning tagada objektiivse tagasiside kohtute

töö ja arengu kohta.

Nõukogu kehtestab aruannete vormid ja esitamise tähtajad, aruanded avalikustatakse kohtute

veebilehel.

KSi § 49 lõige 1, lõike 2 punkt 3

Lõige 1 reguleerib kohtuniku ametivälist töötamist kohtunikuameti kõrvalt. Kohtuniku

ametikitsenduste täpsema reguleerimise vajadus tuleb PSi § 147 lõikest 3, mille kohaselt

kohtuniku ametiväline töötamine on üldjuhul keelatud, välja arvatud seaduses ettenähtud

juhtudel. Muudatusega täpsustatakse kohtuniku lubatud ametiväliseid tegevusi, mille eesmärk

on anda kohtunikule rohkem võimalusi erialasteks väljakutseteks ning ühtlasi toetada tema

enesearengut ja motiveerida teda kohtunikutöös. Lõike 1 teist lauset muudetakse esiteks

selliselt, et kohtunik võib osaleda ka rahvusvaheliste organisatsioonide töös, näiteks

rahvusvahelises kohtus, jätkates samal ajal kohtunikutööd. Samuti täpsustatakse, et kohtunik

võib tegeleda ka õigusloome ning muu loomingulise tegevusega. Õigusloome võib sisaldada

osavõttu õigusaktide eelnõude väljatöötamises näiteks ekspertide komisjonides või eelnõudele

eksperdiarvamuste koostamist.

Lõike 2 punkt 3. KSi § 49 lõige 2 näeb ette kohtunikuametiga seotud piirangud, mille eesmärk

on tagada kohtuniku erapooletus ja sõltumatus. Kehtiva korra kohaselt ei või kohtunik olla

äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu

filiaali juhataja. Eelnõu koostamisel arutati, kas kaotada piirang, mille kohaselt ei tohi kohtunik

kuuluda temale kuuluva ainu- või enamusosalusega äriühingu, eeskätt investeeringute

haldamiseks loodud äriühingu juhatusse. Leiti, et kohtunik ei tohiks sattuda oma vara

60

valitsemisel halvemasse olukorda võrreldes teiste õigussubjektidega. Kohtunikuametiga

kaasnevad ametipiirangud on püsinud muutumatuna alates KSi jõustumisest 2002. aastal ning

kattuvad suures osas kuni 28.07.2002 kehtinud kohtuniku staatuse seaduse §-s 4 sätestatud

piirangutega. Samas äri- ja majanduskeskkond on oluliselt edasi arenenud, mistõttu puudub

mõistlik põhjendus, miks kohtunik ei peaks saama oma vara haldamist korraldada ka äriühingu

vormis, kui see ei kahjusta kohtuniku ametiülesannete täitmist. Näiteks kinnisvarasse

investeerida või hallata üürikinnisvara on maksunduslikust aspektist otstarbekam äriühingu

vormis.

Kohtuniku eetikakoodeksi punkti 5 järgi võib kohtunik osaleda tegevuses, mille eesmärk on

tulu saamine, arvestades hea käitumise ja ausa äritegevuse tavasid. Kohtunike eetikanõukogu

on märkinud79, et ametikitsenduste eesmärgiks pole keelata mis tahes tulu teenimine, kuivõrd

kohtunik on samamoodi aktiivne ühiskonnaliige, kelle kaasalöömine erinevates tegevustes on

piiratud vaid niivõrd, kuivõrd see läheb vastuollu õigusemõistmise huvidega. Ka mõnes

Euroopa riigis on kohtunikel lubatud äriühingut juhtida, et hallata enda või oma perekonna vara.

Näiteks Slovakkias ei või kohtunik kuuluda ärilisel eesmärgil tegutseva juriidilise isiku

juhtimis- või kontrollorganisse ega muul moel ettevõtluses osaleda, välja arvatud oma vara

haldamiseks80. Ka Inglismaa ja Walesi kohtusüsteemis ei tohi täistööajaga kohtunikud (ingl

salaried judges) olla äriühingu juhi rollis, välja arvatud juhul, kui see on seotud perekonna vara

haldamisega81.

Eelnõuga muudetakse lõike 2 punkti 3 sõnastust selliselt, et kohtunik ei või olla äriühingu

juhatuse või nõukogu liige, välja arvatud juhul, kui tegu on tema enda või ühisvarasse kuuluva

ainuosaluse või enamusosalusega äriühinguga, ja see tegevus ei kahjusta õigusemõistmist.

Kehtima jääb piirang, mille kohaselt kohtunik ei või olla välismaa äriühingu filiaali juhataja.

Muudatus võimaldaks kohtunikul luua ja juhtida äriühinguid eelkõige oma vara haldamiseks ja

investeerimiseks, kui see ei kahjusta õigusemõistmist, ning välistaks kohtuniku osalemise

sellise ühingu juhtimises, mille kontroll ei ole tema enda käes.

KSi § 53 lõiked 2 ja 4

KSi § 53 reguleerib avaliku konkursi väljakuulutamist kohtunikukohale. Kehtiva korra kohaselt

sätestab lõige 1, et kohtunikud nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel. Lõige 2 loetleb

konkreetsed kohtunikukohad ning sätestab, et konkursi esimese ja teise astme kohtu kohtunike

kohtadele kuulutab välja valdkonna eest vastutav minister ja Riigikohtu kohtuniku vaba koha

täitmiseks Riigikohtu esimees.

Lõike 2 esimest lauset muudetakse selliselt, et avaliku konkursi esimese ja teise astme

kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab välja valdkonna eest vastutava ministri asemel

nõukogu. Konkurss kuulutatakse halduskohtu, maakohtu tsiviil- või süüteovaldkonna ning

ringkonnakohtu haldus-, kriminaal- või tsiviilkolleegiumi kohtuniku vaba koha täitmiseks.

Konkursi Riigikohtu kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab ka edaspidi välja Riigikohtu

esimees. Eelnõu koostamise käigus arutati ka seda, kas Riigikohtu esimees võiks ka esimese ja

teise astme kohtuniku konkursi välja kuulutada. Leiti, et kuivõrd edaspidi on nõukogu ülesanne

esimese ja teise astme kohtute eelarve jaotamine ning otsustada ka kohtunike jagunemise

kohtumajade vahel, on just nõukogu kõige pädevam, et hinnata konkursi väljakuulutamise

79 Kas kohtunik tohib osa võtta filmivõtetest, mille eest makstakse lisatasu? – riigikohus.ee 80 Constitution of the Slovak Republic, article 145a https://www.prezident.sk/upload-files/46422.pdf. 81 Guide to Judicial Conduct (July 2023), lk 11 https://www.judiciary.uk/wp-content/uploads/2023/06/Guide-to-Judicial-

Conduct-2023.pdf.

61

vajadust konkreetse esimese või teise astme kohtu kohtuniku kohale. See ei välista seejuures,

et ettevalmistus kohtunike konkursside väljakuulutamiseks tehakse Riigikohtus. Sellist

lahendust toetas ka kohtute haldamise nõukoda oma 24. mai 2024. aasta istungil. Tuleb silmas

pidada, et konkursid kuulutatakse välja ka edaspidi koostöös kohtute esimeestega, st neil on

parim teadmine kohtunikukohtade vabanemisest.

Lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „või 58“. Muudatus on seotud seaduseelnõu 633 SE

jõustumisel KSi § 58 kehtetuks tunnistamisega.

KSi § 55 lõige 4

Lõikes 4 tehakse tehniline täpsustus, et enne Riigikohtu kohtuniku ametisse nimetamist kuulab

Riigikohtu esimees muu hulgas ära nõukogu arvamuse, mitte enam kohtute haldamise nõukoja

arvamuse.

KSi § 57 lõiked 1 ja 11

Lõike 1 esimese lause muutmine on tingitud kohtuhalduse üleminekuga nõukogule.

Muudatusega täpsustatakse, et ettepaneku kohtuniku üleviimiseks teise kohtusse saab teha

nõukogu, mitte justiits- ja digiminister. Ka kohtuniku üleviimise kohtu esimehe ametikohale

otsustab edaspidi justiits- ja digiministri asemel nõukogu (lõige 11).

Lõike 1 teise lause muudatus on seotud eestseisuse moodustamisega. Kehtivas seaduses on

sätestatud, et esimese astme kohtuniku võib kohtu esimees tema nõusolekul määrata alaliselt

teenistusse teise kohtumajja, olles enne ära kuulanud kohtu üldkogu arvamuse. Muudatusega

asendatakse üldkogu arvamuse ärakuulamise nõue kohtu eestseisuse arvamuse ärakuulamisega.

Muudatuse eesmärk on lihtsustada ja tõhustada kohtunike teenistuse korraldamist ning viia

otsustamine vastavusse kohtute sisemise juhtimise põhimõtetega.

Kohtu eestseisus on kohtute juhtimisstruktuuris väiksem ja töökorralduslikult paindlikum organ

kui kohtu üldkogu, mis koosneb kohtu kõigist kohtunikest. Eestseisus tegeleb jooksvalt kohtu

töö korraldamise, töökoormuse ja personaliküsimustega ning omab seetõttu paremat ülevaadet

kohtumajade töökorralduslikest vajadustest ja ressursside jaotusest nii esimese kui ka teise

astme kohtus.

Seetõttu on eestseisuse arvamuse ärakuulamine konkreetse kohtuniku alalise teenistuse

määramisel sisuliselt põhjendatum ja menetluslikult otstarbekam kui üldkogu kaasamine, mille

arvamus on pigem üldise poliitika kujundamiseks mõeldud. Muudatus ei vähenda kohtunike

osalust otsustusprotsessis, vaid kohandab selle sobivamale juhtimistasandile, tagades kiirema

ja paindlikuma menetluse.

KSi § 584 lõiked 1, 2, 5 ja 6

KSi § 584 reguleerib kohtuniku töötamist väljaspool kohut.

Lõike 1 esimest lauset täiendatakse selliselt, et kohtunikku võib tema soovil ja esimehe

nõusolekul viia lisaks juriidilisele tööle riigi ametiasutuses või avalik-õigusliku ülikooli

õigusteaduse õppejõuks tähtajaliselt üle ka KHTsse. Täiendus on vajalik, et võimaldada ka

kohtunikel KHT töös täiskohaga osaleda. Analoogselt töötab ka Soome kohtute ametis

tähtajaliselt (kolm aastat) kuni kuus roteerunud kohtunikku. Esimehe nõusolek on seejuures

roteerumiseks vajalik, kuna kohtute seaduse kohaselt vastutab kohtu esimees õigusemõistmise

korrakohase toimimise eest kohtus. Kui kohtu esimehe hinnangul võib kohtuniku eemalolek

seada õigusemõistmise korrakohase tagamise ohtu, peab tal olema võimalus nõusoleku

62

andmisest keelduda. Seega on nõusoleku andmisest keeldumise eelduseks mõjuv põhjus ning

probleemide korral tuleb olukord lahendada kohtu esimehe ja KHT direktori koostöös.

Lõike 1 teist lauset täiendatakse selliselt, et kohtuniku võib lisaks riigi peaprokurörile,

õiguskantslerile või riigikontrolörile nimetada ka KHT direktoriks. Erinevalt lõike esimesest

lausest ei eelda see kohtu esimehe nõusolekut.

Lõike 2 teises lauses täpsustatakse, et kohtuniku võib nimetada ka delegaatprokuröri

ametikohale. Muudatusega lisatakse delegaatprokurör tagasi seadusesse, kuna selle

väljajätmine varasemates redaktsioonides on tekitanud ebaselgust. Seetõttu on vaja sätestada

selgesõnaliselt, et kohtunik võib olla nimetatud ka delegaatprokuröri ametikohale, et tagada

õigusselgus.

Lõikes 5 täpsustatakse, et kohtunik võib tagasi pöörduda samasse valdkonda. Kohtunikul on

õigus oma spetsialiseerumise järgi tagasi pöörduda kas tsiviil- või süüteovaldkonda, st kui

kohtunik lahkus näiteks perekonnaõiguse osakonnast, kuid kohtusse naasmise ajal ei ole

maakohtus vaba kohta perekonnaõiguse osakonda, siis naaseb kohtunik teise tsiviilvaldkonna

osakonda. Seetõttu on asjakohane tagada kohtuniku tagasipöördumise õigus just vastavasse

valdkonda, mitte kindlasse osakonda.

Lõike 6 muudatus on seotud kohtunike üldarvu kehtestamisega seaduses. Kehtiva seaduse

kohaselt on kohtunike arvu ja nende jaotuse kohtumajade vahel määranud valdkonna eest

vastutav minister. Muudatuse tulemusena ministri määrust kohtunike arvu

kindlaksmääramiseks enam ei anta ning esimese ja teise astme kohtunike üldarv sätestatakse

seaduses.

Sellest tulenevalt on vajalik täpsustada kehtivat erandit, mis puudutab olukorda, kui kohtunik

pöördub pärast väljaspool kohtu töötamist tagasi kohtusse. Kui kohtunike arvu ei määrata enam

ministri määrusega, ei ole kehtivas sõnastuses piisavalt selge, kas ja millisel viisil on sellisel

juhul võimalik kohtunike arvu ajutine suurenemine võrreldes seaduses sätestatud üldarvuga.

Muudatusega nähakse seetõttu selgesõnaliselt ette, et nimetatud juhul võib kohtunike üldarv

olla seaduses sätestatust suurem. Täpsustus tagab regulatsiooni järjepidevuse olukorras, kus

kohtunike arv on viidud seaduse tasandile, ning väldib ebaselgust kohtuniku tagasipöördumise

korral. Muudatus ei muuda kohtunike arvu üldist regulatsiooni ega seaduses sätestatud

ülempiiri, vaid tagab selle paindliku kohaldamise üksnes selgelt määratletud erandjuhul.

Kuna kohtunike arvuline jaotus kohtute vahel otsustatakse kohtute nõukogu poolt, eeldab

seaduses sätestatud üldarvu ja selles ette nähtud erandi rakendamine vajaduse korral kohtute

nõukogu otsust konkreetse kohtu kohtunike arvu kohta.

KSi § 60 lõike 1 punkt 41

Lõiget 1 täiendatakse punktiga 41. Muudatus on seotud KSi §-ga 741. Muudatuse kohaselt

lisatakse tagasisidevestlusest koostatud kokkuvõte koos kohtuniku arvamusega kokkuvõtte

kohta kohtuniku isikutoimikusse. Muudatuse eesmärk on anda tagasisidet saanud kohtunikule

võimalus avaldada arvamust oma töö ja sellele antud hinnangu kohta, sealhulgas põhjendada

kõrgema astme kohtult saadud tagasisidest erinevat seisukohta.

KSi § 73 lõige 1

63

Lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „ja kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjaid“.

Muudatus on seotud seaduseelnõu 633 SE jõustumisel kohtunikuabide ettevalmistuskava

kaotamisega.

KSi § 741

KSi 9. peatükki täiendatakse §-ga 741 „Kohtuniku tagasisidevestlus“. Muudatusega nähakse

ette kohtunikule tagasiside andmise üldine korraldus ja luuakse kohtusüsteemisisene tagasiside

andmise süsteem, mille eesmärk on toetada kohtunikku tema erialateadmiste ja -oskuste

täiendamisel.

KSi § 74 lõige 1 sätestab kohtunikule kohustuse end regulaarselt erialaselt täiendada ja

koolitustel osaleda. Tegemist on kohtunikuteenistuse üldkohustuse, mitte otseselt

õigusemõistmisega seotud tegevusega.82 Kohtunikuameti olemuse tõttu peab kohtunik suutma

olla enesekriitiline ja soovima end arendada. Kohtunikule tagasiside andmine teenib kohtuniku

enesetäiendamise ja professionaalse arengu eesmärki. Selline tagasiside on suunatud kohtuniku

abistamisele ja soovituste andmisele tema menetluspraktika parandamiseks, et toetada

kohtuniku professionaalset arengut, mis parandaks kohtulahendite kvaliteeti ja kiirendaks

menetlust. Kohtunikud, kelle menetluspraktika vajab parandamist, saaksid arutada probleeme

kõrgema astme kohtunikuga ja saada praktika parandamiseks soovitusi. Samuti saaksid

kolleegiumid kindlaks teha kohtuniku arenguvajaduse ja suunata teda vajaduse korral

koolitusele. Soovituste rakendamine aitaks parandada menetluse kvaliteeti ning konstruktiivne

tagasiside toetaks kohtuniku arengut ja suurendaks tema motivatsiooni. Äärmuslikel juhtudel

võib see vältida distsiplinaarmenetluse algatamise.

Eelnõu kohaselt antakse kohtunikule tagasisidet vestlusel kõrgema astme kohtunikuga.

Tagasiside andmist oma tööpiirkonna maa- või halduskohtuniku tööle korraldaks

ringkonnakohtu kolleegiumi esimees ning ringkonnakohtuniku tööle Riigikohtu kolleegiumi

esimees. Tagasiside andmine kohtunikule algatatakse eeskätt juhul, kui kohtuniku töös

märgatakse süstemaatiliselt esinevaid puudusi või tagasisidevestluse pidamine võib kohtuniku

professionaalset arengut toetada. Seega pole tegemist vestlusega, mis toimub kindlaks määratud

regulaarsusega kõigi kohtunike suhtes, vaid tagasiside andmine peaks toimuma vastavalt

vajadusele. Nii peaks tagasisidevestlusi pidama ennekõike nende kohtunikega, kelle

menetluspraktika vajab korrigeerimist, et kõrgema astme kohus saaks kohtunikule anda

asjatundlikke soovitusi tema menetluspraktika parandamiseks. Siiski peaks probleemidele

tähelepanu juhtimise kõrval keskenduma ka kohtuniku tugevustele ja töö positiivsetele

aspektidele ning hea praktika esiletoomisele.

Lahendite kvaliteedi hindamine on küll osa kohtuniku töö hindamisest, kuid ainult kohtuniku

professionaalsete oskuste aspektist. Kohtunikule tagasiside andmine võib puudutada eeskätt

kohtumenetluse korraldust ja kohtulahendite koostamisega seotud küsimusi, näiteks lahendite

ülesehitust, neis esitatud õiguslikku argumentatsiooni, materiaal- ja menetlusnormide

kohaldamist, õigusallikate kasutamist, aga ka kohtumenetluse juhtimist, sh kohtuasjade

läbivaatamiseks vajalikku töökorraldust ja aja planeerimist, suhtlemist menetlusosalistega ning

statistilisi andmeid kohtuniku töö kohta.

Ettepaneku tagasisidevestluse korraldamiseks kõrgema astme kohtu kolleegiumi esimehele

võib teha Riigikohtu esimees kõigi esimese ja teise astme kohtu kohtunike suhtes,

82 Ibid, lk 312.

64

ringkonnakohtu esimees oma tööpiirkonna esimese astme kohtuniku suhtes ja esimese või teise

astme kohtu esimees sama kohtu kohtuniku suhtes. Kohtunikuga tagasisidevestluse pidamine

võib toimuda ka kolleegiumi esimehe enda algatusel. Nt olukorras, kus ettepanekut kolleegiumi

esimehele ükski kohtu esimees ei ole esitanud, kuid kolleegiumi esimeheni on jõudnud info

alama astma kohtuniku parandamist vajava menetluspraktika kohta. Eelnõu kohaselt jäetakse

kohtunikule tagasiside andmise täpsemad praktilise korralduse üksikasjad nõukogu otsustada.

KSi § 75 lõige 3

Lõike 3 teise lause muudatus täpsustab, et kohtu esimehe ametipalk ja lisatasu makstakse välja

KHT direktori käskkirja alusel, mitte enam valdkonna eest vastutava ministri käskkirja alusel.

KSi § 76 lõige 8

Muudatus on seotud kohtuhalduse üleminekuga.

Lõiget 8 muudetakse selliselt, et valveaja eest makstava lisatasu arvestamise korra ja valveaja

eest lisatasu maksmiseks ette nähtud kohtunike arvu kehtestab valdkonna eest vastutava

ministri asemel nõukogu oma otsusega. Nõukogu pädevuses on tulevikus muu hulgas suunata

ja koordineerida kohtute haldamist ja arendamist, mistõttu ei saa ka lisatasu arvutamine olla

enam ministri pädevuses. Muudatuse tulemusel muutub kehtetuks justiitsministri 19.12.2019

määrus nr 18 „Kohtuniku valveaja lisatasu“.

KSi § 84 lõige 5

Kehtiva seaduse järgi võib kohtunikule kuni üheaastast erakorralist tasuta puhkust anda

Riigikohtu esimees kohtu üldkogu nõusolekul. Üldkogu kaasamise eesmärk on olnud tagada

kohtunikkonna kaasatus ja läbipaistvus pikaajalise äraoleku lubamisel, kuna see võib mõjutada

kohtu töökoormust ja asjade jaotust. Kohtute uue juhtimisstruktuuri loomisega muutub üldkogu

roll strateegilisemaks ning igapäevased töökorralduslikud ja personaliga seotud otsused

koondatakse kohtu eestseisuse pädevusse.

Lõike 5 muudatuse kohaselt võib kohtunikule kuni üheaastast erakorralist tasuta puhkust anda

Riigikohtu esimees selle kohtu eestseisuse nõusolekul, kus kohtunik töötab. Eestseisus on

väiksemaarvuline ja esinduslik juhtimiskogu, kuhu kuuluvad kohtu esimees, kolleegiumi

esimehed, kohtu üldkogu ja nõukogu valitud kohtunikud. Seetõttu tagab eestseisuse nõusoleku

nõue jätkuvalt kohtunikkonna esindatuse ja tasakaalu otsustamisel, kuid muudab menetluse

operatiivsemaks ja töökorralduslikult paindlikumaks.

Muudatuse eesmärk on tõhustada otsustusprotsessi, vähendades halduskoormust ning tagades,

et sellised otsused teeb organ, kellel on vahetu ülevaade koormusest ja asendamisvõimalustest.

Samas säilib kollegiaalne kontrollimehhanism, mis välistab võimaluse, et otsus tehakse

üksikisikuliselt.

Kokkuvõttes on muudatus kooskõlas eesmärgiga anda üldkogudelt operatiivsematele ja

esinduslikematele juhtimisstruktuuridele (eestseisustele) üle igapäevase töö korraldamine ja

personaliküsimuste otsustamine, säilitades samas kohtunike enesekorraldusõiguse ja

kollegiaalse otsustamise põhimõtte.

KSi § 85 lõige 3 ja § 1271

Lõiget 3 muudetakse selliselt, et edaspidi kinnitab valdkonna eest vastutava ministri asemel

talaari kirjelduse nõukogu. Tegemist on praktilist kohtukorraldust puudutava

haldusküsimusega, mida ei pea reguleerima täitevvõim.

65

KSi § 1271 esimese lause kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada

kohtuteenistujate ametiriietuse kirjelduse ning kandmise korra. Muudatusega asendatakse

vastutav minister nõukoguga, kuivõrd tegemist on praktilist kohtukorraldust puudutava

haldusküsimusega, mida ei saa enam reguleerida täitevvõim. Muudatuste tõttu muutub

kehtetuks justiitsministri 29.07.2009 määrus nr 30 „Kohtuniku ja kohtukordniku ametiriietuse

kirjeldus ning kohtukordniku ametiriietuse kandmise kord“.

KSi § 88 lõige 6

Lõike 6 kohaselt distsiplinaarkaristus kustub, kui kohtunik pole aasta jooksul pärast

distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumist toime pannud uut süütegu. Distsiplinaarkolleegium

võib karistuse kustutada ka ennetähtaegselt. Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu,

mis seisneb ametikohustuse täitmata jätmises või mittekohases täitmises (KS § 87).

Distsiplinaarsüütegu on ka kohtuniku vääritu tegu. Kohtunikule võib distsiplinaarsüüteo eest

määrata distsiplinaarkaristuse (noomitus, rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses,

ametipalga vähendamine, ametist tagandamise (KS § 88)).

Kohtute arengukava rõhutab, et kohtusüsteem tajub oma vastutust õigusemõistmise kvaliteedi

tagamisel. Järelevalve ja distsiplinaarmenetluse põhimõtted on selged ja eesmärgistatud.

Samuti nähakse ette õigusemõistmise kvaliteedi süsteemne jälgimine ning kohtunike ja

kohtuteenistujate arenguvõimaluste toetamine.

Muudatusega pikendatakse distsiplinaarkaristuse kustumise tähtaega ühelt aastalt kolmele ja

kaotatakse võimalus seda lühendada. Kohtuniku distsiplinaarkaristus kustub, kui kohtunik ei

ole kolme aasta jooksul pärast distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumist toime pannud uut

süütegu. Muudatuse eesmärk on tõhustada kohtunike järelevalvet ja distsiplinaarvastutust ning

suurendada kohtuniku vastutust toimepandud rikkumiste eest.

KSi § 991 lõiked 1–5

Muudatusega lihtsustakse kohtuniku teenistusvanuse tõstmise korda. Arvestades PSi § 147

lõike 1 kohast kohtunikuameti eluaegsuse nõuet, ei ole põhjendatud seada piirvanusest kauem

töötada sooviva kohtuniku volituste pikendamisele liiga suuri nõudmisi. Esmajoones tuleks

hinnata, kas kohtuniku võimed ja oskused on kohtunikuametiks piisavad, ning teisalt, et

kohtuniku jätkamine on ka õigusemõistmise huvides, seda eriti olukorras, kus kohtunike kohti

on täitmata.

Lõikes 1 tehakse tehniline täpsustus, jättes välja viite lõikele 3, mis tunnistatakse kehtetuks.

Lõikes 2 on teenistusvanuse tõstmiseks kohtute haldamise nõukoja tegevuse lõppemise tõttu

vaja nõukogu nõusolekut ning enam ei ole tegemist erandjuhuga, vaid on mõeldud selleks, et

tagada korrakohane õigusemõistmine. Välja jäetakse nõue, mille kohaselt võetakse Riigikohtu

üldkogu otsus vastu kohalolevate riigikohtunike kahekolmandikulise häälteenamusega. Otsuse

saab Riigikohus vastu võtta ka üldises korras lihthäälteenamusega.

Lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna lõike 3 sisu lisatakse lõikesse 2 ja lõige 4 on

ebavajalik säte, kuna kehtestab põhimõtte, et teenistusvanuse ülemmäära tõstmine kehtib

üksnes selle kohtuniku suhtes, kelle teenistusvanuse ülemmäära tõsteti.

Lõike 5 muudatuse kohaselt ei ole tõstetud teenistusvanuse ülemmäära saabumisel vaja

eraldiseisevat ametist vabastamise vormistamist, vaid kohtunik loetakse ametist vabastatuks

vanuse ülemmäära saabumisel. Muudatuse tulemusel jääb ära ebavajalik bürokraatia.

66

KSi peatükk 13

KS-i peatükk 13 tunnistatakse kehtetuks kuivõrd rahvakohtunike institutsioon kaotatakse.

Eelnevalt on selgitatud, et rahvakohtunike kasutamine õigusemõistmisel takistab efektiivset

korrakohast õigusemõistmist. Üldmenetluses lahendatavad kriminaalasjad on läinud oluliselt

keerulisemaks ja mitteprofessionaali osalus on seetõttu üha formaalsem. Viimaste

kahekümnendi jooksul ei ole olemasolevate andmete põhjal tuvastatav olukord, kus

rahvakohtunik oleks koostanud õiguslikult ja kohtuotsuse nõuetele vastava eriarvamuse või

rahvakohtunikud koos kirjutanud iseseisvalt kohtuotsuse n-ö hääletades maha professionaalse

kohtuniku asja arvutavas kooseisus. Erinevalt kohtunikest puudub rahvakohtunikele võrreldava

taustakontrolli tegemine kui sisuliselt ka järelevalve ja vastutus, samuti on rahvakohtunike

väljalangemine viinud praktikas menetluse uuesti algusesse ning põhjustanud omakorda süüteo

aegumise.

KSi § 1141

Kehtiva KS-i § 1141 kohaselt määrab kohtunikuabide arvu valdkonna eest vastutav minister,

kuulanud ära maakohtu esimehe arvamuse. Sätet muudetakse, sätestades, et valdkonna eest

vastutav minister kehtestab määrusega kohtunikuabide koguarvu nõukogu ettepanekul

Paragrahvi lisatakse teine lõige, mille kohaselt otsustab kohtunikuabide jagunemise kohtute

vahel nõukogu. Selline lahendus tagab piisava paindlikkuse ja tasakaalu, et täitevvõimul säilib

kontroll kohtunikuabide koguarvu ja sellega seotud kulude üle, kuid kohtunikuabide vajadust

konkreetses kohtus saab parimal viisil hinnata ja otsustada nõukogu.

KSi § 119 lõike 1 punkt 4

Lõike 1 punkti 4 kohaselt kuulub kohtunikuabi konkursi komisjoni kohtudirektor. See on olnud

ka mõistlik ja vajalik, kuivõrd kohtudirektor teeb kehtiva KS § 45 lõike 3 kohaselt

kinnistusosakonna, registriosakonna ja maksekäsuosakonna tegevusvaldkonnas järelevalvet.

Arvestades, et kohtudirektori ametikoht kaotatakse ning kohtu esimehel on kohtunikuabi üle

järelevalveõigus (kohtu esimees nimetab kohtunikuabi ametisse), pole vajadust kohtudirektori

asemel komisjoni määrata ka näiteks KHT direktorit või teenistujat. Seetõttu tunnistatakse

punkt 4 kehtetuks.

KSi § 121

Kehtiva seaduse järgi annab kohtunikuabi ametisse astudes valdkonna eest vastutava ministri

ees vande. KSi § 121 tekst muudetakse ja edaspidi annab kohtunikuabi ametisse astudes

maakohtu esimehe ees vande. Maakohtu esimees nimetab kohtunikuabi ametisse ja seega on

põhjendatud, et vanne antakse ka kohtu esimehele.

KSi § 1221 lõige 1

Lõige 1 tunnistatakse kehtetuks. Muudatuste tulemusel on kohtutes kohtuteenistujad, kelle

nimetab ametisse kohtu esimees. Kohtu esimehel on ka järelevalvepädevus (ametisse nimetaja

pädevus ATSi järgi)83 kõigi nende teenistujate suhtes, kelle ta ametisse nimetab. Edaspidi on

distsiplinaarmenetluse algatamise õigus kõikide kohtunikuabide suhtes maakohtu esimehel,

mitte enam jagatud kohtu esimehe ja kohtu direktori vahel. Kohtu esimees nimetab ametisse

83 Distsiplinaarmenetluse võib algatada ametisse nimetamise õigusega isik käskkirja või korraldusega, kui on teada piisavalt

faktilisi asjaolusid distsiplinaarsüüteo toimepanemise kohta.

67

kõik kohtunikuabid ja seega on tal ka õigus algatada distsiplinaarmenetlus kohtunikuabide

suhtes. Distsiplinaarmenetluse algatamise õigust ei ole vaja eraldi seaduses reguleerida.

KSi § 1222

Seadust täiendatakse §-ga 1222 „Kohtunikuabi tagasisidevestlus“. Analoogselt esimese ja teise

astme kohtunikega nähakse eelnõus ette tagasisidevestluse pidamise võimalus ka

kohtunikuabidega.

Kohtunikuabidele kohaldatakse ka avaliku teenistuse seaduse (ATS) §-s 30 ettenähtud arengu-

ja hindamisvestluse pidamise nõuet. Need kaks vestluse liiki on erineva olemuse ja eesmärgiga.

ATS-s ettenähtud arengu- ja hindamisvestlus toimub teenistuja ja tema vahetu juhi vahel ning

see jäetakse ära, kui vahetu juht on olnud selles ametis vähem kui 4 kuud. Vestluse sisuks on:

a) vahetu juhi poolt ametniku tulemuslikkuse, arengu ja koolitusvajaduse hindamine ning b)

ametniku poolt vahetule juhile juhtimise kohta tagasiside andmine.

On arusaadav, et niisuguse vestluse käigus oma administratiivse juhiga (nt kinnistus-, registri-

või maksekäsuosakonna kohtunikuabist juhatajaga) ei käsitleta kohtunikuabi koostatud

kohtulahendite sisu, sest kohtunikuabi on lahendite tegemisel sõltumatu, kuid ta on seotud

kohtuniku juhistega (KS § 114 lõige 2).

Seevastu eelnõus ettenähtud tagasisidevestluse eesmärk on võimaldada kõrgemal kohtuastmel

anda kohtunikule või kohtunikuabile üldistavat tagasisidet tema tehtud kohtulahendite kohta.

Kattuv aspekt seisneb selles, et mõlema vestluse tulemusel võidakse anda soovitusi koolituse

ja enesetäiendamise kohta.

Praegu on kohtunikuabisid ametis Tartu Maakohtus 51 (kõik kinnistus- või registriosakonnas,

lahendavad registriasju) ning Pärnu Maakohtus 4 (kõik maksekäsuosakonnas, lahendavad

maksekäsuasju). Seadus ei välista, et kohtunikuabisid võib ametisse nimetada ka väljaspool

neid kolme osakonda. Kohtunikuabide pädevusse võib anda lisaks registri- ja

maksekäsuasjadele ka muid hagita tsiviilasju, mida on nimetatud tsiviilkohtumenetluse

seadustikus (vt TsMS § 221 lõige 3, § 59 lõige 6, § 174 lõige 8, § 187 lõige 4, § 499 lõige 5, §

586 lõige 5), riigi õigusabi seaduses (RÕS § 15 lõige 2), täitemenetluse seaduses TMS § 11

lõige 3 ning nende võimalikku pädevust ei välista ka pankrotiseadus (PankrS § 62 lõige 2, § 56

lõige 4).

Tagasisidevestluse pidamise otsustab edasikaebeinstantsiks oleva kohtu vastava valdkonna

osakonna või kolleegiumi juht ja selle peab vastava osakonna või kolleegiumi kohtunik.

Kohtunikuabi puhul tähendab see sama maakohtu tsiviilvaldkonna vastavat osakonda, kus

lahendatakse kohtunikuabi koostatud lahendite peale esitatud määruskaebusi TsMS § 663 lõike

6 alusel.

Kohtunikuabide kõige arvukama töölõigu – registriasjade – kohta kehtib reegel, et kohtunikuabi

võib või peab teatud keerukamad asjad andma üle kohtunikule, kes võib need koos oma

siduvate seisukohtadega kohtunikuabile tagasi andma (TsMS § 595). TsMS § 221 lõige 2

laiendab selle reegli kõigile kohtunikuabi pädevusse antud asjadele, st ka neile, mis ei ole

registriasjad.

Seega üldistava tagasisideme andmisega kohtunikuabidele tegelevad maakohtunikud, kes on

pädevad vaatama läbi selle kohtunikuabi lahendite peale esitatud määruskaebusi ning kes

ühtlasi on pädevad andma neile siduvaid seisukohti. See vastab kohtute seaduses esitatud

68

üldpõhimõttele, mille kohaselt kohtunikuabi on sõltumatu, kuid peab seaduses sätestatud juhul

järgima kohtuniku juhiseid (KS § 114 lõige 2). Seetõttu on oluline, et luuakse mehhanism, mis

võimaldab kohtunikel anda süsteemset tagasisidet kohtunikuabile. Selle mõju kohtunikuabide

lahendite etteaimatavusele on seda suurem, et kohtunikuabid töötavad valdavalt

kodukontorites.

Ühtlasi tuleb lahendada küsimus, milline maakohtu struktuuriüksus peaks konkreetselt

kohtunikuabide tagasisidestamisega tegelema. Kõige selgem on see registriosakonna

kohtunikuabide suhtes – nende suhtes on see Tartu Maakohtu maksejõuetus- ja

ühinguõigusosakond.

Võib eeldada, et kinnistus- ja maksekäsuosakonna kohtunikuabide suhtes on selleks Tartu või

Pärnu maakohtu tööjaotusplaanist tulenevalt vastava kohtu tsiviilosakond. Välistatud ei ole, et

maakohtus luuakse mõni täiendav tsiviilvaldkonna osakond, kes saab teatud kohtunikuabide

suhtes edasikaebeüksuseks (näiteks asjaõigusosakond kinnistusosakonna kohtunikuabide

suhtes). Välistada ei saa, et näiteks perekonna- ja eestkosteasjades on nii palju riigi õigusabi

taotlusi, et peetakse vajalikuks moodustada sama osakonna koosseisu nende lahendamiseks

kohtunikuabi ametikohti – sellisel juhul on kohtunikuabi otse selle osakonna koosseisus, mis

on tema suhtes edasikaebeüksuseks.

KSi § 124

Paragrahvi 124 teises lauses asendatakse arv „58“ arvuga „584“. Muudatus on seotud

seaduseelnõu 633 SE jõustumisel KSi § 58 kehtetuks tunnistamisega. Edaspidi reguleerib

kohtunikuabi väljaspool kohut töötamist KSi § 584.

KSi § 125

KSi § 125 tunnistatakse kehtetuks. Säte reguleerib kohtudirektori ametisse nimetamist,

kohtudirektori ülesandeid, kohtudirektori konkursi tingimusi jms. Kuna kohtudirektori

ametikoht kaotatakse ja tema ülesanded jaotatakse KHT ja esimeeste vahel, tunnistatakse § 125

kehtetuks.

KSi § 126 lõige 2

KSi § 126 lõige 2 reguleerib kordnikule lisatasu maksmist kutsete ja teadete kättetoimetamise

eest. Lõige tunnistatakse kehtetuks, kuna seda ei rakendata, sealhulgas ei ole kehtestatud ka

lisatasu määrasid.

KSi § 1271

Muudatus on seotud kohtuhalduse üleminekuga. Edaspidi võib nõukogu kehtestada

kohtuteenistujate ametiriietuse kirjelduse ning kandmise korra. Seni oli see valdkonna eest

vastutava ministri pädevuses.

KSi § 1303

Seadust täiendatakse §-ga 1303. Paragrahvi 1303 lõike 1 kohaselt alustab nõukogu tööd 2026.

aasta 1. juulil. Selleks peavad olema valitud nii nõukogu kohtunikest liikmed kui esitatud ka

mittekohtunikest liikmed. Nõukogu kohtunikest liikmed tuleb valida kohtunike täiskogul, st

hiljemalt 2026. aasta juunis. Pärast täiskogu otsust saavad nõukogu kohtunikest liikmed paluda

mittekohtunikest liikmetelt vajaduse korral nende esindaja määramist.

Eelnõukohase KSi § 401 lõike 5 järgi kehtestab nõukogu kohtunikest liikmete ja

asendusliikmete valimise korra kohtunike täiskogu. Selleks, et täiskogul oleks võimalik

69

nõukogu liikmeid valida, sätestatakse § 1303 lõikes 2 erisusena, et enne 2026. aasta 1. juulit

kehtestab nõukogu liikmete ja asendusliikmete valimise korra kohtute haldamise nõukoda.

Edaspidi on täiskogul võimalik vajaduse korral kehtestatud valimiskorda oma äranägemise

järgi muuta või kehtestada uus.

KSi § 1304 ja § 1305

Seadust täiendatakse §-dega 1304 ja 1305. Paragrahv 1304 reguleerib KHT moodustamist. Sätte

kohaselt alustab KSi §-s 412 sätestatud KHT tööd 2026. aasta 1. septembril. Paragrahv 1305

reguleerib KHT direktori nimetamist. Paragrahvi esimese lause kohaselt nimetatakse KHT

direktor hiljemalt 2026. aasta 1. septembriks, st KHT tööle hakkamiseks.

KSi § 1306

Seadust täiendatakse §-ga 1306, mille kohaselt alustab §-s 361 sätestatud esimese astme kohtu

eestseisus tööd hiljemalt 2026. aasta 1. oktoobril. Selline jõustumisaeg tagab piisava

üleminekuaja uuele juhtimismudelile.

KSi § 1307

Seadust täiendatakse KS §-ga 1307, mille kohaselt alustavad § 91 lõikes 11 sätestatud osakonnad

tööd 2027. aasta 1. jaanuaril. Selline erinev jõustumisaeg üldisest on vajalik ettevalmistuste

tegemiseks, mh eestseisuse moodustamiseks ja eestseisuse poolt tööjaotusplaani kinnitamiseks,

mis on aluseks osakondade moodustamisele.

KSi § 1308

Seadust täiendatakse KS §-ga 1308, mille kohaselt kinnitab kohtu eestseisus § 37 lõikes 41

sätestatud tööjaotusplaani hiljemalt 2026. aasta 1. detsembriks. Selline erinev jõustumisaeg

üldisest on vajalik, kuna see on aluseks osakondade moodustamisele 2027. aasta 1. jaanuaril.

KSi § 1309 ja § 13010

Paragrahvi 1309 kohaselt kehtivad kohtudirektorite volitused kuni 2026. aasta 31. augustini.

Kui KHT direktorit ei ole selleks ajaks, st 1. septembriks ametisse nimetatud, on nõukogul

võimalik anda ajutised volitused ka olemasoleva(te)le kohtudirektori(te)le. Konkreetne

volituste kehtimise aeg on vaja sätestada muudatuste tõhusaks ja optimaalseks elluviimiseks.

Paragrahv 13010 sätestab kohtute haldamise nõukoja volituste lõppemise, kohtute haldamise

nõukoja volitused kehtivad kuni 2026. aasta 30. juunini.

㤠13812. Rahvakohtunike institutsioonist kaotamine

(1) Käesoleva seaduse jõustumisel ametisolevate rahvakohtunike volitused lõppevad seaduse

jõustumise päeval.

(2) Käesoleva seaduse jõustumise ajal kohtumenetluses olevates kohtuasjas, milles on osalenud

rahvakohtunikud, jätkuvad rahvakohtunike ja varurahvakohtunike volitused kohtumenetluse

lõpuni. Rahvakohtunikul on kohtulikul arutamisel kõik kohtuniku õigused.

(3) Rahvakohtunikele makstakse tasu nende kohtulikul arutamisel osalemise või

varurahvakohtunikuna olemise eest vastavalt enne seaduse jõustumist kehtinud korrale.“

3.2. Avaliku teenistuse seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 2 muudetakse avaliku teenistuse seadust.

70

ATS-i § 11 lõike 6 kolmandas lauses, § 14 lõike 3 teises lauses, § 18 lõike 7 teises lauses, § 31

lõike 7 teises lauses ja § 63 lõike 2 kolmandas lauses asendatakse tekstiosa „valdkonna eest

vastutav minister, kuulates ära kohtute haldamise nõukoja arvamuse“ tekstiosaga „kohtute

nõukogu“.

ATSi § 11 lõige 6

Muudatuse tulemusel võib valdkonna eest vastutava ministri asemel esimese ja teise astme

kohtute teenistuskohtade koosseisude kehtestamise korra, teenistuskohtade klassifikaatori ja

teenistuskohtade liigitamise korra kehtestada kohtute nõukogu.

ATSi § 14 lõige 3

Muudatuse tulemusel kehtestab esimese ja teise astme kohtute kohtuteenistujate haridusele,

töökogemusele, teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded, mis on vajalikud

teenistusülesannete täitmiseks, valdkonna eest vastutava ministri asemel nõukogu. Muudatus

on põhjendatud ja vajalik, kuna kohtuhaldusega seotud ülesanded lähevad valdavas osas

nõukogule üle. Ei ole põhjendatud, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab sellises

olukorras vastavad nõuded.

ATSi § 18 lõige 7

Muudatuse tulemusel võib teise lause kohaselt esimese ja teise astme kohtute kohtuteenistujate

värbamise ja valiku korra kehtestada valdkonna eest vastutava ministri asemel nõukogu. Kuna

edaspidi vastutab kohtuteenistujate värbamise ja valiku korra eest kohtusüsteem ise, ei ole

põhjendatud sellise õiguse jätmine ministrile.

ATSi § 31 lõige 7

Muudatuse tulemusel võib esimese ja teise astme kohtute kohtuteenistujate koolituse korra

kehtestada valdkonna eest vastutava ministri asemel nõukogu. Muudatus on vajalik, kuna sisu

poolest on tegemist kohtute siseküsimusega, mis ei peaks olema ministri otsustada.

ATSi § 63 lõige 3

Muudatuse tulemusel kehtestab esimese ja teise astme kohtute kohtuteenistujate palgajuhendi

valdkonna eest vastutava ministri asemel nõukogu. Kuna edaspidi vastutab kohtuteenistujate

värbamise ning eelarve koostamise ja jagamise eest kohtusüsteem ise, ei ole põhjendatud sellise

ülesande jätmine ministrile.

3.3. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine

Eelnõu §-ga 3 muudetakse halduskohtumenetluse seadustikku.

HKMSi § 17 lõige 3

Lõikes asendatakse Justiits- ja Digiministeerium nõukoguga kui kohtuhalendiga tekitatud kahju

hüvitamise nõude eest vastustaja. Muudatus on vajalik, kuna kohtuhalduse üleminekuga

kohtusüsteemile endale ning esimese ja teise astme kohtute käsitamisega põhiseadusliku

institutsioonina ei saa Justiits- ja Digiministeeriumil sellist kohustust olla. Muudatus on

analoogne RVastS-i § 17 lõike 1 muudatusega.

3.4. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 4 muudetakse kaitseväeteenistuse seadust.

KTS-i § 39 lõike 1 punkt 7

71

Muudatusega asendatakse kohtute haldamise nõukoda nõukoguga kui kohtuniku

ajateenistuseks vabastamise ettepaneku esitajaga.

3.5. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 5 muudetakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadust.

KOKS § 22 lõike 1 punkt 26 tunnistatakse kehtetuks. See säte andis volikogule ainupädevuse

valida rahvakohtunikukandidaadid. Kehtiv regulatsioon on järgmine: volikogu ainupädevuses

on „rahvakohtunikukandidaatide valimine" (KOKS § 22 lg 1 p 26). Kuna rahvakohtunike

institutsiooni enam ei ole, ei ole ka vajadust volikogul valida rahvakohtunikukandidaate.

Seetõttu tunnistatakse see pädevus kehtetuks. See muudatus vähendab omavalitsuste

halduskoormust, kuna omavalitsus ei pea enam korraldama kandidaatide esitamist ja volikogu

istungeid kandidaatide valimiseks. Langeb ära vajadus koostada ja esitama

rahvakohtunikukandidaatide nimekirju maakohtule. Samuti pole muudatuse järgselt vajalik

avaldama kandidaatide nimekirju Ametlikes Teadaannetes.

3.6 Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Eelnõu §-ga 6 muudetakse kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 18 ja seadustikku

lisatakse rakendussäte üleminekuperioodiks (KrMS § 510).

Kriminaalmenetlusseadustiku muudatused on seotud rahvakohtunike institutsiooni

kaotamisega ja kirjeldavad muudatuste tulemisel tekkivat regulatsiooni pakkudes selgust

erinevate praktiliste olukordade jaoks. Muudatuse tulemusena rakendub seadustikus üldreegel,

et maakohtunik lahendab esimese astme kriminaalasju ainuisikuliselt (KrMS § 18 lg

1). Muudatuse tulemusena lisatakse seadustikku rakendussäte, mis reguleerib

üleminekuperioodi olukorda, kus ringkonnakohus peab saatma asja tagasi maakohtusse uueks

arutamiseks.

3.7. Raamatupidamise seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 7 muudetakse raamatupidamise seadust.

RPS § 2 lõiget 4 täiendatakse selliselt, et riigiraamatupidamisekohuslaseks on teiste kõrval ka

esimese ja teise astme kohtud. Kuna edaspidi käsitatakse esimese ja teise astme kohtuid

analoogselt Riigikohtuga põhiseadusliku institutsioonina, tuleb kohtud teiste hulgas ka loetleda.

3.8. Riigieelarve seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 8 muudetakse riigieelarve seadust.

RESi § 2 lõige 2

RES § 2 lõikes 2 on välja toodud keskvalitsusse kuuluvad üksused. Nimetatud lõike punktid 1

ja 2 reguleerivad riigieelarve protsessis osalevate asutuste jagunemist valitsusasutusteks ja

põhiseaduslikeks institutsioonideks. Kuna eelnõukohase seadusega muudetakse kohtute

seaduses eelarveprotsessi, on vaja korrigeerida ka RES-i. Lõike 2 punktist 1 jäetakse välja

maakohus, halduskohus ja ringkonnakohus, kuna põhiseaduses sätestatut arvestades ei ole

tegemist valitsusasutustega, vaid need on põhiseaduslikud institutsioonid. Lõike 2 punktis 2

72

olevat põhiseaduslike institutsioonide loetelu täiendatakse selliselt, et nende hulka kuuluvad ka

esimese ja teise astme kohtud.

RESi § 26 lõige 2

Seoses sellega, et riigieelarve vaates käsitletakse põhiseadusliku institutsioonina ka esimese ja

teise astme kohtuid, tuleb edaspidi ka riigieelarve administratiivses jaotuses ette näha selline

võimalus. Seetõttu täiendatakse RES-i § 26 lõiget 2 selliselt, et riigieelarves on üheks

administratiivse liigenduse osaks muu hulgas ka esimese ja teise astme kohtud.

RESi § 35 lõige 3

RES-i § 35 lõike 3 kehtiva sõnastuse kohaselt lisatakse Justiits- ja Digiministeeriumi eelarve

projekti juurde kohtute haldamise nõukoja arvamus maakohtutele, halduskohtutele ja

ringkonnakohtutele planeeritud vahendite vastavuse kohta kohtute aastaeelarve kujundamise

põhimõtetele. Lõige tunnistatakse kehtetuks, kuna see ei ole edaspidi vajalik. Esimese ja teise

astme kohtute (koos KHT-ga) eelarved esitatakse nõukogu poolt otse Riigikogu

rahanduskomisjonile, mistõttu eraldi arvamuse nõuet ei ole vaja eelnõusse lisada.

RESi § 37 lõige 3

RES-i § 37 lõige 3 reguleerib kohtutele riigieelarve eelnõus ettenähtud vahendite mahtute

muutmist. Kuna kohtud haldavad oma eelarvet edaspidi iseseisvalt, ei ole põhjendatud

erandit teha võrreldes teiste põhiseaduslike institutsioonidega, kellel sellist võimalust ei ole.

3.9. Riigivaraseaduse muutmine

Eelnõu §-ga 9 muudetakse riigivaraseadust.

RVS-i § 3 lõike 1 punkt 10

Muudatuse eesmärk on esimese ja teise astme kohtute käsitamine põhiseadusliku

institutsioonina ja täitevvõimust lahutatuna lisaks RES-ile ka RVS-i tähenduses.

RVS-i § 4 lõige 2

Lõiget täiendatakse punktiga 8, millega lisatakse riigivara valitsejate loetellu

Kohtuhaldusteenistus. Analoogselt on riigivara valitsejateks ka teised põhiseaduse mõistes

põhiseaduslikke institutsioone toetavad või esindavad asutused. Juba praegu on kohtud vara

valitsemisel iseseisvad, nt kinnisvara rendilepingupoolteks on kohtud, ametiautod rendivad

kohtud, põhivara kuulub kohtutele jne. Seega ei ole RVS-i muudatustel olulist mõju kehtivale

olukorrale ning vajadusel tuleb ümberkorraldused teha kohtusüsteemi siseselt.

3.10 Riigivastutuse seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 10 muudetakse riigivastutuse seadust.

RVastS-i § 17 lõige 1

Lõike 1 teise lause muudatuse kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja

õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, esitada taotluse kohtu tekitatud

kahju hüvitamiseks edaspidi Justiits- ja Digiministeeriumi asemel kohtute nõukogule.

Muudatus on vajalik, kuna kohtuhalduse üleminekuga kohtusüsteemile endale ning esimese ja

teise astme kohtute käsitamisega põhiseadusliku institutsioonina ei saa Justiits- ja

Digiministeeriumil sellise taotluse menetlemise õigust olla. Taotlus tuleb edaspidi esitada

nõukogule kui kohtute strateegilise tasandi otsustusorganile. Võimaliku huvide konflikti

73

vältimiseks tuleb nõukogul kodukorras sätestada tingimused, millal peab liige end kahju

hüvitamise taotluse arutamisest taandama. Kohtute eelarvete koostamisel tuleb arvestada, et

kohtute tekitatud kahju hüvitamiseks pole seni olemas olnud eraldiseisvat fondi ei kohtute ega

Justiits-ja Digiministeeriumi eelarves. Senised hüvitised on tasutud kohtute eelarvest, milline

praktika jätkub ka edaspidi.

4. Põhiseaduspärasuse analüüs

PS § 104 lõike 2 punkti 14 ja PS § 149 lõike 4 järgi on kohtukorraldus seadusandja sätestada.

Seadusandjal on ulatuslik otsustusruum kohtukorralduse määramisel kõigis küsimustes, mida

ei ole reguleeritud vahetult põhiseadusega.84

PS § 15 lõikes 1 sätestatud kohtusse pöördumise põhiõigusest tuleneb seadusandja kohustus

luua kohtusüsteem, mis kindlustab igaühele ebamõistlike pingutusteta õigusemõistmise

kättesaadavuse.85 Põhiseaduse §-dest 14 ja 15 tulenev põhiõigus tõhusale menetlusele hõlmab

õigust sellele, et menetlus toimuks mõistliku aja jooksul.86 Eelnõu soodustab õigusemõistmise

kättesaadavust ja menetlusaegade mõistlikkust, nähes seaduse tasandil ette kohtumenetluse

eeldusliku maksimaalse kestuse ühes kohtuastmes ning kohtumajade säilimise üle Eesti.

Samuti näeb eelnõu seaduse tasandil ette maakohtu tsiviilvaldkonna osakonnad, soodustades

seeläbi kohtunike valdkonnasisest spetsialiseerumist. Spetsialiseerumine mingit tüüpi asjadele

loob eelduslikult asjade läbivaatamise parema sisulise pädevuse, kindlustab tõenäolisemalt

ühtlasema kohtupraktika ja võimaldab menetleda asju ökonoomsemalt.87 Kohtunike kuulumise

ja üleviimise osakondasse otsustab kohtu eestseisus. Kohtu eestseisuse vastav pädevus aitab

tagada kohtusüsteemi efektiivset toimimist, kaaludes üle kohtuniku õiguse osakonda valida.

Võimalusel saab kohtuniku eelistusega siiski arvestada. Kuna kohtuniku osakonda määramine

ei mõjuta kohtuniku õigust ja kohustust mõista õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega, ei

riiva eelnõu PS §-s 146 ettenähtud kohtuniku personaalset sõltumatust.

Lisaks näeb eelnõu ette, et tarbijakrediidi asjade ning vangistuse, aresti ja eelvangistuse asjade

jaotamine toimub asja kohtualluvust muutmata kohtute töökoormuse järgi. See võimaldab

ühtlustada kohtute töökoormust ja menetlusaegasid ning õigusemõistmise kättesaadavust. Kuna

asjade jaotamisel kohtualluvus ei muutu ja asjade jaotamine toimub seaduses ettenähtud

objektiivsete ja ettenähtavate ning kõiki konkreetset liiki kohtuasju hõlmavate reeglite järgi, ei

riiva eelnõu PS § 24 lõikest 1 tulenevat põhiõigust seadusega määratud kohtu alluvusele.

Eelnevas lõigus nimetatud ning KS §-des 384, 451, 452 ja 583 juba ettenähtud menetluslähetuste

tõhusaks toimimiseks näeb eelnõu ette, et kohtunik ei või keelduda asja arutamisest kohtuasja

alluvusjärgse kohtu asukohas. Kohtusüsteemi efektiivsus on põhiseaduslik väärtus, mis suudab

tagada kohtupidamise mõistliku aja jooksul ning seeläbi isikute õiguste parema kaitse. Kohtute

menetluslik tõhusus on oluline nii kohtusüsteemi funktsioneerimiseks tervikuna (kohtute üldise

töökoormuse seisukohalt) kui ka igale kohtuasjale mõistliku aja jooksul lahendi tagamiseks

(kohtuasja menetlemise pikkus).88 Erandjuhul teise kohtu asja arutamine ei mõjuta kohtuniku

õigust ja kohustust mõista õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega, mistõttu ei riiva eelnõu

PS §-s 146 ettenähtud kohtuniku personaalset sõltumatust.

84 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid (2022). § 149, komm. 18 (P. Pikamäe). 85 RKPJKo 10.05.2016, 3-4-1-31-15, p 36. 86 RKÜKm 22.12.2000, 3-3-1-38-00, p 19; RKHKo 06.03.2015, 3-3-1-78-14, p 13 ja 18; RKKKm 19.12.2025, 1-25-1140, p 18; Põhiseadus.

Kommenteeritud väljaanne (2017). § 15, komm. 24 (M. Ernits). 87 RKPJKo 10.05.2016, 3-4-1-31-15, p 42. 88 RKPJKo 09.04.2008, 3-4-1-20-07, p 19.

74

Samuti näeb eelnõu ette, et esimese ja teise astme kohtuasutuste haldamist korraldab kohtute

nõukogu ning kohtute grupi (st esimese ja teise astme kohtute ning kohtuhaldusteenistuse)

eelarve ja Riigikohtu eelarve võetakse vastu riigieelarve seaduses sätestatud korras. Eelnõu

vähendab täitevvõimu rolli esimese ja teise astme kohtute haldamises ja rahastamises ning

kaitseb seeläbi PS §-s 4 ettenähtud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtet ning PS §-s

146 ettenähtud kohtuvõimu institutsionaalset sõltumatust.89

Eelnõu näeb ette rahvakohtunike institutsiooni kaotamise. Muudatus ei riiva ühtegi

põhiseaduslikku põhiõigust. Põhiseadus ei sätesta rahvakohtunike institutsiooni

kohustuslikkust. Kohtusüsteemi korraldus kuulub seadusandja pädevusse, kes võib otsustada,

millises koosseisus kohus kriminaalasju arutab. Rahvakohtunike institutsiooni kaotamine ei

piira õigust kohtusse pöörduda (PS § 15 lg 1). Muudatus puudutab üksnes kohtukoosseisu

struktuuri, mitte kohtuliku kaitse kättesaadavust. Samuti ei piira muudatus isiku õigust olla

kohtuasja arutamise juures (PS § 24 lg 2). Kohtuistungid toimuvad endiselt ning

menetlusosalised saavad neis osaleda täpselt samal viisil kui varem. Ei muudeta seadusega

määratud kohtualluvust (PS § 24 lg 1).

5. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse kohtute seaduses kasutusele uued terminid kohtuhaldusteenistus“, „kohtute

grupp“, „eestseisus“, „kohtute nõukogu“, „menetlusgrupp“ ja „tarbijakrediidi asi“.

Kohtuhaldusteenistus (KHT) on kohtutele tugiteenuseid pakkuv õigusemõistmise volitusteta

struktuuriüksus Tartu Ringkonnakohtu koosseisus, mis täidab kohtute seaduses sätestatud ning

nõukogu antud ülesandeid. Kohtute grupp on eelarveline termin, mis hõlmab kohtute ja KHT

eelarveid ning milles ette nähtud raha jaotatakse nõukogu otsuse põhjal kohtute ja KHT vahel.

Kohtu eestseisus on I ja II astme kohtute juhtimisorgan, kelle pädevuses on kohtu kodukorra ja

tööjaotusplaani kehtestamine. Kohtute nõukogu korraldab esimese ja teiste astme kohtute

haldamist ja arendamist. Menetlusgrupp on vähemalt kolmest kohtunikust koosnev osakonna

sisene ajutine üksus, mis moodustakse spetsialiseerumise paremaks rakendamiseks.

Tarbijakrediidi asi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on

tarbijakrediidilepingust või elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingust tulenev nõue.

Eelnõu ei sisalda muid uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid.

6. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Kavandatavad muudatused ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

7. Seaduse mõjud

Kohtute seaduse ja teiste seaduste muudatused avaldavad HÕNTE90 § 46 tähenduses mõju

riigiasutustele. Sihtrühmade lõikes on muudatustest puudutatud Justiits- ja Digiministeerium,

maa-, haldus-, ja ringkonnakohtute kohtunikud, kohtuteenistujad ning menetlusosalised.

89 Vt ka Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne (2020). § 146, komm. 22 (J. Laidvee, V. Sasaremets). 90 VV määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“. https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011228.

75

Esimeses ja teises kohtuastmes on 01.01.2025. aasta seisuga kokku 236 kohtuniku

ametikohta91, millest sama seisuga92 on täidetud 230 ametikohta. Praeguse töökorralduse järgi

on igal kohtunikul oma menetlusgrupp, kuhu kuulub kohtujurist ja istungisekretär. Maa-,

haldus- ja ringkonnakohtutes on 01.10.2025. aasta seisuga kokku 985 ametikohta.

Rahvakohtunikke93 on maakohtusse nimetatud 502.

Menetlusosalistena peetakse mõju hindamise seisukohalt silmas konkreetses kohtuasjas

osalevaid isikuid, kelleks on hageja, kostja, avaldaja, vastustaja ja kolmandad isikud, samuti

menetlusosaliste seaduslikke esindajaid. Kohtute infosüsteemi andmete järgi osales 2024. aastal

kohtumenetluses 82 685 füüsilist isikut ja 15 909 juriidilist isikut. Tavaliselt ei pöördu inimene

aasta jooksul kohtusse, seega enamikku inimesi eelnõus toodud muudatused ei mõjuta. Lisaks

puudutavad muudatused lepingulisi esindajaid. Eesti Advokatuuris on 31.12.2024. aasta

seisuga 808 vandeadvokaati ja 342 vandeadvokaadi abi. Prokuröride arv on 19594

Professionaalsed esindajad osalevad kohtumenetluses regulaarselt.

7.1. Kavandatav muudatus: kohtunike valdkondliku spetsialiseerumise suurendamine

7.1.1. Mõju kohtukorraldusele ja menetlejatele

Muudatusega kaasnev positiivne mõju kohtusüsteemile, kuid ennekõike maakohtutele, kus

tekib võimalus süvendatumalt juurutada materiaalset spetsialiseerumist ehk spetsialiseerumist

vaidluse õigusvaldkonda aluseks võttes95. See suurendab õigusemõistmise stabiilsust ja

võimaldab kiiremat menetlemist. Kuigi spetsialiseerumine võib kaasa tuua rohkem

menetlustoiminguid väljaspool kohtuniku alalist teenistuskohta, kaalub saadav kvaliteedivõit

üles lisanduva ajakulu ja logistilised vajadused.

Kohtute ümberkorraldamine võib tekitada kohtute personalis segadust või vastuseisu, samuti

võib esialgne ümberkorraldamine nõuda lisakulutusi ja põhjustada takistusi kohtuasjade

lahendamisel . Lõpuks tuleb arvestada ka sellega, et süsteemi muutus võib ajutiselt vähendada

töötajate motivatsiooni või tekitada ebakindlust oma rolli ja vastutuse suhtes.

7.1.2. Mõju kohtumenetluses osalevatele isikutele

Sihtrühmaks on kõik isikud, kes osalevad kohtumenetluses või puutuvad sellega kokku, kuna

ametis olevate kohtunike töökoormusest ning spetsialiseerumisest sõltub kohtuasjade

menetlemise kiirus ja kvaliteet. Statistikaameti andmetel96 elas 01.01.2025 Eestis 1 369 995

inimest, kellest kohtumenetlusega puutub iga-aastaselt kokku ligikaudu 7,2% ehk väga väike

osa.

Keskmine inimene puutub kohtumenetlusega kokku vajaduse korral ja pigem harva. Nende

inimeste jaoks, kellel kohtumenetluses siiski osaleda tuleb, on muudatuse mõju positiivne, kuna

valdkondliku spetsialiseerumise laiemaks eesmärgiks on tagada kõigis kohtutes mõistlik

91 Justiitsministri 27.10.2005 määrus nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv ning

jagunemine kohtumajade vahel“ https://www.riigiteataja.ee/akt/124102023004?leiaKehtiv. 92 Kohtute 2024.a. aastaraamat. https://aastaraamat.riigikohus.ee/kohtunikkond-2025-aasta-alguses/. 93 Rahvakohtunike nimekiri. Rahvakohtunike nimekiri | Eesti Kohtud. 94 Prokuratuur. Asutuse struktuur | Prokuratuur. 95 Esimese astme kohtu kohtunike ja kohtujuristide spetsialiseerumise analüüs

https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-10/Esimese_astme_kohtunike_spetsialiseerumine.pdf, lk 8. 96 Statistikaamet.https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahvastik/rahvaarv.

76

menetlusaeg ja läbimõeldumaid, asjatundlikumaid ja prognoositavamaid kohtulahendeid.

kvaliteetsed lahendid ning seeläbi suurendada ka menetlusosaliste rahulolu.

Kokkuvõttes muutub õigusemõistmine professionaalsemaks, läbipaistvamaks ja

paindlikumaks, tuues kasu nii kohtusüsteemile kui ka ühiskonnale laiemalt.

7.1.3. Mõju Registrite ja Infosüsteemide Keskusele

Muudatusega kaasneb vajadus kohtute infosüsteemi ja sellega seonduvate infosüsteemide

täiendavaks arendamiseks 2026. aasta jooksul. Muudatuse jõustumiseks peab olemas olema

paindlik kohtuasjade jagamissüsteem, mis peab muu hulgas arvestama, et teatud liiki kohtuasju

jagatakse üle-eestiliselt kõikide kohtunike vahel.

Muudatusega kaasneb vajadus lühikese ajaga väljaspool tavapärast tööplaani analüüsida,

arendada ja rakendada infosüsteemides olulised muudatused, mis toob kaasa vajaduse täiendava

ressursi järele. Samuti võib muudatus kaasa tuua asutusesiseste prioriteetide ringi seadmise.

Kokkuvõttes on tegemist olulise mõjuga, kuna ilma infosüsteemide arenduseta ei ole võimalik

kavandatud muudatust rakendada.

7.2. Kavandatav muudatus: kohtu eestseisuse moodustamine

Eelnõus kavandatud muudatusega luuakse kohtutesse uus juhtimisorgan – kohtu eestseisus.

Eestseisuse eesmärk on toetada kohtu esimeest kohtuasutuse juhtimisel, osaleda tööjaotusplaani

koostamisel ja kinnitamisel ning anda arvamusi olulistes juhtimisotsustes.

Kuigi muudatus on suunatud juhtimise kaasavamaks ja süsteemsemaks muutmisele, kaasneb

sellega riske kohtunike sõltumatusele ja juhtimise tasakaalule. Eestseisuse loomine loob

õigusliku aluse kollegiaalse juhtimisorgani tekkimiseks kohtus. Juhtimisotsuste tegemine

kollektiivselt võib vähendada ainuisikulise juhtimise riski ja suurendada nende läbipaistvust.

Kui eestseisusesse kuuluvad nii juhid kui ka valitud kohtunikud, on tagatud demokraatlikum

juhtimisstruktuur.

Eestseisuse roll on täidesaatev ja strateegiline, keskendudes kohtuasutuse juhtimisele. Üldkogu

roll on kollegiaalne ja põhimõtteline, väljendades kogu kohtunikkonna seisukohti. Kui

eestseisuse pädevus laieneb liigselt töökorralduse või põhimõtteliste otsuste suunas, võib see

de facto vähendada üldkogu rolli kohtusüsteemi sisemises demokraatias. Reformi mõju sõltub

sellest, kuidas reguleeritakse eestseisuse ja üldkogu omavaheline hierarhia ja koostöö: kas

eestseisus allub üldkogu strateegilistele suunistele või tegutseb sellest sõltumatult.

7.3. Kavandatav muudatus: kohtuhaldusmudeli muutmine

7.3.1. Mõju Justiits- ja Digiministeeriumile

Muudatuse tulemusel antakse valdav osa kohtuhaldusega seotud ülesannetest Justiits- ja

Digiministeeriumilt üle kohtutele. Sellised ülesanded on muu hulgas näiteks õigus määrata

kohtumajade täpsed asukohad, nimetada ametisse ja vabastada ametist esimese ja teise astme

kohtute esimehed ning teha nende üle järelevalvet, koostada esimese ja teise astme kohtute

eelarve eelnõu ja kinnitada eelarve jaotus kohtute vahel.

77

Seega kaasneb muudatusega mõningane mõju ministeeriumi töökoormuse vähenemisele ja töö

ümberkorraldamisele. Seaduses sätestatud juhul täidab Justiits- ja Digiministeerium

kohtuhaldusülesandeid ka edaspidi. Selliseks ülesandeks on näiteks kohtute infosüsteemi

vastutava kasutaja ülesanded. Suuri kohanemisraskusi ministeeriumi töötajatele eeldatavasti ei

kaasne.

Ajutiselt võib Justiits- ja Digiministeeriumile kaasneda teatud ümberkohanemise vajadus.

Tervikuna on muudatusel positiivne mõju, kuna kohtuhaldusülesannete killustatuse

vähendamine tagab eesmärkide selguse.

7.3.2. Mõju kohtutele

Kohtute jaoks on tegemist on põhimõttelise muudatusega, sest kohtusüsteem võtab endale

teadlikult suurema vastutuse kohtusüsteemi kujundamisel ja arendamisel. Laiemalt loob

esimese ja teise astme kohtute haldamise lahutamine täitevvõimust eeldused terviklikuma,

sõltumatuma ja efektiivsema kohtusüsteemi väljaarendamiseks.

Muudatuse tulemusel luuakse kohtute halduse ja arendamise korraldamiseks kohtusüsteemis

senise kohtute haldamise nõukoja ümberkujundamise teel uus kohtute nõukogu (nõukogu).

Nõukogu on kohtuhalduse juhtimise kõrgeim organ, kes suunab kohtute arendamist ja

haldamist ning teeb kõige olulisemad kohtuhaldust puudutavad otsused. Lisaks luuakse KHT,

mis hakkab pakkuma õigusemõistmiseks vajalikke tugiteenuseid ja toetama nõukogu kohtute

arendamisel. KHT struktuuri ja täpsemad ülesanded kehtestab nõukogu, KHT struktuuris on

näiteks IKT, turvateenistus, finants- ja varahaldus, personal jms. Võimalike uute inimeste

värbamine sõltub konkreetsest väljaselgitatud vajadusest ja eelarvest.

Kohtusüsteemi senine haldus- ja arendustegevus muutub oluliselt ning see eeldab

kohtusüsteemilt sihiteadlikku kohanemist ja iseseisvust. Arvestades, et mingi hulk

haldusülesandeid on juba Justiits- ja Digiministeeriumilt kohtutele üle antud, samuti on osa

teenuseid kohtute üleselt konsolideeritud, on kohtusüsteemil juba praegu kogemused oma

ülesannete ümberkorraldamisel. Seejuures tuleb arvestada, et lisaks konkreetsete ülesannete

ülevõtmisele kaasnevad seadusega ka olulised organisatoorsed muudatused uute kohtusiseste

organite loomisel. Nõukogu loomisega tekib kohtusüsteemil strateegiline otsustusorgan, kelle

ülesanne on kohtusüsteemi arengut juhtida. KHT loomine toob omakorda kaasa tugiteenuste

koondumise ja tsentraliseerimise. Seega kohtusüsteemi senine haldus- ja arendustegevus

muutub oluliselt ning see eeldab kohtusüsteemilt sihiteadlikku kohanemist.

Kohtuhalduse ja teenuste konsolideerimine KHTsse tagab kohtusüsteemi üleselt

õigusemõistmise tugiteenuste ühetaolisuse ja loob paremad eeldused nende kvaliteedi

parandamiseks ning kohtute eripäraga arvestamiseks. Lisaks, kuivõrd muudatuse tulemusena ei

osale Justiits- ja Digiministeerium mitmel juhul enam protsessides, on tõenäoline, et

haldustegevus muutub seetõttu optimaalsemaks, paindlikumaks ja kiiremaks. Kohtusüsteemil

tekib endal võimalus tegevuste arendamiseks ressursside planeerimiseks ja

ümberpaigutamiseks enda seatud prioriteetide järgi.

Eelnõu koostamisel on hinnatud ka ümberkorralduse võimalikku rahalist mõju ja leitud, et

muudatus on võimalik planeeritud kujul ellu viia selliselt, et kohtutele osutatavate tugiteenuste

maht ei vähene ja kvaliteet ei kannata ning nõukogu teenindamisega seotud ülesanded

täidetakse:

78

1) KHT direktori ja valdkondade juhtide palgakulud on kaetud olemasolevate teenistuste

juhtide ja seniste kohtudirektorite palgakuludega kohtute eelarvetes ning Justiits- ja

Digiministeeriumi eelarvest üle antava eelarvega eelnevatest puudujäävas osas;

2) uute ametikohtade loomise ja nõukogu teenindamisega seotud kulude allikas on Justiits-

ja Digiministeeriumi eelarvest üle antav eelarve;

3) vahejuhtide palgakulude katteallikaks on senised tööjõukulud ja töökorralduse

muutmisest vabanev ressurss.

Loodavad organid hakkavad kohtute toimimist iga päev mõjutama. Eriti oluline igapäevane

mõju on KHTl, kelle kätte koonduvad lisaks Justiits- ja Digiministeeriumi teatud ülesannetele

ka kohtudirektorite ülesanded (näiteks finants- ja varahaldus) ja juba tsentraliseeritud teenused

(näiteks tõlketeenistus ja arhiiviteenistus). Ehk oluline mõju kohtute igapäevasele tegevusele

on tugiteenuste ühtlustamine kogu kohtusüsteemis. Samas positiivse mõjuna võib väheneda

kohtute esimeeste töökoormus kohtute tegevuse korraldamisel, kuna nõukogul on võimalik

tugiteenused esimeestelt KHTsse üle anda.

Muudatus puudutab kogu kohtupersonali, s.o u 1000 inimest, sh ka neid, keda vahetult KHTsse

üle ei viida, kuid kelle harjumuspärast töökorraldust muudatus mõjutab.

Ebasoovitava mõjuna kaasneb kohtutele ümberkohanemise vajadus, muu hulgas praktiline

vajadus asendada mitmeid kohtute seaduse alusel antud justiits- ja digiministri määruseid

nõukogu otsuste või juhistega. Siiski on tegemist ühekordse suurema töömahuga.

Kohtusüsteemipoolse riskina on välja toodud seda, kas kohtuhaldusest huvitatud kohtunikke on

piisavalt (näiteks nõukogu liikmeks kandideerimisel). Arvestades kohtunike senist toetust uuele

kohtuhaldusmudelile, on vähese huvi risk pigem väike. Samuti on tekkinud küsimus, kas

kohtute suurem omavalitsus aitab saada ka rohkem ressursse või mõjub sellele hoopis

negatiivselt. Tõenäoliselt võib mõju olla siiski positiivne, kuna kohtusüsteemil on võimalik

ennast näidata varasemast strateegilisema planeerija ja arengueesmärkide seadjana.

Kohtusüsteemi sisemise töökorralduse efektiivsuse tagamine on nõukogu korraldada. Seega

kaasneb ebasoovitava mõjuna ümberkohanemise vajadus, kuid tervikuna on muudatusel

positiivne mõju, kuna ülesannete killustatuse vähendamine ja suurem omavastutus tagavad

kokkuvõttes ka kohtusüsteemi efektiivsema arendamise ja haldamise.

7.4. Kavandatav muudatus: esimese ja teise astme kohtute käsitamine põhiseadusliku

institutsioonina

7.4.1. Mõju Justiits- ja Digiministeeriumile

Muudatuse mõju seisneb eelkõige selles, et eelarve koostamise ja kinnitamise eest vastutab

edaspidi nõukogu ning Justiits- ja Digiministeerium kaasub eelarveportsessi eelkõige nõuandva

eksperdina. Ebasoovitavat mõju muudatusega ministeeriumile ei kaasne.

7.4.2. Mõju kohtutele

Muudatusega viiakse õigusaktid vastavusse põhiseadusega, st käsitatakse esimese ja teise astme

kohtuid põhiseadusliku institutsioonina.

Esimese ja teise astme kohtute käsitamine Riigikohtu kõrval põhiseadusliku institutsioonina

mõjutab praktikas eelkõige kohtute eelarve protsessi. Iseseisva eelarve kujundamine ja

kaitsmine Riigikogus tagab kohtusüsteemi rahastuse parema läbipaistvuse. Muudatuse

79

elluviimisega on võimalik kohtutel endal paindlikumalt arvestada kohtusüsteemi vajadusi,

seada eesmärke ja prioriteete ning tagada nende täitmine.

Vähesel määral avaldab muudatus mõju teistes valdkondades, nt riigivaraseaduses on sätestatud

konkreetselt põhiseaduslike institutsioonide jaoks teatud erisused, kuid asjakohaste

muudatusega kaasnev mõju on vähene või marginaalne.

Muudatus mõjutab peamiselt eelarve esitamist ja kaitsmist Riigikogu rahanduskomisjonis, st

mõju avaldub iga-aastase eelarveprotsessi käigus.

Ebasoovitava mõjuna kaasneb kohtutele teatud ümberkohanemise vajadus, kuid tervikuna on

muudatusel positiivne mõju, kuna esimese ja teise astme kohtud saavad oluliselt suurema

otsustusõiguse kohtusüsteemi puuduvate valikute tegemisel ning eelarve kujundamisel.

7.5. Kavandatav muudatus: kohtuniku osalise töökoormusega töötamise taotlemise ja

kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmise lihtsustamine

7.5.1. Mõju kohtutele

Muudatuse eesmärk on vähendada ülereguleerimist ja töökoormust kohtuniku taotluse

läbivaatamisel ning suurendada kohtunikuameti atraktiivsust võimalike uute

kohtunikukandidaatide seas.

Kohtuniku osakoormusega töötamise muudatus võimaldab kohtu esimehel senisest

paindlikumalt arvestada kohtunike vajadustega, muutes töökeskkonna ajakohasemaks.

Kohtunikuamet on eluaegne ja kohtusüsteemisisesed karjäärivõimalused on piiratud ning

kohtuniku ajutise äraoleku korral ei saa talle määrata asendajat, seepärast on mõistlik pakkuda

töötamiseks paindlikke võimalusi.

Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmise lihtsustamine ajakohastab kaasajastab PSi

§ 147 lõikes 1 sätestatud kohtunikuameti eluaegsuse nõuet, kuna ei ole põhjendatud seada

piirvanusest kauem töötada sooviva kohtuniku volituste pikendamisele liiga kõrgeid nõudmisi.

Muudatus toetab kohtute haldusmudeli muutmise eesmärki vähendada ülereguleerimist ja

liigset töökoormust, kuna staažikas ja väljakujunenud praktikaga kohtunik saab kohtusüsteemis

töötada kauem. Arvestades praegust põlvkondade vahetust kohtusüsteemis, avaldab muudatus

positiivset mõju lõppastmes ka menetluste kiirusele ja kvaliteedile.

Kohtuniku osalise töökoormusega töötamise taotlusi või kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära

tõstmise taotluste menetlemine ei ole sage ning toimub vastavalt vajadusele.

Muudatus puudutab kõiki kohtunikke.

Ebasoovitava mõjuna võib kaasneda näiteks kohtuniku osalise töökoormusega töötamise

taotluste mõningane kasv, mis võib mõnevõrra suurendada teiste sama valdkonna kohtunike

töökoormust. Mõju avaldumist on võimalik vältida, kuna kohtu esimehel on korrakohase

õigusemõistmise tagamise kohustus.

7.6. Kavandatav muudatus: kohtunikule tagasiside andmine

Muudatuse kõige olulisem mõju avaldub eeskätt teise astme ja Riigikohtu kohtunike

töökoormusele ja -korraldusele. Madalama astme kohtunikuga tagasisidevestluse pidamine ja

80

selleks ettevalmistamine tekitab kõrgema astme kohtunikele juurde lisakohustusi ja suurendab

töökoormust. Kuigi eelduslikult toob kavandatav muudatus esialgu töökoormuse kasvu, siis

kuna eelnõu kohaselt tagasisidevestlusi peetakse ennekõike kohtunikega, kelle töös

tuvastatakse süstemaatiliselt esinevad puudused, peetakse vestlusi arvatavasti pigem vähe.

Selleks et tagasiside andmine ja selleks ettevalmistamine ei suurendaks oluliselt kohtunike

töökoormust ega avaldaks negatiivset mõju kohtuasjade lahendamisele, sh

menetlustähtaegadele ja -kiirusele, saab tagasisidevestlusi korraldav kohus planeerida nende

toimumise pikema aja peale. ENCJ raportis on leitud, et kui kohtuniku hindamise eesmärgiks

on kohtuniku professionaalse arengu toetamine, siis on sobivaim hindamise toimumise sagedus

kord 2–4 aasta jooksul. Pikemas perspektiivis peaks kõrgema astme kohtute koormus

vähenema, sest kohtunike professionaalne areng on rohkem toetatud ja praktika paraneb, kuid

on ette näha, et tagasisidevestluste arv ühel perioodil ei saa olla suur ja neid pigem hakatakse

pidama probleemide esinemisel.

Kavandatav muudatus ei avalda mõju esimese astme kohtunike töökoormusele ega -

korraldusele, sest tagasisidevestlusi peavad ainult kõrgema astme kohtunikud.

Muudatus avaldab mõju hinnatavatele kohtunikele. Tagasiside annab kohtunikule objektiivset

teavet tema töö tugevustest ja nõrkustest. Kriitilisema tagasiside korral võib see mõjuda

kohtunikule negatiivselt. Kui aga tagasisidet antakse konstruktiivselt ning kohtunikku suunab

ja juhendab kõrgema astme kohtunik, siis on pikaajalisem mõju positiivne. Positiivne

tagasiside, sh kohtuniku tugevuste väljatoomine, võib suurendada hinnatava kohtuniku

enesekindlust ja tema töömotivatsiooni, kuna see tunnustab tema töö kvaliteeti ja panust

kohtusüsteemi. Lisaks ei tekita positiivse tagasiside andmine üldjuhul probleeme kohtuniku

sõltumatuse aspektist. Seeläbi on kohtunikud oma töös toetatud ning paraneb lahendite ja

menetluse kvaliteet.

Kohtumenetluses osalevate isikute jaoks on muudatuse mõju positiivne, kuna kohtunikule

tagasiside andmise laiem eesmärk on tagada kvaliteetne kohtumenetlus ja seeläbi suurendada

menetlusosaliste rahuolu kohtumenetlusega. Muudatus aitaks kaasa kohtusüsteemist positiivse

kuvandi kujundamisele ja hoidmisele ning tõstaks ühiskonna usaldust kohtusüsteemi vastu,

kuna see näitab, et kohtusüsteem tegeleb kohtunikega, kelle töö kvaliteedile võib teha

etteheiteid.

7.7. Kavandatav muudatus: kohtuniku ametipiirangute täpsustamine

Mõju ulatus on keskmine. Muudatuse eesmärk on muuta kohtunikuamet nüüdisaegsemaks ja

kohtusüsteem atraktiivseks tööandjaks kvalifitseeritud kandidaatidele, kes piisavate sotsiaalsete

tagatiste puudumise ja karmide tegevuspiirangute tõttu jätaksid kohtunikuametisse

kandideerimata. Muudatus oleks positiivne ka juba ametisolevatele kohtunikele, kes

kohtunikuameti kõrvalt saaksid tegeleda ka muu kohtuniku enesearengut toetava tegevusega

ning oma isiklikku ja perekonna vara haldamist paremini korraldada. Sedasi saavad esmajoones

kohtunikud, kellele kohtunikupensioni ei maksta, soodsamad võimalused pensioni kogumiseks.

Mõju avaldumise sagedus on pigem keskmine, kuna juba praegu on kohtunikel lubatud osaleda

akadeemilises tegevuses ja õigusloomes ning rahvusvaheliste organisatsioonide juriidilises

töös, mistõttu ei mõjuta muudatus oluliselt kohtu töökorraldust.

Mõjutatud sihtrühm on suur, kuna see puudutab kõiki kohtunikke.

81

Ebasoovitava mõjuna võib kaasneda äritegevuse korraldamisega kaasnev ajakulu, mis võib

pärssida kohtuniku võimet keskenduda ametiülesannete täitmisele. Kohtunik korraldab oma

tööaja iseseisvalt (KS-i § 6 lõike 1 esimene lause) ja peab oma kohustused täitma mõistliku aja

jooksul, arvestades seaduses ettenähtud menetlustähtaegu (KS-i § 6 lõike 1 teine lause). See

tähendab, et kohtunikul on suur otsustusõigus selle üle, kuidas ta oma menetluses olevate

kohtuasjade menetlust korraldab. Lisaks võib kaasneda negatiivne mõju, kui kohtunik tegeleb

äritegevusega viisil, mis kahjustab õigusemõistmise huve. Võimalikud riskid maandab

taandamise instituut ja äärmuslikel juhtudel distsiplinaarmenetluse algatamine. Samuti on

kohtunikul KVS-i § 13 lõike 1 punkti 1 järgi kohustus oma majanduslike huvide

deklareerimiseks, mis võimaldab neid kontrollida. Kuna eesmärk on kohtunikuamet

kaasajastada ning leida sobiliku kvalifikatsiooni ja isikuomadustega kohtunikukandidaate, on

muudatus kohtusüsteemile pikas perspektiivis positiivne.

7.8. Kavandatav muudatus: rahvakohtunike institutsiooni kaotamine

Mõju ulatus on keskmine. Muudatusega kaasneb positiivne mõju kohtutele, kuna ainult

professionaalse kohtukoosseisu kasutamine tagab õigusemõistmise kõrgema kvaliteedi ja

väheneb menetluste aegumise risk. Lihtsustub kohtute töökorraldus, kuna ei pea enam

korraldama rahvakohtunike kutsumist, asendamist, tasustamist ja administreerimist. Suureneb

paindlikkus kohtukoosseisude moodustamisel.

Mõjutatud sihtrühm on väike, kuna see puudutab süüteokohtunikke osaliselt. Muudatus ei

mõjuta praegu kriminaalmenetlustesse kaastatud rahvakohtunikke, kuna nende volitused

kestavad kohtumenetluste lõpuni.

Mõningane negatiivne mõju võib kaasneda avalikkuse usaldusega kohtusüsteemi vastu, st

avalikkusele võib tunduda, et väheneb „kodanike osaluse“ tunne. Samas pole see üheselt

prognoositav, sest vastupidiselt usaldus professionaalse õigusemõistmise vastu.

Muudatusega kaasnevad väikesed positiivsed mõjud majandusele (kulud vähenevad) ja

kohaliku omavalitsuse asutustele (halduskoormus väheneb).

8. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Kohtuhaldusmudeli muudatusega kaasnevad peamised tegevused puudutavad muudatusi

kohtute sisemises töökorralduses ja muudatused on planeeritud kuluneutraalselt. Kulud, mis on

seotud Justiits- ja Digiministeeriumilt kohtusüsteemile üleantavate ülesannete täitmisega,

antakse üle kohtute ja KHT eelarvesse. Lisaks tekib kohtusüsteemil õigus oma eelarvet ise

kujundada ja jagada ressursse paindlikumalt kohtusüsteemi arendamiseks esmatähtsatesse

valdkondadesse. Rahvakohtunike institutsiooni kaotamisega hoitakse kokku ligikaudu 100 000

eurot aastas.

Kohaliku omavalitsuse tegevusi seaduse rakendamine ei mõjuta.

9. Rakendusaktid

Seadusemuudatuse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi rakendusakte. Seadusemuudatuse

tõttu võib osutuda vajalikuks muuta mitmeid kehtivaid rakendusakte. Nende muutmise vajadus

ja täpne ulatus täpsustuvad eelnõu menetlemise käigus ning pärast lõplike sisuliste lahenduste

kujunemist.

82

Seadusemuudatuse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi rakendusakte. Seadusemuudatuse

tõttu tuleb muuta:

1) Vabariigi Valitsuse 23.12.1996. a määrust nr 319 „Justiitsministeeriumi põhimääruse

kinnitamine“;97

2) justiitsministri 15.02.2006. a määrust nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“;98

3) justiitsministri 12.07.2010. a määrust nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“;99

4) justiitsministri 19.12.2012. a määrust nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“.100

Kehtetuks muutuvad:

1) justiitsministri 27.10.2005. a määrus nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade ning

ringkonnakohtute asukohad“;101

2) justiitsministri 19.12.2006. a määrus nr 37 „Rahvakohtuniku tasu suurus ja maksmise

kord“;102

3) justiitsministri 29.07.2009. a määrus nr 30 „Kohtuniku ja kohtukordniku ametiriietuse

kirjeldus ning kohtukordniku ametiriietuse kandmise kord“;103

4) justiitsministri 14.04.2015.a määrus nr 15 „Maakohtute rahvakohtunike arvu määramine“;104

5) justiitsministri 19.12.2019. a määrus nr 18 „Kohtuniku valveaja lisatasu“.105

6 justiitsministri 27.10.2005. a määrust nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja

kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel“;106

10. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil, arvestades järgmiseid erisusi: paragrahvi 1 punktid 59, 66

ja 113 jõustuvad 2026 .a 1. mail.

• 01.05.2026 jõustuvad muudatused, mis on vajalikud eelkõige nõukogu liikmete valimiseks,

näiteks nõukogu koosseis, kohtunike täiskogu õigus valida nõukogu kohtunikest liikmed

ja asendusliikmed, samuti kohtute haldamise nõukoja pädevus kehtestada enne

01.07.2026 ise nõukogu liikmete valimise kord (tulevikus on see

nõukogu pädevuses). Seega luuakse vastavate sätetega eeldused nõukogu liikmete

valimiseks.

• 01.07.2026 jõustuvad ülejäänud muudatused, mis on olulises osas seotud

nõukogu töölehakkamisega. Arvestades vajadust uut mudelit rakendada etapiviisiliselt, on

ette nähtud teatud erisused näiteks KHT töölehakkamisele, eestseisuse moodustamisele,

tööjaotusplaanide kehtestamisele ja osakondade moodustamisele. Lisaks jõustuvad üldises

korras sätted, mis on seotud näiteks ametikitsenduste ja rahvakohtunike institutsiooni

kaotamisega.

97 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122017055?leiaKehtiv 98 https://www.riigiteataja.ee/akt/995360?leiaKehtiv 99 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122012047?leiaKehtiv 100 https://www.riigiteataja.ee/akt/128122012010?leiaKehtiv 101 https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024015?leiaKehtiv 102 https://www.riigiteataja.ee/akt/129052018017?leiaKehtiv 103 https://www.riigiteataja.ee/akt/122012020004?leiaKehtiv 104 https://www.riigiteataja.ee/akt/12766426 105 https://www.riigiteataja.ee/akt/128122019015?leiaKehtiv 106 https://www.riigiteataja.ee/akt/102042024007?leiaKehtiv

83

Uue kohtuhaldusmudeli rakendamise ajaraami iseloomustab allolev tabel.

Tabel 5. Rakenduskava

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks

Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri

Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Registrite- ja Infosüsteemide Keskusele

ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale.