Käskkiri

KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 16.01.2026 käskkirjaga nr 2

Lisa 2

Ettevõtluskeskkonna programm 2026-2029

1. Programmi üldinfo

Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele.

Valdkonna arengukava Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 Eesti turismi pikk vaade 2025–2035

Programmi nimi Ettevõtluskeskkonna programm

Programmi eesmärk Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades.

Programmi periood 2026―2029

Peavastutaja (ministeerium)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)

Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) AS Eesti Varude Keskus (EVK) AS Metrosert MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus

Sisukord 1. Programmi üldinfo .......................................................................................................................... 1

2. Sissejuhatus .................................................................................................................................... 3

3. Programmi eesmärk ja mõõdikud .................................................................................................. 4

4. Rahastamiskava .............................................................................................................................. 4

5. Hetkeolukorra analüüs ................................................................................................................... 5

6. Olulisemad tegevused/sekkumised ................................................................................................ 7

7. Programmi tegevused ja teenused ................................................................................................. 9

7.1. Programmi tegevus 1 – Ettevõtluskeskkonna ja ettevõtlikkuse edendamine ..................... 10

7.2. Programmi tegevus 2 – Ettevõtete konkurentsivõime ja rahvusvahelistumise toetamine. 11

7.3. Programmi tegevus 3 – Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine

12

7.4. Programmi tegevus 4 – Taristu valdkonna ohuennetus ja tegevuslubade andmine ........... 12

8. Programmi juhtimiskorraldus ............................................................................................................ 13

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus ................................................................................................... 15

LISA 2. Teenuste indikatiivne rahastamiskava ...................................................................................... 19

2. Sissejuhatus

Programm põhineb Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE)

arengukaval 2021-2035 ning aitab luua eeldusi, et Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja

ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes

konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Programm on

koostatud saavutamaks TAIE ettevõtluskeskkonna alaeesmärki „Eesti ettevõtluskeskkond soodustab

ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja

teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades“. Programmi tegevuste

jaotus lähtub omakorda arengukava alaeesmärgi kolmest tegevussuunast. Lisaks on eraldi loodud

programmi tegevus „Taristu valdkonna ohuennetus ja tegevuslubade andmine“, mille kaudu MKM-i

valitsemisala asutused lisaks ettevõtluskeskkonna taristu ohutusele ja nõuetele vastavuse tagamisele

toetavad mitut teist tulemusvaldkonda, vt ka programmi juhtimiskorralduse peatükki.

Lisaks lähtutakse programmi tegevuste planeerimisel turismi valdkonna strateegiast „Eesti turismi pikk

vaade 2025–2035“1, mille eesmärk on tõsta Eesti tuntust meie eripära konkurentsieeliseks muutmise

ja nutika turundamise abil.

Programmi koostamisel arvestatakse Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi eesmärkidega ning

aidatakse Eestil saavutada ÜRO ülemaailmseid säästva arengu eesmärke, mh eesmärke „Toetada

kaasavat ja säästvat majandusarengut ja tööhõivet ning tagada kõigile inimväärne töö“, „Toetada

kestlikku tööstuse arengut ja edendada innovatsiooni“ ning „Tagada säästvad tarbimis- ja

tootmisviisid“.

Programm panustab strateegia „Eesti 2035“ sihtidesse:

- „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja

- „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“.

Programm panustab strateegia „Eesti 2035“ muutustesse:

- Majandus ja kliima: võtame kasutusele uued lahendused ettevõtete teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni soodustamiseks ning kujundame paindliku ja turvalise

majanduskeskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning

ausat konkurentsi;

- Riigivalitsemine: Parandame riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste teenuste kvaliteeti ja

kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse jaotumise ning parandame riigi rahvusvahelist

positsiooni ning tagame julgeoleku ja turvalisuse.

Arvestades programmis kõigi turuosaliste ja eri sektorite-valdkondadega, on programm terviklik.

Selleks on vajalik ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika, tööstuspoliitika, turismipoliitika,

kaubanduspoliitika, välisinvesteeringute usaldusväärsuse poliitika, tooteohutuspoliitika,

tarbijakaitsepoliitika ning iduettevõtluse valdkonna käsitlemine ühes strateegilises raamistikus.

Programmi tegevuste tulemusena kasvatab Eesti innovatsiooni- ja ettevõtluspoliitika oluliselt Eesti

elanike heaolu ning parandab Eesti lõimumist rahvusvahelise majandusega ja ettevõtete

konkurentsivõimet.

Programmi eesmärkide saavutamine on seotud järgmiste välisvahendite meetmete väljatöötamisega:

1 Turismi pikk vaade 2035 | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

21.1.3.1 Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute

soodustamine, sh ettevõtete rahvusvahelistumise toetamine; iduettevõtluse hoogustamine; väikese ja

keskmise suurusega ettevõtja arenguprogramm; ettevõtete digitaliseerimisega seotud tegevuste

toetamine (sh RTE); ettevõtlusteadlikkus, sh juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus;

turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine; rahvusvaheliste spordi- ja kultuurisündmuste

toetusmeede ning starditoetus.

21.1.3.4 Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute

soodustamine

21.6.1.1 Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus

21.6.1.4 Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused

21.6.1.5 VKE-de investeeringutoetus

3. Programmi eesmärk ja mõõdikud Programmi eesmärk: Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka

ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning

investeeringuid kõigis Eesti piirkondades.

Tabel 1. Programmi mõõdikud

Programmi mõõdikud

Tegelik tase

Sihttase

2024* 2026 2027 2028 2029 2035**

Kaupade ja teenuste eksport (mld

eurot)

Allikas: Statistikaamet

30,1 32 33 34 34 43

Väljaspool Harjumaad loodud SKP

elaniku kohta EL-27 keskmisest (%)

Allikas: Statistikaamet

56*** (2023)

62,95 63,4 64 64 59

Business B-ready indeks****

Allikas: Maailmapank - - - - - -

* Viimane teadaolev tase, erinevuse korral (varem kui 2024) märgitakse taseme all sulgudes vastav aasta ** TAIE arengukavas 2021-2035 seatud sihttasemed *** Mõõdiku tasemed erinevad 2026-2029 eelarvestrateegias kajastatust, lähtuda tuleb käesolevast programmist. **** Business B-Ready indeks on Maailmapanga loodud mõõdik, mis hindab riigi ärikeskkonna kvaliteeti, keskendudes regulatsioonidele, avalikele teenustele ja ettevõtluse toimimise tõhususele. Mõõdiku 2024. aasta andmed avaldatakse 2025. aasta sügisel ja siis seatakse uued sihttasemed.

4. Rahastamiskava Tabel 2. Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Programmi rahastamiskava Eelarve Eelarve prognoos

2025 2026 2027 2028 2029

MKM valitsemisala kulud kokku -156 591 -191 830 -170 859 -88 074 -86 896

Taristu valdkonna ohuennetus ja tegevuslubade andmine

-6 969 -4 443 -3 610 -3 520 -3 509

Ettevõtluskeskkonna ja ettevõtlikkuse edendamine

-50 328 -46 853 -30 996 -29 293 -33 297

Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine

-10 397 -7 979 -8 771 -8 711 -8 689

Ettevõtete konkurentsivõime ja rahvusvahelistumise toetamine

-88 897 -132 555 -127 482 -46 551 -41 401

Programmi eelarve ja eelarvelised muudatused on leitavad Rahandusministeeriumi kodulehel (LINK).

5. Hetkeolukorra analüüs

2024. aastal kahanes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 0,1 protsenti, mis oli oluliselt vähem kui

aasta varasem ligi kolmeprotsendiline langus. Hinnatõusu tõttu jätkasid nii majanduse kogutoodang

kui ka lisandväärtus jooksevhindades siiski kasvu. Balti riikide arvestuses sai Eesti viimase koha, kuna

Läti SKP püsis muutumatuna, kuid Leedu suutis jätkuvalt oma SKP-d kasvatada. Jooksevhindades oli

SKP 2024. aastal 39,8 miljardit eurot, mida oli 1,5 miljardi euro võrra rohkem kui aasta varem.

Tegevusaladest olid 2024. aastal suurema positiivse panusega kinnisvaraalane tegevus, põllumajandus

ning avalik haldus. Majandust pidurdasid enim suuremad tegevusalad, nagu näiteks ehitus, töötlev

tööstus ja kaubandus.

Eratarbimine lõpetas aasta positiivselt, aga investeeringud vähenesid aasta teises pooles. Viimane oli

suuresti tingitud kõrgest 2023. aasta võrdlusbaasist. Nii ettevõtete lisandväärtus kui ka eksport

kahanesid aastaga umbes ühe protsendi võrra, seda peamiselt nõrga aasta alguse tõttu. Aasta viimastel

kuudel olid enamik ettevõtlust puudutavaid makronäitajaid juba positiivse kasvuga.

Programmi tegevuste mõõdikute trendid:

 Programmi eesmärkide täitmine on tulenevalt majandus- ja julgeolekuolukorrast kõikuv –

osades näitajates on läinud hästi, osades halvasti.

 2024. aasta oli Eesti majanduse jaoks taastumise aasta, kuigi kogu aasta lõikes SKP langes 0,1

protsenti. Kõige tugevamalt oli langust tunda tööstussektoris, kus toodangumaht kukkus 5,6

protsenti allapoole 2020. aasta taset ning jäi oluliselt alla ootustele. Seejuures väljapool

Harjumaad loodud SKP inimese kohta vähenes 2023. aastal 56%ni EL keskmisest ning suure

tõenäosusega jätkus vähenemine ka 2024. aastal. Seda põhjustas Eesti SKP aegalasem kasv

võrreldes EL keskmisega.

 2024. aasta alguses oli nõudlus Eesti toodete järele nõrk, kuid aasta lõpus olukord muutus.

Sügisel hakkas lisaks teenustele ka kaupade eksport kasvama, mis viitab, et Eesti

konkurentsivõime välisturgudel paranes. Tugevat kasvu näitas turismiteenuste eksport, mis

suurenes aastaga 17 protsenti. Tugev nõudlus oli ka Eesti IT teenustele, kuid vähenes nõudlus

logistikateenustele. Eesti ekspordiühiku hinnad 2024 aastal kavasid aeglasemalt kui Euroopa

Liidu keskmine kuid võrreldes baasaastaga (2020) on kasv siiski kiirem ning seatud sihttase on

täidetud.

 Kuigi 2024. aasta tulemused ei ole veel teada, siis uusi ettevõtteid loodi juba 2023. aastal veidi

rohkem kui on 2024. aasta sihiks seatud. Selle põhjus võib olla inflatsiooni kõrge taseme

jätkumine, mistõttu on lihtsam ka seatud 200 000-eurose aastakäibe piiri ületamine.

 Rahvusvahelistes edetabelites läks Eestil üldiselt ootuspäraselt. IMD äritegevuse lihtsuse

indeksis kukkus Eesti 2024.  aastal 6 kohta ning jäi veelgi rohkem maha planeeritud

sihttasemest. Talentide atraktiivsuse osas ei saa muutuseid hinnata, kuna 2024. aasta

tulemustabel ei ole antud raporti kirjutamise ajaks välja tulnud.

 Kohalike investeeringute seisukohalt vastasid arengud suures osas ootustele. Ettevõtete

investeeringud materiaalsesse põhivarasse ulatusid 5,8 miljardi euroni, mida oli oluliselt

rohkem kui prognoositud. Aastaga kasvasid investeeringud 3,6%, mis on märkimisväärne

saavutus. Seevastu välisinvesteeringute osas jäi töötleva tööstuse sektor oodatust siiski 0,7

miljardi euro võrra tagasihoidlikumaks. Arvestades üldist majanduslikku konteksti ja

globaalseid arenguid, võib tulemust siiski pidada heaks. Eesti geograafiline lähedus Venemaale

ning peamiste kaubanduspartnerite majanduste langustendentsid teevad välisinvesteeringute

kaasamise keeruliseks. Seega, olles ootustest vaid kümnendiku võrra maas, on tulemus

rahuldav. Siiski tuleb tähele panna, et järgnevatel aastatel võib investeeringute kaasamine

jätkuvalt keeruline olla.

Programmi eesmärkide täitmist on toetanud järgnevad tegevused

Strateegia “Eesti 2035” muutuste saavutamiseks olulisemad tegevused 2023. aastal (sihtide kaupa):

1. Siht „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“

 Avati viimased ettevõtluse toetamise meetmed õiglase ülemineku fondi raames, millega

luuakse Ida-Virumaale kolm inkubaatorit (tööstusinkubaator Narvas, digi- ja meedia

inkubaator ning loometööstuse inkubaator Jõhvis) ning rakendatakse maakonnas täiendavaid

nõustamisteenuseid.

 Valitsuselt saadi mandaat ja tehti vajalikud ettevalmistused 160 miljoni euro mahuga

suuremahuliste investeeringute toetusmeetme avamiseks eesmärgiga soodustada suurte,

alates 100 miljoni euro mahuga investeeringute tegemist Eesti majandusse, toetada

eksportivate ettevõtete konkurentsivõime, ekspordivõimekuse ja lisandväärtuse kasvu.

 Koostati turismi pikaajaline visioonidokument (2025-2035). Sellega seati sihiks saavutada

turismisektori lisandväärtuse kahekordse kasvu keskendudes aastaringsele atraktiivsusele,

headele ühendustele, pakkumusele väljaspool tõmbekeskusi, sektori atraktiivsusele

ettevõtlusvaldkonnana ja tööandjana ning nutikusele ja kestlikkusele konkurentsieelisena.

 Team Estonia eksporditegevustele pikaajaliste eesmärkide sõnastamiseks käivitati

ekspordistrateegia koostamise protsess. Valitsuselt saadi mandaat ja alustati tööd ettevõtete

esindusorganisatsioonidele suunatud ekspordi toetusmeede loomisega. 2025. aastal avatav

meede toetab erialaliitude võimekust arendada oma sektori eksporditegevusi ning suunata

ressursse nutikate ja lisandväärtust loovate toodete ja teenuste välisturgudele viimisel.

 Andmepõhise aruandluse raames jätkati asutuste ülese (enam kui 20) ühtse taksonoomia

loomine rakendamaks andmete ühekordse küsimise printsiipi riigiga suhtluses. Jätkus ka

laiapõhjaline andmete korrastamine ja standardiseerimine, sh jäätme-, pakendi-, kütuse-, õhu-

, vee- ja metsavaldkonna aruandlusandmetega, mis on aluseks kestlikkuse aruandluse

esitamise lihtsustamiseks tulevikus. 2024. aastal standardiseeriti asutuste üleselt 70 aruannet.

 Regulatsioonide ettevõtjasõbralikumaks muutmiseks koostati seaduste

väljatöötamiskavatsused gaasimahutite kasutuselevõtu võimaldamiseks, reklaamiseaduse

nõuete selgemini mõistetavaks muutmiseks ning ostutšekkide esitamise kohustuse

vabatahtlikuks muutmiseks.

Programmiperioodil püstitatud eesmärkide edendamist raskendavad aga mitmed suuremat

tähelepanu vajavad väljakutsed:

 Ekspordi, investeeringute ning turismi mahud ei ole taastunud. Mahtude suurendamiseks on

oluline pakkuda ettevõtetele tuge ekspordiga alustamiseks ja turgude mitmekesistamiseks.

Välisinvesteeringute aktiivse meelitamise kõrval tuleb fookus seada ka jätkuinvesteeringute

Eestis hoidmisele. Turismi arenduse fookuses tuleb hoida äriturismi kui kõrge lisandväärtusega

teenussektori kasvatamist aitamaks täita madalhooaega ning suurendada välisturistide arvu.

 Ettevõtjate aruandlus riigile vajab kaasajastamist ja reformi. Selleks tuleb jätkata riigi

kogutavate andmete ühtse süsteemi loomisega asutuste üleselt, teha investeeringuid

masinloetavate andmete vastuvõtmiseks ja töötlemiseks ning toetada ettevõtjateid

toetamisega ülemineku kiirendamiseks.

 Samuti vajavad reformi finantsinstrumentide pakkumise põhimõtteid: suurendada tuleb

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse võimekust finantseerida suuremahulisi projekte ja

laiendada ettevõtetele pakutavate finantsteenuste ning instrumentide valikut.

 Riik peab muutuma ettevõtja jaoks proaktiivseks ja terviklikuks teenusepakkujaks. Tuleb

jätkata ettevõtjatele suunatud info ja teenuste koondamisega maksimaalses ulatuses ja

kasutajamugavalt eesti.ee ettevõtja digiväravasse.

 Tagada tuleb järjepidev ja tõhus Venemaa-vastaste sanktsioonide rakendamine ja järelevalve.

6. Olulisemad tegevused/sekkumised Olulised tegevused eesmärkide täitmiseks:

 Viiakse ellu suuremahuliste investeeringute toetusmeedet, millest saab finantseerida

minimaalselt 8 potentsiaalset investeeringut. Toetus on suunatud strateegilistele ja kõrge

tehnoloogiamahukusega ettevõtlusinvesteeringute teostajatele Eesti majandusruumis.

Toetusmeetme rakendamiseks vajalikud vahendid on kavandatud Vabariigi Valitsuse

sihtotstarbeliste vahendite reservis 40 mln eurot aastas.

 Toetatakse Eesti turismisektori arengut. Eesti kui tuntud reisisihina ning turisminõudluse

suurendamist, mh rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside korraldamise toetusmeetme

kaudu; erinevate transpordiliikide ühenduste välismaailmaga taastamist ning

turismiettevõtete ärimudelite ümberkujundamist sihtgrupi paremaks teenindamiseks.

 Toetatakse tööstuse digitaliseerimist ja automatiseerimist, et suurendada ettevõtete

võimekust ja valmisolekut digitaalsete tehnoloogiate kasutuselevõtuks.

 Seoses kasvanud elektritarbimisega, mis tuleneb õiglase ülemineku fondi toel tehtud

tööstusinvesteeringutest, investeeritakse täiendavalt Ida-Virumaa elektrivõrkude

arendamisse.

 Toetatakse kapitaliturgude mitmekesistamist läbi investeerimisfondide ning soodustatakse

kapitalile ligipääsu (regionaallaen).

 Jätkatakse eksportööride toetamisega, tõhustades äridiplomaatia tegevusi ja riigiasutuste

koostööd. Loome uue ekspordi kasvatamise toetuse esindusorganisatsioonidele.

 Kujundatakse ümber tarbijavaidluste komisjoni töö korraldamise põhimõtted, et ettevõtjate

ning tarbijate erimeelsusi lahendataks tõhusamalt ja kvaliteetsemalt kohtuväliselt ning

komisjoni usaldusväärsus suureneks.

 Ettevõtete nõustamistegevuse ja riikliku järelevalvevõimekuse kasvatamisega toetatakse

ausat konkurentsi ja vastutustundlikku käitumist turul.

 Eesti ettevõtete konkurentsi- ja ekspordivõimekuse toetamiseks luuakse Eesti katselaboritele

ja inspekteerimisasutustele võimalus pakkuda rahvusvaheliselt tunnustatud

vastavushindamise teenust ning arendatakse ja hoitakse Eesti mõõteetalone ettevõtjate

vajadustele vastava mõõteteenuse pakkumiseks.

 Arendatakse piiriüleselt, veebipõhiselt ja ühekordse küsimise põhimõtte alusel pakutavaid

avalikke teenuseid, et soodustada ja hõlbustada Euroopa Liidu siseturul äritegevust ja

kodanike liikumist.

 Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks arendatakse eesti.ee portaali ettevõtja

digiväravat, mis koondab ettevõtjatele kasutajakeskselt infot ja avalikke teenuseid, lihtsaks

ja mugavaks avaliku sektoriga suhtlemiseks ning töötatakse välja kümme „ühest aknast“

tervikteenusena kättesaadavat haldusalade ülest proaktiivset või sündmusteenust, sh nt

ettevõtte alustamiseks, riigi eest tähtajaliste kohustuste täitmiseks, finantseerimisvõimaluste

leidmiseks.

 Jätkatakse tingimuste loomisega reaalajamajandusele üleminekuks. Selle eesmärk on muuta

ettevõtte haldamise ja majandamisega seotud tegevused taustal toimivaks ning vähendada

ettevõtjate halduskoormust. Üleminekuks toetatakse ettevõtjate äriprotsesside ja

aruandluskohustuste automatiseerimist, luues eeldused reaalajas toimuvaks

andmevahetuseks.

 Ettevõtjate aruandluskoormuse vähendamiseks töötavad üle 22 asutuse üheskoos ligi 400

aruande analüüsi ja andmete ühtlustamisega, et laialdasemalt rakendada andmete ühekordse

küsimise printsiipi. Töö protsessi käigus vaatavad asutused üle oma andmevajaduse, kaotavad

ajale jalgu jäänud kohustused, kaardistavad ja ühtlustavad dubleeritud andmete küsimised

asutuse üleselt ning taaskasutavad andmeid, mida teised asutused juba küsivad.

 Hõlbustatakse äritegevust regulatsioonidest tulenevate nõuete ajakohastamise ja selgemaks

muutmisega. Selleks ajakohastatakse seadusandlust, sh reklaamivaldkonna ja alkoholi

jaemüügi nõudeid.

 Kaasatakse teadmusmahukaid välisinvesteeringuid. Strateegiliselt olulistesse majandus-

sektoritesse tehtavate välisinvesteeringute kaasamiseks lihtsustakse riigiasutuste koostöös eri

menetlustoiminguid (planeeringute kinnitamine ja lubade väljastamine), tagatakse selgemad

ja suunatumad väärtuspakkumised ning tegevused välisturgudel, ning hinnatakse muuhulgas

investeeringute usaldusväärsust tagamaks investeeringute läbipaistvuse ning soodsa mõju

Eesti majanduskeskkonnale.

 Riigi toimimiseks hädaolukorras tagatakse olulise tegevusvaru olemasolu ja hoolitsetakse

varude kasutuselevõtu valmiduse ning varuga seotud majandussektorite toimepidevust

eest.

 Tagatakse transpordisektoris õnnetuste ja intsidentide põhjuste väljaselgitamine ning

ohutusalaste soovituste tegemine.

 Regionaalsete investeeringute soodustamiseks suurendatakse olulisemate regionaalsete

osapoolte koostöö süsteemsust ja kvaliteeti konkreetsete suurinvesteeringute maandamiseks

ning toetatakse õiglase ülemineku fondi investeeringutoetuste (sh piloottehaste

arendamiseks) tõhusamat rakendamist

7. Programmi tegevused ja teenused Tabel 3. Programmi tegevuste eesmärgid ja mõõdikud

Programmi tegevused ja nende mõõdikud

Tegelik tase

Sihttase

2024* 2026 2027 2028 2029

Programmi tegevus 1 Ettevõtluskeskkonna ja ettevõtlikkuse edendamine

Eesmärk: Eesti elanikud on ettevõtlikud ning ettevõtlus- ja tarbimiskeskkond atraktiivne

Eesti positsioon IMD World Competitiveness indeksi alamkategoorias „Äritegevuse efektiivsus“2

Allikas: IMD konkurentsivõime raport

31. 19. 18. 17. 16.

Programmi tegevus 2: Ettevõtete konkurentsivõime ja

rahvusvahelistumise toetamine

Eesmärk: Ettevõtted hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt

Eesti toodete ekspordihind kasvab kiiremini kui Euroopas keskmiselt, %** Allikas: Eurostat

+4,4%

> +0,1%

Kasv on kiirem

> +0,1%

Kasv on kiirem

> +0,1%

Kasv on kiirem

> +0,1% Kasv on kiirem

Turismiteenuste eksport (mld eurot) Allikas: Statistikaamet

2,2 2,6 3 3,3 3,6

Programmi tegevus 3 Tehnoloogia- ja arendusmahukate

investeeringute soodustamine

Eesmärk: Ettevõtete alustamiseks ja arendamiseks on piisav ligipääs vajalikule finantseerimisele ja kapitalile

Ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse (jooksevhindades, lühiaajastatistika mld eurot) Allikas: Statistikaamet

4,2 3,7 4,4 5 5,5

Välisinvesteeringud töötlevas tööstuses (mld eurot) Allikas: Eesti Pank3

3,5 5 5,5 6 6,5

Programmi tegevus 4 Taristu valdkonna ohuennetus ja

tegevuslubade andmine

Eesmärk: Ettevõtluskeskkonna taristu on ohutu ja nõuetele vastav

Eesti kodumajapidamiste osakaal, millistel on võimalus liituda väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrguga, mis tagab 1 Gbit/s kiiruse*** Allikas: TTJA

81% 84% 86% 88% 89%

Viimase viie aasta keskmine raudteel hukkunute ja vigastatute arv rongiga läbitud miljoni km kohta**** Allikas: TTJA

0,33 0,2 0,2 0,2 0,2

* Viimane teadaolev tase, erinevuse korral (varem kui 2024) märgitakse taseme all sulgudes vastav aasta

2 Hõlmab viite valdkonda: tootlikkus, tööjõuturg, finantsturud, ettevõtete juhtimine ja väärtushinnangud. 3 https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/MAJANDUSKOOND/r/2053/1902

** Võrreldakse Eesti ekspordihinna muutust Euroopa keskmise muutusega ning näidatakse erinevust. Nt, kui Euroopas kasv

+1,6%, Eestis langus -4,4%, siis väärtus on -6%. Sihttase on positiivne arv (+0,1%), 0 ja negatiivsed väärtused tähendavad, et

sihttase ei ole saavutatud.

*** Kasutatakse sama mõõdikut, mis on digiühiskonna programmis. Tegelikud ja sihttasemed on sellega kooskõlas.

**** Mõõdiku ühik on isikute arv miljoni rongkilomeetri kohta, mis on taandatud 5 aasta keskmiseks, sh hukkunute ja

vigastatute arvul on näitajas erinev osakaal. Rongkilomeeter on defineeritud majandus- ja taristuministri 03.12.2020

määruses nr 83.

7.1. Programmi tegevus 1 – Ettevõtluskeskkonna ja ettevõtlikkuse edendamine

Programmi tegevuse eesmärk: Eesti elanikud on ettevõtlikud ning ettevõtlus- ja tarbimiskeskkond

atraktiivne.

Tegevuste kirjeldus

Programmi tegevus sisaldab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja

tarbimiskeskkonna arendamise ning ettevõtluse soodustamise ja toetamise teenuseid, samuti

ettevõtluspoliitikaga seotud TTJA teenuseid, mis aitavad tagada ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna

õigusruumi. Lisaks hõlmab programmi tegevus AS Eesti Varude Keskuse teenust riigi tegevusvarude

tagamiseks.

 Luuakse soodne kasvupinnas uute ettevõtete tekkimiseks ja nende edasiseks kasvamiseks, sh

eraldi väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele mõeldud arenguprogrammi elluviimise toel.

 Soodustatakse ambitsioonikate äriideede juurdevoolu, ambitsioonikate ärimudelite loomist ja

rakendamist.

 Viiakse ellu Work in Estonia tegevuskava ja talendipoliitika, et soodustada Eesti ettevõtjatele

vajalike tippspetsialistide leidmist.

 Rakendatakse tegevusi, mis soodustavad ettevõtjate ja haridusasutuste koostööd ning

toetatakse (tööstus)ettevõtetele vajalike spetsialistide koolitamist.

 Vähendatakse ettevõtjate halduskoormust ja ajakohastatakse ettevõtluse regulatsioone

(ettevõtluse parendamisele ja kasvule suunatud regulatiivne keskkond), mh töötades välja

ettevõtjatele suunatud proaktiivsed digitaalsed avalikud teenused, sealhulgas ettevõtja

ärisündmustest lähtuvad sündmusteenused ühes keskses digiväravas.

 Tõhustatakse tootmishoonete rajamiseks vajalikke menetlustoiminguid ehk käivitatakse nö

investeeringute roheline koridor.

 Vähendatakse ettevõtjate aruandluskoormust ning toetatakse reaalajamajandusele

üleminekut era- ja avaliku sektori koostöös äriprotsesside ja aruandluskohustuse

automatiseerimiseks ning digitaliseerimiseks.

 Soodustatakse digikaubandust (e‑kaubandus, platvormimajandus, jagamismajandus).

 Tugevdatakse EL ühtse siseturu toimimist soodustades kaupade, äriteenuste ja digitaalsete

ning andmete ühekordse küsimise põhimõttel toimivate avalike teenuste piiriülest liikumist

ning õiglast konkurentsi.

 Arendatakse tarbijate harjumusi tarbida säästlikult ja targalt ning kujundatakse tarbijate

majandushuvide kaitseks kohane õigusraamistik.

 Tagatakse toodete ja teenuste ohutus ja nõuetele vastavus.

 Tagatakse kvaliteedi infrastruktuuri (standardimise, akrediteerimise, vastavushindamise ja

metroloogia) süsteemi toimivus.

 Tagatakse riigi tegevusvaru olemasolu ja seiratakse seotud ettevõtjate toimepidavust.

 Korraldatakse laeva-, lennu- ja raudteeõnnetuste ja/või intsidentide ohutusjuurdlusi,

selgitades välja õnnetuste ja intsidentide põhjused ning tehes ohutusalaseid soovitusi või

ettepanekuid sarnaste juhtumite vältimiseks tulevikus.

7.2. Programmi tegevus 2 – Ettevõtete konkurentsivõime ja rahvusvahelistumise

toetamine Programmi tegevuse eesmärk: Ettevõtted hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt.

Tegevuste kirjeldus

Programmi tegevuses keskendutakse erinevatele teenustele, mis toetavad ettevõtete eksporti ja

sisenemist uutele turgudele ning tööstussektori ja turismisektori arengut. Vastavaid poliitikaid

kujundab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning suur osa teenustest viiakse ellu

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu. Põhilise osa tegevuse eelarvest moodustavad

ettevõtete ekspordi, tööstussektori ja turismisektori toetused.

 Soositakse kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eksporti ja uutele turgudele sisenemist

läbi ajakohastatud ning suure mõjuga müügi-, turundus ja teadlikkuse tõstmise tegevuste ning

teenuste (riikliku kuvandi edasiarendamine ja juurutamine, sihtturupõhised nõustamised,

kasvuprogrammid, koolitused, ühisstendide, visiitide ja kontaktreiside korraldamine jm)

kogumahus 60 miljonit eurot EL 2021–2027 rahastusperioodi vahenditest. Viiakse ellu

ekspordi kasvatamise toetust esindusorganisatsioonidele.

 Viiakse ellu Team Estonia ekspordistrateegiat aastateks 2025 - 2028. Arendatakse edasi riigi

äridiplomaatia võimekust, suurendades selleks ministeeriumite ülest koostööd nii

valdkondlike kui tehnoloogiapõhiste prioriteetide seadmiseks, protsesside juurutamiseks kui

ühiste Tegevuste planeerimiseks ning elluviimiseks (sh ühised välisesinduste laienemiskavad ja

tööplaanid, eesmärgid välisturgudel, once only ja tehnilised lahendused).

 Analüüsitakse ja kavandatakse välisturgudele suunatud tegevusi Ukraina ülesehituse

toetamiseks ning selle raames Eesti ettevõtetele koostöövõimaluste ja instrumentide

tekitamiseks.

 Toetatakse Eesti ettevõtluse, eriti tööstussektori konkurentsivõime kasvu, sh tõusu

väärtusahelates.

 Toetatakse parimate võimalike tehnoloogiate kasutamist tööstusettevõtetes ning

soodustatakse nüüdisaegsetel tehnoloogiatel põhinevate ärimudelite kasutuselevõttu.

 Tagatakse stabiilne, ajakohane ja ettevõtlust soodustav õiguslik turismiregulatsioon ja

seistakse Eesti huvide eest Euroopa Liidu õigusloomes, nt pakettreiside direktiivi muudatus,

lühiajalise majutuse üüriteenuste algatus.

 Viiakse ellu turismistrateegiat aastateks 2026-2029. Perioodil 2021–2027 toetatakse SF

vahenditest turismisektorit kokku 45 miljoni euroga (sh 7 miljonit eurot riiklik

kaasfinantseering). Fookus on sektori digitaliseerimise toetamisel, Eesti kui reisisihi tuntuse

suurendamisel, rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamisel ning tootearendusel

ja kompetentside kasvul.

 Õiglase ülemineku fondi raames soodustatakse Ida-Viru piirkonna majanduse

mitmekesistamist, sh kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamise kaudu. Selleks

toetatakse ettevõtjate investeeringuid uute toodete või teenuste arendamisse fondi perioodil

mahus 153 miljonit eurot.

7.3. Programmi tegevus 3 – Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute

soodustamine

Programmi tegevuse eesmärk: Ettevõtete alustamiseks ja arendamiseks on piisav ligipääs vajalikule

finantseerimisele ja kapitalile.

Tegevuste kirjeldus

Programmi tegevus hõlmab kapitaliturgude mitmekesistamise ja investeerimisfondide ning kapitalile

ligipääsu parandamise ja võimaldamisega, samuti välisinvesteeringute meelitamisega ning nende

usaldusväärsuse tagamisega seotud kahte teenust. Teenuste eest vastutab majandus- ja

kommunikatsiooniministeerium, kuid mitmeid teenuseid viiakse ellu Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutuse kaudu.

 Käivitatakse suuremahuliste investeeringute toetusmeede. Toetus on suunatud

strateegilistele ja kõrge tehnoloogiamahukusega ettevõtlusinvesteeringute teostajatele Eesti

majandusruumis.

 Soodustatakse tehnoloogia- ja arendusmahukate välisinvesteeringute kaasamist ning mahu

suurendamist ja tagatakse välisinvesteeringute usaldusväärsus. Tutvustatakse Eestit kui

paindlikku ja ettevõtjasõbralikku majanduskeskkonda maailmas.

 Kujundatakse konkurentsivõimeline ja paindlik investeerimiskeskkond kõigis Eesti

piirkondades, sh tõhustatakse koostööd regionaalsete osapooltega strateegiliste

suurinvesteeringute süsteemsemaks kaasamiseks.

 Arendatakse edasi Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse rahastamisvõimekust

suurinvesteeringute ja –tehingute toetamisel, töötatakse välja ettepanekud ja viiakse ellu

tegevusi menetlustoimingute lihtsustamiseks strateegiliste suurinvesteeringutele, ning

tagatakse süsteemsem ja personaliseeritum lähenemine ning kliendihaldus potentsiaalsetele

suurinvestoritele välisturgudel.

 Parandatakse ettevõtete finantseerimisvõimaluste (kapitali) kättesaadavust, sh

tõmbekeskustest eemal asuvates piirkondades, lisaks on tegevuse alla koondunud

kapitaliturgu elavdavad riskikapitali-instrumendid EIS-is nagu Balti Innovatsioonifond I ja II ning

EstFund.

7.4. Programmi tegevus 4 – Taristu valdkonna ohuennetus ja tegevuslubade andmine Programmi tegevuse eesmärk: Ettevõtluskeskkonna taristu on ohutu ja nõuetele vastav.

Tegevuste kirjeldus

Tegemist on uue programmi tegevusega. Sellesse on koondatud ehituse, transpordi ja digiühiskonna

eeskätt lubade andmist ja järelevalvet puudutavad TTJA teenused, mille poliitikat kujundatakse

muudes valitsemisalades. Lisaks hõlmab tegevus ohutusjuurdluse keskuse (OJK, MKMi

struktuuriüksus) teenust, et välja selgitada transpordisektoris toimunud õnnetuste ja intsidentide

põhjused.

 TTJA teenustega tagatakse infrastruktuuri ja teenuste ohutus ja nõuetele vastavus.

 Tagatakse turuosalistele võrdsed alused raudteetaristu kasutamisel, kõrge tase vedurijuhtide

väljaõppes ning raudteesektori ettevõtete tegevuse vastamine kehtivatele nõuetele ja

standartidele vastavate tegevusõiguste ja lubade väljastamisega. Teostatakse järelevalvet

raudteeliikluse ja -veo korraldamise, raudteetaristu ja -veeremi valdkonnas nõuete täitmise

üle.

 Väljastatakse tegevuslube ja määratakse tingimusi riigi eriplaneeringuga ehitistele, riigikaitse-

ja julgeolekuehitistele ning raudteerajatistele, näiteks meretuuleparkide arendamisel ja Rail

Baltic trassi rajamisel. Samuti teostatakse järelevalvet ehitusvaldkonnas, tagamaks ehitiste

ohutust, ligipääsetavust ja energiatõhusust.

 Küberturvalisuse tagamiseks antakse tegutsemisõigusi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

toodete-teenuste sertifitseerijatele ning teostatakse nende üle järelevalvet. Kontrollitakse

digiligipääsetavust avaliku sektori veebides ja äppides ning erasektori teenustes.

 Väljastatakse lube sideturul teenuste pakkumiseks ja sageduste kasutamiseks.

Sideregulaatorina on TTJA ülesanne analüüsida sideteenuste hulgiturge ja vajadusel määrata

turul märkimisväärse turujõuga ettevõtja, kellele vajadusel kehtestatakse kohustusi

sideturgudel konkurentsi tagamiseks. Lisaks võimaldatakse kaasaegset ja piisavat sagedus- ja

numeratsiooniressurssi nii sideteenuste pakkumiseks kui ka raadiosageduste kasutajatele.

Samuti teostatakse järelevalvet digiühiskonnas, et kindlustada kiire interneti rajamine,

elektroonilise side teenuste usaldusväärsus, raadiosageduste korrektse kasutamine,

sideteenuste toimepidevus ja meediateenuste turvalisus.

 Ohutusjuurdluse keskuses korraldatakse laeva-, lennu- ja raudteeõnnetuste ja/või intsidentide

ohutusjuurdlusi, selgitades välja õnnetuste ja intsidentide põhjused ning tehes ohutusalaseid

soovitusi või ettepanekuid sarnaste juhtumite vältimiseks tulevikus.

Tegevuse teenustes on võrreldes 2025. aastal koostatud programmiga tehtud mõned muudatused.

8. Programmi juhtimiskorraldus Programmi koostavad MKM-i ettevõtluse ja digimajanduse valdkonnad koostöös. Programmi

elluviimise eest vastutab majandus- ja tööstusminister.

Programmi aluseks olevate strateegiliste dokumentide koostamisel on konsulteeritud partneritega nii

teistest avaliku sektori organisatsioonidest kui ka era- ja mittetulundussektorist, sh saadeti teadus- ja

arendustegevuse.

Programmi seiratakse vähemalt kord aastas, mil toimub jooksev andmete ülevaatamine, et vajadusel

asjakohaseid muutusi teha. Programmi täitmise kohta antakse aru igal aastal teadus- ja

arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna tulemusaruande koosseisus. Nii erinevate

perioodide programmid kui tulemusaruanded on leitavad majandus- ja

kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt4.

Valitsemisalast on programmi koostamisse ja rakendamisse kaasatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus, AS Metrosert ning alates 2024. aastast lisaks AS Eesti Varude Keskus ja MKMi struktuuriüksusena transpordi ohutusjuurdluse ülesannet täitev ohutusjuurdluse keskus.

Programm on seotud erinevate tulemusvaldkondadega eeskätt läbi TTJA teenuste. Üldistavalt on

eeskätt tegemist lubade andmise ja järelevalve teenustega, mis enne ministeeriumite ümberkorraldusi

2023. ja 2024. aastal ka vastavates programmides asusid. Erinevatesse tulemusvaldkondadesse

panustab lisaks AS EVK teenus, millega tagatakse hädaolukorra lahendamiseks või ennetamiseks ning

4 https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve

riigi varustuskindluse, riigi julgeoleku ja elanikkonna toimetuleku tagamiseks vajalike tegevusvarude,

taristu olemasolu ning kasutusele võtmise valmiduse eest.

Tabel 4. Ettevõtluskeskkonna programmi rakenduslike teenuste seosed teiste tulemusvaldkondade ja programmidega, kus kujundatakse vastava valdkonna poliitikat.

Programmi rakenduslikud teenused (vt lisa 1)

Seotud tulemusvaldkond

Seotud programm Teenuste üldist poliitikat kujundav ministeerium

Teenused 4.1. kuni 4.5.

Digiühiskond Digiühiskonna programm

Justiitsministeerium

Teenused 4.6. kuni 4.9.

Elukeskkond, liikuvus ja merendus

Transpordi ja liikuvuse programm

Kliimaministeerium

Teenused 4.10. ja 4.1. Elukeskkond, liikuvus ja merendus

Elukeskkonna ja ringmajanduse programm

Kliimaministeerium

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus

Teenuse nimetus Eesmärk Lühikirjeldus Vastutaja asutus

Programmi tegevus 1: Ettevõtluskeskkonna ja ettevõtlikkuse edendamine Eesmärk: Eesti elanikud on ettevõtlikud ning ettevõtlus- ja tarbimiskeskkond atraktiivne

1.1. Ettevõtluskeskkonna arendamise ja ettevõtlikkuse soodustamine

Luua toetav keskkond ettevõtlusega alustamiseks

Luua toetav keskkond ettevõtlusega alustamiseks MKM

1.2. Ettevõtluse arendamise toetamine

Toetada ettevõtlusega alustamist (EIS) Teenus hõlmab ettevõtlusega alustamise toetust ja ettevõtlusteadlikkusega seotud teenuseid (juhtimiskvaliteet, digitaliseerimine, kestlik areng jm)

MKM

1.3. Targa ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna kujundamine

Kujundada atraktiivne ja usaldusväärne ettevõtlus- ja tarbimiskeskkond.

Teenus hõlmab tarbijakaitse, tooteohutuse, metroloogia, standardimise, akrediteerimise, ettevõtjate halduskoormuse vähendamise, ettevõtja digivärava arendamise, kaupade ja teenuste vaba liikumise ning väliskaubanduse valdkondade poliitikakujunduse abil usaldusväärse ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna kujundamist.

MKM

1.4. Tarbijate nõustamine ja kohtuväline vaidluste lahendamine

Tarbijate nõustamine on kiire, selge ja asjatundlik ning tarbijavaidluste lahendamine on tõhus ja usaldusväärne

Tarbijate ja ettevõtjate kirjalik ja suuline nõustamine tarbijaõigusi puudutavates küsimustes ning tarbija ja kaupleja vaheliste lepingust tulenevate tarbijavaidluste lahendamine poolte lepitamise, kompromissi või tarbijavaidluste komisjoni otsusega.

TTJA

1.5. Ettevõtluse valdkonna tegevusõiguse andmine

Tegevuslubade menetlus on kiire ja õiglane Tegevuslubade väljastamisega tagatakse, et ohtlike protsesside, seadmete, paigaldiste ning toodete ja teenuste ohutusnõuded on täidetud ning riskid minimeeritud. Sellega kaitseme inimeste elu ja heaolu.

TTJA

1.6. Ettevõtluse valdkonna järelevalve

Menetlused on õiguspärased ja põhjendatud Ettevõtluse valdkonna järelevalve tagab ettevõtete tegutsemise vastavuse kehtivatele õigusaktidele, millega loome turuosalistele võrdsed tegevustingimused. Seeläbi kaitseme tarbijate õigusi kaubanduse, toodete ja teenuste ohutuse, turismiteenuste ning muudes ettevõtlusega seotud valdkondades.

TTJA

1.7. Kvalifitseeritud tööjõudu tagav poliitikakujundus

Kujundada kvalifitseeritud tööjõu olemasolu toetavaid poliitikaid

Teenuse eesmärk on tööandjate vajadustest lähtuva talendi- ja hariduspoliitika kujundamises osalemine

MKM

1.8. Kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse ja rahvusvaheliste ettevõtete Eestisse asumise soodustamine

Toetada välisspetsialistide värbamist ja välismaalaste Eestis ettevõtlusega alustamist (EIS)

Talendipoliitika rakendamine MKM

1.9. Riigi tegevusvarude moodustamine, haldamine ning kasutuselevõtmise korraldamine

Riigi tegevusvarud tagavad Eesti elanike hakkamasaamise hädaolukordades

AS Eesti Varude Keskus vastutab hädaolukorra lahendamiseks või ennetamiseks ning riigi varustuskindluse, riigi julgeoleku ja elanikkonna toimetuleku tagamiseks vajalike tegevusvarude, taristu olemasolu ning kasutusele võtmise valmiduse eest.

MKM

Programmi tegevus 2: Ettevõtete konkurentsivõime ja rahvusvahelistumise toetamine Eesmärk: Ettevõtted hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt

2.1. Uutele turgudele sisenemist soodustav ja keskkonda arendav poliitikakujundus

Kujundada ekspordi arenguid toetavaid poliitikaid

Teenus hõlmab tegevusi nagu eksportivate ettevõtete arvu kasvuks, uutele turgudele sisenemise oskuste parendamiseks, ettevõtjate eksporditegevuse hoogustamiseks ja ekspordikoostöö soodustamiseks toetusmeetmete, tegevuskavad ja regulatsioonide ettevalmistamine

MKM

2.2. Ettevõtete ekspordi toetamine

Toetada ettevõtjate välisturgudele laienemist (EIS)

Teenus hõlmab eksporti toetavate teenuste rakendamist EISi poolt MKM

2.3. Tööstussektorit edendav poliitikakujundus

Kujundada tööstussektorit toetavaid poliitikaid

Teenus seisneb tööstussektori arengu toetuseks toetusmeetmete, tegevuskavade ja regulatsioonide ettevalmistustes ja kujundamises osalemises (tööstussektori tööjõu- haridus-, rohepöörde, digipöörde, regionaalarengu jm poliitikad) ning Eesti huvide kaitsmist EL tööstussektori poliitikakujunduses

MKM

2.4. Tööstussektori edendamise toetamine

Toetada tööstussektori arengut (EIS) Teenus hõlmab tööstussektorile teenuste osutamist EISi poolt MKM

2.5. Turismisektorit edendav poliitikakujundus

Kujundada turismisektorit toetavad poliitikad Teenus seisneb turismisektori arengu toetuseks toetusmeetmete, tegevuskavade ja regulatsioonide ettevalmistustes ja kujundamises osalemises (sektori tööjõu- haridus-, rohepöörde, digipöörde, regionaalarengu jm poliitikad) ning Eesti huvide kaitsmist EL sektori poliitikakujunduses

MKM

2.6. Turismisektori edendamise toetamine

Toetada turismisektori arengut (EIS) Turismisektori toetamine ja Eesti kui reisi sihtkoha tuntuse suurendamine EISi kaudu

MKM

Programmi tegevus 3: Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine Eesmärk: Ettevõtete alustamiseks ja arendamiseks on piisav ligipääs vajalikule finantseerimisele ja kapitalile

3.1. Kapitali kättesaadavuse ning välisinvesteeringute kaasamise ja usaldusväärsuse soodustamine

Kujundada kapitali kättesaadavust ja investeeringute Eestis maandumist toetavaid poliitikaid

Teenus hõlmab kapitaliturgude mitmekesistamise ja investeerimisfondide ning kapitalile ligipääsu parandamisega ja võimaldamisega seotud poliitikakujundust

MKM

3.2. Kapitali kättesaadavuse soodustamise ja välisinvesteeringute kaasamise toetamine

Toetada kapitali kättesaadavust turutõrgete leevendamiseks (EIS)

EIS pakub paindlikke kapitalitooteid turutõrke leevendamiseks MKM

Programmi tegevus 4: Taristu valdkonna ohuennetus ja tegevuslubade andmine Eesmärk: Ettevõtluskeskkonna taristu on ohutu ja nõuetele vastav

4.1. Küberturbe sertifitseerimine EL sertifitseerimiskava nõuetele vastavad turvalised teenused on tagatud

Tagamaks Eesti küberruumi turvalisust ja usaldusväärsust, anname tegutsemisõiguse Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia toodete- teenuste sertifitseerijatele ja teeme sertifitseeritud toodete-teenuste turujärelevalvet.

TTJA

4.2. Elektroonilise side tegevus- ja kasutusõiguse andmine

Turuvajadustele vastav ja kvaliteetne teenus on tagatud

Väljastame lube sideturul teenuste pakkumiseks ja sageduste kasutamiseks. Tagame sujuva sideteenuste pakkumise, toetades seeläbi kaasaegse digiühiskonna arengut ja toimimist.

TTJA

4.3. Elektroonilise side tururegulatsioon

TTJA ülesanne on vastavalt ESS-le analüüsida sideteenuste hulgiturge ja vajadusel määrata turul märkimisväärse turujõuga ettevõtja (MTE). Sellele ettevõtjale saab kehtestada kohustusi (hinna, mittediskrimineerimise, läbipaistvuse, juurdepääsu), et tagada turgudel konkurents ja seeläbi lõppkasutajale kvaliteetse ja taskukohase sideteenuse osutamine.

Seisame hea selle eest, et konkurents sideturul toimiks. Toimiv konkurents sideturul aitab kaasa sellele, et Eesti sideteenus oleks kõigi jaoks kvaliteetne ja taskukohane.

TTJA

4.4. Raadiosageduste ja numeratsiooni pikaajaline planeerimine

Eesti vajadused on tagatud numeratsiooni kasutamiseks pikas perspektiivis

Võimaldame kaasaegset ja piisavat sagedus- ja numeratsiooniressurssi nii sideteenuste pakkumiseks kui ka raadiosageduste kasutajatele ja kaitseme Eesti huve maailmas, et elektrooniline side Eestis areneks.

TTJA

4.5. Elektroonilise side järelevalve Kvaliteetsed teenused on tagatud Elektroonilise side järelevalve kindlustab kiire interneti rajamise, elektroonilise side teenuste usaldusväärsuse, raadiosageduste korrektse kasutamise, sideteenuste toimepidevuse.

TTJA

4.6. Raudtee tururegulatsioon Raudtee jätkusuutliku majandamise tagamine

Tagame, et kõikidel turuosalistel on võrdsed alused raudteetaristu kasutamisel

TTJA

4.7. Raudteevaldkonna järelevalve

Tagada seadusega ülesandeks seatud valdkondade üle õiguspärane, korrektne, ühetaoline ja sõltumatu järelevalve teostamine

Teostame järelevalvet nõuete täitmise üle raudteeliikluse ja -veo korraldamise, raudteetaristu ja -veeremi valdkonnas ning seisame hea selle eest, et vedurijuhtide väljaõpe oleks Eestis kõrgel tasemel.

TTJA

4.8. Raudteevaldkonna tegevusõiguse andmine

Raudteeliikluse ohutuse tagamine Raudteel liikumine peab olema alati ohutu! Selleks tagame, et raudteesektori ettevõtete tegevus vastab kehtivatele nõuetele ja standarditele. Väljastame raudteevaldkonna lube, tunnistusi ning sertifikaate.

TTJA

4.9. Transpordi ohutusjuurdlus Õnnetuste ja intsidentide põhjuste väljaselgitamine transpordisektoris ning ohutusalaste soovituste tegemine

Eesmärk on raudteel, lennunduses ja merenduses toimunud raskete õnnetuste põhjuste uurimine, eesmärgiga analoogsete õnnetuste vältimine tulevikus. Väljund on ohutuse alaste soovituste andmine.

MKM

4.10. Ehitusvaldkonna järelevalve Järelevalve raudteerajatise, survetorustiku ja -anuma, elektripaigaldise, sideehitise, lifti, köistee või muu tõsteseadme, avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata ehitise, riigikaitselise ja julgeolekuasutuse ehitise ning riigipiiri taristu nõuetele vastavuse üle

Seisame hea selle eest, et ehitised oleksid ohutud, ligipääsetavad ja energiatõhusad ning ehitusvaldkonnas tegutseksid pädevad isikud.

TTJA

4.11. Ehitusvaldkonna tegevusõiguse andmine

Õigused on antud ehitusohutuse tagamiseks Väljastame tegevuslube ja määrame tingimusi riigi eriplaneeringuga ehitistele, riigikaitse- ja julgeolekuehitistele ning raudteerajatistele, näiteks meretuuleparkide arendamine ning Rail Baltic trassi rajamine. Tunnustame välisriigi kutseid raudtee-ehituse, hoonete ehituse, energiatõhususe valdkonnas ning kooskõlastame raudtee kaitsevööndis tegutsemist.

LISA 2. Teenuste indikatiivne rahastamiskava

Teenuste eelarved on indikatiivsed ja on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks.

Teenuse nimetus 2026 2027 2028 2029

Programmitegevus 1: Ettevõtluskeskkonna ja ettevõtlikkuse edendamine

Ettevõtluskeskkonna arendamise ja ettevõtlikkuse soodustamine -379 613 -330 783 -300 594 -289 999

Ettevõtluse arendamise toetamine -18 277 769 -5 611 853 -4 759 513 -8 816 090

Targa ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna kujundamine -3 292 807 -1 409 166 -1 379 542 -1 368 947

Tarbijate nõustamine ja kohtuväline vaidluste lahendamine -1 567 551 -1 563 991 -1 563 991 -1 563 991

Ettevõtluse valdkonna tegevusõiguse andmine -430 134 -427 411 -427 411 -427 411

Ettevõtluse valdkonna järelevalve -2 740 571 -2 789 373 -2 789 373 -2 789 373

Kvalifitseeritud tööjõudu tagav poliitikakujundus -308 758 -272 789 -242 573 -231 977

Kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse ja rahvusvaheliste ettevõtete Eestisse asumise soodustamine

-14 146 475 -12 909 649 -12 179 415 -12 168 819

Riigi tegevusvarude moodustamine, haldamine ning kasutuselevõtmise korraldamine

-5 708 974 -5 681 134 -5 650 900 -5 640 305

Programmitegevus 2: Ettevõtete konkurentsivõime ja rahvusvahelistumise toetamine

Uutele turgudele sisenemist soodustav ja keskkonda arendav poliitikakujundus -378 280 -333 244 -303 107 -292 511

Ettevõtete ekspordi toetamine -10 760 218 -12 936 466 -12 763 732 -13 533 620

Tööstussektorit edendav poliitikakujundus -547 185 -482 459 -452 304 -441 708

Tööstussektori edendamise toetamine -99 044 509 -90 865 461 -9 525 900 -5 936 789

Turismisektorit edendav poliitikakujundus -894 770 -912 692 -882 623 -872 027

Turismisektori edendamise toetamine -20 930 373 -21 951 610 -22 622 873 -20 324 018

Programmitegevus 3: Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine

Kapitali kättesaadavuse ning välisinvesteeringute kaasamise ja usaldusväärsuse soodustamine

-358 282 -313 324 -283 126 -272 531

Kapitali kättesaadavuse soodustamise ja välisinvesteeringute kaasamise toetamine

-7 621 180 -8 457 692 -8 427 458 -8 416 862

Programmitegevus 4: Taristu valdkonna ohuennetus ja tegevuslubade andmine

Raudtee tururegulatsioon -32 977 -32 731 -32 731 -32 731

Raudteevaldkonna järelevalve -162 818 -160 327 -160 327 -160 327

Raudteevaldkonna tegevusõiguse andmine -239 130 -238 257 -238 257 -238 257

Transpordi ohutusjuurdlus -549 240 -506 419 -476 189 -465 593

Ehitusvaldkonna järelevalve -281 287 -280 361 -280 361 -280 361

Ehitusvaldkonna tegevusõiguse andmine -1 377 361 -593 734 -533 957 -533 957

Küberturbe sertifitseerimine -132 906 -132 384 -132 384 -132 384

Elektroonilise side tegevus- ja kasutusõiguse andmine -250 843 -270 280 -270 280 -270 280

Elektroonilise side tururegulatsioon -221 529 -220 597 -220 597 -220 597

Raadiosageduste ja numeratsiooni pikaajaline planeerimine -504 079 -502 457 -502 457 -502 457

Elektroonilise side järelevalve -690 424 -672 373 -672 373 -672 373

KÄSKKIRI

16.01.2026 nr 2

Programmide „Teadmussiirde programm 2026–

2029“ ja „Ettevõtluskeskkonna programm 2026–

2029“ kinnitamine

Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a

määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse,

hindamise ja muutmise kord“ kinnitan programmid „Teadmussiirde programm 2026–2029“ ja

„Ettevõtluskeskkonna programm 2026–2029“ (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisa 1: Teadmussiirde programm 2026–2029

Lisa 2: Ettevõtluskeskkonna programm 2026–2029

KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 16.01.2026 käskkirjaga nr 2

Lisa 1

Teadmussiirde programm 2026-2029

1. Programmi üldinfo

Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele

Valdkonna arengukava Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE arengukava)

Programmi nimi Teadmussiirde programm

Programmi eesmärk Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele

Programmi periood 2026―2029

Peavastutaja (ministeerium)

Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ja

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)

Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)

Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg)

Haridus- ja Noorteamet (Harno)

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS)

Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol (Tehnopol)

Sihtasutus Tartu Teaduspark (Sparkup)

AS Metrosert

AS SmartCap

Sisukord

1. Programmi üldinfo .......................................................................................................................... 1

2. Sissejuhatus .................................................................................................................................... 3

3. Programmi eesmärk ja mõõdikud .................................................................................................. 5

4. Rahastamiskava .............................................................................................................................. 6

5. Hetkeolukorra analüüs ................................................................................................................... 6

6. Olulisemad tegevused/sekkumised .............................................................................................. 10

7. Programmi tegevused ja teenused ............................................................................................... 13

7.1. Programmi tegevus 1 – Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine (MKM) 14

7.2. Programmi tegevus 2 – Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine (MKM)

16

7.3. Programmi tegevus 3 – Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine (HTM) ....................... 17

8. Programmi juhtimiskorraldus ............................................................................................................ 19

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus (MKM valitsemisala) ................................................................. 20

LISA 2. Programmi teenuste ülevaade ja rahastamiskava (MKMi valitsemisala) .................................. 22

LISA 3. Programmi teenuste ülevaade ja rahastamiskava (HTM valitsemisala) .................................... 23

2. Sissejuhatus

Teadmussiirde programm põhineb Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse

(TAIE) arengukaval 2021-2035, mille keskmes on arenguvajaduste lahendamine ning tootlikkuse ja

lisandväärtuse kasv. Programm on koostatud saavutamaks TAIE teadmussiirde alaeesmärki „Eesti

areng tugineb teaduspõhistele ja innovaatilistele lahendustele“. Tegemist on Haridus- ja

Teadusministeeriumi (HTM) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM)

ühisprogrammiga, mis loob sünergiat teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluse vahel ning seob

teadussüsteemi ühiskonna ja majanduse arengutega, võimendades nii TAI ühiskondlikku kasu ja

kasvatab ühiskonna teadusmahukust, sh panustades Eesti majanduse lisandväärtuse kasvu.

Programmi ülesehitus lähtub arengukavast ning on jagatud tegevusteks, millest kaks panustavad

ettevõtetele suunatud tegevustesse (MKMi valitsemisala) ja üks sektoritevahelisse teadmussiirdesse

(HTMi valitsemisala).

Teadmussiirde programmi ülesanne on tagada teadussüsteemi, ettevõtluskeskkonna ning ühiskonna

Teadmussiirde programmi ülesanne on tagada teadussüsteemi, ettevõtluskeskkonna ning ühiskonna

teiste valdkondade (nt tervishoid, haridus, kultuur, sotsiaalsüsteem, keskkonnahoid jm) koostoime

selliselt, et eri valdkondades loodud uued teadmised, tehnoloogiad ja ideed leiaksid oskuslikult ja

loovalt rakendust kestliku ühiskonna ja majanduse hüvanguks. Riigil tuleb suurendada stiimuleid ja

toetada koostööoskuste arengut teadlaste, ettevõtjate ja avaliku sektori osaliste seas, et leida

lahendusi nii ettevõtete arenguvajadustele kui laiemalt kogu ühiskonna ees seisvatele väljakutsetele.

Programmis mõistetakse teadmussiirdena süsteemset, pikaajalist ja järjepidevat tootlikkuse ja heaolu

kasvu soodustavat teadmusringlust, mitte lineaarset (tehnoloogiakeskset) protsessi teadustegevustest

ettevõtlusse. Selles kontekstis toetab teadmussiire mitte ainult teadustulemuste rakendamist

ettevõtluses ja majanduse hüvanguks, vaid ka teaduse mõjususe kasvu ja ühiskonna arenguvajadustele

vastavate strateegiliste uurimissuundade kujundamist.

Teadmussiirde tegevuste raames eelisarendatakse TAIE fookusvaldkondi, mis on teadus- ja

arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad, kus on suurim potentsiaal koostööd tehes

lahendada majanduse ja ühiskonna väljakutseid. Fookusvaldkondade arendamine lähtub era-, avaliku

ja akadeemilise sektori koostöös sündinud fookusvaldkondade teekaartidest1.

TAIE fookusvaldkonnad on järgmised:

 digilahendused igas eluvaldkonnas;

 tervisetehnoloogiad ja -teenused;

 kohalike ressursside väärindamine;

 nutikad ja kestlikud energialahendused;

 elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum.

Neli esimest fookusvaldkonda on ühtlasi ettevõtluse ja majandusliku, sh ekspordi arengupotentsiaaliga

TAIE fookusvaldkonnad ehk nutika spetsialiseerumise valdkonnad.

Programmi koostamisel on arvestatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi eesmärkidega ning

aidatakse kaasa Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide2

1 https://www.taie.ee/taie-fookusvaldkonnad 2 https://www.riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse-too-toetamine/saastev- areng

saavutamisse, sh eesmärkidesse toetada kaasavat ja säästvat majandusarengut ja tööhõivet ning

tagada kõigile inimväärne töö; toetada kestlikku tööstuse arengut ja edendada innovatsiooni ning

tagada säästvad tarbimis- ja tootmisviisid.

2025. aastal toimus TAIE arengukava vahehindamine eesmärgiga anda hinnang tegevuste

asjakohasusele ja rakendamise tõhususele ning uuendada nutika spetsialiseerumise

fookusvaldkondade teekaarte ettevõtliku avastusprotsessi meetodil. Vahehindamise tulemused

selguvad 2026. aasta I kvartalis. Sellest sõltuvalt uuendatakse vajadusel 2026. aastal TAIE arengukava

ja nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade teekaarte.

Seos „Eesti 2035“3 strateegiliste sihtide ja tegevuskavaga

Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihi tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus

raames seatud eesmärgid kajastuvad TAIE arengukavas. Mitu TAIE arengukava, tulemusvaldkonna ja

programmi mõõdikut on ühtlasi „Eesti 2035“ mõõdikud: teadustegevust ja innovatsiooni puudutavad

TA kulud erasektoris, tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest ja teadlaste ja inseneride arv

erasektoris 1000 elaniku kohta. Teadmussiirde programm tagab teadussüsteemi, ettevõtluse ja riigi

koostoime ühiskonna ja majanduse hüvanguks, arvestades „Eesti 2035“ arengustrateegias esitatud

arenguvajadusi kõigi viie strateegilise eesmärgi osas, sh arendades nutikaks ettevõtluseks vajalikke

oskusi ja teadmisi, võttes kasutusele uusi lahendusi ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni soodustamiseks (kiirendid, iduettevõtluse arendamine, toetused jm), soodustades

teadmuse jõudmist ülikoolidest ja teadusasutustest praktiliste rakendusteni ettevõtluses või avalikus

sektoris; kasvatades TAIE teekaartide rakendamisega Eesti majandusele ja ühiskonnale oluliste

valdkondade teadus- ja arendusvõimekust; kujundades uute tehnoloogiate ja ärimudelite

kasutuselevõtuks ja teadus-arendustegevuseks sobivat õigusraamistikku; soodustades

ressursitõhusust ja innovatsiooni tööstusettevõtetes ja avalikus sektoris.

Programm panustab strateegia „Eesti 2035“ muutustesse:

 Majandus ja kliima: võtame kasutusele uued lahendused ettevõtete teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni soodustamiseks, suurendame Eesti majandusele oluliste

valdkondade võimekust, kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab

uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi ning võtame

kasutusele ringmajanduse põhimõtted.

 Riigivalitsemine: suurendame teaduse mõjusust ja mitmekesisust, hoides teaduse kõrget taset.

Programmi struktuuris ei ole olulisi muudatusi võrreldes eelmise perioodiga.

Välisvahendid

Programmis kavandatud eesmärkide saavutamine on seotud järgmiste välisvahenditest rahastatavate

tegevustega:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

 Ettevõtete TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine (sh

arendusnõunikud ja kestlikkuse nõunikud erialaliitude juures).

 Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm.

3 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid

 Ettevõtte arenguprogramm (sh ettevõtte arenguprogramm, ettevõtja tootearendus-

programm, arenduskeskuste toetus).

 Innovatsiooni- ja arendusosak.

 Innovaatilised riigihanked.

 Ida-Viru ettevõtjate ja Ida-Virusse investeerivate ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste

toetus.

 Kaitsetööstuse tootearenduse toetus.

Haridus- ja Teadusministeerium

 Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse

teadmussiirde suutlikkuse toetamine (ASTRA+).

 Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja

avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades

(TemTA).

 TAI-võimekuse tugevdamine ühiskonnas ning seda soodustava poliitikakeskkonna loomine

(RITA+).

 Teadmusvõrgustike ning ettevõtlus- ja teadusringkondade sidemete loomine töötajate

liikumise kaudu akadeemilise, era- ja avaliku sektori vahel (SekMo).

 Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise

arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks.

 Kaitsevaldkonna teadus- ja arendustegevuse võimekuse suurendamine.

3. Programmi eesmärk ja mõõdikud

Programmi eesmärk: Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele.

Tabel 1. Programmi mõõdikud

Programmi mõõdikud*

Tegelik tase

Sihttase

2024** 2026 2027 2028 2029 2035

Teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta erasektoris, arv 1000 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet

2,83 2,5 2,7 3,0 3,3 4,53

Ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse osakaaluna SKP-st (%, mln/mld eurodes) Allikas: Statistikaamet

3,7 (1,5 mld)

3,7 (1,5 mld)

4 (1,8 mld)

4,4 (2,2 mld)

4,4 (2,6 mld)

6 (3,2 mld)

*Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukavas. **Viimane teadaolev tase, erinevuse korral märgitakse taseme all sulgudes vastav aasta

Programmi erinevate planeerimistasandite mõõdikud peegeldavad laiemalt ühiskonna

teadusmahukuse kasvu ning loodavate teadmiste ja tehnoloogiate siiret ja rakendamist ühiskonnas:

kuivõrd erasektor (ettevõtted) peab oluliseks investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, kuivõrd

kasvab teadus- ja arendustegevusega tegelevate inimeste arv, kuivõrd teevad omavahel tõhusat

teadus- ja arendusalast koostööd akadeemiline, era- ja avalik sektor, mil määral otsitakse teadus- ja

arendustegevuse ning teadmus- ja tehnoloogiasiirde kaudu lahendusi ühiskonna ja majanduse

väljakutsetele.

Teadlaste ja inseneride arv erasektoris on viimastel aastatel mõõdukalt kasvanud, ületades

2024. aastaks seatud sihttaseme. OSKA uuringute järgi on aga erasektoris nõudlust ennekõike

madalama haridustasemega teadus- ja arendustöötajate ning inseneride järele, samas kui

kõrgtehnoloogilisele majandusele üleminekuks oleks vaja pigem magistri- ja doktoriharidusega

tippspetsialiste.

4. Rahastamiskava

Tabel 2a. Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes), MKM valitsemisala

Programmi rahastamiskava* Eelarve Eelarve prognoos

2025* 2026 2027 2028 2029

Kokku -98 046 -132 058 -150 112 -139 507 -154 042

Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine

-98 593 -130 956 -149 065 -138 521 -153 076

Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine

-821 -1 102 -1 047 -987 -965

* Riigikogu poolt kinnitatud eelarve

Tabel 2b. Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes), HTM valitsemisala

Programmi rahastamiskava* Eelarve Eelarve prognoos

2025* 2026 2027 2028 2029

Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine

-32 764 -42 916 -48 621 -43 965 -31 730

* Riigikogu poolt kinnitatud eelarve

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit puudutavad programmi eelarve ja eelarvelised

muudatused on leitavad Rahandusministeeriumi kodulehel (LINK).

Haridus- ja Teadusministeeriumit puudutavad programmi eelarve ja eelarvelised muudatused on

leitavad Rahandusministeeriumi kodulehel (LINK).

5. Hetkeolukorra analüüs

Programmi tasandi trendid

TAIE fookusvaldkondade juhtimine ja iga-aastane seire algas 2024. aastal, kus on keskne roll

koostöiselt tegutsevatel EISi ja ETAGi fookusvaldkondade juhtidel. Alates 2025. aastast tugineb seire

pidevalt uuenevale ja avalikult kättesaadavale statistikale:

 Eesti Teadusagentuur (ETAG) esitab andmeid fookusvaldkondadesse panustavatest

teadlastest ja teadustöödest, mis loovad aluse teadmussiirdele (link);

 Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) annab ülevaate fookusvaldkondade arengust

ettevõtlussektori arengu kaudu (link).

Seire sisuline osa sünnib koostöös fookusvaldkondade ekspertkomisjonidega, kuhu kuuluvad

ministeeriumide, ettevõtete, teadus- ja arendusasutuste, esindusorganisatsioonide ja teiste

sidusrühmade esindajad. Ekspertkomisjonid aitavad suunata teadustegevust vastavusse ühiskonna ja

majanduse vajadustega. Nad täidavad turutõmbe funktsiooni, jälgides projektide arengut ning tehes

vajadusel sisulisi soovitusi tegevuste muutmiseks. Seireraportid avaldatakse järgneva aasta I

kvartalis. Raportid on leitavad TAIE arengukava kodulehelt (link).

Muutuv julgeolekukeskkond on toonud kaasa akuutse vajaduse arendada kaitsetööstust ning

innovatsiooni selles valdkonnas. Sellest lähtuvalt käivitatakse 2026. aastal kaitsevaldkonna teadus- ja

arendustegevust toetavad meetmed ennekõike testimisvõimekuse arenguks ning tehisintellekti

võimekuste arendamiseks. Meetmete kaudu soodustatakse koostööd teadusasutuste, ettevõtete ja

riigiasutuste vahel, et arendada tehnoloogiaid, mis toetavad nii riigikaitset kui ka laiemat ühiskonna

turvalisust.

Läbiv probleem on olnud ettevõtjate ja akadeemia vähene koostöö, sh napp nõudlus

rakendusuuringute ja innovatsiooni järele ning piiratud usaldus teadlaste võimekusse lahendada

praktilisi probleeme. Suurendame teadmussiirde meetmetes oluliselt teadmussiirde ja

kommertsialiseerimise tegevuste tähtsust, kaasame ettevõtteid ja nende ühendusi suunanäitajatena

nii probleemide tõstatamisel kui hindamiskomisjonides ning tõstame rakendusuuringute ja

eksperimentaalarenduste osakaalu, toetamaks teadustöö jõudmist praktilisse rakendusse. Meetmete

uuendustes planeeritakse oluliselt tihedat koostööd ETAGi ja EISi vahel, mis omakorda toetab otsest

seost MKM ja HTM meetmete vahel.

Ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni toetamiseks käivitati ettevõtja teadus- ja

arendustöötaja toetus ning jätkus ettevõtetele suunatud arendustoetuste rakendamine.

Eesti sai CERNi täisliikmeks, mis avab Eesti ettevõtetele mh võimaluse osaleda CERNi hangetes.

Rahvusvahelist ettevõtlust ja teaduskoostööd edendati ka Artemise kokkulepete allkirjastamisega, mis

avab Eesti ettevõtetele võimalusi osaleda NASA ja teiste riikide kosmoseuuringute projektides. Lisaks

käivitati Brasiilias ja Ühendkuningriigis iduettevõtete kaasamise programmid, et aidata Eesti

ettevõtetel laieneda uutele turgudele.

Investeeriti AS Metroserdi all tegutseva rakendusuuringute keskuse esimesse ärisuunda –

biorafineerimisse. Kokku käivitatakse viis ärisuunda: biorafineerimine, meditsiiniandmed,

vesinikutehnoloogiad, droonitehnoloogiad ning autonoomsed sõidukid. Rakendusuuringute keskuse

eesmärk on pakkuda teenuseid ja koostöövõimalusi ettevõtete sisemise arendus- ja

innovatsioonivõimekuse suurendamiseks.

AS SmartCapi juures käivitati Eesti Kaitsefond mahuga 100 miljonit eurot. Kaitsefondi eesmärk on

arendada Eesti kaitsetööstust ning luua innovaatilisi kaitse- ja julgeolekualaseid võimekusi, et vastata

kasvavale globaalsele nõudlusele.

Aastatel 2021–2023 hoidis Eesti riik teadus- ja arendustegevuse riigieelarvelise rahastuse tasemel 1

protsent SKP-st, mis võimaldas käivitada struktuurseid muudatusi ja pakkus süsteemile vajalikku

stabiilsust. Riigieelarve kärbete ja aastate vaheliste ümbertõstete tõttu langes 2024. aasta eelarves

TAI rahastus aga üle mitmete aastate alla sihttaseme, rahastus jäi samale tasemel (0,96% SKP-st) ka

2025. aasta riigieelarves. Lähiaastatel kasvab riigieelarves eeskätt ettevõtete innovatsioonivõimekust

toetavate vahendite maht, mis on majanduse olukorda ja vajadusi arvestades ka mõistetav. Samas

prognoosib riigi eelarvestrateegia 2025-2028 TAI riigieelarvelise rahastuse vähenemist 0,86%-ni SKPst

aastaks 2028, mis seaks süsteemi kestlikkuse ja käivitatud meetmete mõju tõsise surve alla ka

innovatsiooni osas.

Eesti investeeringud teadus- ja arendustegevusse on viimasel seitsmel aastal järjepidevalt

suurenenud, sh on oluliselt kasvanud erasektori teadus- ja arendustegevuse rahastamine. 2024.

aastal ulatusid Statistikaameti andmetel teadus- ja arendustegevuse kulutused kokku Eestis 791

miljoni euroni, mida oli 89 miljoni euro võrra enam kui 2023. aastal, sh moodustades 1,99% SKPst (link).

Kulutustest suurem osa ehk 472 miljonit eurot tehti ettevõtlussektoris. Teadus- ja arendustegevuse

liikidest moodustasid kulutused katse- ja arendustöödele enam kui poole (441 miljonit eurot), mille

maht on viimastel aastatel järjepidevalt kasvanud ettevõtlussektori aktiivse panuse tõttu. Seejuures

teadus- ja arendustegevuse kuludest moodustas 2024. aastal suurima osa tööjõukulu (ligikaudu 66%

kogumahust). Töötajate arvu kasv tulenes peamiselt ettevõtlussektorist, kuid suurenes ka

kõrgharidussektoris.

Ettevõtete innovatsioonisuutlikkus on viimastel aastatel pigem langust näidanud.

Innovatsioonisuutlikkust iseloomustab tööjõu tootlikkus hõivatu kohta võrreldes EL keskmisega

(samuti “Eesti 2035” mõõdik). See mõõdik oli kuni 2021. aastani tõusutrendis ja lähenes EL keskmisele,

kuid järgnevatel aastatel on toimunud kukkumine 84 protsendilt (2021) 77,5 protsendile (2023). 2024.

aastal halvenes tootlikkuse suhe Euroopa Liidu keskmisesse tõenäoliselt veelgi, kuna hõive püsis

endiselt kõrgel ja majanduskasv jäi Euroopa Liidu keskmisele alla.

Euroopa innovatsiooni tulemustabelis õnnestus Eestil 2024. aastal jõuda tugeva innovaatori

tasemele. Eesti punktisaak küll vähenes, aga metoodikast tulenevalt jõudsime tugeva innovaatori

kategooriasse. Raporti kohaselt on Eesti tugevusteks kaubamärgitaotlused, avaliku ja erasektori

ühispublikatsioonid ning elukestvas õppes osalevate inimeste osakaal, samas kui ressursitootlikkus,

riigi otse- ja kaudne toetus ettevõtete teadus- ja arendustegevusele ning keskkonnaga seotud

tehnoloogiad on nõrgad. Alates 2017. aastast on märkimisväärselt kasvanud välisdoktorantide osakaal,

innovaatilistes ettevõtetes töötamine ning rahvusvahelised teaduspublikatsioonid, kuid samal ajal on

langenud keskkonnaga seotud tehnoloogiate, innovaatiliste VKE-de koostöö ja keskmise ning

kõrgtehnoloogiliste toodete eksport. Alates 2023. aastast on kiiresti suurenenud inimeste digioskused,

elukestvas õppes osalemine ja välisdoktorantide osakaal, samas kui innovaatiliste VKE-de koostöö,

keskkonnaga seotud tehnoloogiad ja VKE-de äriprotsessi uuendused on vähenenud.

Eesti võimekus osaleda rahvusvahelise koostöös ja Euroroopa liidu programmides on kasvutrendis.

Euroopa Liidu teaduse ja innovatsiooni raamprogramm on Eesti teaduse jaoks suurim ja mõjukaim

välisrahastuse allikas ning pakub rikkalikult võimalusi rahvusvaheliseks teadus- ja innovatsiooni alaseks

koostööks nii teadus- ja arendusasutustele kui ka ettevõttele. Praegune raamprogramm, järjekorras

üheksas, pöörab võrreldes varasemate perioodidega enam tähelepanu innovatsioonile, hoides

fookuse siiski teadus- ja arendustegevusel. Sarnast kurssi on võtmas ka uus raamprogramm, erilist

tähelepanu pööratakse tipptasemel teadustegevuse kõrval teadmusmahuka ettevõtluse arengule,

sealhulgas idu- ja kasvuettevõtete rahastusele, kellele luuakse paremad võimalused ligipääsuks

riskikapitalile ning rahvusvahelistele koostöövõrgustikele. Püütakse tugevdada ELi sõltumatust,

konkurentsivõimet, julgeolekut ja valmisolekut üleilmseteks kriisideks. Samuti on programmis oodata

muutusena toetust kahetise kasutusega (dual-use) projektidele ja tehnoloogiatele, mille kaudu

raamprogramm muutub osaliselt ka Euroopa strateegilise julgeoleku ja kaitsevõime tugevdamise

tööriistaks.

Kuigi läbirääkimised on alles käimas, siis eeldatav mõju Eesti majandusele avaldub eelkõige kõrgema

lisandväärtusega töökohtade kasvus, tehnoloogiasiirde kiirenemises, tootlikkuse paranemises ja

ekspordivõimekuse tugevnemises. Eesti jaoks tähendab see võimalust tugevdada positsiooni nutika ja

kestliku majanduse osana, suurendada ettevõtlussektori teadmusmahukust ning laiendada osalust

Euroopa väärtusahelates. Tegelik saavutatav mõju Eesti majandusele sõltub suuresti Eesti taotlejate

taotlemisaktiivsusest ja -edukusest.

Eestisse tulnud rahastuse osakaal raamprogrammi kogueelarvest on iga programmperioodiga

tõusnud. Kui võrrelda Eesti osalejate saadud ELi netotoetust projektides teiste ELi riikidega, on Eesti

SKP järgi hetkel 3. kohal ja rahvaarvu kohta 7. kohal. Kuigi enim võimekust näitavad osaluses üles

ülikoolid, siis saab esile tõsta raamprogrammi projektides osalejate mitmekesisust. Käesolev

programm alles kestab, kuid seni on rahastuse pälvinud 219 Eesti asutust, leping on sõlmitud 598

projektiga ja Eesti asutustele on liidu toetust tulnud 286 mln euro ulatuses, sh 34% toetusest on

läinud Eesti ettevõtetele. Arvestades kasvavat huvi ja võimalusi, sh Eesti riigipoolset tuge võrgustikes

ja partnerlustes osalemiseks, võime eeldada, et raamprogramm koostoimes Euroopa

Konkurentsivõime Fondiga jätkab olulise allikana, et toetada terviklikku innovatsiooniahelat alates

teadus- ja arendustegevusest kuni katsetamise, arenduse ja kasutuselevõtuni.

Suurimad väljakutsed

 Kujundada ühtne teadus- ja arendustegevuse- ning innovatsioonisüsteem, mis asendab senised

paralleelsed ettevõtetele ja teadusasutustele loodud süsteemid. Kujundada selged teekonnad läbi

selle.

 Suurim kitsaskoht on inimressursi vähesus. Teadlaste osakaalu kasvatamine ettevõtluses peab

toimuma viisil, mis ei kahjusta teadus- ja arendusasutuste võimekust. Samal ajal, ettevõtetele

parimate lahenduste leidmiseks peavad teadlased oskama teha koostööd ettevõtetega ning

mõistma nende väljakutseid. Lisaks on probleemiks ka teadlaste järelkasv ja (teadmussiirde)

doktorantuuri ebapopulaarsus.

 Eesti ühiskonnas ja majanduses on vähe nõudlust TA järele ja piiratud usaldus teadlaste

võimekusse lahendada ettevõtete ja ühiskonna ees seisvaid praktilisi probleeme. Selge tellimuse

puudumine muudab rakendusuuringute tegemise keeruliseks ja teadlastel on lihtne jääda

harjumuspärase alusteaduse juurde. Samuti puudub teadusasutustes traditsioon tellimuspõhise

teadustöö tegemiseks, mistõttu valmisolek praktilistele vajadustele vastata on piiratud.

Teadusasutustel on ootus, et rahastaks rohkem rakendusuuringuid, kuid ilma selge tellijata nii

avalikust kui ka erasektorist, ei jõua need rakendusse.

 Suurt osa teadmussiirde tegevustest rahastatakse EL struktuuritoetustest, mis oma piirangute ja

bürokraatia tõttu ei ole innovatsiooni ja teadmussiirde jaoks sobiv allikas. Piirangute tõttu viib

teadusasutustele suunatud teadmussiirde projektikonkursse läbi RTK, mis on vaid tehniline

läbiviija ja sisulist tuge ei paku. Väiksemate teadusasutuste toetamiseks peab teadmussiirde

pädevus tekkima ka ETAGis, kuid tänane korraldus seda ei toeta ja eelarveolukord lisaraha

eraldada ei võimalda.

 Riigiabi reeglite jäik tõlgendamine pärsib TA-asutustes, ülikoolides ja kõrgkoolides teadmussiirde

tegevusi. Riigiabi piirangud vähendavad teadlaste võimalusi teadustulemuste

kommertsialiseerimiseks , sest ettevõtlustulu teenimine toob kaasa toetuse tagasimaksmise või

kohustuse teha esialgne riskantne investeering muude põhitegevuste arvelt.

 Ministeeriumide koostöö teadus- ja arendustegevuses on jätkuvalt killustunud – arendatakse

paralleelseid, vähe seotud süsteeme. Et arendada ökosüsteemi tervikuna, mitte üksikuid

meetmeid, on vaja senisest koordineeritumat ja sisulisemat lähenemist.

 Riigihangete turg on innovaatilistele ettevõtetele ja innovaatilistele toodetele-teenustele

ebapiisavalt avatud. Seeläbi kannatavad nii avaliku sektori teenused (neid ei uuendata piisavalt)

kui ka ettevõtete konkurentsivõime, sest riigihanked moodustavad koguturust olulise osa –

olenevalt aastast 10−12% SKPst ehk ligikaudu 3 miljardit eurot aastas.

 Majanduskasvu taastamiseks on vajalik jätkata Eesti ettevõtete teadus- arendustegevuse ja

innovatsiooni võimekuse kasvu toetavate meetmete rakendamist ning panustada eesmärki

kasvatada erasektori teadus- ja arendustegevuste kulude jõudmist kahe protsendini SKP-st.

 Kaitsevaldkonna teadmussiirdetegevuste operatiivne ellukutsumine kooskõlas reeglitega, mis

vastavad rahuaja tingimustele (sh riigihanked, riigiabi jt).

6. Olulisemad tegevused/sekkumised

Olulisemad programmi (arendus)tegevused MKM haldusalas

 Tulenevalt kokkuhoiu vajadustest vähenevad osaliselt ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni toetamiseks kavandatud vahendid. Kärbete mõju on vähendatud võttes kasutusele

varasematel aastatel kasutamata jäänud vahendid, mistõttu kõik kavandatud tegevused jätkuvad.

 Jätkatakse eraõiguslike teadusasutuste tegevustoetusega, mille korraldus liigub Haridus- ja

Teadusministeeriumist 1. oktoober 2025 jõustuva teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

korralduse seadusega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning vahendid

suunatakse eelnimetatud ministeeriumi eelarvesse.

 Viiakse ellu ettevõtete sisemist arendus- ja innovatsioonivõimekust tõstvaid erinevaid

sekkumismeetmeid. Jätkatakse innovatsiooni- ja arendusosakute toetusmeetmega, et

võimaldada ettevõtetel koostöös innovatsiooniteenuse pakkujatega läbi viia esmaseid

koostööprojekte. Jätkatakse ettevõtjate arenguprogrammiga, mis pakub teenuseid lähtuvalt iga

ettevõtte spetsiifilistest arengutakistustest. Jätkatakse ka tootearenduse toetusmeetmega. Kõik

eelpool nimetatud meetmed on rahastatavad struktuurivahenditest.

 Jätkatakse rakendusuuringute programmi4 rakendamisega. Programmi ülesanne on

tehnoloogilise ja ärinõustamise ning projektide rahastamise kaudu suurendada Eesti ettevõtete

rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse mahtu. AS Metrosert rakendusuuringute keskuses

jätkatakse ettevõtjatele suunatud teenuste käivitamisega viies valdkonnas: biorafineerimine,

terviseandmed, droonitehnoloogiad, vesinikutehnoloogiad ja autonoomsed sõidukid.

 Ettevõtete arendusvõimekuse ja -valmiduse tõstmine eeldab terviklikult innovatsioonile

keskenduvat tugistruktuuri, mistõttu jätkatakse innovatsiooniteadlikkuse ja -võimekuse

kasvatamisele suunatud teenuste väljatöötamist.

 Ettevõtete arendustegevust võimendatakse läbi EL-üleste võrgustike, partnerluste ja

rahvusvaheliste organisatsioonide. Jätkatakse ja tugevdatakse Eesti ettevõtete osalust Euroopa

4 Rakendusuuringute programm - Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (eas.ee)

Kosmoseagentuuri pakutavates tegevustes, muu hulgas viies küberturbe missioonide kaudu läbi

küberturvalisuse harjutusi kosmosesektorile.

 Jätkatakse avaliku sektori kui uuenduste eestvedaja rolli võimestamist innovaatiliste lahenduste

tellija ning turuloojana. Accelerate Estonia kaudu kutsutakse startupiliku lähenemisega ellu

lahendusi, mida on võimalik disainida Eesti uuteks konkurentsieelisteks. Innovatsiooni toetavate

riigihangete kaudu suurendatakse riigi võimekust ja valmisolekut olla uudsete lahenduste

referentskliendiks.

 Jätkatakse iduettevõtete ökosüsteemi arendamist Startup Estonia programmi kaudu, sh

võimestatakse süvatehnoloogia valdkonna iduettevõtluse ökosüsteemi ja viiakse ellu

teaduskiirendeid. Viiakse ellu pilootprogramme (grandid, koolitused, koostöömehhanismid)

süvatehnoloogia iduettevõtete väljakutsete lahendamiseks ning nende toetamiseks.

 Jätkatakse SmartCapi kaudu kohaliku riski- ja erakapitalituru arendamise tegevustega ning

kujundatakse pikaajaline tegevusplaan (2030) turu arendamiseks. Samuti jätkatakse rohefondi

elluviimisega, mille eesmärk on koos erakapitaliga rahastada rohetehnoloogiate arendamisele ja

ökosüsteemi potentsiaali realiseerimisele suunatud omakapitaliinvesteeringuid (aastatel 2022–

2026 kokku 100 mln euro ulatuses, millele lisandub erakapitali panus). Fond on oluline toetamaks

süvatehnoloogia elementidega ettevõtete pikaajalist arendustegevust, mis aitab muu hulgas

muuta rohepööret Eesti majanduse konkurentsivõimaluseks.

 Toetamaks kahese kasutusega süvatehnoloogia ettevõtete arengut, osaleb Eesti NATO 1-miljardi

suuruses innovatsioonifondis ning selle investeeringutele eelnevas innovatsioonikiirendis. Fond

ja kiirendi loodi vastukaaluks Euroopas esinevale probleemile, kus süvatehnoloogiamahukad ja

kahese kasutusega tehnoloogiad on alarahastatud. Need on NATO loodud võimalused, mis aitavad

tekitada ja rahastada uusi kahese kasutusega süvatehnoloogiaid arendavaid iduettevõtteid ning

suurendavad koostööd läänes, vähendavad protektsionismi ja pakuvad turvalist rahastamist just

strateegiliselt olulisi valdkondi silmas pidades.

 Jätkub 2024. aastal SmartCapi juurde loodud kaitsefondi elluviimine. Ulatuslikud muutused

julgeolekuolukorras on suurendanud nõudlust kaitsetööstuse toodangu ja kaitsetööstuses

kasutatavate tehnoloogiate järele, mistõttu on vaja luua soodne keskkond kaitsetehnoloogiate

arendamiseks, sh läbi investeeringute ning tehnoloogiate testimise. 2025. aastal suurendati

kaitsefondi mahtu 50 miljoni euro võrra.

 Jätkatakse riigi infosüsteemide ameti juurde loodud Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse,

tehnoloogia ja teadusuuringute koordineerimisüksuse tegevuste kaasrahastamist.

 Jätkatakse Eesti e-DIHi AIRE (AI&Robotics Estonia) toetamisega. Keskuse eesmärk on toetada

tööstusettevõtetes tehisintellektipõhiste ja robootikalahenduste kasutuselevõttu ja vastava

valdkonna üldist teadlikkuse kasvu.

 Jätkatakse Tehnopoli juhtimisel tehisintellekti programmi rakendamisega. Programmi eesmärk on

toetada tehisintellektipõhiste lahenduste arendamist ja kasutuselevõttu eri ettevõtete ja

teadusasutuste koostöös.

 Aastail 2022–2026 kaasrahastatakse Tartu Ülikooli rahvusvahelist ärikiirendit Creative Destruction

Lab eesmärgiga pakkuda teadus- ja tehnoloogiapõhistele iduettevõtetele ligipääsu kapitalile ja

rahvusvahelisele mentorite võrgustikule.

 Käivitatakse innovatsioonilaenu meede, mille eesmärgiks on toetada tehnoloogiaettevõtete

kasvu.

Olulisemad programmi (arendus)tegevused HTM haldusalas (esitab HTM)

 TemTA (temaatilise teadus- ja arendustegevuse) programm on suunatud teadus- ja

arendusasutuste võimekuse ja koostöö kasvatamisele, et vastata ühiskonna, sh ettevõtete

nõudlusele. Eesmärk on suurendada teadus- ja arendustegevuse mahtu ja kvaliteeti TAIE nutika

spetsialiseerumise fookusvaldkondades ning tagada nendes valdkondades järel- ja juurdekasv.

2026. aastal viiakse läbi TemTA programmi teine voor, lähtudes esimese vooru kogemusest ning

vahehindamisest tulenevatest uuendatud teekaartidest. Teises voorus:

o Tugevdatakse oluliselt seost ettevõtetega, sh ettevõtete lähteülesanded

rakendusuuringu või eksperimentaalarenduse läbiviimiseks, teadmussiirde doktorantuur.

o Pööratakse jõulisemat tähelepanu teadmussiirde ja kommertsialiseerimise plaanidele

ning tegevustele.

TemTA programmide teist vooru viiakse läbi HTM ja MKM koostöös, partnerluses ETAGi ja EISiga.

 Käivitub ministeeriumite strateegiliste uuringute programm, mille kaudu otsitakse teaduspõhiseid

lahendusi riigi ees seisvatele suurtele strateegilistele probleemidele. Uuendatud kujul jätkub ka

RITA+ programm, toetades riigi vajadustest lähtuvaid interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid ja

avaliku sektori võimekust teaduspõhise poliitika kujundamisel.

 ASTRA+ programmi eesmärk on tugevdada ülikoolide, teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekust. Toetust saab kasutada:

o teadusasutuste üleseks koostööks,

o teadlastele suunatud teadmussiirde teenuste käivitamiseks,

o innovatsiooniküpsuse kasvatamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades.

2026. aastal toimuval ASTRA+ uues voorus laiendatakse toetuse saajate sihtgruppi, kaasates kõik

riigi rakenduskõrgkoolid ning pannakse tugevam rõhk teadmussiirdele.

 Jätkuvad Õiglase ülemineku fondi toel elluviidavad projektid, millega kasvatatakse Ida-Virumaal

asuvate kolledžite võimekust viia läbi teadus- ja arendustegevust piirkonna ettevõtete vajadustest

lähtudes. Eesmärk on suurendada piirkonna teadmusmahukust, arendada põlevkivienergeetikale

alternatiivseid lahendusi ning edendada koostööd teadusasutuste ja ettevõtjate vahel.

 Jätkuvad SekMo+ tegevused, mis aitavad tuua teadlasi ettevõtetesse ja avalikku sektorisse, tuua

praktikuid teadusesse ning toetada doktorante, kes teevad oma uurimistööd koostöös tööandjaga.

 2026. aastal käivitatakse kaitsevaldkonna teadus- ja arendustegevust toetavad meetmed. Esmalt

keskendutakse kahele eesmärgile: (1) kaitsetehnoloogia testimis- ja sertifitseerimisvõimekuse

rajamine Eesti teadus- ja arendusasutustes ning (2) tehisaru rakendamiseks laiapõhjalises

riigikaitses vajaliku taristu ja teadus- ning arendustegevuse kompetentsi arendamine. Loodav

taristu ja kompetents on mõeldud toetama ka kaitsetööstuse ettevõtetes toimuvat innovatsiooni.

7. Programmi tegevused ja teenused

Programmi tegevuste mõõdikute tegelikud ja järgmise nelja aasta sihttasemed on esitatud tabelis 4.

Lisades on esitatud kõigi teenuste lühikirjeldused.

Tabel 4. Programmi tegevuste eesmärgid ja mõõdikud

Programmi tegevused ja nende mõõdikud

Tegelik tase

Sihttase

2024* 2026 2027 2028 2029 2035

Programmi tegevus 1.1. Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine (MKM)

Eesmärk: Luuakse vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni- ja arendustegevuse läbiviimiseks.

Müügitulu uutest või oluliselt muudetud toodetest või teenustest (suhe kogu müügitulusse), % Allikas: Statistikaamet

9,7 (2022)

>16 >16 >18 >18 >20

Programmi tegevus 1.2.

Teadus- ja tehnoloogiamahuka

iduettevõtluse arendamine (MKM)

Eesmärk: Toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arengut

Riskikapitali maht, mln eurot Allikas: Startup Estonia

353 >500 >500 >500 >500 >1000

Programmi tegevus 2.1.

Sektoritevahelise teadmussiirde

toetamine (HTM)

Eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine

Erasektori poolt rahastatud avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal, % Allikas: Statistikaamet

5,9 (2023) 11,5 12,5 12,5 12,5

Euroal a

keskmi ne

Doktorikraadiga teadlaste ja inseneride arv 1000 tööealise elaniku kohta Allikas: Statistikaamet

3,8 (2023) ≥3,5 ≥3,5 ≥3,5 ≥3,5

≥3,5

Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide arv miljoni elaniku kohta, tase EL keskmisest (EL keskmine = 100) % Allikas: European Innovation

Scoreboard

187 201 207 213 225 250

Sotsiaalmajanduslikele rakendustele suunatud kulutuste osakaal riigieelarves planeeritud TA eraldistest, % Allikas: Statistikaamet, HTM

25 (2022) 28 28 28 28 -

*Viimane teadaolev tase, erinevuse korral (varem kui 2024) märgitakse taseme all sulgudes vastav aasta

Vastavalt Rahandusministeeriumi suunistele on programmi tegevuste mõõdikuid üle vaadatud

eesmärgiga jätta kõrvale mõõdikud, mille tulemusi iga-aastaselt ei avaldata, sh kokkuvõttes vähendada

mõõdikute arvu.

7.1. Programmi tegevus 1 – Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine

(MKM)

Programmi tegevuse eesmärk on luua vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni- ja

arendustegevuse läbiviimiseks.

Tegevuse eesmärki saavutatakse läbi üheksa teenuse osutamise, millest suurimate eelarveliste

mahtudega teenused on ettevõtete TAI teadlikkuse ja arendustegevuse toetamise soodustamine ja

toetamine ning ettevõtete rahvusvahelistes TAI võrgustikes osalemise soodustamine. Teenuseid

pakuvad majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, sh Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse

kaudu.

Tegevuste kirjeldus

 Tegevuse toel arendatakse innovatsiooni soodustavaid teenuseid ja kujundatakse

ettevõtetele vajalik tugisüsteem. Lisaks luuakse ettevõtete vajadustest lähtuv

rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm, mille kaudu selgitakse välja

ettevõtete TA-tegevustega seotud ärivõimalused (äriliselt rakendatavad TA-tegevuste

projektid) ja leitakse ettevõttele sobivad TA-partnerid Eestist või välismaalt.

 Ettevõtete ja TA-asutuste koostöö ning ettevõtete innovatsioonivõimekuse suurendamiseks

pakutakse innovatsiooni- ja arendusosakuid, rahvusvahelise konkurentsivõime

suurendamiseks toetatakse ettevõtete osalemist rahvusvahelistes ja EL-ülestes partnerlustes

ja võrgustikes (nt ESA, Eurostars jt).

 Tagamaks Eesti ettevõtete juurdepääs tehnoloogiatele ja toetamaks ettevõtteid tehnoloogiate

ülevõtmisel, käivitatakse digitaalse innovatsiooni keskused (e-DIH). Seeläbi toetatakse Eesti

osalemist digitaalse innovatsiooni keskuste (e-DIH) võrgustikes fookusega tehisintellektil ja

robootikal. E-DIH-id on konsortsiumid, mida Eestis veab TalTech nimetusega AIRE (AI and

Robotics Estonia). Konsortsium osutab VKE-dele arendusteenuseid.

 Eesti ettevõtete tehisintellekti (AI) kasutuselevõtu võimekuse parendamiseks, valdkondliku

tootearendus- ja teadusarendustegevuse võimendamiseks ning sellega seonduva

uusettevõtluse tekitamiseks käivitati Tehnopolis uus raamprogramm, mille tulemusi hinnati

2022. a lõpus, 2025. a programm jätkub.

 Suurendatakse riigi rolli ja pädevust innovatsiooni eestvedajana ja turuloojana, ning uudsete

lahenduste hankijana, mille kaudu omakorda suureneb ka ühiskonna teadmusmahukust

tervikuna.

 Pakutakse ettevõtetele terviklikult innovatsioonivõimekuse ja -valmisoleku kasvatamise

teenuseid. Sellest lähtuvalt töötatakse välja ka vastav tugisüsteem, mille kaudu ettevõtted

saavad osaleda eri infoüritustel, saavad ligipääsu eri analüüsidele ja turuseirele, palgata

kvalifitseeritud tööjõudu, kaasata valdkondlikke eksperte, arendada ja osaleda eri

koostöövõrgustikes, teha ekspertiise, diagnostikaid, analüüsida intellektuaalset kapitali jne.

 Jätkatakse ettevõtete vajadustest lähtuva rakendusuuringute ja eksperimentaalse arenduse

tervikliku programmiga (RUP), mis virtuaalse RTO-na (research and technology organization)

toimib vahelülina ettevõtete ja (sh rahvusvaheliste) teadusasutuste vahel. Ettevõtetele

võimaldatakse nii rahastust kui ka toetavaid tegevusi partnerite otsingurahvusvahelise

võrgustumise jms näol. Lisaks teeb RUP ettepanekuid TA pakkumispoole kohandamiseks

ettevõtjate vajadustele. Käivitatakse rakendusuuringute keskuse tegevus AS Metroserti

kaudu.

 Jätkatakse osakute, tootearenduse toetuse ning arenguprogrammi sekkumisloogikatega, mille

eesmärk on pakkuda ettevõtetele erinevaid innovatsiooni (sh toote-, turu-, protsessi-,

organisatsiooni-, personaliinnovatsiooni) soodustavaid teenuseid nii rahastamise kui ka

toetavate teenuste näol. Arenguprogramm pakub ettevõtetele kompleksset, ettevõtte

vajadustes lähtuvat lähenemist (nii toetust kui ka nõustamise, võrgustumise jms selliseid

teenuseid).

 Jätkatakse ettevõtete osaluse toetamist rahvusvahelistes organisatsioonides (ESA ja CERN)

ning parandatakse ettevõtete ligipääsu EL-ülestes partnerlustes ja võrgustikes. Nimetatud

tegevustes saavad ettevõtted ja teadusasutused osaleda organisatsioonide hangetel ning

töötajate mobiilsusmeetmetes (ESA ja CERN). Partnerlustes (nt Eurostars, Horizon Europe)

saavad ettevõtted ja teadusasutused osaleda partnerluse spetsiifilistes tegevustes (taotleda

toetusi, võrgustumine jms).

 Arendatakse Eesti kõrgtehnoloogia sektorit läbi kosmosestrateegia ja Euroopa

Kosmoseagantuuri (ESA) programmide. ESA programmide eesmärk on tõsta Euroopa

tehnoloogiasektori konkurentsivõimet ja koostööd kosmosevaldkonnas. Eesti on teinud

investeeringud uute tehnoloogiate arendamise, teaduslike katsete ja selleks vajaliku

aparatuuri arendamise, Maa kaugseire, telekommunikatsiooni, kosmose avastamise ja

kosmose turvalisuse programmidesse. Eesti investeeringud jagunevad kolmeks peamiseks

teemaks: küber, AI ja innovatsioon. Eesti majandusüksused saavad osaleda vastavates

hangetes, mille raames viivad läbi TA tegevusi. ESA programmid aitavad Eesti ettevõtted

Euroopa süsteemiintegraatorite tarneahelatesse.

 Toetatakse ettevõtja digipöörde strateegia koostamist ja investeeringuid digipöördeks

vajalikesse tegevustesse, arendustesse ja rakendustesse nii ettevõtetes kui tarneahelas. Mh

toetatakse ettevõtete digitaalse teekaardi koostamist ja selle alusel strateegia valmimist ning

kaasrahastatakse vastavaid investeeringuid.

 Kiibitehnoloogia on iga arenenud riigi jaoks strateegiline ala, kuna (süva)tehnoloogiapõhine

ettevõtlus toetub suuremal määral kiipidele. Eesti ettevõtetel on kõrge barjäär sisenemaks

kiibi tarneahelasse, samuti on madalad ka teadmised. Loodud kiibikompetentsikeskuse pakub

ettevõtetele juurdepääsu nii tehnilistele teadmistele kui eksperimentaalarendusele

(tarkvarakeskkonnad disainimiseks, valideerimiseks jms) kiipide valdkonnas. Konsortsiumi

moodustavad EIS, Metrosert (RUK), Eesti Elektroonikatööstuse Liit.

 Kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks toetatakse vajalikku teadmussiiret ettevõtetes

(märksõnad: ringmajandus, madalsüsinikutehnoloogiad, energiaintensiivne tööstus).

Toetatakse tegevusi ettevõtetes, mis aitavad ettevõtetel kohandada ärimudeleid

madalsüsiniku- ja ringmajanduse põhimõtetele vastavaks ning arendada säästvaid

tehnoloogiaid. Tegevusi rahastatakse Eesti taastekava raames perioodi kogumahus 9 miljoni

euroga.

 Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadavate

vahendite raames toetatakse integreeritud Euroopa Liidu üleste vesiniku väärtusahela teadus-

ja arendustegevuse projektide elluviimiseks.

 Õiglase ülemineku fondi raames soodustatakse Ida-Viru piirkonna majanduse

mitmekesistamist, sh kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamise kaudu. Selleks

suurendatakse ettevõtjate teadusmahukust ja koostööd teadus- ja arendusasutustega mahus

25 miljonit eurot.

 Jätkatakse innovatsiooni edendavate riigihangete ettevalmistamise ja läbiviimise toetamist.

 Jätkatakse suure ühiskondliku mõjuga interdistsiplinaarsete kitsaskohtade lahendamiseks

tööriista pakkumisega (Accelerate Estonia).

 Toetatakse eksperimenteerimise raamistiku läbi innovaatiliste toodete ja teenuste

turuletulekut.

 Kaasrahastatakse küberturvalisuse arendamisele suunatud Eesti koordinatsiooniüksuse

loomist, vastav eelarve kajastub digiühiskonna tulemusvaldkonna programmis.

7.2. Programmi tegevus 2 – Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse

arendamine (MKM)

Tegevuse eesmärk on toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arengut.

Tegevus hõlmab kahte teenust, mille raames luuakse teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtete

arenguks vajalik keskkond, toetamaks teadus- ja tehnoloogiapõhiste iduettevõtteid ettevõtte kõigis

arengufaasides, iduettevõtete loomist ja arendamist ning olulise kasvu saavutamist rahvusvahelistel

turgudel. Sealjuures aktiveeritakse eelseemne- ja seemnefaasi investeeringutega turgu teadus- ja

tehnoloogiamahukates sektorites, sh aidatakse suurendada kapitali pakkumist teadusmahukatele

kõrgtehnoloogiat arendavatele ettevõtetele, mille puhul turul ei pakuta piisavalt erakapitali ettevõtete

arengu tagamiseks. Lisaks toetatakse iduettevõtete innovatsiooni ning intellektuaalomandi loomist

ja rakendamist kõigis majandusharudes. Nimetatud tegevuste tulemuslikkuse hindamiseks töötatakse

välja ja rakendatakse tõhus ja vajaduspõhine iduettevõtluse seiresüsteem. Teenuseid pakub

majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, sh Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu.

Tegevuste kirjeldus

 Jätkatakse iduettevõtluse ökosüsteemi tervikliku toetamise ja arendamisega Startup Estonia

programmi kaudu kogumahus 8 miljonit eurot EL 2021-2027 rahastusperioodi vahenditest.

 Samuti jätkatakse teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamise

tegevuskava elluviimist. Kuna kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete toote või teenuse arendus- ja

ärimudelid põhinevad suuresti teadus- ja arendustööl ja sellega seotud intellektuaalsel

omandil, on nende ettevõtete arendustöö on aja- ja ressursimahukam. Vastavat segmenti

sihtivaid kiirendeid pakub Startup Estonia.

 Käivitatakse New Nordic DeepTech Valley (Uus Põhjala Süvatehnoloogiaorg). Edendatakse

riikidevahelisi koostööprojekte Baltikumi/Põhjamaade vahel, kuna tänane riikidevaheline

koostöö idusektori toetamisel on vähene.

 Toetatakse tervisetehnoloogia iduettevõtluse ökosüsteemi arendamist. TAIE

fookusvaldkondades on puudu süsteemsetest iduettevõtluse võimestamise

terviklahendustest erinevates süvatehnoloogia alavaldkondades. Tervisetehnoloogiad on üks

valdkond, milles Eestil on võimalus tuua turule globaalse potentsiaaliga kiirelt skaleeritavaid

lahendusi. Lisaks üldise ökosüsteemi arendamisele ja kiirendite ellu kutsumisele jätkatakse riigi

osalusega fondide rahastamist (rohetehnoloogiate fond, teadus- ja tehnoloogiamahukate

iduettevõtete fond jt) ehk pakutakse iduettevõtetele kaasrahastust, sh nihkub fookus

süvatehnoloogia terviklikule sekkumisloogikale.

 2024. aastal käivitati AS Smartcapi juures Eesti Kaitsefond (100 miljonit eurot)

 Jätkatakse rahvusvahelise ärikiirendi Creative Destruction Lab’i Eesti haru toetamist.

 Toetamaks kahese kasutusega süvatehnoloogia ettevõtete arengut, osaleb Eesti NATO 1 mld

euro suuruses innovatsioonifondis (Eesti kogupanus on 30 miljonit eurot) ning selle

investeeringutele eelnevas innovatsioonikiirendis (kogumahus 2,85 miljonit eurot).

7.3. Programmi tegevus 3 – Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine (HTM)

Tegevuse eesmärk on ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse

võimekuse kasvatamine. Meetme toel edendatakse tehnoloogiasiiret, teadustulemuste rakendamist

ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning luuakse eeldused teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku

mõju kasvuks.

Tegevusega luuakse eeldused uute teadmiste ja tehnoloogia liikumiseks akadeemilise sektori,

ettevõtluse ja avaliku sektori vahel ning toetatakse teadmussiirde võimekuste kasvu.

Teadustöötajate era- ja avalikus sektoris nõuab TA asutuste ja kõrgkoolide muutumist

ettevõtlikumaks, ja suuremat suhtlust partneritega väljaspool akadeemilisi ringkondi,

rakendusuuringute kavandamise ja juhtimise oskuse tõstmist ning aktiivse rolli võtmist ettevõtlikus

avastusprotsessis. Selle jaoks toetatakse teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalset

teadmussiirde võimekust ja koostöötegevusi teadusasutuste endi vahel ning ettevõtetega.

Soodustatakse teadlaste jt akadeemiliste töötajate liikumist akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel,

mille tulemusena tekib tõhus teadmusringlus, senisest enam teadlasi liigub ettevõtete ja

teadusasutuste vahel, paranevad ettevõtete oskused teadustulemusi rakendada ja kohandada ning

kasvab ettevõtluskogemustega teadlaste arv teadusasutustes, mis aitab paremini ühiskonna

nõudlusele vastavat teadustööd planeerida. Toetatakse ülikoolide ja ülikooliväliste tööandjate

koostöös pakutava doktorantuuri (teadmussiirde doktorantuuri) elluviimist, mille puhul doktoritöö

valmib tööandja vajadusi arvestades.

Majanduse ja ühiskonna vajadusest lähtuva piisava ja kõrge kvaliteediga teadmuse pakkumiseks TAIE

fookusvaldkondades viiakse ellu temaatilised teadus- ja arendustegevuse programmid akadeemilise,

era- ja avaliku sektori koosloome ning koostöö edendamiseks. Temaatilistes programmides

keskendutakse TAIE fookusvaldkondade teekaartide koostamise käigus välja selgitatud konkreetsetele

uurimissuundadele ja -teemadele, kus on nõudluse põhjal vajalik kasvatada uurimistööde mahtu,

algatada uusi uurimisteemasid, kasvatada teadus-ja arendustöötajate järelkasvu (sh ettevõtetele) ja

värvata tippteadlasi.

Arvestades järjest kriitilisemaks muutuvat julgeolekuolukorda arendatakse teadus- ja arendustaristut,

mis toetab Eesti kaitse-, julgeoleku- ja kahese kasutusega tehnoloogiate arendust. Kaitsetehnoloogia

testimisvõimekus luuakse teadusasutuste juurde neljas valdkonnas: liikuvus, tulejõud, energia ja

kõrgenergeetilised materjalid. Samuti arendatakse andmelao ja tehisaru taristut, et toetada

riigikaitselisi eksperimentaalarendusi ja otsustusprotsesse ning võimaldada loodud lahenduste

rakendamist.

Toetatakse riigiasutuste TAI-alase võimekuse kasvatamist, et teadus-, arendus- ja

innovatsioonitegevuste tulemusi rakendataks avalikus sektoris senisest enam ja tõhusamalt ning

selleks oleks kujundatud soodne poliitikakeskkond. Suurendatakse riigi rolli teaduse strateegilisel

suunamisel, sh tugevdatakse teadus- ja arendusasutuste võimekust viia läbi rakendusuuringuid

ühiskonna väljakutsete lahendamiseks ning toetatakse ministeeriumide ja erialaliitude teadus- ja

arendusalast kompetentsi ja võimekuse kasvu. Meetmete tegevused aitavad luua nõudlust TAI järele

ning soodustavad koostööd ja TAI-tegevuste koordineerimist avalikus sektoris, sh teadus- ja

arendusnõunike võrgustikutegevuste, interdistsiplinaarsete haldusalade üleste rakendusuuringute

jms kaudu.

Tabel 5. Programmi tegevuse kirjeldus

Teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekuse arendamise toetamine

Teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde teenuste arendamine, sh:

 Jätkub toetusskeem TA-asutuste ning kõrgkoolide teadmussiirde ja ettevõtluskoostöö

võimekuste arendamiseks (ASTRA+). Toetatakse ettevõtliku kõrgkooli ja teadusasutuse

arendamiseks vajalikke tegevusi, sh pädevuse suurendamist teadmussiirdeprotsesside

valdkonnas, tõhusa teadus- ja teadmussiirde juhtimissüsteemi ja -teenuste

väljatöötamist, teadmussiirde alaste pädevuste arendamist, sh teadmussiirdeüksuste

personali koolitust, stažeerimist, õppevisiite, võrgustike loomist jms. Muu hulgas toetatakse

spin-off-ettevõtluse ja teadmuse jätkusuutliku turupõhise kommertsialiseerimise mudeli

arendamist ning intellektuaalomandi kaitse võimaluste ja võimekuse parandamist,

soodustatakse asutustevahelist koostööd teadmussiirde teenuste vahendamisel ja

pakkumisel (nt Adapter-tüüpi tegevustes, ühislaborite, testkeskkondade, demoalade jm

arendamisel jms). Tegevuste raames on kavandatud nii programmilisi ühistegevusi kui

asutusekeskseid toetusi.

 Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamiseks jätkatakse 2023. a

käivitatud Õiglase Ülemineku Fondi meetme elluviimist teadusvõimekuse pakkumise

arendamiseks ja teadus- ja arendustegevuse võrgustiku loomiseks Ida-Virumaal. Muu

hulgas hõlmavad tegevused teadus- ja arendustegevuse toetamist piirkonna ettevõtete ja

asutuste vajadustele vastavates uurimissuundades, tehnoloogiate tutvustust, ühislaborite

arendamist, välistippspetsialistide kaasamist, teavitus- ja populariseerimistegevusi valitud

uurimissuundades, piirkonna siirdeprotsesside seiret ja hindamist, kohalike kogukondade

kaasamist TA-tegevustesse jms.

Teadus- ja arendustegevuse toetamine TAIE fookusvaldkondades

Ettevõtete ja ühiskonna vajadustest lähtuva teadus- ja arendustegevuse toetamine, sh:

 Viiakse ellu temaatilisi teadus- ja arendustegevuse programme TAIE fookusvaldkondade

teekaartide alusel. Tegevuse raames tugevdatakse temaatilist uurimistegevust ennekõike

rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduste osas, uute uurimissuundade

väljaarendamist, teadlaste järelkasvu, koostöötegevusi, uurimistulemuste turustamist ja

kommunikeerimist ning muid vajalikke tegevusi vastavalt fookusvaldkondade teekaartidele.

Programmi raames soodustatakse teadlaste ja ettevõtjate ühise suhtlusruumi loomist.

 Kaitsetehnoloogia testimisvõimekus luuakse teadusasutuste juurde neljas valdkonnas:

liikuvus, tulejõud, energia ja kõrgenergeetilised materjalid. Samuti arendatakse andmelao ja

tehisaru taristut, et toetada riigikaitselisi eksperimentaalarendusi ja otsustusprotsesse ning

võimaldada loodud lahenduste rakendamist.

Teadustöötajate sektoritevahelise liikuvuse ja teadmiste ringluse toetamine

 Toetatakse teadlaste jt akadeemiliste töötajate liikumist akadeemilise, avaliku ja

erasektori vahel. Jätkatakse teadlaste toetamist liikumisel teistesse sektoritesse ning

ettevõtluskogemusega inimeste kaasamist õppe- ja teadustegevustesse kõrgkoolides ja

teadusasutustes. Toetatakse ülikoolide ja ülikooliväliste tööandjate koostöös pakutava

teadmussiirde doktorantuuri elluviimist.

Riigiasutuste teadus- ja arendusalase võimekuse suurendamine

 Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi (RITA+) kaudu

rahastatakse Eesti riigi vajadustest lähtuvate sotsiaal-majanduslike eesmärkidega

interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid, teadus- ja arendusnõunike võrgustikuga seotud

tegevusi, TAI poliitika seiret.

 2026.a. käivitub ka strateegiliste uuringute programm, mille eesmärgiks on Eesti ühiskonna

ja majanduse eest seisvate keeruliste probleemide lahendamiseks tarviliku teadus- ja

arendustegevuse kavandamine ja elluviimine ning selle tulemuste rakendamine.

8. Programmi juhtimiskorraldus

Teadmussiirde programm on kahe ministeeriumi ühisprogramm: programmi koostajad ja vastutajad

on Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

(MKM). Programmi kinnitavad haridus- ja teadusminister ning majandus- ja tööstusminister pärast

riigieelarve seaduse vastuvõtmist vastavalt pädevusjaotusele ning see avalikustatakse HTM-i ja MKM-

i kodulehtedel56.

Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra, st kooskõlas riigi eelarvestrateegia ning riigi

rahaliste võimalustega.

Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutavad HTM ja MKM

vastavalt ülal toodud jaotusele tegevuste lõikes. Programmi aluseks olevate strateegiliste

dokumentide koostamisel on konsulteeritud partneritega nii teistest avaliku sektori

organisatsioonidest kui ka era- ja mittetulundussektorist.

Programmi tegevuste elluviimiseks vajalikud olulisemad arendusülesanded lisatakse HTM-i ja MKM-i

(arendus)tööplaanidesse, mille raames nende täitmist ka seiratakse.

5 Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleht, strateegilised alusdokumendid ja programmid: https://www.hm.ee/ministeerium-uudised-ja-

kontakt/ministeerium/strateegilised-alusdokumendid-ja-programmid 6 Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleht, strateegilised alusdokumendid ja programmid: https://www.hm.ee/ministeerium-uudised-ja-

kontakt/ministeerium/strateegilised-alusdokumendid-ja-programmid

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus (MKM valitsemisala)

Teenuse nimetus Eesmärk Lühikirjeldus Vastutaja

asutus

Programmi tegevus 1.: Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine Eesmärk: Luuakse vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni- ja arendustegevuse läbiviimiseks

Ettevõtete TAI teadlikkuse ja arendustegevuse toetamise soodustamine

Koostöös partnerorganisatsioonidega on ettevõtetele loodud arendustegevust ja innovatsiooni toetav keskkond

Teenus hõlmab riiklikku terviklikku innovatsioonipoliitika kujundamist ja juhtimist, sh ettevõtete arendustegevuse ning innovatsiooniteadlikkuse ja -võimekuse tõstmisega seotud toetusmeetmete (nagu nt intellektuaalomandialased nõustamised, rakendusuuringute programm, tootearendustoetus, osakud, rakendusuuringute keskus jne), reaalajamajanduse jm poliitikasekkumiste väljatöötamist. Eesti seisukohtade kujundamine ja esindamine EL, OECD, NATO jt rahvusvahelistes organisatsioonides.

MKM

Ettevõtete TAI teadlikkuse ja arendustegevuse toetamine

Loodud on erinevad toetusmeetmed arendustegevuste toetamiseks.

Teenus hõlmab ettevõtete arendustegevuse (sh rakendusuuringute ja eksperimentaalse arenduse) ning innovatsiooniteadlikkuse ja - võimekuse tõstmisega seotud meetmete rakendamist EISi, AS Metroserdi, Teaduspargi Tehnopol ja Tartu Teaduspargi poolt

MKM

Ettevõtete rahvusvahelistes TAI võrgustikes osalemise soodustamine

Jätkatakse ettevõtete osalemise soodustamist rahvusvahelistes organisatsioonides (ESA ja CERN) ning parandatakse ettevõtete ligipääsu EL- ülestes partnerlustes ja võrgustikes

Teenus hõlmab endas rahvusvahelistes organisatsioonides ja partnerlustes osalemist, mille eesmärk on aidata ettevõtetel pääseda ligi rahvusvahelistele TAI-teenustele, sh rahastusele (ESA, CERN, Horizon, EUREKA, EIC jm rahvusvahelised võrgustikud). Eesti esindamine nimetatud organisatsioonides ja võrgustikes.

MKM

Ettevõtete rahvusvahelistes TAI võrgustikes osalemise toetamine

Jätkatakse ettevõtete osaluse toetamist rahvusvahelistes organisatsioonides (ESA ja CERN) ning parandatakse ettevõtete ligipääsu EL-ülestes partnerlustes ja võrgustikes

Teenus hõlmab rahvusvahelistes võrgustikes, partnerlustes ja organisatsioonides ettevõtete osalemise toetamist EISi kaudu.

MKM

Innovaatiliste avaliku sektori teenuste soodustamine

Jätkatakse innovatsiooni edendavate riigihangete ettevalmistamise ja läbiviimise toetamist

Teenus hõlmab nõudluspõhise innovatsioonipoliitika kujundamist, sh avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmist, loomaks uusi turuvõimalusi innovaatilistele ettevõtetele ja nende uuenduslikele lahendustele

MKM

Innovatsiooni soodustava avaliku sektori teenuste arendamine

Jätkatakse suure ühiskondliku mõjuga interdistsiplinaarsete kitsaskohtade lahendamiseks tööriista pakkumisega (Accelerate Estonia).

Teenus hõlmab avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmiseks vajalike meetmete rakendamist ja teenuste osutamist EISi kaudu; Accelerate Estonia programmi rakendamist.

MKM

Programmi tegevus 2: Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine Eesmärk: Toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arengut

TA-mahuka iduettevõtluse ökosüsteemi toetav ja investeerimiskeskkonda soodustav poliitika kujundus

Teadus- ja tehnoloogiamahukate iduettevõtete arenguks vajaliku keskkonna loomine, mis toetaks neid kõigis arengufaasides

Teenus hõlmab endas iduettevõtlusalast terviklikku poliitikakujundust ning teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse keskkonna arendamist (Start-Up Estonia programm, süvatehnoloogia iduettevõtluse äriarenduse toetus, SmartCapi kaudu tehtavad fondiinvesteeringud; erinevad kiirendid)

MKM

TA-mahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamine ja investeerimislahenduste rakendamine

Jätkub riigi osalusega fondide rahastamise (rohetehnoloogiate fond, teadus- ja tehnoloogiamahukate iduettevõtete fond jt) ehk pakutakse iduettevõtetele kaasrahastust.

Teenus hõlmab endas Start-Up Estonia programm, süvatehnoloogia iduettevõtluse äriarenduse toetuse rakendamist EISi kaudu

MKM

LISA 2. Programmi teenuste ülevaade ja rahastamiskava (MKMi valitsemisala)

Teenuste eelarved on indikatiivsed ja on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks.

Teenuse nimetus 2026 2027 2028 2029

Programmi tegevus 1: Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine

Ettevõtete TAI teadlikkuse ja arendustegevuse toetamise soodustamine -3 191 391 -2 758 189 -1 841 918 -1 831 323

Ettevõtete TAI teadlikkuse ja arendustegevuse toetamine -117 493 925 -135 807 965 -125 585 543 -140 676 979

Ettevõtete rahvusvahelistes TAI võrgustikes osalemise soodustamine -6 705 938 -6 676 434 -7 145 727 -7 135 131

Ettevõtete rahvusvahelistes TAI võrgustikes osalemise toetamine -1 457 674 -1 429 834 -1 399 600 -1 389 005

Innovaatiliste avaliku sektori teenuste soodustamine -1 303 972 -1 277 119 -1 246 922 -1 236 327

Innovatsiooni soodustava avaliku sektori teenuste arendamine -803 031 -1 115 192 -1 301 052 -807 476

Programmi tegevus 2: Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine

TA-mahuka iduettevõtluse ökosüsteemi toetav ja investeerimiskeskkonda soodustav poliitika kujundus

-659 352 -631 888 -601 668 -591 072

TA-mahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamine ja investeerimislahenduste rakendamine

-443 029 -415 189 -384 955 -374 360

LISA 3. Programmi teenuste ülevaade ja rahastamiskava (HTM valitsemisala)

Teenuste eelarved on indikatiivsed ja on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks.

Programmi tegevus ja tegevuse selgitus Asutus Asutuse TERE teenus 2026 2027 2028 2029

Tegevus 3. Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine

Tegevusega luuakse eeldused uute teadmiste ja tehnoloogia liikumiseks akadeemilise sektori ettevõtluse ja avaliku sektori vahel ja toetatakse teadmussiirde protsesside toimumist. Toetatakse teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalset teadmussiirde võimekust ja koostöötegevusi teadusasutuste endi vahel ning ettevõtetega. Soodustatakse teadlaste jt akadeemiliste töötajate liikumist akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel, mille tulemusena tekib tõhus teadmusringlus, senisest enam teadlasi liigub ettevõtete ja teadusasutuste vahel. Viiakse ellu temaatilisi teadus- ja arendustegevuse programme TAIE fookusvaldkondade teekaartide alusel.

Haridus- ja Teadusministeerium

Teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekuse arendamise toetamine

-36 304 512 -44 225 623 -39 567 859 -29 066 498

Haridus- ja Noorteamet

Fookusvaldkondade erialastipendiumite ja IT akadeemia toetused

-6 611 123 -4 395 612 -4 396 607 -2 663 245