(EIS) algatatud kooskõlastamine

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected] 16.01.2026 nr 1-12/1323-2

Avaliku teabe seaduse muutmise seaduse

väljatöötamiskavatsus

Kultuuriministeerium kooskõlastab avaliku teabe seaduse muutmise seaduse

väljatöötamiskavatsuse (VTK) järgmiste märkustega.

Kultuuriministeerium toetab isikuandmetega läbi viidavate andmetöötlustoimingute läbipaistvuse

suurendamist ning isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜMi) rakendamist lihtsustavate tehniliste

lahenduste välja töötamist, mille abil andmesubjektid saavad oma huvi ja õigusi realiseerida.

Andmejälgija laiemal kasutusele võtmisel on kahtlemata positiivne mõju andmetega seotud nõuete

täitmisele ning kaudne positiivne mõju andmehalduse arengule ning ühiskonna teadlikkusele

isikuandmete kasutamisest. Selleks, et VTK toel soovitus eesmärgi suunas edasi liikuda, vajaksid

täpsustamist kaks olulist teemat: tehnilise lahenduse valik ja madala huvi erandi määratlus.

Kultuuriministeerium toetab andmetöötluse läbipaistvuse suurendamise ideed, kuid palume siiski

veel täiendavalt analüüsida, kas keskne andmejälgija on ainuke tehniline lahendus, mille kaudu

IKÜM-ist tulenevaid nõudeid täita. Leiame, et andmejälgija kohustuslikuna seaduses sätestamine

võib piirata andmekogude vastutavate töötlejate vabadust nõuete täitmiseks kasutatavate

lahenduste valikul ning suurendada sõltuvust andmejälgija arendajast ja tehnilise toe pakkujast

(RIA). Kahtlemata on keskne rakendus andmetöötluse toimingute kuvamiseks kodanikele vajalik,

kuid tehnilised lahendused vajaliku sisendteabe edastamiseks ei peaks olema piiritletud ühe

konkreetse teenuse ja teenusepakkujaga. Palume täiendavalt kaaluda, kas piisaks andmetöötluse

läbipaistvuse nõuete täitmise tagamiseks iga üksiku andmekogu juures loodud lahendusest (olgu

see siis automaatne või muul moel lahendatud), mis jagab toimingute kohta infot kesksesse

repositooriumisse. Hetkel on andmejälgija toimimine seotud x-tee lahendusega.

Kultuuriministeeriumi haldusalas leidub infosüsteeme, mis sisaldavad isikuandmeid, kuid ei ole

x-teega liidestunud. Oletatavasti on sarnaseid infosüsteeme avalikus sektoris veel. Ka sellisel juhul

peaks olema läbi mõeldud võimalus teabe edastamiseks kesksesse rakendusse. Kindlasti on veel

näiteid isikuandmete töötlustest, mis jäävad väljapoole x-tee logitoiminguid ning vajaksid

tervikliku tehnilise ökosüsteemi kujundamisel käsitlemist.

Teiseks vajaks VTKs esitatud madala huvi erand selgitamist ning alternatiivide kaalumist. Hetkel

on madala huvi hindamiseks kasutusele võetud tasuvusarvutus, mille loogikas on kaks

põhimõttelist puudust.

Esiteks arvutatakse andmejälgija rakendamise tasuvust lähtudes eeldusest, et iga x-tee vahendusel

tehtav päring toob kaasa ametnikule menetletava teabepäringu. Muinsuskaitseameti andmejälgija

rakendamise kogemusele tuginedes võib öelda, et umbes 10000 x-tee päringu kohta aastas tehakse

30 päringut ametnikele. See suhtarv kindlasti varieerub suuresti infosüsteemist infosüsteemi, aga

reaalset kokkuhoidu sellises määras – iga x-tee päringu kohta ca 7 € - reaalsuses kunagi ei

saavutata ning seetõttu ei ole arvutuskäik tasuvuse hindamiseks sobilik. Mõistlikum oleks hinnata

tegeliku andmesubjektide huvi andmetöötluse toimingute vastu ning eeldada, et andmejälgija

kasutamisele võtmisega, see pigem kasvab mitmekümnekordselt ning loodetavasti tulevikus

kasvab veelgi. Näiteks – kui seni on andmetöötluse kohta tehtud kirjalikke päringuid 10 iga 10 000

x-tee päringu kohta, siis võib eeldada, et see huvi kasvab 10 kuni 100 korda. Seega majanduslik

võit 100 või 1000 päringu realiseerimisel tavapärase menetlemise raames vs andmejälgijaga on

700 € kuni 7000 €. Praegusel hetkel on andmejälgijat rakendavatel asutustel piisavalt kogemusi,

et öelda, milline on logikirjete kohta tehtavate päringute maht ning seda teadmist tuleks arvutuste

juures kasutada.

Teiseks, VTK punktis 6 välja toodud arvutuskäigu järgi on andmejälgija erandi rakendumise

lävendiks 180 x-tee päringut aastas. Kultuuriministeeriumil on kasutusel mõned väga väiksed

andmekogud, kus on väga vähe isikuandmeid ning minimaalselt liiklust, näiteks loomeliitude

andmekogu. Kõigi mõõdetavate parameetrite järgi võiks seda pidada madala andmesubjektide

huviga andmekoguks (kasutajate hulk, isikuandmete koosseis, andmeid kasutavad teenused jne.).

Aga ka seal tehakse x-tee päringuid rohkem kui ettepanekus välja toodud piirmäär ning seaduse

jõustudes tuleks rakendada andmejälgijat. Suure tõenäosusega väga palju väiksemaid riigi

infosüsteemi kuuluvaid andmekogusid riigis ei ole, mistõttu pakutud lävend ei anna

andmesubjektide madala huvi eristamise jaoks head alust.

Väljatöötamiskavatsuse punktis 6 toodud erandi asemel soovitame kaaluda andmejälgija

rakendamise kohustuse sidumist andmekaitsealase mõjuanalüüsi koostamise kriteeriumitega –

juhul, kui süsteemis on piisavalt hulgal isikuandmeid, et nende töötlemine omab olulist mõju, oleks

ka andmejälgija rakendamine kohustuslik sõltumata analüüsi mistahes sisulistest järeldustest.

Võimalik, et nõuetega seotud kriteeriumid on liiga kõrged ning tuleks andmejälgija rakendamise

eesmärke silmas pidades üle vaadata, aga seda tuleks kindlasti kaaluda sisulise alternatiivina

majandusliku tasuvuse arvutusele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Rasmus Kask 5885 1199

[email protected]