Koolitus- ja arenduspõhimõtted

Vastutav osakond: Personali- ja õigusosakond Kinnitatud: Kantsleri {reg.kpv} käskkirjaga nr {viit}

Valdkonna koordinaator: Personali- ja õigusosakonna nõunik

Versioon: 02

Rahandusministeerium 1 / 5 Eelmine versioon: RaM kantsleri 31.01.2007 käskkiri nr.17

KOOLITUS- JA ARENDUSPÕHIMÕTTED

Rahandusministeerium (edaspidi RAM) toetab oma töötajate arengut, et aidata kaasa

organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamisele ning tugevdada teadmistele

tuginevat ja õppimist väärtustavat organisatsioonikultuuri. Töötaja arendamine on

osa organisatsiooni strateegilisest juhtimisest.

1. Üldpõhimõtted

Põhimõtted tagavad ühtlase koolitus- ja arendustegevuse, eelarve sihipärase

kasutuse, mõju hindamise ning koolitus- ja arenguvõimaluste tutvustamise kõikidele

töötajatele.

Koolituste planeerimisel ja arendusprioriteetide seadmisel võetakse arvesse nii

ametikohtade spetsiifikat kui ka töömaailma tulevikutrende ning üldpädevusi, nagu

enesejuhtimine, kriitiline mõtlemine ja koostööoskus.

Õppimine toimub mitmekesistes ja kaasaegsetes õpikeskkondades:

täienduskoolituste, õpisündmuste (sh pärastlõunatunnid), e-õppe, iseseisva õppe,

juhendamise, roteerumise, töövarjutamise, karjääritoe ning töökohapõhise õppimise

ja arengu kaudu. RAM toetab digipädevuse arendamist, paindlikke õppevorme ning

kasutatakse mitmekesiseid e-õppe keskkondi (nt Digiriigi Akadeemia, Coursera,

Udemy) ja keeleõpet.

Arendustegevuste korraldamisel püütakse tagada jätkusuutlikkus ja ligipääsetavus.

Koolitustegevusest teavitamine toimub eelkõige riigi iseteenindusportaali (RTIP)

koolitusmooduli kaudu. Seal saab töötaja esitada koolitustaotlusi, jälgida oma

arenguteekonda ning saada ülevaate koolitusvõimalustest. Samuti julgustatakse

töötajaid jagama õppematerjale, raamatuid, videoid ja praktilisi kogemusi kolleegide

ja meeskonnaga. Personali- ja õigusosakond (edaspidi PÕO) toetab

organisatsiooniülest õppimist, teadmiste jagamist ja arendustegevust.

2. Mõisted

 Juhtkond – kantsler ja asekantslerid

 Arenguvestlus – regulaarne arutelu töötaja ja tema vahetu juhi vahel, mille

käigus hinnatakse töösooritust, arutatakse eesmärkide saavutamist,

kaardistatakse arenguvajadusi ja kavandatakse edasisi samme töötaja arengu

toetamiseks

 Täienduskoolitus – õpiväljundipõhise õppekava alusel toimuv

eesmärgistatud mitteformaalõppe osa, mille eesmärk on konkreetsete

Vastutav osakond: Personali- ja õigusosakond Kinnitatud: Kantsleri {reg.kpv} käskkirjaga nr {viit}

Valdkonna koordinaator: Personali- ja õigusosakonna nõunik

Versioon: 02

Rahandusministeerium 2 / 5 Eelmine versioon: RaM kantsleri 31.01.2007 käskkiri nr.17

teadmiste ja oskuste omandamine. (Täiskasvanute koolituse seadus edaspidi

TÄKS § 12)

 Õpisündmus – mitteformaalne õpe, mis ei vaja väljundipõhist õppekava

(seminar, infopäev, töötuba, konverents, mentorlus, coaching, töövarjutamine

jmt)

 Avalik täienduskoolitus – täienduskoolitus, kuhu RAM-i töötajad saavad

registreerida. (TÄKS § 12)

 Tellimuskoolitus – RAM-i tellimusel korraldatud täienduskoolitus või

õpisündmus konkreetsele sihtgrupile

 Sisekoolitus – RAM-i töötajalt töötajale suunatud õpisündmus (nt

sisesisuseminar)

 Pärastlõunatund – ühishoone töötajatele suunatud õpisündmuste sari, mis

keskendub aktuaalsetele teemadele ja teadmiste jagamisele

 E-õppe keskkonnad – veebipõhised platvormid iseseisvaks õppimiseks,

näiteks Digiriigi Akadeemia, Coursera, Udemy, RAM-i digiriiul jt.

 Karjäärinõustamine – töötaja nõustamine tema tööalase arengu

kavandamisel ja elluviimisel

 Töövarjutamine – õpisündmus, mille käigus töötaja jälgib teise töötaja tööd,

et õppida tundma uusi tööülesandeid, tööprotsesse või valdkondi

 Roteerumine – ajutine liikumine erinevate tööülesannete või ametikohtade

vahel eesmärgiga arendada töötaja pädevusi, laiendada kogemusi ja toetada

karjääri kujundamist

 RTIP koolitusmoodul – riigitöötaja iseteenindusportaali osa, kus töötaja saab

esitada taotlusi ja jälgida oma arenguteekonda

 Koolitustaotlus – töötaja RTIP-is algatatud taotlus täienduskoolitusel ja/või

õpisündmusel osalemiseks

 Koolituslähetustaotlus – taotlus täienduskoolitusel või õpisündmusel

osalemiseks, mis toimub väljaspool töö asukohta

 Ressursimahukas täienduskoolitus – pikema kestuse või suurema rahalise

mahuga tööalane täienduskoolitus, mille hüvitamiseks sõlmitakse töötajaga

koolitusleping (nt tööalase mikrokvalifikatsiooni omandamine)

 Mikrokvalifikatsioon – täienduskoolitusel omandatud, tõendatud ja

tunnustatud teadmiste ja oskuste kogum mahus 5–30 EAP.

Mikrokvalifikatsiooni saavad pakkuda üksnes kõrgkoolid, kutseõppeasutused

ja tegevusloaga täienduskoolitusasutused (TÄKS § 121)

 Formaalne õpe – riiklikult tunnustatud õppekava alusel toimuv õpe (TÄKS §

12)

Vastutav osakond: Personali- ja õigusosakond Kinnitatud: Kantsleri {reg.kpv} käskkirjaga nr {viit}

Valdkonna koordinaator: Personali- ja õigusosakonna nõunik

Versioon: 02

Rahandusministeerium 3 / 5 Eelmine versioon: RaM kantsleri 31.01.2007 käskkiri nr.17

 Keeleõppe rahastamine – tööalastest vajadustest tuleneva keeleõppe

rahastamine

Vastutav osakond: Personali- ja õigusosakond Kinnitatud: Kantsleri {reg.kpv} käskkirjaga nr {viit}

Valdkonna koordinaator: Personali- ja õigusosakonna nõunik

Versioon: 02

Rahandusministeerium 4 / 5 Eelmine versioon: RaM kantsleri 31.01.2007 käskkiri nr.17

3. Koolitus- ja arendustegevuse korraldus

Kõigil töötajatel on võimalus osaleda täienduskoolitustel ja õpisündmustel, lähtudes organisatsiooni eesmärkidest ja individuaalsetest arenguvajadustest. RAM kasutab eelarve vahendeid (koolituseelarve) täienduskoolituste ja õpisündmuste rahastamiseks. Koolitusplaan koostatakse üheks aastaks, lähtudes organisatsiooni prioriteetidest, vajadustest ja eelarvelistest võimalustest. Koolitusvajadust hinnatakse regulaarselt arenguvestlusel ja täiendava vajaduse korral aasta jooksul. Töötaja vastutab oma teadmiste ja oskuste arendamise eest ning rakendab ja jagab õpitut töös. PÕO koordineerib arendustegevusi, koolitussündmuste planeerimist, koolituseelarve kasutamist ja nõustab koolitus- ja arendustegevuste teemal. Ressursimahukate täienduskoolituste (nt mikrokvalifikatsiooni omandamine) puhul

sõlmitakse töötajaga koolitusleping, et tagada kulude sihipärane ja läbipaistev

kasutamine.

Kui täienduskoolitus või õpisündmus toimub väljaspool töö asukohta, esitab töötaja

koolituslähetustaotluse vastavalt RAM-i lähetuste korrale.

4. Täienduskoolituse ja õpisündmuste mõju hindamine

Koolituste mõju hinnatakse vähemalt kord aastas arenguvestlusel.

Täienduskoolituste tagasiside kogutakse RTIP-i vahendusel.

PÕO analüüsib koolituse tagasisidet ning hindab koolitustegevuse tulemuslikkust, et

parendada valikut ja täiustada praktikaid.

5. Töötaja arengu- ja koolitusprotsess

Etapp Mis toimub? Kes?

Kaardistamine Arenguvestlusel arutavad juht ja

töötaja arengu- ja koolitusvajadusi

ning võimalusi.

Juht, töötaja

Planeerimine Töötajate koolitus- ja

arenguvajadustest lähtutakse RAM-i

koolitusplaani koostamisel.

Osakonnajuhataja,

PÕO

Osalemine Osalemine arendustegevustes (nt

koolitus, töövarjutamine, juhendamine,

iseseisev õpe, roteerumine,

karjäärinõustamine.)

Juht, töötaja, kolleeg,

PÕO

Vastutav osakond: Personali- ja õigusosakond Kinnitatud: Kantsleri {reg.kpv} käskkirjaga nr {viit}

Valdkonna koordinaator: Personali- ja õigusosakonna nõunik

Versioon: 02

Rahandusministeerium 5 / 5 Eelmine versioon: RaM kantsleri 31.01.2007 käskkiri nr.17

Rakendamine ja

jagamine

Õpitu kasutamine töös, uute teadmiste

jagamine kolleegidega.

Töötaja, juht, kolleeg

Hindamine Tagasiside ja arutelu koolituste ning

muude arendustegevuste mõju üle

arenguvestlusel. PÕO analüüsib

koolituste tagasisidet ja hindab

tulemuslikkust.

Juht, töötaja, PÕO

6. Viited

Täiskasvanute koolituse seadus

Avaliku teenistuse seadus

Vabariigi Valitsuse määrus „Ametnike koolituse kord“

RM-i sisekorraeeskiri

RM-i „Lähetuste kord“

RM-i eelarve- ja kulujuhtimise kord

KANTSLERI KÄSKKIRI

Koolitus- ja arenduspõhimõtted

Vabariigi Valitsuse seaduse § 53 lõike 1, § 54 lõike 1 ning Vabariigi Valitsuse 22. detsembri

2011. a määruse nr 177 „Rahandusministeeriumi põhimäärus“ § 12 punktide 1, 14 ja 15 ning

§ 13 lõike 1 alusel:

1. Kinnitan „Koolitus- ja arenduspõhimõtted“ (lisatud).

2. Tunnistan kantsleri 31. jaanuari 2007. a käskkirja nr 17 „Töökorra vormi, selle täitmise

juhendi ja töökordade kinnitamine“ lisa 29 osa IV „Koolituspõhimõtted“ kehtetuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Merike Saks

kantsler

17.01.2026

nr 4