Teadusuuringu taotlus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Meie 15.01.2026 nr 1.1-16/137-1

AKI-le taotlus uuringuks "Eesti laste heaolu kontseptuaalse mudeli loomine ja selle indikaatorite väljatöötamine"

Sotsiaalministeerium taotleb Andmekaitse Inspektsiooni luba uuringu "Eesti laste heaolu kontseptuaalse mudeli loomine ja selle indikaatorite väljatöötamine" läbiviimiseks koostöös Tartu Ülikooli, SA Mõttekoda Praxise ja Tervise Arengu Instituudiga. Taotlusele on lisatud uuringu eesmärki ja sisu puudutavad dokumendid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Uusjärv osakonnajuhataja Lisad:

1. Taotlus; 2. Lisa 1: SOM ja Tartu Ülikooli leping lisadega 3. Lisa 2: Heaolu Eesti laste käsitluses läbiviimise kavand 4. Lisa 3: Informeeritud nõusolekuvorm lapsevanemale 5. Lisa 4: Informeeritud nõusolekuvorm lapsele 6. Lisa 5: EUROMOD andmepäringu kirjeldus 7. Lisa 6: ESU andmepäringu kirjeldus 8. Lisa 7: ETU andmepäringu kirjeldus 9. Lisa 8: KOU andmepäringu kirjeldus

Mari Sarv [email protected]

TÖÖVÕTULEPINGU NR 1.1-5/2732-1 ERITINGIMUSED Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Maarjo Mändmaa (edaspidi nimetatud „tellija“), ja

Tartu Ülikool, registrikood 74001073, asukoht Ülikooli 18, Tartu 50090 , keda esindab grandikeskuse juhataja Siret Rutiku (edaspidi „töövõtja“) ning Tervise Arengu Instituut, registrikood 70006292, asukoht Paldiski mnt 80, 10617, Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Annika Veimer, ja Sihtasutus Mõttekoda Praxis, registrikood 90005952, asukoht Ahtri tn 6a, 10151 Tallinn, keda esindab juhatuse liige Urmo Kübar (edaspidi ühiselt nimetatud „töövõtja partnerid“), Sõlmisid lepingu pooltena käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu ese 1.1. Lepingu esemeks on uuringu „Eesti laste heaolu kontseptuaalse mudeli loomine ja selle

indikaatorite väljatöötamine“ (edaspidi „tööd“). Tööde täpsem kirjeldus, sh uurimis- ja arendusülesannete loetelu on toodud uuringu tehnilises kirjelduses (Lisa 1) ning taotluses (Lisa 2). Kui taotluse metoodikat on täpsustatud avakoosolekul, loetakse see taotluse lahutamatuks osaks.

1.2. Leping sõlmitakse riigihangete seaduse § 11 lg 1 punkti 19 alusel teadus- ja arendusteenuse erandit kohaldades.

2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad 2.1. Töövõtja kohustub lõpparuande esitama kuni 12 kuud pärast lepingu sõlmimist. Hiljemalt koos

lõpparuandega tuleb esitada ka muud uurimis- ja arendusülesannete raames valminud tulemid (esitlused, infomaterjalid jne). Poolte volitatud esindajad võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu täitmise käigus ajakava täpsustada ja kohandada, muutmata ülal toodud tähtaega. Tööd teostatakse etappide kaupa järgmiselt:

2.1.1. I uurimis- ja arendusülesande tulemi üleandmine, milleks on Eestile kohane inimese elukaart hõlmav kokkuvõttev raport valdkondade ülese heaolu mudeli kohta, tähtajaga 12.12.2025;

2.1.2. II uurimis- ja arendusülesande tulemi üleandmine, milleks on Eesti laste valdkondade ülese heaolumudeli vaheraport ja Eestile sobituva laste heaolu mudeli andmete ja allikate kaardistus, tähtajaga 30.04.2026;

2.1.3. III uurimis- ja arendusülesande tulemi ja kõigi uurimis ja arendusülesannetega kaasuvate tulemite üleandmine, milleks on Eesti laste valdkondade ülese heaolumudelit kirjeldav lõppraport, Eesti laste valdkondade ülene heaolumudeli andmepildi testversioon (e-fail/ e-lahendus), esitlusmaterjalid jm valminud materjalid - 12 kuud pärast lepingu sõlmimist;

2.2. Kui tulenevalt taotluses esitatud metoodikast on õigusaktide kohaselt vajalik lubade taotlemine, tagab töövõtja, et tal on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud load, õigused ja nõusolekud. Töövõtja esitab või valmistab tellija jaoks ette ning esitab tellijale dokumendid, mida on vaja esitada loa saamiseks Andmekaitse Inspektsioonilt või eetikakomiteelt. Tellijal on õigus neid dokumente enne esitamist koostöös töövõtjaga muuta või täiendada.

2.3. Pooltel on õigus ajakavas märgitud tegevusi selle aja võrra edasi lükata või tegevuste tähtaega selle aja võrra pikendada kui:

2.3.1. Loa taotluse või töövõtjale vajalike andmete esitamine tellija poolt on viibinud võrreldes tavapäraselt asjaajamisele kuluva eeldatava ajaga (7 tööpäeva);

2.3.2. Lepingu punktis 2.2. nimetatud loa saamine on viibinud võrreldes tavapäraselt asjaajamisele kuluva eeldatava ajaga (30 kalendripäeva).

3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel on töövõtja ja tema partnerite poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks 96 500

eurot, millele lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud korras, välja arvatud punktis 3.2. nimetatud juhul (edaspidi nimetatud „lepingu hind“).

3.2. Kui taotluse esitamise ajal ei olnud töövõtja käibemaksukohustuslased või neil ei olnud kohustust käibemaksu arvestada, kuid selline kohustus tekkis pärast taotluse esitamist või lepingu täitmise käigus, peavad töövõtja ja/või tema partnerid arvestama, et lepingu hind sellest käibemaksu võrra ei suurene.

3.3. Lepingu hind on lõplik ja sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu autoriõiguste eest ja uuringu tulemuste tutvustamise eest.

3.4. Lepingu hind tasutakse töövõtjale pärast iga töö etapi vastuvõtmist tellija volitatud esindaja poolt. Tasumine toimub poolte allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel vastavalt esitatud arvetele osamaksetena etappide kaupa järgmiselt:.

3.4.1. pärast I uurimis- ja arendusülesande tulemi üleandmist 28 950 eurot + KM; 3.4.2. pärast II uurimis- ja arendusülesande tulemi üleandmist 48 250 eurot + KM; 3.4.3. pärast III uurimis- ja arendusülesande ja kõigi kaasuvate uurimis- ja arendusülesande tulemite

üleandmist 19 300 eurot +KM. 3.5. Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel.

E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast. 3.6. Töövõtja tasub partneritele lisas 3 sätestatud eelarve jaotuse alusel nende osad vastava etapi

tasust partnerite väljastatud arve alusel hiljemalt 14 päeva jooksul pärast tasu maksmist tellija poolt ja selle laekumist töövõtja arvelduskontole.

3.7. Töö rahastamine toimub Sotsiaalministeeriumi tegevusest „Valdkondade ülese laste heaolu indikaatorite väljatöötamine Eestis 2025-2027“, mida kaasrahastab Euroopa Liit (2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondidest rahastatud toetuse andmise tingimused (TAT) “Laste ja perede toetamine”).

4. Erisätted 4.1. Töövõtja ja töövõtja partnerid kohustuvad täitma lepingut tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas

konkursidokumentide ja esitatud taotlusega. Konkursidokumentides määratlemata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Töövõtja ja töövõtja partnerid peavad tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole konkursidokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmisega seotud tööde hulka.

4.2. Töövõtja ja töövõtja partnerid vastutavad igas uuringu etapis teadusuuringute läbiviimise hea tava järgimise eest, isikuandmete kaitse ja uuringu korralduse eetiliste aspektide eest.

4.3. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustuvad töövõtja ja töövõtja partnerid: 4.3.1. kandma pärast lepingu sõlmimist töö kohta informatsiooni Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) ning

töö lõppedes lisama sinna lõpptulemuste lühikirjelduse; 4.3.2. kandma lepingu tulemusel või lepinguga kogutud teadmistel tuginevad valminud

publikatsiooni(de) kirje(d) ETISesse 1 (ühe) kalendrikuu jooksul peale publikatsiooni ilmumist. Publikatsiooni kirjes tuleb seotud asutuste hulgas ära nimetada Sotsiaalministeerium;

4.3.3. taotluses esitatud uurimisrühma liikmete vahetumise korral tagama, et tööd teostavad vähemalt taotluses esitatud pädevuse ja kogemusega isikud. Uurimisrühma liikme vahetumise vajadustest tuleb tellija esindajat teavitada esimesel võimalusel ning esitada uue liikme pädevust ja kogemust tõendavad andmed ja dokumendid. Uurimisrühma liikmete vahetamiseks on vajalik tellija nõusolek. Teavitus ja nõusolek esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

4.3.4. töö teostamisel tegutsema sõltumatu eksperdina ning lähtuma oma parimatest valdkondlikest teadmistest, kogemustest ja meetoditest. Töövõtja ja töövõtja partnerid kohustuvad lepingu täitmisel tagama, et mistahes nende poolne äri- või muu tegevus ei ole suunatud kolmandate isikute huvide esindamisele. Käesolevas punktis sätestatud huvide konflikti vältimise kohustuse rikkumise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt ja/või töövõtja partneritelt leppetrahvi kuni 20% lepingu hinnast. Samuti on tellijal õigus kirjeldatud juhul leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada;

4.3.5. järgima lepingu rahastaja tingimusi teavitamisele, vormistamisele ja sümboolikale: Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine (RT I, 17.05.2022, 12).

4.4. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub tellija: 4.4.1. tegema töövõtjale kättesaadavaks kõik tellija käsutuses olevad töö teostamiseks vajalikud

materjalid, analüüsid vm. Vajadusel annab tellija töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö teostamisega seotud küsimustes kümne tööpäeva jooksul arvates töövõtja vastavasisulise kirjaliku pöördumise (sh e-kirjaga) kättesaamisest.

4.4.2. moodustama uuringuprojekti juhtrühma, mis regulaarsete koosolekute või e-konsultatsioonide vormis jälgib uuringu läbiviimise kulgu ja toetab uuringu läbiviijaid oma valdkonna ekspertsusest lähtuvalt. Juhtrühmal on õigus teha tellijale ettepanekuid, et ta kontrolliks täiendavalt töö käiku ja kvaliteeti. Juhtrühmal on õigus nõuda, et töövõtja esitaks selgitused ja info töö käigu ja kvaliteedi kohta juhtrühma koosolekul. Pooled võivad juhtrühma ja töövõtja koostöövorme ja regulaarsust e- kirja teel täpsustada.

4.5. Pooled on kokku leppinud, et üldtingimuste punkti 11 kohaldatakse järgmise erisusega: Töövõtjal ja töövõtja partneritel on õigus töö tulemusi kasutada teaduslikel eesmärkidel ning teaduslikes publikatsioonides, uurimistöödes, ettekannetes ja ülikooli läbiviidavas õppetöös tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke ja materjalide kasutamisel on viidatud tellijale. Kasutamiseks sellisel eesmärgil loetakse, et tellija on kooskõlastuse andnud lepingu sõlmimisega.

4.6. Töövõtja esitab iga etapi valmimisel (lepingu punkt 2.1) töö tellijale ülevaatamiseks. Töö üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija vaatab töö üle 12 tööpäeva jooksul töö ülevaatamiseks esitamisest. Tellijal on õigus mõjuval põhjusel töö ülevaatamise tähtaega pikendada, teavitades sellest töövõtjat e-kirjaga. Tellija esitab sama tähtaja jooksul enda ja juhtrühma seisukohad töövõtjale. Töös puuduste esinemisel võib tellija jätta töö vastu võtmata ja esitada pretensiooni ja/või teha töö osas parandusettepanekud, määrates puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta lepingule ning puudust ei ole võimalik mõistliku ajaga kõrvaldada või töövõtja ei kõrvalda puudust määratud tähtaja jooksul.

4.7. Kui tellija keeldub tööd vastu võtmast, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis poolte aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab töö mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda.

4.8. Tellijal on esitatud tulemite või aruannete põhjal õigus anda töövõtjale juhiseid või teha märkusi töö nõuetekohaseks teostamiseks. Tellijal on koosolekutel jagatud info ja esitatud tulemite või aruannete põhjal õigus teha ettepanekuid töö tegevuste ja ajakava osas, metoodika kohandamiseks ja/või uurimisküsimuste täpsustamiseks.

4.9. Töövõtja ja töövõtja partnerid kohustuvad tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Pooled sõlmivad lepingu lisana andmetöötluse lepingu, kui see on vajalik taotluses esitatud uuringu läbiviimise metoodikast tulenevalt. Lepingu ja andmetöötluse lepingu vastuolude korral lähtutakse lepingust.

4.10. Töövõtja ja töövõtja partnerid sh tema töötaja, ametnik kui temaga mistahes muus lepingulises suhtes olev lepingu täitmisel osalev isik teavitab tellija tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest e-posti aadressil [email protected]. Tellija tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse tagamise õiguslike aluste ning kohustuste rikkumisel kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses sätestatust.

4.11. Töövõtja partnerid on kaasatud lepingu täitmisse ja neil on kõik lepingust tulenevad töövõtja õigused ja kohustused lepingu lisas 3 toodud ülesannete osas, kuid tellija ees jääb lepingu täitmise eest vastutavaks töövõtja.

5. Volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Mari Sarv,

e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Tartu Ülikooli sotsiaalse

heaolu uuringute teadur Oliver Nahkur, e-post [email protected].

6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 6.1. Lisa 1 – Uuringu tehniline kirjeldus; 6.2. Lisa 2 – Töövõtja taotlus; 6.3. Lisa 3 – Töö- ja eelarvejaotus töövõtja ja töövõtja partnerite vahel; 6.4. Lisa 4 – Andmetöötlusleping. 7. Muud sätted 7.1. Leping loetakse sõlmituks allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingu p 2.1 sätestatud

tähtpäevani või kuni lepingust tulenevate kohustuste kohase täitmiseni mõlema poole poolt. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.

7.2. Pooled võivad lepingut mõjuval põhjusel muuta, kui muudatus ei ole oluline või sellega ei muudeta lepingu üldist olemust.

7.3. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute üldtingimused. Töövõtja ja töövõtja partnerid kinnitavad, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/sisekomm/toovotulepingu_uldtingimused.pdf ning neil oli võimalik nende kohta küsida selgitusi ja teha ettepanekuid eritingimustes üldtingimuste kohaldamata jätmiseks või muutmiseks. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised.

7.4. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega.

7.5. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 626 9301 Tel: 737 6215 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Partnerid Tervise arengu instituut Sihtasutuse Mõttekoda Praxis /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

1

Töövõtulepingu Lisa 4 ANDMETÖÖTLUSE LEPING Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lisa 4 (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa uuringukonkursi „Eesti laste heaolu kontseptuaalse mudeli loomine ja selle indikaatorite väljatöötamine“ tulemusena sõlmitud töövõtulepingust (edaspidi: leping), mis sõlmitakse Sotsiaalministeeriumi (edaspidi: vastutav töötleja) ning Tartu Ülikooli, Tervise Arengu Instituudi ja Sihtasutus Mõttekoda Praxise (edaspidi: volitatud töötlejad) vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: andmesubjektid). 1. Lisa eesmärk 1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses isikuandmete töötlemisel, millest pooled lepingu täitmisel juhinduvad. Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist puudutavat andmetöötluse lepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus). 1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida lepingu täitmisel töödeldakse (edaspidi: isikuandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja antud juhised on välja toodud lepingus, sh selle juurde kuuluvates dokumentides. Vajadusel võib vastutav töötleja anda isikuandmete töötlemiseks täiendavaid dokumenteeritud juhiseid. 1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, sh juhendeid ja tegevusjuhiseid, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava kohaliku ja/või Euroopa Liidu asutuse poolt ning seoses kõikide isikuandmetega, mida lepingu alusel töödeldakse. 2. Mõisted 2.1. Käesolevas lisas olevate mõistete sisustamisel lähtutakse üldmääruses sätestatust, sealhulgas: 2.1.1. „Isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal; 2.1.2. „Isikuandmete töötlemine“ – isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine; 2.1.3. „Isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu; 2.1.4. „Andmesubjekti nõusolek“ – vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega. 3. Isikuandmete töötlemine 3.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema isikuandmeid vastavalt käesolevas lisas nimetatud ja teistele asjakohastele õigusaktidele, juhenditele ja lepingule (sh vastutava töötleja antud dokumenteeritud juhistele) ning ainult sellisel määral, mis on vajalik lepingu täitmiseks. Kui see on lepingu täitmisega seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja andmesubjektide isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel:

3.1.1. asjakohaste info- ja sidesüsteemide hooldamine, tagades sellise töötlemise vastavuse käesolevas lisas nimetatud õigusaktidele ja juhenditele.

3.2. Volitatud töötleja teavitab andmesubjekte nende isikuandmete töötlemistingimustest ja tagab, et tal on isikuandmete töötlemiseks vajalikud õigused ja nõusolekud. 3.3. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse ja kättesaadavaks tegemise eest. 3.4. Kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel, kohustub ta mõistliku aja jooksul vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks ühendust võtma. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist avastatud vastuoludest dokumenteeritud juhiste ja käesolevas lisas nimetatud õigusaktide või juhendite vahel. 3.5. Volitatud töötleja võib isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja eelneval nõusolekul, mis on antud vähemalt kirjalikku

2

taasesitamist võimaldavas vormis. Ilma vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist võimaldava nõusolekuta võib volitatud töötleja kasutada isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja info- ja sidesüsteemide hoolduseks, kui hoolduse läbiviimine ilma isikuandmeid töötlemata pole võimalik.

3.5.1. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse eest nagu enda tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artikli 28 lõikele 4, mis on käesolevas lepingus sätestatuga vähemalt samaväärsed. 3.5.2. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on lepingust tulenevatele küsimustele vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja ning volitatud töötleja tagab selle, et kõnealune teine volitatud töötleja täidab lepingu nõudeid ja on sellega seotud samal viisil nagu volitatud töötleja ise. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid.

3.6. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena ning mitte töötlema isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud töötleja töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet. 3.7. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid turvalisuse tagamise meetmeid, muu hulgas tehnilisi ja korralduslikke, viisil, et isikuandmete töötlemine vastaks üldmääruse artikli 32 nõuetele, sealhulgas:

3.7.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusseadmetele; 3.7.2. ära hoidma andmekandjate omavolilist teisaldamist; 3.7.3. tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid töödeldi (sh kui andmeid töödeldi omavoliliselt vms).

3.8. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötlejal asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata üldmääruse tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates. 3.9. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet. 3.10. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja käesolevast lisast tulenevate kohustuste täitmist. Pooled on kokku leppinud, et:

3.10.1. vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas vastutav töötleja ja/või kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud; 3.10.2. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, andmeid ja dokumente, mida on vaja selleks, et tõendada käesoleva lisa nõuetekohast täitmist; 3.10.3. vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena.

3.11. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga koostööd volitatud töötlejat puudutavates küsimustes või toimingutes järelevalveasutusele vastamisel. 4. Isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda 4.1. Käesoleva lepingu esemeks olevaid isikuandmeid ei tohi töödelda väljaspool Euroopa Liitu ega Euroopa Majanduspiirkonda, sh ei tohi nimetatud isikuandmeid edastada kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile. 4.2. Juhul, kui käesoleva lepingu esemeks olevate isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda, sh nende edastamine kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, on vajalik lepingu täitmiseks, lepivad pooled sellises andmetöötluses eelevalt kirjalikult kokku. Kirjalikku kokkulepet ei ole vaja sõlmida, kui volitatud töötleja on kohustatud isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edastama volitatud töötleja suhtes kohaldatava Euroopa Liidu või liikmesriigi õiguse alusel. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja sellise õigusliku aluse olemasolust enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud.

3

5. Isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest teavitamine 5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõikidest isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest, või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab teada isikuandmete töötlemisega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud. 5.2. Volitatud töötleja peab viivitamatult, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast rikkumisest teada saamist edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni, täites käesolevas lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde asjakohase muu dokumentatsiooni. Juhul, kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale esimesel võimalusel pärast esialgsete andmetega vormi esitamist. 5.3. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja täita tegevusplaan isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks. Volitatud töötleja peab tegema kõik võimaliku, et edasist rikkumist ära hoida ning kahju vähendada. 5.4. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest. 6. Vastutus 6.1. Lisaks lepingus sätestatud vastutusele: 6.1.1. vastutab volitatud töötleja kahju eest, mida ta on tekitanud vastutavale töötlejale, andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele isikuandmete töötlemise tagajärjel, mis on tekitatud käesoleva lisa nõudeid, mh kõiki selles mainitud õigusnorme ja dokumenteeritud juhiseid, rikkudes. 6.1.2. kohustub volitatud töötleja, kui ta on isikuandmete töötlemise nõudeid rikkunud ja selle tagajärjel on vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi, hüvitama vastutavale töötlejale sellega seoses kantud kulud. 6.1.3. kui volitatud töötleja rikub oluliselt käesolevas lisas sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid, muuhulgas isikuandmete kaitse üldmääruse või muude kohaldatavate õigusnormide sätteid isikuandmete kaitse valdkonnas, on vastutaval töötlejal õigus leping ette teatamata üles öelda. Oluline lepingurikkumine on eelkõige, kui:

6.1.3.1 isikuandmete töötlemise põhimõtete täitmist kontrolliva järelevalveasutuse või kohtu menetluses selgub, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid; 6.1.3.2 vastutav töötleja leiab käesoleva lisa kohaselt läbiviidud auditis, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis tulenevad käesolevast lisast või kohaldatavatest õigusnormidest.

7. Muud sätted 7.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutava töötlejale kõik andmesubjektide isikuandmed või kustutama või hävitama isikuandmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud juhistele. Kui pole antud teistsuguseid juhiseid, siis tuleb isikuandmed tagastada või hävitada või kustutada mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul peale lepingu lõppemist, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu või selle liikmesriigi õiguse kohaselt nõutakse andmete säilitamist. Isikuandmete kustutamise või hävitamise kulud kannab volitatud töötleja. 7.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku kirjaliku kinnituse, et tema ja kõik tema kasutatud teised volitatud töötlejad on teinud eelnevas punktis nimetatud toimingud. 7.3. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja dokumenteeritud juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult. 7.4. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa kehtivuse lõppemisest, nagu konfidentsiaalsuskohustus, jäävad jõusse ka pärast käesoleva lisa kehtivuse lõppemist ning nendele rakendatakse lepingus sätestatut, kui käesolevas lisas ei ole kokku lepitud teisiti. Vastutav töötleja Volitatud töötleja

4

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

5

Ava vorm

NB! Väljatrükk ei sisalda vormile lisatud faile. Kui neid on vormile lisatud, siis tuleks need eraldi välja trükkida

ANDU2 2025

Eesti laste heaolu kontseptuaalse mudeli loomine ja selle indikaatorite väljatöötamine

Formulation of a conceptual model for child well-being in Estonia and the development of

corresponding indicators

Oliver Nahkur

Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond,

ühiskonnateaduste instituut

22.09.2025

20.09.2026

96500,00

119660,00

Üldandmed

Projekti nimi eesti keeles

Projekti nimi inglise keeles

Vastutav täitja

Asutus

Projekti algus

Projekti lõpp

Taotletav summa (ilma käibemaksuta)

Taotletav summa (koos käibemaksuga)

Frascati

Manuali

valdkond

ETIS valdkond CERCS valdkond %

5.4

Sotsioloogia

2.

Ühiskonnateadused

ja kultuur 2.11.

Sotsiaalteadused

S215 Sotsiaalsed

probleemid ja heaolu,

sotsiaalkindlustus

100,0

Valdkond ja eriala

Lühikokkuvõte eesti keeles

1

Projekti eesmärgiks on Eesti konteksti arvestava valdkondade ülese laste heaolu mudeli loomine.

Selle teostamiseks moodustame asjakohaste kompetentsidega Tartu Ülikooli, Tervise Arengu

Instituudi, SA Mõttekoda Praxis analüütikutest ja täiendavatest ekspertidest projekti meeskonna.

Töötame 1. uurimis-arendusülesandena (UAÜ1) välja inimese elukaart hõlmava kontseptuaalse

mudeli seisukohad, mida arvesse võttes arendame välja laste heaolu spetsiifikat ja Eesti konteksti

arvestava valdkondade ülese laste heaolu kontseptuaalse mõõtemudeli (UAÜ2). Seejärel testime

loodud mudelit kasutades olemasolevaid andmeid ja indikaatoreid nende võimalikus ulatuses

ning pakume välja andmepildi testversiooni (UAÜ3).

Projekti täitjatel on pikaaegsed teaduslikud, praktilised ja huvikaitse kogemused laste heaolu

valdkonnas, rahvusvahelises ja kohalikus vaates laste heaolu andmete ja indikaatorite

eestvedamises-arendamises (nt Islandi laste heaolu mudeli Eestile sobivuse hindamise projekt)

ning oskused andmete visualiseerimisel. Jälgime läbivalt projektis sotsiaalse õigluse printsiibi

rakendumist.

Projekti teostajatel on pädevus töötamises lastega, sh haavatavate sihtrühmadega. Peame

oluliseks laste kaastust kogu projekti vältel. Selleks loome Laste Nõukoja eesmärgiga anda lastele

hääl neid otseselt puudutavates teemades ja rakendada laste kompetentsust projekti tulemite

hindamisel.

Projektis kasutame järgnevaid meetodeid: dokumendianalüüs, individuaal- ja grupiintervjuud,

aruteluseminarid, nõuanded lastelt. UAÜ tulemuste sobivust hindavad täiskasvanud valdkondade

eksperdid ja Laste Nõukoja liikmed ning Tellija poolt kokku kutsutud projekti juhtrühm. Esitame

kaks vaheraportit ja projekti lõppraporti. Lisaks laste heaolu kontseptuaalsele mõõtemudelile

valmib projekti lõpptulemusena andmepildi testversioon. Projekti tulemeid kommunikeerime

avalikkusele koostöös Tellijaga projekti vältel järgides sealjuures sihitatust erinevatele

sihtgruppidele ja kasutades erinevaid kanaleid.

The aim of the project is to create a model for the well-being of children that takes into account

the Estonian context. We are forming a team with analysts from the University of Tartu, the

National Institute for Health Development, and the Praxis think tank with the relevant expertise,

and invite additional experts following the project needs.

As our first research and development task (RDT1), we will develop a conceptual lifespan model

of well-being, which helps to develop a cross-sectoral conceptual measurement model for child

well-being in the Estonian context (RDT2). We will then test the created model using existing data

and indicators and propose a test version of the data picture (RDT3).

The project team has long-term academic, practical, and child advocacy experience in the field of

child wellbeing/welfare, in promoting and developing child-centred data and indicators from an

international and local perspective and skills in data visualization. Throughout the project, the

team takes care of following the principle of social justice.

The team is competent in working with children, including vulnerable target groups. Children will

participate in the Children's Council with the aim of giving children a voice in matters that directly

Lühikokkuvõte inglise keeles

2

affect them and utilizing their expertise in evaluating the results obtained at different stages of

the project.

Methods used in the project: document analysis, individual and group interviews, discussion

seminars, consultation with children. The suitability of the RDT results will be assessed by adult

experts in the field, members of the Children's Council, and a project steering group convened by

the Client. Two interim reports and a final project report will inform about the results of the

project (RDT1-3). The results of the project will be communicated to the public, including children

in cooperation with the Client using various media channels and in-person methods.

Vajadus valdkondadeülese Eesti laste heaolu mudeli järele on küpsenud enam kui kümnel aastal.

2014.aastal ilmus esimene lapse heaolu mõõtmise käsitlus (Reinomägi jt). Avaldatud on laste heaolu

käsitlevaid interdistsiplinaarseid kogumikke (Kutsar 2013; Kutsar ja Raid 2019; Kutsar 2021). Tartu Ülikooli

(TÜ) ühiskonnateaduste instituudi laste ja perede heaolu uurimisrühm on mitmete aastate jooksul

tegelenud laste heaolu interdistsiplinaarse uurimisega (nt ETAG PUT1513 ja PRG700) ja toonitanud

jätkuvalt vajadust korrastatud ja samas paindliku riikliku lastekeskse statistika süsteemi järele, kaasates

aruteludesse erinevate valdkondade spetsialiste. Idee vedajaks sai uurimisrühma teadur Oliver Nahkur,

kes alustas valdkondade üleste laste heaolu andmete seminaridega 17.oktoobril 2022.aastal koostöös

Sotsiaalministeeriumi, Õiguskantsleri Kantselei ja Statistikaametiga (jätkusem. 20.novembril 2023,

mõlemad seminarid ETAG PRG700 toetusel). Seminaridel keskenduti lastekesksete ja lastest lähtuvate

andmete vajalikkusele laste elu ja arenguga seotud probleemide ennetamisel ja laste igakülgse arengu

toetamisel. Samuti arutleti eetikakomiteede, andmekaitse rolli üle laste andmete kogumisel ja nähtavuse

parendamisel. Leiti, et mõistlik oleks koondada ressursse ja esitada andmeid laste kohta senise

laialipillutatud praktika asemel ühtses süsteemis.

Kasutajasõbralikke laste heaolu näidikulaudu, mis muuhulgas võimaldaks seirata ebasoodsamas olukorras

laste heaolu, on soovitanud riikidel arendada ka WHO-UNICEF-Lancet komisjon (Clark jt, 2020) ja häid

praktikaid selleks on Eestil aluseks võtta mitmelt riigilt. Näiteks Islandil loodud süsteemiga tutvus 2024.

aastal Sotsiaalministeeriumi eestvõttel valdkondade ülene ekspertide rühm eesmärgiga hinnata Islandi

praktika rakendatavust laste heaolu eri valdkondades ka Eestis (Nahkur 2024). Kogutud on rikkalik

valdkondade põhine materjal, mis on küll oluliseks eeltööks laste ühtse ja dünaamilise näidikulaua

loomiseks, kuid seni puudub selleks vajalik valdkondade ülene teaduspõhine Eesti laste heaolu

kontseptuaalne mõõtemudel, mille väljatöötamise vajadusele on viidanud ka ÜRO laste õiguste komitee.

Käesoleva projekti eesmärgiks on Eesti konteksti arvestava valdkondade ülese laste heaolu mudeli

loomine. Selle teostamiseks püstitame kolm teaduspõhist uurimis-arendusülesannet (UAÜ). Esiteks,

töötame välja üldisema inimese elukaart hõlmava kontseptuaalse mudeli seisukohad, millele saame

positsioneerida teise ülesandena laste heaolu spetsiifikat ja Eesti konteksti arvestava valdkondade ülese

laste heaolu kontseptuaalse mõõtemudeli. Kolmanda ülesandena testime laste heaolu mudelit, sh

Projektikirjeldus

Taotleja tõlgendus projekti eesmärkidest ja sisust

3

indikaatoreid olemasolevate andmete alusel nende hetke võimalikus ulatuses ja pakume välja saadud

andmepildi testversiooni.

Projekti edukaks läbiviimiseks jätkame oma asjakohasust tõestanud valdkondade ülesuse põhimõttega.

Selleks loome asjakohaseid kompetentse siduva analüütikutest ja ekspertidest koosneva meeskonna.

Projekti juhi ja juhtivanalüütikuna jätkab Oliver Nahkur koos TÜ laste ja perede uurimisrühma liikme

kaasprofessor Dagmar Kutsari ja sotsioloogia eriala doktorandi, heaolu-uuringute nooremteaduri Kristi

Asseriga. Nahkuril ja Kutsaril on lai uurimuslik pagas laste heaolu eri aspektide mõtestamisel ja

analüüsimisel. Seda tõendavad nii senised teadus-arendusprojektide kogemus, sh rahvusvaheliselt (nt

2019 a. Kutsari eestvedamisel ülemaailmne laste indikaatorite ühingu konverents Tartus) kui ka pädevus

valdkondade üleseks koostööks. Asseril on nii teaduslik kui praktiline kogemus laste heaolu valdkonnast

ning ta on koordineerinud omavalitsuse põhise statistika koondamist Sotsiaalkindlustusametis laste

heaolu osakonnas. Tema doktoriuurimus “Heasse lapsepõlve sotsiaalse investeerimise mudel sotsiaalse

võrdsuse ja õigluse raamistikus: panus Eesti valdkondadeülese laste heaolu näidikulaua arendamisse” (juh.

Nahkur ja Kutsar) keskendub võrdsuse ja õigluse põhimõtte rakendamisele laste heaolu mõõtemudelites,

sh haavatavas olukorras laste rühmade nähtavaks tegemisele. Õigluse teema on saanud viimasel ajal

rahvusvahelistes laste heaolu käsitlustes kasvavat tähelepanu, näiteks on hariduses õiglus seatud üheks

põhiväärtuseks ja eesmärgiks (OECD 2023). Projektis peame ka Eesti laste heaolu valdkondade üleses

mudelis oluliseks lähtuda õigluse printsiibist.

Projekti meeskonnas osalevad analüütikutena laia analüüsipraktikat omavad Hede Sinisaar (Praxis),

Merilen Laurimäe (Praxis) ja Karin Streimann (TAI). Sinisaarelt ja Laurimäelt lisandub kompetents registrite

ja andmete koondamise, sh üle-euroopalise maksude ja toetuste mikrosimulatsioonimudeli ehk Euromod

kasutamise alal. Streimann panustab teadus- ja arendustööde ning dokumentide metaanalüüsiga ja lisab

meeskonda ennetusteaduslikku kompetentsi, sh teadmisi heaolu kujundavatest riski- ja kaitseteguritest

ning vaadet spetsialistide vajadustest olemasolevate mõõdikute osas. Projektis osalevad laste heaolu ja

õiguste eksperdina praktikud Helika Saar (Lapse Heaolu Arengukeskus), Hannela Teaste (Võru

Linnavalitsus) ning vaimse tervise eksperdina Kenn Konstabel (TAI). Helika Saar on aastaid Lastekaitse

Liidus koordineerinud lapse õiguste huvikaitse alast tööd ja koostanud mitmeid laia levikuga (ÜRO, EIK)

laste õiguste alaseid ülevaateid, omades muuhulgas laia ülevaadet teadus-arendusprojektidest Eestis,

lisaväärtusena projektis on tema juristikompetents. Teaste on töötanud alates 2012.aastast

lastekaitsevaldkonnas, ta on pereterapeut ja riiklik perelepitaja ning viimati panustanud eksperdina

lastekaitse valdkonna e-kursuste juures. Konstabel keskendub laste vaimse tervise, sh eetika temaatikale.

Projekti kommunikatsiooni ja lisakompetentside (eksperdid, lapsed/noored) kaasamise eest vastutab Kadi

Saar, kes tulenevalt praktilise töö laiast kogemuste pagasist (haavatavas olukorras) lastega panustab ka

projekti jaoks loodava Laste Nõukoja tegevustesse (ÜRO lapse õiguste konventsiooni järgi on lapsed kuni

18-aastased isikud). Laste osalemisel projekti tegevustes (nendega konsulteerimine, lisamaterjali

kogumine) peame silmas, et see oleks turvaline ja eetiliselt vastutustundlik, mõtestatud ja nende

iseseisvust austav (nt Staksrud jt., 2025). Lähtume mh Lastekaitse Liidu laste tähendusliku kaasamise

juhendmaterjalist. Lastega töötavatel uurimisrühma liikmetel on kogemus töös haavatavate

sihtrühmadega ja pädevus kasutada taastava praktika meetodeid (turvaline ruum, toetav kuulamine,

vastastikune austus, vabatahtlikkus). Meeskonnaliikmed TÜ-st ja TAI-st kuuluvad ka Heaoluteaduste

tippkeskusse EstWell, mis annab võimaluse erinevates etappides kaasata ka teisi heaolu-uurijaid.

Esimese ja teise ülesande täitmine on omavahel sidus ja osaliselt paralleelne. Toimub rahvusvahelise ja

kohaliku teadusliku, rakendusliku ja strateegiamaterjali süntees, silmas pidades heaolu mõjutustasandeid

4

ja valdkonnaülesust Eestis. Eesti konteksti arvestava elukaare ülese mudeli koostamiseks kogume lisaks

sisendit kutsutud ekspertidelt ja kodanikelt. Selleks viime läbi vähemalt ühe aruteluseminari ja/või

intervjuusid eri valdkondade ekspertidega hõlmates võimalusel sotsiaal-, tervise-, haridus-, kultuur-,

majandus, õigus- ja turvalisuse valdkondi. Väärtustades aja- ja ressursisäästlikkuse põhimõtet, teeme

kodanikelt sisendi saamiseks koostööd Hea Elu rahvakoguga (otse ja vahendatult mõttekoja Praxis poolt).

Mudeli sobivust konsulteerivad kutsutud eksperdid ning projekti jaoks loodud Laste Nõukoda. Projekti

esimese ülesande täitmise tulemusena esitame tellijale Eestile kohase inimese elukaart hõlmava

valdkondade ülese heaolu kontseptuaalse mudeli kokkuvõtliku raporti koos mudelit illustreeriva

skeemiga.

Projekti teise ülesande täitmisel on lähtepõhimõtteks Eesti seniste sammude arvesse võtmine, sh Islandi

kogemuse analüüs (Nahkur 2024) ja elukaareülese heaolu mudel. Põhineme Eestile sobiliku ja ainuomase

laste heaolu mudeli arendamisel rahvusvahelisele ja kohalikule teaduskirjandusele ning koostööle

ekspertidega, sh lastega (arvestades laste tähendusliku kaasamise juhendis toodud põhimõtteid) ning

loodava andmepildi potentsiaalsete kasutajatega. Peame oluliseks, et sotsiaalse õigluse põhimõte oleks

integreeritud loodavasse mudelisse. Mudeli koostamiseks viime lisaks dokumendianalüüsile AKI ja

eetikakomiteega kooskõlastatult läbi andmekogumise haavatavas olukorras ja “nähtamatute”

(statistikas/uuringutes alakajastatud) laste seas, aruteluseminarid ekspertide, sh lastega ning andmepildi

kasutajarühmade esindajatega. Kaardistame Eestile sobituva laste heaolu mudeli indikaatorid, andmed ja

allikad ning valmib Eesti laste valdkondade ülese heaolumudelit kirjeldav vaheraport.

Kolmanda ülesandena testime eelnevalt loodud laste heaolu mudelit, koondades selleks asjakohased

objektiivsed ja subjektiivsed andmed võimalikult suures ulatuses ja töötame välja laste heaolu andmepildi

testversiooni. Indikaatorite väljatöötamisel konsulteerime täiskasvanud ekspertidega ja Laste Nõukojaga.

Andmepildi testversiooni loomiseks kasutame analüütika ja visualiseerimiskeskkondi (MS Excel või

Tableau). Kolmanda ülesande tulemused kajastuvad tellijale esitatavas UAÜ2 ja UAÜ3 koondavas

lõppraportis.

Kommunikatsiooni ja kaasamistegevuste läbiva põhimõttena peame silmas, et projekti vältel kasutatakse

erinevaid kanaleid ja tegevusi, mis aitaksid kommunikeerida projekti tulemusi ja olulisi etappe erinevatele

sihtgruppidele, sh lastele, spetsialistidele, teadlastele, laiemale avalikkusele. Projekti algusjärgus koostame

kommunikatsiooniplaani, mis arvestab projekti juhtrühma sisendit ja mis kooskõlastatakse

Sotsiaalministeeriumi projektijuhi ja ministeeriumi kommunikatsiooni osakonnaga. Tegevusi ja ajakava

täpsustame tellijaga projekti elluviimise käigus iga uurimis- ja arendusülesande algusetapis juhtrühma

kohtumistel. Oleme paindlikud kommunikatsioonitegevuste osas, sh arvestame Sotsiaalministeeriumi ja

laste poolset sisendit ning otsime projekti jooksul aktiivselt võimalusi projekti tegevustest avalikkuse

teavitamiseks.

Eesti elukaart hõlmav valdkondadeülene heaolu kontseptuaalne mudel

Heaolu on erinevad autorid määratlenud erinevalt, levinud on ka sünonüümid, nagu näiteks õnnelikkus,

eluga rahulolu, räägitakse heaolu erinevatest vormidest (subjektiivne, objektiivne, individuaalne,

sotsiaalne, psühholoogiline jne), heaolu riski- ja kaitseteguritest erinevates elukeskkondades (nt perekond,

haridusasutus, töömaastik, tervishoid jne) ja nende omavahelisest seotusest. Ka elukaare käsitlusi

1. uurimis- ja arendusülesande teostamise kava

5

(psühholoogilisi, sotsioloogilisi, õiguslikke, hariduslikke jne) on aegade jooksul kogunenud palju. Kõik see

raskendab kogutud andmete kasutatavust ja võrreldavust.

Projekti esimene ülesanne on äärmiselt ambitsioonikas: välja töötada elukaarepõhine valdkondade ülene

heaolu mudel. Tegemist on projekti vajadustest lähtuva kontseptuaalse mudeliga, mis võiks olla

võimalikult universaalselt rakendatav inimese mistahes elukaare osale, oleks teaduspõhine ja suuniseks nii

praktikas kui ka poliitikakujundamisel. Esimese teadaoleva Eesti konteksti arvestava heaolu ehk “inimliku

õndsuse ehk täiuslikkuse” mudeli visandas 1795. aastal tulevane keiserliku Tartu ülikooli rektor Georg

Friedrich Parrot (1767-1852), kes rõhutas oma mudelis inimese jõudude arendamist ja looduse jõudude

tundmist ning kasutamist (vt novaator.err.ee/256827). Viimase aja heaolukäsitlustega võrreldes on tema

mudelis palju sarnast: heaolu on protsess, mida luuakse igapäevaselt ja erinevates keskkondades, st

heaolu on suhtepõhine ja heaolu loome toimub erinevatel suhtetasanditel. Rahvusvahelises

teaduskirjanduses on erinevaid heaolu käsitlusi, mis on loodud täiskasvanutele mõeldes ega pruugi alati

olla otseselt lastele ja noortele üle kantavad. Kõige laiemaks aruteluteemaks on valiku tegemine

hedoonilise (õnnelikkus, hea elu) ja eudaimoonilise (tulevikku suunatud) heaolu käsitluse diskursuste

vahel. Sellele lisandub suhetepõhisuse ehk sotsiaalsuse aspekt.

Inimestele on omane püüelda hea elu poole. Kuigi teatavad universaalsed omadused on ühised kõigil, siis

inimesed ei ole juba sünnieelselt omavahel võrdsed. Samuti sünnivad nad ebavõrdsetesse oludesse, mis

tulevikku vaatavalt võib riskide teostudes ja kaitsefaktorite ebapiisavuse korral viia tulevikku suunatud

(arengulise) heaolu potentsiaali ebatäieliku teostumiseni, halvimal juhul kaotsimineku ehk “raiskamiseni”.

Kahju saavad sellest nii inimene ise kui ka kogu ühiskond. Seega, lisaks võrdsuse põhimõtete

rakendamisele on nii poliitikakujundamisel kui ka sotsiaalse heaolu praktikas vaja silmas pidada sotsiaalse

õigluse ja ennetuse põhimõtteid. Järgnevalt esitame uurimisülesande teostamise provisoorse

tegevuskava.

Alategevused:

A. Teoreetilised lähenemised

(1) Koostame ülevaate teoreetilistest heaolu käsitlustest ja asetame selle inimese heaolu elukaarele.

Elukaare käsitluste mõned näited: Erik Eriksoni psühhosotsiaalne arenguteooria (tähtsustas ühiskonna ja

kultuuri rolli), Robert Havinghursti bio-psühho-sotsiaalne teooria (elukaare igas etapis on

arenguülesanded, mille täitmine loob aluse eduks järgmises eluetapis), Urie Bronfenbrenneri

ökosüsteemide teooria (sotsiaalne õppimine toimub vanusega laienevates ökosüsteemides), mis loob väga

hea silla heaolukäsitluste analüüsile: enesemääratlusteooria (Deci ja Ryan: autonoomia, seotus,

kompetentsus kui inimese psühhoogilised põhivajadused); Eric Allardti heaoludimensioonid; Corey Keyes

analüüsib eudaimoonilist heaolu kolmes dimensioonis - psühholoogilises, sotsiaalses ja emotsionaalses,

mis sobib hästi heaolu arengulise käsitlusega (ingliskeelne mõiste flourishing).

Püüame integreerida Aafrika Ubuntu filosoofia põhimõtteid, mis rõhutavad kollektiivset heaolu, seotust ja

kogukondlikku tuge (teistele head tehes lood endale heaolu) lääne individualistliku lähenemisega

(autonoomia, individuaalsed saavutused), kuna leiame, et heaolutase püsib vastastikusel toetusel,

solidaarsusel ja jagatud vastutusevõtul, mille vajadus kasvab seoses sotsiaalse ja poliitilise elu üha

keerukamaks muutumisega. Individuaalse ja kollektiivse arusaama integreerides viime rõhuasetuse laialt

levinud agendikesksetelt käsitlustelt kaasagentsuse (inglise k. co-agency) ehk koostoimimise käsitlustele.

Seega, heaolu mudelis võiksid kokku saada individuaalsed, suhtepõhised ja strukturaalsed mõõtmed.

Sarnaseid põhimõtteid kannab ka näiteks vaimse tervise püramiid Eestis (Vaimse tervise roheline raamat

6

2021).

(2) Analüüsime rahvusvahelisi heaolu raamistikke (nt OECD, UNICEF Card16), mis pakuvad

kontseptuaalseid (paradigmaatilisi) suuniseid mudeli ülesehitamiseks ning arendamiseks. Tutvustame

Global Flourishing Study alusmudelit (VanderWeele et al. 2025); Lomas (2019) mudelit ja Lyubomirsky ja

Layous (2025) mudelit, mis kannavad psühholoogilisi seletusi, kuid seome sotsioloogiliste lähenemistega

(nt relational sociology – Pierpaolo Donati).

(3) Eesti teadus- ja rakendustööde, strateegiliste dokumentide analüüs

Analüüsime Eesti teaduskirjandust heaolu ja selle mõjutegurite kohta ja strateegilisi dokumente (Eesti 2035

arengustrateegia, valdkondlikud (nt rahvatervis, heaolu, haridus, noorsootöö valdkond) arengukavad ja

nendega seotud programmid (nt Laste ja perede programm, Tervist toetavate valikute programm) ja

tutvume kohaliku tasandi strateegiliste dokumentidega).

B. Eesti kontekstis uudsete tõendite kogumine

Heaolu on osaliselt elukaart läbivalt kajastatud küll mitmetes sotsiaaluuringutes (nt Eesti Sotsiaaluuring;

tagasivaateliselt rahvusvahelises uuringus SHARE - analüüsid töö- ja vanemaealiste seas vanusegruppide

lõikes, rahvusvahelised valitud vanusegruppidele suunatud laste küsitlusuuringud ISCWeB, HBSC ), kuid

meile teadaolevalt puudub ülevaade, kuidas erinevas vanuses (sh lapsed) inimesed mõtestavad head elu ja

kuivõrd seovad seda individuaalsete, suhtepõhiste ja strukturaalsete teguritega. Kavatseme teha koostööd

eeldatavalt septembris 2025 kokku kutsutava Hea Elu Rahvakoguga (vt allpool), kus saame teavet eri

vanuses kodanikelt hea elu mõtestamise kohta. Selleks osaleme “Hea elu” mõtestamise päeval, kus saame

vajadusel kokku leppida või juba läbi viia intervjuusid osalejatega. Samuti saame analüüsida Hea elu

Rahvakogu konsensuslikku tulemit (kollektiivne vaade heale elule; koostöös mõttekoda Praxisega). Laste

arusaamu heaolust elukaarel uurime lastelt endilt individuaal- või rühmaintervjuudes. Kogutavat materjali

analüüsime kvalitatiivset metodoloogiat kasutades ja eetika põhimõtteid järgides.

(1) Koostöö ekspertidega

Koostöö ekspertidega toimub mitmes järgus ja lähtub otseselt projekti vajadustest. Esimeses faasis

(projekti alguses) konsulteerime omi ideid projekti juhtrühmaga ja kohendame oma edasist plaani

vastavalt. Eesti konteksti arvestava elukaare ülese mudeli koostamiseks kogume sisendit kutsutud

ekspertidelt (mh üheks võimaluseks valdkonnaülese ennetuse töörühma liikmed) läbi aruteluseminari

ja/või intervjuude. Teises faasis arutame loodud mudeli versiooni kutsutud erinevate valdkondade (nt

sotsiaal, tervis, haridus) ja ühiskonna toimetasandite (kohalik, riiklik) ekspertidega ning Laste Nõukoja

liikmetega. Kolmandas faasis ootame tagasisidet projekti juhtrühmalt.

(2) Kodanike vaate kaasamine

Hea Elu Rahvakogu koosneb juhuvalimi alusel valitud 30 eestimaalasest, kes oma mitmekesisuses

peegeldavad läbilõiget Eesti elanikkonnast. Rahvakogu kohtub käesoleva aasta sügisel kokku viiel päeval,

et kuulata eksperte ja huvirühmi ning arutada omavahel. Kohtumiste tulemusena sõnastatakse ühised

ettepanekud, mida on hea elu tagamiseks ühiskonnas vaja teha. Meie vaateväljas on septembrikuusse

kavandatud (lõplikud kuupäevad veel kinnitamata) sotsiaalse hea elu käsituste päev.

C. Mudeli kokkupanemine ja hindamine

Lähtuvalt dokumendianalüüsist, ekspertide ja kodanike sisendist pakume välja elukaareülese heaolu

mudeli visiooni ja illustreeriva skeemi. Mudeli (ÜMv1 aja- ja tegevuskava tabelis) sobivust hindavad

7

täiskasvanud eksperdid ja Laste Nõukoda. Selleks korraldame silmast-silma töötoa formaadis

aruteluseminari (VK1-valideerimiskohtumine nr 1), kus täiskasvanud ekspertidest ja lastest koosnevad

laudkonnad avaldavad arvamust mudeli kohta ja teevad omapoolseid ettepanekuid.

D. Kokkuvõtva raporti koostamine ja tellijale esitamine

Eelneva töö tulemusena koostame Eesti konteksti arvestava inimese elukaart hõlmava valdkondade ülese

heaolu mudeli (ÜMv2) kohta kokkuvõtva raporti, mis sisaldab skemaatilist visiooni elukaareülese heaolu

mudeli kohta. Juhtrühma tagasiside alusel raportile, sh mudelile loome selle lõpliku versiooni (ÜMv3).

E. Väljundid ja nende kommunikeerimise esialgne kava

Projekti algusjärgus teavitame avalikkust projekti toimumisest kasutades TÜ, Sotsiaalministeeriumi ja

võimalusel muid kanaleid (nt ERR). Kasutame läbivaid sõnumeid, mis rõhutavad projekti uudsust ja

erinevate huvipoolte koostööd, sealhulgas laste osalust.

Elukaareülest heaolu mudelit esitame vähemalt kahes kanalis. Sealhulgas tutvustame projekti ja selle

esmaseid tulemusi (elukaareülene heaolu mudel) laste heaolu andmete seminaril.

Eesti laste valdkondadeülene heaolu kontseptuaalne mõõtemudel

Alategevused

(1) Rahvusvaheliste teadus- ja rakendustööde dokumendianalüüs

Analüüs toimub paralleelselt UAÜ1 analoogse alategevusega. Võtame vaatluse alla teoreetilised käsitlused

ja mudelid, mis pakuvad kontseptuaalseid (paradigmaatilisi) suuniseid mudeli ülesehitamiseks ning

arendamiseks. Saamaks värsket ülevaadet laste heaolu mõjuteguritest analüüsime rahvusvahelisi

teadusuuringuid rõhuasetusega eeskätt süstemaatilistel kirjandusülevaadetel ja meta-analüüsidel. Lisaks

kirjeldame lähemalt kuni 5 välisriigi praktikaid, mis võiksid õigluse printsiibist lähtumise osas olla eeskujuks

Eesti laste heaolu mudeli loomisel. 2022. aasta OECD laste heaolu poliitikauuringu andmete esmaanalüüsi

(teostatud Kristi Asseri poolt doktoritöö raames) kohaselt on Iirimaa, Šotimaa, Uus-Meremaa, Island,

Soome (tiimi liige Helika Saar on juba tõlkinud Soomes kasutatavad indikaatorid eesti keelde) ja Kanada

(Magdalena Janus, Equity from the Start uurimisrühm, kontakt loodud) riikideks, kus laste heaolu

indikaatorid lubavad seirata poliitikakujundamisel haavatavatesse sihtgruppidesse määratletud laste

heaolu. Riikide lõpliku valiku kinnitame juhtrühmaga.

(2) Eesti teadus- ja rakendustööde, strateegiliste dokumentide analüüs

Lähtekohaks on Islandi kogemust peegeldav dokument (Nahkur 2024) ja elukaareülese heaolu mudel.

Analüüsime Eesti kontekstis läbi viidud olulisemaid üksikuuringud ja rakendustöid ning strateegilisi

dokumente. Lisaks tutvume laste arvamusi käsitlevate uurimustega (nt üliõpilaste lõputööd

rahvusvahelise CUWB uurimisprotokolli alusel ja Eesti laste raport ÜRO lapse õiguste komiteele); õigluse

põhimõtet silmas pidades vaatame üle olemasolevad tööd/analüüsid kõrges haavatavusriskis elavate (sh

“nähtamatute”) laste heaolust ja arusaamadest hea elu kohta.

(3) AKI ja eetikakomitee taotluse koostamine

Projekti algusjärgus koostame taotluse Sotsiaalministeeriumi sotsiaalteaduslike rakendusuuringute

eetikakomiteele ja andmekaitse inspektsioonile (AKI), mis hõlmab (1) Laste Nõukoja loomist ja uute

andmete kogumist lastelt ning (2) ligipääsu:

2. uurimis- ja arendusülesande teostamise kava

8

1. kogu rahvastiku registriandmeid ühendavale Euromod sisendandmestikule;

2. teistele registriandmetele, mille kasutamise vajadus ilmneb laste heaolu mudeli indikaatorite ja

andmeallikate nimekirja 1. versioonist (NKv1);

3. Statistikaameti isiku- ja leibkonnauuringute, nt Eesti Sotsiaaluuringu ja Eesti tööjõu-uuringu andmetele;

4. vajadusel Eesti laste küsitlusuuringute andmetele, kui juba avaldatud andmed ei võimalda NKv1 toodud

indikaatoreid arvutada.

Anname sisendi kooskõlastuste (ja vajadusel lisakooskõlastuse) taotlemiseks reeglite kohaselt projekti

vastutavale töötlejale ehk tellijale. Esmase taotluse puhul oleme arvestanud 30päevase vastuse saamise

perioodiga ning ühe taotluse täiendamise ringiga; täiendava kooskõlastuse puhul 30päevase vastuse

saamise perioodiga.

(4) Lastelt (alla 18a) sisendi kogumine

Lapsed osalevad projektis (1) nõuandjatena (Laste Nõukoda) ja (2) uue teabe allikatena (intervjuud,

loovmeetodid).

Projekti alguses asutame 8-10st erinevas vanuses lapsest (kuni 18a) koosneva nõuandva kogu eesmärgiga

anda lastele neid otseselt puudutavas temaatikas sõna ja konsulteerida nendega projekti kõikides

etappides. Maksimaalselt näeme ette 7 võimalikku kohtumist: eelkohtumine, kolm valideerimiskohtumist

seotuna iga eraldiseisva uurimis- ja arendusülesandega, laste heaolu andmeseminar, arendusseminar ja

lõppkohtumine. Kavandame laste aktiivset osalust ka projekti meediakajastuste puhul.

Laste Nõukotta laste leidmisel kasutame organisatsioonide (nt Lastekaitse Liit, MTÜ Sa Suudad, Teeviida

noored, Eesti Õpilasesinduste Liit) abi. Eelkokkuleppe (vt kinnituskirjad) oleme teinud Lastekaitse Liidu

lapse õiguste saadikute ja MTÜ Sa Suudad õigus-, tervishoiu-, hariduse- ja sotsiaalsüsteemiga kokku

puutunud laste kaasamise osas.

Laste perspektiivide mõistmisel kasutame sekundaarallikaid (nt lasteaedadest ja koolidest

unistamistalgutel kogutu). Need võivad aidata mõista lastele olulisi eluvaldkondi ning vaateid tuleviku osas.

Soovime anda võimaluse “nähtamatutele” ja haavatavates situatsioonides (nt asendushooldusel, kinnises

lasteasutuses, erivajadusega) olevatele lastele kaasa rääkida, olla kuuldud ja nende arvamust ka sisuliselt

arvestada. Konsulteerime Laste Nõukojaga, et kujundada lapsesõbralikud lähenemised uurimaks

erinevatesse sihtrühmadesse kuuluvate laste arvamusi heaolu osas. Kasutame lastelt sisendi saamiseks

intervjuusid ja loovuurimismeetodeid.

(5) Eestile omase laste heaolu mudeli loomine, sh olemasolevate allikate, andmete ja indikaatorite

kaardistamine; testimine ja arendamine koostöös kutsutud täiskasvanud ekspertide ja Laste Nõukojaga

Laste heaolu mudeli loomine toimub järk-järgult. Mh sisaldab mudel kontseptuaalset raamistikku ning

sellega seotud indikaatorite ja andmeallikate nimekirja. Indikaatorite ja nende andmeallikate nimekirjas

toome iga indikaatori kohta selgituse ja põhjenduse, miks indikaatori jälgimine on vajalik, mida näitab-

tähendab, millega on seotud (näiteks riiklikud strateegiad), millistel alusandmetel (sh detailsus, uuenemise

sagedus) ja allikatel põhineb. UAÜ2 raames valmib 7 laste mudeli versiooni (LMv1-7 aja- ja tegevuskava

tabelis), sh vastavad indikaatorite ja nende andmeallikate nimekirja versioonid (NKv1-7 tabelis):

* Rahvusvaheliste ja Eesti teadus- ja rakendustööde dokumendianalüüsi põhjal valmib LMv1, sh NKv1. Mh

on lähtekohaks Eesti elukaart hõlmav valdkondade ülene heaolu mudel, Islandi praktikat analüüsinud

projekti ettepanekud (Nahkur 2024) ja täiendav ülevaade kõrge haavatavuse riskiga laste

9

andmetest/indikaatoritest. LMv1 ootame juhtrühma tagasisidet, mille tulemusena valmib LMv2.

* LMv2, sh NKv2 testime laste heaolu andmeseminaril, mille tulemusena valmib LMv3, sh NKv3. Töötoa

formaadis koondame osalejate teadmisi ja mõtteid, kuidas Eesti laste heaolu mudelis “nähtamatuid” lapsi

pildile tuua.

* Võtame LMv3 aluseks kahel arendusseminaril, tulemiks LMv4. Arendusseminaridele kutsutud

täiskasvanud ekspertideks on laste heaoluga kokkupuutuvad eksperdid, mh andmepildi (potentsiaalsed)

kasutajarühmad. Täpsemalt plaanime läbi viia arendusseminari järgnevate rühmade esindajatega: (1)

poliitikakujundajad riigi tasandil (nt valdkonnaülese ennetuse töörühm), (2) kohalike omavalitsuste ja

maakondade/omavalitsusliitude esindajad (mh tervisedendajate võrgustik), (3) praktikud, (4)

lapsevanemad, (5) lapsed ja noored. Eesmärk on saada laste heaolu mudel (LMv3) kasutajasõbralikumaks,

praktilisemaks, asjakohasemaks jms. Plaanis on kasutada disainmõtlemise tööriistu. Lapsevanemate vaate

esindamiseks teeme koostööd nt Lapse Heaolu Arengukeskuse ja Perepesade võrgustikuga ning

laste/noorte vaadet esindab Laste Nõukoda.

* LMv4 arendame edasi LMv5-ks võttes arvesse Eesti haavatavamas olukorras (mh “nähtamatute”) laste

heaolu käsitlust.

* LMv5 testime aruteluseminaril (VK2 ehk valideerimiskohtumine nr 2) ekspertide, sh Laste Nõukojaga,

tulemiks LMv6.

* LMv6 ootame juhtrühma tagasisidet, mille tulemusena valmib LMv7.

(6) Eesti laste valdkondade ülese heaolumudeli sh riskirühmade heaolu kaardistav vaheraporti koostamine

Kontseptuaalne mudel (LMv7) on kirjeldatud koos indikaatorite ja andmeallikate nimekirjaga (NKv7) raporti

vormis, mis on kompaktne ja sisaldab ka mudeli joonist. Lisaks antakse tellijale üle muud protsessi käigus

koostatud ja valminud materjalid (järgides andmekaitse ja eetikakomitee soovitusi), koostatud artiklid ja

meediakajastused.

Teoreetilised lähenemised

Tugineme mudeli koostamisel teoreetilistele käsitlustele, mis aitavad mõista lapse heaolu

mitmemõõtmelisust. Lähtume Bronfenbrenneri ökoloogiliste süsteemide teooriast, mis toob esile lapse,

tema perekonna ja laiema sotsiaalse ja kultuurilise konteksti omavahelised suhted. Sarnaselt käsitleb

UNICEF’i Innocenti Report Card 16 raamistik lapse ümber olevaid mõjusfääre ning loob seose lapse

õigustega, mis on seotud lapsepõlve tingimustega igas süsteemis ja lapse heaolu tulemustega.

Eelnevaga kooskõlas olevalt käsitleb Nahkuri (2024) laste haavatavuse ja säilenõtkuse teoreetiline

raamistik haavatavust kui kahju riski lapse heaolule ning sisaldab süstemaatilist riski- ja kaitsetegurite

kaardistust erinevatel tasanditel, mis saab olla üheks potentsiaalseks lahenduseks andmepildi

kokkutoomisel. Nahkur (2024) pakub raamistiku laste heaolu mõõtmiseks, sh süsteemsed riske hindavad

viisid.

Andmed, andmekogumisemeetodid, andmeallikad

UAÜ2 tugineb mitmetele andmeallikatele, sh siseriiklikud ja rahvusvahelised teadusuuringud ja

rakendustööd, strateegilised dokumendid; uued andmed laste heaolu valdkonna ekspertidelt,

lapsevanematelt ja lastelt. Kasutame kvalitatiivseid andmekogumismeetodeid, sealhulgas

dokumendianalüüsi ja intervjuumeetodit, laste puhul ka lapsesõbralikke loovuurimismeetodeid ja

projektiivtehnikaid nende arusaamade mõistmiseks.

Analüüsimeetodid, lähtekohad

10

Uurimuses osalejate unikaalse maailma ja arusaamade paremaks mõistmiseks lähtume induktiivsest

andmete analüüsist.

Kommunikatsiooni esialgne kava

Tulemuste tutvustamisel avalikkusele arvestame sihtgruppidele sobivaid kanaleid ja sõnakasutust.

Kirjutame laste heaolu mudelit tutvustava artikli avaldamiseks ajakirjas Sotsiaaltöö (sihtgrupp: spetsialist,

teadlane). Laste ja noorteni jõudmiseks rakendame Laste Nõukoja liikmeid kõneisikutena, kes räägivad

laste heaolu teemadel neile suunatud kanalites (Nova, Teeviida ja lasteabi podcastid). Oleme valmis andma

sisendit SoM planeeritud/rahastatavale lastele ja noortele sihitatud esitlusvideole, toetame vajadusel laste

osalust selle valmimisel. Soovitame video avaldamist lastekaitsepäeval ja aitame levitada erinevates

kanalites (TÜ, Lastekaitse Liit, lasteabi jm). Oleme valmis kaasuma SoM meediakajastustesse. Oleme

suhelnud lasteabi, Lastekaitse Liidu ja Õiguskantsleri Kantselei laste õiguste osakonnaga, kes saavad meid

kursis hoida haldusala üritustega ning kaasa aidata tulemuste tutvustamisel.

Eesti laste valdkondade ülese heaolu mudeli andmetega sisustamine ja indikaatorite

väljatöötamine

Alategevused:

(1) Täiendavate andmete kasutamiseks AKI/eetikakomitee taotluse koostamine ja esitamine;

Indikaatorite ja andmeallikate nimekirja versioon 7 (NKv7 aja- ja tegevuskava tabelis) alusel täiendame

projekti käigus taotlust täiendavaks kooskõlastuseks. Oleme arvestanud 30 päevase vastuse saamise

perioodiga.

(2) Andmete koondamine;

Indikaatorite sisustamine andmetega toimub mitmes etapis. 1. etapis lähtume indikaatorite ja

andmeallikate nimekirja versioonis 1 (NKv1) ehk Nahkur (2024; Islandi projekt) kaardistatud (nii muutmata

kujul sobivad, kohandust vajavad kui ka uued) ja dokumendianalüüsist (sh strateegilised dokumendid)

ilmnevatest indikaatoritest. Koondame andmeid järgnevatest allikatest:

1. Arvestades andmekaitse ja isikuandmete kasutamise minimaalsus printsiipi, näeme, et esimeseks

allikaks on EUROMODi ühendatud registrite andmed. EUROMOD tunnused on arvutatud järgmiste

registrite põhjal: töötamise register (TÖR), maksukohuslaste register (MKR), sotsiaalkaitse infosüsteemi

andmed (SKAIS), sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR), töövõime hindamise ja

töövõimetoetuse andmekogu (TETRIS), töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste

osutamise register (EMPIS), töötuskindlustuse andmekogu (TKIS), Eesti hariduse infosüsteem (EHIS), Eesti

rahvastikuregister (RR), Tervisekassa andmekogu (KIRST), kinnistusraamat (KR), e-Toimiku süsteem (E-

Toimik), äriregister (ARIREG), aadressiandmete süsteem (ADS), kaitseväekohustuslaste register (KVKR).

Samuti on tuginetud tunnuste arvutamises Statistikaameti andmestikele (Statreg). See katab suure osa

registripõhistest näitajatest, mis on kirjeldatud ka Islandi projekti kaardistuses. Kuivõrd tegemist on

aastapõhiste eri liiki sissetulekuid ja leibkonna infot sisaldavate andmetega kogu elanikkonna kohta

(uuringu ajakava arvestades saab taotleda ligipääsu 2024.a andmetele), siis võimaldab see arvutada ka

KOVde põhiseid näitajaid ning ka näitajaid, mis uuringu andmetel ei ole avaldatavad vähese vaatluste arvu

3. uurimis- ja arendusülesande teostamise kava

11

tõttu (nt puudega laste vaesus). EUROMOD võimaldab võtta arvesse erinevaid taustatunnuseid (nt

kodakondsus, haridustase, puude olemasolu, elukoha piirkond (maa/linn, KOV), leibkonnainfona nt

üksikvanemaga leibkonnad, lasterikkad pered jne). EUROMODi mudeli sisendandmeid ei ole varasemalt

kasutatud laste heaolu näitajate arvutamiseks, mistõttu on tegemist uuendusliku lähenemisega ning teisalt

aitab kaasa, et riikliku statistika raames kogutud andmeid ja tehtud töid kasutataks suuremal määral.

2. Muud registriandmed või statistika, mille kasutamise vajadus ilmneb NKv1-st. Piisava detailsusega

andmete olemasolul kasutame avalikku statistikat või pärime kirjeldava statistika asutustelt (nt Eesti

Töötukassalt, Tervisekassalt), et kiirendada andmete saamise protsessi.

3. Statistikaameti isiku- ja leibkonnauuringud – arvestades Islandi projekti kaardistust, siis üheks

võimalikuks allikaks on Eesti Sotsiaaluuringu ja Eesti tööjõu-uuringu andmed.

4. Laste küsitlusuuringute andmed – esmalt hindame HARNO koolirahulolu, HBSC, PISA jt uuringute

avaldatud andmete alusel, kas on vaja taotleda täiendavat ligipääsu uuringute andmestikule (nt lapse

vanuse lõikes andmete väljatoomiseks kui seda ei ole uuringu raportis, avaldatud andmebaasides

avaldatud).

2. etapis lähtume andmete koondamisel indikaatorite ja andmeallikate nimekirja versioonist 7 (NKv7).

Vajadusel teeme täiendava AKI/(vajadusel eetikakomitee) taotluse ja võimalusel koondame puuduolevad

andmed.

Kui indikaatorile sobilikud alusandmed Eestis puuduvad, siis teeme ettepanekud vajalike andmete

kogumiseks. Vastav lõplik ettepanekute loend kajastub projekti lõppraportis.

(3) Indikaatorite väljatöötamine, sh empiiriline testimine;

Indikaatorite väljatöötamine, sh empiiriline testimine toimub kahes etapis. 1. etapis lähtume NKv1 toodud

allikatest, sh EUROMODis ühendatud registrite sisendandmetest, teistest vajalikest registriandmetest,

Statistikaameti isiku- ja leibkonnauuringute andmetest ning laste küsitlusuuringute andmetest.

Statistikaameti turvatud veebikeskkonnas saame registriandmete pealt arvutada KOV põhiseid (võimalusel

täpsemaid) näitajaid. Mh on oluline välja selgitada HARNO riikliku koolirahulolu uuringu võimalused KOV

põhiste näitajate arvutamiseks. 2. etapis lähtume täiendavatest registri- ja uuringute (kättesaadavatest)

andmetest, mis on toodud NKv7. Analüüs hõlmab viimaseid kättesaadavaid andmeid, kuid selle juures

kirjeldame ära ka aegrea loomise võimalused.

Kui indikaator põhineb KOV tasandi andmetel, saame teha nt selle sisemise kooskõla analüüsi.

(4) Konsulteerimine kutsutud täiskasvanud ekspertidega ja lastega indikaatorite loomisel;

Indikaatorite väljatöötamisel, sh andmeanalüüsi läbiviimisel on mh järgmised otsustamist vajavad

küsimused:

1. Kui varasemalt on sarnast näitajat mõõdetud eri allikatega, siis on vaja koostöös tellija ja ekspertidega

teha valik, millist allikat kasutada (nt andmete kogumise sagedus, detailsus).

2. Millisel juhul on asjakohane kasutada registripõhiseid ja millal uuringute andmeid (nt kas registripõhine

leibkond või uuringutes kirjeldatud tegelik leibkond).

3. Millised on peamised lõiked, mida kõikide näitajate puhul arvutada (nt lapse vanuserühmad: 0-17) ning

millised lõiked on valdkonna, näitaja spetsiifilised.

12

1. etapis arutame neid ja teisi asjakohaseid küsimusi 2. juhtrühma kohtumisel ning laste heaolu

andmeseminaril. 2. etapis arutame neid ja teisi asjakohaseid küsimusi valideerimiskohtumistel nr 2 ja 3

ning 4. ja 5. juhtrühma kohtumistel.

(5) Mudeli/indikaatorite vaheliste suhete empiiriline testimine ja lõpliku versiooni valik;

UAÜ2 raames välja pakutud laste heaolu mudeli (LMv7) empiirilisel testimisel analüüsime olemasolevate

andmete ulatuses indikaatorite vahelisi seoseid (nt millised emp. kattuvad või sobilikumad). Vajadusel

uuendame mõõtmismudelit, sh indikaatorite nimekirja (LMv8, sh NKv8). Empiiriliselt testitud LMv8, sh NK8

testime valideerimiskohtumisel 3, mille tulemusena valmib LMv9, sh NKv9. Viimase esitame juhtrühmale

tagasisidestamiseks, mille tulemusena valmib lõplik Eesti laste heaolu mudel (LMv10, sh NKv10).

Uurime Eesti laste heaolu alaindeksite loomise teostatavust.

(6) Eesti laste valdkondade ülene heaolumudeli andmepildi testversiooni loomine;

Andmepildi testversiooni loome Excelisse või Tableau’sse. Andmepilt on Eestile kohandatud valdkondade

ülene ja terviklikult lapse heaolu kajastav, Eesti konteksti arvestav, objektiivse ja subjektiivse (sh lapsest

lähtuv) tasakaalustatust taotlev. Võimalusel anname Eesti laste valdkondade ülese heaolumudeli

andmepildi vähemalt KOV tasandil (suuremates linnades võimalusel täpsemalt). Kui see pole

andmelünkade tõttu suures ulatuses võimalik, anname võimalikult realistliku pildi kõrgemal tasandil (Eesti

kokku, maakond/piirkond). Andmepilt sisaldab lõikeid, mis võimaldab tuua esile laste sihtrühma sisesed

olulisemad erisused. Kõrge haavatavuse riskiga laste andmepilti on andmete olemasolul võimalik saada

kahel moel: (1) läbi haavatavamas olukorras olijate eriindikaatorite ja/või (2) universaalsete

riskiindikaatorite kumulatiivse taseme kaudu. Projekti käigus tekkinud täpsemaid küsimusi seoses

andmepildi testversiooniga arutame hiljemalt 5. juhtrühma kohtumisel.

Ülevaate andmepildi koostamisest ja koorunud ettepanekutest (sh andmeaukudest) anname lõppraportis.

(7) Eesti laste valdkondade ülese heaolumudelit kirjeldava lõppraporti koostamine

Lõppraportis toome välja ülevaate andmepildi koostamisest ja koorunud ettepanekutest (sh

andmeaukudega seoses), lõpliku empiiriliselt testitud laste heaolu mudeli, sh indikaatorite ja nende

andmeallikate nimekirja.

Teoreetilised lähenemised:

Lähtume lapse heaolu mitmemõõtmelisest käsitlusest (Ben-Arieh jt, 2014), pidades silmas viimaseid

arenguid lapse heaolu ja indikaatorite uuringutes, sh lisaks objektiivsetele ka subjektiivsete, lapsest

lähtuvate andmete; negatiivsete kõrval ka positiivsete indikaatorite arvestamine; õigluse põhimõtteid järgiv

lapse heaolu mõõtmine (Adams ja Savahl, 2022). Lisaks otsestele lapse heaolu indikaatoritele peame

oluliseks arvesse võtta ka kaudseid indikaatoreid (nt kogukonna, ühiskonna tasand).

Andmed, andmekogumisemeetodid ja andmeallikad:

Islandi projektis kaardistatud indikaatorid ja nende andmeallikad, tehnilise kirjelduse lisas toodud

andmeallikad, UAÜ2 dokumendianalüüsis ning ekspertide sisendist tulenevad andmeallikad. Nii registri-

kui statistilised ning uuringute andmed.

13

Analüüsimeetodid või põhimõtted, millest lähtutakse:

Indikaatorite ja nendevaheliste suhete empiirilisel testimisel kasutame statistilisi analüüsimeetodeid.

Väljundid ja nende kommunikeerimise esialgne kava:

UAÜ3 tulemused avaldame UAÜ2-3 tulemusi koondavas Eesti laste valdkondade ülest heaolumudelit

kirjeldavas lõppraportis (sisaldab muuhulgas ka inglise keelset kokkuvõtet). Lisaks anname tellijale üle Eesti

laste valdkondade ülese heaolumudeli andmepildi testversioon (tellijale kättesaadava e-lahendusena

tagades sealjuures piiratud avaliku juurdepääsu).

Planeerime min. 3 tulemuste esitlust projekti lõpus:

1. Tulemuste esitlus veebis, mida salvestatakse ja mis jääb järelvaadatavaks (kasutades

Sotsiaalministeeriumi/UTTV kanaleid). Veebisalvestuse täpne ülesehitus pannakse paika koostöös

Sotsiaalministeeriumiga, kuid esialgse ettepanekuna pakume välja ühe võimalusena arutelupaneeli

korraldamist erinevate ettekandjatega, sh lapsega.

2. Koos Laste Nõukojaga esitleme projekti tulemusi poliitika kujundajatele, nt ennetusnõukogule,

õiguskantslerile või ministeeriumile.

3. Artikkel ajakirjas Sotsiaaltöö (või muu huvitatud väljaanne), milles kirjeldatakse projekti raames

toimunud laste kaasamise kogemust.

Lisaks planeerime projekti lõppkohtumist uurimis- ja juhtrühmale, Laste Nõukoja liikmetele ning

olulisematele koostööpartneritele, mille eesmärgiks on tagasipeegelduse pakkumine ja osalejate

tänamine.

Uuringu nädala täpsusega aja- ja tegevuskava ning peamised vastutajad on toodud eraldi failina lisatud

Gantti tabelis. Järgnevalt esitame ülevaate (ajalises järjestuses) projekti olulisematest kohtumistest, sh

juhtrühmaga kohtumiste planeeritud sisust ning projekti vahe- ja koondraportite üleandmisest.

Juhtrühmaga avakohtumine (JRk1 aja- ja tegevuskava tabelis)

*tutvustada-läbi rääkida projekti plaan

*arutada elukaareülese heaolu mudeliga seotud algseid ideid, sh keda kaasata ekspertidena

*kinnitada/saada soovitusi, milliseid Eesti ja rahvusvahelisi strateegilisi dokumente hõlmata

dokumendianalüüsi

*kinnitada laste heaolu mõõtmise praktikate ülevaatesse hõlmatud välisriigid, kus arvestatakse õigluse

printsiibiga

*soovitused, keda ekspertidena kaasata uurimis- ja arendusülesannetes 1-3, sh mõeldes laste heaolu

andmepildi (potentsiaalsetele) kasutajarühmadele (kes, kuidas ja millistes tööprotsessides saaks seda

andmetööriista kasutada)

*kooskõlastada kommunikatsiooniplaan

Valideerimiskohtumine nr 1 (VK1)

Eesti elukaart hõlmava valdkondade ülese heaolu mudeli (1. versioon=ÜMv1) sobivuse hindamiseks

korraldame kutsutud ekspertidega ning Laste Nõukojaga aruteluseminari. Selle tulemusena teeme mudeli

Uuringu aja- ja tegevuskava

14

2. versiooni (ÜMv2).

JRk2

* esitleme ekspertide, sh Laste Nõukoja poolt valideeritud Eesti elukaart hõlmavat valdkondade ülest

heaolu mudelit (ÜMv2); enne kohtumist esitame juhtrühmale vaheraporti tagasiside saamiseks,

eesmärgiga arendada välja mudeli lõplik versioon (ÜMv3).

*tutvustame Eesti laste heaolu mudeli kõige esimest versiooni (LMv1), sh indikaatorite ja nende

andmeallikate nimekirja versiooni (NKv1) tagasiside saamiseks (nt kas mõni indikaator ei ole Eesti

kontekstis vajalik või on midagi puudu; kas mõni andmeallikas on konkreetse indikaatori jaoks sobilikum

kui teine; kas mõni oluline andmeallikas on jäänud tähelapanuta)

*vajadusel AKI/eetikakomitee taotluse täiendatud versiooni arutelu

Eesti elukaart hõlmava valdkondade ülese heaolu mudeli lõpliku versiooni (ÜMv3) ja vaheraporti esitame

hiljemalt 2025. a detsembri esimesel nädalal. Üleandmisakti digiallkirjastamine ja esimese vahemakse

algatamine on samuti planeeritud samale nädalale.

Laste heaolu andmeseminar (LHAS)

*esitleme Eesti elukaart hõlmava valdkondade ülese heaolu mudeli lõpliku versiooni (ÜMv3), sh küsime

täiskasvanud ekspertidelt ja lastelt, mille poolest võiks arendamisel olev Eesti laste heaolu mudel (LMv2)

sellele sarnaneda ja erineda

*kogume ideid, kuidas Eesti laste heaolu mudelis “nähtamatuid” lapsi pildile tuua

*laste heaolu dimensioonide ja indikaatorite valikukriteeriumide arutelu

*tutvustame Eesti laste heaolu mudeli indikaatorite ja nende andmeallikate nimekirja (NKv2) eesmärgiga

arutleda, nt kas mõni indikaator ei ole Eesti kontekstis vajalik või on midagi puudu; kas mõni andmeallikas

on konkreetse indikaatori jaoks sobilikum kui teine; kas mõni oluline andmeallikas on jäänud

tähelapanuta

Arendusseminarid 1 ja 2 – riigi tasandi esindajatega, KOV esindajatega, praktikutega,

lapsevanemate/hooldajate esindajatega, Laste Nõukojaga.

JRk3

*anname ülevaate projektitegevuste hetkeseisust, sh tekkinud küsimuste arutelu.

* kooskõlastada kommunikatsioonitegevused

Valideerimiskohtumine nr 2 (VK2)

Eesti laste valdkondade ülese heaolu mudeli (5. versioon=LMv5) valideerimiseks korraldame kutsutud

ekspertidega ning Laste Nõukojaga kohtumise. Selle tulemusena teeme mudeli 6. versiooni (LMv6).

JRk4

* esitleme ekspertide, sh Laste Nõukoja poolt valideeritud Eesti laste valdkondade ülest heaolu mudelit

(LMv6); enne kohtumist esitame juhtrühmale vaheraporti tagasiside saamiseks, eesmärgiga arendada välja

mudeli 7. versioon (LMv7).

Eesti laste valdkondade ülese heaolu mudeli (LMv7) vaheraporti esitame hiljemalt 2026. a aprilli esimesel

nädalal. Üleandmisakti digiallkirjastamine on planeeritud hiljemalt aprilli lõppu.

15

Valideerimiskohtumine nr 3 (VK3)

Esitleme empiiriliselt testitud laste heaolu mudelit (LMv8), sh indikaatorite (NKv8) nimekirja kutsutud

ekspertidele ning Laste Nõukojale. Saame soovitusi mudeli kohendamiseks (LMv9) ja indikaatorite

nimekirja uuendamiseks (NKv9).

JRk5

*Esitleme empiiriliselt testitud ja ekspertide, sh Laste Nõukoja poolt valideeritud laste heaolu mudelit

(LMv9), sh indikaatorite (NK9) nimekirja. Juhtrühma tagasiside alusel loome lõpliku mudeli (LMv10) ja

indikaatorite nimekirja (NKv10).

*Laste heaolu test andmepildiga seotud küsimused

*Kooskõlastada kommunikatsioonitegevused.

JRk6

* Eesti laste valdkondade ülese heaolumudeli andmepildi testversiooni ja koondraporti (mh sisaldab

lõplikku empiiriliselt testitud laste heaolu mudelit (LMv10), sh indikaatorite nimekirja (NK10) esitlemine

koos Laste Nõukojaga; vahetult enne kohtumist esitame juhtrühmale lõppraporti tagasiside saamiseks.

Eesti laste valdkondade ülese heaolumudelit kirjeldava lõppraporti üleandmisakti digiallkirjastamine ja

viimase vahemakse algatamine on planeeritud hiljemalt septembri kolmandale nädalale.

Uuringuga seotud riskid ja nende maandamise kava on esitatud eraldi failina.

Aja- ja tegevuskava_Gantti tabel.xlsx

Riskid ja nende maandamise meetmed.pdf

Kasutatud allikad.pdf

Uuringuga seotud riskide ja nende maandamise meetmete kirjeldus

Lisafailid

Projektijuht ja täitjad (10)

Isik Kraad Ametikoht Roll Alguskuupäev Lõppkuupäev

Oliver

Nahkur doktorikraad

Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste

valdkond, ühiskonnateaduste

instituut, sotsiaalse heaolu

uuringute teadur (1,00)

Vastutav

täitja 22.09.2025 20.09.2026

Kristi

Asser

Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste

valdkond, ühiskonnateaduste

instituut, heaolu-uuringute

nooremteadur (1,00)

Põhitäitja 22.09.2025 20.09.2026

16

Kutsar_CVlühike_august-2025.pdf

CV (K. Asser).pdf

CV (K. Streimann).pdf

CV (M. Laurimäe).pdf

CV (H. Sinisaar).pdf

CV (H. Teaste).pdf

CV (H. Saar).pdf

CV (K. Saar).pdf

cv Konstabel 2025.pdf

CV_Nahkur.pdf

Uurimisrühma pädevused.pdf

Dagmar

Kutsar doktorikraad

Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste

valdkond, ühiskonnateaduste

instituut, sotsiaalpoliitika

kaasprofessor (1,00)

Põhitäitja 22.09.2025 20.09.2026

Karin

Streimann doktorikraad

Tervise Arengu Instituut, Teadur

(1,00),

Tervise Arengu Instituut,

Ennetuse valdkonna juht (1,00)

Põhitäitja 22.09.2025 20.09.2026

Kenn

Konstabel doktorikraad

Tervise Arengu Instituut,

Juhtivteadur (1,00) Põhitäitja 22.09.2025 20.09.2026

Hede

Sinisaar

Sihtasutus Mõttekoda Praxis,

Töö- ja sotsiaalpoliitika

programmi juht (1,00)

Põhitäitja 22.09.2025 20.09.2026

Merilen

Laurimäe magistrikraad Põhitäitja 22.09.2025 20.09.2026

Helika

Saar Põhitäitja 22.09.2025 20.09.2026

Kadi Saar magistrikraad Põhitäitja 22.09.2025 20.09.2026

Hannela

Teaste Põhitäitja 22.09.2025 20.09.2026

Projektijuhi ja täitjate CV-d eesti keeles

Uurimisrühma liikmete pädevused ja nende rollide kirjeldus

Isik Kraad Ametikoht Roll Alguskuupäev Lõppkuupäev

17

Kinnituskiri (Praxis).asice

Kinnituskiri (H.Saar).asice

Kinnituskiri MTÜ Sa Suudad.asice

Kinnituskiri Lastekaitse Liit.asice

Kinnituskiri TAI.asice

Kinnituskiri (H. Teaste).asice

Kinnituskiri (K. Saar).asice

Kinnitused koostööpartneritelt

Koostöökinnitused partneritelt

Eelarve.xlsx

Eelarve

Projekti eelarve

18

Konkursi „Eesti laste heaolu kontseptuaalse mudeli loomine ja selle indikaatorite väljatöötamine“ tehniline kirjeldus

TA-projekti tellija andmed

Organisatsiooni nimi

Sotsiaalministeerium

Postiaadress (tänav, maja, linn, postiindeks)

Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122

Organisatsiooni esindusõiguslik isik (nimi, ametikoht, e-posti aadress, telefonid)

Maarjo Mändmaa; Sotsiaalministeeriumi kantsler, [email protected]; 58506184

Projektitaotluse kontaktisikud (nimed, ametikohad, e-posti aadressid, telefonid)

Mari Sarv, laste ja perede osakonna nõunik ([email protected]; 5916 0909), Marion Pajumets, teadusnõunik ([email protected])

Projekti andmed

Projekti pealkiri

Eesti laste heaolu kontseptuaalse mudeli loomine ja selle indikaatorite väljatöötamine

Eelnevad sarnasel teemal tehtud või käimasolevad / käivituvad projektid (Eestis või välismaal, kui asjakohane)

Laste heaolu mõõtmise ja selleks mõõdikute väljatöötamisega on tegeletud mitmed kümnendeid nii praktiliste projektide, statistiliste andmete korje ja kaardistuste kui ka uurimis- ja teadustööde raames nii välisriikides kui Eestis. Alljärgnevalt on toodud vaid mõned viited töödele, projektidele ja seonduvatele uuringutele, mis on valdkondadeülest laste heaolu käsitlenud:

- Child Well-Being in an Unpredictable World (ÜRO raport; 2025); - Ettepanekud valdkondade ülese laste heaolu näidikulaua väljatöötamiseks Eestis Islandi

kogemuse näitel (2024), Oliver Nahkur, Sotsiaalministeerium, Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“;

- Child Vulnerability and Vulnerable Subjectivity. Interdisciplinary and Comparative Perspectives (2024),Dagmar Kutsar, Mai Beilman, Oliver Nahkur;

- Eesti laste vaimse tervise uuring (2024), konsortsium: Tartu Ülikool, Tervise Arengu Instituut, Turuuuringute AS; Sotsiaalministeeriumi tellimus;

- Laste ja noorte vaimse tervise parandamise ettepanekud. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi tegevuse 9.2.2 täitmiseks ennetusnõukogu 29.05.2023 otsusega volitatud ministeeriumite ülese töörühma raport;

- Eesti valdkondadeülese ennetuse kontseptsioon (Siseministeerium 2021);

- Lapsed Eesti ühiskonnas (2021), toimetaja: Dagmar Kutsar ; Õiguskantsleri Kantselei; - Measuring What Matters for Child Well-being and Policies, OECD (2021); - Laste subjektiivne heaolu kohalikus ja rahvusvahelises vaates (2019), Koostajad ja

teadustoimetajad Dagmar Kutsar (Tartu Ülikool) ja Kadri Raid (Statistikaamet), Statistikaamet;

- Euroopa lastegarantii: Eesti lastegarantii tegevuskava aastani 2030.

Vaata lisaks ka Eestis toimunud ja toimuvate laste heaolu puudutavate uuringute ja seonduvate tegevuste loetelu (Lisa 1).

Projekti seotus Sotsiaalministeeriumi prioriteetsete ülesannetega (tööplaaniga)

Projekt on seotud Laste ja perede programmiga 2024-2027, mille kohaselt arendatakse valdkondade ülese laste ja perede heaolu puudutava teabe kogumist ja avaldamist, sealhulgas panustatakse lapsest lähtuvate andmete nähtavale toomisse peavoolustatistikas (lk 16). Samuti panustab käesoleva konkursi projekt Tervist toetavate valikute programmi 2025-2028, mille töösuundade seas on laste ja noorte vaimse tervise probleemide ennetamine ja varajane märkamine ning inimeste vaimse tervise ja seda mõjutavate tegurite seire ja avaldamine. Konkursi projekt on osa Sotsiaalministeeriumi tegevusest „Valdkondade ülese laste heaolu indikaatorite väljatöötamine Eestis 2025-2027“, mida kaasrahastab Euroopa Liit (2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondidest rahastatud toetuse andmise tingimused (TAT) “Laste ja perede toetamine”).

Probleemi või olukorra kirjeldus, mis nõuab projekti tellimist

Kuigi laste heaolu mõõtmise ja selleks mõõdikute väljatöötamisega on tegeletud Eestis ka varem, siis seni ei ole veel välja töötatud konkreetset teaduslikule ja ekspertteadmisele tuginevat Eestile omast laste heaolu mudelit. Selline mudel peaks kajastama laste heaolu järjepidevalt ja terviklikult, tuginedes andmetele ja olles valdkondade üleselt tasakaalustatud, sh võimalikult kohaliku tasandini ulatuv. Laste heaoluga kokkupuutumuses andmelaudu või profiile on loodud, need sisaldavad aga vaid osaliselt või mitte-terviklikult laste heaolu, nt: Noorteseire juhtimislaud; Tervise- ja heaoluprofiil; Haridussilm; valdkondade üleselt kohalikul tasandil kajastav teenustasemete töölaud Minuomavalitsus; Tervise Arengu Instituudi kogutavat statistikat visualiseerivad töölauad (Profile - tervise.arengu.instituut | Tableau Public) või ka Statistikaameti Laste heaolu rubriik andmebaasis jt. On ka rahvusvahelisi laste heaolu kajastavaid raporteid või juhtimislaudasid (nt OECD Child Well- being Dashboard), mis võimaldavad laste heaolu võrrelda erinevates riikides, kuid ei anna siseriikliku pilti, mis toetaks just riigisiseselt laste heaolu kujundamist ja positiivset mõjutamist sh enam rohujuure tasandilt ehk kohaliku elu ja laste heaolu otseselt mõjutavate otsustajate jaoks. Laste heaolu edendamine ja tagamine tänases päevas aitab luua lastele turvalise ja võimalusterohke elu praegu ning mõjutab ka tuleviku Eesti ühiskonda. Tänast laste heaolu mõjutades suuname ka seda, kuivõrd on 20-30 aasta pärast Eestis tark, paindlik tööturu vajadustele vastav, vaimselt ja füüsiliselt terve ja toimetulev rahvas ning kuivõrd ollakse ettevõtlikud ja ühiskonnaelus aktiivsed, kuivõrd edukad majanduses või ka kuivõrd on Eestimaa loodus hoitud jne. Nii isiku kui ühiskonna jaoks on sageli oluliselt ressursse säästvam probleemkohtade ennetamine ning varane märkamine ja abivajajate aegsasti toetamine, selmet probleemide märkamine ja neile reageerimine alles siis, kui need on juba suureks kasvanud. Selleks aga, et osata märgata ja panustada laste heaolu edendamisse sihitatult ja targalt, on vaja tugineda andmetele ja tõenditele.

Lapse heaolu on mõjutatud nii lapse tervisest kui keskkonnast sh nii lähedaste kui ka ühiskonna üldisemast toimimisest ja korraldusest. Näiteks mõjutavad lapse heaolu lapse ja vanema suhe, pere majanduslik ja sotsiaalne toimetulek, lapse võimalused haridust omandada, tegeleda oma huvidega või ka lapse võimalused vabale ajale. Niisamuti mõjutab lapse heaolu teda ümbritsev füüsiline

keskkond: kodu, kodutänav, lasteaed/kool jne. Ühtlasi on lapse heaolu mõjutatud ühiskonna toimesüsteemidest, näiteks milline on tervise-, sotsiaal-, haridusesüsteem, õiguskeskkond, üldine turvalisus ühiskonnas ning ka looduskeskkond. Laste heaolu terviklik andmepilt ei saa seega kajastada ainult nt tervise-, hariduse- või sotsiaalnäitajaid, vaid peab olema kõiki valdkondi ja tasandeid läbiv. Tuues laste heaolu kajastavad andmed nähtavale tasakaalustatult, valdkondiläbivalt ja oma mitmekesisuses, saame tõugata tagant ka laste heaoluga arvestamist just läbivamalt eri tasandite ja -valdkondade otsustes ja mõjuhinnangutes Oluliseks probleemiks on laste heaolu jälgimisel riskirühmade üles leidmine ja kaardistus. Sageli jäävad just suuremat abi või tuge vajavad lapsed märkamata üldisi või keskmisi kajastavast andmepildist, kuna need grupid võivad olla marginaalsed ja väiksed ning nende uuringutesse hõlmamine on keerulisem. Üks võimalus on kaardistada riskirühmad läbi riski- ja kaitsetegurite ning leida eriuuringud vm meetodid suuremas riskis laste heaolu eraldi jälgimiseks. Sihitatum heaolu mõõtmine võimaldab paremini ja kokkuvõttes ka säästlikumalt ressursse suunata nii ennetusse kui tagajärgede leevendamisse. Nii saaks kiiremalt reageerida riskis laste heaolu ja turvalisuse tagamiseks, mis oleks ka ühiskonna jaoks mõistlikum ja säästlikum. 2023-2024. aastal vedas Sotsiaalministeerium projekti “Valdkondade ülese laste heaolu indikaatorite väljatöötamine Eestis – võimalused Islandi praktika näitel”, mille raames selgitati välja, kas ja kuidas sobituks Islandi praktika laste heaolu indikaatorite väljatöötamise osas Eestile. Projekti tulemused võtab kokku koostatud ettepanekute dokument, mis toob ka välja täpsemalt, kuidas laste heaolu tervikliku ja mitmekülgse ülevaate saamiseks on vaja eri valdkondades ja valdkondadeüleselt laste ja perede olukorda seirata ning poliitikameetmete tõhusust ja mõju hinnata. Koostatud ettepanekute dokument1 on eeltööks ja üheks oluliseks aluseks tellitavale teadustööle: Eesti laste heaolu kontseptuaalse mudeli loomine ja selle indikaatorite väljatöötamine. Valdkondade ülese laste heaolu andmepildi väljatöötamine Eestis on kokku kolmeaastane projekt (2025-2027), mille eesmärk on teaduslikule heaolu kontseptsioonile tuginev, Eestile iseloomuliku, valdkondi läbiva ja tervikliku laste heaolu kajastava, ajas järjepidevalt jälgitava andmepildi kokku toomine ja ülesehitamine. Loodav andmepilt peab toetama teadmispõhiste otsuste tegemist ja erinevate valdkondade arengute mõju mõistmist laste heaolule nii täna kui tulevikus. Selle konkursiga tellitakse Eestile omase laste heaolu kontseptuaalne mudeli loomine ja selle indikaatorite välja töötamine, mis on kogu kolmeaastase projekti aluseks.

Uurimis- ja arendusülesanded

Kokkuvõtvalt on uurimis- ja arendusülesandeks teaduslikule heaolu kontseptsioonile tugineva, Eestile iseloomuliku, valdkondi ja tasandeid läbiva, terviklikult laste heaolu kajastava mudeli koostamine ning ka mudelist lähtuvate indikaatorite välja töötamine, mis põhineksid ajas järjepidevalt kogutavatel näitajatel (andmetel / ettepanekutel andmekorjet täiendada) sh võimalikult kohaliku tasandini iseloomustavate andmete kajastust taotledes. Samuti on ülesandeks mudel läbi testida st mudel sisustada andmetega ja kajastada võimalikus ulatuses laste heaolu hetkepilt ja kujundatud indikaatorid võimalikus ulatuses. Uuringul on vähemalt järgmised kolm uurimis- ja arendusülesannet:

I Inimese elukaart hõlmavate üldiste valdkondade üleste teadustöödele põhinevate heaolu mudelite analüüsimine ja Eestile sobiva väljatöötamine (elukaare ülene üldine heaolu mudel);

1 Ettepanekud valdkondade ülese laste heaolu näidikulaua väljatöötamiseks Eestis Islandi kogemuse näitel (2024), Oliver Nahkur, Sotsiaalministeerium, Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“

II Eesti laste valdkondade ülese heaolumudeli väljatöötamine (laste heaolu mudel, mis mh kaardistab riskirühmade heaolu);

III Eesti laste valdkondade ülese heaolu mudeli andmetega sisustamine ehk alusnäitajatega täitmine ja neist lähtuvate indikaatorite väljatöötamine (sh mudeli sisustamine andmetega võimalikus ulatuses).

Projekti eeldatav mõju / projekti tulemuste rakendamine

Projekti tulemusena valmib teaduslikule heaolu kontseptsioonile tuginev, Eestile iseloomulik, valdkondi läbiv ja terviklik laste heaolu kontseptuaalne mudel ning sellest lähtuvate indikaatorite ja näitajate korrektselt viidatud / seotud loetelu ja selle heaolu mudeli andmetega võimalikus ulatuses sisustamine. Projekti tulemus saab olema aluseks edaspidiselt väljaarendatava laste heaolu andmepildi töölauale ning on lähtepunktiks kõigile järgnevatele hankeprojektidele: 1. Laste heaolu puudutava andmekorje / - turbe tagamise analüüs ja ettepanekud; 2. Laste heaolu andmepildi töölaua tehniliste lahenduste alternatiivide kaalumine sh kuluanalüüs; 3. Laste heaolu näidikulaua loomine.

Projekti metoodiline lähenemine

Uurimis- ja arendusülesannete elluviimiseks peab taotleja kombineerima kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid. Kasutada tuleb nii dokumendianalüüsi (teadus- ja uurimiskirjanduse, uuringuandmete jm teemaga seonduva materjali sekundaaranalüüs) kui ka poolstruktureeritud intervjuusid vm arutelu ja peegeldust võimaldavaid meetodeid. Oodatud on ka uuenduslike nt sihtrühma spetsiifikast lähtuvate lähenemiste kasutamine erinevate uurimis – ja arendusülesannete läbiviimisel. Erinevate lähenemiste pakkumisel on tellija ootus uurimistööde ja materjali kogumise puhul rakendada viise ja meetodeid, mis kaasatute (uuritavat sihtrühma laiemalt sh eksperte, spetsialiste jt inimesi) aega ja ressurssi säästaks ja iga kogutava sisendi puhul oleks ka läbimõeldud sihtrühmale kohane tagasipeegeldus. All on toodud uurimis- ja arendusülesannete kaupa tellija minimaalsed metoodilised ja korralduslikud ootused. Tellija julgustab taotlejat pakkuma välja oma visiooni, mis võib erineda tellija visioonist või täiendada seda. Taotleja loomingulisust uurimis- ja arendusülesannetele lahenduskäikude pakkumisel väärtustatakse taotluste hindamisel. Metoodilised valikud peavad lähtuma taotleja visioonist selle kohta, kuidas tellija püstitatud uurimis- ja arendusülesanded kõige paremini lahendada. Oma visiooni asjakohasust tuleb taotluses põhjendada.

I Uurimis- ja arendusülesanne on inimese elukaart hõlmavate üldiste valdkondade üleste teadustöödele põhinevate heaolu mudelite analüüsimine ja Eestile sobiva väljatöötamine (elukaare ülene üldine heaolu mudel).

Elukaare ülese Eestile sobiva üldise heaolu mudeli välja töötamisel tuleb lähtuda heaolu mõjutustasanditest: individuaalne, pere-/ lähikondlik, kogukondlik, ühiskondlik (kohalik omavalitsus ja riik) ning jälgida valdkondande ülest lähenemist (hõlmates vähemalt sotsiaal-, tervise-, haridus-, kultuur-, majandus, õigus- ja turvalisuse valdkondi). Mudeli loomisel tuleb arvestada olemasoleva praktikaga ehk Eesti kohasusega sh arvestades tänastes strateegilistes dokumentides kajastuvate inimeste heaolu valdkondade ja näitajatega. Kuigi selle uurimisülesande puhul ei ole eesmärk minna sügavuti kajastavate näitajate ja indikaatorite väljapakkumiseni, siis tuleks siiski ka siin kaaluda läbi inimeste heaolu erisused tulenevalt erinevas eluetapis või erinevas sihtrühmas olemisest ja kujundada Eesti elukaare ülene üldine heaolu mudel viisil, et see hõlmaks katusena kõiki dimensioone sh mis saaks olla aluseks ka edasises etapis detailsemalt väljatöötatava Eesti laste heaolu mudelile.

Tellija näeb selle uurimisülesande lahendamiseks eelkõige meetodina kasutada dokumendianalüüsi: asjakohaste ja kaasaegsete teadus- ja rakendustööde sekundaaranalüüsi (rahvusvahelised ja Eesti sisesed). Võimaluste piires tuleks kaasata ka töid või uurimusi, mis kirjeldavad inimeste endi subjektiivset nägemust heaolust sh elukaareüleselt. Kaasnevalt võib läbi viia arutelusid või intervjuusid erinevate valdkondade ekspertidega, huvikaitseorganisatsioonide esindajatega või erineva taustaga inimestega (elukoht, kultuur vm erisus), kes saavad ka peegeldada erinevaid vaateid ja tunnetust inimese heaolust tänases Eestist. Selle uurimisülesande peamine eesmärk on anda Eestile kohase elukaare ülese üldise heaolu mudeli näol kontekst ja koht laste heaolu mudelile, kuid ühtlasi peaks töö võimaldama ka edasiminekut teistes sihtrühmades sarnaselt nagu selle töö puhul laste heaolu mudeliga sügavuti minnakse järgmiste uurimis- ja arendusülesannete raames.

Tulemusena koostatakse Eestile kohane inimese elukaart hõlmav valdkondade ülese heaolu mudeli

kohta kokkuvõttev raport, mis peaks oleme lühike ja kompaktne, keeleliselt ja sisuliselt korrektne,

viidete, kasutatud allikate loeteluga ja kujundatud sh sisaldama ka illustreeritud heaolu mudeli

joonist.

II Uurimis- ja arendusülesanne on Eesti laste valdkondade ülese heaolumudeli väljatöötamine (laste heaolu mudel sh riskirühmade heaolu kaardistav).

Eesti laste valdkondadeülese heaolu mudeli väljatöötamisel tuleb lähtuda eelmise uurimis- ja

arendusülesande raames valminud Eestile kohase elukaare ülese üldise heaolu mudeli kontekstist

ja kasutada sisendina ka eeltööna valminud materjali, mille alusdokument on „Ettepanekud

valdkondade ülese laste heaolu näidikulaua väljatöötamiseks Eestis Islandi kogemuse näitel“ (2024),

Oliver Nahkur).

Nii nagu eelmise arendusülesande puhul, siis ka Eestile omase laste heaolu mudeli väljatöötamisel tuleb lähtuda heaolu mõjutustasanditest: individuaalne, pere-/ lähikondlik, kogukondlik, ühiskondlik (kohalik omavalitsus ja riik) ning jälgida valdkondande ülest lähenemist (hõlmates vähemalt sotsiaal- , tervise-, haridus-, kultuur-, majandus, õigus- ja turvalisuse valdkondi). Laste heaolu mudeli kujundamisel peab Eesti laste ja noorte nägemus olema pilti toodud koostöös laste ja noortega (laste kaasamine alates laste heaolu mudeli väljatöötamisest sh selle valideerimisse).

Mudeli loomisel tuleb arvestada olemasoleva praktikaga ehk Eesti kohasusega sh arvestades tänastes strateegilistes dokumentides kajastuvate laste heaolu valdkondade ja näitajatega, kuid hinnates neid ka kriitiliselt kohasuse ja sobivuse osas.2 Selle uurimisülesande puhul on eesmärk edasi minna sügavuti Eesti laste valdkondade ülese heaolumudeli kajastavate näitajate ja indikaatorite väljapakkumiseni, mistõttu on oluline mudeli loomisel ka kaardistada heaolu mõjutavad erisused. Esiteks on laste heaolu erinev täiskasvanute omast, nt kui mõtleme mängimise aja võimaldamisele, turvalise ruumi või tervist- või toitumist puudutavate valikutele, siis täiskasvanute ja laste vajadused on neis küllaltki erinevad ja seega ka heaolu tagatus neis erinev. Laste puhul on aga tegemist mõneti veelgi heterogeensema sihtrühmaga, sest lapsed muutuvad kasvavades ja arenedes ning nii on ka laste heaolu erinevalt kirjeldatav erinevas vanuses laste puhul. Eesti laste valdkondade ülese heaolumudeli väljakujundamisel peab arvestama lapse-ea muutustega, kuid ka selgitama ja arvesse võtma muud laste heaolu mõjutavad tegurid (nt sugu, kultuuriline- või keeleline taustast vm, mis on laste ja Eesti kontekstis olulisemad). Lisaks on laste seas ka erinevaid riskirühmi, kelle hääl ja heaolu ei pruugi ilma erilähenemiseta esile tulla. Siinkohal on töö teostajal vajalik välja pakkuda lähenemine, mis kaardistab olulised laste riskirühmad Eestis või läheneb nt riski- ja kaitsetegurite

2 Strateegiliste dokumentide puhul on silmas peetud nt Eesti 2035 riigi pikaajalist arengustrateegia dokumenti, valdkondlike arengukavasid nt Rahavastikutervise, Heaolu, Haridusvaldkonna, Noortevaldkonna jt arengukavasid või nendega seotud programme (nt Laste ja perede programm, Tervist toetavate valikute programm) või ka muid valdkondlike või kohalike tasandite strateegilisi dokumente.

kaudu ning pakub nende kohaselt laste heaolu mõõtmiseks süsteemsed sh riske hindavad viisid. Eesmärk on luua laste heaolu andmepilt, mis võimaldaks märgata hästi ka riskikohti, et toetada sihitatult ja teadmispõhiselt ressursside suunamist laste heaolusse. Oluline on, et Eesti laste heaolu andmepilt tooks esile ka suuremas ohus või riskis viibivad haavatavamad väiksemad riskirühmad ja püüaks ka võimalikult ennetavalt suuremasse riski või ohtu sattumise märke andmeliselt esitada.

Tellija näeb selle uurimisülesande lahendamiseks rakendada alljärgnevates punktides toodud metodoloogilisi lähenemisi. Taotlejalt on oodatud nende täiendamine ja täpsustamine sh erinevate kaasavate lähenemiste pakkumist sõltuvalt kaasatavate profiilist (eksperdid, lapsed jne).

Lähenemised ja tingimused II uurimisülesande lahendamiseks:

- Asjakohaste ja kaasaegsete teadus- ja rakendustööde sekundaaranalüüs (rahvusvahelised ja Eesti sisesed sh eelviidatud eeltöö (Nahkur, 2024)). Võimaluste piires võib kaasata ka töid või uurimusi, mis kirjeldavad inimeste (sh laste või noorte) endi nägemust heaolust sh lapse heaolust.

- Intervjuude / aruteluseminaride vm viisil kaasamiste ja sisendi korjamiste läbiviimine valdkondi ja tasandeid läbivalt laste heaoluga kokkupuutuvatelt ekspertidelt (riik, KOV, kogukond, teenuseosutaja, laste heaoluga kokku puutujad, pere/ vanem, laps-noor) sh taotluses tuleb kirjeldada kaasatavad rühmad ja põhjendada nende rühmade kaasamine, kavandatavate intervjuude, aruteluseminaride jt kaasamiste ajakava ning eesmärk (sh arvestades ka valideerimise ja kohendamise vajadusega), osalejate profiilid, kaasamise viis ja maht. Kõiki kaasamisi sh intervjuude ja arutelude kaudu sisendi korjamisi tuleb teha võimalikult kaasatute aega ja ressursse säästes ning pakkudes ka neile tagasi mingit väärtust (kaasatud peaks saama vähemalt tagasipeegelduse). Eelistada tuleks sisendi andjatelt lisaaega mitte nõudvaid viise, nt kirjaliku tagasiside korjamise asemel eelistada lühi- intervjuusid või kasutada võimalikult palju olemasolevat kirjalikku materjali ja küsida ekspertidelt vaid täpsustusi / täiendusi, tehes seda taas ajasäästlikul viisil. Laste ja noorte puhul tuleb lähtuda lapse osalemise põhimõtetest (vt „Lapse osalusõiguse rakendamine – Juhend laste tähenduslikuks kaasamiseks“, Laste osalemise 10 põhimõtet - Lastekaitse Liit). Lastele tuleks pakkuda erinevaid eakohaseid köitvaid vorme sisendi korjamiseks, nt mänguliste tegevustega integreeritud vormis või korraldada noortele suunatud kaasamisprojekte või üritusi (nt toetades noori sisendi korjamisel, kus noored ise teistelt noortelt ja lastelt sisendit korjaksid sh ise valides neile kohase / hea viisi sisendi korjamiseks). Võib ka kasutada kombineeritud viise, kus toetatakse või korraldatakse huvitegevust või koolitööd, mis pakuvad noortele tegevust ja mille raames saab ka laste heaolu andmepildi mudel sisendit. Kõigi ekspertide sh laste-noorte kaasamise osas toetab Sotsiaalministeeriumi poolne projektijuht uurimisrühma sh aitab ühildada nt aruteluseminaride, intervjuude vm koostöö-kaasamistegevuste läbiviimist haakuvalt teiste Sotsiaalministeeriumi või allasutuste kavandatavate tegevustega.

- Novembris või detsembris 2025. aastal Laste heaolu andme seminari korraldusse panustamine ja selle seminari sisuline kasutamine laste heaolumudeli väljatöötamisse nt saab seminari sisu toetada valdkondade ülese laste heaolu mudeli koostamise dilemmade lahendamist vm sobituvat, kus kokku kutsutud saavad oma ekspertiisile vastavat sisendit anda ja lahendusi pakkuda3. Seminari korraldus tehakse koostöös Sotsiaalministeeriumi projektijuhiga (seminari korralduskulusid käesolev taotlus ei pea sisaldama, need katab Sotsiaalministeerium).

3 Laste heaolu andmeseminar on toimunud juba kolmel korral, kus tulevad kokku erinevate valdkondade laste ja noortega ja nende uuringutega kokkupuutuvad spetsialistid ministeeriumitest, kohalikest omavalitsustest, uuringukeskustest, arendusasutustest, mittetulundusesektorist ja ka laste-noorte tegevprojektidest ning viimatisel seminaril lõid kaasa ka noored ise. Vt viimatise seminari kajastust siit: Laste ja noorte eluolu kajastavad andmed aitaks kaasa teadmispõhise poliitika kujundamisele

- Avalikkusele ja sihtrühmadele laste heaolu mudeli kujundamise ning kaasnevate toimuvate või toimunud tegevuste osas info andmine sh kavandada vähemalt 1 mudelit tutvustav artikkel (nt Sotsiaaltöö ajakirjas), kuid oodatud on kasutada ka muid viise ja erinevaid meediakanaleid (nt NOVA vm noorte suunatud kanalite kasutus), kuid ka Sotsiaalministeeriumi kodulehte või blogi kasutades.

- Kaasamiseks või tutvustuseks on teretulnud ka lühifilmide või animatsioonide kasutus või

visuaalselt efektsete või animeeritud esitluste või teavituste kasutamine protsessi läbiviimsel

või ka lõpufaasis. Taotleja võib ise pakkuda luua projekti raames selliseid materjale ja

kavandada ka nende kasutamist. Arvestama peab, et projekti jooksul tellitakse vähemalt üks

efektne lastele ja noortele sihitatud esitlusvideo ja projekti lõppedes teine laiemale

avalikkusele mudelit tutvustav lühivideo (mõlemad Sotsiaalministeeriumi eelarvest).

Taotleja saab anda sisulisi soovitusi esitlusvideode tellimisel (nt, mis eesmärgi ja suunitlusega

video teha, milline teema või sõna ja pildi kasutus valida jne). Lastele ja noortele suunatud

klipi pikkus on eelduslikult 1-5 min (lühem on parem), näiteid: Understanding Trauma |

Phoenix Australia; Rights and Responsibilities of Children, Lapse õiguste saadikud: laste

raport ÜRO Lapse Õiguste Komiteele, Eesti laste sõnumid ÜRO Lapse Õiguste Komiteele.

Taotlejal tuleb arvestada lastele ja noortele sihitatud klipi kasutamisega projekti teises

pooles. Kaastöö on oodatud ka laiemale avalikkusele mudelit tutvustava lühivideo tellimisel

projekti lõpus (Sotsiaalministeerium tellib), vt näiteid: Iceland, Kopavogur: CFC-Index:

Dashboard monitoring children´s quality of life; Noorteseire juhtimislaud.

- Taotleja peab arvestama, et alates 4-6 kuud pärast töödega alustamist tuleb tal teha koostööd Laste heaolu puudutava andmekorje / - turbe tagamise analüüsi hanke võitjaga, kes vajab andmekorje ja – turbe sh õigusliku analüüsi ja ettepanekute tegemiseks konkursi võitjalt sisendit, millised potentsiaalsed allikad ja andmed on vajalikud laste heaolu andmepildi põhise näidikulaua ülesehitamisel (esmane sisend selleks on juba ettepanekute dokumendi Lisas 3 „Ettepanekud valdkondade ülese laste heaolu näidikulaua väljatöötamiseks Eestis Islandi kogemuse näitel“ (2024), Oliver Nahkur). Eestile sobituva laste heaolu mudeli andmed ja allikad on vaja kaardistada ka selleks, et otsustada, kas tuleb asuda taotlema AKI / eetikakomitee vastavaid lube andmete kasutamiseks (3. uurimisülesande teostamiseks).

II uurimis- arendusülesande tulemusena koostatakse terviklik Eesti laste valdkondade ülene heaolumudel, mis hõlmab ka laste erisusi ja kaardistab peamiste riskirühmade heaolu. Mudel on kirjeldatud sisuliselt põhjendatud koos andmeliste näitajatega raporti vormis, mis on kompaktne, keeleliselt ja sisuliselt korrektne, viidete, kasutatud allikate loeteluga ja kujundatud sh sisaldama ka illustreeritud mudeli jooniseid. Tulemuseks on ka protsessi käigus koostatud ja valminud materjalid, nagu nt intervjuude ja seminaride kavad, esitlusmaterjalid, kokkuvõtted või transkriptsioonid, vm viisil kogutud kaasamiste sisendid, koostatud artiklid või tutvustused. Taotleja saab oma metoodilisest lähenemisest lähtuvalt pakkuda taotluses ja ka tööde teostamise käigus tellijaga täiendada, millised 2. uurimis- arendusülesande tulemused veel oleks tellijale mõistlikud üle anda (kasutatavad edaspidi tellijal või avalikkusel).

III Uurimis- arendusülesanne Eesti laste valdkondade ülese heaolu mudeli andmetega sisustamine ehk alusnäitajatega täitmine ja neist lähtuvate indikaatorite väljatöötamine (sh mudeli sisustamine andmetega võimalikus ulatuses).

Lähtudes eelmise uurimis- ja arendusülesande raames valminust ja valmivast sisustatakse Eesti laste

valdkondade ülene heaolu mudel andmetega ja pakutakse neist lähtuvalt välja ka indikaatorid ehk

testitakse esmakordselt Eesti laste heaolu andmepilti (lihtsustatud viisil, mis ei pruugi veel olla

ülesehitatud interaktiivse näidikulauana). Seda uurimis- ja arendusülesannet saab täita paralleelselt

eelmise ülesandega, kuivõrd andmetega sisustamise ja indikaatorite leidmise protsessist võib

eeldatavasti tulla ka vajadus heaolu mudeli valdkondi või dimensioone kohendada ehk eelmise

ülesande tulemusse panustada. Niisamuti tuleb selle ülesande täitmisest pinnale ka andmete

võimalikud lüngad ja neist ettepanekud nende täitmiseks.

Lähenemised III uurimisülesande lahendamiseks:

- Laste heaolu mudeli andmetega sisustamine ja neist lähtuvate indikaatorite väljatöötamise protsessi tuleb kaasata ka eksperdid. Taotleja pakub oma nägemuse ja põhjenduse ekspertrühmade kohta, keda kaasatakse ning selgitab, kas neilt kogutakse infot põimitult koos mudeli väljatöötamise või valideerimisega intervjuude / aruteluseminaride vm viisil. Taotluses tuleb kirjeldada, kuidas andmepilti kujundatakse valdkondi ja tasandeid läbivalt laste heaoluga kokkupuutuvaid eksperte kaasates (riik, KOV, kogukond, teenuseosutaja, laste heaoluga kokku puutujad, pere/ vanem, laps-noor) sh millises ajakavas, osalejate profiilide, viisi ja mahuga.

- Valdkondade ülese Eesti laste heaolu mudeli andmetega sisustamisel, alusnäitajate koondamisel ning neist lähtuvate indikaatorite väljatöötamise ja testimise (mudeli sisustamine andmetega võimalikus ulatuses) tulemused tuleb üles-ehitada laialdaselt kättesaadava e-lahendusena (Excel vm tellijale kättesaadav lahendus), kuid samal ajal tagades piiratud juurdepääs (mudel ja andmed selles faasis ei saa olla avalikult kättesaadavad).

- Testitav andmepilt peab olema nagu mudelgi - Eestile kohandatud valdkondade ülene ja terviklikult lapse heaolu kajastav ning andmete poolelt taotlema objektiivsuse /subjektiivsuse tasakaalustatust ehk tooma ka pilti subjektist s.t lapsest lähtuvad andmed võimalikus ulatuses.

- Andmepilt peab olema Eesti konteksti arvestav st ka maksimaalselt võimalikus ulatuses püüdma kasutada juba olemasolevat andmekorjet, uuringuid ja registrite andmeid, kuid kõigi nende puhul leidma ikka tasakaalu ja taotlema objektiivsust (hinnangust või sildistamisest sõltumatust).

- Andmepildis tuleb luua ka peamised lõiked või filtrid, mis toovad esile laste sihtrühma sisesed erisused, samuti tuleb mudeli raami kohaselt tuua pilti ka peamiste riskirühmade heaolu riski- ja kaitsetegurite kaudu vm pakutud süsteemsel viisil.

- Andmed ja näitajad tuleb mudeli jaoks tuua võimalusel vähemalt kohaliku omavalitsuse tasandil (nt Tallinna puhul võib püüda taotleda ka taset allapoole), kuid kui andmete kättesaadavus allpool tasandil on piiratud või ongi kaardistatud andmeauguna, siis 3. uurimis- arendusülesande raames koostatav test andmepilt ei pea veel olema kõigis tasandites reaalsete andmetega sisustatud. Taotletakse küll võimalikult realistliku pildi loomist sh vähemalt kõrgemal tasandil (Eesti kokku, maakond või piirkond). Kui andmete kasutus eeldab Andmekaitse Inspektsiooni (edaspidi AKI) luba / uurimiseetika komitee luba, siis arvestatakse sellega ajakava koostades ja esitatakse vastav taotlus ning püütakse reaalandmed saada kasutamiseks, et realistlikult saaks valideerida ka näitajaid ja indikaatoreid. Samas tulenevalt andmete korjest ja andmekaitse reeglitest on tellija teadlik, et valdkondade ülene tasakaalustatud terviklik laste heaolu andmepilt sh võimalikult kohaliku tasandini ulatuv, mis saaks ka ajas järjepidevalt uueneda, võib esialgu olla teostatav piiratud ulatuses.

III uurimis- arendusülesande tulemusena valmib Eesti laste valdkondade ülene heaolumudeli andmepildi testversioon ehk väljatöötatud mudel on võimalikus ulatuses andmetega sisustatud ja neist lähtuvad indikaatorid väljatöötatud ja andmeliselt kuvatud. Töö tulemuseks on elektrooniline väljund, mis on sisuliselt ja keeleliselt korrektne, näitajate kirjeldustega, andmeallika viidetega ja visuaalselt kujundatud optimaalsel viisil (nt Excel lahendus) – andmepilt peaks olema tavaekraanil hoomatavas vormis. Taotleja koostab andmepildi koostamisest ja koorunud ettepanekutest (sh andmeaukude või puuduseid kajastades) ka raporti, mis võib olla üks osa lõppraportist ehk avaldatav

koos II uurimis- ja arendusülesande raames valmiva raportiga, kuid võib ka olla eraldisesvalt koostatud raport. Nii nagu andmepildi näitajad ja indikaatorid, siis ka see raport lähtub väljatöötatud laste heaolu mudeli kontseptsioonist. Raport sisaldab näitajate ja indikaatorite kirjeldusi, iseloomustust ning annab ka näitajatest ja indikaatoritest andmelise ülevaate võimalikus ulatuses (minimaalselt Eesti kohta keskmiselt ning neis piirides, mis andmete kättesaadavus võimaldab), lisaks toob raport ka välja andmepildi koostamisest koorunud probleemkohad ja ettepanekud nende lahendamiseks (sh lähtudes andmeaukudest vm puudustest).

Kõigi uurimis- ja arendusülesannete raames tuleb taotlejal arvestada, et kommunikatsioon avalikkusele tehakse koostöös Sotsiaalministeeriumi projektijuhi ja ministeeriumi kommunikatsiooni osakonnaga. Konkursi taotluses tuleb pakkuda üldine kava ja viisid tulemuste ja oluliste etappide või kaasamiste kommunikeerimiseks, kuid ajakavas tuleb ette näha aeg need tegevused täpsustada tellijaga projekti elluviimise käigus.

Taotlejal tuleb arvestada kogu projekti jooksul ka avalike esinemiste või meedias sõnavõtmisega. Eelarves tuleks sellele kuluva ressursiga arvestada ja näha seda kui metoodilise lähenemise osa, mis on soovitav igas olulises etapis ette kavandada.

Tööde läbiviimiseks vajadusel Andmekaitse Inspektsiooni (edaspidi AKI / uurimiseetika komitee lubade saamiseks koostab taotlused taotleja. Arvestada tuleb vastavate taotluste koostamisega ja tellija poolse täiendamisega. Ajakavas peab arvestama, et AKI-lt teadusuuringu loa saamiseks kulub vähemalt 30 päeva ning sama palju aega kulub eetikakomitee menetlusele (saab paralleelselt taotlused sisse anda). Taotlejal tuleb arvestada kõigi võimalike aja- ja rahaliste ressurssidega, mis andmete saamisega võivad kaasneda. Kõik andmete saamisega seotud kulud tasub taotleja.

Kõigi uuringu raames kasutatavate ja avaldatavate materjalide puhul (sh nii sihtrühmades või

suletud gruppides esitatavate kui avalikkuses avaldatavate materjalide puhul) tuleb viidata tellijale

ja rahastajale sh tuleb järgida rahastaja tingimusi teavitamisele, vormistamisele ja sümboolikale:

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse

teavitamine (RT I, 17.05.2022, 12).

Kuidas vastab tellitav projekt teadus- ja arendustegevuse tunnustele (on uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline, ülekantav ja/või korratav)

Uudne: Kuigi laste heaolu mõõtmise ja selleks mõõdikute väljatöötamisega on tegeletud Eestis ka varem, siis seni ei ole veel välja töötatud konkreetset teaduslikule teadmisele tuginevat Eestile omast valdkondadeülest laste heaolu mudelit kui tervikut. Loominguline: Taotlejale jäetakse kõigi kolme uurimis- ja arendusülesande kavandamiseks palju metodoloogilist vabadust. Loomingulisusega arvestatakse taotluste hindamisel. Ettemääramatu tulemusega: Tellija ei tea, kas kõigi dimensioonide andmeid (nt riskirühmade lõikes), mis laste heaolu mõjutavad, kogutakse. Teadlased võivad pakkuda välja ka selliseid indikaatoreid, mis kombineerivad olemasolevaid andmeid andmetega, mida tuleb alles koguda, et tekiks terviklik mudel. Seega, laste heaolupildi kokkusaamine, mida tellima minnakse, pole täielikult andmetega tagatud. Süstemaatiline: Kõik metoodilised otsused, mida tehakse, peavad toetama üksteist. Vajadusel arutatakse need läbi tellija ja juhtrühmaga. Metoodilised valikud, mida tehti fikseeritakse raportites. Ülekantav või korratav: Valimite ja andmekogumis- ja analüüsimeetodite kirjeldus esitatakse raportites. See muudab uuringu korratavaks. Pole välistatud, et teiste riikide kolleegid, kes töötavad sarnase ülesande kallal võtavad tulevikus õppust Eesti kogemusest. Teisel riikidel on juba praegu huvi Eesti projekti ja loodava mudeli vastu. Eesti mudel ja selle indikaatorid pole siiski otseselt ülekantavad; iga riik peab arvestama ka oma institutsionaalset konteksti.

Taotlejal tuleb taotluses esitada

1. Kolme uurimis- ja arendusülesande teostamise metoodilised kavad, sh: a) loetelu uurimis- ja arendusülesande alategevustest;

b) teoreetilised lähenemised ja põhimõtted, millele toetutakse;

c) andmed, andmekogumisemeetodid ja andmeallikad;

d) analüüsimeetodid või põhimõtted, millest lähtutakse;

e) väljundid ja nende kommunikeerimise esialgne kava.

2. Uurimisrühma kirjeldus ja koosseis, sh uurimisrühma liikmete pädevused ja nende vaheline tööjaotus (koos kõigi uurimisrühma liikmete CV-dega);

3. Koostööpartnerite roll, sh koostööpartnerite vabas vormis kinnitused valmisoleku kohta projektis osaleda (kui ajakohane);

4. Aja- ja tegevuskava (nädala täpsusega, koos osalejate ja vastutajate nimedega ning koos eelarvega uurimis- ja arendusülesannete ja peamiste tegevuste lõikes). Kavas tuleb märkida ära olulisemad arutelud tellija ja juhtrühmaga ning nende eesmärk (nt tööde üleandmine; valikute langetamine);

5. Projekti käigus esineda võivad riskid ja nende maandamise kava koos vastutajatega k.a eetilised väljakutseid ja nende maandamise viisid ja koostöö eetikakomitee ja AKIga ning ajavarud selleks;

6. Projekti eelarve. Taotlejal tuleb esitada projekti eelarve uurimis- ja arendusülesannete ja peamiste kululiikide lõikes nii käibemaksuga kui ka käibemaksuta.

Projekti orienteeriv aja- ja tegevuskava ning tulemid uurimis- ja arendusülesannete kaupa

Taotluse esitajal on võimalik pakkuda välja oma metodoloogilisest lähenemisest ja tegevuskavast lähtuv kõikide uurimisülesannete peamisi etappe sisaldavana ja nende eest uurimisrühmast vastutajate nimedega täpsem aja- ja tegevuskava, mis on esitatud nädala täpsusega ja arvestab kogupikkusega kuni 12 kuud. Erinevate valdkondade ekspertide, laste heaoluga kokku puutuvate spetsialistide ja laste-noorte sihtrühmadega aruteluseminare, intervjuusid, valideerimisi vm viisil kaasamisi ja sisendi kogumisi on soovitav ajakavas planeerida projekti algusest peale ja regulaarselt, samuti kohtumised ja arutelud tellija esindajaga ja juhtrühmaga4. Kommunikatsiooni, avalikke esinemisi või meedias sõnavõtmisi on ajakavas mõistlik paindlikult

kavandada kogu projekti ajas, kuid suurema kaaluga paaril viimasel kuul sh vähemalt kaks tulemuste

esitlust projekti lõpus.

Ajakavas tuleks arvestada ka alates 4-6 kuud peale töödega alustamist koostöö tegemine Laste

heaolu puudutava andmekorje / - turbe tagamise analüüsi hanke võitjaga regulaarselt projekti

lõpuni (ajakavva soovitav plaanida paindlikuna kord kuus kohtumine projekti lõpuni).

Ajakavas tuleb kajastada ka Laste heaolu andmeseminari korraldus koostöös

Sotsiaalministeeriumiga novembris-detsembris 2025.

Ajakavas tuleb kavandada vähemalt järgmiste raportite või materjalide üleandmine tellijale:

4 Juhtrühma paneb kokku tellija. Sinna kuuluvad lisaks tellijale asjakohaste asutuste esindajad (nt Haridus- ja teadusministeeriumi, Siseministeeriumi, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Justiits- ja Digiministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi jt asjakohaste asutuste esindajad). Juhtrühm aitab teha valikuid mudeli väljatöötamisel ja annab soovitusi oma valdkonna aspektidest lähtuvalt (nt keda kaasata, millele tähelepanu pöörata jne). Juhtrühma ressurss on piiratud, u kord 6-e nädala tagant on võimalik arvestada juhtrühma kaasamine sisukamaks aruteluks, lisaks võimalik väiksem tugi kirjalikult vm e-kanali kaudu.

1. Eestile kohane inimese elukaart hõlmav valdkondade ülese heaolu mudeli kohta

kokkuvõttev raport (I uurimis- ja arendusülesande tulem).

2. Eestile sobituva laste heaolu mudeli andmete ja allikate kaardistus (II uurimisülesande

raames ja III uurimisülesande ettevalmistuseks).

3. Eesti laste valdkondade ülese heaolumudeli sh riskirühmade heaolu kaardistav vaheraport

(II Uurimis- ja arendusülesande tulem).

4. II ja III uurimis- ja arendusülesande tulemusena valminud (ühine või eraldi ülesannete lõikes

koostatud) Eesti laste valdkondade ülese heaolumudelit kirjeldav lõppraport sh võib taotleja

ja tellija koostöös otsustada, kas liita kõik uurimis- ja arendusülesande tulem ühte

lõppraportisse või avaldada eraldiseisvatena.

5. Eesti laste valdkondade ülene heaolumudeli andmepildi testversioon (e-fail/ e-lahendus).

6. Muud esitlusmaterjalid.

Tellija poolne esindaja või juhtrühm peab saama raportitele või muudele üleantavatele

materjalidele tagasiside andmiseks aega vähemalt 12 tööpäeva.

Tulemite vormistamine

- Lõppraport või lõpptulemuste eraldi raportitite mustand(id) peavad sisaldab kõiki vastava

uurimis- ja arendusülesande tulemi osiseid ja kogutud ja analüüsitud materjali ja sisendeid;

- Lõppraport või lõpptulemuste eraldi raportitite avaldatavad lõplikud versioonid peavad

olema korrektselt koostatud e-väljaandena avaldatavad, sisuliselt ühtsed ja keeletoimetatud,

kujundatud / illustreeritud, vastama lihtsama teadustöö või uurimisraportite

vomistusnõuetele ning sisaldama ka inglise keelset kokkuvõtet.

- Kõik avaldatavad materjalid peavad sisaldama korrektseid viiteid tellijale ja rahastajale sh

tuleb järgida rahastaja tingimusi teavitamisele, vormistamisele ja sümboolikale: Perioodi

2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse

teavitamine (RT I, 17.05.2022, 12).

Aja- ja tegevuskavas tuleb tuua ka oluliste tegevuste eelarve (võib grupeerida) ja eeldatavad

vahemaksed. Vahemakseid võib kavandada mitu, arvestusega, et vähemalt üks vahemakse jääks

2025. aastasse ja vahemakse enne seitset kuud ei saa olla suurem kui 50% kogumaksumusest.

Vahemakse summa mis tahes perioodis ei saa olla etteulatuv st et õigus tasule tekib tegevuste

eelarves määratud summas, kui uuringu läbiviija on tegevused teinud ja need on tellija poolt vastu

võetud (aktiga). Viimane makse tehakse kõikide tööde üleandmise ja teostamise järgselt (sh peavad

olema läbi viidud tulemuste tutvustused sihtrühmadele). Taotleja saab teha taotluses ettepanekud

üleantavate ja valmivate materjalide ja tööde eest vahemaksete tegemise osas, mille osas lepingu

sõlmimisel tehakse poolte vahel konkreetsed kokkulepped. Kogumaksumus peab vastama tööde

mahule.

Kuidas on projektist tulenev kasu laiem kui üksnes hankija enda tegevuse läbiviimiseks (nt tulemused publitseeritakse ja/või tulemusi kasutatakse mitme organisatsiooni töö parandamiseks)?

Projekti tulemusena valmivad materjalid avaldatakse Sotsiaalministeeriumi kodulehel (heaolumudeli andmepildi testversiooni avaldamine sõltub tulemusest ning AKI ja eetikakomitee soovitustest). Projekti töö tulemus saab olema aluseks edaspidiselt väljaarendatava laste heaolu andmepildi töölauale ning on lähtepunktiks kõigile järgnevatele hankeprojektidele: 1. Laste heaolu puudutava andmekorje / - turbe tagamise analüüs ja ettepanekud; 2. Laste heaolu andmepildi töölaua tehniliste lahenduste alternatiivide kaalumine sh kuluanalüüs; 3. Laste heaolu andmepildi ehk näidikulaua loomine.

Eestile omane valdkondade ülene laste heaolu andmepildi mudel toetab laste heaoluga arvestavaid teadmispõhiste otsuste tegemist erinevates valdkondades. Andmete välja toomine oma mitmekesisuses tõukab tagant laste heaoluga arvestamist läbivamalt eri tasandite ja -valdkondade otsustes ja mõjuhinnangutes st nii sotsiaal-, haridus-, tervise- kui ka majandus-, keskkonna- , kultuuri- või justiitsvaldkonnas toimuvate arengute mõju laste heaolule saab parmini mõistetud ning see omakorda kumuleerib loodavat heaolu. Kasvab koosmõjust teadmus ja seeläbi ka valmidus koostööks laste heaolu nimel täna ja homme. Laste heaolu andmepildist peaks sündima kasu kõigile laste heaoluga kokkupuutuvatele ja seda kujundavatele arendusasutustele sh valdkonnakujundajatele ministeeriumitele ja kohalikele omavalitsustele, kuid ka laste – noortega otseselt tegelevatele asutustele nagu koolid, noortekeskused jne. Uuringu eest tasub töövõtjale vaid Sotsiaalministeerium.

Nõuded uurimisrühmale

Taotlejal tuleb ülesannete läbiviimiseks moodustada mitmekülgne uurimisrühm, mille puhul on vajalik teadustöö kogemuse ja rakendusliku kogemuste kokku toomine ning oodatud on taotluse esitamine teadus- ja rakendusasutuste koosöös. Uurimisrühma peab kuuluma vähemalt 6 põhiliiget (sh lähevad arvesse koostööpartneri

põhiliikmed), kes on peamised uurimis- ja arendusülesannete elluviijad, vedajad ja vastutajad ning

kelle kompetentsid katavad kõigi tegevuste läbiviimise võimekuse. Üks uurimisrühma liige võib katta

ka mitut pädevust/kogemust. Uurimisrühma võib tuua lisapädevusi kui taotleja peab seda vajalikuks

ja seob lisapädevused uurimisülesannete ja vastutustega. Lisapädevuste sissetoomine peab olema

ka tellija jaoks veenev. Kõigi meeskonnaliikmete roll ja vastutus peab olema selgelt taotluses

esitatud ja nende eest vastutuse peavad katma uurimisrühma põhiliikmed.

Uurimisrühmas peab olema:

a) Projektijuht

Tema vastutab kogu projekti üldise juhtimise, korralduse ja tööde läbiviimise kvaliteedi eest sh

kõigi uurimisülesannete korrektse läbiviimise ja tulemuseni jõudmise eest. Projektijuht

koordineerib uurimisrühma tööd ja suhtleb tellijaga ning vastutab uurimisprojekti sujuva ja

tähtaegse läbiviimise eest. Projektijuht võib täita ka sisulisi teisi uurimisrühma rolle (analüütiku,

koordineerija, ärianalüütik-eksperdi või visuaalkujundaja) kui ta vastab nendele esitatud nõuetele.

Projektijuhil peab olema:

 varasem kogemus vähemalt kahe uurimis- või teadusprojekti juhtimises viimase viie

aasta jooksul5 taotluse esitamise kuupäevast arvates;

 sh neist üks peaks hõlmama sotsiaalvaldkonda ja olema seotud sotsiaalse heaoluga

(soovitavalt laste heaolu / õigustega);

 varasem kogemus suhtlemises meediaga, (arvamus)artiklite koostamisel või

ekspertarvamuste avaldamisel;

 kõrgharidus, vähemalt magistrikraad sotsiaalteadustes või haakuvates valdkondades.

5 Tellija arvestab kõigi uurimisrühma liikmete akadeemiliste kellade seiskumise ajaga, mis on olnud seotud nt rasedus- ja sünnituspuhkusel v lapsehoolduspuhkusel viibimise v kaitseväeteenistusel viibimisega. Akadeemilise kella seiskumisega arvestamise vajadusele tuleks taotluses viidata.

b) Analüütikud

Uurimisrühmas peab olema vähemalt kaks analüütikut. Analüütikud vastutavad Eestile omase

valdkondade ülese (laste) heaolu mudeli välja töötamise eest (laste heaolu valdkondi ja tasandeid

läbiv mudel sh erinevaid rühmi ja riskirühmi arvestav) tuginedes vastavatele teadustöödele,

ekspertarvamustele jm viisil kogutavale sisendile, kvaliteetsele sünteesanalüüsile ja analüütilistele

järeldustele. Analüütikud rakendavad taotluses välja pakutud metoodikat ning tegelevad aktiivselt

sisendi kogumisega (sisendi kogumist võivad toetada ka teised uurimisrühma liikmed).

Analüütikutel peab olema:

 varasem uurimistöö kogemus laste heaolu teemadel (viimasel viiel aastal vähemalt kahes

uurimisprojektis);

o sh viimasel viiel aastal vähemalt kaks teaduspublikatsiooni laste heaolu teemal; sh

vähemalt ühel analüütikul peab olema viimasel viiel aastal ilmunud publikatsioone,

riskirühma või haavatavatesse sihtrühmadesse kuuluvate lastega ja nende heaolu

teemal;

o sh vähemalt ühel analüütikul peab olema viimasest viiest aastast kogemust

inimeste intervjueerimise / aruteluseminaride läbiviimisega tundlikel teemadel.

 viimasel viiel aastal kogemus laste sihtrühma puudutavate andmete sekundaarkasutusega

Eestis;

 kõrgharidus, vähemalt magistrikraad sotsiaalteadustes või haakuvates valdkondades.

c) Andmeanalüütik

Andmeanalüütik vastutab laste heaolu andmepildi testversiooni modelleerimise ja

kokkupanemise eest, toob korrektsesse vormi andmemudelisse valitud näitajad, käitleb ja

analüüsib koos meeskonnaga andmeid ja töötab välja indikaatorid. Vastutab ka laste heaolu

andmepildi testversiooni visuaalselt kujundatud hästi mõistetavasse vormi saamise eest (projekti

lõpuks).

Andmeanalüütikul peab olema:

 varasem uurimistöö kogemus sotsiaal-, tervise-, hariduse-, õiguse- / majandusvaldkonnas

sh vähemalt kahes valdkonnas või nende kombinatsioonis;

 varasem kogemus kvantitatiivsete andmete kokku panemise / mudeldamise ja

visualiseerimisega (viimasel viiel aastal vähemalt kahes projektis);

 soovitavalt kogemus indikaatorite väljatöötamises;

 kõrgharidus sotsiaal-, informaatika-, majandusteadustes või haakuvates valdkondades

(andmeanalüütikaga seonduv).

d) Kaasamise ja kommunikatsiooni koordineerija

Koordineerija roll on korraldada kaasamist ja kommunikatsiooni, toetada meeskonda nii kaasamise

kui uurimustööde läbiviimise korraldamises.

Koordineerijal peab olema:

 varasem kogemus viimasest viiest aastast uurimis- või rakendusprojektides erinevate

partnerite erineval viisil kaasamisel ja koostöö tegemisel;

 kogemus viimasest viiest aastast suhtlemisest meediaga;

 kogemus viimasest viiest aastast kommunikatsiooniplaani koostamises või selle

koostamises osalemisest.

e) Laste heaolu / õiguste ekspert

Uurimisrühma tuleb kaasata ka ekspert, kel on viimasel viiest aastast vähemalt paari aasta pikkune

praktiline kogemus Eestis laste heaolu ja õiguste teemadega tegelemisel, sh soovitavalt erinevaid

valdkondi puudutavalt (nt lastekaitse spetsialist või muu spetsialist, kes lapse abivajadusest,

tervisest, hariduslikust erivajadusest vm tegurist tingituna on olnud lapse abivajaduse kompleksne

hindaja või taolise hindamisraamistiku loomisega tegelnud). Eksperdi ülesanne on suunata ja

juhendada uurimisrühma valdkondades spetsiifikatega arvestama / õigete ekspertidega

konsulteerima, mis tagaks just Eesti praktikale omaselt ja lapse heaolu võimalikke erinevaid tahke

arvestavalt mudelit looma. Eksperdil peab olema magistrikraad v sellega samaväärseks

tunnistatud haridus ja tema ekspertiisi tuleb taotluses põhjendada.

Uurimisrühma komplekteerides on taotlejal õigus rolle erineval moel ja oma metoodilisest ja

praktilisest lähenemisest lähtuvalt jaotada.

Kui taotleja toob, lähtudes oma uurimis- ja arendusülesannete elluviimise visioonist uurimisrühma

lisapädevusi, arvestatakse seda taotluste hindamisel, kui lisaliikmete vajadust on põhjendatud

tellijale veenval viisil. Samuti võetakse taotluste hindamisel arvesse seda, kui uurimisrühmas on

liige / liikmeid, kes on avaldanud asjakohaseid teaduspublikatsioone6 laste heaolu teemades

viimasel viiel aastal.

Taotlus hõlmab uurimisrühma liikmete CV-sid, mis sisaldab piisavat informatsiooni, mille alusel

saab tellija veenduda uurimisrühma nõuetele vastavuses.

Projekti rahaline maht ja eelarve jaotus käibemaksuta

Taotlejal tuleb esitada projekti eelarve uurimis- ja arendusülesannete ja peamiste kululiikide lõikes nii käibemaksuga kui ka käibemaksuta. Projekti eelduslik eelarve on koos käibemaksuga 120 000 eurot.

6 Arvesse lähevad publikatsioonid, mis on seotud pädevuste ja rolliga, mida konkreetne uurimisrühma liige selles projektis täidab. Publikatsioonide taseme hindamisel lähtutakse ETISe klassifikatsioonist.

Lisa 3. Töö- ja eelarvejaotus Tartu Ülikooli, Tervise Arengu Instituudi ja Sihtasutuse

Mõttekoda Praxis vahel

Käesolev lisa on osa töövõtulepingust nr 1.1-5/2732-1 sisaldades tööjaotust uuringuprojektis „Eesti laste heaolu kontseptuaalse mudeli loomine ja selle indikaatorite väljatöötamine“ kolme osapoole vahel:

- Tartu Ülikool (töövõtja)

- Tervise Arengu Instituut (töövõtja partner)

- Sihtasutus Mõttekoda Praxis (töövõtja partner)

Tööjaotus on esitatud tegevuste ja asutuste lõikes, kus rollide tähendused on järgnevad:

- Vastutab – juhib tegevust ja vastutab selle tulemuse eest.

- Panustab sisuliselt – osaleb aktiivselt sisulises töös (nt analüüs, kirjutamine,

andmete kogumine).

- Konsulteerib – toetab nõu ja soovitustega, kuid ei osale otseselt sisulises töös.

- Osaleb – osaleb tegevuses (nt kohtumised, arutelud) ilma otsese vastutuseta

- Osaleb vajadusel– osaleb tegevuses (nt kohtumised, arutelud) eelneval

kokkuleppel kui asutuse ekspertiis toetab tegevuse eesmärki.

- .. – ei osale või roll ei ole määratletud.

Tabel 1. Tööjaotus Tartu Ülikooli (TÜ), Tervise Arengu Instituudi (TAI) ja Sihtasutuse

Mõttekoda Praxis (Praxis) vahel

Tegevus TÜ TAI Praxis

Projekti koordineerimine, koostöö ja kommunikatsioon

Projektitiimi töö korraldamine Vastutab Osaleb Osaleb

Koostöö

Sotsiaalministeeriumiga

Vastutab Osaleb

vajadusel

Osaleb

vajadusel

Kohtumised juhtrühmaga Vastutab Osaleb

vajadusel

Osaleb

vajadusel

Kommunikatsioon avalikkusele Vastutab Osaleb

vajadusel

Osaleb

vajadusel

Tulemuste esitamine Vastutab Osaleb vajadusel

Osaleb vajadusel

I uurimis- ja arendusülesanne: Eesti elukaart hõlmav valdkondade ülene heaolu

mudel

Rahvusvaheliste teadus- ja

rakendustööde

dokumendianalüüs

Vastutab .. Konsulteerib

Eesti teadus- ja

rakendustööde, strateegiliste

dokumentide analüüs

Vastutab Panustab

sisuliselt

Konsulteerib

Sisendi kogumine ekspertidelt Vastutab .. ..

Sisendi kogumine kodanikelt Vastutab .. ..

Mudeli kokkupanemine Vastutab Konsulteerib Konsulteerib

Mudeli testimine Vastutab .. ..

Kokkuvõtva vaheraporti

koostamine

Vastutab Konsulteerib Konsulteerib

II uurimis- ja arendusülesanne: Eesti laste valdkondadeülene heaolu mudel

Rahvusvaheliste teadus- ja

rakendustööde

dokumendianalüüs

Vastutab Panustab

sisuliselt

Konsulteerib

Eesti teadus- ja

rakendustööde, strateegiliste

dokumentide analüüs

Vastutab Panustab

sisuliselt

Konsulteerib

Laste kaasamiseks ja andmete

kasutamiseks

AKI/eetikakomitee taotluste

koostamine

Vastutab Panustab

sisuliselt

Panustab

sisuliselt

Laste sisendi kogumine ja

analüüs

Vastutab .. ..

Laste heaolu mudeli

kokkupanemine

Vastutab Panustab

sisuliselt

Konsulteerib

Indikaatorite, andmete ja

allikate kaardistus

Vastutab Panustab

sisuliselt

Panustab

sisuliselt

Mudeli testimine Vastutab Osaleb ..

Eesti laste heaolumudeli

vaheraporti koostamine

Vastutab Konsulteerib Konsulteerib

III uurimis- ja arendusülesanne: Eesti laste valdkondade ülese heaolu mudeli

andmetega sisustamine, indikaatorite väljatöötamine, mudeli valideerimine

Täiendava AKI/eetikakomitee

taotluse koostamine

Vastutab Panustab

sisuliselt

Panustab

sisuliselt

Andmete koondamine Panustab

sisuliselt

Panustab

sisuliselt

Vastutab

Indikaatorite väljatöötamine ja

testimine

Vastutab .. Panustab

sisuliselt

Mudeli testimine, arendamine Vastutab Osaleb Osaleb

Eesti laste heaolumudeli

andmepildi testversiooni

loomine

Vastutab .. Panustab

sisuliselt

Eesti laste heaolumudelit

kirjeldava lõppraporti

koostamine

Vastutab Konsulteerib Panustab

sisuliselt

Partnerite vaheline eelarvejaotus

TÜ TAI Praxis

Töövõtja ja töövõtja partnerid

kokku

I uurimis- ja arendusülesanne Eesti elukaart hõlmav valdkondade ülene heaolu mudel (30% kogukulust)

24789 1941 2220 28950

II uurimis- ja arendusülesanne Eesti laste valdkondadeülene heaolu mudel (50% kogukulust)

34864 8030 5356 48250

III uurimis- ja arendusülesanne Eesti laste valdkondade ülese heaolu andmetega sisustamine, indikaatorite väljatöötamine, mudeli valideerimine (20% kogukulust)

11704 1063 6533 19300

Uurimisülesanded kokku

71357 11034 14109 96500

Kõik summad on KM-ta

Lisa 2. "Heaolu Eesti laste käsitlustes” läbiviimise kavand

Lisa 2. "Heaolu Eesti laste käsitlustes” läbiviimise kavand

Andmekogumise "Heaolu Eesti laste käsitlustes” eesmärk on teada saada suuremas riskis elavate ja

andmestikes vähemesindatud laste subjektiivne vaade heaolule, et luua laiem teadmispõhine alus

Eesti laste heaolu mudelile.

Uurimisküsimused:

1. Kuidas andmetes vähem esindatud, sh suuremas riskis elavad lapsed mõistavad head elu?

2. Milliseid valdkondi ja teemasid toovad andmetes vähem esindatud, sh suuremas riskis elavad

lapsed esile rääkides laste heaolust?

3. Mida saaksid laste arvates täiskasvanud teha, et lastel oleks Eestis parem elada?

Teostamise aeg: veebruar 2026 – november 2026

Tabel 1. Andmete kogumise ja analüüsimise etapid

Etapid Periood

Uuritavate värbamine: AKI kooskõlastuse olemasolul algab koostöö lasteasutuste kontaktisikutega. Toimub laste vanemate/eestkostjate ja laste teavitamine ning neilt nõusoleku saamine, samuti kokkulepete tegemine andmekogumise toimumise aja ja koha suhtes.

Jaanuar-veebruar 2026

Andmete kogumine: loovmeetodil grupiintervjuude läbiviimine lastega. Veebruar-aprill 2026

Andmete töötlemine ja analüüs. Aprill 2026

Kokkuvõtte koostamine. Mai-november 2026

Valim ja metoodika

Valimi moodustavad Eestis elavad lapsed. Valim on moodustatud sihipäraselt tuginedes teooriale ja

olemasolevate andmete kaardistusele ning hõlmates laste rühmi, kes tavapäraselt võivad jääda

uuringutest ja andmekogumistest kõrvale või kes võivad andmete esituse käigus jääda nähtamatuks

tingituna väheesindatusest (sh suuremas riskis elavad lapsed). Valimi sihtrühmade moodustamiseks

on saadud sisendit uurimisprojekti raames teostatud dokumendianalüüsist ja Laste heaolu

andmeseminaril (08.12.25) toimunud valdkondade üleste laste heaolu ekspertide töötoast.

Andmeid kogutakse: 1) lastelt vanuses 3-7 eluaastat, kes oma ea tõttu jäävad sageli kõrvale

tavapärastest laste heaolu uuringutest ; 2) 10-17 aastastelt lastelt, kes elavad suuremas riskis ning kelle

puhul ei ilmne sageli tavapäraste uuringute kaudu nende heaoluga seotud võimalikud erisused.

Tabel 2. Andmekogumise sihtgrupid ja nende kaasamise korraldus (täpsem värbamisprotsessi kirjeldus

on toodud edasises pärast tabelit)

Täpsustatud sihtgrupp

Eeldatav valimi suurus

Kontakti loomine Meetodid Lähenemine

Lasteaia-ealised lapsed (3-7- aastased)

10-15 last

Lasteaia juhiga eelkokkulepe andmekogumise läbiviimiseks ühes või mitmes lasteaiarühmas

Mängulised tegevused, joonistamine, eale vastavalt sõnastatud küsimused.

Turvaline ja tuttav keskkond, lühikesed sessioonid, visuaalne tugi.

Õigusrikkumise taustaga lapsed (10-17 aastased)

5-15 last

Kinnise lasteasutuse kontakt (nt AS Hoolekandeteenused

Usalduslikud aruteluringid, visuaalsed

Traumateadlik ja taastav lähenemine, lapse

Lisa 2. "Heaolu Eesti laste käsitlustes” läbiviimise kavand

Valgejõe või Emajõe keskus)

meetodid (joonistus või kollaaž).

soovil tugiisikute (asutusesisene) kaasamine.

Asendushooldusel viibivad lapsed (10-17 aastased)

5-15 last

Sotsiaalkindlustusameti asendushoolduse noorte esindus

Usalduslikud aruteluringid, visuaalsed meetodid.

Traumateadlik ja taastav lähenemine, lapse soovil tugiisikute (asutusesisene) kaasamine.

Lapsed teisest riigist / kultuurist (10-17 aastased)

5-15 last

Eestis tegutsevate teiste kultuuride vabaühenduste kaudu kontakteerumine (nt Ukraina Noorte Liit)

Usalduslikud aruteluringid, visuaalsed meetodid.

Struktureeritud, kuid kaasav, kultuuri- ja keeleteadlik lähenemine. Ukraina vm keelse toe kaasamine andmekogumisse.

Erivajadusega lapsed (10-17 aastased)

5-10 last

Kooli direktor (nt Heleni kool, Masingu kool, Võru Järve kool vm erivajadustega laste haridusasutus)

Individuaalne või väikeses grupis. Kohandatud suhtlusvahendid (nt piktogrammid, alternatiivne kommunikatsioon), vajadusel lihtsustatud küsimused.

Koostöö õpetajate ja tugispetsialistidega. Lapsest lähtuv ja paindlik lähenemine.

Tõrjutuse riskis olevad lapsed (10-17 aastased)

5-10 last

LGBT+ ühing, MTÜ Sa Suudad, KOV lastekaitsetöötaja või noortekeskus

Usalduslikud aruteluringid, visuaalsed meetodid.

Identiteediteadlik, turvaline, toetav ja mittehinnanguline keskkond.

*Sihtgruppide täpsemas määratluses või kaasatute arvus võib tulenevalt teooriast, kontaktide

valmidusest, riskide kaardistusest tulla väiksemaid täpsustusi, mis kooskõlastatakse AKI-ga kui need ei

peaks käesoleva taotlusega enam kattuma.

Osalemiskriteeriumid

1. Lapsel peab olema isiklik soov osaleda, mida ta kinnitab iseseivalt või täiskasvanu abiga

täidetud nõusolekulehel.

2. Alla 15- aastase lapse osaluseks on vajalik seadusliku esindaja (vanema või eestkostja) kirjalik

nõusolek.

3. Osalemine ei ole piiratud soo, keele ega muude isikutunnuste alusel.

Värbamisprotsess

Lastelt andmekogumine eeldab koostööd asutuste või esindusorganisatsioonide kontaktisikute ja

töötajatega, kes on igapäevaselt nende lastega kontaktis.

Asutuse või esindusorganisatsiooni kontakt:

 informeerib lapsi ja vanemaid andmekogumisest;

Lisa 2. "Heaolu Eesti laste käsitlustes” läbiviimise kavand

 edastab uurija poolt koostatud andmekogumise kutse (tutvustuse) ja informeeritud nõusoleku

vormi lapsevanemale (lisa 2) ja lapsele (lisa 3);

 toetab lapse ja perede teadlikku otsuse tegemist osalemise kohta;

 vajadusel toetab laste osalust võimaldades tugiisikul viibida andmekogumise läbiviimise

juures.

Lapsevanemal ja lapsel on võimalus uuringu kohta küsida lisainfot nii oma austuse /

esindusorganisatsiooni kontaktisikult kui ka uuringu kontaktisikult. Kui laps ja tema seaduslik esindaja

(vanem või eestkostja) on nõus uuringus osalema, siis allkirjastavad nad nõusolekulehed, mis antakse

üle uurijale enne andmekogumist. Koostöös asutuse esindajaga leitakse sobiv aeg lapsele sobivas

keskkonnas (eelduslikult samas asutuses) andmekogumise läbiviimiseks. Kui laps avaldab soovi

uuringus osaleda, kuid seaduslik esindaja ei ole nõusolekut andnud, siis pakub uuringu vastutav isik

vanemale või eestkostjale võimaluse kontakteeruda ja korraldatakse soovi korral individuaalne ja

selgitav vestlus vanema või eestkostjaga. 15–17-aastaste laste puhul võetakse arvesse laste iseseisvat

nõusolekut uuringus osaleda (Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus § 28,

lõige 4).

Andmekogumise korraldus:

Uurijad kohtuvad kokkulepitud ajal ja kohas (eeldatavasti lapsele tuttavas asutuses vm talle sobivas

keskkonnas) grupi lastega, kelle puhul on täidetud osalemiskriteeriumid (vt eespool). Ühes

andmekogumise grupis on kuni 7 last. Loovmeetodile tuginev andmekogumine kestab 45 minutit kuni

1,5 tundi tulenevalt laste vanusest, soovist ja võimekusest. Andmekogumine lastelt koosneb neljast

osast:

1. Sissejuhatus: uurijate ja uurimuse tutvustus. Täiendav suuliste nõusolekute küsimine.

2. Loovülesanne (temaatiline käeline tegevus, nt joonistamine, kollaaž) teemal “Hea elu”.

3. Grupiintervjuu laste arvamuste ja vaadete kogumiseks tuginedes eelnevalt valminud

loomingulisele tööle. Täpsemalt arutletakse lastega võimalikult vabas vormis teemadel,

mis teeb laste elu heaks ja mida täiskasvanud saaksid teha, et laste elu parandada.

4. Kokkuvõte ja tagasipeegeldus lastele.

Osalemine on vabatahtlik ja valmisolekut lapse osaluseks küsitakse veelkord kohapeal, vahetult enne

andmekogumist. Lapsel on õigus osalus katkestada ilma põhjendusteta, keelduda intervjuude

salvestamisest, loobuda loovülesandest või lahendada see just talle sobivas vormis või jätta vastamata

arutelu küsimustele, millele ta ei soovi vastata.

Uuring viiakse läbi eesti keeles, kuid vajadusel kaasatakse andmekogumisse vastava keelepädevusega

kaasuurija sõltuvalt lapse keele-eelistusest. Vajadusel kohandatakse loovmeetod või mõni selle osa (nt

intervjuu) lapsele vastavamaks, nt vanusele ja vaimse arengu tasemele kohasemaks, nt kasutades

lihtsustatud sõnastust või visuaalseid toetavaid vahendeid. Lapse soovil või vajaduse korral on

võimalus jagada ka individuaalselt oma mõtteid ja vaateid.

Uuringus kasutatakse loovmeetodit, mis on segu traditsioonilistest uurimismeetoditest (intervjuu,

fookusgrupp, vaatlus) ning projektiivtehnikatest ja loovatest ülesannetest (SAMM, 2025). Loovmeetodi

eeliseks on uuritavate tavapärasest aktiivsem osalus ja kaasatus, kuna selline andmekogumise viis

pakub mängurõõmu ja hoiab tähelepanu. Käeline tegevus aitab häälestuda ja teemat mõtestada,

järgnevas grupiintervjuu osas saab osaleja tugineda eelnevale protsessile ja valminud tööle. See toetab

lapse sõnalist eneseväljendust. Loovuurimismeetodit peetaksegi eriti tõhusaks just nendes gruppides,

kus sõnaline väljendusoskus võib olla madalam (nt lapsed, vaimupuudega inimesed), või teemade

Lisa 2. "Heaolu Eesti laste käsitlustes” läbiviimise kavand

puhul, millest on keeruline kõnelda (nt riskikäitumine, negatiivsed isiklikud elukogemused) (SAMM,

2025).

Lastele selgitatakse uuringu läbiviimist, sh loovülesannet ja küsimuse tähendust eakohasel ja

arusaadaval viisil. Uurija ülesanne ei ole suunata vastuseid, vaid toetada arusaamist. Arvestatakse laste

tähelepanuvõime ja koormustaluvusega. Võetakse arvesse, kui mõni laps tunneb väsimust, vajab pausi

või väljendab soovi katkestada. Grupiintervjuus lähtutakse taastava praktika põhimõtetest pakumaks

osalejatele turvalist, hinnanguvaba ja üksteist austavat keskkonda oma mõtete väljendamiseks.

Andmekogumisel lastelt kogutakse järgmisi andmeid:

 üldandmed: lapse vanus, lapse sugu, emakeel;

 laste individuaalsed loovtööd või fotod tema loovtöödest;

 laste arvamused, mis teeb laste elu heaks;

 laste ettepanekud laste heaolu tõstmiseks.

Terviseandmeid, süüteo- ega karistusandmeid, raviinfot ega muid tundlikke isikuandmeid lastelt ei

koguta. Andmekogumisel keskendutakse lapse arvamustele ja vaadetele seoses laste heaoluga. Lapsi

ei suunata otse jagama oma isiklikke kogemusi, kuid grupiintervjuudes on võimalik, et nad soovivad

tuua näiteid oma elust ja jagavad mõtteid, mis lähtuvad nende isiklikust kogemusest.

Andmekogumise käigus teeb uurija vajadusel märkmeid üldistatud kujul ja kasutades osalejate

tähistamisel loodud pseudonüüme (mis võivad olla lühendid lõplikest analüüsis kasutatavatest), mis

koosnevad tähe- ja numbrikombinatsioonidest (lõplikud pseudonüümid sisaldavad infot lapse soo,

vanuse, emakeele, sihtgrupi ja intervjuu toimumisaja kohta, osa sellest infost saab uurija lisada pärast

intervjuu toimumist). Loovtöödel kasutatakse samu pseudonüüme, mis võimaldab loovtööde ja

grupiintervjuude käigus avaldatud info ühendamist hilisemas analüüsis. Intervjuud salvestatakse

audiofailina. Salvestamine toimub ainult lapse ja lapsevanema või eestkostja nõusolekul, mida lisaks

nõusoleku vormile küsitakse grupiintervjuude eel osalejatelt veelkord suuliselt (salvestamise

alustamisel). Lapsele selgitatakse helisalvestamise eesmärki ja seda, et salvestus ei jagata avalikult

või uuringuväliste isikutega (sh lapse haridus- vm asutuse töötajatega) ning salvestust kasutatakse

ainult vestluse sisu transkribeerimiseks (seejärel salvestis kustutatakse). Kui mõni lastest keeldub

salvestamisest, siis kasutatakse ainult alternatiivseid lähenemisi (märkmete ja loovtööde tegemine).

Uuringu teema, heaolu, peaks olema lastele pigem helge ja ei tohiks tekitada emotsionaalseid

raskuseid, kuid kui mõnel lapsel siiski seotuna isiklike kogemustega peaks esinema ebamugavusi või

emotsionaalseid raskuseid, siis neid maandatakse trauma- ja lapsesõbraliku uuringukorraldusega.

Arvesse võetakse iga lapse osalusvõimekust ning toetatakse lapse emotsionaalset turvatunnet.

Küsimuste sõnastus seatakse üldine ja ei puudutata otse lapse isiklikku kogemust. Laps võib rääkida

just nii palju kui ta soovib ja hetkel valmis on. Uuringu ajakavas on arvestatud lisaajaga, et vajadusel

toetada lapsi, et uurija saab vajadusel pöörata lapsele tähelepanu, kui nt mõni laps soovib jätkata

vestlust või soovib esitada täiendavaid küsimusi, saada selgitusi või lihtsalt väljendada oma tundeid

seoses toimunud protsessiga. Uuringu viivad läbi uurijad Kristi Asser ja Kadi Saar, kellel on taust lastega

töötamise valdkonnas (sotsiaal-, noorsootöö, sh suuremas riskis elavate lastega). Kristi Asseril on

mänguterapeudi väljaõpe ja praktiline kogemus. Vajadusel pakutakse psühhosotsiaalset tuge koostöös

asutuse töötajatega ning julgustatakse pöörduma lasteabi poole. Vajadusel kaasatakse kaasuurijaid, nt

tulevalt keelepädevusest.

Andmete kasutus ja analüüs

Uuringu käigus kogutavad andmed:

Lisa 2. "Heaolu Eesti laste käsitlustes” läbiviimise kavand

 laste ja vanemate/eestkostjate nõusolekud (nime ja kuupäevaga allkirjastatud dokumendid),

mida analüüsiks ei kasutata;

 üldised taustatunnused (nt vanus, sugu, emakeel);

 sihtgruppi tunnus;

 intervjuu toimumise aeg ja koht;

 laste loovtööd või fotod nende loovtöödest;

 helisalvestised grupiintervjuudest;

 uurija tehtud märkmed kohtumisest.

Laste suuliselt antud vastused (märkmed, transkriptsioonid) ja loovtööd saavad olema analüüsiks

omavahel seostatavad loodava pseudonüümi kaudu, mis sisaldab lapse sugu, vanust, emakeelt ja

sihtgrupi tunnust (tabel 1 alusel antakse igale sihtgrupile vastav tähe-numbrikombinatsioon) ning

intervjuu toimumise aega. Pseudonüümi saab uurija luua koheselt (sh algselt selle lühema versiooni,

kus on vaid sel intervjuul osalevate eristuseks mõned tunnused) ja andmete kogumise järgselt seda

täiendada või pseudonüüm lisada materjalile (nt loovtööle lisab märkamise ja märkmete järgi pärast

intervjuud pseudonüümi) ja pseudonüümivõtit luua vaja pole. See tagab, et otse isikuga taas kokku viia

kogutud andmeid tagantjärgi ei ole võimalik.

Kvalitatiivseid andmeid (laste arvamused ja ettepanekud, loovtööd) analüüsitakse temaatilise

sisuanalüüsi meetodil, mille abil tuuakse esile laste tähenduslikud kogemused ja ettepanekud.

Tulemusi esitatakse üldistatud kujul ning asjakohasuse või seotuse korral (st kui mõni järgnevalt

loetletud tunnus ei ole oluline/tähenduslik, siis seda ei kasutata) lapse soo, vanuse, emakeele ning

sihtgrupi täpsustusega (sihtgruppi kuulumine tabel 1 alusel).

Loovtööde puhul kontrollitakse otsest või kaudset tuvastamist võimaldava info olemasolu ja vajadusel

eemaldatakse / kustutakse see (nt kui laps on kirjutanud ikkagi oma nime tööle kuigi seda ei paluta).

Intervjuude salvestused transkribeeritakse esimesel võimalusel peale intervjuude toimumist, need

pseudonüümitakse ja eemaldataks ka sisust isikuga otse seondav kui seda esineb. Audiofailid

kustutakse koheselt peale transkribeerimist.

Nõusolekulehed hävitatakse hiljemalt 3 kuud peale andmekogumise lõppu, mis on eeldatavasti 2026.

aasta II kvartalis. Kuni nõusoleku lehtede säilitamiseni on uuringus osalenul võimalik tagasiulatuvalt

oma nõusolekut tagasi võtta, kuid ainult juhul, et tema andmete tuvastamine kogutust on võimalik,

sest isikuga seos otse pseudonüümimise kaudu kaob. Kuna aga intervjuul võis osaleda ka pseudokoodi

tunnuste järgi unikaalne laps (nt võis olla osalejaks ainult üks 10 a poiss, teised olid kas kõik tüdrukud

või teisest vanusest), siis konkreetse isiku andmete uuringust väljavõtmise võimalus siiiski võib olla ka

võimalik. Sellest võimalusest, selle piiratusest ja õigusest antakse osalejatele teada nõusolekulehe

kaudu.

Digitaliseeritud loovtööd, intervjuude transkriptsioonid ja uurija tehtud märkmed pseudonümiseeritud

kujul jäävad alles teaduslikuks kasutuseks.

Tulemuste esitluse eel kontrollitakse täiendavalt kaudset tuvastamist võimaldava informatsiooni

olemasolu. Uuringu tulemusi ei jagata äratuntavate näidetena, vaid ainult üldistatud kujul, et kaitsta

iga lapse identiteeti.

Isikuandmete turvalisus:

Isikuandmetega seonduvad: nõusolekulehed ja audiofailid; paigutatakse enne nende analüüsiks

ettevalmistust ja hävitamist piiratud ligipääsuga Tartu Ülikooli turvaserveris analüüsifailidest eraldi.

Kogu andmeanalüüs tehakse pseudonüümsete andmete alusel.

Lisa 2. "Heaolu Eesti laste käsitlustes” läbiviimise kavand

1. Laste ja vanemate /eestkostjate nõusolekulehed

Laste nõusolekuleht kogutakse paberkandjal. Neid hoitakse lukustatud kapis, skaneeritakse PDF-iks ja

säilitatakse Tartu Ülikooli turvaserveris. Paberoriginaalid hävitatakse pärast skaneerimist.

Vanema/eestkostja nõusolekud kogutakse elektrooniliselt (digitaalselt allkirjastatud või skaneeritud

allkirjastatud PDF) või paberkandjal. Vanema poolt allkirjastatud fail edastatakse uuringu vastutavale

isikule e-kirjavahetuse teel või käest kätte. Allkirjastatud nõusolekuvormid laetakse üles Tartu Ülikooli

turvaserverisse. Paberkandjal olevad nõusolekuvormid skaneeritakse ja laetakse seejärel Tartu Ülikooli

turvaserverisse, paberdokumendid hävitatakse pärast skaneerimist.

Ligipääs nõusolekulehtedele (nii laste kui vanemate) on ainult uuringumeeskonna vastutaval liikmel.

Neid ei jagata kolmandatele isikutele, sh lasteasutuse töötajatele. Nõusolekulehed hävitatakse Tartu

Ülikooli serverist kolm kuud peale andmekogumise läbiviimist (eeldatavasti 2026. aasta II kvartali

lõpus).

2. Audiosalvestused

Salvestus tehakse vastutava uurija seadmel, mis on täisketta krüpteeringuga (BitLocker/FileVault)

sülearvuti või krüpteeritud diktofon. Failivorming: WAV või M4A (monokanaal, 16-bit/44,1 kHz), et

tagada hea transkribeeritavus. Failile antakse neutraalne nimi (ei sisalda laste ega asutuse täisnime).

Faili ei salvestata pilveteenustesse ega isiklikesse seadmetesse. Audiofailid laaditakse otse Tartu

Ülikooli turvaserverisse eraldi kaitstud kausta ja sellele on ligipääs ainult uurimisprojektiga seotud

vastutaval uurijal). Transkriptsioon tehakse TÜ turvaserveris, ilma väliste pilveteenusteta.

Transkriptsiooni käigus eemaldatakse lapse nimi ja muud isikuandmed, haruldased sündmused ja

muud kaudset tuvastamist võimaldav informatsioon. Analüüsi jaoks kasutatakse ainult

pseudonüümset transkriptsiooni. Audiofaili ei jagata edasi ja see kustutatakse turvaliselt (sh jääkfailide

vältimine) koheselt peale transkribeerimist.

Kasutatud allikad:

RT I, 12.07.2025, 1. Kasutatud 03.12.2025 https://www.riigiteataja.ee/akt/112072025001

SAMM, Kasutatud 03.12.2025, https://samm.ut.ee/loovuurimismeetodid/

Lisa 3: Informeeritud nõusolekuvorm lapsevanemale

Kavand: Informeeritud nõusolekuvorm lapsevanemale/eestkostjale lapse uuringus osalemiseks grupiintervjuul: „Heaolu Eesti laste käsitlustes“ Lugupeetud lapsevanem/eestkostja! Kutsume Teie last osalema uuringus „Eesti laste heaolu kontseptuaalse mudeli loomine ja selle indikaatorite väljatöötamine”1mille viivad läbi Sotsiaalministeeriumi tellimusel Tartu Ülikooli juhitud uurimisgrupp koostöös Tervise Arengu Instituudi (TAI) ja SA Mõttekoda Praxisega.

Uuringus osalemiseks palume teie lapsel osaleda laste grupiintervjuul „Heaolu Eesti laste käsitlustes“, mille eesmärk on selgitada erinevate Eesti laste käsitlusi laste heaolulust. Teie lapse arvamused ja vaated aitavad kujundada Eesti laste heaolu andmepilti, mis saab olema laste heaolu kajastav andmete ja indikaatorite näidikulaud, mis aitab teadmiste põhiselt suunata riigi, kohaliku omavalitsuse ja kogukonna tegevusi selliselt, et need toetaksid paremini laste heaolu ja arengut tänases Eestis.

Grupiintervjuu käigus toimub:  Sissejuhatus teemasse ja tegevustesse;  Laps valmistab loovtöö (joonistus või kollaaž) teemal „Hea elu“;  Vestlus, kus laps saab väljendada oma mõtteid ja arvamusi heaolu teemadel.  Kokkuvõte ja tagasipeegeldus.

Grupiintervjuul käsitletakse järgmisi teemasid:

 Kuidas lapsed mõistavad head elu?

 Milliseid valdkondi ja teemasid toovad lapsed esile rääkides laste heaolust?

 Mida saaksid laste arvates täiskasvanud teha, et lastel oleks Eestis parem elada?

Loovtöö valmistamine ja vestlus kestavad kokku 45 minutit kuni 1,5 tundi. Grupiintervjuu toimub lapsele tuttavas keskkonnas, perioodil veebruar – aprill 2026, täpse aja kooskõlastame teiega nõusoleku positiivse vastuse saamisel.

Uuringu kasu: Uuring annab võimaluse lastele kaasa rääkida neid puudutavates teemades ja seeläbi suurendab nii laste endi kui uurijate teadmisi, mis mõjutab laste heaolu Eestis. Lapse jaoks võib uuringus osalemine olla võimestav kogemus, mis toetab tema eneseväljendust, loovust ja julgust. Uuringus kasutatakse loovmeetodit, mis pakub mängurõõmu ja hoiab tähelepanu. Läbi loovate tegevuste on lastel lihtsam ka teemat mõtestada ja oma arvamust avaldada. Võimalikud riskid:

Kuigi küsimused on üldised ja ei suuna last rääkima isiklikest või negatiivsetest kogemustest, siis on arvestatud, et kui mõnel lapsel ikkagi kohtumisel tekivad emotsionaalsed ebamugavused, siis neid maandatakse last toetava uuringukorraldusega ja uurijad on valmis ka lapsega pärast toetavalt arutama. Uurijatel on pikaajaline kogemus töös lastega. Osalemine on vabatahtlik, laps võib vestlusest loobuda või

1 Uuringut viiakse läbi poliitikakujundamise eesmärgil vastavalt Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõige 5

alusel

Lisa 3: Informeeritud nõusolekuvorm lapsevanemale

küsimustele vastamata jätta, teha pause või osaluse katkestada igal hetkel ilma selgituseta (sissejuhatuses lastele ka selgitatakse seda võimalust). Andmete töötlus ja konfidentsiaalsus

Esineb väike risk kaudsele tuvastamisele tulenevalt vestluses ja loovtöödes esinevate detailide kokkulangemisest. Maandame seda riski pseudonüümide kasutamise ja isiku tuvastamist võimaldavate detailide eemaldamisega (sh loovtöödest). Me ei avalda lapse nime, lapsega seotud (haridus)asutuse täpset nime või muud infot, mis seostab konkreetse lapse osalemist uuringus. Grupiintervjuu raames kogutavaid andmeid (lapse mõtteid ja arvamusi või tema loovtööd) ei seostata otse tema isikuga sh pärisnimega, kogutav materjal seostatakse ainult lapse vanuse, soo, emakeele ja intervjuu toimumise aja ja lapsega seotud koha-asutuse üldnimega ehk uuringu käigus kogutav materjal seotakse pseudonüümiga (nt: 10.a_poiss_EE_12.04_kool1). Andmete analüüsile tuginevate tulemuste avaldamisel ei seostata andmeid lapse isikuga ja tulemusi avaldatakse vaid üldistatud kujul. Kui tulemuste puhul on vajadus viidata andmete allikale täpsemalt, nt seostatuna lapse vanuse, soo, emakeele või koha- asutusega, siis kasutatakse ainult vastavat pseudonüümi või selle veel kärbitud osa. Laste ka kaudse tuvastamise vältimiseks ei avaldata tulemustest erilisi lapse isikule viitavaid detaile. Grupikohtumise vestlused helisalvestatakse ainult teie ja lapse eelneva nõusoleku korral. Helisalvestised kustutakse ja säilitatakse vaid nende transkriptsioonid (maha kirjutised), kus ei tooda enam seost konkreetse lapsega (kasutatakse ainult pseudonüüme). Kõiki kogutud andmeid hoitakse turvaliselt Tartu Ülikooli serveris, millele ligipääs on ainult uuringu vastutavatel liikmetel. Nii teie kui lapse antud nõusolekulehed hävitatakse kolm kuud peale intervjuude läbiviimist, mis on eeldatavasti 2026. aasta II kvartalis. Pseudonüümituna uurimistulemusi säilitame teaduslikul eesmärgil tähtajatult. Uuringus osaleja õigused Teil ja teie lapsel on õigus võtta oma uuringus osalemise ja antud andmete kasutamise nõusolek tagasi pöördudes uuringu vastutava kontaktisiku poole (nõusolekulehe lõpus leiate kontaktid). Samuti saab laps ise otsustada katkestada osalemine grupikohtumise ajal igal hetkel. Teil on õigus ka tagantjärgi teie lapse antud andmete kasutamise nõusolek tagasi võtta, kuid kuna seos lapse isikuga pseudonüümitakse ja nõusolekulehed kustutatakse anonüümsuse tagamise eesmärgil jäädavalt kolm kuud peale grupikohtumiste läbiviimist (eeldatavasti 2026. aasta II kvartaliks), siis me ei saa garanteerida, et teie lapse andmed on tuvastatavad kogutust tagantjärgi ja seega ei pruugi saada tagasiulatuvalt ka lapse antud andmete kasutamise nõusolekut tagasi võtta. Kui teil on soov tagantjärgi nõusolek tagasi võtta ja annate sellest teada enne kolme kuu täitumist pärast intervjuud, siis võimalusel eemaldame teie lapse andmed Teil on õigus esitada vastuväiteid oma isikuandmete ja lapse antud andmete töötlemise kohta ja esitada kaebus Andmekaitse Inspektsioonile, võite samuti pöörduda uuringu tellija poole ja tellija andmekaitsespetsialisti poole (kontaktandmed leiate nõusolekulehel lõpust) või esitada ka kaebus e halduskohtule. Nõusolekuvorm Palun täitke allolev osa, et kinnitada oma nõusolek. Mind, ___________________________ (Teie nimi), on teavitatud uuringu eesmärgist ja korraldusest.

Lisa 3: Informeeritud nõusolekuvorm lapsevanemale

Olen nõus, et minu laps / eestkostetav ____________________________________________(lapse nimi) osaleb „Eesti laste heaolu kontseptuaalse mudeli loomine ja selle indikaatorite väljatöötamine” uuringus

, laste grupiintervjuul: „Heaolu Eesti laste käsitlustes“: ☐ Jah ☐ Ei Olen nõus, et minu lapse osas kogutakse kaudselt eriliigilisi isikuandmeid (milleks on uuringus osaleva

lapsega seotud asutuse tüüp): ☐ Jah ☐ Ei

Olen nõus, et lapse vastuseid salvestatakse audiofailina ☐ Jah ☐ Ei Olen nõus, et lapse vastuseid säilitatakse pseudonüümituna (lapse isik ei ole tuvastatav) ja kasutatakse

uurimis- ja teadustöös ☐ Jah ☐ Ei Allkiri: __________________________________________ Kuupäev: ______________ Kui Teil tekib küsimusi uuringu kohta, võtke palun ühendust uuringu vastutava kontaktisikuga: Kristi Asser Tartu Ülikool Telefon: 53540433 E-post: [email protected]

Küsimustega võib pöörduda ka uuringu tellija Sotsiaalministeeriumi kontaktisiku poole:

Mari Sarv, e-post: [email protected]. Andmekaitsealaste küsimuste korral saab pöörduda:

 Andmekaitse Inspektsiooni, e-post: [email protected]

 Sotsiaalministeeriumi andmekaitsespetsialist, [email protected]

Lisa 4: Informeeritud nõusolekuvorm lapsele

Kavand: Informeeritud nõusolekuvorm lapsele Andmekogumine laste grupikohtumisel „Heaolu Eesti laste käsitlustes“ Uuring: „Eesti laste heaolu kontseptuaalse mudeli loomine ja selle indikaatorite väljatöötamine” Tere! Mina olen Kristi Asser ja pöördun Tartu Ülikooli uurimisrühma nimel. Kutsun Sind osalema andmekogumises „Heaolu Eesti laste käsitlustes“. Soovime koguda laste ja noorte vaateid heast elust ning mõtteid, kuidas laste elu Eestis paremaks muuta. Sinu osalus on väga väärtuslik, sest ükski täiskasvanu ei saa näha maailma läbi lapse silmade ja mõista lapsi kuulamata, mis on just laste heaolu seisukohast olulisem. Uuringu käigus kohtume Sinu ja teiste lastega Sulle tuttavas keskkonnas. Kohtumine kestab umbes 1 tund ja selle aja jooksul:

 saad valmistada joonistuse või kollaaži teemal „Hea elu“;

 saad grupis jagada oma mõtteid ja vaateid laste heaolu teemadel.

Uuringu kasu: Uuring annab sulle võimaluse kaasa rääkida Sind puudutavates teemades ja annab Eesti laste heaolu kohta väärtuslikku infot. Selle abil saavad uurijad teada, mida peab jälgima, et saada teada kui hästi või halvasti Eesti lastel läheb ning kuidas laste heaolu paremini toetada. Osalus võib olla sulle ka tore ja huvitav kogemus, mis toetab sinu eneseväljendust, loovust ja julgust. Uuringus kasutatakse kaasavaid ja mängulisi meetodeid. Võimalikud riskid ja sinu õigused: Kuigi me ei palu sul jagada isiklikke ebameeldivaid kogemusi, siis võid sa ikkagi uuringus osaledes kogeda erinevad tundeid. Toetame Sinu osalust ja leiame vajadusel inimese, kellega saad neist tunnetest rääkida. Me ei kasuta Sinu nime, kuid siiski võib mõnikord olla võimalik ära arvata, kes sa oled (näiteks kui joonistad midagi väga isiklikku). Seetõttu vaatame hoolega üle Sinu loovtöö ja väljendatud mõtted ning vajadusel eemaldame neist Sinuga otse seostatava info enne uuringus kasutamist. Osalemine uuringus on täiesti vabatahtlik, võid osalemisest loobuda, küsimustele vastamata jätta, teha pause või osaluse katkestada igal hetkel ilma selgituseta. Sul on õigus võtta oma uuringus osalemise ja antud andmete kasutamise nõusolek tagasi ka hiljem kuni 3 kuud peale intervjuu toimumist pöördudes minu poole (Kristi Asser, vt kontaktandmeid lõpust). Pärast 3-e kuud on aga seos sinu isikuga täiesti kustutatud ja seejärel me enam sinu ütlusi ja loovtööd eemaldada uuringust ei saaks. Sa võid alati ka esitada vastuväiteid uuringus osalemise või Sinu andmete kasutamise kohta selle uuringu tellija Sotsiaalministeeriumi kontaktile või Andmekaitse Inspektsioonile (vt kontakte lõpust). Sinu andmete hoidmine: Me ei avalda Sinu nime või teisi Sinu isikuga seostatavaid detaile. Kasutame Sinu loovtööde ja mõtete juures koode, mida ei saa seostada otse sinuga, kuid kus kajastub Sinu vanus, sugu, emakeel ja osalus- aeg ja koht ehk seos asutusega, mis on sulle tuttav ja mille kaudu sinuga kontakteerusime. Andmekogumist salvestame ainult Sinu nõusolekul ja kustutame salvestuse esimesel võimalusel kohe kui on maha kirjutatud oluline info salvestiselt ja ka salvestisel kasutatakse sinu ütluste juures vaid koodi, mitte sinu nime. Seega uuringus kasutatavad andmed on sinu loovtöö ja arvamused intervjuu mahakirjutises – nende mõlemate juurest eemaldatakse sinu nimi või muu otse sinu isikuga seostatav ning asendatakse koodiga, mille kaudu ei ole sa otse äratuntav teistele.

Lisa 4: Informeeritud nõusolekuvorm lapsele

Siin nõusolekulehel tuleb sul märkida nimi ning osalemise ja sinu andmete kasutamise nõusolek - ka need on sinu isikuandmed. Neid nõusolekulehti me säilitame kuni 3 kuud peale intervjuud, et veenduda sinu nõustumises, kutsuda sind intervjuule ja võimaldada ka pärast intervjuud sul su osalemise nõusolek tagasi võtta. Pärast 3-e kuud need kustutatakse lõplikult, et sinuga kogutud andmeid poleks edaspidi võimalik seostada. Teaduslikul eesmärgil säilitatakse uuringus kogutud andmeid tähtajatult – need on sinu loovtöö ja arvamused intervjuu mahakirjutises, mis pole seostatavad enam sinu isikuga, vaid tähistatud koodiga.

Nõusolekuvorm: Kui oled nõus uuringus osalema, siis palun täida tabelis vajalikud lahtrid ja märgi oma valikud.

Mind …………………………………………........................(lisa siia oma ees- ja perekonnanimi) on teavitatud uuringust ja selle raames toimuvast kohtumisest pealkirjaga „Heaolu Eesti laste käsitlustes ” ning olen teadlik läbiviidava uuringu eesmärgist ja korraldusest.

Olen nõus uuringus osalema Märgi ristiga sobiv variant. Jah _____ Ei _____

Olen nõus, et minu vastused salvestatakse ja minu arvamusi, mõtteid ja loovtööd kasutatakse uuringus nii, et minu isik ei ole ära

tuntav

Märgi ristiga sobiv variant. Jah _____ Ei _____

Olen teadlik, et võin oma nõusoleku osalemiseks tagasi võtta igal hetkel enne andmekogumist või selle ajal

Märgi ristiga sobiv variant. Jah _____ Ei _____

Kirjuta siia oma allkiri ja tänane kuupäev …………………………………………….....................................................................

Kui sul tekib uuringu osas küsimusi, siis võta ühendust uuringu vastutava kontaktisikuga: Kristi Asser, tel: 53540433, e-post: [email protected] Uuringu tellija Sotsiaalministeeriumi kontakt: Mari Sarv, [email protected]. Kui Sul on oma andmete kaitsmise või nende turvalisusega seotud küsimusi, siis saad pöörduda:

 Andmekaitse Inspektsiooni poole, e-post: [email protected]

 Sotsiaalministeeriumi andmekaitsespetsialisti poole, [email protected]

Lisa 4: Informeeritud nõusolekuvorm lapsele

Aitäh, et aitad kaasa Eesti laste heaolule!

Lisa 5: EUROMODi andmepäringu kirjeldus

EUROMODi maksude ja toetuste mudeli andmepäringu kirjeldus

Ajaperioodid: 1.01.2024–31.12.2024; 1.01.2023–31.12.2023; 1.01.2022–31.12.2022;

Valikukriteerium: Eesti residendid 2024. aastal, 2023. aastal, 2022. aastal

Agregeerituse tase: indiviidi tasemel

Statistikaameti poolt koostatud tunnused on arvutatud järgmiste registrite põhjal: töötamise

register (TÖR), maksukohuslaste register (MKR), sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed

(SKAIS), sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR), töövõime hindamise ja

töövõimetoetuse andmekogu (TETRIS), töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning

tööturuteenuste osutamise register (EMPIS), töötuskindlustuse andmekogu (TKIS), Eesti

hariduse infosüsteem (EHIS), Eesti rahvastikuregister (RR), Tervisekassa andmekogu

(KIRST), kinnistusraamat (KR), e-Toimiku süsteem (E-Toimik), äriregister (ARIREG),

aadressiandmete süsteem (ADS), Kaitseväekohustuslaste register (KVKR). Samuti on

tuginetud tunnuste arvutamises Statistikaameti andmestikele (Statreg).

Kõik andmestikus olevad tunnused ei ole arvutatud vaid ühe andmeallika põhjal, vaid nende

kokkupanekuks on kasutatud mitmeid erinevaid allikaid. Seetõttu on tunnuste arvutamisel

allikad väljatoodud pärast andmevälja kirjeldust lühendina sulgudes. Samuti on osad tunnused

agregeeritud teiste EUROMODi andmestikus olevate tunnuste põhjal. Kõik tunnused on

aastases lõikes.

Statistikaameti registripõhiste EUROMODi sisendandmete koosseis, millele päringuga

ligipääsu taotleme on järgmine:

indiviidi pseudo-ID (RR)

isa pseudo-ID (RR)

leibkonna pseudo-ID (RR)

ema pseudo-ID (RR)

partneri pseudo-ID (RR)

omandatav haridustase – ISCED (EHIS, Statreg)

omandatav haridustase – detailne (EHIS, Statreg)

kõrgeim haridustase – ISCED (EHIS, RR, STAR, Statreg)

kõrgeim haridustase – detailne (EHIS, RR, STAR, Statreg)

kõrgeima haridustaseme omandamise aasta (EHIS, RR, STAR, Statreg)

hariduse omandamise kestus (aasta täpsusega) (EHIS, RR, STAR, Statreg)

sugu (Statreg)

vanus (sissetulekute kalendriaasta lõpus) (Statreg)

kodakondsus (Statreg)

kodakondsus detailne (Statreg)

maalises piirkonnas elamine (Statreg)

linnalises piirkonnas elamine (Statreg)

Lisa 5: EUROMODi andmepäringu kirjeldus

perekonnaseis (RR)

rahvus (Statreg)

olemasolu rahvastikus eelmisel sissetulekuaastal (RR, Statreg)

maakond (RR, Statreg)

kohalik omavalitsus (RR, Statreg)

väikelinn (Statreg)

eluaseme eest vastutav isik (RR, KR, MKR, EHR, ADS)

avalik teenistuja olemine (TÖR, Statreg)

sotsiaalmajanduslik seisund (TÖR, Skais, EHIS, Statreg, MKR)

eraisiku liisitud liiklusvahendid (ARIS, ARIREG, TÖR, Statreg)

eraisiku omanduses olevate liiklusvahendite arv (ARIS)

finantsvarad – agregeeritud tunnus

aktsiad ja osakud (ARIREG, Statreg)

isiku maa (sh põllud, metsad jne) suurus (m2) (KR)

isiku eluruumi suurus (m2) (EH, KR, ADS, Statreg)

kas konkreetne inimene on kinnisvara omanik, millel ta elab (KR, EHR, ADS)

eluruumi tubade arv (EHR, Statreg)

eluruumi kasutamise alus (RR, KR, EHR, ADS, ARIREG, MKR, STAR)

eluruumi tüüp ehk kas korter või eramu (Statreg, RR)

muu kinnisvara ruutmeetrite arv (sh mitteeluruumid) (KR)

aasta jooksul saadud lapsehooldustasu kogusumma (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud lasterikka pere toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud lapsetoetused kokku – agregeeritud tunnus

aasta jooksul saadud lapsetoetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud elatisabi kogusumma (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud sünnitoetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud üksikvanema lapse toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud muude lapsetoetuste kogusumma (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kogusumma (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud töövõimetoetuse kogusumma (EMPIS)

aasta jooksul saadud õppimisega seotud hüvitiste kogusumma (EHIS, MKR)

aasta jooksul saadud doktoranditoetuse kogusumma (EHIS)

aasta jooksul saadud muude õppimisega seotud hüvitiste kogusumma (EHIS)

aasta jooksul saadud pere- ja lastega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus

aasta jooksul saadud haigusega seotud hüvitiste kogusumma – haigushüvitis, tööõnnetus- ja

kutsehaiguskindlustus) (KIRST, SKAIS, Statreg)

Lisa 5: EUROMODi andmepäringu kirjeldus

aasta jooksul saadud Kredex toetused (Kredex)

aasta jooksul saadud energiahüvitise kogusumma (KOV, STAR)

aasta jooksul saadud vanemahüvitise (v.a ema vanemahüvitis) kogusumma (MKR)

aasta jooksul saadud ema vanemahüvitise kogusumma (SKAIS)

kuud aastas, mil on saadud ema vanemahüvitist (SKAIS, MKR)

kuud aastas, mil on saadud jagatavat vanemahüvitist (SKAIS, MKR)

aasta jooksul saadud rasedus- ja sünnitushüvitise kogusumma (KIRST)

aasta jooksul saadud sotsiaaltoetused ja eluasemega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus

aasta jooksul saadud toimetulekutoetuse kogusumma (STAR)

aasta jooksul saadud muude sotsiaaltoetuste kogusumma (SKAIS, MKR, Statreg)

mitmel kalendrikuul sai sotsiaaltoetusi (SKAIS KRT, KIRST, STAR, EMPIS, Statreg)

aasta jooksul saadud üksi elava pensionäri toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)

hinnatõusu leevendamise toetuse kogusumma (EMPIS ja SKA)

aasta jooksul saadud töötusega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus

aasta jooksul saadud töötuskindlustushüvitise kogusumma (TKIS)

mitmel kalendrikuul sai töötuskindlustushüvitist (TKIS)

mitmel kalendrikuul sai töötusega seotud hüvitisi (EMPIS, TKIS)

aasta jooksul saadud töötutoetuse kogusumma (EMPIS)

mitmel kalendrikuul sai töötutoetust (EMPIS)

püsiv puue / töövõimetus (jah/ei) – agregeeritud tunnus

puue (jah/ei) (SKAIS, Statreg)

töövõimetus (jah (töövõime vähenenud rohkem või sama palju kui 40%)/ei) (SKAIS, Statreg)

töövõime (puuduv/osaline) (TETRIS)

institutsionaalne leibkond (Statreg)

sünnikuu (Statreg, RR)

leibkonna tüüp (agregeeritud)

ettevõtte töötajate arv (kohalikus üksuses), kus isik töötab (TÖR, Statreg)

tavapärane töötundide arv nädalas (MKR, Statreg)

tegevusala (detailne) (TÖR, MKR, Statreg)

tegevusala (detailne) (EMTAK)

mitmel kalendrikuul töötas täisajaga (MKR)

mitmel kalendrikuul töötas (MKR)

mitmel kalendrikuul töötas osaajaga (MKR)

kui kaua on töötanud (kuudes) (MKR)

Ametiala (TÖR, MKR, Statreg)

Lisa 5: EUROMODi andmepäringu kirjeldus

ettevõtte/asutuse omanditüüp (Statreg)

töötu ja otsib aktiivselt tööd (TÖR, EMPIS, MKR, EHIS, SKAIS, Statreg)

mitmel kalendrikuul oli pensionil (MKR)

kohustusliku kogumispensioniskeemiga liitunud (EMPIS, SKAIS, Statreg)

kohustusliku kogumispensioni maksete jätkamine 2010-2011 (EMPIS, SKAIS, Statreg)

kohustusliku kogumispensioni kõrgemad maksed 2014-2017 (EMPIS, SKAIS, Statreg)

töötamise vorm (TÖR, RR, MKR, Statreg)

kas isik on registreeritud FIE-na (MKR, Statreg)

kas isik vahetas aasta jooksul töökohta

mitmel kalendrikuul oli töötu (EMPIS)

registreeritud töötu (EMPIS)

töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimase 3 aasta jooksul (sh töötamine) (TÖR, TSD, EHIS,

Kaitseväekohustuslaste register (KVKR))

töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimase 3 aasta jooksul (v.a. töötamine) (EHIS,

Kaitseväekohustuslaste register (KVKR))

aasta jooksul saadud töövõimetusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg)

mitmel kalendrikuul aastast sai töövõimetusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud vanadusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg)

mitmel kalendrikuul sai vanadusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud toitjakaotusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg)

mitmel kalendrikuul sai toitjakaotusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg)

tulumaksu juurde-/tagasimaksed (MKR)

madala sissetulekuga töötava isiku iga-aastane tagasimakse (MKR)

milliselt vormilt andmed pärinevad (FIDEK või TSD) (MKR)

Eestis kinnipeetud tulumaks (MKR)

välisriigis kinnipeetud tulumaks (MKR)

töötaja kohustusliku kogumispensionimaksed (MKR)

III samba tööandja sissemaksed (MKR)

III sambaga liitumise aasta (MKR)

Maamaks (MKR)

töötaja töötuskindlustusmaksed (MKR)

tööandja sotsiaalmaks (MKR)

tööandja töötuskindlustusmaksed (MKR)

eluasemega seotud kogukulud – agregeeritud tunnus

kingitused ja annetused (MKR)

koolituskulud (MKR)

Lisa 5: EUROMODi andmepäringu kirjeldus

eluaseme intressid (MKR)

eluaseme üür (MKR)

maksed teistele leibkondadele – elatis (E-toimik)

maksed erapensioniskeemidesse (MKR)

rahaline palgatulu (bruto) (MKR)

rahaline palgatulu (neto) (MKR)

rahaline palgatulu Eestist (MKR)

rahaline palgatulu välismaalt (mittemaksustatav) (MKR)

rahaline palgatulu välismaalt (maksustatav) (MKR)

mitmel kalendrikuul sai rahalist palgatulu (MKR)

varasem rahaline palgatulu (MKR)

tunnipalk (MKR)

intressid, dividendid, kasum kapitaliinvesteeringutelt – agregeeritud tunnus

dividendid (MKR)

intressid (MKR)

intressid (neto) (MKR)

kasum kapitaliinvesteeringutelt (MKR)

muud sissetulekud (sh maksuvabad stipendiumid) (MKR)

erapensionid – agregeeritud tunnus

pensionid kohustuslikust kogumispensionist - II sammas (MKR)

pensionid erapensioniskeemidest - III sammas (MKR)

investeerimisriskiga elukindlustuslepingud (MKR)

II samba väljamaksed pensionieas (MKR)

III samba väljamaksed pensionieas (MKR)

II samba väljamaksed enne pensioniiga (MKR)

III samba väljamaksed enne pensioniiga (MKR)

kinnisvara või maa renditulu (MKR)

kinnisvara või maa renditulu (neto) (MKR)

eluruumi renditulu (MKR)

litsentsitasud (MKR)

muu renditulu (MKR)

siirded teistelt leibkondadelt (E-toimik)

siirded teistelt leibkondadelt – elatis (E-toimik)

puhaskasum/-kahjum indiv. Ettevõtlusest – agregeeritud tunnus

puhaskasum/-kahjum indiv. Ettevõtlusest välismaal (MKR)

Lisa 5: EUROMODi andmepäringu kirjeldus

tasu loomingulise tegevuse eest (bruto) (MKR)

tasu loomingulise tegevuse eest (neto) (MKR)

mitmel kalendrikuul sai tulu indiv. ettevõtluse eest (FIE) (MKR, Statreg)

tulu registreerimata indiv. ettevõtlusest (FIE) (MKR)

tulu registreeritud indiv. ettevõtlusest (FIE) (MKR)

koondamishüvitised - agregeeritud tunnus

koondamishüvitis (EMPIS)

tööandja maksejõuetuse hüvitis (EMPIS)

koondamisega seotud tulud (MKR)

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Sotsiaalministeerium (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Eesti laste heaolu kontseptuaalse mudeli loomine ja selle indikaatorite väljatöötamine

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Jah, kuid otse eetikakomiteele

taotlust pole esitatud, kuna IKS § 6 lg

51 järgi ei kohaldata alates

01.10.2025 IKS § 6 lg 4 sätestatud

eetikakomitee kontrollikohustust

lõikes 5 nimetatud täidesaatva

riigivõimu analüüsidele ja

uuringutele, mis tehakse poliitika

kujundamise eesmärgil.

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise

uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki

isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh tema

nimi ja kontaktandmed)?

Jah,

Sotsiaalministeeriumi õigusloome- ja

isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals

([email protected])

Kas on olemas eetikakomitee otsus1?

Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Ei

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel?

Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand

ning küsimustik või selle kavand.

Jah

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, aadress ja

kontaktandmed (sh kontaktisik)

analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post,

telefon

Sotsiaalministeerium; registrikood 70001952; Suur-

Ameerika 1, 10122 Tallinn.

Kontaktisik: Mari Sarv, [email protected], telefon:+372

5285002

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb

registriandmetest)

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad.

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress

ja kontaktandmed (sh kontaktisik)

Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-

post ja telefoninumber

1. Tartu Ülikool (uuringu peamine läbiviija); registrikood

74001073; Ülikooli 18, Tartu 50090. Kontaktisik: Oliver

Nahkur, [email protected], telefon:+372 55938064

2.1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest)

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Ühiskonnateaduste instituut, Lossi 36,

Tartu linn, Tartumaa 51003

2.2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress

ja kontaktandmed (sh kontaktisik)Aadress

analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Sihtasutus Mõttekoda Praxis, registrikood 90005952, Ahtri

6A, B sissepääs, VI korrus, 10151 Tallinn;

[email protected]

Kontaktisik: Hede Sinisaar,

[email protected],

telefon:+372 56958309

2.2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest)

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2.3.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress

ja kontaktandmed (sh kontaktisik)Aadress

analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Tervise Arengu Instituut, registrikood 70006292; Paldiski

mnt 80, 10617, Tallinn; [email protected]

Kontaktisik: Kenn Konstabel; [email protected];

telefon:+372 5323 2502

2.3.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest)

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2.4.1 Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress

ja kontaktandmed (sh kontaktisik)Aadress

analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Statistikaamet, registrikood 70000332,

Tatari tn 51, 10134 Tallinn; [email protected]

Kontaktisik (Euromod): Rauno Temmer;

[email protected]; 625 9135

2.4.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest)

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

1. Tegemist on Sotsiaalministeeriumi tellitud

uurimisprojektiga, mis on kooskõlas teadus- ja

arendustegevuse korralduse seaduse § 13 lõike 1 punktiga 1,

mille kohaselt kõigi ministeeriumide ülesandeks on oma

valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning

selle finantseerimise korraldamine.

2. Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 67 lg 1 kohaselt on

Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas muuhulgas laste

õiguste tagamine ja heaolu edendamine ning vastavate

õigusaktide eelnõude koostamine.

3. Sotsiaalministeeriumi põhimäärus § 4 seab

sotsiaalministeeriumi põhiülesandeks seadustes ja teistes

õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus-,

planeerimis- ja järelevalvetoimingute tegemise oma

valitsemisalas, lähtudes valitsemisala arengukavas esitatud

ministeeriumi ja valitsemisala strateegilistest eesmärkidest

ning 4. peatükis sätestatud osakondade põhiülesannetest.

4. Sotsiaalministeeriumi põhimääruse § 17 lõike 2 punkt 3

3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

sätestab, et laste ja perede osakonna põhiülesanne on

edendada lapse õigusi ning kavandada ja koordineerida laste-

ja perepoliitikat ja meetmeid vägivallaohvrite toetamiseks.

Osakonnal on juhtiv roll laste ja perede heaolu toetavate

teenuste ja hüvitiste ning lastekaitse- ja ohvriabisüsteemi

kujundamisel, samuti soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise

edendamisel era- ja pereelus.

Sama lõike punkt 6 sätestab, et analüüsiosakonna

põhiülesanne on luua eeldused ministeeriumi

poliitikakujundamise protsessi teadmistepõhisusele, et

tagada objektiivne ülevaade tervise- ja sotsiaalvaldkonna

arengust ja rakendatud või kavandatava poliitika mõjususest

ning võrdlus teiste riikide olukorra ja rahvusvahelise

praktikaga.

5. Uuringuprojekt vastab teadus- ja arendustegevuse erandi

tunnustele ning Sotsiaalministeerium viis uuringu teostaja

leidmiseks läbi teaduskonkursi “Eesti laste heaolu

kontseptuaalse mudeli loomine ja selle indikaatorite

väljatöötamine”.

6. Sotsiaalministeerium on sõlminud töövõtulepingu nr 1.1-

5/2732-1 riigihangete seaduse § 11 lg 1 punkti 19 alusel

teadus- ja arendusteenuse erandit kohaldades Tartu Ülikooli

(töövõtja) ning Tervise Arengu Instituudi ja Sihtasutus

Mõttekoda Praxisega (töövõtja partnerid).

7. Projekt vastab teadus- ja arendusprojekti viiele

põhiomadusele, mis kinnitab, et raport on (i) avalikult

kättesaadav ning (ii) vastab teadus-arenduse kriteeriumitele

(uudne, loominguline, ettenägematute tulemustega,

süstemaatiline ja ülekantav).

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk?

Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine.

Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel

toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või

selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Taotlus isikuandmete töötlemiseks on seotud uurimisprojektiga “Eesti laste heaolu kontseptuaalse mudeli loomine

ja selle indikaatorite väljatöötamine”, mis on osa kolmeaastasest Sotsiaalministeeriumi Euroopa Sotsiaalfondi

kaasrahastatud tegevusest “Valdkondade ülese laste heaolu andmepildi väljatöötamine Eestis” (2025-2027). Selle

tegevuse peamine lõppeesmärk on teaduslikule heaolu kontseptsioonile tuginev, Eestile iseloomuliku, valdkondi

läbiva ja tervikliku laste heaolu kajastava, ajas järjepidevalt jälgitava andmepildi kokku toomine ja ülesehitamine

(Eesti laste heaolu näidikulaud). Tegevuse eesmärgi ja vajaduse kohta saab lugeda lühitutvustust

Sotsiaalministeeriumi kodulehel: Laste heaolu andmepilt | Sotsiaalministeerium.

Nimetatud kolmeaastase tegevuse eesmärgini – Eesti laste heaolu näidikulaua loomiseni – taotletakse jõuda läbi

nelja peamise tegevussammu, millest esimene ongi käimas ja käesoleva taotluse objektiks. Tegevussammud on

järgmised:

I samm: uurimisprojekt Eesti laste heaolu kontseptuaalse mudeli loomine ja selle indikaatorite väljatöötamine;

II samm: Laste heaolu puudutava andmekorje ja -turbe tagamise analüüs ja ettepanekud;

III samm: Laste heaolu andmepildi töölaua tehniliste lahenduste alternatiivide kaalumine sh nende kuluanalüüs;

IV samm: Laste heaolu näidikulaua loomine.

I sammu uurimisprojekt on tellitud Sotsiaalministeeriumi poolt Tartu Ülikoolilt (avaliku teadus- ja arendusteenuse

erandi kohane konkurss, mille võitis Tartu Ülikool koostöös partneritega Tervise Arengu Instituut ja Sihtasutus

Mõttekoda Praxis (vt Lisa 1 SOM ja Tartu Ülikooli leping lisadega)) ning on lähtepunktiks edasistele

kaasnevatele hanke-/uurimisprojektidele (järgnevatele tegevussammudele).

See taotlus puudutabki eelnimetatud tegevuse I sammu ehk uurimisprojekti „Eesti laste heaolu kontseptuaalse

mudeli loomine ja selle indikaatorite väljatöötamine“. Sel uurimisprojektil on omakorda kolm uurimis- ja

arendusülesannet (edaspidi ülesanne) (vt ka Lisa 1, lisasid 1. Töövõtja taotlus ja 2. Uuringu tehniline kirjeldus):

1. Inimese elukaart hõlmavate üldiste valdkondade üleste teadustöödele põhinevate heaolu mudelite

analüüsimine ja Eestile sobiva väljatöötamine (elukaareülene üldine heaolu mudel);

2. Eesti laste valdkondade ülese heaolumudeli väljatöötamine (laste heaolumudel, mis mh kaardistab

riskirühmade heaolu);

3. Eesti laste valdkondade ülese heaolumudeli andmetega sisustamine ehk alusnäitajatega täitmine ja neist

lähtuvate indikaatorite väljatöötamine (st testmudeli sisustamine andmetega võimalikus ulatuses).

1. ülesande täitmiseks isiku nõusolekuta isikuandmeid ei töödelda (tuginetakse teadus- ja strateegiadokumentide

analüüsile ja ekspertaruteludele), mistõttu taotluses ka ei kirjeldata elukaareülese üldise heaolu mudeli

väljatöötamist. Esimese ülesande tulem on eelkõige süstematiseeritud ja teaduslikuks aluseks järgmiste ülesannete

(s.o Eesti laste heaolu mudelit puudutavate) täitmiseks ning selle ülesande eesmärk on anda Eestile kohase elukaare

ülese üldise heaolu mudeli näol kontekst ja koht laste heaolu mudelile.

Laste heaolu mudeliga minnakse aga edasi juba sügavuti uurimisprojekti 2. ja 3. ülesande raames ning siinkohal on

isikuandmete töötlemine vältimatult vajalik, kuivõrd tänase Eesti elukorralduse ja laste heaoluga kooskõlas

heaolumudelit on võimalik luua vaid lapsi ja noori kaasates ja neilt sisendi korjates või tehes sekundaaranalüüsi juba

kogutud detailsete lapse heaolu puudutavate andmetega, et andmestikest olulisemad näitajad välja sõeluda ja neile

tuginevad indikaatorid välja töötada. Sh arvestades nii otseseid kui kaudseid lapsi puudutavaid andmeid (st ka lapse

lähikonda, perekonda), mis annaks pildi nii mõju- kui kaitseteguritest ja toetaks riskis või kõrgendatud kaitset

vajavate laste rühmade heaolu näitajate leidmist. Sageli jäävad just suuremat abi või tuge vajavad lapsed märkamata

üldisi või keskmisi kajastavast andmepildist, kuna need grupid võivad olla marginaalsed ja väiksed ning nende

uuringutesse hõlmamine on keerulisem, mistõttu ongi selle uurimisprojekti eritähelepanu all ka lapsed, kelle osas

on mingid riskid realiseerunud või ka need lapsed, kelle osas meil pole veel piisavalt teadmisi või andmeid, kuid

kelle osas on kaitsetegurite puudulikkuse korral nende east, eripärast vm haavatavusest tingituna kõrgendatud ohud

nende heaolule. Eesmärk on luua laste heaolu andmepildi jaoks uurimisprojekti raames andmemudel ja indikaatorid,

mis vastaks tänase Eesti laste päris elule ja võimaldaks andmeliselt ka esitada riskikohti ja tuua esile haavatavamate

või väiksemate riskirühmade heaolu puudutav. Andmekogumine haavatavas olukorras ja n.ö “nähtamatutelt” lastelt

toetab sotsiaalse õigluse põhimõtte integreerimist loodavasse mudelisse. See tähendab, et loodav andmepilt ei esinda

vaid “keskmist” last, vaid ka neid lapsi, kes on elus sattunud keerulistesse olukordadesse. Selleks, et osata märgata

ja panustada laste heaolu edendamisse sihitatult ja targalt, on vaja tugineda uuringutele, andmetele ja tõenditele.

Lisaks on oluline arvesse võtta, et lapse heaolu on mõjutatud läbi erinevate tasandite (isiklik, lähikond, kogukond,

ühiskond jne) ja valdkondade. Näiteks mõjutavad lapse heaolu lapse ja vanema suhe, pere majanduslik ja sotsiaalne

toimetulek, lapse võimalused haridust omandada, tegeleda oma huvidega või ka otseselt last ümbritsev füüsiline

keskkond: kodu, kodutänav, lasteaed/kool – turvalisus piirkonnas või kuritegevuse riskid seal jne. Ühtlasi on lapse

heaolu mõjutatud ühiskonna toimesüsteemidest, näiteks milline on tervise-, sotsiaal-, haridusesüsteem või

õiguskeskkond. Samuti on lapse heaolu mõjutatud üldistest hoiakutest, arengutest ühiskonnas, mistõttu on

eeldatavalt vaja võrrelda ka lastega ja lasteta leibkondade hinnanguid - näitajaid. Laste heaolu terviklik andmepilt

ei saa seega kajastada ainult nt tervise-, hariduse- või sotsiaalnäitajaid, vaid peab olema kõiki valdkondi ja tasandeid

läbiv, mistõttu erinevate valdkondlike registrite statistiliste andmete ja mitme laiapõhjalise uuringu andmestiku

kasutamine laste heaolu mudeli loomisse on vajalik tasakaalustatud ja valdkondiläbiva mudeli loomiseks. Andmete

seoseid ja heaolu indikaatoreid saab leida detailsete andmete analüüsimise kaudu (sageli isiku või

leibkonnatasandini ulatuvate andmete põhjal, nt peremudel, pereliikmete tervis, leibkonna sissetulek, haridus jne)

ning heaolu näitajate erisust ja muutust on vajalik võrrelda vähemalt kohaliku omavalitsuse tasandil, sest

omavalitsus on n.ö riigi poolt inimese heaolu mõjutav lähim ja vahetum üksus. Riigisisest inimeste heaolu toetamist

ei aita sihitada ja edendada ainult üldistatud keskmised, riigiülesed näitajad – iga omavalitsus ja selle piirkonna laste

heaolu kujundajad vajavad oma piirkonna spetsiifilist teadmist, et osata suunata ressursse just õigesse valdkonda ja

teemasse ning ennetada või leevendada võimalikke riske (nt kas piirkonnas on ja millised liikumisvõimalused

lastele, hea ja turvaline koolitee, piisavalt vabaajaruumi/-võimalusi, haridusvõimusi ja huvitegevus kättesaadav või

kui millestki on vajaka, siis mille tõttu, kas nt nende kauguse, kalliduse vm tõttu jne; kui head on piirkonna laste

tervisenäitajad või tervisekaitse tegurite tase, milliseid puudusi tunnetavad lapsed sh kas see on erinev piirkonnas

võrreldes teiste Eesti piirkondadega jne). Omavalitsuse tasandini ulatuv laste heaolu andmepilt saab toetada nii

riigiülest kui kohaliku omavalitsuse poliitikat ja otsuseid, niisamuti saab piirkondlik pilt paremini toetada laste ja

noortega tegelevate asutuste ning organisatsioonide tegevust, kes andmetele tuginedes saavad vahetult laste

elukeskkonda igapäevaselt mõjutada teadlikumalt ja laste heaolu vajadustele vastavamalt.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu

eesmärgi saavutamiseks.

Isikuandmete töötlemine on vajalik uurimisprojekti “Eesti laste heaolu kontseptuaalse mudeli loomine ja selle

indikaatorite väljatöötamine” 2. ja 3. ülesande raames (vt eelmises osas 4. toodud uurimis- ja arendusülesandeid).

Uurimisprojekti jaoks kasutatakse isikuandmeid võimalikult minimaalselt, sh kasutataks juba pseudonüümitud

andmeid. Andmeid kogutakse isiku nõusolekul (lapsevanematelt ja lastelt (1)) ning kasutatakse sekundaarselt

varasemalt uuringute ja riiklike statistikatööde raames kogutud andmeid (2). Seega isikuandmeid või

pseudonüümitud detailseid andmeid töödeldakse kahel peamisel viisil:

1. Andmekogumine Eesti lastelt: „Heaolu Eesti laste käsitluses“ – toimub lapsevanema ja lapse eelneva

nõusoleku alusel lapsi arvestaval viisil kasutades loovmeetodit (loovtöö ja grupiintervjuu kombinatsioon).

Lastelt kogutakse nende arvamusi ja vaateid laste heaolu osas. Kogutavaid andmeid kasutatakse uuringus

ainult üldistatud kujul, eelkõige sisendina, mis näitajad saaksid kajastada erinevate laste heaolu parimal

viisil. Taotlusele on lisatud uuringu kavand (Lisa 2 Heaolu Eesti laste käsitluses läbiviimise kavand) ja

nõusoleku vormide kavandid (Lisa 3 Informeeritud nõusolekuvorm lapsevanemale ja Lisa 4 Informeeritud

nõusolekuvorm lapsele).

Laste heaolu Eestis on varasemalt uuritud nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid meetodeid kasutades (nt

PISA, Koolirahulolu- uuring, HBSC, ISCWeB, Laste vaimse tervise uuring, Lapse õiguste ja vanemluse

uuring), kuid üheltpoolt need ei kajasta enamasti laste heaolu valdkondade üleselt ja teisalt pole ka piisavalt

süvitsi neis kaardistatud nende laste heaolu sh heaolu erisusi, kes jäävad oma ea või eripärade tõttu

tavapärasest andmekogumisest kõrvale või ei ole tulemuste esituses (statistikas) piisavalt esindatud ehk

nende laste osas sageli pole uurimistulemused esitatud. Taotluse aluseks oleva uuringuprojekti käigus

kogutakse sisulist heaolu tunnetuslikku infot vahetult just nendelt lastelt, kelle osas on mingid riskid, kas

realiseerunud (nt õigusrikkumise taustaga lapsed, asendushooldusel lapsed) või ka need lapsed, kelle osas

meil pole piisavalt teadmisi või andmeid, kuid kelle osas on kaitsetegurite puudulikkuse korral nende east

vm eripärast tingituna kõrgendatud ohud heaolule (nt väikelapsed, erivajadustega lapsed). Kuna nende laste

heaolu võimalike eripärade või mõjutegurite kohta ei ole piisavalt infot ka suuremate uuringute tulemustes.

Andmete kogumine lastelt neid puudutava heaolu osas on vajalik, et loodav Eesti laste heaolu mudel

kajastaks võimalikult laialdaselt ja mitmekülgselt kõigi Eesti laste heaolu sh suuremas riskis või muidu

andmetes ja uuringutes vähe kajastatud laste osas.

2. Varasemalt riiklike statistikatööde raames kogutud andmete analüüsimine – Statistikaameti kaudu

taotletakse ligipääsu konfidentsiaalsete andmete kasutamiseks teaduslikel eesmärkidel EUROMOD-i

maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudeli, Eesti sotsiaaluuringu (ESU), Eesti tööjõu-uuringu

(ETU) ja Kultuuris osalemise uuringu (KOU) andmestike kasutamiseks. Andmed on küll juba varasemalt

pseudonüümitud, kuid detailsed ja Statistikaameti taotluse menetlemise ja andmete kasutamise tingimustes

on toodud välja, et taotluse esitajal on olemas nende andmestike kasutamiseks Andmekaitse Inspektsiooni

luba. Riikliku statistikatööde programmi raames kogutud või loodud andmete analüüsimine on vajalik Eesti

laste heaolu mudeli ja testversiooni loomiseks (sh indikaatorite väljatöötamiseks ja valideerimiseks), mis

vastaks võimalikult hästi tänase Eesti eluolule, hõlmaks erinevaid valdkondi ja oleks võimalusel KOV

tasandini ulatuv. Testmudel ei saa olema avalikult kättesaadav, vaid on eeltööks Sotsiaalministeeriumi

tegevuse (Valdkondade ülese laste heaolu andmepildi väljatöötamine Eestis 20250–2027) raames loodavale

laste heaolu andmepildile. Testmudel annab mh sisendi, milliseid andmeid ja näitajaid oleks järgmises etapis

vajalik kättesaadavaks teha ja aitab kujundada sellest tulenevalt ka vajaliku õigusraamistiku ja andmete

turvalised kasutamisviisid. Seejuures hõlmab testmudel väljatöötatud indikaatoreid ja nende arvulisi

väärtusi, kuid mitte analüüsis kasutatud detailandmeid. Seega andmeid on vaja analüüsida, et töötada välja

lapse heaolu kirjeldamiseks sobivaid indikaatoreid, analüüsida erinevate dimensioonide ja

valdkondadevahelisi statistilisi seoseid. Seejuures on vaja analüüsida nii lastega kui lasteta leibkondade

näitajaid, et hinnata seost elukaare ülese heaolu kontseptsiooniga ja selekteerida välja just lapseea heaolu

enam puudutav. Valmiv testmudel ise ei sisalda üksikandmeid, vaid väljatöötatud indikaatoreid ja nendega

seotud näitajaid, nt analüüsitakse statistikaameti andmetes leibkonna sissetulekuid ja leitakse sobiv

indikaator, mis iseloomustab laste majanduslikku toimetulekut/vaesust. Sel juhul esitatakse heaolu

testmudelis väljatöötatud majandusliku toimetuleku kirjeldamiseks sobiv indikaator (nt vaesuses olevate

laste arv/osakaal) ning selle arvuline/protsentuaalne tase ja/või muutus aja jooksul, samas kui indikaatori

väljatöötamiseks analüüsitud detailseid alusandmeid sissetulekuliikide vm lõikes mudelis ei esitata.

Riikliku statistikaprogrammi kuuluv EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudel põhineb

registriandmetel. Euromodi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudeli andmestike alusel on võimalik

hinnata lapse heaolu nii majandusliku heaolu mõistes kui ka kirjeldada lapse leibkonda ja profiili: eri vanuses

laste jaotus leibkonnatüüpide (nt üksikvanem, üksik pensionär jne), nii lapse vanemate kui leibkonna

kogusissetuleku, sotsiaalmajandusliku seisundi (töötav, töötu, mitteaktiivne) jm lõikes ning hinnata laste vaesust

ja sissetuleku ebavõrdsust (sh puudega laste seas). Kuivõrd uuringuprojekti eesmärgiks on testida näitajate

olemasolu ja sobivust, siis on vajalik hinnata ka aegrea loomise võimalust ja väljatöötatavate indikaatorite

asjakohasust ja tundlikkust. Sellest tulenevalt kasutatakse kolme viimase aasta EUROMODI mudeli

andmestikke (2022–2024). EUROMODi registripõhine sisendandmestik on ainus andmestik, kus on esitatud

ühtselt koos kõik sissetulekute, toetuste, hüvitiste või maksudega seotud andmed. Kui kasutada mõnda muud

andmestikku või luua uuringuprojekti tarbeks uus andmestik, läheks analüüsi läbiviimine väga kulukaks nii

rahalises kui ajalises mõttes, kuna oleks vajalik sarnane andmestik nullist üles ehitada, mis omakorda tähendaks

suurt ajakulu nii andmestiku koostamisele kui valideerimisele. Lisaks oleks selline tegevus dubleeriv,

arvestades, et analüüsi vajadustele vastav andmestik on juba olemas. Ka isikuandmete kaitse üldmääruse

põhjenduspunkt 157 rõhutab, et registritest saadava teabe sidumise teel võivad teadlased saada uusi väärtuslikke

teadmisi. Lisaks, registrite alusel saadud uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi,

mis võivad olla aluseks teadmistepõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele, parandada paljude inimeste

elukvaliteeti ja suurendada sotsiaalteenuste tõhusust. Seega teenib projekti raames toimuv registriandmete

töötlemine ka laiemat eesmärki, milleks on Eesti inimeste vajadusele vastavate poliitikameetmete

väljatöötamine ja heaolu suurendamine.

EUROMODi mudeli andmestiku kasutamine on otstarbekas mitmel põhjusel:

3. Andmestik on juba pseodonüümitud ning selle võti on ainult Statistikaametil. Alternatiivsed andmeallikad,

kus oleks kättesaadav selline andmekoosseis, puuduvad ja seda tuleks hakata koostama, mis oleks kõigile

osapooltele sh registripidajatele väga ajamahukas ja olemasolevat dubleeriv protsess. 4. Statistikaameti registripõhine andmestik võimaldab hinnata ka detailsemalt heaolu sihtrühmade lõikes, mis

omakorda panustab analüüsi täpsusele. Sealhulgas võimaldab see vaadelda ka haavatavate ja majanduslikult

ebasoodsamas olukorras olevate laste ja nende leibkondade heaolu, kuid ka võrrelda laste ja lasteta

leibkondade olukorda ja heaolu dimensioonide seoseid. 5. EUROMODi registripõhise andmestiku tunnuste koosseisu ei ole võimalik muuta, kuna kõikide tunnuste

olemasolu andmestikus on vajalik mudeli jooksutamiseks ning kõigi sotsiaalmajanduslike tegurite arvesse

võtmiseks. Vastasel juhul on analüüsi tulemused ebatäpsemad, kuna arvutustest jäetakse välja osa Eestis

pakutatavatest toetustest/hüvitistest.

Uuringuprojektis kasutatav EUROMODi mudeli andmekoosseis on esitatud lisas 5 (Lisa 5: EUROMODi

andmepäringu kirjeldus).

Isiku- ja leibkonnauuringute andmetest kasutatakse nii Statistikaameti Eesti Sotsiaaluuringu (ESU) 2020–2025 (sh

longituudsed tunnused, laste materiaalse ilmajäetuse näitajad) (Lisa 6 ESU andmepäringu kirjeldus), Eesti Tööjõu-

uuringu (ETU) 2019–2025 (sh noorte töötamine, lapse vanemate töötamise, töötuse, hoolduskoormuse jm) (Lisa 7

ETU andmepäringu kirjeldus) ning Kultuuris osalemise uuringu 2017. a, 2019. a ja 2023. a andmeid (sh eri

kultuurivaldkondades osalemine, abivahendite kasutamine kultuuris osalemisel, takistused jne) (Lisa 8 KOU

andmepäringu kirjeldus). Islandi kogemuse näitel koostatud ettepanekud (Nahkur, 2024) valdkondade ülese laste

heaolu näidikulaua väljatöötamiseks Eestis hõlmavad erinevaid näitajaid, mille allikateks on ka nimetatud uuringud.

Samas ei ole nende uuringute andmeid statistikameti avalikus andmebaasis lapse heaolust lähtuvalt avaldatud.

Statistikaameti uuringute kasutamisel on arvestatud, et lapse heaolu hinnatakse nii lapsest lähtuvalt (laps kui

vaatlusühik) kui tema leibkonna hinnangute ja leibkonna heaolu kirjeldatavate näitajate järgi. Lapse heaolu mudeli

esialgse nägemuse järgi koosneb heaolu erinevatest dimensioonidest: perekond, kogukond, ühiskond jne ja

erinevatest valdkondadest: töö, tervis, turvalisus, haridus jne. Seetõttu on oluline analüüsida, kuivõrd nende

kasutatavate uuringute andmed võimaldaksid hinnata nii erinevate dimensioonide, kui teemavaldkondade näitajaid

lapsest lähtuvalt ja lapse-keskselt (täiskasvanu ütleb lapse kohta).

Erinevalt EUROMODist hõlmavad kaasatud isiku- ja leibkonnauuringute andmed enesehinnangul põhinevaid

andmeid nt tegevuspiirangute olemasolu, hinnang majanduslikule toimetulekule, materiaalsele ilmajäetusele,

töötusele, teenuste kasutamisele, mistõttu on need subjektiivse heaolu tunnetuse kajastusena oluliseks

lisaväärtuseks. Ka võimaldab nii ESU kui ETU analüüsida näitajaid sama metoodika alusel, mida on kasutatud nii

EL Sotsiaalsamba tegevuskava kui Eesti Heaolu arengukavas 2023–2030 esitatud suhtelise vaesuse ja sotsiaalse

tõrjutuse vähendamise, kuid ka teiste eesmärkide hindamisel. ESU uuringut viiakse läbi tagasiulatuvalt ehk ESU

2020–2025 andmed sisaldavad sissetulekuid aastate 2019–2024 kohta (ESU 2025 uuringuandmete kasutamisel on

arvestatud, et need saavad teadlaste keskkonnas kättesaadavaks 2026.a mais). Samas on tegemist longituudse

uuringuga ehk üks isik osaleb uuringus neljal järjestikusel aastal ning see võimaldab (piisaval arvul vaatluste korral)

hinnata laste püsivaesust või muude näitajate kestust. ESU 2020–2025 (sh longituudsete tunnuste), ETU 2019–2025

ja Kultuuris osalemise uuringu (KOU) andmete kasutamine võimaldab seega analüüsida neid aspekte, mida ei ole

võimalik teostada EUROMODi kasutamisega, sest viimane ei hõlma enesehinnangulisi küsimusi ega nt osalemist

kultuuritegevustes. Sarnaselt EUROMODile on oluline lapse heaolu dimensioonide ja näitajate statistiliste seoste

leidmisel võtta arvesse elanikkonna hinnanguid tervikuna, sh arvestada erinevusi lasteta ja lastega leibkondade

hinnangutes ja arengutes. Uuringuprojektis kasutatavate ESU, ETU ja KOU andmestike kirjeldused on lisades 6–8.

Kuigi selle uurimisprojekti tulemiks ei ole veel päris Eesti laste heaolu näidikulaud (vt eespoolt 4. osas

tegevussamme), vaid testmudel, siis uurimisprojekti tulem peab olema praktilise väljundi võimalikkusega – selle

alusel peab olema võimalik välja arendada päriselt laste heaolu kajastav näidikulaud ja vastavad indikaatorid. Sellist

tulemit saab luua kasutades detailseid varasemalt kogutud andmeid (üldiste või juba sünteesitud andmete pealt ei

saa tuletada tegelikke mõjutegureid ja välja töötada toimivaid laste heaolu kajastavaid indikaatoreid).

Uurimisprojekti jaoks kasutatavaid isikuandmeid töödeldakse eraldiseisvalt ehk isikuandmeid, mis kogutakse lastelt

ja erinevaid andmeid, mida kasutatakse Statistikaameti kaudu, ei seostata omavahel ja tegelikult neid ka ei saaks

seostada (lastelt kogutud andmed pseudonüümitakse võimalikult koheselt ja riiklike statistikatööde raames kogutud

erinevad andmed ei ole ka isikustatud). Seos saab olla vaid üldistatud sisuteema kaudu, et nt kui lastelt kogutud

heaolu nägemus tõstatab mõne olulise näitaja või mõjuteguri, siis sellise seose või seoste kehtivust saab

Statistikaameti andmetest analüüsida kui neis sisaldub vastavaid andmeid.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Uurimisprojekt on osa Sotsiaalministeeriumi tegevusest „Valdkondade ülese laste heaolu indikaatorite

väljatöötamine Eestis 2025–2027“, mida kaasrahastab Euroopa Liit (2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondidest rahastatud toetuse andmise tingimused (TAT) “Laste ja perede toetamine”).

Projekt on seotud Laste ja perede programmiga 2024–20274, mille kohaselt arendatakse valdkondade ülese laste ja

perede heaolu puudutava teabe kogumist ja avaldamist, sealhulgas panustatakse lapsest lähtuvate andmete nähtavale

toomisse peavoolustatistikas. Samuti panustab käesolev projekt Tervist toetavate valikute programmi 2025–20285,

mille töösuundade seas on laste ja noorte vaimse tervise probleemide ennetamine ja varajane märkamine ning

inimeste vaimse tervise ja seda mõjutavate tegurite seire ja avaldamine.

Kuigi laste heaolu mõõtmise ja selleks mõõdikute väljatöötamisega on tegeletud Eestis ka varem, siis seni ei ole

veel välja töötatud konkreetset teaduslikule ja ekspertteadmisele tuginevat Eestile omast laste heaolu mudelit.

Selline mudel peaks kajastama laste heaolu järjepidevalt ja terviklikult, tuginedes andmetele ja olles valdkondade

üleselt tasakaalustatud, sh võimalikult kohaliku tasandini ulatuv. Sageli jäävad ka suuremat abi või tuge vajavad

lapsed märkamata üldisi või keskmisi kajastavast andmepildist, kuna need grupid võivad olla marginaalsed ning

nende uuringutesse hõlmamine on keerulisem – laste heaolu andmepidi projekt taotleb ka riskis laste heaolu

kajastust ja võimalikke ennetuslike näitajate kajastamist, milleks käesoleva taotluse aluseks olev uurimisprojekt

4 https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2025-01/Laste%20ja%20perede%20programm%202025-2028.pdf 5 https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2025-01/Tervist%20toetavate%20valikute%20programm%202025-

2028.pdf

annab lähtekoha.

Vajadust valdkondadeüleselt laste heaolu andmeid koondada on rõhutatud nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil.

Nt WHO-UNICEF-Lancet komisjon on soovitanud riikidel arendada kasutajasõbralikke laste heaolu näidikulaudu,

mis muuhulgas võimaldaks seirata ebasoodsamas olukorras laste heaolu. 6 Sotsiaalministeeriumi eestvõttel on

valdkondade ülene ekspertide rühm tutvunud 2024.aastal Islandil loodud süsteemiga (sh näidikulaua loomise

protsess) eesmärgiga hinnata Islandi praktika rakendatavust laste heaolu eri valdkondades ka Eestis.7 Kogutud on

rikkalik valdkondade põhine materjal, mis on küll oluliseks eeltööks laste ühtse ja dünaamilise näidikulaua

loomiseks, kuid senini on puudunud selleks vajalik valdkondade ülene teaduspõhine Eesti laste heaolu

kontseptuaalne mõõtemudel, mille väljatöötamise vajadusele on viidanud ka ÜRO laste õiguste komitee.

Laste heaolu kajastavate valdkondade üleste andmete nähtavaks tegemine aitab kaasa, et eri tasandite ja -

valdkondade otsustes ja mõjuhinnangutes arvestatakse läbivamalt kõigi laste heaoluga. Laste Õiguste

Konventsiooni 8 alusel vajavad rasketes tingimustes kasvavad lapsed erilist tähelepanu. Euroopa Liidu

Sotsiaalõiguste Sammas 9 näeb ette, et liikmesriikidel tuleb tagada ühiskonna kõige haavatavamaid kaitsev

sotsiaalkaitsesüsteem. Riskirühmade kaardistus ja nähtavaks tegemine laste heaolu andmetes on oluline eeltingimus,

et pakkuda lastele õigeaegset ja vajadusepõhist tuge. Kokkuvõttes võimaldab valdkondade ülene laste heaolu

andmepilt, mis kajastab nii kõigi laste kui riskis laste heaolu, sihitatumalt ja säästlikumalt ressursse suunata nii

ennetusse kui ka tõhusate ja toetavate meetmete väljatöötamisse.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega

muuda tema kohustuste mahtu.

Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Käesolev uurimisprojekti jaoks kasutatakse isikuandmeid võimalikult minimaalselt, sh kasutataks juba

pseudonüümitud andmeid.

Eelkõige on andmekogumisel lastelt: „Heaolu Eesti laste käsitluses“ läbiviimiseks isikutelt (lastelt ja lapse vanemalt

või eestkostjalt) nõusoleku võtmisel otsene seos isikuandmetega, kuid see seos kustutatakse niipea kui see võimalik

ning kogutavad andmed (laste arvamused ja loovtööd) pseudonüümitakse esimesel võimalusel ning andmete analüüs

toimub juba pseudonüümitud andmetega, isikuga tagasi sidumist võimaldavat võtit ei looda.

Lisaks kasutatakse riikliku statistikatööde programmi raames kogutud andmeid (EUROMOD, ESU, ETU, KOU),

mis on Statistikaameti poolt juba varasemalt pseudonüümitud. Neid andmeid kasutatakse selles ulatuses, mis on

vajaliku uuringuprojekti eesmärkide ja ülesande täitmiseks. Nendele andmestikele ligipääs on võimalik ainult pärast

Statistikaametiga lepingu sõlmimist ning neid analüüsitakse vaid Statistikaameti teadlaste keskkonnas

uuringuprojekti tiimiliikmete poolt.

Kõik analüüsi tulemused avaldatakse vaid üldistatud kujul ning arvestades statistilise konfidentsiaalsuse

põhimõtteid. Uuring ei kahjusta andmesubjektide õiguseid ega muuda nende kohustuste mahtu.

1. Andmekogumine lastelt (“Heaolu Eesti laste käsitlustes”)

Lähtume vastutustundliku andmetöötluse põhimõtetest (seaduslikkus ja läbipaistvus minimaalsus, eesmärgipärasus,

õigsus, säilitamise piirang, usaldusväärsus ja konfidentsiaalsus, vastutus). Andmesubjektide poole pöördutakse

uuringu eesmärgi täitmiseks minimaalsel määral, et koguda andmeid nendes uurimusküsimustes, millele ei ole

võimalik varasemate uuringute, registriandmete ja riikliku statistika raames kogutud andmete töötlemisega vastata.

Peale AKI nõusoleku saamist kontakteerume laste leidmiseks valimisse lasteasutuste ja organisatsioonidega esmalt

e-kirja teel ning edastame asutuse kontaktide kaudu lapsevanematele ja lastele intervjuudes osalemise kutse ja

nõusolekuvormi. Osalemine on vabatahtlik ja põhineb vanema ja lapse nõusolekul (värbamisprotsessi täpsem

kirjeldus lisas 2). Osalejatel on võimalus nõusolek tagasi võtta nii intervjuudele eelnevalt, kui nende toimumise ajal.

6 Clark, H., Coll-Seck, A. M., Banerjee, A., Peterson, S., Dalglish, S. L., Ameratunga, S., Balabanova, D., Bhan, M. K.,

Bhutta, Z. A.,Borrazzo, J.,Claeson, M., Doherty, T., El-Jardali, F., George, A. S., Gichaga, A., Gram, L., Hipgrave, D.

B.; Kwamie, A., Meng, Q., ... ja Costello, A. (2020). A future for the world's children? A WHO–UNICEF–Lancet

Commission. The Lancet, 395(10224), 605-658. 7 Nahkur, O. (2024). Ettepanekud valdkondade ülese laste heaolu näidikulaua väljatöötamiseks Eestis Islandi kogemuse

näitel. Sotsiaalministeerium. 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/24016 9 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52017DC0250

Andmete kogumise järgselt nõusolekut tagasi võtta ei pruugi olla enam võimalik, kuivõrd kõik kogutud andmed

pseudonüümitakse ja tagasipööratavat võtit ei looda. Intervjuude transkribeerimise, märkmete ja loovtööde

pseudonüümimise järel konkreetse lapsega kogutud andmete kokku viimine pole enam võimalik. Uuringu tulemusi

esitatakse üldistatud kujul või kui tuuakse näiteid intervjuudest või loovtöödest, siis viisil, mis ei võimalda isikute

tuvastamist, et kaitsta iga lapse identiteeti. Sealhulgas ei avalikustata tulemustes asutuste täpseid nimetusi, kus

andmekogumist läbi viidi vm detaile, mis võiks isikule vihjata. Tulemuste esitustest (sh tsitaatidest, loovtöödest)

eemaldatakse isiku tuvastamist võimaldav informatsioon. Otseseid sikuandmeid sisaldavad nõusolekulehed

kustutatakse hiljemalt 3 kuu pärast intervjuude läbiviimist (olenevalt tegevuste algusajast orineteeruvalt 2026.a II

kv lõpus) ja neid hoitakse hävitamiseni Tartu Ülikooli turvatud võrgukettal, millele on ligipääs ainult vastutaval

uurijal. Pärast nõusolekulehtede hävitamist ei ole enam võimalik lastelt kogutud andmeid kokku viia konkreetse

isikuga (vt täpsemalt lisa 2 Heaolu Eesti laste käsitluses läbiviimise kavand).

2. Varasemalt riiklike statistikatööde raames kogutud andmete analüüsimine.

Kasutame uuringuprojektis juba varasemalt riikliku statistikatöö raames10 kogutud andmeid (sh registripidajatelt)

ning nende andmete osas ei pöörduta andmesubjektide poole eraldi andmete kogumiseks ning andmesubjektidel ei

teki täiendavaid kohustusi. Lisaks on need andmed varasemalt pseudonüümitud. Seega kasutame juba kogutud

andmeid selleks, et võimalik isikuandmete töötlemisega kaasnev riive oleks minimaalne. Andmetöötleja lähtub

andmete töötlemisel isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud andmete töötlemise põhimõtetest. Isikuandmete

töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu, kuna kõik uuringuprojekti

lõpptulemused avaldatakse üldistatud kujul, st tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada (uuringuprojekti

lõpptulemuseks on teaduslik üldistus). Andmete liikumine uuringus on kavandatud nii, et oleks võimalikult lühike

andmete liikumise tee ja andmeid töötleks minimaalselt vajalik hulk inimesi. Uuringu raames kasutame

EUROMODI, ESU, ETU ja KOU andmeid sel määral ja selle kohta, mis on vajalik uuringu eesmärkide täitmiseks

ja uurimisülesannete täitmiseks ning see ühtib eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtetega (isikuandmete kaitse

üldmääruse art 5 (1) b) ja c)). Uuringuprojektis ei ühendate analüüsis kasutavate eri allikate andmeid (nt ei ühendata

EUROMODi ja ESU andmestikke; ei ühendata eelnevas punktis kirjeldatud lastelt kogutavaid andmeid varasemalt

riikliku statistika kogutud andmetega).

EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudeli sisendandmetena kasutatavaid registriandmeid

haldab ja väljastab Statistikaamet. Andmete ühendamine on juba EUROMODi arendustegevuse käigus

Statistikaameti poolt tehtud ning ei vaja täiendavaid päringuid. EUROMOD andmestik on juba varasemalt kokku

pandud riikliku statistikatööde programmi raames (statistikatöö avaliku huvi esindajad on Rahandusministeerium ja

Sotsiaalministeerium). Uuringu raames kasutame EUROMODi sel määral ja selle kohta, mis on vajalik uuringu

eesmärkide täitmiseks ja uurimisülesannete täitmiseks. Uuringu raames kasutatav EUROMODi andmekoosseis on

kirjeldatud lisas 4. EUROMODi andmeanalüüsi viivad läbi andmete ja EUROMODiga varasemalt kokku puutunud

volitatud töötlejad. Näiteks kuuluvad Praxisest Merilen Laurimäe ja Hede Sinisaar EUROMODi Eesti osamudeli

iga-aastase arendamise meeskonda (EU-SILC põhised andmed). Samuti on Merilen Laurimäe konsultandina

panustanud EUROMODi registripõhise sisendandmestiku koostamise juures ning aidanud Statistikaametil

kontrollida andmete valiidsust ning võimalikke puudujääke. Tänu sellele on volitatud töötlejad juba tuttavad nii

andmestiku kui mudeli eripäradega, võimalike puudustega, aga ka andmete konfidentsiaalsuse tingimuste ja

nõuetega. Lisaks on nad varasemalt osalenud paljudes uurimisprojektides, kus on kasutatud registriandmeid nii terve

rahvastiku kui ka erinevate sihtrühmade kohta. Nimetatud meetmed toetavad uuringu õigeaegset läbiviimist ja

uuringu eesmärkide saavutamist.

Statistikaameti Eesti Sotsiaaluuringu (ESU), Eesti Tööjõu-uuringu (ETU) ja Kultuuris osalemise uuringu

(KOU) mikroandmeid haldab ja väljastab Statistikaamet. Andmete pseudonümiseerimine on juba Statistikaameti

poolt tehtud riikliku statistikatööde programmi raames ning ei vaja täiendavaid päringuid (statistikatöö avaliku huvi

esindajad on Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kultuuriministeerium. Nii ESU,

ETU kui KOU küsimustikud ja metaandmed (sh uuringu metoodika) on kirjeldatud Statistikaameti lehel. Uuringu

raames kasutame ESU, ETU ja KOU andmestikke sel määral ja selle kohta, mis on vajalik uuringu eesmärkide

täitmiseks ja uurimisülesannete täitmiseks. Lisas 5 on kirjeldatud uuringu raames kasutatava ESU andmepäringu

koosseis (muutujate kirjeldus, mis hõlmab ESU metoodikast tulenevalt leibkonna, liikmete ja isiku küsimustiku

tunnuste kirjeldusi, longituudseid tunnuseid). Volitatud töötlejatele tehakse ESU andmed kättesaadavaks sarnaselt

10 Kinnitatud statistikatööd on leitavad ka siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/323122023004

Euromod andmestiku juures kirjeldatud protsessiga. ESU andmeanalüüsi viivad läbi andmetega varasemalt kokku

puutunud volitatud töötlejad. Näiteks nii Merilen Laurimäe kui Hede Sinisaar on ka varasemates uuringutes, sh

EUROMODi arendamisel ESU andmeid kasutanud (ESU on osa Euroopa Liidu riikides läbiviidavast EU-SILC

uuringust, mille andmed on sisendiks EL riikide EUROMODile. Samuti ESU andmete analüüsil põhinev (sh

tervisega seotud toetuste mõju hindamine ja puuetega inimeste vaesuse analüüsimine) ka Hede Sinisaare doktoritöö.

Lisas 6 on kirjeldatud uuringu raames kasutatava ETU andmepäringu koosseis ning lisas 7 on kirjeldatud uuringu

raames kasutatava KOU andmepäringu koosseis. Sarnaselt ESU-le omavad uuringu läbiviijad varasemat kogemust

ETU ja KOU andmestike analüüsimisega. Kokkuvõttes on volitatud töötlejad juba tuttavad nii Statistikaameti

uuringute ja EUROMOD mudeli andmestikega kui nende võimalike puudustega, aga ka andmete konfidentsiaalsuse

tingimuste ja nõuetega. Nii EUROMODi kui ESU, ETU, KOU andmestikele ligipääs ja analüüs on võimalik ainult

pärast Statistikaametiga lepingu sõlmimist Statistikaameti teadlaste keskkonnas ning pärast kasutajate kahekordset

autentimist (vt täpsem kirjeldus punkt 8).

Info kõigi sotsiaalministeeriumi poolt läbiviidavate uuringute ja analüüside kohta avaldatakse ministeeriumi lehel.

Lehte ja sellel kajastuvat infot hoitakse ajakohasena. Inimestel on võimalik lehel tutvuda uuringute ja analüüside

eesmärkide, andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku teabega.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume

välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud)

töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis11 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

1. Andmekogumine lastelt (“Heaolu Eesti laste käsitlustes”, detailsem kirjeldus lisa 2)

Otseseid isikuandmeid sisaldavad nõusolekulehed. Laste nõusolekulehti kogub uuringu vastutav isik paberkandjal.

Uuringu vastutav isik hoiab neid lukustatud kapis, skaneerib PDF-iks ja säilitab Tartu Ülikooli turvaserveris (asuvad

Eestis). Paberoriginaalid hävitatakse pärast skaneerimist. Vanema/eestkostja nõusolekud kogutakse

elektrooniliselt (digitaalselt allkirjastatud fail või skaneeritud allkirjastatud PDF). Täitmata kujul nõusoleku vorm

edastatakse vanemale asutuse kontaktisiku kaudu. Allkirjastatud ja täidetud nõusolekulehe saab vanem edastada

uurijale e-posti teel ja see salvestatakse Tartu Ülikooli turvaserverisse. Vanemal on võimalik täita nõusolekuvorm

ka paberkandjal ja edastada see uurijale, mis sel juhul skaneeritakse ja säilitatakse samadel põhimõtetel nagu laste

omad. Paberoriginaalid hävitatakse pärast skaneerimist. Nii laste kui vanemate skaneeritud nõusolekulehed

kustutatakse ka TÜ serverist peale andmekorje läbiviimist hiljemalt 3 kuud pärast intervjuude toimumist (olenevalt

tegevuste algusajast orienteeruvalt 2026. a II kv lõpus). Ligipääs nõusolekulehtedele on ainult uuringumeeskonna

vastutaval liikmel (Kristi Asseril). Lapsevanemate ja laste uuringus osalemise nõusolekulehti ei edastata tellijale ega

kolmandatele isikutele (sh lasteasutuse töötajatele).

Uurija salvestab kohtumisel ehk grupiintervjuul ka laste arvamused ja mõtted (vanema ja lapse nõusolekul),

salvestised kustutakse koheselt pärast intervjuude transkribeerimist (kuni transkribeerimiseni salvestised ja pärast

transkriptsioonid säilitatakse Tartu Ülikooli turvaserveris). Transkriptsioonides kasutatakse lapse pseudonüümi (vt

täpsemalt lisa 2), mille kaudu otsene seos konkreetse lapsega kaob. Kohtumisel teevad lapsed ka loovtöid, mis

samuti tähistatakse koheselt pseudokoodiga ja seega ei ole hiljem ka enam loovtööd kokku viidavad konkreetse

lapsega. Uuringu vastutav isik hoiab loovtöid lukustatud kapis kuni need skaneeritakse PDF-ina ja säilitatakse Tartu

Ülikooli turvaserveris, paberoriginaalid hävitatakse. Lisaks teeb uurija märkmeid kohtumise kohta, mis tehakse

üldisena või kui on vajadus isikuga seonduvate märkmete järgi, siis need tehakse kohe pseudonüümituna või

pseudonüümitakse koheselt peale toimumist - säilitamiseks Tartu Ülikooli turvaserveris. Seega uuritavatelt kogutud

andmed, mis analüüsimisel kasutatakse (loovtööd ja grupiintervjuu transkriptsioonid, uurija märkmed),

analüüsitakse kõiki pseudonüümituna ja tulemusi esitatakse vaid üldistatud kujul, mis ei võimalda isikute

tuvastamist.

Andmete analüüsimiseks kasutatakse ühistöökeskkonda SharePoint. Microsoft 365 teenuste (sh SharePoint) andmed

paiknevad Euroopa Liidu/EFTA andmekeskustes. Entra ID on Microsofti globaalse töökindlusega identiteediteenus,

kuid Euroopa tenant’ide identiteediandmete töötlemine on seotud Euroopa piirkonnaga vastavalt

11 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

teenusetingimustele. SharePoint tagab turvalisuse läbi detailse juurdepääsu kontrolli (ainul saidile lisatud kasutajad)

ja läbi kaheastmeline autentimise. Samuti võimaldab keskkond jälgida dokumentide versioonihaldust ja muudatusi,

st on näha kes ja millal dokumente avas/muutis.

2. Varasemalt riiklike statistikatööde raames kogutud andmete analüüsimine

Nii EUROMODi, ESU, ETU kui KOU andmestikud on juba varasemalt Statistikaameti poolt kokku riikliku

statistikatööde programmi raames pandud ning pseudonümiseeritud (võti on ainult Statistikaametil).Andmestikud

koosnevad nii Eesti elanikelt küsitlusega kogutud andmetest kui registriandmetest (vt andmestike täpsemad

kirjeldused punkt 10.1).

Seega erinevatest allikatest andmete sidumise protsessiga selle projekti raames kokku ei puututa. EUROMODi

andmestik on koostatud kasutades andmeid erinevatest registritest (haldajaks Statistikaamet), mille kirjeldus on

esitatud punktis 9.3. Registriandmed on juba Statistikaameti varasema projekti raames (EUROMODi arendamine)

ühendatud üheks andmestikuks, mis sobib EUROMODi mudelis sisendandmestikuna kasutamiseks. Andmetega

kokku puutuvate inimeste arv on seetõttu minimaalne.

EUROMODi, ESU, ETU, KOU pseudonümiseeritud andmestikud tehakse kättesaadavaks volitatud töötlejale

(Tartu Ülikool, Praxis) turvalisel viisil RDP-keskkonnas üle VPN-i (Statistikaameti teadlaste keskkonnas). Nende

andmete liikumise protsess on järgmine:

 Uuringu vastutav läbiviija ehk Tartu Ülikool teeb andmete päringu taotluse Statistikaametile.

 Statistikaamet lisab pseudonümiseeritud andmestikud Tartu Ülikoolile, Praxisele analüüsiks kasutatavasse

kausta Statistikaameti analüüsi keskkonnas.

 Andmeid analüüsitakse Statistikaameti turvalises teadlaste töökeskkonnas.

 Statistikaameti teadlaste keskkonda sisselogimiseks kasutatakse kaheastmelist autentimist, mis tagab selle,

et andmetele pääseb ligi vaid konkreetne isik, kellele on luba antud (ID-kaardiga + kasutaja ja parool).

Mikroandmed üheski uuringuprojekti etapis Statistikaameti teadlaste keskkonnast välja ei liigu. Andmetele

on teadlaste keskkonnas tehtud uuringu kaust, millele pääseb ligi vaid uurimistööga seotud isik.

 Analüüsi tulemid (tabelid, joonised jms) läbivad enne konfidentsiaalsuse kontrolli, mille teeb

Statistikaameti töötaja. Seega väljastatakse Statistikaameti teadlaste keskkonnast analüüsi tulemusena

valminud tulemid (tabelid ja joonised) alles pärast Statistikaameti töötaja üle kontrollimist (tabelid on kõrge

agregeerituse tasemega ning ei sisalda konfidentsiaalseid andmeid).

Lõpparuandes esitatakse tulemused statistiliselt üldistatul kujul, tagades, et isikuandmed ei ole tuvastatavada.

Kolmanda uurimis- ja arendusülesande tulemina valmivat laste heaolu testmudeli tulemit ei tehta avalikult

kättesaadavaks, avaldatakse vaid näitajate ja indikaatorite kirjeldused ning sõltuvalt tulemustest osaliselt Eestile või

mõnele piirkonnale omaseid tulemusi, mis on vaid statistilised üldistused ja näited võimalikest tulemsutest.

Vastutav töötleja ja volitatud töötlejad on sõlminud põhilepingu lisana andmetöötluse lepingu. Andmete liikumine

Tartu Ülikooli ja partnerasutuste vahel fikseeritakse kirjaliku taasesitamist võimaldaval kujul (kõigi osapoolt poolt

allkirjastatud protokoll).

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

1. Andmekogumine lastelt (“Heaolu Eesti laste käsitlustes”)

Valimi moodustavad Eestis elavad lapsed (vanuses 3-7; 10-17). Valim on moodustatud sihipäraselt tuginedes

teooriale ja olemasolevate andmete kaardistusele ning hõlmates laste rühmi, kes tavapäraselt võivad jääda

uuringutest ja andmekogumistest kõrvale või kes võivad andmete esituse käigus jääda nähtamatuks (sh suuremas

riskis elavad lapsed). Maksimaalne erinevatel kohtumistel (grupiintervjuudes) osalevate laste arv saab olla kokku

kuni 80. Täpsem sihtgruppide ja valimi kirjeldus on esitatud läbiviimise kavandis (lisa 2).

2. Varasemalt riiklike statistikatööde raames kogutud andmete analüüsimine

a. EUROMODi kasutamisel ja indikaatorite ja seoste (sh elukaare ülese heaolu kontseptsiooniga)

analüüsimisel nii lastega kui lasteta leibkondade seas on uuringuprojektis selle osa sihtrühmaks terve Eesti

elanikkond, valim suurusega 1,3 miljonit.

b. ESU valimi suuruseks on 8200 leibkonda. ESU üldkogumisse kuuluvad kõik Eestis elavad tavaleibkonnad,

kelle põhielukoht on Eestis, ja nende liikmed, kes ei viibi institutsioonis (laste- või hooldekodu, klooster,

vangla jms). ESU uuringu valim saadakse süstemaatilise juhusliku kihtvalikuga. Uuringuprojektis

analüüsitakse lapse heaolu indikaatorite väljatöötamiseks, seoste leidmiseks nii lastega kui lasteta leibkondi.

c. ETU valimi suuruseks on 3000 leibkonda. Statistiline üldkogum: Eestis alaliselt elavad 15–74-aastased

elanikud. Aluseks on Rahva ja eluruumide loenduse (2011) ning rahvastikuregistri alusel loodud loend Eesti

15–74-aastastest alalistest elanikest. Väljavõtuviis on stratifitseeritud lihtne juhuslik valik elukoha piirkonna

järgi. Uuringuprojektis analüüsitakse lapse heaolu indikaatorite väljatöötamiseks, seoste leidmiseks (sh

elukaare ülese heaolu kontseptsiooniga) nii lastega kui lasteta leibkondi.

d. KOU Objektide arv valimis on 2500 isikut kvartalis. Statistiline üldkogum: Eestis alaliselt elavad vähemalt

15-aastased, v.a institutsioonides (lastekodud, hooldekodud, kloostrid jms) elavad isikud. Valimi aluseks

Rahva ja eluruumide loenduse (2011) ja rahvastikuregistri alusel loodud Eesti alaliste elanike loend

(vähemalt 15-aastased).Uuringuprojektis analüüsitakse lapse heaolu indikaatorite väljatöötamiseks, seoste

leidmiseks (sh elukaare ülese heaolu kontseptsiooniga) nii lastega kui lasteta leibkondi.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

A) Andmekogumine lastelt “Heaolu Eesti laste käsitlustes”:

valimi aluseks 2026. aasta andmed (vt osa 7 ja 8; ning lisa 2) ning andmeid plaanitakse koguda 2026. aasta I-II

kvartalis või lähtuvalt taotlusele vastuse saabumisest kuni 3 kuu jooksul.

B) Varasemalt riiklike statistikatööde raames kogutud andmete analüüsimine:

a. EUROMOD sisendandmestik on perioodi 1.01.2022–31.12.2022; 1.01.2023–31.12.2023; 1.01.2024–

01.01.2024 kohta (vt lisa 7). Uuringuprojektis analüüsitakse nimetatud aastate andmestikke eraldi st neid ei

ühendata üheks tervikandmestikuks.

b. Statistikaameti ESU andmed on aastate 2020–2025 (uuringuaastad, kuivõrd uuringut viiakse läbi

tagasiulatuvalt, siis sissetulekuaastad on 2019–2024) kohta.

c. Statistikaameti ETU andmed on aastate 2019–2025 kohta.

d. Statistikaameti KOU andmed 2017., 2019. ja 2023. aastate kohta.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid

andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

A) Andmekogumine lastelt “Heaolu Eesti laste käsitlustes”:

Nõusolekulehe vormidel: ees- ja perekonnanimi, isikukood (digiallkirjastamisel), e-posti aadress. Nõusolekulehel

olevate isikuandmete töötlemine on vajalik, et täita andmekogumises osalemise eeltingimused (vt lisa 3. ja 4:

lapsevanema/ eestkostja ja lapse nõusolek).

Kohtumiste ehk grupiintervjuude helisalvestised (laste mõtted ja arvamused isiku häälega), mis transkribeeritakse

pseudonüümituna ja seejärel helifail kustutatakse.

Loovtööd, mis lapsed teevad kohtumisel ja mis samuti pseudonüümitakse analüüsimiseks.

Uurija märkmed kohtumise ehk grupiintervjuu kohta, mis tehakse üldisena või kui on vajadus isikuga seonduvate

märkmete järgi, siis need tehakse kohe pseudonüümituna või pseudonüümitakse koheselt peale toimumist. Märkmed

võivad sisaldada nt infot reaktsioonide või emotsioonide kohta, mis omavad kaalu intervjuu või loovtöö mõistmisel

ja analüüsimisel.

B) Varasemalt riiklike statistikatööde raames kogutud andmete analüüsimine:

Uuringuprojektis kasutatava Statistikaameti EUROMOD-i maksude ja toetuste mikrosuimulatsiooni mudeli

andmepäringu koosseis 01.01.2022–31.12.2022; 01.01.2023–31.12.2023; 1.01.2024–31.12.2024 perioodi kohta on

esitatud lisas 4. EUROMODi andmed on juba Statistikaameti poolt pseudonümiseeritud.

Uuringuprojektis kasutatavate ESU, ETU, KOU andmetepäringu koosseis on esitatud vastavalt lisades 5–7;

metaandmed, uuringu metoodika jm on avaldatud Statistikaameti lehel. Uuringute andmed on juba Statistikaameti

poolt pseudonümiseeritud.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

A. Andmekogumine lastelt (“Heaolu Eesti laste käsitlustes”):

1. Otseseid isikuandmeid sisaldavad lapsevanemate ja laste nõusolekulehed laste osalemiseks uuringus.

2. Intervjuude salvestused - kustutatakse koheselt peale transkribeerimist, transkriptsioonis kasutatakse ainult

lapse pseudonüüme (lapse vanus, sugu, sihtgrupp lisa 2 tabel 2 alusel).

3. Intervjuude märkmed - koheselt pseudonüümitakse (lapse vanus, sugu, sihtgrupp lisa 2 tabel 2 alusel) või

on tehtud vaid üldistatud kujul.

4. Laste loovtööd – kui loovtöödel esineb isiku tuvastamist võimaldavat informatsiooni, siis see eemaldatakse

kohtumise ehk grupiintervjuu järgselt enne tööde skaneerimist, tööde autorlus pseudonüümitakse (lapse

vanus, sugu, sihtgrupp lisa 2 tabel 2 alusel) skaneerimisel, paberkandjal tööd hävitatakse hiljemalt 3 kuud

pärast intervjuude läbiviimist (olenevalt tegevuste algusajast orineteeruvalt 2026. a II kv lõpuks).

B. Varasemalt riiklike statistikatööde raames kogutud andmete analüüsimine:

1. EUROMODi maksude ja toetuste mudeli sisendandmestik on koostatud kasutades andmeid järgnevatest

registritest:

 Statistikaametis hoitavad Maksu- ja Tolliameti andmed (töötamise register, maksukohuslaste register);

 Statistikaametis hoitavad Sotsiaalkindlustusameti andmed (sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed,

sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister);

 Statistikaametis hoitavad Eesti Töötukassa andmed (töövõime hindamise ja töövõimetoetuse

andmekogu, töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register,

töötuskindlustuse andmekogu);

 Statistikaametis hoitavad Haridus- ja Teadusministeeriumi andmed (Eesti hariduse infosüsteemi

andmed);

 Statistikaametis hoitavad Siseministeeriumi andmed (Eesti rahvastikuregister);

 Statistikaametis hoitavad Tervisekassa andmed (Tervisekassa andmekogu);

 Statistikaametis hoitavad Justiitsministeeriumi andmed (kinnistusraamat, E-Toimiku süsteemi andmed,

äriregister);

 Statistikaametis hoitavad Maa-ameti andmed (Aadressiandmete süsteem).

2. Statistikaameti ESU, ETU ja KOU küsimustike ja metoodika kirjeldus on avaldatud Statistikaameti lehel:

 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/40003#18-

Statistiline-tootlemine-17

 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/40013

 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/40422

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis

väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Andmeandjatega (Statistikaamet) on konsulteeritud ning nad on valmis uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikke

andmeid väljastama. Laste ja lastevanematega ei kontakteeruta enne vastava laotaotluse positiivset vastust.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib

läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

A. Andmekogumine lastelt (“Heaolu Eesti laste käsitlustes”):

Intervjuude märkmed ja loovtööd pseudonüümitakse vahetult kogumisel või selle järgselt volitatud töötleja poolt.

Pseudokood luuakse vastutava uurija poolt (Kristi Asser), kes viib läbi ka andmekogumise ja lähtub koodi loomisel

Lisas 2 toodud kirjeldusest (kood sisaldab: lapse sugu, vanust ja sihtgrupi tunnust). Pseudonüümid on vajalikud

suuliste vastuste ja loovtööde seostamiseks hilisemas analüüsis. Intervjuusid salvestatakse ainult nõusoleku alusel,

salvestused transkribeeritakse ja salvestused kustutatakse esimesel võimalusel volitatud töötleja poolt.

Transkriptsioonides kasutatakse pseudonüüme ja eemaldatakse neist isikule viitav info kui see esineb. Isikuandmeid

sisaldavad lapsevanema ja lapse nõusolekulehed, neid ei seostata lapselt kogutud andmetega (ega

pseudonüümidega) ja need hävitatakse volitatud töötleja poolt hiljemalt 3 kuud pärast intervjuude läbiviimist

(olenevalt tegevuste algusajast orineteeruvalt 2026. a II kv lõpus). Nõusolekulehti, intervjuude salvestusi, originaal

loovtöid ehk kogutavaid isikuga seostatavaid andmeid, mis ei ole pseudonüümitud - neid ei edastata vastutavale

töötlejale ega kolmandatale isikutele ja need hävitatakse.

B. Varasemalt riiklike statistikatööde raames kogutud andmete analüüsimine:

EUROMODi sisendandmed, Eesti sotsiaaluuringu, Eesti tööjõu-uuringu ja Kultuuris osalemise uuringu andmed on

juba pseudonümiseeritud. Pseudonümiseerimise on läbi viinud Statistikaamet ja pseudonümiseerimise võtit uuringu

läbiviijatele kättesaadavaks ei tehta. Pseudonüümitud andmed on endiselt isikuandmed ning nende töötlemisel

järgitakse IKÜM art 5, art 25, art 32 ja art 89 nõudeid.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

A. Andmekogumise “Heaolu Eesti laste käsitluses” käigus kogutavate ja pseudonüümitud andmete koosseis: (1)

üldandmed: lapse vanus, lapse sugu, emakeel, sihtrühm; (2) laste individuaalsed loovtööd - fotod loovtöödest; (3)

laste arvamused, mis teeb laste elu heaks ning laste ettepanekud laste heaolu tõstmiseks (vt ka lisa 2 Heaolu Eesti

laste käsitluses läbiviimise kavand). Kuivõrd uuringus loodud pseudokoodi ei ole tagasi võimalik isikuandmetega

kokku viia (nõusolekulehed hävitatakse, tagasipööratavat võtit ei looda), siis otse lapse isikule viide kaotatakse

tegelikult juba kogutavate andmete analüüsimiseks.

B. Varasemalt riiklike statistikatööde raames kogutud andmete analüüsimisel kasutatavate andmete kooseis:

1. EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudeli pseudonümiseeritud andmete koosseis,

mida uuringus kasutatakse on toodud lisas 5 EUROMOD andmepäringu kirjeldus.

2. Eesti Sotsiaaluuringu (ESU) andmed on Statistikaameti lehel kirjeldatud: https://www.stat.ee/et/avasta-

statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/40003#18-Statistiline-tootlemine-17 Uuringus

kasutatava ESU andmepäringu pseudonümiseeritud andmete koosseis on esitatud lisas 6.

3. Eesti Tööjõu-uuringu (ETU) andmed on Statistikaameti lehel kirjeldatud: https://stat.ee/et/avasta-

statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/40701#18-Statistiline-tootlemine-17 Uuringus

kasutatava ESU andmepäringu pseudonümiseeritud andmete koosseis on esitatud lisas 7.

4. Kultuuris osalemise uuringu (KOU) andmed on Statistikaameti lehel kirjeldatud:

https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/40422#18-

Statistiline-tootlemine-17 Uuringus kasutatava KOU andmepäringu pseudonümiseeritud andmete

koosseis on esitatud lisas 8.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

1. Andmekogumine lastelt (“Heaolu Eesti laste käsitlustes”):

Intervjuude märkmed ja loovtööd pseudonüümitakse vahetult kogumisel või kogumise järgselt. Salvestused

transkribeeritakse esimesel võimalusel peale andmekogumist kasutades samu pseudonüüme ja kui intervjuude sees

sisaldub isikule viiteid, siis need eemaldatakse. Pseudonüüm sisaldab andmeid lapse vanuse, soo, emakeele ja

sihtgrupi osas (vt lisa 2 tabel 2). Pseudonüümid on vajalikud suuliste vastuste ja loovtööde seostamiseks hilisemas

analüüsis. Loovtööde puhul kontrollitakse lisaks otsest või kaudset tuvastamist võimaldava info olemasolu ja

vajadusel eemaldatakse / kustutakse see.

2. Varasemalt riiklike statistikatööde raames kogutud andmete analüüsimine:

EUROMODi sisendandmed, ESU, ETU ja KOU andmed on juba pseudonümiseeritud. Pseudonümiseerimise on läbi

viinud Statistikaamet ja pseudonümiseerimise võtit uuringu läbiviijale kättesaadavaks ei tehta.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Sotsiaalministeeriumi ning Tartu Ülikooli, Tervise Arengu Instituudi ja Sihtasutus Mõttekoda Praxisega sõlminud

töövõtulepingu nr 1.1-5/2732-1 (Lisa 1) punkt 2.1 alusel kohustub töövõtja (volitatud töötleja) lõpparuande ja muud

uurimis- ja arendusülesannete raames valminud tulemid esitama kuni 12 kuud pärast lepingu sõlmimist Telljale (s.o

hiljemalt 13.11.2026) sh käesoleva uuringu raames kogutud ja pseudonüümitud andmed võimalikus ulatuses. Seoses

vajadusega täiendavaks kvaliteedikontrolliks ja vajadusest andmeid täiendavalt kasutada teadustööks, milleks annab

aluse eelviidatud osapoolte vahel sõlmitud töövõtulepingu punkt 4.5. (töö tulemusi on õigus kasutada teaduslikel

eesmärkidel ning teaduslikes publikatsioonides, uurimistöödes, ettekannetes ja ülikooli läbiviidavas õppetöös)

säilitab volitatud töötleja uuringus lastelt kogutud pseudonüümitud (sh isikuga tagasi ulatavalt mitte kokku

viidavaid) andmeid tähtajatult või kui AKI ei näe seda põhjendatuna, siis vähemalt 2032. aasta lõpuni nagu töövõtjal

see kohustus minimaalselt on. See puudutab ainult “Heaolu Eesti laste käsitluses” käigus teostatud

andmekogumisest pseudonüümitud andmete osa.

Projekt on osa Sotsiaalministeeriumi tegevusest „Valdkondade ülese laste heaolu indikaatorite väljatöötamine Eestis

2025–2027“, mille järgnevad tegevused toetuvad käesoleva projekti tulemustele. Seega on vajalik projekti andmete

säilitamine võimalikus ulatuses Sotsiaalministeeriumi poolt kuni eeltoodud tegevuste lõpuni ja lisaks viis aastat

tulenevalt rahastaja tingimustest (Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused12).

Uuringuprojekti kirjeldus vastab teadus- ja arendustegevuse erandi tunnustele, sh üheks teadus- ja arendustegevuse

erandi tunnuseks on ülekantavus ja/või korratavus, mille saavutamiseks on oluline avalikustada uuringu tulemusi

lisaks meedia jm artiklitele ka teaduspublikatsioonina, et leida teadmistele uusi rakendusalasid. Võttes arvesse

vajadust andmeid täiendavalt kasutada teadustööks ning lähtudes ka rahastaja tingimustest, taotleb

Sotsiaalministeerium uuringus lastelt kogutud pseudonüümitud sh isikuga tagasi ulatavalt mitte kokku viidavate

andmete säilitamist tähtajatult või kui AKI ei näe seda põhjendatuna, siis vähemalt 2032. aasta lõpuni. See puudutab

“Heaolu Eesti laste käsitluses” käigus teostatud andmekogumisest pseudonüümitud andmete osa, need andmed pole

isikuga tagasi ulatavalt kokku viidavad ja samas on väärtuslikud ka aja möödudes kui laste heaolu oma ajas

kirjeldavad ja seega ka võrreldavad tuleviku laste nägemusega.

Andmekogumisel „Heaolu Eesti laste käsitluses“ kogutud mitte pseudonüümitud andmed aga kõik hävitatakse

(nõusolekulehed, originaal loovtööd, salvestised) osaliselt koheselt kuid kõik on hävitatud hiljemalt 3 kuud pärast

intervjuude läbiviimist (orineteeruvalt 2026. a II kv lõpus), täpsemalt taotluse punktis 8.

EUROMODi, ESU, ETU ja Kultuuris osalemise uuringu andmete kasutamiseks lõpeb volitatud töötlejal (Tartu

Ülikool) ligipääs Statistikaameti keskkonnale vastavalt lepingule, milles on arvestatud võimaliku vajadusega

kvaliteedikontrolliks ja täiendavaks teadustööks. Statistikaameti keskkonnas andmete säilitamise kord on

reguleeritud vastavalt Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise korrale.

Volitatud töötlejal on ligipääs Statistikaameti keskkonnale kuni kuus kuud pärast projekti lõppu ehk kuni 2027. aasta

I kvartali lõpuni ja uuringu käigus loodud analüüsikaustu säilitatakse sarnaselt kuni 2027. aasta I kvartali lõpuni.

Samas on oluline mainida, et töös kasutatava EUROMODi sisendandmestiku, ESU, ETU ja KOU andmete

säilitamine ei sõltu antud uuringust, kuna sisendandmestik on loodud teise projekti raames (osana riiklikust

statistikatöödest). Seega nende säilitamise kuupäev puudutab seega vaid praeguse uuringuprojekti raames loodud

analüüsitabeleid ja muid kokkuvõtvaid andmeid.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Jah, andmesubjekte teavitatakse isikuandmete töötlemisest

uurimuse osas 1. Andmekogumine lastelt (“Heaolu Eesti

laste käsitlustes”). 2. uurimuse osas, varasemalt riiklike

statistikatööde raames kogutud andmete analüüsimine - ei,

andmete analüüsimine toimub pseudonüümitud andmetega

ja võimalik on kaudne teavitamine. (taotluse punktis 5 on

toodud uurimuse osad 1. ja 2. täpsemalt).

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage13 Uuringuandmestike korral (2. osa) ei ole andmesubjektide

isikuline teavitamine võimalik:

1. käesolev uuring on avalikes huvides tehtav

teadusuuring;

2. andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve,

sest väljund on teaduslik üldistus;

3. loa küsimine poleks võimalik, kuna andmed on

12 § 10 lg 1 p 14, mille kohaselt toetuse saaja ja partner on kohustatud säilitama toetuse saamise aluseks olevad

dokumendid ja muud tõendid ÜSS2021_2027 §-s 18 nõutud aja jooksul. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus § 18. Dokumentide säilitamine; (1) Toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente ning muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli

82 lõikele 1 13 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.

pseudonümiseeritud.

Eelnevat arvesse võttes teavitatakse uuringuandmete

andmesubjekte isikuandmete töötlemisest üldiselt (vt punkt

11.2, alapunkt 2).

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

1. Nõusolekuvorm (lisa 3 ja lisa 4) edastatakse

lapsevanemate ja lasteni läbi asutuse töötajate, kes

toetavad laste ja vanemate/eestkostjate teadliku

otsuse tegemist. Vajadusel korraldatakse koostöös

asutusega selgitavad kohtumised, kus uurija

tutvustab uuringu eesmärki ja laste kaasamise

tähtsust. Osalemine on vabatahtlik ja katkestatav

igal hetkel (kuni intervjuude lõpuni), nõusolekut on

võimalik tagasi võtta ka hiljem kuni 3 kuud ja juhul

kui seos isikuga on võimalik tuvastada (vt lisa 2).

2. Kuivõrd uuringuandmestike näol töödeldakse suure

hulga inimeste andmeid, siis teavitatakse isikuid

uuringuga seotud isikuandmete töötlemisest

Sotsiaalministeeriumi kodulehel rubriigis

Käimasolevad uuringud | Sotsiaalministeerium.

Veebilehel tuuakse välja uuringu eesmärgid ja muu

vajalik teave (andmekaitsetingimused; isikuandmete

töötlemine on seaduslik, õiglane ja läbipaistev;

töötlemisel lähtutakse eesmärgipärasuse ja

minimaalsuse printsiipidest; rakendatakse

turvameetmeid, mis kaitsevad isikuandmeid

ebaseadusliku juurdepääsu ja juhusliku kaotamise

ning hävimise eest).

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused14? Viide andmekaitsetingimustele

Sotsiaalministeeriumi veebilehel: Isikuandmete

töötlemine | Sotsiaalministeerium ja intervjuudes

osalemise nõusolekulehel.

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse15 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

_____________________________ ____________________

14 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule. 15 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

(allkirjastaja ees- ja perenimi)16 (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad17:

Lisa 1: SOM ja Tartu Ülikooli leping lisadega

Lisa 2: Heaolu Eesti laste käsitluses läbiviimise kavand

Lisa 3: Informeeritud nõusolekuvorm lapsevanemale

Lisa 4: Informeeritud nõusolekuvorm lapsele

Lisa 5: EUROMOD andmepäringu kirjeldus

Lisa 6: ESU andmepäringu kirjeldus

Lisa 7: ETU andmepäringu kirjeldus

Lisa 8: KOU andmepäringu kirjeldus

16 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on

volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 17 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.