Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post:

[email protected]

KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Narva Linnakantselei

[email protected]

Teie 06.01.2026

Meie 16.01.2026 nr 9.3-2/26/86-2

Arvamus ehitusloa taotluse nr

2511271/27658 v01 eelnõu kohta (Narva

linnas Aasa tn 4 polikliiniku

laiendamine)

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) arvamuse avaldamiseks ehitusloa taotluse nr

2511271/27658 v01eelnõu (menetlus nr: 529231). Vastavalt Narva Linnavalitsuse 10.12.2025

korraldusele nr 767 Aasa tn 4 ja 5. Roheline tn 1 katastriüksuste liitmisega moodustatakse Aasa

tn 4 maaüksus (maakasutuse sihtotstarve on ärimaa).

Ehitusprojekt käsitleb Narva linnas Aasa tn 4 kinnistul paikneva polikliiniku laiendamist (kuni

33%) ning Aasa tn 1 kinnistul polikliinikut teenindava parkla rajamist (sh siseruumide

ümberplaneerimine, vajalike tehnosüsteemise rajamine ja laiendamine, krundi

heakorrastamine). Juurdeehitus on kavandatud hoone edelaossa. Hoone on ühendatud Narva

linna tsentraalsesse vee- ja kanalisatsioonivõrku.

Amet vaatas läbi eelprojekti dokumendid (seletuskirjad ja joonised) ning märgib järgmist:

1) Eelprojekti seletuskirjast ja joonistelt ei selgu, milliseid heliisolatsiooninõudeid

rakendatakse hoone sise- ja välispiiretele. Amet soovitab juhinduda EVS 842:2003, mis

käsitleb ehitise kaitset müra eest ja esitab nõuded piirdekonstruktsioonide

heliisolatsioonile. 2) Elektripaigaldise osa seletuskirja punktis 4 märgitakse järgmist: ,,Rakendada valgustuse

juhtimislahendused vastavalt ruumide otstarbele ja kasutajate vajadustele (nt

liikumisandurid, dimmerid, tsoonipõhine juhtimine). Valgustuse juhtimise lahendused

kooskõlastada hoone kasutajaga“.

Eelprojekti seletuskirjast selgub, et ruumides asjakohase valgustuse tagamiseks võetakse

aluseks EVS-EN 12464-1:2021 Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1:

Sisetöökohad. Seletuskirjas ei ole täpsustatud, milliseid valgustustiheduse väärtusi

ruumidesse kavandatakse, siis amet soovitab arvestada ka vajaduse korral standardist

tulenevate erisustega.

3) Arvutuslikud õhuvooluhulgad on kirjeldatud ventilatsiooni eelprojekti punktis 3.1.

Tabelis ei ole näiteks kirjeldatud, millised õhuhulgad planeeritakse endoskoopide pesu

ja hoidmise ning operatsiooniploki instrumentide kasutusjärgse töötlemise ja

steriliseerimise ruumile. Tabelis on kirjeldatud õhuhulgad sterilisatsiooni/laoruumile,

hoone põhiplaanil (AR5102) esitatud ruumide eksplikatsiooni tabelis sellist ruumi ei ole.

4) Ventilatsioonikambrit laiendatakse hoone suurenenud vajaduste katmiseks.

Ventilatsiooniseadmed paigaldatakse ventilatsioonikambrisse, mis asub katusel.

Eelprojektile on lisatud dokumendid tehnoseadmete tehnilise teabega. Eelprojektist ei

selgu, milline on hinnanguline kavandatud tehnoseadmete tööst põhjustatud müra tase,

mis levib kõrval asuvate müratundlike hooneteni (elamumaa-alale). Tegemist on

2(3)

välisõhus leviva müraga, mis on reguleeritud atmosfääriõhu kaitse seadusega (edaspidi

AÕKS). AÕKS § 54 lg 4 järgi on välisõhus leviva müra normtasemed ja müra mõõtmise

meetodid kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

(edaspidi määrus nr 71). AÕKS § 59 järgi peab müraallika valdaja tagama, et tema

müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Tehnoseadmete kasutusaegne

müra ei tohi lähedal asuvatel müratundlikel maa-aladel ületada määruse nr 71 lisas 1

kehtestatud müra normtasemeid. Tehnoseadmete tekitatava müra piirväärtusena

rakendatakse vastava mürakategooria tööstusmüra sihtväärtust (elamumaa-ala

juhtotstarbega alal päevaajal 50 dB, ööajal 40 dB). Amet soovitab selles osas kaaluda ka

kasutusloa väljastamisele eelnevalt müratasemete kontrollmõõtmiste teostamist.

5) Eelprojekti arhitektuuriosa seletuskirja punktis 2.5.2 ,,Radoonikaitse“ leitakse, et

radoonikaitsemeetmete rakendamine hoones on oluline, aga suurt osa hoone põrandast

ei lammutata, siis ei anna radoonitõkkekile paigaldamine üksnes uue põranda alla

soovitud tulemust. Radooniprobleemi lahendamiseks kavandatakse projekteerida

asjakohane ja tõhus ventilatsioon. Amet juhib tähelepanu asjaolule, et teatud juhtudel ei

pruugi uus ventilatsioonisüsteem soovitud tulemusi anda, vaid tuleb tegeleda ka

piirdetarindite tihendamisega. EVS 840:2023 ,,Juhised radoonikaitse meetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ annab juhised radooniohutu hoone

ehitamiseks, sh hoonele juurdeehituse tegemisel. Keskkonnaministri 30.07.2018

määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse

mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ § 3 järgi

on õhu radoonisisalduse viitetase tööruumides 300 Bq/m³, kui valdkonda reguleerivas

õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

Tervishoiuteenuse osutamise ruumidele, aparatuurile ja sisseseadele esitatud nõudeid

hindab amet tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa menetluse käigus. Eelprojektist ei selgu osaliselt, milline on ruumide kasutuse otstarve ja millised on liikumisteed

ruumide vahel. Näited on toodud allpool:

Hoone põhiplaanil (AR5102) esitatud ruumide eksplikatsiooni tabelis kirjeldatud loetelust ei ole

üheselt mõistetav, millisel eesmärgil on plaanitud ruumi kasutada. Näiteks ruum nr 203b on

vaheruum, kust avaneb uks lisaks operatsioonitoale (108d) ja endoskoopia protseduuriruumile

(106) veel personali puhkeruumi (201). Operatsiooniploki riietusruum (203) paikneb enne

vaheruumi. Jooniselt ei ole aru saada, kuidas on kavandatud eelpool nimetatud ruumide osas

liikumisteed. Kui vaheruumi sisenetakse operatsiooniploki tööriietuses, vaheruum toimib puhta

vahetsoonina enne operatsiooniruumi, siis ei ole selge, millisel otstarbel on võimaldatud

liikumine puhkeruumi/puhkeruumist.

Ruum 108c on kirjeldatud kui ettevalmistusruum. Plaanilt ei selgu, kus toimub endoskoopide

pesemine ja hoidmine, kus toimub operatsiooniploki instrumentide kasutusjärgne töötlemine ja

steriliseerimine. Ruum 222 on kirjeldatud kui uuringuruum, ruumis puudub valamu, ruumi

suurus 7,5 m².

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marju Tõldsepp

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Ida regionaalosakond

Marju Tõldsepp

58516457 [email protected]

3(3)