| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 1.2-3/26/847-1 |
| Registreeritud | 16.01.2026 |
| Sünkroonitud | 19.01.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusteenuse osutamine |
| Sari | 1.2-3 Seaduste ja määruste eelnõudega seotud kirjavahetus |
| Toimik | 1.2-3/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kliimaministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
| Vastutaja | Karin Victoria Kuuskemaa-Ivanov (Users, Tugiteenuste teenistus, Õigusosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Kohtute seadus (01.01.2025 - 30.09.2026)
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse reguleerimisala
Käesolevas seaduses sätestatakse kohtukorralduse ja kohtuteenistuse õiguslikud alused.
§ 2. Õigusemõistmine ja kohtu sõltumatus
(1) Õigust mõistab ainult kohus.
(2) Kellelgi ei ole õigust sekkuda õigusemõistmisesse.
(3) Kohtus ja selle lähikonnas on keelatud teod, mis on suunatud õigusemõistmise häirimisele.
§ 21. Kohtumenetluse kestus esimese ja teise astme kohtus
Kohtuasja menetlus ei kesta ühes kohtuastmes üldjuhul üle üheksa kuu arvates asja saabumisest kohtusse, kusjuures nimetatud tähtaja hulka ei arvata aega, mil menetlus oli peatatud või menetlusosalised tagaotsitavad.
§ 3. Kohtuniku sõltumatuse põhitagatised
(1) Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks.
(2) Kohtuniku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsuse alusel.
(3) Esimese ja teise astme kohtu kohtunikule võib tema ametisoleku ajal kriminaalasjas süüdistuse esitada ainult Riigikohtu üldkogu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul.
(4) Riigikohtu kohtunikule võib tema ametisoleku ajal kriminaalasjas süüdistuse esitada ainult õiguskantsleri ettepanekul ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.
§ 4. Kohtualluvus
(1) Kohtualluvus sätestatakse seadusega.
(2) Kohtuasja võib ühe kohtu alluvusest üle anda teisele kohtule üksnes seaduses sätestatud alustel ja korras.
§ 5. Kohtu töökeel
(1) Kohtumenetlus ja asjaajamine kohtus toimuvad eesti keeles.
(2) Muu keele kasutamine kohtumenetluses sätestatakse kohtumenetluse seadustes.
§ 6. Kohtu tööaeg
(1) Kohtunik korraldab oma tööaja iseseisvalt. Kohtunik peab oma kohustused täitma mõistliku aja jooksul, arvestades seaduses ettenähtud menetlustähtaegu.
(2) Kohtuistungid peetakse tööpäevadel kella üheksast kella kaheksateistkümneni. Pärast seda võib istung jätkuda juhul, kui kohus leiab, et see on otstarbekas õigusemõistmise huvides.
(3) Kriminaalasja kiirmenetluses lahendamiseks, väärteoasja lahendamiseks, tõkendi kohaldamise või haldustoiminguks loa andmise otsustamiseks või kui kohus leiab, et see on õigusemõistmise huvides vajalik, võib kohtuistungit pidada ka muul ajal.
(4) Valveaeg on aeg, millal kohtunik peab iseseisvalt korraldatud tööaja väliselt olema kättesaadav seaduses sätestatud ettenägematute või edasilükkamatute teenistusülesannete täitmiseks.
§ 7. Kohtuasutus
(1) Kohtuasutused on maakohus, halduskohus, ringkonnakohus ja Riigikohus.
(2) Kohtuasutusel on oma eelarve ja väikese riigivapi kujutisega pitsat.
(3) Kohtuasutused registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras.
§ 8. Kohtuteenistus
(1) Kohtuteenistus on töötamine kohtuasutuses. Kohtuteenistuses on kohtunikud ja kohtuteenistujad.
(2) Kohtunikele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust üksnes käesolevas seaduses sätestatud juhtudel.
(3) Kohtuteenistujale kohaldatakse avaliku teenistuse seadust, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
(4) Kohtuteenistuja ametisse nimetamisel või üleviimisel teise kohtuasutusse võib jätta katseaja kohaldamata, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
§ 81. Kohtuniku juurdepääs riigisaladusele ja salastatud välisteabele
(1) Kohtunikul on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks riigisaladusele ja salastatud välisteabele Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning nende alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesannete täitmiseks.
(2) Kui välislepingu kohaselt on julgeolekukontrolli läbiviimine salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise kohustuslik eeltingimus, teostatakse julgeolekukontroll ka kohtuniku suhtes.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud julgeolekukontrolli läbimiseks täidab kohtunik riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja ankeedi ja allkirjastab nõusoleku, millega lubatakse julgeolekukontrolli teostaval asutusel saada julgeolekukontrolli teostamise ajal enda kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja organitelt, ning esitab need kohtu esimehele.
(4) Kohtu esimees määrab kohtuniku suhtes julgeolekukontrolli teostava asutuse, kellele ta edastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid.
(5) Julgeolekukontrolli asutus esitab kohtuniku suhtes teostatud julgeolekukontrolli käigus kogutud andmed kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide saamisest arvates kohtu esimehele. Kohtu esimees esitab põhjendatud taotluse kohtunikule salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmiseks koos julgeolekukontrolli käigus kogutud andmetega Riigikohtu üldkogule otsustamiseks, kas kohtunik on läbinud julgeolekukontrolli. Salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaat väljastatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ettenähtud korras.
§ 82. Menetlusdokumentide registreerimine kohtus
(1) Kohtusse saabunud ja välja saadetud menetlusdokumendid registreeritakse kohtute infosüsteemis ja kohtutoimikus. Registreerimise täpsem kord nähakse ette kohtu kantselei kodukorras.
(2) Kohtusse saabunud ja välja saadetud menetlusdokumente ei registreerita dokumendiregistris juhul, kui menetlusosalisele on tagatud juurdepääs menetlusdokumentidele veebilehe või infosüsteemi kaudu.
2. peatükk
ESIMESE ASTME KOHUS
1. jagu Maakohus
§ 9. Maakohus
(1) Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse.
(2) Maakohtud on:
1) Harju Maakohus;
2) Viru Maakohus;
3) Pärnu Maakohus;
4) Tartu Maakohus.
(21) Maakohtul on üks või mitu kohtumaja.:
1) Harju Maakohtu kohtumaja asub Tallinnas;
2) Viru Maakohtu kohtumajad asuvad Jõhvis, Rakveres ja Narvas;
3) Pärnu Maakohtu kohtumajad asuvad Haapsalus, Kuressaares, Kärdlas, Paides, Pärnus ja Raplas;
4) Tartu Maakohtu kohtumajad asuvad Jõgeval, Tartus, Valgas, Viljandis ja Võrus.
(3) Kohtumajad asuvad maakohtu tööpiirkonnas. Kohtumajade täpsed asukohad määrab valdkonna eest vastutav ministerkehtestab kohtute nõukogu. Iga kohtumaja asukoht on ka maakohtu asukohaks.
(4) Maakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab kohtudirektor, välja arvatud õigusemõistmise funktsiooni teostamisega seotud osas. Selles osas kinnitab struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kohtu esimees. Struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 43 sätestatust.
§ 91. Maakohtu tsiviilosakond ja süüteoosasüüteovaldkond ja tsiviilvaldkond
(1) Maakohtus on tsiviilosakond ja süüteoosakond. Osakonda kuulub vähemalt kuus kohtunikkusüüteovaldkond ja tsiviilvaldkond. Kohtunike arvulise jaotuse osavaldkondade vahel otsustab kohtu esimeeestseisus.
(11) Süüteovaldkonnas on süüteoasjade osakond. Tsiviilvaldkonnas on tsiviilasjade osakond, perekonna- ja eestkoste asjade osakond ning maksejõuetus- ja ühinguõiguse asjade osakond. Kohtunike arvulise jaotuse osakondade vahel otsustab eestseisus.
(2) Kohtunike spetsialiseerumise tagamiseks võib kohtu üldkogueestseisus otsustada, et kohtus on mitu tsiviil- või süüteoosakonda. Sellisel juhul nimetatakse osakond spetsialiseerumise järgmoodustatakse uusi osakondi.
(3) Iga kohtunik kuulub ühte osakonda. Kohtu üldkogueestseisus otsustab, millisesse osakonda kohtunik kuulub.
(4) Kohtuniku üleviimise ühest osakonnast teise otsustab kohtu esimees kohtuniku avalduse alusel, kuulanud ära kohtu üldkogu arvamuseMaakohtu esimees võib kohtuniku tema nõusolekul üle viia teise valdkonna kohtunikuks. Kohtuniku üleviimise sama valdkonna ühes osakonnast teise otsustab kohtu eestseisus.
§ 10. Maakohtu tööpiirkond
(1) Maakohtu tööpiirkonna määrab valdkonna eest vastutav minister kohtute nõukogu ettepanekul.
(2) Seadusega võib ette näha kohtud, kes lahendavad mõnda liiki kohtuasju tööpiirkonda arvestamata.
§ 101. Tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasja arutamise koht
§ 11. Maakohtu kohtunike arv
(1) Maakohtu kohtunike arvu ja jagunemise kohtumajade vahel määrab valdkonna eest vastutav minister , kuulanud ära maakohtu esimehe ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda kohus kuulubtes on kuni 164 kohtuniku kohta.
(2) Maakohtu kohtunike arvulise jagunemise maakohtute ja kohtumajade vahel otsustab kohtute nõukogu arvestades korrakohase õigusemõistmise vajadust ja tagades isikutele õigusemõistmise kättesaadavuse ning kuulanud ära maa- ja ringkonnakohtute esimeeste arvamuse.
§ 111. Maakohtu kohtuniku alaline teenistuskoht
(1) Maakohtu kohtuniku alaline teenistuskoht on kohtumajas, kuhu Riigikohtu üldkogu (§ 55 lõige 3) või kohtu esimees (§ 57) on ta määranud.
(11) Kui maakohtu esimeheks nimetatakse kohtunik, kes oli vahetult enne esimeheks nimetamist teise kohtu teenistuses, määrab ta esimehe ametiajaks ise kohtumaja, kus on tema alaline teenistuskoht.
(2) Kohtunik ei või keelduda asja arutamisest teises sama maakohtu kohtumajkohtuasja alluvusjärgse kohtu asukohas.
(3) Kui kohtunik arutab asja kohtumajas, mis ei ole tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud, samuti muud lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.
§ 112. Eeluurimiskohtunik
Eeluurimiskohtunik on maakohtu süüteoosakonna kohtunik, kes täidab talle kriminaalmenetluse seadustikuga pandud ülesandeid kohtueelses menetluses ainuisikuliselt.
§ 113. Täitmiskohtunik
Täitmiskohtunik on maakohtu süüteoosakonna kohtunik, kes täidab talle kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustikuga pandud ülesandeid kohtulahendi täitmisel ainuisikuliselt.
§ 12. Maakohtu esimees
(1) Maakohtu esimees nimetatakse esimese ja teise astme kohtunike seast seitsmeks aastaks. Kohtu esimehe nimetab valdkonna eest vastutav ministerkohtute nõukogu, kuulanud ära selle kohtu üldkogu arvamuse, mille esimeheks kohtunik nimetatakse. Kohtu esimehe konkursi korraldamiseks moodustab kohtute nõukogu konkursikomisjoni. Kohtu esimehele esitatavad täpsemad nõuded ja konkursi korraldamise korra kehtestab kohtute nõukogu.
(11) Kui maakohtu esimeheks nimetatakse kohtunik, kelle alaline teenistuskoht oli teises kohtus, võib kohtunike arv maakohtusmaakohtunike üldarv olla suurem käesoleva seaduse § 11 alusel määratlõikes 1 nimetatud arvust.
(12) Kui maakohtu esimeheks nimetatakse ringkonnakohtu kohtunik, säilitatakse talle ringkonnakohtu kohtuniku ametipalk, millele lisandub lisatasu esimehe ülesannete täitmise eest.
(2) Maakohtu esimees esindab ja juhib kohtuasutust oma pädevuse piires. Kohtu esimees vastutab õigusemõistmise korrakohase toimumise eest kohtus.
(3) Maakohtu esimees:
1) korraldab õigusemõistmise alast tegevust;
11) korraldab kohtuasutuse haldamist koostöös kohtuhaldusteenistusega ulatuses, mis ei ole kohtuhaldusteenistuse pädevuses;
2) kooskõlastab kohtudirektorikohtuhaldusteenistuse direktori koostatud kohtu eelarve eelnõu;
3) teostab seaduses ettenähtud järelevalvet;
31) otsustab kohtuniku üleviimise vastavalt käesoleva seaduse §-s 57 sätestatud korrale;
4) koostab kohtu kohtunike koolituskava eelnõu ja esitab selle kinnitamiseks kohtu kohtunike üldkogule, korraldab ja kontrollib selle täitmist ning esitab vähemalt kord aastas kohtu üldkogule ülevaate selle täitmisest;
41) kinnitab kohtunike valvegraafiku;
5) täidab muid seadusest ja kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.
(4) Kohtu esimehe võib valdkonna eest vastutav ministerkohtute nõukogu enne tähtaja lõppemist vabastada:
1) tema enda soovil;
2) kui ta on süüliselt jätnud oma ülesanded olulisel määral täitmata;
3) tema valimisel või nimetamisel Euroopa Inimõiguste Kohtu, Euroopa Liidu Kohtu või muu rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni (edaspidi rahvusvaheline kohtuinstitutsioon) kohtunikuks (§ 584) või Euroopa Prokuratuuri peaprokuröriks, Euroopa prokuröriks või Euroopa delegaatprokuröriks.;
4) kohtute nõukoguga koostöö mittelaabumise tõttu.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul kuulab valdkonna eest vastutav ministerkohtute nõukogu ära kohtu üldkogu arvamuse ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda maakohus kuulub.
(6) Kohtu esimehe äraoleku ajal asendab teda tema enda määratud kohtunik. Kui kohtu esimees ei ole asendajat määranud, asendab teda kõige kauem teenistuses olnud kohtunik või teenistusaegade võrdsuse korral vanim kohtunik.
(7) Kui kohtu esimees vabastatakse kohtunikuametist, vabastatakse ta ka kohtu esimehe ülesannete täitmisest.
(8) Kohtu esimehe ülesannete täitmisest vabastatud kohtuesimehel säilivad kohtuniku volitused.
(9)
(10) Kedagi ei tohi nimetada sama kohtu esimeheks kaheks ametiajaks järjestikku.
(11) Kui maakohtu esimees vabastatakse esimehe ülesannete täitmisest enne ametiaja lõppemist, pöördub kohtunik tagasi kohtusse, kus ta oli teenistuses enne maakohtu esimeheks nimetamist.
(12) Kui maakohtu esimehe ametiaeg lõpeb tähtaja saabumise tõttu, võib kohtunik pöörduda tagasi kohtusse, kus ta oli teenistuses enne maakohtu esimeheks nimetamist, või jätkata kohtunikuna teenistust maakohtus, mille esimees ta oli. Sellekohase avalduse esitab kohtu esimees kirjalikult valdkonna eest vastutavale ministrikohtute nõukogule vähemalt kolm kuud enne ametiaja lõppemist.
(13) Kui kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikeid 11 ja 12, võib kohtunike üldarv maakohtus olla suurem käesoleva seaduse § 11 alusel määratlõikes 1, § 19 lõikes 1 ja § 23 lõikes 1 nimetatud arvust.
§ 121. Maakohtu aseesimees ja kohtumaja juht
§ 122. Maakohtu osakonnajuhataja
(1) Maakohtu esimees nimetab osakonna koosseisu kuuluvate kohtunike seast neljaks aastaks osakonnajuhataja, kuulanud ära selle osakonna kohtunike arvamuse.
(2) Osakonnajuhataja toetab oma vastutusvaldkonnas õigusemõistmise korrakohast toimimist ja korraldab osakonna teenistujate tööd. Osakonnajuhataja täidab ka maakohtu esimehe antud ja kohtu kodukorras ettenähtud ülesandeid ning korraldab valdkondlikku koostööd teiste kohtute osakondade ja kolleegiumidega.
(3) Maakohtu esimees võib käskkirjaga vähendada osakonnajuhataja töökoormust õigusemõistmisel osakonnajuhataja ülesannete täitmiseks vajalikus määras.
(4) Maakohtu esimees võib osakonnajuhataja enne tähtaja lõppemist osakonnajuhataja ülesannetest vabastada:
1) tema enda soovil;
2) maakohtu esimehega koostöö mittelaabumise tõttu.
§ 13.
§ 14. Rahvakohtunik
Maakohtu rahvakohtunike arvu määrab valdkonna eest vastutav minister kooskõlastatult kohtute haldamise nõukojaga, kuulanud ära maakohtu üldkogu arvamuse.
§ 15. Kinnistusosakond
(1) Tartu Maakohtus on kinnistusosakond.
(2) Kinnistusosakonnas peetakse kinnistusraamatut, laevakinnistusraamatut.
(3)
(4) Kinnistusosakonna koosseisu kuuluvad kohtunikuabid, kinnistussekretärid ja muud kohtuteenistujad. Kohtudirektor määrab kinnistusosakonna esimees määrab kohtunikuabide seast kinnistusosakonna juhataja.
§ 16. Registriosakond
(1) Tartu Maakohtus on registriosakond.
(2) Registriosakonnas peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit ning kommertspandiregistrit.
(21) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud registritele peab Tartu Maakohtu registriosakond informatiivse tähendusega riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikku registrit, mille eesmärk on avaliku sektori siseselt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute üle arvestuse pidamine ning registriandmete kättesaadavaks tegemine. Registri pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
(3)
(4) Registriosakonna koosseisu kuuluvad kohtunikuabid, registrisekretärid ja muud kohtuteenistujad. Kohtudirektor määrab registriosakonna esimees määrab kohtunikuabide seast registriosakonna juhataja.
§ 161. Maksekäsuosakond
(1) Pärnu Maakohtus on maksekäsuosakond.
(2) Maksekäsuosakonnas menetletakse maksekäsu kiirmenetluse avaldusi.
(3) Maksekäsuosakonna koosseisu kuuluvad kohtunikuabid ja muud kohtuteenistujad. Kohtudirektor määrab maksekäsuosakonna esimees määrab kohtunikuabide seast maksekäsuosakonna juhataja.
§ 162. Eestkoste järelevalve osakond
(1) Eestkoste järelevalve osakond täidab perekonnaseaduse §-s 193 nimetatud järelevalvega seonduvaid ja §-s 194 sätestatud ülesandeid.
(2) Pärnu Maakohtus on eestkoste järelevalve osakond.
(3) Pärnu Maakohtu esimees nimetab Pärnu Maakohtu tsiviilosakonnaperekonna- ja eestkoste asjade osakonna koosseisu kuuluvate kohtunike seast neljaks aastaks eestkoste järelevalve osakonna juhataja. Osakonnajuhatajale kohaldatakse käesoleva seaduse § 122 lõigetes 3 ja 4 sätestatut.
(4) Eestkoste järelevalve osakonna kodukorra kinnitab Pärnu Maakohtu esimeeseestseisus, kuulanud ära maakohtute esimeeste arvamuse.
§ 17.
2. jagu Halduskohus
§ 18. Halduskohus
(1) Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Halduskohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse.
(2) Halduskohtud on:
1) Tallinna Halduskohus;
2) Tartu Halduskohus.
(21) Halduskohtul on üks või mitu kohtumaja.:
1) Tallinna Halduskohtu kohtumaja asub Tallinnas;
2) Tartu Halduskohtu kohtumajad asuvad Jõhvis ja Tartus.
(3) Kohtumajad asuvad halduskohtu tööpiirkonnas, mille määrab valdkonna eest vastutav minister kohtute nõukogu ettepanekul. Kohtumajade täpsed asukohad määrab valdkonna eest vastutav ministerotsustab kohtute nõukogu. Iga kohtumaja asukoht on ka halduskohtu asukoht.
(4) Halduskohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab kohtudirektor, välja arvatud õigusemõistmise funktsiooni teostamisega seotud osas. Selles osas kinnitab struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kohtu esimees. Struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 43 sätestatust.
§ 181. Haldusasja arutamise koht
§ 19. Halduskohtunike arv
(1) Halduskohtu kohtunike arvu ja jagunemise kohtumajade vahel määrab valdkonna eest vastutav minister , kuulanud ära halduskohtu esimehe ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda kohus kuulubtes on kuni 26 kohtuniku ametikohta.
(2) Halduskohtu kohtunike arvulise jagunemise halduskohtute ja kohtumajade vahel otsustab kohtute nõukogu, arvestades korrakohase õigusemõistmise vajadust ja tagades isikutele õigusemõistmise kättesaadavuse ning kuulates ära halduskohtute esimeeste ja ringkonnakohtute esimeeste arvamuse.
§ 191. Halduskohtu kohtuniku alaline teenistuskoht
(1) Halduskohtu kohtuniku alaline teenistuskoht on kohtumajas, kuhu Riigikohtu üldkogu (§ 55 lõige 3) või kohtu esimees (§ 57) on ta määranud.
(11)
Kui halduskohtu esimeheks nimetatakse kohtunik, kes oli vahetult enne esimeheks nimetamist teise kohtu teenistuses, määrab ta esimehe ametiajaks ise kohtumaja, kus on tema alaline teenistuskoht.
(2) Kohtunik ei või keelduda asja arutamisest teises sama halduskohtu kohtumajkohtuasja alluvusjärgse kohtu asukohas.
(3) Kui kohtunik arutab asja kohtumajas, mis ei ole tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud, samuti muud lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.
§ 20. Halduskohtu esimees
(1) Halduskohtu esimees nimetatakse esimese ja teise astme kohtunike seast seitsmeks aastaks. Muus osas kohaldatakse halduskohtu esimehele käesoleva seaduse §-s 12 sätestatut.
(11) Kui halduskohtu esimeheks nimetatakse teise kohtu kohtunik, võib halduskohtunike üldarv olla suurem käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 nimetatud arvust.
(2)
(3)
(4)
(5)
(6)
(7)
(8)
(9)
§ 201. Kohtumaja juht
§ 21.
3. peatükk TEISE ASTME KOHUS
§ 22. Ringkonnakohus
(1) Ringkonnakohus on teise astme kohus, kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa-, ja halduskohtu lahendeid.
(2) Ringkonnakohtud on Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus.
(3) Tallinna Ringkonnakohtu tööpiirkonnas on Harju Maakohus ja Pärnu Maakohus ning Tallinna Halduskohus.
(4) Tartu Ringkonnakohtu tööpiirkonnas on Tartu Maakohus ja Viru Maakohus ning Tartu Halduskohus.
(5)
(6) Tallinna Ringkonnakohus asub Tallinnas ja Tartu Ringkonnakohus Tartus. Ringkonnakohtu täpse asukoha määrab valdkonna eest vastutav ministerKohtumajade täpsed asukohad otsustab kohtute nõukogu.
(7) Ringkonnakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab kohtudirektor, välja arvatud õigusemõistmise funktsiooni teostamisega seotud osas. Selles osas kinnitab struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kohtu esimees. Struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 43 sätestatust.
§ 23. Ringkonnakohtunike arv
(1) Ringkonnakohtu kohtunike arvu määrab valdkonna eest vastutav minister , kuulanud ära ringkonnakohtu esimehe arvamusetes on kuni 46 kohtuniku kohta.
(2) Kohtunike arvulise jagunemise ringkonnakohtute vahel otsustab kohtute nõukogu, kuulanud ära ringkonnakohtute esimeeste arvamuse.
§ 24. Ringkonnakohtu esimees
(1) Ringkonnakohtu esimees nimetatakse teise astme kohtunike seast seitsmeks aastaks. Muus osas kohaldatakse ringkonnakohtu esimehele käesoleva seaduse §-s 12 sätestatut.
(2)
(3)
(31) Tallinna Ringkonnakohtu esimees annab riigi peaprokuröri taotluse alusel nõusoleku kriminaalmenetluse seadustiku § 3822 lõikes 1 nimetatud menetlustoimingute tegemiseks Riigikogu liikme suhtes enne süüdistusakti koostamiseks nõusoleku saamist.
(32) Ringkonnakohtute esimehed otsustavad kohtuasja teise kohtusse lahendamiseks suunamise käesoleva seaduse §-s 451 sätestatud korras ning maakohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku halduskohtu koosseisu ajutise kaasamise §-s 452
sätestatud korras.
(33) Ringkonnakohtute esimehed korraldavad kohtujuristide osalemist kohtunike järelkasvu kavas.
(4) Kohtu esimehe võib valdkonna eest vastutav ministerkohtute nõukogu kooskõlastatult Riigikohtu üldkoguga teenistusest enne tähtaja lõppemist vabastada:
1) tema enda soovil;
2) kui ta on süüliselt jätnud oma ülesanded olulisel määral täitmata;
3) tema valimisel või nimetamisel rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni kohtunikuks (§ 584) või Euroopa Prokuratuuri peaprokuröriks, Euroopa prokuröriks või Euroopa delegaatprokuröriks.;
4) kohtute nõukoguga koostöö mittelaabumise tõttu.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul kuulab valdkonna eest vastutav ministerkohtute nõukogu ära kohtu üldkogu arvamuse.
(6)
(7)
(8)
(9)
§ 241. Ringkonnakohtu kolleegium
(1) Ringkonnakohtus on tsiviilkolleegium, kriminaalkolleegium ja halduskolleegium. Iga ringkonnakohtunik kuulub ühte kolleegiumi.
(2) Kohtunike arvulise jaotuse kolleegiumide vahel otsustab ringkonnakohtu esimees, kuulanud ära kohtu üldkogu arvamuseeestseisus.
(3) Kohtuniku üleviimise ühest kolleegiumist teise otsustab ringkonnakohtu esimees kohtuniku avalduse alusel, kuulanud ära kolleegiumide esimeeste arvamuse.
§ 242. Ringkonnakohtu kolleegiumi esimees
(1) Kolleegiumi liikmed valivad enda seast viieks aastaks kolleegiumi esimehe. Esimehe võib ennetähtaegselt vabastada kolleegiumihtute nõukogu nimetab ringkonnakohtu
esimehe ettepanekul viieks aastaks kolleegiumi esimehe sama kolleegiumi liikmete seast. Kolleegiumi esimehe võib ennetähtaegselt vabastada kohtu esimehe ettepanekul kohtute nõukogu otsuse alusel või tema enda soovil.
(2) Kolleegiumi esimees:
1) toetab oma vastutusvaldkonnas õigusemõistmise korrakohast toimimist ja korraldab kolleegiumi teenistujate tööd;
2) täidab ringkonnakohtu esimehe antud ja kohtu kodukorras ettenähtud ülesandeid;
3) korraldab valdkondlikku koostööd teiste kohtutega.;
4) korraldab tagasiside andmise oma tööpiirkonna esimese astme kohtu kohtuniku tööle.
(3) Ringkonnakohtu esimees võib käskkirjaga vähendada kolleegiumi esimehe töökoormust õigusemõistmisel kolleegiumi esimehe ülesannete täitmiseks vajalikus määras.
4. peatükk RIIGIKOHUS
§ 25. Riigikohus
(1) Riigikohus on riigi kõrgeim kohus.
(2) Riigikohus asub Tartus.
(3) Riigikohtus on 19 riigikohtunikku.
§ 26. Riigikohtu pädevus
(1) Riigikohus vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Seaduses sätestatud juhtudel ja korras vaatab Riigikohus kohtulahendeid läbi teistmise ja kohtuvigade parandamise menetluses, samuti täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid.
(2) Riigikohus otsustab tema pädevusse kuuluvate asjade menetlusse võtmise kohtumenetluse seaduses sätestatud alusel vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Asi võetakse menetlusse, kui selle menetlemist nõuab vähemalt üks riigikohtunik.
(3) Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus.
§ 27. Riigikohtu esimees
(1) Riigikohtu esimehe nimetab Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul üheksaks aastaks.
(2) Riigikohtu esimees:
1) juhib ja esindab Riigikohut;
2) teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu kohtunike ametisse nimetamiseks;
3) teostab seaduses ettenähtud järelevalvet;
4) täidab muid seadusest ja kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.
(3) Riigikohtu esimees esitab kord aastas Riigikogu kevadistungjärgul Riigikogule ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta.
(4) Riigikohtu esimehe äraoleku ajal või volituste lõppemisel täidab Riigikohtu esimehe ülesandeid tema määratud riigikohtunik. Kui kohtu esimees ei ole asendajat määranud, asendab teda kõige kauem kohtunikuna teenistuses olnud käesoleva seaduse §-s 28 nimetatud kolleegiumi esimees või teenistusaegade võrdsuse korral vanim kolleegiumi esimees. Kolleegiumi esimeeste äraolekul asendab Riigikohtu esimeest kõige kauem kohtunikuna teenistuses olnud riigikohtunik või teenistusaja võrdsuse korral vanim riigikohtunik.
(5) Riigikogu võib Vabariigi Presidendi ettepanekul vabastada Riigikohtu esimehe teenistusest tema enda soovil. Ametist tagasiastumisest teatab Riigikohtu esimees Vabariigi Presidendile vähemalt neli kuud ette.
(51) Riigikogu vabastab Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikohtu esimehe teenistusest tema valimisel või nimetamisel rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni kohtunikuks (§ 584) või Euroopa Prokuratuuri peaprokuröriks, Euroopa prokuröriks või Euroopa delegaatprokuröriks.
(6) Kui Riigikohtu esimees on haiguse tõttu või muul põhjusel kuus kuud järjest kestvalt võimetu täitma oma ametiülesandeid, esitab Vabariigi President Riigikohtule põhjendatud taotluse tunnistada seda oma otsusega. Riigikohtu üldkogu otsus vabastab Riigikohtu esimehe ametist.
(7) Kui Riigikohtu esimees vabastatakse kohtunikuametist, vabastatakse ta ka kohtu esimehe ülesannetest.
(8) Kohtu esimehe ülesannetest vabastatud Riigikohtu esimehel säilivad riigikohtuniku volitused.
(9) Kedagi ei tohi nimetada kohtu esimeheks kaheks ametiajaks järjestikku.
§ 28. Riigikohtu tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegium
(1) Riigikohtus on tsiviilkolleegium, kriminaalkolleegium ja halduskolleegium.
(2) Iga riigikohtunik kuulub ühte kolleegiumi. Riigikohtu üldkogu otsustab, millisesse kolleegiumi riigikohtunik kuulub, samuti kolleegiumidevahelise roteerumise korra ja tähtajad.
(3) Riigikohtu esimehel on õigus kaasata Riigikohtu kodukorras ettenähtud korras asja läbivaatavasse kohtukoosseisu eri kolleegiumide kohtunikke.
(4) Kolleegiumi esimehe nimetab Riigikohtu üldkogu kolleegiumi liikmete seast viieks aastaks.
(5) Kolleegiumi esimees täidab Riigikohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.
(6) Kolleegiumi esimees korraldab tagasiside andmise teise astme kohtuniku tööle.
§ 29. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium
(1) Riigikohtus on põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, kuhu kuulub üheksa riigikohtunikku.
(2) Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi esimees on Riigikohtu esimees. Teised liikmed nimetab Riigikohtu üldkogu.
(3) Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liikmete volituste tähtaeg ja nende asendamise kord sätestatakse Riigikohtu kodukorras.
§ 30. Riigikohtu üldkogu
(1) Riigikohtus on üldkogu, kuhu kuuluvad kõik riigikohtunikud.
(2) Riigikohtu üldkogu:
1) vaatab seaduses sätestatud alustel läbi kohtulahendeid;
2) teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks;
3) lahendab kohtuniku eksamikomisjoni otsuste peale esitatud kaebused;
4) lahendab distsiplinaarkolleegiumi otsuste peale esitatud kaebused;
5) otsustab distsiplinaarasja algatamise Riigikohtu esimehe suhtes ja teavitab sellest Riigikogu;
6) täidab muid seadusest ja Riigikohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.
(3) Riigikohtu üldkogu kutsub kokku ja seda juhatab Riigikohtu esimees. Riigikohtu esimehe distsiplinaarasja algatamiseks kutsub üldkogu kokku ja seda juhatab kõige kauem kohtunikuteenistuses olnud kohtunik või teenistusaegade võrdsuse korral vanim kohtunik.
(4) Riigikohtu üldkogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt üksteist kohtunikku. Üldkogu otsused võetakse vastu kohalolevate riigikohtunike häälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab Riigikohtu esimehe hääl.
(5) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus osa võtta Riigikohtu üldkogust, kui seal ei vaadata läbi kohtulahendeid. Valdkonna eest vastutaval ministril on üldkogul sõnaõigus. Riigikohtu esimees võib üldkogule kutsuda ka teisi isikuid, kellele üldkogu võib anda sõnaõiguse.
§ 301. Riigikohtu direktor
(1) Riigikohtu direktor:
1) korraldab Riigikohtu asjaajamist ja Riigikohtu vara kasutamist;
2) vastutab Riigikohtu raamatupidamise korralduse eest;
3) juhib ja korraldab õigusemõistmist teenindavate struktuuriüksuste ja teenistujate tööd;
4) nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtuteenistujaid, keda Riigikohtu kodukorra järgi ei nimeta ametisse Riigikohtu esimees;
5) täidab muid Riigikohtu kodukorraga määratud ülesandeid.
(2) Riigikohtu direktoril peab olema kõrgharidus. Direktori nimetab ametisse Riigikohtu esimees avaliku konkursi alusel viieks aastaks.
(3) Riigikohtu direktori võib Riigikohtu esimees enne tähtaja lõppemist lisaks muudele avaliku teenistuse seaduses nimetatud alustele teenistusest vabastada ka Riigikohtu esimehega koostöö mittelaabumise tõttu. Kui Riigikohtu direktor vabastatakse teenistusest käesolevas lõikes kehtestatud alusel, makstakse talle hüvitisena põhipalka ametiaja lõpuni jäävate kuude eest, kuid mitte rohkem kui kuue kuu eest.
§ 31. Kohtunõunik
(1) Kohtunõunik on Riigikohtu ametnik, kes üldistab kohtupraktikat ja osaleb kohtuasjade menetluseks ettevalmistamisel.
(2) Kohtunõuniku täpsemad teenistuskohustused määratakse Riigikohtu kodukorraga.
(3) Kohtunõunikuks võib nimetada isiku, kes vastab kohtunikule esitatavatele haridusnõuetele.
(4) Kohtunõunik nimetatakse ametikohale kolmeks aastaks. Poolte kokkuleppel võib kohtunõuniku teenistussuhet pikendada.
(5) Kui kohtunõuniku teenistussuhet pikendatakse või ta nimetatakse samale ametikohale järjest rohkem kui kaks korda, välja arvatud avaliku teenistuse seaduse § 23 lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul, loetakse kohtunõunik ametikohale nimetatuks määramata ajaks.
(6) Kui kohtunõunik viiakse tähtajaliselt üle asutusse, mis asub teises kohaliku omavalitsuse üksuses, hüvitab Riigikohus tema sõidu- ja majutuskulud Riigikohtu esimehe kehtestatud ulatuses ja korras.
§ 32. Riigikohtu teenistujate töö tasustamine
Riigikohtu kohtuteenistujate palgad ning lisatasude, preemiate ja toetuste maksmise korra määrab Riigikohtu eelarve piires kindlaks Riigikohtu esimees.
§ 33. Riigikohtu kodukord
(1) Riigikohtu töökorraldus nähakse ette Riigikohtu kodukorras, mille kinnitab Riigikohtu üldkogu.
(2) Kodukord ei või sisaldada kohtumenetluse korda puudutavaid sätteid.
(3) Riigikohtu sisekorraeeskirjad kehtestatakse avaliku teenistuse seaduse kohaselt.
§ 34. Kohtute infosüsteem
(1) Kohtute infosüsteem on valdkonna eest vastutava ministri asutatav riigiasutuse andmekogu, mille eesmärk on kohtute töö korraldamine, statistika kogumine, kohtulahendite kogumine, süstematiseerimine ning kohtutele ja avalikkusele kättesaadavaks tegemine.
(2) Andmekogu vastutav töötleja on Justiits- ja Digiministeerium. Andmekogu volitatud töötlejad on Justiits- ja Digiministeerium ja Eesti Vabariigi kohtud.
(3) Registriandmete koosseisu, andmete esitamise korra ja andmetele juurdepääsu õiguse taotlemise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister kooskõlastatult kohtute haldamise nõukojavaldkonna eest vastutav minister määrusega.
(31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kord kooskõlastatakse kohtute nõukoguga.
(4) Kohtute infosüsteemi andmetele on juurdepääsuõigus:
1) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusel ning juriidilisel või füüsilisel isikul seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks;
2) välisriigi asutusel ja isikul, kui see õigus on sätestatud välislepinguga.
(5) Kohtute infosüsteemi vastutav töötleja, volitatud töötleja ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmesaaja on kohustatud hoidma saladuses neile tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid ka pärast nende töötlemisega seotud tööülesannete täitmist või teenistussuhte lõppemist. Keelatud on saadud andmeid väljastada kolmandatele isikutele, kui see ei ole ette nähtud seadusega. Andmesaaja on kohustatud andmeid kasutama üksnes taotletaval eesmärgil ning järgima käesoleva seaduse ja isikuandmete kaitse seadusega sätestatud ja talle andmete üleandmisel kehtestatud andmete kasutamise piirangutest tulenevaid tingimusi, samuti tagama, et andmed ei satuks isikute kätte, kellel ei ole nende töötlemise õigust.
(6) Andmesaaja, kes kasutab andmeid seadusega sätestatud ülesande täitmiseks, on kohustatud vastutavale töötlejale ja volitatud töötlejale viivitamata teatama avastatud ebaõigetest, kaheldavatest või mittetäielikest andmetest.
5. peatükk KOHTUNIKE OMAVALITSUS JA TÖÖJAOTUS
§ 35. Kohtu üldkogu
(1) Igas kohtus on üldkogu, kuhu kuuluvad kõik selle kohtu kohtunikud.
(2) Üldkogu on otsustusvõimeline, kui selles osaleb enamus kohtunikest.
(3) Üldkogu kutsub kokku kohtu esimees iseseisvalt või vähemalt 2/3 kohtu kohtunike nõudmisel. Üldkogu eesistujaks on kohtu esimees.
(4) Üldkogu otsused võetakse vastu kohalolevate kohtunike häälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab kohtu esimehe hääl.
(5) Riigikohtu üldkogu tegevust reguleerib käesoleva seaduse § 30.
§ 36. Kohtu üldkogu pädevus
Kohtu üldkogu:
1) kinnitab kohtunike tööjaotusplaani;
11) valib kohtu eestseisuse valitava liikme;
2) annab valdkonna eest vastutavale ministrikohtute nõukogule arvamuse kohtu esimehe ametisse nimetamise ja seaduses sätestatud juhul ka ametist vabastamise kohta;
3) annab kohtu esimehele soovitusi kohtu töökorralduslikes küsimustes;
4) täidab muid seadusest või kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.
§ 361. Kohtu eestseisus
(1) Esimese astme kohtu eestseisusesse kuuluvad kohtu esimees ja neljaks aastaks valitud liikmed:
1) üks kohtu üldkogu ja üks kohtute nõukogu poolt valitud kohtunik, kui kohtunike arv kohtus on kuni 15;
2) kaks kohtu üldkogu ja kaks kohtute nõukogu poolt valitud kohtunikku, kui kohtunike arv kohtus on 16 – 30;
3) kolm kohtu üldkogu ja kolm kohtute nõukogu poolt valitud kohtunikku, kui kohtunike arv kohtus on üle 30 kohtuniku.
(2) Ettepaneku eestseisuse liikmete nimetamiseks kohtute nõukogule esitab kohtu esimees.
(3) Ringkonnakohtu eestseisusesse kuuluvad kohtu esimees, kolleegiumi esimehed ning kohtu üldkogu poolt neljaks aastaks valitud kolm liiget.
(4) Eestseisuse kutsub kokku ning selle töö korralduse ja teenindamise tagab kohtu esimees. Eestseisus tuleb kokku kutsuda vähemalt kahe eestseisuse liikme taotlusel.
§ 362. Kohtu eestseisuse pädevus
(1) Kohtu eestseisus:
1) kinnitab kohtunike tööjaotusplaani;
2) kehtestab kohtu kodukorra;
3) otsustab ajutiste menetlusgruppide moodustamise;
4) täidab muid seaduses ette nähtud ülesandeid.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud menetlusgrupp koosneb vähemalt kolmest kohtunikust ja moodustatakse osakonna või kolleegiumi siseselt teatud liiki kohtuasjade läbivaatamiseks. Kohtunik võib samaaegselt kuuluda mitmesse menetlusgruppi.
§ 37. Kohtunike tööjaotus
(1) Kohtunike tööjaotus esimese ja teise astme kohtutes nähakse ette tööjaotusplaanis.Maakohtu tööjaotusplaaniga määratakse kohtunike kuulumine osakonda spetsialiseerumise järgi.
(11) Kohtu esimees võib käskkirjaga vähendada enda töökoormust õigusemõistmisel esimehe ülesannete täitmiseks vajalikus määras ning kohtunike töökoormust kohtuhalduse ülesannete täitmise või kohtunike omavalitsusorganite või Vabariigi Valimiskomisjoni töös osalemise korral.
(12) Esimese astme kohtuniku ametisse asumisel on tema töökoormus õigusemõistmisel esimesel kuuel kuul mitte rohkem kui 90%.
(2) Töö tuleb kohtunike vahel jaotada, lähtudes järgmistest põhimõtetest:
1) tööjaotusplaani järgi tuleb kohtunike vahel jaotada kõik kohtusse läbivaatamiseks saabuvad asjad;
2) asjad tuleb jaotada tööjaotusplaanis määratud alustel, lähtudes juhuslikkuse põhimõttest;
3)
31) asjade jaotamine peab tagama kohtunike spetsialiseerumise;
32) asjade jaotamisel arvestatakse vajadust korraldada asjades suulisi istungeid või isiku ärakuulamisi;
4) asjade jaotamine peab tagama kohtunike ühtlase töökoormuse kohtu piires;
41) kohtu esimehele, kolleegiumi esimehele ja osakonnajuhatajale asjade jaotamisel arvestatakse vähendatud töökoormust õigusemõistmisel.
5)
(3) Tööjaotusplaanis nähakse ette kohtu koosseisude moodustamise ja kohtunike asendamise kord.
(4) Tööjaotusplaan kinnitatakse üheks kalendriaastaks. ÜldkoguEestseisus võib tööaasta kestel tööjaotusplaani muuta üksnes mõjuval põhjusel.
(41) Kohtute haldamise nõukodanõukogu kehtestab kohtunike tööjaotusplaani koostamise täpsemad alused, sealhulgas kohtunike spetsialiseerumise põhimõtted. Tööjaotusplaaniga tuleb tagada kohtunike spetsialiseerumine alaealistega seotud asjadele ja maksejõuetustsiviilkohtunike spetsialiseerumine perekonnaõiguse ja eestkoste asjadele, maksejõuetuse- ja ühinguõiguse asjadele, tööõiguse asjadele, intellektuaalse omandi kaitse asjadele, süüteokohtunike spetsialiseerumine alaealistega seotud süüteoasjadele, lähisuhtevägivalla asjadele ja majandusalaste süütegude asjadele ning halduskohtunike spetsialiseerumine planeerimisõiguse asjadele, keskkonnaõiguse asjadele ja maksuõiguse asjadele. Kohtud lähtuvad tööjaotusplaani kinnitades käesolevast seadusest ja kohtute haldamise nõukojanõukogu kehtestatud alustest.
(5) Tööjaotusplaan avaldatakse kohtu veebilehel.
§ 371. Kohtuniku töötamine osalise töökoormusega
(1) Kohtu esimees võimaldab kohtunikul töötada osalise töökoormusega seoses:
1) alla kolmeaastase lapse kasvatamise vajadusega;
2) osalise töövõimega.;
3) mõjuva põhjusega, arvestades õigusemõistmise korrakohase toimimise vajadust.
(2) Kohtu esimees võib kohtunikul lubada töötada osalise töökoormusega kuni üks aasta ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhul. Nimetatud üheaastast tähtaega võib pikendada kohtuniku põhjendatud taotluse alusel korraga ühe aasta võrra. Enne kohtuniku töökoormuse vähendamise otsustamist kuulab kohtu esimees ära kohtu üldkogu arvamuse.
(3) Taotlus osalise töökoormusega töötamiseks esitatakse kohtu esimehele vähemalt kaks nädalat enne soovitavat osalise töökoormusega töötamise algust. Taotluses märgitakse osalise töökoormusega töötamise põhjus ja aeg. Taotlusele lisatakse dokumendid, mis kinnitavad taotluse aluseks olevaid asjaolusid.
(4) Osalise töökoormusega töötamisel käesolevas paragrahvis nimetatud alusel vähendatakse proportsionaalselt töökoormusega kohtuniku ametipalka.
(5) Kohtuniku töötamine osalise töökoormusega vormistatakse kohtu esimehe käskkirjaga. Käskkiri peab sisaldama andmeid, millise koormusega kohtunik töötab, millisel perioodil kohtunik osalise töökoormusega töötab ning kui suur on osalise töökoormusega töötamisel tema ametipalk.
§ 38. Kohtunike täiskogu
(1) Kohtunike täiskogusse kuuluvad kõik Eesti kohtunikud.
(2) Riigikohtu esimees kutsub kohtunike täiskogu kokku vähemalt kord aastas. Erakorralise kohtunike täiskogu võib kokku kutsuda valdkonna eest vastutav minister või Riigikohtu esimees.
(21) Kohtunike täiskogu võib toimuda ka osaliselt või täielikult elektrooniliste vahendite abil.
(3) Kohtunike täiskogu:
1) kuulab ära Riigikohtu esimehe ja valdkonna eest vastutava ministri ettekande õigus- ja kohtusüsteemi arengust;
2) arutab õigusemõistmise probleeme ning muid kohtute ja kohtunikutööga seotud küsimusi;
3) valib kohtute haldamise nõukoja kohtunikest liikmed ja asendusliikmed kooskõlas käesoleva seaduse § 40 lõikega 11 lõigetega 1-5;
4) valib kolmeks aastaks viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtunikku, kes osalevad distsiplinaarasjade lahendamisel Riigikohtu juures asuvas distsiplinaarkolleegiumis;
5) valib kohtunikueksamikomisjoni esimese ja teise astme kohtu kohtunikest liikmed;
6)
7) valib koolitusnõukogu kohtunikest liikmed ja asendusliikmed;
8) valib Eesti Advokatuuri aukohtu ja kutsesobivuskomisjoni, prokuröride konkursi- ja distsiplinaarkomisjoni, Notarite Koja aukohtu ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja metoodikakomisjoni kohtunikest liikmed ja asendusliikmed;
9) kinnitab kohtunike eetikakoodeksi.
(4) Kohtunike täiskogu juhataja on Riigikohtu esimees, kui kohtunike täiskogu ei otsusta teisiti.
(41) Kohtunike täiskogul võivad hääletamine ja valimised toimuda hääletamissedeliga, elektrooniliselt, kirjalikult või muul kohtunike täiskogu kodukorras sätestatud viisil.
(5) Kohtunike täiskogu kodukord kehtestatakse täiskogul osalevate kohtunike häälteenamusega.
(6) Kohtunike täiskogu tehnilise teenindamise tagab Riigikohus.
(7)
(8) Kui kohtunike täiskogu valitud omavalitsusorgani kohtunikust liikme ametiaeg lõpeb tähtaja möödumise tõttu enne järgmise täiskogu toimumist, loetakse tema ametiaeg pikenenuks uue liikme valimiseni täiskogu poolt.
51. peatükk KOHTUKORRALDUSE ERISUSED ERAKORRALISE JA SÕJASEISUKORRA AJAL
§ 381. Kohtu esimehe pädevus muuta kohtu tööjaotusplaani ja kohtu kodukorda
Kohtu esimees võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal käskkirjaga muuta kohtu tööjaotusplaani ja kodukorda, kui see on vältimatult vajalik õigusemõistmise korrakohaseks tagamiseks.
§ 382. Kohtu esimehe juhis kohtuasja eelisjärjekorras menetlemiseks
(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib kohtu esimees anda kohtunikule juhise üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratava kohtuasja eelisjärjekorras menetlemiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhis ei tohi takistada kohtunikul lahendada kohtuasi sõltumatult ja oma siseveendumuse kohaselt.
§ 383. Kohtute haldamise nõukojanõukogu ülesannete osaline üleandmine Riigikohtu esimehele
Käesoleva seaduse § 41 lõike 1 punktides 1, 4 ja 5 nimetatud nõusoleku ja lõikes 2 nimetatud seisukoha annab erakorralise või sõjaseisukorra ajalui kohtute nõukogu ei saa erakorralise või sõjaseisukorra ajal kokku tulla, võib edasilükkamatute vajaduste korral täita kohtute nõukogu ülesandeid Riigikohtu esimees.
§ 384. Kohtuniku ajutine saatmine teise kohtu koosseisu
(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Riigikohtu üldkogu saata maa-, haldus- või ringkonnakohtu kohtuniku tema nõusolekuta arutama kohtuasju teise sama või madalama astme kohtusse, kui õigusemõistmise korrakohast toimimist ei ole võimalik tagada muul viisil. Kohtunikul säilivad õigusemõistmise volitused ka kohtus, kus on tema alaline teenistuskoht.
(2) Kui Riigikohtu üldkogu ei ole otsustusvõimeline, teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse Riigikohtu esimees.
(3) Erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisel menetleb kohtunik lõpuni need kohtuasjad, mille lõpuni menetlemise määrab selle kohtu esimees, kus on tema alaline teenistuskoht. Ettepaneku kohtuasja lõpuni menetlemiseks teeb selle kohtu esimees, kuhu kohtunik oli saadetud.
(4) Kohtuniku saatmisel teise kohtusse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel säilib kohtunikule tema ametipalk.
(5) Kui kohtunik arutab asja kohtus, mille tööpiirkonnas ei asu tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud, samuti muud lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.
§ 385. Rahvakohtuniku osalemise erisused
Erakorralise või sõjaseisukorra ajal rahvakohtunik õigusemõistmises ei osale. Maakohtus mõistab sel ajal õigust maakohtunik ainuisikuliselt.
§ 386. Kohtunike täiskogu ja valitud omavalitsusorganite erisused
(1) Riigikohtu esimees võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal jätta kohtunike täiskogu kokku kutsumata.
(2) Kohtunike täiskogul valitud omavalitsusorgani kohtunikust liikme ametiaeg pikeneb käesoleva seaduse § 38 lõike 8 kohaselt.
(3) Kui omavalitsusorgan muutuks kohtunike täiskogul valitud liikme väljalangemise tõttu otsustusvõimetuks, võib uue kohtunikust asendusliikme valida kohtunike täiskogu asemel Riigikohtu üldkogu. Asendusliikme ametiaeg kehtib, kuni kohtunike täiskogu valib uue liikme.
§ 387. Kohtu esimehe ametiaja pikenemine
Kui kohtu esimehe ametiaeg lõpeb erakorralise või sõjaseisukorra ajal, võib valdkonna eest vastutav ministerkohtute nõukogu kohtu esimehe ja Riigikohtu esimehe nõusolekul tema ametiaega pikendada. Kohtu esimehe volitused kehtivad kuni kuus kuud erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest arvates.
6. peatükk KOHTUHALDUS, KOOLITUS JA JÄRELEVALVE
§ 39. Kohtuhaldus
(1) Esimese ja teise astme kohtuasutusi hallatakse kohtute haldamise nõukoja ja Justiits- ja Digiministeeriumi koostööste haldamist korraldab kohtute nõukogu. Kohtud täidavad kohtuhaldusülesandeid, kui see tuleneb seadusest.
(2) Seaduses sätestatud juhul täidab kohtuhaldusülesandeid Justiits- ja Digiministeerium. Valdkonna eest vastutav minister võib oma pädevusse kuuluva kohtuhaldusülesande anda üle kohtulekohtute nõukogule.
(3) Valdkonna eest vastutaval ministril ja kohtute nõukogul ei ole käsu- ega distsiplinaarvõimu kohtunike suhtes.
(4) Kohtuhaldus peab tagama:
1) võimaluse sõltumatult õigust mõista;
2) õigusemõistmiseks vajalikud töötingimused;
3) kohtuteenistujate piisava väljaõppe;
4) õigusemõistmise kättesaadavuse.
§ 40. Kohtute haldamise nõukoda
(1) Kohtute haldamise nõukotta (edaspidi nõukoda) kuuluvad Riigikohtu esimees, viis kohtunike täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud kohtunikku, kaks Riigikogu liiget, Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat, riigi peaprokurör või tema poolt nimetatud riigiprokurör ja õiguskantsler või tema poolt nimetatud esindaja. Valdkonna eest vastutav minister või tema poolt nimetatud esindaja osaleb nõukojas sõnaõigusega.
(2) Nõukoja istungi kutsub kokku Riigikohtu esimees või valdkonna eest vastutav minister. Istungi kokkukutsuja määrab istungi päevakorra. Nõukoja esimees on Riigikohtu esimees.
(3) Nõukoda on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Nõukoda võtab otsuseid vastu kohalolijate häälteenamusega. Nõukoda kinnitab esimesel istungil kodukorra. Nõukoja tehnilise teenindamise tagab Justiits- ja Digiministeerium.
§ 401. Kohtute nõukogu koosseis ning töökorraldus
(1) Kohtute nõukokku (edaspidi nõukogu) kuuluvad:
1) Riigikohtu esimees;
2) kaks ringkonnakohtunikku;
3) kolm esimese astme kohtunikku.
4) Riigikogu liige;
5) Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat;
6) õiguskantsler või tema nimetatud esindaja.
7) Justiits- ja Digiministeeriumi kantsler või tema nimetatud esindaja;
8) valdkonna eest vastutav minister või tema nimetatud esindaja.
(2) Nõukogu kohtunikest liikmed, välja arvatud Riigikohtu esimehe, valib kohtunike täiskogu kolmeks aastaks. Üks esimese astme kohtunikest peab olema tsiviilvaldkonna kohtunik, üks süüteovaldkonna kohtunik ja üks halduskohtunik. Ühest kohtust ei saa nõukokku kuuluda rohkem kui üks kohtunik. Kohtu esimees ei või nõukokku kuuluda.
(3) Nõukogu kohtunikust liikme volitused lõpevad, kui ta vabastatakse kohtunikuametist, kui ta nimetatakse kohtu esimeheks või kui tema kui kohtuniku volitused peatuvad käesoleva seaduse § 584 lõike 3 alusel.
(4) Nõukogu kohtunikust liikme äraolekul asendab teda kohtunike täiskogu valitud asendusliige. Asendamise korral ei pea järgima käesoleva paragrahvi lõike 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud nõudeid. Asendamise korra kehtestab nõukogu.
(5) Nõukogu kohtunikest liikmete ja asendusliikmete valimise korra kehtestab kohtunike täiskogu.
(6) Esimese ja teise astme kohtute esimehed võivad nõukogu töös osaleda sõnaõigusega.
(7) Nõukogu juhib ja esindab nõukogu esimees, kes on Riigikohtu esimees. Esimehe asendamise kord määratakse kindlaks nõukogu kodukorras.
(8) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Nõukogu võtab otsuseid vastu kohalolijate häälteenamusega. Nõukogu täpsem töökorraldus nähakse ette kodukorras, mille nõukogu kinnitab oma koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega.
(9) Nõukogu vähendab oma kohtunikust liikme töökoormust, välja arvatud Riigikohtu esimehe töökoormust, õigusemõistmisel nõukogu liikme kohustuste täitmiseks vajalikus määras. Nõukogu liikmele hüvitatakse nõukogu töös osalemiseks vajalikud kulud.
(10) Nõukogu tegevuseks vajalik raha nähakse ette kohtuhaldusteenistuse eelarves.
§ 41. Kohtute haldamise nõukoja pädevus
(1) Nõukoda annab nõusoleku:
1) kohtu tööpiirkonna määramisel (§ 10 lõige 1, § 18 lõige 3);
2)
3) kohtu ja kohtumaja täpse asukoha määramisel (§ 9 lõige 3; § 18 lg 3; § 22 lg 6);
4) kohtu ja kohtumajas alaliselt teenistuses olevate kohtunike arvu määramisel (§ 11; § 19; § 23);
5) kohtu esimehe nimetamisel ja ennetähtaegsel vabastamisel (§ 12 lõige 1 ja lõike 4 punkt 2, § 20, § 24 lõige 1 ja lõike 4 punkt 2);
51) kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmisel (§ 991 lõige 2);
6) rahvakohtunike arvu määramisel (§ 14);
7)
8)
9)
10)
11) Kohtute infosüsteemi registriandmete koosseisu ja nende esitamise korra kehtestamisel (§ 34 lõige 3);
12)
13) rahvakohtunikule makstava tasu suuruse ja maksmise korra määramisel (§ 112 lõige 1);
14) kohtunikule valveaja eest makstava lisatasu arvestamise korra ja valveaja eest lisatasu maksmiseks ettenähtud kohtunike arvu määramisel (§ 76 lg 8).
(2) Nõukoda annab eelneva seisukoha kohtute aastaeelarvete kujundamise ning muutmise põhimõtete kohta.
(3) Nõukoda:
1) annab arvamuse Riigikohtu kohtuniku vabale kohale kandideerivate isikute kohta (§ 55 lg 4);
2) annab arvamuse kohtuniku vabastamise kohta (§ 99 lõike 1 punktid 5–8);
3) arutab eelnevalt läbi Riigikohtu esimehe poolt Riigikogule esitatava ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta (§ 27 lõige 3);
4) arutab teisi küsimusi Riigikohtu esimehe või valdkonna eest vastutava ministri algatusel.
(4) Nõukoda kehtestab kohtunike tööjaotusplaani koostamise alused.
§ 411. Kohtute nõukogu pädevus
(1) Kohtute nõukogu:
1) suunab ja koordineerib kohtuasutuste haldamist ja arendamist;
2) kinnitab esimese ja teise astme kohtute arengukava;
3) teeb ettepanekuid kohtukorraldust, -teenistust ja -menetlusi reguleerivate õigusaktide eelnõude väljatöötamiseks ning annab nende kohta arvamusi;
4) kinnitab Justiits- ja Digiministeeriumi, kohtuhaldusteenistuse ja kohtu esimeeste koostatud kohtute grupi eelarve projekti ning liigendab riigieelarves märgitud kohtute grupi vahendid esimese ja teise astme kohtute ning kohtuhaldusteenistuse vahel;
5) korraldab kohtuasutuste eelarvevahendite kasutamist ja nende üle arvestuse pidamist;
6) kehtestab maakohtute, halduskohtute ja ringkonnakohtute kohtumajade täpsed asukohad ja kohtunike arvulise jagunemise kohtute ja kohtumajade vahel;
7) kehtestab kohtuasjade koormuse arvestamise metoodika;
8) nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtu esimehe ning teostab tema üle järelevalvet;
9) määrab kindlaks kohtuhaldusteenistuse ülesanded ja struktuuri ning teostab kohtuhaldusteenistuse üle teenistuslikku järelevalvet;
10) nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtuhaldusteenistuse direktori;
11) kinnitab kohtute ja kohtuhaldusteenistuse töökorralduse ja omavahelise koostöö põhimõtted;
12) arutab Riigikohtu esimehe Riigikogule esitatavat ülevaadet kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta.
13) teeb koolitusnõukogule ettepanekuid kohtunike iga-aastase koolitusprogrammi koostamiseks;
14) täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid.
(2) Nõukogu võib seaduse või muu õigusaktiga kohtule või kohtu esimehele pandud kohtuhaldusülesande anda üle kohtuhaldusteenistusele.
(3) Nõukogu otsused ja juhised ning koosolekute protokollid avaldatakse nõukogu veebilehel.
§ 412. Kohtuhaldusteenistus
(1) Kohtuhaldusteenistus on kohtuid teenindav õigusemõistmise volitusteta Tartu Ringkonnakohtu struktuuriüksus, mis täidab käesolevas seaduses sätestatud ning kohtute nõukogu antud ülesandeid.
(2) Kohtuhaldusteenistus on aruandekohustuslik kohtute nõukogu ees. Nõukogu võib anda kohtuhaldusteenistusele juhiseid.
(3) Kohtuhaldusteenistuse struktuuri ja koosseisu kinnitab kohtute nõukogu.
(4) Kohtuhaldusteenistust juhib kohtuhaldusteenistuse direktor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtute nõukogu.
(5) Kohtuhaldusteenistuse direktor nimetatakse ametikohale viieks aastaks, kuid mitte rohkem kui kaheks ametiajaks järjest.
(6) Kohtuhaldusteenistuse direktor:
1) nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtuhaldusteenistuse koosseisu kuuluvad ametnikud või sõlmib ja lõpetab töötajatega töölepingu.
2) annab kohtuhaldusteenistuse töö korraldamiseks teenistusalaseid akte;
3) täidab muid kohtute nõukogu poolt antud ülesandeid.
(7) Kohtuhaldusteenistuse ülesanded ja struktuur ning struktuuriüksuste pädevus sätestatakse kohtuhaldusteenistuse põhimääruses, mille kehtestab kohtute nõukogu.“.
§ 42. Kohtu kodukord
(1) Esimese ja teise astme kohtu struktuur, koosseis, kohtuteenistujate ülesanded, sisekorraeeskiri ja töökorraldus nähakse ette kohtu kodukorras. Kodukorra kehtestab kohtu esimees kooskõlastatult kohtu üldkogugaestseisus, kuulates enne ära kohtu üldkogu arvamuse. Maakohtu kinnistusosakonna, registriosakonna ja maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
(2) Kohtu kodukorras nähakse ette kohtu esimehe, kolleegiumi esimehe, osakonnajuhataja ja teiste kohtunike kohtu töökorraldusest tulenevad ülesanded ning kohtu esimehele alluvate kohtuteenistujate ülesanded.
(21) Kohtu kantselei kodukorras nähakse ette kohtuteenistujate ülesanded, kohtu asjaajamise kord ja kohtu muu töökorraldus.
(3) Kodukord ei või sisaldada kohtumenetluse korda puudutavaid sätteid.
(4) Kohtuasutuse sisekorraeeskirjad ja ametijuhendid kehtestatakse avaliku teenistuse seaduse kohaselt.
§ 421. Kohtu arengukava
(1) Kohtu arengukava on tegevuskava, milles määratakse kindlaks esimese ja teise astme kohtute arengueesmärgid, jõudlus kohtumenetluse liikide kaupa, nende saavutamiseks kavandatavad tegevused ning vajalike ressursside ja rahastamise põhimõtted.
(2) Kohtu arengukava peab arvestama Riigikogu kinnitatud riigi pikaajalise arengustrateegia ja poliitika põhialuseid.
(3) Kohtu arengukava kehtestatakse vähemalt neljaks aastaks.
§ 43. Kohtu eelarve
(1) Esimese ja teise astme kohtute eelarved kinnitab valdkonna eest vastutav minister riigieelarve seadusena jõustumisest alates kahe kuu jooksul, võttes arvesse kohtute haldamise nõukoja kujundatud seisukohta (§ 41 lg 2).
(2) Kohtu eelarves näidatakse õigusemõistmise funktsiooni teostamiseks vajalikud kulud kinnistusosakonna, registriosakonna, maksekäsuosakonna, eestkoste järelevalve osakonna ning kohtute üleste tugiteenuste kuludest eraldi.
(3) Eelarveaasta jooksul võib valdkonna eest vastutav minister kohtu eelarvekulusid muuta üksnes mõjuval põhjusel, kuulanud ära kohtu esimehe ja kohtudirektori arvamuse ning lähtudes kohtute haldamise nõukoja kujundatud põhimõtetest.
(4) Riigikohtu eelarve võetakse vastu riigieelarve seaduses sätestatud korras.
§ 431. Kohtu eelarve
(1) Kohtute grupi eelarve ja Riigikohtu eelarve võetakse vastu riigieelarve seaduses sätestatud korras.
(2) Kohtute grupi eelarve projekti valmistab ette kohtuhaldusteenistuse direktor koostöös kohtute esimeestega ning Justiits- ja Digiministeeriumiga. Kohtute nõukogu kinnitab kohtute grupi eelarve projekti.
(3) Kohtute grupi eelarvele lisatakse konkreetse eelarveaasta oodatavad tulemused lähtudes kohtute arengukavast.
(4) Riigikogus osaleb kohtute grupi eelarveläbirääkimistel ning esindab esimese ja teise astme kohtuid kohtute nõukogu esimees. Valdkonna eest vastutav minister osaleb Riigikogus sõnaõigusega.
(5) Kohtute nõukogu liigendab riigieelarves märgitud kohtute grupi vahendid administratiivselt ja majandusliku sisu järgi esimese ja teise astme kohtute ning kohtuhaldusteenistuse vahel. Nimetatud liigenduse valmistab ette kohtuhaldusteenistuse direktor koostöös kohtute esimeestega.
(6) Esimese ja teise astme kohtud ning kohtuhaldusteenistus koostavad käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud liigenduse alusel oma eelarved.
(7) Kohtute eelarved ja nende muudatused avaldatakse kohtute veebilehel.
(8) Eelarveaasta jooksul võib kohtute nõukogu muuta kohtute grupi liigendust, riigieelarve muutmisest tulenevalt, kohtu esimehe ja kohtuhaldusteenistuse direktori ettepanekul või mõjuval põhjusel enda algatusel.
§ 44. Kohtunike koolitus
(1) Kohtunike koolituse eest vastutab koolitusnõukogu. Koolitusnõukogu liikme volituste pikkus on kolm aastat. Koolitusnõukokku kuuluvad kaks esimese astme, kaks teise astme ja kaks Riigikohtu kohtunikku ning prokuratuuri, valdkonna eest vastutava ministri ja Tartu Ülikooli esindaja. Koolitusnõukogu kinnitab oma kodukorra ja valib esimehe. Koolitusnõukogu teenindab Riigikohus.
(2) Kohtunike koolituse aluseks on kohtunike koolituse strateegia ja iga-aastased koolitusprogrammid ning kohtunikueksami programm. Kohtunike koolituse strateegia ja koolitusprogrammid ning kohtunikueksami programmi koostab Riigikohus ja need kinnitab koolitusnõukogu. Järgmise aasta koolitusprogrammi esitab Riigikohus koolitusnõukogule hiljemalt 15. augustil. Koolitusnõukogu kinnitab kohtunike koolitusvajadust ja riigieelarves kohtunike koolituseks ettenähtud vahendeid arvestades koolitusprogrammi hiljemalt 1. oktoobril. Kohtunike koolituseks vajalikud õppe- ja metoodilised materjalid valmistab ette ning koolitajatega sõlmib kokkulepped Riigikohus.
(3) Kohtunike koolituse strateegia ja koolitusprogrammide koostamise aluseks on kohtunike koolitusvajadus ja koolituse tulemuste analüüs. Kohtunike koolitusvajaduse selgitab välja ja koolituse tulemusi analüüsib Riigikohus. Kohtunike koolitusvajaduse väljaselgitamise ja koolituse tulemuste analüüsimise metoodika töötab välja Riigikohus ning need kinnitab koolitusnõukogu. Koolitusnõukogu annab Riigikohtu esitatud iga-aastase ülevaate alusel hinnangu kohtunike koolituse tulemustele.
(4) Riigikohus võib halduslepinguga volitada temale käesolevas paragrahvis pandud ülesandeid täielikult või osaliselt täitma teise isiku või asutuse, kui koolitusnõukogu on selle enne heaks kiitnud.
(5) Koolitusnõukogu määrab igal aastal koolitusprogrammi osa, milles ettenähtud koolituse läbimine on kohtunikule kohustuslik.
(6) Kohtunik osaleb koolitusel kohtu iga-aastase koolituskava alusel. Kohtu koolituskava kinnitab kohtu üldkogu. Koolitusel osalemise arvestust peetakse kohtus iga kohtuniku kohta vastavalt kohtu kodukorrale. Koolituskava täitmist kontrollib kohtu esimees.
(7) Kohtunike koolitusprogrammi koostamiseks ja koolituse korraldamiseks vajalikud sihtotstarbelised vahendid nähakse ette Riigikohtu eelarves.
§ 45. Järelevalve
(1) Õigusemõistmise korrakohase toimimise, kohtunike kohustuste täitmise ning kohtute infosüsteemi andmete korrakohase edastamise üle teostab järelevalvet kohtu
esimees. Kohtuniku üle, kes on saadetud ajutiselt teise kohtu koosseisu käesoleva seaduse § 384 alusel, lahendab §-s 451 sätestatud korras teise kohtusse lahendamiseks suunatud kohtuasja, on §-s 452 sätestatud korras ajutiselt kaasatud halduskohtu koosseisu või viibib §-s 583 sätestatud korras menetluslähetuses, teostab järelevalvet selle kohtu esimees, kus kohtunik alaliselt töötab. Kohtu esimees võib nõuda kohtunikelt seletusi, kontrollida asjaajamist ja koguda muud vajalikku teavet. Osakonnajuhataja võib esimese astme kohtu esimehe korraldusel või omal algatusel nõuda seletusi osakonna kohtunikelt ja teistelt teenistujatelt ning koguda muud vajalikku teavet õigusemõistmise korrakohase toimimise tagamiseks. Esimese astme kohtu kohtunike üle teostab järelevalvet ka ringkonnakohtu esimees.
(11) Kui kohtunik ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut, sealhulgas ei määra õigel ajal istungit, et tagada kohtumenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul, või kui on ilmne, et kohtuniku poolt menetlustoimingu tegemiseks planeeritud aeg või muu menetluse korraldus ei taga menetluse läbiviimist mõistliku aja jooksul, otsustab kohtu esimees sellise õigusemõistmist korraldava abinõu rakendamise, mis eelduslikult võimaldab menetluse mõistliku aja jooksul lõpule viia. Kohtu esimees võib muu hulgas:
1) määrata kohtunikule menetlustoimingu tegemiseks või sõltuvalt asjaoludest menetluse lõpuleviimiseks mõistliku tähtaja;
2) anda kohtunikule menetluse läbiviimiseks ning töö ja tööaja korraldamiseks muid korralduslikke juhiseid;
3) jaotada tööjaotusplaani arvestades kohtunike vahel ümber kohtuasju;
4) erandjuhul kalduda töö jaotamisel kõrvale ka tööjaotusplaanist, eelkõige arvestades kohtuasja eripära, kohtuniku spetsialiseerumist ja kohtunike erinevat tööga koormatust.
(2) Esimese ja teise astme kohtu esimehe kohustuste täitmise üle teostab järelevalvet valdkonna eest vastutav minister. Valdkonna eest vastutav ministerkohtute nõukogu. Kohtute nõukogu võib nõuda kohtu esimehelt seletusi õigusemõistmise korrakohase toimimise ning eelarve täitmise kohta kohtus.
(3) Kinnistusosakonna, registriosakonna ja maksekäsuosakonna tegevusvaldkonnas teostab järelevalvet kohtudirektor. Tsiviilosakonna, süüteoosakonna ja eestkoste järelevalve osakonna kohtunikuabi üle teostab järelevalvet kohtu esimees.
§ 451. Kohtuasja suunamine lahendamiseks teise kohtusse kohtualluvust muutmata
(1) Maa- või halduskohtu esimehe taotlusel võivad ringkonnakohtute esimehed oma ühise otsusega suunata üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratava kohtuasja lahendamiseks teise sama astme kohtusse, kui see on vajalik õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks, eelkõige kui on ilmne, et kohtus, mille esimees taotluse esitas, ei ole õigusemõistmise korrakohast toimimist võimalik tagada käesoleva seaduse § 45 lõikes 11 sätestatud meetmetega. Maakohtust on lubatud kohtuasja suunata ainult teise maakohtusse ja halduskohtust ainult halduskohtusse. Teise kohtusse lahendamiseks suunatud kohtuasjade jaotamine toimub vastavalt teise kohtu tööjaotusplaanile, lähtudes juhuslikkuse põhimõttest.
(2) Kohtuasja alluvus ega asja arutamise koht kohtuasja teise kohtusse lahendamiseks suunamise tulemusel ei muutu. Kui teise kohtu kohtunik menetleb teise kohtusse lahendamiseks suunatud kohtuasja alluvusjärgse kohtu nimel väljaspool selle kohtu tööpiirkonda, milles asub tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud, samuti muud lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.
(3) Kohtute haldamise nõukoda võib kehtestadanõukogu kehtestab kohtuasja teise kohtusse lahendamiseks suunamise täpsemad põhimõtted.
§ 452. Maakohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku ajutine kaasamine halduskohtu koosseisu
(1) VäljasõidukohustuseMassilisest sisserändest tingitud hädaolukorras väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 154 lõike 4 või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 366 lõike 4 kohaselt laekunud teabe alusel võivad ringkonnakohtute esimehed ühise otsusega saata maakohtu või ringkonnakohtu kohtuniku tema nõusolekuta välismaalase kinnipidamise loa taotlusi ajutiselt läbi vaatama halduskohtusse, kui see on vajalik õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks. Halduskohtu koosseisu ajutiselt kaasatud kohtunik võib menetleda kõiki massilisest sisserändest tingitud hädaolukorra algusest alates Eestisse saabunud välismaalaste, sealhulgas rahvusvahelise kaitse taotlejate, kinnipidamise loa või selle pikendamise taotlusi.
(11) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal kaasatakse kohtunik halduskohtusse käesoleva seaduse §-s 384 sätestatud korras.
(2) Kui halduskohtu koosseisu ajutiselt kaasatud kohtunik menetleb kohtuasja väljaspool selle kohtu tööpiirkonda, milles asub tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud, samuti muud lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.
(3) Kohtute haldamise nõukoda võib kehtestadanõukogu kehtestab maakohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku halduskohtu koosseisu ajutise kaasamise täpsemad põhimõtted.
§ 453. Kohtuasja menetlemise jätkamine kohtuniku üleviimisel teise kohtusse
(1) Kui kohtunik viiakse üle teise sama astme maa- või halduskohtu või ringkonnakohtu kohtunikuks, menetleb ta lõpuni need kohtuasjad, mille lõpuni menetlemise määrab selle kohtu esimees, kuhu kohtunik üle viidi. Ettepaneku kohtuasja lõpuni menetlemiseks teeb selle kohtu esimees, kust kohtunik üle viidi. Kohtuasja alluvus ega asja arutamise koht ei muutu.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohtuasjade menetlemiseks võib kohtuniku töökoormust vajalikus määras vähendada selle kohtu esimees, kuhu kohtunik üle viidi.
§ 454. Tarbijakrediidi asjade lahendamine
(1) Tarbijakrediidi asi on tsiviilasi, mille hagi esemeks on võlaõigusseaduse § 402 lõike 1 tähenduses tarbijakrediidilepingust või § 402 lõike 2 tähenduses elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingust tulenev nõue.
(2) Tarbijakrediidi asja jaotamine toimub selle maakohtu kohtunike vahel ja vastavalt selle maakohtu tööjaotusplaanile, mille tsiviilvaldkonna kohtunike töökoormus on kohtute infosüsteemi andmete järgi kõige väiksem.
(3) Tarbijakrediidi asja kohtualluvus ega asja arutamise koht ei muutu, kohtunik menetleb tarbijakrediidi asja alluvusjärgse maakohtu kohtunikuna.
(4) Kui kohtunik arutab tarbijakrediidi asja maakohtus, mille tööpiirkonnas ei asu tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud, samuti muud lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.
§ 455. Vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asjade lahendamine
(1) Vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asi on haldusasi, kus lahendatakse vangistusseaduse § 2 tähenduses kinnipeetava, vangistusseaduse § 3 lõike 1 tähenduses arestialuse või vangistusseaduse § 4 lõike 1 tähenduses vahistatu kaebust vangla haldusakti või toimingu peale või vangla tekitatud kahju hüvitamiseks.
(2) Vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asja jaotamine toimub selle halduskohtu kohtunike vahel ja vastavalt selle halduskohtu tööjaotusplaanile, mille kohtunike töökoormus on kohtute infosüsteemi andmete järgi kõige väiksem.
(3) Vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asja kohtualluvus ei muutu, kohtunik menetleb vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asja alluvusjärgse halduskohtu kohtunikuna.
(4) Kui kohtunik arutab vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asja halduskohtus, mille tööpiirkonnas ei asu tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud, samuti muud lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.
§ 46. Kohtute aruandlus
(1) Esimese ja teise astme kohtud esitavad valdkonna eest vastutavale ministrile kohtuasjade kohta statistilise aruande. Aruande vormi kinnitab ja esitamise tähtaja määrab valdkonna eest vastutav ministerkohtute nõukogule aruande õigusemõistmise korrakohasest toimimisest kohtus.
(2) Kohtuhaldusteenistus esitab kohtute grupi tegevusaruande, eelarve ja oodatavate tulemuste täitmise aruande.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud aruannete vormid ja esitamise tähtajad kinnitab kohtute nõukogu.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohtute ja lõikes 2 nimetatud kohtute grupi aruanded avaldatakse kohtute veebilehel.
7. peatükk KOHTUNIKUKS NIMETAMINE
§ 47. Kohtunikule esitatavad nõuded
(1) Kohtunikuks võib nimetada Eesti Vabariigi kodaniku, kes:
1) on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22
tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni;
2) oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel;
3) on kõrgete kõlbeliste omadustega;
4) on kohtunikutööks vajalike võimete ja isiksuseomadustega.
(11)
(2) Kohtunikuks ei või nimetada isikut:
1) kes on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest;
2) kes on kohtuniku-, notari- või kohtutäituri ametist tagandatud;
3) kes on advokatuurist välja heidetud;
4) kes on avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest;
5) kes on pankrotivõlgnik;
6) kelle audiitori kutsetegevus on lõpetatud, välja arvatud lõpetamine audiitori avalduse alusel;
7) kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud, välja arvatud kutse äravõtmine patendivoliniku avalduse alusel;
8) kellelt on vandetõlgi kutse ära võetud vandetõlgi seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel.
§ 48. Kohtuniku teenistusvanus
Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär on 67 aastat, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
§ 49. Kohtuniku ametikitsendused
(1) Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- või teadustööl. Kohtunik võib täita ka muid kohtute seaduses sätestatud ülesandeid, samuti osaleda rahvusvaheliste organisatsioonide töös ning tegeleda õigusloome ja loomingulise tegevusega. Kohtunik peab oma ametivälisest töötamisest teatama kohtu esimehele. Ametivälised tööülesanded ei tohi kahjustada kohtuniku ametikohustuste täitmist ega kohtuniku sõltumatust õigusemõistmisel.
(2) Kohtunik ei või olla:
1) Riigikogu liige ega valla- või linnavolikogu liige;
2) erakonna liige;
3) äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liigejuhatuse või nõukogu liige, välja arvatud juhul, kui tegu on tema enda või ühisvarasse kuuluva ainuosaluse või enamusosalusega äriühinguga ja see tegevus ei kahjusta õigusemõistmist, ega välismaa äriühingu filiaali juhataja;
4) pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige ega kinnisasja sundvalitseja;
5) vaidlevate poolte valitud vahekohtunik.
§ 50. Esimese astme kohtu kohtunik
(1) Maa- või halduskohtu kohtunikuks (maa- või halduskohtunikuks) võib nimetada isiku:
1) kellel on pärast käesoleva seaduse § 47 lõike 1 punktis 1 sätestatud kvalifikatsiooni omandamist vähemalt viieaastane juriidilise töö kogemus või kes on töötanud kohtunõuniku või kohtujuristina vähemalt kolm aastat ja
2) kes on sooritanud kohtunikueksami või on sellest vabastatud.
(2) Kohtunikuks kandideerija vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele hindab kohtunikueksamikomisjon.
§ 51. Ringkonnakohtu kohtunik
(1) Ringkonnakohtu kohtunikuks (ringkonnakohtunikuks) võib nimetada isiku, kes on:
1) kogenud ja tunnustatud jurist ning
2) sooritanud kohtunikueksami või on sellest vabastatud.
(2) Kohtunikuks kandideerija vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele hindab kohtunikueksamikomisjon.
§ 52. Riigikohtu kohtunik
Riigikohtu kohtunikuks (riigikohtunikuks) võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist.
§ 53. Avalik konkurss
(1) Kohtunikud nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel.
(2) Avaliku konkursi halduskohtu, maakohtu tsiviil- või süüteoosavaldkonna ning ringkonnakohtu haldus-, kriminaal- või tsiviilkolleegiumi kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab välja valdkonna eest vastutav ministerkohtute nõukogu. Konkursi Riigikohtu kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab välja Riigikohtu esimees.
(3) Konkurss vaba kohtunikukoha täitmiseks kuulutatakse välja väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avaldus esitatakse Riigikohtu esimehele ühe kuu jooksul pärast konkursiteate avaldamist.
(31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud konkursiteates märgitakse ka teenistuskoha alaline asukoht.
(4) Kui vaba kohtunikukoht täidetakse käesoleva seaduse §-s 57 või 58 sätestatud korras, siis konkurssi välja ei kuulutata.
§ 54. Kohtunikuks kandideerija isiksuseomaduste sobivuse selgitamine
(1) Kohtunikuks kandideerija isiksuseomaduste sobivust hindab kohtunikueksamikomisjon. Kohtunikueksamikomisjon arvestab kohtunikuks kandideerija isiksuseomaduste hindamisel kohtuniku ülesannete täitmiseks olulisi andmeid ning võib teha järelepärimisi.
(11) Isiksuseomaduste hindamise vormid ja kord sätestatakse kohtunikueksamikomisjoni töökorras.
(2) Kohtunikuks kandideerija peab enne kohtunikuks nimetamist läbima julgeolekukontrolli, välja arvatud juhul, kui ta omab kehtivat juurdepääsuluba täiesti salajase taseme riigisaladusele juurdepääsuks või kui ta on kandidaadiks saamise ajal ametikohal, millel on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks kõigile riigisaladuse tasemetele.
(3) Julgeolekukontrolli läbimiseks täidab kohtunikuks kandideerija riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja ankeedi ja allkirjastab nõusoleku, millega lubab julgeolekukontrolli teostaval asutusel saada julgeolekukontrolli teostamise ajal enda kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja organitelt, ning esitab need kohtunikueksamikomisjoni kaudu Kaitsepolitseiametile.
(4) Kohtunikuks kandideerija julgeolekukontrolli teostab Kaitsepolitseiamet julgeolekuasutuste seaduses ettenähtud korras.
(5) Kaitsepolitseiamet edastab julgeolekukontrolli tulemusena kogutud andmed kohtunikueksamikomisjonile kolme kuu jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide saamisest, lisades oma arvamuse, kas taotluse esitanud isik vastab riigisaladusele juurdepääsu loa saamise tingimustele.
(6) Julgeolekukontrolli käigus kogutud andmetele tuginedes võib kohtunikuks kandideerija kohtunikuks nimetada kolme aasta jooksul alates ajast, kui Kaitsepolitseiamet julgeolekukontrolli käigus kogutud teabe kohtunikueksamikomisjonile edastas. Nimetatud tähtajast hiljem võib isiku kohtunikuks nimetada pärast uue julgeolekukontrolli läbimist.
(61) Eksamikomisjon võib taotleda:
1) julgeolekukontrolli käigus kogutud andmete täpsustamist ja täiendamist;
2) käesoleva paragrahvi lõikes 6 märgitud tähtaja jooksul riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse §-s 32 nimetatud üksikute asjaolude esinemise kontrollimist.
(62) Käesoleva paragrahvi lõikes 61 nimetatud andmete täpsustamiseks, täiendamiseks ja riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse §-s 32 nimetatud asjaolu esinemise kontrollimiseks allkirjastab kohtunikuks kandideerija käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõusoleku.
(7) Kohtunikueksamikomisjon edastab oma otsuse ja käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5 nimetatud dokumendid Riigikohtu üldkogule ning teeb otsuse teatavaks eksamineeritule.
§ 541. Riigikohtu esimehe kandidaadi julgeolekukontroll
(1) Riigikohtu esimehe kandidaat peab enne Riigikohtu esimeheks nimetamist läbima julgeolekukontrolli, välja arvatud juhul, kui ta omab kehtivat juurdepääsuluba täiesti salajase taseme riigisaladusele juurdepääsuks või kui ta on kandidaadiks saamise ajal ametikohal, millel on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks kõigile riigisaladuse tasemetele.
(2) Riigikohtu esimehe kandidaadi staatuse omandab isik, kellele Vabariigi President on teinud ametisse kandideerimise ettepaneku ja kes on andnud kirjaliku nõusoleku
kandideerimiseks.
(3) Riigikohtu esimehe kandidaadi julgeolekukontrolli teostab Kaitsepolitseiamet julgeolekuasutuste seaduses ettenähtud korras.
(4) Julgeolekukontrolli läbimiseks esitab Riigikohtu esimehe kandidaat Vabariigi Presidendi Kantselei kaudu Kaitsepolitseiametile riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja täidetud ankeedi ja kirjaliku nõusoleku, millega lubatakse julgeolekukontrolli teostaval asutusel saada julgeolekukontrolli teostamise ajal tema kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja organitelt.
(5) Kaitsepolitseiamet edastab julgeolekukontrolli tulemusena kogutud andmed Vabariigi Presidendile kolme kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest, lisades oma arvamuse Riigikohtu esimehe kandidaadi vastavuse kohta riigisaladusele juurdepääsu loa saamise tingimustele.
(6) Kui Riigikohtu esimehe volitused on lõppenud ennetähtaegselt, tuleb julgeolekukontroll Riigikohtu esimehe kandidaadi suhtes teostada ühe kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest. Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni loal võib julgeolekukontrolli teostamise tähtaega pikendada ühe kuu võrra, kui esinevad riigisaladuse seaduse ja salastatud välisteabe seaduse § 33 lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolu või on ühe kuu jooksul võimalik punktis 3 või 4 nimetatud asjaolu ilmnemine.
(7) Julgeolekukontrolli käigus kogutud andmetele tuginedes võib Riigikohtu esimehe kandidaadi ametisse nimetada üheksa kuu jooksul alates ajast, kui julgeolekukontrolli teostanud asutus julgeolekukontrolli käigus kogutud teabe Vabariigi Presidendile edastas. Nimetatud tähtajast hiljem võib Riigikohtu esimehe kandidaadi ametisse nimetada pärast uue julgeolekukontrolli läbimist.
§ 55. Kohtunikuks nimetamine
(1) Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtu üldkogu kuulab enne ära selle kohtu üldkogu arvamuse, kuhu isik kandideerib.
(2) Kui vabale kohtunikukohale kandideerib mitu isikut, otsustab Riigikohtu üldkogu, kelle kohta teha Vabariigi Presidendile ettepanek kohtuniku ametisse nimetamiseks. Riigikohtu üldkogu otsus tehakse kandideerijale teatavaks.
(3) Vabariigi Presidendi poolt ametisse nimetatud esimese ja teise astme kohtuniku määrab kohtu teenistusse Riigikohtu üldkogu. Esimese astme kohtuniku teenistusse määramisel määrab Riigikohtu üldkogu ka kohtumaja, mis saab kohtuniku alaliseks teenistuskohaks.
(31) Esimese astme kohtu teenistuses olev kohtunik viiakse üle teise astme kohtu kohtunikuks Riigikohtu üldkogu otsusega. Kohtuniku volitused teise astme kohtus algavad Riigikohtu üldkogu otsuses märgitud kuupäevast.
(4) Riigikohtu kohtuniku nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu esimees kuulab enne ära Riigikohtu üldkogu ja kohtute haldamise nõukojanõukogu arvamuse kandideerija kohta.
(5) Esimese astme kohtuniku nimetamisel teise astme kohtunikuks ei maksta talle tema kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse eest hüvitist ning puhkuse arvestus jätkub teise astme kohtus.
§ 56. Kohtunikuvanne
(1) Ametisse nimetamisel annab kohtunik järgmise vande: «Tõotan jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Tõotan mõista õigust oma südametunnistuse järgi kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega.»
(2) Riigikohtunikud annavad vande Riigikogu ees ja ülejäänud kohtunikud Vabariigi Presidendi ees.
(3) Kohtunikuvande tekst säilitatakse kohtuniku isikutoimikus Riigikohtus.
§ 57. Kohtuniku üleviimine
(1) Riigikohtu üldkogu võib kohtuniku tema nõusolekul ja valdkonna eest vastutava ministrikohtute nõukogu ettepanekul määrata kohtunikuametisse teise sama astme või madalama astme kohtusse. Esimese astme kohtuniku võib kohtu esimees määrata tema nõusolekul alaliselt teenistusse teise kohtumajja, kuulanud ära kohtu üldkogueestseisuse arvamuse.
(11) Kui kohtu esimehe vaba ametikoht täidetakse käesoleva seaduse §-des 12, 20 ja 24 sätestatud korras, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõiget 1. Kohtuniku üleviimise vormistab valdkonna eest vastutav minister käskkirjakohtute nõukogu otsusega.
(2)
(3) Kohtuniku üleviimisel teise sama astme või madalama astme kohtusse, välja arvatud Riigikohtu kohtuniku üleviimisel madalama astme kohtusse, ei maksta talle tema kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse eest hüvitist ning puhkuse arvestus jätkub kohtus, kuhu kohtunik üle viidi.
§ 58. Kohtuniku töötamine riigiteenistuses ja avalik-õiguslikus ülikoolis ning nimetamine riigi peaprokuröriks
§ 581. Kohtuniku töötamine rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis või Euroopa Prokuratuuris ja osalemine eksperdina rahvusvahelisel tsiviilmissioonil
§ 582. Kohtuniku teenistuslähetus
Kohtuniku teenistuslähetusse saatmise korral kohaldatakse käesolevas seaduses reguleerimata osas avaliku teenistuse seaduse § 44.
§ 583. Kohtuniku menetluslähetus
(1) Kohtu esimees võib lähetada kohtuniku tema nõusolekul ja teise kohtu esimehe taotlusel arutama kohtuasju teise sama või madalama astme kohtusse, kui see on vajalik korrakohase õigusemõistmise tagamiseks. Kohtunikul säilivad lähetuse ajal õigusemõistmise volitused ka kohtus, mille tööpiirkonnas asub tema alaline teenistuskoht.
(2) Kui kohtunik arutab asja kohtus, mille tööpiirkonnas ei asu tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud, samuti muud lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.
§ 584. Kohtuniku töötamine väljaspool kohut
(1) Kohtuniku võib tema soovil ja kohtu esimehe nõusolekul tähtajaliselt üle viia juriidilisele tööle riigi ametiasutuses või avalik-õigusliku ülikooli õigusteaduse õppejõuks. Kohtuniku võib nimetada riigi peaprokuröriks, õiguskantsleriks või riigikontrolöriks.
(2) Kohtunik võib kohtu esimehe nõusolekul töötada tähtajaliselt juriidilisel tööl rahvusvahelises organisatsioonis või Euroopa Liidu liikmesriigi avalik-õigusliku ülikooli õigusteaduse õppejõuna. Kohtunik võib olla valitud või nimetatud ametikohale rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis või, Euroopa prokuröri või delegaatprokuröri ametikohale.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras väljaspool kohut töötamise korral peatuvad kohtuniku volitused, kuid säilivad kohtuniku muud tagatised.
(4) Kohtuniku üleviimisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tööle säilib kohtuniku ametipalk. Kui palk käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud töö eest on kõrgem
kohtuniku ametipalgast, makstakse kohtunikule kõrgemat palka.
(5) Kohtunik võib väljaspool kohut töötamise tähtaja jooksul või selle lõppedes pöörduda tagasi maakohtu tsiviil- või süüteoosakondasüüteovaldkonda, halduskohtusse või ringkonnakohtu või Riigikohtu kolleegiumi, teatades sellest vastava kohtu esimehele vähemalt kaks kuud ette.
(6) Kohtuniku tagasipöördumise järel võib kohtunike arv vastavas kohtus olla ajutiselt, kuni halduskohtus või käesoleva paragrahviäesoleva seaduse § 11 lõikes 1 § 19 lõikes 2, § 23 lõikes 51 nimetatud osakonnas või kolleegiumis kohtunikukoha vabanemiseni, suurem käesoleva seaduse kohtunike üldarv olla suurem kuni maa-§,- de 11, 19 ja 23 alusel ning § 25 lõikes 3 nimetatud arvust haldus- või ringkonnakohtus kohtunikukoha vabanemiseni ning seaduse § 25 lõikes 3 nimetatud kohtunike arv olla suurem kuni Riigikohtus kohtunikukoha vabanemiseni.
§ 59. Kohtuniku teenistusleht
(1) Kohtuniku kohta peetakse teenistuslehte, milles märgitakse:
1) kohtuniku nimi ja isikukood;
2) sünniaeg ja -koht;
3)
4)
5) andmed õigushariduse ja akadeemilise kraadi kohta;
6) ametivande andmise kuupäev;
7) teenistuskäik;
8)
9) distsiplinaarkolleegiumi otsused ja karistuse kustutamise aeg.
(2) Kohtuniku teenistuslehe pidamist korraldab Riigikohtu esimees.
(3)
(4) Teenistusest lahkuvale kohtunikule antakse tema soovil teenistuslehe ärakiri.
§ 60. Kohtuniku isikutoimik
(1) Kohtuniku kohta peetakse isikutoimikut, kuhu võetakse:
1) õigusharidust ja akadeemilist kraadi tõendava dokumendi ärakiri;
2) kohtunikueksamikomisjoni otsus;
3) isikutunnistuse ärakiri;
4) kohtunikuks nimetamise otsus;
41) tagasisidevestluse kokkuvõte koos kohtuniku arvamusega tagasiside kohta;
5) distsiplinaarkolleegiumi otsused;
6) kohtunikuametist vabastamise või tagandamise otsus.
(2) Isikutoimikusse võib lisada muid kohtuniku kutsetegevust kajastavaid dokumente.
(3) Kohtuniku isikutoimiku pidamist korraldab Riigikohtu esimeesRiigikohus.
(4)
8. peatükk KOHTUNIKUEKSAM
§ 61.
§ 65.
§ 66. Kohtunikueksam
(1) Kohtunikueksamiga hinnatakse kohtunikuks kandideerija õigusalaseid teadmisi ja oskust neid kasutada.
(2) Kohtunikueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast.
(3) Kohtunikueksam korraldatakse vajaduse järgi, kuid vähemalt üks kord aastas. Kohtunikueksami aja ja koha määrab kohtunikueksamikomisjon.
(4) Kohtunikueksami täpsem korraldus sätestatakse kohtunikueksamikomisjoni töökorras.
(5) Kohtunikueksami tulemus kehtib viis aastat sooritamisest arvates.
(6) Kohtunikueksami sooritamisest on vabastatud isik, kes on töötanud vähemalt kolm aastat vandeadvokaadi või prokurörina, välja arvatud abiprokurörina, ja kandideerib kohtunikuks kolme aasta jooksul pärast vandeadvokaadi või prokurörina tegutsemise lõpetamist. Kohtunikueksamikomisjon võib kohtunikueksamist vabastada ka muul ameti- või töökohal töötanud isiku, kui ameti- või töökoha keerukus ja vastutus vastavad kohtuniku ametikoha keerukusele ja vastutusele.
§ 67. Korduseksam
(1) Kui kohtunikuks kandideerijal jääb kohtunikueksam sooritamata, võib ta selle uuesti teha kuue kuu möödudes arvates sooritamata jäänud kohtunikueksamist.
(2) Kolmandat või enamat korda võib kohtunikueksamit teha kolme aasta möödudes arvates viimasest sooritamata jäänud kohtunikueksamist.
§ 68. Eksamitulemuste hindamine
§ 69. Kohtunikueksamikomisjon
(1) Kohtunikueksamikomisjon moodustatakse 16-liikmelisena kolmeks aastaks.
(2) Kohtunikueksamikomisjoni kuuluvad kohtunike täiskogu valitud neli esimese ja neli teise astme kohtu kohtunikku, Riigikohtu üldkogu valitud neli riigikohtunikku, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna nõukogu määratud õigusteadlane, valdkonna eest vastutava ministri määratud Justiits- ja Digiministeeriumi esindaja, advokatuuri juhatuse määratud vandeadvokaat ja riigi peaprokuröri määratud riigiprokurör. Kohtunikueksamikomisjon valib oma liikmete hulgast esimehe.
(3) Kohtunikueksamikomisjoni esimees moodustab komisjoni pädevuses olevate küsimuste lahendamiseks vähemalt viieliikmelised komisjonikoosseisud, milles on vähemalt kolm kohtunikku. Koosseisude moodustamise põhimõtted kehtestatakse kohtunikueksamikomisjoni töökorras.
(31) Kohtunikueksamikomisjoni otsuse peale võib isik, keda see puudutab, esitada Riigikohtu üldkogule kaebuse 14 päeva jooksul arvates päevast, millal ta otsuse kätte sai.
(4) Kohtunikueksamikomisjoni töökorra kinnitab kohtunikueksamikomisjon.
(5) Kohtunikueksamikomisjoni tehnilise teenindamise tagab Riigikohus.
9. peatükk KOHTUNIKU KOHUSTUSED
§ 70. Üldkohustused
(1) Kohtunik täidab oma ametikohustusi erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgib teenistushuve ka väljaspool teenistust.
(2) Kohtunik käitub laitmatult nii teenistuses kui ka väljaspool seda, hoidudes tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet.
(3) Kohtunik lähtub teenistuskohustuste täitmisel avaliku teenistuse seaduse §-dest 55 ja 56, § 58 lõikest 1 ja §-st 59.
§ 71. Vaikimiskohustus
(1) Kohtunik ei või avaldada andmeid, mis on talle teatavaks saanud kinniseks kuulutatud kohtuistungil.
(2) Kohtunik võib avaldada asjaolusid, mille suhtes kehtib vaikimiskohustus, üksnes Riigikohtu üldkogu loal kohtumenetluses või kriminaalasja kohtueelses menetluses.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loa saamiseks võivad Riigikohtu üldkogu poole pöörduda asja menetlev kohus või uurimisasutus ning vaikimiskohustusega seotud kohtunik.
(4) Kohtuniku vaikimiskohustus on tähtajatu ja kehtib ka pärast teenistussuhte lõppemist.
§ 72. Nõupidamissaladuse hoidmise kohustus
(1) Kohtunik ei või avaldada kohtulahendi tegemisel toimunud arutlusi.
(2) Nõupidamissaladuse hoidmise kohustus on tähtajatu ja kehtib ka pärast teenistussuhte lõppemist.
§ 73. Juhendamiskohustus
(1) Kohtunik peab juhendama alla kolmeaastase staažiga esimese astme kohtunikke ja kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjaid. Kohtuniku juhendaja määrab kohtuniku ametisse asumisel üheks aastaks kohtu esimees. Kohtunikul ei või korraga olla üle kahe juhendatava.
(2) Alla kolmeaastase staažiga kohtunikku juhendav kohtunik esitab kord kvartalis kuni juhendamisaja lõpuni kohtu esimehele aruande juhendatava kohtuniku kohta, hinnates tema sobivust kohtunikuametisse ja menetluse juhtimise oskuste arengut, ning vajaduse korral esitab muid andmeid.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aruande vormi kehtestab kohtunikueksamikomisjon.
§ 74. Enesetäiendamine
(1) Kohtunik peab oma erialateadmisi ja -oskusi pidevalt täiendama ning osalema koolituses.
(2) Ametisse asuv esimese ja teise astme kohtunik peab koolitusnõukogu määratud ajal läbima koolitusnõukogu kinnitatud ametioskuste koolitusprogrammi.
§ 741. Kohtuniku tagasisidevestlus
(1) Kohtunikule tagasiside andmine toimub kohtuniku vestlusel kõrgema astme kohtu kohtunikuga, et toetada kohtunikku tema erialateadmiste ja -oskuste täiendamisel.
(2) Ettepaneku tagasisidevestluse pidamiseks kõrgema astme kohtu kolleegiumi esimehele võib esitada:
1) Riigikohtu esimees esimese ja teise astme kohtu kohtuniku suhtes;
2) ringkonnakohtu esimees oma tööpiirkonna esimese astme kohtuniku suhtes;
3) esimese või teise astme kohtu esimees sama kohtu kohtuniku suhtes.
(3) Kõrgema astme kohtu kolleegiumi esimees võib kutsuda kohtuniku tagasisidevestluse ka enda algatusel.
(4) Tagasisidevestlusele kutsutud kohtuniku osalemine vestlusel on kohustuslik.
(5) Tagasisidevestlusest koostatakse kokkuvõte, mille kohta võib kohtunik, kellele tagasiside anti, esitada arvamuse.
(6) Kohtute nõukogu kehtestab kohtuniku tagasiside andmise täpsemad põhimõtted.
10. peatükk KOHTUNIKU SOTSIAALTAGATISED
§ 75. Kohtuniku ametipalk
(1) Kohtuniku ametipalk määratakse kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega.
(2) Alla kolmeaastase staažiga esimese astme kohtuniku ametipalk esimesel kuuel kuul arvates ametisse asumisest on 90% kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega määratud ametipalgast.
(3) Kohtuniku, kolleegiumi esimehe ja osakonnajuhataja ametipalk ning lisatasu makstakse välja kohtu esimehe käskkirja alusel. Kohtu esimehe ametipalk ja lisatasu makstakse välja valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ametnikukohtuhaldusteenistuse direktori käskkirja alusel.
§ 76. Kohtuniku lisatasud
(1) Esimese ja teise astme kohtu esimehele makstakse lisatasu esimehe ülesannete täitmise eest:
1) 25% tema ametipalgast, kui kohtunike arv kohtus on kuni 29;
2) 35% tema ametipalgast, kui kohtunike arv kohtus on 30–44;
3) 45% tema ametipalgast, kui kohtunike arv kohtus on üle 44 kohtuniku.
(11) Viru Maakohtu esimehele makstakse lisatasu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kahekordses määras.
(2) Riigikohtu ja ringkonnakohtu kolleegiumi esimehele makstakse kolleegiumi esimehe ülesannete täitmise eest lisatasu 15% tema ametipalgast.
(3)
(31)
(32) Kohtu esimees määrab maakohtu tsiviilosakonna, süüteoosakonna ja eestkoste järelevalve osakonna juhatajale lisatasu 15% tema ametipalgast.
(4) Kohtunikku ja katseajal kohtunikuabi juhendavale kohtunikule makstakse juhendamise ajal iga juhendatava eest lisatasu 5% ametipalgast.
(5) Kohtunikule, kes täidab Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega seonduvaid teenistusülesandeid Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisperioodil, makstakse lisatasu.
(6) Kohtunikul, kes täidab tööülesandeid rahvusvahelise institutsiooni juures või kes osaleb eksperdina rahvusvahelises koostööprogrammis või muus rahvusvahelises koostöövormis, on õigus saada selle eest tasu.
(7) Esimese astme kohtunikule makstakse lisatasu riigipühal ja nädalavahetusel valves oldud aja eest. Valveaja kestuseks loetakse kogu valveaja pikkus tundides. Lisatasu suurus ühe valveaja tunni eest on 10% kohtuniku töötunni tasust.
(8) Valveaja eest makstava lisatasu arvestamise korra ja valveaja eest lisatasu maksmiseks ettenähtud kohtunike arvu kehtestab kooskõlastatult kohtute haldamise nõukojaga valdkonna eest vastutav minister määrusegahtute nõukogu.
§ 761. Riigikohtu esimehe esinduskulud
Riigikohtu esimehele makstakse igakuiselt 20% ametipalgast esinduskuludeks.
§ 77.
§ 81.
§ 82. Pensioni suuruse muutmine
(1) Kohtunikupension arvutatakse ümber, kui muutub ametikoha palk, mille järgi kohtunikupension on arvutatud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul arvutatakse pension ümber kohtuniku ametipalga muutumise ajast alates.
§ 83. Hüvitis kohtuniku surma ja töövõime vähenemise korral
Kui kohtunik hukkub või sureb või kohtuniku töövõime väheneb seoses kohtuniku ametiülesannete täitmisega, maksab riik hüvitist avaliku teenistuse seaduse § 49 alusel ja korras.
§ 84. Kohtuniku puhkus
(1) Kohtunikul on õigus saada iga-aastast puhkust.
(2) Kohtuniku põhipuhkus on 35 kalendripäeva. Kohtunikule antakse lisapuhkust kokku kuni seitse kalendripäeva kohtunikuna töötamise aja eest järgmiselt:
1) kaks kalendripäeva viieaastase kohtunikustaaži täitumisel;
2) neli kalendripäeva kümneaastase kohtunikustaaži täitumisel;
3) seitse kalendripäeva viieteistkümneaastase kohtunikustaaži täitumisel.
(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud lisapuhkusele kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 68–71 põhipuhkuse kohta sätestatut.
(3)
(4) Kohtunike puhkuste ajakava kinnitab kohtu esimees.
(5) Kuni üheaastast erakorralist tasuta puhkust võib kohtunikule anda Riigikohtu esimees selle kohtu üldkogueestseisuse nõusolekul, kus kohtunik töötab.
(6) Käesolevas paragrahvis reguleerimata osas kohaldatakse avaliku teenistuse seaduse § 43 lõikeid 1, 3 ja 4 ning § 48.
§ 85. Kohtuniku ametiriietus
(1) Kohtuistungil kannab kohtunik ametiriietusena talaari.
(2) Talaari annab riik kohtunikule tasuta.
(3) Talaari kirjelduse kinnitab valdkonna eest vastutav ministerkohtute nõukogu.
§ 86. Muud sotsiaaltagatised
(1) Kohtu likvideerimise või kohtumaja sulgemise või kohtunike arvu vähendamise tõttu ametist vabastatud kohtunikule makstakse hüvitisena viimase ametikoha kuue kuu ametipalk.
(2) Hüvitist ei maksta kohtu esimehele, kes pärast kohtu esimehe ametikohalt vabastamist jätkab töötamist kohtunikuna.
(3) Kui kõrgema astme kohtu kohtunik nimetatakse tema nõusolekul kohtu likvideerimise või kohtunike arvu vähendamise tõttu madalama astme kohtu kohtunikuks, säilib tal ühe aasta jooksul eelmise ametikoha ametipalk koos lisatasudega.
(4)
11. peatükk KOHTUNIKU DISTSIPLINAARVASTUTUS
§ 87. Distsiplinaarkaristuse määramise alus
(1) Kohtunikule võib distsiplinaarsüüteo eest määrata distsiplinaarkaristuse.
(2) Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, mis seisneb ametikohustuse täitmata jätmises või mittekohases täitmises. Distsiplinaarsüütegu on ka kohtuniku vääritu tegu.
§ 88. Distsiplinaarkaristused
(1) Distsiplinaarkaristused on:
1) noomitus;
2) rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses;
3) ametipalga vähendamine;
4) ametist tagandamine.
(2) Kui pensionil olev kohtunik ei täida vaikimiskohustust või nõupidamissaladuse hoidmise kohustust, võib distsiplinaarkaristusena vähendada tema kohtunikupensioni kuni 25%. Pensioni ei või vähendada kauemaks kui üheks aastaks.
(3) Ühe ja sama süüteo eest võib kohtunikule määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse. Sama teo eest määratud kriminaalkaristus või karistus väärteo eest ei välista distsiplinaarkaristuse määramist.
(4) Distsiplinaarkaristust määrates tuleb arvestada distsiplinaarsüüteo laadi, raskust ja tagajärgi ning kohtuniku isiksuseomadusi ja muid süüteo asjaolusid.
(5) Kohtunikule määratud distsiplinaarkaristus kantakse tema teenistuslehele.
(6) Distsiplinaarkaristus kustub, kui kohtunik poleei ole kolme aasta jooksul pärast distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumist toime pannud uut süütegu. Kolleegium võib karistuse kustutada ka ennetähtaegselt.
§ 89. Ametipalga vähendamine
Distsiplinaarkaristusena võib vähendada kohtuniku ametipalka kuni 30%. Ametipalka ei või vähendada kauemaks kui üheks aastaks.
§ 90. Distsiplinaarsüüteo aegumine
(1) Distsiplinaarmenetlust ei algatata, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud kaks aastat või avastamisest kuus kuud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaeg peatub:
1) kohtuniku teo suhtes alustatud kriminaalmenetluse lõppemiseni;
2) kohtuniku ajutise töövõimetuse ja puhkuse ajaks.
§ 91. Distsiplinaarmenetluse algatamine
(1) Distsiplinaarmenetlus algatatakse, kui ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Distsiplinaarmenetlus algatatakse distsiplinaarsüüdistuse koostamisega.
(2) Distsiplinaarmenetluse algatamise õigus on:
1) Riigikohtu esimehel kõigi kohtunike suhtes;
2) õiguskantsleril kõigi kohtunike suhtes;
3) ringkonnakohtu esimehel oma tööpiirkonna esimese astme kohtu kohtunike suhtes;
4) kohtu esimehel sama kohtu kohtunike suhtes;
5) Riigikohtu üldkogul Riigikohtu esimehe suhtes.
(3) Distsiplinaarmenetluse algataja võib koguda distsiplinaarasja lahendamiseks vajalikke tõendeid ja nõuda seletusi.
§ 92. Distsiplinaarsüüdistus
(1) Distsiplinaarsüüdistus on kirjalik dokument, milles märgitakse:
1) süüdistatava nimi ning ametikoht;
2) süüteo kirjeldus ja toimepanemise aeg;
3) süüteo toimepanemist kinnitavad tõendid;
4) distsiplinaarmenetluse algataja nimi ning süüdistuse koostamise aeg ja koht.
(2) Distsiplinaarmenetluse algataja edastab distsiplinaarsüüdistuse ja selle kohta käiva materjali distsiplinaarkolleegiumile, kes teatab sellest viivitamata kohtunikule, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus on algatatud.
(3) Kohtunikule, kelle vastu distsiplinaarmenetlus on algatatud, antakse distsiplinaarsüüdistus kätte vähemalt kümme päeva enne distsiplinaarkolleegiumi istungit. Kohtunikul või tema esindajal on õigus tutvuda distsiplinaarasja materjalidega.
§ 93. Distsiplinaarkolleegium
(1) Kohtunike distsiplinaarasjade lahendamiseks on Riigikohtu juures distsiplinaarkolleegium, kuhu kuulub viis riigikohtunikku, viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtu kohtunikku.
(2) Distsiplinaarkolleegiumi esimehe ja teised riigikohtunikest liikmed nimetab Riigikohtu üldkogu kolmeks aastaks.
(3) Distsiplinaarkolleegiumi riigikohtunikest liikmete asendamise kord nähakse ette Riigikohtu kodukorras.
(4) Kodukorra kohaselt kaasab Riigikohus distsiplinaarasjade lahendamisse käesoleva seaduse § 38 lõike 3 punkti 4 alusel valitud esimese ja teise astme kohtu kohtunikke.
(5) Distsiplinaarkolleegiumi esimees moodustab kohtuniku distsiplinaarasja lahendamiseks viieliikmelise kohtukoosseisu kolmest distsiplinaarkolleegiumi riigikohtunikust liikmest, ühest ringkonnakohtunikust ja ühest esimese astme kohtu kohtunikust.
§ 94. Distsiplinaarasja arutamine
(1) Kohtuniku distsiplinaarsüütegu arutab ja distsiplinaarkaristuse määrab Riigikohtu juures asuv distsiplinaarkolleegium.
(2) Distsiplinaarkolleegium arutab distsiplinaarasja kohtuistungil viieliikmelises kohtukoosseisus.
(3) Distsiplinaarasja arutamisel on eesistuja distsiplinaarkolleegiumi esimees. Kui distsiplinaarkolleegiumi esimees asja arutamisel ei osale, nimetab ta eesistujaks kolleegiumi liikme.
§ 95. Ajutine teenistusest kõrvaldamine
(1) Distsiplinaarkolleegium võib kohtuniku distsiplinaarasja menetlemise ajaks teenistusest kõrvaldada oma määrusega, millest teatab viivitamatult kohtunikule ja kohtu esimehele. Teenistusest kõrvaldamist otsustades arvestab kolleegium selle distsiplinaarsüüteo laadi ja raskust, milles kohtunikku süüdistatakse.
(2) Distsiplinaarkolleegium võib kohtuniku distsiplinaarmenetluse algatamise otsustamiseni ajutiselt teenistusest kõrvaldada, kui kohtunikuga seonduvad asjaolud, mis oluliselt kahjustavad kohtu mainet. Kui selgub, et kohtuniku suhtes distsiplinaarasja algatamiseks alust ei ole, asub kohtunik distsiplinaarkolleegiumi otsusel teenistusse.
(3) Kohtuniku teenistusest kõrvaldamise võib distsiplinaarkolleegium otsustada kohtuistungit pidamata.
(4) Kui distsiplinaarkolleegium kõrvaldab kohtuniku distsiplinaarasja menetlemise ajaks teenistusest, võib ta kohtuniku palka samaks ajaks vähendada. Palka ei või
vähendada rohkem kui poole võrra.
(5) Kohtu esimees võib ajutiselt teenistusest kõrvaldatud kohtunikule panna õigusemõistmiseväliseid ülesandeid.
(6) Määruse peale, millega on kohtunik ajutiselt teenistusest kõrvaldatud või millega on tema palka vähendatud, võib kohtunik esitada kaebuse Riigikohtu üldkogule määrusest teada saamisest alates kümne päeva jooksul.
§ 96. Distsiplinaarkolleegiumi istung
(1) Distsiplinaarkolleegiumi istungile kutsutakse kohtunik, kelle distsiplinaarasja arutatakse. Kohtunikul võib olla esindaja. Vajaduse korral võidakse istungile kutsuda tunnistajaid ja teisi isikuid.
(2) Distsiplinaarkolleegiumi istungil teeb eesistuja asjast ettekande, milles tutvustab distsiplinaarsüüdistust.
(3) Kohtunik, kellele distsiplinaarsüüdistus on esitatud, annab asja kohta seletuse ning kuulatakse ära istungile ilmunud tunnistajate ja teiste isikute seletused. Distsiplinaarkolleegiumi liikmed võivad kohtunikku, kellele süüdistus on esitatud, ning tunnistajaid ja teisi istungile kutsutud isikuid küsitleda.
(4) Kohtunikul, kelle distsiplinaarasja menetletakse, on õigus avaldada pärast tõendite uurimist asja kohta oma arvamus.
(5) Distsiplinaarkolleegiumi istung protokollitakse.
§ 97. Distsiplinaarkolleegiumi otsus
(1) Kui kohtuniku süü on tõendatud, teeb distsiplinaarkolleegium otsuse, millega mõistab kohtuniku distsiplinaarsüüteo toimepanemises süüdi ja määrab distsiplinaarkaristuse.
(2) Kui kohtunik ei ole distsiplinaarsüütegu toime pannud, teeb distsiplinaarkolleegium otsuse, millega mõistab kohtuniku distsiplinaarsüüdistuses õigeks.
(3) Kohtunik, kellele on distsiplinaarkaristus määratud, võib esitada Riigikohtu üldkogule kaebuse otsuse kuulutamisest alates 30 päeva jooksul.
(31) Riigikohtu üldkogu võib distsiplinaarkolleegiumi otsuse:
1) jätta muutmata;
2) muuta ja mõista kohtuniku süüdi kergema distsiplinaarsüüteo toimepanemises ning kergendada määratud distsiplinaarkaristust;
3) jätta sisuliselt muutmata ja kergendada määratud distsiplinaarkaristust;
4) tühistada ja kohtuniku õigeks mõista.
(4) Kolleegiumi otsus jõustub pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja möödumist, kui kohtunik pole esitanud kaebust Riigikohtu üldkogule. Riigikohtu üldkogule edasikaevatud distsiplinaarkolleegiumi otsus jõustub Riigikohtu üldkogu otsusena selle kuulutamisel.
§ 98. Vähendatud palgaosa hüvitamine
(1) Kui kohtunik mõistetakse distsiplinaarsüüdistuses õigeks, makstakse ajutise teenistusest kõrvaldamise tõttu vähendatud palgaosa ning seadusest tulenev intress kohtunikule välja.
(2) Kui distsiplinaarkolleegium mõistab kohtuniku süüdi sellise distsiplinaarsüüteo toimepanemises, mis on oluliselt kergem teost, milles süüdistatuna kohtunik oli ajutiselt teenistusest kõrvaldatud, võib kolleegium otsustada, et vähendatud palgaosa tuleb kohtunikule osaliselt või täielikult hüvitada.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud alustel tuleb vähendatud palgaosa kohtunikule välja maksta distsiplinaarmenetluse lõpetamisest või distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul.
12. peatükk KOHTUNIKU AMETIST VABASTAMINE JA TAGANDAMINE
§ 99. Kohtuniku ametist vabastamine
(1) Kohtunik vabastatakse ametist:
1) kohtuniku enda soovil;
2) vanuse tõttu;
3) ametisse sobimatuse tõttu – kolme aasta jooksul pärast ametissenimetamist;
4) tervise tõttu, mis takistab kohtunikuna töötada;
5) kohtu likvideerimise või kohtumaja sulgemise või kohtunike arvu vähendamise korral;
6) kui on lõppenud väljaspool kohut töötamise tähtaeg ja kohtunik ei ole esitanud käesoleva seaduse § 584 lõikes 5 nimetatud tagasipöördumise teadet;
7) kui kohtunik nimetatakse või valitakse teenistus- või ametikohale, mis ei ole kooskõlas kohtuniku ametikitsendustega;
8) kui ilmneb asjaolu, mis seaduse kohaselt välistab isiku kohtunikuks nimetamise.
(11) Kohtunikku ei vabastata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1 ja 3 alusel ametist tema suhtes läbiviidava distsiplinaarmenetluse kestel.
(12) Kohtuniku teenistussuhe lõpeb tema surma korral.
(13) Ametist vabastamiseks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel esitab kohtunik avalduse vähemalt üheksa kuud enne soovitud vabastamise päeva. Kohtuniku avalduse alusel ja mõjuval põhjusel võib Riigikohtu esimees teha Vabariigi Presidendile või Riigikohtu üldkogule ettepaneku vabastada kohtunik ametist varem kui üheksa kuud pärast avalduse esitamist.
(2) Esimese ja teise astme kohtuniku vabastab ametist Vabariigi President Riigikohtu esimehe ettepanekul.
(3) Riigikohtu esimehe vabastab ametist Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul, välja arvatud käesoleva seaduse § 27 lõikes 6 sätestatud juhul. Riigikohtu liikmed vabastab ametist Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud juhtudel, kui Riigikohtu liikmed vabastab ametist Riigikohtu üldkogu Riigikohtu esimehe ettepanekul.
§ 991. Ametist vabastamine vanuse tõttu
(1) Kohtunik vabastatakse ametist 68-aastaseks saamisel, kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3kes 2 sätestatud korras ei tõsteta kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära.
(2) Riigikohtu üldkogu võib kohtute haldamise nõukoja janõukogu ning kohtuniku nõusolekul ningja kohtu esimehe ettepanekul erandjuhul tõstatõsta õigusemõistmise korrakohase toimimise tagamiseks kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära kuni kahe aasta kaupa, kuid mitte rohkem kui kokku neli aastat. Riigikohtu üldkogu otsus võetakse vastu kohalolevate riigikohtunike kahekolmandikulise häälteenamusega salajasel hääletamisel.
(3) Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära võib tõsta juhul, kui selleks on õigusemõistmise korrakohase toimimise seisukohast kaalukas avalik huvi.
(4) Teenistusvanuse ülemmäära tõstmine kehtib üksnes selle kohtuniku suhtes, kelle teenistusvanuse ülemmäära tõsteti.
(5) Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmise korral vabastatakseloetakse kohtunik ametist vabastatuks tõstetud teenistusvanuse ülemmäära saabumisel.
(6) Riigikohtu üldkogu võib kohtuniku nõusolekul ning kohtu esimehe ettepanekul pikendada enda soovil või vanuse tõttu ametist vabastatud kohtuniku volitusi, kui see on vajalik talle jagatud kohtuasjade lõpuni menetlemiseks. Sellisel juhul ei kaota kohtunik õigust käesoleva seaduse §-s 1322 või 1323 sätestatud kohtunikupensionile ning talle makstakse lisaks 25% kohtuniku ametipalgast. Volituste tähtaja määrab kohtu esimehe ettepanekul Riigikohtu üldkogu. Kohtuniku volitusi võib pikendada kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teenistusvanuse viimase ülemmäära saabumiseni. Kui kohtuniku volitusi pikendatakse käesolevas lõikes sätestatud korras, võib kohtunike arv kohtus olla suurem käesoleva seaduse §-de 11, 19 ja 23 alusel määratust.
§ 100. Ametist vabastamine sobimatuse tõttu
(1) Ametisse sobimatuse tõttu võib kohtuniku ametist vabastada üksnes kolme aasta jooksul ametisse nimetamisest, kui kohtunik on tunnistatud ametisse sobimatuks Riigikohtu üldkogu otsusega. Kui kohtunik viibis esimese kolme aasta jooksul teenistusest eemal rohkem kui kuus kuud, pikeneb ametisse sobimatuse tõttu kohtunikuametist vabastamise aeg eemal oldud aja võrra.
(2) Kohtu esimees esitab kohtunikueksamikomisjonile üks kord aastas arvamuse ja käesoleva seaduse § 73 lõikes 2 nimetatud aruande kohtus töötava alla kolmeaastase ametistaažiga kohtuniku kohta. Arvamuse esitamise vormi kehtestab kohtunikueksamikomisjon.
(3) Kohtuniku ametisse sobivuse hindamisel arvestab Riigikohtu üldkogu distsiplinaarasja algatamiseks õigustatud isiku või organi ettepanekut, kohtunikueksamikomisjoni arvamust ja kohtuniku tööd iseloomustavaid muid andmeid.
(4) Kohtunikueksamikomisjon viib läbi istungi, kus kuulatakse ära kohtunik, kelle sobivust hinnatakse.
(5) Vähemalt kümme päeva enne kohtuniku mittesobivuse arutamist Riigikohtu üldkogu istungil esitatakse kohtunikule, kelle sobivust ametisse hinnatakse, distsiplinaarasja algatamiseks õigustatud isiku või organi põhistatud ettepanek tema ametist vabastamiseks ja kohtunikueksamikomisjoni arvamus ning võimaldatakse tal tutvuda kogutud materjaliga.
§ 1001. Kohtuniku ajutine teenistusest kõrvaldamine kriminaalmenetluse ajaks
(1) Kui Riigikogu annab oma otsusega nõusoleku Riigikohtu esimehe või riigikohtuniku kohta süüdistusakti koostamiseks, kõrvaldatakse Riigikohtu esimees või riigikohtunik ajutiselt teenistusest kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja tema ametipalka vähendatakse 50%.
(2) Kui Vabariigi President annab nõusoleku kohtuniku kohta süüdistusakti koostamiseks, kõrvaldatakse kohtunik ajutiselt teenistusest kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja tema ametipalka vähendatakse 50%.
(3) Kui ajutiselt teenistusest kõrvaldatud kohtunik mõistetakse õigeks või kriminaalmenetlus lõpetatakse, hüvitatakse kohtunikule ajutise teenistusest kõrvaldamise tõttu vähendatud palgaosa.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud alustel tuleb hüvitamisele kuuluv palgaosa kohtunikule välja maksta kriminaalmenetluse lõpetamisest või kriminaalasjas otsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul.
§ 101. Kohtuniku ametist tagandamine
Kohtunik, kelle suhtes on kriminaalasjas jõustunud süüdimõistev kohtuotsus või Riigikohtu juures asuva distsiplinaarkolleegiumi otsus ametist tagandamiseks, loetakse tagandatuks otsuse jõustumise päevast.
13. peatükk
RAHVAKOHTUNIK
§ 102. Rahvakohtuniku osalemine õigusemõistmises
(1) Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maakohtus kohtumenetluse seadustes sätestatud alustel ja korras.
(2) Õigusemõistmisel on rahvakohtunikul võrdsed õigused kohtunikuga.
§ 103. Rahvakohtunikule esitatavad nõuded
(1) Rahvakohtunikuks võib nimetada 25–70-aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kelle elukoht on Eestis ja kes oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel ning on rahvakohtuniku tegevuseks sobivate kõlbeliste omadustega.
(2) Rahvakohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on:
1) süüdi mõistetud kuriteo eest;
2) pankrotivõlgnik;
3) tervise tõttu sobimatu;
4) omanud püsivat elukohta, see tähendab elukohta, mille aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse, alla ühe aasta selle omavalitsusüksuse territooriumil, kes on esitanud ta rahvakohtunikukandidaadiks;
5) kohtu, prokuratuuri või politseiteenistuses;
6) kaitseväeteenistuses;
7) advokaat, notar või kohtutäitur;
8) Vabariigi Valitsuse liige;
9) valla- või linnavalitsuse liige;
10) Vabariigi President;
11) Riigikogu liige.
12)
(3) Kuriteos süüdistatavat isikut ei või kriminaalmenetluse ajal rahvakohtunikuks nimetada.
§ 104. Rahvakohtuniku volituste tähtaeg
(1) Rahvakohtunik nimetatakse neljaks aastaks.
(2) Isikut ei või nimetada rahvakohtunikuks järjest rohkem kui kaheks perioodiks.
(3) Rahvakohtuniku volituste tähtaja lõppemisest teatab maakohtu esimees kohaliku omavalitsuse volikogule vähemalt neli kuud ette.
(4) Kui rahvakohtuniku volitused lõpevad kohtumenetluse ajal, jätkab ta oma ülesannete täitmist kohtuasja lahendamiseni selles kohtus.
§ 105. Rahvakohtuniku volituste ennetähtaegne lõpetamine
(1) Rahvakohtuniku volitused lõpetatakse, kui ilmneb käesoleva seaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolu. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib rahvakohtuniku volitused lõpetada tema avalduse alusel.
(2) Rahvakohtuniku volituste ennetähtaegse lõpetamise otsustab käesoleva seaduse §- s 108 nimetatud komisjon maakohtu esimehe ettepanekul.
§ 106. Rahvakohtunikukandidaadi valimise kord
(1) Kandidaate võib esitada omavalitsusüksuse volikogu iga liige.
(2) Rahvakohtunikukandidaadid valib kohaliku omavalitsusüksuse volikogu.
(3) Maakohtu tööpiirkonda kuuluva omavalitsusüksuse volikogu esitatavate kandidaatide arvu määrab kohtu esimees. Rahvakohtunikukandidaatide arv peab olema võrdeline omavalitsusüksuse elanike arvu ja kohtu tööpiirkonna elanike arvu suhtega.
§ 107. Rahvakohtunikukandidaatide nimekiri
(1) Rahvakohtunikukandidaatide nimekirja esitab omavalitsusüksuse volikogu maakohtule vähemalt kaks kuud enne rahvakohtunike volituste lõppemist. Nimekirjas märgitakse rahvakohtunikukandidaadi nimi, isikukood, aadress, töökoht ning amet või tegevusala.
(2) Rahvakohtunikukandidaatide nimekiri avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded vähemalt kaks kuud enne varem nimetatud rahvakohtunike volituste lõppemist. Nimekirja esitab avaldamiseks omavalitsusüksuse volikogu.
(3) Avaldada tuleb rahvakohtunikukandidaadi nimi, isikukood, töökoht ja amet või tegevusala.
(4) Igaühel on õigus rahvakohtunikukandidaadi rahvakohtunikuks nimetamine vaidlustada maakohtu rahvakohtunike nimetamise komisjonis.
(5) Teade vaidlustamise õiguse kohta ja vaidlustamise kord avaldatakse koos rahvakohtunikukandidaatide nimekirjaga väljaandes Ametlikud Teadaanded.
§ 108. Rahvakohtuniku nimetamine
(1) Rahvakohtunikukandidaatide seast nimetab rahvakohtuniku ametisse kohtu juures asuv rahvakohtunike nimetamise komisjon, mille koosseisu kinnitab kohtu esimees.
(2) Rahvakohtunike nimetamise komisjoni kuuluvad maakohtu esimees ja kohtu üldkogu valitud kohtunik. Komisjoni esimeheks on kohtu esimees.
(3) Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole komisjoni liikmetest, sealhulgas komisjoni esimees. Komisjon teeb otsuse kohalolevate liikmete häälteenamusega. Kui hääled jagunevad võrdselt, on otsustav komisjoni esimehe hääl.
(4) Komisjon nimetab rahvakohtunikukandidaatide seast rahvakohtunikuks selle kohtu jaoks kindlaks määratud arvu isikuid.
(5) Rahvakohtunikku nimetades arvestab komisjon kandidaadi sobivust, kandidaadi kohta esitatud põhjendatud vastuväiteid ning seda, et rahvakohtunike hulgas oleks eri soost ja vanusest, erinevatest sotsiaalsetest rühmadest ning eri tegevusvaldkondades tegutsevaid isikuid.
§ 109. Rahvakohtuniku vanne
Rahvakohtunik annab kohtu üldkogu ees järgmise vande: «Tõotan jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Tõotan mõista õigust oma südametunnistuse järgi kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega.»
§ 110. Rahvakohtuniku osalemine õigusemõistmises
(1) Rahvakohtunikud kutsutakse kohtusse õigusemõistmises osalema arvestusega, et rahvakohtunikud osaleksid õigusemõistmises võimalikult võrdselt.
(2) Kui rahvakohtunik ei saa kohtuistungile ilmuda, kutsutakse tema asemel istungile teine rahvakohtunik.
§ 111. Rahvakohtuniku kohustused
(1) Õigusemõistmises osalema kutsutud rahvakohtunik on kohustatud ilmuma kohtuistungile.
(2) Kui rahvakohtunik ei saa kohtuistungil mõjuval põhjusel osaleda, peab ta sellest kohtule viivitamata teatama.
(3) Rahvakohtuniku kohta kehtivad käesoleva seaduse §-des 70–72 loetletud kohustused.
(4) Rahvakohtunikule võib ametisoleku ajal kriminaalasjas süüdistuse esitada ainult tema tööpiirkonna maakohtu esimehe nõusolekul.
§ 112. Rahvakohtunikule tasu maksmine
(1) Rahvakohtunikule makstava tasu suuruse ja maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Valdkonna eest vastutav minister ei tohi määrusega kehtestatavat rahvakohtuniku tasu suurust vähendada.
(2) Rahvakohtunikule hüvitatakse õigusemõistmises osalemisega seotud kulud.
(3) Tööandja peab rahvakohtuniku õigusemõistmises osalemise ajaks tööst vabastama.
(4)
§ 113. Rahvakohtuniku pension
(1)
(2) Kui isik sureb rahvakohtuniku kohustuste täitmise ajal tema suhtes toimepandud kuritegeliku ründe tagajärjel, suurendatakse igale tema ülalpidamisel olnud töövõimetule perekonnaliikmele makstavat riiklikku toitjakaotuspensioni 20%.
(3) Rahvakohtunikupensioni see osa, mis ületab riiklikku pensioni või ei ole sellega kaetud, makstakse riigieelarve täiendavatest vahenditest.
14. peatükk KOHTUNIKUABI
§ 114. Kohtunikuabi õiguslik seisund
(1) Kohtunikuabi on kohtuametnik, kes täidab seaduses nimetatud ülesandeid.
(2) Kohtunikuabi on oma ülesannete täitmisel sõltumatu, kuid peab seaduses ettenähtud ulatuses järgima kohtuniku juhiseid.
(3)
§ 1141. Kohtunikuabide arv
(1) Kohtunikuabide arvu määrab valdkonna eest vastutav minister , kuulanud ära maakohtu esimehe arvamusekoguarvu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega kohtute nõukogu ettepanekul.
(2) Kohtunikuabide jagunemise kohtute vahel otsustab kohtute nõukogu, kuulanud ära maakohtute esimeeste arvamuse.
§ 115. Kohtunikuabile esitatavad nõuded
(1) Kohtunikuabiks võib nimetada isiku, kes:
1) vastab käesoleva seaduse § 47 lõike 1 punktides 1–3 kehtestatud nõuetele ja
2) on sooritanud kohtunikuabi eksami.
(2) Kohtunikuabiks võib nimetada ka isiku, kes on sooritanud kohtuniku- või notarieksami.
(3) Kohtunikuabiks ei või nimetada käesoleva seaduse § 47 lõikes 2 nimetatud isikut.
§ 116. Kohtunikuabi ametikitsendused
Kohtunikuabi kohta kehtivad kohtuniku ametikitsendused.
§ 1161. Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja konkurss
§ 117. Kohtunikuabi ettevalmistuskava
§ 1171. Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjaks kandideerija usaldusväärsuse kontrollimine
§ 1172. Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmisest vabastamine
§ 1173. Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmise peatamine
§ 1174. Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmise lõpetamine
§ 118. Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmise aruanne
§ 119. Kohtunikuabi konkursi komisjon
(1) Kohtunikuabi konkursi korraldamiseks moodustab kohtu esimees kohtunikuabi konkursi komisjoni, kuhu kuuluvad:
1) kohtu esimees või tema nimetatud kohtunik;
2) vastava ringkonnakohtu esimehe nimetatud ringkonnakohtunik;
3) kaks kohtunikuabi;
4) kohtudirektor;
5) Justiits- ja Digiministeeriumi esindaja;
6) Notarite Koja määratud notar.
(2) Konkursikomisjon on otsustusvõimeline, kui otsuse tegemisest võtab osa vähemalt neli liiget.
§ 1191. Kohtunikuabiks kandideerija usaldusväärsuse kontrollimine
(1) Kohtunikuabiks kandideerija esitab kohtunikuabi konkursi komisjonile järgmised andmed:
1) isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi ärakirja;
2) andmed oma seniste töö- ja teenistuskohtade kohta;
3) haridust tõendava dokumendi ja akadeemilise õiendi või hinnetelehe ärakirja;
4) kinnituse, et ta vastab käesolevas seaduses ja avaliku teenistuse seaduses sätestatud nõuetele ning et ei esine käesoleva seaduse § 47 lõikes 2 sätestatud ametisse nimetamist välistavaid asjaolusid.
(2) Kohtunikuabiks kandideerija esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks võib kohtu esimees või tema volitatud ametnik pöörduda riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse ja ametiisiku, samuti füüsilise ja juriidilise isiku poole järelepärimisega kohtunikuabiks kandideerija andmete saamiseks, et selgitada välja kandideerija kõlbelisi ja teisi isiksuseomadusi ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus.
(3) Kohtunikuabiks kandideerijat teavitatakse tema suhtes tehtud kontrollist ja tal võimaldatakse tutvuda kontrolli käigus kogutud andmetega.
(4) Kui kohtunikuabiks kandideerija esitas konkursikomisjonile tahtlikult valeandmeid või varjas olulist teavet, arvatakse ta konkursikomisjoni otsusega konkursilt välja.
§ 120. Kohtunikuabi konkurss ja ametisse nimetamine
(1) Kohtu esimees korraldab kohtunikuabi ametikoha täitmiseks avaliku konkursi ja nimetab selle tulemuste põhjal kohtunikuabi ametisse.
(2) Kohtunikuabi konkurss koosneb isiksuseomaduste ja usaldusväärsuse hindamisest ning eksamist. Eksam koosneb õigusteadmiste hindamisest ja praktiliste ülesannete lahendamisest.
(3) Kohtunikuabi ametisse nimetamisel kohaldatakse katseaega kestusega kuni kuus kuud. Kohtunikuabile määrab katseajaks juhendaja kohtu esimees.
(4) Kohtunikuabi võib tema nõusolekul ilma konkursita viia üle teise osakonda samas või teises kohtus. Üleviimisel katseaega ei kohaldata.
§ 121. Kohtunikuabi vanne
Kohtunikuabi annab ametisse astudes valdkonna eest vastutava ministrimaakohtu esimehe ees järgmise vande: «„Tõotan olla ustav Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Tõotan täita oma ametiülesandeid südametunnistuse järgi kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega.»
§ 122. Kohtunikuabi ametipalk ja lisatasud
(1) Kohtunikuabi ametipalk on 65% esimese astme kohtu kohtuniku ametipalgast.
(2) Katseajal on kohtunikuabi ametipalk 90% kohtunikuabi ametipalgast.
(3) Kohtunikuabi katseajal juhendavale kohtunikuabile makstakse juhendamise ajal lisatasu 10% kohtunikuabi ametipalgast.
(31) Maakohtu kinnistusosakonna, registriosakonna ja maksekäsuosakonna juhatajale makstakse lisatasu juhatamisega seotud kohustuste täitmise eest 35% kohtunikuabi ametipalgast.
§ 1221. Kohtunikuabi distsiplinaarkomisjoni moodustamine
(1) Kinnistusosakonna, registriosakonna ja maksekäsuosakonna kohtunikuabi suhtes võib distsiplinaarmenetluse algatada kohtudirektor või kohtu esimees. Tsiviilosakonna, süüteoosakonna ja eestkoste järelevalve osakonna kohtunikuabi suhtes võib distsiplinaarmenetluse algatada kohtu esimees.
(2) Distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjaga moodustatakse kohtunikuabi distsiplinaarkomisjon. Komisjoni kuuluvad vastava ringkonnakohtu esimehe nimetatud ringkonnakohtunik, distsiplinaarmenetluse algataja nimetatud kohtunikuabi ja valdkonna eest vastutava ministri määratud ametnik.
(3) Distsiplinaarkomisjon viib läbi distsiplinaarmenetluse, koostab distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte ja esitab selle kohtu esimehele otsustamiseks.
§ 1222. Kohtunikuabi tagasisidevestlus
(1) Kohtunikuabiga peetava tagasisidevestluse eesmärgiks on toetada teda erialateadmiste ja -oskuste täiendamisel.
(2) Kohtunikuabile tagasiside andmine toimub kohtunikuabi vestlusel sama kohtu kohtunikuga, kes on selle kohtunikuabi suhtes pädev lahendama tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 663 lõikes 6 nimetatud määruskaebusi.
(3) Tagasisidevestluse pidamise otsustab selle käesoleva seaduse §-s 91 nimetatud osakonna juhataja, kelle osakonda kuuluvad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohtunikud. Ta otsustab selle kas enda algatusel või sama või kõrgema kohtu esimehe või kolleegiumi esimehe ettepanekul või selle osakonna juhataja ettepanekul, kelle osakonna koosseisu kohtunikuabi kuulub.
(4) Tagasisidevestlusele kutsutud kohtunikuabi osalemine vestlusel on kohustuslik.
(5) Tagasisidevestlusest koostatakse kokkuvõte, mille kohta võib kohtunikuabi esitada arvamuse.
(6) Käesoleva seaduse § 741 lõikes 6 nimetatud põhimõtteid kohaldatakse ka kohtunikuabi tagasisidevestlusele.
§ 123. Kohtunikuabi sotsiaaltagatised
§ 124. Kohtunikuabi töötamine Justiits- ja Digiministeeriumis ja kõrgkoolis
Kohtunikuabi võib tema soovil ja kohtu esimehe nõusolekul üle viia Justiits- ja Digiministeeriumi teenistusse või kohtunikuabisid ettevalmistava rakenduskõrgkooli õppejõuks. Muus osas kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 584 sätestatut.
15. peatükk KOHTUTEENISTUJAD
§ 125. Kohtudirektor
(1) Kohtudirektor:
1) korraldab kohtuasutuse asjaajamist;
2) korraldab kohtuasutuse vara kasutamist;
3) valmistab kooskõlastatult kohtu esimehega ette kohtuasutuse eelarve eelnõu ja esitab selle valdkonna eest vastutavale ministrile;
4) käsutab kohtuasutuse eelarvevahendeid;
5) vastutab kohtuasutuse raamatupidamise korralduse eest;
6) nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtuteenistujad;
7) täidab muid kohtu ja kohtu kantselei kodukorraga määratud ülesandeid.
(2) Valdkonna eest vastutav minister võib anda kohtudirektori töövaldkonda kuuluvate küsimuste korraldamiseks käskkirju.
(3) Kohtudirektoril peab olema kõrgharidus. Esimese ja teise astme kohtu kohtudirektori nimetab ametisse valdkonna eest vastutav minister viieks aastaks. Kohtudirektor nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel, kandideerijate usaldusväärsuse kontrollimisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 1191.
(4) Valdkonna eest vastutav minister võib otsustada, et mitmel justiitsasutusel on üks kohtudirektor.
(41) Maakohtul, mille struktuuriüksuseks on käesolevas seaduses nimetatud osakond, võib olla ka üksnes vastava osakonna tegevusvaldkonna eest vastutav kohtudirektor.
(5) Esimese ja teise astme kohtu kohtudirektori põhipalk ja muutuvpalk määratakse avaliku teenistuse seaduse § 63 lõike 2 alusel valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud palgajuhendis.
§ 1251. Kohtujurist
(1) Kohtujurist on kohtuametnik, kes osaleb kohtuasjade menetlemiseks ettevalmistamisel ja menetlemisel kohtumenetluse seaduses ettenähtud ulatuses iseseisvalt või kohtuniku järelevalve all.
(2) Kohtujurist on pädev tegema ka neid toiminguid ja lahendeid, mida kohtumenetluse seaduse kohaselt on pädev tegema kohtunikuabi või muu kohtuametnik.
(3) Kohtujurist on oma ülesannete täitmisel sõltumatu, kuid peab seaduses ettenähtud ulatuses järgima kohtuniku juhiseid.
(4) Kohtujuristiks võib nimetada isiku, kes vastab käesoleva seaduse § 47 lõike 1 punktides 1–3 kehtestatud nõuetele. Kohtujuristiks ei või nimetada isikut, keda avaliku teenistuse seaduse kohaselt ei või võtta teenistusse ametnikuna.
(5) Kohtujuristi vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras. Konkursi korraldab ning kohtujuristi nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtu esimees. Kohtujuristi ametisse nimetamisel kohaldatakse katseaega kestusega kuus kuud. Kohtunikuabi võib tema nõusolekul ilma konkursita viia üle kohtujuristi ametikohale. Sellisel juhul võib katseaega lühendada või mitte kohaldada.
(51) Konkursi avalikust väljakuulutamisest võib loobuda ja korraldada sisekonkursi kohtujuristidele, kui on põhjendatud alus arvata, et vaba ametikoht on otstarbekas täita konkursi väljakuulutamisega ühe või enama kohtuasutuse sees. Kui kohtujurist on nimetatud ametisse sisekonkursi korras, võib käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud katseaega lühendada või mitte kohaldada.
(6) Kohtujuristi palk ei või ületada esimese astme kohtuniku ametipalka ja peale katseaega olla väiksem kui pool esimese astme kohtuniku ametipalgast.
(7) Vanemkohtujuristiks nimetatakse isik, kes on vähemalt kolm aastat töötanud kohtujuristina ja sooritanud kohtunikueksami.
§ 1252. Kohtunike järelkasvu kava kohtujuristile
(1) Kohtunike järelkasvu kava (edaspidi järelkasvukava) on kohtujuristi ajutine teenistus väljaspool kohut, kuhu ta on ametisse nimetatud, eesmärgiga arendada teadmisi ja oskusi kohtuniku ametikohale kandideerimiseks. Järelkasvukavas osalevale kohtujuristile ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse §-s 33 sätestatud korda.
(2) Järelkasvukavasse valitakse kohtusüsteemisisese konkursiga kuni kümme kohtujuristi. Ringkonnakohtute esimehed korraldavad vähemalt üks kord aastas järelkasvukavasse valimiseks konkursi ja kinnitavad järelkasvukava iga konkursil valituks osutunud kohtujuristi jaoks.
(3) Järelkasvukavas osalev kohtujurist täidab vähemalt kuus kuud aastas järelkasvukavas nimetatud ülesandeid väljaspool oma teenistuskohta selliselt, et tal tekiks töökogemus mitme kohtuniku juures ning nii esimeses kui ka teises kohtuastmes.
(4) Järelkasvukavas osalev kohtujurist on vabastatud ametiülesannete täitmisest kohtus, kuhu ta on ametisse nimetatud. Järelkasvukavas osalev kohtujurist võib kohtus, kus ta järelkasvukava täidab, teha samasuguseid toiminguid ja lahendeid, mida ta teeb kohtus, kuhu ta on ametisse nimetatud.
(5) Järelkasvukava võib ennetähtaegselt lõpetada ringkonnakohtu esimehe otsuse alusel. Ettepaneku ennetähtaegseks lõpetamiseks võib teha kohtujurist või kohus, kus kohtujurist järelkasvukava täidab. Järelkasvukava ennetähtaegsest lõpetamisest teavitatakse kohtujuristi, kohut, kus kohtujurist järelkasvukava täidab, ja kohut, kuhu ta on ametisse nimetatud, vähemalt üks kuu ette.
§ 126. Kohtukordnik
(1) Kohtukordnik on kohtuametnik, kelle ülesanne on hoida kohtus korda, toimetada isikutele kätte teateid ja kohtukutseid ning täita teisi kohtu kodukorras määratud ülesandeid, mis kuuluvad kordnikukohustuste hulka. Kohtukordnikul on samad õigused, mis on abipolitseiniku seaduse § 12 ja 4. peatüki 2. jao kohaselt abipolitseinikul ning korrakaitseseaduse §-de 28 ja 30, § 32 lõigete 1–3, § 34, § 38 lõigete 1 ja 2, § 46, § 47 lõike 1 punktide 1, 2 ja 4 ning § 52 kohaselt politseil või muul korrakaitseorganil.
(11) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada kohtukordnikele erivahendi ja relva väljastamise ja tagastamise ning relva kandmise korra.
(2) Kutsete ja teadete kättetoimetamise eest makstakse kordnikule lisatasu. Lisatasu määrad kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
(3) Kohtukordnikule hüvitatakse ametiülesannete täitmisel ühissõiduki kasutamisest tekkivad sõidukulud.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmise võib halduslepingu alusel üle anda äriühingule.
§ 127. Muud kohtuteenistujad
Käesolevas peatükis nimetamata kohtuametnike ja kohtu töötajate teenistuskohustused määratakse kohtu kodukorras ja kohtu kantselei kodukorras.
§ 1271. Kohtuteenistuja ametiriietus
Valdkonna eest vastutav ministerKohtute nõukogu võib kehtestada kohtuteenistujate ametiriietuse kirjelduse ning kandmise korra. Ametiriietuse kandmise kohustuse korral antakse ametiriietus kohtuteenistujale tasuta.
16. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 128. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
(2) Käesoleva seaduse § 61 lõiget 5, § 76 lõikeid 1 ja 5, §-sid 122, 134 ja 146 rakendatakse alates 2002. aasta 1. juulist.
§ 129. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi moodustamine
Käesoleva seaduse alusel moodustatakse Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 2003. aasta 1. jaanuariks.
§ 1291. Riigikohtu kolleegiumi esimehe volitused
Enne 2015. aasta 1. jaanuari nimetatud Riigikohtu kolleegiumi esimehe volituste tähtaega arvestatakse 2015. aasta 1. jaanuarist.
§ 1292. Kohtunõuniku ametisse nimetamine
Käesoleva seaduse § 31 lõikeid 4 ja 5 kohaldatakse kohtunõunike suhtes, kes nimetatakse ametisse pärast 2016. aasta 1. augustit.
§ 130. Distsiplinaarkolleegiumi moodustamine
(1) Distsiplinaarkolleegiumi moodustamisel valib kohtunike täiskogu distsiplinaarkolleegiumisse kaks ringkonnakohtu kohtunikku ja kaks esimese astme kohtunikku kaheks aastaks ning kolm ringkonnakohtu kohtunikku ja kolm esimese astme kohtunikku kolmeks aastaks.
(2) Kuni käesoleva seaduse alusel distsiplinaarkolleegiumi moodustamiseni täidab tema ülesandeid senine distsiplinaarkomisjon. Käesoleva seaduse alusel tuleb distsiplinaarkolleegium moodustada hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks.
§ 1301. Tsiviilosakonna ja süüteoosakonna moodustamine ning osakonnajuhataja nimetamine
Käesoleva seaduse § 91 alusel moodustatakse igasse maakohtusse vähemalt üks tsiviilosakond ja üks süüteoosakond ning § 122 alusel nimetatakse osakonnajuhatajad hiljemalt 2023. aasta 1. maiks.
§ 1302. Eestkoste järelevalve osakonna moodustamine
Käesoleva seaduse §-s 162 sätestatud eestkoste järelevalve osakond alustab tööd 2023. aasta 1. mail.
§ 1303. Kohtute nõukogu moodustamine
(1) Käesoleva seaduse §-s 401 sätestatud kohtute nõukogu alustab tööd 2026. aasta 1. juulil.
(2) Enne 2026. aasta 1. juulit kehtestab käesoleva seaduse § 401 lõikes 5 sätestatud kohtute nõukogu liikmete ja asendusliikmete valimise korra kohtute haldamise nõukoda.
§ 1304. Kohtuhaldusteenistuse moodustamine
Käesoleva seaduse §-s 412 sätestatud kohtuhaldusteenistus alustab tööd 2026. aasta 1. septembril.
§ 1305. Kohtuhaldusteenistuse direktori nimetamine
Käesoleva seaduse § 412 lõike 4 alusel nimetatakse kohtuhaldusteenistuse direktor ametisse hiljemalt 2026. aasta 1. septembriks.
§ 1306. Kohtu eestseisuse moodustamine
Käesoleva seaduse §-s 361 sätestatud kohtu eestseisus alustab tööd hiljemalt 2026. aasta 1. oktoobril.
§ 1307. Osakondade moodustamine
Käesoleva seaduse § 91 lõikes 11 sätestatud osakonnad alustavad tööd 2027. aasta 1. jaanuaril.
§ 1308. Tööjaotusplaani kinnitamine
Käesoleva seaduse § 37 lõikes 41 sätestatud tööjaotusplaani kinnitab kohtu eestseisus hiljemalt 2026. aasta 1. detsembriks.
§ 1309. Kohtudirektori volituste lõppemine
Enne 2026. aasta 1. septembrit nimetatud kohtudirektorite volitused kehtivad kuni 2026. aasta 31. augustini.
§ 13010. Kohtute haldamise nõukoja volituste lõppemine
Enne 2026. aasta 1. juulit kehtinud kohtute haldamise nõukoja volitused kehtivad kuni 2026. aasta 30. juunini.
§ 13011. Rahvakohtunike institutsiooni kaotamine
(1) Käesoleva seaduse jõustumisel ametis olevate rahvakohtunike volitused lõppevad seaduse jõustumise päeval.
(2) Käesoleva seaduse jõustumise ajal kohtumenetluses olevates kohtuasjas, milles on osalenud rahvakohtunikud, jätkuvad rahvakohtunike ja varurahvakohtunike volitused kohtumenetluse lõpuni. Rahvakohtunikul on kohtulikul arutamisel kõik kohtuniku õigused.
(3) Rahvakohtunikele makstakse tasu nende kohtulikul arutamisel osalemise või varurahvakohtunikuna olemise eest vastavalt enne seaduse jõustumist kehtinud korrale.
§ 131. Kohtu esimeeste ja kohtudirektorite volitused
(1) Seaduse jõustumisel ametisoleva kohtu esimehe volituste tähtaeg algab käesoleva seaduse jõustumisest.
(2) Kohtu kohtudirektor nimetatakse avaliku konkursi teel hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks. Avaliku konkursi alusel kohtudirektori nimetamiseni täidab käesoleva seaduse § 15 lõikes 4, § 16 lõikes 4, § 17 lõikes 4 ning § 125 lõikes 1 sätestatud kohtudirektori ülesandeid kohtu esimees.
§ 1311. Kohtunikuabile esitatavate nõuete erisused
(1) Kohtunikuabiks võib nimetada ka isiku, kellel on rakenduskõrgkoolis omandatud kohtunikuabi eriharidus.
(2) Kohtunikuabi eriharidust andva rakenduskõrgkooli lõpetamisel loetakse kohtunikuabi ettevalmistuskava täidetuks.
§ 1312. Kohtuametniku kohtujuristi ametikohale nimetamine
Konsultandi või muu kohtuametniku võib kohtujuristi ametikohale nimetada üksnes käesoleva seaduse § 1251 lõikes 5 nimetatud korras ning juhul, kui ta vastab käesoleva seaduse § 1251 lõikes 4 kehtestatud nõuetele.
§ 1313. Kohtunikuabi koondamishüvitis
Enne 2015. aasta 1. jaanuari ametisse nimetatud kohtunikuabile, kes vabastatakse teenistusest ametikoha koondamise tõttu ja kes on enne koondamist kohtunikuabina töötanud vähemalt ühe aasta, makstakse hüvitisena kohtunikuabi kuue kuu ametipalk.
§ 1314. Kohtumaja juhi ja maakohtu aseesimehe volituste lõppemine
(1) Enne 2023. aasta 1. maid ametis oleva maakohtu kohtumaja juhi ja maakohtu aseesimehe volitused kehtivad kuni 2023. aasta 30. aprillini.
(2) Enne 2023. aasta 1. maid ametis oleva halduskohtu kohtumaja juhi volitused kehtivad kuni 2023. aasta 30. aprillini.
§ 1315. Ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe volitused
Enne 2023. aasta 1. maid ringkonnakohtu kolleegiumi esimeheks nimetatud kohtuniku volitused kehtivad nende lõppemiseni.
§ 132. Kohtunikueksamikomisjoni moodustamine
(1) Käesoleva seaduse alusel tuleb kohtunikueksamikomisjon moodustada hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks.
(11) Käesoleva seaduse § 69 lõikeid 1–3 rakendatakse alates 2015. aasta kohtunikueksamikomisjoni liikmete valimisest.
(2) Kuni käesoleva seaduse alusel kohtunikueksamikomisjoni moodustamiseni täidab komisjoni ülesandeid senine kohtunikueksamikomisjon.
(3) Seaduse jõustumisel ettevalmistusteenistuses olevate isikute teenistus jätkub senise kava alusel kuni selle vastavusse viimiseni käesoleva seadusega. Seaduse jõustumisel ettevalmistusteenistuses olevate isikute teenistusaega võib lühendada, kuid mitte rohkem kui aasta võrra.
§ 1321. Kohtunikupension
Kohtunikupension on:
1) kohtuniku vanaduspension;
2) kohtuniku väljateenitud aastate pension;
3) kohtuniku töövõimetuspension;
4) kohtuniku perekonnaliikme toitjakaotuspension.
§ 1322. Õigus kohtuniku vanaduspensionile
(1) Õigus kohtuniku vanaduspensionile on vanaduspensionieas oleval isikul, kes on:
1) olnud kohtunikuametis pärast 1991. aasta 31. detsembrit ja kes on 2013. aasta 1. juuliks töötanud kohtunikuna vähemalt 15 aastat;
2) 2013. aasta 1. juulil ametis kohtunikuna ja kellel pensionile jäämise ajaks täitub käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud vanaduspensioni saamiseks vajalik staaž;
3) olnud kohtunikuametis pärast 1991. aasta 31. detsembrit ja on 2013. aasta 1. juuliks töötanud kohtunikuna vähemalt kümme aastat ning kellel on töövõimetoetuse
seaduse alusel tuvastatud puuduv töövõime;
4) 2013. aasta 1. juulil ametis kohtunikuna ja kellel pensionile jäämise ajaks täitub käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud vanaduspensioni saamiseks vajalik staaž ning kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud puuduv töövõime.
(2)
(21) Kohtunikul, kellel on tuvastatud 100, 90 või 80%-line püsiv töövõime kaotus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, on õigus taotleda kohtuniku vanaduspensioni kuni 2016. aasta 1. juulini kehtinud kohtute seaduse § 1322 lõike 2 alusel.
(3) Õigus kohtuniku vanaduspensionile on vanaduspensioni eas oleval isikul, kes on:
1) olnud Riigikohtu esimees pärast 1991. aasta 31. detsembrit ning enne 2013. aasta 1. juulit või
2) 2013. aasta 1. juulil Riigikohtu esimees või
3) 2013. aasta 1. juulil ametis kohtunikuna ja nimetatakse Riigikohtu esimeheks pärast 2013. aasta 1. juulit.
§ 1323. Õigus kohtuniku väljateenitud aastate pensionile
Õigus kohtuniku väljateenitud aastate pensionile, sõltumata vanusest, on isikul, kes on:
1) olnud kohtunikuametis pärast 1991. aasta 31. detsembrit ning kes on 2013. aasta 1. juuliks töötanud kohtunikuna vähemalt 30 aastat;
2) 2013. aasta 1. juulil ametis kohtunikuna ning kellel pensionile jäämise ajaks täitub käesoleva paragrahvi punktis 1 sätestatud väljateenitud aastate pensioni saamiseks vajalik staaž.
§ 1324. Õigus kohtuniku töövõimetuspensionile
(1) Kohtunikul, kellel on tuvastatud püsiv töövõime kaotus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel enne 2016. aasta 1. juulit, on õigus taotleda töövõimetuspensioni, mis määratakse kuni 2016. aasta 1. juulini kehtinud kohtute seaduse redaktsiooni alusel.
(2) Kohtunikule, kes saab töövõimetuspensioni kuni 2016. aasta 1. juulini kehtinud kohtute seaduse redaktsiooni alusel, jätkatakse pärast püsiva töövõimetuse ekspertiisiga tuvastatud püsiva töövõimetuse kestuse lõppemist töövõimetuspensioni maksmist endises suuruses töövõimet hindamata.
(3) Kui kohtuniku töövõimetuspensioni saav isik jõuab riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka, jätkatakse talle tema soovil vanaduspensioni maksmist senise töövõimetuspensioni suuruses.
§ 1325. Õigus kohtuniku perekonnaliikme toitjakaotuspensionil
Kohtuniku perekonnaliikmele, kellel on õigus kohtuniku toitjakaotuspensionile tekkinud enne 2016. aasta 1. juulit, määratakse ja makstakse see lähtudes kuni 2016. aasta 1. juulini kehtinud käesoleva seaduse redaktsioonist.
§ 1326. Kohtunikupensioni suurus
(1) Kohtuniku vanaduspensioni ja väljateenitud aastate pensioni suurus on 75% tema viimasele ametikohale vastavast ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates pension määratakse.
(11) Kohtuniku, kelle ametipalk määrati ajavahemikul 2024. aasta 1. aprillist kuni 2028. aasta 31. märtsini kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse § 172 alusel, kohtunikupensioni arvutamisel lähtutakse kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse § 1 lõike 2 kohaselt arvutatud ametipalgast.
(2) Riigikohtu esimehe või isiku, kes on olnud Riigikohtu esimees, vanaduspensioni suurus on 75% Riigikohtu esimehe ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates pension määratakse, kui ta on Riigikohtu esimehena töötanud vähemalt viis aastat, ja 50%, kui ta on Riigikohtu esimehena töötanud vähem kui viis aastat.
(3)
(31) Kohtunikule, kes saab kohtuniku vanaduspensioni käesoleva seaduse § 1322 lõike 1 punktide 3 või 4 alusel, jätkatakse pärast:
1) püsiva töövõimetuse ekspertiisiga tuvastatud püsiva töövõimetuse kestuse lõppemist vanaduspensioni maksmist endises suuruses töövõimet hindamata;
2) Töötukassa poolt tuvastatud puuduva töövõime kestuse lõppemist vanaduspensioni maksmist endises suuruses töövõimet uuesti hindamata.
(32) Kohtunikule, kes saab kohtuniku vanaduspensioni kuni 2016. aasta 1. juulini kehtinud kohtute seaduse § 1322 lõike 2 alusel, jätkatakse pärast püsiva töövõimetuse ekspertiisiga tuvastatud püsiva töövõimetuse kestuse lõppemist kohtuniku vanaduspensioni maksmist endises suuruses töövõimet hindamata.
(4)
§ 1327. Kohtunikupensioni määramine ning maksmine
(1) Kohtunikupensionile kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(2) Kohtunikupension indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse §-s 21 nimetatud kõrgeima palgamäära indeksiga.
(3) Kohtuniku vanaduspensioni, väljateenitud aastate pensioni ja toitjakaotuspensioni see osa, mis ületab riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel arvutatava vanaduspensioni, ning töövõimetuspension makstakse riigieelarvest.
(4) Kohtunikupensioni ei suurendata avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel. Kui isikul on õigus saada mitut liiki riiklikku pensioni, määratakse talle üks pension tema valikul.
(5) Kohtunikupensioni ei maksta kohtunikuna töötamise ajal. Kui pensionile läinud kohtunik teeb muud tööd, makstakse talle kohtunikupensioni täies ulatuses, sõltumata töötasu suurusest.
(6) Kohtunikupensioni ei määrata isikule, kes on ametist tagandatud distsiplinaarsüüteo eest või kes on süüdi mõistetud tahtliku kuriteo eest. Nimetatud pension võetakse ära isikult, kes on süüdi mõistetud õigusemõistmise vastases kuriteos.
(7) Isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse, kaotab õiguse kohtuniku vanaduspensionile ja kohtuniku väljateenitud aastate pensionile.
(8) Kui isikule maksti käesolevas seaduses sätestatud kohtuniku vanaduspensioni või kohtuniku väljateenitud aastate pensioni, siis lõpetatakse pensioni maksmine kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast kuust. Käesolevas seaduses sätestatud pensionile õiguse kaotamise korral säilib isikul õigus taotleda pensioni üldistel alustel.
(9) Kohus on kohustatud 10 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kirjalikult teatama Sotsiaalkindlustusametile asjaolust, millega seoses kaob isikul õigus käesolevas seaduses sätestatud kohtuniku vanaduspensionile ja kohtuniku väljateenitud aastate pensionile.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut kohaldatakse isikule, kelle suhtes jõustus süüdimõistev kohtuotsus pärast 2009. aasta 10. märtsi.
§ 1328. Püsiva töövõimetusega kohtunik
Kohtunikul, kellel on tuvastatud püsiv töövõime kaotus 100, 90 või 80% riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, loetakse käesoleva seaduse § 1322 lõikes 1 sätestatud puuduva töövõime tingimus täidetuks.
§ 133. Kohtunikupensioni maksmine
(1) Kohtuniku vanaduspensioni saamiseks vajaliku kohtunikustaaži hulka arvatakse ka enne käesoleva seaduse jõustumist kohtunikuna töötatud aeg.
(2) Seaduse jõustumiseni ametissenimetatud kohtunike pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse töötamine kodumaise kõrgkooli teaduskraadiga õigusteaduse õppejõuna, vandeadvokaadina, prokurörina või õiguskantslerina või mõnel teisel juriidilist kõrgkvalifikatsiooni nõudval ametikohal. Käesolevas lõikes sätestatu ei laiene väljateenitud aastate pensioni (§ 1322) staaži arvestamisele.
(3) Kohtunikueksamikomisjon teeb otsused kõigi kohtunike pensioniõigusliku staaži kindlaksmääramiseks, pidades silmas käesolevas paragrahvis sätestatut, ühe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest.
(4) Käesoleva seaduse §-sid 1321–1326 kohaldatakse ka isikutele, kes seaduse jõustumise ajal kohtunikuna ei tööta, kuid on olnud kohtunikuametis pärast 1991. aasta 31. detsembritt.
(5) Seaduse jõustumisest alates viie aasta jooksul tekib kohtuniku vanaduspensioni saamise õigus pärast viieaastast kohtunikuna töötamist ka isikul, kes pärast 1991. aasta 31. detsembrit on kohtunikuametis, on jõudnud vanaduspensioniikka ja on vähemalt kümme aastat töötanud ametikohal, mille kohtunikueksamikomisjon on võrdsustanud töötamisega kohtunikuametis.
(6) Seaduse jõustumisest alates viie aasta jooksul pensioniikka jõudval kohtunikul, kellel puudub viieaastane kohtunikustaaž, on õigus jääda kohtunikuametisse kuni staaži täitumiseni tingimusel, et ta käesoleva seaduse jõustumise ajal oli kohtunikuametis ja on vähemalt kümme aastat töötanud ametikohal, mille kohtunikueksamikomisjon on võrdsustanud töötamisega kohtunikuametis.
(7) Kohtunikul, kes on seaduse jõustumisel vähemalt 55-aastane ja töötanud vähemalt viimased 10 aastat kohtunikuna, tekib kohtuniku ametist lahkudes õigus kohtuniku vanaduspensionile. Ametist lahkumise otsus selle õiguse kasutamiseks tuleb teha 2003. aasta 1. jaanuariks. Kui kohtunik jätkab töötamist avalikus teenistuses, ei tohi tema pensioni ja avalikus teenistuses teenitava töötasu suurus ületada tema kohtunikuna teenitud ametipalka.
(8) Kohtunikul, kes on 2013. aasta 1. juuli seisuga üle viidud Riigikohtu või Justiitsministeeriumi teenistusse (§ 58 lõige 1), valitud või nimetatud rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni kohtunikuks või osaleb eksperdina rahvusvahelisel tsiviilmissioonil (§ 581 lõiked 1 ja 5), säilib õigus §-des 1321–1326 sätestatud pensionile.
§ 134.
§ 135. Kohtukaasistujate pädevus
Enne käesoleva seaduse jõustumist valitud kohtukaasistujal on volituste tähtaja lõppemiseni rahvakohtuniku pädevus.
§ 136. Kohtunikuabieksami komisjoni volitused
(1)
(2)
(3) Kuni konkursikomisjoni moodustamiseni täidab selle komisjoni ülesandeid senine kohtunikuabieksami komisjon.
§ 137. Kohtunike koolituse korralduse üleminekusätted
(1) Kuni 2004. aastani sisaldub kohtunike koolituse programmis ka järelkoolitus.
(2) Justiitsministeerium annab ministri kinnitatud korras kohtunike koolituse programmide koostamiseks vajaliku teabe ja lepingud sihtasutusele üle ja sihtasutus alustab 2003. aasta koolituse programmi koostamist hiljemalt 2002. aasta 1. septembril.
(3) Käesoleva seaduse alusel koolitusnõukogu moodustamiseni täidab koolitusnõukogu ülesandeid senine koolitusnõukogu.
§ 1371. Rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis töötamine
Käesoleva seaduse § 581 kohaldatakse ka enne nimetatud sätte jõustumist rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni valitud või nimetatud kohtuniku suhtes.
§ 1372. Käesoleva seaduse § 50 lõike 2 kohaldamise erisus
Käesoleva seaduse § 50 lõike 2 tähenduses võrdsustatakse enne 2015. aasta 1. aprilli prokuröri abina töötamine abiprokurörina töötamisega.
§ 1373. Kohtunikukonkursi korraldamine
Enne 2016. aasta 1. augustit väljakuulutatud konkursid vabade kohtunikukohtade täitmiseks korraldatakse kuni 2016. aasta 31. juulini kehtinud seaduse alusel.
§ 1374. Esimese ja teise astme kohtu esimeeste nimetamine
2016. aasta 1. augustil ametis oleva esimese või teise astme kohtu esimehe ametiaeg lõpeb tema nimetamise ajal kehtinud seaduses sätestatud tähtaja saabumisel ja tema suhtes ei kohaldata ühekordselt järgmiseks perioodiks kohtu esimeheks nimetamisel käesoleva seaduse § 12 lõikes 10 sätestatud piirangut.
§ 1375. Kohtuniku töötamine väljaspool kohut
Käesoleva seaduse § 584 kohaldatakse ka nendele kohtunikele, kes 2023. aasta 1. mail töötavad riigi ametiasutuses, avalik-õiguslikus ülikoolis, rahvusvahelises organisatsioonis, rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis või Euroopa Prokuratuuris.
§ 138. Kohtute ühendamine
(1) Kohtla-Järve Linnakohus ja Ida-Viru Maakohus ühendatakse hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks. Selle ajani tegutseb Kohtla-Järve Linnakohus eraldi kohtuasutusena.
(2) Hiiu Maakohus ja Lääne Maakohus ühendatakse hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks. Selle ajani tegutseb Hiiu Maakohus eraldi kohtuasutusena. Pärast kohtute ühendamist jääb Hiiumaale püsivalt tööle vähemalt üks Lääne Maakohtu kohtunik.
§ 1381. Kohtu esimehe ja kohtudirektori volitused
(1) Justiitsminister nimetab maa- ja halduskohtu esimehe hiljemalt 2006. aasta 1. maiks. Justiitsminister võib kohtu esimehe nimetamiseni ajutiselt panna esimehe kohustused maa- või halduskohtu kohtunikule viimase nõusolekul. Kohtu esimehe ajutisele kohusetäitjale makstakse käesoleva seaduse § 76 lõikes 2 sätestatud lisatasu.
(2) Justiitsminister nimetab kohtudirektori avaliku konkursi alusel ametisse hiljemalt 2006. aasta 1. märtsiks. Kohtudirektori nimetamiseni täidab käesoleva seaduse § 15 lõikes 4, § 16 lõikes 4, § 17 lõikes 4 ning § 125 lõikes 1 sätestatud kohtudirektori ülesandeid kohtu esimees või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohtunik.
(3) Enne 2013. aasta 1. aprilli teenistusse nimetatud kohtudirektor loetakse automaatselt selle kohtu kohtudirektori konkursil osalejaks, kus ta teenistuses on, kui ta ei esita kirjalikku teadet konkursil osalemisest loobumise kohta. Konkursil osalemisest loobumise teade esitatakse hiljemalt enne konkursiteates märgitud tähtaja lõppu.
(4) Justiitsminister võib Tartu Maakohtu kinnistusosakonna ja registriosakonna valdkonna eest vastutava kohtudirektori ametisse nimetada 2014. aastal. Kinnistusosakonna ja registriosakonna tegevusvaldkonna eest vastutava kohtudirektori võib ametisse nimetada avaliku konkursita olemasolevate kohtudirektorite hulgast.
(5) Maakohtute kinnistusosakondade ja registriosakondade koosseisus olevad kohtuteenistujad loetakse alates 2015. aasta 1. jaanuarist Tartu Maakohtu kinnistusosakonna ja registriosakonna kohtuteenistujateks ning nad jätkavad teenistust Tartu Maakohtu koosseisus.
§ 1382. Maa-, linna- ja halduskohtu esimehe volituste lõppemine
(1) Enne 2006. aasta 1. jaanuari nimetatud maa-, linna- ja halduskohtute esimeeste volitused lõpevad käesoleva seaduse jõustumisel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohtunikele makstakse kuni 2006. aasta 31. detsembrini lisatasu 15% tema ametipalgast, kui maa-, linna- või halduskohtus, mille esimees ta oli, töötas kuni 14 kohtunikku, või 25% tema ametipalgast, kui maa-, linna- või halduskohtus, mille esimees ta oli, töötas vähemalt 15 kohtunikku. Lisatasu ei maksta, kui lõikes 1 nimetatud kohtunik nimetatakse maa- või halduskohtu esimeheks vastavalt käesoleva seaduse § 1381 lõikes 1 sätestatule.
§ 1383. Kohtumajade täpsete asukohtade, teeninduspiirkondade ja kohtunike arvu ning jagunemise määramine
Justiitsminister määrab maakohtute ja halduskohtute kohtumajade täpse asukoha ning teeninduspiirkonnad (§ 9 lõige 3 ja § 18 lõige 3) ning maa- ja halduskohtunike arvu ja jagunemise kohtumajade vahel (§-d 11 ja 19) hiljemalt 2005. aasta 1. oktoobriks.
§ 1384. Maa-, linna- ja halduskohtunike teenistus
(1) 2006. aasta 1. jaanuaril loetakse ametis olevad maa-, linna- ja halduskohtunikud teenistusse määratuks järgmiselt:
1) Tallinna Linnakohtu ja Harju Maakohtu kohtunikud loetakse Harju Maakohtu kohtunikeks;
2) Ida-Viru Maakohtu, Narva Linnakohtu ja Lääne-Viru Maakohtu kohtunikud loetakse Viru Maakohtu kohtunikeks;
3) Pärnu Maakohtu, Saare Maakohtu, Lääne Maakohtu, Järva Maakohtu ja Rapla Maakohtu kohtunikud loetakse Pärnu Maakohtu kohtunikeks;
4) Tartu Maakohtu, Jõgeva Maakohtu, Viljandi Maakohtu, Valga Maakohtu, Põlva Maakohtu ja Võru Maakohtu kohtunikud loetakse Tartu Maakohtu kohtunikeks;
5) Tallinna Halduskohtu ja Pärnu Halduskohtu kohtunikud loetakse Tallinna Halduskohtu kohtunikeks;
6) Tartu Halduskohtu ja Jõhvi Halduskohtu kohtunikud loetakse Tartu Halduskohtu kohtunikeks.
(2) 2006. aasta 1. jaanuaril loetakse ametis oleva maa- või halduskohtuniku alaliseks teenistuskohaks kohtumaja, mis asub asulas, kus asus maa-, linna- või halduskohus, mille kohtunik ta enne selle seaduse jõustumist oli.
§ 1385. Tööjaotusplaani kehtivus
Pärast kohtute seaduse muutmise seaduse kohtute tööpiirkondade ühendamiseks jõustumist määratakse kuni uue tööjaotusplaani kinnitamiseni kohtunike tööjaotus kohtumajade kaupa, lähtudes vahetult enne nimetatud seaduse jõustumist kehtinud tööjaotusplaanidest. Kohtu üldkogu kinnitab uue tööjaotusplaani hiljemalt 2006. aasta 1. märtsiks.
§ 1386. Rahvakohtunike volitused
(1) Enne 2006. aasta 1. jaanuari ametisse nimetatud rahvakohtunikud, kelle volitused ei ole lõppenud, loetakse ametisse nimetatuks järgmiste kohtute juurde:
1) Tallinna Linnakohtu ja Harju Maakohtu rahvakohtunikud loetakse Harju Maakohtu rahvakohtunikeks;
2) Ida-Viru Maakohtu, Narva Linnakohtu ja Lääne-Viru Maakohtu rahvakohtunikud loetakse Viru Maakohtu rahvakohtunikeks;
3) Pärnu Maakohtu, Saare Maakohtu, Lääne Maakohtu, Järva Maakohtu ja Rapla Maakohtu rahvakohtunikud loetakse Pärnu Maakohtu rahvakohtunikeks;
4) Tartu Maakohtu, Jõgeva Maakohtu, Viljandi Maakohtu, Valga Maakohtu, Põlva Maakohtu ja Võru Maakohtu rahvakohtunikud loetakse Tartu Maakohtu rahvakohtunikeks;
(2) Enne 2006. aasta 1. jaanuari nimetatud rahvakohtunike volitused lõpevad käesoleva seaduse § 104 lõigetes 1 või 4 nimetatud tähtaja möödumisel.
§ 1387. Viru Ringkonnakohtu likvideerimine
(1) Alates 2008. aasta 1. oktoobrist edastatakse Viru Ringkonnakohtusse saabuvad apellatsioonkaebused lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Viru Ringkonnakohtusse saabuvad määruskaebused lahendatakse kuni kohtu sulgemiseni Viru Ringkonnakohtus. 2008. aasta 31. detsembril edastatakse Viru Ringkonnakohtu menetluses olevad kohtuasjad lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
(2) Viru Ringkonnakohtu kohtunikul, kes kohtu likvideerimisel lahkub ametist käesoleva seaduse § 99 lõike 1 punkti 5 alusel ja kellel selleks ajaks on kohtuniku vanaduspensioniõiguslikku staaži koos käesoleva seaduse § 133 lõikes 2 nimetatud staažiga vähemalt 20 aastat, tekib õigus saada kohtuniku vanaduspensioni. Kui kohtunik jätkab töötamist avalikus teenistuses, ei tohi tema pension koos avalikus teenistuses teenitava töötasuga ületada tema kohtunikuna teenitud ametipalka.
(3) Viru Ringkonnakohtu kohtunikud on kohustatud hiljemalt 2008. aasta 1. aprilliks teavitama Justiitsministeeriumi soovist kasutada käesoleva paragrahvi lõikest 2 tulenevat õigust jääda kohtuniku vanaduspensionile või soovist asuda alates 2009. aasta 1. jaanuarist tööle kas Viru Maakohtus või Tartu Ringkonnakohtus või nõustumisest ametist vabastamisega käesoleva seaduse § 99 lõike 1 punkti 5 alusel. Teate esitamata jätmist käsitatakse Viru Ringkonnakohtu kohtuniku soovina asuda tööle Tartu Ringkonnakohtus.
(4) Kui Viru Ringkonnakohtu kohtunik asub käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel alates 2009. aasta 1. jaanuarist tööle Viru Maakohtusse kohtunikuna, arvutatakse tema vanaduspension selle määramise ajal kehtivast ringkonnakohtu kohtuniku ametipalgast, arvestades käesoleva seaduse § 1322 lõigetes 1 ja 2 ning § 1326 lõikes 1 sätestatut, juhul kui tal ei ole õigust soodsamale kohtuniku vanaduspensionile.
(5) Viru Ringkonnakohtu kohtunikule, kes kasutab käesoleva paragrahvi lõikest 2 tulenevat õigust jääda kohtuniku vanaduspensionile, ei maksta käesoleva seaduse § 86 lõikest 1 tulenevat hüvitist.
§ 1388. Kohtunikule teenistusaastate eest makstava lisatasu maksmise lõpetamine
Käesolevas seaduses sätestatud kohtunikule teenistusaastate eest makstava lisatasu maksmise lõpetamisel ei tohi kohtuniku palk väheneda. Kui kohtuniku palk pärast käesoleva seaduse jõustumist on väiksem kui kohtuniku senine palk, makstakse kohtunikule senist palka niikaua, kuni kohtuniku palk käesoleva seaduse ning kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse järgi ületab senist palka.
§ 1389. Esimese ja teise astme kohtu kohtudirektori ametiaeg
Käesoleva seaduse § 125 lõike 3 jõustumisel ametisoleva esimese ja teise astme kohtu kohtudirektori volitused kehtivad viis aastat seaduse jõustumisest arvates.
§ 13810. Käesoleva seaduse § 84 lõike 2 kohaldamise erisus
Esimese ja teise astme kohtunikule säilitatakse 49-kalendripäevane ning Riigikohtu kohtunikule 56-kalendripäevane puhkus kaheks aastaks alates 2013. aasta 1. aprillist juhul, kui ta on 2013. aasta 1. aprilli seisuga kohtunikuna teenistuses.
§ 13811. Rahvakohtuniku töövõimetuspension
(1) Rahvakohtunikul, kellel on tuvastatud püsiv töövõime kaotus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, on õigus rahvakohtuniku töövõimetuspensioni suurendusele, lähtudes kuni 2016. aasta 1. juulini kehtinud käesoleva seaduse § 113 redaktsioonist.
(2) Rahvakohtunikule, kes oli riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tunnistatud viimase püsiva töövõimetuse ekspertiisiga püsivalt töövõimetuks kestusega vähemalt kaks aastat ja kes esitab hiljemalt püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuses märgitud korduvekspertiisi tähtajal töövõime hindamise taotluse ning kellel tuvastatakse osaline või puuduv töövõime, makstakse töövõimetoetust suuruses, mis on võrdne talle viimati riikliku pensionikindlustuse seaduse ja käesoleva seaduse alusel makstud töövõimetuspensioni üldsummaga, kui see on suurem talle töövõimetoetuse seaduse alusel määratud töövõimetoetusest. Käesoleva lõike alusel rahvakohtunikule töövõimetoetuse maksmisel kohaldatakse töövõimetoetuse seaduses töövõimetoetusele sätestatut, sealhulgas töövõimetoetuse seaduse § 27 lõikeid 4 ja 5.
§ 139.
§ 151.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898
Ministeeriumid Kohtute seaduse jt seaduste muutmise eelnõu (kohtukorralduse muudatused) Esitame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Registrite- ja Infosüsteemide Keskusele ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu (kohtukorralduse muudatused). Eelnõu sisaldab võrreldes 07.11.2025.a kooskõlastamiseks edastatud kohtukorralduste muudatuste eelnõuga järgmisi olulisi muudatusi: 1. loobutud on samaliigiliste kohtute ühendamisest; 2. sätestatakse, et kohtuasja menetlus ei kesta ühes kohtuastmes üldjuhul üle üheksa kuu; 3. kohtuhaldusteenistus moodustatakse Tartu Ringkonnakonnakohtu koosseisus; 4. tarbijakrediidi- ja vangistusasjad suunatakse kohtualluvust muutmata väikseima töökoormusega
kohtu kohtunikule; 5. tööjaotusplaaniga tuleb tagada tsiviilkohtunike spetsialiseerumine perekonnaõiguse ja eestkoste
asjadele, maksejõuetuse- ja ühinguõiguse asjadele, tööõiguse asjadele, intellektuaalse omandi kaitse asjadele, süüteokohtunike spetsialiseerumine alaealistega seotud süüteoasjadele, lähisuhtevägivalla asjadele ja majandusalaste süütegude asjadele ning halduskohtunike spetsialiseerumine planeerimisõiguse asjadele, keskkonnaõiguse asjadele ja maksuõiguse asjadele;
6. kohtute nõukogu koosseisus on asendatud üks Riigikogu liige Justiits- ja Digiministeeriumi kantsleriga;
7. rahvakohtunike institutsioon kaotatakse. Palume Teil esitada oma kooskõlastus ja arvamused hiljemalt 3 tööpäeva jooksul kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1. Kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu SK 2. Kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu SE 3. Kohtute seaduse terviktest muudatustega
Meie 15.01.2026 nr 8-1/343-1
2
Lisaadressaadid: Viru Maakohus Harju Maakohus Pärnu Maakohus Tartu Maakohus Tallinna Halduskohus Tartu Halduskohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Riigikohus Tartu Ülikool Registrite ja Infosüsteemide Keskus Riigiprokuratuur Eesti Advokatuur Õiguskantsleri Kantselei MTÜ Eesti Kohtunike Ühing Marilin Reintamm 680 3116 [email protected]
EELNÕU
15.01.2026
Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seadus
(kohtukorralduse muudatused)
§ 1. Kohtute seaduse muutmine
Kohtute seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seadust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses:
㤠21. Kohtumenetluse kestus esimese ja teise astme kohtus
Kohtuasja menetlus ei kesta ühes kohtuastmes üldjuhul üle üheksa kuu arvates asja saabumisest
kohtusse, kusjuures nimetatud tähtaja hulka ei arvata aega, mil menetlus oli peatatud või
menetlusosalised tagaotsitavad.“;
2) paragrahvi 9 lõiget 21 täiendatakse punktidega 1–4 järgmises sõnastuses:
„1) Harju Maakohtu kohtumaja asub Tallinnas;
2) Viru Maakohtu kohtumajad asuvad Jõhvis, Rakveres ja Narvas;
3) Pärnu Maakohtu kohtumajad asuvad Haapsalus, Kuressaares, Kärdlas, Paides, Pärnus ja Raplas;
4) Tartu Maakohtu kohtumajad asuvad Jõgeval, Tartus, Valgas, Viljandis ja Võrus.“;
3) paragrahvi 9 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kohtumajad asuvad maakohtu tööpiirkonnas. Kohtumajade täpsed asukohad kehtestab
kohtute nõukogu. Iga kohtumaja asukoht on ka maakohtu asukohaks.“;
4) paragrahvi 9 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 91 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 91. Maakohtu süüteovaldkond ja tsiviilvaldkond“;
6) paragrahvi 91 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Maakohtus on süüteovaldkond ja tsiviilvaldkond. Kohtunike arvulise jaotuse valdkondade
vahel otsustab kohtu eestseisus.“;
7) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
2
„(11) Süüteovaldkonnas on süüteoasjade osakond. Tsiviilvaldkonnas on tsiviilasjade osakond,
perekonna- ja eestkoste asjade osakond ning maksejõuetus- ja ühinguõiguse asjade osakond.
Kohtunike arvulise jaotuse osakondade vahel otsustab eestseisus.“;
8) paragrahvi 91 lõiked 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kohtunike spetsialiseerumise tagamiseks võib kohtu eestseisus otsustada, et kohtus
moodustatakse uusi osakondi.
(3) Iga kohtunik kuulub ühte osakonda. Kohtu eestseisus otsustab, millisesse osakonda kohtunik
kuulub.
(4) Maakohtu esimees võib kohtuniku tema nõusolekul üle viia teise valdkonna kohtunikuks.
Kohtuniku üleviimise sama valdkonna ühes osakonnast teise otsustab kohtu eestseisus.“;
9) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „vastutav minister“ tekstiosaga „ kohtute
nõukogu ettepanekul“;
10) paragrahvi 11 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Maakohtutes on kuni 164 kohtuniku kohta.“;
11) paragrahvi 11 tekst loetakse lõikeks 1 ja täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Maakohtu kohtunike arvulise jagunemise maakohtute ja kohtumajade vahel otsustab kohtute
nõukogu arvestades korrakohase õigusemõistmise vajadust ja tagades isikutele õigusemõistmise
kättesaadavuse ning kuulanud ära maa- ja ringkonnakohtute esimeeste arvamuse.“;
12) paragrahvi 111 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kohtunik ei või keelduda asja arutamisest kohtuasja alluvusjärgse kohtu asukohas.“;
13) paragrahvi 12 lõiked 1 ja 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Maakohtu esimees nimetatakse esimese ja teise astme kohtunike seast seitsmeks aastaks.
Kohtu esimehe nimetab kohtute nõukogu, kuulanud ära selle kohtu üldkogu arvamuse, mille
esimeheks kohtunik nimetatakse. Kohtu esimehe konkursi korraldamiseks moodustab kohtute
nõukogu konkursikomisjoni. Kohtu esimehele esitatavad täpsemad nõuded ja konkursi
korraldamise korra kehtestab kohtute nõukogu.
(11) Kui maakohtu esimeheks nimetatakse kohtunik, kelle alaline teenistuskoht oli teises kohtus,
võib maakohtunike üldarv olla suurem käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud arvust.“;
14) paragrahvi 12 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „oma pädevuse piires“;
15) paragrahvi 12 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
3
„11) korraldab kohtuasutuse haldamist koostöös kohtuhaldusteenistusega ulatuses, mis ei ole
kohtuhaldusteenistuse pädevuses;“;
16) paragrahvi 12 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) kooskõlastab kohtuhaldusteenistuse direktori koostatud kohtu eelarve eelnõu;“;
17) paragrahvi 12 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kohtu esimehe võib kohtute nõukogu enne tähtaja lõppemist vabastada:“;
18) paragrahvi 12 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) kohtute nõukoguga koostöö mittelaabumise tõttu.“;
19) paragrahvi 12 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul kuulab kohtute nõukogu ära kohtu
üldkogu arvamuse ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda maakohus
kuulub.“;
20) paragrahvi 12 lõiked 12 ja 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(12) Kui maakohtu esimehe ametiaeg lõpeb tähtaja saabumise tõttu, võib kohtunik pöörduda
tagasi kohtusse, kus ta oli teenistuses enne maakohtu esimeheks nimetamist, või jätkata
kohtunikuna teenistust maakohtus, mille esimees ta oli. Sellekohase avalduse esitab kohtu esimees
kirjalikult kohtute nõukogule vähemalt kolm kuud enne ametiaja lõppemist.
(13) Kui kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikeid 11 ja 12, võib kohtunike üldarv olla suurem
käesoleva seaduse § 11 lõikes 1, § 19 lõikes 1 ja § 23 lõikes 1 nimetatud arvust.“;
21) paragrahv 14 tunnistatakse kehtetuks;
22) paragrahvi 15 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kinnistusosakonna koosseisu kuuluvad kohtunikuabid, kinnistussekretärid ja muud
kohtuteenistujad. Kohtu esimees määrab kohtunikuabide seast kinnistusosakonna juhataja.“;
23) paragrahvi 16 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Registriosakonna koosseisu kuuluvad kohtunikuabid, registrisekretärid ja muud
kohtuteenistujad. Kohtu esimees määrab kohtunikuabide seast registriosakonna juhataja.“;
24) paragrahvi 161 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Maksekäsuosakonna koosseisu kuuluvad kohtunikuabid ja muud kohtuteenistujad. Kohtu
esimees määrab kohtunikuabide seast maksekäsuosakonna juhataja.“;
4
25) paragrahvi 162 lõiked 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Pärnu Maakohtu esimees nimetab Pärnu Maakohtu perekonna- ja eestkoste asjade osakonna
koosseisu kuuluvate kohtunike seast neljaks aastaks eestkoste järelevalve osakonna juhataja.
Osakonnajuhatajale kohaldatakse käesoleva seaduse § 122 lõigetes 3 ja 4 sätestatut.
(4) Eestkoste järelevalve osakonna kodukorra kinnitab Pärnu Maakohtu eestseisus, kuulanud ära
maakohtute esimeeste arvamuse.“;
26) paragrahvi 18 lõiget 21 täiendatakse punktidega 1 ja 2 järgmises sõnastuses:
„1) Tallinna Halduskohtu kohtumaja asub Tallinnas;
2) Tartu Halduskohtu kohtumajad asuvad Jõhvis ja Tartus.“;
27) paragrahvi 18 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kohtumajad asuvad halduskohtu tööpiirkonnas, mille määrab valdkonna eest vastutav minister
kohtute nõukogu ettepanekul. Kohtumajade täpsed asukohad otsustab kohtute nõukogu. Iga
kohtumaja asukoht on ka halduskohtu asukoht.“;
28) paragrahvi 18 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
29) paragrahvi 19 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Halduskohtutes on kuni 26 kohtuniku ametikohta.“;
30) paragrahvi 19 tekst loetakse lõikeks 1 ja täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Halduskohtu kohtunike arvulise jagunemise halduskohtute ja kohtumajade vahel otsustab
kohtute nõukogu, arvestades korrakohase õigusemõistmise vajadust ja tagades isikutele
õigusemõistmise kättesaadavuse ning kuulates ära halduskohtute esimeeste ja ringkonnakohtute
esimeeste arvamuse.“;
31) paragrahvi 191 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kohtunik ei või keelduda asja arutamisest kohtuasja alluvusjärgse kohtu asukohas.“;
32) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kui halduskohtu esimeheks nimetatakse teise kohtu kohtunik, võib halduskohtunike üldarv
olla suurem käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 nimetatud arvust.“;
33) paragrahvi 22 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Tallinna Ringkonnakohus asub Tallinnas ja Tartu Ringkonnakohus Tartus. Kohtumajade
täpsed asukohad otsustab kohtute nõukogu.“;
34) paragrahvi 22 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;
5
35) paragrahvi 23 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Ringkonnakohtutes on kuni 46 kohtuniku kohta.“;
36) paragrahvi 23 tekst loetakse lõikeks 1 ja täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Kohtunike arvulise jagunemise ringkonnakohtute vahel otsustab kohtute nõukogu, kuulanud
ära ringkonnakohtute esimeeste arvamuse.“;
37) paragrahvi 24 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kohtu esimehe võib kohtute nõukogu kooskõlastatult Riigikohtu üldkoguga teenistusest enne
tähtaja lõppemist vabastada:“;
38) paragrahvi 24 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) kohtute nõukoguga koostöö mittelaabumise tõttu.“;
39) paragrahvi 24 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul kuulab kohtute nõukogu ära kohtu
üldkogu arvamuse.“;
40) paragrahvi 241 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kohtunike arvulise jaotuse kolleegiumide vahel otsustab ringkonnakohtu eestseisus.“;
41) paragrahvi 242 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kohtute nõukogu nimetab ringkonnakohtu esimehe ettepanekul viieks aastaks kolleegiumi
esimehe sama kolleegiumi liikmete seast. Kolleegiumi esimehe võib ennetähtaegselt vabastada
kohtu esimehe ettepanekul kohtute nõukogu otsuse alusel või tema enda soovil.“;
42) paragrahvi 242 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) korraldab tagasiside andmise oma tööpiirkonna esimese astme kohtu kohtuniku tööle.“;
43) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Kolleegiumi esimees korraldab tagasiside andmise teise astme kohtuniku tööle.“;
44) paragrahvi 34 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Registriandmete koosseisu, andmete esitamise korra ja andmetele juurdepääsu õiguse
taotlemise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
45) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
6
„(31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kord kooskõlastatakse kohtute nõukoguga.“;
46) paragrahvi 36 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;
47) paragrahvi 36 teksti täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) valib kohtu eestseisuse valitava liikme;“;
48) paragrahvi 36 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) annab kohtute nõukogule arvamuse kohtu esimehe ametisse nimetamise ja seaduses sätestatud
juhul ka ametist vabastamise kohta;“;
49) seadust täiendatakse §-dega 361 ja 362 järgmises sõnastuses:
㤠361. Kohtu eestseisus
(1) Esimese astme kohtu eestseisusesse kuuluvad kohtu esimees ja neljaks aastaks valitud liikmed:
1) üks kohtu üldkogu ja üks kohtute nõukogu poolt valitud kohtunik, kui kohtunike arv kohtus on
kuni 15;
2) kaks kohtu üldkogu ja kaks kohtute nõukogu poolt valitud kohtunikku, kui kohtunike arv kohtus
on 16 – 30;
3) kolm kohtu üldkogu ja kolm kohtute nõukogu poolt valitud kohtunikku, kui kohtunike arv
kohtus on üle 30 kohtuniku.
(2) Ettepaneku eestseisuse liikmete nimetamiseks kohtute nõukogule esitab kohtu esimees.
(3) Ringkonnakohtu eestseisusesse kuuluvad kohtu esimees, kolleegiumi esimehed ning kohtu
üldkogu poolt neljaks aastaks valitud kolm liiget.
(4) Eestseisuse kutsub kokku ning selle töö korralduse ja teenindamise tagab kohtu esimees.
Eestseisus tuleb kokku kutsuda vähemalt kahe eestseisuse liikme taotlusel.
§ 362. Kohtu eestseisuse pädevus
(1) Kohtu eestseisus:
1) kinnitab kohtunike tööjaotusplaani;
2) kehtestab kohtu kodukorra;
3) otsustab ajutiste menetlusgruppide moodustamise;
4) täidab muid seaduses ette nähtud ülesandeid.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud menetlusgrupp koosneb vähemalt kolmest
kohtunikust ja moodustatakse osakonna või kolleegiumi siseselt teatud liiki kohtuasjade
läbivaatamiseks. Kohtunik võib samaaegselt kuuluda mitmesse menetlusgruppi.“;
50) paragrahvi 37 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „ette tööjaotusplaanis.“ tekstiosaga
„Maakohtu tööjaotusplaaniga määratakse kohtunike kuulumine osakonda spetsialiseerumise
järgi.“;
7
51) paragrahvi 37 lõiget 11 täiendatakse pärast tekstiosa „vajalikus määras“ tekstiosaga „ ning
kohtunike töökoormust kohtuhalduse ülesannete täitmise või kohtunike omavalitsusorganite või
Vabariigi Valimiskomisjoni töös osalemise korral“;
52) paragrahvi 37 lõiget 12 täiendatakse pärast tekstiosa „kuuel kuul“ tekstiosaga „mitte rohkem
kui “;
53) paragrahvi 37 lõiget 2 täiendatakse punktiga 32 järgmises sõnastuses:
„32) asjade jaotamisel arvestatakse vajadust korraldada asjades suulisi istungeid või isiku
ärakuulamisi;“;
54) paragrahvi 37 lõike 2 punktist 41 jäetakse välja tekstiosa „kohtu esimehele, kolleegiumi
esimehele ja osakonnajuhatajale“;
55) paragrahvi 37 lõiked 4 ja 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Tööjaotusplaan kinnitatakse üheks kalendriaastaks. Eestseisus võib tööaasta kestel
tööjaotusplaani muuta üksnes mõjuval põhjusel.
(41) Kohtute nõukogu kehtestab kohtunike tööjaotusplaani koostamise täpsemad alused, sealhulgas
kohtunike spetsialiseerumise põhimõtted. Tööjaotusplaaniga tuleb tagada tsiviilkohtunike
spetsialiseerumine perekonnaõiguse ja eestkoste asjadele, maksejõuetuse- ja ühinguõiguse
asjadele, tööõiguse asjadele, intellektuaalse omandi kaitse asjadele, süüteokohtunike
spetsialiseerumine alaealistega seotud süüteoasjadele, lähisuhtevägivalla asjadele ja
majandusalaste süütegude asjadele ning halduskohtunike spetsialiseerumine planeerimisõiguse
asjadele, keskkonnaõiguse asjadele ja maksuõiguse asjadele. Kohtud lähtuvad tööjaotusplaani
kinnitades käesolevast seadusest ja kohtute nõukogu kehtestatud alustest.“;
56) paragrahvi 371 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) mõjuva põhjusega, arvestades õigusemõistmise korrakohase toimimise vajadust.“;
57) paragrahvi 371 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
58) paragrahvi 38 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) valib kohtute nõukoja kohtunikest liikmed ja asendusliikmed kooskõlas käesoleva seaduse §
401 lõigetega 1-5;“;
59) paragrahv 383 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 383. Kohtute nõukogu ülesannete üleandmine Riigikohtu esimehele
Kui kohtute nõukogu ei saa erakorralise või sõjaseisukorra ajal kokku tulla, võib edasilükkamatute
vajaduste korral täita kohtute nõukogu ülesandeid Riigikohtu esimees.“;
60) paragrahv 385 tunnistatakse kehtetuks;
8
61) paragrahvi 387 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kui kohtu esimehe ametiaeg lõpeb erakorralise või sõjaseisukorra ajal, võib kohtute nõukogu
kohtu esimehe ja Riigikohtu esimehe nõusolekul tema ametiaega pikendada. Kohtu esimehe
volitused kehtivad kuni kuus kuud erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest arvates.“;
62) paragrahvi 39 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Esimese ja teise astme kohtuasutuste haldamist korraldab kohtute nõukogu. Kohtud täidavad
kohtuhaldusülesandeid, kui see tuleneb seadusest.
(2) Seaduses sätestatud juhul täidab kohtuhaldusülesandeid Justiits- ja Digiministeerium.
Valdkonna eest vastutav minister võib oma pädevusse kuuluva kohtuhaldusülesande anda üle
kohtute nõukogule.“;
63) paragrahvi 39 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „vastutaval ministril“ tekstiosaga „ja
kohtute nõukogul “;
64) paragrahv 40 tunnistatakse kehtetuks;
65) seadust täiendatakse §-ga 401 järgmises sõnastuses:
„§ 401. Kohtute nõukogu koosseis ning töökorraldus
(1) Kohtute nõukokku (edaspidi nõukogu) kuuluvad:
1) Riigikohtu esimees;
2) kaks ringkonnakohtunikku;
3) kolm esimese astme kohtunikku.
4) Riigikogu liige;
5) Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat;
6) õiguskantsler või tema nimetatud esindaja.
7) Justiits- ja Digiministeeriumi kantsler või tema nimetatud esindaja;
8) valdkonna eest vastutav minister või tema nimetatud esindaja.
(2) Nõukogu kohtunikest liikmed, välja arvatud Riigikohtu esimehe, valib kohtunike täiskogu
kolmeks aastaks. Üks esimese astme kohtunikest peab olema tsiviilvaldkonna kohtunik, üks
süüteovaldkonna kohtunik ja üks halduskohtunik. Ühest kohtust ei saa nõukokku kuuluda rohkem
kui üks kohtunik. Kohtu esimees ei või nõukokku kuuluda.
(3) Nõukogu kohtunikust liikme volitused lõpevad, kui ta vabastatakse kohtunikuametist, kui ta
nimetatakse kohtu esimeheks või kui tema kui kohtuniku volitused peatuvad käesoleva seaduse §
584 lõike 3 alusel.
(4) Nõukogu kohtunikust liikme äraolekul asendab teda kohtunike täiskogu valitud asendusliige.
Asendamise korral ei pea järgima käesoleva paragrahvi lõike 2 teises ja kolmandas lauses
sätestatud nõudeid. Asendamise korra kehtestab nõukogu.
(5) Nõukogu kohtunikest liikmete ja asendusliikmete valimise korra kehtestab kohtunike täiskogu.
9
(6) Esimese ja teise astme kohtute esimehed võivad nõukogu töös osaleda sõnaõigusega.
(7) Nõukogu juhib ja esindab nõukogu esimees, kes on Riigikohtu esimees. Esimehe asendamise
kord määratakse kindlaks nõukogu kodukorras.
(8) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Nõukogu võtab otsuseid
vastu kohalolijate häälteenamusega. Nõukogu täpsem töökorraldus nähakse ette kodukorras, mille
nõukogu kinnitab oma koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega.
(9) Nõukogu vähendab oma kohtunikust liikme töökoormust, välja arvatud Riigikohtu esimehe
töökoormust, õigusemõistmisel nõukogu liikme kohustuste täitmiseks vajalikus määras. Nõukogu
liikmele hüvitatakse nõukogu töös osalemiseks vajalikud kulud.
(10) Nõukogu tegevuseks vajalik raha nähakse ette kohtuhaldusteenistuse eelarves.“;
66) paragrahv 41 tunnistatakse kehtetuks;
67) seadust täiendatakse §-dega 411 ja 412 järgmises sõnastuses:
„§ 411. Kohtute nõukogu pädevus
(1) Kohtute nõukogu:
1) suunab ja koordineerib kohtuasutuste haldamist ja arendamist;
2) kinnitab esimese ja teise astme kohtute arengukava;
3) teeb ettepanekuid kohtukorraldust, -teenistust ja -menetlusi reguleerivate õigusaktide eelnõude
väljatöötamiseks ning annab nende kohta arvamusi;
4) kinnitab Justiits- ja Digiministeeriumi, kohtuhaldusteenistuse ja kohtu esimeeste koostatud
kohtute grupi eelarve projekti ning liigendab riigieelarves märgitud kohtute grupi vahendid esimese
ja teise astme kohtute ning kohtuhaldusteenistuse vahel;
5) korraldab kohtuasutuste eelarvevahendite kasutamist ja nende üle arvestuse pidamist;
6) kehtestab maakohtute, halduskohtute ja ringkonnakohtute kohtumajade täpsed asukohad ja
kohtunike arvulise jagunemise kohtute ja kohtumajade vahel;
7) kehtestab kohtuasjade koormuse arvestamise metoodika;
8) nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtu esimehe ning teostab tema üle järelevalvet;
9) määrab kindlaks kohtuhaldusteenistuse ülesanded ja struktuuri ning teostab
kohtuhaldusteenistuse üle teenistuslikku järelevalvet;
10) nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtuhaldusteenistuse direktori;
11) kinnitab kohtute ja kohtuhaldusteenistuse töökorralduse ja omavahelise koostöö põhimõtted;
12) arutab Riigikohtu esimehe Riigikogule esitatavat ülevaadet kohtukorralduse, õigusemõistmise
ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta.
13) teeb koolitusnõukogule ettepanekuid kohtunike iga-aastase koolitusprogrammi koostamiseks;
14) täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid.
(2) Nõukogu võib seaduse või muu õigusaktiga kohtule või kohtu esimehele pandud
kohtuhaldusülesande anda üle kohtuhaldusteenistusele.
(3) Nõukogu otsused ja juhised ning koosolekute protokollid avaldatakse nõukogu veebilehel.
10
§ 412. Kohtuhaldusteenistus
(1) Kohtuhaldusteenistus on kohtuid teenindav õigusemõistmise volitusteta Tartu Ringkonnakohtu
struktuuriüksus, mis täidab käesolevas seaduses sätestatud ning kohtute nõukogu antud ülesandeid.
(2) Kohtuhaldusteenistus on aruandekohustuslik kohtute nõukogu ees. Nõukogu võib anda
kohtuhaldusteenistusele juhiseid.
(3) Kohtuhaldusteenistuse struktuuri ja koosseisu kinnitab kohtute nõukogu.
(4) Kohtuhaldusteenistust juhib kohtuhaldusteenistuse direktor, kelle nimetab ametisse ja vabastab
ametist kohtute nõukogu.
(5) Kohtuhaldusteenistuse direktor nimetatakse ametikohale viieks aastaks, kuid mitte rohkem kui
kaheks ametiajaks järjest.
(6) Kohtuhaldusteenistuse direktor:
1) nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtuhaldusteenistuse koosseisu kuuluvad ametnikud või
sõlmib ja lõpetab töötajatega töölepingu.
2) annab kohtuhaldusteenistuse töö korraldamiseks teenistusalaseid akte;
3) täidab muid kohtute nõukogu poolt antud ülesandeid.
(7) Kohtuhaldusteenistuse ülesanded ja struktuur ning struktuuriüksuste pädevus sätestatakse
kohtuhaldusteenistuse põhimääruses, mille kehtestab kohtute nõukogu.“.“;
68) paragrahvi 42 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Esimese ja teise astme kohtu struktuur, koosseis, kohtuteenistujate ülesanded, sisekorraeeskiri
ja töökorraldus nähakse ette kohtu kodukorras. Kodukorra kehtestab kohtu eestseisus, kuulates
enne ära kohtu üldkogu arvamuse. Maakohtu kinnistusosakonna, registriosakonna ja maa-, haldus-
ja ringkonnakohtu kantselei kodukorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.“;
69) paragrahvi 42 lõikest 21 jäetakse välja tekstiosa „kohtuteenistujate ülesanded,“;
70) seadust täiendatakse §-ga 421 järgmises sõnastuses:
㤠421. Kohtu arengukava
(1) Kohtu arengukava on tegevuskava, milles määratakse kindlaks esimese ja teise astme kohtute
arengueesmärgid, jõudlus kohtumenetluse liikide kaupa, nende saavutamiseks kavandatavad
tegevused ning vajalike ressursside ja rahastamise põhimõtted.
(2) Kohtu arengukava peab arvestama Riigikogu kinnitatud riigi pikaajalise arengustrateegia ja
poliitika põhialuseid.
(3) Kohtu arengukava kehtestatakse vähemalt neljaks aastaks.“;
71) paragrahv 43 tunnistatakse kehtetuks;
11
72) seadust täiendatakse §-ga 431 järgmises sõnastuses:
㤠431. Kohtu eelarve
(1) Kohtute grupi eelarve ja Riigikohtu eelarve võetakse vastu riigieelarve seaduses sätestatud
korras.
(2) Kohtute grupi eelarve projekti valmistab ette kohtuhaldusteenistuse direktor koostöös kohtute
esimeestega ning Justiits- ja Digiministeeriumiga. Kohtute nõukogu kinnitab kohtute grupi eelarve
projekti.
(3) Kohtute grupi eelarvele lisatakse konkreetse eelarveaasta oodatavad tulemused lähtudes
kohtute arengukavast.
(4) Riigikogus osaleb kohtute grupi eelarveläbirääkimistel ning esindab esimese ja teise astme
kohtuid kohtute nõukogu esimees. Valdkonna eest vastutav minister osaleb Riigikogus
sõnaõigusega.
(5) Kohtute nõukogu liigendab riigieelarves märgitud kohtute grupi vahendid administratiivselt ja
majandusliku sisu järgi esimese ja teise astme kohtute ning kohtuhaldusteenistuse vahel. Nimetatud
liigenduse valmistab ette kohtuhaldusteenistuse direktor koostöös kohtute esimeestega.
(6) Esimese ja teise astme kohtud ning kohtuhaldusteenistus koostavad käesoleva paragrahvi lõikes
5 nimetatud liigenduse alusel oma eelarved.
(7) Kohtute eelarved ja nende muudatused avaldatakse kohtute veebilehel.
(8) Eelarveaasta jooksul võib kohtute nõukogu muuta kohtute grupi liigendust, riigieelarve
muutmisest tulenevalt, kohtu esimehe ja kohtuhaldusteenistuse direktori ettepanekul või mõjuval
põhjusel enda algatusel.“;
73) paragrahvi 45 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Esimese ja teise astme kohtu esimehe kohustuste täitmise üle teostab järelevalvet kohtute
nõukogu. Kohtute nõukogu võib nõuda kohtu esimehelt seletusi õigusemõistmise korrakohase
toimimise ning eelarve täitmise kohta kohtus.“;
74) paragrahvi 45 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
75) paragrahvi 451 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kohtute nõukogu kehtestab kohtuasja teise kohtusse lahendamiseks suunamise täpsemad
põhimõtted.“;
76) paragrahvi 452 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Massilisest sisserändest tingitud hädaolukorras väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu
seaduse § 154 lõike 4 või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 366 lõike 4
12
kohaselt laekunud teabe alusel võivad ringkonnakohtute esimehed ühise otsusega saata maakohtu
või ringkonnakohtu kohtuniku tema nõusolekuta välismaalase kinnipidamise loa taotlusi ajutiselt
läbi vaatama halduskohtusse, kui see on vajalik õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks.
Halduskohtu koosseisu ajutiselt kaasatud kohtunik võib menetleda kõiki massilisest sisserändest
tingitud hädaolukorra algusest alates Eestisse saabunud välismaalaste, sealhulgas rahvusvahelise
kaitse taotlejate, kinnipidamise loa või selle pikendamise taotlusi.“;
77) paragrahvi 452 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kohtute nõukogu kehtestab maakohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku halduskohtu koosseisu
ajutise kaasamise täpsemad põhimõtted.“;
78) seadust täiendatakse §-dega 454 ja 455 järgmises sõnastuses:
㤠454. Tarbijakrediidi asjade lahendamine
(1) Tarbijakrediidi asi on tsiviilasi, mille hagi esemeks on võlaõigusseaduse § 402 lõike 1
tähenduses tarbijakrediidilepingust või § 402 lõike 2 tähenduses elamukinnisvaraga seotud
tarbijakrediidilepingust tulenev nõue.
(2) Tarbijakrediidi asja jaotamine toimub selle maakohtu kohtunike vahel ja vastavalt selle
maakohtu tööjaotusplaanile, mille tsiviilvaldkonna kohtunike töökoormus on kohtute infosüsteemi
andmete järgi kõige väiksem.
(3) Tarbijakrediidi asja kohtualluvus ega asja arutamise koht ei muutu, kohtunik menetleb
tarbijakrediidi asja alluvusjärgse maakohtu kohtunikuna.
(4) Kui kohtunik arutab tarbijakrediidi asja maakohtus, mille tööpiirkonnas ei asu tema alaline
teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud, samuti muud lähetuskulud avaliku
teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.
§ 455. Vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asjade lahendamine
(1) Vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asi on haldusasi, kus lahendatakse
vangistusseaduse § 2 tähenduses kinnipeetava, vangistusseaduse § 3 lõike 1 tähenduses arestialuse
või vangistusseaduse § 4 lõike 1 tähenduses vahistatu kaebust vangla haldusakti või toimingu peale
või vangla tekitatud kahju hüvitamiseks.
(2) Vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asja jaotamine toimub selle halduskohtu
kohtunike vahel ja vastavalt selle halduskohtu tööjaotusplaanile, mille kohtunike töökoormus on
kohtute infosüsteemi andmete järgi kõige väiksem.
(3) Vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asja kohtualluvus ei muutu, kohtunik menetleb
vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asja alluvusjärgse halduskohtu kohtunikuna.
(4) Kui kohtunik arutab vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asja halduskohtus, mille
tööpiirkonnas ei asu tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud, samuti
muud lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud tingimustel ja
korras.“;
13
79) paragrahvi 46 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Esimese ja teise astme kohtud esitavad kohtute nõukogule aruande õigusemõistmise
korrakohasest toimimisest kohtus.“;
80) paragrahvi 46 tekst loetakse lõikeks 1 ja täiendatakse lõigetega 2–4 järgmises sõnastuses:
„(2) Kohtuhaldusteenistus esitab kohtute grupi tegevusaruande, eelarve ja oodatavate tulemuste
täitmise aruande.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud aruannete vormid ja esitamise tähtajad kinnitab
kohtute nõukogu.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohtute ja lõikes 2 nimetatud kohtute grupi aruanded
avaldatakse kohtute veebilehel.“;
81) paragrahvi 49 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „sätestatud ülesandeid“ tekstiosaga „,
samuti osaleda rahvusvaheliste organisatsioonide töös ning tegeleda õigusloome ja loomingulise
tegevusega“;
82) paragrahvi 49 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) äriühingu juhatuse või nõukogu liige, välja arvatud juhul, kui tegu on tema enda või ühisvarasse
kuuluva ainuosaluse või enamusosalusega äriühinguga ja see tegevus ei kahjusta õigusemõistmist,
ega välismaa äriühingu filiaali juhataja;“;
83) paragrahvi 53 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Avaliku konkursi halduskohtu, maakohtu tsiviil- või süüteovaldkonna ning ringkonnakohtu
haldus-, kriminaal- või tsiviilkolleegiumi kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab välja kohtute
nõukogu. Konkursi Riigikohtu kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab välja Riigikohtu
esimees.“;
84) paragrahvi 53 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „või 58“;
85) paragrahvi 55 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Riigikohtu kohtuniku nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu
esimees kuulab enne ära Riigikohtu üldkogu ja kohtute nõukogu arvamuse kandideerija kohta.“;
86) paragrahvi 57 lõiked 1 ja 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Riigikohtu üldkogu võib kohtuniku tema nõusolekul ja kohtute nõukogu ettepanekul määrata
kohtunikuametisse teise sama astme või madalama astme kohtusse. Esimese astme kohtuniku võib
kohtu esimees määrata tema nõusolekul alaliselt teenistusse teise kohtumajja, kuulanud ära kohtu
eestseisuse arvamuse.
14
(11) Kui kohtu esimehe vaba ametikoht täidetakse käesoleva seaduse §-des 12, 20 ja 24 sätestatud
korras, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõiget 1. Kohtuniku üleviimise vormistab kohtute
nõukogu otsusega.“;
87) paragrahvi 584 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kohtunik võib kohtu esimehe nõusolekul töötada tähtajaliselt juriidilisel tööl rahvusvahelises
organisatsioonis või Euroopa Liidu liikmesriigi avalik-õigusliku ülikooli õigusteaduse õppejõuna.
Kohtunik võib olla valitud või nimetatud ametikohale rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis,
Euroopa prokuröri või delegaatprokuröri ametikohale.“;
88) paragrahvi 584 lõiked 5 ja 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kohtunik võib väljaspool kohut töötamise tähtaja jooksul või selle lõppedes pöörduda tagasi
maakohtu tsiviil- või süüteovaldkonda, halduskohtusse või ringkonnakohtu või Riigikohtu
kolleegiumi, teatades sellest vastava kohtu esimehele vähemalt kaks kuud ette.
(6) Kohtuniku tagasipöördumise järel võib käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 § 19 lõikes 2, § 23
lõikes 1 nimetatud kohtunike üldarv olla suurem kuni maa-, haldus- või ringkonnakohtus
kohtunikukoha vabanemiseni ning seaduse § 25 lõikes 3 nimetatud kohtunike arv olla suurem kuni
Riigikohtus kohtunikukoha vabanemiseni.“;
89) paragrahvi 60 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:
„41) tagasisidevestluse kokkuvõte koos kohtuniku arvamusega tagasiside kohta;“;
90) paragrahvi 60 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kohtuniku isikutoimiku pidamist korraldab Riigikohus.“;
91) paragrahvi 73 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „ja kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjaid“;
92) seadust täiendatakse §-ga 741 järgmises sõnastuses:
㤠741. Kohtuniku tagasisidevestlus
(1) Kohtunikule tagasiside andmine toimub kohtuniku vestlusel kõrgema astme kohtu kohtunikuga,
et toetada kohtunikku tema erialateadmiste ja -oskuste täiendamisel.
(2) Ettepaneku tagasisidevestluse pidamiseks kõrgema astme kohtu kolleegiumi esimehele võib
esitada:
1) Riigikohtu esimees esimese ja teise astme kohtu kohtuniku suhtes;
2) ringkonnakohtu esimees oma tööpiirkonna esimese astme kohtuniku suhtes;
3) esimese või teise astme kohtu esimees sama kohtu kohtuniku suhtes.
(3) Kõrgema astme kohtu kolleegiumi esimees võib kutsuda kohtuniku tagasisidevestluse ka enda
algatusel.
(4) Tagasisidevestlusele kutsutud kohtuniku osalemine vestlusel on kohustuslik.
15
(5) Tagasisidevestlusest koostatakse kokkuvõte, mille kohta võib kohtunik, kellele tagasiside anti,
esitada arvamuse.
(6) Kohtute nõukogu kehtestab kohtuniku tagasiside andmise täpsemad põhimõtted.“;
93) paragrahvi 75 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kohtuniku, kolleegiumi esimehe ja osakonnajuhataja ametipalk ning lisatasu makstakse välja
kohtu esimehe käskkirja alusel. Kohtu esimehe ametipalk ja lisatasu makstakse välja
kohtuhaldusteenistuse direktori käskkirja alusel.“;
94) paragrahvi 76 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Valveaja eest makstava lisatasu arvestamise korra ja valveaja eest lisatasu maksmiseks
ettenähtud kohtunike arvu kehtestab kohtute nõukogu.“;
95) paragrahvi 84 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kuni üheaastast erakorralist tasuta puhkust võib kohtunikule anda Riigikohtu esimees selle
kohtu eestseisuse nõusolekul, kus kohtunik töötab.“;
96) paragrahvi 85 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Talaari kirjelduse kinnitab kohtute nõukogu.“;
97) paragrahvi 88 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Distsiplinaarkaristus kustub, kui kohtunik ei ole kolme aasta jooksul pärast
distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumist toime pannud uut süütegu.“;
98) paragrahvi 991 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kohtunik vabastatakse ametist 68-aastaseks saamisel, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2
sätestatud korras ei tõsteta kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära.
(2) Riigikohtu üldkogu võib kohtute nõukogu ning kohtuniku nõusolekul ja kohtu esimehe
ettepanekul tõsta õigusemõistmise korrakohase toimimise tagamiseks kohtuniku teenistusvanuse
ülemmäära kuni kahe aasta kaupa, kuid mitte rohkem kui kokku neli aastat.“;
99) paragrahvi 991 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;
100) paragrahvi 991 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmise korral loetakse kohtunik ametist vabastatuks
tõstetud teenistusvanuse ülemmäära saabumisel.“;
101) seaduse 13. peatükk tunnistatakse kehtetuks;
16
102) paragrahvi 1141 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kohtunikuabide koguarvu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega kohtute
nõukogu ettepanekul.“;
103) paragrahvi 1141 tekst loetakse lõikeks 1 ja täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Kohtunikuabide jagunemise kohtute vahel otsustab kohtute nõukogu, kuulanud ära
maakohtute esimeeste arvamuse.“;
104) paragrahvi 119 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;
105) paragrahvi 121 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kohtunikuabi annab ametisse astudes maakohtu esimehe ees järgmise vande: „Tõotan olla ustav
Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Tõotan täita oma ametiülesandeid
südametunnistuse järgi kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega.“;
106) paragrahvi 1221 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
107) seadust täiendatakse §-ga 1222 järgmises sõnastuses:
㤠1222. Kohtunikuabi tagasisidevestlus
(1) Kohtunikuabiga peetava tagasisidevestluse eesmärgiks on toetada teda erialateadmiste ja -
oskuste täiendamisel.
(2) Kohtunikuabile tagasiside andmine toimub kohtunikuabi vestlusel sama kohtu kohtunikuga,
kes on selle kohtunikuabi suhtes pädev lahendama tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 663 lõikes 6
nimetatud määruskaebusi.
(3) Tagasisidevestluse pidamise otsustab selle käesoleva seaduse §-s 91 nimetatud osakonna
juhataja, kelle osakonda kuuluvad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohtunikud. Ta otsustab
selle kas enda algatusel või sama või kõrgema kohtu esimehe või kolleegiumi esimehe ettepanekul
või selle osakonna juhataja ettepanekul, kelle osakonna koosseisu kohtunikuabi kuulub.
(4) Tagasisidevestlusele kutsutud kohtunikuabi osalemine vestlusel on kohustuslik.
(5) Tagasisidevestlusest koostatakse kokkuvõte, mille kohta võib kohtunikuabi esitada arvamuse.
(6) Käesoleva seaduse § 741 lõikes 6 nimetatud põhimõtteid kohaldatakse ka kohtunikuabi
tagasisidevestlusele.“;
108) paragrahvi 124 teksti täiendatakse pärast tekstiosa „§-s 58“ tekstiosaga „4“;
109) paragrahv 125 tunnistatakse kehtetuks;
110) paragrahvi 126 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
17
111) paragrahvi 1271 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kohtute nõukogu võib kehtestada kohtuteenistujate ametiriietuse kirjelduse ning kandmise korra.
Ametiriietuse kandmise kohustuse korral antakse ametiriietus kohtuteenistujale tasuta.“;
112) seadust täiendatakse §-dega 1303–13011 järgmises sõnastuses:
„§ 1303. Kohtute nõukogu moodustamine
(1) Käesoleva seaduse §-s 401 sätestatud kohtute nõukogu alustab tööd 2026. aasta 1. juulil.
(2) Enne 2026. aasta 1. juulit kehtestab käesoleva seaduse § 401 lõikes 5 sätestatud kohtute nõukogu
liikmete ja asendusliikmete valimise korra kohtute haldamise nõukoda.
§ 1304. Kohtuhaldusteenistuse moodustamine
Käesoleva seaduse §-s 412 sätestatud kohtuhaldusteenistus alustab tööd 2026. aasta 1. septembril.
§ 1305. Kohtuhaldusteenistuse direktori nimetamine
Käesoleva seaduse § 412 lõike 4 alusel nimetatakse kohtuhaldusteenistuse direktor ametisse
hiljemalt 2026. aasta 1. septembriks.
§ 1306. Kohtu eestseisuse moodustamine
Käesoleva seaduse §-s 361 sätestatud kohtu eestseisus alustab tööd hiljemalt 2026. aasta 1.
oktoobril.
§ 1307. Osakondade moodustamine
Käesoleva seaduse § 91 lõikes 11 sätestatud osakonnad alustavad tööd 2027. aasta 1. jaanuaril.
§ 1308. Tööjaotusplaani kinnitamine
Käesoleva seaduse § 37 lõikes 41 sätestatud tööjaotusplaani kinnitab kohtu eestseisus hiljemalt
2026. aasta 1. detsembriks.
§ 1309. Kohtudirektori volituste lõppemine
Enne 2026. aasta 1. septembrit nimetatud kohtudirektorite volitused kehtivad kuni 2026. aasta 31.
augustini.
§ 13010. Kohtute haldamise nõukoja volituste lõppemine
Enne 2026. aasta 1. juulit kehtinud kohtute haldamise nõukoja volitused kehtivad kuni 2026.
aasta 30. juunini.
§ 13011. Rahvakohtunike institutsiooni kaotamine
18
(1) Käesoleva seaduse jõustumisel ametis olevate rahvakohtunike volitused lõppevad seaduse
jõustumise päeval.
(2) Käesoleva seaduse jõustumise ajal kohtumenetluses olevates kohtuasjas, milles on osalenud
rahvakohtunikud, jätkuvad rahvakohtunike ja varurahvakohtunike volitused kohtumenetluse
lõpuni. Rahvakohtunikul on kohtulikul arutamisel kõik kohtuniku õigused.
(3) Rahvakohtunikele makstakse tasu nende kohtulikul arutamisel osalemise või
varurahvakohtunikuna olemise eest vastavalt enne seaduse jõustumist kehtinud korrale.“.
§ 2. Avaliku teenistuse seaduse muutmine
Avaliku teenistuse seaduse § 11 lõike 6 kolmandas lauses, § 14 lõike 3 teises lauses, § 18 lõike 7
teises lauses, § 31 lõike 7 teises lauses ja § 63 lõike 2 kolmandas lauses asendatakse tekstiosa
„valdkonna eest vastutav minister, kuulates ära kohtute haldamise nõukoja arvamuse“ tekstiosaga
„kohtute nõukogu“.
§ 3. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine
Halduskohtumenetluse seadustiku § 17 lõike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „Justiits- ja
Digiministeerium“ tekstiosaga „kohtute nõukogu“.
§ 4. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine
Kaitseväe teenistuse seaduse § 39 lõike 1 punktis 7 asendatakse tekstiosa „kohtute haldamise
nõukoda“ tekstiosaga „kohtute nõukogu“.
§ 5. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkt 26 tunnistatakse kehtetuks.
§ 6. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine
Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 18 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Maakohtus mõistab kriminaalasjas õigust maakohtunik ainuisikuliselt.“;
2) paragrahvi 18 lõiked 11 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 18 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kui kriminaalasja kohtulik arutamine on aeganõudev, võib kohtumäärusega kaasata
kohtuistungile varukohtuniku, kes viibib kohtuliku arutamise ajal istungisaalis. Kohtukoosseisust
kohtuniku väljalangemise korral asendatakse ta varukohtunikuga.“;
4) paragrahvi 18 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;
19
5) seadust täiendatakse §-ga 510 järgmises sõnastuses:
㤠510. Kriminaalasja saatmine esimese astme kohtule uueks arutamiseks erisused
rahvakohtunike institutsioonist loobumisel
Tuvastades kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise käesoleva seadustiku § 339 lõike 1
punktide 6–8 või 11 järgi, tühistades kohtuotsuse ja saates kriminaalasja maakohtule uueks
arutamiseks samas kohtukoosseisus, ei saada ringkonnakohus kriminaalasja maakohtu koosseisule,
milles osalesid rahvakohtunikud. Sellises olukorras mõistab maakohtunik õigust uuel arutamisel
käesoleva seadustiku § 18 lõike 1 järgi.“.
§ 7. Raamatupidamise seaduse muutmine
Raamatupidamise seaduse § 2 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Riigiraamatupidamiskohustuslaseks on iga ministeerium ja Riigikantselei oma valitsemis- ja
haldusala ulatuses ning põhiseaduslikud institutsioonid – Riigikogu, Vabariigi President
Riigikontroll, õiguskantsler ja Riigikohus ning esimese ja teise astme kohtud.“.
§ 8. Riigieelarve seaduse muutmine
Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 2 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) valitsusasutus ja valitsusasutuse hallatav riigiasutus (edaspidi riigiasutused);
2) Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei,
Riigikohus ja kohtute grupp, kuhu kuuluvad esimese ja teise astme kohtud
(edaspidi põhiseaduslikud institutsioonid) ning nende haldusala asutused;“;
2) paragrahvi 26 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Riigieelarves liigendatakse vahendid eelarveklassifikaatori alusel administratiivselt Riigikogu
Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantselei,
Riigikohtu, kohtute grupi ning ministeeriumide valitsemisalade vahel.“;
3) paragrahvi 26 lõike 5¹ sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Riigieelarves liigendatakse põhiseaduslike institutsioonide kulud ja ministeeriumi valitsemisala
tulemusvaldkonna programmi tegevuse kulud täiendavalt riigiasutuste või riigiasutuste gruppide
kaupa, eristades:“;
4) paragrahvi 35 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 37 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.
§ 9. Riigivaraseaduse muutmine
20
Riigivara seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„10) põhiseaduslikud institutsioonid – Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll,
õiguskantsler, Riigikohus ning esimese ja teise astme kohtud“;
§ 10. Riigivastutuse seaduse muutmine
Riigivastutuse seaduse § 17 lõike 1 teises lauses asendatakse tekstiosa „Justiits- ja
Digiministeeriumile“ tekstiosaga „kohtute nõukogule“.
§ 11. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 59, 66 ja 113 jõustuvad 2026. aasta 1. mail.
1
Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse
(kohtukorralduse muudatused)
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõukohase seadusega kavandatud muudatused on osa kohtureformist, mille eesmärk on
kujundada kohtutest nüüdisaegne organisatsioon, mis keskendub kiirele, kvaliteetsele ja
kõikjalt Eestist kättesaadavale õigusemõistmisele. Teise osa kohtureformist moodustavad
menetluseseadustike muudatused, mille eesmärk on optimeerida kohtute töökoormust,
tõhustada kohtute tööd ja kiirendada kohtumenetlusi. Eelnõu ei suurenda halduskoormust.
Kohtute töökoormus kasvab aasta-aastalt. Peamiselt väljendub see kohtuasjade lahendamisele
kuluva aja pikenemises ja kohtunike ülemäärases töökoormuses.1 Riigikohtu esimees esitas 14.
novembril 2024 Justiitsministeeriumile ettepanekud kohtute seaduse (KS) ja teiste seaduste
muutmiseks. Ettepanekud koostas kohtute töögrupp.2 Töögrupi ettepanekute eesmärk on
ajakohastada ja reformida Eesti kohtusüsteemi struktuuri, juhtimist ja haldusmehhanisme,
sealhulgas muuta kohtute organisatsioonilist ja menetluslikku korraldust.3 Praegu tegelevad
kohtuhaldusega esimeses ja teises kohtuastmes Justiits- ja Digiministeerium, kohtute haldamise
nõukoda (kooskõlastava ja nõuandva organina), kohtute esimehed ja kohtudirektorid. Kohtute
personali ja kohtunike ning kohtujuristide koolituse valdkonnas tegeleb kohtuhaldusega ka
Riigikohus. Kohtuhalduses osalejate rohkus ja pädevuse killustatus ei loo soodsat pinnast
tõhusaks halduseks, mille ülesanne on tuvastada probleemid, leppida kokku lahendused ja viia
need tulemuslikult ellu.
Kohtusüsteemis on käimas laiaulatuslik põlvkonnavahetus ja lühikese aja jooksul tuleb leida
suur hulk kohtunikuametisse sobivaid kvalifitseeritud juriste, kuid huvi kohtunikuametisse
kandideerimise vastu on väike. Uute kohtunike värbamiseks tuleb muuta töö kohtus
atraktiivsemaks ja arvestada uuema põlvkonna juristide ootustega tööandjale ning mõelda juba
ametis olevate kohtunike motiveerimisele ja toetamisele. Kohtunike järelkasvu jaoks tuleb üle
vaadata kohtunikuametiga kaasnevad ranged ametikitsendused, mis on püsinud muutumatuna
alates kohtute seaduse jõustumisest 2002. aastal, ja rohkem tähelepanu pöörata kohtunike
enesearengu toetamisele.
Ülevaade eelnõuga kavandatud muudatustest
Esimese ja teise astme kohtus moodustatakse eestseisus. Kohtu eestseisusesse kuuluvad
kohtu esimees, kohtu nõukogu nimetatud kohtunikud ning kohtu üldkogu poolt valitud liikmed.
Kohtu eestseisus kehtestab kohtu kodukorra ja tööjaotusplaani.
1 Maa-, haldus- ja ringkonnakohtute 2023. aasta menetlusstatistika kokkuvõte. Riigikohus, 2023. 2 Töögrupi koosseis: Villu Kõve (Riigikohtu esimees), Üllar Kaljumäe (Riigikohtu direktor), Urmas Volens (Riigikohtu
tsiviilkolleegiumi kohtunik), Kristjan Siigur (Tallinna Ringkonnakohtu esimees), Kaupo Kruusvee (Tallinna Halduskohtu
esimees), Priit Kama (Harju Maakohtu kohtunik) ja Martin Tuulik (Harju Maakohtu kohtunik). 3 Vabariigi Valitsus kiitis 17. aprillil 2025 heaks Justiits- ja Digiministeeriumi kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse (kohtuhaldusmudel) eelnõu.
2
Maakohtutesse luuakse täiendavad osakonnad. Igas maakohtus peab olema tsiviilasjade
üldosakond, perekonna- ja eestkoste asjade osakond, maksejõuetus- ja ühinguõiguse osakond
ning süüteoasjade osakond. Kohtunikele luuakse tingimused senisest detailsemaks
spetsialiseerumiseks.
Teatud liiki kohtuasjad suunatakse kohtualluvust muutmata väikseima töökoormusega
kohtu kohtunikule. Kohtualluvus ja asja arutamise koht ei muutu. Asja lahendab alluvusjärgse
kohtu kohtunikuna väikseima töökoormusega kohtu kohtunik.
Kohtuhaldusülesanded antakse valdavas osas Justiits- ja Digimisteeriumilt üle
kohtusüsteemile ehk kohtuhaldus läheb täitevvõimult üle kohtuvõimule. Kohtute haldamise ja
arendamise korraldamiseks kohtusüsteemis luuakse senise kohtute haldamise nõukoja
ümberkujundamise teel uus kohtute nõukogu. Senisest nõuandvast ja kooskõlastavast organist
saab kohtuhalduse strateegilise tasandi otsustuskogu.
Kohtunike koguarv sätestatakse edaspidi seaduses, mis tagab süsteemi stabiilsuse ja välistab
võimaluse muuta kohtunike arvu haldusotsustega. Seaduses sätestatud ülempiir (näiteks
maakohtus kuni 164 kohtunikku) vastab praegusele kohtunike koguarvule, kuid jätab võimaluse
ametikohtade täitmisel paindlikkuseks tegeliku vajaduse ja töökoormuse järgi.
Kohtute kohtumajade asukohad määratakse seaduse tasandil ning antakse kohtumajade
täpsete asukohtade määramise pädevus ministri asemel kohtute nõukogule. Seadusega
tagatakse kohtumajade regionaalne jaotus, mis aitab tagada elanikele juurdepääsu kohtule.
Kohtusüsteemi eelarvestamise ja strateegilise planeerimise korraldus viiakse terviklikuks
mudeliks, mis ühendab kohtute enesekorralduse ja poliitilise vastutuse tasandi. Kohtute
rahastamine põhineb läbipaistval ja tulemuspõhisel eelarvestamisel, mis võimaldab hinnata
kohtusüsteemi arengut ja tulemuslikkust.
Luuakse kohtuhaldusteenistus (KHT), mis hakkab pakkuma kohtutele tugiteenuseid ja
nõukogule tuge kohtute arendamisel. KHT alla koondatakse senised Justiits- ja
Digiministeeriumi kohtuhaldusülesanded, kohtute tsentraliseeritud tugiteenused (näiteks
tõlketeenistus, arhiiviteenistus) ning kohtudirektori täidetavad ülesanded (näiteks finants- ja
varahaldus). KHT moodustatakse struktuuriüksusena Tartu Ringkonnakohtu koosseisu.
Nähakse ette kohtunikule tagasiside andmise korraldus, mille eesmärk on toetada
kohtunikku tema erialateadmiste ja -oskuste täiendamisel. Kõrgema astme kohtunikule antakse
pädevus madalama astme kohtunikule tagasiside andmiseks.
Lihtsustatakse kohtuniku osalise töökoormusega töötamise taotlemist ja kohtuniku
teenistusvanuse ülemmäära tõstmist, kuna praegu kehtiv kord on liialt keerukas ja
aeganõudev.
Täpsustatakse kohtuniku ametipiiranguid ja väljaspool kohtunikuametit töötamise
tingimusi. Kohtunik võib lisaks õppe- ja teadustööle väljaspool kohtunikuametit tegeleda ka
ettevõtluse ja õigusloomega ning töötada juriidilisel tööl rahvusvahelises organisatsioonis, kui
kõrvaltegevus ei kahjusta kohtuniku ametikohustuste täitmist, sõltumatust õigusemõistmisel
ega lähe vastuollu kohtunikuameti väärikuse ega kutse-eetikaga.
3
Pikendatakse kohtuniku distsiplinaarvastutuse kehtivust. Pikendatakse
distsiplinaarkaristuse kustumise tähtaega ühelt aastalt kolmele ning kõrvaldatakse võimalus
seda tähtaega lühendada.
Rahvakohtunike institutsioon kaotatakse. Eesmärk on suurendada efektiivset korrakohast
õigusemõistmist. Käesoleval hetkel on rahvakohtunike institutsioon tekitanud rohkelt
küsitavusi õigusriigile kohasel õigusemõistmisel ning on saanud takistuseks mõistliku
menetlusaja tagamisel.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits-ja Digiministeeriumi justiitshalduspoliitika
asekantsler Mari-Liis Mikli, kohtute talituse nõunikud Marilin Reintamm (680 3116,
[email protected]) ja Mari Kirs ([email protected]) ning sama talituse
analüütik Külli Luha ([email protected]). Eelnõu koostamisse andis olulise panuse Justiits-
ja Digiministeeriumi kohtureformi projektijuht Viljar Peep.
1.3. Märkused
Eelnõukohase seadusega muudetakse järgmiste seaduste järgmisi redaktsioone
1) kohtute seaduse (KS), RT I, 08.04.2025, 7;
2) avaliku teenistuse seadus (ATS), RT I, 05.07.2025, 5;
3) halduskohtumenetluse seadustik (HKMS), RT I, 08.07.2025, 14;
4) kaitseväeteenistuse seadus (KVTS), RT I, 27.09.2024, 6;
5) kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS), RT I, 31.12.2025, 4;
6) kriminaalmenetluse seadustik (KrMS), RT I, 09.10.2025,7;
7)raamatupidamise seadus (RPS), RT RT I, 07.01.2025, 12;
8)riigieelarve seadus (RES), RT I, 28.11.2024, 4;
9) riigivastutuse seadus (RVastS), RT I, 08.04.2025, 12;
10)riigivaraseadus (RVS), RT I, 30.12.2024, 16.
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga4. Vabariigi Valitsuse
tegevusprogramm 2025–2027 näeb ette järgmise ülesande: suurendame kohtute sõltumatust
täitevvõimust ja kiirendame kohtuotsuseni jõudmist, võrdsustades kohtute halduse ja arenduse
põhiseadusliku institutsiooniga. Muudame kohtute haldamise tõhusamaks, kohtunikuameti ja
kohtute juhtimise paindlikumaks ning vähendame ametkondade vahelisi piire, ühendades
kohtuid tehtud analüüside põhjal ja võimaldame inimestel kohtusse pöörduda üle Eesti.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik koosseisu häälteenamus, sest
muudetakse kohtukorralduse seadust (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 lg 2 p 14).
Eelnõu on koostatud arendamisel olevas riigi koosloome keskkonnas (edaspidi koosloome
keskkond). Koosloome keskkonnas koostatakse seaduse muutmise seaduse eelnõu selliselt, et
aluseks võetakse Riigi Teatajast muudetava seaduse terviktekst. Kõik muudatused kirjutatakse
otse tervikteksti ja need on jäljega eristuvalt esitatud nii, et oleks aru saada, mida lisati juurde
või mis soovitakse välja jätta. Sama tekstiga saab üheaegselt töötada mitu inimest, võimaldades
4 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm | Eesti Vabariigi Valitsus.
4
koosloomet. Seaduse muutmise seaduse eelnõu tekst genereeritakse terviktekstis tehtud
muudatuste põhjal automaatselt. Suurema trafaretsuse ja vigade tekkimise vältimiseks on
koosloome keskkonnas muutmiskäske kohandatud ja need on mõningal määral erinevad sellest,
mida senises praktikas on kasutatud. Näiteks, sõltumata sellest, kas teksti täiendatakse arvuga,
sõnadega, ühe või mitme lausega, on muutmiskäsus läbivalt kasutusel sõnastus „tekstiosa“.
Sama lähenemist on rakendatud erinevate tekstiosade väljajätmisel. Tekstis tehtavate
asendamiste korral ei väljenda koosloome keskkonnas genereeritud muutmiskäsud asendamist,
vaid muutmisvormel on ka sel juhul sõnastatud „muudetakse ja sõnastatakse“ kujul, esitades
sätte sõnastuse tervikuna uuel kujul. Eelnevast tulenevalt on käesoleva eelnõu seletuskirjale
lisatud kavandatavate muudatuste peaeesmärki kandva kohtute seaduse muudatustega
terviktekst. Tulevikus, koosloome keskkonna arenduse valmides, on võimalik kõigi seotud
tekstidega tutvuda veebis ligipääsetava koosloome keskkonna avaliku vaate kaudu.
2. Eelnõu eesmärk
Eelnõu peamine eesmärk on luua tänapäevane, kollegiaalsel juhtimisel põhinev ja tõhus
kohtute töökorralduse süsteem, mis toetab kohtunike sõltumatust, spetsialiseerumist ja
õigusemõistmise kvaliteeti kogu riigis.
Selle eesmärgi saavutamiseks nähakse ette kohtute juhtimise ja struktuuri ajakohastamine, ning
uue juhtimismudeli loomine.
Kohtu eestseisus saab keskseks kollegiaalseks juhtimisorganiks, mille kaudu kohtunikud
osalevad töökorralduse ja juhtimise otsustamises. Eestseisuse pädevusse antakse seni kohtu
esimehe ainupädevuses olnud otsustused, nagu kohtu kodukorra, struktuuri ja koosseisu
kinnitamine. Eestseisus kinnitab ka kohtu tööjaotusplaani. Kohtu esimees juhib eestseisuse
tööd ning vastutab selle otsuste elluviimise eest, kuid ei tee enam olulisi juhtimisotsuseid
üksinda. Samal ajal säilib kohtu üldkogu kui kohtunikkonna omavalitsusorgan, kelle roll on
jätkuvalt oluline kohtu sisulistes ja põhimõttelistes küsimustes.
Eelnõu peamiste ettepanekute eesmärk on:
1) võimaldada kohtunikele suuremat valdkonnasisest spetsialiseerumist;
2) ühtlustada eri piirkondade kohtunike töökoormust;
3) ühtlustada kohtupraktikat ja menetlusaegasid kogu riigis;
4) tagada paremini kohtumenetluses osalejate võrdne kohtlemine;
5) tõhustada kohtunike järelevalvet ja distsiplinaarvastutust.
Teiseks on eelnõu eesmärk suurendada kohtuvõimu sõltumatust täitevvõimust:
1) vähendada vastutuse hajumist kohtute haldamisel ning laiendada kohtuteülest vaadet kohtute
arendamisele ja haldamisele;
2) tagada ühtne ja ühtlase kvaliteediga kohtuhaldusteenus kõigi kohtute jaoks;
3) luua kohtute eelarvestamise ja strateegilise planeerimise tervikmudel.
Kolmandaks on eelnõu eesmärk toetada kohtunikku tema erialateadmiste ja -oskuste
täiendamisel. Nähakse ette kohtusüsteemisisene kohtuniku töö kohta üldistatud tagasiside
andmise korraldus.
Neljandaks on eelnõu eesmärk kohtunikuameti ajakohastamine ja atraktiivsemaks
muutmine, tagades samal ajal kohtuniku sõltumatuse õigusemõistmisel. Leevendatakse
kohtunike ametikitsendusi ja reguleeritakse ametivälised kõrvaltegevused paindlikumalt.
2.1. Eelnõu menetluskäik
5
Eelnõu aluseks on:
1. Kohtute seaduse muutmise seaduse (kohtunikule tagasiside andmine, ametikitsenduste
leevendamine) eelnõu5. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse
avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule,
Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile ja Tartu Ülikooli
õigusteaduskonnale. Kooskõlastusperiood kestis 22.07.2024. a – 30.08.2024. a. Eelnõu
kohta esitasid arvamuse Haridus- ja Teadusministeerium, Siseministeerium,
Rahandusministeerium, Riigikohus, Viru Maakohus, Harju Maakohus, Tartu
Ringkonnakohus, Eesti Kohtunike Ühing, Riigiprokuratuur, Tartu Maakohus.
2. Kohtute seaduse muutmise seaduse (kohtuhaldusmudel) eelnõu6. Eelnõu esitati
kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja
teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti
Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tallinna Ülikooli
Ühiskonnateaduste Instituudile, TalTechi Majandusteaduskonnale ja Riigikogule.
Kooskõlastusperiood7 kestis 23.12.2024. a – 20.01.2025. a. Eelnõu kohta esitasid arvamuse
Tartu Halduskohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus, Harju Maakohus, Tartu
Ringkonnakohus, Riigikohus, Eesti Kohtunike Ühing. Eelnõu teine lugemine on Riigikogus
katkestatud8.
3. Väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK) „Kohtunike töökoormuse ühtlustamine,
asenduskohtunike ametisse nimetamine, kohtunikele lisatasu maksmise võimaldamine jt
ettepanekud kohtute töö efektiivsemaks muutmiseks“9. VTK saadeti kooskõlastamiseks
ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme
kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile,
Riigiprokuratuurile, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele ning Tartu Ülikooli
õigusteaduskonnale. Kooskõlastusperiood kestis 25.04.2025. a – 28.05.2025. a. VTK kohta
esitasid arvamuse Eesti Advokatuur, Eesti Kohtunike Ühing, Harju Maakohus, Haridus- ja
Teadusministeerium, Riigiprokuratuur, Pärnu Maakohus, Rahandusministeerium,
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Riigikohus, Sotsiaalministeerium, Tartu
Halduskohus, Tartu Ringkonnakonnakohus, Tartu Maakohus, Viru Maakohus.
4. Kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seaduse (kohtukorralduse muudatused) eelnõu10.
Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks
Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri
Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Registrite- ja Infosüsteemide
Keskusele ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale. Kooskõlastusperiood kestis 07.11.2025. a
– 03.12.2025.a. Eelnõu kohta esitasid arvamuse Pärnu Maakohus, Tartu Ülikool, Viru
Maakohus, Eesti Advokatuur, Tallinna Halduskohus, Tallinna Ülikool, Riigiprokuratuur,
5 Kohtute seaduse muutmise seadus – EIS. 6 Eelnõu töötas välja töörühm koosseisus Riigikohtu kohtunik Heiki Loot, Tartu Ringkonnakohtu direktor Tiina Ereb, Justiits-
ja Digiministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler Mari-Liis Mikli, Viru Maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo, Tartu
Maakohtu kohtunik Rutt Teeveer ning Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Villem Lapimaa. 7 Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (kohtuhaldusmudel) – EIS. 8 Eelnõu - Riigikogu. 9 Kohtunike töökoormuse ühtlustamine, asenduskohtunike ametisse nimetamine, kohtunikele lisatasu maksmise võimaldamine
jt ettepanekud kohtute töö efektiivsemaks muutmiseks – EIS. 10 Kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus (kohtukorralduse muudatused) – EIS
6
Harju Maakohus, Tartu Halduskohus, Tartu Ringkonnakohus, Riigikohus, Tartu Maakohus,
Tallinna Ringkonnakohus, Eesti Kohtunike Ühing, Eesti Kohtunikuabide Ühing, Haridus-
ja Teadusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium.
VTK ja kohtukorralduse eelnõu tagasiside ning finants-11 ja põhiseaduslikkuse analüüsi12
tulemuste alusel ei ole eelnõus järgmisi VTK ettepanekuid:
1) samaliigiliste kohtute ühendamine;
2) kohtunikukandidaadi julgeolekukontrolli läbimise aja muudatused;
3) asenduskohtunike süsteemi loomine;
4) kohtuniku nõusolekuta ametist vabastamine Riigikohtu üldkogu poolt, kui tervis takistab
kohtunikuna töötamist;
5) kohtuniku ametist vabastamine Riigikohtu üldkogu poolt ametisse sobimatuse tõttu ka pärast
kolme aasta möödumist ametisse nimetamisest;
6) kohtuniku õigus kuu aja jooksul ametist lahkuda ja saada hüvitist kuue kuu ametipalga
ulatuses kui kohtunik ei nõustu üleviimisega teise valdkonna osakonda;
7) kohtunikule lisatasu maksmine teatud perioodi jooksul keskmisest töökoormusest
märgatavalt suurema koormusega töötamise eest või lahendades suurepärast kvalifikatsiooni
nõudvaid asju kohtuasutuse eelarve piires.
Eelnõu sisaldab võrreldes 07.11.2025.a kohtukorralduste muudatuste eelnõuga järgmisi olulisi
muudatusi:
1) kohtuasja menetlus ei kesta ühes kohtuastmes üldjuhul üle üheksa kuu;
2) kohtuhaldusteenistus moodustatakse Tartu Ringkonnakonnakohtu koosseisus;
3) tarbijakrediidi- ja vangistusasjad suunatakse kohtualluvust muutmata väikseima
töökoormusega kohtu kohtunikule;
4) tööjaotusplaaniga tuleb tagada tsiviilkohtunike spetsialiseerumine perekonnaõiguse ja
eestkoste asjadele, maksejõuetuse- ja ühinguõiguse asjadele, tööõiguse asjadele, intellektuaalse
omandi kaitse asjadele, süüteokohtunike spetsialiseerumine alaealistega seotud süüteoasjadele,
lähisuhtevägivalla asjadele ja majandusalaste süütegude asjadele ning halduskohtunike
spetsialiseerumine planeerimisõiguse asjadele, keskkonnaõiguse asjadele ja maksuõiguse
asjadele;
5) kohtute nõukogu koosseisus on asendatud üks Riigikogu liige Justiits- ja Digiministeeriumi
kantsleriga;
6) rahvakohtunike institutsioon kaotatakse.
11 Finantsanalüüsi koondtulemustest selgub, et kõik kavandatud muudatused netomõjus toovad süsteemile kaasa
lisafinantskulu. Ainus arvutuslik sääst tuleb samaliigiliste kohtute ühendamisest, samas kui kõik ülejäänud
lisanduvad toetused ja hüved on finantsiliselt negatiivse loomuga. Sääst sõltub sellest, kui palju on tulevikus
osakonnajuhatajaid või kolleegiumi esimehi. PwCA_Kohtusüsteemi struktuurimuudatuse
finantsanalüüs_lõpparuanne.pdf. 12 Ettepanek nimetada teatud osa kohtunike ametisse tähtaegsetelt (kuni kolmeks, teatud juhtudel kuni viieks
aastaks) isegi juhul, kui nad asuvad õigust mõistma asenduskohtunike rollis, s.o kohtunikena, ei ole kooskõlas PSi
§ 147 lg-ga 1, mille kohaselt nimetatakse kõik riigi nimel õigust mõistvad kohtunikud ametisse eluaegselt.
https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-
07/VTK_po%CC%83hiseaduspa%CC%88rasuse_analu%CC%88u%CC%88s_lo%CC%83plik.pdf.
7
Kohtu praeguse arengukava13 eesmärk on, et kohus, selle kolm astet ja kolm haru on
vastutustundlikult juhitud terviklik nüüdisaegne organisatsioon, mis täidab oma ülesandeid
efektiivselt ja kvaliteetselt.14 Arengukavas rõhutatakse, et kohtutest kujundatakse
organisatsioon, mis tagab stabiilselt võrdse töökoormuse, kvaliteetse töö ja soodustab
spetsialiseerumist, kaaludes erinevaid võimalusi, et tagada ühetaoline ja ühtlase kvaliteediga
õigusemõistmine üle Eesti, sh kohtuasjade üleriigiline jagamine ja valdkonnapõhiste
eksperdivõrgustik tugevdamine. Samuti rõhutatakse arengukavas, et kohus peab olema igaühele
mõistlikult kättesaadav. Igas olulisemas tõmbekeskuses, mis on üldjuhul maakonnakeskus,
asub kohtumaja või ruumid, kus saab pidada kohtuistungit ning kus igaühel on võimalik esitada
kohtule dokumente ja saada kohtuga asjaajamiseks esmavajalikku teavet ja tuge.
Praeguse olukorra kirjeldus
Eestis on praegu neli maakohut (Harju Maakohus, Tartu Maakohus, Viru Maakohus ja Pärnu
Maakohus), kaks halduskohut (Tallinna Halduskohus ja Tartu Halduskohus) ning kaks
ringkonnakohut (Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus).
Kehtiva seaduse kohaselt põhineb kohtualluvus kohtute tööpiirkondadel, mis on geograafiliselt
kindlaks määratud.15 Näiteks Harju Maakohtu tööpiirkond on Harju maakond ja Tartu
Maakohtu tööpiirkond on Jõgeva, Tartu, Võru, Põlva, Viljandi ja Valga maakond. Tallinna
Halduskohtu tööpiirkond on Harju, Hiiu, Järva, Pärnu, Saare, Rapla ja Lääne maakond.
Menetlusseadustikes on sätestatud, milline kohus konkreetse vaidluse lahendab. Arvestada
tuleb poolte asukohta (isiku elukoht või ettevõtja asukoht) või muid olulisi asjaolusid, näiteks
vara asukoht. 2023. aasta 1. mail jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatusega
täpsustati kohtualluvuse põhimõtteid menetlusosalise jaoks, et kui hagi esitatakse kostja elu-
või asukoha järgi või erandliku kohtualluvuse järgi, toimub kohtuistung üldjuhul kohtumajas,
mis asub kõige lähemal kostja elu- või asukohale või kohale, mille järgi määratakse erandlik
kohtualluvus. Menetlusosaliste huve arvestades võib kohus pidada istungi muus kohtumajas.
Ringkonnakohtu kui apellatsiooniastme kohtu tööpiirkonna sätestavad KSi § 22 lõiked 3 ja 4.
Kohtute seaduse § 37 lõike 2 punkt 4 näeb ette, et kohtuasjade jaotamine peab tagama kohtunike
ühtlase töökoormuse kohtu piires.
Alates viimasest ulatuslikust kohtuvõrgustiku reformist 2006. aastal, mil piirkondlikest
väikestest maa- ja linnakohtutest moodustati neli maakohut, on ühiskonnas toimumas olulised
demograafilised muutused: inimesed ja majandustegevus ning koos nendega ka vaidlused
koonduvad keskustesse. See suundumus süveneb ja kohtuasjade arv väiksemates kohtades
väheneb eeldatavasti veelgi. Kohtute paljusus teeb eri piirkondade kohtunike töökoormuse
ühtlustamise keeruliseks. Kohtute tööpiirkonnad on eri suurusega ja seetõttu on eri suurusega
ka kohtud, mis tähendab, et sisult samalaadsete kohtuasjade menetlusaeg on eri kohtutes erinev.
Praeguses kohtusüsteemis puudub paindlikkus kiiresti reageerida töökoormuse muutustele ja
vastata ühiskonna ootusele tõhusa kohtumenetluse järele. Kehtiva korra kohaselt on esimese ja
teise astme kohtuniku ametikohad määratud justiitsministri määrusega16. Määrust on alates
selle kehtestamisest 27. oktoobrist 2005 muudetud kolmekümnel korral, mis näitab, et
13 Siinkohal ei ole mõeldud arengukava Riigieelarve seaduse § 19 lg 3 tähenduses 14Kohtu arengukava. https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/Kohtu_arengukava_2024-2030.pdf. 15 Justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määrus nr 45. Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad – Riigi Teataja. 16 Justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määrus nr 47. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv ning
jagunemine kohtumajade vahel–Riigi Teataja
8
töökoormuse mõjutamiseks on pidevalt vaja muuta kohtunikukohtade arvu kohtutes. Määruse
muutmiseks peab justiits- ja digiministrile nõusoleku andma kohtute haldamise nõukoda, lisaks
tuleb enne ära kuulata asjaomaste kohtute esimeeste arvamus. Selline lahendus on aeganõudev
ega võimalda töökoormuse muutustele kiiresti reageerida.
Kohtuniku töökoormusest sõltub otseselt kohtumenetluse kestus, see tähendab, et
kohtusüsteemi praegune korraldus toob kaasa kohtute erineva koormuse ja menetlusaja. Näiteks
oli tsiviilasjade üldine keskmine menetlusaeg 2024. aastal Tartu Maakohtus 97 päeva, kuid
Harju Maakohtus 134 päeva, kriminaalasjade keskmine üldmenetluses arutamise aeg Pärnu
Maakohtus oli 263 päeva, kuid Harju Maakohtus 345 päeva. Ka haldusasjade keskmine
menetlusaeg on erinev: Tallinna Halduskohtus 139 päeva ja Tartu Halduskohtus 175 päeva.
Alljärgnevas tabelis on esitatud keskmine menetlusaeg 2023. ja 2024. aastal.
Tabel 1. Keskmine menetlusaeg (päevades) esimese astme kohtutes aastatel 2023–2024
Kohus Tsiviilasjad
Üldmenetluses
arutatavad
kriminaalasjad
Haldusasjad
2023 2024 2023 2024 2023 2024
Harju Maakohus 116 134 340 345
Pärnu Maakohus 124 139 203 263
Tartu Maakohus 88 97 311 303
Viru Maakohus 93 115 358 269
Tallinna Halduskohus
153 139
Tartu Halduskohus 177 175
Keskmine 107 123 315 299 162 153
Kohtutega seotud rahulolu-uuringutes17 nimetatakse ühe läbiva probleemina pikki
menetlusaegu, aga ka muud menetluslikku ebaühtlust. Selline olukord ei vasta ühiskonna
ootustele. Kiiruse kõrval häirib inimesi ka kohtupraktika kohatine ettenähtamatus, ebaühtlus ja
menetlusosaliste ebavõrdne kohtlemine. Suur töökoormus, mis tekib asjade jaotuse
ebaühtlusest ja mis on eriti tuntav ning aastatepikkuse mõjuga, on üks kõige olulisem
töökorralduslik probleem ka kohtunike endi arvates.18
Kuigi kohtute seaduse § 37 lõike 2 punkt 31 näeb ette, et asjade jaotamine peab tagama
kohtunike spetsialiseerumise, on see säte alates seadusesse lisamisest19 2017. aastal olnud
kohtusüsteemile selle praeguses korralduses probleemne. Esiteks on ka spetsialiseerumine
kohtuspetsiifiline, iga kohtu üldkogu otsustab, milliste kohtuasjade või kitsamate
õigusvaldkondade kaupa spetsialiseerumine toimub. Teiseks mõjutab kohtunike
spetsialiseerumist kohtu suurus. Selle tulemusena on näiteks kõige suurema maakohtu, Harju
Maakohtu tööjaotusplaani põhjal tsiviilvaldkonna kohtunikel võimalik spetsialiseeruda 22
valdkonna kaupa, kuid väikestes maakohtutes vaid kuni kuue või seitsme valdkonna kaupa.20
17 Menetlusosaliste rahuolu uuring 2021. MORU aruanne 2021 (professionaalsed menetlusosalised) (002).pdf. 18 Uuringu „Kohtunikuameti kuvand Eestis“ aruanne (2023). Kohtunikuameti kuvand Eestis_aruanne.pdf. 19 Kohtuasjade jagamisele seati kohtunike spetsialiseerumist võimaldav tingimus karistusseadustiku muutmise käigus ja selle
eesmärk oli tõhustada alaealiste õigusrikkujatega seotud tegevust 20Kohtute tööjaotusplaanid. https://www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/kohtute-toojaotusplaanid
9
Süüteovaldkonna puhul on maakohtu kohtunike spetsialiseerumise ulatus ühtlasem (keskmiselt
neli kuni viis kitsamat valdkonda). Kahe halduskohtu piires erineb
spetsialiseerumisvaldkondade arv kolmekordselt: vastavalt kuus ja 18 kitsamat valdkonda.
Ringkonnakohtutes on kolleegiumid: tsiviil, haldus- ja kriminaalkolleegium. Apellatsioon- ja
määruskaebused jagatakse eraldi arvestuses nii, et need jaguneksid vastava kolleegiumi
kohtunike vahel võimalikult võrdselt.
Kohtute seaduse 1. mai 2023. aasta muudatustega nähti ette kohtunike spetsialiseerumine
haldus-, tsiviil- või süüteovaldkonnas. Seadusemuudatusega minetasid kohtumajad varasema
õigusemõistmise struktuuriüksuse tähenduse, aga säilisid avalikkuse jaoks kohtuistungi
pidamise, kohtukantselei asukoha ja kohtuniku alalise teenistuskohana. Kohtunike tsiviil- või
süüteoosakonnasisese spetsialiseerumise ja lisaosakondade loomise vajaduse otsustab kohtu
üldkogu. Ainsa kohtuna on lisaosakonna loonud Tartu Maakohus, kes lõi maksejõuetus- ja
äriregistriasjade osakonna. Lisaks on Pärnu Maakohtusse loodud eestkoste järelevalve osakond,
mille ülesanne on ühtlustada eestkostjate üle peetava järelevalve nõudeid. Kuigi Harju
Maakohtusse ei ole loodud eraldi kitsamalt spetsialiseerunud osakondi, on selle kohtu
kohtunikud põhimõtteliselt spetsialiseerunud näiteks maksejõuetus-, perekonna- ja
tarbijakrediidi asjade lahendamisele.
Kohtunike vabatahtliku spetsialiseerumise negatiivseid kõrvalmõjusid iseloomustab kujukalt
Eesti esimese astme kohtute kehtivate tööjaotusplaanide analüüs maakohtute põhjal. Analüüsist
ilmneb, et neis puudub süsteemne lähenemine spetsialiseerumisele nii ühes kohtus kui ka üle
riigi. Jättes kõrvale otseselt kohtute seaduses nimetatud spetsialiseerumise kriteeriumid (KS
§ 37 lõige 41), varieeruvad spetsialiseerumise valdkonnad esimese astme kohtutes suurel
määral, ulatudes kohati äärmiselt spetsiifilistest (suisa üksikküsimustele orienteeritud)
spetsialiseerumise valdkondadest (näiteks Harju Maakohtu tööjaotusplaan) kuni selle täieliku
puudumiseni (Tartu Maakohtu süüteoasjade tööjaotusplaan). Ilmselgelt takistab
tööjaotusplaanides süsteemse lähenemise kehtestamist nende senine kinnitamiskord, mis näeb
ette nende jõustamist esimese astme kohtu üldkogu otsusega (KS § 36 punkt 1). Pidades silmas,
et iseäranis suuremates kohtutes eeldab tööjaotusplaani kinnitamine kohtunike enamuse
konsensust, võib arvata, et selle tingimustes, sealhulgas ka spetsialiseerumise kriteeriumites, on
kokkulepet keeruline saavutada.21
Teiste riikide praktikast nähtub, et kohtunike spetsialiseerumisega kaasneb efektiivsem
kohtumenetlus, paraneb kohtuotsuste ettenähtavus ja suureneb kohtunike kompetentsus.
Õiguskorra pideva teisenemise ja rahvusvahelisest, sh Euroopa Liidu õigusest lisanduvate
nõuete tõttu, samuti kohtupraktika ja õigusteooria arengust tingituna muutuvad õigusharud
järjest enam valdkonnaspetsiifilisemateks. Kohtunike spetsialiseerumine tuginebki arusaamale,
et ebarealistlik oleks eeldada, et sama kohtunik jõuab võrdselt hästi olla kursis erinevate
valdkondade eripäraga, eriti juhul, kui see eeldab mõne muu eluvaldkonna süvendatud
tundmist. Kohtunike spetsialiseerumise eelistena nähakse just seda, et kohtuasja lahendab
kohtunik, kellel on konkreetses õigusvaldkonnas väga head teadmised ja kogemus.22
21 Esimese astme kohtu kohtunike ja kohtujuristide spetsialiseerumise analüüs, lk 32.
https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-10/Esimese_astme_kohtunike_spetsialiseerumine.pdf 22 Esimese astme kohtu kohtunike ja kohtujuristide spetsialiseerumise analüüs, lk 9.
https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-10/Esimese_astme_kohtunike_spetsialiseerumine.pdf
10
Harju Maakohtu 2023. aastal lahendatud tsiviilasjade menetlusaja analüüs näitas, et eelkõige
kahele kuni kolmele valdkonnale spetsialiseerunud kohtunikud menetlevad asju kiiremini.23
Kohtunike spetsialiseerumine eeldab piisavat tööhulka, kuid praeguses struktuurilises
korralduses ja tööjaotuses ei ole ühetaoline spetsialiseerumine tihti võimalik. Ebaühtlane
spetsialiseerumine seevastu võimendab kohtunike töötulemuste erinevusi ja eelkirjeldatud
mõjusid kohtumenetlusele. Kohtuniku spetsialiseerumine kindlale valdkonnale või teatud liiki
asjadele peab tagama, et tal on neis vajalikke teadmisi ja oskusi, mis omakorda parandab
eelduslikult lõpplahendi kvaliteeti, soodustab õiguskindlust ja suurendab kohtu võimet asju
võimalikult lühikeste menetlustähtaegadega ja mõistlike menetluskuludega lahendada.24
Kohtu eestseisuse ja osakondade moodustamine
VTK kohta esitatud tagasisides leiti, et juhtimise tsentraliseerimine ohustab kohtunike
sõltumatust ja iseseisvust. Loodav eestseisus tähendab pigem rohkem juhte (VTKs ei ole
märgitud liikmete arvu), mis toob kaasa hoopis kallima süsteemi ja vähem täiskoormusega
kohtunikke. Kohtusüsteemi puudutavaid otsuseid teeks esimees ainuisikuliselt või siis
võrdlemisi kitsas ring kohtunikke eestseisusena.
Ei saa pidada põhjendatuks VTK kohta esitatud tagasisides tõstatatud kahtlust, et kohtunike
sõltumatust võib ohustada nende senisest väiksem kaasatus tööjaotusplaani koostamisse ja
võimalik suurem vajadus pidada kohtuistungeid mujal kui teenistuskohaks olevas
kohtumajas.25
VTKs nähti ette, et kohtuniku üleviimise süüteo- ja tsiviilosakonna vahel otsustab kohtu
esimees, arvestades õigusemõistmise vajadusi ja töökoormuse muutust. Eelnõus on lahendus
muudetud, lähtudes kohtunike enesekorraldusõiguse ja kollegiaalse otsustamise põhimõttest.
Eelnõu kohaselt kohtuniku üleviimise valdkonna sees ühest osakonnast teise otsustab kohtu
eestseisus, mitte üksnes kohtu esimees. Maakohtu kohtuniku võib viia teise valdkonda
(tsiviilvaldkond ja süüteovaldkond) ning ringkonnakohtu kohtuniku võib viia teise
kolleegiumisse (tsiviilkolleegium, kriminaalkolleegium ja halduskolleegium) üle vaid
kohtuniku enda nõusolekul. Maakohtu kohtuniku kuulumise tsiviilvaldkonna osakonda
(tsiviilasjade üldosakond, perekonna- ja eestkoste asjade osakond ning maksejõuetus- ja
ühinguõiguse osakond) määrab maakohtu kohtunikest koosnev eestseisus. Ehkki maakohtu
kohtuniku kuulumine osakonda ei sõltu iga kohtuniku nõusolekust, saab osakondade
määramine toimuda üksnes tsiviilvaldkonnas ning kohtunikkonna enda kollegiaalse
otsustusena. Maakohtu kohtuniku kuulumine osakonda ei sõltu välistest mõjutustest ega
seadusandlikust või täidesaatvast võimust. Selline muudatus tugevdab kollegiaalset
juhtimismudelit ning tagab tasakaalu juhtimise operatiivse vajaduse ja kohtuniku sõltumatuse
vahel.
Erinevalt VTKs kavandatust on välja jäetud kohtuniku teenistusest vabastamise võimalus
juhul, kui ta ei nõustu üleviimisega teise osakonda või kolleegiumi. Selline nõue ei oleks
kooskõlas kohtuniku ametikindluse ja sõltumatuse põhimõttega.
23 KHN-i 130. istungi 19.–20. septembri 2024. a protokoll. 130. protokoll 19.-20.09.24.pdf 24 Esimese astme kohtu kohtunike ja kohtujuristide spetsialiseerumise analüüs, lk 9.
https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-10/Esimese_astme_kohtunike_spetsialiseerumine.pdf 25 Nt Eesti Kohtunike Ühingu 25.05.2025 arvamus, Tartu Maakohtu 28.05.2025 arvamus.
11
Kohtu esimehel peab olema võimalus kohtuasutust juhtida, kohtunike ülesanne on esmajoones
õigusemõistmine. Õigusemõistmise korrakohase toimimise tagamine on kohtu esimehe ning
kohtute nõukogu ülesanne. Kohtunikud saavad olulisemates küsimustes kaasa rääkida
kohtunike täiskogul ja väljendada oma seisukohta kohtu üldkogul.
Kohtu arengukava järgi on kohus vastutustundlikult juhitud terviklik nüüdisaegne
organisatsioon, mis täidab oma ülesandeid efektiivselt ja kvaliteetselt. Konkreetsemalt on
arengukavas ette nähtud järgmised meetmed:
• kujundada kohtu juhtimismudel, kus eelkõige tööjaotusplaani kehtestamise, kohtu
osakondade moodustamise ja kohtunike osakondadesse jagunemise otsustab kohtuasutust
juhtiv eestseisus, mille liikmete hulgas on mh kohtu üldkogu valitud kohtunik(ud);
• tugevdada kohtu üldkogu rolli kohtu arengusuundade määramisel ning üldistes küsimustes
seisukohtade kujundamisel ja arvamuste andmisel;
• näha ette esimese astme kohtute jagunemine spetsialiseerumisvajadust arvestades tõhusaks
toimimiseks sobiva suurusega osakondadeks, mille tööd korraldab juhtimisülesannete täitmisel
kohtu esimehele alluv kohtunik;
• kasutada töökorralduse kujundamisel maksimaalselt spetsialiseerumise ja meeskonnatöö
eeliseid;
• korraldada menetlusgrupi tööd, lähtudes otstarbekusest ja personali motiveerimisest.
Maakohtus, halduskohtus ja ringkonnakohtus moodustatakse kohtu eestseisus. Kohtu eestseisus
kinnitab kohtu kodukorra ja tööjaotusplaani. Lähtudes kohtunike kitsamast
spetsialiseerumisest, võib kohtu eestseisus moodustada täiendavaid osakondi. Eestseisuse töö
tagamine ja korraldamine on kohtu esimehe ülesanne. Kohtute eestseisuses on kohtu esimees,
kolleegiumi esimehed, kohtu üldkogu ja kohtute nõukogu poolt valitud liikmed.
Kohtu üldkogu pädevuses on kohtu kui terviku töökoormuse küsimused, st kuidas tagatakse
kohtunike töökoormuse võrdsus ja üldiste põhimõtete loomine, mis tagavad kohtuasjade võrdse
jagamise osakondade vahel.
Maakohtutes moodustatakse spetsialiseerumisvaldkondade järgi osakonnad. Tööjaotusplaanis
määratakse iga kohtunik ühe osakonna koosseisu tema spetsialiseerumisvaldkonna järgi.
VTKs ei nähtud ette kindlaid osakondi, nende moodustamise otsustab kohtu eestseisus töömahu
ja spetsialiseerumise järgi. Selline lahendus oleks jätnud osakondade struktuuri siiski liigselt
avatuks ning tekitanud ohu, et kohtutes kujuneb välja ebaühtlane osakondade ülesehitus, kus
osakondade arv ja pädevus võivad põhjendamatult erineda. Selline lahendus ei kaitseks
piisavalt menetlusosalise õigust kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul.
Eelnõus on seetõttu otsustatud määrata osakonnad seaduses kindlaks, et tagada ühtne ja
tasakaalustatud struktuur erinevates maakohtutes. Sellega luuakse selge raamistik kohtunike
spetsialiseerumisele ja tööjaotusele, vältides olukorda, kus osakondade arv ja ülesehitus
sõltuksid üksnes kohtute eestseisuste otsustest. Kohtunike tööjaotuslik spetsialiseerumine on
otstarbekas just siis, kui teatud liiki asju on kohtus piisavalt palju ja need on spetsiifilised või
nõuavad mitteõiguslike valdkondade tundmist. Sellised valdkonnad on eelkõige perekonna- ja
eestkosteasjad ning maksejõuetus- ja ühinguõiguse asjad, mis erinevad tavapärastest
tsiviilvaidlustest keerukuse ja tagajärgede ulatuse poolest.
12
Maakohtutes on osakonnad jagatud kahe valdkonna vahel. Maakohtu tsiviilvaldkonnas on kolm
osakonda: tsiviilasjade üldosakond, perekonna- ja eestkoste asjade osakond ning maksejõuetus-
ja ühinguõiguse osakond. Maakohtu süüteovaldkonnas on üks süüteoasjade osakond. Selline
seaduses sätestatud osakondade süsteem tagab, et maakohtud on üles ehitatud selgete
põhimõtete alusel, vältides liigset killustatust ja tagades juhtimise ning töökorralduse tõhususe.
Kohtunike spetsialiseerumine aitab tagada, et teatud liiki kohtuasja lahendab kohtunik, kellel
on konkreetses õigusvaldkonnas väga head teadmised ja kogemused, mis omakorda parandab
asjas tehtava lõpplahendi kvaliteeti, soodustab kohtupraktika prognoositavust ja õiguskindlust
ning suurendab tõenäoliselt kohtuasutuse suutlikkust seda liiki kohtuasju võimalikult lühikeste
menetlustähtaegadega ja mõistlike menetluskuludega lahendada. Ühtlasi tagab otstarbekalt
korraldatud esimese astme kohtunike spetsialiseerumine eelduslikult lõpplahendi kiirema
jõustumise seeläbi, et spetsialiseerunud kohtunike lahendeid vaidlustatakse vähem või kui seda
isegi tehakse, siis jääb lahend tõenäoliselt muutmata.26
Halduskohtutes ei ole otstarbekas luua eraldi osakondi, kuna tööjaotusplaaniga saab tagada
valdkondade kaupa tasakaalu kohtunike ja menetletavate haldusasjade arvu vahel. Eraldi
osakonna loomine kitsendaks kohtunike spetsialiseerumist ja vähendaks paindlikkust
töökoormuse jaotamisel.
Kohtualluvust muutmata teatud liiki kohtuasjade suunamine väikseima töökoormusega
kohtu kohtunikule.
KS § 451 lõike 1 järgi võivad ringkonnakohtute esimehed suunata maakohtu esimehe taotlusel
oma ühise otsusega üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratava kohtuasja lahendamiseks teise
maakohtusse, kui see on vajalik õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks. Kohtuasja
alluvus ega asja arutamise koht kohtuasja teise kohtusse lahendamiseks suunamise tulemusel
KS § 451 lõike 2 järgi ei muutu. Õiguskirjanduses on selgitatud, et sisuliselt kaasatakse
alluvusjärgse kohtu koosseisu teise kohtu kohtunik, kes peab asja lahendama alluvusjärgse
kohtu kohtunikuna.27 Seaduseelnõu seletuskirjas märgiti, et kõnealust sätet ei saa kasutada
püsiva hoovana kohtute töökoormuse ühtlustamisel, vaid töövoogude reguleerimise
erakorralise abinõuna.28
Sarnaselt KS § 451 lõikele 1 nähakse eelnõus ette, et mingit konkreetset liiki avaldus antakse
lahendamiseks kohtule, mille töökoormus on kohtute infosüsteemi andmete järgi kõige
väiksem. Kohtuasja lahendab alluvusjärgse maakohtu kohtunikuna väikseima töökoormusega
maakohtu kohtunik. Kohtuasja alluvus ega arutamise koht ei muutu ning ka sel juhul kaasataks
sisuliselt alluvusjärgse kohtu koosseisu teise kohtu kohtunik, kes peab lahendama asja
alluvusjärgse kohtu kohtunikuna. Sellisteks kohtuasjadeks on tsiviilkohtumenetluses
tarbijakrediidi asjad ja halduskohtumenetluses vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise
asjad.
Kohtunike töökoormuse ühtlasem jaotumine aitab kiirendada ja tõhustada kohtuasjade
menetlemist, vähendades samas kohtunike ülekoormusest tingitud menetlusviivituse riski.
26 Esimese astme kohtu kohtunike ja kohtujuristide spetsialiseerumise analüüs, lk 32.
https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-10/Esimese_astme_kohtunike_spetsialiseerumine.pdf 27 https://pohiseadus.ee/sisu/3495/paragrahv_24, komm 7. 28 https://www.riigikogu.ee/download/fa74b1f0-ac11-4a47-9e93-f775d1eb34dc lk 10.
13
Kohtuhaldusülesannete valdavas osas üleandmine Justiits- ja Digiministeeriumilt
kohtusüsteemile ehk kohtuhaldus läheb täitevvõimult üle kohtuvõimule.
Täitevvõimu ning esimese ja teise astme kohtute omavahelise pädevuse jaotust ja ka
haldusülesannete killustumist iseloomustavad tabelid 2–4.
Tabel 2. Kohtute seaduse alusel justiits- ja digiministri pädevusse kuuluvad ülesanded
Tabel 3. Kohtute seaduse alusel kohtu esimehe pädevusse kuuluvad ülesanded
Tabel 4. Kohtute seaduse alusel kohtudirektori pädevusse kuuluvad ülesanded
14
Esimese ja teise astme kohtute andmine toonase Justiitsministeeriumi hallatavaks otsustati
Vabariigi Valitsuse seadusega 1995. aastal. Samal ajal jäi Riigikohus jätkuvalt isehaldavaks.
Otsuse tegemisel tugineti eelkõige sellele, et sama haldusmudel oli kasutusel Eestis ka enne
1940. aastat, kui eksisteeris kohtuministeerium. 2000. aastal kohtute seaduse eelnõule 607 SE
I lisatud tolleaegse Riigikohtu esimehe Uno Lõhmuse eriarvamuse kohaselt tulenes see
põhiseaduse ekslikust tõlgendamisest. Et 2000. aasta kohtute seaduse väljatöötamise käigus
seda küsimust eraldi ei käsitletud, jäi selline säte siiski seadusesse ekslikult alles. Arvestades
senise süsteemi ebaefektiivsust ja selle suhtes aastaid esitatud kriitikat, on põhjendamatu senise
praktika jätkamine. Põhiseadus käsitab kohut ühe tervikliku kehana, mille ülesanne on õigust
mõista. Põhiseaduse kohaselt on sõltumatu institutsioon kogu kohus: Maakohus, Halduskohus,
Ringkonnakohus ja Riigikohus. Ehk kohtusüsteem on üks põhiseaduslik tervik, mida tuleb
finantseerida ülesannete, mitte haldusala põhjal. Vaatamata sellele käsitatakse õigusaktides
põhiseadusliku institutsioonina jätkuvalt vaid Riigikohut ning maa-, haldus- ja
ringkonnakohtud on osa riigiasutusest. Selline vahetegemine ei ole põhjendatud ning eriti suurt
mõju avaldab see riigi eelarvestrateegia kujunemise protsessis. Kohtute sõltumatuse tagamiseks
on oluline, et ka esimese ja teise astme kohtuid käsitletakse riigieelarve seaduses ja riigieelarve
koostamise protsessis analoogselt Riigikohtuga põhiseadusliku institutsioonina, nagu näeb ja
on alati ette näinud põhiseadus. Seega peavad ka esimese ja teise astme kohtud saama oma
eelarvet ise koostada ja kujundada ning kaitsta Riigikogus iseseisvalt, ilma täitevvõimu
sekkumiseta. Vähem tähtis ei ole ka see, et otsustuspädevus oma eelarve kujundamise ja
kaitsmise üle annab kohtutele võimaluse tööprotsesse optimeerida ja tõhustada, mis toob
menetlusosalistele kaasa kiirema kohtumenetluse. Seega tuleb esimese ja teise astme kohtuid
käsitada Riigikohtu kõrval eraldiseisva põhiseaduslike institutsioonina. Varem on selgitatud, et
Riigikohus on konstitutsioonikohus, mis lahendab tekkinud vaidlusi lõplikult, st igasugust
võimalikku huvide konflikti tuleb ennetada. See toetab ka juba Eesti taasiseseisvumisel leitud
lahendust, et Riigikohus peab olema isehaldav. Analoogselt hoitakse ka teistes lähiriikides
kõrgeima kohtu haldus- ja juhtimismudelit eraldiseisvana alama astme kohtutest.
Eesmärgi täitmiseks on esiteks vaja muuta kohtuhalduse senist korraldust ning anda Justiits- ja
Digiministeeriumilt kohtuhaldust puudutav pädevus üle kohtusüsteemile. Teiseks tuleb luua
kohtusüsteemi sees organid, mis täidavad kohtuhaldusülesandeid, st luua õigusemõistmise
toimimiseks vajalikud organisatsioonilised tingimused. Seejuures on kohtuhaldusmudeli
ümbervaatamise vajadus pikaajaline. Kohtuhalduse eraldamise täitevvõimust nägi ette juba
2009. aasta kohtute seaduse eelnõu 649 SE29, mille oluline plaanitud muudatus oligi
Justiitsministeeriumilt esimese ja teise astme kohtute haldamise ülesande ülevõtmine ja kõigi
kohtuastmete haldamise ülesannete jagamine loodavate kohtute nõukogu ja
Kohtuhalduskeskuse vahel. Kavandatud muudatusi ei rakendatud, kuna eelnõu kritiseeriti
Riigikohtu esimehele antava liigse võimu ja täitevvõimule omaste subordinatsiooniliste suhete
kehtestamise tõttu. Eelnõu väljatöötamisel on muu hulgas arvestatud eelnõu 649 SE kohta
esitatud kriitikat ja leitud optimaalseim lahendus.
Oluliseks toeks eelnõu väljatöötamisel on olnud Soome kogemus kohtuhalduse reformimisel
2020. aastal, arvestades seejuures Eesti kohtusüsteemi eripära ning eelnõu väljatöötamise
käigus tehtud ettepanekuid. Soome kohtuhaldusreformiga anti suur osa kohtuhaldusülesandeid
Justiitsministeeriumilt üle kohtute ametile (Tuomioistuinvirasto). Samamoodi on planeeritud
eelnõus. Reformi üks peamisi eesmärke oli suurendada kohtute ja kohtunike vastutust
29 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b05e68b5-7f81-a11a-485a-85fdff01f55c/kohtute-seadus.
15
kohtusüsteemi tulemuste eest. Soome kohtute ameti ülesanne on tagada kohtute tööks vajalikud
tingimused ning arendada, planeerida ja toetada kohtute tööd. Kuigi Soome kohtute amet on
iseseisev riigiasutus Justiitsministeeriumi haldusalas, on selle ülesanded paljuski samad, nagu
on kavandatud eelnõus kohtute nõukogule ja KHT-le. Kohtute ameti kõrgeim otsustusorgan on
kaheksaliikmeline kohtute nõukogu, mille nimetab viieks aastaks ametisse valitsus. Nõukokku
kuuluvad kuus kohtunikku eri kohtuastmetest ja -harudest, üks kohtuteenistujate esindaja ja üks
avaliku halduse juhtimise ekspert. Kohtute nõukogu määrab kindlaks kohtute ameti peamised
eesmärgid, strateegia ja juhtimispõhimõtted ning otsustab Justiitsministeeriumile esitatavad
kohtute ja kohtute ameti eelarveettepanekud, eelarve kohtutevahelise jaotuse, kohtunike (v.a
kõrgeimate kohtute kohtunike) ametikohtade loomise, kaotamise ja ümberpaigutamise ning
muud ameti tegevuse seisukohast olulised küsimused. Soome kohtute ameti igapäevane
juhtimine on peadirektori ülesanne, kelle nimetab viieks aastaks ametisse kohtute nõukogu.
Kohtute ametis on kolm osakonda ja selles töötab umbes 60 inimest.30
Eelnõu tulemusena luuakse kohtute haldamise ja arendamise korraldamiseks senise kohtute
haldamise nõukoja (KHN) ümberkujundamise teel uus kohtute nõukogu. Kohtute nõukogu
liikmete arv on 11. Kohtute nõukokku kuulub Riigikohtu esimees kui kohtute nõukogu esimees,
viis täiskogu poolt valitud kohtunikku ja viis mittekohtunikust liiget väljastpoolt kohtusüsteemi.
Luuakse kohtuhaldusteenistus (KHT), mis hakkab pakkuma kohtutele tugiteenuseid ja kohtute
nõukogule tuge kohtute haldamisel. KHT alla koondatakse senised Justiits- ja
Digiministeeriumi kohtuhaldusülesanded (näiteks kohtute haldamise nõukoja tehniline
teenindamine), kohtute tsentraliseeritud tugiteenused (näiteks tõlketeenistus, arhiiviteenistus)
ning kohtudirektori täidetavad ülesanded (näiteks finants- ja varahaldus). KHT moodustatakse
struktuuriüksusena Tartu Ringkonnakohtu koosseisu. Seejuures on sel vaid formaalne tähendus,
kuna KHT ja selle direktor allub vahetult kohtute nõukogule31. Tartu Ringkonnakohtu esimehel
ei ole KHT suhtes mingisuguseid juhtimis- ega järelevalvefunktsioone, samuti ei saa ta
otsustada KHT eelarve kasutamise üle. Direktori nimetab ja vabastab ametist kohtute nõukogu.
Eelnõu kohaselt on tema ametiaeg viis aastat, mida võib ühe korra pikendada. Direktor võib,
aga ei pea olema kohtunik.
Eraldi tuleb märkida, et kohtute kinnisvarahaldust, raamatupidamisteenust ja IT-haldust jäävad
ka edaspidi pakkuma Riigi Kinnisvara AS, Riigi Tugiteenuste Keskus ning Riigi Info- ja
Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus.
Kohtunikule tagasiside andmine
Kohtusüsteemi kaks peamist eesmärki on tagada parima kvaliteediga õigusemõistmine ja
asjakohase vastutuse võtmine demokraatlikus ühiskonnas. Nende eesmärkide saavutamiseks on
rahvusvahelised organisatsioonid pidanud põhjendatuks kohtunike teatud vormis hindamist.
Kohtuniku töö hindamist on käsitletud mitmetes rahvusvahelistes soovitustes ja rahvusvaheliste
institutsioonide dokumentides. Olulisemad dokumendid on Euroopa kohtute nõukogude
võrgustiku (ingl European Network of Councils of the Judiciary, edaspidi ENCJ) raport
30 Kohtute aastaraamat. 2023. 15 aastat hiljem: uus katse muuta kohtuhaldust. Heiki Loot, Mait Laaring.
https://aastaraamat.riigikohus.ee/15-aastat-hiljem-uus-katse-muuta-kohtuhaldust/. 31 Analoogselt kuulub Konkurentsiameti koosseisu eraldiseisva struktuuriüksusena maksejõuetusteenistus, mille juhi on
nimetanud valdkonna eest vastutav minister, samuti on järelevalveõigus ministril.
16
kohtunike hindamise miinimumstandardite kohta32, Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu
arvamus nr 17 „Kohtunike töö hindamise, õigusemõistmise kvaliteedi ja kohtunike sõltumatuse
austamise kohta“33, OSCE Kiievi soovitused Ida-Euroopa, Lõuna-Kaukaasia ja Kesk-Aasia
kohtuliku sõltumatuse kohta34, Veneetsia komisjoni arvamused kohtunike hindamise kohta35,
samuti Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitus kohtunike kohta: sõltumatus, tõhusus ja
kohustused.36
ENCJ on kohtunike hindamise miinimumstandardite raportis selgitanud, et kohtuniku
professionaalse hindamise süsteemi eesmärk on toetada kohtuniku professionaalse arengut,
suurendada tööalast motivatsiooni ja rahulolu ning suurendada kohtusüsteemi tõhusust ja
parandada juhtimisstruktuure, et parandada kohtusüsteemi avalikkusele pakutava teenuse
kvaliteeti.
Kohtuniku töö ja oskuste hindamine on Euroopa riikide praktikas laialt levinud. Hindamist
kasutatakse erinevatel eesmärkidel, näiteks kohtuniku oskuste ning ametiülesannete täitmise
kvaliteedi ja kvantiteedi hindamiseks, kohtunikule tagasiside andmiseks, koolitusvajaduse
kindlakstegemiseks, aga ka tulemuspalga määramiseks, edutamise otsustamiseks ja kohtunike
eluaegse ametisse nimetamise kohta otsuse tegemiseks.
Kohtuniku töö hindamissüsteemid on riigiti erinevad. ENCJ aruandes tehakse vahet riikidel,
mis kasutavad formaalset ja mitteformaalset hindamissüsteemi. Enamikus riikides on kohtunike
hindamise eesmärk hinnata, säilitada ja parandada kohtunike töö ja kohtusüsteemi kvaliteeti.
Enamikus liikmesriikides korraldatakse hindamist korrapäraselt, kuid menetluse formaalsus on
erineva ulatusega. Üldõiguse riikides (Inglismaa ja Wales, Iirimaa, Põhja-Iirimaa, Šotimaa,
Küpros ja Malta) ning mõnes teises riigis (näiteks Norra, Rootsi ja Holland) hinnatakse
kohtuniku tööd tavaliselt mitteformaalselt. Hollandis peetakse kohtunikega iga aasta
kahepoolseid arenguvestlusi (ingl performance interview), kus arutatakse kohtuniku töö
tulemuslikkust, isiklikku arengut ning töötingimusi ja -korda. Vestluse tulemuste kohta
koostatakse kirjalik aruanne, mille kohta võib kohtunik esitada oma arvamuse, mis lisatakse
aruande juurde.37 Kohtunikega peetakse mitteformaalseid arenguvestlusi ka Põhjamaades,
Šveitsis ja Suurbritannias. Nende vestluste käigus arutatakse kohtunike karjääri- ja
arengueesmärke ning kohtukorralduslikke probleeme.38
Mandri-Euroopa riikides (näiteks Austria, Belgia, Bulgaaria, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari,
Itaalia, Läti, Leedu, Portugal, Rumeenia ja Hispaania) hinnatakse kohtunike (ja sageli ka
32 ENCJ Minimum Standards Regarding Evaluation of Professional Performance and Irremovability of Members of the
Judiciary
https://www.encj.eu/images/stories/pdf/workinggroups/final_report_encj_project_minimum_standards_iii_corrected_july_20
14.pdf. 33 Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu arvamus nr 17 „Õigusemõistmine ja ühiskond“
https://www.riigikohus.ee/et/euroopa-kohtunike-konsultatiivnoukogu. 34 OSCE Kiievi soovitused Ida-Euroopa, Lõuna-Kaukaasia ja Kesk-Aasia kohtuliku sõltumatuse kohta – kohtustruktuur,
kohtunike valik ja vastutus. 35 Veneetsia komisjoni arvamused nr 629/2011 CDL-AD(2011)012 p 55, nr 751/2013 CDL-AD(2014)007 p 24. 36 Ministrite komitee soovitus CM/Rec(2010)12 kohtunike kohta: sõltumatus, tõhusus ja kohustused
https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/cmrec_2010_12e_-
_kohtunike_soltumatus_eesti_keeles.pdf. 37 Besluit rechtspositie rechterlijke ambtenaren https://wetten.overheid.nl/BWBR0006530/2017-01-01. 38 Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu arvamus nr 17 „Õigusemõistmine ja ühiskond“ p-d 11, 15.
17
prokuröride) tööd formaalselt ja sellele on antud seadusega kindel vorm, mida täpsustavad
kohtunõukogu (ingl Council for the Judiciary) aktid. Näiteks Saksamaal hinnatakse kohtunike
professionaalseid, isiklikku, sotsiaalset ja juhtimisalast pädevust kogu nende karjääri jooksul
iga nelja või viie aasta tagant ning see on oluline tegur kohtunike edutamisotsuste tegemisel.
Hindamisel arvesse võetavad tegurid on näiteks võime pooli vahendada, koostada selgeid ja
arusaadavaid kohtulahendeid, teha kolleegidega koostööd, suutlikkus töötada uutes
õigusvaldkondades ja valmisolek täita kohtute haldamisega seotud lisaülesandeid.39
Eesti on üks väheseid riike, mille õiguskorras puudub kohtunike hindamise süsteem.
Formaalselt hinnatakse üksnes alla kolmeaastase teenistusstaažiga kohtunike menetluse
juhtimise oskuse arengut ja sobivust kohtunikuametisse. Kauem kui kolm aastat ametis olnud
kohtunikele tagasiside andmine on väga erandlik. Kohtunikega ei peeta ka avaliku teenistuse
seaduses sätestatud arengu- ja hindamisvestlusi. Kuigi kohtunike 2011. aasta täiskogul kiideti
heaks kohtunikule tagasiside andmise metoodika ja kriteeriumid40, ei ole see metoodika rohkem
kui kümne aasta jooksul kasutust leidnud ja vestlusi kohtunikega selle alusel ei peeta.
Kohtunike hindamise süsteemi olemasolu peetakse aga Euroopas oluliseks kohtute
sõltumatuse, vastutuse ja kvaliteedi tagatiseks. Kohtunike hindamine aitab tagada kohtunike
kvaliteetse töö ja on oluline kohtuniku professionaalse arengu toetamiseks.
Eelnõus sätestatud muudatusega luuakse selline tagasisidesüsteem, mille kohaselt antakse
tagasisidet nii esimese astme kui ka teise astme kohtunikule. Tagasiside andmist maa- või
halduskohtuniku tööle korraldaks ringkonnakohtu kolleegiumi esimees ning
ringkonnakohtuniku tööle Riigikohtu kolleegiumi esimees. Eeskätt peaks kõrgema astme kohus
saama kutsuda madalama astme kohtuniku tagasisidevestlusele juhul, kui kõrgema astme kohus
märkab kohtuniku töös süstemaatiliselt esinevaid puudusi või leiab, et vestlemine võib
kohtuniku professionaalset arengut toetada. Selliselt saaks tagasiside andmisel juhtida
kohtuniku tähelepanu puudustele, mille puhul on põhjust arvata, et tegemist pole n-ö ühekordse
väärsammu, vaid praktikaga, mille puhul peab kohtunik kaaluma oma menetluspraktika
korrigeerimist.
Kuigi mitmes Euroopa riigis on kohtuniku töö hindamisel kohtuniku karjääri kohta otsuste
tegemisel oluline roll (nt ametikõrgenduse otsustamine, tulemuspalga määramine vms), ei
kasutata Eesti kohtusüsteemis karjääripõhist mudelit. Seetõttu ei ole eelnõus välja pakutud
tagasisidesüsteem seotud kohtuniku atesteerimise ega tema karjääriotsuste tegemisega. Samuti
pole tegemist distsiplinaarmenetlusele sarnase protsessiga. Eelnõus välja pakutud
tagasisidesüsteem teenib kohtuniku erialateadmiste ja -oskuste täiendamise eesmärki ning selle
korraldamine on Riigikohtu ja ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe ülesanne. Kolleegiumi
esimees võib otsustada anda kohtunikule tagasisidet ise või delegeerida selle kolleegiumi
liikmetele. Sellisel viisil oleks võimalik tagasisidestamisse kaasata kõik kolleegiumi
kohtunikud. Ettepaneku tagasisidevestluse korraldamiseks kõrgema astme kohtu kolleegiumi
esimehele saab teha kohtu esimees.
Tagasisidevestlusel saab ühelt poolt juhtida kohtuniku tähelepanu probleemidele tema töös, aga
tuua välja ka kohtuniku tugevusi ja tunnustada tema töö positiivseid aspekte ja head praktikat.
39 Review of Judicial Training and Education in Other Jurisdictions, lk 121-122 https://www.ucl.ac.uk/judicial-
institute/sites/judicial-institute/files/judicial_training_and_education_in_other_jurisdictions.pdf. 40 Kohtunikule tagasiside andmise metoodika ja kriteeriumid (2010), muudetud kohtunike X täiskogul 11.02.2011
https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/muudetud_metoodika.pdf.
18
Selle käigus saab muu hulgas arutada kohtuniku võimalikke arengusoove ning vajaduse korral
suunata teda koolitusele. Seaduse tasandil jäetakse reguleerimata hindamise sagedus ja
tagasisidevestluse tulemused. Ka saabunud arvamustes toodi välja, et tagasiside puhul ei tohiks
tegemist olla seaduses sätestatud kohustusega regulaarsete vestluste pidamiseks, vaid see peaks
jääma kohtusüsteemi otsustada. Muus osas jäetakse tagasiside andmise praktilise korralduse
üksikasjad kohtusüsteemi kujundada (näiteks tagasisidevestluse tulemuste fikseerimise ja
kokkuvõtte täpsema sisu jms). See annab kohtusüsteemile suurema vabaduse kujundada
hindamissüsteem ise.
Kohtuniku ametikitsendused
Kohtunike ametikitsenduste täpsema reguleerimise vajadus tuleneb PSi § 147 lõikest 3, mille
kohaselt ei tohi kohtunikud peale seaduses ettenähtud juhtude olla üheski muus valitavas ega
nimetatavas ametis, ning PSi § 147 lõikest 4, mille kohaselt sätestab seadus kohtuniku
sõltumatuse tagatised ja õigusliku seisundi. Õigusemõistmise sõltumatuse ja erapooletuse
tagamiseks sätestab KSi § 49 kohtunikuametiga seotud ametikitsendused, mis võivad sisult olla
poliitilise tegevuse piirangud või era- ja äriõiguslikud piirangud. Eelnõu tegeleb üksnes
kohtuniku era- ja äriõiguslike piirangute muudatustega.
Kohtuniku ametiväline töötamine on PSi § 147 lõike 3 kohaselt üldjuhul keelatud, välja arvatud
seaduses ettenähtud juhtudel. Kui seadus ühtegi erandit ette ei näeks, puuduks kohtunikel seega
igasugune võimalus olla kohtunikuameti kõrvalt veel muudes ametites. Seadusandja on
kohtunikuametiga kokkusobivaks pidanud üksnes töötamist õppe- ja teadustööl.41
Kohtunikuametiga kaasnevad ulatuslikud ametikitsendused on püsinud muutumatuna alates
kohtute seaduse jõustumisest 2002. aastal ning suures osas langevad kokku 1990ndatel
kehtinud kohtuniku staatuse seaduse §-s 442 sätestatud piirangutega. Mitmeid
ametikitsendustega seotud küsimusi on täpsustatud kohtunike eetikakoodeksis43 ja kohtuniku
ametiväliste kõrvaltegevuste kohta on korduvalt arvamust avaldanud kohtunike
eetikanõukogu44.
Aruteludel kohtunikega on esile toodud vajadus kohtunikuamet ajakohastada, eelkõige
kohtunikule kehtivate ametikitsenduste muutmise teel. Kuna äri- ja majanduskeskkond on
kohtute seaduse jõustumisest edasi arenenud, siis on küsitav, kas kõik piirangud kohtuniku
ametivälisele tegevusele on endiselt vajalikud ja põhjendatud, kui need on avalikud ja välditud
huvide konflikti.
Riigikohtu esimees Villu Kõve pöörab kohtute aastaraamatus tähelepanu, et käimas on ulatuslik
kohtunike põlvkonnavahetus, mis on toonud kaasa üha süveneva mure kohtunikkonna
järelkasvu leidmise pärast. Riigikohtu esimees tõdeb, et kohtusüsteem on juba praegu raskustes
vabanevate ametikohtade täitmisel silmapaistvate juristidega. Õigusemõistja amet ei pruugi olla
41 Kohtute seaduse kommenteeritud väljaanne. Juura: Tallinn, 2018, lk 246. 42 Kohtuniku staatuse seadus § 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/22214. 43 Eesti kohtunike eetikakoodeks, vastu võetud 13.02.2004 kohtunike täiskogul.
https://www.riigikohus.ee/et/kohtunikuamet/kohtunike-eetikakoodeks. 44 Kohtunike eetikanõukogu arvamused ja soovitused https://www.riigikohus.ee/et/kohtunike-omavalitsuskogud/kohtunike-
eetikanoukogu.
19
kiirelt muutuvas ja rohkelt võimalusi pakkuvas maailmas enam noorema põlvkonna jaoks
atraktiivne. Seega vajavad lahendust küsimused, kuidas ajakohastada kohtusüsteem kui
organisatsioon ning kuidas muuta kohus atraktiivseks tööandjaks.45
Kohtunike 2023. aasta täiskogu kõnes märgib Riigikohtu esimees: „Oleme jõudnud olukorda,
kus süsteemi esmaseks mureks ei ole enam puudus mitte niivõrd materiaalsest ressursist,
kuivõrd inimestest. Meil lihtsalt ei jätku enam piisava kvalifikatsiooni ja sobivate
isikuomadustega kohtunikukandidaate, täitmaks põlvkonnavahetusest tingitud auku. Rahvastik
vananeb ja noori lihtsalt enam ei jätku kõigisse ametitesse. Soovitakse töötada paindlikult,
kaugtööl ja osakoormusega, selgete ülemuse-alluva suheteta ühes tööperes, võtta piisavalt aega
perele, õpingutele ja hobidele. Olulisem kui varem on uuele põlvkonnale võrdne tööalane
kohtlemine ja pidev tunnustamine töö eest ning kestvad karjääri- ja hariduse omandamise
võimalused.“46
Praegu kehtiva seaduse kohaselt ei või kohtunik olla äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik,
juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja (KSi § 49 lg 2 p 3).
Äriühingu asutamise, juhtimise ja kontrollimise keeld ei tähenda, et kohtunik ei võiks üldse
saada ettevõtlustulu, kuid sunnib kohtuniku passiivsesse rolli juba tegutsevates äriühingutes.47
Kohtunike eetikakoodeksi punkti 5 kohaselt võib kohtunik osaleda tegevuses, mille eesmärk on
tulu saamine, arvestades hea käitumise ja ausa äritegevuse tavasid. KSi § 49 lõike 2 punkti 3
alusel ja kohtunike eetikanõukogu arvamuste valguses kehtib kohtunikele aga ettevõtlusega
tegelemise keeld. Kohtunike eetikanõukogu on leidnud, et kohtunik võib tegeleda
investeerimisega, soetada kinnisvara ja olla osanik äriühingus, mis tegeleb kinnisvara
üürimisega. Lubatavaks on peetud ka töötamist asendusõpetajana, treenerina spordiklubis või
tasu eest osalemist filmivõtetel. Samas peab kohtunik arvestama seadusest tulenevate
formaalsete piirangutega, millele lisandub keeld tegeleda äriühingu õigusnõustamisega või olla
äriühingus mingil ametikohal.48 Nii võib kohtunik olla äriühingus pigem passiivne osanik ning
aktiivne roll ettevõtluses, olgu siis endale kuuluvas äriühingus või perefirmas kaasa lüües, on
välistatud või vähemasti taunitav. Seega on kohtuniku võimalused ametipalga kõrvalt
lisasissetulekuid saada piiratud.49
Kohtunike ametitegevuse piirangud ning väljaspool kohtunikuametit töötamisest teavitamine
või selleks loa taotlemine on Euroopa Nõukogu liikmesriikide praktikas tavapärane. Valdavalt
on liikmesriikide õiguses kohtunike kõrvaltegevused lubatud üksnes ulatuses, mida peetakse
kokkusobivaks kohtunikuametiga kaasnevate ülesannete täitmisel. Nii on tavapärane, et
kohtunike osalemine äritegevuses on piiratud, samas peetakse sobivaks tegelemist loomingulise
töö, kohtusüsteemi täiendamise ja arendamisega ning töötamist õppe- või teadustööl.
45 Kohtute aastaraamat 2022. Eessõna. Villu Kõve. https://aastaraamat.riigikohus.ee/eessona-2022/. 46 Õigus- ja kohtusüsteemi areng. Ettekanne kohtunike täiskogul 8. juunil 2023, Narvas. Villu Kõve
https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/T%C3%A4iskogu/Riigikohtu%20esimehe%20ettekanne%
202023%20t%C3%A4iskogul%20FINAL.pdf. 47 Kohtute seaduse kommenteeritud väljaanne. Juura: Tallinn, 2018, lk 244. 48 Kohtunike eetikanõukogu arvamus jaanuar 2023.
https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/Eesti%20kohtus%C3%BCsteem%20(ja%20seal%20olevad%20failid)/ee
tikan%C3%B5ukogu/Eetikan%C3%B5ukogu%20arvamus%202023.pdf. 49 J. Laidvee. Kümme aastat ametipensionide reformist – teekond kasina, ent eetilise vanaduspõlveni? Kohtute aastaraamat
2022. https://aastaraamat.riigikohus.ee/kumme-aastat-ametipensionide-reformist-%e2%80%92-teekond-kasina-ent-eetilise-
vanaduspolveni/.
20
Leedus pole kohtunikul äritegevusega tegelemine lubatud. Lisaks ametipalgale võib kohtunik
saada tasu ainult õppe- või teadustöö või loomingulise tegevuse eest.50, 51 Leeduga sarnane kord
on ka Ungaris, kus kohtunik ei või olla äriühingu juhataja, juhatuse või nõukogu liige,
füüsilisest isikust ettevõtja ega majandus- ja äritegevusega tegeleva vabaühenduse juhataja.
Kohtunik võib töötada küll õppe- või teadustööl, kuid peab selleks enne saama loa, millest
keeldumist ei saa vaidlustada.52 Hispaania õiguse järgi on kohtuniku ametikohaga
kokkusobimatu igasugune muu tasustatud töö, välja arvatud teaduslik ja pedagoogiline töö.
Samuti on kohtunikul keelatud igasugune õigusteenuse osutamine ja äritegevuses osalemine,
sealhulgas juhataja, direktori või mis tahes muu rolli täitmine.53 Analoogsed piirangud
kohtunikule kehtivad ka Moldovas54, Sloveenias55, Rumeenias56, Bulgaarias57, Itaalias58 ja
Prantsusmaal.59
Slovakkias ei või kohtunik kuuluda ärilisel eesmärgil tegutseva juriidilise isiku juhtimis- või
kontrollorganisse ega muul moel ettevõtluses osaleda, välja arvatud oma vara haldamiseks.60
Ka Inglismaa ja Walesi kohtusüsteemis ei tohi täistööajaga kohtunikud (ingl salaried judges)
olla äriühingu juhataja rollis, välja arvatud juhul, kui see on seotud perekonna vara haldamisega.
Kuigi päevatasu saavate kohtunike (ingl fee-paid judges) suhtes ei kehti samasugused
piirangud, ei tohiks nad oma ametisse nimetamist ära kasutada isiklike, professionaalsete või
äriliste eeliste saamiseks.61
Mitmel Põhjamaal peavad kohtunikud enne ametiväliste tegevustega alustamist luba taotlema
kohtu esimehelt või kohtuhaldusteenistuselt. Soome õiguse kohaselt peavad kohtunikud saama
loa kohtu esimehelt. Luba ei saa taotleda vaidlevate poolte valitud vahekohtunikuna
tegutsemiseks. Kohtunike ametiväliste tegevuste kohta väljastatud load ja selle eest makstud
tasud, kui need ületavad 10 000 eurot aastas, koondatakse kuuluvus- ja kõrvaltegevuste
registrisse (sm sidonnaisuus- ja sivutoimirekisteri), mis on avalikkusele kättesaadav.62 Norra
õiguse järgi taotlevad kohtunikud kõrvaltegevuseks luba kohtuhaldusteenistuselt. Analoogselt
registreeritakse avalikus registris investeeringud, varasemad töökohad ja kõrvaltegevusteks
antud load.63
Šotimaa kohtusüsteemis kohtuniku sõltumatuse põhimõte ei takista kohtunikul äritegevusega
tegelemast. Täistööajaga kohtunik, välja arvatud šerif (ingl salaried sheriffs principals, sheriffs
and summary sheriffs), võib tegeleda äritegevusega, mis hõlmab töösuhtesse astumist,
50 Constitution of the Republic of Lithuania, Article 113 https://e-
seimas.lrs.lt/portal/legalActPrint/lt?jfwid=rivwzvpvg&documentId=TAIS.211295&category=TAD. 51 Law on Courts of the Republic of Lithuania, Article 48 https://www.teismai.lt/en/courts/legal-acts/655. 52 ACT CLXII of 2011 on the Legal Status and Remuneration of Judge,s Articles 39-40. 53 Organic Law on the Judiciary, Article 389. 54 Republic of Moldova Law No. 544 of 20.07.1995 on the Status of Judge, Article 8
https://www.ecoi.net/en/file/local/1290603/1226_1404470326_moldova-law-status-of-judges-am2013-en.pdf. 55 The Judicial Service Act, Articles 40-43. 56 Law no 303/2022 regarding the Status of Judges and Prosecutors, Article 227-234. 57 The Judiciary System Act, Article 195. 58 Degree of the President of the Republic of 6 October 1993, no 418, CPGA Resolution of 18 December 2001, Article 3. 59 Ordonnance n° 58-1270 du 22 décembre 1958 portant loi organique relative au statut de la magistrature, Article 8
https://www.legifrance.gouv.fr/loda/id/LEGIARTI000006451901/2007-06-01/. 60 Constitution of the Slovak Republic Article 145a https://www.prezident.sk/upload-files/46422.pdf. 61 Guide to Judicial Conduct (July 2023), lk 11 https://www.judiciary.uk/wp-content/uploads/2023/06/Guide-to-Judicial-
Conduct-2023.pdf. 62 Tuomioistuinlaki 9 luku § 5
https://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2016/20160673?search%5Btype%5D=pika&search%5Bpika%5D=Tuomioistuinlaki. 63 Court of Justice Act § 121a-k https://www.domstol.no/contentassets/357f3eda118248838bdbe49274ebb4d5/courts-of-
justice-act-english-translation-.pdf.
21
äriühingu juhtimist või mõne muu rolli täitmist, mille puhul on kohtunikul juhtimisvastutus või
kontroll ettevõtte üle. Enne sellise rolli täitma asumist peab kohtunik kaaluma, kas selline roll
on kooskõlas kohtunikuameti väärikusega ja küsima luba oma vanemkohtunikult, kes võtab
arvesse nelja tegurit: 1) äri olemust ja selle potentsiaali avaliku kriitika tekitamiseks; 2)
tegevuse võimalikku mõju kohtunikuameti väärikusele; 3) tegevuse mahtu ja sellega kaasnevad
nõudmisi kohtunikule; 4) formaalseid piiranguid, millele kohtunik allub, ning tegevuse
ebaõnnestumise võimalust, mis võib tõstatada küsimuse kohtuniku ametisse sobivuse kohta.
Ükski täistööajaga kohtunik ei tohi töötada ettevõttes, mis tegeleb kohtuvaidluste
lahendamisega, kuna sellises olukorras on oht huvide konflikti tekkeks liiga suur. Nii tuleks
vältida kõiki tegevusi, mis kujutavad ohtu kohtuniku või kohtusüsteemi mainele või kohtuniku
töökohustuste täitmisele. Päevatasu saavad kohtunikud on vabad tegelema nii äritegevuse kui
ka õigusteenuse osutamisega, arvestades eeltoodud teguritega.64
Eelnõu kohaselt lisaks senisele õppe- ja teadustööle on kohtunikul edaspidi lubatud väljaspool
kohtunikuametit töötada juriidilisel tööl rahvusvahelises organisatsioonis, tegeleda õigusloome
ja äriühingu juhtimisega. Igasuguse ametivälise töötamise puhul tuleb arvestada tingimusega,
et kohtuniku ametiväliste tööülesannete maht ega sisu ei tohi kahjustada kohtuniku
ametikohustuste täitmist ega tema sõltumatust õigusemõistmisel või minna vastuollu
kohtunikuameti väärikuse või kutse-eetikaga. Kohtunik peaks kõigi ametiväliste töötamise
juhtudel ette nägema riske ja hindama, kas konkreetne tegevus võiks kõrvaltvaatajas tõstatada
küsimuse tema erapooletuses või mitte.
Rahvakohtunike institutsiooni kaotamine
Kehtiva seaduse järgi arutab maakohtus esimese astme kuritegude kriminaalasju eesistujast ja
kahest rahvakohtunikust koosnevas kohtukoosseisus. Õigusemõistmisel on rahvakohtunikul
võrdsed õigused kohtunikuga. Rahvakohtunike kaasamise mõtteks on olnud tavainimeste
kaasamine õigusemõistmisse kui menetluse läbipaistvust ja avalikkuse usaldust suurendav ja
inimlikkust lisav meede, kuid esile on kerkinud probleemid, mis toetavad muudatuse
vajalikkust:
1) kohtuasjad on läinud oluliselt keerulisemaks ja mitteprofessionaali osalus on seetõttu üha
keerulisem ning formaalsem;
2) erinevalt kohtunikest puudub rahvakohtunikele võrreldava taustakontrolli tegemine, samuti
sisuliselt järelevalve ja vastutuse kohaldamine. Samuti puudub kontroll tema võimaliku
poliitilise erapooletuse üle;
3) demograafilised riskid – rahvakohtunike väljalangemise risk mahukate kriminaalasjade
menetluse kestel võib viia menetluse uuesti algusesse ning põhjustada süüteo aegumise;
4) tasustamine on ebapiisav ja ebaproportsionaalne ( 2025. aastal oli rahvakohtuniku tunnitasu
alammääraks 5,31 eurot).
64 Guidance to Judicial Office Holders on Judicial Ethics in Scotland (Revised 2023), lk 9-12, 31
https://judiciary.scot/docs/librariesprovider3/judiciarydocuments/guidance-to-johs-on-judicial-ethics.pdf?sfvrsn=25f075aa_0.
22
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
3.1. Kohtute seaduse muutmine
Eelnõu §-ga 1 muudetakse kohtute seadust.
KSi § 21
Seadust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses: „Kohtuasja menetlus ei kesta ühes
kohtuastmes üldjuhul üle üheksa kuu arvates asja saabumisest kohtusse, kusjuures nimetatud
tähtaja hulka ei arvata aega, mil menetlus oli peatatud või menetlusosalised tagaotsitavad.“
Muudatusega kehtestatakse kohtumenetluse kestuse üldine orientiir, mille kohaselt ei kesta asja
menetlus ühes kohtuastmes üldjuhul kauem kui üheksa kuud. Sätte eesmärk on seada
kohtumenetluse kestusele ühes kohtuastmes ülempiir, millest kohtunikud ja menetlusosalised
saaksid üldjuhul lähtuda, kahjustamata samas kohtumenetluse paindlikkust keerukamate asjade
lahendamisel.
Kui asja menetlus ühes kohtuastmes ei kesta üldjuhul üle üheksa kuu, siis saab omakorda
eeldada, et asja menetlus kõigis kohtuastmetes kokku (võttes muu hulgas arvesse asja
võimalikku tagasi saatmist madalama astme kohtusse) jääb mõistliku aja piiresse.
EIÕK art 6 lg 1 järgi on isikutel nende tsiviilõiguste ja -kohustuste või esitatud
kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele
mõistliku aja jooksul. Kohtumenetluse mõistliku aja nõude näevad ette ka Euroopa Liidu
põhiõiguste harta art 47 lg 2 ning ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti art
14 lg 3. PS §-dest 14 ja 15 tulenev põhiõigus tõhusale menetlusele hõlmab samuti õigust sellele,
et menetlus toimuks mõistliku aja jooksul.65
Kohtumenetluse pikkust hakatakse üldjuhul lugema avalduse, kaebuse või süüdistusakti
esitamisest pädevale kohtule.66 Kui asi on olnud kohtu menetluses vähemalt üheksa kuud ja
kohus ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut, et tagada kohtumenetluse
läbiviimine mõistliku aja jooksul, saab taotleda kohtult menetluse kiiremaks lõpuleviimiseks
sobiva abinõu tarvitusele võtmist (TsMS § 3331 lg 1, HKMS § 100 lg 1, KrMS § 2741 lg 1).
Kohtumenetluse kiirendamise taotluse tulemuslikkuses on samas põhjust kahelda. Taotluse
esitamine ja selle läbivaatamisel tehtud määruse vaidlustamine võib asja sisulise lahenduse
saabumist hoopis edasi lükata.67 Kehtivas õiguses ettenähtud kohtumenetluse kiirendamise
taotlus ei pruugi olla efektiivne õiguskaitsevahend.
65 RKÜKm 22.12.2000, 3-3-1-38-00, p 19; RKHKo 06.03.2015, 3-3-1-78-14, p 13 ja 18; RKKKm 19.12.2025, 1-25-1140, p 18; Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne (2017). § 15, komm. 24 (M. Ernits). 66 Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne (2017). § 3331, komm. 3.1.a (I. Parrest); RKHKo 06.03.2015, 3-3-1-78-14,
p 14; Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne (2012). § 2741, p 4.1.1 (A. Plekksepp). 67 Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne (2017). § 3331, komm. 3.2.1.c (I. Parrest);
23
Mainitud tähtaeg ei ole sätestatud imperatiivse reeglina, vaid üldise põhimõttena („ei kesta
üldjuhul“), mis võimaldab keerukamaid asju pikemalt menetleda. Kirjeldatud lahendus vastab
kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb menetlusaja mõistlikkuse hindamisel lähtuda iga
üksikjuhtumi asjaoludest, võttes muu hulgas arvesse kohtuasja keerukust, menetlusosaliste
käitumist ja menetlusega seotud hüve kaalu.68 Arvestada tuleb ka menetluse peatamise ajaga ja
menetlusosaliste tagaotsimise ajaga, kuna siis ei toimu menetlustoiminguid ning menetluse
peatamise ja tagaotsimise asjaolude esinemine ei ole üldjuhul kohtu kontrolli all. Samas kiiruse
mõttes prioriteetsemad asjad (nt alaealise huvidega seotud perekonnaasjad ja muud
eestkosteasjad), tuleks lahendada mainitud tähtajast kiiremini.
KSi § 9 lõiked 21, 3 ja 4
Paragrahv 9 sätestab maakohtu pädevuse, struktuuri ja korralduse, määrates kindlaks, et
maakohus arutab esimese astme tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju, koosneb kohtumajadest ning
töökorralduse ja koosseisu kinnitavad kohtudirektor ja kohtu esimees.
Lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 1) Harju Maakohtu kohtumaja asub Tallinnas;
2) Viru Maakohtu kohtumajad asuvad Jõhvis, Rakveres ja Narvas; 3) Pärnu Maakohtu
kohtumajad asuvad Haapsalus, Kuressaares, Kärdlas, Paides, Pärnus ja Raplas; 4) Tartu
Maakohtu kohtumajad asuvad Jõgeval, Tartus, Valgas, Viljandis ja Võrus.
Kehtiva seaduse kohaselt võib maakohtul olla üks või mitu kohtumaja, kohtumajad asuvad
maakohtu tööpiirkonnas (KS § 9 lõige 3) ning kohtumajade täpsed asukohad määrab valdkonna
eest vastutav minister (KS § 9 lõige 3). Seega on kehtiva seaduse kohaselt kohtumajade
paiknemise üle otsustamine täitevvõimu pädevuses ja muudatusi on võimalik teha ministri
määrusega.
Muudatusega määratakse maakohtute kohtumajade asukohad seaduse tasandil. Muudatuse
eesmärk on suurendada kohtusüsteemi stabiilsust, sõltumatust täitevvõimust, säilitades
õigusemõistmise kättesaadavuse iga maakonnas. Muudatus näeb ette, et seadusesse lisatakse
ammendav loetelu linnadest, kus asuvad maakohtute kohtumajad.
Kohtumajade asukohtade sätestamine seaduses annab inimestele kindlustunde, et kohtumajade
säilimine ei sõltu täitevvõimust, vaid muudatuste jaoks on vajalik parlamentaarne heakskiit.
Samuti aitab seaduses sätestatud regionaalne jaotus tagada inimestele juurdepääsu kohtule.
Täpsete aadresside määramine jääb kohtute nõukogu pädevusse (KS § 9 lõige 3), mis võimaldab
vajaduse korral teha väiksemaid muudatusi – näiteks kolida samas linnas teise hoonesse – ilma
seadust muutmata.
Seaduse jõustumisel jäävad kõik kohtumajad tegutsema senistes asukohtades, kuni kohtute
nõukogu otsustab teisiti.
Lõiget 3 muudetakse selliselt, et edaspidi otsustab maakohtu kohtumajade täpsed asukohad
valdkonna eest vastutava ministri asemel kohtute nõukogu. Arvestades kohtuhalduse
üleminekut Justiits- ja Digiministeeriumilt kohtutele ning esimese ja teise astme kohtute
käsitamist põhiseadusliku institutsioonina, ei ole põhjendatud, et edaspidi määrab kohtumajade
68 EIK 25.03.1999, Pélissier ja Sassi vs. Prantsusmaa, p 67; EIK 26.10.2000, Kudła vs. Poola, p 124; EIK 03.06.2010, Konashevskaya jt vs.
Venemaa, p 42; RKPJKm 30.12.2008, 3-4-1-12-08, p 22; RKKKo 18.06.2010, 3-1-1-43-10, p 30 ja 35; RKÜKo 22.03.2011, 3-3-1-85-09, p 78-79.
24
asukohad minister. Pädevus anda kohtumajade täpsete asukohtade määramine kohtute
nõukogule tugevdab kohtusüsteemi sõltumatust ja sisemist autonoomiat. Seejuures, kuna
kohtute nõukogu liikmeteks on ka täitevvõimu ja seadusandliku võimu esindajad, on tagatud,
et kohtumajade asukohtade määramisel võetakse aluseks ka laiem riigiülene vaade.
Muudatuse tõttu muutub kehtetuks justiitsministri 27.10.2005 määrus nr 46 „Maa- ja
halduskohtute kohtumajade ning ringkonnakohtute asukohad“.
Lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.
KSi § 9 lõige 4 reguleerib maakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamise
õigust. Muudatusega täpsustatakse maakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu
kinnitamise korda kohtuhalduse ümberkorraldamise, kohtute ühendamise ja kohtu eestseisuse
moodustamise alusel.
Kehtivas seaduses eristatakse struktuuri ja koosseisu kinnitamise õigust sõltuvalt sellest, kas
tegemist on õigusemõistmisega seotud struktuuri ja koosseisuga või mitte. Üldjuhul kinnitab
kohtudirektor struktuuri ja koosseisu, välja arvatud õigusemõistmise funktsiooni, mille korral
kinnitab struktuuri ja koosseisu kohtu esimees.
Kuna muudatusega kaotatakse kohtudirektorite ametikohad ja kohtuhaldust hakkab kohtute
üleselt korraldama KHT, siis ei ole senine jaotus enam asjakohane.
Muudatusega (KS § 42 lõige 1) nähakse ette, et esimese ja teise astme kohtu struktuur, koosseis,
sisekorraeeskiri ja töökorraldus on kohtu kodukorras. Kodukorra kehtestab kohtu eestseisus,
kuulates enne ära kohtu üldkogu arvamuse. Selline lahendus tagab, et kohtu sisemine
töökorraldus ja juhtimisstruktuur kujunevad läbipaistvalt ning kollegiaalselt, kaasates kohtu
liikmeid otsustusprotsessi. Eestseisuse kui kollegiaalse juhtorgani roll tagab tasakaalustatud
esindatuse ja juhtimisraamistiku.
Kuna maakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu reguleeritakse edaspidi kohtu
kodukorras, tunnistatakse KSi § 9 lõige 4 kehtetuks.
KSi § 91
Kehtiv § 9¹ reguleerib maakohtu struktuuri ja osakondade moodustamise aluseid. Muudatuse
kohaselt määratakse maakohtu osakonnad ja kohtunike jaotus valdkonna põhjal seaduse
tasandil ning täpsustatakse kohtu kodukorras, mille kehtestab kohtu eestseisus. Muudatusega
sätestatakse maakohtu kohtunike spetsialiseerumise ja osakondadesse jaotamise põhimõtted.
Uue struktuuri eesmärk on tagada ühtne juhtimine, töökorraldus ja spetsialiseerumine kõigis
neljas maakohtus.
KSi § 91 lõige 1
Kehtiva seaduse kohaselt määrab kohtu esimees kohtunike arvulise jaotuse osakondade vahel.
Muudatustega lähevad esimehe pädevusest eestseisusele kohtunike arvulise jaotamine
osakondade vahel. Muudatus tagab, et vastavat jaotust ei saa teha esimees oma suva järgi ning
tagatud on laiapõhjalisem hinnang kohtunike jaotuse vajadusele.
KSi § 91 lõige 11
Paragrahvi täiendatakse lõikega 11, mis sätestab maakohtu valdkondade jagunemise
osakondadeks. Maakohtu tsiviilvaldkonna osakonnad on tsiviilasjade üldosakond, perekonna-
ja eestkoste asjade osakond, maksejõuetus- ja ühinguõiguse asjade osakond. Maakohtu
25
süüteovaldkonna osakond on süüteoasjade üldosakond. Kohtu eestseisus otsustab kohtunike
arvulise jaotuse osakondade vahel.
Euroopa kohtunike konsultatiivnõukogu on leidnud, et kõige levinumad vahendid
spetsialiseerumise saavutamiseks on kohtu kodukorraga erikolleegiumite või -osakondade
loomine. Peamised spetsialiseerumise valdkonnad on perekonna- ja alaealistega seotud õigus,
intellektuaalomandi õigus, äriõigus, pankrotiõigus, rasked kuriteod, kuritegude uurimine ja
karistuste täideviimine.69 Seejuures on märgitud, et õigusaktide järjekindlaks tõlgendamiseks
ja kohaldamiseks peaks kõrgema astme kohtutes olema spetsialiseerumine mõneti väiksem.70
Seeläbi saab kõrgema astme kohus võtta asja lahendamisel arvesse nii madalama astme
kohtuniku spetsialiseerunud vaadet kui ka enda mõnevõrra laiemat vaadet õigussüsteemile
tervikuna.
Eelnõu koostajad arvestasid spetsialiseerumise analüüsi töörühma lõppjäreldustes esitatud
seisukohtadega, seetõttu seaduses süüteoasjade valdkonnas osakondi kitsamalt ei reguleerita.
Lõige 2. Spetsialiseerumise paremaks ja sisulisemaks rakendamiseks saab maakohtu eestseisus
moodustada täiendavaid osakondi.
Lõige 3. Arvestades spetsialiseerumist, kuulub iga kohtunik ühte osakonda. See tagab, et igal
kohtunikul on selgelt määratud töövaldkond ja vastutusala. Osakonnad on kujundatud
õigusemõistmise sisulise spetsialiseerumise põhimõttel (nt tsiviil-, perekonna-, maksejõuetus-
või süüteoasjad), mistõttu on vajalik, et kohtunik tegeleks püsivalt konkreetse õigusharu või
menetlusliigiga. Eestseisus jaotab kohtunikud osakondadesse ja viib kohtuniku vajadusel ühest
tsiviilvaldkonna osakonnast teise.
Spetsialiseerumine toetab õigusemõistmise kvaliteeti ja järjepidevust, kohtunik saab süvitsi
keskenduda oma valdkonna normidele ja praktikale. Teiseks toetab kuulumine ühte osakonda
tööjaotusplaani ning kohtu juhtimise läbipaistvust. Tööjaotusplaan on kohtu töökorralduse
alusdokument, mille järgi määratakse kohtuasjad kohtunikele. Kui kohtunik kuulub ühte
osakonda, on töökoormus, asjade jaotus ning asendamine selgelt reguleeritav. Mitmesse
osakonda kuulumine muudaks tööjaotuse ebaselgeks. Kolmandaks loob ühte osakonda
kuulumine organisatsioonilise stabiilsuse ning lihtsustab töökorralduse planeerimist
(asendused, menetlusgrupid jms). Kohtu eestseisus hindab töökoormust ja saab vajaduse korral
kohandada kohtunike arvu osakondade vahel tööjaotusplaani muutmisega.
Kohtunike arvulise jaotuse osakondade vahel otsustab kohtu eestseisus, mis tagab kollegiaalse
ja läbipaistva juhtimisotsuse, arvestades töömahtu ja menetluste eripära eri valdkondades.
Tööjaotusplaanis määratakse kohtunik ühe osakonna koosseisu tema spetsialiseerumise
valdkonna järgi. Kuna kohtunikud määratakse osakonda tööjaotusplaaniga, mille kehtestab
kohtu eestseisus, saab kohtuniku ühest osakonnast teise üle viia ainult kehtivat tööjaotusplaani
muutes. See tagab, et kohtunike osakondlik kuuluvus ja tööjaotus on selgelt dokumenteeritud
ning muutused toimuvad läbipaistva ja kollegiaalse menetluse raames.
Lõige 4. Kohtu esimees võib kohtuniku tema nõusolekul üle viia teise valdkonna kohtunikuks.
Muudatusega luuakse selge õiguslik alus kohtuniku üleviimiseks süüteo- ja tsiviilvaldkonna
69 Euroopa kohtunike konsultatiivnõukogu (CCJE) arvamus nr 15 (2012) kohtunike spetsialiseerumise kohta, p 42. 70 Euroopa kohtunike konsultatiivnõukogu (CCJE) arvamus nr 15 (2012) kohtunike spetsialiseerumise kohta, p 45.
26
vahel. Kohtunik kandideerib konkreetse valdkonna kohtunikuks, mistõttu valdkonna muutmine
eeldab eraldi reeglit. Muudatus võimaldab kohtu esimehel kohtuniku tema nõusolekul viia üle
teise valdkonna kohtunikuks. Üleviimise algatus võib tulla nii kohtu esimehelt kui ka
kohtunikult endalt, näiteks juhul, kui kohtunik soovib oma töövaldkonda muuta. Samuti võib
üleviimine olla vajalik töökoormuse tasakaalustamiseks erinevate valdkondade vahel.
Kohtu esimehe pädevuses ei ole enam kohtuniku ühest osakonnast teise üleviimine, see saab
toimuda ainult tööjaotusplaani muudatusega. Kohtu eestseisus otsustab, millisesse osakonda
kohtunik kuulub.
KSi § 10 lõige 1
KSi § 10 reguleerib maakohtu tööpiirkonda. KS-i § 10 lõike 1 kohaselt määrab maakohtu
tööpiirkonna valdkonna eest vastutav minister. Muudatuse tulemusel on tööpiirkonna
määramiseks lisaks vajalik ka kohtute nõukogu ettepanek. Arvestades, et kohtute nõukogul on
eelnõu jõustumisel suur roll kohtute haldamisel ja arendamisel, on kohute nõukogu ettepanek
konkreetse tööpiirkonna kohta oluline. Tööpiirkonna määramise õigust ei anta valdkonna eest
vastutavalt ministrilt kohtute nõukogule, kuna erinevalt näiteks kohtumajade konkreetse
asukoha otsustamisest (KS § 9 lõige 3), mis antakse eelnõuga kohtute nõukogu pädevusse,
eeldab tööpiirkonna määramine määruse andmise õigust, mis on ministril.
KSi § 11
KSi § 11 reguleerib maakohtu kohtunike arvu. Kehtiva seaduse kohaselt määrab maakohtute
kohtunike arvu ja jagunemise kohtumajade vahel valdkonna eest vastutav minister, kuulanud
ära maakohtu esimehe ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda kohus
kuulub.
Senise korralduse järgi määras maakohtute kohtunike arvu minister, tuginedes küll kohtu
esimeeste ettepanekutele, kuid tegemist oli täidesaatva võimu otsustusega. Muudatusega
sätestatakse, et maakohtutes on kuni 164 kohtuniku kohta. Muudatus tagab kohtusüsteemi
stabiilsuse ja välistab võimaluse muuta kohtunike arvu haldusotsustega. Seaduses sätestatud
ülempiir „kuni 164 kohtunikku“ vastab praegusele nelja maakohtu kohtuniku kohtade
koguarvule, kuid jätab võimaluse ametikohtade täitmisel paindlikkuseks tegeliku vajaduse ja
töökoormuse järgi. Kohtuniku kohtade koguarv on kohtusüsteemi seisukohalt strateegiline
ressurss, mis mõjutab otseselt õigusemõistmise kättesaadavust ja kvaliteeti. Seetõttu on
põhjendatud, et see on sätestatud seaduses, mille muutmine eeldab Riigikogu otsustust ja
poliitilist vastutust.
Kohtunike täpse arvu esimese ja teise astme kohtutes ning nende jagunemise kohtumajade vahel
on aga töökorralduslik küsimus, mille peaks ministri asemel kindlaks määrama kohtute
nõukogu. Tegemist on pigem haldusliku ja töökorraldusliku küsimusega, mille lahendamine on
otstarbekas anda kohtusüsteemi enesekorraldusliku organi pädevusse.
Seetõttu täpsustatakse lõikes 2, et kohtunike arvulise jagunemise maakohtute ja kohtumajade
vahel otsustab kohtute nõukogu, kuulanud ära maa- ja ringkonnakohtute esimeeste arvamuse.
Kuigi kehtiv kord justkui viitab, et kohtunike jagunemise määramisel kuulatakse ära vaid ühe
maakohtu esimehe ja ringkonnakohtu esimehe arvamus, kelle tööpiirkonda kohus kuulub,
arvestatakse praktikas kõikide seotud kohtute esimeeste arvamusega. Ühese arusaadavuse
huvides on eelnõuga korrigeeritud, et kuulatakse ära esimeeste, st kõikide seotud kohtute
esimeeste arvamus.
27
Maakohtu kohtunike arvulise jagunemise maakohtute ja kohtumajade vahel määrab kohtute
nõukogu, arvestades korrakohase õigusemõistmise vajadust ja tagades isikutele
õigusemõistmise kättesaadavuse. Kohtunike arvulise jagunemise otsustamise kohtute nõukogu
pädevusse jätmine tagab, et otsus kohtumajade kohtunike arvu kohta tehakse süsteemselt ja
arvestades riigi terviklikku kohtukorraldust ning halduslikku ja arengulist vajadust. Konkursi
kohtuniku ametikoha täitmiseks kuulutab edaspidi välja kohtute nõukogu koostöös kohtu
esimehega, st kuigi kohtute nõukogul on pädevus konkurss välja kuulutada (varasema
valdkonna eest vastutava ministri asemel), on väljakuulutamise eeldus teave kohtu esimehelt,
millisesse kohtumajja konkurss välja kuulutatakse (KS § 53 lõige 31).
Kohtuniku alaline teenistuskoht on kohtumajas, kuhu Riigikohtu üldkogu (KS § 55 lõige 3)
on ta määranud. Kohtuniku teenistusse määramisel määrab Riigikohtu üldkogu ka kohtumaja,
mis saab kohtuniku alaliseks teenistuskohaks.
Kohtuniku üleviimine ühest kohtumajast teise jääb kohtu esimehe pädevusse (KS § 57), üle
saab kohtuniku viia ainult tema nõusolekul.
Selline pädevuste jaotus – seadusandja, kohtute haldusorganite ja kohtu juhtorganite vahel –
loob selge vastutuse piiri, tugevdab kohtuvõimu iseseisvust ja võimaldab paindlikku, kuid
läbipaistvat kohtute juhtimist. Riigikogu määrab kohtunike koguarvu ja kohtute haldusorganid
otsustavad kohtunike paigutuse töökoormuse ja piirkondliku vajaduse järgi. Selline lahendus
tagab, et kohtunike koguarvu muudetakse läbimõeldult ja arvestades laiemalt
õigusemõistmisele juurdepääsu vajadusega, kuid samas tagades piisava paindlikkuse
kohtusüsteemis töö korraldamiseks kohtunike jaotamise kaudu kohtumajade vahel.
Muudatuse jõustumisel tuleb muuta ka justiitsministri 27.10.2005 määrust nr 47 „Maa-, haldus-
ja ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel“.
KS § 111 lõige 2
KS paragrahvi 111 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kohtunik ei või keelduda
asja arutamisest kohtuasja alluvusjärgse kohtu asukohas.“. KS § 111 lõike 1 järgi on maakohtu
kohtuniku alaline teenistuskoht kohtumajas, kuhu Riigikohtu üldkogu või kohtu esimees on ta
määranud. Õiguskirjanduses on leitud, et regulatsioon on oluline kohtuniku sõltumatuse
tagamiseks, sest sellest sõltub paljuski kohtuniku elu- ja töökorraldus (Kohtute seadus.
Kommenteeritud väljaanne, lk 80). Euroopa Hartas kohtunike seaduse kohta (p 3.4) ja Euroopa
Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) on arvamuses nr 1 (p 57) on märgitud, et see laieneb
ka ilma nõusolekuta teise paikkonda nimetamisele ja määramisele, kuid ei välista ajutist
suunamist.
Kehtiva KS § 111 lõike 2 järgi ei või maakohtu kohtunik keelduda asja arutamisest teises sama
maakohtu kohtumajas. Ühelt poolt tähendab teises kohtumajas asja arutamisest keeldumise
lubamatus seda, et kohtunik ei või keelduda talle tööjaotusplaani kohaselt jagatud kohtuasja
lahendamisest argumendil, et asja arutamiseks tuleb pidada kohtuistung teises kohtumajas.
Teiselt poolt ei saa kohtunik oma alalise teenistuskohaga õigustada kohtuistungi pidamise kohta
ehk määrata kohtuistungi toimumine selles kohtumajas, kus on tema alaline teenistuskoht
(Kohtute seadus. Kommenteeritud väljaanne, lk 83).
Kohtuistungi toimumise koht tuleneb menetlusseadustikust. TsMS § 74 lõike 2 järgi toimub
kohtuistung hagiasjades üldjuhul kostja elu- või asukohale või kohale, mille järgi määratakse
erandlik kohtualluvus, kõige lähemal asuvas kohtumajas. TsMS § 74 lõike 3 järgi toimub
28
kohtuistung hagita asjades üldjuhul kohtumajas, mis asub kõige lähemal kohale, mille järgi
määratakse kohtualluvus. Kohus võib pidada istungi menetlusosaliste huve arvestades ka muus
kohtumajas.
Kehtiv õigus näeb aga ette juhtumeid, kus kohtunikul tuleb õigusemõistmise korrakohaseks
toimimiseks arutada asja mitte ainult sama kohtu teises kohtumajas, vaid ka teise kohtu
kohtumajas. KS § 384 lõike 1 järgi võib Riigikohtu üldkogu saata maa-, haldus- või
ringkonnakohtu kohtuniku arutama kohtuasju teise sama või madalama astme kohtusse. KS §
451 lõike 1 järgi võivad ringkonnakohtute esimehed suunata üldiste tunnuste alusel
kindlaksmääratava kohtuasja lahendamiseks teise sama astme kohtusse, kusjuures asja
arutamise koht sellest KS § 451 lõike 2 järgi ei muutu. KS § 452 lõike 1 järgi võivad
ringkonnakohtute esimehed saata maakohtu või ringkonnakohtu kohtuniku välismaalase
kinnipidamise loa taotlusi läbi vaatama halduskohtusse. KS § 583 lõike 1 järgi võib kohtu
esimees lähetada kohtuniku arutama kohtuasju teise sama või madalama astme kohtusse.
Eelnevast tulenevalt on põhjendatud muuta õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks KS §
111 lõiget 2 selliselt, et asja lahendamisest ei saa keelduda selle kohtu kohtumajas, millele
lahendatav asi allub. Muudatus on põhjendatud õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks ka
asjades, milles eelnõu näeb ette kohtute töökoormusest lähtuva jaotamise. Eelnõu järgi ei või
kohtunik keelduda asja arutamisest kohtuasja alluvusjärgse kohtu asukohas. Kohtu asukoht on
KS § 9 lõike 3 järgi iga selle kohtu kohtumaja asukoht. See tähendab, et kohtunik ei või
keelduda asja arutamisest kohtumajas, kus istung peaks TsMS § 74 lõike 2 ja 3 järgi toimuma.
Menetlusosaliste huve arvestades või menetlusosalistega kokku leppides võib pidada istungi ka
muus kohtumajas.
Muudatus ei mõjuta kohtunike alalist teenistuskohta ning vajadus arutada asja kohtumajas, mis
ei ole kohtuniku alaline teenistuskoht, jääb erandlikuks. Kui kohtunik arutab asja kohtumajas,
mis ei ole tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud, samuti muud
lähetuskulud.
KSi § 12 lõiked 1, 11, 2–5, 10, 12 ja 13
Lõike 1 kohaselt nimetatakse maakohtu esimees esimese ja teise astme kohtunike seast
seitsmeks aastaks. Kohtu esimehe nimetab valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära selle
kohtu üldkogu arvamuse, mille esimeheks kohtunik nimetatakse. Muudatuse tulemusel nimetab
edaspidi esimehe valdkonna eest vastutava ministri asemel ametisse kohtute nõukogu.
Arvestades nõukogu rolli kohtute haldamisel ja arendamisel, on põhjendatud, et just kohtute
nõukogul on õigus teha lõplik otsus, kes on sobivaim esimees. Ka kehtiva seaduse kohaselt on
esimehe valikul vaja kohtute haldamise nõukoja nõusolekut (KS § 41 lõike 1 punkt 5), st ka
juba praegu on antud kohtusüsteemile oluline roll esimehe valikul. Muudatuse tulemusel see
roll tugevneb veelgi.
Samuti sätestatakse, et maakohtu esimehe konkursiks moodustab kohtute nõukogu
konkursikomisjoni. Ka praegu moodustatakse esimehe konkursi korraldamiseks tavapäraselt
komisjon, mistõttu on tegemist senise praktika õigusliku fikseerimisega. Muudatuse kohaselt
kehtestab esimehele esitatavad täpsemad nõuded ja konkursi korraldamise korra kohtute
nõukogu. Seega määrab kohtute nõukogu kindlaks esiteks selle, millised on esimehele
esitatavad töökogemuse (näiteks ka varasem juhtimiskogemus) või isiksuseomaduste nõuded.
Seejuures on kohtute nõukogul võimalik valikukriteeriumite kujundamisel lähtuda ka juba
väljatöötatud kompetentsimudelitest, näiteks Riigikantseleis väljatöötatud avaliku teenistuse
29
tippjuhtide kompetentsimudelist71. Samuti on kohtute nõukogu reguleerida see, kuidas
konkurss on üles ehitatud, näiteks kandidaatide läbitavad voorud ning konkursikomisjoni
kohustus esitada kohtute nõukogule otsustamiseks valik kandidaatidest, keda tutvustatakse ka
üldkogule arvamuse andmiseks. Seega tuleb kohtute nõukogul kujundada kogu esimehe
valikuprotsess. Protsessi paindlikkuse tagamiseks ei ole põhjendatud ega vajalik selle täpsem
reguleerimine seaduse tasandil. Sama muudatus kehtib ka haldus-ja ringkonnakohtu esimeeste
valikul (KS § 20 lõige 1, § 24 lõige 1).
Lõike 11 muudatus on seotud kohtunike üldarvu kehtestamisega seaduses. Kui maakohtu
esimeheks nimetatakse kohtunik, kelle alaline teenistuskoht oli teises kohtus (sh maakohtus,
halduskohtus või ringkonnakohtus), võib maakohtunike üldarv olla suurem käesoleva seaduse
§ 11 lõikes 1 nimetatud arvust (164).
Kehtiva seaduse kohaselt on maakohtu kohtunike arvu ja nende jaotuse kohtumajade vahel
määranud valdkonna eest vastutav minister. Muudatuse tulemusena ministri määrust kohtunike
arvu kindlaksmääramiseks enam ei anta ning maakohtute kohtunike üldarv sätestatakse
seaduses.
Sellest tulenevalt on vajalik täpsustada kehtivat erandit, mis puudutab olukorda, kus maakohtu
esimeheks nimetatakse kohtunik, kelle alaline teenistuskoht oli varem teises kohtus. Kui
kohtunike arvu ei määrata enam ministri määrusega, ei ole kehtivas sõnastuses piisavalt selge,
kas ja millisel viisil on sellisel juhul võimalik maakohtunike arvu ajutine suurenemine võrreldes
seaduses sätestatud üldarvuga.
Muudatusega nähakse seetõttu selgesõnaliselt ette, et nimetatud juhul võib maakohtunike
üldarv olla seaduses sätestatust suurem. Täpsustus tagab regulatsiooni järjepidevuse olukorras,
kus kohtunike arv on viidud seaduse tasandile, ning väldib ebaselgust kohtu esimehe
nimetamisel teisest kohtust. Muudatus ei muuda maakohtute kohtunike arvu üldist regulatsiooni
ega seaduses sätestatud ülempiiri, vaid tagab selle paindliku kohaldamise üksnes selgelt
määratletud erandjuhul.
Kuna maakohtute kohtunike arvuline jaotus otsustatakse kohtute nõukogu poolt, eeldab
seaduses sätestatud üldarvu ja selles ette nähtud erandi rakendamine vajaduse korral kohtute
nõukogu otsust konkreetse maakohtu kohtunike arvu kohta.
Lõike 2 esimese lause kohaselt esindab ja juhib maakohtu esimees kohtuasutust oma pädevuse
piires. Lause sõnastust muudetakse selliselt, et jäetakse ära sõnad „oma pädevuse“ piires.
Tegemist on ebavajaliku täiendusega: kui seni jagunes kohtuasutuse juhtimine kohtu esimehe
ja kohtudirektori vahel, siis muudatuse jõustumisel lõpevad ka kohtudirektori sellised volitused.
Seega esimehele sätestatakse ühene õigus esindada ja juhtida kohtuasutust. Esimehe
konkreetsed ülesanded on seaduses juba eraldi reguleeritud.
Lõiget 3 täiendatakse punktiga 11, millega lisatakse maakohtu esimehe ülesannete hulka
korraldada kohtuasutuse haldamist koostöös KHTga ulatuses, mis ei ole KHT pädevuses.
Kuivõrd KHT on kohtuid teenindav struktuuriüksus, st ta täidab oma ülesandeid, lähtudes
kohtute vajadustest ja koostöös esimeestega, on põhjendatud see ülesanne sätestada ka esimehe
71 Riigikantselei. Avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudel. https://www.riigikantselei.ee/et/tippjuhtide-
kompetentsimudel.
30
ülesannete hulgas. Pärast kohtudirektori volituste lõppemist vastutab kohtu esimees oma
kohtuasutuse haldamise eest täielikult. Kohtute nõukogu võib tema vastutuse ulatust
vähendada, andes osa kohtuhalduse ülesandeid üle KHTle. Samas võib kohtute nõukogu jätta
vastutuse teatud ülesannete täitmise eest küll kohtu esimehele, kuid selleks vajaliku ressursi
(näiteks tööjõu) koondada KHTsse. Sellisel juhul peab kohtu esimees täitma ülesannet KHTga
koostöös, st kohtu esimehel oleva ülesande täitmisel vajamineva ressursi tagab KHT. Seega
seisneb esimehe vastutus ühelt poolt kohtuasutuse kui süsteemi ühe osa haldamises, kuid teisalt
koostöös KHTga ja teiste kohtute esimeestega ehk arvestades kogu kohtusüsteemi huve. Vaid
sellisel juhul on võimalik tagada kohtusüsteemi kui terviku efektiivne eesmärgipärane
toimimine.
Lõike 3 punktis 2 täpsustatakse, et esimees kooskõlastab KHT direktori koostatud kohtu eelarve
eelnõu. Kehtiva seaduse kohaselt kooskõlastab esimees kohtu direktori koostatud kohtu eelarve
eelnõu, aga muudatuse tulemusel koostab eelnõu edaspidi KHT direktor. Muudatus on eelkõige
tehniline, kuna eelarve eelnõu kooskõlastaja muutub, kuid samas tagab esimehe kooskõlastus
ka eelarve vastavuse kohtu vajadustele.
Lõike 4 muudatuse tulemusel võib kohtu esimehe enne tähtaja lõppemist ametist vabastada
valdkonna eest vastutava ministri asemel kohtute nõukogu. Arvestades, et eelnõu kohaselt on
kohtute nõukogul õigus esimees ametisse nimetada ja järelevalvet teha, on põhjendatud, et
kohtute nõukogul on õigus esimees enne tähtaja lõppemist ka ametist vabastada. Kuna kohtute
nõukogul on õigus esimees ametist vabastada, täpsustatakse lõikes 5, et esimehe vabastamisel
KSi § 12 lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul (kui ta on süüliselt jätnud oma ülesanded olulisel
määral täitmata), kuulab kohtu üldkogu ja ringkonnakohtu esimehe arvamuse ära kohtute
nõukogu.
Lõike 4 punkt 4. Muudatusega lisatakse täiendav vabastamise alus juhuks, kui kohtu esimehe
koostöö kohtute nõukoguga ei laabu. Muudatus on vajalik kohtu juhtimise tõhusa toimimise
tagamiseks olukordades, kus püsiv koostöö puudumine takistab kohtute nõukogu ülesannete
täitmist. Kehtiv regulatsioon näeb ette piiratud alused, mille esinemisel võib kohtu esimehe
enne ametiaja lõppemist vabastada.
Kohtute nõukogul on keskne roll kohtute töökorralduse, kohtunike jaotuse ning muude
strateegiliste juhtimisotsuste tegemisel. Nende ülesannete tõhus täitmine eeldab toimivat ja
konstruktiivset koostööd kohtu esimehega.
Muudatus on vajalik, et vältida olukordi, kus kohtu juhtimine on pikema aja jooksul takistatud
struktuursete erimeelsuste või koostöö puudumise tõttu, kuid kehtiv õigus ei võimalda sellele
adekvaatselt reageerida. Muudatus ei anna alust vabastamiseks üksikute eriarvamuste või
sisuliste vaidluste korral, vaid on mõeldud rakendamiseks üksnes juhul, kui koostöö puudumine
on püsiv ja takistab kohtu juhtimise eesmärkide saavutamist.
Muudatus toetab kohtute juhtimise tõhusust ja tagab, et kohtu esimehe roll oleks sisuliselt
täidetav koostöös kohtuvõimu enda organitega, kahjustamata seejuures kohtu esimehe
sõltumatust kohtunikuna.
Lõike 12 muudatuse järgi tuleb esimehel ametiaja lõppemisel tähtaja saabumise tõttu esitada
tagasipöördumise avaldus kohtute nõukogule, mitte enam valdkonna eest vastutavale ministrile.
31
Lõike 13 muudatus täpsustab, et kui kohaldatakse KS § 12 lõikeid 11 ja 12, võib kohtunike
kohtade üldarv olla suurem seaduse § 11 lõikes 1, § 19 lõikes 1 ja § 24 lõikes 1 nimetatud
arvust. See tähendab, et kui maakohtu esimehe ametiaeg lõpeb ja ta otsustab naasta oma
varasemasse kohtusse (sh haldus- või ringkonnakohtusse), võib kohtunike üldarv ajutiselt
ületada seaduses kehtestatud ülempiiri. Kui näiteks halduskohtutes on juba 26 kohtunikku
ametis ning maakohtu esimees, kes varem töötas halduskohtunikuna, otsustab halduskohtusse
naasta, tekiks olukord, kus halduskohtunikke oleks 27. Selline üleminek on ajutine ja vajalik
selleks, et kohtunikule oleks tagatud töökoht. Tegemist ei ole kohtunike arvu püsiva
suurendamisega. Kohtunike arv võib olla ajutiselt, kuni kohtunikukoha vabanemiseni suurem.
KSi § 14 reguleerib rahvakohtunike arvu. Kuna eelnõuga rahvakohtunike institutsioon
kaotatakse, puudub vajadus ka rahvakohtunike arvu reguleerimiseks ja säte tunnistatakse
kehtetuks. Muudatuse jõustumisel muutub kehtetuks justiitsministri 14.04.2015 määrus nr 15
„Maakohtute rahvakohtunike arvu määramine“.
KSi § 15 lõige 4, § 16 lõige 4, § 161 lõige 3.
KSi § 15 lõike 4 muudatuse kohaselt määrab kohtu direktori asemel kohtu esimees edaspidi
kinnistusosakonna juhataja kohtunikuabide seast. Muudatus on vajalik, kuivõrd senised kohtu
direktori ülesanded lähevad suures ulatuses üle KHTsse. Seejuures ei saa kohtu põhitegevuse
hulka kuuluvaid ülesandeid KHTle üle anda ning need jäävad kohtusse. Kuna kohtunikuabide
töö on seotud õigusmõistmisega, peab ka osakonna juhataja määramine ja kohtunikuabide üle
järelevalve tegemine olema esimehe ülesanne. Samal põhjusel muudetakse ka KSi § 16 lõiget
4 ja § 161 lõiget 3 ning antakse kohtu esimehele õigus määrata kohtu direktori asemel
registriosakonna juhataja ja maksekäsuosakonna juhataja.
Kinnistus-, registri- ja maksekäsuosakonna juhataja määrati senise korra järgi vastava osakonna
kohtunikuabide seast. See sidus juhataja valiku konkreetse osakonnaga ja piiras
valikuvõimalusi.
Muudatuse kohaselt määrab kohtu esimees kohtunikuabide seast osakonna juhataja. Seega ei
ole juhataja valik enam seotud konkreetse kinnistusosakonnaga, vaid juhataja võib tulla kõikide
kohtunikuabide hulgast. Kohtu esimehel on rohkem valikuvõimalusi sobiva juhataja
määramiseks, näiteks kui konkreetses kinnistusosakonnas ei ole piisavalt kogenud või sobivaid
kandidaate. Võimaldab valida juhiks kohtunikuabi, kellel on juhtimiskogemust või
kompetentsi, sõltumata sellest, millises osakonnas ta seni töötas.
KSi § 162 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: kohtu esimees nimetab perekonna- ja
eestkoste asjade osakonna kohtunike seast eestkoste järelevalve osakonna juhataja.
Kehtiva seaduse järgi peab eestkoste järelevalve osakonna juhataja olema tsiviilosakonna
kohtunik. Muudatus on vajalik seoses perekonna- ja eestkoste asjade osakonna loomisega
kohtutes. Eestkoste järelevalve osakonna juhataja täpsustamine tagab, et osakonda juhib
vastava valdkonna kohtunik ning regulatsioon on kooskõlas kohtu uue struktuuriga.
KSi § 162 lõige 4 muudetakse. Kehtiva seaduse kohaselt kinnitab eestkoste järelevalve
osakonna kodukorra Pärnu Maakohtu esimees, kuulanud ära maakohtute esimeeste arvamuse.
Edaspidi kehtestab Pärnu Maakohtu eestseisus eestkoste järelevalve osakonna kodukorra.
KSi § 18 lõiked 21, 3 ja 4.
KSi § 18 reguleerib halduskohut ning selle muutmine on seotud kohtuhalduse üleminekuga.
32
Lõige 21 muudetakse ja uue sõnastuse järgi asub Tallinna Halduskohtu kohtumaja Tallinnas ja
Tartu Halduskohtu kohtumajad asuvad Jõhvis ja Tartus. Kohtumajade täpsed asukohad
kehtestab kohtute nõukogu. Iga kohtumaja asukoht on ka halduskohtu asukoht.
Kehtiva seaduse kohaselt võib halduskohtul olla üks või mitu kohtumaja (KS § 18 lõige 21),
kohtumajad asuvad halduskohtu tööpiirkonnas ning kohtumajade täpsed asukohad määrab
valdkonna eest vastutav minister (KS § 18 lõige 3). Seega on kehtiva seaduse kohaselt
kohtumajade paiknemise üle otsustamine täitevvõimu pädevuses ja muudatusi on võimalik teha
ministri määrusega.
Muudatusega määratakse halduskohtute kohtumajade asukohad seaduse tasandil. Muudatuse
eesmärk on suurendada kohtusüsteemi stabiilsust, sõltumatust täitevvõimust, säilitades
õigusemõistmise kättesaadavuse iga maakonnas. Muudatus näeb ette, et seadusesse lisatakse
ammendav loetelu linnadest, kus asuvad maakohtute kohtumajad.
Kohtumajade asukohtade sätestamine seaduses annab inimestele kindlustunde, et kohtumajade
säilimine ei sõltu täitevvõimust, vaid muudatuste jaoks on vajalik parlamentaarne heakskiit.
Samuti aitab seaduses sätestatud regionaalne jaotus tagada inimestele juurdepääsu kohtule.
Täpsete aadresside määramine jääb kohtute nõukogu pädevusse (KS § 18 lõige 3), mis
võimaldab vajaduse korral teha väiksemaid muudatusi – näiteks kolida samas linnas teise
hoonesse – ilma seadust muutmata.
Seaduse jõustumisel jäävad kõik kohtumajad tegutsema senistes asukohtades, kuni kohtute
nõukogu otsustab teisiti.
Lõige 3 muudetakse. Kohtumajade asukoha määramise ning seega ka avamise ja sulgemise
õigus antakse valdkonna eest vastutava ministri asemel kohtute nõukogule. Iga kohtumaja
asukoht on jätkuvalt ka halduskohtu asukoht.
Lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. Lõige 4 reguleerib halduskohtu struktuuri ja kohtuteenistujate
koosseisu kinnitamise õigust. Kehtivas seaduses eristatakse struktuuri ja koosseisu kinnitamise
õigust sõltuvalt sellest, kas tegemist on õigusemõistmisega seotud struktuuri ja koosseisuga või
mitte. Üldjuhul kinnitab kohtu direktor struktuuri ja koosseisu, välja arvatud õigusemõistmise
funktsiooni korral, mil struktuuri ja koosseisu kinnitab kohtu esimees.
Kuivõrd muudatusega kaotatakse kohtudirektorite ametikohad ja kohtute kohtuhaldust
korraldab KHT ning esimehe ülesandeks jääb konkreetse kohtuasutuse juhtimine, kinnitab
halduskohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu edaspidi kohtu eestseisus kohtu
kodukorras (KS § 361). Kohtu struktuuri ja koosseisu reguleerimine viiakse kohtu kodukorra
sätte alla.
Seega kinnitatakse kohtu struktuur ja kohtuteenistujate koosseis kollegiaalselt kodukorra
kaudu, mitte enam eraldi seaduses sätestatud normi alusel. Selline lahendus koondab kõik kohtu
sisemist korraldust puudutavad küsimused ühte sättesse ning tagab selgema ja ühtlasema korra.
Muudatuse jõustumisel muutub kehtetuks justiitsministri 27.10.2005 määrus nr 46 „Maa- ja
halduskohtute kohtumajade ning ringkonnakohtute asukohad“.
KSi § 19
33
KSi § 19 tekst muudetakse ja uue sõnastuse järgi on halduskohtutes kuni 26 kohtuniku kohta.
Halduskohtute kohtunike arvulise jagunemise kohtute ja kohtumajade vahel määrab kohtute
nõukogu, arvestades korrakohase õigusemõistmise vajadust ja tagades isikutele
õigusemõistmise kättesaadavuse ning kuulates ära halduskohtute ja ringkonnakonnakohtute
esimeeste arvamuse.
Kehtiva seaduse kohaselt määrab halduskohtu kohtunike arvu ja jagunemise kohtumajade vahel
valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära maakohtu esimehe ja selle ringkonnakohtu
esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda kohus kuulub. Minister tugineb küll kohtu esimeeste
ettepanekutele, kuid tegemist oli täidesaatva võimu otsustusega.
Muudatus tagab kohtusüsteemi stabiilsuse ja välistab võimaluse muuta kohtunike arvu
haldusotsustega. Seaduses sätestatud ülempiir „kuni 26 kohtunikku“ vastab praegusele kahe
halduskohtu kohtunike koguarvule, kuid võimaldab täita ametikohti tegeliku vajaduse ja
töökoormuse järgi.
Kohtunike koguarv on kohtusüsteemi seisukohalt strateegiline ressurss, mis mõjutab otseselt
õigusemõistmise kättesaadavust ja kvaliteeti. Seetõttu on põhjendatud, et see on sätestatud
seaduses, mille muutmine eeldab Riigikogu otsustust ja poliitilist vastutust.
Kohtute nõukogu rolliks jääb kohtunike arvulise jaotuse määramine Tallinna Halduskohtu ja
Tartu Halduskohtu ning kohtumajade vahel, mis on pigem halduslik ja töökorralduslik küsimus
ning mille lahendamine on otstarbekas anda kohtusüsteemi enesekorraldusliku organi
pädevusse. Kohtute nõukogu pädevusse jäämine tagab, et otsus halduskohtute ja kohtumajade
kohtunike arvu kohta tehakse süsteemselt ja arvestades riigi terviklikku kohtukorraldust ning
halduslikku ja arengulist vajadust. Kohtuniku konkursi kuulutab edaspidi välja kohtute
nõukogu koostöös kohtu esimehega, st kuigi kohtute nõukogu on pädev konkurssi välja
kuulutama (varasema valdkonna eest vastutava ministri asemel), on väljakuulutamise eeldus
kohtu esimehe teave, millisesse kohtumajja konkurss välja kuulutatakse (KS § 53 lõige 31).
KS § 191 lõige 2
Paragrahvi 191 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kohtunik ei või keelduda asja
arutamisest kohtuasja alluvusjärgse kohtu asukohas.“ KS § 191 lõike 1 järgi on halduskohtu
kohtuniku alaline teenistuskoht kohtumajas, kuhu Riigikohtu üldkogu või kohtu esimees on ta
määranud. Õiguskirjanduses on leitud, et regulatsioon on oluline kohtuniku sõltumatuse
tagamiseks, sest sellest sõltub paljuski kohtuniku elu- ja töökorraldus (Kohtute seadus.
Kommenteeritud väljaanne, lk 80). Euroopa Hartas kohtunike seaduse kohta (p 3.4) ja Euroopa
Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) on arvamuses nr 1 (p 57) on märgitud, et see laieneb
ka ilma nõusolekuta teise paikkonda nimetamisele ja määramisele, kuid ei välista ajutist
suunamist.
KS § 191 lõike 2 järgi ei või halduskohtu kohtunik keelduda asja arutamisest teises sama
halduskohtu kohtumajas. Ühelt poolt tähendab teises kohtumajas asja arutamisest keeldumise
lubamatus seda, et kohtunik ei või keelduda talle tööjaotusplaani kohaselt jagatud kohtuasja
lahendamisest argumendil, et asja arutamiseks tuleb pidada kohtuistung teises kohtumajas.
Teiselt poolt ei saa kohtunik oma alalise teenistuskohaga õigustada kohtuistungi pidamise kohta
ehk määrata kohtuistungi toimumine selles kohtumajas, kus on tema alaline teenistuskoht
(Kohtute seadus. Kommenteeritud väljaanne, lk 83).
34
Kohtuistungi toimumise koht tuleneb menetlusseadustikust. HKMS § 129 lõike 2 järgi toimub
kohtuistung haldusasjades kohtumajas, mis asub kõige lähemal kohale, mille järgi määratakse
kohtualluvus. Kohus võib pidada istungi menetlusosaliste huve arvestades ka muus kohtumajas.
Kehtiv õigus näeb aga ette juhtumeid, kus kohtunikul tuleb õigusemõistmise korrakohaseks
toimimiseks arutada asja mitte ainult sama kohtu teises kohtumajas, vaid ka teise kohtu
kohtumajas. KS § 384 lõike 1 järgi võib Riigikohtu üldkogu saata maa-, haldus- või
ringkonnakohtu kohtuniku arutama kohtuasju teise sama või madalama astme kohtusse. KS §
451 lõike 1 järgi võivad ringkonnakohtute esimehed suunata üldiste tunnuste alusel
kindlaksmääratava kohtuasja lahendamiseks teise sama astme kohtusse, kusjuures asja
arutamise koht sellest KS § 451 lõike 2 järgi ei muutu. KS § 452 lõike 1 järgi võivad
ringkonnakohtute esimehed saata maakohtu või ringkonnakohtu kohtuniku välismaalase
kinnipidamise loa taotlusi läbi vaatama halduskohtusse. KS § 583 lõike 1 järgi võib kohtu
esimees lähetada kohtuniku arutama kohtuasju teise sama või madalama astme kohtusse.
Eelnevast tulenevalt on põhjendatud muuta õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks KS §
191 lõiget 2 selliselt, et asja lahendamisest ei saa keelduda selle kohtu kohtumajas, millele
lahendatav asi allub. Muudatus on põhjendatud õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks ka
asjades, milles eelnõu näeb ette kohtute töökoormusest lähtuva jaotamise. Eelnõu järgi ei või
kohtunik keelduda asja arutamisest kohtuasja alluvusjärgse kohtu asukohas. Kohtu asukoht on
§ 18 lõike 3 järgi iga selle kohtu kohtumaja asukoht. See tähendab, et kohtunik ei või keelduda
asja arutamisest kohtumajas, kus istung peaks HKMS § 129 lõike 2 järgi toimuma.
Menetlusosaliste huve arvestades või menetlusosalistega kokku leppides võib pidada istungi ka
muus kohtumajas.
Muudatus ei mõjuta kohtunike alalist teenistuskohta ning vajadus arutada asja kohtumajas, mis
ei ole kohtuniku alaline teenistuskoht, jääb erandlikuks. Kui kohtunik arutab asja kohtumajas,
mis ei ole tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud, samuti muud
lähetuskulud.
KSi § 20 lõige 11
Seadust täiendatakse selliselt, et kui halduskohtu esimeheks nimetatakse teise kohtu kohtunik,
võib halduskohtunike kohtunike üldarv olla suurem KSi §-s 19 lõikes 1 nimetatud arvust.
Kehtiv seadus ei näe ette võimalust, et kohtunike arv halduskohtus võib ajutiselt olla suurem.
Muudatus loob erandi, mis võimaldab halduskohtutes ületada ajutiselt 26 kohtuniku ülempiiri
sel juhul, kui halduskohtu esimeheks nimetatakse kohtunik Maakohtust või Ringkonnakohtust.
KSi § 22 lõiked 6 ja 7
KSi § 22 muutmine on seotud kohtuhalduse üleminekuga kohtute nõukogule.
Lõige 6 on volitusnorm, mis annab valdkonna eest vastutavale ministrile õiguse kehtestada
määrusega ringkonnakohtu täpne asukoht. KS-i § 22 lõiget 6 muudetakse selliselt, et edaspidi
otsustab ringkonnakohtu täpse asukoha valdkonna eest vastutava ministri asemel kohtute
nõukogu. Eelnõuga ei muudeta seni kehtivat erisust, et kui maa- ja halduskohtu tööpiirkonnad
määrab valdkonna eest vastutav minister, siis ringkonnakohtute tööpiirkonnad on kehtestatud
seaduses (§ 22 lõiked 3 ja 4).
Muudatuse jõustumisel muutub kehtetuks justiitsministri 27.10.2005 määrus nr 46 „Maa- ja
halduskohtute kohtumajade ning ringkonnakohtute asukohad“ .
35
Lõige 7 tunnistatakse kehtetuks. Lõige 7 reguleerib ringkonnakohtu struktuuri ja
kohtuteenistujate koosseisu kinnitamise õigust, mida muudetakse analoogselt maa- ja
halduskohtuga (§ 9 lõige 4, § 18 lõige 4).
Kuna eelnõuga kaotatakse kohtudirektorite ametikohad ja kohtuhaldust korraldab kohtutes
KHT ning esimehe ülesandeks jääb konkreetse kohtuasutuse juhtimine, kinnitab
ringkonnakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu edaspidi kohtu eestseisus kohtu
kodukorras (KS § 362 ja § 42 lõige 1). Kohtu struktuur ja kohtuteenistujate koosseis kinnitatakse
kollegiaalselt kodukorra kaudu, mitte enam eraldi seaduses sätestatud normi alusel. Selline
lahendus koondab kõik kohtu sisemist korraldust puudutavad küsimused ühesse regulatsiooni
ning tagab selgema ja ühtlasema korra.
KSi § 23
KSi § 23 tekst muudetakse. Muudatuse kohaselt on ringkonnakohtutes kuni 46 kohtuniku kohta.
Ringkonnakohtu kohtunike arvulise jagunemise kohtute vahel määrab kohtute nõukogu,
arvestades korrakohase õigusemõistmise vajadust ja tagades isikutele õigusemõistmise
kättesaadavuse ning kuulates ära ringkonnakohtute esimeeste arvamuse. Kehtivas seaduses ei
ole kohtunike arv määratud, vaid selle määrab valdkonna eest vastutav minister, tuginedes küll
kohtu esimehe ettepanekule, kuid tegemist oli täidesaatva võimu otsustusega.
Seadust muudetakse analoogselt maa- ja halduskohtute asjakohaste sätetega (KS-i §-d 11 ja
19). Muudatuse tulemusel määratakse ringkonnakohtute kohtunike üldarv seadusega.
Muudatus tagab kohtusüsteemi stabiilsuse ja välistab võimaluse muuta kohtunike arvu
haldusotsustega. Seaduses sätestatud ülempiir „kuni 46 kohtunikku“ vastab praegusele kahe
ringkonnakohtu koguarvule, kuid jätab võimaluse täita ametikohti paindlikult tegeliku vajaduse
ja töökoormuse järgi. Kohtunike koguarv on kohtusüsteemi seisukohalt strateegiline ressurss,
mis mõjutab otseselt õigusemõistmise kättesaadavust ja kvaliteeti. Seetõttu on põhjendatud, et
see on sätestatud seaduses, mille muutmine eeldab Riigikogu otsustust ja poliitilist vastutust.
Kohtunike arvuline jaotus kohtute vahel määratakse kohtute nõukogu otsusega. Kohtute
nõukogu rolliks jääb kohtunike arvulise jaotuse määramine kohtute vahel, mis on pigem
halduslik ja töökorralduslik küsimus ning mille lahendamine on otstarbekas anda
kohtusüsteemi enesekorraldusliku organi pädevusse.
Kohtute nõukogu pädevusse jäämine tagab, et otsus Tallinna ja Tartu ringkonnakohtu
kohtunike arvu kohta tehakse süsteemselt, arvestades riigi terviklikku kohtukorraldust ning
halduslikku ja arengu vajadust. Kohtunikukonkursi kuulutab edaspidi välja kohtute nõukogu
koostöös kohtu esimehega, st kuigi kohtute nõukogu on pädev konkurssi välja kuulutama
(varasema valdkonna eest vastutava ministri asemel), on väljakuulutamise eeldus kohtu
esimehe arvamus, millisesse kohtumajja konkurss välja kuulutatakse (KS § 53 lõige 31).
Muudatuse jõustumisel muutub kehtetuks justiitsministri 27.10.2005 määrus nr 47 „Maa-,
haldus- ja ringkonnakohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel“.
KSi § 24 lõiked 4 ja 5
Lõike 4 muudatuse tulemusel võib Ringkonnakohtu esimehe enne tähtaja lõppemist vabastada
valdkonna eest vastutava ministri asemel kohtute nõukogu. Samuti kuulab lõike 5 muudatuse
tulemusel ringkonnakohtu esimehe vabastamisel § 24 lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul (kui ta
36
on süüliselt jätnud oma ülesanded olulisel määral täitmata) üldkogu arvamuse ära valdkonna
eest vastutava ministri asemel kohtute nõukogu.
Lõike 4 punkt 4. Muudatusega lisatakse täiendav vabastamise alus juhuks, kui kohtu esimehe
koostöö kohtute nõukoguga ei laabu. Muudatus on vajalik kohtu juhtimise tõhusa toimimise
tagamiseks olukordades, kus püsiv koostöö puudumine takistab kohtute nõukogu ülesannete
täitmist. Kehtiv regulatsioon näeb ette piiratud alused, mille esinemisel võib kohtu esimehe
enne ametiaja lõppemist vabastada.
Kohtute nõukogul on keskne roll kohtute töökorralduse, kohtunike jaotuse ning muude
strateegiliste juhtimisotsuste tegemisel. Nende ülesannete tõhus täitmine eeldab toimivat ja
konstruktiivset koostööd kohtu esimehega.
Muudatus on vajalik, et vältida olukordi, kus kohtu juhtimine on pikema aja jooksul takistatud
struktuursete erimeelsuste või koostöö puudumise tõttu, kuid kehtiv õigus ei võimalda sellele
adekvaatselt reageerida. Muudatus ei anna alust vabastamiseks üksikute eriarvamuste või
sisuliste vaidluste korral, vaid on mõeldud rakendamiseks üksnes juhul, kui koostöö puudumine
on püsiv ja takistab kohtu juhtimise eesmärkide saavutamist.
Muudatus toetab kohtute juhtimise tõhusust ja tagab, et kohtu esimehe roll oleks sisuliselt
täidetav koostöös kohtuvõimu enda organitega, kahjustamata seejuures kohtu esimehe
sõltumatust kohtunikuna.
KSi § 241 lõige 2
Lõike 2 muudatuse kohaselt otsustab kohtunike arvulise jaotuse kolleegiumite vahel
Ringkonnakohtu eestseisus. Kehtiva seaduse kohaselt otsustab kohtunike arvulise jaotuse
kolleegiumite vahel ringkonnakohtu esimees, kuulanud ära kohtu üldkogu arvamuse. Edaspidi
otsustab kohtunike arvulise jaotuse kolleegiumite vahel ringkonnakohtu eestseisus.
Ringkonnakohtu eestseisusesse kuuluvad kohtu esimees. kolleegiumi esimehed ja kohtunike
üldkogu poolt valitud liikmed. Eestseisus kinnitab kohtu tööjaotusplaani, kodukorra, kooseisu
ja struktuuri. See tagab kollegiaalse ja läbipaistva juhtimisotsuse, arvestades töömahtu ja
menetluste eripära eri valdkondades.
Eestseisus võimaldab operatiivset ja sisulist juhtimist, kus otsused sünnivad mitme liikme
arutelul, mitte üksnes esimehe tasandil. See toetab juhtimise läbipaistvust, kaasatust ja
paindlikkust uues struktuuris.
KS 242 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Kolleegiumi esimehe nimetab kohtu esimehe ettepanekul kohtute nõukogu kolleegiumi
liikmete seast viieks aastaks. Kolleegiumi esimehe võib ennetähtaegselt vabastada kohtu
esimehe ettepanekul kohtute nõukogu otsuse alusel või tema enda soovil.
Muudatused võimaldavad ringkonnakohtute eestseisused komplekteerida kõige lihtsamal viisil,
kus kolleegiumide esimehed on ühtlasi eestseisuse liikmed ning neid nimetatakse samas korras
nagu esimese astme kohtutes kohtute nõukogu määratavaid eestseisuse liikmeid. Arvestades, et
kolleegiumide arv on sätestatud seaduses, ei tekiks erinevalt maakohtutest (kus kohus võib ise
osakondi juurde teha) probleemi sellega, et uute struktuuriüksuste juurde loomisel läheks
eestseisuse-sisene tasakaal paigast ära. Kui ringkonnakohtu esimees on see, kelle ettepanekul
kolleegiumide esimehed nimetatakse, siis vähendab see riski võimalust, et kohtu juhtimist
hakkaksid takistama isikutevahelise koostöö tõrked. Samas saavutatakse mõistlik tasakaal, kus
37
ringkonnakohtu esimees teeb küll nimetamise ettepaneku, kuid ta ei otsusta iseseisvalt
kolleegiumi juhi nimetamise üle. Samuti arvestatakse teise kohtuastme eripäraga, kus üksuse
juhi juhtimiskoormus on väiksem kui 1. kohtuastmes (tugipersonali osakaal väiksem, asjade
arv väiksem, kollegiaalkohtu põhimõte kohtunike töö korraldamisel).
KSi § 242 lõike 2 punkt 4 ja § 28 lõige 6
KSi § 242 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 ja § 28 täiendatakse lõikega 6.
Muudatus on seotud KSi §-ga 741. Muudatusega sätestatakse, et ringkonnakohtu kolleegiumi
esimees korraldab tagasiside andmise oma tööpiirkonna maa- või halduskohtu kohtuniku tööle
ja Riigikohtu kolleegiumi esimees korraldab tagasiside andmise ringkonnakohtu kohtuniku
tööle.
Muudatuse eesmärk on anda kõrgema astme kohtu kolleegiumi esimehele seaduslik alus
madalama astme kohtuniku tööle üldistatud tagasiside andmise korraldamiseks. Kuna teave
madalama astme kohtuniku töö kvaliteedi kohta on eeskätt selle kohtuniku lahendite peale
esitatud edasikaebusi menetleval kohtul, siis on põhjendatud, et kohtuniku tööle antav
üldistatud ja suunav tagasiside tuleks kõrgema astme kohtult. Kuigi kehtiv seadus võimaldab
kohtu esimehel teatud ulatuses anda kohtunikule menetluseks juhiseid ja seega teatud määral
teise kohtuniku menetluse juhtimisse sekkuda (KS § 45), siis võrreldes kohtu esimehega on
kõrgema astme kohtu korral tegemist neutraalsema osapoolega. Edaspidi on Riigikohtu ja
ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe ülesanne kohtunikule tagasiside andmist korraldada,
tehes seda ise või delegeerides tagasiside andmise kolleegiumi liikmetele.
KSi § 34 lõiked 3 ja 31
Lõige 3 reguleerib kohtute infosüsteemi andmete koosseisu, esitamise korda ja
juurdepääsuõiguse taotlemist. Kehtiva seaduse kohaselt kehtestab täpsema korra valdkonna
eest vastutav minister kooskõlastatult kohtute haldamise nõukojaga. Muudatuse tulemusel
kehtestab minister selle kooskõlastatult kohtute nõukoguga (lõige 31).
KSi § 36 punktid 1 ja 2
Muudatused on seotud eestseisuse moodustamisega.
Punkt 1 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva seaduse kohaselt kinnitab kohtunike tööjaotusplaani
kohtu üldkogu. Muudatuse kohaselt kinnitab kohtunike tööjaotusplaani kohtu eestseisus, mille
liikmed valib osaliselt üldkogu (lisatav punkt 11).
Kohtu üldkogu ei ole praktiline ega tõhus igapäevase töökorralduse otsustamiseks, eeskätt
tööjaotusplaani kinnitamiseks. Tööjaotusplaani koostamine ja muutmine eeldab detailset
ülevaadet struktuuriüksustest, kohtunike spetsialiseerumisest ja töökoormusest ning
operatiivset reageerimist muudatustele (ajutised asendused, töökoormuse kõikumised, uute
menetlusgruppide lisandumine).
Seetõttu antakse tööjaotusplaani kinnitamise pädevus üldkogult üle kohtu eestseisusele.
Eestseisus on väiksemaarvuline ja juhtimisvõimeline organ, kuhu kuuluvad kohtu esimees,
kolleegiumite esimehed, kohtute nõukogu ja kohtunike üldkogu poolt neljaks aastaks valitud
liikmed. Tagatud on ühtaegu nii juhtimis- kui ka kohtunikkonna esindatus. Eestseisuse
töökorraldus on selge: selle kutsub kokku kohtu esimees ning vähemalt kahe liikme taotlusel
tuleb eestseisus kokku kutsuda, mis maandab riski, et otsustamine jääb venima.
Selline lahendus ühtlustab juhtimismudeli eri kohtutes ning loob läbipaistva süsteemi, kus
igapäevase töökorralduse otsustab eestseisus, kellel on vahetu ülevaade koormusest ja
38
kohtunike koosseisudest. Muudatus suurendab töökorralduse tõhusust ja paindlikkust, tagab
kohtunikkonna esindatuse eestseisuse tasandil, arvestades eri kohtuastmete struktuurilist
eripära, loob õigusliku selguse ja vähendab töökoormust, jättes üldkogule strateegilisema rolli
(näiteks eestseisuse liikme valimine, põhimõtteliste otsuste arutamine).
Punkti 2 muudatuse kohaselt annab kohtu üldkogu arvamuse kohtu esimehe ametisse
nimetamise ja seaduses sätestatud juhul ka ametist vabastamise kohta edaspidi valdkonna eest
vastutava ministri asemel kohtute nõukogule. Muudatus on vajalik, kuna esimehe nimetamine
ja vabastamine on edaspidi kohtute nõukogu pädevuses. Seega tuleb ka üldkogu arvamus
esitada valdkonna eest vastutava ministri asemel kohtute nõukogule.
KSi §-d 361 ja 362
Muudatused on seotud kohtute eestseisuse moodustamisega.
Seadusesse §-de 361 ja 362 lisamisega nähakse I ja II astme kohtutesse ette uus juhtimisorgan,
kohtu eestseisus. Selle eesmärk on võtta üle osaliselt kohtu üldkogu ja kohtu esimehe pädevus,
teisalt aga olla püsivalt ja vajaduse korral operatiivselt olemas kohtu esimeest toetava nõustava
ja abistava koguna. Kohtu eestseisusesse kuuluvad kohtu esimees, kolleegiumi esimehed, kohtu
üldkogu ja kohtute nõukogu poolt neljaks aastaks valitud liikmed. Eestseisuse töö tagamine ja
korraldamine on kohtu esimehe ülesanne, kuid vähemalt kahe eestseisuse liikme taotlusel tuleb
eestseisus kokku kutsuda.
Eestseisuse koosseis on kujundatud nii, et see tagaks tasakaalu juhtimise ja esindatuse vahel.
Esimese astme kohtute eestseisusesse kuulub kolm kuni seitse liiget sõltuvalt kohtu kohtunike
arvust. Eestseisuse liikmete arvu diferentseerimine lähtuvalt kohtu kohtunike arvust tagab
eestseisuse töövõime ja proportsionaalse esindatuse. Väiksema kohtunike arvuga kohtutes on
väiksema koosseisuga eestseisus piisav kohtu töökorralduslike otsuste tegemiseks, sealhulgas
kohtu kodukorra ja tööjaotusplaani kehtestamiseks. Suuremates kohtutes on laiem esindatus
vajalik, et arvestada kohtu struktuuri, töömahu ning töökorralduslike eripäradega. Kohtu
üldkogu ja kohtute nõukogu poolt valitud liikmete võrdne arv tagab tasakaalu kohtu sisemise
enesekorralduse ja kohtusüsteemiülese vaate vahel.
Eestseisus on kollegiaalne juhtimisüksus, mis ühendab kohtu juhtimisfunktsiooni ja kohtunike
enesekorraldusliku esindatuse. Eestseisuse kaudu osalevad kohtunikud otseselt kohtu
töökorralduse ja juhtimise kujundamises, samas kui kohtu esimees tagab selle töö praktilise
elluviimise. Selline lahendus tasakaalustab juhtimisvajaduse ja kohtunike sõltumatuse
põhimõtted ning loob läbipaistva ja kaasava juhtimismudeli.
Kohtu eestseisusele antakse pädevus, mis seni kuulus nii kohtu üldkogule kui ka kohtu
esimehele. Üldkogult liigub eestseisuse pädevusse kohtunike tööjaotusplaani kinnitamine, mis
senises korras otsustati iga kohtu üldkogul. Tööjaotusplaani koostamine ja muutmine nõuab
detailset ülevaadet kohtu töökoormusest ning võimalust otsustada kiiresti – see eeldab
väiksemat, juhtimispädevusega kollektiivset organit.
Eestseisuse pädevusse kuulub kohtunike tööjaotusplaani kinnitamine, kohtu kodukorra
kehtestamine ning teiste seadusest või kohtu kodukorrast tulenevate ülesannete täitmine.
Maakohtu eestseisus otsustab ka kohtunike jaotuse osakondade vahel ning vajaduse korral
nende üleviimise. Seeläbi koondub eestseisuse kätte kohtu sisemise töökorralduse ja
spetsialiseerumise põhimõtete kujundamine.
39
Kohtu esimehelt liigub eestseisusele kohtu struktuuri, koosseisu ja kodukorra kinnitamise
pädevus, samuti kohtuniku teise osakonda viimine. Need küsimused puudutavad otseselt
kohtunike töötingimusi, töökorraldust ja vastutuse jaotust ning on seetõttu enesekorralduslikud.
Otsustuse viimine kollegiaalsele tasandile tugevdab kohtunike osalust kohtu juhtimises,
vähendab otsustuskoormuse koondumist ühe isiku kätte ning suurendab juhtimise läbipaistvust
ja legitiimsust.
Muudatusega luuakse eestseisusele võimalus moodustada menetlusgruppe kohtunike
spetsialiseerumise paremaks tagamiseks. Menetlusgrupp moodustatakse ühe osakonna piires ja
sinna kuulub vähemalt kolm kohtunikku, kusjuures kohtunik võib samaaegselt kuuluda
mitmesse menetlusgruppi. Menetlusgruppi koosseisu arvatakse ka kohtujuristid lähtudes
menetlusgrupi spetsialiseerumisest.
Eestseisuse töökorralduse ja teenindamise tagab kohtu esimees. Eestseisus tuleb kokku kutsuda
vähemalt kahe eestseisuse liikme taotlusel, mis tagab kohtunike võimaluse algatada arutelusid
ja otsustusprotsesse.
Kokkuvõttes on eestseisus kohtu sisemise juhtimise ja enesekorralduse keskne mehhanism,
mille kaudu tagatakse kohtute töökorralduse paindlikkus, otsustusprotsessi läbipaistvus ja
kohtunike kaasatus juhtimisse. Muudatus tugevdab kohtusüsteemi terviklikkust, viies
otsustamise isikukeskselt kollegiaalse juhtimistasandi alla.
KSi § 37 lõiked 1 ja 12, lõike 2 punkt 32 , lõike 2 punkt 41 , lõiked 4 ja 41
KSi § 37 muudatusega korrigeeritakse oluliselt tööjaotusplaaniga seotut, mille alusel jagatakse
kohtunike vahel kohtuasju. Olulise muudatusena kinnitab tööjaotusplaani kohtu eestseisus.
Lõike 1 muudatuse kohaselt nähakse maakohtunike kuulumine osakonda ette tööjaotusplaanis.
Kehtiva seaduse järgi nähakse tööjaotusplaanis ette kohtunike tööjaotus esimese ja teise astme
kohtutes, st määratakse kindlaks, millised kohtunikud milliseid asju menetlevad.
Muudatusega täpsustatakse, et tööjaotusplaanis määratakse lisaks ka kohtunike kuulumine
osakonda, et tagada selgus kohtunike spetsialiseerumisest ja struktuuri jaotusest maakohtutes.
See muudatus muudab tööjaotusplaani sisulisemaks ja peegeldab kohtu struktuuri uut
ülesehitust.
Lõike 11 muudatuse kohaselt võib kohtu esimees käskkirjaga vähendada kohtunike
töökoormust kohtuhaldusülesannete täitmise või osalemise tõttu kohtunike omavalitsusorganite
või Vabariigi Valimiskomisjoni töös. Muudatus on vajalik, et luua enam paindlikkust kohtuniku
töökoormuse vähendamisel, kui kohtunik soovib panustada kohtusüsteemi arengusse või
valimiste korrakohasesse toimimisse ka muul viisil kui vaid õigusemõistmine, eeldusel et kohtu
esimees on sellega nõus.
Lõige 12 reguleerib esimese astme kohtuniku töökoormust ametisse astumisel esimesel kuuel
kuul selliselt, et töökoormus on 90%. Lõiget täiendatakse selliselt, et töökoormus ei saa olla
rohkem kui 90%. Muudatus tagab suurema paindlikkuse tegeliku töökoormuse kehtestamisel,
st esimehel on võimalik kehtestada esimesel kuuel kuul ka väiksem töökoormus.
Lõike 2 punkt 32 . Muudatusega lisatakse seadusesse nõue, et asjade jaotamisel tuleb arvestada
vajadust korraldada asjades suulisi istungeid või isikute ärakuulamisi mingis piirkonnas
kohapeal ning vältida kohtu ja menetlusosaliste tarbetut sõitmist ja ajakulu.
40
Tööjaotusplaanis peab arvestama lisaks koormuse ühtlustamisele ka istungite ja
menetlusosalise ärakuulamise puhul kohtuniku läheduse ja menetlusosaliste ootustega,
vältimaks kohtunike ja menetlusosaliste ebamõistlikku sõitmist asjade lahendamisel.
Istungimenetlus ei ole eesmärk omaette, vaid asjade tõhusa ja avaliku menetlemise vahend,
mille vajalikkust tuleb alati kaaluda. Eesmärk ei ole piirata kohtuistungi pidamist juhtudel, kus
see on vajalik ja põhjendatud, nt tunnistajate ülekuulamiseks, selgitamiskohustuse täitmiseks
või poolte kompromissile suunamiseks. Professionaalsete esindajate osavõtuga korralduslikke
eelistungeid peaks saama üldjuhul teha ka videosilla vahendusel, ilma et kohtuasja lahendamise
kvaliteet kannataks. Kohtuasjade jagamisel tuleb arvestada ka seda, mis liiki asjades on istung
eeldatavasti vajalik. Videosilla vahendusel tehtavate menetlustoimingute ringi tuleks laiendada,
kohtunike kaalutlusvabadust suurendada ning vastavat tehnikat, selle töökindlust ja kvaliteeti
parandada. Lisaks peab arvestama, et isegi kui menetlusnormid ei eelda menetlusosaliste ja
kohtuniku füüsilist viibimist samas asukohas (ka näiteks tunnistajate ülekuulamiseks), võib
kohtunik seda asja kiiremaks ja tõhusamaks lahendamiseks vajalikuks pidada.
Lõike 2 punkti 41 muudetakse nii, et kõigile kohtunikele asjade jaotamisel arvestatakse
vähendatud töökoormust õigusemõistmisel.
Lõike 4 muudatus on tingitud sellest, et tööjaotusplaani kehtestab eestseisus. Seega võib
üldkogu asemel eestseisus muuta tööjaotusplaani.
Lõike 41 muudatuse tulemusena kehtestab kohtute nõukogu kohtunike tööjaotusplaani
koostamise täpsemad alused. Sättes loetletakse kohtuasjade liigid, millele tuleb kõikides maa-
ja halduskohtutes kohtunikel spetsialiseeruda.
Kohtute spetsialiseerimise analüüsi lõppjärelduse kohaselt võiks kohtuasjade arvukuse ja nende
spetsiifilisuse põhjal tsiviilasjades kaaluda esimese astme kohtunike spetsialiseerumist
perekonnasjadele. Saksamaa näitel võimaldaks see omavahel seotud menetluste koos
lahendamist. Eesti maakohtute menetlusstatistikat arvestades on oluline, et kohtunikud ei oleks
spetsialiseerunud mitte ainult perekonnaasjade lahendamisele, vaid ühtlasi ka eestkosteasjadele
(TsMS § 110). Tegemist on kompleksse, samas erinevaid õigusküsimusi hõlmava
valdkonnaga.72 Lisaks eelnimetatud perekonnaasjadele eeldab süvendatud valdkondlikke
teadmisi ka pankroti- ja maksejõuetuse asjade lahendamine, aga ka intellektuaalse omandi
asjade lahendamine. Kitsam spetsialiseerumine peab tagama nende asjade sujuvama ja kiirema
menetluse, mistõttu on tuleb kohtunikel edaspidi spetsialiseeruda ka tööõiguse asjade
lahendamisele.
Tööjaotusplaani koostamisel tuleb tagada et mingile kitsamale valdkonnale spetsialiseerunud
kohtunikul moodustaksid need asjad enamuse töömahust, st kohtu eestseisusel tuleb hinnata
asjade töömahtu ja kohtunike arvu proportsionaalselt. Eelnõu § 37 lg 41 ja §-s 454 sätestatud
muudatuste rakendumisel tuleb kohtute tööjaotusplaani koostamisel arvestada, et näiteks u 42%
tsiviilasjadest tuleb tagada kohtunike spetsialiseerumine, u 16% tsiviilasjadest jaotatakse
kohtute üleselt (tarbijakrediidi asjad) ning u 42% tsiviilasjadest on iga maakohtu eestseisuse
otsustada kas või kuidas täiendavalt spetsialiseeruda.
72 Esimese astme kohtu kohtunike ja kohtujuristide spetsialiseerumise analüüs, lk 33.
https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-10/Esimese_astme_kohtunike_spetsialiseerumine.pdf
41
Joonis nr 1. Tsiviilasjade spetsialiseerumise jaotus maakohtutes 2024.a
Kohtute spetsialiseerimise analüüsi lõppjärelduse kohaselt tuleb jätkuvalt süüteoasjades pidada
soovitavaks spetsialiseerumist alaealistega seotud asjade lahendamisele. See on eriti vajalik
arvestades, et erinevalt paljudest teistest riikidest puudub Eestis eraldi n-ö noortekohtusüsteem.
On äärmiselt oluline, et alaealiste asjadega tegelevad selleks eriettevalmistuse saanud ning
selleks sobivate isikuomadustega kohtunikud. Spetsialiseerumine alaealiste asjadele tuleb
korraldada üle riigi ühetaolistel alustel ning sellise asja mõistet kohtusüsteemiüleselt
ühetaoliselt määratledes. Eeskätt tuleb sellise asjana mõista kohtuasja, milles menetlusalune
isik või süüdistatav on noorem kui kaheksateistkümneaastane. Sellise kohtuasjana pole
otstarbekas üldjuhul käsitada asja, milles osaleb alaealine kannatanu või tunnistaja. Muudes
süüteoasjades materiaalõiguslikku spetsialiseerumist olemasolev menetlusstatistika ei
õigusta.73 Muudatuse tulemusel tuleb süüteokohtunikel spetsialiseeruda ka majandusalaste
süütegude lahendamisele ja lähisuhtevägivalla süütegude lahendamisele, millest esimesed
eeldavad kohtunikult süvendatud valdkondlikke majandusalased teadmisi. Lähisuhtevägivalla
asjade lahendamisel on oluline tagada sujuv ja kiire kohtumenetlus.
Halduskohtute eestseisusel tuleb tööjaotusplaaniga tagada kohtunike spetsialiseerumine
keskkonnaõiguse asjade lahendamisele, planeerimise- ja ehitusõiguse asjade lahendamisele ja
maksuõiguse asjade lahendamisele, et tagada sujuv ja kiire kohtumenetlus. Eelnõu § 37 lg 41
ja §-s 455 sätestatud muudatuste rakendumisel tuleb kohtute tööjaotusplaani koostamisel
arvestada, et näiteks u 25% haldusasjadest tuleb tagada kohtunike spetsialiseerumine, u 19%
haldusasjadest jaotatakse kohtute üleselt (kinnipeetavate kaevused) ning u 56% haldusasjadest
on kummagi halduskohtu eestseisuse otsustada kas või kuidas täiendavalt spetsialiseeruda.
73 Esimese astme kohtu kohtunike ja kohtujuristide spetsialiseerumise analüüs, lk 34
https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-10/Esimese_astme_kohtunike_spetsialiseerumine.pdf
kohustuslik spetsialiseerumine
42%
paindlik e kohtu valikul spetsialiseerumine
42%
kohtute ülene koormuse
ühtlustamine 16%
Tsiviilasjade spetsialiseerumise jaotus 2024.a saabunud asjade alusel
42
Joonis nr 2. Haldusasjade spetsialiseerumise jaotus halduskohtutes 2024.a
Muudatuste rakendamiseks tuleb täiendada Kohtute Infosüsteemis kohtunikule kohtuasjade
jagamise funktsionaalsust. Uus süsteem peab arvestama lisaks kohtuniku spetsialiseerumisele
ja töökoormuse ühtlustamisele ka istungite ja menetlusosaliste ärakuulamise vajadust. Eesmärk
on tagada kohtuniku ja menetlusosaliste võimalikult väike sõiduvajadus ning vältida
ebamõistlikku ajakulu seoses asjade lahendamisega.
KSi § 371 lõike 1 punkt 3 ja lõige 2
Lõiget 1 täiendatakse punktiga 3, millega luuakse kohtu esimehele alus võimaldada kohtunikul
töötada osalise töökoormusega, sätestamata osakoormusega töötamisele konkreetset tähtaega.
Avaliku teenistuse seaduse § 35 lõike 2 kohaselt on ametniku tööaeg 40 tundi seitsmepäevase
ajavahemiku jooksul. Üldjuhul on tööaeg kaheksa tundi päevas. Kohtuniku tööaega reguleerib
KSi § 6. Kohtunik korraldab oma tööaja iseseisvalt (KS § 6 lõige 1). Kohtunik peab oma
kohustused täitma mõistliku aja jooksul, arvestades seaduses ettenähtud menetlustähtaegu.
Kohtunikele ei ole kehtestatud normtööaega, kuigi kohtunikelt ei saa nõuda ka töötamist ilma
mõistliku puhkeajata, sealhulgas pidevat töötamist üle 40 tunni nädalas74. Kohtunik võib
töötada kohtu esimehe loal osalise töökoormusega alla kolmeaastase lapse kasvatamise või
osalise töövõime korral. Kui kohtunik soovib muul põhjusel töötada osalise töökoormusega,
siis saab ta seda teha vaid kuni üks aasta. Nimetatud üheaastast tähtaega võib kohtu esimees
pikendada kohtuniku põhjendatud taotluse alusel korraga ühe aasta võrra (KS § 371 lõige 2).
Kohtu esimees peab kohtuniku sellise soovi iga kord esitama üldkogule arvamuse andmiseks.
Tegemist on kohtu esimehe jaoks mittesiduva arvamusega. Selline ühe aasta kaupa avalduse
läbivaatamine koormab kohtu esimeest ja üldkogul osalevaid kohtunikke. Avaliku teenistuse
seadus ja töölepingu seadus ajalist piirangut osalise koormusega töötamisel ette ei näe.
Muudatuse kohaselt on esimehel õigus võimaldada osalise töökoormusega töötamist ka muul
mõjuval põhjusel, arvestades õigusemõistmise korrakohase toimimise vajadust. Niisugune
74 Kohtute seaduse kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2018. § 371 komm. 2 (I. Pilving).
kohustuslik
spetsialiseerumine
25%
paindlik e kohtu
valikul
spetsialiseerumine
56%
kohtute ülene
koormuse ühtlustamine
19%
Haldusasjade spetsialiseerumise jaotus 2024.a saabunud asjade
töömahu alusel
43
lahendus võimaldab osakoormust mõistlikult ja paindlikult vähendada ka näiteks kohtuniku
tervisemurega, õpingute jätkamisega doktoriõppes, töötamisega rahvusvahelises kohtus või
vanema hooldamisega. Seetõttu tunnistatakse kehtetuks KSi § 371 lõige 2 ehk kaotatakse
töökoormuse võimaldamisel tähtajaline piirang. Muudatus võimaldab kohtu esimehel senisest
paindlikumalt kohtunike vajadusi arvestada, mis loob omakorda kohtusüsteemist
nüüdisaegsema töökeskkonna. Kuna kohtunikuamet on eluaegne ja kohtuniku ajutise äraoleku
korral ei saa talle määrata asendajat, on mõistlik pakkuda töötamiseks paindlikke võimalusi.
Oluline on silmas pidada, et jääb kehtima senine erisus, et kui KSi § 37 alusel kohtuniku
töökoormust vähendatakse, siis tema palga suurus ei vähene. KSi § 371 alusel kohtuniku
töötamisel osalise töökoormusega väheneb vastavalt ka kohtuniku palk.
KSi § 38 lõike 3 punkt 3
Lõike 3 punkti 3 muudatuse kohaselt valib kohtunike täiskogu edaspidi kohtute haldamise
nõukoja kohtunikest liikmete ja asendusliikmete asemel kohtute nõukogu kohtunikest liikmed
ja asendusliikmed. Tegemist on tehnilise muudatusega, kuivõrd nõuandva kohtute haldamise
nõukoja asemel tekib strateegilise otsustusorganina kohtute nõukogu, mille kohtunikest
liikmete ja asendusliikmete valimise õigus peaks jääma samuti kohtunike täiskogule kui kõiki
Eesti kohtunikke ühendavale kogule.
KSi § 383
Kehtiv § 383 reguleerib kohtute haldamise nõukoja ülesannete osalist üleandmist Riigikohtu
esimehele. Kehtiva sätte kohaselt annab erakorralise või sõjaseisukorra ajal KSi § 41 lõike 1
punktides 1 (kohtu tööpiirkond), 4 (kohtu ja kohtumajas alaliselt teenistuses olevate kohtunike
arv) ja 5 (kohtu esimehe nimetamine ja vabastamine) nimetatud nõusoleku ja lõikes 2 nimetatud
seisukoha (kohtute aastaeelarvete kujundamise ning muutmise põhimõtted) kohtute haldamise
nõukoja asemel Riigikohtu esimees.
Muudatusega asendatakse esiteks kohtute haldamise nõukoda kohtute nõukoguga. Teiseks
korrigeeritakse sätet selliselt, et kui kohtute nõukogu ei saa erakorralise või sõjaseisukorra ajal
kokku tulla, võib edasilükkamatute vajaduste korral täita kohtute nõukogu ülesandeid
Riigikohtu esimees. Muudatus on vajalik, et tagada kohtute nõukogu ülesannete täitmine
erakorralise või sõjaseisukorra ajal olenemata sellest, millise ülesandega on tegemist, kui selle
ülesande täitmiseks on edasilükkamatu vajadus. Seega ei ole põhjendatud ka konkreetsete
ülesannete loetlemine seaduses, vaid muudatuse tulemusel on ülesannete üleandmine võimalik,
kui on täidetud kolm tingimust: 1) erakorraline või sõjaseisukord; 2) kohtute nõukogu ei saa
kokku tulla ja 3) edasilükkamatu vajadus. Sisu järgi korrigeeritakse ka paragrahvi pealkirja.
KSi § 385
KSi § 385 reguleerib rahvakohtuniku osalemise erisusi erakorralise ja sõjaseisukorra ajal. Kuna
rahvakohtunike institutsioon kaotatakse, ei ole säte enam vajalik ja tunnistatakse kehtetuks.
KSi § 387
KSi § 387 reguleerib kohtu esimehe ametiaja pikendamist. Muudatuse kohaselt on erakorralise
või sõjaseisukorra ajal valdkonna eest vastutava ministri asemel kohtute nõukogul õigus
pikendada kohtu esimehe ametiaega, kui kohtu esimehe ametiaeg peaks sellel ajal lõppema. Ka
edaspidi on selleks vaja kohtu esimehe ja Riigikohtu esimehe nõusolekut. Muudatus on vajalik,
kuna esimeeste nimetamine ja järelevalve läheb eelnõu kohaselt valdkonna eest vastutavalt
ministrilt üle kohtute nõukogule, mistõttu peab ka esimehe ametiaja pikendamine olema
kohtute nõukogu pädevuses.
44
KSi § 39
KSi § 39 sätestab kohtuhalduse üldised põhimõtted ning eelnõuga muudetakse lõikeid 1–3.
Kehtiva lõike 1 kohaselt hallatakse esimese ja teise astme kohtuasutusi kohtute haldamise
nõukoja ning Justiits- ja Digiministeeriumi koostöös. Kohtud täidavad kohtuhaldusülesandeid,
kui see tuleneb seadusest. Tuginedes kohtuhalduse korraldamise valdavale üleandmisele
kohtute nõukogule, sätestatakse muudatusega lõikes 1 üheselt, et esimese ja teise astme
kohtuasutuste haldamist korraldab kohtute nõukogu.
Justiits- ja Digiministeeriumi praegu täidetavad ja kohtusüsteemile (vähemalt osaliselt)
üleantavad ülesanded on loetletud alljärgnevas tabelis. Seejuures ei ole nimetatud ülesanded
sellises detailsuses loetletud seaduses, st kohtusüsteemil on võimalik ise neid tegevusi
(ümber)kujundada ja tähtsustada.
Tabel 3. Kohtusüsteemile üleminevad ülesanded.
Ülesanne Selgitus
Otsuste ettevalmistamine Seni ministri antud määruste asemel valmistab otsused ette
kohtute nõukogu (nt kohtumajade asukohad)
Kohtudirektorite järelevalve Kaob senisel kujul. Uus järelevalve KHT direktori üle
IT-süsteemide arendused Kohtu kui tellija rolli suurenemine
Personalivaldkonna
koostööpäeva korraldamine
Võrgustik koguneb ca kolm korda aastas arutama
personalivaldkonna arendusvajadust ja -tegevusi.
Tugiteenuste tsentraliseerimise
toetamine
Kohtute tugiteenuste tsentraliseerimiseks ettevalmistuste
tegemine, selleks aluste loomine, töökorralduse ühtlustamine
I ja II astme kohtunike
konkursside korraldus
Vajaduste selgitamine, konkursi ettevalmistamine,
konkursiteate avaldamine (koostöös Riigikohtuga)
I ja II astme kohtute eelarve
koostamine
Eelarve koostab KHT koostöös JDMi ja kohtute esimeestega,
kinnitab kohtute nõukogu
Kohtute nõukogu istungite
korraldus ja tehniline
teenindamine
Senise kohtute haldamise nõukoja teenindamise asemel
(päevakorra ja protokolli koostamine, toimumiskoha valik,
toitlustus jms, vähemalt neli korda aastas) kohtute nõukogu
teenindamine
Osalemine Euroopa kohtute
nõukogude võrgustiku (ENCJ)
koosolekutel
ENCJ eesmärk on kogemuste vahetamine – kuidas on
kohtusüsteem korraldatud ja see toimib, ettepanekute
tegemine Euroopa Liidu institutsioonidele, riiklikele ja
rahvusvahelistele organisatsioonidele.
Balti Kohtuhalduse võrgustiku
töös osalemine
Eesti, Läti, Leedu ja Soome kohtute haldamise võrgustiku
töös osalemine ja foorumi korraldamine. Osalevad Balti-
Soome kohtute haldamisega seotud asutused.
Massilisest sisserändest
põhjustatud hädaolukorrale
reageerimise suutlikkuse
toetamine I ja II astme kohtutes
Massilise sisserände hädaolukorraks ettevalmistamine (sh
dokumentide vormide koostamine, töögruppides osalemine,
kriisikohvrite komplekteerimine ja vajaduse korral
uuendamine)
Kahju hüvitamise nõuete
lahendamine
Kohtute tegevusega seotud kaebuste lahendamine (RVastS §
17 lõige 1, HKMS § 17 lõige 3)
Välisriikide delegatsioonide
võõrustamise korraldamine
Kohtute haldamisega seotud ülesannete tutvustamine
välisriikide delegatsioonidele ja delegatsioonide
võõrustamine, võõrustamise korraldamine, sh päevakava ja
asutustevaheliste külastuste kokkuleppimine
45
Lõikes 2 sätestatakse, et seaduses sätestatud juhul täidab kohtuhaldusülesandeid Justiits- ja
Digiministeerium. Sellised ülesanded on näiteks Justiits- ja Digiministeeriumi kui kohtute
infosüsteemi vastutava kasutajaga seotud ülesanded. Lisaks tehakse tehniline muudatus, mille
kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister oma pädevusse kuuluva kohtuhaldusülesande
anda üle kohtute nõukogule. Kuivõrd kohtuhaldust korraldab olulises osas edaspidi kohtute
nõukogu, on sellise olukorra tekkimise võimalus vähetõenäoline, kuid sellise võimaluse jätmine
on mõistlik.
Lõikes 3 täpsustatakse, et lisaks valdkonna eest vastutavale ministrile ei ole kohtunike suhtes
käsu- ega distsiplinaarvõimu ka kohtute nõukogul.
KSi § 40
KSi § 40, mis reguleerib kohtute haldamise nõukoja koosseisu ja töökorraldust, tunnistatakse
kehtetuks. Kohtute haldamise nõukoja asemele tekib uus kohtuhaldusorgan – kohtute nõukogu.
Kohtute nõukogu koosseisu ja töökorralduse reguleerimiseks on täiendatud seadust §-ga 401.
KSi § 401
KSi § 401 reguleerib kohtute nõukogu koosseisu ja töökorraldust. Lõikes 1 sätestatakse kohtute
nõukogu koosseis. Käesoleval ajal kuuluvad kohtute haldamise nõukotta Riigikohtu esimees,
viis kohtunike täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud kohtunikku, kaks Riigikogu liiget,
Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat, riigi peaprokurör või tema nimetatud
riigiprokurör ja õiguskantsler või tema nimetatud esindaja. Muudatuse kohaselt kuuluvad
nõukokku Riigikohtu esimees, kaks ringkonnakohtu kohtunikku, kolm esimese astme
kohtunikku, üks Riigikogu liige, Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat, õiguskantsler
või tema nimetatud esindaja, justiits-ja digiministeeriumi kantsler või tema nimetatud esindaja,
ning justiits- ja digiminister või tema nimetatud esindaja. Seega võrreldes praeguse kohtute
haldamise nõukoja koosseisuga jäetakse kohtute nõukogu koosseisust välja riigi peaprokurör
või tema nimetatud prokurör ning lisatakse justiits- ja digiministeeriumi kantsler või tema
esindaja ja valdkonna eest vastutav minister või tema esindaja. Kohtute esimehed võivad
kohtute nõukogu töös osaleda sõnaõigusega.
Kohtute nõukogu selline koosseis lähtub eesmärgist tagada nõukogu võimalikult laiapindne
koosseis. Selle eesmärk on anda otsustele kohtusüsteemivälist vaadet, mille tulemusel saaks
kohtute nõukogu kohtusüsteemi haldamisel ja arendamisel parimal viisil arvestada ka
ühiskonna ja menetlusosaliste vajadusi ning täiendada kohtute nõukogu asjatundlikkust. Ühtlasi
tagab kohtuväliste liikmete osavõtt, et ühelgi kohtul, kohtuastmel ega -harul ei oleks kohtute
nõukogus juba ette ära määratud ülekaalu teiste suhtes.
Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (Consultative Council of European Judges – CCJE)
arvamuse nr 1075 punktides 18, 21 ja 32 on rõhutatud, et kui nõukogul on segakoosseis, peab
suurem osa76 selle liikmetest olema kohtunikud. Sõltumata sellest peaksid kõik liikmed olema
ametisse nimetatud, lähtudes muu hulgas nende kompetentsusest, kogemustest ja iseseisvast
mõtlemisvõimest. Kohtunikest liikmeid peaksid valima nende kolleegid. Seejuures peaks
nõukogu välja andma reeglid, kuidas neid liikmeid valitakse. Mittekohtunikest liikmete
75 Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) arvamus nr 10.
https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/ccje-arvamus-10-2007.pdf (02.07.2024). 76 CCJE arvamuses nr 24 (punkt 29) järgi peaks „enamik“ nõukogu liikmetest olema kohtunikud. https://rm.coe.int/opinion-
no-24-2021-of-the-ccje/1680a47604 (02.07.2024).
46
kaasamine77 on vajalik, et tagada ühiskonna mitmekülgne esindatus. CCJE arvamuse nr 2478
järelduste ja soovituste (osa B-IV) punktis 10 on kokkuvõtlikult selgitatud, et nõukogu liikmeid
tuleb valida läbipaistvate protseduurireeglite alusel. Järelduste ja soovituste punktis 14 on
rõhutatud, et enamik nõukogu liikmetest peaksid olema kohtunike endi valitud liikmed ning
kõik kohtuastmed ja -harud peaksid olema esindatud. Punkti 12 järgi peaks nõukogu juht olema
erapooletu isik ning nõukogu õigus esimees valida sõltub sellest, milline on riiklik süsteem.
Arvestades, et üheteistkümneliikmelise kohtute nõukogu koosseisu kuulub kuus kohtunikku,
kellest viis on kohtunike valitud, kohtunike täiskogu pädevuses on valimise korra kehtestamine,
esindatud on kõik kohtuastmed- ja harud, järgib loodav kohtute nõukogu koosseis
rahvusvaheliselt tunnustatud soovitusi. Parlamendiliikmete nimetamist kohtute nõukogu
liikmeks on soovitatud võimaluse korral küll vältida, kuid arvestades võimudevahelise koostöö
vajadust, on põhjendatud ka ühe Riigikogu liikme nimetamine nõukokku. Samuti on
põhjendatud valdkonna eest vastutava ministri ja JDM kantsleri nimetamine kohtute nõukogu
liikmeks, et tagada seos ja koostöö kohtuvõimu ja täitevvõimu vahel ka siis, kui kohtutele on
antud oluliselt rohkem otsustusõigust ja vastutust kohtute haldamisel ja arendamisel.
Muudatus on kooskõlas põhiseadusega, täites võimude lahususe põhimõtet praegusest oluliselt
enam. Käesoleval ajal on suur osa kohtusüsteemi puudutavatest otsustest Justiits-ja
Digiministeeriumi käes, st täitevvõim sekkub oluliselt kohtute autonoomiasse. Seega toetab
muudatus võimude lahususe põhimõtte rakendamist.
Lõige 2 reguleerib kohtute nõukogu liikmete valimist. Lõike kohaselt valib kohtunike täiskogu
kolmeks aastaks kohtute nõukogu kohtunikest liikmed, välja arvatud Riigikohtu esimehe. Üks
esimese astme kohtunikest peab olema tsiviilvaldkonna kohtunik, üks süüteovaldkonna
kohtunik ja üks halduskohtunik. Kohtu esimees ei või nõukokku kuuluda. Taolised üsnagi
detailsed kohtuharude esindatuse nõuded on vajalikud, et tagada kohtusüsteemi eri osade
huvide tasakaal, otsuste laiapõhjalisus ja kogu kohtusüsteemi võrdne kohtlemine. On oluline
silmas pidada, et kohtunikust nõukogu liige ei tohi esindada vaid enda kohut, vaid peab seisma
laiemalt kohtusüsteemi huvide ja hea toimimise eest. Tegemist on põhimõttega, mida peab
väljendama kohtute nõukogu kodukord ja arvestama kohtute nõukogu valimiskord.
Lõige 3 sätestab kohtute nõukogu kohtunikust liikme volituste lõppemise, mille kohaselt
volitused lõpevad, kui liige vabastatakse kohtunikuametist või ta nimetatakse kohtu esimeheks.
Lisaks lõpevad kohtute nõukogu kohtunikust liikme volitused ka siis, kui tema kohtuniku
volitused on peatunud seetõttu, et ta on viidud üle § 584 lõike 3 alusel § 584 lõikes 1 nimetatud
tööle, st ta on viidud üle juriidilisele tööle ametiasutusse või suundunud avalik-õiguslikku
ülikooli õppejõuks. Volituste lõppemine on põhjendatud, kuna kohtunike täiskogu valitud
kohtunikust liige ei saa esindada kohtusüsteemi, kui ta ei ole selle osa.
Samuti tekiks kohtunikust liikme esimeheks nimetamisel kohustuste ühildamatus. Volituste
lõppemise aluseks ei ole kohtute nõukogu kohtunikust liikme nimetamine teise kohtu või
77 Euroopa kohtunõukogude võrgustiku standardi järgi peavad kohtuvälised liikmed moodustama nõukogu koosseisust
vähemalt kolmandiku. Vt Euroopa kohtunõukogude võrgustiku (European Network of Councils for the Judiciary, ENCJ)
standard VI kohtuväliste liikmete kohta, punkt 1.3. Standard VI: Non-judicial Members in Judicial Governance. ENCJ
Report 2015–2016. –
https://www.encj.eu/images/stories/pdf/workinggroups/encj_standards_vi_2015_2016_adopted_ga_warsaw.docx.pdf
(02.07.2024). 78 Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu arvamus nr 24. https://rm.coe.int/opinion-no-24-2021-of-the-ccje/1680a47604
(02.07.2024).
47
valdkonna kohtunikuks. Analoogselt asendusliikmetega võib sellisel juhul tekkida olukord, kus
kohtute nõukogu kohtunikust liikmed ei vasta KSi § 401 lõike 2 teises ja kolmandas lauses
sätestatud nõuetele. Sellele vaatamata leiti arutelude tulemusel, et lisapiirangute kehtestamine
oleks ebamõistlik ülereguleerimine. Kohtute nõukogu kohtunikust liige peab esindama kogu
kohtusüsteemi huve ning arvestades, et kohtunikest liikmete volitused kehtivad ainult kolm
aastat, on vähetõenäoline, et üksiku kohtunikust liikme liikumine kohtute või valdkondade
vahel takistab kohtute nõukogu tasakaalukat ja tõhusat toimimist.
Lõige 4 reguleerib asendusliikme valimist. Kohtute nõukogu kohtunikust liikme äraolekul
asendab teda kohtunike täiskogu valitud asendusliige. Asendusliikmed valitakse täiskogul
samal ajal kohtunikest põhiliikmetega. Asendamise korral ei pea järgima sama paragrahvi lõike
2 teises ja kolmandas lauses sätestatud nõudeid. Asendamise korra kehtestab kohtute nõukogu.
Kuivõrd kõikide kohtuharude esindatuse tagamine kohtute nõukogus on oluline, kaaluti eelnõu
väljatöötamise käigus lahendust, et ka asendusliikmetele oleksid kohustuslikud lõike 2 teises ja
kolmandas lauses sätestatud nõuded ehk esindatud peavad olema kõik kohtuharud. Siiski leiti
arutelude tulemusel, et viidatud nõuete kohustuslikkus võib vahel takistada asendusliikmete
efektiivset valimist ning peab jääma võimalus nõuete täitmist mitte järgida. Seetõttu võib
tekkida olukord, kus põhiliikme väljalangemisel asendab põhiliiget asendusliikmena kohtunik,
kelle valdkonnast on juba teine kohtute nõukogu põhiliige olemas. Kuivõrd aga asendusliikme
volitused kehtivad sama kaua kui tema asendatava põhiliikme volitused, st kuni kolm aastat, ei
takista nimetatud tõik tõenäoliselt kohtute nõukogu efektiivset toimimist. Võrreldes senise
praktikaga, kus asendusliikmetel on kohtute haldamise nõukojas sõnaõigus, leiti eelnõu
koostamise raames toimunud aruteludel, et kohtute nõukogule sellise õiguse andmine ei ole
pigem põhjendatud. Lõpliku otsuse ja täpsemad tingimused, millest asendusliikmete valimisel
lähtuda, kehtestab kohtute nõukogu.
Lõige 5 sätestab, et kohtute nõukogu kohtunikest liikmete ja asendusliikmete valimise korra
kehtestab kohtunike täiskogu. Kuivõrd eelnõu kohaselt on loodav kohtute nõukogu organ, mis
hakkab vastutama kohtusüsteemi toimimise ja arengu eest, on äärmiselt oluline, kuidas selle
liikmed valitakse. Seejuures on oluline, et valimise korras nähakse ette täpsemad reeglid
kandidaatide ülesseadmise ja tutvustamise kohta. Näiteks selliselt, et kandidaadi
ülesseadmiseks on vaja vähemalt kümne kohtuniku toetust. Samuti peavad kandidaadid olema
aegsasti enne täiskogu teada ning neile tuleb anda võimalus ennast ja oma seisukohti tutvustada.
Ehk valimiskorra eesmärk peab olema võimaldada kohtunikel valida parimad kohtute ühiste
huvide eest seisjad.
Lõige 6 sätestab, et esimese ja teise astme kohtute esimehed võivad kohtute nõukogu töös
osaleda sõnaõigusega. Arvestades, et kohtute nõukogul on otsustusõigus küsimustes, mis
mõjutavad oluliselt esimese ja teise astme kohtute tööd, peab esimeestele olema sõnaõigus
tagatud. Esimeestele sõnaõiguse andmist toetas ka kohtute haldamise nõukoda oma 19.-20.
septembri 2024. aasta istungil.
Lõikes 7 sätestatakse, et kohtute nõukogu juhib ja esindab kohtute nõukogu esimees, kes on
Riigikohtu esimees. Ehkki väljatöötatava mudeli kaudu ei hallata Riigikohut, on Riigikohtu
esindatuse tagamine kohtute nõukogus vajalik, sest nõukogu teeb otsuseid, mis mõjutavad
kohtusüsteemi toimimist tervikuna. Seetõttu peaks kohtute nõukogu esimeheks olema
ametikoha järgi Riigikohtu esimees, arvestades tema väljakujunenud rolli kohtusüsteemi kui
terviku esindamisel avalikkuse ja parlamendi ees. Kohtute nõukogu esimehe asendamise kord
määratakse kindlaks kohtute nõukogu kodukorras.
48
Lõike 8 kohaselt on kohtute nõukogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest.
Kohtute nõukogu võtab otsuseid vastu kohalolijate häälteenamusega. Kohute nõukogu kinnitab
oma kodukorra.
Lõike 9 kohaselt vähendab kohtute nõukogu oma kohtunikust liikme töökoormust, välja
arvatud Riigikohtu esimehe töökoormust, õigusemõistmisel kohtute nõukogu liikme kohustuste
täitmiseks vajalikus määras. Selline kord on vajalik, sest kuigi esimehel on õigus kohtunikust
liikme töökoormust ka ise vähendada, ei ole tagatud, et esimees seda siiski teeb. Seetõttu on
põhjendatud kohtute nõukogule endale ka sellise õiguse andmine. Kohtute nõukogu liikmele
hüvitatakse nõukogu töös osalemiseks vajalikud kulud, milleks võivad olla eelkõige transpordi-
ja majutuskulud.
Lõige 10 täpsustab, et kohtute nõukogu tegevuseks vajalik raha nähakse ette KHT eelarves.
Tegemist on tehnilise täpsustusega, mis on vajalik eelarve koostamise selguse tagamiseks.
KSi § 41
KS-i § 41, mis reguleerib kohtute haldamise nõukoja pädevust, tunnistatakse kehtetuks, sest
kohtute haldamise nõukoja asemele tekib uue üksusena kohtute nõukogu. Kohtute nõukogu
pädevuse reguleerimiseks on täiendatud seadust §-ga 411.
KSi § 411
KSi § 411 reguleerib kohtute nõukogu pädevust.
Lõike 1 kohaselt kohtute nõukogu:
1) suunab ja koordineerib kohtuasutuste haldamist ja arendamist. Tegemist on üldise
põhimõttega, millest lähtudes on kohtute nõukogule antud õigus teha kohtusüsteemi
haldamiseks ja arendamiseks vajalikke otsuseid. Muu hulgas võib see tähendada ka
võimalike vaidluste lahendamist KHT ja kohtu esimeeste vahel struktuuri, personali- ja
eelarvelistes jm küsimustes;
2) kinnitab esimese ja teise astme kohtu arengukava. Arengukava on tegevuskava, milles
määratakse kindlaks kohtute grupi arengueesmärgid, nende saavutamiseks kavandatavad
tegevused ning vajalike ressursside ja rahastamise põhimõtted. Samuti on kohtute nõukogul
võimalik teha kitsamaid valdkondlikke plaane (näiteks personali-, kommunikatsiooni- või
digitaliseerimisstrateegiad või tegevuskavad). Koos eesmärkide kinnitamisega kaasneb
kohtute nõukogule ka kohustus kontrollida nende eesmärkide täitmist, tehes vajaduse korral
korrektuure uueks perioodiks;
3) teeb ettepanekuid kohtukorraldust, -teenistust ja -menetlusi puudutavate õigusaktide
eelnõude väljatöötamiseks ning annab nende kohta arvamusi. Kohtute nõukogul on õigus
sellekohaseid ettepanekuid teha ja arvamusi esitada nii Justiits- ja Digiministeeriumile kui
ka teistele ministeeriumitele;
4) kinnitab Justiits- ja Digiministeeriumi, KHT ja kohtu esimeeste koostatud kohtute grupi
eelarve projekti ning liigendab riigieelarves märgitud kohtute grupi vahendid esimese ja
teise astme kohtu vahel. Mõeldud on, et kohtute nõukogu vaatab eelnõu projekti üle, annab
oma kinnitusega sellele heakskiidu, eelarve esitatakse Riigikogu rahanduskomisjonile ja
pärast seaduse jõustumist ja lõpliku eelarve teadasaamist kinnitab kohtute nõukogu lõpliku
liigendamise esimese ja teise astme kohtu ning KHT vahel;
5) korraldab kohtuasutuste eelarvevahendite kasutamist ja nende üle arvestuse pidamist.
Mõeldud on, et kohtute nõukogu teeb peamised otsused kohtute ja KHT eelarve täitmise ja
raamatupidamise korralduse kohta. Seejuures peaks just KHT olema see, kes kohtuasutuse
eelarvevahendeid iga päev haldab ja nende üle arvestust peab. Arvestuse pidamise hulka
kuulub muu hulgas ka riigieelarve infosüsteemi infosüsteemi REIS täitmine;
49
6) kehtestab maakohtute ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad (§ 9 lõige 3, § 18
lõige 3) ning ringkonnakohtute kohtumajade täpsed asukohad (§ 22 lg 6) kehtestab
kohtunike arvulise jagunemise kohtute ja kohtumajade vahel;
7) kehtestab kohtuasjade koormuse arvestamise metoodika, tagamaks ühtlase ja õiglase asjade
jaotuse kohtunike vahel;
8) nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtu esimehe (§ 12 lõige 1 ja lõige 4 punkt 2, § 20
lõige 1, § 24 lõige 1 ja lõige 4 punkt 2) ning teeb tema üle järelevalvet;
9) kehtestab KHT ülesanded ja struktuuri, teostab KHT üle teenistuslikku järelevalvet (§ 412);
10) nimetab ametisse ja vabastab ametist KHT direktori (§ 412);
11) kinnitab kohtute ja KHT töökorralduse ja omavahelise koostöö põhimõtted. Mõeldud on, et
kohtute nõukogu pädevuses on kinnitada näiteks KHT dokumendiplangid, tehnilised
kokkulepped, kohtu esimeeste ja KHT omavahelised töökorralduslikud kokkulepped jm.
Koostööpõhimõtete kinnitamine on oluline, et luua kõigile arusaadav ühtne käitumisjuhis
eelkõige valdkondades, mis võivad kohtu esimeeste ja KHT vahel jaguneda, näiteks
personaliotsuste tegemine. Arvestades, et kohtute nõukogu pädevuses on nii
töökorralduslike põhimõtete kinnitamine kui ka kohtuasutuste haldamise ja arendamise
suunamine ning koordineerimine, on just kohtute nõukogu pädevuses lahendada ka
võimalikud erimeelsused KHT ja kohtu esimehe vahel, kui nende omavaheline koostöö
tulemust ei too. Seega on KHTl kohustus osutada teatud, kohtute nõukogu ette nähtud ja
vastava kvaliteediga teenuseid ning juhul kui ülesannete täitmises ei saavuta KHT ja
esimehed konsensust, on KHTl ja esimeestel võimalus viimases etapis pöörduda
erimeelsuste tõttu lõpliku otsuse saamiseks just kohtute nõukogu poole;
12) arutab läbi Riigikohtu esimehe Riigikogule esitatava ülevaate kohtukorralduse,
õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta (§ 27 lõige 3);
13) teeb koolitusnõukogule ettepanekuid kohtunike iga-aastase koolitusprogrammi
koostamiseks
14) täidab teisi seaduses sätestatud ülesandeid ning arutab ja otsustab muid kohtute haldamise
seisukohalt olulisi küsimusi.
Lõike 2 kohaselt võib kohtute nõukogu seaduse või muu õigusaktiga kohtule või kohtu
esimehele pandud kohtuhaldusülesande anda üle KHTle. Oluline on rõhutada, et silmas on
peetud mis tahes kohtu ja kohtu esimehele pandud haldusülesandeid, mitte kohtute nõukogu
kohtuhaldusülesandeid. Selliseks ülesandeks võib olla näiteks töötervishoiu tagamisega seotud
ülesanded. Seega võimaldab säte kohtute nõukogul otsustada, milline ülesanne kuulub KHT-l
täitmisele. Ebamõistlik on loetleda konkreetseid üleantavaid ülesandeid seaduses, kuna see ei
ole piisavalt ettenähtav ega taga süsteemi paindlikkust. Ülesande üleandmisega läheb KHTle
üle ka vastutus konkreetse ülesande täitmise eest.
Lõikes 3 sätestatakse, et kohtute nõukogu otsused ja juhised ning koosolekute protokollid
avaldatakse nõukogu veebilehel. See on vajalik, et tagada kohtuhaldussüsteemi läbipaistvus ja
selgus avalikkusele. Seda eriti olukorras, kus kohtusüsteem saab varasemast enam
otsustuspädevust. Teabe avalikustamist on rõhutatud ka rahvusvahelistes soovitustes.
KSi § 412
Seadusesse lisatakse § 412, millega reguleeritakse KHT olemust, struktuuri ja juhtimist. Lõikes
1 sätestatakse KHT olemus, st KHT on kohtuid teenindav õigusemõistmise volitusteta Tartu
Ringkonnakohtu struktuuriüksus, mis täidab seaduses sätestatud ning kohtute nõukogu antud
ülesandeid. KHT on vajalik kohtute igapäevaseks arendamiseks ja tugiteenuste pakkumiseks,
et pakkuda ühetaolist kõrgel tasemel kohtuhaldusteenust kõigile kohtutele. KHT-sse
50
koonduksid kõik kohtuhaldusülesanded, mille keskne täitmine on mõistlik ja otstarbekas,
sealhulgas:
1) seni Justiits- ja Digiministeeriumi täidetud ja eelnõuga kohtusüsteemile üleantavad
ülesanded, mida ei anta üle kohtute nõukogule (näiteks kohtute nõukogu sisuline ja tehniline
teenindamine);
2) praegused kohtute üleselt täidetavad haldusülesanded (näiteks tõlke- ja arhiiviteenus);
3) seni kohtudirektorite täidetud (näiteks finants- ja varahaldus) haldusülesanded.
Kohtute kinnisvarahaldust, raamatupidamisteenust ning IT-haldust jäävad pakkuma Riigi
Kinnisvara AS, Riigi Tugiteenuste Keskus ning Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia
Keskus. IT arendamisel jääb kohtute infosüsteemi vastutavaks kasutajaks küll Justiits-ja
Digiministeerium, kuid KHT peab kujunema kohtuid esindavaks sisuliseks tellijaks, kes oleks
kvaliteetseks partneriks nii Justiits- ja Digiministeeriumile kui ka Registrite ja Infosüsteemide
Keskusele.
Haldusülesannete jaotus KHT ja kohtute vahel ning KHT täpsemate ülesannete määramine on
otstarbekas jätta kohtute nõukogu pädevusse, sest tugiteenustega seotud ootused ja vajadused
võivad aja jooksul muutuda. Pikemas ajavaates võib KHTle üle anda ka kohtunike
omavalitsusorganite (näiteks koolitusnõukogu, kohtunikueksamikomisjon) teenindamise ja
tööga seotud ülesanded, mida praegu täidab Riigikohus.
Kuigi KHT moodustatakse eelnõu kohaselt Tartu Ringkonnakohtu koosseisu, on sel vaid
formaalne tähendus. KHT ja selle direktor allub vahetult KHN-ile. Tartu Ringkonnakohtu
esimehel ei ole KHT suhtes mingisuguseid juhtimis- ega järelevalvefunktsioone, samuti ei saa
ta otsustada KHT eelarve kasutamise üle. Selline lahendus toetub põhimõtteliselt praegusele
esimese ja teise astme kohtute juhtimise mudelile, kus kohut juhivad oma pädevuse piires kohtu
esimees ja kohtudirektor, kelle vahel puudub alluvussuhe ja mõlemad alluvad otse
justiitsministri järelevalvele. Samuti on juba praegu kohtudirektorite juhtimise alla koondatud
ühiseid teenistusi (tõlketeenistus, arhiiviteenistus), mis teenindavad kõiki esimese ja teise astme
kohtuid. Et KHT saaks pakkuda kohtuhaldusteenuseid kõigile kohtutele ühetaoliselt, ei tohi see
sisuliselt ega ka näiliselt muutuda sõltuvaks ühe kohtu esimehest.
Lõikes 2 sätestatakse, et KHT on aruandekohustuslik kohtute nõukogu ees. Kohtute nõukogu
võib anda KHT-le juhiseid.
Lõike 3 kohaselt kinnitab KHT struktuuri ja koosseisu kohtute nõukogu. Kuivõrd kohtute
nõukogu määrab kindlaks KHT ülesanded, on oluline, et kohtute nõukogul on õigus määrata
kindlaks ka nende ülesannete täitmiseks vajalik struktuur ja koosseis. Kohtute nõukogu
kindlaksmääratud raamides vajalike personaliga seotud juhtimisotsuste tegemine on juba KHT
direktori pädevuses.
Lõikes 4 sätestatakse, et KHT-d juhib direktor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist
kohtute nõukogu. Direktoril on kohustus teha tihedat koostööd kõigi esimese ja teise astme
kohtute esimeestega. Koostöö tagamiseks peaksid sünkroonselt kohtute nõukogu
koosolekutega toimuma kohtujuhtide nõupäevad, mis võimaldavad kohtute esimeestel ja
direktoril olulisemad küsimused enne kohtute nõukogu läbi arutada. Selline koostöövorm ja
kohtu esimeeste osalemine kohtute nõukogu töös sõnaõigusega peavad tagama, et KHT ei
kaugene kohtute igapäevastest muredest ja töötab kohtute jaoks. KHT direktor on kõige
olulisem koostööpartner kohtute haldamisel ja arendamisel. Ta peab tagama, et kohtute
tugiteenused on üle riigi ühtlaselt kõrgel tasemel. KHT direktori ja kohtute esimeeste koostöö
51
paremaks tagamiseks võib kohtute nõukogu otsustada jaotada ka KHT arendusvaldkonnad
kohtu esimeeste vahel ära, st konkreetne kohtu esimees on konkreetses valdkonnas (näiteks IT)
KHT direktori peamine koostööpartner. Selline arendusvaldkondade jagamine tähendab
loomulikult seda, et kohtu esimees esindab selles valdkonnas kõikide kohtute huve, mitte vaid
enda kohtuasutuse oma.
Direktori haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded, mis on
vajalikud teenistusülesannete täitmiseks, kehtestab kohtute nõukogu. Eelnõuga luuakse
võimalus (KS-i § 584 lõige 1), et KHT direktoriks võib olla ka kohtunik, eeldusel, et ta vastab
kohtute nõukogu seatud nõuetele ja läbib konkursi edukalt.
Lõikes 5 sätestatakse, et KHT direktor nimetatakse ametikohale viieks aastaks, kuid mitte
rohkem kui kaheks ametiajaks järjest. Ametiaja ajaline piirang on vajalik, et tagada
kohtusüsteemi pidev areng, milles mängib olulist osa ka KHT direktor.
Lõikega 6 sätestatakse KHT direktori pädevus. Kuna KHT-l on omaette, nõukogu poolt
kindlaksmääratud pädevus, on oluline, et KHT direktoril oleksid osaliselt ATS-is sätestatud
ametiasutuse juhi õigused. Punktis 1 sätestatud õigus nimetada ametisse ja vabastada ametist
teenistujaid vastab ATS-i § 22 lõike 1 kohasele ametikohale nimetamise õigusele, mida on
täiendatud õigusega sõlmida või lõpetada töötajatega töölepinguid. Nimetatud õiguste andmine
on põhjendatud, kuna KHT direktor vastutab talle määratud ülesannete täitmise eest ning
isikukoosseisu määramine on seejuures määrava tähtsusega. Punkt 2 vastab omakorda ATS-i §
67 lõikega 1 ametiasutuse juhile antud õigusele anda ametiasutuse töö korraldamiseks
teenistusalaseid akte. Punkti 3 kohaselt täidab KHT direktor ka muid nõukogu antud
ülesandeid.
KSi § 42
KS-i § 42 reguleerib kohtu kodukorda. Kehtiva seaduse kohaselt on kohtu sisemist korraldust
reguleeritud mitme eraldiseisva dokumendiga – eraldi kehtestatakse kohtu kodukord, koosseis,
struktuur ja sisekorraeeskiri. Selline killustatus on tekitanud olukorra, kus kohtu töökorralduse
terviklik ülevaade on raskesti hoomatav ning erinevate dokumentide kooskõla tagamine on
halduslikult koormav.
Lõige 1 muudetakse selliselt, et esimese ja teise astme kohtu struktuur, koosseis,
kohtuteenistujate ülesanded, sisekorraeeskiri ja töökorraldus nähakse ette kohtu kodukorras.
Kodukorra kehtestab kohtu eestseisus, kuulates enne ära kohtu üldkogu arvamuse. Muudatus
loob selguse, et kodukord on kohtu töökorralduse keskne alusdokument, mis koondab kogu
sisemise juhtimise ja töökorralduse reguleerimise.
Erinevate dokumentide ühendamine vähendab halduslikku killustatust ja dubleerimist,
lihtsustab muudatuste tegemist ning tagab parema õigusliku selguse ja läbipaistvuse kohtu
sisekorra normides. Muudatuse järgi kehtestab kodukorra kohtu eestseisus, kuulates enne ära
kohtu üldkogu arvamuse. See tagab, et kodukord kujundatakse kollegiaalselt ja kohtunikkonna
osalusel, kuid otsus tehakse operatiivselt ja juhtimispädevusega tasandil.
Lõige 21. Kehtiva lõike 21 kohaselt nähakse kohtu kantselei kodukorras ette kohtuteenistujate
ülesanded, kohtu asjaajamise kord ja kohtu muu töökorraldus. Muudatusega võetakse lõikest
21 välja sõnad „kohtuteenistujate ülesanded“, kuivõrd kohtuteenistujate ülesanded määratakse
tulevikus kohtu kodukorras. Lisaks analüüsiti eelnõu koostamise käigus võimalust, et
kodukorrad kehtestaks ministri asemel nõukogu. Siiski jõuti järeldusele, et kodukorra
52
kehtestamise õiguse üleandmine nõukogule eeldaks eraldiseisvat määruste ja nende
volitusnormide sisulist muutmist ning ei ole otstarbekas seda selle eelnõu raames teha.
Vaatamata sellele vajavad tehnilistel põhjustel muutmist justiitsministri 19.12.2012. a määrus
nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“, 30.06.2010. a määrus nr 24 „Kohtu
kinnistusosakonna kodukord“ ja 08.02.2018. a määrus nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu
kantselei kodukord“.
KSi § 421
Seadusesse lisatakse kohtu arengukava mõiste, eesmärk, koostamise alused ja kehtivus.
Lõike 1 kohaselt on kohtu arengukava strateegiline dokument, milles määratakse konkreetse
kohtute grupi (näiteks esimese astme kohtu või ringkonnakohtu) arengueesmärgid, jõudlus
kohtumenetluse liikide kaupa, nende saavutamiseks vajalikud tegevused ning ressursside ja
rahastamise põhimõtted. Arengukava koostamine võimaldab siduda kohtute arendustegevuse
ühtseks tervikuks, tagades kohtusüsteemi stabiilse ja sihipärase arengu.
Lõike 2 kohaselt peab kohtu arengukava olema kooskõlas Riigikogu kinnitatud riigi pikaajalise
arengustrateegiaga. See tagab, et kohtute arengusuunad toetavad riigi üldisi strateegilisi
eesmärke, näiteks õigusriigi tugevdamist, kvaliteetsete avalike teenuste tagamist ja digiarengu
edendamist.
Lõike 3 kohaselt kehtestatakse kohtu arengukava vähemalt neljaks aastaks. Selline periood
võimaldab tagada arengueesmärkide elluviimiseks vajaliku järjepidevuse, samas võimaldades
kava perioodiliselt üle vaadata ja ajakohastada muutunud vajaduste või olude põhjal.
Kohtu arengukava kinnitab nõukogu (KS § 411 lõige 1 punkt 1), kelle pädevusse kuulub kohtute
arendustegevuse suunamine ja koordineerimine. Sellega tagatakse, et arengukava vastab
kohtusüsteemi üldistele strateegilistele eesmärkidele ning kajastab kohtute vajadusi tervikuna.
KSi § 43
KS-i § 43 tunnistatakse kehtetuks, kuna eelnõuga muudetakse normi reguleerimiseset ning
kohtu eelarvet käsitletakse seadusesse lisatavas §-s 431.
KSi § 431
KSi § 431 reguleerib kohtu eelarvet. Lõikes 1 sätestatakse üldine põhimõte, et kohtute grupi
eelarve ja Riigikohtu eelarve võetakse vastu riigieelarve seaduses sätestatud korras.
Riigieelarve vaates liiguvad kohtud keskvalitsuse allsektoris riigiasutuste jaotusest
põhiseaduslike institutsioonide jaotusesse (RES § 2 lõige 2). Põhiseaduslikele institutsioonidele
ja nende haldusala asutustele kohaldatakse RESi vaates ministeeriumi, ministeeriumi
valitsemisala ja riigiasutuse kohta sätestatut, kui ei ole sätestatud teisiti (RES § 3 lõige 2).
Kohtute grupi eelarve koosseisus nähakse ette vahendid esimese ja teise astme kohtutele ning
KHTle. Seega koosneb kohtute grupi eelarve nii kohtute kui ka KHT eelarvest, milles ette
nähtud raha jaotatakse nõukogu otsuse põhjal kohtute ja KHT vahel. Seega kehtestab nõukogu
liigenduse kaheksale kohtuasutusele ja KHT-le ning iga asutus kehtestab oma alaliigenduse ise
ja korraldab selle alusel oma tööd. Tegemist on sisuliselt juba praegu kehtiva süsteemiga, kus
kohtute grupieelarve (8 eraldiseisvat kohut) kinnitab Justiits- ja Digiministeerium ning iga
kohus kehtestab vajaliku alaliigenduse oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.
Muudatuse tulemusel Riigikogu tasandil kohtute eelarvet administratiivselt kohtuasutuste vahel
53
ei liigendata, vaid seda teeb kohtusüsteem ise, st nõukogu, kes liigendab grupieelarve kaheksa
kohtu ja KHT vahel. nõukogul endal eraldiseisvat eelarvet ei ole, nõukogu teenindamine
tagatakse KHT eelarvest.
Lõige 2 selgitab eelarve eelnõu koostamise protsessi. Kehtivas seaduses ei ole eelarve
koostamise protsess eraldi välja toodud, sest esimese ja teise astme kohtute puhul tegi seda
täitevvõim ning see on täitevvõimu käsitlevates normides. Kuna riigieelarve vaates liigub kogu
kohtusüsteem, st lisaks Riigikohtule ka ülejäänud kohtuasutused, põhiseaduslike
institutsioonide alla, on arusaadavuse huvides see mõistlik ja vajalik riigieelarvesse puutuv
kohtute seaduses reguleerida. Praegu koostatakse eelarvet selliselt, et Justiits- ja
Digiministeerium kogub esimese ja teise astme kohtust sisendid ning jagab eelarve kohtute
vahel laiali. Kohtud ei ole kaasatud eelarve läbirääkimistesse Vabariigi Valitsuses (v.a kohtute
haldamise nõukoda arvamuse esitamisega). Seega on esimese ja teise astme kohtutel võimalus
ise oma eelarvet koostada, kujundada ja kaitsta vähene ning sõltutakse oluliselt täitevvõimust.
Arvestades, et tegemist on põhiseaduslike institutsioonidega, ei ole selline lahendus mõistlik.
On oluline, et senine killustatud ja tasakaalustamata eelarveprotsess muutub eesmärgipäraselt
juhituks. Muudatuse tulemusel ei saa täitevvõim sekkuda kohtute eelarve kujundamisse ning
kohtud saavad kujundada eelarvet ise süsteemisiseselt ja arvestades endale seatud eesmärke.
Kohtud saavad ise oma eelarvevajadusi Riigikogu rahanduskomisjonis põhjendada ning
kõikide kohtuastmete eelarve ühetaoline menetlemine tagab ka kohtusüsteemi eelarve
läbipaistvuse.
Kohtute grupi eelarve projekti valmistab ette KHT direktor koostöös Justiits- ja
Digiministeeriumi ja kohtute esimeestega ning esitab kinnitamiseks nõukogule. Seega esinevad
kohtud ja KHT eelarve koostamisel ühes grupis ja eelarve jaotab laiali nõukogu.
Kuigi kohtute grupi eelarve eelnõu koostamine on nõukogu pädevuses, on oluline, et selle
ettevalmistamisel osaleb eksperdina (mitte otsustajana) ka Justiits- ja Digiministeerium. See
aitab kohtusüsteemil arvestada õigusloome ja IT arenguga ja tagab valdkonna eest vastutava
ministri informeerituse.
Kohtute ja KHT eelarvete kulude liigendus jääb endiseks. Esimese ja teise astme kohtute
eelarved vähenevad, sest kohtute eelarvetest liiguvad välja tugiteenuste osutamisega seotud
tegevuskulud. KHTl tekib eelarve kohtutest üle antavatest kuludest ning Justiits- ja
Digiministeeriumilt üle antavatest kuludest riigi eelarvestrateegia raames. Kirjeldatud viisil
kujunenud eelarvetega on kohtutele tagatud tugiteenuste osutamine senises mahus ja senisel
tasemel. Kohtutest tegelikult KHTsse ümber tõstetavate tegevuskulude maht selgub siis, kui on
kindlaks määratud ümbertõstetavad teenistuskohad ning koosseisude ja kulude ümbertõstmise
kuupäev.
Kohtute esimehed ja KHT juht sõlmivas kokkulepped osutatavate tugiteenuste mahus ja
kvaliteedis. Need määravad KHT koosseisu, töökorralduse ning juhtimisstruktuuri.
Tugiteenuste läbimõeldud ja tõhusa korraldamisega vähenevad kulud ning vabaneb eelarvet,
mida saab kasutada koosseisu muutmiseks ning töötasude korrigeerimiseks. Seega on muudatus
planeeritud kuluneutraalsena, st muudatuse elluviimiseks ei planeerita lisaraha eraldamist
riigieelarvest, vaid kasutatakse olemasolevaid vahendeid ning optimeeritakse tööprotsesse.
Kohtute senine kogemus tugiteenuste konsolideerimisel kinnitab, et teenuste kohtuteülene
osutamine toob kaasa töökorralduse ja -koormuse ühtlustumise. Tugiteenuste
konsolideerimisega kaasnev tõhususe suurenemine juhtimises ja töökorralduses vabastab
54
ressurssi KHT toimimiseks vajalike lisanduvate ametikohtade katteks. KHT struktuuriga
määratakse asutuse juhtimisvaldkonnad ning juhtimistasandite arv. Teenuste ja nendega seotud
kulude üleandmist lihtsustab see, et turva-, personali-, arhiivi-, infotelefoni- ja tõlketeenuse
osutamiseks on kohtud juba moodustanud kohtuteülesed teenistused. Finantsjuhtimine,
varahaldus ja analüüs on kohtutes tsentraliseeritud väiksemal määral, peamiselt
kohtudirektorite juhitavate kohtute kaupa. Seega on paljud valdkonnad juba praegu kujundanud
kohtuteülese teenuse osutamiseks vajaliku ja optimaalse struktuuri, juhtimismudeli ning
koosseisu ning oma eelarvega. Kohtutel on lisaks teenistustele olemas kohtuteülesed
valdkondlikud spetsialistid: kohtute IKT koordinaator, andmekvaliteedi juht, koolitusjuht ja
andmekaitsespetsialist. Samuti on kohtud, eriti viimastel aastatel, üle vaadanud kantselei ja
kohtuistungisekretäride valdkonna juhtimisstruktuuri ning loonud ja rahastanud juhtide
ametikohti. Digitoimikute ja elektroonilistes kanalites esitatud menetlusdokumentide osakaalu
suurenemisega ligi 90%ni on muutunud võimalikuks ja aina mõistlikumaks kantselei töö
korraldamine kohtute üleselt.
Lõike 3 kohaselt lisatakse kohtute grupi eelnõule vastava eelarveaasta oodatavad tulemused
lähtudes kohtute arengukavast. Eelarve eelnõuga koos esitatakse ka kohtute arengukava,
tulevase eelarveaasta oodatavad tulemusnäitajad (seostatuna kohtute töökoormuse mõõtmise
metoodika ja kohtute rahastusega), vajaduse korral eelarvega seotud ettepanekud kohtute
seaduse muutmiseks (kohtunike arv, kohtumajad).
RESi § 26 lõike 5¹ alusel liigendatakse muudatuse jõustumisel kohtute grupi kulud ja
täiendavalt riigiasutuste või riigiasutuste gruppide kaupa. Kohtute puhul kehtib sama
paragrahvi lõikega 5² tehtav erand, et eelarvet asutuste kaupa välja ei tooda, vaid see jääb
kohtute grupi tasandile, eristades:
1) tööjõukulud;
2) majandamiskulud;
3) sotsiaaltoetused, eristades seadusest tulenevad toetused;
4) investeeringutoetused;
5) muud toetused, eristades seadusest tulenevad toetused;
6) finantskulud;
7) muud kulud, sealhulgas amortisatsioonikulu.
Riigikogule esitatavas riigieelarve eelnõus peavad olema kajastatud põhiseaduslike
institutsioonide taotletud vahendid, välja arvatud kinnisasjadega seotud investeeringud, mahus,
mille Riigikogu rahanduskomisjon on makromajandusprognoosi arvestades heaks kiitnud (RES
§ 38 lõige 2¹).
Kohtute grupi eelarvega seotud tehnilise teenindamise tagab KHT, st kogu kohtute grupi
eelarve projekti koostamine, kohtute nõukogule esitamine ja andmete eelarve süsteemi (REIS)
kandmine. Kohtute gruppi liikuvate kulude jaotust majandusliku sisu järgi 2025. aasta näitel
iseloomustab alljärgnev tabel.
Tabel 4. Kohtute gruppi koonduvate kulude eelarve 2025. aasta näitel (eurodes)
Majanduslik sisu Eelarve
Õigusmõistmise ametnike tööjõukulud -12 275 086
KRAPSi (kohtunikud, kohtujuristid, kohtunikuabid)
tööjõukulud -37 136 358
Majandamiskulud -896 751
Riigi Kinnisvara ASi kulu -5 335 194
55
Kohtute kolmandate isikute tasud -1 968 000
Kohtute postikulud -635 000
Käibemaks tegevuskuludelt -1 909 639
Amortisatsioon -37 500
Lõike 4 kohaselt osaleb Riigikogus kohtute grupi eelarve läbirääkimistel ning esindab esimese
ja teise astme kohtuid nõukogu esimees, st Riigikohtu esimees, samamoodi nagu ka Riigikohtu
eelarve läbirääkimistel esindab Riigikohut esimees. Justiits- ja digiminister osaleb Riigikogus
sõnaõigusega. Selline lahendus, kus Riigikohtu esimees esindab läbirääkimistes kahte eelarvet,
on põhjendatud, sest muudatus aitab muu hulgas tagada kogu kohtusüsteemi rahastuse
ühetaolise esindatuse ja läbipaistvuse. Analoogselt on praegu Riigikohtu esimehe ülesanne
esitada Riigikogule ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise
korraldamise kohta (KS § 27 lõige 3), st ka nii esimese kui teise astme kohtute kohta, kus
Riigikohtu esimees esindab kogu kohtusüsteemi vaadet.
Lõike 5 kohaselt liigendab nõukogu riigieelarves märgitud kohtute grupi vahendid
administratiivselt ja majandusliku sisu järgi esimese ja teise astme kohtute ja KHT vahel. Sellise
liigenduse valmistab ette KHT direktor koostöös kohtute esimeestega.
Lõike 6 kohaselt koostavad kohtud ja KHT lõikes 5 nimetatud liigenduse alusel oma eelarved.
Lõike 7 kohaselt avaldatakse nõukogu liigendatud kohtute eelarved kohtute veebilehel. Kõik
riigieelarvega seotud dokumendid (eelarve projekt, selle seletuskiri ja muud lisad, vastuvõetud
eelarve, lisaeelarved, riigieelarve täitmise aruanne) ning eelarvemenetlus on avalikud. Kuivõrd
Riigikogu poolt vastu võetud riigieelarves jäävad kohtute eelarved väga üldisele tasemele ja
liigendus sünnib kohtusüsteemi sees, siis sätte eesmärk on tagada kohtute eelarve avalikkus ja
läbipaistvus.
Lõige 8 täpsustab, et nõukogul on õigus kohtute grupi liigendust, esimese ja teise astme kohtute
ning KHT eelarvet eelarveaasta jooksul muuta riigieelarve muutmise põhjal, vastava kohtu
esimehe ja KHT direktori ettepanekul või muul mõjuval põhjusel oma algatusel, kuulanud ära
kohtu esimehe ja KHT direktori arvamuse. Muudatused avaldatakse lõike 7 kohaselt.
KSi § 45 lõiked 2 ja 3
KSi § 45 reguleerib järelevalvet. Õigusemõistmise korrakohase toimimise, kohtunike
kohustuste täitmise ning kohtute infosüsteemi andmete korrakohase edastamise üle teeb
järelevalvet kohtu esimees.
Lõike 2 kehtiva sõnastuse kohaselt teeb esimese ja teise astme kohtu esimehe kohustuste
täitmise üle järelevalvet valdkonna eest vastutav minister. Valdkonna eest vastutav minister
võib nõuda kohtu esimehelt seletusi õigusemõistmise korrakohase toimimise kohta kohtus.
Muudatusega sätestatakse, et järelevalvepädevuse esimehe üle on nõukogul.
Lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva sõnastuse kohaselt teeb kinnistusosakonna,
registriosakonna ja maksekäsuosakonna tegevusvaldkonnas järelevalvet kohtudirektor.
Tsiviilosakonna, süüteoosakonna ja eestkoste järelevalve osakonna kohtunikuabi üle teeb
järelevalvet kohtu esimees.
Muudatus on vajalik, kuna kohtudirektorite volitused lõpevad KHT töölehakkamisega.
Muudatuste tulemusel on kohtutes kohtuteenistujad, kelle nimetab ametisse kohtu esimees.
56
Kohtu esimehel on ka järelevalvepädevus (ametisse nimetaja pädevus ATSi järgi) kõigi nende
teenistujate suhtes, kelle ta ametisse nimetab. Seega ei ole vaja eraldi reeglit kohtunikuabide
üle järelevalve tegemise kohta.
KS § 451 lõige 3
Muudatus on seotud KHNi kujundamisest nõukoguks. Edaspidi kehtestab kohtute haldamise
nõukoja asemel kohtuasja teise kohtusse lahendamiseks suunamise täpsemad põhimõtted
kehtestada nõukogu.
KSi § 452 lõiked 1 ja 3
Lõike 1 muudatusega täiendatakse massilisest sisserändest tingitud hädaolukorra reeglistikku.
Muudetakse kohtute seaduse § 452 lõiget 1, mis määratleb, milliseid kohtuasju võivad
maakohtu ja ringkonnakohtu kohtunikud halduskohtu koosseisus lahendada.
Alates 30.06.2020 kehtivas redaktsioonis on kohtute seadust täiendatud §-ga 452, mis reguleerib
maakohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku ajutist kaasamist halduskohtu koosseisu. Kehtiva § 452
lõikes 1 on kaasamine piiratud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 154
ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) §-s 366 reguleeritud
välismaalase kinnipidamisega hädaolukorras. VSSi § 154 lõige 3 ja VRKSi § 366 lõige 3
võimaldavad Politsei- ja Piirivalveametil (PPA) või Kaitsepolitseiametil taotleda massilisest
sisserändest tingitud hädaolukorras luba välismaalase kinnipidamiseks kuni seitsmeks päevaks,
kui massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras ei ole objektiivse takistuse tõttu
võimalik teha vajalikke menetlustoiminguid, et kohus saaks hinnata välismaalase
kinnipidamise põhjendatust nn korralisel alusel, milleks on VSSi § 23 lõige 1 ja VRKSi § 361
lõige 2.
VSSi § 154 lõikes 3 ja VRKSi § 366 lõikes 3 sätestatud erakorralistel alustel kinnipidamisel on
kahtlemata massilisest sisserändest tingitud hädaolukorras oma roll. Samas on ka massilisest
sisserändest tingitud hädaolukorras paljudel juhtudel juba 48 tunni jooksul olemas piisavalt
teavet, et taotleda isiku kinnipidamist kuni kaheks kuuks VSSi § 23 lõikes 1 või VRKSi § 361
lõikes 2 sätestatud alusel. Ka 2023. a novembris toimunud PPA ja kohtumenetluse
harjutusõppusel (kus harjutati muu hulgas maakohtunike kaasamist halduskohtute koosseisu
massilisest sisserändest tingitud hädaolukorra tingimustes) ilmnes, et PPA menetlejad
eelistavad võimaluse korral taotleda luba kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks VSSi § 23 lõike 1
või VRKSi § 361 lõike 2 alusel. Sellisel juhul ei teki nii kiiresti vajadust esitada kohtule uut
kinnipidamise taotlust, kui seitsme päeva jooksul ei selgu, et isikul võib lubada vabaduses
viibida. Kehtiv õigus ei võimalda nende taotluste lahendamiseks maa- ja ringkonnakohtunikke
halduskohtu koosseisu kaasata. Seega võib tekkida olukord, kus massilisest sisserändest
tingitud hädaolukorras tekib samaväärne või isegi suurem ressursipuudus nn korralisel alusel
kinnipidamise asjades.
Sellepärast nähakse eelnõus ette, et halduskohtu koosseisu ajutiselt kaasatud kohtunik võib
menetleda kõiki alates massilisest sisserändest tingitud hädaolukorra algusest Eestisse
saabunud välismaalaste, sealhulgas rahvusvahelise kaitse taotlejate kinnipidamise või selle
pikendamise taotlusi. Need hõlmavad kinnipidamist VSSi, VRKSi ning Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 604/2013 alusel. Kinnipidamise pikendamise taotluste menetlemise
õigus on vaja sättega hõlmata sellepärast, et kui massilisest sisserändest tingitud hädaolukord
kestab pikemat aega ja viibimisaluseta välismaalasi ei õnnestu piisavalt kiiresti tagasi või välja
saata, tekib olukord, kus kinnipidamise pikendamise taotlusi võib olla vaja menetleda peaaegu
sama suurel hulgal kui esmaseid kinnipidamise taotlusi. Samuti võib kinnipidamise
57
pikendamise taotluste menetlemise vajadus tekkida oluliselt kiiremini kui kahe kuu jooksul,
sest ebaselges, ent kiiresti muutuvas olukorras (näiteks isik on tuvastamata, kuid seda võib olla
võimalik kiiresti teha) võib olla õiguslikult põhjendatud anda luba kinnipidamiseks lühemaks
ajaks kui kaheks kuuks. Seega annab säte massilisest sisserändest tingitud hädaolukorras
vajaliku paindlikkuse.
Lõike 3 muudatus on seotud KHNi kujundamisest nõukoguks. Edaspidi kehtestab nõukogu
kehtestada maakohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku halduskohtu koosseisu ajutise kaasamise
täpsemad põhimõtted.
KSi § 454
Seadust täiendatakse §-ga 454 ja sätestatakse erisus tarbijakrediidi asjade lahendamiseks
jaotamisel.
Lõige 1 näeb ette tarbijakrediidi asja definitsiooni. Tarbijakrediidi asi on tsiviilasi, kus
lahendatakse hagi, mille esemeks on tarbijakrediidilepingust või elamukinnisvaraga seotud
tarbijakrediidilepingust tulenev nõue.
Tarbijakrediidileping on VÕS § 402 lõike 1 järgi krediidileping, millega oma majandus- või
kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
Krediidileping on VÕS § 401 lõike 1 järgi leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub
andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub
krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidileping on VÕS § 402 lõike 2 järgi
tarbijakrediidileping, mis on tagatud hüpoteegiga või muu võrreldava tagatisega, või
tarbijakrediidileping, mille eesmärk on kinnistu, hooneühistu liikmesuse või olemasoleva või
kavandatava ehitise omandamine või nimetatud õiguste säilitamine.
VÕS § 1 lõike 5 järgi on tarbija füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva
majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Riigikohus on leidnud, et kui majandus- või
kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule krediiti või laenu, tuleb eeldada
tarbijakrediidilepingut (RKTKo 11.10.2023, 221-20479/30, p 11; RKTKm 24.11.2023, 2-21-
13098/50, p 12; RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14.1.1; RKTKo 03.07.2024, 2-22-
11970/29, p 13). Riigikohus lisanud, et „[o]ma eesmärkidest tulenevalt tegutseb äriühing
üldjuhul alati majandustegevuses“ ja „kui äriühing sõlmib tarbijaga lepingu, millega annab talle
krediiti või laenu, ei ole sellise lepingu kvalifitseerimisel tarbijakrediidilepinguks oluline see,
kas äriühing annab laenu oma põhilise majandustegevusena, teeb seda aeg-ajalt või esimest
korda“ (RKTKo 03.07.2024, 2-22-11970/29, p-d 12 ja 15).
Hagi saades tuleb anda esialgne hinnang, kas tegemist on tarbijakrediidi asjaga. Eelnevalt
viidatut arvestades saab eeldada, et kui äriühing esitab füüsilise isiku vastu krediidilepingust
tuleneva nõude, siis on tegemist tarbijakrediidi asjaga. Iseenesest ei ole välistatud, et asja
lahendamisel selgub, et nõude aluseks ei olegi VÕS § 402 lõike 1 tähenduses
tarbijakrediidileping või § 402 lõike 2 tähenduses elamukinnisvaraga seotud
tarbijakrediidileping. Asja lahendamisel antav lõplik õiguslik kvalifikatsioon ei mõjuta asja
jaotamist.
Lõige 2 näeb ette tarbijakrediidi asja jaotamise selle maakohtu kohtunike vahel vastavalt selle
maakohtu tööjaotusplaanile, mille tsiviilosakonna töökoormus on kõige väiksem. Kui
töökoormus on kõige väiksem alluvusjärgse maakohtus , siis jaotatakse asi alluvusjärgse
maakohtu tsiviilkohtunike vahel. Kui töökoormus on kõige väiksem teises maakohtus, siis
58
jaotatakse asi selle maakohtu tsiviilkohtunike vahel. Mõlemal juhul lähtutakse selle kohtu
tööjaotusplaanist, kus asub asja lahendava kohtuniku alaline teenistuskoht.
Lõige 3 rõhutab üle, et kohtualluvus ega asja arutamise koht asja jaotamisest ei muutu ning
kohtunik menetleb asja alluvusjärgse maakohtu kohtunikuna. See tähendab, et kohtuistungi
toimumise koha osas lähtutakse TsMS § 74 lõikest 2. Kui asi jaotatakse alluvusjärgse maakohtu
kohtunike vahel, siis lõige ei oma sisulist tähendust. Lõige omab tähendust, kui asi jaotatakse
mõne muu maakohtu kohtunike vahel.
Lõige 4 näeb ette, et kui kohtunik arutab asja teise maakohtu kohtunikuna, siis hüvitatakse talle
sellega seotud kulud. Kuna valdav osa tarbijakrediidi asjadest lahendatakse kirjalikus
menetluses, siis võib eeldada, et lähetusteks märkimisväärset vajadust ei teki.
Muudatuste rakendamiseks tuleb täiendada Kohtute Infosüsteemis kohtunikule kohtuasjade
jagamise funktsionaalsust. Asjade jagamise funktsionaalsuse muudatus peab võimaldama
pidevalt maakohtute töökoormuse valdkondlikku ühtlustamist, st süsteem peab igal ajahetkel
suutma leida kõige väiksema töökoormusega maakohtu ja teises etapis arvestama lisaks
kohtuniku spetsialiseerumisele ka töökoormusega. Võimalusel peab asjade jagamise
funktsionaalsus tagama ka kohtuniku ja menetlusosaliste võimalikult väike sõiduvajaduse.
KSi § 455
Seadust täiendatakse paragrahviga 455, mis reguleerib vangistuse, aresti ja eelvangistuse
täideviimise asjade lahendamiseks jaotamist.
Lõige 1 näeb ette vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asja definitsiooni. Vangistuse,
aresti ja eelvangistuse täideviimise asi on haldusasi, kus lahendatakse kinnipeetava, arestialuse
või vahistatu kaebust vangla haldusakti või toimingu peale või vangla tekitatud kahju
hüvitamiseks. Sisuliselt on tegemist kaebustega, mille esitamiseks on vaja läbida VangS § 11
lõigetes 5 ja 8 ettenähtud kohustuslik kohtueelne menetlus (RKHKo 21.06.2017, 3-3-1-95-16,
p 14; RKHKm 07.06.2018, 3-17-2610/32, p 12; RKHKo 28.02.20, 3-17-1503/36, p 18;
RKHKm 30.11.2023, 3-22-1679/23, p 13; RKHKm 19.12.2023, 3-23-1915/18, p 13; RKHKm
31.03.2025, 3-24-660/18, p 12).
Lõige 2 näeb ette vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asja jaotamise selle
halduskohtu kohtunike vahel ja vastavalt selle halduskohtu tööjaotusplaanile, mille töökoormus
on kõige väiksem. Kui töökoormus on kõige väiksem alluvusjärgsel halduskohtul, siis
jaotatakse asi alluvusjärgse halduskohtu kohtunike vahel. Kui töökoormus on kõige väiksem
teisel halduskohtul, siis jaotatakse asi teise halduskohtu kohtunike vahel.
Lõige 3 rõhutab üle, et kohtualluvus ega asja arutamise koht asja jaotamisest ei muutu ning
kohtunik menetleb asja alluvusjärgse halduskohtu kohtunikuna. Kui asi jaotatakse alluvusjärgse
halduskohtu kohtunike vahel, siis lõige sisulist tähendust ei oma. Lõige omab tähendust, kui asi
jaotatakse teise halduskohtu kohtunike vahel.
Lõige 4 näeb ette, et kui kohtunik arutab asja teise halduskohtu kohtunikuna, siis hüvitatakse
talle sellega seotud kulud. Kuna valdav osa asjadest lahendatakse kirjalikus menetluses, siis
võib eeldada, et lähetusteks märkimisväärset vajadust ei teki.
Muudatuste rakendamiseks tuleb täiendada Kohtute Infosüsteemis kohtunikule kohtuasjade
jagamise funktsionaalsust. Asjade jagamise funktsionaalsuse muudatus peab võimaldama
59
pidevalt halduskohtute töökoormuse ühtlustamist, st süsteem peab igal ajahetkel suutma leida
väiksema töökoormusega halduskohtu ja teises etapis arvestama lisaks kohtuniku
spetsialiseerumisele ka kohtunike töökoormusega.
KSi § 46
KSi § 46 reguleerib kohtute aruandlust ning sätestab, et esimese ja teise astme kohtud esitavad
valdkonna eest vastutavale ministrile kohtuasjade kohta statistilise aruande. Aruande vormi
kinnitab ja esitamise tähtaja määrab valdkonna eest vastutav minister. Muudatus täpsustab
kohtute aruandluse esitamist ja vastutust ning loob ühtse korra aruannete esitamiseks ja
avalikustamiseks.
Lõike 1 muudatuse kohaselt esitavad kohtud nõukogule aruande õigusemõistmise
korrakohasest toimimisest kohtus. Eesmärk on tagada kohtusüsteemi toimimise regulaarne
hindamine ja võimaldada nõukogul saada terviklik ülevaade õigusemõistmise kvaliteedist,
koormusest ja korralduslikest aspektidest erinevates kohtutes. Selline aruandlus toetab
süsteemset analüüsi ning aitab kavandada meetmeid õigusemõistmise tõhususe ja kvaliteedi
parandamiseks.
Lõike 2 kohaselt esitab KHT kohtute grupi tegevusaruande, näidates ära eelarve ja oodatavate
tulemuste täitmise aruande. Muudatus võimaldab hinnata kohtute töö tulemuslikkust nii finants-
kui ka sisuliste eesmärkide kaupa, tagades läbipaistvuse ja vastutuse avaliku ressursi
kasutamisel. Tulemusnäitajad on kohtu arengukavas määratud mõõdikud, mille abil hinnatakse
seatud arengueesmärkide täitmist ja kohtute tegevuse tulemuslikkust. Need võivad hõlmata
näiteks menetlusosaliste rahulolu ning haldusressursside kasutamise tõhusust, menetluse kiirust
ja jõudlust liikide kaupa. Tulemusnäitajate süsteem võimaldab siduda arengukavas seatud
eesmärgid konkreetsete mõõdetavate tulemustega ning tagada objektiivse tagasiside kohtute
töö ja arengu kohta.
Nõukogu kehtestab aruannete vormid ja esitamise tähtajad, aruanded avalikustatakse kohtute
veebilehel.
KSi § 49 lõige 1, lõike 2 punkt 3
Lõige 1 reguleerib kohtuniku ametivälist töötamist kohtunikuameti kõrvalt. Kohtuniku
ametikitsenduste täpsema reguleerimise vajadus tuleb PSi § 147 lõikest 3, mille kohaselt
kohtuniku ametiväline töötamine on üldjuhul keelatud, välja arvatud seaduses ettenähtud
juhtudel. Muudatusega täpsustatakse kohtuniku lubatud ametiväliseid tegevusi, mille eesmärk
on anda kohtunikule rohkem võimalusi erialasteks väljakutseteks ning ühtlasi toetada tema
enesearengut ja motiveerida teda kohtunikutöös. Lõike 1 teist lauset muudetakse esiteks
selliselt, et kohtunik võib osaleda ka rahvusvaheliste organisatsioonide töös, näiteks
rahvusvahelises kohtus, jätkates samal ajal kohtunikutööd. Samuti täpsustatakse, et kohtunik
võib tegeleda ka õigusloome ning muu loomingulise tegevusega. Õigusloome võib sisaldada
osavõttu õigusaktide eelnõude väljatöötamises näiteks ekspertide komisjonides või eelnõudele
eksperdiarvamuste koostamist.
Lõike 2 punkt 3. KSi § 49 lõige 2 näeb ette kohtunikuametiga seotud piirangud, mille eesmärk
on tagada kohtuniku erapooletus ja sõltumatus. Kehtiva korra kohaselt ei või kohtunik olla
äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu
filiaali juhataja. Eelnõu koostamisel arutati, kas kaotada piirang, mille kohaselt ei tohi kohtunik
kuuluda temale kuuluva ainu- või enamusosalusega äriühingu, eeskätt investeeringute
haldamiseks loodud äriühingu juhatusse. Leiti, et kohtunik ei tohiks sattuda oma vara
60
valitsemisel halvemasse olukorda võrreldes teiste õigussubjektidega. Kohtunikuametiga
kaasnevad ametipiirangud on püsinud muutumatuna alates KSi jõustumisest 2002. aastal ning
kattuvad suures osas kuni 28.07.2002 kehtinud kohtuniku staatuse seaduse §-s 4 sätestatud
piirangutega. Samas äri- ja majanduskeskkond on oluliselt edasi arenenud, mistõttu puudub
mõistlik põhjendus, miks kohtunik ei peaks saama oma vara haldamist korraldada ka äriühingu
vormis, kui see ei kahjusta kohtuniku ametiülesannete täitmist. Näiteks kinnisvarasse
investeerida või hallata üürikinnisvara on maksunduslikust aspektist otstarbekam äriühingu
vormis.
Kohtuniku eetikakoodeksi punkti 5 järgi võib kohtunik osaleda tegevuses, mille eesmärk on
tulu saamine, arvestades hea käitumise ja ausa äritegevuse tavasid. Kohtunike eetikanõukogu
on märkinud79, et ametikitsenduste eesmärgiks pole keelata mis tahes tulu teenimine, kuivõrd
kohtunik on samamoodi aktiivne ühiskonnaliige, kelle kaasalöömine erinevates tegevustes on
piiratud vaid niivõrd, kuivõrd see läheb vastuollu õigusemõistmise huvidega. Ka mõnes
Euroopa riigis on kohtunikel lubatud äriühingut juhtida, et hallata enda või oma perekonna vara.
Näiteks Slovakkias ei või kohtunik kuuluda ärilisel eesmärgil tegutseva juriidilise isiku
juhtimis- või kontrollorganisse ega muul moel ettevõtluses osaleda, välja arvatud oma vara
haldamiseks80. Ka Inglismaa ja Walesi kohtusüsteemis ei tohi täistööajaga kohtunikud (ingl
salaried judges) olla äriühingu juhi rollis, välja arvatud juhul, kui see on seotud perekonna vara
haldamisega81.
Eelnõuga muudetakse lõike 2 punkti 3 sõnastust selliselt, et kohtunik ei või olla äriühingu
juhatuse või nõukogu liige, välja arvatud juhul, kui tegu on tema enda või ühisvarasse kuuluva
ainuosaluse või enamusosalusega äriühinguga, ja see tegevus ei kahjusta õigusemõistmist.
Kehtima jääb piirang, mille kohaselt kohtunik ei või olla välismaa äriühingu filiaali juhataja.
Muudatus võimaldaks kohtunikul luua ja juhtida äriühinguid eelkõige oma vara haldamiseks ja
investeerimiseks, kui see ei kahjusta õigusemõistmist, ning välistaks kohtuniku osalemise
sellise ühingu juhtimises, mille kontroll ei ole tema enda käes.
KSi § 53 lõiked 2 ja 4
KSi § 53 reguleerib avaliku konkursi väljakuulutamist kohtunikukohale. Kehtiva korra kohaselt
sätestab lõige 1, et kohtunikud nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel. Lõige 2 loetleb
konkreetsed kohtunikukohad ning sätestab, et konkursi esimese ja teise astme kohtu kohtunike
kohtadele kuulutab välja valdkonna eest vastutav minister ja Riigikohtu kohtuniku vaba koha
täitmiseks Riigikohtu esimees.
Lõike 2 esimest lauset muudetakse selliselt, et avaliku konkursi esimese ja teise astme
kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab välja valdkonna eest vastutava ministri asemel
nõukogu. Konkurss kuulutatakse halduskohtu, maakohtu tsiviil- või süüteovaldkonna ning
ringkonnakohtu haldus-, kriminaal- või tsiviilkolleegiumi kohtuniku vaba koha täitmiseks.
Konkursi Riigikohtu kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab ka edaspidi välja Riigikohtu
esimees. Eelnõu koostamise käigus arutati ka seda, kas Riigikohtu esimees võiks ka esimese ja
teise astme kohtuniku konkursi välja kuulutada. Leiti, et kuivõrd edaspidi on nõukogu ülesanne
esimese ja teise astme kohtute eelarve jaotamine ning otsustada ka kohtunike jagunemise
kohtumajade vahel, on just nõukogu kõige pädevam, et hinnata konkursi väljakuulutamise
79 Kas kohtunik tohib osa võtta filmivõtetest, mille eest makstakse lisatasu? – riigikohus.ee 80 Constitution of the Slovak Republic, article 145a https://www.prezident.sk/upload-files/46422.pdf. 81 Guide to Judicial Conduct (July 2023), lk 11 https://www.judiciary.uk/wp-content/uploads/2023/06/Guide-to-Judicial-
Conduct-2023.pdf.
61
vajadust konkreetse esimese või teise astme kohtu kohtuniku kohale. See ei välista seejuures,
et ettevalmistus kohtunike konkursside väljakuulutamiseks tehakse Riigikohtus. Sellist
lahendust toetas ka kohtute haldamise nõukoda oma 24. mai 2024. aasta istungil. Tuleb silmas
pidada, et konkursid kuulutatakse välja ka edaspidi koostöös kohtute esimeestega, st neil on
parim teadmine kohtunikukohtade vabanemisest.
Lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „või 58“. Muudatus on seotud seaduseelnõu 633 SE
jõustumisel KSi § 58 kehtetuks tunnistamisega.
KSi § 55 lõige 4
Lõikes 4 tehakse tehniline täpsustus, et enne Riigikohtu kohtuniku ametisse nimetamist kuulab
Riigikohtu esimees muu hulgas ära nõukogu arvamuse, mitte enam kohtute haldamise nõukoja
arvamuse.
KSi § 57 lõiked 1 ja 11
Lõike 1 esimese lause muutmine on tingitud kohtuhalduse üleminekuga nõukogule.
Muudatusega täpsustatakse, et ettepaneku kohtuniku üleviimiseks teise kohtusse saab teha
nõukogu, mitte justiits- ja digiminister. Ka kohtuniku üleviimise kohtu esimehe ametikohale
otsustab edaspidi justiits- ja digiministri asemel nõukogu (lõige 11).
Lõike 1 teise lause muudatus on seotud eestseisuse moodustamisega. Kehtivas seaduses on
sätestatud, et esimese astme kohtuniku võib kohtu esimees tema nõusolekul määrata alaliselt
teenistusse teise kohtumajja, olles enne ära kuulanud kohtu üldkogu arvamuse. Muudatusega
asendatakse üldkogu arvamuse ärakuulamise nõue kohtu eestseisuse arvamuse ärakuulamisega.
Muudatuse eesmärk on lihtsustada ja tõhustada kohtunike teenistuse korraldamist ning viia
otsustamine vastavusse kohtute sisemise juhtimise põhimõtetega.
Kohtu eestseisus on kohtute juhtimisstruktuuris väiksem ja töökorralduslikult paindlikum organ
kui kohtu üldkogu, mis koosneb kohtu kõigist kohtunikest. Eestseisus tegeleb jooksvalt kohtu
töö korraldamise, töökoormuse ja personaliküsimustega ning omab seetõttu paremat ülevaadet
kohtumajade töökorralduslikest vajadustest ja ressursside jaotusest nii esimese kui ka teise
astme kohtus.
Seetõttu on eestseisuse arvamuse ärakuulamine konkreetse kohtuniku alalise teenistuse
määramisel sisuliselt põhjendatum ja menetluslikult otstarbekam kui üldkogu kaasamine, mille
arvamus on pigem üldise poliitika kujundamiseks mõeldud. Muudatus ei vähenda kohtunike
osalust otsustusprotsessis, vaid kohandab selle sobivamale juhtimistasandile, tagades kiirema
ja paindlikuma menetluse.
KSi § 584 lõiked 1, 2, 5 ja 6
KSi § 584 reguleerib kohtuniku töötamist väljaspool kohut.
Lõike 1 esimest lauset täiendatakse selliselt, et kohtunikku võib tema soovil ja esimehe
nõusolekul viia lisaks juriidilisele tööle riigi ametiasutuses või avalik-õigusliku ülikooli
õigusteaduse õppejõuks tähtajaliselt üle ka KHTsse. Täiendus on vajalik, et võimaldada ka
kohtunikel KHT töös täiskohaga osaleda. Analoogselt töötab ka Soome kohtute ametis
tähtajaliselt (kolm aastat) kuni kuus roteerunud kohtunikku. Esimehe nõusolek on seejuures
roteerumiseks vajalik, kuna kohtute seaduse kohaselt vastutab kohtu esimees õigusemõistmise
korrakohase toimimise eest kohtus. Kui kohtu esimehe hinnangul võib kohtuniku eemalolek
seada õigusemõistmise korrakohase tagamise ohtu, peab tal olema võimalus nõusoleku
62
andmisest keelduda. Seega on nõusoleku andmisest keeldumise eelduseks mõjuv põhjus ning
probleemide korral tuleb olukord lahendada kohtu esimehe ja KHT direktori koostöös.
Lõike 1 teist lauset täiendatakse selliselt, et kohtuniku võib lisaks riigi peaprokurörile,
õiguskantslerile või riigikontrolörile nimetada ka KHT direktoriks. Erinevalt lõike esimesest
lausest ei eelda see kohtu esimehe nõusolekut.
Lõike 2 teises lauses täpsustatakse, et kohtuniku võib nimetada ka delegaatprokuröri
ametikohale. Muudatusega lisatakse delegaatprokurör tagasi seadusesse, kuna selle
väljajätmine varasemates redaktsioonides on tekitanud ebaselgust. Seetõttu on vaja sätestada
selgesõnaliselt, et kohtunik võib olla nimetatud ka delegaatprokuröri ametikohale, et tagada
õigusselgus.
Lõikes 5 täpsustatakse, et kohtunik võib tagasi pöörduda samasse valdkonda. Kohtunikul on
õigus oma spetsialiseerumise järgi tagasi pöörduda kas tsiviil- või süüteovaldkonda, st kui
kohtunik lahkus näiteks perekonnaõiguse osakonnast, kuid kohtusse naasmise ajal ei ole
maakohtus vaba kohta perekonnaõiguse osakonda, siis naaseb kohtunik teise tsiviilvaldkonna
osakonda. Seetõttu on asjakohane tagada kohtuniku tagasipöördumise õigus just vastavasse
valdkonda, mitte kindlasse osakonda.
Lõike 6 muudatus on seotud kohtunike üldarvu kehtestamisega seaduses. Kehtiva seaduse
kohaselt on kohtunike arvu ja nende jaotuse kohtumajade vahel määranud valdkonna eest
vastutav minister. Muudatuse tulemusena ministri määrust kohtunike arvu
kindlaksmääramiseks enam ei anta ning esimese ja teise astme kohtunike üldarv sätestatakse
seaduses.
Sellest tulenevalt on vajalik täpsustada kehtivat erandit, mis puudutab olukorda, kui kohtunik
pöördub pärast väljaspool kohtu töötamist tagasi kohtusse. Kui kohtunike arvu ei määrata enam
ministri määrusega, ei ole kehtivas sõnastuses piisavalt selge, kas ja millisel viisil on sellisel
juhul võimalik kohtunike arvu ajutine suurenemine võrreldes seaduses sätestatud üldarvuga.
Muudatusega nähakse seetõttu selgesõnaliselt ette, et nimetatud juhul võib kohtunike üldarv
olla seaduses sätestatust suurem. Täpsustus tagab regulatsiooni järjepidevuse olukorras, kus
kohtunike arv on viidud seaduse tasandile, ning väldib ebaselgust kohtuniku tagasipöördumise
korral. Muudatus ei muuda kohtunike arvu üldist regulatsiooni ega seaduses sätestatud
ülempiiri, vaid tagab selle paindliku kohaldamise üksnes selgelt määratletud erandjuhul.
Kuna kohtunike arvuline jaotus kohtute vahel otsustatakse kohtute nõukogu poolt, eeldab
seaduses sätestatud üldarvu ja selles ette nähtud erandi rakendamine vajaduse korral kohtute
nõukogu otsust konkreetse kohtu kohtunike arvu kohta.
KSi § 60 lõike 1 punkt 41
Lõiget 1 täiendatakse punktiga 41. Muudatus on seotud KSi §-ga 741. Muudatuse kohaselt
lisatakse tagasisidevestlusest koostatud kokkuvõte koos kohtuniku arvamusega kokkuvõtte
kohta kohtuniku isikutoimikusse. Muudatuse eesmärk on anda tagasisidet saanud kohtunikule
võimalus avaldada arvamust oma töö ja sellele antud hinnangu kohta, sealhulgas põhjendada
kõrgema astme kohtult saadud tagasisidest erinevat seisukohta.
KSi § 73 lõige 1
63
Lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „ja kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjaid“.
Muudatus on seotud seaduseelnõu 633 SE jõustumisel kohtunikuabide ettevalmistuskava
kaotamisega.
KSi § 741
KSi 9. peatükki täiendatakse §-ga 741 „Kohtuniku tagasisidevestlus“. Muudatusega nähakse
ette kohtunikule tagasiside andmise üldine korraldus ja luuakse kohtusüsteemisisene tagasiside
andmise süsteem, mille eesmärk on toetada kohtunikku tema erialateadmiste ja -oskuste
täiendamisel.
KSi § 74 lõige 1 sätestab kohtunikule kohustuse end regulaarselt erialaselt täiendada ja
koolitustel osaleda. Tegemist on kohtunikuteenistuse üldkohustuse, mitte otseselt
õigusemõistmisega seotud tegevusega.82 Kohtunikuameti olemuse tõttu peab kohtunik suutma
olla enesekriitiline ja soovima end arendada. Kohtunikule tagasiside andmine teenib kohtuniku
enesetäiendamise ja professionaalse arengu eesmärki. Selline tagasiside on suunatud kohtuniku
abistamisele ja soovituste andmisele tema menetluspraktika parandamiseks, et toetada
kohtuniku professionaalset arengut, mis parandaks kohtulahendite kvaliteeti ja kiirendaks
menetlust. Kohtunikud, kelle menetluspraktika vajab parandamist, saaksid arutada probleeme
kõrgema astme kohtunikuga ja saada praktika parandamiseks soovitusi. Samuti saaksid
kolleegiumid kindlaks teha kohtuniku arenguvajaduse ja suunata teda vajaduse korral
koolitusele. Soovituste rakendamine aitaks parandada menetluse kvaliteeti ning konstruktiivne
tagasiside toetaks kohtuniku arengut ja suurendaks tema motivatsiooni. Äärmuslikel juhtudel
võib see vältida distsiplinaarmenetluse algatamise.
Eelnõu kohaselt antakse kohtunikule tagasisidet vestlusel kõrgema astme kohtunikuga.
Tagasiside andmist oma tööpiirkonna maa- või halduskohtuniku tööle korraldaks
ringkonnakohtu kolleegiumi esimees ning ringkonnakohtuniku tööle Riigikohtu kolleegiumi
esimees. Tagasiside andmine kohtunikule algatatakse eeskätt juhul, kui kohtuniku töös
märgatakse süstemaatiliselt esinevaid puudusi või tagasisidevestluse pidamine võib kohtuniku
professionaalset arengut toetada. Seega pole tegemist vestlusega, mis toimub kindlaks määratud
regulaarsusega kõigi kohtunike suhtes, vaid tagasiside andmine peaks toimuma vastavalt
vajadusele. Nii peaks tagasisidevestlusi pidama ennekõike nende kohtunikega, kelle
menetluspraktika vajab korrigeerimist, et kõrgema astme kohus saaks kohtunikule anda
asjatundlikke soovitusi tema menetluspraktika parandamiseks. Siiski peaks probleemidele
tähelepanu juhtimise kõrval keskenduma ka kohtuniku tugevustele ja töö positiivsetele
aspektidele ning hea praktika esiletoomisele.
Lahendite kvaliteedi hindamine on küll osa kohtuniku töö hindamisest, kuid ainult kohtuniku
professionaalsete oskuste aspektist. Kohtunikule tagasiside andmine võib puudutada eeskätt
kohtumenetluse korraldust ja kohtulahendite koostamisega seotud küsimusi, näiteks lahendite
ülesehitust, neis esitatud õiguslikku argumentatsiooni, materiaal- ja menetlusnormide
kohaldamist, õigusallikate kasutamist, aga ka kohtumenetluse juhtimist, sh kohtuasjade
läbivaatamiseks vajalikku töökorraldust ja aja planeerimist, suhtlemist menetlusosalistega ning
statistilisi andmeid kohtuniku töö kohta.
Ettepaneku tagasisidevestluse korraldamiseks kõrgema astme kohtu kolleegiumi esimehele
võib teha Riigikohtu esimees kõigi esimese ja teise astme kohtu kohtunike suhtes,
82 Ibid, lk 312.
64
ringkonnakohtu esimees oma tööpiirkonna esimese astme kohtuniku suhtes ja esimese või teise
astme kohtu esimees sama kohtu kohtuniku suhtes. Kohtunikuga tagasisidevestluse pidamine
võib toimuda ka kolleegiumi esimehe enda algatusel. Nt olukorras, kus ettepanekut kolleegiumi
esimehele ükski kohtu esimees ei ole esitanud, kuid kolleegiumi esimeheni on jõudnud info
alama astma kohtuniku parandamist vajava menetluspraktika kohta. Eelnõu kohaselt jäetakse
kohtunikule tagasiside andmise täpsemad praktilise korralduse üksikasjad nõukogu otsustada.
KSi § 75 lõige 3
Lõike 3 teise lause muudatus täpsustab, et kohtu esimehe ametipalk ja lisatasu makstakse välja
KHT direktori käskkirja alusel, mitte enam valdkonna eest vastutava ministri käskkirja alusel.
KSi § 76 lõige 8
Muudatus on seotud kohtuhalduse üleminekuga.
Lõiget 8 muudetakse selliselt, et valveaja eest makstava lisatasu arvestamise korra ja valveaja
eest lisatasu maksmiseks ette nähtud kohtunike arvu kehtestab valdkonna eest vastutava
ministri asemel nõukogu oma otsusega. Nõukogu pädevuses on tulevikus muu hulgas suunata
ja koordineerida kohtute haldamist ja arendamist, mistõttu ei saa ka lisatasu arvutamine olla
enam ministri pädevuses. Muudatuse tulemusel muutub kehtetuks justiitsministri 19.12.2019
määrus nr 18 „Kohtuniku valveaja lisatasu“.
KSi § 84 lõige 5
Kehtiva seaduse järgi võib kohtunikule kuni üheaastast erakorralist tasuta puhkust anda
Riigikohtu esimees kohtu üldkogu nõusolekul. Üldkogu kaasamise eesmärk on olnud tagada
kohtunikkonna kaasatus ja läbipaistvus pikaajalise äraoleku lubamisel, kuna see võib mõjutada
kohtu töökoormust ja asjade jaotust. Kohtute uue juhtimisstruktuuri loomisega muutub üldkogu
roll strateegilisemaks ning igapäevased töökorralduslikud ja personaliga seotud otsused
koondatakse kohtu eestseisuse pädevusse.
Lõike 5 muudatuse kohaselt võib kohtunikule kuni üheaastast erakorralist tasuta puhkust anda
Riigikohtu esimees selle kohtu eestseisuse nõusolekul, kus kohtunik töötab. Eestseisus on
väiksemaarvuline ja esinduslik juhtimiskogu, kuhu kuuluvad kohtu esimees, kolleegiumi
esimehed, kohtu üldkogu ja nõukogu valitud kohtunikud. Seetõttu tagab eestseisuse nõusoleku
nõue jätkuvalt kohtunikkonna esindatuse ja tasakaalu otsustamisel, kuid muudab menetluse
operatiivsemaks ja töökorralduslikult paindlikumaks.
Muudatuse eesmärk on tõhustada otsustusprotsessi, vähendades halduskoormust ning tagades,
et sellised otsused teeb organ, kellel on vahetu ülevaade koormusest ja asendamisvõimalustest.
Samas säilib kollegiaalne kontrollimehhanism, mis välistab võimaluse, et otsus tehakse
üksikisikuliselt.
Kokkuvõttes on muudatus kooskõlas eesmärgiga anda üldkogudelt operatiivsematele ja
esinduslikematele juhtimisstruktuuridele (eestseisustele) üle igapäevase töö korraldamine ja
personaliküsimuste otsustamine, säilitades samas kohtunike enesekorraldusõiguse ja
kollegiaalse otsustamise põhimõtte.
KSi § 85 lõige 3 ja § 1271
Lõiget 3 muudetakse selliselt, et edaspidi kinnitab valdkonna eest vastutava ministri asemel
talaari kirjelduse nõukogu. Tegemist on praktilist kohtukorraldust puudutava
haldusküsimusega, mida ei pea reguleerima täitevvõim.
65
KSi § 1271 esimese lause kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada
kohtuteenistujate ametiriietuse kirjelduse ning kandmise korra. Muudatusega asendatakse
vastutav minister nõukoguga, kuivõrd tegemist on praktilist kohtukorraldust puudutava
haldusküsimusega, mida ei saa enam reguleerida täitevvõim. Muudatuste tõttu muutub
kehtetuks justiitsministri 29.07.2009 määrus nr 30 „Kohtuniku ja kohtukordniku ametiriietuse
kirjeldus ning kohtukordniku ametiriietuse kandmise kord“.
KSi § 88 lõige 6
Lõike 6 kohaselt distsiplinaarkaristus kustub, kui kohtunik pole aasta jooksul pärast
distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumist toime pannud uut süütegu. Distsiplinaarkolleegium
võib karistuse kustutada ka ennetähtaegselt. Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu,
mis seisneb ametikohustuse täitmata jätmises või mittekohases täitmises (KS § 87).
Distsiplinaarsüütegu on ka kohtuniku vääritu tegu. Kohtunikule võib distsiplinaarsüüteo eest
määrata distsiplinaarkaristuse (noomitus, rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses,
ametipalga vähendamine, ametist tagandamise (KS § 88)).
Kohtute arengukava rõhutab, et kohtusüsteem tajub oma vastutust õigusemõistmise kvaliteedi
tagamisel. Järelevalve ja distsiplinaarmenetluse põhimõtted on selged ja eesmärgistatud.
Samuti nähakse ette õigusemõistmise kvaliteedi süsteemne jälgimine ning kohtunike ja
kohtuteenistujate arenguvõimaluste toetamine.
Muudatusega pikendatakse distsiplinaarkaristuse kustumise tähtaega ühelt aastalt kolmele ja
kaotatakse võimalus seda lühendada. Kohtuniku distsiplinaarkaristus kustub, kui kohtunik ei
ole kolme aasta jooksul pärast distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumist toime pannud uut
süütegu. Muudatuse eesmärk on tõhustada kohtunike järelevalvet ja distsiplinaarvastutust ning
suurendada kohtuniku vastutust toimepandud rikkumiste eest.
KSi § 991 lõiked 1–5
Muudatusega lihtsustakse kohtuniku teenistusvanuse tõstmise korda. Arvestades PSi § 147
lõike 1 kohast kohtunikuameti eluaegsuse nõuet, ei ole põhjendatud seada piirvanusest kauem
töötada sooviva kohtuniku volituste pikendamisele liiga suuri nõudmisi. Esmajoones tuleks
hinnata, kas kohtuniku võimed ja oskused on kohtunikuametiks piisavad, ning teisalt, et
kohtuniku jätkamine on ka õigusemõistmise huvides, seda eriti olukorras, kus kohtunike kohti
on täitmata.
Lõikes 1 tehakse tehniline täpsustus, jättes välja viite lõikele 3, mis tunnistatakse kehtetuks.
Lõikes 2 on teenistusvanuse tõstmiseks kohtute haldamise nõukoja tegevuse lõppemise tõttu
vaja nõukogu nõusolekut ning enam ei ole tegemist erandjuhuga, vaid on mõeldud selleks, et
tagada korrakohane õigusemõistmine. Välja jäetakse nõue, mille kohaselt võetakse Riigikohtu
üldkogu otsus vastu kohalolevate riigikohtunike kahekolmandikulise häälteenamusega. Otsuse
saab Riigikohus vastu võtta ka üldises korras lihthäälteenamusega.
Lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna lõike 3 sisu lisatakse lõikesse 2 ja lõige 4 on
ebavajalik säte, kuna kehtestab põhimõtte, et teenistusvanuse ülemmäära tõstmine kehtib
üksnes selle kohtuniku suhtes, kelle teenistusvanuse ülemmäära tõsteti.
Lõike 5 muudatuse kohaselt ei ole tõstetud teenistusvanuse ülemmäära saabumisel vaja
eraldiseisevat ametist vabastamise vormistamist, vaid kohtunik loetakse ametist vabastatuks
vanuse ülemmäära saabumisel. Muudatuse tulemusel jääb ära ebavajalik bürokraatia.
66
KSi peatükk 13
KS-i peatükk 13 tunnistatakse kehtetuks kuivõrd rahvakohtunike institutsioon kaotatakse.
Eelnevalt on selgitatud, et rahvakohtunike kasutamine õigusemõistmisel takistab efektiivset
korrakohast õigusemõistmist. Üldmenetluses lahendatavad kriminaalasjad on läinud oluliselt
keerulisemaks ja mitteprofessionaali osalus on seetõttu üha formaalsem. Viimaste
kahekümnendi jooksul ei ole olemasolevate andmete põhjal tuvastatav olukord, kus
rahvakohtunik oleks koostanud õiguslikult ja kohtuotsuse nõuetele vastava eriarvamuse või
rahvakohtunikud koos kirjutanud iseseisvalt kohtuotsuse n-ö hääletades maha professionaalse
kohtuniku asja arvutavas kooseisus. Erinevalt kohtunikest puudub rahvakohtunikele võrreldava
taustakontrolli tegemine kui sisuliselt ka järelevalve ja vastutus, samuti on rahvakohtunike
väljalangemine viinud praktikas menetluse uuesti algusesse ning põhjustanud omakorda süüteo
aegumise.
KSi § 1141
Kehtiva KS-i § 1141 kohaselt määrab kohtunikuabide arvu valdkonna eest vastutav minister,
kuulanud ära maakohtu esimehe arvamuse. Sätet muudetakse, sätestades, et valdkonna eest
vastutav minister kehtestab määrusega kohtunikuabide koguarvu nõukogu ettepanekul
Paragrahvi lisatakse teine lõige, mille kohaselt otsustab kohtunikuabide jagunemise kohtute
vahel nõukogu. Selline lahendus tagab piisava paindlikkuse ja tasakaalu, et täitevvõimul säilib
kontroll kohtunikuabide koguarvu ja sellega seotud kulude üle, kuid kohtunikuabide vajadust
konkreetses kohtus saab parimal viisil hinnata ja otsustada nõukogu.
KSi § 119 lõike 1 punkt 4
Lõike 1 punkti 4 kohaselt kuulub kohtunikuabi konkursi komisjoni kohtudirektor. See on olnud
ka mõistlik ja vajalik, kuivõrd kohtudirektor teeb kehtiva KS § 45 lõike 3 kohaselt
kinnistusosakonna, registriosakonna ja maksekäsuosakonna tegevusvaldkonnas järelevalvet.
Arvestades, et kohtudirektori ametikoht kaotatakse ning kohtu esimehel on kohtunikuabi üle
järelevalveõigus (kohtu esimees nimetab kohtunikuabi ametisse), pole vajadust kohtudirektori
asemel komisjoni määrata ka näiteks KHT direktorit või teenistujat. Seetõttu tunnistatakse
punkt 4 kehtetuks.
KSi § 121
Kehtiva seaduse järgi annab kohtunikuabi ametisse astudes valdkonna eest vastutava ministri
ees vande. KSi § 121 tekst muudetakse ja edaspidi annab kohtunikuabi ametisse astudes
maakohtu esimehe ees vande. Maakohtu esimees nimetab kohtunikuabi ametisse ja seega on
põhjendatud, et vanne antakse ka kohtu esimehele.
KSi § 1221 lõige 1
Lõige 1 tunnistatakse kehtetuks. Muudatuste tulemusel on kohtutes kohtuteenistujad, kelle
nimetab ametisse kohtu esimees. Kohtu esimehel on ka järelevalvepädevus (ametisse nimetaja
pädevus ATSi järgi)83 kõigi nende teenistujate suhtes, kelle ta ametisse nimetab. Edaspidi on
distsiplinaarmenetluse algatamise õigus kõikide kohtunikuabide suhtes maakohtu esimehel,
mitte enam jagatud kohtu esimehe ja kohtu direktori vahel. Kohtu esimees nimetab ametisse
83 Distsiplinaarmenetluse võib algatada ametisse nimetamise õigusega isik käskkirja või korraldusega, kui on teada piisavalt
faktilisi asjaolusid distsiplinaarsüüteo toimepanemise kohta.
67
kõik kohtunikuabid ja seega on tal ka õigus algatada distsiplinaarmenetlus kohtunikuabide
suhtes. Distsiplinaarmenetluse algatamise õigust ei ole vaja eraldi seaduses reguleerida.
KSi § 1222
Seadust täiendatakse §-ga 1222 „Kohtunikuabi tagasisidevestlus“. Analoogselt esimese ja teise
astme kohtunikega nähakse eelnõus ette tagasisidevestluse pidamise võimalus ka
kohtunikuabidega.
Kohtunikuabidele kohaldatakse ka avaliku teenistuse seaduse (ATS) §-s 30 ettenähtud arengu-
ja hindamisvestluse pidamise nõuet. Need kaks vestluse liiki on erineva olemuse ja eesmärgiga.
ATS-s ettenähtud arengu- ja hindamisvestlus toimub teenistuja ja tema vahetu juhi vahel ning
see jäetakse ära, kui vahetu juht on olnud selles ametis vähem kui 4 kuud. Vestluse sisuks on:
a) vahetu juhi poolt ametniku tulemuslikkuse, arengu ja koolitusvajaduse hindamine ning b)
ametniku poolt vahetule juhile juhtimise kohta tagasiside andmine.
On arusaadav, et niisuguse vestluse käigus oma administratiivse juhiga (nt kinnistus-, registri-
või maksekäsuosakonna kohtunikuabist juhatajaga) ei käsitleta kohtunikuabi koostatud
kohtulahendite sisu, sest kohtunikuabi on lahendite tegemisel sõltumatu, kuid ta on seotud
kohtuniku juhistega (KS § 114 lõige 2).
Seevastu eelnõus ettenähtud tagasisidevestluse eesmärk on võimaldada kõrgemal kohtuastmel
anda kohtunikule või kohtunikuabile üldistavat tagasisidet tema tehtud kohtulahendite kohta.
Kattuv aspekt seisneb selles, et mõlema vestluse tulemusel võidakse anda soovitusi koolituse
ja enesetäiendamise kohta.
Praegu on kohtunikuabisid ametis Tartu Maakohtus 51 (kõik kinnistus- või registriosakonnas,
lahendavad registriasju) ning Pärnu Maakohtus 4 (kõik maksekäsuosakonnas, lahendavad
maksekäsuasju). Seadus ei välista, et kohtunikuabisid võib ametisse nimetada ka väljaspool
neid kolme osakonda. Kohtunikuabide pädevusse võib anda lisaks registri- ja
maksekäsuasjadele ka muid hagita tsiviilasju, mida on nimetatud tsiviilkohtumenetluse
seadustikus (vt TsMS § 221 lõige 3, § 59 lõige 6, § 174 lõige 8, § 187 lõige 4, § 499 lõige 5, §
586 lõige 5), riigi õigusabi seaduses (RÕS § 15 lõige 2), täitemenetluse seaduses TMS § 11
lõige 3 ning nende võimalikku pädevust ei välista ka pankrotiseadus (PankrS § 62 lõige 2, § 56
lõige 4).
Tagasisidevestluse pidamise otsustab edasikaebeinstantsiks oleva kohtu vastava valdkonna
osakonna või kolleegiumi juht ja selle peab vastava osakonna või kolleegiumi kohtunik.
Kohtunikuabi puhul tähendab see sama maakohtu tsiviilvaldkonna vastavat osakonda, kus
lahendatakse kohtunikuabi koostatud lahendite peale esitatud määruskaebusi TsMS § 663 lõike
6 alusel.
Kohtunikuabide kõige arvukama töölõigu – registriasjade – kohta kehtib reegel, et kohtunikuabi
võib või peab teatud keerukamad asjad andma üle kohtunikule, kes võib need koos oma
siduvate seisukohtadega kohtunikuabile tagasi andma (TsMS § 595). TsMS § 221 lõige 2
laiendab selle reegli kõigile kohtunikuabi pädevusse antud asjadele, st ka neile, mis ei ole
registriasjad.
Seega üldistava tagasisideme andmisega kohtunikuabidele tegelevad maakohtunikud, kes on
pädevad vaatama läbi selle kohtunikuabi lahendite peale esitatud määruskaebusi ning kes
ühtlasi on pädevad andma neile siduvaid seisukohti. See vastab kohtute seaduses esitatud
68
üldpõhimõttele, mille kohaselt kohtunikuabi on sõltumatu, kuid peab seaduses sätestatud juhul
järgima kohtuniku juhiseid (KS § 114 lõige 2). Seetõttu on oluline, et luuakse mehhanism, mis
võimaldab kohtunikel anda süsteemset tagasisidet kohtunikuabile. Selle mõju kohtunikuabide
lahendite etteaimatavusele on seda suurem, et kohtunikuabid töötavad valdavalt
kodukontorites.
Ühtlasi tuleb lahendada küsimus, milline maakohtu struktuuriüksus peaks konkreetselt
kohtunikuabide tagasisidestamisega tegelema. Kõige selgem on see registriosakonna
kohtunikuabide suhtes – nende suhtes on see Tartu Maakohtu maksejõuetus- ja
ühinguõigusosakond.
Võib eeldada, et kinnistus- ja maksekäsuosakonna kohtunikuabide suhtes on selleks Tartu või
Pärnu maakohtu tööjaotusplaanist tulenevalt vastava kohtu tsiviilosakond. Välistatud ei ole, et
maakohtus luuakse mõni täiendav tsiviilvaldkonna osakond, kes saab teatud kohtunikuabide
suhtes edasikaebeüksuseks (näiteks asjaõigusosakond kinnistusosakonna kohtunikuabide
suhtes). Välistada ei saa, et näiteks perekonna- ja eestkosteasjades on nii palju riigi õigusabi
taotlusi, et peetakse vajalikuks moodustada sama osakonna koosseisu nende lahendamiseks
kohtunikuabi ametikohti – sellisel juhul on kohtunikuabi otse selle osakonna koosseisus, mis
on tema suhtes edasikaebeüksuseks.
KSi § 124
Paragrahvi 124 teises lauses asendatakse arv „58“ arvuga „584“. Muudatus on seotud
seaduseelnõu 633 SE jõustumisel KSi § 58 kehtetuks tunnistamisega. Edaspidi reguleerib
kohtunikuabi väljaspool kohut töötamist KSi § 584.
KSi § 125
KSi § 125 tunnistatakse kehtetuks. Säte reguleerib kohtudirektori ametisse nimetamist,
kohtudirektori ülesandeid, kohtudirektori konkursi tingimusi jms. Kuna kohtudirektori
ametikoht kaotatakse ja tema ülesanded jaotatakse KHT ja esimeeste vahel, tunnistatakse § 125
kehtetuks.
KSi § 126 lõige 2
KSi § 126 lõige 2 reguleerib kordnikule lisatasu maksmist kutsete ja teadete kättetoimetamise
eest. Lõige tunnistatakse kehtetuks, kuna seda ei rakendata, sealhulgas ei ole kehtestatud ka
lisatasu määrasid.
KSi § 1271
Muudatus on seotud kohtuhalduse üleminekuga. Edaspidi võib nõukogu kehtestada
kohtuteenistujate ametiriietuse kirjelduse ning kandmise korra. Seni oli see valdkonna eest
vastutava ministri pädevuses.
KSi § 1303
Seadust täiendatakse §-ga 1303. Paragrahvi 1303 lõike 1 kohaselt alustab nõukogu tööd 2026.
aasta 1. juulil. Selleks peavad olema valitud nii nõukogu kohtunikest liikmed kui esitatud ka
mittekohtunikest liikmed. Nõukogu kohtunikest liikmed tuleb valida kohtunike täiskogul, st
hiljemalt 2026. aasta juunis. Pärast täiskogu otsust saavad nõukogu kohtunikest liikmed paluda
mittekohtunikest liikmetelt vajaduse korral nende esindaja määramist.
Eelnõukohase KSi § 401 lõike 5 järgi kehtestab nõukogu kohtunikest liikmete ja
asendusliikmete valimise korra kohtunike täiskogu. Selleks, et täiskogul oleks võimalik
69
nõukogu liikmeid valida, sätestatakse § 1303 lõikes 2 erisusena, et enne 2026. aasta 1. juulit
kehtestab nõukogu liikmete ja asendusliikmete valimise korra kohtute haldamise nõukoda.
Edaspidi on täiskogul võimalik vajaduse korral kehtestatud valimiskorda oma äranägemise
järgi muuta või kehtestada uus.
KSi § 1304 ja § 1305
Seadust täiendatakse §-dega 1304 ja 1305. Paragrahv 1304 reguleerib KHT moodustamist. Sätte
kohaselt alustab KSi §-s 412 sätestatud KHT tööd 2026. aasta 1. septembril. Paragrahv 1305
reguleerib KHT direktori nimetamist. Paragrahvi esimese lause kohaselt nimetatakse KHT
direktor hiljemalt 2026. aasta 1. septembriks, st KHT tööle hakkamiseks.
KSi § 1306
Seadust täiendatakse §-ga 1306, mille kohaselt alustab §-s 361 sätestatud esimese astme kohtu
eestseisus tööd hiljemalt 2026. aasta 1. oktoobril. Selline jõustumisaeg tagab piisava
üleminekuaja uuele juhtimismudelile.
KSi § 1307
Seadust täiendatakse KS §-ga 1307, mille kohaselt alustavad § 91 lõikes 11 sätestatud osakonnad
tööd 2027. aasta 1. jaanuaril. Selline erinev jõustumisaeg üldisest on vajalik ettevalmistuste
tegemiseks, mh eestseisuse moodustamiseks ja eestseisuse poolt tööjaotusplaani kinnitamiseks,
mis on aluseks osakondade moodustamisele.
KSi § 1308
Seadust täiendatakse KS §-ga 1308, mille kohaselt kinnitab kohtu eestseisus § 37 lõikes 41
sätestatud tööjaotusplaani hiljemalt 2026. aasta 1. detsembriks. Selline erinev jõustumisaeg
üldisest on vajalik, kuna see on aluseks osakondade moodustamisele 2027. aasta 1. jaanuaril.
KSi § 1309 ja § 13010
Paragrahvi 1309 kohaselt kehtivad kohtudirektorite volitused kuni 2026. aasta 31. augustini.
Kui KHT direktorit ei ole selleks ajaks, st 1. septembriks ametisse nimetatud, on nõukogul
võimalik anda ajutised volitused ka olemasoleva(te)le kohtudirektori(te)le. Konkreetne
volituste kehtimise aeg on vaja sätestada muudatuste tõhusaks ja optimaalseks elluviimiseks.
Paragrahv 13010 sätestab kohtute haldamise nõukoja volituste lõppemise, kohtute haldamise
nõukoja volitused kehtivad kuni 2026. aasta 30. juunini.
㤠13812. Rahvakohtunike institutsioonist kaotamine
(1) Käesoleva seaduse jõustumisel ametisolevate rahvakohtunike volitused lõppevad seaduse
jõustumise päeval.
(2) Käesoleva seaduse jõustumise ajal kohtumenetluses olevates kohtuasjas, milles on osalenud
rahvakohtunikud, jätkuvad rahvakohtunike ja varurahvakohtunike volitused kohtumenetluse
lõpuni. Rahvakohtunikul on kohtulikul arutamisel kõik kohtuniku õigused.
(3) Rahvakohtunikele makstakse tasu nende kohtulikul arutamisel osalemise või
varurahvakohtunikuna olemise eest vastavalt enne seaduse jõustumist kehtinud korrale.“
3.2. Avaliku teenistuse seaduse muutmine
Eelnõu §-ga 2 muudetakse avaliku teenistuse seadust.
70
ATS-i § 11 lõike 6 kolmandas lauses, § 14 lõike 3 teises lauses, § 18 lõike 7 teises lauses, § 31
lõike 7 teises lauses ja § 63 lõike 2 kolmandas lauses asendatakse tekstiosa „valdkonna eest
vastutav minister, kuulates ära kohtute haldamise nõukoja arvamuse“ tekstiosaga „kohtute
nõukogu“.
ATSi § 11 lõige 6
Muudatuse tulemusel võib valdkonna eest vastutava ministri asemel esimese ja teise astme
kohtute teenistuskohtade koosseisude kehtestamise korra, teenistuskohtade klassifikaatori ja
teenistuskohtade liigitamise korra kehtestada kohtute nõukogu.
ATSi § 14 lõige 3
Muudatuse tulemusel kehtestab esimese ja teise astme kohtute kohtuteenistujate haridusele,
töökogemusele, teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded, mis on vajalikud
teenistusülesannete täitmiseks, valdkonna eest vastutava ministri asemel nõukogu. Muudatus
on põhjendatud ja vajalik, kuna kohtuhaldusega seotud ülesanded lähevad valdavas osas
nõukogule üle. Ei ole põhjendatud, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab sellises
olukorras vastavad nõuded.
ATSi § 18 lõige 7
Muudatuse tulemusel võib teise lause kohaselt esimese ja teise astme kohtute kohtuteenistujate
värbamise ja valiku korra kehtestada valdkonna eest vastutava ministri asemel nõukogu. Kuna
edaspidi vastutab kohtuteenistujate värbamise ja valiku korra eest kohtusüsteem ise, ei ole
põhjendatud sellise õiguse jätmine ministrile.
ATSi § 31 lõige 7
Muudatuse tulemusel võib esimese ja teise astme kohtute kohtuteenistujate koolituse korra
kehtestada valdkonna eest vastutava ministri asemel nõukogu. Muudatus on vajalik, kuna sisu
poolest on tegemist kohtute siseküsimusega, mis ei peaks olema ministri otsustada.
ATSi § 63 lõige 3
Muudatuse tulemusel kehtestab esimese ja teise astme kohtute kohtuteenistujate palgajuhendi
valdkonna eest vastutava ministri asemel nõukogu. Kuna edaspidi vastutab kohtuteenistujate
värbamise ning eelarve koostamise ja jagamise eest kohtusüsteem ise, ei ole põhjendatud sellise
ülesande jätmine ministrile.
3.3. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine
Eelnõu §-ga 3 muudetakse halduskohtumenetluse seadustikku.
HKMSi § 17 lõige 3
Lõikes asendatakse Justiits- ja Digiministeerium nõukoguga kui kohtuhalendiga tekitatud kahju
hüvitamise nõude eest vastustaja. Muudatus on vajalik, kuna kohtuhalduse üleminekuga
kohtusüsteemile endale ning esimese ja teise astme kohtute käsitamisega põhiseadusliku
institutsioonina ei saa Justiits- ja Digiministeeriumil sellist kohustust olla. Muudatus on
analoogne RVastS-i § 17 lõike 1 muudatusega.
3.4. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine
Eelnõu §-ga 4 muudetakse kaitseväeteenistuse seadust.
KTS-i § 39 lõike 1 punkt 7
71
Muudatusega asendatakse kohtute haldamise nõukoda nõukoguga kui kohtuniku
ajateenistuseks vabastamise ettepaneku esitajaga.
3.5. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine
Eelnõu §-ga 5 muudetakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadust.
KOKS § 22 lõike 1 punkt 26 tunnistatakse kehtetuks. See säte andis volikogule ainupädevuse
valida rahvakohtunikukandidaadid. Kehtiv regulatsioon on järgmine: volikogu ainupädevuses
on „rahvakohtunikukandidaatide valimine" (KOKS § 22 lg 1 p 26). Kuna rahvakohtunike
institutsiooni enam ei ole, ei ole ka vajadust volikogul valida rahvakohtunikukandidaate.
Seetõttu tunnistatakse see pädevus kehtetuks. See muudatus vähendab omavalitsuste
halduskoormust, kuna omavalitsus ei pea enam korraldama kandidaatide esitamist ja volikogu
istungeid kandidaatide valimiseks. Langeb ära vajadus koostada ja esitama
rahvakohtunikukandidaatide nimekirju maakohtule. Samuti pole muudatuse järgselt vajalik
avaldama kandidaatide nimekirju Ametlikes Teadaannetes.
3.6 Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine
Eelnõu §-ga 6 muudetakse kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 18 ja seadustikku
lisatakse rakendussäte üleminekuperioodiks (KrMS § 510).
Kriminaalmenetlusseadustiku muudatused on seotud rahvakohtunike institutsiooni
kaotamisega ja kirjeldavad muudatuste tulemisel tekkivat regulatsiooni pakkudes selgust
erinevate praktiliste olukordade jaoks. Muudatuse tulemusena rakendub seadustikus üldreegel,
et maakohtunik lahendab esimese astme kriminaalasju ainuisikuliselt (KrMS § 18 lg
1). Muudatuse tulemusena lisatakse seadustikku rakendussäte, mis reguleerib
üleminekuperioodi olukorda, kus ringkonnakohus peab saatma asja tagasi maakohtusse uueks
arutamiseks.
3.7. Raamatupidamise seaduse muutmine
Eelnõu §-ga 7 muudetakse raamatupidamise seadust.
RPS § 2 lõiget 4 täiendatakse selliselt, et riigiraamatupidamisekohuslaseks on teiste kõrval ka
esimese ja teise astme kohtud. Kuna edaspidi käsitatakse esimese ja teise astme kohtuid
analoogselt Riigikohtuga põhiseadusliku institutsioonina, tuleb kohtud teiste hulgas ka loetleda.
3.8. Riigieelarve seaduse muutmine
Eelnõu §-ga 8 muudetakse riigieelarve seadust.
RESi § 2 lõige 2
RES § 2 lõikes 2 on välja toodud keskvalitsusse kuuluvad üksused. Nimetatud lõike punktid 1
ja 2 reguleerivad riigieelarve protsessis osalevate asutuste jagunemist valitsusasutusteks ja
põhiseaduslikeks institutsioonideks. Kuna eelnõukohase seadusega muudetakse kohtute
seaduses eelarveprotsessi, on vaja korrigeerida ka RES-i. Lõike 2 punktist 1 jäetakse välja
maakohus, halduskohus ja ringkonnakohus, kuna põhiseaduses sätestatut arvestades ei ole
tegemist valitsusasutustega, vaid need on põhiseaduslikud institutsioonid. Lõike 2 punktis 2
72
olevat põhiseaduslike institutsioonide loetelu täiendatakse selliselt, et nende hulka kuuluvad ka
esimese ja teise astme kohtud.
RESi § 26 lõige 2
Seoses sellega, et riigieelarve vaates käsitletakse põhiseadusliku institutsioonina ka esimese ja
teise astme kohtuid, tuleb edaspidi ka riigieelarve administratiivses jaotuses ette näha selline
võimalus. Seetõttu täiendatakse RES-i § 26 lõiget 2 selliselt, et riigieelarves on üheks
administratiivse liigenduse osaks muu hulgas ka esimese ja teise astme kohtud.
RESi § 35 lõige 3
RES-i § 35 lõike 3 kehtiva sõnastuse kohaselt lisatakse Justiits- ja Digiministeeriumi eelarve
projekti juurde kohtute haldamise nõukoja arvamus maakohtutele, halduskohtutele ja
ringkonnakohtutele planeeritud vahendite vastavuse kohta kohtute aastaeelarve kujundamise
põhimõtetele. Lõige tunnistatakse kehtetuks, kuna see ei ole edaspidi vajalik. Esimese ja teise
astme kohtute (koos KHT-ga) eelarved esitatakse nõukogu poolt otse Riigikogu
rahanduskomisjonile, mistõttu eraldi arvamuse nõuet ei ole vaja eelnõusse lisada.
RESi § 37 lõige 3
RES-i § 37 lõige 3 reguleerib kohtutele riigieelarve eelnõus ettenähtud vahendite mahtute
muutmist. Kuna kohtud haldavad oma eelarvet edaspidi iseseisvalt, ei ole põhjendatud
erandit teha võrreldes teiste põhiseaduslike institutsioonidega, kellel sellist võimalust ei ole.
3.9. Riigivaraseaduse muutmine
Eelnõu §-ga 9 muudetakse riigivaraseadust.
RVS-i § 3 lõike 1 punkt 10
Muudatuse eesmärk on esimese ja teise astme kohtute käsitamine põhiseadusliku
institutsioonina ja täitevvõimust lahutatuna lisaks RES-ile ka RVS-i tähenduses.
RVS-i § 4 lõige 2
Lõiget täiendatakse punktiga 8, millega lisatakse riigivara valitsejate loetellu
Kohtuhaldusteenistus. Analoogselt on riigivara valitsejateks ka teised põhiseaduse mõistes
põhiseaduslikke institutsioone toetavad või esindavad asutused. Juba praegu on kohtud vara
valitsemisel iseseisvad, nt kinnisvara rendilepingupoolteks on kohtud, ametiautod rendivad
kohtud, põhivara kuulub kohtutele jne. Seega ei ole RVS-i muudatustel olulist mõju kehtivale
olukorrale ning vajadusel tuleb ümberkorraldused teha kohtusüsteemi siseselt.
3.10 Riigivastutuse seaduse muutmine
Eelnõu §-ga 10 muudetakse riigivastutuse seadust.
RVastS-i § 17 lõige 1
Lõike 1 teise lause muudatuse kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja
õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, esitada taotluse kohtu tekitatud
kahju hüvitamiseks edaspidi Justiits- ja Digiministeeriumi asemel kohtute nõukogule.
Muudatus on vajalik, kuna kohtuhalduse üleminekuga kohtusüsteemile endale ning esimese ja
teise astme kohtute käsitamisega põhiseadusliku institutsioonina ei saa Justiits- ja
Digiministeeriumil sellise taotluse menetlemise õigust olla. Taotlus tuleb edaspidi esitada
nõukogule kui kohtute strateegilise tasandi otsustusorganile. Võimaliku huvide konflikti
73
vältimiseks tuleb nõukogul kodukorras sätestada tingimused, millal peab liige end kahju
hüvitamise taotluse arutamisest taandama. Kohtute eelarvete koostamisel tuleb arvestada, et
kohtute tekitatud kahju hüvitamiseks pole seni olemas olnud eraldiseisvat fondi ei kohtute ega
Justiits-ja Digiministeeriumi eelarves. Senised hüvitised on tasutud kohtute eelarvest, milline
praktika jätkub ka edaspidi.
4. Põhiseaduspärasuse analüüs
PS § 104 lõike 2 punkti 14 ja PS § 149 lõike 4 järgi on kohtukorraldus seadusandja sätestada.
Seadusandjal on ulatuslik otsustusruum kohtukorralduse määramisel kõigis küsimustes, mida
ei ole reguleeritud vahetult põhiseadusega.84
PS § 15 lõikes 1 sätestatud kohtusse pöördumise põhiõigusest tuleneb seadusandja kohustus
luua kohtusüsteem, mis kindlustab igaühele ebamõistlike pingutusteta õigusemõistmise
kättesaadavuse.85 Põhiseaduse §-dest 14 ja 15 tulenev põhiõigus tõhusale menetlusele hõlmab
õigust sellele, et menetlus toimuks mõistliku aja jooksul.86 Eelnõu soodustab õigusemõistmise
kättesaadavust ja menetlusaegade mõistlikkust, nähes seaduse tasandil ette kohtumenetluse
eeldusliku maksimaalse kestuse ühes kohtuastmes ning kohtumajade säilimise üle Eesti.
Samuti näeb eelnõu seaduse tasandil ette maakohtu tsiviilvaldkonna osakonnad, soodustades
seeläbi kohtunike valdkonnasisest spetsialiseerumist. Spetsialiseerumine mingit tüüpi asjadele
loob eelduslikult asjade läbivaatamise parema sisulise pädevuse, kindlustab tõenäolisemalt
ühtlasema kohtupraktika ja võimaldab menetleda asju ökonoomsemalt.87 Kohtunike kuulumise
ja üleviimise osakondasse otsustab kohtu eestseisus. Kohtu eestseisuse vastav pädevus aitab
tagada kohtusüsteemi efektiivset toimimist, kaaludes üle kohtuniku õiguse osakonda valida.
Võimalusel saab kohtuniku eelistusega siiski arvestada. Kuna kohtuniku osakonda määramine
ei mõjuta kohtuniku õigust ja kohustust mõista õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega, ei
riiva eelnõu PS §-s 146 ettenähtud kohtuniku personaalset sõltumatust.
Lisaks näeb eelnõu ette, et tarbijakrediidi asjade ning vangistuse, aresti ja eelvangistuse asjade
jaotamine toimub asja kohtualluvust muutmata kohtute töökoormuse järgi. See võimaldab
ühtlustada kohtute töökoormust ja menetlusaegasid ning õigusemõistmise kättesaadavust. Kuna
asjade jaotamisel kohtualluvus ei muutu ja asjade jaotamine toimub seaduses ettenähtud
objektiivsete ja ettenähtavate ning kõiki konkreetset liiki kohtuasju hõlmavate reeglite järgi, ei
riiva eelnõu PS § 24 lõikest 1 tulenevat põhiõigust seadusega määratud kohtu alluvusele.
Eelnevas lõigus nimetatud ning KS §-des 384, 451, 452 ja 583 juba ettenähtud menetluslähetuste
tõhusaks toimimiseks näeb eelnõu ette, et kohtunik ei või keelduda asja arutamisest kohtuasja
alluvusjärgse kohtu asukohas. Kohtusüsteemi efektiivsus on põhiseaduslik väärtus, mis suudab
tagada kohtupidamise mõistliku aja jooksul ning seeläbi isikute õiguste parema kaitse. Kohtute
menetluslik tõhusus on oluline nii kohtusüsteemi funktsioneerimiseks tervikuna (kohtute üldise
töökoormuse seisukohalt) kui ka igale kohtuasjale mõistliku aja jooksul lahendi tagamiseks
(kohtuasja menetlemise pikkus).88 Erandjuhul teise kohtu asja arutamine ei mõjuta kohtuniku
õigust ja kohustust mõista õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega, mistõttu ei riiva eelnõu
PS §-s 146 ettenähtud kohtuniku personaalset sõltumatust.
84 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid (2022). § 149, komm. 18 (P. Pikamäe). 85 RKPJKo 10.05.2016, 3-4-1-31-15, p 36. 86 RKÜKm 22.12.2000, 3-3-1-38-00, p 19; RKHKo 06.03.2015, 3-3-1-78-14, p 13 ja 18; RKKKm 19.12.2025, 1-25-1140, p 18; Põhiseadus.
Kommenteeritud väljaanne (2017). § 15, komm. 24 (M. Ernits). 87 RKPJKo 10.05.2016, 3-4-1-31-15, p 42. 88 RKPJKo 09.04.2008, 3-4-1-20-07, p 19.
74
Samuti näeb eelnõu ette, et esimese ja teise astme kohtuasutuste haldamist korraldab kohtute
nõukogu ning kohtute grupi (st esimese ja teise astme kohtute ning kohtuhaldusteenistuse)
eelarve ja Riigikohtu eelarve võetakse vastu riigieelarve seaduses sätestatud korras. Eelnõu
vähendab täitevvõimu rolli esimese ja teise astme kohtute haldamises ja rahastamises ning
kaitseb seeläbi PS §-s 4 ettenähtud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtet ning PS §-s
146 ettenähtud kohtuvõimu institutsionaalset sõltumatust.89
Eelnõu näeb ette rahvakohtunike institutsiooni kaotamise. Muudatus ei riiva ühtegi
põhiseaduslikku põhiõigust. Põhiseadus ei sätesta rahvakohtunike institutsiooni
kohustuslikkust. Kohtusüsteemi korraldus kuulub seadusandja pädevusse, kes võib otsustada,
millises koosseisus kohus kriminaalasju arutab. Rahvakohtunike institutsiooni kaotamine ei
piira õigust kohtusse pöörduda (PS § 15 lg 1). Muudatus puudutab üksnes kohtukoosseisu
struktuuri, mitte kohtuliku kaitse kättesaadavust. Samuti ei piira muudatus isiku õigust olla
kohtuasja arutamise juures (PS § 24 lg 2). Kohtuistungid toimuvad endiselt ning
menetlusosalised saavad neis osaleda täpselt samal viisil kui varem. Ei muudeta seadusega
määratud kohtualluvust (PS § 24 lg 1).
5. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga võetakse kohtute seaduses kasutusele uued terminid kohtuhaldusteenistus“, „kohtute
grupp“, „eestseisus“, „kohtute nõukogu“, „menetlusgrupp“ ja „tarbijakrediidi asi“.
Kohtuhaldusteenistus (KHT) on kohtutele tugiteenuseid pakkuv õigusemõistmise volitusteta
struktuuriüksus Tartu Ringkonnakohtu koosseisus, mis täidab kohtute seaduses sätestatud ning
nõukogu antud ülesandeid. Kohtute grupp on eelarveline termin, mis hõlmab kohtute ja KHT
eelarveid ning milles ette nähtud raha jaotatakse nõukogu otsuse põhjal kohtute ja KHT vahel.
Kohtu eestseisus on I ja II astme kohtute juhtimisorgan, kelle pädevuses on kohtu kodukorra ja
tööjaotusplaani kehtestamine. Kohtute nõukogu korraldab esimese ja teiste astme kohtute
haldamist ja arendamist. Menetlusgrupp on vähemalt kolmest kohtunikust koosnev osakonna
sisene ajutine üksus, mis moodustakse spetsialiseerumise paremaks rakendamiseks.
Tarbijakrediidi asi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on
tarbijakrediidilepingust või elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingust tulenev nõue.
Eelnõu ei sisalda muid uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid.
6. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Kavandatavad muudatused ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
7. Seaduse mõjud
Kohtute seaduse ja teiste seaduste muudatused avaldavad HÕNTE90 § 46 tähenduses mõju
riigiasutustele. Sihtrühmade lõikes on muudatustest puudutatud Justiits- ja Digiministeerium,
maa-, haldus-, ja ringkonnakohtute kohtunikud, kohtuteenistujad ning menetlusosalised.
89 Vt ka Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne (2020). § 146, komm. 22 (J. Laidvee, V. Sasaremets). 90 VV määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“. https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011228.
75
Esimeses ja teises kohtuastmes on 01.01.2025. aasta seisuga kokku 236 kohtuniku
ametikohta91, millest sama seisuga92 on täidetud 230 ametikohta. Praeguse töökorralduse järgi
on igal kohtunikul oma menetlusgrupp, kuhu kuulub kohtujurist ja istungisekretär. Maa-,
haldus- ja ringkonnakohtutes on 01.10.2025. aasta seisuga kokku 985 ametikohta.
Rahvakohtunikke93 on maakohtusse nimetatud 502.
Menetlusosalistena peetakse mõju hindamise seisukohalt silmas konkreetses kohtuasjas
osalevaid isikuid, kelleks on hageja, kostja, avaldaja, vastustaja ja kolmandad isikud, samuti
menetlusosaliste seaduslikke esindajaid. Kohtute infosüsteemi andmete järgi osales 2024. aastal
kohtumenetluses 82 685 füüsilist isikut ja 15 909 juriidilist isikut. Tavaliselt ei pöördu inimene
aasta jooksul kohtusse, seega enamikku inimesi eelnõus toodud muudatused ei mõjuta. Lisaks
puudutavad muudatused lepingulisi esindajaid. Eesti Advokatuuris on 31.12.2024. aasta
seisuga 808 vandeadvokaati ja 342 vandeadvokaadi abi. Prokuröride arv on 19594
Professionaalsed esindajad osalevad kohtumenetluses regulaarselt.
7.1. Kavandatav muudatus: kohtunike valdkondliku spetsialiseerumise suurendamine
7.1.1. Mõju kohtukorraldusele ja menetlejatele
Muudatusega kaasnev positiivne mõju kohtusüsteemile, kuid ennekõike maakohtutele, kus
tekib võimalus süvendatumalt juurutada materiaalset spetsialiseerumist ehk spetsialiseerumist
vaidluse õigusvaldkonda aluseks võttes95. See suurendab õigusemõistmise stabiilsust ja
võimaldab kiiremat menetlemist. Kuigi spetsialiseerumine võib kaasa tuua rohkem
menetlustoiminguid väljaspool kohtuniku alalist teenistuskohta, kaalub saadav kvaliteedivõit
üles lisanduva ajakulu ja logistilised vajadused.
Kohtute ümberkorraldamine võib tekitada kohtute personalis segadust või vastuseisu, samuti
võib esialgne ümberkorraldamine nõuda lisakulutusi ja põhjustada takistusi kohtuasjade
lahendamisel . Lõpuks tuleb arvestada ka sellega, et süsteemi muutus võib ajutiselt vähendada
töötajate motivatsiooni või tekitada ebakindlust oma rolli ja vastutuse suhtes.
7.1.2. Mõju kohtumenetluses osalevatele isikutele
Sihtrühmaks on kõik isikud, kes osalevad kohtumenetluses või puutuvad sellega kokku, kuna
ametis olevate kohtunike töökoormusest ning spetsialiseerumisest sõltub kohtuasjade
menetlemise kiirus ja kvaliteet. Statistikaameti andmetel96 elas 01.01.2025 Eestis 1 369 995
inimest, kellest kohtumenetlusega puutub iga-aastaselt kokku ligikaudu 7,2% ehk väga väike
osa.
Keskmine inimene puutub kohtumenetlusega kokku vajaduse korral ja pigem harva. Nende
inimeste jaoks, kellel kohtumenetluses siiski osaleda tuleb, on muudatuse mõju positiivne, kuna
valdkondliku spetsialiseerumise laiemaks eesmärgiks on tagada kõigis kohtutes mõistlik
91 Justiitsministri 27.10.2005 määrus nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv ning
jagunemine kohtumajade vahel“ https://www.riigiteataja.ee/akt/124102023004?leiaKehtiv. 92 Kohtute 2024.a. aastaraamat. https://aastaraamat.riigikohus.ee/kohtunikkond-2025-aasta-alguses/. 93 Rahvakohtunike nimekiri. Rahvakohtunike nimekiri | Eesti Kohtud. 94 Prokuratuur. Asutuse struktuur | Prokuratuur. 95 Esimese astme kohtu kohtunike ja kohtujuristide spetsialiseerumise analüüs
https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-10/Esimese_astme_kohtunike_spetsialiseerumine.pdf, lk 8. 96 Statistikaamet.https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahvastik/rahvaarv.
76
menetlusaeg ja läbimõeldumaid, asjatundlikumaid ja prognoositavamaid kohtulahendeid.
kvaliteetsed lahendid ning seeläbi suurendada ka menetlusosaliste rahulolu.
Kokkuvõttes muutub õigusemõistmine professionaalsemaks, läbipaistvamaks ja
paindlikumaks, tuues kasu nii kohtusüsteemile kui ka ühiskonnale laiemalt.
7.1.3. Mõju Registrite ja Infosüsteemide Keskusele
Muudatusega kaasneb vajadus kohtute infosüsteemi ja sellega seonduvate infosüsteemide
täiendavaks arendamiseks 2026. aasta jooksul. Muudatuse jõustumiseks peab olemas olema
paindlik kohtuasjade jagamissüsteem, mis peab muu hulgas arvestama, et teatud liiki kohtuasju
jagatakse üle-eestiliselt kõikide kohtunike vahel.
Muudatusega kaasneb vajadus lühikese ajaga väljaspool tavapärast tööplaani analüüsida,
arendada ja rakendada infosüsteemides olulised muudatused, mis toob kaasa vajaduse täiendava
ressursi järele. Samuti võib muudatus kaasa tuua asutusesiseste prioriteetide ringi seadmise.
Kokkuvõttes on tegemist olulise mõjuga, kuna ilma infosüsteemide arenduseta ei ole võimalik
kavandatud muudatust rakendada.
7.2. Kavandatav muudatus: kohtu eestseisuse moodustamine
Eelnõus kavandatud muudatusega luuakse kohtutesse uus juhtimisorgan – kohtu eestseisus.
Eestseisuse eesmärk on toetada kohtu esimeest kohtuasutuse juhtimisel, osaleda tööjaotusplaani
koostamisel ja kinnitamisel ning anda arvamusi olulistes juhtimisotsustes.
Kuigi muudatus on suunatud juhtimise kaasavamaks ja süsteemsemaks muutmisele, kaasneb
sellega riske kohtunike sõltumatusele ja juhtimise tasakaalule. Eestseisuse loomine loob
õigusliku aluse kollegiaalse juhtimisorgani tekkimiseks kohtus. Juhtimisotsuste tegemine
kollektiivselt võib vähendada ainuisikulise juhtimise riski ja suurendada nende läbipaistvust.
Kui eestseisusesse kuuluvad nii juhid kui ka valitud kohtunikud, on tagatud demokraatlikum
juhtimisstruktuur.
Eestseisuse roll on täidesaatev ja strateegiline, keskendudes kohtuasutuse juhtimisele. Üldkogu
roll on kollegiaalne ja põhimõtteline, väljendades kogu kohtunikkonna seisukohti. Kui
eestseisuse pädevus laieneb liigselt töökorralduse või põhimõtteliste otsuste suunas, võib see
de facto vähendada üldkogu rolli kohtusüsteemi sisemises demokraatias. Reformi mõju sõltub
sellest, kuidas reguleeritakse eestseisuse ja üldkogu omavaheline hierarhia ja koostöö: kas
eestseisus allub üldkogu strateegilistele suunistele või tegutseb sellest sõltumatult.
7.3. Kavandatav muudatus: kohtuhaldusmudeli muutmine
7.3.1. Mõju Justiits- ja Digiministeeriumile
Muudatuse tulemusel antakse valdav osa kohtuhaldusega seotud ülesannetest Justiits- ja
Digiministeeriumilt üle kohtutele. Sellised ülesanded on muu hulgas näiteks õigus määrata
kohtumajade täpsed asukohad, nimetada ametisse ja vabastada ametist esimese ja teise astme
kohtute esimehed ning teha nende üle järelevalvet, koostada esimese ja teise astme kohtute
eelarve eelnõu ja kinnitada eelarve jaotus kohtute vahel.
77
Seega kaasneb muudatusega mõningane mõju ministeeriumi töökoormuse vähenemisele ja töö
ümberkorraldamisele. Seaduses sätestatud juhul täidab Justiits- ja Digiministeerium
kohtuhaldusülesandeid ka edaspidi. Selliseks ülesandeks on näiteks kohtute infosüsteemi
vastutava kasutaja ülesanded. Suuri kohanemisraskusi ministeeriumi töötajatele eeldatavasti ei
kaasne.
Ajutiselt võib Justiits- ja Digiministeeriumile kaasneda teatud ümberkohanemise vajadus.
Tervikuna on muudatusel positiivne mõju, kuna kohtuhaldusülesannete killustatuse
vähendamine tagab eesmärkide selguse.
7.3.2. Mõju kohtutele
Kohtute jaoks on tegemist on põhimõttelise muudatusega, sest kohtusüsteem võtab endale
teadlikult suurema vastutuse kohtusüsteemi kujundamisel ja arendamisel. Laiemalt loob
esimese ja teise astme kohtute haldamise lahutamine täitevvõimust eeldused terviklikuma,
sõltumatuma ja efektiivsema kohtusüsteemi väljaarendamiseks.
Muudatuse tulemusel luuakse kohtute halduse ja arendamise korraldamiseks kohtusüsteemis
senise kohtute haldamise nõukoja ümberkujundamise teel uus kohtute nõukogu (nõukogu).
Nõukogu on kohtuhalduse juhtimise kõrgeim organ, kes suunab kohtute arendamist ja
haldamist ning teeb kõige olulisemad kohtuhaldust puudutavad otsused. Lisaks luuakse KHT,
mis hakkab pakkuma õigusemõistmiseks vajalikke tugiteenuseid ja toetama nõukogu kohtute
arendamisel. KHT struktuuri ja täpsemad ülesanded kehtestab nõukogu, KHT struktuuris on
näiteks IKT, turvateenistus, finants- ja varahaldus, personal jms. Võimalike uute inimeste
värbamine sõltub konkreetsest väljaselgitatud vajadusest ja eelarvest.
Kohtusüsteemi senine haldus- ja arendustegevus muutub oluliselt ning see eeldab
kohtusüsteemilt sihiteadlikku kohanemist ja iseseisvust. Arvestades, et mingi hulk
haldusülesandeid on juba Justiits- ja Digiministeeriumilt kohtutele üle antud, samuti on osa
teenuseid kohtute üleselt konsolideeritud, on kohtusüsteemil juba praegu kogemused oma
ülesannete ümberkorraldamisel. Seejuures tuleb arvestada, et lisaks konkreetsete ülesannete
ülevõtmisele kaasnevad seadusega ka olulised organisatoorsed muudatused uute kohtusiseste
organite loomisel. Nõukogu loomisega tekib kohtusüsteemil strateegiline otsustusorgan, kelle
ülesanne on kohtusüsteemi arengut juhtida. KHT loomine toob omakorda kaasa tugiteenuste
koondumise ja tsentraliseerimise. Seega kohtusüsteemi senine haldus- ja arendustegevus
muutub oluliselt ning see eeldab kohtusüsteemilt sihiteadlikku kohanemist.
Kohtuhalduse ja teenuste konsolideerimine KHTsse tagab kohtusüsteemi üleselt
õigusemõistmise tugiteenuste ühetaolisuse ja loob paremad eeldused nende kvaliteedi
parandamiseks ning kohtute eripäraga arvestamiseks. Lisaks, kuivõrd muudatuse tulemusena ei
osale Justiits- ja Digiministeerium mitmel juhul enam protsessides, on tõenäoline, et
haldustegevus muutub seetõttu optimaalsemaks, paindlikumaks ja kiiremaks. Kohtusüsteemil
tekib endal võimalus tegevuste arendamiseks ressursside planeerimiseks ja
ümberpaigutamiseks enda seatud prioriteetide järgi.
Eelnõu koostamisel on hinnatud ka ümberkorralduse võimalikku rahalist mõju ja leitud, et
muudatus on võimalik planeeritud kujul ellu viia selliselt, et kohtutele osutatavate tugiteenuste
maht ei vähene ja kvaliteet ei kannata ning nõukogu teenindamisega seotud ülesanded
täidetakse:
78
1) KHT direktori ja valdkondade juhtide palgakulud on kaetud olemasolevate teenistuste
juhtide ja seniste kohtudirektorite palgakuludega kohtute eelarvetes ning Justiits- ja
Digiministeeriumi eelarvest üle antava eelarvega eelnevatest puudujäävas osas;
2) uute ametikohtade loomise ja nõukogu teenindamisega seotud kulude allikas on Justiits-
ja Digiministeeriumi eelarvest üle antav eelarve;
3) vahejuhtide palgakulude katteallikaks on senised tööjõukulud ja töökorralduse
muutmisest vabanev ressurss.
Loodavad organid hakkavad kohtute toimimist iga päev mõjutama. Eriti oluline igapäevane
mõju on KHTl, kelle kätte koonduvad lisaks Justiits- ja Digiministeeriumi teatud ülesannetele
ka kohtudirektorite ülesanded (näiteks finants- ja varahaldus) ja juba tsentraliseeritud teenused
(näiteks tõlketeenistus ja arhiiviteenistus). Ehk oluline mõju kohtute igapäevasele tegevusele
on tugiteenuste ühtlustamine kogu kohtusüsteemis. Samas positiivse mõjuna võib väheneda
kohtute esimeeste töökoormus kohtute tegevuse korraldamisel, kuna nõukogul on võimalik
tugiteenused esimeestelt KHTsse üle anda.
Muudatus puudutab kogu kohtupersonali, s.o u 1000 inimest, sh ka neid, keda vahetult KHTsse
üle ei viida, kuid kelle harjumuspärast töökorraldust muudatus mõjutab.
Ebasoovitava mõjuna kaasneb kohtutele ümberkohanemise vajadus, muu hulgas praktiline
vajadus asendada mitmeid kohtute seaduse alusel antud justiits- ja digiministri määruseid
nõukogu otsuste või juhistega. Siiski on tegemist ühekordse suurema töömahuga.
Kohtusüsteemipoolse riskina on välja toodud seda, kas kohtuhaldusest huvitatud kohtunikke on
piisavalt (näiteks nõukogu liikmeks kandideerimisel). Arvestades kohtunike senist toetust uuele
kohtuhaldusmudelile, on vähese huvi risk pigem väike. Samuti on tekkinud küsimus, kas
kohtute suurem omavalitsus aitab saada ka rohkem ressursse või mõjub sellele hoopis
negatiivselt. Tõenäoliselt võib mõju olla siiski positiivne, kuna kohtusüsteemil on võimalik
ennast näidata varasemast strateegilisema planeerija ja arengueesmärkide seadjana.
Kohtusüsteemi sisemise töökorralduse efektiivsuse tagamine on nõukogu korraldada. Seega
kaasneb ebasoovitava mõjuna ümberkohanemise vajadus, kuid tervikuna on muudatusel
positiivne mõju, kuna ülesannete killustatuse vähendamine ja suurem omavastutus tagavad
kokkuvõttes ka kohtusüsteemi efektiivsema arendamise ja haldamise.
7.4. Kavandatav muudatus: esimese ja teise astme kohtute käsitamine põhiseadusliku
institutsioonina
7.4.1. Mõju Justiits- ja Digiministeeriumile
Muudatuse mõju seisneb eelkõige selles, et eelarve koostamise ja kinnitamise eest vastutab
edaspidi nõukogu ning Justiits- ja Digiministeerium kaasub eelarveportsessi eelkõige nõuandva
eksperdina. Ebasoovitavat mõju muudatusega ministeeriumile ei kaasne.
7.4.2. Mõju kohtutele
Muudatusega viiakse õigusaktid vastavusse põhiseadusega, st käsitatakse esimese ja teise astme
kohtuid põhiseadusliku institutsioonina.
Esimese ja teise astme kohtute käsitamine Riigikohtu kõrval põhiseadusliku institutsioonina
mõjutab praktikas eelkõige kohtute eelarve protsessi. Iseseisva eelarve kujundamine ja
kaitsmine Riigikogus tagab kohtusüsteemi rahastuse parema läbipaistvuse. Muudatuse
79
elluviimisega on võimalik kohtutel endal paindlikumalt arvestada kohtusüsteemi vajadusi,
seada eesmärke ja prioriteete ning tagada nende täitmine.
Vähesel määral avaldab muudatus mõju teistes valdkondades, nt riigivaraseaduses on sätestatud
konkreetselt põhiseaduslike institutsioonide jaoks teatud erisused, kuid asjakohaste
muudatusega kaasnev mõju on vähene või marginaalne.
Muudatus mõjutab peamiselt eelarve esitamist ja kaitsmist Riigikogu rahanduskomisjonis, st
mõju avaldub iga-aastase eelarveprotsessi käigus.
Ebasoovitava mõjuna kaasneb kohtutele teatud ümberkohanemise vajadus, kuid tervikuna on
muudatusel positiivne mõju, kuna esimese ja teise astme kohtud saavad oluliselt suurema
otsustusõiguse kohtusüsteemi puuduvate valikute tegemisel ning eelarve kujundamisel.
7.5. Kavandatav muudatus: kohtuniku osalise töökoormusega töötamise taotlemise ja
kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmise lihtsustamine
7.5.1. Mõju kohtutele
Muudatuse eesmärk on vähendada ülereguleerimist ja töökoormust kohtuniku taotluse
läbivaatamisel ning suurendada kohtunikuameti atraktiivsust võimalike uute
kohtunikukandidaatide seas.
Kohtuniku osakoormusega töötamise muudatus võimaldab kohtu esimehel senisest
paindlikumalt arvestada kohtunike vajadustega, muutes töökeskkonna ajakohasemaks.
Kohtunikuamet on eluaegne ja kohtusüsteemisisesed karjäärivõimalused on piiratud ning
kohtuniku ajutise äraoleku korral ei saa talle määrata asendajat, seepärast on mõistlik pakkuda
töötamiseks paindlikke võimalusi.
Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmise lihtsustamine ajakohastab kaasajastab PSi
§ 147 lõikes 1 sätestatud kohtunikuameti eluaegsuse nõuet, kuna ei ole põhjendatud seada
piirvanusest kauem töötada sooviva kohtuniku volituste pikendamisele liiga kõrgeid nõudmisi.
Muudatus toetab kohtute haldusmudeli muutmise eesmärki vähendada ülereguleerimist ja
liigset töökoormust, kuna staažikas ja väljakujunenud praktikaga kohtunik saab kohtusüsteemis
töötada kauem. Arvestades praegust põlvkondade vahetust kohtusüsteemis, avaldab muudatus
positiivset mõju lõppastmes ka menetluste kiirusele ja kvaliteedile.
Kohtuniku osalise töökoormusega töötamise taotlusi või kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära
tõstmise taotluste menetlemine ei ole sage ning toimub vastavalt vajadusele.
Muudatus puudutab kõiki kohtunikke.
Ebasoovitava mõjuna võib kaasneda näiteks kohtuniku osalise töökoormusega töötamise
taotluste mõningane kasv, mis võib mõnevõrra suurendada teiste sama valdkonna kohtunike
töökoormust. Mõju avaldumist on võimalik vältida, kuna kohtu esimehel on korrakohase
õigusemõistmise tagamise kohustus.
7.6. Kavandatav muudatus: kohtunikule tagasiside andmine
Muudatuse kõige olulisem mõju avaldub eeskätt teise astme ja Riigikohtu kohtunike
töökoormusele ja -korraldusele. Madalama astme kohtunikuga tagasisidevestluse pidamine ja
80
selleks ettevalmistamine tekitab kõrgema astme kohtunikele juurde lisakohustusi ja suurendab
töökoormust. Kuigi eelduslikult toob kavandatav muudatus esialgu töökoormuse kasvu, siis
kuna eelnõu kohaselt tagasisidevestlusi peetakse ennekõike kohtunikega, kelle töös
tuvastatakse süstemaatiliselt esinevad puudused, peetakse vestlusi arvatavasti pigem vähe.
Selleks et tagasiside andmine ja selleks ettevalmistamine ei suurendaks oluliselt kohtunike
töökoormust ega avaldaks negatiivset mõju kohtuasjade lahendamisele, sh
menetlustähtaegadele ja -kiirusele, saab tagasisidevestlusi korraldav kohus planeerida nende
toimumise pikema aja peale. ENCJ raportis on leitud, et kui kohtuniku hindamise eesmärgiks
on kohtuniku professionaalse arengu toetamine, siis on sobivaim hindamise toimumise sagedus
kord 2–4 aasta jooksul. Pikemas perspektiivis peaks kõrgema astme kohtute koormus
vähenema, sest kohtunike professionaalne areng on rohkem toetatud ja praktika paraneb, kuid
on ette näha, et tagasisidevestluste arv ühel perioodil ei saa olla suur ja neid pigem hakatakse
pidama probleemide esinemisel.
Kavandatav muudatus ei avalda mõju esimese astme kohtunike töökoormusele ega -
korraldusele, sest tagasisidevestlusi peavad ainult kõrgema astme kohtunikud.
Muudatus avaldab mõju hinnatavatele kohtunikele. Tagasiside annab kohtunikule objektiivset
teavet tema töö tugevustest ja nõrkustest. Kriitilisema tagasiside korral võib see mõjuda
kohtunikule negatiivselt. Kui aga tagasisidet antakse konstruktiivselt ning kohtunikku suunab
ja juhendab kõrgema astme kohtunik, siis on pikaajalisem mõju positiivne. Positiivne
tagasiside, sh kohtuniku tugevuste väljatoomine, võib suurendada hinnatava kohtuniku
enesekindlust ja tema töömotivatsiooni, kuna see tunnustab tema töö kvaliteeti ja panust
kohtusüsteemi. Lisaks ei tekita positiivse tagasiside andmine üldjuhul probleeme kohtuniku
sõltumatuse aspektist. Seeläbi on kohtunikud oma töös toetatud ning paraneb lahendite ja
menetluse kvaliteet.
Kohtumenetluses osalevate isikute jaoks on muudatuse mõju positiivne, kuna kohtunikule
tagasiside andmise laiem eesmärk on tagada kvaliteetne kohtumenetlus ja seeläbi suurendada
menetlusosaliste rahuolu kohtumenetlusega. Muudatus aitaks kaasa kohtusüsteemist positiivse
kuvandi kujundamisele ja hoidmisele ning tõstaks ühiskonna usaldust kohtusüsteemi vastu,
kuna see näitab, et kohtusüsteem tegeleb kohtunikega, kelle töö kvaliteedile võib teha
etteheiteid.
7.7. Kavandatav muudatus: kohtuniku ametipiirangute täpsustamine
Mõju ulatus on keskmine. Muudatuse eesmärk on muuta kohtunikuamet nüüdisaegsemaks ja
kohtusüsteem atraktiivseks tööandjaks kvalifitseeritud kandidaatidele, kes piisavate sotsiaalsete
tagatiste puudumise ja karmide tegevuspiirangute tõttu jätaksid kohtunikuametisse
kandideerimata. Muudatus oleks positiivne ka juba ametisolevatele kohtunikele, kes
kohtunikuameti kõrvalt saaksid tegeleda ka muu kohtuniku enesearengut toetava tegevusega
ning oma isiklikku ja perekonna vara haldamist paremini korraldada. Sedasi saavad esmajoones
kohtunikud, kellele kohtunikupensioni ei maksta, soodsamad võimalused pensioni kogumiseks.
Mõju avaldumise sagedus on pigem keskmine, kuna juba praegu on kohtunikel lubatud osaleda
akadeemilises tegevuses ja õigusloomes ning rahvusvaheliste organisatsioonide juriidilises
töös, mistõttu ei mõjuta muudatus oluliselt kohtu töökorraldust.
Mõjutatud sihtrühm on suur, kuna see puudutab kõiki kohtunikke.
81
Ebasoovitava mõjuna võib kaasneda äritegevuse korraldamisega kaasnev ajakulu, mis võib
pärssida kohtuniku võimet keskenduda ametiülesannete täitmisele. Kohtunik korraldab oma
tööaja iseseisvalt (KS-i § 6 lõike 1 esimene lause) ja peab oma kohustused täitma mõistliku aja
jooksul, arvestades seaduses ettenähtud menetlustähtaegu (KS-i § 6 lõike 1 teine lause). See
tähendab, et kohtunikul on suur otsustusõigus selle üle, kuidas ta oma menetluses olevate
kohtuasjade menetlust korraldab. Lisaks võib kaasneda negatiivne mõju, kui kohtunik tegeleb
äritegevusega viisil, mis kahjustab õigusemõistmise huve. Võimalikud riskid maandab
taandamise instituut ja äärmuslikel juhtudel distsiplinaarmenetluse algatamine. Samuti on
kohtunikul KVS-i § 13 lõike 1 punkti 1 järgi kohustus oma majanduslike huvide
deklareerimiseks, mis võimaldab neid kontrollida. Kuna eesmärk on kohtunikuamet
kaasajastada ning leida sobiliku kvalifikatsiooni ja isikuomadustega kohtunikukandidaate, on
muudatus kohtusüsteemile pikas perspektiivis positiivne.
7.8. Kavandatav muudatus: rahvakohtunike institutsiooni kaotamine
Mõju ulatus on keskmine. Muudatusega kaasneb positiivne mõju kohtutele, kuna ainult
professionaalse kohtukoosseisu kasutamine tagab õigusemõistmise kõrgema kvaliteedi ja
väheneb menetluste aegumise risk. Lihtsustub kohtute töökorraldus, kuna ei pea enam
korraldama rahvakohtunike kutsumist, asendamist, tasustamist ja administreerimist. Suureneb
paindlikkus kohtukoosseisude moodustamisel.
Mõjutatud sihtrühm on väike, kuna see puudutab süüteokohtunikke osaliselt. Muudatus ei
mõjuta praegu kriminaalmenetlustesse kaastatud rahvakohtunikke, kuna nende volitused
kestavad kohtumenetluste lõpuni.
Mõningane negatiivne mõju võib kaasneda avalikkuse usaldusega kohtusüsteemi vastu, st
avalikkusele võib tunduda, et väheneb „kodanike osaluse“ tunne. Samas pole see üheselt
prognoositav, sest vastupidiselt usaldus professionaalse õigusemõistmise vastu.
Muudatusega kaasnevad väikesed positiivsed mõjud majandusele (kulud vähenevad) ja
kohaliku omavalitsuse asutustele (halduskoormus väheneb).
8. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Kohtuhaldusmudeli muudatusega kaasnevad peamised tegevused puudutavad muudatusi
kohtute sisemises töökorralduses ja muudatused on planeeritud kuluneutraalselt. Kulud, mis on
seotud Justiits- ja Digiministeeriumilt kohtusüsteemile üleantavate ülesannete täitmisega,
antakse üle kohtute ja KHT eelarvesse. Lisaks tekib kohtusüsteemil õigus oma eelarvet ise
kujundada ja jagada ressursse paindlikumalt kohtusüsteemi arendamiseks esmatähtsatesse
valdkondadesse. Rahvakohtunike institutsiooni kaotamisega hoitakse kokku ligikaudu 100 000
eurot aastas.
Kohaliku omavalitsuse tegevusi seaduse rakendamine ei mõjuta.
9. Rakendusaktid
Seadusemuudatuse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi rakendusakte. Seadusemuudatuse
tõttu võib osutuda vajalikuks muuta mitmeid kehtivaid rakendusakte. Nende muutmise vajadus
ja täpne ulatus täpsustuvad eelnõu menetlemise käigus ning pärast lõplike sisuliste lahenduste
kujunemist.
82
Seadusemuudatuse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi rakendusakte. Seadusemuudatuse
tõttu tuleb muuta:
1) Vabariigi Valitsuse 23.12.1996. a määrust nr 319 „Justiitsministeeriumi põhimääruse
kinnitamine“;97
2) justiitsministri 15.02.2006. a määrust nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“;98
3) justiitsministri 12.07.2010. a määrust nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“;99
4) justiitsministri 19.12.2012. a määrust nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“.100
Kehtetuks muutuvad:
1) justiitsministri 27.10.2005. a määrus nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade ning
ringkonnakohtute asukohad“;101
2) justiitsministri 19.12.2006. a määrus nr 37 „Rahvakohtuniku tasu suurus ja maksmise
kord“;102
3) justiitsministri 29.07.2009. a määrus nr 30 „Kohtuniku ja kohtukordniku ametiriietuse
kirjeldus ning kohtukordniku ametiriietuse kandmise kord“;103
4) justiitsministri 14.04.2015.a määrus nr 15 „Maakohtute rahvakohtunike arvu määramine“;104
5) justiitsministri 19.12.2019. a määrus nr 18 „Kohtuniku valveaja lisatasu“.105
6 justiitsministri 27.10.2005. a määrust nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja
kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel“;106
10. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil, arvestades järgmiseid erisusi: paragrahvi 1 punktid 59, 66
ja 113 jõustuvad 2026 .a 1. mail.
• 01.05.2026 jõustuvad muudatused, mis on vajalikud eelkõige nõukogu liikmete valimiseks,
näiteks nõukogu koosseis, kohtunike täiskogu õigus valida nõukogu kohtunikest liikmed
ja asendusliikmed, samuti kohtute haldamise nõukoja pädevus kehtestada enne
01.07.2026 ise nõukogu liikmete valimise kord (tulevikus on see
nõukogu pädevuses). Seega luuakse vastavate sätetega eeldused nõukogu liikmete
valimiseks.
• 01.07.2026 jõustuvad ülejäänud muudatused, mis on olulises osas seotud
nõukogu töölehakkamisega. Arvestades vajadust uut mudelit rakendada etapiviisiliselt, on
ette nähtud teatud erisused näiteks KHT töölehakkamisele, eestseisuse moodustamisele,
tööjaotusplaanide kehtestamisele ja osakondade moodustamisele. Lisaks jõustuvad üldises
korras sätted, mis on seotud näiteks ametikitsenduste ja rahvakohtunike institutsiooni
kaotamisega.
97 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122017055?leiaKehtiv 98 https://www.riigiteataja.ee/akt/995360?leiaKehtiv 99 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122012047?leiaKehtiv 100 https://www.riigiteataja.ee/akt/128122012010?leiaKehtiv 101 https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024015?leiaKehtiv 102 https://www.riigiteataja.ee/akt/129052018017?leiaKehtiv 103 https://www.riigiteataja.ee/akt/122012020004?leiaKehtiv 104 https://www.riigiteataja.ee/akt/12766426 105 https://www.riigiteataja.ee/akt/128122019015?leiaKehtiv 106 https://www.riigiteataja.ee/akt/102042024007?leiaKehtiv
83
Uue kohtuhaldusmudeli rakendamise ajaraami iseloomustab allolev tabel.
Tabel 5. Rakenduskava
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks
Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri
Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Registrite- ja Infosüsteemide Keskusele
ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale.