Projekti lõpparuanne sihtfinantseerimislepingu nr 1795 juurde
1. Projekti pealkiri
TA-projekt R-020 „Tehisintellekti rakendamine riigikaitseterminoloogia valdkonnas“1
2. Projektijuht (vastutav isik), põhitäitja, täitjad, koostööpartnerid, konsultandid
Projektijuht, vastutav täitja: Sandra Eiche (EKI)
Põhitäitjad: Reet Hendrikson (KVA), Mari-Liis Tikerperi (KVA), Heidi Hein (KVA)
Täitjad: Mari Vaus (EKI), Signe Saar (EKI), Esta Prangel (EKI), Helen Minařík (EKI), Joonatan Jakobson (väline)
3. Projekti algus ja lõpp (kuu täpsusega)
Jaanuar – detsember 2025
4. Projekti aruandeperioodi tegevuste kirjeldus
Tegemist on 2024– 2025 läbiviidud põhiprojekti jätkuga.2,3 Siinne jätkuprojekt koosnes järgmistest etappidest 2025. aastal.
1. Jaanuar–mai: eelmise projekti tulemuste kokkuvõte ja edasiarenduste analüüsimine.
2. Mai: tegevuste planeerimine. Pandi paika projekti ajakava ja määrati projektimeeskond. Toimus avakoosolek, kus lepiti kokku tegevustes ja koostöökorralduses.
3. Juuni: keskkonna ülesseadmine siseturvalisuse valdkonna jaoks. Loodi uus andmetabel ja seati üles keskkond siseturvalisuse andmetega töötamiseks.
4. Juuni–juuli: andmete kogumine ja üleslaadimine. Koguti süstemaatiliselt andmeid siseturvalisuse alamkategooriate kaupa. Määratleti siseturvalisuse alamkategooriad, millest lähtuvalt andmeid koguti. Dokumendid laeti edasiseks kasutuseks üles prototüüpkeskkonda. Paralleelselt alustati süsteemi kasutajaliidese hindamisega ning dokumenteeriti ka sisulisi juhutähelepanekuid.
5. August-september: dokumendiotsingu hindamine. Katsetati prototüübi põhifunktsionaalsust – dokumendiotsingut – siseturvalisuse mõistetel, et hinnata süsteemi toimivust ja täpsust uuel eestikeelsel valdkonnal. Hindamistulemusi analüüsiti ning esitleti rakenduse valideerimise tulemusi KVA terminoloogidele.
6. August-oktoober: dokumenteerimine ja arendusvajaduste analüüs. Koostati tehniline kirjeldus algsele prototüübile. Varasemate etappide tähelepanekute põhjal ja septembris toimunud asutustevahelise hindamistulemuste arutelu põhjal täiendati arendusvajadus, keskendudes kasutusmugavusele ja funktsionaalsusele. Prioritiseeriti vajadused tähtsuse järgi ning loodi põhjalikud skeemid ja tehniline dokumentatsioon. Pandi paika arhitektuurilised lahendused ja tehnilised valikud edasise arenduse suunamiseks.
7. November–detsember: prototüübi edasiarendus. Loodi viibad tehisintellekti süsteemi juhtimiseks ning arendati prototüübi tarkvaralahendust: varasemat RAG-süsteemi täiustati ülesandepõhiste töövoogudega (ingl advanced RAG) ning täiendati dokumentide haldamist, et kasutaja saaks dokumendi metaandmetes kasutajaliidese kaudu parandusi teha. Töötati välja esmane UX/UI disainilahendus.
8. Detsember: prototüübi testimine. KVA ja EKI terminoloogid arendasid viipasid, mis vastaks edasiarendatud RAG-i vajadustele ning toetaksid terminitööd paremini kui varasemalt kasutusel olnud viibad. Toimus arendusseminar, kus tutvustati saavutatud tulemusi, demonstreeriti prototüüpi ning koguti tagasisidet edasiseks tööks. Koostöös terminoloogidega täiendati veelgi prototüübis kasutatavaid viipasid vastavalt laiendatud prototüübi väljundile ning täiustati kasutajaliidese disaini, et tagada kasutajale intuitiivne ja mugav liides.
9. Jaanuar: täiendatud tarkvaralahenduse ja edasiarendatud viipadega prototüübi üles seadmine ja terminoloogidele kättesaadavaks tegemine.
10. Juuni – jaanuar: Teadusartikli kirjutamine
5. Hinnang projekti eesmärkide täitmisele (sh ajakavast kinnipidamine ja eelarvevahendite kasutamine)
Täideti projekti eesmärk laiendada projekti „Tehisintellekti rakendamine riigikaitseterminoloogia valdkonnas“ tulemusel valminud tehisintellektil baseeruva tööriista prototüüpi veel ühe valdkonna andmetele ning valideerida selle toimimist uut tüüpi andmetel. Töövahend seati üles eestikeelsetel siseturvalisuse andmetel ning Eesti Keele Instituudi terminoloogid hindasid neil olemasoleva töövahendi efektiivsust ning samuti kasutajaliidese mugavust ja funktsionaalsust. Kaitseväe Akadeemia ja Eesti Keele Instituudi koostöös arutati hindamise tulemusi ning sellest lähtuvalt tehti otsused ka prototüübi edasiarendussuundade osas. Prototüübi aluseks olevat RAGi arendati edasi ülesandepõhiseks, et tulemusena saadavad definitsioonikandidaadid, seotud mõisted ja kasutusnäited oleksid asjakohasemad. Projekti käigus loodi tarkvaraarenduse eelanalüüs ning kasutajaliidese kujundus, milles arvestati valideerimise tulemustega ning mis mõlemad on aluseks rakenduse edasisele arendusele, sh tehnoloogia integreerimiseks töökeskkonda.
Projekti elluviimisel järgiti tööplaani, kuid suvehooaja puhkuste tõttu lükkus suur osa tegevustest umbes kuu aega plaanitust hilisemaks. Esialgses ajakavas ei sisaldunud tarkvaraarenduse analüüs ning kasutajaliidese kujundamine, kuid rakenduse valideerimise tulemusena saadud informatsioon oli hea alus nende loomiseks, mistõttu oli mõistlik need projekti raames luua, olgugi et praktiliste lahenduste elluviimist ajaraam ei võimaldanud. Analüüs ja disain on oluliseks põhjaks edasistele arendustele. Siiski jõuti teha olulisi sisulisi muudatusi olemasolevas prototüübis, kuigi nende süstemaatilise hindamiseni ei jõutud, katsetati muudatusi arenduse testimise käigus ning detsembris toimunud arendusseminaril. Projekti perioodil on kirjutatud ka teadusartiklit, mis on plaanitud esitada ajakirja Terminology erinumbrisse, mis käsitleb just tehisintellekti kasutamist terminoloogias. Artikli esitamistähtaeg on 31. jaanuaril 2026, mistõttu artikli viimistlemine on veel töös.
Eelarvevahendid kasutati vastavalt plaanile.
6. Ülevaade projekti tulemuste publitseerimisest jm tutvustamisest
Tutvustused
14.10.25 – prototüübi edasiarenduse metoodika tutvustamine projekti käigus esinenud näidete põhjal XXI oskuskeelepäeva konverentsil (Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinn)
13.11.2025 – projekti tutvustamine XXVI institutsioonidevahelisel terminoloogiakoosolekul (Euroopa Parlament, Luxembourg)
06.01.25 – prototüübi tutvustamine avaliku sektori esindajatele justiits- ja digiministeeriumi organiseeritud koosolekul „AI ja eesti keel“
7. Hinnang projekti tulemuste rakendatavusele Kaitseväes (ainult lõpparuande puhul)
Projekti tulemusena täiustatud prototüüp on juba kasutusel terminitöös. Valminud töövahendi funktsionaalsus kattub eelmise etapi käigus loodud rakenduse funktsionaalsusega, ent tänu täiendustele on eeltöö tegemisel veelgi efektiivsem, leiab enam asjakohaseid definitsioonikandidaate, seotud mõisteid ja kasutusnäiteid ning sisaldab vähem asjakohatut informatsiooni. Kuna tööriista valideeriti ka eestikeelsel siseturvalisuse-teemalisel andmestikul, on olemas kindlus, et prototüüp töötab eestikeelsete materjalide põhjal samuti hästi. Seega saab ka riigikaitseterminoloogia andmestikku edaspidi vajadusel rikastada eestikeelsete dokumentidega.
8. Lisad
a. väljavõte projektiga seotud tekkepõhistest kuludest aruandeperioodil.
Aruande esitaja:
Sandra Eiche
Eesti Keele Instituut
vanemkeeletehnoloog
/allkirjastatud digitaalselt/