Kiri

Arvamuse andmine ELi biomajanduse teatise kohta 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium sai ülesande anda regionaal- ja põllumajandusministeeriumile arvamus Euroopa Komisjoni teatise kohta, mis puudutab biomajanduse strateegilist raamistikku (COM(2025)960). 
Leiame, et üldjoontes on tegemist positiivse dokumendiga, mis on kooskõlas Eesti seniste arengusuundadega ning pakub võimaluse olemasolevate algatuste edasiarendamiseks ELi raamistikus.
Läbirääkimistel tuleks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi arvates lähtuda aga ka järgmistest seisukohtadest: 

1. Toetada tuleb ELi biomajanduse strateegias väljapakutud regionaalsete väärtusahelate arendamise ja rakendusliku innovatsiooni taristu tugevdamise suunda.
Selgitus:
Strateegia arvestab selgelt piirkondlike eripäradega, sest näeb ette regionaalsete väärtusahelate ülesehitamist vastavalt kättesaadavatele bioressurssidele ja kohalikele tegevustele.
See lähenemine võimaldab biomajanduse arengut siduda regionaalarengu, tööhõive ja kohaliku ettevõtluse tugevdamisega ning loob paindliku raamistiku, kus lahendused ei ole tingimata ühitatud üle Euroopa, vaid kohandatavad liikmesriikide ja piirkondade tasandil.
Oluline tugevus on ka see, et strateegia käsitleb biomajandust tervikliku innovatsioonisüsteemina kattes kogu innovatsioonitsükli alates teadus- ja arendustegevusest kuni rakendamise, tootmise skaleerimise ja investeeringuteni masstootmisesse. Lisaks pööratakse tähelepanu valdkondliku hariduse ja oskuste arendamisele, mis on eeltingimus biotehnoloogia ja biomajanduse laiemaks rakendamiseks.
Mitmes valdkonnas nähakse ette tsentraalsete andmebaaside, mudelite ja tööriistade loomist, et liikmesriigid ei peaks igaüks eraldi samu süsteeme arendama. Heaks näiteks on süsinikupõllundus, kus eesmärk on koondada mudelid, heitekoefitsiendid, kaugseirelahendused ja võrdlusandmed ühisesse raamistikku.
Mis puudutab uuenduslike toodete ja tehnoloogiate kontrollitud katsetamiseks regulatiivsete liivakastide kasutamist, siis praktika on näidanud, et see kiirendab toodete turule toomist ja vähendab samal ajal regulatiivset ebakindlust. Eesti on juba mitmeid sarnaseid samme teinud ja meie lähenemine haakub hästi esitatud strateegiaga.

2. Jälgida tuleb, et biotehnoloogiale esmase turu loomisele lähenetakse läbi stiimulite, mitte reeglite ja nõuetega.
Selgitus:
Biotehnoloogia laiemaks rakendamiseks on oluline välja arendada toimiv juhtivate materjalide ja biotehnoloogia turg. Siin on ka riigil oluline roll, sest innovatsioonihangete abil saab uutele tehnoloogiatele sellist esmast turgu tekitada. Oluline on see, et ELis ehitatakse innovatsioonihangete läbiviimiseks toetav raamistik, mis ei sisaldaks nõudeid, sihttasemeid ja täiendavat regulatsiooni.
Samas peab tagama ka selle, et innovatsiooni rahastamist ei piiraks liigselt riigiabireeglid. Kui eesmärgiks on suurendada biotehnoloogia skaleerimist ja turule jõudmist, peab olema võimalik riigi poolt osaliselt toetada ka näiteks pilootliinide ehitamist, tootmisvõimekuste loomist ja tehnoloogiataristu rajamist.

3. Vastu tuleb seista ettepanekutele, mille tulemusel kasvab põhjendamatult ettevõtete ja riigi halduskoormus. Tugevdama peab teadmuspõhist poliitikakujundamist.
Selgitus:
Komisjoni esitatud biomajanduse strateegia rakendamine toob esialgu halduskoormuse kasvu nii ettevõtetele kui avalikule sektorile. See ei ole juhuslik kõrvalmõju, vaid teadlik valik: enne kui süsteemi saab lihtsustada, tuleb see üles ehitada.
Keskne küsimus pole koormuse vältimine, vaid selle ajastamine, põhjendamine ja nähtavaks tegemine. Ettevõtete vaatest on suurim probleem praegu ja lähitulevikus läbipaistmatus ja ennustamatus.
Kui ettevõtetel puudub arusaam, kuidas regulatiivne protsess kulgeb, millised on vaheetapid ning millal võiks oodata otsust, muutuvad investeeringud tootmise skaleerimisse liiga riskantseks. See on eriti selge uuendtoidu ja biotehnoloogia valdkonnas, kus arendused on kapitalimahukad ja ajaliselt pikad. Sellisel juhul ei ole halduskoormus ainult administratiivne kulu, vaid otsene pidur investeeringutele ja kasvule.
Strateegia loogika järgi esialgu halduskoormus suureneb, kuna luuakse uusi standardeid, metoodikaid ja andmekihte. See puudutab elutsükli analüüsi, biogeense süsiniku arvestust, elurikkust, ringluspõhisust ning laiemalt keskkonnamõju muutmist. Need nõuded ei asenda olemasolevaid, vaid lisanduvad neile.
Samas näeme, et eesmärk ei ole koormuse püsiv kasv, vaid ühise ja võrreldava raamistiku loomine, millele saab ehitada edaspidi lihtsamad ja automatiseeritud lahendused.
Saame toetada lähenemist, mille tulemusel muutub avaliku sektori roll. Haldus ei piirduks tulevikus enam toetusmeetmete menetlemise või järelevalvega, vaid hõlmab enam andmepõhist otsustamist, modelleerimist ja strateegilist koordineerimist. Biomajanduse teadmuskeskuse rolli tugevdamine ja andmete kasutamise nõudlusega seotud meetmete kujundamine on vältimatu, et liikuda juhuslikust reguleerimisest teadmuspõhise poliitika suunas. Oluline on, et sellega seotud halduskoormuse kasv oleks ajutine ja lihtsustamise lubadused oleksid ajaliselt realistlikud.

4. Strateegilise autonoomia tõusetumisel püsida järgmise ELi eelarveraamistiku Eesti seisukohtades kokkulepitud avatud strateegilise autonoomia toetamise kursil.  
Selgitus:  
Viimaste aastate kriisid on näidanud, et liigne sõltuvus kolmandate riikide tarnijatest võib kujuneda julgeolekuohuks ja sõltuvuse vähendamiseks tuleb tegeleda eriti strateegiliselt tundlikes sektorites nagu näiteks energiajulgeolek.  
Samas tuleb silmas pidada, et alati ei pruugi olla võimalik kõiki tarneid ainult EList teha ja seetõttu tuleb hoida avatult ka teised koostöövormid.  
Sõltuvalt valdkonnast võib olla näiteks ka turvalisuse kaalutlustel oluline säilitada võimalus hankida tooteid ja teenuseid, mis on toodetud väljaspool ELi. 


Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium toetus arvamuse kujundamisel ka ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuse teadus-arendus- ja innovatsiooniosakonna sisendile.