Siseministri määruse „Siseministri 16 mai 2024.a määruse nr 13 „Turvategevuse eeskiri“ muutmine“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

EELNÕU

12.01.2026

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Siseministri 16. mai 2024. aasta määruse nr 13

„Turvategevuse eeskiri“ muutmine

Määrus kehtestatakse turvategevuse seaduse § 4 lõike 3 alusel.

Siseministri 16. mai 2024. aasta määruses nr 13 „Turvategevuse eeskiri“ tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Täienduskoolituse läbimise järel väljastatakse koolituse läbinule tõend.“;

2) paragrahvi 9 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kui kehalise ettevalmistuse nõuetele vastavuse kontrollimine toimub täienduskoolituse

raames, väljastab koolituse läbiviija turvateenistujale tunnistuse füüsilise jõu, relvade ja

erivahendite kasutamise praktilise kontaktõppe eduka läbimise kohta.“;

3) paragrahvi 10 lõike 3 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) suhtlemine konfliktsetes olukordades;“;

4) paragrahvi 10 lõike 3 punktis 3 asendatakse sõnad „sundasendid ning“ tekstiosaga

„võimalikest sundasenditest tingitud“;

5) paragrahvi 10 lõike 4 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„1) kõrgenenud vaimne pinge ja ohu olukord;

2) gaasipihusti, kumminuia, teleskoopnuia ja erivahendi kandmine ning kasutamine;“;

6) paragrahvi 13 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Turvateenistujaks sooviv isik ei pea läbima eelnevat tervisekontrolli, kui tal on kehtiv

tervisetõend, millest nähtub, et ta on läbinud:

1) töötervishoiuarsti juures tervisekontrolli, või

2) arsti või töötervishoiuarsti juures abipolitseiniku, kaitseväe tegevväelase, politseiametniku,

päästeteenistuja või vanglateenistuse ametniku tervisekontrolli.;

7) paragrahvi 13 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „arvates“ lauseosaga „või § 13 lõikes 2

nimetatud erisuse kohaldamisel hiljemalt kuue kalendrikuu jooksul tööle asumisest arvates.“;

8) paragrahvi 14 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Turvaettevõtja saadab turvateenistuja tervisekontrolli.“;

9) paragrahvi 14 lõikes 5 asendatakse sõna „hiljuti“ lauseosaga „viimase kalendriaasta jooksul“;

10) paragrahvi 25 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Turvaettevõtja säilitab turvategevuse dokumente järgmiselt:“;

11) paragrahvi 25 punktist 1 jäetakse välja sõna „turvaplaan“;

12) paragrahvi 25 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) turvaplaan – kuus kuud turvaobjekti turvamise lõppemisest alates;“

13) määruse lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

Lisa 2. Turvateenistuja tervisenõuded ja turvateenistuja tööülesannete täitmist takistavate

tervisehäirete loetelu

Siseministri 16.05.2024 määrus nr 1-1/13

„Turvategevuse eeskiri“

LISA 2

Turvateenistuja tervisenõuded ja turvateenistuja ülesannete täitmist takistavate

tervisehäirete loetelu

Meditsiinilised vastunäidustused:

A – absoluutne vastunäidustus;

B – suhteline vastunäidustus, eriarsti konsultatsioon.

Turvateenistuja tervisenõuded

NÄGEMISELUNDITE HAIGUSED JA SEISUNDID

Korrektsiooniga nägemisteravus mitte alla 0,6 ühes ja samal ajal mitte alla 0,4 teises silmas

Võib kanda kontaktläätsi ja prille.

Pärast refraktiivkirurgiat võivad esineda kuue kuu jooksul nägemishäired.

Meditsiiniline vastunäidustus I grupp II grupp

Nägemisteravuse nõrgenemine alla nõutud

piiri A B

Hämaras nägemise häire, näiteks kanapimedus A A

Monokulaarne nägemine A A

Värvitaju häire A A

Horisontaalse nägemisvälja ahenemine

binokulaarselt alla 120 kraadi A B

Muu tööülesannete täitmist takistav

silmahaigus

A/B olenevalt haiguse

või seisundi iseloomust

A/B olenevalt haiguse või

seisundi iseloomust

KÕRVAHAIGUSED JA KUULMISHÄIRED

I grupis on nõutav kuulmine ilma kuulmise abivahendita paremini kuulvas kõrvas mitte nõrgem kui

40 dB (0–40 dB) sagedustel 500, 1000, 2000, 3000 ja 4000 Hz ning halvemini kuulvas kõrvas mitte nõrgem kui 60 dB (0–60 dB) sagedustel 500, 1000, 2000, 3000 ja 4000 Hz.

II on grupis nõutav kuulmine vajaduse korral kuulmise abivahendiga paremini kuulvas kõrvas mitte

nõrgem kui 40 dB (0–40 dB) sagedustel 500, 1000, 2000, 3000 ja 4000 Hz ning halvemini kuulvas kõrvas mitte nõrgem kui 60 dB (0–60 dB) sagedustel 500, 1000, 2000, 3000 ja 4000 Hz.

Kuulmine peab olema piisav sidepidamisvahendiga sidepidamiseks ning võimaldama kuulda

ohutoone ja raadiosideteateid.

Meditsiiniline vastunäidustus I grupp II grupp

Kuulmise nõrgenemine alla nõutud piiri A B

Püsivad tasakaaluhäired, sh Ménière’i haigus B B

Muu tööülesannete täitmist takistav

kõrvahaigus

A/B olenevalt haiguse

või seisundi iseloomust

A/B olenevalt haiguse

või seisundi iseloomust

SUU-, NINA- JA KÕRIHAIGUSED

2 (4)

Meditsiiniline vastunäidustus I grupp II grupp

Kõnehäire, mis takistab märkimisväärselt

infovahetust raadio- ja teiste sidevahenditega A A

Muu tööülesannete täitmist takistav suu-, nina-

või kõrihaigus

A/B olenevalt haiguse

või seisundi iseloomust

A/B olenevalt haiguse või

seisundi iseloomust

SÜDAME- JA VERESOONKONNAHAIGUSED

Meditsiiniline vastunäidustus I grupp II grupp

Orgaanilise geneesiga südamehaigused (sh

reumaatiline klapirike), mis põhjustavad

sümptomeid või funktsiooni halvenemist.

Funktsiooni hindamiseks vajalik

koormuskardiogramm. Miinimumtulemus peab

olema:

1) I grupi turvateenistujal MET 9 (Bruce või

ekvivalent) ja

2) II grupi turvateenistujal MET 6 (Bruce või

ekvivalent).

A

B

Isikud, keda on opereeritud omandatud või

kaasasündinud südamerikke või südame

isheemiatõve tõttu.

Miinimumtulemus peab olema:

1) I grupi turvateenistujal MET 9 (Bruce või

ekvivalent) ja

2) II grupi turvateenistujal MET 6 (Bruce või

ekvivalent).

B

B

Hüpertooniatõbi B B

Kliiniliselt olulised südame rütmihäired B B

Perifeersete arterite, veenide lümfisoonte

haigus B B

Muu tööülesannete täitmist takistav

südamehaigus

A/B olenevalt haiguse

või seisundi iseloomust

A/B olenevalt haiguse või

seisundi iseloomust

HINGAMISELUNDITE HAIGUSED JA SEISUNDID

Meditsiiniline vastunäidustus I grupp II grupp

Bronhiaalastma B B

Krooniline obstruktiivne või restriktiivne

kopsuhaigus hingamisfunktsiooni väljendunud langusega

A B

Raske uneapnoe, mis ei ole raviga korrigeeritud A B

Muu tööülesannete täitmist takistav

respiratoorse süsteemi haigus

A/B olenevalt haiguse

või seisundi iseloomust

A/B olenevalt haiguse

või seisundi iseloomust

LUU- JA LIHASKONNA HAIGUSED JA SEISUNDID

Meditsiiniline vastunäidustus I grupp II grupp

Põlve- või puusaliigese endoprotees B* B*

Puusa-, põlve- või hüppeliigese liikuvusulatuse

märgatav piiratus A B

3 (4)

Pöidla keskmise või proksimaalse lüli, käe või

küünar- või õlavarre kaasasündinud

puudumine või amputatsioon

A

B

Relva käsitsemist takistav füüsiline puue A** ei kohaldata

Jalalaba või jala kaasasündinud puudumine või

amputatsioon A A

Lülisamba murd ebastabiilsusega või suure

riskiga seljaaju kompressiooniks või närvijuurte pitsumiseks

A B

Raske liigeskõhre kahjustus, sealhulgas

põlveliigese totaalne meniskektoomia B B

Korduv õlaliigese luksatsioon või

subluksatsioon A B

Õlaliigese endoprotees B* B

Rotaatormanseti kahjustus, mis põhjustab

olulise liikuvuse piiratuse A B

Muu tööülesannete täitmist takistav lihas- ja

luukonna haigus

A/B olenevalt haiguse

või seisundi iseloomust

A/B olenevalt haiguse

või seisundi iseloomust

NEUROLOOGILISED HAIGUSED JA SEISUNDID

Meditsiiniline vastunäidustus I grupp II grupp

Epilepsia, kui hooge on olnud viimase viie

aasta jooksul A A

Epilepsia, kui hooge ei ole olnud viis aastat

raviga või üks aasta ravita. Vajalik neuroloogi

konsultatsioon

B B

Neuroloogiline progresseeruv haigus,

millega kaasneb kognitiivne, tasakaalu- või

neuromuskulaarne kahjustus

A

B

Narkolepsia A A

Ajukahjustus, millega kaasneb kognitiivne,

tasakaalu- või neuromuskulaarne kahjustus A A

Haigus, mis kulgeb äkki tekkida võiva

teadvusehäire või motoorse häirega A A

Muu tööülesannete täitmist takistav

neuroloogiline haigus

A/B olenevalt haiguse

või seisundi iseloomust

A/B olenevalt haiguse

või seisundi iseloomust

KÕHUKOOPAELUNDITE NING KUSE- JA SUGUTEEDE HAIGUSED JA SEISUNDID

Meditsiiniline vastunäidustus I grupp II grupp

Krooniline neeruhaigus neerupuudulikkuse

nähtudega B B

Muu tööülesannete täitmist takistav

kõhukoopaorgani haigus

A/B olenevalt haiguse

või seisundi iseloomust

A/B olenevalt haiguse

või seisundi iseloomust

SISESEKRETSIOONI-, TOITUMIS- JA AINEVAHETUSHAIGUSED

Meditsiiniline vastunäidustus I grupp II grupp

Insuliinisõltuv suhkurtõbi B B

Insuliinisõltumatu suhkurtõbi B B

4 (4)

Muu tööülesannete täitmist takistav

sisesekretsiooni-, toitumis- või

ainevahetushaigus

A/B olenevalt haiguse

või seisundi iseloomust

A/B olenevalt haiguse

või seisundi iseloomust

PSÜÜHIKA- JA KÄITUMISHÄIRED

Meditsiiniline vastunäidustus I grupp II grupp

Orgaaniline, sealhulgas sümptomaatiline, psüühikahäire

A A

Psühhoaktiivse aine tarvitamisest tingitud psüühika- või käitumishäire

A A

Skisofreenia või skisotüüpne või luululine

häire A A

Sõltuvus narkootilisest, psühhotroopsest või

psühhoaktiivsest ainest (v.a nikotiin)

A A

Varem diagnoositud sõltuvus narkootilisest,

psühhotroopsest või psühhoaktiivsest ainest,

välja arvatud juhul, kui isik on psühhiaatri või

raviarsti hinnangul paranenud ja sobib

turvateenistujaks

B

B

Meeleoluhäire: bipolaarne või maniakaalne

häire A A

Muu meeleoluhäire B B

Raskekujuline isiksus- või käitumishäire A A

Füsioloogilise funktsiooni häire või

somaatilise teguriga seotud

käitumissündroom

B

B

Neurootiline, stressiga seotud või

somatoformne häire B B

Muu tööülesannete täitmist takistav

psühhiaatriline häire

A/B olenevalt

haiguse või seisundi

iseloomust

A/B olenevalt haiguse

või seisundi iseloomust

*Põlveliigese, puusaliigese või õlaliigese endoproteesi korral peavad olema täidetud

järgmised kriteeriumid, mida on kinnitanud ortopeed: 1) liigeses on normaalne liikuvusulatus; 2) pärast endoproteesimist ei ole esinenud liigese dislokatsiooni; 3) korduv ja kestev erinevat tüüpi liikumine (kaasa arvatud kükitamine, põlvitamine ja liigese pöörded) ei tekita valu.

** Hinnatakse juhul, kui turvateenistuja kasutab tööülesannete täitmiseks relva või erivahendit.

1

Siseministri määruse „Siseministri 16. mai 2024. aasta määruse nr 13

„Turvategevuse eeskiri“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Käesoleva eelnõuga muudetakse siseministri 16. mai 2024. aasta määrust nr 13 „Turvategevuse

eeskiri“ (edaspidi turvategevuse eeskiri) ning selle lisa nr 2.

Määruse muudatused on tingitud 2024. aasta 1. juulil jõustunud turvategevuse seaduse (edaspidi

TurvaTS) ning selle alusel siseministri 16. mai 2024. aasta määrusega nr 13 kehtestatud

„Turvategevuse eeskirja“ rakendamisel praktikas ilmnenud probleemkohtadest.

Muudatustega:

 täpsustatakse koolituse dokumenteerimise korda, nähes ette, et täienduskoolituse

läbimisel väljastatakse tõend;

 sätestatakse, et kehalise ettevalmistuse kontroll võib toimuda täienduskoolituse

raames ning tunnistus väljastatakse juhul, kui hinnatakse õpiväljundeid;

 selgitatakse eelneva ja perioodilise tervisekontrolli vahekorda ning määratakse selge

ajaraam tööle asumise järgseks kontrolliks;

 täpsustatakse dokumentide säilitamise kohustust, mis lasub ainult turvaettevõtjal;

 pikendatakse turvaplaanide säilitamise tähtaega;

 täpsustatakse tervisekontrolli nõudeid;

 muudetakse tervisenõuete loetelu turvategevuse eeskirja lisa 2, sealhulgas

nägemisteravuse ja psühhotroopsete ainete tarvitamise osas, et välistada põhjendamatud

välistamised ja võimaldada sisuline hindamine.

Muudatustega tagatakse õigusselgus, ühtne praktika ja luuakse selgem ning paremini rakendatav

õigusraamistik turvategevuse valdkonnas.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Nurmely Mitrahovitš

([email protected]) ja õigusnõunik Rina Sillandi

([email protected]). Eelnõu on valminud koostöös Eesti Turvaettevõtjate Liiduga.

Eelnõu ja seletuskiri toimetatakse keeleliselt pärast kooskõlastusringi.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu õiguse

rakendamisega.

2

Eelnõuga muudetakse siseministri 16. mai 2024. aasta määrust nr 13 „Turvategevuse eeskiri“

avaldamismärkega RT I, 18.05.2024, 1.

Eelnõuga ei suurene halduskoormus. Edaspidi peavad turvateenistuja koolitajad väljastama

täienduskoolituse läbimise järgselt tõendi või tunnistuse, sõltuvalt väljaõppest. Ka seni on

väljastatud tõendeid, tunnistusi või õiendeid. Uus regulatsioon ennekõike ühtlustab praktikat, mille

tõttu ei käsitleta seda halduskoormuse suurendamisena. Seetõttu ei rakendata halduskoormuse

vähendamise reeglit, mis tuleneb Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2011. aasta määrusest nr 180

„Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 13 punktist.

Eelnõu punktiga 1 täiendatakse turvategevuse eeskirja § 7 lõiget 1 teise lausega, mille kohaselt

peab täienduskoolituse läbiviija pärast täienduskoolituse läbimist väljastama koolituse läbinule

tõendi.

Turvategevuse eeskiri reguleerib dokumentide vormi valvetöötaja, turvatöötaja ja turvajuhi

baasõppe läbimise korral: valvetöötajale väljastatakse tõend1 ning turvatöötajale ja turvajuhile

tunnistus2 vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele (edaspidi TäKS).

Käesoleva muudatuse eesmärk on täpsustada, et ka turvateenistuja täienduskoolituse läbimisel

väljastatakse tõend. Kehtiv regulatsioon ei sätesta selgesõnaliselt, kas täienduskoolituse läbimisel

tuleb väljastada tõend või tunnistus, mis on praktikas tinginud erinevaid tõlgendusi.

TurvaTS § 4 lõike 1 punkti 4 kohaselt on turvateenistuja väljaõpe üks turvategevuse

tegevusvaldkondadest. Seadusandja on selgelt määratlenud, et väljaõpe ja täienduskoolitus ei ole

üldine haridusteenus, vaid osa turvaettevõtja vastutusest turvategevuse osana. Turvategevuse

eeskirja § 6 kohaselt korraldab turvateenistuja väljaõpet ja täienduskoolitust turvaettevõtja

vastavalt õppekavale ning täiskasvanute koolituse seadusest tulenevatele nõuetele. Koolituse

läbiviija peab tagama koolituse kvaliteedi, koolitajate kvalifikatsiooni ning nõuetekohase

dokumenteerimise.

Turvateenistuja täienduskoolitus on sisult iga-aastane kohustuslik värskendusõpe, mis järgneb

varasemalt läbitud baasõppele ja edukalt sooritatud kutseeksamile. Koolitust viiakse läbi

õppepäevadena kogu aasta vältel ning selle sisu kohandatakse vastavalt konkreetse teenistuja

ametikoha vajadustele. Näiteks võib suurema turvariskiga objektide puhul keskenduda relva ja

erivahendite kasutamisele, samas kui bürookeskkonnas on olulisemad suhtlemisoskused ja üldised

valvemeetmed.

Täienduskoolituse läbimine dokumenteeritakse üldjuhul koolitusprotokolliga, mida säilitatakse

teenistuja isikutoimikus. Turvategevuse eeskiri ega TäKS ei näe ette protokolli kohustuslikku sisu,

mistõttu on hiljem keeruline üheselt kindlaks teha, kes, mida ja millises mahus koolitust läbis.

1 Turvategevuse eeskirja § 6 lg 3. 2 Turvategevuse eeskirja § 6 lg 4 ja 5.

3

Samuti ei ole selgelt määratletud, millise õppekava alusel koolitus toimus ning puudub selge seos

koolituse läbiviija ja täienduskoolitust pakkuva asutuse vahel.

Haridus- ja teadusministri 26.06.20215 määruse nr 9 „Täienduskoolituse standard“3 (edaspidi

täienduskoolituse standard) kohaselt kehtivad koolituse dokumenteerimisel järgmised põhimõtted:

• tõend – väljastatakse juhul, kui koolituse käigus ei hinnata õpiväljundite saavutatust;

• tunnistus – väljastatakse juhul, kui koolituse käigus hinnatakse õpiväljundite saavutatust ja

isik saavutas kõik õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid.

Senine praktika koolituse läbimise dokumenteerimisel on olnud ebaühtlane:

 väljastataks õiend – sellelt ei selgu koolituse sisu, maht, koolitaja isik ega kasutatud

õppekava. Samuti on keeruline hinnata koolitaja kvalifikatsiooni ja koolituse vastavust

kutsestandardile;

 väljastatakse tõend täienduskoolituse läbimise kohta – kuigi tõend võimaldab esitada

kogu täienduskoolituse standardis nõutud teabe, koostatakse seda praktikas harva ning

koolitusasutused viitavad tõendi vormistamise nõude puudumisele;

 väljastatakse tunnistus täienduskoolituse läbimise kohta – tunnistuse väljastamisel

hinnatakse õpiväljundite saavutatust.

Eelnõuga kavandatud muudatusega lisatakse turvategevuse eeskirja selgesõnaline säte, mille

kohaselt täienduskoolituse läbimise järel väljastatakse koolituse läbinule tõend. Tõendile

märgitavad andmed on esitatud täienduskoolituse standardis4. Tunnistuse väljastamine ei ole

otstarbekas, kuna arvestades, et täienduskoolitus toimub hajutatult ja vajaduspõhiselt kogu aasta

vältel, oleks hindamiskohustuse kehtestamine ebaproportsionaalne ning tooks kaasa

märkimisväärse halduskoormuse. Lisaks on turvateenistuja baasoskused juba hinnatud

kutseeksami raames vastavalt kutse andmise korrale.

Eelnõu muudatus aitab ühtlustada täienduskoolituse dokumenteerimise praktikat, tagada

läbipaistvus ning lihtsustada järelevalvet koolituste kvaliteedi ja läbiviijate üle.

Eelnõu punktiga 2 täiendatakse määruse § 9 lõiget 3 teise lausega, millega sätestatakse, et kui

kehalise ettevalmistuse vastavuse kontrollimine toimub täienduskoolituse raames, siis

koolituse läbiviija väljastab turvateenistujale tunnistuse füüsilise jõu, relvade ja erivahendite

kasutamise praktilise kontaktõppe eduka läbimise kohta.

Turvategevuse eeskirja § 9 sätestab nõuded turvateenistuja isikuomadustele ja kehalisele

ettevalmistusele. Lõike 2 kohaselt peab turvatöötaja ja turvamise turvajuhi kehaline ettevalmistus

võimaldama tööülesannete täitmisel kasutada erivahendeid ning rakendada füüsilist jõudu. Lõike 3

alusel on turvaettevõtja kohustatud kontrollima turvatöötaja ja turvajuhi kehalise ettevalmistuse

vastavust nimetatud nõuetele vähemalt kord aastas.

Kuigi määrus ei täpsusta, kuidas kehalise ettevalmistuse vastavust kontrollida või kuidas tulemusi

dokumenteerida, tuleneb sellesisuline nõue turvategevuse eeskirja § 7 lõikest 2. Viimane näeb ette,

et turvatöötaja ja turvajuhi iga-aastane kohustuslik täienduskoolitus peab sisaldama vähemalt kuue

akadeemilise tunni ulatuses praktilist kontaktõpet füüsilise jõu, relva ja erivahendi kasutamise osas.

3 Haridus-ja Teadusministri 19.06.2015 määrus nr 27 „Täienduskoolituse standard“ § 3 lg 3. RT I, 22.04.2025, 2. 4 Vt viide 3.

4

Sellest lähtuvalt on turvaettevõtjal võimalik kehalise ettevalmistuse vastavuse kontrolli korraldada

kas täienduskoolituse raames, kus kontaktõppe käigus hinnatakse turvateenistuja praktilisi oskusi,

või eraldiseisvalt ettevõtte sisekoolituse kaudu.

Kui kehalise ettevalmistuse kontroll toimub täienduskoolituse raames ning kontaktõppe käigus

hinnatakse õpiväljundite saavutamist, loetakse selline õpe TäKS-i tähenduses täienduskoolituseks,

mille läbimisel tuleb koolitusasutusel väljastada tunnistus vastavalt täienduskoolituse standardile.

Tunnistus kinnitab, et isik on nõutavad praktilised oskused edukalt omandanud ja neid

demonstreerinud.

Kehtivas turvategevuse eeskirjas ei ole selgesõnaliselt toodud, kuidas kehalise ettevalmistuse

kontrolli tulemusi dokumenteerida. See on viinud praktikas erinevate tõlgendusteni, mis võivad

tekitada vaidlusi ja suurendada halduskoormust nii kutse andjale, koolitusasutustele kui ka

järelevalveorganitele.

Muudatuse eesmärk on tagada õigusselgus, ühtlustada kehalise ettevalmistuse kontrollimise ja

dokumenteerimise praktikat ning lihtsustada koolitus- ja järelevalvetegevust.

Eelnõu punktiga 3 muudetakse määruse § 10 lõike 3 punktis 1 sätestatud tervisenõude sõnastust.

Paragrahvi 10 lõige 3 punkt 1 näeb ette, et turvateenistuja terviseseisund peab võimaldama

töötamist „kõrgenenud vaimse pinge ja ohu olukorras“. Tegemist on üldsõnalise sõnastusega, mis

võib viia erinevate tõlgendusteni ega kajasta piisava selgusega turvateenistuja töö sisulisi nõudeid.

Eelnõukohase sõnastuse järgi peab turvateenistuja terviseseisund võimaldama töötada „suhtlemist

konfliktsetes olukordades“.

Muudatuse eesmärk on täpsustada, et turvateenistuja terviseseisund peab võimaldama toime tulla

eelkõige konfliktsetes olukordades, mis on turvatöös igapäevased. Selline täpsustus on ajakohane

ja sisuliselt põhjendatud, kuna turvategevus ei hõlma üksnes töötamist „ohu olukorras“, vaid eeldab

võimet lahendada pingeid, rahustada konflikte ja suhelda erinevate isikutega, sealhulgas

emotsionaalselt pingelistes olukordades. Konfliktseid suhtlusolukordi võib esineda nii klientide,

teenusekasutajate kui ka kolmandate isikutega suhtlemisel. Nendes olukordades on oluline, et

turvateenistuja suudaks jääda rahulikuks, hinnata olukorra tõsidust, suhelda selgelt ja

konstruktiivselt ning vajadusel maandada pingeid. Nende edukas lahendamine eeldab

turvateenistujalt nii psüühilist stabiilsust kui ka häid suhtlemisoskusi. Uus sõnastus aitab seada

tervisekontrolli läbiviijale konkreetsema suunise: hinnata, kas isikul on võimekus tulla toime just

nende suhtlemisprobleemide ja emotsionaalselt pingeliste olukordade lahendamisega, mis tema

töös kõige tõenäolisemalt esinevad.

Muudatus aitab seada selgemad ja sisulisemad ootused tervisekontrolli läbiviijatele ning tagab, et

tervisetõendi andmisel lähtutakse turvateenistuja töö iseloomule vastavatest nõuetest. Samuti

toetab muudatus ühtsemat arusaama turvateenistuja tööks vajalike psüühiliste ja suhtlemisalaste

eelduste hindamisest.

Eelnõu punktiga 4 muudetakse määruse § 10 lõike 3 punktis 3 sätestatud tervisenõude sõnastust.

Kehtiva sõnastuse kohaselt peab turvateenistuja terviseseisund võimaldama töötamist

sundasendites ning taluda koormust luu- ja lihaskonnale. Muudatusega asendatakse see

sõnastusega: „võimalikest sundasenditest tingitud koormus luu- ja lihaskonnale“.

5

Muudatuse eesmärk on parandada normi keelelist ja sisulist täpsust ning vältida võimalikke

ebaselgusi nõude tõlgendamisel ja rakendamisel. Kehtiv sõnastus võib tõlgendamisel ekslikult jätta

mulje, justkui esitatakse sundasendites töötamisele ja luu- ja lihaskonna koormustaluvusele kaks

eraldiseisvat nõuet. Tegelikkuses on aga töö käigus tekkiv koormus luu- ja lihaskonnale otseselt

seotud sundasendites töötamisega, nagu näiteks pikaajaline seismine, istumine või töötamine

ebamugavas kehahoiakus.

Uue sõnastusega viiakse regulatsioon kooskõlla töötervishoiu ja töövõime hindamise praktikaga,

mille kohaselt käsitletakse tööga seotud koormust funktsionaalse koormusena, mis tuleneb

tööülesannete täitmisel esinevatest teguritest (nt staatilised tööasendid, korduvad liigutused,

kehahoiaku sundasendid). Muudatus aitab suunata tervisekontrolli läbiviiva arsti tähelepanu

konkreetsetele tööalastele koormusallikatele ning vähendab võimalust, et hinnang põhineb

mittespetsiifilistel või tööga mitteseotud luu- ja lihaskonna probleemidel.

Sõnastuse täpsustamine toetab ka töövõime hindamise ühtlustamist ning võimaldab tervisetõendite

väljastamisel paremini arvestada turvateenistuja töö iseloomust tulenevaid nõudeid. Lisaks

vähendab muudatus tõlgendusruumi ja tagab suurema õigusselguse nii tervisekontrolli läbiviijatele

kui ka turvaettevõtjatele, kes peavad tagama töötajate vastavuse ametikoha tervisenõuetele.

Eelnõu punktiga 5 muudetakse määruse § 10 lõike 4 punkte 1 ja 2.

Turvategevuse eeskirja § 10 lõiked 3 ja 4 sätestavad vastavalt II ja I grupi turvateenistujatele

kehtivad tervisenõuded, mida töötervishoiuarstid arvestavad iga tervisekontrolli käigus koos

eeskirja lisas 2 toodud loeteluga tervisehäiretest, mis takistavad tööülesannete täitmist. Praktikas

on nende sätete tõlgendamisel tekkinud ebaselgust, mis vajab korrigeerimist.

 Vaimse pinge ja ohuolukorras tegutsemise võime hindamine

Kehtiv sõnastus ei kajasta piisavalt selgelt, et just I grupi turvateenistujate töö sisaldab sageli

vaimse pinge ja konfliktsuse olukordi. Töötervishoiuarstid on § 10 lõiget 3 tõlgendanud üldistatult,

eeldades, et kõik turvatöötajad, sealhulgas valvetöötajad, peavad olema võimelised töötama

erakorralistes ja ohuolukordades. Tegelikkuses ei täida valvetöötajad turvamisülesandeid, vaid

osalevad turvameetmete rakendamises toetavas rollis, mistõttu on nende töö iseloom valdavalt

madala riskitasemega. Muudatuse eesmärk on täpsustada, et just I grupi turvateenistujate

terviseseisund peab võimaldama tegutsemist kõrgendatud vaimse pinge ja ohu olukorras,

mitte kõigil turvateenistujatel. See aitab tagada, et hinnang terviseseisundile antakse vastavalt töö

iseloomule.

 Erivahendite kandmise ja kasutamise nõude täpsustamine

Kehtiva sõnastuse kohaselt võib ekslikult jääda mulje, et kõik I grupi turvateenistujad peavad

olema võimelised kandma kaitsevesti ja tulirelva. Praktikas see nii ei ole. Kaitsevesti kasutamine

on kohustuslik eelkõige kõrgendatud ründeohuga objektidel töötavatele turvatöötajatele ning

turvamise turvajuhile, kes üldjuhul kannab ka tulirelva. Enam kui 90% turvatöötajatest kasutab

igapäevatöös erivahendina gaasipihustit, kumminuia või teleskoopnuia, mitte tulirelva.

Tulirelva kasutamisega seotud tervisenõuded on sätestatud eraldi relvaseaduse alusel. Seetõttu on

praegu kasutatav üldsõnaline fraas „relva ja erivahendi kandmine ja kasutamine“ eksitav ning

viinud ebaühtlase tõlgendamiseni tervisekontrolli läbimisel.

6

Uue sõnastuse „gaasipihusti, kumminuia, teleskoopnuia ja muu erivahendi kandmine ja

kasutamine“ kasutuselevõtt kajastab turvatöötajate tegelikku tööpraktikat ja vähendab

arusaamatusi töötervishoiuarstide hulgas. See toetab tervisenõuete hindamise ühtlustamist ja väldib

olukordi, kus relva kandmise nõuet tõlgendatakse automaatselt kui tulirelva kandmise kohustust,

mis enamiku turvateenistujate puhul ei kohaldu.

Kokkuvõtlikult aitab muudatus kõrvaldada senise ebaselguse, mille tõttu on töötervishoiuarstid

pidanud kõiki I grupi turvatöötajaid sundasendis töötajateks või kaitsevesti kandjateks, sõltumata

nende tegelikest tööülesannetest. Täpsustatud sõnastus loob selguse, vähendab eksitavate

tõlgenduste riski ning tagab, et tervisekontrollis hinnatakse töötingimusi, mis vastavad

turvateenistuja konkreetsetele tööülesannetele. Muudatuse tulemusel viiakse eeskirja sõnastus

kooskõlla turvateenistuja töö tegeliku iseloomuga.

Eelnõu punktiga 6 muudetakse määruse § 13 lõiget 2. Eelnõuga täpsustatakse, et lõiget 2

kohaldatakse üksnes eelneva tervisekontrolli olukorras. Turvategevuse eeskirja § 13 sätestab

turvateenistujate tervisekontrolli läbiviimise korra ja perioodilisuse, sealhulgas eelneva ja

perioodilise tervisekontrolli nõuded. Lõige 2 käsitleb erisust isikutele, kes asuvad esmakordselt

tööle turvateenistujana, kuid kelle terviseseisund on juba varem hinnatud samaväärsete

tööülesannete täitmiseks era- või avalikus sektoris.

Praktikas on regulatsiooni kohaldamisel tekkinud ebaselgus, kas lõiget 2 tuleb rakendada ainult

eelneva tervisekontrolli kontekstis või ka perioodilise tervisekontrolli puhul. Näiteks on esinenud

olukordi, kus isikul on kehtiv tervisetõend samaväärse töö tegemiseks, kuid selle kehtivusaeg

ületab turvategevuse eeskirjas sätestatud maksimaalset kolm aastat või on väljastatud tähtajatult.

Sellisel juhul on osa tööandjatest järeldanud, et isik on täielikult vabastatud turvateenistuja

tervisekontrolli nõuetest. Selline tõlgendus ei vasta regulatsiooni eesmärgile.

Lõike 2 eesmärk on võimaldada isikul asuda tööle ilma eelneva tervisekontrolli läbimiseta juhul,

kui tema terviseseisund on juba hinnatud samaväärsel alusel. Sätte mõte on ennekõike praktilise

töökorralduse lihtsustamine – töötervishoiuarstide vastuvõtule pääsemine võib regiooniti olla

keeruline ning uue kontrolli korraldamine võib viibida kuni kolme kuud, mis omakorda takistab

tööle asumist ning suurendab tööandjate halduskoormust.

Eelnõuga täpsustatakse, et lõiget 2 kohaldatakse üksnes eelneva tervisekontrolli olukorras. See

tähendab, et kui isikul on kehtiv tervisetõend samaväärse töö tegemiseks, võib ta alustada tööd

turvateenistujana uut tervisekontrolli läbimata. Muudatus suurendab õigusselgust, välistab eksitava

tõlgenduse, mille kohaselt oleks võimalik jääda tervisekontrollist täielikult vabastatuks. Samal ajal

võimaldab see paindlikku tööle asumist ilma põhjendamatute viivitusteta.

Lisaks jäetakse § 13 lõike 2 punktist 1 välja lauseosa, et „milles on kontrollitud tema vastavust

käesoleva määruse §-de 10 ja 11 tervisenõuetele ning tehtud § 14 lõikes 4 loetletud uuringud.“

Selline nõue on liialt kitsendav. Kui turvateenistujaks sooviv isik on enne tööle asumist läbinud

töötervisehoiu arsti juures tervisekontrolli, on see piisav, et alustada tööd turvateenistujaga. Lisaks

välistab see olukorra, kus tervisekontroll ei kattu üks ühele turvategevuse eeskirja nõuetele. Sel

juhul ei saaks arvesse võtta eelmist tervisekontrolli.

7

Eelnõuga muudetakse turvategevuse eeskirja § 13 lõike 2 punkti 2 loetelu. Loetelust jäetakse välja

viide „Kaitseressursside Ameti arstile“, vaid sõnastatakse üldisemalt, kuivõrd eriseaduses on

tervisekontrolli läbiviimise protsess täpsemalt reguleeritud. Loetelusse lisatakse, et abipolitseinik

ja kaitseväe tegevväelane, kelle on kehtiv tervisetõend, ei pea uuesti läbima tervisekontrollisuunata.

Abipolitseiniku ülesanded on sisuliselt lähedased turvateenistuja tööle – sealhulgas seoses avaliku

korra tagamise, ohuolukordades tegutsemise ning erivahendite kasutamisega. Abipolitseinik täidab

mitmeid ülesandeid, mis eeldavad nii psüühilist stabiilsust kui ka füüsilist suutlikkust ning

valmisolekut tegutseda pingelistes olukordades. Seetõttu on põhjendatud käsitleda abipolitseiniku

tervisekontrolli sisuliselt samaväärsena turvateenistuja eelneva tervisekontrolliga. Ka kaitseväe

tegevväealane läbib tervisekontrolli, mille käigus hinnatakse isiku vastavust

kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Seega ei ole täiendava tervisekontrolli läbimine

põhjendatud.

Muudatus vähendab halduskoormust ning kiirendab tööle asumise protsessi, võimaldades isikutel,

kes on juba abipolitseinikuna või kaitseväe tegevväelasena läbinud asjakohase tervisekontrolli,

asuda tööle ning turvateenistujana ei pea koheselt läbima uut kontrolli.

Muudatus annab tööandjatele ja tervisekontrolli teostajatele selge aluse, millistel juhtudel ei ole

vaja korraldada eelnevat tervisekontrolli.

Eelnõu punktiga 7 muudetakse määruse § 13 lõiget 3, täpsustades perioodilise tervisekontrolli

läbimise tähtaega juhtudel, kui rakendatakse § 13 lõikes 2 sätestatud erisust.

Lõike 2 kohaselt ei pea isik, kes asub tööle turvateenistujana, läbima eelnevat tervisekontrolli juhul,

kui tal on kehtiv tervisetõend, mis on väljastatud samaväärse töö tegemiseks. Kehtiva regulatsiooni

kohaselt tuleb perioodiline tervisekontroll siiski läbida vähemalt kord kolme aasta jooksul, kuid

seni puudub selgesõnaline säte selle kohta, kuidas arvutada perioodilise tervisekontrolli tähtaega

juhul, kui tööle asumine toimub eelneva tervisekontrollita, tuginedes muu töökoha tervisetõendile.

Muudatusega sätestatakse selgelt, et sellisel juhul tuleb perioodiline tervisekontroll läbida

hiljemalt kuue kalendrikuu jooksul tööle asumisest, olenemata olemasoleva tõendi

kehtivusajast. Selliselt tagatakse ka, et juhul, kui tervisekontroll erineb mõnevõrra turvategevuse

eeskirja nõuetest, kontrollitakse neid perioodilise tervisekontrolli raames. Muudatus aitab vältida

tõlgenduslikud probleemid ning tagab, et ka erisuse kohaldamise korral oleks tervisekontrolli

läbimise ajastus üheselt mõistetav ja kooskõlas määruse üldise eesmärgiga – tagada, et kõikidel

tervisekontrollikohustusega töötajatel oleks kehtiv ja ajakohane tervisetõend. Selge regulatsioon

loob parema õigusraamistiku tööandjatele ning lihtsustab töötervishoiuteenuse osutajate tööd,

võimaldades ühtset ja läbipaistvat tervisekontrolli korraldust.

Eelnõu punktiga 8 muudetakse määruse § 14 lõike 1 sõnastust õigusselguse ja parema loetavuse

eesmärgil. Kehtiv sõnastus võib ekslikult jätta mulje, et turvateenistuja saadab tervisekontrolli

turvaettevõtja, mitte vastupidi. Sätte eesmärk on aga sätestada, et tervisekontrolli suunamise

kohustus lasub turvaettevõtjal. Seetõttu täpsustatakse sõnastust viisil, mis kajastab üheselt ja

arusaadavalt, et turvaettevõtja saadab turvateenistuja tervisekontrolli.

8

Eelnõu punktiga 9 muudetakse määruse § 14 sõnastust, täpsustades, millisel juhul võib

töötervishoiuarst arvestada varem tehtud uuringute või protseduuride tulemusi ilma neid uuesti läbi

viimata.

Kehtiva korra kohaselt ei ole tervisekontrolli käigus vaja korrata uuringuid või protseduure, mis on

juba hiljuti läbi viidud ning mille tulemused on töötervishoiuarstile kättesaadavad ja piisavad

töövõime hindamiseks. Probleemiks on aga asjaolu, et määruse ei defineeri, mida loetakse

„hiljutiseks“. Selle tagajärjel on praktikas kujunenud erinevad tõlgendused: mõnel juhul

arvestatakse uuringuid, mis on tehtud mõne nädala eest, teistel juhtudel aga isegi mitme aasta

taguseid tulemusi.

Muudatusega täpsustatakse, et „hiljutiseks“ loetakse protseduurid või uuringud, mis on tehtud

viimase kalendriaasta jooksul. Ajaliselt määratletud piirang aitab vältida ebaselgeid või

vastuolulisi tõlgendusi ning tagab ühtse ja selge praktika kõikidele töötervishoiuarstidele ja

tervishoiuteenuse osutajatele. Muudatusel on ka praktiline mõju: see aitab vähendada dubleerivaid

ja ebavajalikke uuringuid olukordades, kus vajalikud andmed on juba olemas ja kättesaadavad

(sealhulgas läbi elektroonilise terviseandmete süsteemi). Selline lähenemine:

 vähendab tervishoiusüsteemi koormust;

 lihtsustab tervisekontrolli protsessi;

 kiirendab tööle asumist;

 muudab süsteemi isikukesksemaks ja tõhusamaks.

Eelnõu punktidega 10–12 muudetakse turvategevuse eeskirja § 25. Esmalt muudetakse

sissejuhatavat lauseosa, et selgelt määratleda, kellel lasub kohustus säilitada turvategevuse käigus

koostatud dokumendid.

Kehtivas määruses ei ole üheselt sätestatud, kas dokumentide säilitamise kohustus lasub

turvaettevõtjal, teenuse tellijal või mõnel muul osapoolel. Selline ebaselgus on praktikas viinud

tõlgendamisprobleemideni ja vaidlusteni, sealhulgas järelevalve käigus, kus pole olnud võimalik

üheselt tuvastada dokumentide säilitamise vastutajat.

Muudatuse eesmärk on täpsustada, et turvategevuse dokumentide säilitamise kohustus lasub

üksnes turvaettevõtjal. Selline käsitlus on kooskõlas turvateenuse valdkonna tavapärase

korraldusega, mille kohaselt vastutab dokumentatsiooni korrektsuse ja kättesaadavuse eest teenuse

osutaja. Selge regulatsioon välistab erinevad tõlgendused, ühtlustab järelevalvepraktikat ning

selgitab vastutuse jaotust turvategevuse nõuete täitmisel. Muudatus aitab tagada, et turvategevuse

alusdokumendid oleksid säilitatud kogu tegevusperioodi vältel ning vajadusel kättesaadavad ka

pärast tegevuse lõppemist, võimaldades tõhusamat kontrolli ja andmekaitse tagamist.

Teiseks jäetakse esimest punktist välja sõna „turvaplaan“. Kehtivas turvategevuse eeskirjas on

ekslikult sätestatud, et turvaobjekti turvaplaani võib säilitada kuus kuud alates dokumendi

koostamisest. Selline säilitamistähtaeg ei ole kooskõlas turvaplaani sisulise otstarbe ega

turvategevuse praktilise korraldusega. Turvaplaan on kohustuslik dokument kõigi mehitatud

turvaobjektide puhul ning moodustab aluse turvategevuse igapäevaseks elluviimiseks objektil.

Praktikas võib kuuekuuline säilitamistähtaeg tähendada, et dokument hävitatakse ajal, mil

turvamine objektil veel kestab. See vähendab töökorralduse jälgitavust, muudab järelevalve

teostamise keerulisemaks ning võib takistada võimalike rikkumiste või vaidluste menetlemist.

9

Kolmandaks täiendatakse paragrahvi punktiga 11. Muudatusega nähakse ette, et turvaplaani tuleb

säilitada vähemalt kuus kuud turvategevuse lõppemisest konkreetsel objektil. See võimaldab

tagada, et dokumentatsioon on kontrollitav ka juhul, kui järelevalve või vaidlus tekib vahetult

pärast turvamise lõppu. Muudatus aitab tagada turvategevuse dokumentatsiooni parema

kättesaadavuse, suurendab õigusraamistikku järgimise läbipaistvust ning toetab tõhusamat

järelevalvet. Samuti loob see turvaettevõtjatele selge ja ühtse arusaama dokumentide säilitamise

kestusest.

Eelnõu punktiga 13 muudetakse turvategevuse eeskirja lisa 2, mis sätestab tervisehäired ja

seisundid, mis takistavad turvateenistuja tööülesannete täitmist. Muudatuste eesmärk on parandada

terminoloogiat ning suurendada hindamiskriteeriumite selgust. Praktikas on mitmete punktide

tõlgendamine osutunud probleemseks, kuna kehtivad sõnastused ei võimalda töötervishoiuarstil

teha individuaalset hinnangut isiku töövõime kohta, vaid viivad automaatse välistamiseni. See on

vastuolus töövõime hindamise põhimõtetega ning piirab ebaproportsionaalselt isikute võimalusi

töötada turvateenistujana.

 Esiteks muudetakse blokis „Nägemiselundite haigused ja seisundid“ kehtivat

nägemisteravuse nõuet. Varasem nõue, mille kohaselt paremini nägeva silma korrigeeritud

nägemisteravus ei tohi olla alla 0,8, asendatakse paindlikuma ja funktsionaalsema

lähenemisega: korrektsiooniga nägemisteravus peab olema vähemalt 0,6 ühes ja samal

ajal mitte alla 0,4 teises silmas. Samuti kustutatakse nõue korrigeerimata nägemisteravuse

kohta, mis seni oli seatud alammääraga 0,2. Muudatus võimaldab hinnata nägemisvõimet

tervikuna.

Nägemisfunktsiooni puudutava sätte puhul on lisa 2 alajaotuses „Nägemiselundite haigused ja

seisundid“ sätestatud, et paremini nägeva silma korrigeeritud nägemisteravus ei tohi olla alla 0,8

ning korrigeerimata nägemisteravus ei tohi olla alla 0,2. Töötervishoiuarstid on hakanud seda

tõlgendama muuhulgas ka viisil, et prille või kontaktläätsi kasutavad isikud tuleb automaatselt

välistada turvateenistujana töötamast, sõltumata sellest, kas nägemine on korrektsiooniga tegelikult

piisav. Tegelikkuses ei ole selline välistamine põhjendatud ega proportsionaalne. Näiteks

vanglateenistuja5 tervisenõuetes on nägemisteravuse kriteeriumiks „korrektsiooniga

nägemisteravus mitte alla 0,6 ühes ja samal ajal mitte alla 0,4 teises silmas“, mis võimaldab

arvestada prillide või muude abivahendite kasutamist. Kehtiv sõnastus turvategevuse eeskirjas

riivab ebaproportsionaalselt isikute põhiõigusi, keelates prille või kontaktläätsi kasutavatel isikutel

töötada turvateenistujana. Et selline kitsendus oleks õiguspärane, peab selleks olema reaalne ja

tõenduspõhine vajadus, mida antud juhul ei esine. Muudatusega võimaldatakse töötervishoiuarstil

hinnata isiku töövõimet terviklikult.

 Teiseks tehakse muudatus blokis „Luu- ja lihaskonna haigused ja seisundid“, kus

lubatakse õlaliigese endoproteesi olemasolu ka I grupi turvateenistujatel, kui tegemist on

suhtelise vastunäidustusega (B* tähis) ning ortopeed on andnud vastava kinnituse.

Varasemalt kehtis sarnane erand ainult põlve- ja puusaliigese proteeside puhul.

5 Justiitsiministri 04.06.2024 määruse nr 17 „Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning

tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ § 3 lg 1 p 1. RT I, 21.03.2025, 17.

10

Muudatusega täiendatakse ka lisa 2 selgitust, lisades õlaliigese loetellu, mille puhul peab

ortopeed kinnitama funktsionaalse sobivuse tööülesannete täitmiseks.

Muudatusega lisatakse õlaliiges samadele alustele, et tagada ühtne ja põhjendatud käsitlus eri

liigeste puhul. Muudatuste eesmärk on tagada meditsiiniliste vastunäidustuste hindamisel suurem

selgus ja ühtsus. Samuti võimaldatakse paindlikumat ja individuaalsemat lähenemist olukordades,

kus terviseseisund objektiivselt ei takista turvateenistuja tööülesannete täitmist, kuid ei vasta

senistele jäikadele nõuetele.

Kolmandaks muudetakse blokis „Psüühika- ja käitumishäired“ selgemaks „Psühhotroopse aine

tarvitamine“ sõnastust. Kehtiva lisa kohaselt on igasuguse psühhotroopse aine tarvitamine

absoluutne vastunäidustus. Kehtivas sõnastuses on toodud absoluutse vastunäidustusena

„psühhotroopse aine tarvitamine“. Töötervishoiuarstid on kehtivat sõnastust tõlgendanud nii, et ka

arsti määratud raviskeemi alusel ravimite tarvitamine (nt ATH diagnoosiga isikutel) välistab

automaatselt turvateenistujana töötamise. Uue sõnastuse kohaselt käsitletakse absoluutse

vastunäidustusena sõltuvust narkootilisest, psühhotroopsest või psühhoaktiivsest ainest (välja

arvatud nikotiin). See muudatus välistab varasema sõnastuse mitmeti mõistetavuse ning ühtlustab

tõlgenduse sõltuvushäirete osas.

Muudatus kajastab sätte tegelikku eesmärki: takistada töötamist isikutel, kellel on narkootilise,

psühhotroopse või psühhoaktiivse aine sõltuvushäire. Selline sõnastus on kooskõlas ka teiste

valdkondade (nt pääste-, vangla- või politseiteenistuse) regulatsioonidega ning võimaldab

töötervishoiuarstil hinnata isiku terviseseisundit objektiivselt ja sisuliselt.

Muudatuste eesmärk on välistada väärtõlgendused, võimaldada töötervishoiuarstil teha terviklik

hinnang ning tagada, et vaid objektiivsed ja sisulised takistused välistaksid isiku töötamise

turvateenistujana. Muudatused vähendavad ülemäärast halduskoormust, väldivad põhjendamatut

diskrimineerimist ning toetavad võrdset kohtlemist tööturul.

Määruse eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega, kuna eelnõuga ei piirata põhiõigusi

ega vabadusi.

3. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta uusi termineid kasutusele.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

11

5. Määruse mõjud

5.1. Kavandatav muudatus I: tõendite ja tunnistuste väljastamine

Muudatusega kaasneva mõju valdkond: haridus

Muudatus on seotud haridusvaldkonnaga, eelkõige täiskasvanuhariduse ja täienduskoolituse

tasandil. Eelnõu eesmärk on ühtlustada täienduskoolituse dokumenteerimise praktikat ning tagada

koolitustulemuste parem võrreldavus ja läbipaistvus. See toetab koolituse kvaliteedi kasvu ning

võimaldab koolituse sisulist vastavust paremini hinnata ka järelevalve raames.

I sihtrühm: — turvateenistujad (valvetöötaja, turvatöötaja, turvajuht)

2025. aasta septembri seisuga on Eestis väljastatud umbes 730 valvetöötaja (tase 3) kutset, 3600

turvatöötaja (tase 4) ja 340 turvajuhi (tase 5) kutset. Hinnanguliselt tegutseb aktiivselt

turvateenistujana suurusjärgus 4200 isikut, mis moodustab 0,3% Eesti rahvaarvust. Sihtrühma

suurus on väike.

 Mõju ulatus on väike, kuna muudatusega ühtlustatakse koolituse dokumentide

vorminõuded (tõend ja tunnistus). Muudatus ei too turvateenistujate kaasa muutusi

käitumises ega eelda kohanemist uute tegevuste või täiendava väljaõppega.

 Mõju sagedus on keskmine. Turvateenistujad puutuvad muudatusega kokku regulaarselt,

kuid mitte igapäevaselt – mõju avaldub eelkõige iga-aastase täienduskoolituse läbimisel

ning praktilise kontaktõppe hindamise korral. Mõju on oma olemuselt püsiv, kuna nõue

rakendub igal aastal uuesti.

 Ebasoovitava mõju risk on madal. Üleminekuperioodil võib esineda üksikjuhtumeid, kus

tõendit või tunnistust ei väljastata õigeaegselt, kuid pikas vaates suurendab muudatus

koolituse läbipaistvust. See lihtsustab suhtlust tööandjaga ning toetab kutsetaseme

säilitamist ja tõendamist.

Kokkuvõttes on muudatuse mõju turvateenistujale positiivne, kuna võimaldab osalejatel

omandatud teadmisi ja pädevusi selgemalt tõendada.

II sihtrühm — turvaettevõtjad ja turvateenistuja õpet andvat täienduskoolitusasutus

2025. aasta septembri seisuga on Eestis väljastatud turvamise tegevusluba umbes 70

turvaettevõtjale, kellest 15 on registreeritud turvateenistuja õpet andva täienduskoolitusasutusena6,

mis moodustab kogu täienduskoolitus asutustest vaid 1,4 %. Aastas läbitakse hinnanguliselt kuni

72 000 akadeemilise tunni mahus turvateenistujate täienduskoolitust. Sihtrühma suurus on väike.

 Mõju ulatus on keskmine, kuna muudatused mõjutavad turvaettevõtjaid, kes tegelevad

turvateenistujate väljaõppe ja täienduskoolitusega. Turvaettevõtjatel tekib kohustus

väljastada koolituse läbimise kohta tõend või tunnistus vastavalt koolituse sisule, mis

eeldab muudatusi koolitusprotsessis, dokumentide halduses ja sisekorra reeglites.

Kohanemisraskusi ei prognoosita, kuna ka täna tuleb fikseerida täienduskoolituse läbimine

6 Eesti Hariduse Infosüsteem EHIS: Avalik.

12

ja muudatustega täpsustatakse ainult, millist dokumenti täienduskoolituse läbimise järgselt

väljastatakse.

 Mõju sagedus on suur, kuna koolitusi korraldatakse igal aastal suurele hulgale

turvateenistujatele ning muudatused mõjutavad turvaettevõtjate igapäevast tegevust ja

dokumenteerimist.

 Ebasoovitava mõju risk on keskmine. Halduskoormus võib ajutiselt suureneda seoses

vajadusega kohandada koolitusmaterjale, dokumentatsiooni ja IT-süsteeme. Mõjud on

peamiselt tehnilist laadi ning seotud üleminekuga. Samas suurendavad muudatused

koolituse läbipaistvust ja kvaliteeti, lihtsustavad järelevalvet ning vähendavad vaidlusi

dokumentide osas. Pikemas vaates loob ühtne regulatsioon kõigile koolitusasutustele

võrdsed tingimused ja selged nõuded.

Kokkuvõttes on muudatuse mõju positiivne, kuna tõendite või tunnistuste väljastamine suurendab

koolituste läbipaistvust, tõstab nende usaldusväärsust ning võimaldab osalejatel omandatud

teadmisi ja pädevusi selgemalt tõendada.

III sihtrühm —Politsei-ja Piirivalveamet

Politsei- ja Piirivalveamet teostab riiklikku järelevalvet TurvaTS-s sätestatud nõuete täitmise üle.

Eelnõuga ühtlustatakse koolituse dokumenteerimise korda: täienduskoolituse läbimise kohta

väljastatakse tõend ning praktilise kontaktõppe edukal läbimisel tunnistus. Seega

järelevalvetoimingud muutuvad selgemaks ja tõhusamaks, kuna koolituse nõuete täitmist saab

hinnata ühtsete ja üheselt mõistetavate dokumentide alusel.

Kokkuvõttes on muudatuste mõju järelevalve läbiviija töökorraldusele positiivne, kuna järelevalve

muutub kiiremaks ja süsteemsemaks.

5.2 Kavandatav muudatus II: tervisekontrolli ja tervisenõuete muudatused

Mõjuvaldkond – sotsiaalsed mõjud

Tervisekontrolli ja tervisenõuete muudatused on seotud tööturu mõjudega, eelkõige töötervishoiu

ja tööohutuse valdkonnas. Muudatuste eesmärk on tagada turvateenistujate töö sobivuse õiglane ja

sisuline hindamine, vähendades formaalsetel piirangutel põhinevaid välistamisi. Samaväärse

tervisetõendi täiendamisega võimaldatakse tööle asuda ilma eelneva tervisekontrollita, mis aitab

vähendada viivitusi ja tööandjate halduskoormust. Siiski sätestatakse selgelt, et perioodiline

tervisekontroll tuleb sellisel juhul läbida hiljemalt kuue kuu jooksul tööle asumisest. See muudab

töösuhte alustamise protsessi läbipaistvamaks ja ühtsemaks. Selgemad ja ühtlustatud

tervisekontrolli nõuded vähendavad tööle asumise või jätkamise takistusi, mis võivad tuleneda

ebamäärastest otsustest, ning toetavad tööjõu sujuvamat liikumist tööturule. Üldjoontes avaldavad

muudatused tööhõivele positiivset mõju.

Tervisenõuded muudetakse selgemaks ja töö sisule vastavaks. Täpsustatakse nõuded

suhtlemisoskusele, füüsilisele koormustaluvusele ja erivahendite kasutamisele vastavalt tegelikele

tööülesannetele. Kehtestatakse kindel ajapiirang hiljutiste terviseuuringute arvestamiseks (12

kuud). Lisa 2 muudatustega ajakohastatakse tervisehäirete loetelu: nägemisnõuded muutuvad

13

paindlikumaks, õlaliigese endoprotees võrdsustatakse teistega ning psühhotroopsete ainete puhul

loetakse vastunäidustuseks üksnes sõltuvus, mitte arsti määratud ravi.

I sihtrühm − turvateenistujad (valvetöötaja, turvatöötaja, turvajuht)

 Mõju ulatus on väike, kuna turvateenistujate käitumises ei toimu sisulisi muutusi ning

puudub vajadus kohanemistegevusteks. Tervisenõuded muutuvad konkreetsemaks,

tervisekontrolli tingimused ja erisused aga selgemaks. See suurendab õiguskindlust ja

vähendab tõlgendamisriske.

 Mõju sagedus on keskmine, kuna kokkupuude muudatustega toimub regulaarselt, kuid

mitte igapäevaselt – peamiselt tervisekontrollide (iga kolme aasta järel või tööle asumisel)

käigus. Mõju on püsiv, kuna täpsustatud tervisenõuded mõjutavad igapäevatööd läbi

arstlike otsuste ja töö sobivuse hindamise.

 Ebasoovitava mõju risk on madal. Perioodilise tervisekontrolli tähtaeg kuue kuu jooksul

tööle asumisest võib lühiajaliselt suurendada koormust uutele töötajatele.

Kokkuvõttes on mõju turvateenistujale positiivne, kuna kehtiva tervisekontrolli olemasolul võib

kiiremini asuda tööle, ent perioodilise tervisekontrolli läbimine kuue kuu jooksul tagab kindluse,

et isiku terviseseisund vastab kõikidele nõuetele. Muudatused tagavad õiglasema hindamise,

realistlikumad nõuded ja lihtsama tööle asumise samaväärse tervisetõendi alusel.

II sihtrühm − turvaettevõtjad

 Mõju ulatus on väike, sest muudatused puudutavad kõiki turvaettevõtteid, kuid ei nõua

nende põhitegevuse sisulist ümberkorraldamist. Tervisekontrolli ja -nõuete täpsustumine

vähendab õiguslikke ebakindlusi ja lihtsustab tööle asumise protsessi, sealhulgas

samaväärse tervisetõendi arvestamine. See võimaldab paindlikumalt reageerida

tööjõuvajadustele ja vähendab tööle asumise viivitusi. Ettevõtete jaoks tähendab see

suuremat selgust töötajate sobivuse hindamisel ja väiksemat riski vaidlusteks.

 Mõju sagedus on keskmine, kuna ettevõtjad puutuvad tervisekontrollide ja -nõuete

teemadega kokku regulaarselt – tööle võtmisel ja töötajate perioodiliste kontrollide

korraldamisel. See ei ole igapäevane tegevus, kuid mõjutab ettevõtte töövoogu ja

personalipoliitikat pidevalt. Mõju on püsiv, sest kord selgemaks seatud reeglid hakkavad

kujundama ettevõtte tööprotsesse pikemas perspektiivis.

 Ebasoovitava mõju risk on madal. Lühiajaliselt võib tekkida lisakoormus seoses uute

nõuete tutvustamise ja personaliosakonna töökorralduse kohandamisega. Samuti võib kuue

kuu jooksul läbiviidav perioodiline tervisekontroll tähendada lisajälgimist uute töötajate

puhul. Pikemas vaates on mõju positiivne: tööle asumine muutub sujuvamaks, tööjõu

värbamine efektiivsemaks ja tööandja halduskoormus väiksemaks. Samuti paraneb

õiguskindlus ja väheneb risk, et otsused töötajate sobivuse osas osutuvad vaieldavaks või

ebajärjekindlaks.

14

III sihtrühm − töötervishoiuarstid

2025. aasta seisuga on tervishoiutöötaja registri andmetel 110 töötervishoiuarste ning arste kokku

ca 74957, seega töötervishoiuarstid moodustavad sellest 1,5 %. Sihtrühma suurus on väike.

 Mõju ulatus on keskmine, kuna töötervishoiuarstide töös võib toimuda muudatusi, ent

kohanemisraskusi ei prognoosita. Mõju puudutab kõiki arste, kes viivad läbi

turvateenistujate tervisekontrolle. Tervisenõuded muutuvad selgemaks ja konkreetsemaks,

sealhulgas psüühikaga seotud kriteeriumid, sundasenditest tulenev koormus, konfliktsete

olukordadega toimetulek ning erivahendite kasutamisega seotud nüansid. Samuti

kehtestatakse ajapiir „hiljuti tehtud“ uuringute arvestamisel ja täpsustatakse eel- ja

perioodilise tervisekontrolli seosed. Muudatused vähendavad tõlgendamisriski ja

suurendavad õigusselgust, kuid võivad eeldada töökorralduslikke kohandusi.

 Mõju sagedus on keskmine, sest turvateenistujate tervisekontrollid toimuvad regulaarselt,

ent mitte igapäevaselt – tööle asumisel ning vähemalt kord kolme aasta jooksul. Mõju

avaldub iga kontrolli käigus, sest hinnata tuleb täpsustatud nõuete alusel.

 Ebasoovitava mõju risk on väike. Lühiajaliselt võib muudatustega kaasneda täiendav

koormus seoses töökorralduse kohandamisega. Pikemas vaates muutub arstide töö

ühtlasemaks ja prognoositavamaks: otsused on ühesemad, vaidlused vähenevad ning

suureneb töökindlus ja õigusselgus.

Ülejäänud eelnõus kavandatud muudatused on tehnilised ja neil ei ole olulist mõju.

6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Turvaettevõtjad peavad kohandama sisemisi koolitusprotsesse ning kehtestama ühtse korra

tõendite ja tunnistuste väljastamiseks, vajadusel korrigeerima õppekavu. Tõendite ja tunnistuste

väljastamisega võib mõnevõrra suureneda turvateenistuja õpet andvat täienduskoolitusasutuste

kulu, eelkõige juhul, kui seni pole tõendeid või tunnistusi väljastatud või kui soovitakse protsessi

automatiseerida.

Töötervishoiuarstid peavad kohandama tervisekontrolli läbiviimist täpsustatud tervisenõuetele,

vajadusel tuleb arstidele koostada juhendmaterjalid uute kriteeriumide ühtlaseks rakendamiseks

või korraldada kohtumised.

Eelnõuga ei kaasne lisatulusid. Töötervishoiuarstide püsikulud ei suurene, sest kontrollide sagedus

jääb samaks. PPA püsikulud ei suurene, kuna järelevalve sisu jääb samaks, kuid järelevalve

läbiviimine muutub efektiivsemaks.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, kuna muudatustega kohanemiseks ei ole vajalik anda täiendavat

ülemineku aega. 7 Tervishoiutöötajate register https://medre.tehik.ee/search/employees.

15

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõike 1 kohaselt kooskõlastamiseks Justiits-

ja Digiministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Eesti

Turvaettevõtete Liidule, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile ning Politsei-ja Piirivalveametile.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Justiits- ja Digiministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Sotsiaalministeerium

19.01.2026 nr 1-6/3362-1

Siseministri määruse „Siseministri 16 mai

2024.a määruse nr 13 „Turvategevuse eeskiri“

muutmine“ eelnõu kooskõlastamiseks

esitamine

Edastame kooskõlastamiseks ning arvamuse andmiseks siseministri määruse „Siseministri 16

mai 2024. a määruse nr 13 „Turvategevuse eeskiri“ muutmine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisad:

1. eelnõu;

2. eelnõu seletuskiri;

3. lisa 2.

Arvamuse andmiseks:

Eesti Turvaettevõtete Liit

Politsei- ja Piirivalveamet

Eesti Töötervishoiuarstide Selts