Otsus

<

OTSUS

Vaidlustusasja number

297-25/302562

Otsuse kuupäev 19.01.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk

Vaidlustus Fazer Eesti OÜ vaidlustus Riigi Tugiteenuste Keskuse

riigihankes „Toiduainete ostmine vanglatele (I piiratud

hankemenetlus)“ (viitenumber 302562) hankemenetluse

kehtetuks tunnistamise otsusele osades 16, 17 ja 18

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Fazer Eesti OÜ, esindaja vandeadvokaat

Tarvo Lindma

Hankija, Riigi Tugiteenuste Keskus, esindaja Kati Eller

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. RHS § 197 lg 1 p 4 alusel

Jätta vaidlustus Riigi Tugiteenuste Keskuse 12.12.2025 otsusele, millega tunnistati

riigihanke osades 16-18 hankemenetlus kehtetuks, rahuldamata.

2. RHS § 197 lg 1 p 8 ja § 192 lg 3 p 7 alusel

Jätta vaidlustus Riigi Tugiteenuste Keskuse 11.12.2025 otsusele, millega tunnistati

08.12.2025 otsused riigihanke osades 16-18 kehtetuks, läbi vaatamata.

3. RHS § 198 lg-de 3 ja 7 alusel

Jätta Fazer Eesti OÜ vaidlustusmenetluse kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 14.11.2025 avaldas Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris

2 (9)

piiratud hankemenetlusega läbiviidava riigihanke „Toiduainete ostmine vanglatele (I piiratud

hankemenetlus)“ (viitenumber 302562) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks

muud riigihanke alusdokumendid. Riigihange on jagatud 21-ks osaks, sh osa 16 - Pagari- ja

kondiitritooted Tallinna Vanglale, osa 17 - Pagari- ja kondiitritooted Tartu Vanglale ja osa 18 -

Pagari- ja kondiitritooted Viru Vanglale (edaspidi koos Osad 16-18).

Tegemist on dünaamilise hankesüsteemiga nr 291140 seotud hankega.

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitas Osades 16-18 pakkumuse üks pakkuja, so Fazer

Eesti OÜ.

2. 08.12.2025 otsusega tunnistas Hankija Osades 16-18 edukaks Fazer Eesti OÜ pakkumuse.

11.12.2025 otsusega tunnistas Hankija 08.12.2025 otsused Osades 16-18 kehtetuks (edaspidi

Otsus I) ja 12.12.2025 otsusega tunnistas Hankija Riigihanke Osades 16-18 kehtetuks (edaspidi

Otsus II).

3. 18.12.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Fazer

Eesti OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsusele (Otsus I) tunnistada kehtetuks

oma 08.12.2025 otsused Osades 16-18 ja Hankija 12.12.2025 otsusele (Otsus II) tunnistada

Riigihange Osades 16-18 kehtetuks.

Käesolevas otsuses, kui seda ei ole eraldi märgitud, käsitletakse üksnes Osasid 16-18.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 29.12.2025 kirjaga nr 12.2-10/297 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 02.01.2026 ja neile vastamiseks kuni 07.01.2026.Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha ja menetluskulude taotluse

Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Hankija.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, Fazer Eesti OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Otsuse I kehtetuks tunnistamise taotluse põhjendused

5.1.1. RHS § 47 lg 1 p-i 12 ja § 73 lg 3 p-i 6 kohaselt on hankijale ette nähtud üksnes õigus ja

võimalus kehtetuks tunnistada riigihange (hankemenetlus), aga mitte eraldiseisvalt pakkumuse

vastavaks ja edukaks tunnistamise otsused. Hankija ei ole toonud esile asjaolusid, mis

võimaldaks järeldada, et 08.12.2025 otsus, millega Hankija tunnistas Osades 16-18 edukaks

Vaidlustaja pakkumuse oleks vastuolus seadusega või muul põhjusel alusetu. Isegi kui Otsus II

oleks seaduslik ja põhjendatud ning puuduks alus selle käesoleva vaidlustuse alusel kehtetuks

tunnistamiseks, ei annaks see omakorda alust ega põhjendaks Otsuse I eraldiseisvalt tegemist.

Otsus I on vastuolus seadusega ja tuleb kehtetuks tunnistada.

Juhul, kui kehtetuks tunnistatakse Otsus II, tuleb kehtetuks tunnistada ka Otsus I, sest see rikub

sellisel juhul ka eraldiseisvalt Vaidlustaja õigusi ja huve.

5.1.2. Otsus I ei sisalda põhjendusi ja sellega on rikutud haldusmenetluse seaduses (edaspidi

HMS) sätestatud põhjendamiskohustust. Otsuses I on märgitud, et 08.12.2025 otsused

tunnistatakse kehtetuks tulenevalt sellest, et Hankijale sai 09.12.2025 teatavaks Viru Maakohtu

03.10.2025 kohtulahend nr 1-25-748/26 (edaspidi Lahend). Lahendi teatavaks saamise fakt ei

ole haldusakti kehtetuks tunnistamise aluseks ja Hankija ei ole seda ka selgitanud.

5.1.3. Lahendi sisust ei ole võimalik järeldada seoseid Riigihanke ning Vaidlustaja

pakkumusega. Tegemist ei ole Riigihanke kohta tehtud kohtulahendiga, samuti ei ole Lahendis

3 (9)

viidatud isikud ega asjaolud seostatavad Riigihankega.

5.1.4. Juhul, kui asuda seisukohale, et Otsuse II põhjendused on üle kantavad ka Otsusele I

(millega Vaidlustaja ei nõustu), siis ka sellisel juhul tuleb Otsus I tunnistada kehtetuks, sest need

põhjused ei ole ega saa olla Otsuse I aluseks. Vaidlustaja tugineb sellisel juhul Otsuse I

vaidlustamisel samadele põhjendustele nagu Otsuse II vaidlustamisel.

5.1.5. Hankija on Otsuse I õigusliku alusena muuhulgas tuginenud HMS §-le 66 lg 1. Otsusest I

ei nähtu, milles seisneb 08.12.2025 otsuste õigusvastasus. Hankija ei ole isegi väitnud

08.12.2025 otsuste õigusvastasust.

5.2. Otsuse II kehtetuks tunnistamise taotluse põhjendused

5.2.1. Otsus II ei sisalda põhjendusi ja sellega on rikutud HMS-ist ning RHS §-st 47 lg 3

tulenevat põhjendamiskohustust.

5.2.2. Otsuses II on märgitud, et Hankijale sai 09.12.2025 teatavaks Lahend, millest tulenevalt

(mis tingib) tuleb Riigihanke Osades 16-18 menetlus kehtetuks tunnistada. Lisaks selgitab

Hankija Otsuses II, et vajalik on RHAD-i tehnilise kirjelduse muutmine ostetavates

pagaritoodetes sisalduvate koostisainete osas. Lahendi teatavaks saamise fakt ei ole ega saa olla

haldusakti kehtetuks tunnistamise aluseks. Hankija ei ole selgitanud, kuidas saab Lahendist

teada saamise fakt põhjendada Otsust II (hankemenetluse kehtetuks tunnistamist). Ka Lahendi

sisust ei ole võimalik sellekohaseid seoseid järeldada.

5.2.3. Hankija ei ole esitanud loogilisi, arusaadavaid ning jälgitavaid selgitusi ja põhjendusi

pakkumuse esitamise ettepaneku (edaspidi PEE) p-ides 1.5.2.2 ja 1.5.2.3 sisalduvate asjaolude

esinemise kohta ega nende seoste kohta Otsusega II.

Hankija soov pagaritoodete koostise muutmiseks või isegi vastava vajaduse ilmnemine ei ole

käsitatav riigihanke aluseks olevate „tingimuste muutumisena“. Hankija ei ole Otsuses II

selgitanud, millises osas on koostisaineid vaja muuta ning mis on selle muutmise objektiivseks

põhjuseks (vajaduse tingivaks asjaoluks). Samuti ei ole Hankija Otsuses II selgitanud, et

esineks hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ja/või et neid ei ole võimalik kõrvaldada ja et

need takistavad hankemenetluse õiguspäraselt lõpule viimist.

5.2.4. RHS § 73 lg 3 p 6 ei võimalda Hankijal hankemenetlust meelevaldselt kehtetuks

tunnistada. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise aluseks ei saa olla Hankija subjektiivne

soov muuta Riigihanke esemeks olevate pagaritoodete koostist, vaid see koostise muutmine

peab olema objektiivselt vajalik ja põhjendatud (reaalne). Hankija ei ole selliseid põhjendusi

Otsuses II esitanud ja Vaidlustaja leiab, et Hankijal puudus reaalne vajadus ja põhjendus

Otsusega II hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks

5.3. Otsus II sisaldab täiendavat otsust: Hankija korraldab piiratud hankemenetluse hanke

osades 16, 17 ja 18 uuesti. RHS ei näe ette õiguslikku alust ega võimalust Hankijale taolise

otsuse tegemiseks.

5.4. 02.01.2026 esitas Vaidlustaja täiendava seisukoha.

5.4.1. Põhjendused peavad sisalduma kehtetuks tunnistamise otsuses ja neid ei saa esmakordselt

esitada alles vaidlustusmenetluses. Vaidemenetluses võib hankija küll täpsustada ja tõendada

oma põhjendusi, samuti on praktikas lubatud täiendada oma põhjendusi, kuid põhjendusi ei saa

esmakordselt esitada alles vaidlustusmenetluses. Otsuses sisalduvad põhjendused peavad

olema sellised, mis võimaldavad seda kontrollida. Selliseid kontrollitavaid ja arusaadavaid

põhjendusi Otsustes I ja II ei sisaldu.

4 (9)

5.4.2. 23.12.2025 vastuses vaidlustusele esitas Hankija esmakordselt põhjenduse, et koostise

muutmise vajadus seisneb pagaritoodetest mooniseemnete väljajätmise nõude lisamises (millist

nõuet varem polnud) ja et mooniseemnete söömisega võib kaasneda positiivne narkotesti

tulemus ja see ei ole vanglate turvalisuse huvides lubatav. Need argumendid on iseenesest

käsitatavad küll kontrollitavate põhjendustena, kuid neid ei olnud Otsuses I ega II esitatud.

Sõltumata sellest, et Hankija 23.12.2025 vastuses esitatud argumendid on käsitletavad

põhjendustena, ei tähenda see, et Vaidlustaja nendega nõustuks – need ei ole reaalsed,

kontrollitavad ega tõendatud.

5.4.3.Vaidlustaja nõustub, et Hankija võib hankemenetluse kehtetuks tunnistada, kui selleks on

põhjendatud vajadus, kuid põhjendatud vajaduseks ei saa olla Hankija meelevaldne arvamus

või soov. Põhjendatud vajaduse olemasolu ei saa sedastada paljasõnalise Hankija oletuse või

subjektiivse arvamusega. Hankija ei ole varem kordagi väitnud, et „probleemiks“ on

pagaritoodetes sisalduvad mooniseemned, nende tarvitamisest positiivse narkotesti tulemuse

saavutamine ja sellest johtuv vanglate julgeoleku probleem.

5.4.4. Hankija väidab, et pagaritoodetes sisalduvatest mooniseemnetest (nende söömisest) on

võimalik saavutada „mingitel juhtudel“ positiivne narko kiirtesti tulemus. Taoline Hankija

väide on paljasõnaline Hankija spekulatsioon ja subjektiivne oletus, millega Vaidlustaja ei

nõustu. Seda, kas kinnipeetavatele pakutavatest pagaritoodetest (sh. arvestades

kinnipeetavatele pakutavate pagaritoodete kogust) kogutavate mooniseemnete söömine

võimaldab kinnipeetaval saavutada positiivse narkotesti tulemuse, on teaduslikult ja

objektiivselt kontrollitav asjaolu ning taolist järelduse aluseks ei saa olla Hankija arvamus või

oletus. Hankija ei ole viidanud ühelegi ekspertarvamusele või muule tõendile.

5.4.5. Hankija ei ole esitanud isegi kõige primitiivsemat selgitavat arvutust selle kohta, (i) kui

palju mooniseemneid on üldse võimalik koguda kinnipeetavale antavatest pagaritoodetest (sh

arvestades pagaritoodete kogust), (ii) kui palju sisaldavad mooniseemned narkootilisi aineid (sh

milliseid) ja (iii) kui palju tuleb mooniseemneid tarvitada, et oleks võimalik saavutada

positiivne narkotesti tulemus. Hankija viide Lahendile on asjakohatu, kuna Lahendist taolisi

asjaolusid ei järeldu.

5.4.5. Lisaks sellele, et Hankija ei ole tõendanud oma väidet, et kinnipeetavale kättesaadavates

Riigihanke raames tellitavates pagaritoodetes sisalduvate mooniseemnete tarvitamine võib

kaasa tuua positiivse narkotesti näidu, ei ole Hankija ka põhistanud ega tõendanud seda, et

positiivne narkotest on vangla julgeolekurisk, mille vältimine on omaette eesmärk ja mille

saavutamise vajadus põhjendab seetõttu Riigihanke Osades 16-18 kehtetuks tunnistamist.

Eesmärgiks ja reegliks on see, et vanglas tuleb vältida narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

omamist, valdamist, valmistamist ja tarvitamist. Kui mingi mittekeelatud aine tarvitamine võib

anda positiivse narkotesti tulemuse, siis sellise positiivse testi tulemuse vältimine ei saa olla

omaette eesmärgiks ja sellega ei saa põhjendada Riigihanke kehtetuks tunnistamist. Hankija ei

ole väitnud isegi seda, et Riigihanke esemeks olevate pagari- ja kondiitritoodetes sisalduvad

mooniseemned võiksid põhjustada narkojoobe.

5.4.6. Hankija ei ole esitanud ühtegi põhjendust, millest nähtuks, millised Riigihanke aluseks

olevad tingimused oleksid muutunud. Samuti ei ole Hankija väitnud, et muutunud oleksid

vanglate julgeolekutingimused või et mooniseemnete manustamise korral tehtavate

narkotestide tulemused oleks võrreldes varasemaga muutunud.

5.4.7. Hankija ei ole esitanud ühtegi põhjendust selle kohta, et esineks takistusi Riigihanke

tulemusena sõlmitava hankelepingu täitmiseks.

5 (9)

5.4.8. Hankija ei ole esitanud mingeid vastuväiteid Vaidlustaja väidetele seoses Otsuse I

õigusvastasusega.

5.4.9. Kui Hankija poolt vaidlustusmenetluses esitatud põhjendusi saab vaidlustuse

lahendamisel arvesse võtta, siis ka sellisel juhul tuleb kõik vaidemenetluse kulud jätta Hankija

kanda, kuna Hankija otsustes puudusid taolised põhjendused, mis võimaldanuks Vaidlustajal

aru saada hankemenetluse kehtetuks tunnistamise vajadusest.

6. Hankija, Riigi Tugiteenuste Keskus, vaidleb vaidlustusele vastu.

6.1. Hankijale said 09.12.2025 teatavaks asjaolud, mistõttu ilmnes vajadus Riigihanke menetlus

Osades 16-18 kehtetuks tunnistada. Kuna kõikide Riigihanke osade pakkumuste vastavaks ja

edukaks tunnistamise otsused olid vormistatud ühtse tervikuna, pidas Hankija selguse mõttes

vajalikuks tunnistada Osades 16-18 tehtud otsused eraldi otsusega kehtetuks ja alles seejärel

vormistada Riigihanke Osade 16-18 hankemenetluse kehtetuks tunnistamine.

Hankija möönab, et juriidiliselt oleks Osade 16-18 vastavaks ja edukaks tunnistamise otsused

muutunud kehtetuks ka vastavates osades hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsusega ja

eraldi Otsuse I tegemine ei olnud vältimatult vajalik. Otsuste I ja II tegemise vajadus tuleneb

samadest elulistest asjaoludest.

6.2. Vaidlus taandub küsimusele, kas Hankijal oli põhjendatud vajadus Riigihanke Osade 16-

18 hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks ning kas see otsus on õiguspärane.

6.2.1. Riigihanke tehniline kirjeldus Osades 16-18 (edaspidi TK) ei sisaldanud piirangut toodete

koostisosadele mooniseemnete osas. Otsuses II viidatud Lahendist sai Hankijale teatavaks

vajadus piirata mooniseemnete sisaldust kinnipeetavatele pakutavas toidus ja vanglapoes

müüdavates toodetes, kuna pagaritoodetest kogutud mooniseemnetest on võimalik saavutada

positiivne narkotest. Seega ei saa vanglad julgeoleku kaalutlustel pakkuda kinnipeetavatele

toiduks tooteid, mis sisaldavad mooniseemneid. Kuivõrd pagaritoodete osas Riigihankes vastav

piirang puudus, oli pakkujatel lubatud pakkuda ka tooteid, mis sisaldasid mooniseemneid.

6.2.2. Üheks ostetavaks tooteks on sepik. Vaidlustaja pakkumuses on esitatud toode:

Toote nimetus: FAZER SEEMNETEGA RÖST 500g

Toote kood: 1130

Toote kaal: 500 g

EAN: 4740103011300

Vaidlustaja on märkinud oma pakkumuses toote koostisosad järgmiselt: Nisujahu, vesi,

seemned 17% (päevalilleseemned, linaseemned, mooniseemned), pärm, odralinnase ekstrakt,

nisugluteen, jodeeritud sool, rapsiõli. Võib sisaldada seesamiseemnete ja piimatoodete osakesi.

Vaidlustaja toode on TK-le vastav, kuid Hankijal ei ole võimalik sellist toodet osta ja

kinnipeetavatele söögiks pakkuda, kuna toode sisaldab mooniseemneid ja nende tarvitamine

võib tekitada organismis sellise seisu, kus mingitel juhtudel narkootilise aine kiirtest reageerib

positiivselt. Seega on oluline, et kinnipeetavatele poleks mitte mingil juhul mooniseemned

kättesaadavad, ei toidulisandina ega valmistoodete koosseisus.

6.2.3. Hankijale sai teatavaks, et RHAD-is on puuduseid, mida selles hankemenetluse faasis

enam parandada ei saa (TK ei ole enam muudetav). Hankija on olukorras, kus tal ei ole võimalik

osta TK-le vastavaid tooteid, mistõttu ei saa Hankija asuda täitma Riigihanke tulemusel

sõlmitavat hankelepingut. Hankija märgib, et sepik moodustab pagaritoodete eeldatavatest

kogustest Tallinna Vangla puhul 97,8%, Tartu Vangla puhul 97,8% ja Viru Vangla puhul 97,4%

kogu lepingust.

6.3. RHS § 73 lg 3 p-i 6 kohaselt on hankijal õigus hankemenetlus põhjendatud vajaduse korral

6 (9)

omal algatusel kehtetuks tunnistada. RHS lubab hankemenetluse kehtetuks tunnistada igas

hankemenetluse etapis enne hankelepingu sõlmimist. PEE p-ides 1.5.2.2 ja 1.5.2.3 on Hankija

ka sätestanud, et võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankemenetluse kehtetuks

tunnistada. Kui hankelepingut ei ole võimalik täitma asuda RHAD-is sätestatud tingimustel,

puudub Hankijal muu õiguspärane alternatiiv kui tunnistada Riigihange kehtetuks.

6.4. 07.01.2026 esitas Hankija täiendava seisukoha.

6.4.1. Hankija möönab, et Otsuse II põhjendused olid võrdlemisi napid ja üldised. Samas

sisaldus otsuses peamine kehtetuks tunnistamise põhjus – vajadus muuta ostetava toote

koostisosade nõudeid. Samuti sisaldus viide Lahendile, millest tulenevalt Hankijal see teadmine

tekkis. Seega isegi kui Lahend ei ole avalikult tervikuna kättesaadav, on võimalik Hankija

otsuse õiguspärasuse suhtes teostada kohtulikku kontrolli.

6.4.2. Lahend ei ole tervikuna avalikult kättesaadav, kuna tegu on kinnipeetava osas tehtud

õigeksmõistva otsusega. Kokkuvõtvalt selgus viidatud kriminaalasja käigus vangla jaoks

asjaolu, et seni, kuni kinnipeetavatel on vanglas viibides ligipääs mooniseemneid sisalduvatele

toiduainetele, ei ole võimalik välistada, et kinnipeetavatele tehtud narkotestid ei oleks

(vale)positiivsed justnimelt toiduainetes sisalduvate mooniseemnete tõttu. Väljavõte

kohtuotsusest: Prokurör taotles uurimiseksperimendi tegemist, mille käigus süüdistatav pidi

sööma toitu mooniseemnetega ja mõne aja pärast pidi temalt võtma uriiniproovi ja saatma

ekspertiisi. Kohus jättis selle taotluse rahuldamata põhjendusega, et ei ole võimalik täpselt

taastada need tingimused, kuna ei ole teada millal enne testi tegemist, millises koguses

mooniseemneid süüdistatav on tarvitanud. Samas jätab see asjaolu põhjendatud kahtlust, et

testi tulemus ja kodeiini sisaldus uriiniproovis võis tulla süüdistatava poolt mooniseemnete

tarvitamisest (mis haakub ka teaduslikke uuringute tulemusega vt nt Journal of Analytical

Toxicology, Volume 47, Issue 2, March 2023, Pages 107–113,

https://academic.oup.com/jat/article/47/2/107/6743162).

Hankija palub Lahendit tervikuna Vaidlustajale mitte väljastada.

6.4.3. Kinnipeetavatele tehakse vanglas viibides regulaarselt narkoteste, et kontrollida ja

välistada narkootiliste ainete levikut vanglas. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi hinnangul saab

peale toidukaubanduses müügil olevate mooniseemnete söömist tuvastada indikaatorvahendi ja

ka toksikoloogiaekspertiisiga seemnete tarvitaja uriiniproovist kodeiini sisalduse. Asjaolu, kas

kodeiin on isiku organismi sattunud mooniseemnete tarvitamise tagajärjel puhtal kujul või

kodeiini sisaldavate ravimite manustamise tagajärjel ei ole ekspertidel võimalik akrediteeritud

meetoditega tuvastada.

Narkootikumid on vanglas oluline julgeolekurisk (suletud ruum, narkojoobes isik on ohtlik nii

iseendale kui teistele, sh teiste elule) ja kuna mooniseemneid sisaldava toote olemasolu vanglas

võib varjata tegelikku kodeiiniga samasse rühma kuuluvate narkootiliste ainete tarvitamist,

peab vanglas kõik mooniseemneid sisaldavad tooted elimineerima. Seda, et narkootilised ained

vanglas on oluliselt ohtlikumad kui tavaühiskonnas, näitab juba ainuüksi see, et ainult vanglas

on seadusandja kriminaliseerinud (KarS § 331) narkootiliste ainete ükskõik millises koguses

omamise ja tarvitamise kinnipeetava poolt. Vangla peab tagama kinnipeetavate julgeoleku ja

tervise heaolu. Samuti on vangla kohuseks välistada omalt poolt valepositiivsete narkotestide

andmise võimalus ning seeläbi alusetute kriminaalmenetluste läbiviimine kinnipeetavate

suhtes.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

7. Vaidlustuse lahendamist tuleb alustada Otsusest II, kuna sõltumata sellest, kas Hankijal oli

õiguslikku alust Otsuse I vastuvõtmiseks või kas see otsus on põhjendatud, ei tunnista

7 (9)

vaidlustuskomisjon Otsust I kehtetuks, kui Otsus II ei ole õigusvastane. Vaidlustuskomisjon on

seisukohal, et Otsuse II õiguspärasuse korral esineb Otsuse I osas alus selle läbi vaatamata

jätmiseks RHS § § 192 lg 3 p-i 7 alusel vaidlustuse esitamise õiguse puudumise põhjusel.

Vaidlustusmenetlus lähtub vaidlustaja subjektiivsete õiguste kaitse põhimõttest (kohtupraktikas

on korduvalt leidnud kinnitust, et üldreeglina on isikute hankemenetluses osalemise ainus

seaduslik eesmärk majanduslik huvi sõlmida hankeleping). Seega on riigihanke

vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve RHS § 185 lg-st 1 tulenevalt õiguspärane

hankelepingu sõlmimise võimalus ja vaidlustuse rahuldamine peab aitama kaasa vaidlustaja

õiguste kaitsele või rikutud õiguste taastamisele. Vaidlustatav ei ole hankija tegevus (riigihanke

alusdokumendid ega otsused), mis seda eesmärki ei teeni ja olukorras, kus hankemenetlus on

RHS § 73 lg 3 p-i 6 alusel lõppenud (Otsus II on õige), ei ole Vaidlustajal võimalik jõuda

hankelepingu sõlmimiseni ka Otsuse I vaidlustamise kaudu.

Otsus I tuleb tunnistada kehtetuks, kui Otsus II on õigusvastane, kuna selles ei sisaldu

iseseisvaid ja Otsusest II lahutatavaid põhjendusi selle õiguspärasuse kontrollimiseks.

8. RHS § 73 lg 3 p 6 ei sätesta konkreetseid aluseid, millistel juhtudel on hankija õigustatud

hankemenetluse RHS § 73 lg 3 p-i 6 alusel kehtetuks tunnistama. Määratlemata õigusmõiste

põhjendatud vajaduse korral sisustamisel on nii Euroopa Kohtu kui ka Eesti kohtute praktika

tunnustanud hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsustamisel hankija väga laia

diskretsiooniruumi. Põhjendatud vajadus võib olla nii hankijast sõltumatu kui ka hankijast

tulenev, see ei pea olema kaalukas või oluline (Euroopa Kohtu otsus C 27/98, p-id 23 ja 25),

kuid see ei tohi olla meelevaldne. Eesti kohtud on olnud seisukohal, et hankemenetluse

kehtetuks tunnistamisel on õiguspärane iga kaalutlus, mis on kooskõlas riigihanke korraldamise

üldpõhimõtetega ning on reaalne (Tallinna Ringkonnakohtu otsus 3-18-452, p 13 teine lõik).

Vaidlustuskomisjon möönab, et Hankija Otsuse II põhjendus on viitega Lahendile, millest talle

sai midagi teatavaks, äärmiselt lakooniline, kuid on vaatamata sellele seisukohal, et koos

vaidlustusmenetluses esitatud selgitustega (koos Lahendi väljavõttega) on võimalik selle sisu

Riigihanke Osade 16-18 kehtetuks tunnistamise õiguspärasuse kontrollimiseks piisavalt mõista

(Riigikohus on otsuse 3-20-1198 p-is 21 möönnud, et väga üldsõnalised põhjendused võivad

olla vastuolus RHS-is sätestatud otsuste põhjendamiskohustusega, kuid lisanud, et vaidluse

korral saab aga hankija otsuse põhjendusi kohtumenetluses täpsustada, millise seisukoha

vaidlustuskomisjon laiendab ka vaidlustusmenetlusele). Vaidlustuskomisjonil ei ole kahtlust, et

Hankija on vaidlustusmenetluses esitatud põhjendustest, tehes viite Lahendile, ka Otsuse II

tegemisel lähtunud.

9. Vaidlustuskomisjon saab Otsuse II põhjendustest ja Hankija vaidlustusmenetluses esitatud

selgitustest lühidalt aru selliselt, et Riigihanke kehtetuks tunnistamise põhjendatud vajadus on

praegusel juhul Hankijast tulenev, kuna Hankija vajadused on muutunud ja ta ei soovi enam

hankida vanglatele tooteid, mis sisaldavad mooniseemneid (mooniseemneid sisaldava toote

olemasolu vanglas võib varjata tegelikku kodeiiniga samasse rühma kuuluvate narkootiliste

ainete tarvitamist). Vaidlustuskomisjon leiab, et isegi kui õige on Vaidlustaja väide, et Hankija

viitab Lahendile, mis ei ole tehtud Riigihanke kohta ja et Lahendis viidatud isikud ei ole

seostatavad Riigihankega, siis asjaolude seostamatuse väites Vaidlustaja eksib.

9.1. Vaidlustuskomisjon mõistab viidet Lahendile ja Hankija selgitust vaidlustusmenetluses

selliselt, et mooniseemnetega toit seab lõpptulemusel kahtluse alla narkotestide

tõendusväärtuse ja mooniseemnete lubamisele toidulauale tekitab Hankija (riik) vanglates ise

olukorra, kus narkootiliste ainete testide tulemused muutuvad vaieldavaks. Selline kaasus on

Lahendist nähtuvalt olnud reaalne ja Hankija soov sellist olukorda vanglates tulevikus vältida

on mõistetav ega ole Hankija poolt välja mõeldud üksnes selleks, et pääseda hankelepingu

sõlmimisest Vaidlustajaga. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija lõppeesmärk vältida

toidus sisalduvate mooniseemnetega seonduvalt olukordi, mis võivad põhjustada ebaselgust,

vaidlusi või tõendamisraskusi tulevikus, ei ole ilmselgelt lubamatu.

8 (9)

Hankija selgitustes esitatud põhjendused on loogilised, arusaadavad ning jälgitavad.

9.2. Vaidlustaja leiab, et Hankija väide, et mooniseemnete söömisega võib kaasneda positiivne

narkotesti tulemus, on paljasõnaline Hankija spekulatsioon ja subjektiivne oletus ega saa kaasa

tuua Riigihanke Osades 16-18 kehtetuks tunnistamist. Vaidlustuskomisjon kordab, et RHS § 73

lg 3 p-i 6 kohaldamiseks peab põhjendatud vajadus olema olemas (reaalne), kuid see ei pea

olema ilmtingimata kaalukas või oluline, st Hankija õigus Riigihange kehtetuks tunnistada ei

sõltu antud juhul sellest, kas Hankija suudab ära tõendada põhjusliku seose mooniseemnetega

toidu söömise ja positiivse narkotesti vahel.

9.3. Hankijal puudunuks Lahendiga seostatav vajadus Riigihanke Osades 16-18 kehtetuks

tunnistamiseks, kui Vaidlustaja (ainus pakkuja) ei oleks mooniseemneid sisaldavaid tooteid

pakkunud. Antud juhul ei saa olla vaidlust, et Riigihankes oli mooniseemneid sisaldavate

toodete pakkumine lubatud ja Vaidlustaja selliseid tooteid ka pakkus (nt pakkus Vaidlustaja

toodet FAZER SEEMNETEGA RÖST 500g, mille koostises on mh mooniseemned).

Riigihanke praeguses etapis ei ole Vaidlustajal enam võimalik pakkumust sisuliselt muuta

selliselt, et pakkumuses pakutud mooniseemneid sisaldavad tooted asendataks mingite muude

toodetega, mis mooniseemneid (enam) ei sisalda. Lubamatu oleks ka hankelepingu sõlmimisel

hankelepingu täitmine toodetega, mida pakkuja Riigihankes tegelikult ei pakkunudki. Seega

vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et kui hankelepingut ei ole võimalik täitma asuda

RHAD-is sätestatud tingimustel, puudub Hankijal muu õiguspärane alternatiiv kui tunnistada

Riigihange kehtetuks.

9.4. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija eesmärk, et mooniseemneid sisaldavat toitu

vanglates enam ei pakutaks, on ka reaalselt saavutatav viisil, et juba riigihanke alusdokumendid

välistavad mooniseemneid sisaldavate toodete pakkumise (nt on riigihanke viitenumber 304166

tehnilises kirjelduses sätestatud leiva, saia ja sepiku kirjelduses järgnev: [---] ei tohi sisaldada

mooniseemneid. [---]). Selle eesmärgi saavutamiseks pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva

saabumist on sobiv vahend Riigihanke Osades 16-18 kehtetuks tunnistamine.

9.4. Isegi kui asja lahendamisel ei ole sisulist tähtsust sellel, millal Hankija Lahendist teada sai,

on vaidlustuskomisjoni arvates usutav, et ta võis 03.10.2025 Lahendist, mis jõustus 04.11.2025,

teada saada 09.12.2025, st Hankija ei ole ka Otsuse II tegemisega pärast nende asjaolude

selgumist, mille tõttu ta pidas vajalikuks Riigihange Osades 16-18 kehtetuks tunnistada,

ebamõistlikult viivitanud.

9.5. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija Otsus II on

piisavalt põhjendatud (Hankijal esineb põhjendatud (reaalne) vajadus Riigihanke Osades 16-18

kehtetuks tunnistamiseks) ja selle otsuse kehtetuks tunnistamiseks alus puudub.

10. Olukorras, kus Otsus II on õige, ei saa Otsus I eraldiseisvalt Vaidlustaja õigusi rikkuda (kuna

Hankija otsus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks Osades 16-18 on õige, kaotavad kõik

eelnevad menetluslikud otsused oma õigusliku toime ja Vaidlustajal puuduks võimalus jõuda

hankelepingu sõlmimiseni Hankijaga isegi juhul, kui Otsus I oleks õigusliku aluse või

põhjenduste puudumise põhjusel õigusvastane). Seega esineb RHS § 197 lg 1 p-is 8 ja § 192

lg 3 p-is 7 sätestatud alus Otsuse I peale esitatud vaidlustuse läbi vaatamata jätmiseks (vt ka

otsuse p 7).

11. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 (vaidlustaja tasutud riigilõiv,

tasutud või tasumisele kuuluv eksperditasu ja tema poolt vaidlustusmenetluses kantud

lepingulise esindaja kulud jäävad vaidlustaja kanda) ja 7 (kui vaidlustuskomisjon vaatab

9 (9)

vaidlustuse läbi kas või ühe vaidlustuses sisalduva nõude osas, ei kuulu tasutud riigilõiv

riigilõivuseaduse alusel tagastamisele).

Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist.

Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda ja Hankijalt Vaidlustaja kulude väljamõistmiseks

alust ei ole (RHS-is puudub HKMS § 108 lg-ga 61 võrreldav säte, millisel juhul saaks tõusetuda

küsimus kulude väljamõistmisest vaidlustusmenetluses esitatud põhjenduste tõttu).

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelika Timusk