„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevusele „Kutsesüsteemi reform“ ” muutmine

Lisa

KINNITATUD

haridus- ja teadusministri käskkirjaga

„Toetuste andmise tingimuste

kehtestamine tegevusele

„Kutsesüsteemi reform““

Toetuse andmise tingimused tegevusele

„Kutsesüsteemi reform“

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021-

2027) alusel.

Sisukord

1 Reguleerimisala .....................................................................................................................2

1.4. Toetuse andmise eesmärk ja tulemused ................................................................................................. 2

1.5. Mõisted.................................................................................................................................................................. 2

2. Toetatavad tegevused............................................................................................................3

2.1. OSKA ...................................................................................................................................................................... 3

2.2. Tervikliku oskuste ja kutsete süsteemi OsKuS loomine ................................................................ 3

2.3. OsKuS digiarendused ...................................................................................................................................... 4

3. Tulemused...........................................................................Error! Bookmark not defined.

4. Rakendusasutus ja rakendusüksus ......................................Error! Bookmark not defined.

5. Elluviija ja partner ..............................................................Error! Bookmark not defined.

6. Sihtrühm ...............................................................................................................................6

7. Abikõlblikkuse periood ........................................................................................................6

8. Eelarve ja toetuse määr .......................................................Error! Bookmark not defined.

9. Kulude abikõlblikkus ............................................................................................................8

10. Toetuse maksmise tingimused ja kord................................................................................9

11. Elluviija ja partneri kohustused ..........................................................................................9

12. Aruandlus..........................................................................................................................10

13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord...................................................................10

14. Vaiete lahendamine ..........................................................................................................10

1 Reguleerimisala

1.1. Käskkirjaga korraldatakse Haridus- ja noorteprogrammi ja meetmete nimekirja meetme

21.4.6.2, „Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ tegevuse „Kutsesüsteemi reform“

rakendamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.

1.2. Tegevuse rahastamisega Euroopa Sotsiaalfondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti“

erieesmärgi (g) “edendada elukestvat õpet, eelkõige kõigile kättesaadavaid paindlikke

oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, võttes arvesse ettevõtlus- ja digioskusi,

paremini prognoosida muutusi ja uusi vajalikke oskusi tööturu vajaduste põhjal,

hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning soodustada ametialast liikuvust”

saavutamisele.

1.3. Tegevusega panustatakse riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajaline

arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegilistesse sihtidesse „Eestis

elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ ja „Eesti majandus on tugev,

uuendusmeelne ja vastutustundlik“. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel

järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9

nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid.

Toetatavate tegevustega aidatakse edendada regionaalselt tasakaalustatud arengut, soolist

võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust panustades „Eesti 2035“

näitajatesse „Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr“, „Tööjõus osalemise määr

(15-74 aastased), „Tööjõu tootlikkus osakaaluna ELi keskmisest“, „Soolise

võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ning

„Ligipääsetavuse näitaja“. Toetatavates tegevustes järgitakse 2021-2027 rakenduskava

seirekomisjoni tegevuste üldiseid valikukriteeriume ja –metoodikat.

1.4. Toetuse andmise eesmärk ja tulemused

1.4.1. Toetuse andmise strateegiline siht on toetada haridus- ja töömaailma süsteemset ja

paindlikku sidustamist, parendades tööjõu ja oskuste vajaduse analüüsimise,

prognoosimise ja seiresüsteemi ehk OSKAt, uuendades ja korraldades ümber

kutsesüsteemi ning lõimides süsteemi erinevad osad sünergiliseks tervikuks.

1.4.2. Toetuse andmise tulemusena on loodud ja rakendunud terviklik, uue juhtimis- ja

koostoimemudeli järgi tõhusalt ja mõjusalt toimiv, sealhulgas asjakohaste

digilahendustega, sihtrühmade vajadusi arvestav oskuste ja kutsesüsteem OsKuS.

1.5. Mõisted

1.5.1. OsKuS on terviklik, ühtse juhtimismudeliga Oskuste ja Kutsete Süsteem, mis

hõlmab tööjõu ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA, oskuste kirjeldamise,

hindamise ja tunnustamise ning kutsesüsteemi tegevusi ning on tegevuse

„Kutsesüsteemi reform“ nimetus.

1.5.2. OSKA on süsteemne ja regulaarne oskuste ja tööjõuvajaduse seire-, prognoosi- ja

tagasisidestamise süsteem.

1.5.3. Oskus on õppimise ja harjutamise teel omandatud sihipärase tegevuse

planeerimise ja elluviimise võime.

1.5.4. Oskuste kirjeldus annab oskuste süsteemis ülevaate oskuste põhilistest tunnustest.

1.5.5. Oskusprofiil on isiku enesehinnangu alusel koondatud oskuste ja oskuste

kirjelduste kogum, mille eesmärk on saada informatsiooni oskuste komplekti

sobivusest erinevate ametitega ning leida puuduvad oskused.

1.5.6. Oskuste klassifikaator on oskuste süstematiseerimise alus, mille moodustavad

oskuste põhirühmad, oskusvaldkonnad ja oskuskategooriad. Klassifikaatoris on

oskused kirjeldatud võimalikult ülekantavalt majandus- ja tegevusalade üleselt.

1.5.7. Oskuste kataloog koosneb kontekstualiseeritud oskustest ja nende seostest

ametitega. Kataloogis kirjeldatakse oskusi spetsiifilisemalt, detailsemalt,

konkreetsemasse rakenduskonteksti asetatult.

1.5.8. Oskuste (digi)register sisaldab kõikide tööelus kasutatavate oskuste nimetusi

koos kirjeldusega. Oskused on registris jaotatud kahele tasandile: oskuste

klassifikaator ning oskuste kataloog.

1.5.9. Koordinatsioonikogu on kutseseaduse alusel haridus- ja teadusministri poolt

moodustatud kogu, mille põhiülesandeks on tööturu koolitustellimuse

määratlemise protsessi juhtimine ja tasakaalu leidmine kutsetegevuse valdkondade

vajaduste vahel, sh ühiskonna ja tööturu vajaduste ning koolituspakkumise (sh

täienduskoolituse) optimaalne sidustamine ning tööturu alase strateegilise

teavitustöö korraldamine ühiskonnas.

2. Toetatavad tegevused

Käskkirja alusel viiakse ellu järgmised tegevused:

2.1. OSKA

Tegevus hõlmab endas OSKA metoodika arendamist (sh prognooside arendamine

piirkonnapõhisteks), valdkondlike ja temaatiliste tööjõuvajaduse uuringute läbiviimist ,

uuringutulemuste levitamist ja tööjõu järelkasvu tagamiseks tehtud ettepanekute

elluviimise seiret.

2.2. Tervikliku oskuste ja kutsete süsteemi OsKuS loomine

2.2.1. Kutsesüsteemi reformi ettevalmistamine ja rakendamine sh olukorra analüüsimine,

sihtrühmade kaasamine, avalikkuse teavitamine, õigusliku raamistiku uuendamine

OsKuS väljatöötamiseks ja rakendumiseks, rakendumise analüüsimine;

2.2.2. oskuste kirjeldamine hõlmab oskuste uutel alustel süsteemselt kirjeldamise

metoodika väljatöötamist, sealhulgas asjakohaste oskuste (digi)registris

kirjeldamist ja oskusprofiilide koostamise aluspõhimõtete kujundamist seostatult

kutsesüsteemiga;

2.2.3. uutel alustel kirjeldatud oskuste vastavushindamiseks ja tunnustamiseks tõhusalt ja

mõjusalt toimiva mudeli välja töötamine ning rakendamise ettevalmistamine

(sealhulgas sihtrühma koolitamine toimetamiseks uuenenud põhimõtetel toimivas

süsteemis ja informeerimine oskuste hindamise ja tunnustamise abistamiseks

kasutada olevatest tööriistadest);

2.2.4. OsKuS rakendamise ettevalmistamine hõlmab laiema üldsuse teavitamist loodud

OsKuS kontseptsioonist ja toimimisest.

2.3. OsKuS digiarendused

2.3.1. Tegevus hõlmab OsKuS tõhusa toimimise tagamiseks asjakohaste digilahenduste,

registrite ja võimekuse loomist (sealhulgas oskuste registri infosüsteem,

oskusteenuste ja -analüüsi keskkond, töömaailma kutse andmise halduskeskkond,

oskuste vastavushindamise keskkond, osakutse- ja oskustunnistuste andmebaas,

suurandmete kaeve ja analüüsi võimekus, OSKA andmete visualiseerimine ja

tulemuste avalikustamine veebis).

Kõik tegevused on üle-eestilised, nende tulemusi saavad kasutada tööandjad,

õppeasutused ja indiviidid kõikjal Eestis. Tegevused ei hõlma lõppsaajale toetuse

vahendamist ning nende puhul pole tegemist riigiabi ega vähese tähtsusega

riigiabiga.

Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud

olulist kahju.

Tabel 1 Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimise ja tulemuste saavutamise seireks kasutatavad

näitajad:

Näitaja

nimetus ja

mõõtühik

Algtase 2021

Vahesiht

tase 2024

Sihttase 2029

Selgitav teave

Meetmete

nimekirja näitajad

Väljund näitaja

Loodud tervikliku kutsesüsteemi infosüsteem

0 0 1 Tervikliku oskuste ja kutsesüsteemi OsKuS infosüsteem koosneb oskuste kirjeldamise, oskuste teenuste ja oskuste analüüsi digikeskkondadest. Digikeskkonnad on koostöös toimivad 2029. aastaks. Tervikliku infosüsteemi kasutajate arv saavutab vähemalt punktis 2.3.1. toodud indikaatori taseme ning süsteemi toimivust hinnatakse 2029.a. partneri tellitud analüüsiga.

TAT

spetsiifilised

näitajad

2.1. TAT spetsiifiline näitaja

Koostatud uuringud (arv)

0 12+1 40+3 Tööjõu ja oskuste vajaduse üldprognoos (kokku 3 tk) (mh tööjõuvajaduse muutused, hõive arengudünaamika,

oskuste kasutamine

jne).

Valdkondlikud oskuste vajaduse prognoosid 5- 10 a vaates ning vajadusel läbiviidavad temaatilised uuringud (kokku 40 tk).

2.2.1. TAT spetsiifiline näitaja

Koostatud analüüsid (arv)

0 1 2 Kutsesüsteemi

arenduseks ning õigusraamistiku muutmiseks analüüsitakse süsteemi toimimist, parimaid

praktikaid ning partnerite ettepanekuid. Analüüside tulemustega ja partnerite ettepanekutega on arvestatud kutsesüsteemi arenduses. Õigusaktide jõustumise järel analüüsitakse süsteemi rakendumist, st reformi tulemust.

2.2.2. TAT spetsiifiline näitaja

Koostatud oskuskirjeldused (arv)

0 4000 8000 OsKus infosüsteemis kirjeldatud unikaaalsed oskused

2.2.3. TAT spetsiifiline näitaja

Koostatud video-

ja digiõppe

materjalid (arv)

0 37 100 OsKus infosüsteemi sihtgruppidele mõeldud erineva pikkusega video- ja digimaterjalid

2.3.1. TAT spetsiifiline näitaja

Kutsesüsteemi infosüsteemi unikaalsete veebikasutajate arv aastas

0 95 000 150 000 Vahetulemusena hinnatakse alamsüsteemide (OSKA, kutsesüsteem, oskuste süsteem) kasutajate arvu summeerituna. Unikaalseid kasutajaid loendatakse Google

Analyticsiga siseneja ID-sid.

Tegevuse 2.3.1., mis hõlmab OsKuS tõhusa toimimise tagamiseks asjakohaste digilahenduste, registrite ja võimekuse loomist, elluviimisel teeb elluviija koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumi tehnoloogia juhtimise osakonnaga.

3. Tulemused

Tegevuste tulemusena on loodud ja toimib terviklik oskuste ja kutsesüsteem OsKuS: • on rakendunud parendatud metoodikal põhinev tööjõu ja oskuste vajaduse seire-,

prognoosi- ja tagasisidesüsteem OSKA, mis võimaldab tulemusi laiemalt kasutada

tuginedes muuhulgas oskuste ja piirkonna põhisele lähenemisele; • on loodud uuenduslik oskuste süsteem, st oskuste kirjeldamise ja hindamise süsteem koos

digitaalsete oskuste teenuste lahendustega, oskuste hindamise ja tunnustamise põhimõtetega, õppe ja koolitusteenuste sidumise võimalustega;

• OSKA süsteem ja uus oskussüsteem on juhtimis- ja koostöömudelites ning infosüsteemides

lõimitud üksteist toetavaks tervikuks ehk OsKuS süsteemiks, mis toetaks eri sihtrühmade individuaalset oskuste arendamist ja karjääri haldamist ja oleks osa elukestvast õppest.

4. Rakendusasutus ja rakendusüksus

4.1. Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium

4.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.

5. Elluviija ja partner

5.1. Elluviija on Sihtasutus Kutsekoda (edaspidi ka elluviija). Rakendusasutus sõlmib tegevuse

rakendamiseks Sihtasutusega Kutsekoda halduslepingu, kus täpsustatakse rakendamisega seotud õigused ja kohustused.

5.2. Partner on Haridus- ja Teadusministeerium, kes viib ellu tegevust 2.2.1., mille tulemusel

on uuendatud õiguslik raamistik tervikliku oskuste ja kutsete süsteemi OsKuS

rakendamiseks, viidud läbi vajalikud analüüsid, sihtrühmad kaasatud, avalikkust

teavitatud, reformi rakendumist analüüsitud.

6. Sihtrühm

6.1. Sihtrühm on tööandjad, eri- ja kutsealase hariduseta inimesed, vananenud oskustega

inimesed, täiskasvanud õppijad, haridus- ja koolitusasutused, õpetajad ja koolitajad,

kohalikud omavalitsused, sotsiaalpartnerid.

7. Abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.08.2022 kuni 31.08.2029.

8. Eelarve ja toetuse määr

Tegevuse „Kutsesüsteemi reform“ kogueelarve aastateks 2022-2029 on 17 545 017 eur, mida

rahastatakse järgmiselt: ESF toetus kuni 70% ja maksimaalne summa 12 281 512 eurot ja

sellele lisandub riiklik kaasfinantseering 30% summas 5 263 506 eurot.

Toetuse andmise tingimustega kehtestatakse tegevuste detailne eelarve 2029.a. 31. augustini,

kogusummas 17 545 017 eurot.

Tabel 2 Kutsesüsteemi reformi eelarve ja tulemused tegevuste lõikes:

Tegevused Eelarve

2.1. OSKA 6 419 300

Otsene personalikulu 5 462 200

Muud kulud 957 100

2.2. Tervikliku oskuste süsteemi loomine kokku 4 744 400

2.2.1.

Tervikliku oskuste süsteemi kontseptuaalsete aluste ja rakendumise eelduste loomine ja kutsesüsteemi arendamine

197 300

2.2.2. 2.2.3. 2.2.4

Oskuste kirjeldamine, vastavushindamine ja

tunnustamine, OsKuS rakendamise ettevalmistamine 4 547 106

Otsene personalikulu 3 690 900

Muud kulud 856 206

2.3. OsKuS digiarendused 4 698 420

Otsene personalikulu 464 500

Muud kulud 4 233 920

3 Horisontaalne kulu kokku 1 682 890

Otsene personalikulu 208 910

Kaudsed kulud (15% otsestest personalikuludest) 1 473 980

EELARVE 2022-2029 KOKKU 17 545 017

9. Kulude abikõlblikkus

9.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste

elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021– 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise

üldised tingimused “ (edaspidi ühendmäärus) §-s 15 ning käesolevas käskkirjas

sätestatud tingimustele.

9.2. Abikõlblikud on järgmised punktis 2 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks

vajalikud kulud:

9.2.1. otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 16 ja § 21 lõikele 3;

9.2.2. kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest

vastavalt ühendmääruse § 21 lõigetele 1 ja 3−6;

9.2.3. muud kulud:

9.2.3.1. välislähetuste kulu;

9.2.3.2. hindamiste, uuringute, analüüside ja küsitluste kulu;

9.2.3.3. juhendite, koolitusmaterjalide, sh digiõppematerjalide ning

veebipõhiste juhendmaterjalide (sh videote) koostamise, kujundamise ja

avalikustamise kulu;

9.2.3.4. konverentside, seminaride, koosolekute, koolituste kulu sh neljale

peamisele puudeliigile (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue)

ligipääsetavuse tagamine füüsilises ja virtuaalses keskkonnas;

9.2.3.5. tõlkekulud, trükiste väljaandmine (sh kirjutustõlge, kirjeldustõlge,

viipekeeletõlge, subtiitrite lisamine);

9.2.3.6. digilahenduste, sh tehniliste konsultatsioonide ja analüüside kulu ning

infosüsteemide ja veebilehtede loomise, arendamise, haldamise,

majutuse ja hooldusega seotud kulu.

9.3. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 loetletud kulud. Lisaks loetakse

mitteabikõlblikeks kuludeks:

9.3.1. projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või

käsunduslepingu alusel, projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti

tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või liikumisega

seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel;

9.3.2. ruumide remont ja/või kaasajastamine, hoonestatud ja hoonestamata maa,

kinnisvara ja mootorsõiduki, inventari ost.

10. Toetuse maksmise tingimused ja kord

10.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1

ja § 28 lõikele 3.

10.2. Makse aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitatakse vähemalt kord kvartalis, kuid

mitte sagedamini kui üks kord kuus.

10.3. Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid koos TAT

lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast TAT tingimuste ja kohustuste täitmist ning

lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.

11. Elluviija ja partneri kohustused

11.1. Elluviija peab täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11

toetuse saajale kehtestud kohustusi. Elluviija on kohustatud:

11.1.1. koostama ja esitama rakendusasutusele TATi järgmis(t)e eelarveaasta(te)

tegevuste kirjelduse ja eelarve kulukohtade kaupa kinnitamiseks jooksva aasta

1. detsembriks ning viima selle ellu;

11.1.2. esitama punktis 11.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie

tööpäeva jooksul rakendusüksusele infoks;

11.1.3. esitama rakendusasutuse nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja

eelarveartiklite kaupa;

11.1.4. tegevusi ellu viima vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;

11.1.5. esitama rakendusasutusele tegevuskava OsKuS rakendamiseks

ettevalmistavate tegevustega;

11.1.6. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 1.

detsembriks; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15

tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest;

11.2. Partner (Haridus- ja Teadusministeerium) peab täitma lisaks TAT-s nimetatud

tegevustega seotud kohustustele ühendmääruse § 10 lõike 1 punktides 2–6, 8–9 ja 13−15 ning

§-s 11 nimetatud kohustusi.

12. Aruandlus

12.1. Elluviija esitab rakendusasutusele e-kirja teel ning registri kaudu registris kehtestatud

vormil ja tähtaegadeks aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri

seisuga) ning poolaasta vahearuande 15. augustiks (30. juuni seisuga). Vahearuandes peab

olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:

12.1.1. punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala- või

ületäitmise kohta;

12.1.2. ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest;

12.1.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele;

12.1.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest.

12.2. Elluviija esitab rakendusasutusele e-kirja teel ning rakendusüksusele registri kaudu

toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste

abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutavale

infole olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust Haridusvaldkonna

arengukava 2021−2035 eesmärkide saavutamisele ning punktis 1 nimetatud „Eesti 2035“

sihi saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele.

12.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande

laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.

12.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.

12.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt

10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale

puuduste kõrvaldamist.

13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSSi §-dele 28−30 ja

ühendmääruse §-dele 34−39.

14. Vaiete lahendamine

14.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist

esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSSi § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3.

14.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist

esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSSi § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2.

14.3. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

EELNÕU

16.01.2026

MINISTRI KÄSKKIRI

[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]

Haridus- ja teadusministri 16. novembri

2022. a käskkirja nr 314 „Toetuse andmise

tingimuste kehtestamine tegevusele

„Kutsesüsteemi reform““ muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel: 1. Muudan haridus- ja teadusministri 16. novembri 2022. a käskkirja nr 314 „Toetuse andmise

tingimuste kehtestamine tegevusele „Kutsesüsteemi reform““ lisa ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud).

2. Käskkirja rakendatakse 1. jaanuarist 2026. a.

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas

minister

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Rahandusministeerium

18.01.2026 nr 8-2/26/350

Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu

esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri 16.11.2022. a käskkirja nr 314 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevusele

„Kutsesüsteemi reform“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume Teie kooskõlastust või arvamust 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas minister

Lisad: 1. Eelnõu 2. Eelnõu lisa

3. Seletuskiri

Arvamuse avaldamiseks:

Riigi Tugiteenuste Keskus SA Kutsekoda

Külli All 735 0249

[email protected]

1

Seletuskiri haridus- ja teadusministri 16. novembri 2022. a käskkirja nr 314 „Toetuse

andmise tingimuste kehtestamine tegevusele „Kutsesüsteemi reform” muutmise eelnõu

juurde

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (ÜSS2021_2027) alusel. Käesolev muudatus on tingitud vajadusest vähendada TATi eelarvet ning kehtestada tegevuste

detailne eelarve 2029. a. lõpuni. Õigusselguse tagamiseks kehtestatakse ministri käskkiri ja selle lisa uue terviktekstina.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kutseharidus ja oskuste poliitika osakonna nõunik Külli All (735 0245; [email protected]), strateegia- ja finantsosakonna

finantsvaldkonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (tel 735 0279; [email protected]), välisvahendite nõunik Ragne Hoff (735 0306, [email protected]) ja strateegilise planeerimise

valdkonna peaekspert Meelis Aunap (735 0105, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Haridus- ja Teadusministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735 0234, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

TATi käskkirjas on sätestatud ülesanne hinnata 2025. aastal tegevuste edenemist, sh nende tõhusust ja mõjusust, vahesihttasemete saavutamist ning toetuse eelarve kasutamist .

Rakendusasutus koos toetuse saajaga on läbi viinud projekti vaheanalüüsi, mille põhjal tuvastati vajalikud muudatused tegevustes ja eelarves, et tagada aastaks 2029 elluviidava projekti

asjakohasus ja tulemuslikkus Toetatavad tegevused

2.1 OSKA ja tööjõuvajaduse seire

TATi abikõlbliku tegevusena hõlmab OSKA tegevus endas OSKA metoodika arendamist (sh prognooside arendamine piirkonnapõhisteks), valdkondlike ja temaatiliste tööjõuvajaduse

uuringute läbiviimist, uuringutulemuste levitamist ja tööjõu järelkasvu tagamiseks tehtud ettepanekute elluviimise seiret.

Tegevuse lõpptulemusena pidi kehtiva käskkirja järgi aastaks 2029 olema läbi viidud 35+3 uuringut. Perioodil 2022.-2025.a. teostati 15 valdkondlikku, 4 temaatilist ja 2 seireuuringut (st

kokku 21), koostati tööjõu vajaduse üldprognoos ja tulevikutrendide ülevaade „Töö ja oskused 2035”. Uuringutulemuste levitamiseks on valminud 33 OSKA tulemusi tutvustavat lühivideot.

Toetuse andmise tingimuste muutmisega tõstetakse aastateks 2026-2029 planeeritud tulemusnäitajat nii, et senise 35 asemel koostatakse kokku vähemalt 40 tööjõuvajaduse valdkondlikku, temaatilist või seireuuringut ja 2 üldprognoosi.

OSKA metoodika arendamine toimub pidevalt, tuginedes koordinatsioonikogu poolt

kinnitatud eritüübiliste uuringute vajadusele ja tellimustele ning nõunike kogust saadud sisendile. Metoodilist arendustööd juhib 1 peaanalüütik, 1 andmesuunajuht ja 1 andmeanalüütik.

2

Valdkondlike ja temaatiliste tööjõuvajaduse uuringute läbiviimiseks toimub andmete

pärimine statistikaametist, OSKA andmemudeli arendamine ja täiendamine statistikaameti teadlaste andmebaasis; konkreetse uuringu tarbeks andmete koondamine ja uuringutiimile edastamine, tööturu, koolituspakkumise jm andmete analüüsimine, intervjuude läbiviimine,

intervjuude transkribeerimine, uuringuaruannete koostamine koostöös valdkonna ekspertidega, uuringu tulemuste põhjal ettepanekute sõnastamine koostöös eksperdikoguga, uuringuaruande

retsenseerimine ja keeletoimetamine ning koordinatsioonikogu koosoleku korraldamine ja uuringuaruande kinnitamine. Uuringuid teostab viis kaheliikmelist tiimi: analüütik + uuringujuht.

Uuringutulemuste levitamiseks toimub uuringute avalikustamine: uuringuaruande

veebikeskkonda sisestamine, tulemusi tutvustavate videode tootmine, andmete näitlikustamine (näidikulehed) ja teemalehtede kujundamine, tulemusi tutvustavate seminaride, infotundide ja konverentside korraldamine; uuringutulemusi tutvustavate uudiste ja artiklite kirjutamine ning

avaldamine. Uuringutulemuste levitamisega tegeleb 1 veebispetsialist.

Tööjõu järelkasvu tagamiseks tehtud ettepanekute elluviimise seiretulemuste avaldamiseks ja OSKA mõju näitlikustamiseks luuakse interaktiivne veebikeskkond. OSKA ettepanekute rakendamise ehk OSKA mõju visualiseerimise veebikeskkond on 2025. a. septembris hanke

tulemusel saanud arenduspartneri ja ning selle esimene versioon valmib 2026.a. ning edasiarendus 2026-2029. Seireandmete kogumine toimub regulaarselt ning tulemustest

teavitamiseks korraldatakse infotunde ja seireseminare. Seiretulemustega tegeleb 1 seirekoordinaator.

Koordinatsioonikogule partnerite poolt (eri ministeeriumid, tööandjate keskorganisatsioonid) esitatud lähteülesannetes valdkondlike ja temaatiliste tööjõuvajaduse uuringute tellimisel on

kasvanud vajadus mitmekesisemate ja enamate teemade uurimiseks, mis toob kaasa OSKA uuringute arvulise mahu ja sisu keerukuse kasvu, mis eeldavad täiendavaid ressursse andmeanalüütilise kompetentsi kasvatamiseks, kommunikatsiooniks ja tulemuste

rakendamiseks poliitikakujunduses. Neid ootusi on arvestatud 2026.-2029.a. eelarve kavandamisel.

Statistikaameti teadlaste andmebaasi on loodud unikaalne OSKA andmemudel, eri registrite andmete sidumiseks ja OSKA tööjõuvajaduse ja oskuste prognooside teostamise andmealuseks.

See võimaldab ameti ja isiku tasandil aru saada hariduse ja tööturu seostest ning seeläbi toetab koolitusvajaduse paremat ühildamist tööturu- ja ühiskonna vajadusetega. Tööjõuvajaduse

prognoosi piirkonnapõhiseks muutmiseks on alustatud regionaalse tööjõuvajaduse prognoosimudeli ja metoodika ettevalmistamist ning 2025.a. lõpuks valmib koostöös Tartu Ülikooliga Ida-Viru tööjõuvajaduse prognoosimudeli I etapp.

2.2. Tervikliku oskuste ja kutsete süsteemi OsKuS loomine

2.2.1. Kutsesüsteemi reformi ettevalmistamine ja rakendamine

Tegevuse väljundiks on kaks kutsesüsteemi rakendumisuuringut, millest esimene valmis

2023.a. ning teise koostamine on planeeritud projekti lõpuks 2029.a.

Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021‒2035 näeb ette üleminekut oskuspõhisele

kutsesüsteemile ja loobumist kutsestandardikesksest süsteemist. Kutsesüsteemi

ajakohastamine ja reformi käivitamine eeldas senise süsteemi põhjalikku analüüsi ja

sihtrühmade vajaduste kaardistamist. Kutsesüsteemi reformi kontseptuaalsete aluste ja

3

eelduste loomiseks viidi Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimisel LevelLabi ja

Statistikaameti poolt läbi uuringud kutsesüsteemi ja kvalifikatsiooniraamistiku senisest

rakendumisest ning analüüsiti täiskasvanute kutseõppes ja elukestvas õppes osalemist .

Kutsesüsteemi rakendumise uuringu eesmärk oli välja selgitada, millised on kutsesüsteemi

osaliste ootused ja valmisolek kutsesüsteemi reformiks ning oskuspõhisele lähenemisele

üleminekuks, samuti saada ülevaade plaanitud uuenduste võimalikest kitsaskohtadest ja

rakendumise riskidest. Kutseseaduse rakendumise analüüsi tulemused oli oluline sisend

kutsesüsteemi rakendamise aluseks oleva õigusraamistiku uuendamiseks. 2024.a. lõpus

valmis kutseseaduse väljatöötamiskavatsus, mis läbis kooskõlastuse 2024.a. alguses.

2025.a. valmis uuring „Täiskasvanute kutsehariduse tasemeõppes ning elukestvas õppes

osalemise analüüs“, mille läbiviimise vajadus tulenes kutseseaduse reformiga samal ajal

läbiviidavast ja seoses olevast kutsehariduse reformist.

Kuna Eesti kvalifikatsiooniraamistik on sätestatud kutseseaduses, analüüsiti 2025.a.

LevelLabi poolt ka Eesti kvalifikatsiooniraamistiku rakendumist. Uuringu läbiviimise

eesmärk oli töötada välja ettepanekud Eesti kvalifikatsiooniraamistiku uuteks

tasemekirjeldusteks. Selleks hinnati EKR-i senist rakendumist haridusstandardites ja

kutsekvalifikatsioonides, analüüsiti võrdlusriikide parimaid praktikaid ning korraldati

valideerimisseminare valdkondlike ekspertidega. Uuringu tulemusel tehti ettepanekud

kvalifikatsiooniraamistiku tasemekirjelduste uuendamiseks ning neid tulemusi võetakse

arvesse kutseseaduse ja selle alusel kehtestatud määruste uuendamisel.

Kutsesüsteemi rakendumisega seotud sihtrühmade laiapõhjaliseks kaasamiseks viidi läbi

arutelusid ja seminare, avalikkust teavitati kutsesüsteemi uuendamisest läbi meedia ja

teavituskoosolekute. Uuringu järeldusi ja ettepanekuid ning sihtrühmade sisendit kasutati

kutseseaduse väljatöötamiskavatsuse koostamisel. Saadud ettepanekuid võeti arvesse ning

seaduse väljatöötamiseks moodustati 2025.a. laiapõhine partnereid kaasav töörühm.

2025.a. lõpuks esitatakse uue kutseseaduse eelnõu kooskõlastamisele ning see on

planeeritud rakenduma järkjärguliselt alates 2026.a. IV kvartalist kuni 2029.a seega 2026.a.

saab läbi reformi õiguslikult ettevalmistav etapp.

2029.a. viiakse läbi uuring reformi käigus läbi viidud muutuste rakendumise hindamiseks.

Planeeritava uuringu käigus hinnatakse 2029.a. rakendunud uuenduste mõju, sh näiteks

kutsesüsteemi struktuuri optimeerimise mõju halduskoormuse vähenemisele, erinevate

kogude liitmise tulemuslikkust ja mõju, kutsestandarditelt kompetentsiprofiilidele

ülemineku rakendumist ja mõju, valdkondlike ekspertkogude töö sisu, kutse- ja oskuste

registri kättesaadavuse paranemist ja halduskoormuse vähenemist, oskuste ökosüsteemi

laiemat kasutatavust ja kasutajate rahulolu sellega.

2.2.2. Oskuste kirjeldamine

Selleks, et oskuste arendamine vastaks tööturu ja üksikisiku tegelikele vajadustele, on

vajalik süsteemne lähenemine, milles oskuste käsitlus ja terminoloogia oleks üheselt

mõistetav ja kättesaadav eri organisatsioonide ja valdkondade jaoks. Eesti

haridusvaldkonna arengukavas 2021−2035 seati eesmärgiks, et tuleb välja arendada ja

rakendada kõigi sihtrühmade vajadusi arvestav jätkusuutlik süsteem oskuste vajaduse

prognoosimiseks ja seireks ning tegevuse koordineerimiseks eri osaliste vahel, et toetada

tööturu vajadustest lähtuvate oskuste omandamist ning sidustada paremini haridus ja

töömaailm. CEDEFOP-i 2023. aastal avaldatud ülevaade „Skills in transition: the way to

4

2035“ peab piisavate oskuste puudust tööturul lähiaja peamiseks väljakutseks, mille

ainsaks sobivaks lahenduseks on hariduse ja koolituse parem vastavus tööturu vajadustele.

Eesti oskuste süsteemi arendamine on tihedalt seotud rahvusvaheliste arengusuundadega,

sealhulgas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) oskuste ja elukestva õppe

strateegiaga aastateks 2022–2030. Nimetatud strateegia üldeesmärk on arendada

sotsiaalsele dialoogile tuginevaid jätkusuutlikke, vastupanuvõimelisi (ingl k resilient)

süsteeme, mis tagavad juurdepääsu kvaliteetsetele oskuste arendamise ja elukestva õppe

võimalustele, edendades inimarengut ja tööhõivet ning võimaldades väärikat tööd igaühele.

Strateegia teiseks sambaks on oskuste vajaduse analüüs ja seire, mille

võtmekomponentideks on tööturuteabel põhinev oskuste prognoosisüsteem, tööturu ja

oskuste sobivuse analüüs ning õppekavade ja koolitusprogrammide vastavus tööturu

vajadustele.

Oskuste süsteemi eesmärk on terviklikult ja võimalikult paljude huvirühmade vajadusi

silmas pidades oskusi kirjeldada, hinnata ja tulevikuvajadust prognoosida. Süsteem peab

olema kohanemisvõimeline ning peegeldama kiiresti muutuva tööturu olukorda ja

vajadusi.

TATi abikõlblikud tegevused hõlmavad oskuste uutel alustel süsteemselt kirjeldamise

(oskuste süsteem) metoodika väljatöötamist, sealhulgas asjakohaste oskuste (digi)registris

kirjeldamist ja oskusprofiilide koostamise aluspõhimõtete kujundamist seostatult

kutsesüsteemiga, uutel alustel kirjeldatud oskuste vastavushindamiseks ja tunnustamiseks

tõhusalt ja mõjusalt toimiva mudeli välja töötamist ning rakendamise ettevalmistamist

(sealhulgas sihtrühma koolitamine toimetamiseks uuenenud põhimõtetel toimivas

süsteemis ja informeerimine oskuste hindamise ja tunnustamise abistamiseks kasutada

olevatest tööriistadest).

Tegevuse väljundnäitaja sihttase aastaks 2029 on 8000 OsKuS infosüsteemis kirjeldatud

unikaalset oskust. 2025.a. lõpuks valmib kokku 4000 Euroopa oskuste ja kvalifikatsioonide

klassifikaatoriga (ESCO) sidustatud oskuste kirjeldust digiregistris.

Oskuste süsteemse kirjeldamise metoodika väljatöötamisel ilmnes vajadus seostada

oskused ametikirjeldustega, et tagada uues OsKuS süsteemis kutse- ja oskuste süsteemi ja

OSKA prognooside sisuline ühendamine. Selline lähenemine võimaldab parimal moel

toetada Eesti inimeste oskuste ja kompetentside hindamist ning seeläbi õpi- ja

karjäärivalikuid arendatavas teenuskeskkonnas. Seetõttu on ametikirjeldused oskuste

kirjeldamise oluliseks etapiks. 2025.a. lõpuks on kirjeldatud oskused seostatud 470

ametikirjeldusega. Seoses kutsehariduse reformiga on kerkinud vajadus koostada

laiapõhjaliste õppekavade toeks ameti kompetentsiprofiilile aga ka laiemaid ehk kutseala

ja tegevusvaldkonna kompetentsiprofiile. Kompetentsiprofiil sisaldab lisaks paindlikumale

loomisprotsessile ka mitmekülgsemaid valikuid (valdkondlik või ameti või rolli

kompetentsiprofiil) ja tulevikuoskusi. Kutsestandard jääb hindamise aluseks ja sisaldab

lisaks kutseoskusnõuetele ka hindamislauseid.

Kui TATi siht on toetada haridus- ja töömaailma süsteemset ja paindlikku sidustamist, siis oskuste süsteemi ja kompetentsiprofiilide arendamine just seda eesmärki täidab.

Seepärast on lisaks algselt kavandatule valmimisel komplekssem metoodika kompetentsiprofiilide koostamiseks nii ametiala, kutseala kui tegevusvaldkonna jaoks ning

käesoleva aasta lõpuks koostatakse selle alusel esimesed kümme pilootkompetentsiprofiili

5

tööturu sisendina õppekavade aluseks kutsehariduses ja kõrghariduses. 2029.a. lõpuks

analüüsitakse läbi kehtivad kutsestandardid ning vastavuses uuenenud õigusraamistikuga koostatakse kas kutsestandardid või vajadusel nende asemel kompetentsiprofiilid tasemeõppe ja mikrokvakvalifikatsioonide õppe aluseks. Loodavate kompetentsiprofiilide

ja õppekavade õpiväljundite analüüsiks ja võrdluseks luuakse TI lahendus. Kompetentsiprofiilide koostamisel kasutatakse oskuste kirjeldusi digiregistris, mis

vähendab nende koostamiseks kuluvat aja-, inim-, ja finantsressurssi. 2029.a. lõpuni planeeritakse vähemalt 70 kompetentsiprofiili väljatöötamine.

2.2.3. Oskuste vastavushindamine ja tunnustamine

Kehtivas TATis on abikõlblikuks tegevuseks uutel alustel kirjeldatud oskuste vastavushindamiseks ja tunnustamiseks tõhusalt ja mõjusalt toimiva mudeli välja töötamine ning rakendamise ettevalmistamine (sealhulgas sihtrühma koolitamine

toimetamiseks uuenenud põhimõtetel toimivas süsteemis ja informeerimine oskuste hindamise ja tunnustamise abistamiseks kasutada olevatest tööriistadest).

Tegevuse väljundnäitaja sihttase aastaks 2029 on 100 erineva pikkusega video- ja digiõppematerjali loomine kutse andjate kompetentsuse kasvatamiseks. TATi eesmärk on

mh: on toetada haridus- ja töömaailma süsteemset ja paindlikku sidustamist, uuendades ja korraldades ümber kutsesüsteemi. Kutsesüsteemi peaosalised on kutse andjad ja kutse

andmise kvaliteedi tõstmine oluline osa kutsesüsteemi uuenemisest. Oskuste hindajate ja kutse andjate kompetentsuse kasvatamiseks ja hindamise kvaliteedi tõstmiseks on algatatud regulaarsed, viis korda aastas toimuvad kovisioonid „Kutse andjate mõttekojad”.

Kutse andjate oskuste hindajatele on infotunde ja koolitusi läbi viidud keskmiselt kaheksa korda aastas ja neis on olnud üle 526 osaleja. Koolitused on suunatud kutse andjatele ja on

sisult unikaalsed. Kutse andmise kvaliteedi tõstmiseks on kutse andjaid nende vajadustest lähtuvalt nõustatud hindamismaterjalide väljatöötamisel. Välja on töötatud ja toodetud 34 digitaalset õppematerjali.

Oluline tegevussund tervikliku oskuste infosüsteemi loomiseks on oskuste kirjeldamise,

vastavushindamise ja tunnustamise veebikeskkondade (Oskuste Kompass + kutseregister) loomine. Veebikeskkonda arendatakse kooskõlas algselt plaanituga agiilselt ja kolmes etapis.

Oskuste infosüsteemi OsKuS skeem:

6

Kutsesüsteemi uut struktuuri – ja koostöömudelit toetav kommunikatsioonistrateegia

töötatakse välja ja viiakse ellu õigusraamistiku rakendumisega kooskõlas.

2.2.4. OsKuS teavitustegevused

OsKuS rakendamise ettevalmistamine hõlmab laiema üldsuse teavitamist loodud OsKuS

kontseptsioonist ja toimimisest. Üldsuse laiemaks teavitamiseks ning oskuste infosüsteemi rakendumise toetamiseks

käivitati 2024.a. digitaalne teavitus- ja koolitusseminaride sari „Oskuste akadeemia“. Seni on toimunud viis oskuste akadeemia veebiseminari, millel on osalenud üle 1200 inimese.

Järelvaatamisi on seisuga 20.10.2025 üle 1300 korra. Teavitustegevused rakenduvad vastavalt sisutegevuste arendusjärgule ning digiarenduste

etappidel. Ühtse kutse- ja oskuste süsteemi OsKuS ühtse brändi kujundamine, kommunikatsioonistrateegia väljatöötamine ja laialdasem teavitustegevus algab pärast

kutseseaduse jõustumist. Tegevuste 2.2.2-2.2.4 raames luuakse kogu sisu OsKuS infosüsteemi digiarendustele.

Nende tegevuste eelarvest kaetakse sisuloomeks vajalikud personali- ja kaasatud ekspertide töövõtulepingute kulud.

2.3. OsKuS digiarendused

Tegevuse tulemusmõõdikuks on kutsesüsteemi infosüsteemi unikaalsete veebikasutajate arv aastas, mis 2029 aasta lõpuks on prognoositud jõudma 150 000 kasutajani.

OsKuS toimimiseks luuakse digilahendused oskuste infosüsteem, oskusteenuste ja -analüüsi keskkond, töömaailma kutse andmise halduskeskkond, oskuste vastavushindamise keskkond,

suurandmete kaeve ja analüüsi võimekus, OSKA andmete ja mõju visualiseerimine ja tulemuste avalikustamine veebis). 2024.a. lõpuks oli oskuste infosüsteemi I etapi unikaalsete kasutajate

arvu sihttase 95 000 ning tegelikult jõuti 144 300 kasutajani. Oskuste infosüsteemi I etapis aastatel 2022-2024 loodi oskuste digiregister ja –kataloog

„Oskuste kompass“, mis sisaldab omavahel seostatud oskuste, ametite ja tegevusalade kirjeldusi. On koostatud ka infosüsteemi II etapi ehk personaliseeritud teenustepaketi arenduse

äri- ja detailanalüüs ning valminud on keskkonna prototüüp (ehk isiku oskusprofiili loomine, oskuste enese- ja vastavushindamine ning õpisoovitused). II etapi arendused jätkuvad aastatel 2026-2028 vastavalt hanke tulemusel saadud arendajaga sõlmitud lepingule. Järgmisena on

aastal 2026 kavas hankega III etapi ehk analüüsi keskkonna arenduspartneri leidmine. Programmi lõpuks aastal 2029 valmib oskuste infosüsteemi III etapina OsKuS

analüüsikeskkond, mis aitab aru saada oskuste puudujäägi fookusest ja detailidest Eesti ühiskonnas ning toetab tõenduspõhiste hariduspoliitiliste otsuste tegemist. Tulemuste saavutamiseks on oluline tegevus oskuste infosüsteemi sidustamine Eesti Hariduse

infosüsteemiga, sh diplomite ja tunnistuste registriga.

Oskuste ja kutsete vastavushindamist ja tunnustamist toetab 2025. aastal alustatud kutseregistri töömaailma kutse taotlejate halduskeskkonna väljatöötamine. 2025. aastal valmis arenduse esimene etapp – kutse omaniku iseteenindus keskkond. 2026. aastal valmib kutse

taotlusdokumentide menetlemise keskkond kutse taotlejatele ja kutseeksamite haldamise ning kutsetunnistuste genereerimise keskkond.

7

Infosüsteemi

arendamise etapid Arendus

Oskuste süsteemi I

etapp

Oskuste klassifikaatori ja registri infosüsteemi (kirjeldamise

keskkonna) loomine ja arendamine. Oskuste, ametite ja

tegevusalade infosüsteem: Oskuste kompass.

Oskuste süsteemi II

etapp

Oskustega seotud teenuste keskkonna loomine ja arendamine:

personaliseeritud teenuste pakett (oskuste profiilid, enesehindamise

keskkond ja isikustamise võimalus) ühtne platvorm OsKuS

süsteemi koordineerimiseks, Kompetentsiprofiilide loomise

keskkond, VÕTA digiplatvormi loomine, AI-põhise tööriistapaketi

väljaarendamine.

Kutse andmise

halduskeskkond

Töömaailma kutse andmise halduskeskkonna arendamine

kutseregistrisse. Kutse taotlemise keskkond, kutseeksamite

haldamise ja kutse andmise keskkond

Oskuste süsteemi III

etapp

Oskuste analüüsikeskkonna loomine ja arendamine: andmebaas ja

analüüsi tööriist tööjõu- ja oskuste vajaduse ning oskustelõhe

tuvastamiseks ühiskonnas, et toetada hariduspoliitika ja tööturu

strateegiate kujundamist.

Oskuste süsteemi IV

etapp

Tervikliku süsteemi OsKuS infosüsteemi loomine, ühtse

kaubamärgi kujundamine: kutseregistri, OSKA ja Oskuste

Kompassi alusandmestikest ühtse andmemudeli kujundamine,

kasutajateekondade ühtlustamine, vajalike liidestuste loomine.

Terviksüsteemi haldamis- ja arendamiskeskkonna loomine.

Suurim kitsaskoht selle tegevuse juures on olnud IT-arenduste ajakava edasinihkumine. Nüüdseks on I ja II etapi arendused hankemenetluste kaudu lepingustatud ja II etapi

arendustegevus käimas (vt 2.2.3) ning toetuse andmise tingimuste planeeritud tulemused saavutatavad.

3. Eelarve ja toetuse määr

TATi kogueelarve väheneb vahendite kaitsekuludeks suunamise tõttu 2 142 857 eur võrra. Tegevuse kogumaksumus aastateks 2022–2029 on 17 548 225 eurot, millest ESF toetuse

osakaal on kuni 70% (12 283 757 eurot) ja riiklik kaasfinantseering 30% (5 264 478 eurot). 2022-2025 kinnitatud ja kasutatud eelarved seisuga 30.11.2025:

Tegevused Kinnitatud

eelarve 2022-2025

Täitmine 01.08.22-

30.11.25

2.1. OSKA 3 124 816

2 593 899

Otsene personalikulu 2 532 000 2 161 510

Muud kulud 592 816 432 388

2.2. Tervikliku oskuste süsteemi loomine

kokku 2 057 895

1 740 908

8

2.2.1.

Tervikliku oskuste süsteemi

kontseptuaalsete aluste ja rakendumise

eelduste loomine ja kutsesüsteemi

arendamine

120 000

75 224

2.2.2.

Oskuste kirjeldamine,

vastavushindamine ja tunnustamine,

OsKuS rakendamise ettevalmistamine

1 937 895

1 665 684

Otsene personalikulu 1 445 895 1 281 725

Muud kulud 492 000 383 959

2.3. OsKuS digiarendused 3 353 000 915 440

Otsene personalikulu 199 000 175 519

Muud kulud 3 154 000 739 921

Horisontaalne kulu kokku 740 384 650 456

Otsene personalikulu 99 000 93 602

Kaudsed kulud (15% otsestest personalikuludest)

641 384 556 854

EELARVE 2022-2025 KOKKU 9 276 095

5 900 703

2022. – 2025.a. TAT-i eelarve täitmise mõningane mahajäämus on tingitud liigsest optimismist

IT-arenduste kavandamisel. Tegelikkuses on digiarenduste riigihangete läbiviimise menetlus osutunud kavandatust aeglasemaks. Seetõttu nihkub ka suur osa (2,4 miljonit eurot) kavandatud

väljamaksetest 2026-2028 aastatesse. 2025. aasta lõpuks on digiarenduste eeldatav täitmine ligikaudu 1miljon eurot.

Aastateks 2026–2029 on planeeritud kõigi infosüsteemide lõpuni arendamiseks veel 3,2 miljonit eurot (sh eespool nimetatud 2,4 miljonit eurot). Digiarenduste planeeritud kogueelarve 2022–2029 on 4,2 miljonit eurot.

Lisaks digiarenduste kavandatud kulude edasinihkumisele on teistele tegevustele 2025. aasta

lõpuni planeeritud eelarvest täituvus 100% asemel 64%. Otsese personalikulu täituvus 2025. aasta lõpuni kavandatud eelarvest on 87%. Mittetäituvuse põhjuseks on planeeritust väiksem ekspertidega sõlmitud töövõtulepingute maht. Kui täituvuse arvestusest välja jätta

digiarenduste muud kulud, mille täituvus on 27%, on muude kulude täituvus 2025. aasta lõpuni kinnitatud eelarvest 74%. Peamine mittetäituvuse põhjus on teavitustegevuste ja välislähetuste

kavandatust väiksem maht. Kõik eesmärgid, tulemused ja indikaatorid, mis TAT-s on planeeritud 2029. aasta augusti

lõpuni

Eelarve 2022 – 2029

Tegevused Eelarve

2.1. OSKA 6 419 300

Otsene personalikulu 5 462 200

Muud kulud 957 100

2.2. Tervikliku oskuste süsteemi loomine kokku 4 744 400

9

2.2.1. Tervikliku oskuste süsteemi kontseptuaalsete aluste ja rakendumise eelduste loomine ja kutsesüsteemi arendamine

197 300

2.2.2.

2.2.3.

2.2.4

Oskuste kirjeldamine, vastavushindamine ja tunnustamine,

OsKuS rakendamise ettevalmistamine 4 547 107

Otsene personalikulu 3 690 900

Muud kulud 856 207

2.3. OsKuS digiarendused 4 698 420

Otsene personalikulu 464 500

Muud kulud 4 233 920

3 Horisontaalne kulu kokku 1 682 890

Otsene personalikulu 208 910

Kaudsed kulud (15% otsestest personalikuludest) 1 473 980

EELARVE 2022-2029 KOKKU 17 545 017

Tegevuse 2.1 ehk OSKA kogueelarve on 6 419 300 eurot ning see koosneb personalikuludest

summas 5 462 200 eurot, sh OSKA töötajatele summas 5 122 200 eurot: 16 OSKA töötaja töötasud (metoodikud ja andmeanalüütikud: 4 ametikohta, 5 kaheliikmelist uuringutiimi: 10

ametikohta, seirekoordinaator, OSKA veebispetsialist) ja võlaõiguslikud lepingud summas 340 000 eurot.

OSKA muude kulude eelarve summas 957 100 eurot sisaldab OSKA uuringute läbiviimise ja uuringutulemuste mõju seirega seotud kulusid . Hangetega tellitavad tööd:

OSKA hanked Kulu 22-25 EA 26-29 Kogueelarve

22-29

Valdkonna arenguid tutvustavate videode

tootmine

30 000 87 500 117 500

Uuringuaruannete kujundus ja veebis

avalikustamine

106 830 177 500 284 330

OSKA seiretulemuste interaktiivne

veebilahendus

15 000 70 000 85 000

Kokku 486 830

Tegevuse 2.2. „Tervikliku oskuste süsteemi loomine“ kogukulu on 4 744 400 eurot Selle alla on eelarvestatud tegevuse 2.2.1. kulud, mis on vajalikud reformi ettevalmistamiseks

ja rakendamiseks mahus 197 300 eurot. Tegevuste 2.2.2-2.2.4 kogukulu on 4 547 107 eurot. Selle raames luuakse kogu sisu OsKuS

infosüsteemi digiarendustele. Nende tegevuste eelarvest kaetakse sisuloomeks vajalikud personalikulud summas 3 690 900 eurot, mis sisaldab tervikliku oskuste süsteemi loomise

töötajate töötasusid summas 3 375 900 eurot: 8 täistööajaga oskuste süsteemi töötajat (oskuste suunajuht, 4 oskuste spetsialisti, hindamise suunajuht, 2 kommunikatsioonispetsialisti, ning 7 osalise tööajaga töötajat, kelle töö jaguneb kutsesüsteemi ja ESF projekti vahel: OsKuS

arendusjuht, nõunik, 5 kompetentsiprofiilide koostamise koordinaatorit). Lisaks võlaõiguslikke lepinguid oskuste süsteemi arendamisse ning kompetentsiprofiilide koostamisse kaasatud

ekspertidele summas 315 000 eurot.

10

Muud kulud summas 856 207 eurot sisaldab kulusid sihtrühmade koolitamisele, digitaalsete

koolitusmaterjalide väljatöötamisele. Lisaks partnerite kaasamine ja laiema üldsuse teavitamine OsKuS süsteemi kontseptsioonist ja projekti raames loodud toetavatest digilahendustest.

Tegevuse 2.3. OsKuS digiarenduste kogukulu on 4 698 420eurot. Personalikulude eelarvesse on arvestatud ühe töötaja (digiarenduste juht/süsteemianalüütik) tööjõukulud summas 464 500

eurot. Muude kulude all on mh digiarenduste hangete kulud summas 4 189 085.

OsKuS digiarenduste kulud Kulu 22-25 EA 26-29 Kogueelarve 22-29

Digiarenduste tehnilised konsultatsioonid

(sisseostetavad teenused) jm kulud

28 456 16 375

44 832

OsKuS digiarenduste hanked:

Oskuste süsteemi ärianalüüs

(KrabuGrupp)

70 886 70 886

Oskuste infosüsteemi loomine ja

arendamine, I etapp: kirjeldamise

keskkond. Loodi oskuste, ametite ja

tegevusalade infosüsteem: Oskuste

kompass.

391 752 391 752

Oskuste infosüsteemi II etapp, oskustega

seotud teenuste keskkonna loomine ja

arendamine: personaliseeritud teenuste

pakett (oskuste profiilid,enesehindamise

keskkond ja isikustamise võimalus) ühtne

platvorm OsKuS süsteemi

koordinaarimiseks, Kompetnetsiprofiilide

loomse keskkond, VÕTA digiplatvormi

loomine, AI-põhise tööriistapaketi

väljaarendamine.

271 919 1 215 205

1 487 123

Töömaailma kutse andmise

halduskeskkonna arendamine. Kutse

taotlemise keskkond, kutseeksamite

haldamise ja kutse andmise keskkond

250 116 244 528 494 644

Oskuste analüüsikeskkonna loomine ja

arendamine: andmebaas ja analüüsi

tööriist tööjõu- ja oskuste vajaduse ning

oskustelõhe tuvastamiseks ühiskonnas, et

toetada hariduspoliitika ja tööturu

strateegiate kujundamist.

963 480 963 480

Tervikliku süsteemi OsKuS infosüsteemi

loomine, ühtse kaubamärgi kujundamine:

kutseregistri, OSKA ja Oskuste Kompassi

alusandmestikest ühtse andmemudeli

kujundamine, kasutajateekondade

ühtlustamine, vajalike liidestuste loomine.

Terviksüsteemi haldamis- ja

arendamiskeskkonna loomine.

781 200 781 200

OsKuS digiarendused kokku 1 013 129 3 220 788 4 233 917

11

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele ja on kooskõlas riigisiseste õigusaktidega.

5. Käskkirja mõjud

Käesoleva regulatsiooni alusel perioodil 2022–2029 elluviidavaid tegevusi rahastatakse täies ulatuses struktuuritoetusest. Peale välisrahastuse lõppemist alates 1. sept 2029 planeeritakse tegevuste jätkuvus, st OSKA uuringud ning oskuste infosüsteemi rakendamine

riigieelarvelistest vahenditest.

6. Käskkirja kehtivus

Käskkiri hakkab kehtima üldises korras. Käskkirja rakendatakse 1. jaanuarist 2026. a, sest

eelarvemuudatused rakenduvad uue aasta algusest. Senine eelarve kehtis 2025. aasta lõpuni.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks

Riigi Tugiteenuste Keskusele ja SA Kutsekoda.

12

Lisa 1

TAT „Kutsesüsteemi reform ajakava:

2022

2. pa 1. pa 2. pa 1. pa 2. pa 1. pa 2. pa 1. pa 2. pa 1. pa 2. pa 1. pa 2. pa 1. pa 2. pa

OSKA

2029

OSKA metoodika arendamine, uuringute läbiviimine ja seire

Oskuste

süstematiseerimine ja

kirjeldamine

Oskuste kirjeldamise

metoodika väljatöötamine

Oskusprofiilide kirjelduste

aluspõhimõtete

kokkuleppimine

2023 2024 2025 2026 2027 2028

Oskuste

vastavushindamine ja

tunnustamine

Oskuste hindamise mudeli, aluspõhimõtete ja metoodika loomine, partneritega läbirääkimine ning kokku leppimine. Süsteemis osalejate

informeerimine

Oskustunnistuste väljastamise ja registreerimise aluspõhimõtete väljatöötamine, partneritega läbirääkimine ning kokku leppimine. Süsteemis osalejate

informeerimine

Oskuste hindajatele hindamismaterjalide väljatöötamise toetamine

Oskuste ja kutse hindajatele hindamiskoolituste korraldamine

Digitaalsete õppematerjalide koostamine ja tootmine

Tervikliku oskuste ja

kutsete süsteemi OsKuS

rakendamine ja

teavitustegevused

Süsteemi OsKuS uue juhtimismudeli kontseptsiooni väljatöötamine, kontsultatsioonid partneritega, õigusaktide muudatusettepanekute väljatöötamine

OsKuS süsteemi kommunikatsioonistrateegia väljatöötamine, selle ellu viimine

Tervikliku kutse- ja oskustesüsteemi OsKus infsüsteemi 1. ja 2. etapi ettevalmistamine, infosüsteemi arendamises

osalemine

OsKuS digiarendused

Kutse taotlemise ja kutseeksami korraldamise

Oskuste süsteemi 1. etapp: Oskuste kirjeldamise süsteem

Oskuste süsteemi 2. etapp: Oskuste teenuste keskkond

Oskuste süsteemi 3. etapp: Oskuste analüüsikeskkond

OSKA terviklik infosüsteem 1. etapp: OSKA terviklik infosüsteem 2. etapp:

Krati kasutuselevõtu analüüs ja rakendamine: Tehisintellekti rakendamine andmete analüüsimiseks jm võimalusteks

Näidikulauad: vastavalt Kutsekoja koordinatsioonikogu tellimusele erinevate sihtgruppide vajadustest lähtuvalt.

Oskusprofiilide sisuloome

Oskuste kirjelduste koostamine ja ajakohastamine

Oskuste kirjeldamise infosüsteemi kontseptsiooni väljatöötamine ja IT-

lahenduste ettevalmistamine, infosüsteemi arendamises osalemine

Kutse taotlemise ja kutseeksami korraldamise digihalduskeskkonna eelanalüüs ja

ettevalmistus, keskkonna loomises osalemine

13

Lisa 2 TAT „Kutsesüsteemi reform“ digiarendused aastate lõikes