Meediapäring

Tere, Maire.

Suur tänu. Olen sotsiaalkaitseametilt juba vastused saanud. Võin need teile siia kopida:

Sotsiaalkindlustusameti lasteabi teenuseomanik Kristiina Kaldma:

Lasteabi (116 111, lasteabi.ee) on mõeldud selleks, et hoida laste heaolu ja turvalisust ning märgata muresid võimalikult vara. Abi on kättesaadav ööpäevaringselt üle Eesti ning nõustamine toimub eesti, vene ja inglise keeles.

Lasteabi nõustab, võtab vastu teateid abivajava või hädaohus oleva lapse kohta ja suunab info edasi sellele asutusele, kes saab olukorda hinnata ja tegutseda (näiteks omavalitsus või politsei). Igat teadet, olgu mure väike või suur, võetakse tõsiselt ning käsitletakse professionaalselt ja konfidentsiaalselt.

Mõnikord võib abivajava lapse kohta tehtud teade osutuda ebatäpseks või harva ka pahatahtlikuks. Sellest hoolimata tuleb igasse teatesse suhtuda tõsiselt, sest mängus võib olla lapse turvalisus.

Lastekaitseseadus ütleb selgelt, et valikuid tehes tuleb lähtuda ennekõike lapse huvist. Sama põhimõtet rõhutab ka UNICEF, toetudes ÜRO lapse õiguste konventsioonile: lapse parimad huvid on alati esikohal. Nendest põhimõtetest lähtub oma töös ka lasteabi.

Me mõistame, et lastekaitsespetsialisti sekkumine ja sellega kaasnevad sammud võivad pere jaoks olla emotsionaalselt väga rasked. Samas on see alati väiksem risk kui see, et lapse päris mure jääb märkamata ja laps ei saa abi, mida ta vajab.

Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse nõustamisteenuste juhtivspetsialist Signe Algma:

Lastekaitseseaduse järgi on kõigil inimestel kohustus märgata abivajavat last ja temast teavitada. Teavituse saab teha omavalitsuse lastekaitsetöötajale või võttes ühendust lasteabiga. Oluline on teavitada ka siis, kui mure tundub esialgu väike või pole päris kindel, kas laps vajab abi.

Omavalitsuse lastekaitsespetsialisti roll ja kohustused abivajava lapse toetamisel tulenevad lastekaitseseadusest. Lastekaitsetöötaja peab abivajava lapse teate saamisel kohe teavitama last kasvatavat inimest, hindama kohe lapse abivajadust ning pakkuma lapse toetamiseks sobilikke abimeetmeid. Alates hetkest, kui omavalitsus saab teate abivajavast lapsest (ka anonüümselt), alustab lastekaitsetöötaja asjaolude selgitamist: mis on juhtunud, kui suur on lapse abivajadus ja kas on vaja sekkuda. Seda tehakse koostöös lapse ning lapsevanema või last kasvatava inimesega. Kodukülastus on lastekaitsetöötaja jaoks oluline ja sageli ka esimene samm, kui tuleb teade abivajavast lapsest. Kui külastus tehakse kohe, aitab see saada selge pildi lapse olukorrast: kas laps on turvalises keskkonnas, kuidas temast hoolitsetakse ja millised on kodused olud. Lastekaitsetöötaja otsustab iga juhtumi puhul teate sisu põhjal, millisel viisil on kõige mõistlikum lapse kohta infot koguda.

Lastekaitsetöötaja teeb kogutud info põhjal hiljemalt 10 päeva jooksul pärast teate saamist otsuse, kas alustada juhtumikorraldust või mitte. Otsuse aluseks on teate sisu, lapse ja pere kohta kogutud teave ning lapse ja vanemate vaade. Kui lastekaitsetöötajale saab esmaste toimingute raames selgeks, et tegu ei ole abivajava lapsega lastekaitseseaduse tähenduses ja

puuduvad asjaolud, mille tõttu peab lapse abivajadust hakkama täpsemalt välja selgitama, siis juhtumikorraldust ei alustata. Juhtumikorraldust ei alustata ka siis, kui lapse mure saab lahendada ühe konkreetse abimeetmega – näiteks lastekaitsetöötaja ennetav vestlus vanematega – ja sellega on teade sisuliselt lahendatud.

Kodukülastuse ja vestluste käigus saab lapsevanem või last kasvatav inimene rahulikult selgitada, kuidas tema olukorda näeb ja mis tema hinnangul on toimunud. Vanem tunneb oma last kõige paremini ning saab jagada olulist infot, mis aitab last paremini mõista ja toetada. Lapse heaolu nimel on oluline teha lastekaitsetöötajaga koostööd ka siis, kui vanemale tundub, et teade lapse kohta ei olnud vajalik või õiglane. Need sammud on vajalikud selleks, et kaitsta lapse huve ja õigusi ning veenduda, kas lapse heaolu ja turvalisus on päriselt tagatud. Lastekaitsetöötaja peab teatele reageerima ka siis, kui teade võib olla tehtud pahatahtlikult või hiljem selgub, et laps tegelikult abi ei vaja. Teate saamisel ei saa eeldada, et kõik on korras – olukord tuleb üle vaadata, koguda faktid ja nende põhjal teha järeldused.

Lastekaitsetöötaja eesmärk on hoida lapse heaolu ja aidata vanemal tagada lapse turvalisus. Selleks tehakse koostööd lapsevanema või last kasvatava inimesega, vajadusel ka lähisugulaste ning lapsega kokku puutuvate spetsialistidega. Meie soov on, et koostöö oleks alati rahulik, vastastikune ja mõistev, et ükski lapse mure ei jääks märkamata ning abi jõuaks lapseni õigel ajal.

Andmekaitset puudutavaid vastuseid lootsin just AKI-st. Mul on väga kahju, kui te rohkemat kommenteerida ei oska. Siiski loodan, et leiate võimaluse just andmekaitse koha pealt artikli tarbeks midagi vastata.