Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ muutmine

Majandus- ja taristuministri

03.03.2023. a määrus nr 13

„Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“

Lisa

(taristuministri xx.xx.xxxx. a määruse nr xx sõnastuses)

TOETUSE SAAJA OSTUMENETLUSE TINGIMUSED

1. Üldnõuded toetuse saaja ostumenetluse läbiviimiseks elektroonilises riigihangete

registris

1.1. Toetuse saaja ostu korraldamisel kasutatakse üksnes käesolevaid tingimusi. Kogu

teabevahetus pakkujatega ja otsustest teavitamine toimub ainult läbi elektroonilise riigihangete

registri (edaspidi register). Pakkujaid teavitatakse ostumenetluses tehtud toetuse saaja otsusest,

sealhulgas nii pakkuja edukaks tunnistamise otsusest kui ka kõigi pakkumuste tagasilükkamise

otsusest kui selline otsus tehakse, hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul vastava otsuse tegemisest

arvates.

1.2. Pakkujate nimed ja pakkumuste kogumaksumused tuleb avaldada kõigile pakkujatele

hiljemalt 3 kalendripäeva jooksul arvates pakkumuste esitamise tähtajast registri kaudu. Punktis

1.12 nimetatud läbirääkimiste kasutamise korral avaldatakse pakkujate nimed ja kohandatud

pakkumuste kogumaksumused kõigile pakkujatele registri kaudu uuesti hiljemalt 3

kalendripäeva jooksul arvates läbirääkimiste lõppemisest.

1.3. Lepingu eseme tehniline kirjeldus (mis võib olla ehitusprojekt) peab olema toodud toetuse

saaja ostu dokumentide hulgas. Iga viidet, mille toetuse saaja teeb tehnilises kirjelduses mõnele

ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, mis

võiks anda mõnele ettevõtjale või tootele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada, loetakse

koos märkega „või sellega samaväärne”. Toetuse saaja ostumenetluses tuleb käesoleva punkti

teine lause avaldada ostumenetluses registris, lisades selle kas ostu üldandmetesse või

asjakohasesse lisadokumenti, mis peab olema kõigile huvitatud isikutele kogu ostumenetluse

avaldamise aja kättesaadav.

1.4. Rekonstrueerimistööde tellimist korterelamu kohta ei ole lubatav jagada osadeks. Toetuse

saaja tellib rekonstrueerimistööd tervikuna ühe ostu raames läbi registri kui ostu eeldatav

maksumus on vähemalt 100 000 eurot (käibemaksuta). Rekonstrueerimistööde teostamiseks

sõlmitakse leping peatöövõtjaga (edukas pakkuja või edukad ühispakkujad), kes vastutab

lepingu alusel kõigi toetatavate rekonstrueerimistegevuste elluviimise eest. Ühispakkumuse

korral sõlmivad ühispakkujad koos lepingu ja vastutavad selle täitmise eest solidaarselt kuni

lepingus toodud kõigi kohustuste täitmiseni. Pakkujana käsitletakse iga ühispakkujat.

1.5. Pakkumuse esitamise tähtaeg on vähemalt 30 kalendripäeva ostu registris avalikustamisest

arvates. Toetuse saaja võib muuta hanketeadet ja/või alusdokumente enne pakkumuste

esitamise tähtpäeva, jättes olulise muudatuse järel vähemalt 10 kalendripäeva pakkumuste

esitamiseni. Pakkumuste esitamise tähtaega ei pea pikendama, kui dokumentides on tehtud

üksnes vormiline või selgitav muudatus, mis ei saa mõjutada juba esitatud pakkumuste sisu.

Juhul, kui esimene ost lõpetatakse ilma lepingu sõlmimiseta, võib järgnevas ostus määrata

pakkumuste esitamise tähtajaks minimaalselt 14 kalendripäeva ostu registris avalikustamisest

arvates.

1.6. Ostu käigus esitatud selgitustaotlusele peab toetuse saaja vastama 3 tööpäeva jooksul

selgitustaotluse saamisest arvates. Vastus peab olema kättesaadav kõigile huvitatud

ettevõtjatele. Toetuse saajal on võimalik vastata ainult selgitustaotluse esitajale, kui on selge,

et vastuses sisalduv informatsioon ei tekita ühtegi eelist vastuse saajale.

1.7. Kui ettevõtjal ei ole võimalik täita kõiki kvalifitseerimistingimusi üksinda, kaasab ettevõtja

pakkumuse esitamiseks teise ettevõtja, kes täidab vastava tingimuse, ühispakkujana.

Ühispakkumuse esitavad pakkujad koos, üks ühispakkujatest volitatakse end ostumenetluses

esindama. Ühispakkumuse esitanud ettevõtjad ei pea olema moodustanud juriidilist isikut ega

olema ühinenud muus õiguslikus vormis. Toetuse saaja ostumenetluses sätestatud

kvalifitseerimistingimus loetakse täidetuks, kui vähemalt ühel ühispakkumuses osalevatest

ettevõtjatest on vastav kvalifitseerimistingimus üksinda täidetud, tingimuse täitmiseks andmete

summeerimine ei ole lubatav.

1.8. Kui pakkuja soovib pakkumuse esitamisel oma meeskonna pädevuse tõendamiseks

kasutada meeskonna liikmetena füüsilisi isikuid, kes ei ole pakkuja töötajad või nad ei ole

pakkuja pädevate isikutena märgitud avalikus registris, esitatakse iga sellise füüsilise isiku

kirjalik kinnitus, millest nähtub nõusolek enda kaasamiseks ning lepingu täitmisel pakkuja

meeskonna liikmena osalemiseks hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul arvates vastavasisulise

päringu saamisest toetuse saajalt või teda ostumenetluses esindavalt isikult. Pakkuja meeskonna

liikmena kajastatud füüsilist isikut ei käsitleta ühispakkujana.

1.9. Kui pärast pakkumuste esitamise tähtaega esineb vajadus täpsustada pakkuja esitatud

informatsiooni, mis ei seisne punktides 1.8, 2.4, 3.9, 5.2, 5.5 ja 5.6 esitatud täiendavate

dokumentide esitamises, vastab pakkuja toetuse saaja või tema esindaja päringule registri kaudu

hiljemalt 3 tööpäeva jooksul arvates vastava päringu saamisest.

1.10. Toetuse saajal on õigus kõrvaldada pakkuja ning tunnistada edukaks esialgsel hindamisel

leitud järjestuselt teine pakkumus uut ostumenetlust korraldamata, kui toetuse saaja soovib

võtta omafinantseeringuks renoveerimislaenu ning laenuandja ei nõustu projekti elluviimiseks

renoveerimislaenu väljastama pakkujaga seotud põhjustel. Kui toetuse saaja on enne

laenuandjalt laenu andmisest keelduva otsuse saamist teinud juba pakkuja edukaks tunnistamise

otsuse, teeb toetuse saaja asjakohase otsuse muutmise otsuse. Otsuses, millega pakkuja

kõrvaldatakse käesolevas punktis nimetatud põhjusel, märgitakse, mis kuupäeval on

kõrvaldamise aluseks olev asjaolu teatavaks saanud. Toetuse saaja peab tagama, et laenu

andmisest keeldumine on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

1.11. Punktis 1.10. nimetatud otsusest teavitatakse pakkujaid hiljemalt 10 kalendripäeva

jooksul vastava otsuse tegemisest arvates.

1.12. Pärast pakkumuste esitamise tähtaega võib pidada läbirääkimisi üksnes ostu hinna osas,

kui algselt ettenähtud tööde maht, reservi suurus või tööde sisu muutub. Läbirääkimisi peetakse

pakkumuste kohandamise funktsiooni teel ning tagatakse, et pakkumust saavad samaaegselt

kohandada kõik pakkujad, kelle pakkumust ei ole tagasi lükatud. Pakkumuse kohandamiseks

peab kõigil pakkujatel olema vähemalt 5 tööpäeva. Kui pakkumuse maksumuses esineb ilmne

arvutusviga, on toetuse saajal õigus lubada pakkujal viga parandada koheselt või parandada see

ise, teavitades parandusest viivitamatult ka pakkujat läbi registri. Kui pakkuja arvutusvea

parandamisega ei nõustu, lükkab toetuse saaja pakkuja pakkumuse tagasi.

1.13. Toetuse saaja kontrollib kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifitseerimistingimustele

ning vastavustingimustele vastavust vaid sellise pakkuja puhul, kelle pakkumus on

hindamiskriteeriumi alusel hinnates edukas pakkumus. Vajadusel võib toetuse saaja kontrollida

eelnimetatud tingimustele vastavust kõigi pakkujate puhul.

1.14. Toetuse saaja ostumenetluses tuleb lepingu eeldatav maksumus märkida registrisse ilma

käibemaksuta summana. Ühe korterelamu ostu korral märgitakse lepingu eeldatavaks

maksumuseks toetuse taotluses kajastatud korterelamu rekonstrueerimistööde või

projekteerimis- ja rekonstrueerimistööde eeldatav maksumus. Kui ühe ostu raames soovitakse

leida tööde teostajat mitmele korterelamule, märgitakse lepingu eeldatavaks maksumuseks

toetuse taotluses kajastatud kõrgeima maksumusega korterelamu rekonstrueerimistööde või

projekteerimis- ja rekonstrueerimistööde eeldatav maksumus.

1.15. Toetuse saaja märgib registris lepingu täitmise tähtaja kalendrikuudes lähtudes konkreetse

korterelamu eripärast. Ehitustööde oodatav kestus summeeritakse ettevalmistusajaga selliselt ,

et ehitustööde oodatavale kestusele kalendrikuudes liidetakse vastav ettevalmistusaeg, milleks

on igakordselt kuus kalendrikuud. Edukas pakkuja ei ole kohustatud kasutama

ettevalmistusaega, kui tema hinnangul on võimalik rekonstrueerimistöödega alustada varem.

Projekteerimis- ja rekonstrueerimistööde ostumenetluses peab ehitusprojekti valmimine

toimuma kuuekuulise ettevalmistusaja sees. Juhul, kui pakkujast sõltumatul põhjusel ei ole

võimalik ehitusprojekti tellijale üle anda kuue kuu jooksul, on pakkujal õigus taotleda tellijalt

täiendavat, kuni kuuekuulist tähtaega, ehitusprojekti kõigile nõuetele vastavusse viimiseks.

Eelmises lauses nimetatud tähtaja pikendamine ei saa muuta projekteerimis- ja

rekonstrueerimistööde lepingu lõpptähtaega, mis oli avaldatud ostus.

1.16. Toetuse saajal on õigus lõpetada ostumenetlus lepingu sõlmimiseta, kui edukaks osutuva

pakkuja pakkumuse maksumus ületab ostumenetluses märgitud eeldatavat maksumust.

1.17. Eduka pakkujaga sõlmitakse leping samadel tingimustel, mis on avaldatud toetuse saaja

ostumenetluses. Toetuse saaja peab kontrollima ja tagama kogu lepingu täitmise perioodi, et

ostumenetluses edukale pakkujale ettenähtud kohustuste täitmine oleks tähtaegne ja vastaks

ostumenetluses ja lepingus avaldatud ning sätestatud tingimustele. Lepingu muutmine on

lubatav üksnes juhul, kui selleks esineb õigusaktides toodud alus.

1.18. Ostumenetlus tuleb lõpetada mõistliku aja jooksul, milleks loetakse 3 kalendrikuud

arvates pakkumuste esitamise tähtajast. Toetuse saaja sõlmib käesoleva punkti esimeses lauses

nimetatud tähtaja jooksul lepingu eduka pakkujaga või lõpetab registris ostumenetluse ilma

lepingu sõlmimiseta kui edukat pakkujat ei õnnestu välja selgitada. Kui toetuse saajast

sõltumatul põhjusel on vaja ostumenetluse lõpetamiseks pikemat ajaperioodi kui 3

kalendrikuud, peab toetuse saaja vajadusel tõendama, millisel põhjusel on pikem ajaperiood

vajalik.

2. Kohustuslikud kõrvaldamise alused

2.1. Ostumenetlusest kõrvaldatakse pakkuja (ühispakkumuse korral kõik vastava

ühispakkumuse esitanud pakkujad kui vähemalt ühel ühispakkujatest esineb kõrvaldamise

alus):

2.1.1. kes on pankrotis või likvideerimisel, kelle suhtes on algatatud pankroti- või

likvideerimismenetlus või kelle äritegevus on peatatud või kes on muus sellesarnases olukorras

pakkuja asukohamaa õigusaktide kohaselt;

2.1.2. kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg või maksu- või

sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt, välja arvatud juhul, kui

pakkuja on võla ajatanud või tasunud või kui ta tasub või ajatab võla kümne kalendripäeva

jooksul arvates toetuse saajalt vastava teate saamisest kõrvaldamise aluse esinemise kohta.

2.2. Punktis 2.1.2 nimetatud maksude või maksete võla puudumist kontrollitakse toetuse saaja

poolt läbi Maksu- ja Tolliameti veebilehe või registri päringu kaudu. Kui toetuse saajal ei ole

pakkuja kõrvaldamise aluse kontrolli faasis võimalik kontrolli teostada eelmises lauses

nimetatud kanalite kaudu, on toetuse saajal õigus küsida pakkujalt vastavaid tõendeid, mis

tõendaks vastavate võlgnevuste puudumist ja mis on väljastatud kuni kaks nädalat enne

pakkumuste esitamise tähtpäeva.

2.3. Ostumenetlusest kõrvaldatakse pakkuja (ühispakkumuse korral kõik vastava

ühispakkumuse esitanud pakkujad kui vähemalt ühel ühispakkujatest esineb kõrvaldamise

alus), kelle puhul ei ole täidetud vähemalt üks alljärgnevatest nõuetest, arvestades punktis 2.4

toodut:

2.3.1. pakkuja suhtes puuduvad riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 95 lõike 1 punktides 1–

3 ja 5 sätestatud alused, arvestades RHS § 95 lõikes 2 sätestatut. Nimetatud kinnitus loetakse

antuks, kui pakkumuse koosseisus esitatakse registris koostatud dokument, millest nähtuvad

pakkuja üldised kinnitused;

2.3.2. Maksu- ja Tolliameti tõenditelt pakkuja kohta peab olema võimalik tuvastada, et ühegi

nimetatud isiku töötajate keskmine töötasu ei ole võrdlusperioodi jooksul olnud väiksem kui 70

protsenti sama ajavahemiku keskmisest töötasust lepingu esemele vastavas valdkonnas.

Nimetatud nõuet ei kohaldata, kui isikul puuduvad töötajad. Võrdlusperioodiks loetakse kuus

kalendrikuud, mille viimaseks kuuks on ostumenetluse alustamise kalendrikuust üle- eelmine

kalendrikuu. Kui pakkuja või üks ühispakkujatest on asutatud või alustanud äritegevust

võrdlusperioodi algusest hiljem, on tema võrdlusperioodi alguseks asutamise või äritegevuse

alustamise kalendrikuu ja lõpuks ostumenetluse alustamise kalendrikuust üle-eelmine

kalendrikuu;

2.3.3. välismaine pakkuja esitab oma asukohariigi punktis 2.3.2. nimetatud pädeva asutusega

samaväärse asutuse tõendid;

2.3.4. pakkuja ja toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimist nõustav tehniline konsultant ei ole

seotud isikud. Nimetatud kinnitus vastava seose puudumise kohta loetakse antuks, kui

pakkumuse koosseisus on esitatud registris koostatud dokument, millest nähtuvad pakkuja

üldised kinnitused.

2.4. Kui pakkuja ei ole esitanud pakkumusega koos tõendeid kõrvaldamise aluste puudumise

kohta ning vastavate kõrvaldamise aluste puudumist ei ole toetuse saajal võimalik kontrollida

avalikest registritest, peab toetuse saaja andma pakkujale 10-kalendripäevase tähtaja vastavate

dokumentide ja andmete, mis tõendavad kõrvaldamise aluste puudumist, esitamiseks. Kui

vastavaid andmeid ja dokumente ei esitata eelmises lauses määratud tähtaja jooksul, kuulub

selline pakkuja kõrvaldamisele.

3. Kohustuslikud kvalifitseerimise tingimused

3.1. Pakkuja ostumenetluse algamisele eelneva majandusaasta netokäive peab olema

minimaalselt võrdne sõlmitava lepingu kahekordse eeldatava maksumusega (arvestatuna, et

lepingu eeldatav maksumus esitatakse alati käibemaksuta summana).

3.2. Pakkuja peab olema ostumenetluse algamisele eelneva 60 kuu jooksul teostanud vähemalt

ühe samaväärse ehitustöö maksumusega määras, mis on võrdne vähemalt poolega sõlmitava

lepingu eeldatavast maksumusest. Samaväärseks ehitustööks loetakse hoonete püstitamise,

laiendamise ja/või kogu hoone mahus rekonstrueerimistööd ehitustööde peatöövõtjana, mille

puhul on teostatud mh vähemalt järgnevad ehitustööd: hoone kande- ja välispiirete ehitamine

või rekonstrueerimine, soojustagastusega sundventilatsiooni ehitamine või rekonstrueerimine,

uue küttesüsteemi ehitamine või rekonstrueerimine. Peatöövõtjana käsitletakse isikut, kes on

ehitusettevõtja, keda ehitise omanik on määranud juhtima ja korraldama ehitustöid ehitusplatsil.

Samaväärne ehitustöö loetakse teostatuks, kui selle lõpetamise kohta on vormistatud tellija ja

töövõtja poolt kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akt või kui vastavad andmed ehitustöö

lõpetamise kohta on tuvastatavad ehitisregistrist kasutusteatise või kasutusloa esitamise või

saamisega seoses.

3.3. Pakkuja meeskonnas peavad korterelamu terviklikul rekonstrueerimisel igakordselt olema,

sealjuures tuleb vastavad isikud või samaväärse pädevusega isikud kaasata ehitustööde

teostamisse, järgmised pädevad või välismaise pakkuja puhul samaväärse pädevusega isikud,

kelle tehnilise ja kutsealase pädevuse nõuetele vastavust tõendatakse järgnevate pädevustega:

3.3.1. projektijuht, kellel on vähemalt ehitusinseneri kutse, tase 6 spetsialiseerumisega hoonete

ehitusele, valitava kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6,

spetsialiseerumisega üldehituslikule ehitamisele;

3.3.2. objektijuht, kellel on vähemalt ehituse tööjuhi kutse, tase 5, tervikspetsialiseerumisega

üldehitustööde tegemine;

3.3.3. ventilatsiooni- ja küttesüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt kütte-, ventilatsiooni- ja

jahutuseinseneri kutse, tase 6 kompetentsidega ehitustegevuse juhtimine küttesesüsteemide

ehitamisel ja ehitustegevuse juhtimine ventilatsioonisüsteemide ehitamisel või ehitusjuhi kutse,

tase 6, spetsialiseerumisega sisekliima tagamise süsteemide ehitamisele;

3.3.4. veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt veevarustuse-

ja kanalisatsiooniinseneri kutse, tase 6 kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi

kutse, tase 6, spetsialiseerumisega hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja

kanalisatsioonisüsteemi ehitamisele;

3.3.5. elektritööde teostamisel isik, kellel on vähemalt B-klassi pädevustunnistus või

elektriinseneri kutse tarbija elektripaigaldiste alal, tase 6.

3.4. Pakkuja peab olema esitanud majandustegevuse registris tegevusalal „Ehitamine“

majandustegevusteate tegevusala liikidega: üldehituslik ehitamine, sisekliima tagamise

süsteem, hoonesisene või selle juurde kuuluv veevarustuse või kanalisatsioonisüsteem.

3.5. Elektritööde teostamisel peab pakkuja olema esitanud majandustegevuse registris

majandustegevusteate tegevusalal „Elektritööd“ tegevusala liigiga elektripaigaldise ehitamine,

sealhulgas paigaldamine.

3.6. Punktides 3.4 ja 3.5 sätestatud majandustegevuse registri registreeringu nõuet ei kohaldata

välismaisele pakkujale. Asjakohasel juhul tõendab pakkuja oma pädevust samaväärse tõendiga.

3.7. Pakkujal peab olema ehitustööde tegevusvaldkonnas rakendatud

kvaliteedijuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt EVS-EN ISO 9001 standardis, ja

keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt EVS-EN ISO 14001 standardis, või

samaväärsetes dokumentides sätestatud tingimustele.

3.8. Pakkuja kinnitab pakkumuse esitamisega, et hiljemalt lepingu sõlmimise kuupäevaks on

tal võimalus anda toetuse saajale krediidi- või finantseerimisasutuse kinnitatud täitmisaja

tagatis viie protsendi ulatuses lepingu maksumusest. Lepingu maksumuseks loetakse edukas

pakkumuses sisalduv rekonstrueerimistööde või projekteerimis- ja rekonstrueerimistööde

maksumus ilma käibemaksuta, millele liidetakse, juhul kui see on ette nähtud, reserv ilma

käibemaksuta summana. Kui pooled sõlmivad lepingu enne toetuse saajale tagatise esitamist,

peab pakkuja esitama toetuse saajale tagatise hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul lepingu

sõlmimisest. Kui enne lepingu sõlmimist selgub, et edukas pakkuja ei saa tagatist anda enne

lepingu sõlmimist ega hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul lepingu sõlmimisest, jätab toetuse

saaja eduka pakkujaga lepingu sõlmimata ning tunnistab edukaks paremusjärjestuses järgmise

pakkuja. Kui leping on juba sõlmitud, kuid pakkuja ei anna vastavat tagatist hiljemalt 10

kalendripäeva jooksul lepingu sõlmimisest, alustab toetuse saaja õiguskaitsevahendite

kohaldamist. Täitmisaja tagatis peab kehtima kogu ehitusperioodi vältel. Täitmisaja tagatisena

loetakse aktsepteeritavaks ka vastava rahasumma deponeerimine toetuse saaja arvelduskontole

või deponeerimine notari kontole, tingimusel et õigustatud isikuks on kogu ehitusperioodi vältel

toetuse saaja. Ühispakkujad võivad tagatise nõude täita ühiselt.

3.9. Kui pakkuja ei ole esitanud pakkumusega koos tõendeid kvalifitseerimistingimuse täitmise

kohta ning vastava tingimuse täitmist ei ole toetuse saajal võimalik kontrollida avalikest

registritest, peab toetuse saaja andma pakkujale 10-kalendripäevase tähtaja vastavate

dokumentide ja andmete, mis tõendavad kvalifitseerimistingimuse täitmist, esitamiseks. Kui

vastavaid andmeid ja dokumente ei esitata eelmises lauses määratud tähtaja jooksul, kuulub

selline pakkuja kvalifitseerimata jätmisele.

4. Täiendavad kvalifitseerimise tingimused

4.1. Tingimus, mida on kohustuslik kasutada korterelamu elemendipõhise

rekonstrueerimise korral

4.1.1. Elementide tootja on ettevõte, mille põhitegevusala on kokkupandavate puitehitiste ja

nende elementide tootmine. Elementide tootja peab olema ostumenetluse algamisele eelneva

60 kuu jooksul tootnud vähemalt kolmele samaväärsele olemasolevale või uuele hoonele

fassaadi või katuse elemendid ning peab omama viimasel kolmel järjestikusel majandusaastal

enne ostumenetluse teate avaldamist netokäivet summas, mis on kokku võrdne vähemalt

poolega lepingu eeldatavast maksumusest. Samaväärsena käsitleks vähemalt kolmekorruselist

sisekliima tagamisega hoonet, mille puhul on ehitamisel või rekonstrueerimisel kasutatud

eeltoodetud elemente. Kui ostu objekt on alla kolme korrusega korterelamu, loetakse

samaväärseks ostu objektiga võrdse korruste arvuga hoone. Kui ühe ostu raames soovitakse

leida tööde teostajat mitmele elemendipõhiselt rekonstrueeritavale korterelamule, võetakse

käesoleva tingimuse täitmisel arvesse elemendipõhiselt rekonstrueeritava korterelamu lepingu

eeldatava maksumusena toetuse taotluses kajastatud kõrgeima maksumusega korterelamu

rekonstrueerimistööde eeldatav maksumus. Ostu objektiks oleva korterelamuga samaväärseks

korterelamuks, millele elementide tootja peab fassaadi või katuse elemendid olema viimase 60

kuu jooksul tootnud, loetakse mitme korterelamu ühise ostumenetluse korral ükskõik milline

selles kajastatud korterelamu.

4.1.2. Elementide tootja peab omama kehtivat ETAt (European Technical Assessment) või

samaväärset dokumenti.

4.2. Tingimus, mida on kohustuslik kasutada juhul, kui ostumenetluses tellitakse koos nii

ehitusprojekt kui rekonstrueerimistööd

Pakkuja meeskonnas peab olema arhitekt, kellel on vähemalt volitatud arhitekti kutse, tase 7 ja

kes vastutab ehitusprojekti vastavuse eest Euroopa uue Bauhausi nõuetele.

5. Vastavustingimused

Pakkumus tunnistatakse vastavaks järgmiste vastavustingimuste täitmisel:

5.1. esitatud on pakkumuse kogumaksumus vastavalt ostu alusdokumentides sätestatule;

5.2 esitatud on pakkumusvorm, milles on toodud kogumaksumuses sisalduvad kulud.

Pakkumusvormi ei tule esitada üksnes juhul, kui toetuse saaja ei ole seda ostus nõudnud. Kui

pakkumusvorm on ostus nõutud, kuid seda ei ole esitatud koos pakkumusega või see on täidetud

puudulikult, annab toetuse saaja pakkujale 10-kalendripäevase tähtaja täidetud

pakkumusvormi, milles peavad kajastuma kõik toetuse saaja poolt ettenähtud kuluread,

esitamiseks. Pakkumusvormiga ei muudeta pakkumusega koos esitatud pakkumuse

kogumaksumust;

5.3. kui pakkumuses sisaldub ärisaladus, märgib pakkuja, milline teave on pakkuja ärisaladus

ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Kui pakkuja ei ole ärisaladust märkinud, eeldab

toetuse saaja, et pakkuja pakkumuses puudub ärisaladus;

5.4. pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi ostu alusdokumentides sätestatud

tingimuste täitmist;

5.5. kui toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimisel on ehitusprojektis või projekteerimise

lähteülesandes nähtud ette eeltoodetud elementide kasutamine, esitatakse elementide tootja

kirjalik kinnitus, millest peab nähtuma elementide tootja valmidus osaleda lepingu täitmisel

juhul, kui pakkuja pakkumus osutub edukaks pakkumuseks. Elementide tootja kirjaliku

kinnituse esitamiseks peab toetuse saaja andma pakkujale 10-kalendripäevase tähtaja juhul, kui

vastav kinnitus ei ole esitatud koos pakkumusega;

5.6. ühise pakkumuse esitamise korral esitatakse ühispakkujate volikiri. Kui volikirja ei ole

esitatud koos pakkumusega, peab toetuse saaja andma pakkujale 10-kalendripäevase tähtaja

volikirja esitamiseks.

6. Hindamiskriteeriumid

Pakkumuse maksumus – 100 protsenti. Maksumuse eest antavad hindepunktid arvutatakse

registris automaatselt pakutava valemiga.

MÄÄRUS

Tallinn Kuupäev digiallkirjas nr 1-1/26/5

Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määruse nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse

tingimused“ muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliit ika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määruses nr 13 „Korterelamute energiatõhususe

toetuse tingimused“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulist jäetakse välja tekstiosa „atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja

§ 1821 lõike 5 ning“;

2) paragrahvi 1 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „ja riigi eelarvestrateegias 2025–2028 määratud perioodi 2021–2030 Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tulust (edaspidi CO2 vahendid) rahastatava meetme „Korterelamute

energiatõhusaks rekonstrueerimine”“;

3) paragrahvi 5 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 4 punkti 11 täiendatakse pärast tekstiosa „[kWh/(m²·a)]“ tekstiosaga „, mis sisaldab

normaalaasta kraadpäevade arvu alusel taandatud küttesoojuse kulu“; 5) paragrahvi 11 lõikes 3 asendatakse arv „2027“ arvuga „2028“;

6) paragrahvi 28 lõiget 6 ja § 34 punkti 11 täiendatakse pärast sõna „ehitusteatise“ sõnadega „või

ehitusloa taotluse“; 7) paragrahvi 35 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

8) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis (allkirjastatud digitaalselt) taristuminister Marten Kokk

kantsler

Lisa „Toetuse saaja ostumenetluse tingimused“

1

23.12.2025

Taristuministri määruse „Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määruse nr 13

„Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. Määrus on koostatud taristuministri määrusena, kuna peaministri 12.08.2024. a korralduse nr

88 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ punkti 11 kohaselt kuulub elamumajandus taristuministri vastutusvaldkonda.

Muudatustega pikendatakse projekti abikõlblikkuse perioodi 12 kuu võrra. Muudatuse eesmärk on tagada toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste saavutamine. Kavandatav tähtaeg jääb

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) § 15 lõike 1 punktis 2 sätestatud tähtaja piiresse. Määrusest eemaldatakse viited Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tulust (edaspidi CO2 vahendid)

rahastusele ja täpsustatakse ostumenetluse reegleid. Muudatused ei mõjuta inimeste, ettevõtjate või vabaühenduste koormust.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna peaspetsialist Kaie Kunst (tel: 625 6366, e-post: [email protected]). Eelnõu

õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Kristina Parnaul-Ollik ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja toimetas keeleliselt Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide

([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 8 punktist.

Punktide 1–3 ja 7 muudatusega eemaldatakse määruse preambulist viide atmosfääriõhu kaitse

seaduse § 161 lõikele 3 ja § 1821 lõikele 5 ning määrusest viited CO2 vahenditele, kuna vastavalt 11.09.2025 valitsuskabinetis tehtud otsustele meedet CO2 vahenditest ei rahastata.

Punktis 4 täpsustatakse termini „energiaerikasutus“ sisu. Elimineerimaks energiakasutuse andmete aluseks olevate erinevate aastate erineva välistemperatuuri mõju hoonete

energiakasutusele, on energiaerikasutuse võrdluse aluseks hoone tarnitud energia summaarne kasutus, mis sisaldab normaalaasta kraadpäevade arvu alusel taandatud küttesoojuse kulu. Energiamärgised kehtivad 10 aastat ja nii on tagatud, et erinevate aastate energiakasutuse

andmetega hooneid võrreldakse ühtsetel alustel.

Punktis 5 sätestatakse projekti abikõlblikkuse tähtpäevaks 31. detsember 2028.

2

Määruse § 11 lõike 3 kohaselt tuleb toetuse saajal projekti tegevused lõpetada hiljemalt 31. detsembril 2027.

Ühendmääruse § 15 lõike 1 punkti 2 kohaselt peab projekti abikõlblikkuse periood jääma ajavahemikku 1. jaanuarist 2021. kuni 31. detsembrini 2029.

Ülaltoodut arvestades on põhjendatud projektide abikõlblikkuse perioodi pikendamine rakenduskava abikõlblikkuse perioodi piires, s.o kuni 31. detsembrini 2028. Toetuse andmise

tingimuste väljatöötamisel sätestatud nn puhveraja vabastamine annab toetuse saajatele piisava aja toetatavate tegevuste lõpetamiseks ja tulemuste saavutamiseks.

Punktis 6 kavandatav muudatus on seotud Riigikogu menetluses oleva ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (743 SE). Eelnõu kohaselt

laieneb 1. märtsist 2026 korterelamute ümberehitamisele ehitusloa kohustus. 1. jaanuarini 2027 esitatud ehitusloa taotluse korral ei kohaldata korterelamu ümberehitamisel ehitusseadustikus

sätestatud kvalifikatsiooninõudeid ja teatamiskohustust ehitusloakohustusliku ehitise ehitamisele ja projekteerimisele.

Punktis 8 kavandatakse muudatused määruse lisas.

Lisa punkti 1.1 täiendus tuleneb turuosaliste tagasisidest, et pakkujatel oleks võimalikult kiiresti võimalus teada saada ostumenetluse edasisest staatusest. Täienduse kohaselt tuleb pakkujaid teavitada ostumenetluses tehtud toetuse saaja otsusest, sealhulgas nii pakkuja edukaks

tunnistamise otsusest kui ka kõigi pakkumuste tagasilükkamise otsusest, kui selline otsus tehakse, hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates.

Lisa punkti 1.2 muudatuse eesmärgiks on tagada, et kõigil pakkujatel on võimalikult kiiresti võimalik saada ühetaoline info ja hinnata selle alusel vajadusel oma pakkumuse edukaks

osutumise tõenäosust. Pakkumuste avamise protokolli koostamine 3 kalendripäeva jooksul arvates pakkumuste esitamise tähtajast tähendab, et kõigile pakkujatele avaldatakse

riigihangete registri kaudu üksnes pakkujate nimed ja pakkumuste kogumaksumused, pakkumuste läbitöötamist pakkumuste avamise protokoll ei eelda. Juhul, kui hiljem selgub , et pakkumusi on vajalik kohandada, avaldatakse pakkumuste avamise protokoll uuesti kõigile

pakkujatele, kajastades selles pakkumusi kohandanud pakkujate nimed ja kohandatud pakkumuste maksumused.

Lisa punkti 1.5 muudatus tugineb praktikas tõusetunud vajadusele ja turuosaliste tagasisidele. Rakendusüksuse korraldatavates ostumenetlustes, juhul kui korteriühistu on volitanud

rakendusüksuse enda eest ostu korraldama, on juba olnud kasutusel 30 kalendripäevane tähtaeg pakkumuse esitamiseks. Muudatusega ühtlustatakse praktikat, kuid samas luuakse ka

selgesõnaline ja ühetaoline piisav aeg pakkumuse esitamiseks. Lisaks, juhul kui ostumenetlus tuleb lõpetada ilma lepingu lõpetamiseta, võib uuesti korraldatavas ostumenetluses olla pakkumuste esitamise tähtaeg minimaalselt 14 kalendripäeva.

Lisa punkti 1.15 muudatusega luuakse võimalus projekteerimis- ja rekonstrueerimistööde ostus

sõlmitud lepingu alusel põhjendatud vajadusel (nt kolmandatest osapooltest sõltuvad asjaolud, kooskõlastused ehitusprojekti osadele jms) ehitusprojekti lõpliku üleandmise tähtaega pikendada. Projekteerimis- ja rekonstrueerimistööde lõpptähtaeg ei muutu ning isegi juhul, kui

ehitusprojekti ei ole võimalik lõplikult üle anda 6-kuulise perioodi sees arvates lepingu sõlmimisest, tuleb rekonstrueerimistööd lõpetada siiski ostus ettenähtud ajaks. Muudatus ei

pikenda lepingu lõpptähtaega.

3

Lisa punktis 3.2 täpsustatakse, kuidas määratletakse peatöövõtjat ning kuidas teostatakse samaväärse ehitustöö kontrolli. Peatöövõtja määratlus on samastatud Vabariigi Valituse määruses “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses” peatöövõtja definitsiooniga, kes on

sätestatud kui ehitusettevõtja, keda ehitise omanik on määranud juhtima ja korraldama ehitustöid ehitusplatsil. Samaväärse ehitustöö teostamist kontrollitakse üleandmise-

vastuvõtmise akti või ehitisregistri andmete alusel. Kvalifitseerimistingimus, s.o kogu punktis 3.2 sätestatud tingimus kantakse üle riigihangete elektroonilisse registrisse kvalifitseerimistingimuse alla, toetuse saaja ega tema esindaja ei hakka ise määratlema ja

summaga sisustama tingimuse alguses toodud maksumuse määra. Tingimus tähendab, et kvalifitseerumiseks peab pakkuja olema teostanud samaväärse ehitustöö, mille väärtus on

vähemalt pool konkreetse ostu eeldatavas maksumusest. Konkreetse ostu maksumus on riigihangete registris alati määratud. Juhul, kui ostu eeldatav maksumus on nt 1 miljon eurot, kvalifitseerub pakkuja siis kui tema varasem samaväärne ehitustöö on vähemalt 500 000 eurose

maksumusega.

Lisa punkti 3.3 täpsustus ei muuda senist kohustust kasutada eduka pakkuja meeskonna liikmetena näidatud isikuid ka tegelikult ehitustöödes osalejatena, kuid turuosaliste soovil on vastav kohustus varasemast veelgi selgemalt lahti kirjutatud. Eeldatakse, et objektijuht osaleb

ja viibib ehitustööde käigus kohapeal, projektijuht ja muud pädevad spetsialistid osalevad tööde teostamisel vastavalt neid puudutavate ja nende pädevust nõudvate tööde teostamisele, kuid

nende kaasatus peab kajastuma ehitusdokumentatsioonis- nt ehituspäevikutes ja/või ehituskoosolekute protokollides. Juhul, kui edukas pakkumuses näidatud meeskonna liige on asendatud teise isikuga, peab sellise isiku pädevus olema algselt pakkumused näidatud

meeskonnaliikmega samaväärne.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1060, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusega (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) ja

määrusega (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93).

4. Määruse mõju

Eelnõuga pikendatakse projekti abikõlblikkuse perioodi 31. detsembrini 2028 ja täpsustatakse ostumenetluse korda. Muudatusel on positiivne mõju meetme eesmärkide saavutamisele , tagades projektide lõpetamise.

Otsene mõju elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning laiemalt majandusele tuleneb

toetusest, mitte eelnõust, mille mõju on pigem kaudne. Muudatus aitab kaasa toetuse andmise eesmärkide saavutamisele.

Määruse rakendamisega ei kaasne olulist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, sotsiaalvaldkonnale, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ega muud otsest või

kaudset olulist mõju.

4

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega -tulusid ega -tegevusi kohaliku omavalitsuse üksustele ega riigile.

Meedet rakendatakse ÜSM artikli 95 kuludest sõltumatu rahastamise põhimõttel ja ühendmääruse § 47 lõike 1 alusel. Nimetatud rahastamisskeem puudutab toetuse maksmist

liikmesriigile, toetuse saaja vaates rahastamisskeem ja toetuse maksmise viis ei muutu.

Meetme rahastamiseks on ette nähtud ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditest perioodiks 2021–2027 EL toetust 325 026 140 eurot. Euroopa Liidu toetuse osakaal on 40% ja toetusele lisandub toetuse saaja omafinantseering.

2025. aasta taotlusvooru eelarve on 80 mln eurot, millele lisandub toetuse saaja

omafinantseering. Riiklik kaasfinantseering puudub.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi vahendusel kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Korteriühistute Liidule,

Eesti Korterelamute Rekonstrueerimise Tehniliste Konsultantide Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule ja Eesti Puitmajaliidule.

Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastasid eelnõu märkustega. Oma arvamuse eelnõule esitas Eesti Ehitusettevõtjate Liit.

Esitatud märkused ja ettepanekud ning nendega arvestamine või arvestamata jätmise põhjendus on seletuskirja lisas.

5

Taristuministri määruse „Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määruse nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

Lisa

Arvestatud ja arvestamata jäetud märkuste ja ettepanekute tabel

Märkuste ja

ettepanekute esitaja

Märkuste ja ettepanekute sisu Arvestatud või

arvestamata jätmise

põhjendus

Rahandusministeerium 1. Palume korrigeerida seletuskirja punktis 5 määruse eelarve (EL-i toetus 330,9 miljonit eurot).

Käimasoleva „Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava perioodiks 2021– 2027“ ning meetmete nimekirja muudatusega vähendatakse

meetme 21.2.1.1 eelarvet 5 873 860 euro võrra ehk määruse uueks EL-i

toetuse eelarveks on 325 026 140 eurot.

Arvestatud

2. Palume kehtiva määruse tekstist eemaldada viide atmosfääriõhu

kaitse seaduse § 161 lõikele 3 ja § 1821 lõikele 5 ning viited Euroopa

Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tulust

(CO2 vahendid) rahastusele, kuna vastavalt 11.09.2025

valitsuskabinetis tehtud otsustele meedet CO2 vahenditest ei rahastata.

Arvestatud

Riigi Tugiteenuste

Keskus

Ettepanek eemaldada kehtiva

määruse tekstist viide atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161

lõikele 3 ja § 1821 lõikele 5 ning viited Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud

heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tulust

rahastusele.

Arvestatud

Eesti Ehitusettevõtjate

Liit

1. Määrus § 7 Probleemi olemus: Määruses on abikõlblikuna määratletud

eskiisprojekti koostamise kulu, kuid selgust vajab olukord, kus

projekteerimine hangitakse koos rekonstrueerimistöödega ning protsessi parema ja sujuvama

kulgemise huvides on tellitud ka eelprojekt ning taotletud

Arvestamata jäetud. Ettepaneku sisu ja võimalikke lahendusi

kaalume järgmiste toetusmeetmete

kavandamisel, käesolevas meetmes ei rakendata kuna toetuse eelarve ei võimalda

täiendavate kulude abikõlblikkust.

6

ehitusteatis. Selline praktika on

seni tekitanud segadust: kuigi lõplik otsus ei ole alati teada, on antud ka tagasisidet, et nimetatud

kulud ei ole abikõlblikud, ehkki sisuliselt peaksid olema.

Ettepanek: Lisada määruse § 7 lõikesse 1 täiendav sõnastus: „Abikõlblikud on projekteerimis-

ja ehitustööde kulud, sealhulgas eskiis- ja eelprojekti koostamise

ning ehitusprojekti ekspertiisi kulud, kui nimetatud tööd on teostanud kutseseaduse alusel

määratud asjakohase kutsestandardiga või muu õigusakti

nõuetele vastava kutse- või pädevustunnistusega isik.“ Täiendav selgitus: Ettepanekuga

lubatakse ja soodustatakse hankeeelsete tegevuste läbiviimist ,

mis tagavad kvaliteetsemad lähteandmed ning realistlikumad ehitusmaksumused.

2. Määrus § 7

Probleemi olemus: Üha enam korterelamute renoveerimise

hankeid viiakse läbi projekteerimis-ehitushanke meetodil. Vastavalt määrusele peab

töövõtjaga lepingu sõlmimise hetkeks olema valitud ka

omanikujärelevalve teostaja. Senise praktika kohaselt ei ole omanikujärelevalve spetsialist i

kaasamine enne ehitustegevuse algust siiski abikõlblik kulu.

Samas, kui pädev isik on protsessi juba kaasatud, oleks põhjendatud tema osalemine ka projekteerimise

faasis. Ettepanek: Lisada määruse § 7

lõikesse 3 täiendav sõnastus: „Omanikujärelevalve teostamise kulud on abikõlblikud, kui

omanikujärelevalvet teostab ehitusseadustiku §-s 23 sätestatud

pädev isik. Abikõlblikud on ka kulud, mis on tehtud enne rekonstrueerimistööde algust juhul,

kui projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega.“

Arvestamata jäetud.

Ettepaneku sisu ja võimalikke lahendusi

kaalume järgmiste toetusmeetmete kavandamisel, käesolevas

meetmes ei rakendata kuna toetuse eelarve ei võimalda

täiendavate kulude abikõlblikkust.

7

Täiendav selgitus: Ettepanek

võimaldab kaasata omanikujärelevalve juba projekteerimise faasis, juhul kui

projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega. See aitab

kaasa paremale projekti kvaliteedile ning tööde sujuvamale kulgemisele.

3. Määrus § 21 Probleemi olemus: Projekteerimis- ehitushanke meetodil läbiviidavate

korterelamute renoveerimise hangete puhul ei anna

lähteülesande sisu sageli realistlikku ülevaadet ei hoonest ega soovitud lahendustest.

Praktikas varieeruvad lähteülesanded väga suurel määral,

mistõttu on keeruline hinnata tööde tegelikku mahtu ja maksumust. Samuti tekivad projekteerimise

faasis vaidlused selle üle, millised asjaolud olid lähteülesandes ette nähtud ning millised on

ettenägematud. Seetõttu on vajalik seada minimaalsed nõuded

lähteülesande sisule ja vormile. Ettepanek: Lisada määruse § 21 punktile 12 täiendav sõnastus: „…

muu hulgas peab projekteerimise lähteülesanne olema allkirjastatud

ehitusalase pädeva isiku poolt (vähemalt ehitusjuht, tase 6 või ehitusinsener, tase 6) ning

sisaldama järgmisi lisasid: hoone alusplaanid,

inventariseerimisjoonised või hoone elektrooniline projekt; fotopank hoone olulisematest

osadest ja tehnosüsteemidest; hooneväliste tehnosüsteemide

rajamisel võrguvaldajate tehnilised tingimused.“ Täiendav selgitus: Kui ehitust hangitakse ilma

projektita, üksnes ehituskirjelduse alusel, peab lähteülesanne olema

sellisel tasemel, et oleks võimalik reaalselt hinnata tööde maksumust. See eeldab hoonest maksimaalselt

selge ülevaate andmist ning loogilisi ja teostatavaid tellitavaid

Arvestamata jäetud. Ettepaneku sisu ja võimalikke lahendusi

kaalume järgmiste toetusmeetmete

kavandamisel, käesolevas meetmes ei rakendata, projekteerimise aluseks

olev lähteülesanne on leitav rakendusüksuse

kodulehel.

8

töid, mille tagamiseks on vajalik

pädeva isiku kaasamine.

4. Määrus § 34 Probleemi olemus: Hangetes, kus

projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega, on ette nähtud, et projekteerimine peab

valmima kuue kuu jooksul, mille järel peaks algama ehitustegevus.

Ajakava on väga pingeline ning kui lisada sellele 30-kalendripäevane toetuse andja heakskiiduperiood

enne ehitustööde alustamist, muutub ajakavas püsimine

praktikas äärmiselt keeruliseks. Ettepanek: Muuta määruse § 34 punkti 1 sõnastust järgmiselt :

„Rekonstrueerimistööde ja projekteerimise ühise

ostumenetluse korral esitama ehitusprojekti rakendusüksusele heakskiitmiseks enne

rekonstrueerimistöödega alustamist.“ Täiendav selgitus: Ettepaneku eesmärk on jätta välja

täpne ajaline määratlus, mitu päeva enne ehitustööde algust tuleb

projekt esitada.

Arvestamata jäetud. Sätestatud tähtaeg on

oluline toetuse saaja kohustustega projekti elluviimise ajakavas

püsimiseks.

5. Määrus § 34 Probleemi olemus: Korterelamute

rekonstrueerimise puhul nõutakse viieaastast garantiid, samas kui uute hoonete puhul on see

tavapäraselt 2–3 aastat (välja arvatud konstruktsioonid ja

katusekatted). Rekonstrueerimistööde puhul teostatakse töid sageli osaliselt ning

tööde püsivust mõjutavad olemasoleva hoone seisukorrast

tulenevad piirangud. Seetõttu ei ole põhjendatud seada rekonstrueerimisele tavapärasest

kõrgemaid garantiinõudeid. Ettepanek: Muuta määruse § 34

punkti 4 sõnastust järgmiselt : „kestusnõude tagamiseks sõlmib toetuse saaja

rekonstrueerimistööde teostajaga lepingu, mille kohaselt annab tööde

teostaja rekonstrueerimistöödele garantii vähemalt kolmeks aastaks

Arvestamata jäetud. Kestusnõude tähtaeg

tuleneb seadusest.

9

alates tööde üleandmise-

vastuvõtmise kuupäevast.“ Täiendav selgitus: Ettepaneku eesmärk on viia

rekonstrueerimistööde garantiitingimused kooskõlla

ülejäänud ehitussektori tavapäraste põhimõtetega.

6. Määruse lisa punkt 1.12

Probleemi olemus: Tingimustes on sätestatud, et pärast pakkumuste esitamise tähtaega võib pidada

läbirääkimisi üksnes hinna üle juhul, kui tööde maht, reservi

suurus või tööde sisu muutub. Samas ei ole täpsustatud, kuidas kohandamise protsessi läbi viia.

See võib viia olukorrani, kus tingimust kasutatakse

hinnaläbirääkimiste vahendina, kuigi see ei ole selle eesmärk. Seetõttu on vajalik tingimuse

täpsustamine. Ettepanek: Lisada lisa punktile 1.12 täiendav sõnastus: „… Läbirääkimisi

peetakse pakkumuste kohandamise funktsiooni kaudu ning tagatakse,

et pakkumust saavad samaaegselt kohandada kõik pakkujad, kelle pakkumust ei ole tagasi lükatud.

Kohandada tohib üksnes neid konkreetseid töid ja ridu, mille osas

kohandamist on küsitud. Kohandamise ettepanekud ja kohandatud pakkumised tuleb

täiendavalt kooskõlastada toetuse andjaga.“

Täiendav selgitus: Kohandamine peaks olema lubatud ainult konkreetsetel ja kooskõlastatud

alustel ning kasutatav viimase abinõuna enne hanke tühistamist.

Kohandamine ei tohi kujuneda hinnaläbirääkimiste vahendiks.

Arvestamata jäetud.

Registris olevas toetuse saaja ostumenetluse valikus on pakkumuse

kohandamine eraldi ette nähtud tagamaks, et ei

hakata peale pakkumuste esitamise tähtaega meelevaldselt pakkumusi

kohandamisele saatma ning selliselt ebavõrdseid

või läbipaistmatuid olukordi tekitama.

7. Määruse lisa punkt 5.2

Probleemi olemus: Praktikas esineb pakkumisi, mis ei sisalda nõutud pakkumustabelit: osad pakkujad

esitavad üksnes kogumaksumuse ega lisa pakkumustabelit ega muid

vajalikke dokumente. Kehtivate tingimuste kohaselt on hankijal

Arvestamata jäetud.

Toetuse saaja ostude puhul vastavuskriteeriumite rikkumisel või

mittejärgimisel lepingu täitmisel esineb oluline risk

toetuse finantskorrektsiooniks,

10

kohustus anda sellisel juhul

täiendav 10-päevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. See ei ole mõistlik ei hankija ega ausalt

pakkumise esitanud pakkujate suhtes.

Ettepanek: Muuta lisa punkti 5.2 sõnastust järgmiselt: „… Kui pakkumusvorm on ostus nõutud,

kuid seda ei ole esitatud koos pakkumusega või see on täidetud

puudulikult, võib toetuse saaja anda pakkujale 10-kalendripäevase tähtaja täidetud pakkumusvormi

esitamiseks, milles peavad kajastuma kõik toetuse saaja poolt

ettenähtud kuluread.“ Täiendav selgitus: Täiendava tähtaja andmine peaks olema

hankija õigus, mitte kohustus. Enamasti on võimalik eristada

eksimusest tingitud viga pahatahtlikust käitumisest. Kui kohustus asendada õigusega,

muutuvad pakkujate tingimused võrdsemaks ja ausamaks.

mida korteriühistud ei ole

suutelised tasuma. Mitmetimõistetavuste vältimiseks on oluline

toetuse saaja ostus sätestada ühesed ja selged

kriteeriumid.

8. Määruse lisa punkt 6

Probleemi olemus: Erasektoris ei ole 100% hinnakriteerium end praktikas õigustanud. Ka riiklike

tellimuste puhul (nt Riigi Kinnisvara AS) kasutatakse

keerukamate objektide korral väärtuspõhist hindamist. Arvestades, et korterelamute

rekonstrueerimisel katab hankija sageli üle poole rahalisest mahust

oma vahenditest (enamasti pikaajalise laenuga), tuleks võimaldada ka kvaliteedipõhiste

hindamiskriteeriumide kasutamist. Ettepanek: Muuta lisa punkti 6

sõnastust selliselt, et hindamiskriteeriumina oleks lubatud kasutada ka

kvaliteedikriteeriume, sarnaselt varasematele (2023. aasta ja

varasemad) ostumenetluse tingimustele. Täiendav selgitus: Hankija, kes tellib töid valdavalt

oma vahendite arvelt ja aastakümneteks, peab saama

Arvestamata jäetud.

Toetuse saaja ostud ei ole riigihanked ning praktikas ei ole tõendatud muu

hindamiskriteeriumi kasutamise vajadus,

vastupidi, toetuse saaja ostude puhul hindamiskriteeriumite

rikkumisel või tegelikult hinnatu mittejärgimisel

lepingu täitmisel esineb oluline risk toetuse finantskorrektsiooniks,

mida korteriühistud ei ole suutelised tasuma. Pädeva

ja nõuetele vastava ehitaja tagavad kvalifitseerimistingimused.

11

sisuliselt kaasa rääkida parima

pakkuja väljaselgitamisel.