Vaie RTK 17.12.25 otsusele nr 11.2-4/25/5535

Riigi Tugiteenuste Keskus
Lõkke 4, 10122, Tallinn


Saadetud aadressidele: [email protected]; [email protected]


16.01.2025

Vaide esitaja: SA Ida-Viru Keskhaigla
Tervise 1, 31025 Kohtla-Järve, Ida-Virumaa

Lepinguline esindaja: Vandeadvokaat Raul Ainla
Ainla Advokaadibüroo
e-post: [email protected]


VAIE
Riigi Tugiteenuste Keskuse 17.12.26 otsuse nr 11.2-4/25/5535(finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta) kehtetuks tunnistamiseks


1. Senised menetlused

1.1. Rahandusministeerium viis läbi perioodil 04.10.2021-11.02.2022 projektiauditi nr ERF-335/2021, mille lõpparuanne sisaldas audiitorite olulisi tähelepanekuid ning audiitorid tuvastasid projekti kulude kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole hangete 207043 „Ahtme aktiivravikompleksi ja tervisekeskuse juurdeehitise ehitamine“ ja 210578 „Ahtme aktiivravikompleksi ja tervisekeskuse juurdeehitise ehitustööde omanikujärelevalve teenused“ läbiviimisel järginud korrektselt riigihangete seaduses (edaspidi RHS v.r) sätestatud nõudeid. Seetõttu kohaldas rakendusüksus projektides nr 1 ja 2 eelviidatud hangetega seotud kuludele finantskorrektsiooni ning luges mitteabikõlblikuks kuluks 319 696,14 eurot.

Otsuse tegemise alusena tõi RTK: perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS v.r) § 8 lg 2 p-d 4 ja 6, § 45 lg 1 p-d 2 ja 3, § 46, § 47 lg 2, § 48 lg-d 1, 3 ja 8, § 49 ja Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“3 (edaspidi ka ühendmääruse v.r) § 22 lõige 14; sotsiaalministri 04.04.2019 käskkirja nr 32 „„Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas” toetuse andmise tingimused“4 (edaspidi ka TAT käskkiri) punkt 7.9.1, rahandusministri 23.05.2017 otsus nr 048 „Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla taotluse vastavaks tunnistamine ja rahuldamine“ (edaspidi ka TRO) punkt 11; samuti Rahandusministeeriumi 11.02.2022 projektiauditi lõpparuanne nr ERF-335/2021 (edaspidi auditi lõpparuanne); toetuse saajaga peetud kirjavahetus; projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD), mis on loetletud otsuse p-des 1.5 ja 2.5 ning Tallinna Ringkonnakohtu 16.05.2025 otsus haldusasjas nr 3-22-1835.

1.2. Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) tegi 27.05.2022 SA Ida-Viru Keskhaigla (edaspidi IVKH) suhtes finantskorrektsiooni otsuse nr 11.2-5/0516. RTK luges projektis nr 1 riigihangetega nr 207043 („Ahtme aktiivravikompleksi ja tervisekeskuse juurdeehituse ehitamine“) ja 210578 („Ahtme aktiivravikompleksi ja tervisekeskuse juurdeehituse ehitustööde omanikujärelevalve teenused“) seotud kuludest mitteabikõlblikuks kokku 1 425 298,66 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus moodustas 1 068 944,68 eurot ja omafinantseering 356 353,98 eurot ja projektis nr 2 riigihangetega nr 207043 ja 210578 seotud kuludest mitteabikõlblikuks kokku 156 075,78 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus moodustas 119 114,57 eurot ja omafinantseering 36 961,21 eurot. RTK vähendas projektides nr 1 ja 2 riigihangetega nr 207043 ja 210578 seotud abikõlblikke kulusid 10% võrra ja nõudis toetuse saajalt tagasi projekti nr 1 raames välja makstud toetuse summas  1 068 944,98 eurot ja projekti nr 2 raames välja makstud toetuse summas 111 372,55 eurot.

1.3. IVKH esitas finantskorrektsiooni otsusele vaide, mille RTK jättis rahuldamata. Järgnevalt esitas IVKH Tallinna Halduskohtule kaebuse RTK 27.05.2022 finantskorrektsiooni otsuse nr 11.2-5/0516 otsuse ja vaideotsuse peale, mille Tallinna Halduskohus jättis 08.11.23 otsusega rahuldamata.

1.4. IVKH vaidlustas Tallinna Halduskohtu otsuse Tallinna Ringkonnakohtus.

Tallinna Ringkonnakohus rahuldas ajas nr 3-22-1835 tehtud otsusega IVKH apellatsioonkaebuse täielikult ja tegi 16.05.25 otsuse, mille resolutsioon on järgnev:

1. Rahuldada Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla apellatsioonkaebus.
2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 08.11.2023 otsus haldusasjas nr 3-22-1835.
3. Teha uus otsus, millega rahuldada Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla kaebus.
4. Tühistada Riigi Tugiteenuste Keskuse 27.05.2022 otsus nr 11.2-5/0516 ja 14.06.2022 otsus nr 11.2-5/0559 ning 01.08.2022 vaideotsus nr 11.2-5/0727.
5. Mõista Riigi Tugiteenuste Keskuselt Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla kasuks kahju hüvitisena välja 3555 eurot.
6. Mõista Riigi Tugiteenuste Keskuselt Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla kasuks välja 6656,65 eurot esimese ja teise astme kohtu menetluskulu katteks. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

1.5. 14.07.25 teatas RTK IVKH-le, et tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 16.05.2025 otsusest haldusasjas nr 3-22-1835 algatas rakendusüksus riigihangete viitenumbritega 207043 ja 210578 osas uue (korduva) järelevalvemenetluse.
1.5. 06.11.25 edastas RTK IVKH-le arvamuse andmiseks finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse eelnõu, millele IVKH vastas ja taotles 20.11.25 RTK-le esitatud seisukohas otsuse tegemata jätmist.

1.6. RTK tegi 17.01.26 meetme „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks” tegevuse „Haiglavõrgu tugevdamine riskipiirkonnas“ raames uue (korduva) finantskorrektsiooni otsuse Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla (edaspidi toetuse saaja või hankija) projekti „Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiikonnas“ (projekti nr 2014-2020.2.04.19-0085; edaspidi ka projekt nr 1) ja projekti „Ida-Viru Keskhaigla Ahtme esmatasandi tervisekeskuse loomine“ (projekti nr 2014-2020.2.04.16-0009; edaspidi ka projekt nr 2) osas (edaspidi FKO).

2. RTK finantskorrektsiooni otsuse resolutsioon

1. lugeda projektis nr 2014-2020.2.04.19-0085 „Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ hangete 207043 ja 210578 seotud kuludest mitteabikõlblikuks kokku 288 026,43 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus moodustab 216 019,56 eurot ja omafinantseering 72 006,87 eurot;
2. lugeda projektis nr 2014-2020.2.04.16.0009 „Ida-Viru Keskhaigla Ahtme esmatasandi tervisekeskuse loomine“ hangete 207043 ja 210578 seotud kuludest mitteabikõlblikuks kokku 31 669,71 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus moodustab 23 752,28 eurot ja omafinantseering 7 917,43 eurot;
3. vähendada projektides nr 1 ja 2 riigihangetega nr 207043 ja 210578 seotud abikõlblikke kulusid 2% võrra;
4. nõuda toetuse saajalt tagasi projekti nr 1 raames välja makstud toetus summas 216 019,56 eurot ja projekti nr 2 raames välja makstud toetus summas 23 752,28 eurot, kokku 239 771,84 eurot;
5. toetuse saajal kanda 60 kalendripäeva jooksul alates käesoleva otsuse kehtima hakkamise päevast projektide nr 1 ja 2 raames tagastatav toetus summas 239 771,84 eurot talle sobivale Rahandusministeeriumi pangakontole
 SEB Pank – a/a EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X) või
 Swedbank – a/a EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või
 Luminor Bank EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X) või
 LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22)
viitenumbriga 2800082912. Selgituseks märkida projekti number ja otsuse number;
6. teha rakendusasutusele ettepanek vähendada projekti nr 1 tegevuse nr 4 eelarvet otsuse resolutsiooni punktis 1 märgitud summade osas;
7. muuta projekti nr 2 osas tehtud rahandusministri 23.05.2017 otsuse nr 048 punkte 3-5 alljärgnevalt:

„3. Projekti abikõlblikud kogukulud on 1 625 663,62 (üks miljonit kuussada kakskümmend viis tuhat kuussada kuuskümmend kolm ja kuuskümmend kaks senti) eurot.
4. Toetuse määr on 75 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne suurus 1 219 247,72 eurot.
5. Omafinantseeringu minimaalne määr on 25 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja suurus vähemalt 406 415,90 eurot.“;

3. Vaidlustatud otsusest teadasaamine

Vaidlustatud otsus edastati IVKH lepingulisele esindajale e-kirja teel 18.12.25 . Seega on vaide esitamisel järgitud selle esitamise 30-päevast tähtaega.

4. Vaidlustatud otsuse õigusvastasus

4.1. Kaebaja jääb kõigi oma varasemate seisukohtade juurde, mis on esitatud varem läbi viidud järlelevalvemenetluses, vaidemenetluses ja kohtuasjas nr 3-22-1835.

IVKH märgib, et korduva järelevalvemenetluse algatamine on RTK diskretsiooniotsus, st et RTK-l ei ole kohustust korduva järelevalvemenetlus algatamiseks, vaid see on RTK õigus. Korduva järelevalvemenetluse alustamine aastaid pärast hanke läbiviimist ei ole kooskõlas hea haldustavaga, kuna kohus tühistas FKO ja vaideotsuse, mis tähendab, et FKO ei olnud õiguspärane. Toetuse saaja pikaajaline pinge all hoidmine veel aastaid pärast hanke edukat läbiviimist ei ole kindlasti eesmärgipärane ja häirib tema finantsalast planeerimist, rääkimata sellest, et IVKH-l tekib ootamatult kohustus eelarvest saadud toetusega võrreldes ebaproportisonaalselt suuri summasid tagasi maksta. Arvestada tuleb ka sellega, et juhul kui RTK teeb uue FKO, siis ei ole välistatud, et IVKH pöördub oma õiguste kaitseks uuesti kohtu poole. See venitab kogu toetustega seotud protsessi veelgi pikemaks, sest kohtupidamine on aeglane.

4.2. Otsuse tegemise alusena on RTK välja toonud perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS v.r) § 8 lg 2 p-d 4 ja 6, § 45 lg 1 p-d 2 ja 3, § 46, § 47 lg 2, § 48 lg-d 1, 3 ja 8, § 49 ja Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“3 (edaspidi ka ühendmääruse v.r) § 22 lõige 14, ning sotsiaalministri 04.04.2019 käskkirja nr 32 „Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas” toetuse andmise tingimused“4 (edaspidi ka TAT käskkiri) punkt 7.9.1, rahandusministri 23.05.2017 otsus nr 048 „Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla taotluse vastavaks tunnistamine ja rahuldamine“ (edaspidi ka TRO) punkt 11, samuti Rahandusministeeriumi 11.02.2022 projektiauditi lõpparuanne nr ERF-335/2021 (edaspidi auditi lõpparuanne), toetuse saajaga peetud kirjavahetus, projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD), mis on loetletud otsuse p-des 1.5 ja 2.5 ning Tallinna Ringkonnakohtu 16.05.2025 otsus haldusasjas nr 3-22-1835 (edaspidi ka kohtuotsus).

RTK märgib, et projekti nr 1 osas on TAT käskkiri kinnitatud 04.04.2019 ning projekti nr 2 osas on TRO tehtud 23.05.2017. TAT käskkirja kinnitamise ja TRO tegemise ajal kehtinud ühendmääruse redaktsioonis on otsuses kirjeldatud rikkumistele kohaldatavad finantskorrektsiooni määrad ja kaalutlusõiguse ulatus võrreldes hetkel kehtiva ühendmääruse redaktsiooniga toetuse saajale soodsamad, mistõttu kohaldab rakendusüksus projektides 1 ja 2 ühendmääruse v.r.

RTK on välja toonud ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 28.06.2023 otsuse nr 5-23-2, millega tunnistati Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 25 lõige 5 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, millega nähti ette, et § 223 kohaldub toetustaotluste puhul, mis rahuldati enne 9. oktoobrit 2020.

Viidatud Riigikohtu lahendi välja toomine uue (korduva) otsuse tegemisel on kindlasti põhjendatud, kuid see ei saa õigustada RTK poolt vääral alusel tehtud eelmise otsuse (27.05.2022 IVKH suhtes tehtud finantskorrektsiooni otsus nr 11.2-5/0516) tegemist, mis tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 16.05.2025 otsusega haldusasjas nr 3-22-1835.

FKO tegemisel Tallinna Ringkonnakohtu otsusele tuginemist ei saa pidada õigeks, sest kohus ei saa sekkuda haldusorgani tegevusse ja ise haldusorgani eest otsuseid teha ja siduvaid kaalutlusi esitada. Tallinna Ringkonnakohus on kõnealuste hangetega seoses eelmise FKO kohta tehtud 16.05.2025 otsuses haldusasjas nr 3-22-1835 p-s 21. märkinud, et tulenevalt HKMS § 158 lg-st 3 ei tohi kohus teostada kaalutlusõigust vastustaja eest ja otsustada, milline oleks õige tulemus, kui kaalutlusõigust ulatuslikumalt kasutada.

Kohus saab vaid haldusaktis toodud põhjendusi kontrollida. HKMS § 158 lg 3 järgi kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kohus ei saa ise vastustaja asemel kaalumist teostada. Seega, kui vastustaja ei ole kaalumist teostanud või ei nähtu selle tegemist vaidlustatud otsusest, siis puudub kohtul võimalus kaalumise õiguspärasust kontrollida. Tegemist on haldusakti olulise puudusega, mis toob reeglina kaasa haldusakti tühistamise. Seda põhjusel, et vead kaalumisel võivad mõjutada asja lahendust. (vt Riigikohtu 29.11.2012 otsus asjas nr 3-3-1-29-12, p-d 19-20).

Asjas nr 3-23-885 tehtud otsuse p-s 66. on Riigikohus märkinud, et kaalutlusotsuse kohtulik kontroll on HKMS § 158 lg 3 järgi piiratud (RKHKo 3-20-678/45, p 19). Kaalutlusotsuse otstarbekust kohus eraldi ei hinda, kuid võib siiski kontrollida, kas haldusorgan on järginud kaalutlusõiguse piire ja eesmärki ning muid kaalutlusreegleid (HKMS § 158 lg 3 teine lause). Seejuures võib kohus kontrollida, kas haldusorgan on otsust tehes lähtunud lubatud, asjakohastest ja sobivatest kaalutlustest (vrd RKHKo 3-3-1-37-15, p 20).

Seega oleks RTK pidanud vaidlustatud uue (korduva) kaalutlusotsuse tegemisel lähtuma tõendatud asjaoludest ja kohaldamisele kuuluvatest õigusaktidest, mitte lähtuma ainult ringkonnakohtu otsuseses toodud üldistest suunistest. Kohtu pädevuseks on kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasuse hindamine ja seejuures kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt, mitte ei tee haldusakti tühistamise korral ise haldusorgani eet uut otsust.

4.3. Finantskorrektsiooni otsuse tegemise aluseks on eeskirjade eiramine, mis Euroopa Kohtu praktika kohaselt eeldab kolme asjaolu koos esinemist: 1) rikutud peab olema EL-i õigust; 2) rikkumine peab tulenema majandustegevuses osaleja tegevusest või tegevusetusest ning 3) EL-i eelarvele peab olema tekkinud või tõenäoliselt tekkima kahju (Euroopa Kohtu 01.10.2020 otsus C-743/18, p 51). Eeskirjade eiramise tuvastamisel ei ole otsuse tegemise eelduseks toetuse saaja tahtlus või hooletus (samas, p-d 57–65). Nõutav ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine; eeskirjade eiramisega on tegemist juhul, kui ei saa välistada võimalust, et see rikkumine mõjutab asjaomase fondi eelarvet (Euroopa Kohtu 04.10.2024 otsus C-175/23, p 26). Eeskirjade eiramisena ei saa käsitada liidu õiguse või riigisisese õiguse rikkumist, mis on liidu eelarvet automaatselt mõjutanud või mis oleks võinud liidu eelarvet alati kahjustavalt mõjutada, sõltumata konkreetse rikkumise mõjust liidu eelarvele. Finantskorrektsiooni summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse eeskirjade eiramise olemust, raskusastet ja asjaomasele fondile sellega tekitatud rahalist kahju; kohaldatava korrektsiooni lõpliku summa kindlaksmääramiseks on tingimata vaja teha individuaalne ja üksikasjalik analüüs. Finantskorrektsiooni summat ei tohi automaatselt kindlaks määrata, tuginedes ainuüksi eelnevalt kehtestatud ühtsete korrektsioonimäärade skaalale. Finantskorrektsioon on olemuselt sanktsioon.

Riigikohus on rõhutanud, et finantskorrektsioon on olemuselt sanktsioon (RKPJKm 5-24-7/13, p 23). Kohus ei tohi finantskorrektsiooni õiguspärasust hinnates piirduda vaid ilmselgete vigade testiga, vaid kontroll peab olema range ja täielik, võttes arvesse kõiki olulisi asjaolusid (RKHKm 3-20-2402/47, p 24), sh seda, kas kahju on pelgalt teoreetiline (Euroopa Kohtu otsus asjas C-175/23 Obshtina Svishtov, p 36). Kolleegium ei nõustu vastustaja ja kohtute seisukohaga, et otsuse tegemisel ei pea ühelgi juhul arvesse võtma konkreetsete tööde maksumust: just konkreetsete tööde maksumus peegeldab potentsiaalset kahju, mida ebakorrektselt korraldatud riigihange võib liidu eelarvele põhjustada. Struktuuritoetustega seotud sanktsioonide risk ei tohi olla nii kõrge, et heidutaks toetuste taotlemisest loobuma ja seeläbi takistaks struktuurifondide eelarve sihtotstarbelist kasutamist. Iseäranis tuleb seda arvesse võtta olukordades, kus riigihankeõiguse rikkumine pole ilmselge.

Eelviidatud riigikohtu lahendi valguses ei saa olla vaidlust selles, et Euroopa Komisjoni suunised, millele vastustaja on vaidlustatud otsustes viidanud, ei ole Riigikohtu lahendi nr 5-23-2 otsuse p 88. kohaselt liikmesriikidele kohustuslikud, vaid tegemist on abistava iseloomuga haldusaktiga.

Arvestada tuleb hankijate heauskse käitumisega hangete läbiviiisel, et hankementlus on keeruline ja kõike pole seeõttu võimalik ette näha (sageli tuleb ette inimlikke eksimusi).

Samuti tuleks RTK-l arvesse võtta hangete eesmärkide täitmist ja ka seda, et RTK teostab küll ise järelevalvet, kuid karistab hiljem toetuse saajaid FKO-de tegemisega, kui leiab hiljem hankemenetluses tehtud vigu.

4.4. Riigihankega nr 207043 seoses on RTK esitatud etteheite, et riigihankes nr 207043 on jätnud kontrollimata hankelepingu täitmise käigus lisandunud alltöövõtja osas RHS § 95 lg-s 1 loetletud kõrvaldamise alused, rikkudes sellega RHS § 122 lg-tes 5 ja 7 sätestatud kohustusi

Asjas nr 3-22-1835 tehtud ringkonnaotsuse p-s 30. on kohus jõudnud mh järgnevatele seisukohtadele: RTK-l tuleb otsustada finantskorrektsiooni määra üle ulatuslikuma kaalutlusõiguse alusel, kui RTK võimalikuks pidas. Tulenevalt HKMS § 158 lg-st 3 ei tohi kohus teostada kaalutlusõigust vastustaja eest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole rikkumise nr 4 puhul kindel samale tulemusele jõudmine. Ringkonnakohus on varem sarnases vaidluses leidnud, et tegemist ei ole raske ja tahtliku rikkumisega ja mõju oht on väike (vt Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2024 otsus nr 3-22-1577, p 19). Vastustaja on vaidlustatud otsuses ise märkinud, et toetuse saaja selgitustest nähtub, et hankemenetlus oli mahukas, langes keerulisse ajaperioodi, kus riigihangete registris tehti märkimisväärseid uuendusi, mistõttu võib eeldada, et toetuse saaja ei jätnud RHS-i nõuded järgimata pahatahtlikult. Kuivõrd RHS § 95 lg-st 6 tulenevalt peab hankija andma tähtaja maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks ja alles seejärel maksuvõla tasumata või ajatamata jätmise järel kõrvaldab hankija alltöövõtja menetlusest, võib võimaliku kahju suuruse hindamisel tähtsust olla ka asjaolul, kui kaua konkreetsetel hankemenetluse käigus lisandunud alltöövõtjatel maksuvõlg eksisteeris. Lisaks tuleb ka arvestada võimalusega, et vastustaja hindas kaebaja rikkumise olulisust alltöövõtjatega seoses üle seetõttu, et samal ajal oli kindlaks tehtud ka sama hankega seotud kaebaja teised rikkumised, millest ühe osas on vastustaja kaebuse õigeks võtnud ja teiste esinemise on ta ringkonnakohtu hinnangul valesti tuvastatud. Kaalumisel tuleb arvestada konkreetse vaidluse asjaolusid, seejuures tuleb potentsiaalse kahju hindamisel arvesse võtta nt ka rikkumisega seotud konkreetsete tööde maksumust (Riigikohtu 20.11.2024 otsus nr 3-21-2607, p 29).
Kokkuvõtvalt leiab IVKH, et: kuna tegemist ei ole raske ja tahtliku rikkumisega; oht, et EL eelarvele tekkis mõju, oli väike; korduva järelevalvemenetluse alustamine aastaid pärast hanke läbiviimist ei ole kooskõlas hea haldustavaga; korduva järelevalvemenetluse läbi viimise tingis RTK enda eksimus, mida oli vaja tuvatada mitu aastat kestnud kohtumenetluses, oleks pidanud RTK jätma finantskorrektsiooni üldse kohaldamata.

4.5. RTK etteheide, et riigihankes nr 210578 seati pakkumuse vastavustingimus, mille kohaselt pakkuja peab antud riigihanke objektiks olevate eriosade ehitustööde järelevalve ja kontrolli vahetul teostamisel kaasama muuhulgas vastava eriosa kogemusega ning eriosale vastava kvalifikatsiooniga spetsialisti: „vastutusvaldkond „tugevvool“, isiku kvalifikatsioon - diplomeeritud elektriinsener tarbija elektripaigaldiste alal, tase 7 (või samaväärne) ametiala: ehitus, käit ja järelevalve. Kehtiv A pädevustunnistust (või samaväärne).“

Ringkonnakohtu otsuse p-s 33. on kohus jõudnud mh järgnevatele seisukohtadele: RTK-l tuleb otsustada finantskorrektsiooni määra üle ulatuslikuma kaalutlusõiguse alusel, kui RTK võimalikuks pidas. Eelnevat arvestades ei ole vastustaja võtnud finantskorrektsiooni määra aluseks õiget sätet ega teostanud kaalutlusõigust korrektselt ja vastustaja asemel ei saa seda teha ka kohus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka rikkumise nr 5 puhul kindel samale tulemusele jõudmine. Tegemist ei ole raske ja tahtliku rikkumisega. Kuigi on tõenäoline, et ebaproportsionaalse vastavustingimuse tõttu võis mõni potentsiaalne pakkuja jätta pakkumuse esitamata, ei ole samas ka põhjust arvata, et selle tõttu oleks liidu eelarvele olnud märgatav mõju.
Seega kokkuvõtvalt tuli RTK-l ringkonnakohtu lahendist tulenevalt arvestada sellega, et tegemist ei ole raske ja tahtliku rikkumisega ning kuigi on tõenäoline, et ebaproportsionaalse vastavustingimuse tõttu võis mõni potentsiaalne pakkuja jätta pakkumuse esitamata, ei ole samas ka põhjust arvata, et selle tõttu oleks liidu eelarvele olnud märgatav mõju. IVKH hinngul tuli RTK-l arvestada ka asjaoluga, et korduva järelevalvemenetluse alustamine aastaid pärast hanke läbiviimist ei ole kooskõlas hea haldustavaga ja sellega, et korduva järelevalvemenetluse läbi viimise tingis RTK enda eksimus, mida oli vaja tuvatada mitu aastat kestnud kohtumenetluses, oleks pidanud RTK jätma finantskorrektsiooni üldse kohaldamata.

4.6. IVKH märgib, et korduva järelevalvemenetluse algatamine on RTK diskretsiooniotsus, st et RTK-l ei ole kohustust korduva järelevalvemenetlus algatamiseks ega uue otsuse tegemiseks.

Korduva järelevalvemenetluse alustamine ja korduva otsuse tegemine aastaid pärast hanke läbiviimist ei ole kooskõlas hea haldustavaga, eriti, kui arvestada seda, et korduv järelevalvemenetlus ja FKO on tingitud RTK enda veast, mis põhjustas IVKH-le pika ja kurnava kohtumenetluse.

Hankemenetluses nr 207043 sõlmiti leping 19.08.2019 ja hankemenetluses nr 210578 07.08.2019.

Rahandusministeerium viis perioodil 04.10.2021-11.02.2022 läbi projektiauditi nr ERF-335/2021, mille lõpparuanne sisaldas audiitorite tähelepanekuid projekti nr 1 kohta ning mille põhjal tehti otsus finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta (27.05.2022 nr 11.2-5/0516).

Finantskorrektsiooni otsus tehti mõlema hanke osas 27.05.2022 – st peaaegu kaks aastat pärast hankelepingute sõlmimist.

IVKH vaidlustas selle otsuse vaidega ja kohtus, kohtuvaidlus lõppes kolm aastat hiljem Tallinna Ringkonnakohtu otsuse jõustumisega (16.05.25 otsus asjas nr 3-22-1835).

Kuigi Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus juba 15. juunil 2025, tegi RTK korduva FKO alles 6 kuud hiljem.

Seega on IVKH olukorras, kus 6 aastat ja 3,5 kuud pärast hankelepingute sõlmimist tehti samade hangetega seoses korduv FKO.

RTK teostas ise hankemenetluste üle järelevalvet ja osales vaatlejana. Enne hangete avaldamist esitati mõlema hanke alusdokumendid järelevalvet teostanud RTK-le tutvumiseks. Hankeid jälgisid RHR-is vaatlejatena RTK töötajad. Ei ole tuvastatud, et kaebaja oleks rikkunud rakendusasutuse teavitamise kohustust või eiranud rakendusasutuse soovitusi/nõudeid. Seega on tekkinud lubamatult olukord, kus RTK on ise hanke läbiviimist kontrollinud ja kaebaja tegevuse heaks kiitnud, kuid hiljem asunud tegema etteheiteid ning rakendanud finantskorrektsiooni, kuigi selle eest vastutust võtta ei soovi. Hea haldus tähendab seda, riigiasutus lahendab asja mõistliku aja jooksul, tekitades hankijale võimalikult vähe ebamugavusi ja halduskoormust. Hea halduse põhimõtted - eesmärgipärasus, efektiivsus ja uurimispõhimõte on toodud HMS §-des 5 ja 6.

RTK senine seisukoht, et lõplik vastutus riigihanke õiguspäraseks läbiviimiseks lasub STS2014_2020 § 26 lg-st 1 tulenevalt toetuse saajal endal, ei saa kindlasti pidada kooskõlas olevaks hea haldustavaga ning see on vastuolus ka õiguskindluse põhimõttega. Sellisel viisil läbi viidud järelevalve pole lihtsalt mõttetu, vaid ka hankijat kahjustav. Sisuliselt on tegemist hankija eksitamisega, mis ei saa olla eemärgipärane tegevus. Sellisel viisil teostatud järelevalve eest peaks ilmselgelt vastutust kandma riik, mitte hankija.

Toetuse saaja pikaajaline pinge all hoidmine veel aastaid pärast hanke edukat läbiviimist ei ole kindlasti eesmärgipärane ja häirib hankija finantsalast planeerimist, rääkimata sellest, et IVKH-l tekib ootamatult kohustus eelarvest suuri summasid leida ja tagasi maksta. Rahaline seis tervishoius on pingeline ja muutub järjest pingelisemaks. Arvestada tuleb ka sellega, et ei ole välistatud, et IVKH pöördub oma õiguste kaitseks uuesti kohtu poole. See venitab kogu toetuste saamisega seotud protsessi veelgi pikemaks, sest kohtupidamine on aeglane.

FKO tegemine hankelepingute sõlmimisest 6 aastat ja 3 kuud hiljem on vastuolus hea haldustavaga, see tulnuks jätta tegemata, seda enam, et ringkonnakohus on leidnud, et etteheidetavaid rikkumised on kerged. Arvestada tuleb hankijate heauskse käitumisega hangete läbiviimisel, ja ka sellega, et et hankementlus on väga keeruline ja kõike pole seeõttu võimalik ette näha (sageli tuleb ette inimlikke eksimusi).
Hea halduse põhimõtte rikkumine on PS § 14 rikkumine. PS § 14-st tuleneb kohustus korraldada haldusmenetlus nii, et isiku põhiõigused oleksid tõhusalt kaitstud, mh kohustust anda põhjendatud otsuseid ja menetleda asju mõistliku aja jooksul (RKPJKo 3-4-1-1-05).
Haldusorgan peab tulenevalt PS § 10 ja § 14 käituma isiku suhtes lojaalselt ja ausalt ning vältima isiku põhjendamatult ebasoodsasse olukorda seadmist. See seostub õiguspärase ootuse põhimõttega ning hea usu ja hea halduse tavaga RKHKo 3-3-1-15-01.
Antud juhul riivab hea halduse tava rikkumine IVKH huve nii sügavalt, et see annab aluse väita, et vaidlustatud otsus on sellest tulenevalt õigusvastane.
4.7. IVKH hinnangul on FKO õigusvastane ka põhjusel, et STS § 45 lg 5 ei ole kooskõlas Põhiseadusega. STS § 45 lg 5 ja RHS 73 lg 3 p 1 tõlgendust, mille kohaselt hankemenetlus ei lõpe mitte hankelepingu sõlmimisega, mis on õige tõlegendus, vaid passiivse tegevuse – dokumentide säilitamise kohustuse lõppemisega, ei saa pidada õigeks.

Riigikohus ei ole seni FKO aegumise küsimuses andnud selget seisukohta ega toetanud RTK asjas nr 3-22-1835 antud halduskohtu tõlgendust. Ka Tallinna ringkonnakohus pole esitanud samas asjas selgust toovaid täiendavaid põhjendusi.

IVKH hinnangul on STS § 45 lg 5 õigusnormina ebaselge, seega vastuaolus Põhiseaduse § 10 ja § 13 lg 2 toodud õigusselguse põhimõttega.

PS § 13 lg 2 kohaselt kaitseb seadus igaühte riigivõimu omavoli eest. Ka see säte on seotud teiste PS sätetega, mis näevad ette õigusriiklikud põhimõtted, seaduslikkuse nõude ning põhiõiguste piiramise alused ja korra. Sättes on siiski lühidalt ja selgelt võetud kokku sisu, mida tuleb riigi tegevuses arvestada: inimesed peavad olema kaitstud riigivõimu omavoli ja meelevaldse kohtlemise eest. Riigikohus on tuginenud sellele sättele ennekõike õigusselguse põhimõtte tagamisel.

Õigusselguse põhimõte tuleneb õiguskindluse põhimõttest, mida kaitseb PS § 10 (RKPJKo 14.10.2015, 3-4-1-23-15, p 96; RKPJKo 19.03.2009, 3-4-1-17-08, p-d 25–26). Riigikohus on märkinud, et õiguskindluse printsiip peab kõige üldisemalt „looma kindluse kehtiva õigusliku olukorra suhtes. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse põhimõte)“ (RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 12).

Õigusselguse põhimõtte õiguslikuks aluseks on ka PS § 13 lg 2. Lisaks on Riigikohus tuginenud õigusselguse nõude puhul samaaegselt nii PS §-le 10 kui ka § 13 lg-le 2. Üheks põhjuseks, miks Riigikohus on käsitlenud õigusselguse põhimõtet nii PS § 13 lg 2 kui ka § 10 osana, võib olla see, et tagada selle põhimõtte järgimine nii subjektiivse õiguse kui ka objektiive õigusriikliku kohustusena. Kui seda käsitataks vaid PS § 13 lg 2 alusel subjektiivse õigusena, poleks võimalik sellele tugineda nt KOV-del (vt allpool). Riigikohus on tuginenud õigusselguse osas erinevatele PS sätetele järgmiselt: -  PS § 13 lg 2: RKPJKo 19.12.2019, 5-19-38/15, p 67; RKPJKm 10.04.2018, 5-17-42/9, p 34; RKÜKo 28.10.2002, 3-4-1-5-02, p 31;  RKPJKo 02.10.2013, 3-4-1-45-13, p 24;  RKEKo 28.02.2002, 3-1-1-117-01, p 12;  RKKKo 12.10.2016, 3-1-1-65-16, p 11;  RKTKo 14.11.2007, 3-2-1-82-07, p 17;
-  PS § 10: RKPJKo 14.10.2015, 3-4-1-23-15, p 96; RKÜKo 10.12.2003, 3-3-1-47-03, p 30;  RKPJKo 31.01.2007, 3-4-1-14-06, p-d 22–23; -  nii PS § 10 kui ka § 13 lg 2: RKPJKo 20.03.2006, 3-4-1-33-05, p 21; RKPJKo 19.03.2009, 3-4-1-17-08, p-d 24 ja 26; RKÜKo 16.05.2008, 3-1-1-88-07, p 31;  RKKKo 01.04.2008, 3-1-1-101-07, p 12;  RKKKo 11.06.2008, 3-1-1-32-08, p 15; RKTKm 19.04.2007, 3-2-1-42-07, p 15(vt viidatud kohtupraktika osas, mida on täpsustatud ja täiendatud, ka M. Ernits. Põhiseaduse § 13 kommentaar 16. – Ü. Madise jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 4., täiend. vlj. Juura 2017).

Kuna finantskorrektsiooni kohaldamist reguleeriv säte on ebaselge, siis tuleb seda kohaldada antud juhul IVKH kasuks ning vaidlustatud FKO tegemine ka aegumise tõttu õigusvastane.

5. Vaide esitaja kinnitus
Vaide esitaja kinnitab, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust.
6. Vaide esitaja taotlus


PALUME:

Tunnistada kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse 17.12.25 finantskorrektsiooni otsus nr finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta.


Lugupidamisega
/Allkirjastatud digitaalselt/
Raul Ainla
Vandeadvokaat


Lisa: esindaja volikiri.

Riigi Tugiteenuste Keskus
Lõkke 4, 10122, Tallinn


Saadetud aadressidele: [email protected]; [email protected]


16.01.2025

Vaide esitaja: SA Ida-Viru Keskhaigla
Tervise 1, 31025 Kohtla-Järve, Ida-Virumaa

Lepinguline esindaja: Vandeadvokaat Raul Ainla
Ainla Advokaadibüroo
e-post: [email protected]


VAIE
Riigi Tugiteenuste Keskuse 17.12.26 otsuse nr 11.2-4/25/5535(finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta) kehtetuks tunnistamiseks


1. Senised menetlused

1.1. Rahandusministeerium viis läbi perioodil 04.10.2021-11.02.2022 projektiauditi nr ERF-335/2021, mille lõpparuanne sisaldas audiitorite olulisi tähelepanekuid ning audiitorid tuvastasid projekti kulude kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole hangete 207043 „Ahtme aktiivravikompleksi ja tervisekeskuse juurdeehitise ehitamine“ ja 210578 „Ahtme aktiivravikompleksi ja tervisekeskuse juurdeehitise ehitustööde omanikujärelevalve teenused“ läbiviimisel järginud korrektselt riigihangete seaduses (edaspidi RHS v.r) sätestatud nõudeid. Seetõttu kohaldas rakendusüksus projektides nr 1 ja 2 eelviidatud hangetega seotud kuludele finantskorrektsiooni ning luges mitteabikõlblikuks kuluks 319 696,14 eurot.

Otsuse tegemise alusena tõi RTK: perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS v.r) § 8 lg 2 p-d 4 ja 6, § 45 lg 1 p-d 2 ja 3, § 46, § 47 lg 2, § 48 lg-d 1, 3 ja 8, § 49 ja Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“3 (edaspidi ka ühendmääruse v.r) § 22 lõige 14; sotsiaalministri 04.04.2019 käskkirja nr 32 „„Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas” toetuse andmise tingimused“4 (edaspidi ka TAT käskkiri) punkt 7.9.1, rahandusministri 23.05.2017 otsus nr 048 „Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla taotluse vastavaks tunnistamine ja rahuldamine“ (edaspidi ka TRO) punkt 11; samuti Rahandusministeeriumi 11.02.2022 projektiauditi lõpparuanne nr ERF-335/2021 (edaspidi auditi lõpparuanne); toetuse saajaga peetud kirjavahetus; projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD), mis on loetletud otsuse p-des 1.5 ja 2.5 ning Tallinna Ringkonnakohtu 16.05.2025 otsus haldusasjas nr 3-22-1835.

1.2. Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) tegi 27.05.2022 SA Ida-Viru Keskhaigla (edaspidi IVKH) suhtes finantskorrektsiooni otsuse nr 11.2-5/0516. RTK luges projektis nr 1 riigihangetega nr 207043 („Ahtme aktiivravikompleksi ja tervisekeskuse juurdeehituse ehitamine“) ja 210578 („Ahtme aktiivravikompleksi ja tervisekeskuse juurdeehituse ehitustööde omanikujärelevalve teenused“) seotud kuludest mitteabikõlblikuks kokku 1 425 298,66 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus moodustas 1 068 944,68 eurot ja omafinantseering 356 353,98 eurot ja projektis nr 2 riigihangetega nr 207043 ja 210578 seotud kuludest mitteabikõlblikuks kokku 156 075,78 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus moodustas 119 114,57 eurot ja omafinantseering 36 961,21 eurot. RTK vähendas projektides nr 1 ja 2 riigihangetega nr 207043 ja 210578 seotud abikõlblikke kulusid 10% võrra ja nõudis toetuse saajalt tagasi projekti nr 1 raames välja makstud toetuse summas  1 068 944,98 eurot ja projekti nr 2 raames välja makstud toetuse summas 111 372,55 eurot.

1.3. IVKH esitas finantskorrektsiooni otsusele vaide, mille RTK jättis rahuldamata. Järgnevalt esitas IVKH Tallinna Halduskohtule kaebuse RTK 27.05.2022 finantskorrektsiooni otsuse nr 11.2-5/0516 otsuse ja vaideotsuse peale, mille Tallinna Halduskohus jättis 08.11.23 otsusega rahuldamata.

1.4. IVKH vaidlustas Tallinna Halduskohtu otsuse Tallinna Ringkonnakohtus.

Tallinna Ringkonnakohus rahuldas ajas nr 3-22-1835 tehtud otsusega IVKH apellatsioonkaebuse täielikult ja tegi 16.05.25 otsuse, mille resolutsioon on järgnev:

1. Rahuldada Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla apellatsioonkaebus.
2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 08.11.2023 otsus haldusasjas nr 3-22-1835.
3. Teha uus otsus, millega rahuldada Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla kaebus.
4. Tühistada Riigi Tugiteenuste Keskuse 27.05.2022 otsus nr 11.2-5/0516 ja 14.06.2022 otsus nr 11.2-5/0559 ning 01.08.2022 vaideotsus nr 11.2-5/0727.
5. Mõista Riigi Tugiteenuste Keskuselt Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla kasuks kahju hüvitisena välja 3555 eurot.
6. Mõista Riigi Tugiteenuste Keskuselt Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla kasuks välja 6656,65 eurot esimese ja teise astme kohtu menetluskulu katteks. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

1.5. 14.07.25 teatas RTK IVKH-le, et tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 16.05.2025 otsusest haldusasjas nr 3-22-1835 algatas rakendusüksus riigihangete viitenumbritega 207043 ja 210578 osas uue (korduva) järelevalvemenetluse.
1.5. 06.11.25 edastas RTK IVKH-le arvamuse andmiseks finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse eelnõu, millele IVKH vastas ja taotles 20.11.25 RTK-le esitatud seisukohas otsuse tegemata jätmist.

1.6. RTK tegi 17.01.26 meetme „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks” tegevuse „Haiglavõrgu tugevdamine riskipiirkonnas“ raames uue (korduva) finantskorrektsiooni otsuse Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla (edaspidi toetuse saaja või hankija) projekti „Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiikonnas“ (projekti nr 2014-2020.2.04.19-0085; edaspidi ka projekt nr 1) ja projekti „Ida-Viru Keskhaigla Ahtme esmatasandi tervisekeskuse loomine“ (projekti nr 2014-2020.2.04.16-0009; edaspidi ka projekt nr 2) osas (edaspidi FKO).

2. RTK finantskorrektsiooni otsuse resolutsioon

1. lugeda projektis nr 2014-2020.2.04.19-0085 „Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ hangete 207043 ja 210578 seotud kuludest mitteabikõlblikuks kokku 288 026,43 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus moodustab 216 019,56 eurot ja omafinantseering 72 006,87 eurot;
2. lugeda projektis nr 2014-2020.2.04.16.0009 „Ida-Viru Keskhaigla Ahtme esmatasandi tervisekeskuse loomine“ hangete 207043 ja 210578 seotud kuludest mitteabikõlblikuks kokku 31 669,71 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus moodustab 23 752,28 eurot ja omafinantseering 7 917,43 eurot;
3. vähendada projektides nr 1 ja 2 riigihangetega nr 207043 ja 210578 seotud abikõlblikke kulusid 2% võrra;
4. nõuda toetuse saajalt tagasi projekti nr 1 raames välja makstud toetus summas 216 019,56 eurot ja projekti nr 2 raames välja makstud toetus summas 23 752,28 eurot, kokku 239 771,84 eurot;
5. toetuse saajal kanda 60 kalendripäeva jooksul alates käesoleva otsuse kehtima hakkamise päevast projektide nr 1 ja 2 raames tagastatav toetus summas 239 771,84 eurot talle sobivale Rahandusministeeriumi pangakontole
 SEB Pank – a/a EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X) või
 Swedbank – a/a EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või
 Luminor Bank EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X) või
 LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22)
viitenumbriga 2800082912. Selgituseks märkida projekti number ja otsuse number;
6. teha rakendusasutusele ettepanek vähendada projekti nr 1 tegevuse nr 4 eelarvet otsuse resolutsiooni punktis 1 märgitud summade osas;
7. muuta projekti nr 2 osas tehtud rahandusministri 23.05.2017 otsuse nr 048 punkte 3-5 alljärgnevalt:

„3. Projekti abikõlblikud kogukulud on 1 625 663,62 (üks miljonit kuussada kakskümmend viis tuhat kuussada kuuskümmend kolm ja kuuskümmend kaks senti) eurot.
4. Toetuse määr on 75 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne suurus 1 219 247,72 eurot.
5. Omafinantseeringu minimaalne määr on 25 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja suurus vähemalt 406 415,90 eurot.“;

3. Vaidlustatud otsusest teadasaamine

Vaidlustatud otsus edastati IVKH lepingulisele esindajale e-kirja teel 18.12.25 . Seega on vaide esitamisel järgitud selle esitamise 30-päevast tähtaega.

4. Vaidlustatud otsuse õigusvastasus

4.1. Kaebaja jääb kõigi oma varasemate seisukohtade juurde, mis on esitatud varem läbi viidud järlelevalvemenetluses, vaidemenetluses ja kohtuasjas nr 3-22-1835.

IVKH märgib, et korduva järelevalvemenetluse algatamine on RTK diskretsiooniotsus, st et RTK-l ei ole kohustust korduva järelevalvemenetlus algatamiseks, vaid see on RTK õigus. Korduva järelevalvemenetluse alustamine aastaid pärast hanke läbiviimist ei ole kooskõlas hea haldustavaga, kuna kohus tühistas FKO ja vaideotsuse, mis tähendab, et FKO ei olnud õiguspärane. Toetuse saaja pikaajaline pinge all hoidmine veel aastaid pärast hanke edukat läbiviimist ei ole kindlasti eesmärgipärane ja häirib tema finantsalast planeerimist, rääkimata sellest, et IVKH-l tekib ootamatult kohustus eelarvest saadud toetusega võrreldes ebaproportisonaalselt suuri summasid tagasi maksta. Arvestada tuleb ka sellega, et juhul kui RTK teeb uue FKO, siis ei ole välistatud, et IVKH pöördub oma õiguste kaitseks uuesti kohtu poole. See venitab kogu toetustega seotud protsessi veelgi pikemaks, sest kohtupidamine on aeglane.

4.2. Otsuse tegemise alusena on RTK välja toonud perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS v.r) § 8 lg 2 p-d 4 ja 6, § 45 lg 1 p-d 2 ja 3, § 46, § 47 lg 2, § 48 lg-d 1, 3 ja 8, § 49 ja Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“3 (edaspidi ka ühendmääruse v.r) § 22 lõige 14, ning sotsiaalministri 04.04.2019 käskkirja nr 32 „Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas” toetuse andmise tingimused“4 (edaspidi ka TAT käskkiri) punkt 7.9.1, rahandusministri 23.05.2017 otsus nr 048 „Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla taotluse vastavaks tunnistamine ja rahuldamine“ (edaspidi ka TRO) punkt 11, samuti Rahandusministeeriumi 11.02.2022 projektiauditi lõpparuanne nr ERF-335/2021 (edaspidi auditi lõpparuanne), toetuse saajaga peetud kirjavahetus, projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD), mis on loetletud otsuse p-des 1.5 ja 2.5 ning Tallinna Ringkonnakohtu 16.05.2025 otsus haldusasjas nr 3-22-1835 (edaspidi ka kohtuotsus).

RTK märgib, et projekti nr 1 osas on TAT käskkiri kinnitatud 04.04.2019 ning projekti nr 2 osas on TRO tehtud 23.05.2017. TAT käskkirja kinnitamise ja TRO tegemise ajal kehtinud ühendmääruse redaktsioonis on otsuses kirjeldatud rikkumistele kohaldatavad finantskorrektsiooni määrad ja kaalutlusõiguse ulatus võrreldes hetkel kehtiva ühendmääruse redaktsiooniga toetuse saajale soodsamad, mistõttu kohaldab rakendusüksus projektides 1 ja 2 ühendmääruse v.r.

RTK on välja toonud ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 28.06.2023 otsuse nr 5-23-2, millega tunnistati Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 25 lõige 5 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, millega nähti ette, et § 223 kohaldub toetustaotluste puhul, mis rahuldati enne 9. oktoobrit 2020.

Viidatud Riigikohtu lahendi välja toomine uue (korduva) otsuse tegemisel on kindlasti põhjendatud, kuid see ei saa õigustada RTK poolt vääral alusel tehtud eelmise otsuse (27.05.2022 IVKH suhtes tehtud finantskorrektsiooni otsus nr 11.2-5/0516) tegemist, mis tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 16.05.2025 otsusega haldusasjas nr 3-22-1835.

FKO tegemisel Tallinna Ringkonnakohtu otsusele tuginemist ei saa pidada õigeks, sest kohus ei saa sekkuda haldusorgani tegevusse ja ise haldusorgani eest otsuseid teha ja siduvaid kaalutlusi esitada. Tallinna Ringkonnakohus on kõnealuste hangetega seoses eelmise FKO kohta tehtud 16.05.2025 otsuses haldusasjas nr 3-22-1835 p-s 21. märkinud, et tulenevalt HKMS § 158 lg-st 3 ei tohi kohus teostada kaalutlusõigust vastustaja eest ja otsustada, milline oleks õige tulemus, kui kaalutlusõigust ulatuslikumalt kasutada.

Kohus saab vaid haldusaktis toodud põhjendusi kontrollida. HKMS § 158 lg 3 järgi kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kohus ei saa ise vastustaja asemel kaalumist teostada. Seega, kui vastustaja ei ole kaalumist teostanud või ei nähtu selle tegemist vaidlustatud otsusest, siis puudub kohtul võimalus kaalumise õiguspärasust kontrollida. Tegemist on haldusakti olulise puudusega, mis toob reeglina kaasa haldusakti tühistamise. Seda põhjusel, et vead kaalumisel võivad mõjutada asja lahendust. (vt Riigikohtu 29.11.2012 otsus asjas nr 3-3-1-29-12, p-d 19-20).

Asjas nr 3-23-885 tehtud otsuse p-s 66. on Riigikohus märkinud, et kaalutlusotsuse kohtulik kontroll on HKMS § 158 lg 3 järgi piiratud (RKHKo 3-20-678/45, p 19). Kaalutlusotsuse otstarbekust kohus eraldi ei hinda, kuid võib siiski kontrollida, kas haldusorgan on järginud kaalutlusõiguse piire ja eesmärki ning muid kaalutlusreegleid (HKMS § 158 lg 3 teine lause). Seejuures võib kohus kontrollida, kas haldusorgan on otsust tehes lähtunud lubatud, asjakohastest ja sobivatest kaalutlustest (vrd RKHKo 3-3-1-37-15, p 20).

Seega oleks RTK pidanud vaidlustatud uue (korduva) kaalutlusotsuse tegemisel lähtuma tõendatud asjaoludest ja kohaldamisele kuuluvatest õigusaktidest, mitte lähtuma ainult ringkonnakohtu otsuseses toodud üldistest suunistest. Kohtu pädevuseks on kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasuse hindamine ja seejuures kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt, mitte ei tee haldusakti tühistamise korral ise haldusorgani eet uut otsust.

4.3. Finantskorrektsiooni otsuse tegemise aluseks on eeskirjade eiramine, mis Euroopa Kohtu praktika kohaselt eeldab kolme asjaolu koos esinemist: 1) rikutud peab olema EL-i õigust; 2) rikkumine peab tulenema majandustegevuses osaleja tegevusest või tegevusetusest ning 3) EL-i eelarvele peab olema tekkinud või tõenäoliselt tekkima kahju (Euroopa Kohtu 01.10.2020 otsus C-743/18, p 51). Eeskirjade eiramise tuvastamisel ei ole otsuse tegemise eelduseks toetuse saaja tahtlus või hooletus (samas, p-d 57–65). Nõutav ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine; eeskirjade eiramisega on tegemist juhul, kui ei saa välistada võimalust, et see rikkumine mõjutab asjaomase fondi eelarvet (Euroopa Kohtu 04.10.2024 otsus C-175/23, p 26). Eeskirjade eiramisena ei saa käsitada liidu õiguse või riigisisese õiguse rikkumist, mis on liidu eelarvet automaatselt mõjutanud või mis oleks võinud liidu eelarvet alati kahjustavalt mõjutada, sõltumata konkreetse rikkumise mõjust liidu eelarvele. Finantskorrektsiooni summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse eeskirjade eiramise olemust, raskusastet ja asjaomasele fondile sellega tekitatud rahalist kahju; kohaldatava korrektsiooni lõpliku summa kindlaksmääramiseks on tingimata vaja teha individuaalne ja üksikasjalik analüüs. Finantskorrektsiooni summat ei tohi automaatselt kindlaks määrata, tuginedes ainuüksi eelnevalt kehtestatud ühtsete korrektsioonimäärade skaalale. Finantskorrektsioon on olemuselt sanktsioon.

Riigikohus on rõhutanud, et finantskorrektsioon on olemuselt sanktsioon (RKPJKm 5-24-7/13, p 23). Kohus ei tohi finantskorrektsiooni õiguspärasust hinnates piirduda vaid ilmselgete vigade testiga, vaid kontroll peab olema range ja täielik, võttes arvesse kõiki olulisi asjaolusid (RKHKm 3-20-2402/47, p 24), sh seda, kas kahju on pelgalt teoreetiline (Euroopa Kohtu otsus asjas C-175/23 Obshtina Svishtov, p 36). Kolleegium ei nõustu vastustaja ja kohtute seisukohaga, et otsuse tegemisel ei pea ühelgi juhul arvesse võtma konkreetsete tööde maksumust: just konkreetsete tööde maksumus peegeldab potentsiaalset kahju, mida ebakorrektselt korraldatud riigihange võib liidu eelarvele põhjustada. Struktuuritoetustega seotud sanktsioonide risk ei tohi olla nii kõrge, et heidutaks toetuste taotlemisest loobuma ja seeläbi takistaks struktuurifondide eelarve sihtotstarbelist kasutamist. Iseäranis tuleb seda arvesse võtta olukordades, kus riigihankeõiguse rikkumine pole ilmselge.

Eelviidatud riigikohtu lahendi valguses ei saa olla vaidlust selles, et Euroopa Komisjoni suunised, millele vastustaja on vaidlustatud otsustes viidanud, ei ole Riigikohtu lahendi nr 5-23-2 otsuse p 88. kohaselt liikmesriikidele kohustuslikud, vaid tegemist on abistava iseloomuga haldusaktiga.

Arvestada tuleb hankijate heauskse käitumisega hangete läbiviiisel, et hankementlus on keeruline ja kõike pole seeõttu võimalik ette näha (sageli tuleb ette inimlikke eksimusi).

Samuti tuleks RTK-l arvesse võtta hangete eesmärkide täitmist ja ka seda, et RTK teostab küll ise järelevalvet, kuid karistab hiljem toetuse saajaid FKO-de tegemisega, kui leiab hiljem hankemenetluses tehtud vigu.

4.4. Riigihankega nr 207043 seoses on RTK esitatud etteheite, et riigihankes nr 207043 on jätnud kontrollimata hankelepingu täitmise käigus lisandunud alltöövõtja osas RHS § 95 lg-s 1 loetletud kõrvaldamise alused, rikkudes sellega RHS § 122 lg-tes 5 ja 7 sätestatud kohustusi

Asjas nr 3-22-1835 tehtud ringkonnaotsuse p-s 30. on kohus jõudnud mh järgnevatele seisukohtadele: RTK-l tuleb otsustada finantskorrektsiooni määra üle ulatuslikuma kaalutlusõiguse alusel, kui RTK võimalikuks pidas. Tulenevalt HKMS § 158 lg-st 3 ei tohi kohus teostada kaalutlusõigust vastustaja eest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole rikkumise nr 4 puhul kindel samale tulemusele jõudmine. Ringkonnakohus on varem sarnases vaidluses leidnud, et tegemist ei ole raske ja tahtliku rikkumisega ja mõju oht on väike (vt Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2024 otsus nr 3-22-1577, p 19). Vastustaja on vaidlustatud otsuses ise märkinud, et toetuse saaja selgitustest nähtub, et hankemenetlus oli mahukas, langes keerulisse ajaperioodi, kus riigihangete registris tehti märkimisväärseid uuendusi, mistõttu võib eeldada, et toetuse saaja ei jätnud RHS-i nõuded järgimata pahatahtlikult. Kuivõrd RHS § 95 lg-st 6 tulenevalt peab hankija andma tähtaja maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks ja alles seejärel maksuvõla tasumata või ajatamata jätmise järel kõrvaldab hankija alltöövõtja menetlusest, võib võimaliku kahju suuruse hindamisel tähtsust olla ka asjaolul, kui kaua konkreetsetel hankemenetluse käigus lisandunud alltöövõtjatel maksuvõlg eksisteeris. Lisaks tuleb ka arvestada võimalusega, et vastustaja hindas kaebaja rikkumise olulisust alltöövõtjatega seoses üle seetõttu, et samal ajal oli kindlaks tehtud ka sama hankega seotud kaebaja teised rikkumised, millest ühe osas on vastustaja kaebuse õigeks võtnud ja teiste esinemise on ta ringkonnakohtu hinnangul valesti tuvastatud. Kaalumisel tuleb arvestada konkreetse vaidluse asjaolusid, seejuures tuleb potentsiaalse kahju hindamisel arvesse võtta nt ka rikkumisega seotud konkreetsete tööde maksumust (Riigikohtu 20.11.2024 otsus nr 3-21-2607, p 29).
Kokkuvõtvalt leiab IVKH, et: kuna tegemist ei ole raske ja tahtliku rikkumisega; oht, et EL eelarvele tekkis mõju, oli väike; korduva järelevalvemenetluse alustamine aastaid pärast hanke läbiviimist ei ole kooskõlas hea haldustavaga; korduva järelevalvemenetluse läbi viimise tingis RTK enda eksimus, mida oli vaja tuvatada mitu aastat kestnud kohtumenetluses, oleks pidanud RTK jätma finantskorrektsiooni üldse kohaldamata.

4.5. RTK etteheide, et riigihankes nr 210578 seati pakkumuse vastavustingimus, mille kohaselt pakkuja peab antud riigihanke objektiks olevate eriosade ehitustööde järelevalve ja kontrolli vahetul teostamisel kaasama muuhulgas vastava eriosa kogemusega ning eriosale vastava kvalifikatsiooniga spetsialisti: „vastutusvaldkond „tugevvool“, isiku kvalifikatsioon - diplomeeritud elektriinsener tarbija elektripaigaldiste alal, tase 7 (või samaväärne) ametiala: ehitus, käit ja järelevalve. Kehtiv A pädevustunnistust (või samaväärne).“

Ringkonnakohtu otsuse p-s 33. on kohus jõudnud mh järgnevatele seisukohtadele: RTK-l tuleb otsustada finantskorrektsiooni määra üle ulatuslikuma kaalutlusõiguse alusel, kui RTK võimalikuks pidas. Eelnevat arvestades ei ole vastustaja võtnud finantskorrektsiooni määra aluseks õiget sätet ega teostanud kaalutlusõigust korrektselt ja vastustaja asemel ei saa seda teha ka kohus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka rikkumise nr 5 puhul kindel samale tulemusele jõudmine. Tegemist ei ole raske ja tahtliku rikkumisega. Kuigi on tõenäoline, et ebaproportsionaalse vastavustingimuse tõttu võis mõni potentsiaalne pakkuja jätta pakkumuse esitamata, ei ole samas ka põhjust arvata, et selle tõttu oleks liidu eelarvele olnud märgatav mõju.
Seega kokkuvõtvalt tuli RTK-l ringkonnakohtu lahendist tulenevalt arvestada sellega, et tegemist ei ole raske ja tahtliku rikkumisega ning kuigi on tõenäoline, et ebaproportsionaalse vastavustingimuse tõttu võis mõni potentsiaalne pakkuja jätta pakkumuse esitamata, ei ole samas ka põhjust arvata, et selle tõttu oleks liidu eelarvele olnud märgatav mõju. IVKH hinngul tuli RTK-l arvestada ka asjaoluga, et korduva järelevalvemenetluse alustamine aastaid pärast hanke läbiviimist ei ole kooskõlas hea haldustavaga ja sellega, et korduva järelevalvemenetluse läbi viimise tingis RTK enda eksimus, mida oli vaja tuvatada mitu aastat kestnud kohtumenetluses, oleks pidanud RTK jätma finantskorrektsiooni üldse kohaldamata.

4.6. IVKH märgib, et korduva järelevalvemenetluse algatamine on RTK diskretsiooniotsus, st et RTK-l ei ole kohustust korduva järelevalvemenetlus algatamiseks ega uue otsuse tegemiseks.

Korduva järelevalvemenetluse alustamine ja korduva otsuse tegemine aastaid pärast hanke läbiviimist ei ole kooskõlas hea haldustavaga, eriti, kui arvestada seda, et korduv järelevalvemenetlus ja FKO on tingitud RTK enda veast, mis põhjustas IVKH-le pika ja kurnava kohtumenetluse.

Hankemenetluses nr 207043 sõlmiti leping 19.08.2019 ja hankemenetluses nr 210578 07.08.2019.

Rahandusministeerium viis perioodil 04.10.2021-11.02.2022 läbi projektiauditi nr ERF-335/2021, mille lõpparuanne sisaldas audiitorite tähelepanekuid projekti nr 1 kohta ning mille põhjal tehti otsus finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta (27.05.2022 nr 11.2-5/0516).

Finantskorrektsiooni otsus tehti mõlema hanke osas 27.05.2022 – st peaaegu kaks aastat pärast hankelepingute sõlmimist.

IVKH vaidlustas selle otsuse vaidega ja kohtus, kohtuvaidlus lõppes kolm aastat hiljem Tallinna Ringkonnakohtu otsuse jõustumisega (16.05.25 otsus asjas nr 3-22-1835).

Kuigi Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus juba 15. juunil 2025, tegi RTK korduva FKO alles 6 kuud hiljem.

Seega on IVKH olukorras, kus 6 aastat ja 3,5 kuud pärast hankelepingute sõlmimist tehti samade hangetega seoses korduv FKO.

RTK teostas ise hankemenetluste üle järelevalvet ja osales vaatlejana. Enne hangete avaldamist esitati mõlema hanke alusdokumendid järelevalvet teostanud RTK-le tutvumiseks. Hankeid jälgisid RHR-is vaatlejatena RTK töötajad. Ei ole tuvastatud, et kaebaja oleks rikkunud rakendusasutuse teavitamise kohustust või eiranud rakendusasutuse soovitusi/nõudeid. Seega on tekkinud lubamatult olukord, kus RTK on ise hanke läbiviimist kontrollinud ja kaebaja tegevuse heaks kiitnud, kuid hiljem asunud tegema etteheiteid ning rakendanud finantskorrektsiooni, kuigi selle eest vastutust võtta ei soovi. Hea haldus tähendab seda, riigiasutus lahendab asja mõistliku aja jooksul, tekitades hankijale võimalikult vähe ebamugavusi ja halduskoormust. Hea halduse põhimõtted - eesmärgipärasus, efektiivsus ja uurimispõhimõte on toodud HMS §-des 5 ja 6.

RTK senine seisukoht, et lõplik vastutus riigihanke õiguspäraseks läbiviimiseks lasub STS2014_2020 § 26 lg-st 1 tulenevalt toetuse saajal endal, ei saa kindlasti pidada kooskõlas olevaks hea haldustavaga ning see on vastuolus ka õiguskindluse põhimõttega. Sellisel viisil läbi viidud järelevalve pole lihtsalt mõttetu, vaid ka hankijat kahjustav. Sisuliselt on tegemist hankija eksitamisega, mis ei saa olla eemärgipärane tegevus. Sellisel viisil teostatud järelevalve eest peaks ilmselgelt vastutust kandma riik, mitte hankija.

Toetuse saaja pikaajaline pinge all hoidmine veel aastaid pärast hanke edukat läbiviimist ei ole kindlasti eesmärgipärane ja häirib hankija finantsalast planeerimist, rääkimata sellest, et IVKH-l tekib ootamatult kohustus eelarvest suuri summasid leida ja tagasi maksta. Rahaline seis tervishoius on pingeline ja muutub järjest pingelisemaks. Arvestada tuleb ka sellega, et ei ole välistatud, et IVKH pöördub oma õiguste kaitseks uuesti kohtu poole. See venitab kogu toetuste saamisega seotud protsessi veelgi pikemaks, sest kohtupidamine on aeglane.

FKO tegemine hankelepingute sõlmimisest 6 aastat ja 3 kuud hiljem on vastuolus hea haldustavaga, see tulnuks jätta tegemata, seda enam, et ringkonnakohus on leidnud, et etteheidetavaid rikkumised on kerged. Arvestada tuleb hankijate heauskse käitumisega hangete läbiviimisel, ja ka sellega, et et hankementlus on väga keeruline ja kõike pole seeõttu võimalik ette näha (sageli tuleb ette inimlikke eksimusi).
Hea halduse põhimõtte rikkumine on PS § 14 rikkumine. PS § 14-st tuleneb kohustus korraldada haldusmenetlus nii, et isiku põhiõigused oleksid tõhusalt kaitstud, mh kohustust anda põhjendatud otsuseid ja menetleda asju mõistliku aja jooksul (RKPJKo 3-4-1-1-05).
Haldusorgan peab tulenevalt PS § 10 ja § 14 käituma isiku suhtes lojaalselt ja ausalt ning vältima isiku põhjendamatult ebasoodsasse olukorda seadmist. See seostub õiguspärase ootuse põhimõttega ning hea usu ja hea halduse tavaga RKHKo 3-3-1-15-01.
Antud juhul riivab hea halduse tava rikkumine IVKH huve nii sügavalt, et see annab aluse väita, et vaidlustatud otsus on sellest tulenevalt õigusvastane.
4.7. IVKH hinnangul on FKO õigusvastane ka põhjusel, et STS § 45 lg 5 ei ole kooskõlas Põhiseadusega. STS § 45 lg 5 ja RHS 73 lg 3 p 1 tõlgendust, mille kohaselt hankemenetlus ei lõpe mitte hankelepingu sõlmimisega, mis on õige tõlegendus, vaid passiivse tegevuse – dokumentide säilitamise kohustuse lõppemisega, ei saa pidada õigeks.

Riigikohus ei ole seni FKO aegumise küsimuses andnud selget seisukohta ega toetanud RTK asjas nr 3-22-1835 antud halduskohtu tõlgendust. Ka Tallinna ringkonnakohus pole esitanud samas asjas selgust toovaid täiendavaid põhjendusi.

IVKH hinnangul on STS § 45 lg 5 õigusnormina ebaselge, seega vastuaolus Põhiseaduse § 10 ja § 13 lg 2 toodud õigusselguse põhimõttega.

PS § 13 lg 2 kohaselt kaitseb seadus igaühte riigivõimu omavoli eest. Ka see säte on seotud teiste PS sätetega, mis näevad ette õigusriiklikud põhimõtted, seaduslikkuse nõude ning põhiõiguste piiramise alused ja korra. Sättes on siiski lühidalt ja selgelt võetud kokku sisu, mida tuleb riigi tegevuses arvestada: inimesed peavad olema kaitstud riigivõimu omavoli ja meelevaldse kohtlemise eest. Riigikohus on tuginenud sellele sättele ennekõike õigusselguse põhimõtte tagamisel.

Õigusselguse põhimõte tuleneb õiguskindluse põhimõttest, mida kaitseb PS § 10 (RKPJKo 14.10.2015, 3-4-1-23-15, p 96; RKPJKo 19.03.2009, 3-4-1-17-08, p-d 25–26). Riigikohus on märkinud, et õiguskindluse printsiip peab kõige üldisemalt „looma kindluse kehtiva õigusliku olukorra suhtes. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse põhimõte)“ (RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 12).

Õigusselguse põhimõtte õiguslikuks aluseks on ka PS § 13 lg 2. Lisaks on Riigikohus tuginenud õigusselguse nõude puhul samaaegselt nii PS §-le 10 kui ka § 13 lg-le 2. Üheks põhjuseks, miks Riigikohus on käsitlenud õigusselguse põhimõtet nii PS § 13 lg 2 kui ka § 10 osana, võib olla see, et tagada selle põhimõtte järgimine nii subjektiivse õiguse kui ka objektiive õigusriikliku kohustusena. Kui seda käsitataks vaid PS § 13 lg 2 alusel subjektiivse õigusena, poleks võimalik sellele tugineda nt KOV-del (vt allpool). Riigikohus on tuginenud õigusselguse osas erinevatele PS sätetele järgmiselt: -  PS § 13 lg 2: RKPJKo 19.12.2019, 5-19-38/15, p 67; RKPJKm 10.04.2018, 5-17-42/9, p 34; RKÜKo 28.10.2002, 3-4-1-5-02, p 31;  RKPJKo 02.10.2013, 3-4-1-45-13, p 24;  RKEKo 28.02.2002, 3-1-1-117-01, p 12;  RKKKo 12.10.2016, 3-1-1-65-16, p 11;  RKTKo 14.11.2007, 3-2-1-82-07, p 17;
-  PS § 10: RKPJKo 14.10.2015, 3-4-1-23-15, p 96; RKÜKo 10.12.2003, 3-3-1-47-03, p 30;  RKPJKo 31.01.2007, 3-4-1-14-06, p-d 22–23; -  nii PS § 10 kui ka § 13 lg 2: RKPJKo 20.03.2006, 3-4-1-33-05, p 21; RKPJKo 19.03.2009, 3-4-1-17-08, p-d 24 ja 26; RKÜKo 16.05.2008, 3-1-1-88-07, p 31;  RKKKo 01.04.2008, 3-1-1-101-07, p 12;  RKKKo 11.06.2008, 3-1-1-32-08, p 15; RKTKm 19.04.2007, 3-2-1-42-07, p 15(vt viidatud kohtupraktika osas, mida on täpsustatud ja täiendatud, ka M. Ernits. Põhiseaduse § 13 kommentaar 16. – Ü. Madise jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 4., täiend. vlj. Juura 2017).

Kuna finantskorrektsiooni kohaldamist reguleeriv säte on ebaselge, siis tuleb seda kohaldada antud juhul IVKH kasuks ning vaidlustatud FKO tegemine ka aegumise tõttu õigusvastane.

5. Vaide esitaja kinnitus
Vaide esitaja kinnitab, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust.
6. Vaide esitaja taotlus


PALUME:

Tunnistada kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse 17.12.25 finantskorrektsiooni otsus nr finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta.


Lugupidamisega
/Allkirjastatud digitaalselt/
Raul Ainla
Vandeadvokaat


Lisa: esindaja volikiri.