Metsaseaduse muutmise seadus

EISi teade

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KLIM/24-0812 - Metsaseaduse muutmise seadus

 

Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiits- ja Digiministeerium
Kooskõlastajad: 
Arvamuse andjad: 

Kooskõlastamise tähtaeg: 03.02.2026 23:59

Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/841387f0-b509-44f7-a4b8-49b439f8eec7 
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/841387f0-b509-44f7-a4b8-49b439f8eec7?activity=3 

Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main

EELNÕU
08.01.2026
Metsaseaduse, keskkonnatasude seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus

§ 1. Metsaseaduse muutmine

Metsaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse sõna „säästev“ sõnaga „kestlik“;

2) paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Metsa majandamine on kestlik, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning loob ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse ning aitab leevendada kliimamuutuse mõjusid ja nendega kohaneda.“;

3) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesoleva seaduse eesmärkide täitmiseks tagatakse majandusmetsade osakaal 70 protsendil metsamaast, arvestades osakaalu arvutamisel paindlikkust ühe protsendi ulatuses.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud majandusmetsade hulka mittekuuluvate alade loetelu, majandusmetsa osakaalu arvutamise ja selle rakendamise metoodika kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“;

4) paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast ja sealsest elustikust.“;

5) paragrahvi 3 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Puu- ja põõsaistandik (edaspidi istandik) käesoleva seaduse tähenduses on mittemetsamaale puude ja põõsaste intensiivseks kasvatamiseks rajatud kasvuala, mis on kantud käesoleva seaduse §-s 9 nimetatud registrisse.“;

6) seadust täiendatakse §-ga 3¹ järgmises sõnastuses:
„§ 3¹. Istandiku rajamine ja majandamine

(1) Mittemetsamaale rajatavat istandikku saab metsaregistrisse kanda, kui see asub maa-alal, mis vastab järgmistele tingimustele:
1) maa-ala kohta ei ole viimase viie aasta jooksul makstud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel toetust;
2) maa-ala ei ole Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslike koosluste esinemisalana ega I ja II kategooria kaitsealuste liikide leiukohana;
3) maa-ala või maa-alal asuvat objekti ei ole loodusobjektina kaitse alla võetud;
4) maa-ala ei asu turvasmullal (M, S, R), lammimullal (AM), rannikumullal (Gr, Gr1, Mr) või eemaldatud rabamullal (TxR);
5) maa-ala ei ole väärtuslik maastik ega väärtuslik põllumajandusmaa;
6) haritava maa või loodusliku rohumaa maa-ala kohta on tehtud inventuur, mille kohaselt ei loetud seda väärtuslikuks püsirohumaaks;
7) maa-ala ei ole drenaaži maa-ala.

(2) Drenaaži maa-alale võib istandiku rajada ja metsaregistrisse kanda, kui Maa- ja Ruumiamet on andnud kooskõlastuse, et istandik ei kahjusta drenaaži ning istandiku rajamise tulemusena ei ole takistatud maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine.

(3) Kui isik soovib istandiku rajada maa-alale, mille kohta ei ole tehtud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud inventuuri, peab ta tellima eksperdilt hindamise, mis kinnitab, et maa-alal puuduvad väärtusliku püsirohumaa tunnused.

(4) Istandike majandamisel ei kohaldata käesolevas seaduses sätestatud nõudeid metsa majandamise kohta.

(5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavate istandikuks sobivate maa-alade ruumiandmed;
2) istandiku registreerimise tingimused ja korra;
3) haritava maa ja loodusliku rohumaa maa-alal väärtusliku püsirohumaa tunnustele vastavuse hindamise korra ja nõuded eksperdile;
4) istandiku rajamise, kasvatada lubatud puuliigid ja kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolupiirkonnad;
5) istandiku majandamise täpsemad nõuded.“;

7) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesolevat seadust kohaldatakse metsamaa ja sealse elustiku suhtes.“;

8) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesolevat seadust kohaldatakse metsamaa ja sealse elustiku ning metsaressursi arvestuse riiklikus registris registreeritud istandiku suhtes.“;

9) paragrahvi 6 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „ning selleks metsandust käsitleva valdkonna arengukava“;

10) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
„8) kliimamuutuste leevendamiseks ja kohanemiseks vajalike tegevuste koordineerimine.“;

11) paragrahvi 6 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „erametsanduse arendamiseks ja toetamiseks moodustatud sihtasutusele“ tekstiosaga „erametsanduse arendamise ja toetamisega tegelevale sihtasutusele“;

12) paragrahv 7 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 9 lõiget 1¹ täiendatakse pärast sõna „ka“ tekstiosaga „istandike paiknemise, puuliikide ja pindala üle ning“;

14) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:
„(12) Metsaregister on andmekogu, mille eesmärk on võimaldada teha järgmisi toiminguid:
1) metsateatise esitamine ja menetlemine;
2) metsa inventeerimise andmete esitamine;
3) välitööde, metsauuendus- ja metsakaitseekspertiisi andmete esitamine;
4) andmete esitamine kultiveerimismaterjali kasutamise kohta majandusliku tasuvuse kindlakstegemiseks, metsaaretuseks või teadustööks;
5) andmete esitamine istandiku registreerimiseks.

(13) Metsaregistris töödeldakse isiku üldandmeid. Metsaregistri andmeid säilitatakse tähtajatult. Põhimääruses võib sätestada lühemad andmete säilitamise tähtajad.

15) paragrahvi 9 lõike 4 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Metsaregistris on asutusesiseseks kasutamiseks järgmised andmed füüsilisele isikule kuuluva metsa kohta, kui metsaomanik ei ole neid metsaregistris avalikustanud:“;

16) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 94 järgmises sõnastuses:
„(94) Kui toetuse saaja ei ole tagastanud toetuse summat tähtajaks, on ta kohustatud maksma tähtpäevaks tasumata summalt viivist 0,06 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid kogusummas mitte rohkem kui tagasinõutav toetuse summa. Toetuse tagasimaksmisel laekunud maksetest loetakse kõigepealt tasutuks viivis, seejärel tagastamisele kuuluv toetus.“;

17) seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga 10¹ järgmises sõnastuses:
„§ 10¹. Metsandusalane õppe- ning teadus- ja arendustegevus

(1) Kui metsandusalase õppe- ning teadus- ja arendustegevuse tegemiseks on vaja kalduda kõrvale metsa majandamise kohta sätestatud nõuete täitmisest, esitab selle tegija või tegevust koordineeriv kutseõppe- või teadus- ja arendusasutus Keskkonnaametile taotluse, milles on kirjeldatud õppe- või uurimistöö kohta järgmised andmed:
1) töö eesmärk, erandid kehtestatud nõuetest ja nende rakendamise põhjendus;
2) planeeritavate tegevuste kirjeldus ja töö metoodika;
3) tegevuse algusaeg ja eeldatav lõpptähtaeg;
4) õppetöö või uuritava ala täpne asukoht.

(2) Keskkonnaamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluses nimetatud tegevusteks loa andmisest põhjendatud juhtudel keelduda eelkõige juhul:
1) kui ei ole täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded;
2) kui taotluses kirjeldatud tegevused ohustavad oluliselt looduskeskkonda.

(3) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada metsa majandamise eeskirjas erandeid kutseõppe- või teadus- ja arendusasutustele metsa majandamiseks õppe-, teadus- ja arendustegevuse eesmärgil teadus- ja õppetöö erandite taotlemiseks, rakendamiseks ja hindamiseks.“;

18) paragrahvi 11 lõige 4¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4¹) Metsa inventeeritakse ülepinnalise takseerimisega või statistilise valikmeetodiga. Metsa inventeerimise andmed, välja arvatud statistilise valikmeetodiga saadud andmed, kehtivad kümme aastat inventeerimise kuupäevast arvates. Metsaregistrisse kantavad inventeerimisandmed ei tohi olla vanemad kui üks aasta, välja arvatud juhul, kui eraldise pindala on muutunud kuni 20%, kuid mitte rohkem kui 0,2 hektarit selle ruumiandmete muutmise tõttu.“;

19) paragrahvi 11 lõiget 4¹ täiendatakse pärast sõna „takseerimisega“ tekstiosaga „, kaugseire meetodiga“;

20) paragrahvi 122 lõike 51 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) rikkunud metsakorraldustööde nõudeid puistu koosseisu, esimese rinde rinnaspindala ja enamuspuuliigi vanuse, kõrguse ning rinnasdiameetri osas kalendriaasta jooksul vähemalt kümnel metsaregistrisse kandmiseks esitatud metsaeraldisel määral, mis ületab metsa korraldamise juhendiga metsakorraldustööde täpsuse kohta seatud veapiire vähemalt kaks korda;“;

21) paragrahvi 13 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) on rikkunud metsakorraldustööde nõudeid puistu koosseisu, esimese rinde rinnaspindala ja enamuspuuliigi vanuse, kõrguse ning rinnasdiameetri osas kalendriaasta jooksul vähemalt kümnel metsaregistrisse kandmiseks esitatud metsaeraldisel määral, mis ületab metsa korraldamise juhendiga metsakorraldustööde täpsuse kohta seatud veapiire vähemalt kaks korda;“;

22) paragrahvi 25 lõiget 2 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„4) mets asub riiklikult kaitstava kultuurimälestise alal ja selle kaitsevööndis ning muinsuskaitseseadusest tulenevalt ei ole seal metsa uuendamise võtete rakendamine lubatud;
5) mets asub Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslike koosluste esinemisalal.“;

23) paragrahvi 25 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „, selle pikendamiseks“;

24) paragrahvi 25 lõiked 5–7 tunnistatakse kehtetuks;

25) paragrahvi 25 lõike 8 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kui metsa uuendamise võtete rakendamine on kohustuslik, kuid metsaomanik ei ole neid kahe aasta jooksul pärast metsaosa hukkumist või raiet rakendanud või kui hukkunud metsaosa või raiesmik ei ole metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega viie aasta või loo, siirdesoo, madalsoo, raba, osja, tarna ja lodu metsakasvukohatüüpides kümne aasta jooksul uuenenud, teeb Keskkonnaamet metsauuendusekspertiisi alusel metsaomanikule ettekirjutuse uuendamise võtete rakendamiseks.“; 

26) paragrahvi 28 lõike 4 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „, mille hulka kuulub kuni nelja meetri laiuselt kvartali- või piirisihi sisseraie või olemasoleva sihi või teeserva, kraavikalda ja kraaviserva puhastamine puudest, mille keskmine rinnasdiameeter ületab kaheksat sentimeetrit“;

27) paragrahvi 28 lõike 4 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) kujundusraie, mida tehakse kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks kaitsekorralduskava, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskava, elupaiga tegevuskava kohaselt või kaitstava looduse üksikobjekti või vääriselupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks või Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslikul kooslusel puittaimede eemaldamiseks elupaiga tegevuskava kohaselt.“;

28) paragrahvi 28 lõiget 10 täiendatakse pärast sõna „tase“ tekstiosaga „, välja arvatud raie tegemisel kutseõppeasutuse korraldatava õppe käigus“;

29) paragrahvi 29 lõike 1 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja tekstiosa „ühe aasta jooksul raie algusest arvates“;

30) paragrahvi 29 lõike 11 punkt 2¹ tunnistatakse kehtetuks;

31) paragrahvi 29 lõike 11 punktid 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) käesoleva lõike punktis 2 nimetamata kasvukohatüüpides raielank olla suurem kui viis hektarit välja arvatud juhul, kui nimetatud raielank jääb ühe metsaeraldise piiresse;
4) erinevates kasvukohatüüpides asuva raielangi pindala olla suurem kui viis hektarit, arvestades käesoleva lõike punktides 2 ja 3 sätestatud piiranguid.“;

32) seadust täiendatakse §-ga 31¹ järgmises sõnastuses:
„§ 31¹. Trassiraie

(1) Trassiraie on raie, mille hulka kuulub kvartali- või piirisihi sisseraie või olemasoleva sihi või teeserva, kraavikalda ja kraaviserva või mõne varem raadatud ala puhastamine puudest või puittaimestikust, mille keskmine rinnasdiameeter ületab kaheksat sentimeetrit.

(2) Kui trassiraie laius on üle nelja meetri, esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alade hooldamiseks või kaitsevööndiga ehitise korral ehitise ja selle kaitsevööndi korrashoiuks õigusaktidest tulenev kehtiv projekt, hoolduskava või muu dokument.“;

33) paragrahvi 32 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Raadamine on raie või muu tegevus, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks.“;

34) paragrahvi 32 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

35) paragrahvi 32 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) õigusaktidest tuleneva kehtiva projekti või muu dokumendi alusel, mis on aluseks maa kasutamiseks muul otstarbel kui metsa majandamiseks.“;

36) paragrahvi 36 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljadel kehtiva planeeringu kohaselt või Vabariigi Valitsuse loal;“;

37) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:
„(2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Vabariigi Valitsuse luba ei ole vajalik lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul, kui riigimetsa valitseja on Kaitseministeerium.“;

38) paragrahvi 37 lõike 6 punktist 3 jäetakse välja sõnad „kinnistu ja“;

39) paragrahv 38 tunnistatakse kehtetuks;

40) paragrahvi 41 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud muu tegevuse kohta, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks.“;

41) paragrahvi 41 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „, digitaalselt allkirjastatuna e-kirjaga“;

42) paragrahvi 41 lõiget 5¹ täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Riigilõiv kuulub tagastamisele, kui raadamise või uuendusraie metsateatis tunnistatakse kehtetuks Keskkonnaameti algatusel kogu kavandatud raie ulatuses enne raietööde teostamist.“;

43) paragrahvi 41 lõike 8¹ teisest lausest jäetakse välja tekstiosa „või e-kirjaga“;

44) paragrahvi 41 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(13) Metsaomanik võib teha raiet 24 kuu jooksul pärast metsateatise või metsakaitseekspertiisi akti registreerimist metsaregistris. Uuendusraie või raadamise korral võib raiet või käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud muud tegevust alustada, kui metsateatise registreerimisest metsaregistris on möödunud kümme päeva. Kümne päeva möödumist ei pea ootama elutähtsa teenuse tagamise, inimese tervisele ja varale ohtlike puude eemaldamise eesmärgil ning riigikaitseseaduses sätestatud kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või sõjaseisukorra väljakuulutamisel.“;

45) paragrahvi 41 lõikes 13² asendatakse arv „12“ arvuga „24“;

46) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 134 järgmises sõnastuses:
„(134) Metsaomanik või tema esindaja on kohustatud kahe kuu jooksul teavitama Keskkonnaametit kavandatud raie, välja arvatud trassiraie, valgustusraie ja raadamise lõpetamisest või tagama uute inventeerimisandmete esitamise pärast raie lõpetamist kahe kuu jooksul raiutud metsaosa kohta. Käesoleva paragrahvi tähenduses loetakse raie lõppenuks, kui on lõpetatud tööd, mis on loetletud käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktides 1–3.“;

47) paragrahvi 43 lõige 1¹ tunnistatakse kehtetuks;

48) paragrahvi 43 lõige 3¹ tunnistatakse kehtetuks;

49) paragrahvi 45 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Valdkonna eest vastutav minister määrab Riigimetsa Majandamise Keskusele järgneva viie aasta uuendusraie pindala, sealhulgas männikute, kuusikute, kaasikute ja haavikute pindala puuliikide viisi, arvestades käesoleva seaduse § 11 lõigete 3 ja 4 alusel kehtestatud määruses sätestatud metsa raiemahu arvutamise metoodikat.“;

50) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses:
„(5¹) Valdkonna eest vastutav minister võib muuta käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud uuendusraie pindala, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) uuendusraie pindala arvutamise aluseks oleva metsa pindala on muutunud vähemalt 15%;
2) uuendusraie pindala arvutamise aluseks olevas metsas on tuvastatud ulatuslik metsakahjustus;
3) kui käesoleva seaduse § 45 lõike 5 alusel määratud uuendusraie pindala ei võimalda täita käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 seatud eesmärke või muid riigi kohustusi.“;

51) paragrahvi 45 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

52) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Riigimetsa Majandamise Keskus arvestab valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud omaniku ootustes nimetatud strateegiliste eesmärkidega.“;

53) paragrahvi 49 lõike 7 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks;

54) paragrahvi 60 lõike 1 punktides 1 ja 2 asendatakse arv „32 000“ arvuga „120 000“;

55) paragrahvi 64 lõike 1 punkte 3 ja 4 täiendatakse pärast sõna „juhatus“ sõnadega „või tema volitatud isik“;

56) paragrahvi 68 lõikes 2 asendatakse arv „3200“ arvuga „100 000“;

57) paragrahvi 69 lõikes 2 asendatakse arv „3200“ arvuga „50 000“;

58) paragrahvi 70 lõikes 2 asendatakse arv „2000“ arvuga „50 000“;

59) paragrahvi 80 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Enne 2026. aasta 1. juulit rajatud istandiku võib metsaregistrisse kanda, kui istandik paikneb maa-alal, mis vastab kuni käesoleva redaktsiooni jõustumiseni metsaseaduses istandiku kohta kehtinud nõuetele, seal kasvavate puude keskmine vanus ei ületa kümmet aastat ning maa ei ole maakatastrisse kantud metsamaana ning istandiku rajamiseks ei ole kasutatud metsastamise toetust.“

60) seaduse 7. peatükki täiendatakse §-ga 80¹ järgmises sõnastuses:
„80¹. Majandusmetsade osakaalu järelhindamine
Kliimaministeerium analüüsib hiljemalt 2031. aasta 1. jaanuariks majandusmetsade osakaalu eesmärgi saavutamist ja rakendamisega kaasnenud mõju. Kui majandusmetsade osakaal metsamaast on käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 sätestatud osakaalust rohkem kui ühe protsendi võrra väiksem või suurem, esitab Kliimaministeerium ettepanekud regulatsiooni muutmiseks.

§ 2. Keskkonnatasude seaduse muutmine

Keskkonnatasude seaduse § 81 lõike 5 punktid 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseadust täiendatakse §-ga 56⁶ järgmises sõnastuses:
„§ 56⁶. Raieõiguse või metsamaterjali ostutehingu teatis

Residendist juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident ja füüsilisest isikust ettevõtja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile andmed maksustamisperioodil füüsiliselt isikult ostetud raieõiguse või metsamaterjali kohta järgneva aasta 1. veebruariks. Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“

§ 4. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 1 punkt 12 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 18, 20, 21, 30, 31 ja 46 jõustuvad 2026. aasta 1. detsembril.

(3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 5, 6, 8 ja 13 jõustuvad 2027. aasta 1. juulil.

(4) Käesoleva seaduse § 1 punkt 19 jõustub 2029. aasta 1. jaanuaril.



Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

Algatab Vabariigi Valitsus…………..2026. a

Metsaseaduse, keskkonnatasude seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise
seaduse eelnõu seletuskirja
lisa 1
Esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel

Kooskõlastusringil eitatud märkused ja ettepanekud
Nr
Märkuse esitaja
Märkuse sisu
Märkuse arvestamine või mittearvestamise põhjus
1
Justiits- ja Digiministeerium ministeerium

Eelnõu § 1 p-ga 34 muudetakse MS § 32 lõikes 1 sätestatud raadamise terminit selliselt, et oleks üheselt aru saada, et raadamine on maa kasutusotstarbe muutmine, millele võib eelneda ka mõni muu tegevus kui raie.
Soovime tähelepanu juhtida kehtiva regulatsiooni ja Riigikogu menetluses oleva eelnõu 703 SE võimalikule põhiseadusvastasusele seoses lennuvälja kaitsevööndi lähiümbruses toimuva raadamisega seotud raadamisõiguse tasuga, terminiga „raadamine“ seotud ebaselgusele ning palume eelnõu edasise menetlemise käigus neid asjaolusid teadvustada ja nendega arvestada.
Teeme ettepaneku analüüsida raadamist lennundusõiguse kontekstis ja kui „raadamine“ ei väljenda seda, mida lennuohutuse huvides lennuvälja kaitsevööndi lähiümbruses tegema peab ja mille osas on kinnisasja omanikul talumiskohustus, siis palume terminit käesoleva eelnõu raames muuta.
Selgitus antud.
Raadamist kasutatakse juhtudel, kui metsa majandmine ei ole enam eesmärk. Kui lennuvälja kaitsevööndis on nõue, et puud ei tohi kasvada teatud kõrgusest kõrgemale (lennuohutuse tõttu), siis ei saa nendel aladel kasvatada metsa metsaseaduse tähenduses. Sellest tulenevalt ongi ainus variant ala raadata, ja seda siis hoida puittaimestikust vabana või takistada nende kasvamist üle teatud kõrguse. Uuendusraie korral lasub omanikul ka metsa uuendamise kohustus, mis võib omakorda tekitada uusi kulutusi.

Raieliigi erisuste loomine toob kaasa selle, et igale valdkonnale tuleks eraldi raieliiki kehtestada.

Juba raadatud alad tuleb hoida puhtana. Vajadusel saab ala puhastamiseks kasutada trassiraiet.
2
Justiits- ja Digiministeerium ministeerium

Eelnõuga kehtestatakse tingimused, mille alusel saab maa-ala kanda metsaressursi arvestamise riiklikusse registrisse (edaspidi metsaregister) istandikuna. Juhime tähelepanu, et MS §-is 9 sätestatud andmekogu regulatsioon on puudulik. Palume andmekogu regulatsioonis välja tuua andmekogu pidamise täpne eesmärk, milliste ülesannete täitmiseks registrit peetakse. Samuti tuleb välja tuua, milliseid isikuandmeid andmekogus töödeldakse ning ka andmekogu andmete säilitamise tähtaeg peab olema sätestatud seaduses.

MS § 9 lg 4 osas märgime, et deklaratiivset sätet, et andmed on avalikud, ei ole vaja seadusesse tuua. Kohaldub avaliku teabe seadus (AvTS), mille kohaselt kõik teave on avalik v.a juhul kui sellele ei ole sätestatud juurdepääsupiirangut. Juurdepääsupiirangu alused on sätestatud AvTS §-is 35. Juhul kui metsaregistris avalikustatakse ka isikuandmeid, tuleb avalikustavate andmete kategooriad ja avalikustamise eesmärk seaduses sätestada.

Palume metsaregistrit puudutavate sätete muutmisel lähtuda juhisest isikuandmete ja avaliku teabe töötlemise ning andmekogude reguleerimise kohta eelnõudes.
Arvestatud.
Täpsustame MS §-is 9 sätestatud andmekogu regulatsiooni.
MS § 9 lg 4 sissejuhatavat lauset muudetakse.
3
Justiits- ja Digiministeerium ministeerium

Juhime tähelepanu, et eelnõu seletuskirjas toodud väärteo trahvimäärad juriidilisele isikule ja füüsilisele isikule ei ole proportsionaalsed. Palume kaaluda juriidilise isiku trahvimäära tõstmist.
Mitte arvestatud.
Keskkonnaamet on hinnanud, et eelnõus pakutud trahvimäärad 50 000 eurot ja 100 000 eurot on vastavalt süüteokoosseisu arvestades proportsionaalsed.
Vaatame seletuskirja üle ja vajadusel täiendame.
4
Justiits- ja Digiministeerium ministeerium

Eelnõu § 1 punkt 6 ja seletuskiri lk 8 – metsaregistri juurde arendatakse uus kaardikiht istandike rajamiseks sobivate maa-alade kohta. Kaardikihi loomisel tuleb kasutada juba olemasolevaid kaardirakendusi ning mitte luua uut rakendust kaardikihi jaoks.
Arvestatud.
Kaardikihi loomisel kasutame juba olemasolevaid kaardirakendusi.
Täpsustame seletuskirja selles osas.
5
Justiits- ja Digiministeerium ministeerium

Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failides jäljega tehtud normitehniliste märkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta
Arvestatud.
6
Regionaal- ja põllumajandusministeerium

Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 1 punktiga 6 metsaseadusesse lisatava § 3 1 lõike 1 punkti 1 järgmiselt:
„1) maa-ala kohta ei ole istandiku rajamisele eelneva viimase viie aasta jooksul makstud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel toetust;“
Alternatiivina teeme ettepaneku kaaluda selle punkti sõnastamist sellisel, et istandikke võib rajada üksnes mittemetsamaale, mille perspektiivne boniteet ei ole kõrgem kui 28-30 hindepunktist. Kui boniteedi näitu mullastiku kaardilt ei nähtu, siis võiks kehtida tingimus, et istandiku võib rajada põllumajandusmaale, mis ei ole vähemalt viis aastat olnud aktiivses põllumajanduslikus kasutuses. Sõnastuse täpsustamine aitaks tagada eesmärki, et istandikke ei rajataks aktiivses kasutuses olevatele põllumajandusmaadele.
Mitte arvestatud.
Mullauuringud valmivad eeldatavasti 2026. a. Kui tekivad paremad alused, siis saame tulevikus muuta.

7
Regionaal- ja põllumajandusministeerium

Eelnõu sõnastuse selguse tagamiseks teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 1 punktiga 6 metsaseadusesse lisatava § 3.1 lõike 2 nii, et oleks üheselt mõistetav, et ainult sellise mittemetsamaal asuva drenaaži maa-alale, mis ei asu sama paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 nimetatud maa-alal, istandiku rajamiseks, kui see ei kahjusta drenaaži ning istandiku rajamise tulemusena ei saa kahjustatud maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine, annab kooskõlastuse Maa- ja Ruumiamet
Mittearvestatud.
Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 24 lõike 3 kohaselt sisaldab esimene lõige üldreeglit ja järgmistes lõigetes sätestatakse selle üldreegli täpsustused ja erandid. Seda järgides on eelnõu punktis 6 sisalduva § 3.1 esimeses lõikes sätestatud üldised tingimused, millele rajatav istandik peab vastama. Järgnevates lõigetes on sätestatud erandid või täpsustused, mis on esimeses lõikes sätestatuga seotud.
8
Regionaal- ja põllumajandusministeerium

Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 1 punktiga 6 metsaseadusesse lisatava § 3.1 lõike 3 järgmiselt:
„(3) Kui isik soovib istandiku rajada haritavale maale või looduslikule rohumaale, mille kohta ei ole tehtud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud inventuuri, peab ta tellima eksperdilt hindamise, mis kinnitab, et haritaval maal või looduslikul rohumaal puuduvad väärtusliku püsirohumaa tunnused.

“Haritava maa ja loodusliku rohumaa määratlemisel lähtutakse keskkonnaministri 14. augusti 2018. a määruse nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ § 38 lõikes 4 toodud kõlvikute liigitusest. Muudatus välistaks inventuuri läbiviimise kohustuse õuemaal, muu kasutusega maa pindaladel (nt karjäärid) ning kehtestaks inventuuri läbiviimise kohustuse asjakohastel maadel.
Arvestatud põhimõtet.
Täiendame § 1 punkti 6 lisatava § 3.1 lõiget 1 punkti 6 haritava maa või loodusliku rohumaaga.
9
Regionaal- ja põllumajandusministeerium
Võimaliku kontrollimatu istandike põllumajandusmaale rajamise ära hoidmiseks teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 1 punktiga 63 metsaseaduse §-s 80 muudatus järgmiselt:
„(10) Enne 2026. aasta 1. jaanuari rajatud istandiku võib metsaregistrisse kanda, kui istandik paikneb maa-alal, mis vastab kuni käesoleva redaktsiooni jõustumiseni metsaseaduses istandiku kohta kehtinud nõuetele, seal kasvavate puude keskmine vanus ei ületa kümmet aastat
ning maa ei ole maakatastrisse kantud metsamaana. Peale 01. jaanuari 2026. a rajatud istandikud peavad metsaregistrisse kandmiseks vastama käesoleva redaktsiooniga kehtestatud nõuetele.“
Mitte arvestatud.
Sätte jõustumise tähtajad vaatame üle ja uuendame sõltuvalt seaduse eelnõu menetlusest.
10
Regionaal- ja põllumajandusministeerium

Teeme ettepaneku asendada eelnõu §-ga 2 muudetava keskkonnatasude seaduse § 11 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas sõna „tasumäär“ sõnaga „tasu“.

Põhjendus: muudatus on vajalik õigusselguse parandamise huvides ning terminite „tasu“ ja „tasumäär“ selgemini eristamiseks. Terminit „tasumäär“ kasutatakse keskkonnatasude seaduse paragrahvides, millega sätestatakse tasude võimalikud ülem- ja alampiirid ning tasude arvutamise metoodika, seega terminit „tasu“ tuleks kasutada kõikjal juhtudel, kus viidatakse konkreetsele rahasummale, mida konkreetsel juhul keskkonna kasutamise õiguse eest maksta tuleb. Arvestades, et keskkonnatasude seaduse § 11 lõike 2 sissejuhatav lauseosa koostoimes § 11 lõike 2 punktiga 1 viitab iga-aastaselt kehtestatavatele konkreetsetele summadele, mida kalurid püügiõiguse eest maksma peavad, tuleks sättes kasutada terminit „tasu“ ja mitte „tasumäär“. Samuti kasutatakse terminit „tasu“ paragrahvi pealkirjas ning paragrahvis läbivalt.
Mitte arvestatud.
Ettepanek ei ole seotud eelnõuga. Eelnõus sisalduv keskkonnatasude seaduse muudatus on seotud vaid metsaseaduses tehtavate muudatustega.

11
Regionaal- ja põllumajandusministeerium

Teeme ettepaneku täiendada eelnõu §-ga 2 muudetava keskkonnatasude seaduse § 11 lõike 4 punkti 1 pärast sõna „kalakoguse“ tekstiosaga „, kogutud veetaime koguse“.
Põhjendus: muudatus on vajalik, sest tasu tuleb maksta ka veetaimede kogumise eest (agarik), mille keskmise väärtuse arvutamise aluseks on kogutud veetaimede väärtus. Muudatus tehakse õigusselguse huvides.
Mitte arvestatud.
Ettepanek ei ole seotud eelnõuga.

12
Regionaal- ja põllumajandusministeerium

Teeme ettepaneku täiendada eelnõu §-ga 2 muudetava keskkonnatasude seaduse § 11 lõike 4 punkti 2 pärast sõna „kala“ sõnadega „või kogutava veetaime“.
Põhjendus: muudatus on vajalik, kuna makstakse ka veetaimede kogumise eest (agarik). Muudatus tehakse õigusselguse huvides.
Mitte arvestatud.
Ettepanek ei ole seotud eelnõuga.

13
Regionaal- ja põllumajandusministeerium
Teeme ettepaneku täiendada eelnõu §-ga 2 muudetava keskkonnatasude seaduse § 11 lõikega 5 1 järgmises sõnastuses:
„(51 ) Kui riik lõpetab siseveekogul angerjavaru taastootmiseks kulutuste tegemise, määratakse viimasele asustamisele järgnevaks teiseks kalendriaastaks ja edaspidi igal järgmisel kalendriaastal samal veekogul püügiõiguse tasu püügivahendi kohta, millega angerjat püütakse, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 4 punktidest 1 ja 2, ning käesoleva paragrahvi lõiget 5 ei kohaldata.“ Põhjendus: muudatus on vajalik, et viia ellu kaluritele antud poliitiline lubadus seoses sellega, et Kaiavere, Kuremaa, Saadjärve ja Vagula järve edaspidi enam riiklikest vahenditest angerja asustamist ei toetata. Vastavalt kaluritega sõlmitud kokkuleppele minnakse senise asustamisskeemi lõppemise korral üle tavapärasele, st saagi väärtuse põhisele tasude arvutamise metoodikale üle juba varem ja mitte alles siis, kui asustatud angerjad on veekogust välja püütud. Ilma selle kokkuleppeta ja sõnastuse muudatuseta maksaksid nn „angerjajärvede“ kalurid peale asustamise lõppemist veel kuni 12 aasta jooksul tavapärasest kõrgemaid püügiõigustasusid. Kokkulepe on tingitud soovist pakkuda kaluritele angerjapüügist teatud väljumisstrateegiat ja leevendust uue olukorraga kohanemiseks. Kavandatava muudatuse tulemusel, näiteks kui riik lõpetab Kaiavere järvel angerjavaru taastootmiseks kulutuste tegemise nii, et viimane asustamine toimub 2026. aastal, siis juba 2028. aastaks peab olema 3 (5) määratud selline püügiõigustasu, mille määramisel lähtuti keskkonnatasude seaduse § 11 lõike 4 punktidest 1 ja 2.
Mitte arvestatud.
Ettepanek ei ole seotud eelnõuga.

14
Regionaal- ja põllumajandusministeerium

Üheselt mõistetavuse tagamiseks palume täpsustada eelnõus läbivalt raadamise mõistet ja põhimõtteid ning selle erisusi võrreldes metsamaal toimuva raadamisega. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hinnangul kasutatakse raadamise mõistet eelnõus ja EL õiguses erinevalt.
Raadamise tegevusele peaks olema üks lähenemine. Seletuskirjas on selgitatud, et muudatus on kooskõlas ELi raadamisvabade toodete määrusega (EUDR). See suurendab ebaselgust ja seab ohtu põllumajandusliku tegevuse jätkamise (nt veisekasvatus ja sööda tootmine) istandikega maadel, sest EUDR kohaselt on teatud põllumajanduslik tegevus edaspidi sisuliselt takistatud kui mitte keelatud kuna raadatud istandike maalt ei saa puitu ja sealt toodetud teatud põllumajandustooteid müüa. See kinnistab põhimõtet, et istandike maid tuleb kasutada edaspidi üksnes istandikena ja mitte põllumajanduslikul eesmärgil, kuigi eelnõu seletuskirjas väidetakse vastupidiselt. Seletuskirjas on toodud, et „Kuna istandikke suunatakse rajama maadele, mis ei ole aktiivses põllumajanduslikus kasutuses, ei vähene põllumajandustootjate kasutuses olev kõrge viljakusega maa-ala. Seega ei kaasne istandike rajamisega negatiivset mõju põllumajandustootmisele ega toidujulgeolekule. Kui istandike rajamisel säilib maa põllumajanduslik kasutusklassifikatsioon, on vajaduse korral võimalik maa taas kasutusele võtta põllumajanduslikuks tootmiseks. See tagab põllumajandustootjatele paindlikkuse tulevikus maa kasutuse üle otsustamisel“. Siit ei nähtu paindlikkust põllumajandusmaa kasutamise kohta EUDR kontekstis.

Seletuskirjast ei selgu, kas raadatud istandike maa-alal on üldse võimalik edaspidi veise- ja söödakasvatuse ehk majandustegevusega tegeleda ja kui on, siis kui kaua läheb aega, et raadatud istandike maalt saab müüa puitu ja teatud põllumajandustooteid? Samuti ei ole seletuskirjas selgitatud, et kui istandikud saavad raieküpseks, siis mis selle maaga edasi saab; kas sisuliselt kujunevad need maa-alad istandike maa-aladeks ja mitte põllumajandusmaaks.
Seletuskirja mõjude osas on toodud, et „Kuigi riigisiseste õigusaktide järgi ei toimu maakategooria muutust (mittemetsamaast metsamaaks), käsitletakse EUDRis maakategooria muutust funktsionaalselt, arvestades maakasutuse tegelikke omadusi. Kui istandike maa vastab metsamaa tunnustele (näiteks puistu kõrgus, võrakatte tihedus ja pindala), loetakse see EUDRi kontekstis metsamaaks, sõltumata riigisisesest määratlusest. Istandike maa tagasi põllumajandusmaaks pööramisel käsitletakse seda EUDRi järgi raadamisena.“. Eeltoodust tulenevalt palume täpsustada seletuskirjas, kuidas tagatakse raadatud istandike maade kasutamine eelkõige põllumajanduse eesmärgil ja mis on selle tegevuse mõju, kui sellele kohaldub EUDR.

Selgitus antud.
Selgitame, et raadamine metsaseaduse mõistes ja ELi raadamisvabade toodete määruse mõstes ongi erinevad.

Täpsustame seletuskirja EUDRi juhendist lähtuvalt mõjude hindamisel majandusele ja regionaalarengule.

15
Regionaal- ja põllumajandusministeerium
Palume seletuskirjas täpsemalt selgitada, kuidas tagatakse rohevõrgustiku toimimine ja milliseid järelevalveinstrumente selle nõude kontrollimisel kasutatakse, kui istandik või osa sellest asub rohevõrgustiku koridoris või tuumikalal.
Samuti palume seletuskirjas selgitada, kas rohevõrgustiku koridoris või tuumikalal olevad istandikud vastavad metsaseaduse 3¹ lõigetes 1–3 tingimustele.

Eelnõu muutunud.
Säte eemaldatakse eelnõust, kuna hetkel on rohevõrgustiku regulatsiooni ajakohastamine väljatöötamisel. Sellest tulenevalt tehakse vastavad muudatused siis valdkondlike seaduste muutmise teel.


16
Regionaal- ja põllumajandusministeerium
Palume seletuskirja leheküljel 8 (eelnõu § 1 punktiga 6 metsaseadusesse lisatava § 3.1 lõike 6 selgitus) täpsustada kaardikihtide nimetused.
Samuti võiks koostatav istandikeks sobivate maa-alade kaardikiht andma maaomanikule selgema signaali nt fooritule meetodil (millistel maa-aladel võib kohe istandike rajada ilma piiranguteta, millistel maa-aladel on istandikud välistatud ja millistele maa-aladele võib istandikke rajada, kui vastavad kooskõlastused olemas). Kuna osade maa-alade puhul ei ole ruumiandmete koostamise ajal veel teada, kas need vastavad lõikes 1 sätestatud tingimustele (nt maaparandus, väärtuslikud püsirohumaad jm), ei saaks ruumiandmeid nimetada „lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavate istandikuks sobivate maa-alade ruumiandmeteks“ ning sätet tuleks täiendada sõnaga „potentsiaalselt“ vm.
Mitte arvestatud.
Välja pakutud lahendus arvestab täna kasutada olevaid kaardiandmestikke ja nende kombineerimise võimalusi. Eelnõu kohaselt hakatakse looma avalikult kättesaadavat kaardikiht riiklikus geoserveris, mis näitab alasid, kuhu istandikke võib rajada. Kaardilt eemaldatakse kõik metsa-alad, sest istandikke tohib tulevikus rajada vaid mittemetsamaale. Välistatakse ka maa-alad, millele on viimase viie aasta jooksul makstud EL põllumajandustoetust, poollooduslikud kooslused ja kaitsealuste liikide leiukohad, kaitse alla võetud loodusobjektid, väärtuslik põllumajandusmaa ja maastik, püsirohumaad ning drenaažialad, kus maaparandussüsteemi toimimist ei tohi kahjustada. Kaardil märgitakse ka inventuuride käigus täpsustamist vajavad alad potentsiaalseteks istandiku aladeks, mille registreerimiseks tuleb koguda lisaandmeid või saada asjaomase asutuse kooskõlastus. Istandikke saab rajada aladele, kus õigusaktid seda ei keela ja need saavad olemas ajas muutuvad.

17
Regionaal- ja põllumajandusministeerium
Seletuskirja leheküljel 8 on seoses istandike rajamisega mittemetsamaale selgitatud järgmist:
“Kuna istandik ei muutu aja jooksul loodusmetsaks, ei hakka sellele ka tulevikus 4 (5) kohalduma metsaseaduses metsamaale ette nähtud piirangud. Istandiku staatust saab muuta ainult maaomaniku algatusel, muutes kas maa kasutusotstarvet või registrist väljaarvamise teel“. Antud selgitusest võib järeldada, et kuigi metsaseaduse § 3 lõikega 4 sätestatakse, et puu- ja põõsaistandik on mittemetsamaale puude ja põõsaste intensiivseks kasvatamiseks rajatud kasvuala, siis võib seda põhimõtet maaomaniku algatusel igal ajal muuta. Lisaks võivad aja jooksul ka istandikus endas toimuda looduslikud muudatused, mille tulemusena tulebki istandikuna rajatud puistu lugeda metsaks. Palume seletuskirja täiendada ja täpsemalt selgitada, kas ja millal ning millistel tingimustel võib istandikuga seotud maa muutuda muuks maaks sh metsamaaks ning millised mõjud võivad sellega kaasneda maakasutusele.
Arvestatud.
Täiendame seletuskirja järgmiselt:
Istandiku muutmine metsamaaks on omaniku otsus. See toimub omaniku poolt ala istandike jaoks mõeldud registrist väljaarvamise teel ja kui puittaimestik sellel alal vastab metsaseaduse tingimusele. Sellisel juhul käsitletakse seda ala edasi metsana metsaseaduse mõistes ning rakenduvad seaduse nõuded metsa majandamisele.
Registrisse kandmine ja sealt väljaarvamise kord sätestatakse ministri määrusega (§ 3¹ lg 6).


18
Regionaal- ja põllumajandusministeerium
Seletuskirja leheküljel 24 on viide istandike rajamise süsiniku sidumise mõjule. Palume viidata seletuskirjas kokkuleppele, mis saavutati kliimakindla majanduse seaduse eelnõu töörühmades, et põllumajandusmaale istandike rajamisel arvestatakse kliimamõju põllumajandus-sektori eesmärkide juures. Samuti palume seletuskirjas selgitada, kui palju istandikke on kavas väetada ja milline võib olla selle mõju istandike kasvule ja keskkonnale, sh kliimale.
Arvestatud.
Täiendame seletuskirja järgmiselt:
Kliimakindla majanduse seaduses arvestatakse põllumajandussektori heitkogustena ka põllumajandusmaal (rohumaadel, põllumaadel) tekkiv heide või sidumine, mis on ELi kasvuhoonegaaside arvestuses vaid LULUCFi sektoris. See annab põllumajandussektorile ka hoovad põllumajanduslikest tegevustest pärineva heite vähendamiseks ja aitab meetmeid paremini planeerida ning rakendada. Seega on põllumaa ja rohumaa kliimakindla majanduse seaduse kategooriate jaotuse mõistes mõlemas sektoris, kuid EL õigusaktide (LULUCF määrus) ja rahvusvahelise inventuuri aruandluse järgi on need vaid LULUCF kategoorias. Kliimakindla majanduse seaduse põllumajanduse eesmärgi täitmist arvestatakse ka edaspidi koos põllu-ja rohumaaga, ehk kategoorias "põllumajandus sh LULUCF". Seejuures kogu väetamisest tulenev N2O heidet võetakse nii kliimakindla majanduse seaduse kui rahvusvahelise KHG inventuuris arvesse põllumajandussektoris, kuni ei ole andmeid väetamiste kohta teistes maakategooriates.
19
Kultuuriministeerium
Metsaseaduse § 25 lg 2 p 3 sätestab, et „Metsa uuendamise võtete rakendamine pole kohustuslik, kui hukkunud metsaosa või raielank asub kaitstava loodusobjekti sihtkaitsevööndis“.

Kultuuriministeeriumi hinnangul vajab nimetatud säte täiendamist, kuna metsa uuendamise võtete rakendamine ei peaks olema kohustuslik ka riiklikult kaitstavate kultuurmälestiste alal ja nende kaitsevööndite alal (metsades üldjuhul võivad asuda arheoloogiamälestised ning ajaloolised looduslikud pühapaigad, kuid võib esineda ka teistliiki kultuuripärandit). Oleme seisukohal, et kultuurimälestiste alal võib metsa uuendada üksnes looduslikult ilma võimalikku kultuurkihti rikkumata.
Arvestatud.
Paragrahvi 25 lõiget 2 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„4) mets asub riiklikult kaitstava kultuurmälestise alal ja selle kaitsevööndis ning muinsuskaitseseaduse § 58 lõike 5 alusel ei ole seal metsa uuendamise võtete rakendamine lubatud;

20
Kultuuriministeerium
„Metsamajandamise eeskirja“ kohaselt on metsa uuendamine võimalik ka loodusliku uuendamise teel.
Oluline on rõhutada, et maaomanikku ei tohi kohustada kultuurimälestiste (ennekõike arheoloogiamälestiste alal) või nende kaitsevööndis istutama puid, kui selle tegevuse käigus kaevatakse pinnast ning ühtlasi rikutakse või hävitatakse (paisatakse segi) riiklikult kaitstavat väärtust – arheoloogilist kultuurkihti (MuKS § 6, § 11 lg 3).

Arvestatud.
Paragrahvi 25 lõiget 2 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„4) mets asub riiklikult kaitstava kultuurmälestise alal ja selle kaitsevööndis ning muinsuskaitseseaduse § 58 lõike 5 alusel ei ole seal metsa uuendamise võtete rakendamine lubatud;


21
Kultuuriministeerium
Juhime tähelepanu, et metsaseaduse § 25 lg 8 sõnstuse muudatusele, mille kohaselt metsaseaduse § 25 lõike 8 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kui metsa uuendamise võtete rakendamine on kohustuslik, kuid metsaomanik ei ole neid kahe aasta jooksul pärast metsaosa hukkumist või raiet rakendanud või kui hukkunud metsaosa või raiesmik ei ole metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega viie aasta või loo, siirdesoo, madalsoo, raba, osja, tarna ja lodu metsakasvukohatüüpides kümne aasta jooksul uuenenud, teeb Keskkonnaamet (KeA) metsauuendusekspertiisi alusel metsaomanikule ettekirjutuse uuendamise võtete rakendamiseks.“ Seega, kui metsa uuendamine on kohustuslik ja metsa ei ole teatud ajavahemiku jooksul uuendatud, on KeA-l õigus metsaomanikku ettekirjutusega selleks sundida.
Näeme siin ohtu, et kui metsa uuendamise võtete rakendamisest kultuurimälestiste alal ja kaitsevööndis ei tehta vabastust, tekib kahe seaduse vahel vastuolu: metsaseaduse järgi on omanik kohustatud metsa uuendama, kuid juhul, kui selles metsas asub näiteks arheoloogiamälestis, siis muinsuskaitseseadus § 33 lg 1 keelab teha mälestisel tegevusi, mis võivad kultuurimälestist ohustada, hävitada või rikkuda. Sellisel alal ei saa kohustada omanikku kõiki metsauuenduse võtteid rakendama, kuna sisuliselt kohustatakse omanikku mälestist rikkuma.
Arvestatud.
Paragrahvi 25 lõiget 2 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„4) mets asub riiklikult kaitstava kultuurmälestise alal ja selle kaitsevööndis ning muinsuskaitseseaduse § 58 lõike 5 alusel ei ole seal metsa uuendamise võtete rakendamine lubatud;


22
Kultuuriministeerium
Juhime tähelepanu ka metsaseaduse §-le 70, mille alusel metsa uuendamata jätmise eest võidakse karistada rahatrahviga. Tuginedes eelnevale võib tekkida olukord, kui kultuurimälestiste või nende kaitsevööndi alal metsa ei uuendata, võib metsaseaduse järgi saada trahvi. Kuid mälestisel metsa uuendades võib olla tegemist muinsuskaitseseaduse rikkumisega.
Eeltoodust tulenevalt ja vältimaks tulevikus tekkida võivaid probleeme seaduste rakendamisel, teeme ettepaneku vastuolu muinsuskaitseseaduse ja metsaseaduse vahel kõrvaldada nähes ette, et metsa uuendamise võtete rakendamise kohustus puudub juhul, kui alal asub kultuurimälestis või selle kaitsevöönd lisades vastav säte metsaseaduse § 25 lõikesse 2.
Arvestatud.
Paragrahvi 25 lõiget 2 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„4) mets asub riiklikult kaitstava kultuurmälestise alal ja selle kaitsevööndis ning muinsuskaitseseaduse § 58 lõike 5 alusel ei ole seal metsa uuendamise võtete rakendamine lubatud;


23
Haridus- ja Teadusministeerium
Metsaseaduse täiendamine §-ga 10¹ on positiivne, nimelt metsandusalase õppetöö ning teadus- ja arendustegevuse eesmärgil erandi loomine, mis võimaldab selliseid tegevusi läbi viia ilma metsaseaduses sätestatud nõudeid järgimata.
Praktikas ei loo aga kavandatav regulatsioon selget ega üheselt mõistetavat korda, vaid lisab õppetöö ning teadus- ja arendustegevusega tegemisele loamenetluse näol uue kohustuse. Teadus- ja arendusasutus või kutseõpet korraldav asutus peab esitama Keskkonnaametile taotluse koos andmetega, kuid eelnõu §-s 10.1 ei ole täpselt sätestatud, millistele kriteeriumidele taotluses esitatud andmed peavad vastama ega millisel alusel Keskkonnaamet otsuse teeb. Kuigi eelnõu § 10.1 lõike 3 kohaselt minister võib metsa majandamise eeskirjas kehtestada lisatingimusi ja täpsustusi, ei ole see kohustuslik. See tähendab, et kui minister määrusega tingimusi ei kehtesta, ei sätesta seadus ega määrus Keskkonnaametile § 10.1 lõikega 2 antud kaalutlusõiguse piire. Seetõttu võib praktikas kujuneda olukord, kus Keskkonnaametile jääb piiramatu kaalutlusõigus otsustada, kellele luba anda ja kellele mitte ning mille alusel see toimub. Otsuse aluste toomine vaid eelnõu seletuskirjas ei ole piisav, sest seletuskiri ei ole õiguslikult siduv. Selline lahendus ei toeta riigi üldist eesmärki vähendada bürokraatiat ja suurendada õiguskindlust, ning ei anna teadusasutustele piisavat õigusselgust – etteaimatavust ega kindlustunnet oma tegevuse kavandamisel. Sõltuvalt rakenduspraktikast võib süsteem kujuneda kas formaalseks “kummitempliks” või vastupidi – juhuslikke otsuseid soodustavaks menetluseks, mis sõltub ametniku hinnangust. Eeltoodust lähtuvalt palume eelnõu §-i 10.1 täiendada selliselt, et sättest selguks, millistele kriteeriumitele § 10.1 lõike 1 punktides 1-4 esitatud andmed peavad vastama ning millistel alustel on Keskkonnaametil õigus sama paragrahvi lõike 2 alusel taotlus rahuldamata jätta.
Arvestatud.
Eelnõu täiendatud.

24
Haridus- ja Teadusministeerium
Palume muuta ja täiendada seletuskirja punkti 15, eelkõige lauset: „Teadus- ja arendustegevust saab teha teadus- ja arendusasutus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse tähenduses või kutseõpet korraldav asutus kutseõppeasutuse seaduse tähenduses.“ Arvestades, et teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus (TAKS) muutus kehtetuks alates 1. oktoobrist 2025, mil jõustus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus (TAIKS), tuleks viide ajakohastada. Samuti palume kontrollida, kas TAIKS-is kasutusel olevad mõisted ja regulatsioon säilitavad eelnõus kavandatud sisu ja tähenduse.
Arvestatud.
Täpsustame seletuskirja

25
Haridus- ja Teadusministeerium
Täiendavalt juhime tähelepanu, et kutseõpet korraldavad asutused Eestis teadus- ja arendustegevust ei tee. Ilmselt on soovitud viidata seletuskirjas nendes asutustes toimuvale õppetööle, mitte teadus- ja arendustegevusele. TAIKSi tähenduses võiks õppetööle viidata ka ülikoolide mõistes (TAIKSis käsitletakse teadus- ja arendusasutusi, ülikoole ning rakenduskõrgkoole eraldi mõistetena, § 3 lõige 1), mille hulka kuulub muuhulgas Eesti Maaülikool.
Arvestatud.
Täpsustame seletuskirja

26
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Toetame metsaseaduse täiendamist põhimõttega, et 70% Eesti metsamaast on majandusmetsana majandatav ilma lisapiiranguteta. See on tööstuse jätkusuutlikkuse ja investeerimiskindluse tagamiseks vajalik muudatus. Samuti toetame muudatusi, mis puudutavad istandike rajamise reegleid ning eelnõu eesmärki vähendada riigiasutuste töökoormust ja ettevõtete halduskoormust.
Võtame teadmiseks.
27
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Eelnõu§ 3¹ Istandiku rajamine ja majandamine.
Lõike 3 kohaselt on maaomanikul kohustus tellida täiendav hindamine juhul kui maa-ala kohta ei ole tehtud väärtusliku püsirohumaa inventuur.
Seletuskirja kohaselt antakse isikule võimalus tellida eksperdilt maa-ala istandiku rajamiseks sobivuse hindamise hindamine olukorras, kus maa-alal puuduvad või on muutunud lõikes 1 sätestatud tunnused. Eksperthinnangu andmise täpsemad nõuded kehtestatakse määrusega. Ekspertidena saab kasutada valdkonnas tegutsevaid konsulente või riigiasutuste sellel alal pädevaid spetsialiste. Erasektoris tegutsevate ekspertide hinnangu kulu tuleb kanda isikul, kes eksperthinnangu tellib.
Maaomanikule täiendava hindamise tellimise kohustus on täiendav halduskoormus ja bürokraatia lisandumine. Praktikas on piirangute olemasolu võimalik kontrollida olemasolevatest andmebaasidest ja varasemalt teostatud inventuuridest ning vältida täiendavate kohustuste lisamist.
Selgitus antud.
Kohustus tellida täiendav hindamine ongi juhul kui maa-ala kohta ei ole tehtud väärtusliku püsirohumaa inventuuri. Ehk kui olemasolevatest andmebaasidest ja varasemalt teostatud inventuurides andmeid ei ole.
Aastatel 2024–2027 teeb väärtuslike püsirohumaade inventuure Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel Pärandkoosluste Kaitse Ühing (edaspidi PKÜ). Inventeeritud ja väärtuslikeks tunnistatud alad kantakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis väärtuslike püsirohumaade kaardikihile.

Kui andmed on olemas, siis ei ole tarvis hindamist läbi viia.
Omanik saab ka oodata, millal saab tehtud väärtusliku püsirohumaa inventuur.
28
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Lageraie langi maksimaalse pindala vähendamine on vastuolus seaduse muudatuse eesmärgiga, mis vastavalt eelnõu seletuskirjale on alljärgnev:
2. Seaduse eesmärk
1) tagada kestlik metsandus, keskkonnahoidlik maakasutus, metsaelustiku kaitse, suurem ühiskondlik ja isiklik kasu metsadest, soodustada teadus-arendustegevust, vähendada keskkonnakahjusid;
2) vähendada riigiasustuste töökoormust ja tõhustada asjaajamist;
3) vähendada inimeste/ettevõtete halduskoormust;

Antud muudatused toovad kaasa:
bürokraatia ja halduskoormuse suurenemise. Suuremad metsaeraldised on vaja metsakorraldajate poolt jagada mitmeks eraldiseks. Metsaomanikul tuleb esitada senise ühe metsateatise asemel metsateatis mitu korda (MS muudatusest tulenevalt raie teostatakse mitmes osas). See omakorda toob kaasa koormuse suurenemise Keskkonnametile, sest suureneb menetletavate metsateatiste arv.

Kui lank raiutakse mitmes osas, siis tekib täiendav kulu metsaraie ja metsa kokkuveo tehnika transportimiseks töö teostamise kohta (ühe korra asemel mitmel korral). Niiskel pinnasel ning metsaveoautodele liiklemiseks sobivatest teedest eemal asuvate lankidele ligipääsuks tuleb teha tihtipeale märkimisväärseid kulutusi (nt külmal ajal pinnase tallamine traktoritega). Metsaseaduse muudatus tooks kaasa olukorra, kus nimetatud tegevusi tuleks teha mitmel korral ning oleks täiendav rahaline kulu metsaomanikule.
Eelnevas punktis toodud tegevuste mitmekordistumine seoses MS muudatusega toob kaasa ka negatiivse keskkonnamõju suurenemise.
Seletuskirjas on muudatuse vajalikkuse osas viidatud rahulolu-uuringule, samas aga puuduvad viited teaduslikele uuringutele, kas ja kuidas seni kehtinud nõuded lageraielangi suurusele (maksimaalselt seitse hektarit ning ühe eraldise piires on lubatud ka seitsmest hektarist suurem lageraielank) on põhjustanud seletuskirjas nimetatud probleeme. Praktikas on teada, et on edukalt uuendatud ja uuenenud ka oluliselt suuremad lageraielangid.
Selgitus antud.
Maksimaalse pindala vähendamine ei ole vastuolus seaduse muudatuse eesmärgiga. See aitab see kaasa eesmärgile vähendada koonduvaid lageraie alasid ning tagada kestlik metsandus.
Eelnõu on muudetud mitmete sätete osas

29
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Majandusmetsade hulka mittekuuluvate alade loetelu, majandusmetsa osakaalu arvutamise ja selle rakendamise metoodika.
Hetkel jääb selgusetuks majandusmetsade hulka mittekuuluvate alade valikukriteeriumite põhjendus. Metsaressursi optimaalse kasutuse seisukohalt on oluline, et loetellu kuuluvad kõik piirangus, sh kompensatsioonialad, mida looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu (LKS) kohaselt määratakse peamiselt riigimetsadesse. LKS seletuskiri toob välja, et näiteks Rail Balticu trassi raadamise tõttu on tarvis 4500–10 000 hektari suurused hüvitusalad riigimetsast, mis tuleb täiendavalt kaitse alla võtta, mistõttu väheneb Riigimetsa Majandamise Keskuse majandatava metsa pindala. majandusest välja arvata, mis omakorda vähendab riigieelarve tulusid. Juhime tähelepanu, et nii metsa- kui ka looduskaitseseadusega sätestatavaid piiranguid tuleb käsitleda koosmõjus ja hinnata piirangutest tulenevaid majanduslikke mõjutusi.
Selgitus antud.
Majandusmetsade hulka mitte kuuluvate alade loetelu kuuluvad peamiselt alad kus majandustegevust oluliselt piiratakse looduskaitseseaduse tõttu.
Hetkel on otsus, et hüvitusalad hakkavad kuuluma 30% arvestusse, kuna need on õiguslikult määratletud alad, kus maakasutus on piiratud ning millel on selge elurikkuse säilitamise eesmärk.
.
.
30
Kaitseministeerium

Kaitsevööndis tehtavat vajalikku raiet ei saa liigitada raadamise alla, sest maa kasutusotstarve ei muutu. Samuti on probleemne selle liigitamine trassiraie alla, sest eelnõu kohaselt peab see olema „varem raadatud ala“.
Palume seda analüüsida ning
a) tekitada kaitsevööndile täiesti eraldiseisev raie liik või
b) täiendada eelnõus trassiraie regulatsiooni, millest nähtuks selgelt, et trassiraie alla kuulub kaitsevööndis tehtav raie (ilma eelneva raadamiseta).
Metsaseaduse § 28 lõike 4 kohaselt on lubatud raie muuhulgas nii trassiraie kui raadamine. Raadamine on metsaseaduse § 32 lõike 1 kohaselt raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Ning trassiraie on eelnõu järgse (§ 1 p 33) § 311 kohaselt raie, mille hulka kuulub kvartali- või piirisihi sisseraie või olemasoleva sihi või teeserva, kraavikalda ja kraaviserva või mõne muu varem raadatud ala puhastamine puudest või puittaimestikust, mille keskmine rinnasdiameeter ületab kaheksat sentimeetrit.
Kaitseministeeriumi valitsemisalasse kuulub Ämari lennuväli, mille ümbruses olevad maad, sealhulgas ka eraomandisse kuuluvad metsamaad jäävad osaliselt lennuvälja kaitsevööndisse, kus lennuohutuse eesmärgil on vajalik osaliselt puid maha võtta. Metsaseaduses nimetatud raieliigid ei võimalda lennuvälja kaitsevööndis kõrgemaid puid raiuda eesmärgil, mis on seotud lennuohutuse või riigi julgeoleku tagamisega.
Selgitus antud.
Üldpõhimõte on see, et kui metsa majandamist ei saa läbi viia metsaseaduse kohaselt, siis tuleks viia läbi raadamine.
Raadamine on raie, mis annabki kaitsevööndis võimaluse täita muid eesmärke. Juba raadatud ala saab puude peale kasvamise korral korras hoida trassiraiet kasutades.

Riigikogus menetlemisel oleva lennundusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduseelnõusse on sisse kirjutatud erisus, et metsateatist võib Keskkonnaametile esitada lennundusseaduse § 352 lõike 6 alusel lennuvälja käitaja ja § 4640 lõike 7 alusel lennuvälja valdaja ning loa saamise korral puud raiuda.
RK lahendi 3-18-1442 kohaselt tuleb mõista raadamisena Lennundusseaduse tähenduses iga raiet, mida tehakse lennuvälja kaitsevööndile kehtestatud nõuete täitmise eesmärgil.

Riigikogu menetluses on ka ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamine), millega luuakse mõnevõrra lihtsam kord riigi julgeoleku, sh sõjalise riigikaitse eesmärgi täitmiseks.
31
Kaitseministeerium

Leiame, et eelnõu punkti 33 (metsaseaduse § 31¹lg 2) sõnastus on hetkel liiga kitsas piiritledes üle 4 meetrise trassiraie puhul kaitsevööndi ainult ehitistega. Märgime, et lisaks ehitistele on ka muid on alasid või objekte, millel on kaitsevöönd. Lisaks on ka ehitisi, millele on sätestatud piiranguvööndid.
Seetõttu palume täiendada lõigete 1 ja 2 sõnastust võttes arvesse ka muud kaitsevööndi või piiranguvööndi alad, näiteks järgmiselt:
(1) Trassiraie on raie, mille hulka kuulub kvartali- või piirisihi või olemasoleva sihi või teeserva, kraavikalda ja kraaviserva, kaitsevööndi või piiranguvööndi või mõne muu varem raadatud ala puhastamine puudest või puittaimestikust, mille keskmine rinnasdiameeter ületab kaheksat sentimeetrit.
(2) Kui trassiraie laius on üle nelja meetri, esitatakse trassi hooldamiseks või kaitsevööndiga või piiranguvööndiga ehitise või objekti korral ehitise, objekti või nende kaitsevööndi või piiranguvööndi korrashoiuks või toimimiseks õigusaktidest tulenev kehtiv projekt, hoolduskava või muu dokument.“
Selgitus antud.
Ettevalmistamisel on eelnõu, kus sätestatakse erand olukorraks, kui raiet tehakse riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärgi täitmiseks, võib kalduda kõrvale metsa majandamise kohta sätestatud nõuete täitmisest.
Sellest tulenevalt ei ole vaja eraldi sätteid metsaseaduses kehtestada.

Riigikogu menetluses on ka ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamine), millega luuakse mõnevõrra lihtsam kord riigi julgeoleku, sh sõjalise riigikaitse eesmärgi täitmiseks.
32
Kaitseministeerium

Seoses metsaseaduse muutmisega palub Kaitseministeerium üle hinnata, kas raadamistasu maksmise kohustuse panemine sellisel kujul lennuvälja käitajale või valdajale on põhiseadusega kooskõlas. Kinnisasja valdamine ja käsutamine on omaniku põhiseaduslik õigus ning sellega seotud tasud peaks olema seotud vaid õiguse adressaadiga ehk omanikuga.
Samas ei saa tähelepanuta jätta, et lennuvälja kaitsevööndis raadamine ei ole omaniku soov vaid samuti riigi poolt lennuohutuse eesmärgil pandav kohustus ning seega põhiseaduse järgi peaks sellega tekitatava riive riik isikule hüvitama, mitte selle kohustuse täitmise eest tasu nõudma.
Lisaks märgime seoses raadamistasuga, et raadamisõiguse tasu määr on kliimaministri 12.06.2024 määruse nr 40 „Raadamisõiguse tasu määra arvutamise metoodika ja tasumäär“ kohaselt ühe hektari kohta 4462 eurot. Jääme kindlaks oma põhimõttele, et raadamine, mida tehakse Kaitseväe vajaduste tõttu, on kaitsekulu, mitte Kaitseministeeriumi tuluallikas nagu see on näiteks metsandusega tegelevate eraettevõtjate puhul.
Pakume kaalumiseks Kaitseministeeriumi vaatest prioriteetsuse järjekorras järgmised ettepanekud:
a) Kehtestada erand riigikaitselisele raadamisele, millisel juhul ei pea Kaitseministeerium raadamistasu maksma.
b) Riigi Metsamajandamise Keskus tasub raadamistasu Kaitseministeeriumi jaoks teostatud raiest saadud tuludest. Tulem on, et Riigi Metsamajandamise Keskus maksab selle võrra vähem dividende. Kaitseministeerium ei ole kunagi saanud harjutusväljadel tehtud raiest tulu, see on läinud riigituludesse.
c) Riigikaitselise raadamise puhul kehtestatakse raadamisõiguse tasu erisus. Hetkel on raadamisõiguse tasu 4464 eurot hektari kohta. Kompromissina pakume, et riigikaitse eesmärkidel tehtava raadamise puhul võiks see olla kuni 1000 eurot hektari kohta.
Selgitus antud.
Sektoripõhiseid erisusi tasust vabastamiseks hetkel tehtud ei ole.
Raadamisõiguse tasu kehtestataksegi eesmärgiga, et kompenseerida raadamisest tingitud süsinikuvaru ja süsiniku sidumise võime kahanemine maakasutussektoris ning toetada neid tegevusi, mis aitavad riigil säilitada talletatud süsinikuvaru ja suurendada süsinikusidumist, et LULUCF sektor täidaks seatud eesmärke.
Kui tekkinud kulu ei kanna raadaja, jääb kulu teiste sektorite kanda, mis eesmärke arvestades ei ole õiglane.

Ka juhul kui metsaomanik esitab metsateatise, ei saa raadamist enne läbi viia, kui raadamisõiguse tasu on makstud. Kuna antud olukorras on raadamise näol tegemist avalikes huvides lennuohutuse tagamisega, mitte metsaomaniku huvides tegevusega, siis on huvitatud osapoole (nt lennuvälja valdaja) otsustada, kas läbi raadamisõiguse tasu maksmise soovitakse seda maad kasutada muul otstarbel kui metsa majandamiseks või mitte.
Kui metsateatise esitab metsaomanik, lahendatakse raadamisõiguse tasu küsimus raadamisest huvitatud isiku ja metsaomaniku vahel. See tähendab, et kui raadamisest huvitatud isik tasu ei maksa, siis metsateatist ei registreerita ja õigust raadamist teha ei ole.
Omandiõiguse riivega on tegemist juba täna, sest lennuvälja kaitsevööndis asuva kinnisasja valdaja ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega takistada lennuvälja sihtotstarbelist kasutamist, halvendada lennuvälja seisundit ega ohustada liiklust.
33
Kaitseministeerium

Teeme ettepaneku muuta eelnõu punkti 46 (§ 41 lg 13) järgmises sõnastuses:
„Kümne päeva möödumist ei pea ootama ega metsateatist vormistama elutähtsa teenuse tagamise, inimese tervisele ja varale ohtlike puude eemaldamise eesmärgil, samuti riigikaitseseaduses sätestatud kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või sõjaseisukorra väljakuulutamisel ning muul juhul, kui on vahetu oht Eesti Vabariigi julgeolekule.“.

Metsaseaduse § 41 lõige 13 sätestab üldise kümnepäevase ooteaja enne raiet. Käesoleva ettepanekus esitatud muudatus on vajalik, et võimaldada riigikaitseliselt kriitilistel hetkedel või nendele vahetult eelneval perioodil metsa raadamist ja kaitserajatiste rajamiseks vajaliku materjali varumist ilma formaalse ooteaja ja tavapärase metsateatise menetluseta. Kaitsevägi ja Kaitseliit võivad vajada kiiret raadamist või lageraiet nii eriolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse kui ka sellele eelneva julgeolekuolukorra pingestumise perioodil, mil ajafaktor on otsustava tähtsusega.
Praegu kehtiv kümnepäevane ooteaeg ei võimalda reageerida tundide või päevadega, nagu tegelik vajadus nõuaks, ning metsateatise menetluse tähtaegade järgimine sellistes olukordades ei ole realistlik. Muudatuse eesmärk on tagada, et riigikaitselised raietööd ei jääks pidama haldusmenetluse tehniliste viivituste või kolmandate isikute vaidlustamisvõimaluste tõttu, samas säilitades kontrolli ja läbipaistvuse riigiasutuste koostöös. Muudatus tagab, et kriitilises olukorras ei saa kolmandad isikud menetluslike vaidlustega takistada riigikaitseliselt vajalike otsuste täitmist. Muudatus on kooskõlas riigikaitseseaduse üldpõhimõtetega, mille järgi riigikaitse ülesannete täitmine peab olema tagatud ka kriisieelse ettevalmistuse faasis ning vastav koostöömehhanism vajab õiguslikku alust juba enne kõrgendatud kaitsevalmiduse väljakuulutamist.
Selgitus antud.
Riigikogu menetluses on ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamine), eelnõu, kus sätestatakse erand olukorraks, kui raiet tehakse riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärgi täitmiseks. Sel puhul võib kalduda kõrvale metsa majandamise kohta sätestatud nõuete täitmisest.

Seega ei ole vaja eraldi sätteid metsaseaduse kehtestada.

34
Kaitseministeerium

Lisaks harjutusväljadele tuleks seaduses ette näha erandid metsa majandamisele riigikaitselisel eesmärgil ka teistele objektidele (nt linnakud).
Riigikaitselistel eesmärkidel on sageli vajalik hoida metsa tavapärasest hõredamana ning metsauuenduse ja istutuse nõudeid ei ole alati võimalik täies mahus täita. Samuti peab olema võimalus teostada riigikaitselistest eesmärkidest lähtuvalt raietöid, mis ei pruugi vastata metsaseaduses sätestatud nõuetele, kuid on vajalikud riigikaitselise tegevuse tagamiseks (nt alade hooldus, nähtavuse tagamine, ohutustsoonide rajamine jne). Sellest tulenevalt teeme ettepaneku muuta metsaseaduse § 43 lg 3 ning asendada see uue sõnastusega: „Valdkonna eest vastutav minister võib valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul kehtestada riigikaitselistel eesmärkidel metsa majandamisele metsa majandamise eeskirjas erandeid.“. Vastavad muudatused tuleb teha ka Metsa majandamise eeskirjas, kuhu erisused tuleb sisuliselt lahti kirjutada.
Selgitus antud.
Riigikogu menetluses on ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamine), eelnõu, kus sätestatakse erand olukorraks, kui raiet tehakse riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärgi täitmiseks. Sel puhul võib kalduda kõrvale metsa majandamise kohta sätestatud nõuete täitmisest.

Seega ei ole vaja eraldi sätteid metsaseaduse kehtestada.
35
Kaitseministeerium

Täiendavalt palume (eelnõu punkti 3) § 2 lõike 4 alusel kehtestatava Vabariigi Valitsuse määruse “Majandusmetsade hulka mittekuuluvate alade loetelu, majandusmetsa osakaalu arvutamise ja selle rakendamise metoodika“ koostamisel muuta määruse eelnõu §-i 1 ning lisada loetellu Kaitseministeeriumi valitsemisala halduses olevad metsamaad, sealhulgas harjutusväljad.
Nimetatud alad on ette nähtud riigikaitseliste tegevuste läbiviimiseks ja toetamiseks, mistõttu on tavapärane metsamajandus neil aladel riigikaitselistest kohustustest (nt Kaitseväe väljaõppe korraldamisest ja mõjude hindamisest tulenevalt) sageli raskendatud või täielikult välistatud nii riigikaitselistest kui looduskaitselistest piirangutest lähtuvalt.
Alternatiivina tuleks Kaitseministeeriumi haldusalas asuvate metsade puhul ette näha metsahoolduskavade koostamine, mis arvestavad esmajärjekorras riigikaitselisi vajadusi ja seejärel tasakaalustatult nii looduskaitselisi kui metsamajanduslikke eesmärke.
Mitte arvestatud.
Majandusmetsade hulka mittekuuluvate alade loetellu kuuluvad peamiselt alad, mida kaitstakse looduskaitseseadusest lähtuvalt ning kus metsa majandamise on oluliselt piiratud. Seega ei sobi Kaitseministeeriumi valitsemisala halduses olevad metsamaad, sealhulgas harjutusväljad nende alade hulka, kuna vajavad sõltuvalt olukorrast paindlikku majandustegevust. Metsaseadus seejuures kehtib kogu metsamaale, millele looduskaitseseadus seab täiendavaid piiranguid. Majandusmetsa sätestamine iseenesest ei vabasta maad eriseaduste piirangutest.

Riigikogu menetluses on ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamine), eelnõu, kus sätestatakse erand olukorraks, kui raiet tehakse riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärgi täitmiseks. Sel puhul võib kalduda kõrvale metsa majandamise kohta sätestatud nõuete täitmisest.

Seega ei ole vaja eraldi sätteid metsaseaduses kehtestada.
36
Rahandusministeerium

Eelnõu § 1 punktides 40 ja 41 planeeritud muudatused, millega metsateatise esitamise kohustus piirduks ostjaga, on kooskõlas meie varasemate ettepanekutega metsateatise regulatsiooni ajakohastamiseks.
Toetame soovi vähendada halduskoormust ning teeme sellest eesmärgist lähtuvad täiendavad ettepanekud metsamaterjali ja raieõiguse kohta optimaalseima teabe kogumiseks.
Metsamaterjali ja raieõiguse müügiinfol on peaasjalikult maksualane informatiivne eesmärk – füüsilise isiku tulude kindlakstegemine. Kuna metsateatis esitatakse üks kord aastas, siis juriidilisest isikust ostjate (ning müüjate) maksuriskide igakuiseks analüüsimiseks ei saa Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) esitatavatest andmetest olulist informatsiooni. Seega on teatise esitamise nõue käibemaksukohustuslasest ettevõtja jaoks halduskoormav ning MTA jaoks tarbetu. Teatisega esitatud andmeid saab MTA kasutada füüsilise isiku tulude kindlakstegemiseks, mis on ka jätkuvalt oluline ning aktuaalne.

Metsateatise esitamise kohustus tuleks seetõttu sätestada tulumaksuseaduses. Üksikasjalik teabe esitamise kord ning andmestik reguleeritaks valdkonna eest vastutava ministri (rahandusministri) määrusega. Füüsiliselt isikult metsamaterjali või raieõigust ostev isik esitaks MTA-le ostetud metsamaterjali või raieõiguse kohta deklaratsiooni. Kuna nii äriühingud kui FIE-d on raamatupidamis- ja maksuarvestuskohustusega, peame mõistlikuks, et teatis metsamaterjali või raieõiguse ostu kohta esitatakse elektrooniliselt.
Lähtuvalt eeltoodust teeme ettepaneku tunnistada metsaseaduse (edaspidi MS) § 38 kehtetuks ning täiendada tulumaksuseadust §-ga 56⁶ järgmises sõnastuses:

„§ 56⁶. Metsateatise esitamine
Residendist juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident ja füüsilisest isikust ettevõtja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile andmed maksustamisperioodil füüsiliselt isikult ostetud raieõiguse või metsamaterjali kohta järgneva aasta 1. veebruariks. Deklaratsiooni v
ormi ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“
Kehtiva regulatsiooniga võrreldes on välja jäetud 20 tihumeetri lävend metsateatise esitamisel. Andmeid esitavad ostjad on raamatupidamiskohustuslikud isikud ning tehingu sisu on füüsilise isiku metsamaterjali või raieõiguse müük tulu saamise eesmärgil. Maksustamise seisukohalt on oluline teave iga tehingu kohta sõltumata kogusest. Metsateatise esitamise tähtajana tuleks sätestada 1. veebruar, mis arvestab metsaettevõtete suure halduskoormusega aasta alguses. Praktikas esitatakse suurem hulk teatisi jaanuarikuu teises pooles, mitte 10. jaanuariks.
MTA metsateatiste esitamiseks kasutatav rakendus võimaldab ettepanekus esitatud kujul infot koguda ka ilma olulise täiendava arenduskuluta.
Arvestatud põhimõtet.
Sõnastame § 56⁶. pealkirja järgmiselt „Raieõiguse või metsamaterjali ostutehingu teatis“

Ümbersõnastamine on vajalik, st, kuna metsaseaduse on metsateatis dokument, millega kavandatakse raieid, mitte ostutehingut.


37
Rahandusministeerium

Eelnõu § 1 punktide 53 ja 55 muudatused on sõnastatud eeldusel, et riigimetsa majandajaks on Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK), aga muudetavate sätete kehtivatest sõnastustest ja MS §-st 43 tulenevalt võib riigimetsa majandajaks olla ka keegi teine. Kui mõte on endiselt selline, tuleks üle kontrollida, millistes sätetes viidata riigimetsa majandajale ja millistes RMK-le.
Lisaks sätestatakse eelnõu § 1 punkti 52 kohaselt RMK omaniku ootustega arvestamise kohustus MS §-s 43, kus on kehtestatud riigimetsa majandamise korraldamise sätted, mistõttu on uue sätte loogilisem koht MS §-s 47 või 48.
Arvestatud osaliselt.
Kuna punktis 53 on volitusnorm, siis ei pea selle asukoha muumist põhjendatuks.
Punkti 52 muudatus viiakse § 47. Paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 6.

38
Rahandusministeerium

Eelnõu § 1 punktiga 57 jäetakse muudetava MS § 49 lõike 7 punktiga 12 nõukogu pädevusest välja vara võõrandamise üle otsustamine.
Kuna samas soovitakse MS § 60 lõike 1 järgi endiselt jätta teatud juhtudel otsustuspädevus ka nõukogule, peab MS § 49 lg 7 punktis 12 jääma alles viide nõukogu otsustuspädevusele.
Eelnõu muudetud.
MS § 49 lõike 7 punkte 12 ja 13 ei muudeta.
39
Rahandusministeerium

Eelnõu § 1 punktiga 57 muudetakse ka MS § 49 lõike 7 punkti 13 sõnastust, võttes nõukogu pädevusest välja juriidilistes isikutes osalemise otsustamise ja nendes RMK esindamise. Juhime tähelepanu, et kehtiv säte reguleerib olukorda, kui RMK tegutseb juriidilistes isikutes riigi esindajana. Sellisel juhul on nõukogu otsus endiselt vajalik tulenevalt riigivaraseadusest, mille § 5 lõike 5 kohaselt, äriühingu asutamisel ja äriühingu aktsionäride üldkoosolekul või osanike koosolekul esindab riiki osalust valitseva ministeeriumi minister. Kui aktsiate või osa valitseja on riigitulundusasutus, on käesoleva seaduse kohaldamisel ministri õigustes riigitulundusasutuse nõukogu, keda esindab volituse alusel nõukogu esimees.
Lisaks leiame, et seletuskirjas toodud muudatuse põhjendus ei ole piisav ja palume seda täiendada.
Eelnõu muudetud.
MS § 49 lõike 7 punkte 12 ja 13 ei muudeta.
40
Rahandusministeerium

Eelnõu § 1 punktiga 58 soovitakse muuta MS § 60 lõiget 1 ning viia vara võõrandamise otsustuspädevuse piirid (vara harilik väärtus) metsaseadusest RMK põhimäärusse. Mõistame kaalutlust, et pikalt muutmatuna püsinud piirmäärad võivad põhjustada ebaotstarbekat töökoormust nõukogule, mistõttu võiks kaaluda esimese alternatiivina seaduses vastavate piirmäärade tõstmist selliselt, et nõukogu pädevuses oleks otsustamine alates vara väärtusest üle 100 000 euro.
Arvestatud.
Piirmäärasid muudetud. Nõukogu pädevusse jääb otsustamine alates vara väärtusest üle 120 000 euro, juhatusele kuni 120 000 eurot.

41
Rahandusministeerium

Palume parandada eksitav tekst seletuskirja punktis 6 leheküljel 23
„Metsa- ja puidusektori (sh metsamajandus, puidu-, paberi- ja mööblitööstus) panusel loodi 1,15 miljardi euro väärtuses maksutulu (sh otsene, kaudne, kaasnev mõju). Seejuures sektori otsene maksutulu oli 2022. aastal ligikaudu 565 miljonit eurot.“ Meile teadaolevalt need arvandmed ei pärine MTA-st ning nende arvutuste kontrollimine on sisuliselt võimatu. Palume avada seletuskirjas kaudse ja otsese maksutulu mõisted ning esitada detailne metoodika, mille järgi on leitud, et kaudne maksutulu ületab otsese maksutulu kahekordselt. Ametlikes dokumentides peab info olema läbipaistev ja kontrollitav
Mitte arvestatud.
Lõigu pealkiri ei viita MTAle vaid Ernst & Young Baltic AS-i ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostöös valminud metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüsile, mis on viitena lisatud.

42
Rahandusministeerium

Eelnõu kulude osas on välja toodud, et suureneb Keskkonnaameti töökoormus. Palume seletuskirja lisada, et suurenenud töökoormus kaetakse Keskkonnaameti olemasolevate ressursside arvelt.
Arvestatud.
43
MTÜ Hoiame Loodust
Kliimaministeerium peab loobuma sõna „kestlik“ kasutamisest paragrahvi 2 lõikes 1, aga oluline on siiski seadust täpsustada.

Teeme ettepaneku, et seadus oleks sõnastatud alljärgnevalt
„Käesoleva seaduse eesmärk on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja selle säästev majandamine.“ Lisada tuleks sõna „selle“, et ei tekiks vale arusaamasid, mida peetakse silmas, et mida tuleb säästa säästmise all. Põhiseadus kohustab loodusressursse kasutama säästlikult, mitte kestlikult majandama. Kliima eesmärke saab ellu viia ainult loodusressursse säästlikult kasutades, mitte kestlikult ära kasutades.
Mitte arvestatud.
Seaduse sõnastuse muutmise eesmärk on anda täpsemalt edasi tegevuse sisu. „Säästev“ ja „kestlik“ on sisult sünonüümid. Sõna säästev tähendus keskendub küll sarnaselt kestlikussele jätkusuutlikkusele, ent selle fookus on kahjude ärahoidmine. Sõna kestlik on laiema tähendusega, mis hõlmab pikka vaadet, sh ökosüsteemi tervist, kahjustuste ennetamist ja vältimist, samas pidades silmas jätkusuutlikkust ja loodusressursside säästvat kasutamist.

Sõna „selle“ lisamine ei anna lausele täiendavat selgust. Metsaseadus keskendub metsale ja selles on ka antud lauses viidatud.
44
MTÜ Hoiame Loodust
Paragrahvi 2 lõige 2 sõnastada alljärgnevalt:
2) Metsa majandamine on säästlik, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning loob ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse ning aitab leevendada kliimamuutuse mõjusid ja nendega kohaneda.
Mitte arvestatud.
Seaduse sõnastuse muutmise eesmärk on anda täpsemalt edasi tegevuse sisu. „Säästev“ ja „kestlik“ on sisult sünonüümid. Sõna säästev tähendus keskendub küll sarnaselt kestlikussele jätkusuutlikkusele, ent selle fookus on kahjude ärahoidmine. Sõna kestlik on laiema tähendusega, mis hõlmab pikka vaadet, sh ökosüsteemi tervist, kahjustuste ennetamist ja vältimist, samas pidades silmas jätkusuutlikkust ja loodusressursside säästvat kasutamist.
45
MTÜ Hoiame Loodust
Ettepanek: Kliimaministeerium peab loobuma 70% põhimõttest ja lähtuma sellest, et Eestimaa mets peab olema kaitstud 100% ulatuses.
Tooma seadusesse erisusi võimaldavad mõisted, et mets kui ökosüsteem on nn. säästvalt majandatav ja majandusmets saab olla põhimõtteliselt istandikena, mis asuvad väljaspool metsamaad.
Seda enam, et istandike mõiste ja regulatsioonid on eelnõus õiged ja olemas. See ei eelda, et me seame kaitsealade loomise eesmärgi 100% ulatuses, vaid, et me kaitseme ja majandame metsi nii, et see tagaks looduse toimise.
Kaitsealad on ennekõike kõige kriitilisema ohuastmega (hävimisohus) liikide kaitseks ja kui olukord aina halveneb metsa ökosüsteemis, siis peagi oleme olukorras, kus kriitiliselt kaitset vajavad liike tuleb aina juurde ja kaitsealade pindala aina laieneb, aga me peaks ennetama selle olukorra loomist ja kaitsma Eestimaa loodust 100% ning tagama, et metsa majandamine ei ületaks metsa kui ökosüsteemi taluvuse piire. 70% metsa andmine metsatööstusele on poliitiliselt ajendatud ja tuletatud ning tegemata on adekvaatsed mõjuhinnangud tagajärgede väljaselgitamise osas.
Mitte arvestatud.
Soovime fikseerida praeguse olukorra nii looduskaitse kui majandusmetsade osas. Konkreetsetest numbritest olulisem on see, mida nende numbrite sees tehakse. Loodusel on kaitsest kasu vaid siis, kui see on kvaliteetne, mitte kvantiteetne
70% majandusmetsade eesmärk ei muuda säästliku metsanduse põhimõtteid. Ka majandusmetsades kehtivad metsaseadusest tulenevad piirangud. Riigimaadel ehk enam kui poolel metsamaast kehtib kevadeti lindude pesitsusrahu (erinevalt Soomest).
Raielangi suurusele on konkreetsed piirangud ja plaanime metsaseaduse eelnõus vähendada raielangi maksimaalset suurust 7-lt 5-le hektarile.
Eelnõuga kaasas olevas mittemajandatavate metsade loetelus on selgelt välja toodud, et alad mis kuuluvad looduskaitse alla, on majandusmetsade arvestusest väljas.
46
MTÜ Hoiame Loodust
Istandikke ei tohi rajada mitte ainult I ja II kategooria kaitsealuste liikide leiukohtadesse, vaid ka III kategooria leiukohtadesse. Kui hakatakse lubama III kategooria leiukohtade hävitamist, siis tulem on see, et neist liikidest saavad peagi rangema astmega kaitstavad liigid. Istandikke võib rajada üksnes tehisaladele.
Selgitus antud.
Alasid kuhu istandikke saab rajada on eelnõus üsna piiratud.
Eelvaliku hinnangu järgi on istandikeks sobilikke alasid alla 100 000 ha, mis võrreldes metsamaa ja põllumajandusmaa hulgaga on väike ega saa mõjutada laialt levinud III kategooria liikide staatust.
Istandike rajamine on pigem planeeritud vähemviljakatele ja kasutusest välja jäänud põllumajandusmaadele. Need alad on sageli madala mullaviljakusega, väikese pindalaga või asuvad taristutest eemal. Samas on jäetud paindlikkus et ka loodulikult olulised alad oleksid välistatud.
47
MTÜ Hoiame Loodust
Lisamärkusena toome välja, et istandikke rajades tuleb seadusesse kirja saada ka asjaolu, et istandikud ei hakkaks kumulatiivsel või otsesel mõjul ohustama metsaökosüsteemi. Hetkel see seadus punkt, mis metsa kaitseks istandike osas puudub. Ainuüksi istandike rajamine otse metsamaa kõrvale on keskkonnaoht, mida tuleb hinnata ja vältida (KeÜS § 10). Kahetsusväärselt on jäänud istandike puhul välja ka veekogudest paiknemise kaugus kuna istandikes kasutatakse väetisi seab see lisa surveteguri veekogudele, mis niigi on juba põllumajandus väetistest ja mürkidest tulenevalt on mastaapse koorma all. Vältida tulevikus vaidlusi tuleks ära fikseerida kaugus veekogudest.
Selgitus antud.
Ei nõustu väljatooduga, et istandike rajamine otse metsamaa kõrvale on keskkonnaoht. Istandike rajamise ja majandamise nõuded sätestatakse eraldi määrusega. Tänased uuringud (Lutter, Tullus) näitavad, et praegu olemasolevad istandikud omandavad metsakooslustele omase liigilise mitmekesisuse paarikümne aasta jooksul.
Samuti leiab Eesti Maaülikool tuginedes oma tänastele teadustöödele, et mineraalväetiste kasutamine on vajalik üksnes istandiku rajamisel, et aidata puud kiiremini välja rohukonkurentist. Lisaks aitab väetamine vähendada taimedel istutamise stressi ning tagab ökosüsteemi positiivse C bilansi kiiremini. Iga-aastane väetamine ei ole majanduslikult tasuv ning hakkab vähendama ka puidu kvaliteeti.
Nende hinnangul piisab ühest väetamisest teisel aastal pärast istutamist. Teadustöödest tulenevaid soovitusi saame arvestada määruse koostamise raames.
48
MTÜ Hoiame Loodust
MTÜ Hoiame Loodust ei nõustu, et Metsandust käsitlev valdkonna arengukava tegemine tühistatakse.
Demokraatlikus riigis peab jääma huvigruppidel võimalus kaasa kõneleda metsade arengu pikaaegse arenguplaani kaasa kõnelemises ja selleks arengukava ongi ühtlasi arengukava tühistamine. Toob enesega kaasa asjaolu, et meil puudub süsteemne metsade säästev majandamise suunamise hoob.
Mitte arvestatud.
Selgitame, et üldine suund on, et valdkonna seadusesse ei kirjutata sisse spetsiifilist kohustust koostada valdkonna strateegilisi arengudokumente. Riigieelarve seadus kehtestab üldise raamistiku strateegilistele arengudokumentidele ning üldjuhul koostatakse tulemusvaldkonnas üks valdkondlik arengukava. Metsandus ei ole eraldi tulemusvaldkond, mistõttu eraldi valdkondliku arengukava koostamine metsanduse valdkonnas ei ole vajalik.
Eesti metsapoliitika põhialuste koostamine saab olema samuti avalik protsess, milles huvirühmad saavad kaasamise käigus oma sisendi anda.
49
MTÜ Hoiame Loodust
Ettepanek: säilikpuud peavad olema 5 tükki surnud puidu kriteeriumist valitu korral vähemalt 10 m kõrgusega ja pärinema I rindest ja II rinde puid ei loeta säilikpuudeks. Seadusesse tuleks lisada täpsustus, et säilikpuude grupis peab säilitama aluspõõsarinne ja kõik II rinde puud, aga neid ei loeta säilikpuude arvestusse. Säilikpuude gruppide eesmärk peab olema loodusele tehtud kahju leevendata ega tohi muutuda skeemitamiseks.

Säilikpuude määramise lihtsustamine on õige samm, aga seejuures tuleb vältida JOKK-skeeme, et meil on surnud puu tüügas 2 m kõrge ja see loetakse säilikpuuks, samas puudub tal täielikult elusloodust toetav funktsioon. Surnud tüügastele tuleb seada kõrgusmäär seaduses, mistõttu teeme ettepaneku, et see algaks 10 m-st, siis on neil kasutegur vähemalt õõnespesitsejatele. Lisaks ei saa kuidagi nõustuda, et säilikpuude gruppides asuvad teise rinde puud loetakse säilikpuudeks. Esiteks see vähendab säilikpuu gruppide kasutegurit ja loob eelduse, et 5 kuuske II rindest
loetakse säilikpuuks ja päikse kõrvetab nad esimesel aastal ära või tuul lükkab ümber ja kasutegur on 0 loodusele

Mitte arvestatud.
Eelnõu muudetud. Huvigruppidelt saadud tagasiside analüüsimisel säilikpuude sätet ei muudeta.
50
MTÜ Hoiame Loodust
Juhime tähelepanu, et keskkonna kuritegude arv on tõusuteel ja kui nüüd ära kaotada harvendusraie teatis, ei ole võimalik enam kellelgi jälgida, kas harvendusraie tehakse maaomanikule teadlikult või varastatakse tema metsa. Sellise olukorra loomine seadusmaastikul on ülimalt ohtlik pretsedent ja annab metsavarastele ainulaadse esmakordse võimaluse hakata tegelema süsteemse metsavargusega.
Selgitus antud.
Harvendusraie sätteid seaduses ei muudeta.
Juhime tähelepanu, et metsaseaduse §-s 37 on loetelu raieõiguse olemasolu ja metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavatest andmetest ja dokumentidest. Nendeks võib olla nii omandiõigust tõendav kinnistusraamatu kanne, raieõiguse või metsamaterjali võõrandamise leping või akt suulise lepingu sõlmimise kohta kui ka raiet registreeriv kanne või metsakaitseekspertiisi akt metsaregistris ning isikut tõendav dokument.
Samuti kehtib metsaseaduse endiselt nõue, et uuendus-, harvendus- ja valikraie tegemiseks on kohustuslikud kehtivad inventeerimisandmed.
51
MTÜ Hoiame Loodust
Asjaolu, et raiemahtu saab minister paika panna ainult sisuliselt iga viie aasta tagant, tähendab demokraatliku protsessi otsest mõjutamist. Senine praktika on olnud selline, et kui asendub võim ja rahva esindaja muutub, esindab ta teise osa ühiskonna arvamust ja see võib tuua kaasa raiemahtude muutumist. Asjaolu, et see ei meeldi metsatööstusele, et raiemahud kõiguvad, on äririsk, millega tuleb demokraatlikus riigi arvestada. Me ei saa minna seda teed, et uuel valitsusel puuduksid seaduslikud hoovad raiemahtu muuta, eriti kui tegemist on veel metsaga.

MTÜ Hoiame Loodust on seisukohal, et seadus peab jääma kehtima senisel kujul.
Võtame teadmiseks.
Selgitame, et eelnõuga luuakse ka võimalus millistel juhtudel võib valdkonna eest vastutav minister muuta uuendusraie pindala, mis on kehtestatud viieks aastaks. Pindala muutmise vajadus võib olla tingitud ka nt küpsete metsade kaitse alla võtmisest.
52
Viimsi Vallavalitsus
Vastuolu Euroopa Liidu elurikkuse strateegiaga aastaks 2030 ning looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõus (LKS muutmise eelnõus) sätestatud eesmärgiga.
MS muutmise eelnõu seletuskirja punktis 1.3 on märgitud, et eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu § 1 p 3 kohaselt täiendatakse MS §-i 2 lg-ga 3, mille kohaselt tagatakse MS-is sätestatud eesmärkide täitmiseks majandusmetsade osakaal 70 %-il metsamaast. See tähendab, et sellises ulatuses tuleb säilitada metsamaa, millele ei kohaldata täiendavaid piiranguid. Antud põhimõttega piiratakse aga olulisel määral täiendavate alade kaitse alla võtmise võimalusi.

Eelnõu seletuskirjas viidatud 2024. aasta statistilise metsainventuuri andmetel moodustavad majandusmetsad 70,2% kogu metsamaa pindalast. Sellest tulenevalt ei oleks täiendavate kaitsealade moodustamine metsamaa arvelt enam võimalik.
Eelnevat arvesse võttes on eelnõu vastuolus Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 eesmärkidega kui ka menetluses oleva LKS muutmise eelnõuga.
Selgitus antud.
Soovime fikseerida praeguse olukorra nii looduskaitse kui majandusmetsade osas. Konkreetsetest numbritest olulisem on see, mida nende numbrite sees tehakse. Loodusel on kaitsest kasu vaid siis, kui see on kvaliteetne, mitte kvantiteetne.

EL elurikkuse strateegiaga toob ka välja, et:
Metsamajandajatel on oluline roll metsade kestliku majandamise tagamisel ning metsade elurikkuse taastamisel ja säilitamisel. Lisaks kõigi ELis veel alles olevate loodus- ja põlismetsade rangele kaitsmisele tuleb ELis suurendada metsade pindala, kvaliteeti ja vastupanuvõimet, eelkõige tulekahjude, põua, kahjurite, haiguste ja muude, kliimamuutustega tõenäoliselt suurenevate ohtude suhtes. Selleks et metsad saaksid hoida elurikkust ja reguleerida kliimat, peavad kõik metsad olema hea tervise juures. Vastupanuvõimelisemad metsad toetavad vastupanuvõimelisemat majandust ning neil on oluline roll ringbiomajanduse jaoks vajalike materjalide, toodete ja teenuste pakkumisel.

On mõneti arusaamatu millises osas on eelnõu nimetatud strateegiaga vastuolus. Oluline on märkida ka seda, et SMI puhul tuleb arvestada ka selle metoodika statistilist viga, mis on +/- 1,7 protsenti.
53
Viimsi Vallavalitsus
Mõju KOVi ülesannete täitmisele
Näeme, et 70% majandusmetsade nõue võib hakata takistama KOV-i kohustust korraldada kohalikku elu, sh ruumilist planeerimist. Muuhulgas tuleb KOV-il lähtuvalt planeerimisseaduse § 75 lg-st 1 lahendada üldplaneeringus rohevõrgustiku asukoha ja toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning nendest tekkivate kitsenduste määramine; kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste määramine; väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine; miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine; puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine.
Palume eelnõus sätestada selgesõnaliselt, et majandusmetsade osakaalu tagamise nõue ei vähenda ega piiritle kohaliku omavalitsuse pädevust (enesekorraldusõigust) kehtestada planeeringutega rohevõrgustiku, puhkealade, kohalike väärtuslike metsade jms kaitse tingimusi, samuti algatada menetlusi ja võtta vastu otsuseid loodusobjektide kohaliku kaitse alla võtmises.
Selgitus antud.
Eelnõuga kaasas oleva VV määruse eelnõu kavandi kohaselt kuuluvad mittemajandatavate metsade hulka need alad, kus metsa majandamist looduse kaitsmise eesmärgil oluliselt piiratakse. Sinna alla kuuluvad hetkel ka LKSi § 10 lõike 7 alusel kaitse alla võetud kaitstavad loodusobjektid.
Kohalikelt omavalitsustelt ei eeldata looduskaitseseaduse tasemel looduskaitse korraldamist. Kohaliku omavalistuse üksusele jääb ka edaspidi õigus PlaNSi § 75 lõikes 1 loetletud ülesandeid lahendada. Vajalik on üldplaneeringus alad määratleda, kuid piirangute seadmine peab lähtuma kehtivatest seadustest, olema põhjendatud ja proportsionaalne.
54
Viimsi Vallavalitsus
MS muutmise eelnõu seletuskirjas kasutatud majandusmetsa mõiste on eksitav
MS muutmise eelnõu seletuskirja kohaselt ei kuulu majandusmetsade hulka muuhulgas piiranguvööndid, hoiualad, II kaitsekategooria loomade, taimede ja seente elupaigad. See tähendab, et majandusmetsade hulgast on välja arvatud ka need alad, kus metsade majandamine on lubatud ja võimalik, aga kus esinevad täiendavad piirangud võrreldes MS-iga.
Näiteks piiranguvööndi tingimused ise ei saagi raiet täielikult keelata, LKS § 31 lg 2 p 5 kohaselt on maksimaalselt võimalik keelata uuendusraiet, ometi on paljudel (kui mitte enamikel) juhtudel piiranguvööndite tingimused sellest leebemad.
Majandusmetsade hulgast on välja arvatud kõik hoiualad, sõltumata sellest, mis on hoiuala kaitse-eesmärgiks. LKS § 32 lg 41 kohaselt, kui kavandatav uuendusraie on kooskõlas § 32 lg-tega 2 ja 3, on hoiualal lubatud lageraie langi suurus kuni kaks hektarit ja laius kuni 30 meetrit ning turberaie langi suurus kuni viis hektarit.
Majandusmetsade hulgast on välja arvatud II kaitsekategooria loomade, taimede ja lindude elupaigad, sõltumata sellest, kas nende kaitseks on kehtestatud püsielupaik või mitte. Puhtalt elupaiga olemasolu ei sea aga täiendavaid piiranguid metsade majandamisele.
Kui liita eelnõu seletuskirjas viidatud Keskkonnaagentuuri metsainventuuri statistika tabelis 5 kokku piiranguvööndite, hoiualade ja muude põhjuste osakaalud kaitstava metsamaa pindalast, siis selgub, et rohkem kui kolmandikul kaitstavast metsamaast on tõenäoliselt võimalik vähemalt mingil määral tegeleda metsade majandamisega. Kõikide selliste metsade välja arvamine majandatavate metsade hulgast alahindab oluliselt metsade majandamise võimalusi ning seab sellega põhjendamatud piirangud loodusväärtuste kaitsele.
Selgitus antud. Kui ala asub kaitstaval alal, siis seal majandmise võimalikkus sõltub sellest kuidas Keskkonnaamet on hinnanud plaanitavat tegevust seal paiknevatele loodusväärtustele. Seega omanikule ei ole tagatud alati võimalus majandada.
70% sätestamise üks olulisi lähtekohti on see, et selle 70 % ulatuses oleks võimalik majandusmetsa majandada ilma lisapiiranguteta. Eesmärk on metsandussektorile ja maaomanikele kindluse andmine, et ootamatult ei lisandu uusi piiranguid ning puidutööstus saab arvestada olemasoleva ressursiga. Vastavalt LKSi § 31 lg 2 punktile 5 on piiranguvööndis üldreeglina uuendusraie keelatud. Lõike 4 kohaselt võib kaitse-eeskirjaga piiranguvööndis seada raielangi suurusele ja kujule ning metsa vanusekoosseisule metsaseaduses sätestatust erinevaid piiranguid ning raie tegemise ajapiiranguid. Kui 70% osakaalu sätestamise üks eesmärk on puidutööstusele ja metsaomanikule kindluse andmine, siis ei ole võimalik arvestada majandusmetsa hulka alasid, mille puhul saab kehtestada eespool nimetatud piiranguid kuna see oleks vastuolus seatud eesmärgiga.
55
Viimsi Vallavalitsus
MS muutmise eelnõu vähendab looduskaitseliste piirangute paindlikkust
MS muutmise eelnõu on võtnud majandusmetsade defineerimisel binaarse lähenemise: kas on majandusmets või ei ole, seda sõltumata kehtestatud piirangute ulatusest. See võib pikemas perspektiivis paradoksaalsel kombel viia aga raie suurema piiramiseni võrreldes praeguse olukorraga.
MS muutmise eelnõu kohaselt välistab mistahes looduskaitseline piirang metsa käsitlemise majandusmetsana. Eelnõu sätestab ka, et 70% metsadest säilib majandusmetsana. Sellega pannakse väga otsene piirang täiendavatele aladele looduskaitseliste piirangute seadmisel. Kuna pindalaliselt oleks piir edaspidi ees, tekib surve ja soov nendele vähestele kaitsealadele, mida üldse veel lubatakse luua, määrata võimalikult range kaitsekord ning seda ka siis, kui see pole kaitseala kaitse-eesmärgi täitmiseks vältimatult vajalik. Lõpuks võib metsandussektor leida ennast olukorrast, kus majandusmetsade pindala küll ei vähene, kuid väheneb raiutava metsa hulk majanduspiirangutega metsades.
Kokkuvõtvalt leiame, et MS muutmise eelnõu majandusmetsade definitsioon vajab täiendavat analüüsi ja täpsustamist ning isegi sellisel juhul võib konkreetsete arvuliste piiride seadmine MS-is tuua kaasa ettenägematud tagajärjed ning takistada looduskaitseliste eesmärkide saavutamist.
Selgitus antud.
Plaan on VV määrusega määrata majandusmetsade hulka mitte kuuluvad alad, kus metsa majandamist looduse kaitsmise eesmärgil oluliselt piiratakse. Ei saa nõus olla sellega, et majandusmetsa määramisel ei ole määratud piirangute ulatusest. Majandusmetsade hulka jäävad kuuluma nt kalda piirangu vööndid, kuna seal on piiratud raie 2 hektariga.
Samuti ei saa nõustuda väitega, et edaspidi võib juhtuda, et kaitsealadele määratakse võimalikult range kaitsekord. LKSi kohaselt ei ole võimalik teha suvaotsust loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluses, sh määrata suvaliselt kaitsekorda.
Kaitsekorda tuleb põhjendada – ehk siis kaitsekord saab olla nii range, kui konkreetsel alal vajalik, mitte nii range kui on määrata võimalik.
Kuna tänasel päeval ei ole võimalik kõiki mõjusid täpselt hinnata (mh teie märkuses nimetatud ohtusid), siis on kavas 5 aasta möödudes 70% sätte osas läbi viia ka järelhindamine, mille tulemustest lähtuvalt on võimalik teha seaduse sätetes vastavaid parandusi.
56
Viimsi Vallavalitsus
Täiendav metsaseadust puudutav ettepanek
MS elamumaal ei kohaldu (§ 3 lg 3), samuti ei ole väljaspool tiheasustusala raieid võimalik reguleerida LKS § 45 alusel. See on tekitanud olukorra, kus väljaspool tiheasustusala asuval elamumaal puuduvad raiete tegemisel igasugused piirangud, samuti puudub loa- või teavitamiskohustus sõltumata raie mahust. Samasugune vabadus ei kohaldu aga näiteks äri- või tootmismaa katastriüksusel.
Augustis 2024 kooskõlastusringil olnud LKS muutmise eelnõu nägi §-ile 45 ette täienduse, mis andis KOV-ile õiguse reguleerida elamumaal raieid ka väljaspool tiheasustusala. Eesti Omanike Keskliidu ja Põllumajandus-Kaubanduskoja ettepanekul võeti antud säte aga eelnõust hiljem välja. Seega on tänaseks endiselt lahendamata olukord, kus elamumaa sihtotstarve tagab väljaspool tiheasustusala piiramatud võimalused metsaraieks mh rohevõrgustikus. Palume antud küsimus ära reguleerida kas MS-is või LKS-is.
Mitte arvestatud.
Katastriüksuse sihtotstarve on linna- või vallavalitsuse enda määrata (maakatastriseadus § 18). Elamumaa on defineeritud maakatastriseaduse § 18¹ lõikes 1 Selle kohaselt on elamumaa on alaliseks või perioodiliseks elamiseks ettenähtud ehitiste maa ja garaažide maa. Elamumaa on elamualune, sealhulgas korterelamu-, suvila- ja aiamajaalune, ning selle juurde kuuluv majapidamis- ja abiehitise alune ja ehitist teenindav maa.
Seega elamumaa on mõeldud elamiseks, mitte metsa kasvatamiseks. Nii nagu elamumaal, ei ole ka teistel paragrahv 3 lõikes 3 nimetatud aladel metsaseadusega kehtestatud metsa majandamise reeglite järgimine põhjendatud ja seda plaanis muuta ei ole.

57
Eesti Linnade ja Valdade Liit
70% majandusmetsa nõue rikub KOV-i põhiseaduslikku autonoomiat
Eelnõu § 1 punktiga 3 lisatav MS § 2 lõige 3 sätestab, et seaduse eesmärkide täitmiseks tagatakse majandusmetsade osakaal 70% metsamaast. Selline riiklikult jäiga protsendi kehtestamine:
➢ Rikub KOV-i enesekorraldusõigust. See hakkab otseselt takistama KOV-ide seadusjärgset kohustust korraldada kohalikku elu, sh teostada ruumilist planeerimist (PlanS § 75).
➢ Takistab planeerimistegevust. Omavalitsustel peab säilima pädevus kehtestada planeeringutega rohevõrgustiku toimimiseks vajalikke tingimusi, määrata puhke- ja virgestusalasid ning algatada menetlusi loodusobjektide kohaliku kaitse alla võtmiseks. 70% piirang muudab selle sisuliselt võimatuks.
➢ Seab ohtu avaliku huvi. Riiklik osakaalu siht ei tohi olla iseseisev argument, mille alusel jätta kooskõlastamata üldplaneeringuid või kohaliku kaitse otsuseid, mis on põhjendatud kohaliku tasandi avaliku huviga.
Selgitus antud.
Jääb arusaamatuks, mil moel rikub 70% majandusmetsa osakaalu sätestamine KOVi enesekorraldusõigust. Kohaliku omavalistuse üksusel on endiselt pädevus kehtestada planeeringuga rohevõrgustiku toimimiseks vajalikke tingimusi. Seda eeldusel, et need tingimused ja sellest tekkivad kitsendused rohevõrgustikus on eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja proportsionaalsed.


58
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Vastuolu EL-i strateegiate ja teiste seadustega
70% majandusmetsa nõue on otseses vastuolus nii Euroopa Liidu elurikkuse strateegiaga (eesmärk võtta 30% maismaast kaitse alla) kui ka Kliimaministeeriumi enda menetluses oleva looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga, mis samuti seab eesmärgiks 30% tõhusa kaitse.
Kuna seletuskirja kohaselt on majandusmetsade osakaal Eestis juba praegu 70,2%, tähendab eelnõu säte sisuliselt igasuguse täiendava metsamaa kaitse alla võtmise peatamist Eestis.

Selgitus antud.
Euroopa Liidu õigusest ei tulene ka nõuet, mis keelaks majandusmetsa osakaalu määramise riigisiseses õiguses. Mõistagi tuleb arvestada erinevates ELi õigusaktides sätestatud nõuetega, mis ühel või teisel viisil metsa majandamist või metsast saadava puidu turustamist jms, võivad mõjutada. Meie eesmärk on fikseerida praeguse olukorra nii looduskaitse kui majandusmetsade osas. Konkreetsetest numbritest olulisem on see, mida nende numbrite sees tehakse. Loodusel on kaitsest kasu vaid siis, kui see on kvaliteetne, mitte kvantiteetne.

EL elurikkuse strateegiaga toob ka välja, et lisaks kõigi ELis veel alles olevate loodus- ja põlismetsade rangele kaitsmisele tuleb ELis suurendada metsade pindala, kvaliteeti ja vastupanuvõimet, eelkõige tulekahjude, põua, kahjurite, haiguste ja muude, kliimamuutustega tõenäoliselt suurenevate ohtude suhtes. Selleks et metsad saaksid hoida elurikkust ja reguleerida kliimat, peavad kõik metsad olema hea tervise juures. Vastupanuvõimelisemad metsad toetavad vastupanuvõimelisemat majandust ning neil on oluline roll ringbiomajanduse jaoks vajalike materjalide, toodete ja teenuste pakkumisel.
59
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Põhimõtteliste mõistete õiguslik ebaselgus
Eelnõu opereerib keskse mõistega „majandusmets“, kuid jätab selle seaduse tasandil defineerimata. Nii põhimõttelise ja piirava tähendusega mõiste defineerimine ja metoodika kehtestamine Vabariigi Valitsuse määruse tasandil ei ole kooskõlas õigusloome hierarhiaga.
Lisaks on seletuskirjas kasutatud majandusmetsa definitsioon (loetelu aladest, mis ei kuulu majandusmetsa hulka) eksitav. See arvab majandusmetsade hulgast välja ka näiteks piiranguvööndid ja hoiualad, kus metsade majandamine on tegelikult (kuigi piirangutega) lubatud.

Selgitus antud.
Kui ala asub kaitstaval alal (nt piiranguvööndid ja hoiualad) , siis seal majandmise võimalikkus sõltub sellest kuidas Keskkonnaamet on hinnanud plaanitavat tegevust seal paiknevatele loodusväärtustele. Seega omanikule ei ole alati tagatud võimalus majandada.
70% sätestamise üks olulisi lähtekohti on see, et selle 70 % ulatuses oleks võimalik majandusmetsa majandada ilma lisapiiranguteta. Eesmärk on metsandussektorile ja maaomanikele kindluse andmine, et ootamatult ei lisandu uusi piiranguid ning puidutööstus saab arvestada olemasoleva ressursiga.
Vastavalt LKSi § 31 lg 2 punktile 5 on piiranguvööndis üldreeglina uuendusraie keelatud. Lõike 4 kohaselt võib kaitse-eeskirjaga piiranguvööndis seada raielangi suurusele ja kujule ning metsa vanusekoosseisule metsaseaduses sätestatust erinevaid piiranguid ning raie tegemise ajapiiranguid. Kui 70% osakaalu sätestamise üks eesmärk on puidutööstusele ja metsaomanikule kindluse andmine, siis ei ole võimalik arvestada majandusmetsa hulka alasid, mille puhul saab kehtestada eespool nimetatud piiranguid kuna see oleks vastuolus seatud eesmärgiga.
60
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Lahendamata probleem: Raied elamumaal väljaspool tiheasustusala
Mitmed KOV-id on korduvalt juhtinud tähelepanu kriitilisele lüngale seadusandluses: väljaspool tiheasustusala asuval elamumaal (kus MS § 3 lg 3 kohaselt seadus ei kehti) puuduvad raietele igasugused piirangud. See võimaldab sisuliselt lageraieid elamumaadel rohevõrgustiku aladel.
Kahetsusväärselt ei lahenda käesolev eelnõu seda probleemi, kuigi see on KOV-ide jaoks oluline murekoht.
Mitte arvestatud.
Tegemist ei ole lüngaga õiguses. Metsaseadus reguleerib metsa majandamist. Elamumaal ei ole võimalik tegeleda metsa majandamisega. Katastriüksuse sihtotstarve on olnud linna- või vallavalitsuse enda määrata (maakatastriseadus § 18). Ka rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ja sellest tekkivate kitsenduste määramine on endiselt kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses.
Elamumaa on defineeritud maakatastriseaduse § 18¹ lõikes 1 Selle kohaselt on elamumaa on alaliseks või perioodiliseks elamiseks ettenähtud ehitiste maa ja garaažide maa. Elamumaa on elamualune, sealhulgas korterelamu-, suvila- ja aiamajaalune, ning selle juurde kuuluv majapidamis- ja abiehitise alune ja ehitist teenindav maa.
Seega elamumaa on mõeldud elamiseks, mitte metsa kasvatamiseks. Nii nagu elamumaal, ei ole ka teistel paragrahv 3 lõikes 3 nimetatud aladel metsaseadusega kehtestatud metsa majandamise reeglite järgimine põhjendatud ja seda plaanis muuta ei ole.
61
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Metsaregistri muudatused, teavitamiskohustused ja järelevalvekoormuse kasv
Mitmed KOV-id osutasid, et eelnõu tehnilised muudatused võivad suurendada nii omavalitsuste kui ka riigiasutuste töökoormust, eriti järgmistes valdkondades:
➢uute teavitamiskohustuste (raie lõpetamise teated, inventeerimisandmete uuendamine) voog;
➢ metsaregistri töökindlus ja arenduskoormus üleminekuperioodil;
➢ vajadus tõhustada järelevalvet piirangute, teatiste ja majandamisnõuete täitmise üle.

Kuigi seletuskiri väidab, et muudatused vähendavad halduskoormust, näevad omavalitsused reaalsuses pigem koormuse kasvu, mis vajaks mõjuanalüüsis läbimõeldumat käsitlust.
Selgitus antud.
Eelnõu sisulised muudatused loovad tegelikult eeldused töökoormuse vähenemiseks.

Raie lõpetamise teavitamise puhul ei ole ette nähtud riigiasutuste kooskõlastusi – vastava märke teeb metsaregistris metsaomanik ise, mis tagab info ajakohasuse ilma ametkondliku lisakoormuseta.
Üleminekuperioodil võib registri arendamine kaasa tuua tehnilisi väljakutseid, kuid muudatused on suunatud registri töökindluse ja kasutajasõbralikkuse suurendamisele. Inventeerimisandmete eraldisepõhine koostamine vähendab samuti osapoolte koormust, sest mets inventeeritakse täpselt selles osas, kus on vaja uuemat infot, mitte kogu kinnistu ulatuses. See muudab töö sihitumaks ja efektiivsemaks nii metsaomanike kui ka järelevalveasutuste jaoks. Samas ei ole omanikul kohustust seda teha.

Muudatused ei too kaasa uusi järelevalvekohustusi, vaid täpsustavad olemasolevaid. Metsaregistri täpsem ja ajakohasem info võimaldab järelevalvet suunata riskipõhiselt, mis vähendab üldist kontrollikoormust ja parandab kvaliteeti. Tegemist ei ole järelevalve mahu kasvuga, vaid selle sihituse ja tõhususe paranemisega.

62
Eesti Linnade ja Valdade Liit
KOV-i rolli ja kaalutlusõiguse vähenemine planeeringutes ning Keskkonnaameti rolli kasv
KOV-ide tagasisides rõhutati mitu korda, et eelnõu rakendamine võib praktikas viia kohalike omavalitsuste rolli nõrgenemiseni metsanduse, looduskaitse ja planeeringute valdkonnas. Murekohad hõlmavad:
• Keskkonnaameti mõju suurenemist rohevõrgustiku, kaitsealade ning kohalike keskkonnaotsuste üle;
• üldplaneeringute kaalutlusõiguse vähenemist olukorras, kus riiklik 70% majandusmetsa siht muutub otsustamisel ülimuslikuks;
• riski, et kohaliku tasandi avalik huvi – mis on planeerimistegevuse põhialus – jääb riiklike sihtide varju.
Leiame, et omavalitsuste osaluse ja kaalutlusõiguse vähenemine ei ole kooskõlas planeerimissüsteemi põhimõtetega ning vajab eelnõus ümberhindamist.
Selgitus antud.
Metsaseaduse eelnõuga ei vähendata kohalike omavalitsuste osaluse ja kaalutlusõigust.

1) Keskkonnaameti roll ja looduskaitselised otsused
Looduskaitse valdkond on tulenevalt looduskaitseseadusest riigi ülesanne, mitte kohaliku omavalitsuse pädevuses olev tegevus. Keskkonnaameti roll looduskaitseliste väärtuste hindamisel ja kaitsemeetmete kavandamisel ei tulene metsaseaduse eelnõu muudatustest, vaid kehtivast õigusraamistikust.
Seetõttu ei vähenda eelnõu KOV-ide senist rolli metsanduse, looduskaitse või planeeringute valdkonnas.

2. Üldplaneeringute kaalutlusõiguse vähenemise väide
Eelnõus kasutatud 70% majandusmetsa osakaal on praeguse olukorra mõistliku proportsiooni fikseerimine.
Oluline on rõhutada, et planeeringutest tulenevate piirangutega metsad kuuluvad majandusmetsa kategooriasse ka edaspidi, mistõttu ei mõjuta see määratlus kuidagi KOV-i kaalutlusõigust planeeringute koostamisel. Planeeringu koostaja säilitab õiguse määrata kohaliku tasandi ruumilist planeerimist lähtudes planeerimisseadusest.

3. Kohaliku avaliku huvi ja riiklike huvide tasakaalustamine
Planeerimisseadus § 10 sätestab huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõtte:
Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab tasakaalustama erinevaid huve ning lõimima need planeeringulahendusse.
Riiklikku huvi väljendav planeering peab lähtuma riiklikest huvidest, arvestades võimaluse korral kohalikke huve.
Kohalikku huvi väljendav planeering peab lähtuma kohalikust huvist ja olema kooskõlas riiklikke huve väljendava planeeringuga.

Sellest tulenevalt ei saa riiklik huvi automaatselt „ületada“ kohalikku huvi. Planeerimisprotsessis tuleb neid huve kaaluda ja tasakaalustada, mitte eelistada üht teisele. Metsaseaduse eelnõu ei muuda planeerimisseadusest tulenevat huvide kaalumise kohustust ega KOV-ide rolli selle teostamisel.
63
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Vastavus Euroopa Liidu õigusraamistikule ja kliimaeesmärkidele
Eelnõu peab olema kooskõlas EL loodusdirektiivide (92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ) ning looduse taastamise määruse (Regulation (EU) 2024/1991) nõuetega.
Praegune sõnastus, mis seab jäiga 70% majandusmetsa osakaalu, võib piirata Eesti võimet täita direktiivide eesmärke ja kohustusi, sealhulgas vajadust luua täiendavaid kaitsealasid. Samuti palume täpsustada seletuskirjas süsiniku sidumise aspektid – väide „puidust loodud tooted lukustavad süsiniku pikaks ajaks“ vajab ajaperspektiivi ja võrdlust metsas kasvava puidu ning turbamuldade süsiniku sidumisega (LULUCF arvestuste kontekstis).
Selgitus antud.
Eelnõu täiendatakse järelhindamise paragrahviga mille kohaselt tekib kohustus teatud aja möödudes sätte rakendamist hinnata.

Seletuskirjas selgitatakse § 2 lõikes 2 seaduse eesmärgi täiendamist kliimamuutuste mõjude leevendamise ja nendega kohanemise põhimõttega metsa majandamisel.
Võrdlus turbamuldade süsiniku sidumisega (LULUCF arvestuste kontekstis) on antud kontekstis arusaamatu.
64
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Majandusmetsade loetelu ja Natura elupaikade käsitlus
Eelnõu seletuskirjas toodud majandusmetsade hulka mittekuuluvate alade loetelu vajab täpsustamist ja kooskõla looduskaitseseaduse muudatustega.
• Palume selgitada, miks on eraldi välja toodud RMK hallatavad Natura metsaelupaigad, kui piiranguvööndid ja hoiualad on juba loetelus. Samuti tuleb täpsustada, kas loetelu hõlmab ainult Natura aladel asuvaid metsaelupaiku või kõiki loodusdirektiivi I lisa elupaiku, sh väljaspool Natura alasid.
• Lisaks palume täiendada loetelu kogukonnametsade, rohevõrgustiku metsade ja KAH-aladega, mis ei tohiks kuuluda piiranguteta majandatavate metsade hulka.
•
Selgitus antud.
Selgitame, et RMK hallatavad Natura metsaelupaigad on toodud välja seetõttu et nendes on omaniku ootuse kaudu otsustatud majandamine peatada.
Teise punkti osas jäävad need alad, millele ei kohaldu seaduse tasandil olulisi piiranguid majandusumetsade loetellu.
65
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Hüvitusalade ja kompensatsioonimehhanismide selgus
Eelnõu ei käsitle piisavalt hüvitusalade küsimust olukorras, kus riiklikult oluliste infrastruktuuriobjektide rajamiseks tuleb anda luba loodusväärtuslike metsade raadamiseks.
• Palume seletuskirjas selgitada, kuidas on kavandatud tagada 70% majandusmetsade osakaalu säilimine, kui hüvitusaladena tuleb leida samaväärseid looduskaitselisi väärtusi kandvaid metsi.
• See teema vajab läbimõeldud lahendust, et vältida vastuolusid looduskaitseliste eesmärkide ja majandusmetsade osakaalu nõude vahel.
Selgitus antud.
Hetkel on otsus, et hüvitusalad hakkavad kuuluma 30% arvestusse, kuna need on õiguslikult määratletud alad, kus maakasutus on piiratud ning millel on selge elurikkuse säilitamise eesmärk.
Ning seaduse tasandil on sisse toodud ka paindlikkus.


66
Eraisik Ü.V
Ettepanek: mitte käsitleda istandikena kodumaiste puuliikidega uuendatud mittekasutatud maade metsastamist, välja arvatud jõulukuuse istandike rajamine.

Parimaks viisiks metsanduses süsiniku sidumise kasvatamiseks on metsamaa pindala suurendamine, mille tulemusena suureneb ka kasvava metsa tagavara. Viimase ca 80 aastaga on metsamaa pindala suurenenud 2 korda ja kasvava metsa tagavara ligi 3 korda. See on enamasti toimunud kasutusena seisnud maade arvel. Üsna sageli on endistele põllumaadele rajatud metsakultuure looduskaitseliselt hinnatud nii väärtuslikeks, et need on arvatud kaitsealade ja püsielupaikade sihtkaitsevööndite hulka kui rangelt kaitstavad metsaosad. Metsaseaduse muudatuste kohaselt kavandatakse edaspidi vähemalt osa sellistele muuks otstarbeks kasutamata aladele rajatud metsakultuure hakata käsitlema istandikena, mitte metsana. Sellest tulenevalt ei pruugi süsiniku sidumine olla nii tõhus kui metsamaa puhul, sest võidakse raiuda parimas kasvuhoos puud, millest ei saa ka valmistada kauakestvaid puittooteid (ehitised, mööbel jne), kus süsinik on lukustatud pikaajaliselt.
Mitte arvestatud.
Istandiku rajamise mõte ongi võtta maa kasutusele efektiivsemalt kui omanik seda soovib. Ka metsaseaduse § 3 lõige (4) sätestab selle, mida loetakse puu- ja põõsaistandikuks.
Täidetud peavad olema tingimused – kasvukoht mittemetsamaal, intensiivseks kasvatamine, regulaarne seadu ning majandamine ühevanuselistena.
Kui istandik rajatakse kodumaiste puuliikidega siis saab see olla üksnes tervitatav.
Nii istandikust kui metsast varutud puidus süsiniku talletumine on sõltuvalt puidu kasutusviisist lühi- või pikaajaline.
Eesti Maaülikool on kasutusest välja jäänud põllumaadele rajatud istandikke uurinud üle 25 aasta. Vaadeldud on erinevate puuliikide sobivust, puude kasvukiirust, haiguste levikut, süsiniku sidumise võimet, ökonoomikat, mulla viljakust ja mulla puhastamist raskemetallidest ning liigirikkust nii maapeal kui ka mullas.
Tugineme nende poolt tehtud teadusuuringutele.

67
Eraisik Ü.V
Lk 26 esitatud võrdlus kaseistandike ja metsamaal kasvavate kaasikute puhul pole nii must-valge.
Tekstis sisaldub väide: „SMI2023 andmetel on arukase keskmine aasta juurdekasv 6,0 tm/ha/a“, mis on arvatavasti täiesti eksitav. Minule teada­olevalt ei ole SMI aruannetes eristatud aru- ja sookaasikuid ning juurdekasv 6,0 tm/ha/a on kõikide kaasikute (näiteks ka V boniteediklassi madalsookaasikute) keskmine. Loodusliku tekkega viljakate jänesekapsa-, jänesekapsa-mustika ja naadi kasvukohatüübi kaasikutes on 15-40 aasta vanustes puistutes juurdekasv vähemalt 10 tm/ha/a. Olen aga kohanud 20 aasta vanust langile istutatud kaasikut, mille keskmine kõrgus on 19 m ja omanik tegi juba teist harvendust. Seega ei pruugi olla olulist vahet rajatavate istandike ja metsamaal kasvavate puistute juurdekasvu vahel, tuleb vaid võrrelda sarnase mullaviljakusega alasid.
Samuti ei pruugi tõene olla samal leheküljel esitatud lisandväärtuse erinevuse arvestus, kuna aluseks on 1 tm puidu keskmine lisandväärtus (164 €). Üldreeglina on noorem mets (istandus) peenem, peene­ma­test kasepuudest saab põhiliselt paberipuitu ja küttepuitu, jämedamast metsast aga ka vineeripakku. Lähtudes omanikutulu arvestusest kus paberipuidu lõpplaohind on ca 55 €/tm, ülestöötamis- ja transpordikulud aga kuni 30 €/tm, on omanikutulu 25 €/tm. Vineeripaku keskmine lõpplaohind võiks olla ca 120 €/tm, ülestöötamis- ja transpordikulud aga mõnevõrra madalamad 25-27 €/tm (jämedamate puude ülestöötamiskulu on väiksem), seega on omanikutulu 93-95 €/tm ehk kuni 3,5 korda kõrgem kui paberipuidu puhul.
Täpsustame seletuskirja.
68
Eraisik Ü.V
Samuti ei ole eelnõust selgelt ja üheselt arusaadav, kuidas tuleb käsitleda analoogsetele maadele juba varem rajatud metsakultuure juhul kui need ei ole kantud metsamaa metsaregistrisse.
Selgitan – kehtiva metsaseaduse § 4 lõige 2 punkt 2 kohaselt ei kohaldata metsaseadust alade osas, mis vastavad seaduse § 3 lõike 2 punkti 2 nõuetele, kuid kus puude keskmine vanus ei ületa kümmet aastat ning maa ei ole maakatastrisse kantud metsamaana.
Näiteks – Metsalaane kinnistu metsainventeerimine tehti 2015. a novembris ja seal kasvas septembris endisele põllumaale istutatud männikultuur (metsakorralduse juhendi kohaselt vanus 1 aasta). Kuna vanus ei ületanud 10 aastat ja omanik ei soovinud selle ala arvestamist metsamaana, ei kandnud metsakorraldaja seda ala metsa¬registrisse. Tänaseks on puud 11 aastased. Kas peale seadusemuudatuste jõustumist võib metsaomanik antud ala registreerida istandusena metsaregistris (nõutavad 3 näitajat – asukoht, puuliik ja pindala)? Kui omanik tellib näiteks 2026. a uue metsainventeerimise, kas siis võib metsakorraldaja selle ala metsa¬regist¬risse kanda istandusena kui omanik pole seda varem teinud? Istanduste puhul pole vanus ega raja¬mise aasta märgitud nõutavateks parameetriteks. Kas istandust võib rajada ka külvi teel? Mille poolest erineb looduslikult männi külviga uuenenud endine põllumaa istandusest?
Nii võib juhtuda et kaks kõrvuti kasvavat visuaalselt sarnast ala käsitletakse üht metsana ja teist istandusena. Samuti pole näiteks üheselt selge ammendatud karjääridesse (liiva, kruusa, turba) istutatud puud on mets või istandus, näiteks kui enne karjääri rajamist kasvas alal mets ehk oli metsamaa ja sellisena ka maakatastrisse kantud.
Selgitus antud.
Selleks, et varem rajatud istandiku saaks metsaregistrisse kanda, peab olema täidetud järgmised eeldused:
1) puistu asub mittemetsamaal (vastab ka § 3 lg 2 punktis 2 sätestatud tingimustele) ja on rajatud intensiivseks kasvatamiseks, seal on regulaarne seadu ning seda majandatakse ühevanuselisena;
2) keskmine vanus ei ületa 10 aastat.
Näites toodud kinnistul on tehtud metsa inventeerimine, mis iseenesest viitab sellele, et omanik on kavatsenud seda ala metsana majandada. Kuid põhimõtteliselt on võimalik näites toodud istandik metsaregistrisse kanda, kui ülal toodud eeldused on täidetud (mh see, et sinna on näiteks tekkinud puid ka looduslikult ja puude keskmine vanus ei ületa 10 aastat).

69
Eraisik Ü.V
Eraldisepõhine metsainventeerimine
Seadusemuudatustega võimaldatakse eraldisepõhine metsakorraldus loobudes praegu kehtivast katastri¬üksuse või majandusüksuse põhisest metsakorraldatusest. Seletuskirjas on mitmel korral rõhutatud, et eraldisepõhist metsakorraldust kasutab RMK. Siit tekib küsimus et kui seni polnud eraldisepõhine metsa¬korraldus metsaseaduse kohaselt lubatud, siis kuidas sai RMK seda kasutada, andmeid metsa¬registrisse esitada ja andmed ka metsaregistris registreeriti. Kas see tähendab, et RMK korraldas ja Keskkonnaagentuur registreeris andmed seadusevastaselt metsaregistris ja need andmed tuleb metsaregistrist kustutada kuni seaduse muudatuste jõustumiseni?
Seletuskirjas rõhutatakse korduvalt et eraldisepõhisel metsakorraldusel puudub mõju metsakorraldus-firmadele, kuna metoodika ei muutu ja metsaomanikel vähenevad kulutused metsainventeerimisele. Eelnõu ja seletuskirja koostajad ei ole analüüsinud piisavalt RMK eraldisepõhise metsakorraldusega seotud kulutusi (otsesed metsakorralduse palga- ja transpordikulud ning kaudsed IT-, investeeringu- ja halduskulud) ja võrrelnud neid erametsa metsakorraldustööde ühikuhinnaga. Eraldi tuleb arvestada sellega, et riigimetsas on keskmine metsaeraldise suurus 2 ha, erametsades katastriüksuste killus¬tatuse tõttu veidi alla 1 ha. RMK metsakorraldajad inventeerivad aastas keskmiselt 2000 ha (ca 1000 metsaeraldist), kusjuures riigimetsad paiknevad kompaktsemalt ja seetõttu on sõiduaeg ja teepikkus objektile oluliselt lühem kui see on erametsa metsakorraldajate puhul juba praeguse töökorralduse puhul. Riigimetsas on võimalik teekonna parem planeerimine, kuna inventeerimist vajavad metsa-eraldised on varakult teada.
Enne eraldise põhist metsakorraldust (10 aastane regulaarne metsainventeerimine) tegeles riigimetsade metsakorraldusega 20-25 metsakorraldajat, täna töötab RMK-s ca 60 metsakorraldajat. Ei ole kuidagi võimalik väita, et kulutused eraldisepõhise metsakorralduse puhul ei suurene.
Selgitud antud. Kuivõrd õigusaktide ebaselgus on andnud aluse erinevatele tõlgenduste ja praktikate tekkimiseks, siis on vajalik luua üheselt mõistetav olukord, ning tuua selgelt välja, et eraldisepõhisel metsakorraldus on võimalik sõltumata omandivormist.
Tegemist ei ole omanikule kohustusega vaid täiendava võimalusega. Seega saab ta ise otsustada millisel kujul - kas kinnistu- või eraldisepõhiselt inventeerimine on talle sobilik.
Väikemetsaomanikul on kindlasti mõistlik jätkuvalt lasta inventeeriada kogu metsakinnistu ning tellida metsamajandamiskava. Eelnõuga seda võimalust kuidagi ei piirata.
Täpsustame seletuskirja võimalike kulutuste osas enne Riigikogu menetlust.

70
Eraisik Ü.V
Teenuste viimine metsaregistrisse
Seaduse eelnõu kohaselt on plaanis suunata valdav osa suhtlusest metsaregistrisse (istandused, metsateatised, raiete lõpetamisest teatamine), kuid juba praegu on raskusi metsaregistri rakendusse sisselogimisega. Üsna sageli esineb sisselogimisel teade „Gateway time-out“. Jah, olukord on parem hilja õhtul kui enamasti sisselogimine õnnestub esimesel katsel, aga kas peab sundima metsaomanikke ootele metsaregistrisse sisselogimiseks või tuleks suurendada serverite võimekust. Metsateatiste digi­allkirjastatult saatmise e-kirjaga lõpetamine tundub lausa inimõiguste rikkumisena.
Selgitud antud.
Metsaregister on loodud põhimõttel, et mitmekordset andmete sisestamist omanike ja ametnike poolt vältida. Selleks on kasutusel süsteemi logimine ID kaardi abil. Metsateatise genereerimisel süsteemis on kasutusel ka metsa iventeerimisandmete info, mis lihtsustab maaomanikul metsateatise täitmist. Metsamajanduskavasse märgitud raiesoovitused kuvatakse metsateatise blanketil omanikule automaatselt, lageraie korral samuti raiutav metsatagavara. Viimastel aastatel on metsaregistrist metsateatiste esitamise määr olnud üle 90 %, mis näitab, et valdavale osale kasutajatest on eeltäidetud infost ja ka süsteemi sees toimuvast kiiremast loa menetlusest kasu. Info selle kohta, et metsaregistril esineb tõrkeid on Kliimaministeeriumil olemas. IT tehnilisi lahendusi kontrolliv ja töös hoidev asutus KEMIT on süsteemi seadeid muutnud, et metsaregistri stabiilsust avalikele kasutajateke suurendada.
Omaniku või volitatud isiku poolt metsaregistris tehtud toimingute tegemise korral on ka välditud asjaolu, et e-maili teel edastatud metsateatise vormi kasutab omaniku eest keegi teine või et metsateatise otsus saadetakse mõnele e-mailile, mida maaomanik ise ei halda.
Dokumentide digitaalselt allkirjastamise ja nende eraldi seisvalt e-maili teel asutusele esitamist piiratakse põhjusel et selle toimingu saab teha omanik kohe registris.
71
Eraisik Ü.V
Tehtud raietest teavitamine
Seaduse eelnõu kohaselt ei ole vaja esitada enam tulundusmetsade harvendusraie kohta metsateatist, vaid tuleb metsaregistri kaudu teatada raie lõpetamisest. Samas väga selgelt ei ole aru saada milliste metsamajanduslike tööde puhul tuleb veel lõpetamise teade esitada, kuidas on valgustusraiega (kui seda tehakse kuni 8 cm jämedusega latimetsas ja varutakse küttepuidu sortimenti) või seni ilma metsa-teati¬seta lubatud 20 tm raie puhul kinnistu kohta aastas või ka sanitaarraie puhul kui ei raiutudki kasvavat metsa, vaid ainult surnud ja lamapuitu.
Eraisikust metsaomanikul ei olnud seni kuni 5 ha metsamaa puhul kinnistu metsaregistrisse kantud inventeerimisandmed vajalikud metsateatise esitamiseks. Kuna nüüd enam tulundusmetsade harvendusraie tegemiseks metsateatist esitama ei pea, kas see tähendab et pole vaja ka suuremate kinnistute puhul kehtivaid inventeerimis¬andmeid ja need on vajalikud vaid lageraiete metsateatise esitamiseks? Kui pole inventeerimisandmeid metsaregistris, siis kuidas metsaomanik registreerib seal andmed tehtud raie kohta?
Selgitud antud.
Eelnõu muudetud ning harvendusraie sätteid seaduses ei muudeta.
Täiendame eelnõu raiete osas, mille korral tuleb teavitus esitada.

72
Eraisik Ü.V
Punkti 42 (lk 15) selgituste juures on mõnevõrra ekslik selgitus „Harvendusraiele ei ole kehtestatud raie-eelseid kriteeriume (nagu on näiteks uuendusraiete tegemiseks – puistu vanus, puistu rinnasdiameeter), mistõttu ei ole Keskkonnaametil vaja kontrollide raie-eelset metsateatist“. Harvendusraie puhul on siiski raie-eelne kriteerium – kui eraldise rinnaspindala (G m2/ha)) on väiksem kui seadusega sätestatud minimaalne raiejärgne rinnaspindala, ei saa harvendusraiet teha.
Samuti ei leidnud selgitust millised andmed tuleb raie lõpetamisel metsaregistrisse teatada, kas lisaks lihtsalt märkele et raie on tehtud, ka näiteks pindala (raiutud osa eraldisest) ja raiutud tagavara (sellisel juhul kas raiutud puidu üldtagavara või müüdud sortimentide maht, need on märgatavalt erinevad). Kui tõenäoseks sel juhul hinnata raiutud puidu tagavara ja mida selle informatsiooniga tehakse?
Eelnõu muudetud.
Harvendusraie sätteid seaduses ei muudeta.

Märkuses toodud tähelepanek on asjakohane. Seletuskirja tekstis on ekslikult väidetud, et harvendusraiele ei ole kehtestatud raie-eelseid kriteeriume. Harvendusraie puhul on õigusaktiga määratud rinnaspindala alammäär (G m²/ha), mis toimib harvendusraie alus kriteeriumina. Kui eraldise rinnaspindala on juba enne raiete kavandamist väiksem kui seaduses sätestatud minimaalne raiejärgne rinnaspindala, ei ole täiendav puistu harvendamine lubatud ning raieplaanist tuleb loobuda.
Lisaks täpsustame, et raie lõpetamisel tuleb metsaregistris teha märge, mis tugineb raie planeerimise aluseks olnud metsateatisele. Raie lõpetamisel ei ole nõutud müüdud sortimentide mahu eraldi esitamine, vaid lähtutakse metsateatises kajastatud hinnangulisest üldtagavarast. See tagab ühtse ja võrreldava statistika metsade kasutamise kohta ning võimaldab hinnata raiemahtude vastavust metsapoliitika eesmärkidele. Raiutud puidu täpsemad sortimendimahud jäävad majanduslikuks teabeks, mida ei koguta metsaregistri kaudu.
73
Eraisik Ü.V
Muudatuste punktis 48) on järgnev tekst“ paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 134 järgmises sõnastuses:
„(134) Metsaomanik või tema esindaja on kohustatud kahe kuu jooksul teavitama Keskkonnaametit kavandatud raie lõpetamisest või esitama pärast raie lõpetamist kahe kuu jooksul uued inventeerimis-andmed raiutud metsaosa kohta“.

Jääb selgusetuks kas metsaomanikud saavad õiguse esitada metsaregistrisse uusi inventeerimisandmeid, milline on nende andmete sisu ja kuidas selgub et raie on tehtud. Metsakorralduse juhendi kohaselt ei pea metsaregistris registreeritud inventeerimisandmetes sisalduma andmed tehtud tööde kohta, näiteks RMK esitatud inventeerimisandmetes pole ühelgi eraldisel andmeid tehtud tööde kohta.
Seni on metsateatis olnud alusdokumendiks veoselehtede ja metsamaterjalide müügilepingute vormis-tamisel. Kuidas on edaspidi võimalik tõendada metsamaterjalide varumise seaduslikkust ja vastavust sertifitseerimistingimustele (FSC, PEFC) juhul kui metsateatist pole esitatud?
Selgitud antud.
Eelnõu sätet täpsustakse. Metsa inventeerimise andmeid jäävad esitama metsakorraldajad.
Juhime tähelepanu, et metsaseaduse §-s 37 on loetelu raieõiguse olemasolu ja metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavatest andmetest ja dokumentidest. Nendeks võib olla nii omandiõigust tõendav kinnistusraamatu kanne, raieõiguse või metsamaterjali võõrandamise leping või akt suulise lepingu sõlmimise kohta kui ka raiet registreeriv kanne või metsakaitseekspertiisi akt metsaregistris ning isikut tõendav dokument.

74
Eraisik Ü.V
Trassiraie
Teen ettepaneku jätta välja olemasolevate kuivenduskraavide ja nende trasside puhastamise vajaduse korral metsateatise esitamise nõue (analoogselt harvendusraietega) sõltumata seal kasvavate puude keskmisest läbimõõdust. Üldreeglina ei ole kraavid ja nende trassid metsaregistris registreeritud metsamaa, vaid nende pindala on arvestatud maha eraldiste pindalast, järelikult ei ole kraavidel kasvavate puude maht kajastatud eraldise tagavaras. Metsakorralduse juhendi kohaselt tuleb eraldise pindalast maha arvata joonelementide (teed, kraavid, trassid, liinid jne) pindala kui nende laius on vähemalt 4 meetrit.
Juhul kui metsaeraldis asub kraavi ja selle trassi kõrval ning nende laius ületab 4 meetrit või kui selline kraav ja trass läbivad eraldist, tuleks kraavil kasvavate puude raieks (näiteks 10 leppa), mille keskmine läbimõõt ületab 8 cm, eraldisel lageraie tegemise korral esitada 2 metsateatist – üks lageraie tegemiseks ja teine trassiraie tegemiseks. Samas juhul kui eraldisel tehakse harvendusraie, siis harvenduse tegemiseks pole metsateatist vaja esitada, aga trassiraie tegemiseks on metsateatis vajalik, kuigi näiteks 3 ha eraldise puhul raiutakse harvendusega 150 tm puitu, aga kraavi puhastamisel 5 tm.
Selgitus antud.
Eelnõu muudetud ja harvendusraie sätteid seaduses ei muudeta.


75
Eraisik Ü.V
Säilikpuude jätmine
Teen ettepaneku erametsades säilikpuude jätmine raielangile muuta metsaomanikule vabatahtlikuks, kuna kohustusliku säilikpuude jätmise puhul kaasneb sellega metsaomanikule majanduslik kahju ehk saamata jäänud tulu. Kui erametsaomanik peab säilikpuud säilitama üldistes huvides (näiteks loodus­kaitselised), siis tuleb kohustuslikult jäetavate säilikpuude väärtus omanikule hüvitada. SMI andmete kohaselt on Eesti metsades ca 15 milj tm surnud puitu ja ca 21 milj tm lamapuitu, kokku siis ca 36 milj tm, mis moodustab 8 % kasvava metsa tagavarast ja on suurem kui 3 aasta summaarne raiemaht kõigis metsades. Selline kogus surnud ja lamapuitu on piisav elustiku mitmekesisuse tagamiseks.
Mitte arvestatud.
Eelnõu muudetud. Huvigruppidelt saadud tagasiside analüüsimisel säilikpuude sätet ei muudeta.
76
Eraisik Ü.V
Ministri määruste kavandid
Lisades toodud ministri määruste kavandid on esitatud kui energeetika- ja keskkonnaministri määruste kavandid, kuigi meil juba mõnda aega tegemist kliimaministeeriumiga!
Selgitus antud.
Kliimaministeeriumis on energeetika- ja keskkonnaminister alates 25. märts 2025.
77
Tornator Eesti OÜ
Eelnõu punktiga 5 muudetakse MS paragrahvi 3 lõiget 4 sisustades puuistandiku mõiste ning eelnõu punktiga 8 muudetakse MS paragrahvi 4 lõiget 1 kujule:
Käesolevat seadust kohaldatakse metsamaa ja sealse elustiku ning metsaressursi arvestuse riiklikus registris registreeritud istandiku suhtes.“. Kuid eelnõuga ei muudeta metsaseaduse paragrahvi 3 punkti 3 mille kohaselt ei loeta metsamaaks metsaseaduse tähenduses õuemaad, elamumaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.
See tekitab segadust, kuna MS paragrahv 3 ütleb selgelt, et istandikud ei kuulu metsaseaduse reguleerimisalasse aga lisatav paragrahv 3¹ ja muudetav paragrahv 4 sätestavad hoopis vastupidist ning seal seatakse tingimusi istandikele ja nende riiklikule arvepidamisele.
Selgitus antud.
Metsaseaduse §-s 3 ei ole sätestatud seaduse reguleerimisala. Nimetatud paragrahvi punkt 3 sätestab loetelu aladest, mida metsaseaduse tähenduses metsamaaks ei loeta ning punktis 4 sisustatakse istandiku mõiste. Seetõttu ei ole vajadust seda sätet ka muuta. Seaduse kohaldamine ja kohaldamise erisused on sätestatud §-s 4. Eelnõus ka §-s 3¹. Sellest tulenevalt kohaldatakse piiratud ulatuses metsaseadust ka istandike kohta.
78
Tornator Eesti OÜ
Eelnõu punktiga 6 lisatakse metsaseadusele paragrahv 3¹ , mis käsitleb istandike rajamist. Teeme ettepaneku lisades kavandatavasse paragrahvi 3.1 punkt 7 järgmises sõnastuses:
„Istandikuna saab arvele võtta ka kuni kümneaastase kultuuri, mis vastab käesoleva paragrahvi punkti 1 tingimustele. „
Täiendamine on vajalik, kuna seni ei ole istandikud kuulunud metsaseaduse reguleerimisalasse ning seni on mittemetsamaale rajatavaid kultuure saanud lugeda vaid metsamaaks. Kuna nüüd on kavas istandikud lisada metsaseadusesse siis peaks kuni 10 aastaste kultuuride istandikuks arvamine olema vähemalt võimalusena, tingimusel, et kuni 10 aastane kultuur vastab kavandatava paragrahvi punktis 1 seatud tingimustele.
Selgitus antud.
Vastav säte on eelnõus juba olemas punkti 63 all Paragrahvi 80 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Enne 2026. aasta 1. juulit rajatud istandiku võib metsaregistrisse kanda, kui istandik paikneb maa-alal, mis vastab kuni käesoleva redaktsiooni jõustumiseni metsaseaduses istandiku kohta kehtinud nõuetele, seal kasvavate puude keskmine vanus ei ületa kümmet aastat ning maa ei ole maakatastrisse kantud metsamaana.“.
79
Tornator Eesti OÜ
Eelnõu punktide 7 ja 8 sisuks sama MS paragrahv 4 lõike 1 muutmine, mis on ebavajalik kahe punktina kajastamine, kuna muudetakse kehtiva seaduse paragrahvi 4 lõiget 1.
Selgitus antud.
Punktide jõustumise ajad on erinevad, millest tulenevalt on ka eelnõus kaks sätet.
80
Tornator Eesti OÜ
Eelnõu punktidega 31 ja 32 muudetakse lageraielangi maksimaalseid pindalasid ja tuuakse põhjenduseks seletuskirjas metsandusega seotud rahulolu uuringud. Selle loogika kohaselt peaks riik kõik maksud ära kaotama, sest rahulolu uuringute kohaselt inimestele maksude maksmine ei meeldi.
Seletuskirja tuleb vähemalt selle põhjenduse osas muuta, kuna tekitab pretsedendi, mille alusel oleks kõik rahulolu uuringutega seotud küsimused olulise tähtsusega ning eeldaksid seadusemuudatusi.
Arvestatud.
Täiendame seletuskirja
81
Tornator Eesti OÜ
Punktiga 42 kaotatakse metsateatise nõue harvendusraieks väljaspool kaitstavat loodusobjekti. Ei eelnõust ega seletuskirjas ei selgu, kuidas on eelnõuga kavandatud muudatus seotud EUDR regulatsiooni rakendamisega, sellele küll viidatakse aga ainult tööde lõppemisel tehtava registreeringu kontekstis. Käsitlemata on aga olukorrad, kus teatist pole veel esitatud, kuna tööd on pooleli, aga puitu juba turustatakse.

Eelnõu muudetud.
Harvendusraie sätteid seaduses ei muudeta.

NT TRACES EU süsteem võimaldab esitada EUDR kohase HTD-i igal ajahetkel ning deklaratsioon tuleb teha alati enne puidu turule toomist, sõltumata sellest, kas metsateatis on olemas või mitte. Metsaregistrisse loodud EUDR töölaud eeldab kehtiva määruse alusel töölaual lubava märkega metsateatise või metsakaitseekspertiisi olemasolu, et tagada raietegevuse sidumine konkreetse alusdokumendiga. Puidu turule toomist tuleb deklareerida enne selle turule toomist. Puit tuuakse turule tavaliselt juba raietegevuse ajal, kuna ümarpuidu väljavedu ja transport sihtkohta hakkab toimuma tihti samal ajal, kui raie veel toimub. Seega puidu turule toomine toimub praktikas paralleelselt raiega.

2026 aastal lisatakse süsteemi täiendav võimalus, mis lubab HTD-i esitada ka ilma metsateatiseta, kui omanik joonistab metsaregistris raieala ise kaardile, tuginedes välitööandmetele või muudele ruumiandmetele. Ka sellisel juhul, kui metsateatist ei ole nõutud, tuleb HTD esitada enne materjali turule toomist, et tagada EUDR nõuete täitmine ja välistada olukord, kus puit liigub turule ilma nõuetekohast hoolsuskohustust täitmata.
82
Tornator Eesti OÜ
Eelnõu punktiga 48 täiendatakse MS paragrahvi 41 ja lisatakse raie lõpetamise teavitamise kohustus maaomanikule. Ei eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kas maaomaniku teavitamiskohustus on ka sel juhul, kui raieõigus on võõrandatud või kinnistule on seatud kasutusvaldus. Antud kontekstis tuleb muuta eelnõu sõnastust lisades sinna raieõiguse omaniku, muul juhul paneme metsaomaniku vastutama tegevuse eest, mille õiguse ta on edasi andnud. Juhul kui raieõiguse ostnud firma ei teavita õigeaegselt metsaomanikku, et ta saaks riiki teavitada võidakse metsaomanik vastutusele võtta metsa majandamise nõuete rikkumise eest, kuigi ta seda rikkumist tegelikult ise korda pole saatnud.

Selgitus antud.
Kohustus tehtud töödest teavitamisest on metsaomanikul või volitusega eraldi antud kellelegi. Omanik või tema volitatud isik peaks olema kursis metsas toimuvaga ja sh raieõiguse võõrandamisel raie tulemusest.
Kaalume teavituse juures metsaregistri arendust uute volituste variantidega.
Kasutusvalduse puhul peaks olema sisuliselt omaniku esindaja, kes esitab metsateatise. Vaevalt et sel puhul metsaomanik ise neid metsateatisi esitama hakkab, kui ta on selle õiguse kas võõrandanud või siis kasutusvalduse seadnud. Ehk siis sel puhul peakski teavitama pigem mitte omanik vaid tema esindaja.
83
Tornator Eesti OÜ
Eelnõu punktiga 53 muudetakse kehtivat metsaseaduse paragrahvi 45 lõiget 5. Kui kehtivas sõnastuses on viidatud riigimetsa majandajale siis kavandatud muudatuse järgi kehtiks see vaid Riigimetsa Majandamise Keskusele. Kas sel juhul HTM-i haldusala metsad enam ei kuulu ministri poolt kinnitatava arvestuslangi määruse sisse? Sellekohased viited puuduvad ka seletuskirjast, kus räägitakse samuti vaid RMK-st ja mainimata on HTMi haldusalasse kuuluvad Järvselja ÕKMK , Luua ja Tihemetsa.
Selgitus antud.
Uuendusraie pindala määratakse üksnes RMK-le.
84
Tornator Eesti OÜ
Üldise märkusena toetame majandatava ja kaitsealuse metsa osakaalude sissetoomist lisaks looduskaitseseadusele ka metsaseadusesse, et välistada 30% maismaa kaitse tagamiseks ainult metsa kaitse alla võtmist. Oluline on siinkohal erinevate biotoopide kaitse vastavalt nende proportsionaalsele esinemisele Eestis.

Võtame teadmiseks.
85
Eraisik T.L
ETTEPANEK muuta eelnõu punkti 6 teksti ja lisada § 3¹ lõike 1 teksti täiendav punkt 8 järgmises sõnastuses:
„8) maa-ala kohta on tehtud pärandkultuuri inventuur, mille kohaselt on tehtud kindlaks antud alal olevad pärandkultuuri objektid ning nende säilitamise tingimused.“

SELGITUS
Istandikke soovitakse rajada valdavalt endistele põlistele talumaadele ja nendel maadel leidub hulgaliselt pärandkultuuri objekte. Kuna Eesti põliskultuur pärineb talupojakultuurist, siis on väga oluline, et teataks milliseid pärandkultuuriobjekte istandike rajataval alal esineb ja kuidas on võimalik istandikke rajada niimoodi, et pärandkultuuri objekte ei kahjustataks.
Põhiseaduse peamist eesmärki – säilitada Eesti rahvuse, keele ja kultuuri järjepidevust -– ei ole võimalik täita, kui ei ole säilitatud võimalikult palju meie põliskultuuri kultuuripärandit.
Mitte arvestatud.
Enamus pärandkultuuri objekte on punktobjektidena koos ulatuse ja kirjeldusega. Nende objektide hoidmisel lähtutakse omanikupõhisest lähenemisest ja kui nendele aladele panna piirang, kasutuspiirang siis on see vastuolus selle põhimõttega. Seletuskirjas toome välja, et kui ala on inventeeritud pärandkultuuri objektina ja omanik siiski soovib sinna istandikku rajada, võiks ta väärtustada seal olevaid pärandkultuuri objekte ning oma tegevus planeerimisel sellega arvestada.
86
Eraisik T.L
ETTEPANEK lisada eelnõu punkti 6 järgi punkt 61 järgmises sõnastuses:
„61) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 32 järgmises sõnastuses:

㤠32. Tuulepargi rajamine metsamaale
(1) Metsamaale saab rajada tuuleparki, kui selle maa-ala kohta on tehtud keskkonnamõju hindamine, mis sisaldab ka mõjude hinnangut metsaökosüsteemile ja inimeste elukeskkonnale.
(2)Metsamaale tuulepargi rajamisel tuulepargi infrastruktuuri ala arvestatakse metsamaa alt ja metsaregistrist välja.”

SELGITUS
Järjest enam algatatakse Eestis eriplaneeringuid maismaa tuuleparkidele sobiva asukoha leidmiseks ning seda ka metsamaadele. Tuulepargi rajamisel koosneb tuulepargi infrastruktuuri ala tuuliku montaažiplatsist, ladustamisalast, tuulikute ligipääsuteedest (teekoridori laius u 10 m) ja tuulikutevaheliste maakaablite koridoridest (kaablikoridor on 2 m lai).
Näiteks moodustab Järva valla eriplaneeringu potensiaalse tuulikuala TU10 (21 tuulikut tipukõrgusega 270 m soovitakse püstitada valdavalt metsamaale) tuulepargi infrastruktuuride ala kokku u 63 ha. Kui tänini on see maa metsaregistris kirjas metsamaana, siis peale tuulikupargi rajamist tuleks see maa metsaregistrist kustudada, kuna seda maad ei ole võimalik edaspidi kasutada metsa kasvatamiseks.
Mitte arvestatud
Tuuleparkide rajamine ei ole metsaseaduse reguleerimisalas ja seda ei ole kavas metsaseadusega reguleerida. Metsamaale ei ole võimalik tuuleparki rajada. Selleks tuleks mets kõigepealt raadata, mis eeldab omakorda selleks õigusaktidest tulenevat õiguslikku alust.

87
Eraisik T.L
ETTEPANEK jätta eelnõu seletuskirja 6 leheküljel oleva punkti 5 seletuskirjast välja lauseosa “Istandike reguleerimise on ministeerium näinud juba eraldi ette „Metsanduse arengukavas aastani 2035“”.

SELGITUS
Tänini ei ole koostatud ega ka kinnitatud sarnast dokumenti nagu „Metsanduse arengukava aastani 2035“. Hea õigusloome tava järgi saab õigusloomes viidata ja juhinduda seadusmuudatuste tegemisel juba jõustunud õiguslikule aktile. Kuna „Metsanduse arengukava aastani 2035“ ei ole tänini veel koostatud, rääkimata tema kinnitamisest, siis seetõttu tuleb see lauseosa seletuskirjast jätta välja.

Arvestatud osaliselt.
Sõnastust täpsustatud ja viidatud „Metsanduse arengukavas aastani 2035“ eelnõule.
88
Eraisik T.L
ETTEPANEK jätta eelnõust välja punkt 9 -–
“9) paragrahvi 6 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „ning selleks metsandust käsitleva valdkonna arengukava“
ja punkt 12 -–
„12) paragrahv 7 tunnistatakse kehtetuks;“

SELGITUS
Punkti 9 muudatuse kohaselt jääks edaspidi riigi ülesandeks metsanduses muu hulgas metsanduse suunamine, mida on kavas ellu viia metsanduspoliitika aluste uuendamise kaudu. Punktiga 12 soovitakse tunnistada kehtetuks metsaseaduse § 7, milles on sätestatud kohustus koostada metsanduse arengukava kümneks aastaks. Selleks, et riiklikul tasandil otsustada kestliku metsamajanduse põhimõtted ja valdkonna pikk vaade, soovitakse uuendada 11.06.1997 aastal Riigikogus vastu võetud Eesti metsapoliitika põhimõtteid,

Metsaseaduse § 7 kohaselt koostatakse metsanduse suunamiseks iga kümne aasta jaoks metsanduse arengukava, milles määratakse metsanduse arengueesmärgid ning kirjeldatakse nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ja vahendeid. Arengukava on üleriigiline strateegiline planeerimisdokument, mis on seotud mitme valdkondliku arengukavaga.
Arengukava seab peaeesmärgiks Eesti metsanduse kestlikkuse. Selleks tuleb metsanduses tagada metsaökosüsteemide ja nende elurikkuse püsimise ning kohanemine kliimamuutuste mõjuga. Metsasektor peab olema majanduslikult konkurentsivõimeline. Metsanduspoliitika peab olema kaasav ning arvestama sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega.
Metsanduse suunamiseks on vaja koostada iga kümne aasta jaoks metsandust käsitlev valdkonna arengukava, milles määratakse metsanduse arengu eesmärgid ning kirjeldatakse nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ja vahendeid.
Mitte arvestatud.
Selgitame, et üldine suund on, et valdkonna seadusesse ei kirjutata sisse spetsiifilist kohustust koostada valdkonna strateegilisi arengudokumente. Riigieelarve seadus kehtestab üldise raamistiku strateegilistele arengudokumentidele ning üldjuhul koostatakse tulemusvaldkonnas üks valdkondlik arengukava. Metsandus ei ole eraldi tulemusvaldkond, mistõttu eraldi valdkondliku arengukava koostamine metsanduse valdkonnas ei ole vajalik.
Eesti metsapoliitika põhialuste koostamine saab olema samuti avalik protsess, milles huvirühmad saavad kaasamise käigus oma sisendi anda.
89
Eraisik T.L
ETTEPANEK jätta eelnõu seletuskirja 24 leheküljel oleva punkti 5 ja 6 seletuskirjast välja lause “Kliimakindla majanduse seaduse seletuskirja alusel võimaldab 250 hektari istandike rajamine siduda perioodil 2025–2030 keskmiselt 2171 t CO2 ekv aastas.”

SELGITUS
Hea õigusloome tava järgi saab õigusloomes viidata ja juhinduda seadusmuudatuste tegemisel juba jõustunud õiguslikule aktile. Tänini ei ole koostatud ega ka kinnitatud sarnast dokumenti. Kuna Kliimakindla majanduse seadust ei ole tänini veel koostatud, rääkimata tema kinnitamisest, siis seetõttu tuleb see lause seletuskirjast jätta välja. Valitsus on teatanud, et kliimakindla majanduse seaduse eelnõu antakse Riigikogule arutamiseks 2026. aasta I kvartalis.
Selgitus antud.
Kliimakindla majanduse seaduse seletuskiri on Kliimaministeeriumi kodulehel. Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu koostamise raames on analüüsitud, et puiduistandike rajamise võimaldamine suurusjärgus 250 ha aastas seob perioodil 2025–2030 keskmiselt 2171 t CO2 ekv aastas. Seega olenemata sellest, et tegemist ei ole vastu võetud seadusega on selles dokumendis kajastatud numbrid korrektsed.

90
Eraisik T.L
ETTEPANEK jätta eelnõust välja eelnõu punkt 16.

SELGITUS
Antud seadusmuudatus ei loo õigusselgust, vaid muudab seaduse segasemaks ja mitmeti mõistetavaks ja (ka vääriti) tõlgendatavaks. Metsaomaniku jaoks on oluline, et metsakorralduse käigus tehakse tema metsa inventeerimine kinnistu (majandamisüksuse) kaupa ja inventeerimisandmete põhjal koostatakse metsamajanduslikud soovitused. Sellega antakse metsaomanikule spetsialisti poolt terviklik ülevaade oma metsa olemist ning soovitused oma metsa majandamiseks (sh. millal metsas milliseid tegevusi teha).

Kui jätta metsaseaduse paragrahvi 11 lõikest 4¹ välja tekst „katastri- või majandamisüksuste kaupa“, siis sellega antakse edasi üheselt mõistetav otsene seaduslik sõnum, et edaspidi ei tehta enam metsa inventeerimist katastri- või majandamisüksuste kaupa.
Eelnõu seletuskirjas on lk 26 kirjas, et “Loobudes metsa inventeerimisest katastri- või majandusüksuse kaupa, on metsaomanikel võimalik järjepidevalt oma metsa andmeid uuendada ning vähendada samas metsakorraldusega seotud kulutusi. Uued inventeerimisandmed võib esitada eraldise põhjal.”
Jääb arusaamatuks, kuidas saavutatakse metsaomanike pädevus esitada metsaregistrisse oma metsa olemi andmeid (näit. peale harvendusraiet kasvama jäänud puistu takseernäitajaid), kui tänini nõutakse sellelt inimeselt metsakorraldaja kutsetunnistust?
On ebatõenäoline, et eraldisepõhine metsakorraldus vähendab metsakorraldusega seotud kulutusi. Kui tegemist on katastri- või majandusüksuse kaupa metsa inventeerimisega, siis tuleb metsakorraldaja metsa inventeerima üks kord 10 aasta jooksul ja inventeerib korraga kõik eraldised. Kuid kui lasta oma metsa inventeerida iga eraldis eraldi, lähtudes sellest milliseid raieid või töid seal tehti ja millega muudeti metsa olem, siis läheb igakordne metsakorraldaja tellimine oluliselt kallimaks kui lasta oma metsa inventeerida majadusüksuse (kinnistu) kaupa.
Mitte arvestatud.
Metsaomanike jaoks tekib juurde täiendav võimalus metsa inventeerida eraldise põhiselt. Jätkuvalt on võimalik metsa inventeerida ka katastriüksus või katastriüksuse kaupa. Ja see ongi igati mõistlik väikemetsa omanike puhul.

Metsa korraldamine (inventeerimine, kava koostamine) on endiselt tegevusloaga tegevus ja selles osas seadust ei muudeta. Täiendame sätet selles osas.

Samuti täiendame seletuskirja, et oleks üheselt selge, et jätkuvalt saab inventeerida ka kinnistu (katastriüksuste) kaupa.
Vaatame seletuskirjas ka üle metsa korraldamisega seotud kulude selgitused.


100
Eraisik T.L
ETTEPANEK muuta metsaseaduse paragrahvi 10 lõike 1 punkti 1 sõnastust ja sõnastada see järgmiselt:
“1) füüsilisest isikust metsaomanike nõustamist ja koolitamist;”

Mitte arvestatud.
Kui viia sisse muudatus, millega võimaldada toetada üksnes füüsilisest isikust erametsaomanikke, siis jääksid toetusest ilma ka paljud väikemetsaomanikud kui nad majandavad oma metsi läbi juriidilise isikuna. Seega võib vähendada nende metsakasvatuslike tegevuste elluviimine.
101
Eraisik T.L
ETTEPANEK muuta metsaseaduse paragrahvi 10 lõike 1 punkti 3 sõnastust ja sõnastada see järgmiselt:
“3) füüsilisest isikust metsaomanike metsa majanduslike, ökoloogiliste, sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste suurendamiseks tehtavaid investeeringuid ning metsakasvatustöid, sealhulgas pärandkultuuri ja vääriselupaikade säilitamist ning metsaparanduseks tehtavaid töid;”
Mitte arvestatud.
Kui viia sisse muudatus, millega võimaldada toetada üksnes füüsilisest isikust erametsaomanikke, siis jääksid toetusest ilma ka paljud väikemetsaomanikud kui nad majandavad oma metsi läbi juriidilise isikuna. Seega võib vähendada nende metsakasvatuslike tegevuste elluviimine. Suurte juriidiliste isikute toetamiseks on kitsendusi seatud juba keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“.
102
Eraisik T.L
ETTEPANEK muuta metsaseaduse paragrahvi 10 lõike 1 punkti 4 sõnastust ja sõnastada see järgmiselt:
“4) füüsilisest isikust metsaomanike metsandusalast ühistegevust;”
Mitte arvestatud.
Kui viia sisse muudatus, millega võimaldada toetada üksnes füüsilisest isikust erametsaomanikke, siis jääksid toetusest ilma ka paljud väikemetsaomanikud kui nad majandavad oma metsi läbi juriidilise isikuna. Seega võib vähendada nende metsakasvatuslike tegevuste elluviimine. Suurte juriidiliste isikute toetamiseks on kitsendusi seatud juba keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“.
103
Eraisik T.L
ETTEPANEK muuta metsaseaduse paragrahvi 10 lõike 1 punkti 5 sõnastust ja sõnastada see järgmiselt:
“5) meetmeid füüsilisest isikust metsaomaniku metsas metsaomanikust sõltumatult tekkida võivate metsakahjustuste ärahoidmiseks ja nende leviku tõkestamiseks;”
Mitte arvestatud.
Kui viia sisse muudatus, millega võimaldada toetada üksnes füüsilisest isikust erametsaomanikke, siis jääksid toetusest ilma ka paljud väikemetsaomanikud kui nad majandavad oma metsi läbi juriidilise isikuna. Seega võib vähendada nende metsakasvatuslike tegevuste elluviimine. Suurte juriidiliste isikute toetamiseks on kitsendusi seatud juba keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“.
104
Eraisik T.L
ETTEPANEK muuta metsaseaduse paragrahvi 10 lõike 1 punkti 6 sõnastust ja sõnastada see järgmiselt:
“6) füüsilisest isikust metsaomanike metsa inventeerimist.”

Mitte arvestatud.
Kui viia sisse muudatus, millega võimaldada toetada üksnes füüsilisest isikust erametsaomanikke, siis jääksid toetusest ilma ka paljud väikemetsaomanikud kui nad majandavad oma metsi läbi juriidilise isikuna. Seega võib vähendada nende metsakasvatuslike tegevuste elluviimine. Suurte juriidiliste isikute toetamiseks on kitsendusi seatud juba keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“.
105
Eraisik T.L
ETTEPANEK muuta metsaseaduse paragrahvi 10 lõiget 2 sõnastust ja sõnastada see järgmiselt:
“(2) Toetust võib saada füüsilisest isikust metsaomanik, metsaühistu või konsulent, sealhulgas eelistatakse toetuse saajana väiksema metsaomandiga füüsilisest isikust metsaomanikku.”
Mitte arvestatud.
Kui viia sisse muudatus, millega võimaldada toetada üksnes füüsilisest isikust erametsaomanikke, siis jääksid toetusest ilma ka paljud väikemetsaomanikud kui nad majandavad oma metsi läbi juriidilise isikuna. Seega võib vähendada nende metsakasvatuslike tegevuste elluviimine. Suurte juriidiliste isikute toetamiseks on kitsendusi seatud juba keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“.

106
Eesti Erametsaliit
70% Eesti metsamaast peab olema majandusmetsana majandatav
Tunnustame energeetika ja keskkonnaministrit põhimõttelise otsuse eest fikseerida majandatavate metsade osakaal, et pakkuda metsandussektorile ja maaomanikele suuremat kindlustunnet. Samas teeme ettepanekud täiendusteks:
1.täiendada Metsaseaduse § 2 lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesoleva seaduse eesmärkide täitmiseks tagatakse majandusmetsade osakaal vähemalt 70 protsendil metsamaast“;
2. kehtestada majandusmetsade hulka mittekuuluvate alade loetelu metsaseaduse osana, näiteks seaduse lisana. See on oluline ja põhimõtteline otsus, mis peab olema kokku lepitud ja heaks kiidetud riigi tasandil seadusandliku võimu poolt, mitte olema jäetud täidesaatva võimu ehk valitsuse otsustada;
3.täiendada majandusmetsade hulka mitte arvatavate alade loetelu kalda- ja veekaitsevööndite metsadega ning rohevõrgustiku aladega, kus kohalikud omavalitsused on kehtestatud kitsendused metsamajandamisele;
4.algatada planeerimisseaduse muutmine rohevõrgustiku aladel metsamajandamisele lisanduvate piirangute seadmise teemal, sh piirangute hüvitamine metsaomanikele. Kindlustunde tagamiseks peame

Kindlustunde tagamiseks peame oluliseks, et majandamistegevus oleks ka reaalselt täiendavate piiranguteta lubatud vähemalt 70% metsamaal ning et arvestatakse kõigi reaalsete metsaseadusele piirangutele lisanduvate piirangutega metsamajandamisele. Seetõttu peab majandusmetsade hulka mittekuuluvate alade loetelu sisaldama ka kõiki kalda- ja veekaitsevööndite metsi ning rohevõrgustiku alasid, kus kohalik omavalitsus on kehtestanud kitsendused metsamajandamisele. Täna kuulub kohalike omavalitsuste rohevõrgustikesse 1,68 mln ha metsamaast ehk 71,4% (SMI 2024)1 ning mitmed omavalitsused on oma üldplaneeringutega seadnud metsamajandamisele väga olulisi piiranguid, nt uuendusraieviiside kasutamise piiramine, ainult valikraiete lubamine jmt, mis ei pruugi aga täita metsaseaduse eesmärke ja mida metsaomanikule ka ei hüvitata. Tänane rohevõrgustiku tõlgendamine lubab nii olulisi piiranguid, et neid alasid ei ole õige lugeda majandusmetsade hulka.
Mitte arvestatud.
1. Mitte arvestatud. Seaduse tasandile jäetakse paindlikkus, mida täpsustatakse Vabariigi Valituse määruses.
2. Mitte arvestatud. Riigikogu kinnitab põhimõtte seaduse tasandil ning Valituse ülesanne saab olema kehtestada selle põhimõtte täitmise reeglid. Eelnõu täiendatakse järelhindamise paragrahviga mille kohaselt tekib kohustus teatud aja mööduded sätte rakendamist hinnata.
3. Mitte arvestatud. Majandusmetsade hulka mitte kuuluvate alade loetelu kuuluvad peamiselt alad kus majandustegevust oluliselt piiratakse looduskaitseseaduse tõttu. Kalda piiranguvööndi metsades ei seata rangeid piiranguid raiele (reguleeritakse üksnes lageraie langi suurust) seega kuulub ta 70% majandusmetsa hulka.

4. Võtame teadmiseks.
107
Eesti Erametsaliit
Seega peab majandusmetsade hulka mittekuuluvate alade loetelu (metsaseaduses, mitte määruses) olema täiendatud järgmiselt:
1.Asendada p 5 sõnastus järgmiselt:
5) looduskaitseseaduse § 37 kohane ranna ja kalda piiranguvöönd, § 38 kohane ranna ja kalda ehituskeeluvöönd ja § 39 kohane ranna ja kalda veekaitsevöönd, arvestades §-s 35 sätestatud kitsendustega, väljaspool tiheasustusala;
2. Täiendada p 8 sõnastus järgmiselt: 8) I ja II kategooria loomade, taimede, samblike ja seente kasvukohad;
3. Täiendada loetelu punktidega 10, 11 ja 12 järgnevalt:
10) Looduskaitseseaduse alusel vabatahtlike looduskaitselepingutega hõlmatud alad;
11) Planeerimisseaduse alusel maakonna- ja üldplaneeringus kehtestatud rohevõrgustiku alad, millel on kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga kehtestanud kitsendused metsa majandamisele.
12) Hüvitus- ja leevendusalad, millel on seatud piirangud metsa majandamisele.
Arvestatud osaliselt.
1) Mitte arvestatud. Majandusmetsade hulka mitte kuuluvate alade loetelu kuuluvad peamiselt alad kus majandustegevust oluliselt piiratakse looduskaitseseaduse tõttu.
Kalda piiranguvööndi metsades ei seata rangeid piiranguid raiele (reguleeritakse üksnes lageraie langi suurust) seega kuulub ta 70% majandusmetsa hulka.
2) Arvestatud. I ja II kategooria loomade, taimede, samblike ja seente kasvukohad;
3) punkt 10. Arvestatud. Looduskaitseseaduse alusel vabatahtlike looduskaitselepingutega hõlmatud alad hakkavad kuuluma maismaa 30% arvestusse.
Punkt 11. Mitte arvestatud.
Punkt 12. Arvestatud. Hetkel on otsus, et hüvitusalad hakkavad kuuluma 30% arvestusse, kuna need on õiguslikult määratletud alad, kus maakasutus on piiratud ning millel on selge elurikkuse säilitamise eesmärk..
108
Eesti Erametsaliit
Säilikpuude jätmise nõuded paindlikumaks
Metsa majandamise reeglite liigne kinnikirjutamine ei jäta metsaomanikule piisavat paindlikkust kujundada majandusmetsi, arvestada mitmekesisusega, struktuursete elementidega jne. Säilikpuude jätmisel peab olema võimalik valida esimese ja teise rinde puude vahel nii, et kohustuslik maht ei muutuks ebamõistlikult suureks.
Eelnõuga on kavas oluliselt suurendada säilikpuudena lageraielangile jäetavate puude mahtu, sealjuures soovitakse ette kirjutada langile jäetavate säilikpuude arv rinnete kaupa. Eelnõu seletuskirja ja ka tänase metsa majandamise eeskirja järgi on säilikpuudena eelistatud kõvalehtpuud, männid ja haavad, samuti eritunnuste, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puud. Kõvalehtpuud, näiteks tammed, kasvavad Eesti metsades sageli teises rindes, samuti võib II rindest leida eritunnustega puid. Kirjeldusele vastavaid säilikpuid on keeruline valida ka nt küpsete kuusikute raiel, kus I rinde puude alles jätmisel on suur tuuleheite oht, mis ohustab ka metsa uuenemist ja võib lõhkuda rajatud metsakultuuri. Seetõttu ei pea me otstarbekaks seaduses eraldi määratleda säilikpuudeks jäetavate I ja II rinde puude hulka.
Samuti ei pea me otstarbekaks tõsta nii suures mahus säilikpuudena langile jäetava puidu mahtu. Tootlikes metsades tähendab 15 puud arvestatavat puidu mahtu, varasemaga võrreldes võib mahu kasv tihumeetrites olla enam kui kolmekordne. Säilikpuud võeti kasutusele kui kaitstavate metsade pindala on veidi üle 5%, täna on kaitstavate metsade osakaal üle 30%. Keskmine langi suurus on ca 2 hektarit (juulis 2024 kehtivate metsateatiste andmetel oli keskmine kavandatud raielangi pindala riigimetsas 2,2 ja erametsas 1,4 hektarit), mis tagab eri vanuses metsade mitmekesisuse. Seega pole asjakohane nii suures hulgas säilikpuid langile jätta.
Eelnõu muudetud. Huvigruppidelt saadud tagasiside analüüsimisel säilikpuude sätet ei muudeta.
109
Eesti Erametsaliit
Maksimaalne 5 ha lageraielangi pindala kinnistupõhiseks
Teeme ettepaneku kehtestada 5 ha lageraielangi suuruse piirang kinnistupõhiselt. Täna kehtiv seadus ja ka planeeritav seadusemuudatus ei lase metsaomanikul oma maa kasutamist ja metsakasvatuslikke töid piisavalt paindlikult planeerida, kuna ollakse otseses sõltuvuses naaberkinnistul tehtud töödest. Meie ettepanekule sarnast lähenemist on kasutatud ka Läti metsaseaduses. Kinnistupõhine lähenemine maksimaalse lageraielangi pindala seadmisel annaks metsaomanikele piisava paindlikkuse omandi haldamiseks, vähendaks naabritevahelisi konflikte ning vähendaks ka Keskkonnaameti töökoormust, sest kaoks vajadus naabrile kuuluva kinnistu uuenemise kontrollimiseks. Võrdluseks näiteks Soomes ei ole üldse lageraiepindalale ülempiiri seatud.
Mitte arvestatud.
Viie hektari lageraielangi suuruse piirangu kehtestamine kinnistupõhiselt võib kaasa tuua probleemis suuremate kinnistute omanikele.
Samas ei aita see kaasa eesmärgile vähendada koonduvaid lageraie alasid.

110
Eesti Erametsaliit
Raieõiguse või metsamaterjali müümise teatise kaotamine
Tunnustame plaani kaotada raieõiguse või metsamaterjali müümise kohta teatise esitamise kohustus. Teeme ettepaneku kaotada teatise esitamise kohustus ka raieõiguse või metsamaterjali ostmise korral, sest tegu on dubleeriva sättega – ostjad teavitavad EMTA-t nagunii kõikidest üle 1000€ arvetest. Samuti on peagi lisandumas EUDR3 regulatsioon, millega metsaomanik metsamaterjali turulejõudmisest riiki eraldi teavitab. Teatise esitamise kohustuse ära jätmine on kõigi osapoolte jaoks oluline bürokraatia vähendamise meede.
Arvestatud.
Metsaseaduse § 38 tunnistatakse kehtetuks ning tulumaksusedust täiendatakse §-ga 56⁶ järgmise sõnastusega:
„Residendist juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident ja füüsilisest isikust ettevõtja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile andmed maksustamisperioodil füüsiliselt isikult ostetud raieõiguse või metsamaterjali kohta järgneva aasta 1. veebruariks. Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“
120
Eesti Erametsaliit
Metsateatise esitamise kohustuse kaotamine
Peame õigeks, et metsaomanik ei pea küsima riigilt luba oma maal seaduslike tegevuste tegemiseks ning selle eest maksma riigilõivu. Seega teeme ettepaneku loobuda metsateatiste esitamise kohustusest ka uuendus- ja sanitaarraiete puhul majandusmetsades. Kombinatsioonis käesoleva seadusega planeeritava teavitamisega raietööde lõppemisest, tähendab metsateatise esitamine juba kahekordset bürokraatiat seadusliku tegevuse läbiviimiseks. Lisaks metsaseadusele on turule toomisel nõuded seotud ka sertifikaatide ja muude regulatsioonidega, nagu EUDR või REDIII4 ehk ebaseaduslikku materjali turule tuua ei ole võimalik ning keskenduda tuleb sellele, millises etapis ja millist infot on selleks vaja kuvada ning kuidas oleks kõige väiksem halduskoormus ning kulu riigile. Oleme avatud sel teemal kaasa mõtlema ja kompleksselt küsimust lahendama.
Mitte arvestatud.
Uuendus- ja sanitaarraiete puhul on vajalik enne tööde alustamist veenduda, et metsas on raiet lubavad tingimused täidetud, samuti et veenduda, et alal puuduvad looduskaitselised vm tingimused, mis välistavad raie. Jah, täna on raie planeerimise ja teostamise erinevates etappides teavitamiskohustus, kuid vajadused on erinevad. Metsateatis, nagu kirjeldatud, hindab planeeritava raie seadustele vastavust, järgmistes etappides kogutakse menetluse lõpetamiseks infot (raie lõpetamisest teavitamine), hinnatakse turule toomise vastavust (EUDR) jne. Kui edaspidi leitakse võimalusi teavitamiskohustuste vähendamiseks ja optimeerimiseks, võetakse need kasutusele.
121
Eesti Erametsaliit
E-kirjaga metsateatise esitamise võimaluse kaotamine
Vt ka eelmist punkti. Kui see kohustus aga jääb, siis juhul, kui digiallkirjastatud metsateatist pole võimalik esitada e-kirja teel, peab olema tagatud võimalus metsateatist esitada ka siis, kui puuduvad kehtivad inventeerimisandmed, sh peab selleks olema kasutaja jaoks arusaadav ja loogiline metsaregistri lahendus (koos kõigi vajalike aluskihtidega jne). Metsaregistri kasutamine peab olema võimalik ka väljaspool Eesti territooriumi asudes. Samuti on oluline jätkuv riigipoolne tugi metsaomanikule erametsanduse tugisüsteemi toetamise kaudu (metsaühistud ja konsulendid).
Selgitus antud.
Metsaregistri töökindlus ja turvalisus on riigi jaoks esmatähtis. Aasta alguses toimunud küberrünnakud häirisid registri tööd, mistõttu hinnati süsteemi vastupanuvõimet ja otsustati ajutiselt piirata osade funktsioonide kasutamist välisriikidest. See meede vähendas riske ja tagas stabiilse toimimise. Praegu töötab IT-meeskond lahenduste kallal, mis võimaldaks turvalist ligipääsu ka välismaal, kuid seni on ligipääs piiratud ajutise turvameetmena. Välismaa IP-dele on blokeeritud eraldiseisva otsingu funktsioon – sisse logida, teatisi esitada ja inventeerimisandmeid laadida saab endiselt. Lisaks on arutatud Euroopa Liidu ID-kaartide kasutamist TARA autentimise kaudu, kuid kuna vähesed riigid on vajaliku tehnilise lahenduse valmis saanud, pole see võimalus praegu avatud. Näiteks Saksamaa puhul ei saa Eesti arendused üksi tagada ligipääsu, kui nende riiklikud süsteemid pole kohandatud.

Inventeerimisandmete ja metsateatise kohustuse puudumise korral, on raiest teavitamine siiski võimalik, kasutades olemasolevaid digitaalseid ja välitöövahendeid. Omanik saab metsaregistris valida konkreetse katastriüksuse ning tugineda aerofotodele, satelliidipiltidele, LIDAR-andmestikule, ETAK kõlvikute andmestikule või enda kogutud välitöö andmetele. Nende alusel saab metsaregistris kavandatava raieala kaardile joonistada, mis võimaldab automaatselt näha kehtivaid piiranguid, näiteks looduskaitse või veekaitsevööndeid. Selline lahendus tagab, et riigil tekib ülevaade raiete plaanidest ka ilma ametlike inventeerimisandmete või metsateatiseta, samas kui omanikul säilib paindlikkus ja läbipaistvus oma tegevuste kavandamisel. Digitaalne jälg metsaregistris aitab vähendada rikkumiste riski, toetab keskkonnakaitset ning loob ühtse süsteemi, kus raiete kavandamine ja teavitamine on lihtsustatud, kuid samas kontrollitav.
122
Eesti Erametsaliit
Kohustus teavitada raietööde lõpetamisest
Teeme ettepaneku arutada eraldi, millist infot on riigil täpsemalt vaja ning kuidas vähendada halduskoormust ettevõtetele ja kodanikele, sh ei tohi see kohustus muutuda tasuliseks, nagu juhtus metsateatisega.
Kui kohustus raietööde lõpetamisest jääb, peab seaduses olema selgelt välja toodud, milliste raietööde lõpetamisest teavitus esitada tuleb. Näiteks pole asjakohane igast kultuurihooldusest ja valgustusraiest teavitamine, kuna tegu on mittelikviidsete töödega, kust tavapäraselt puitu turule ei tooda.
Oluline on ka jälgida isikuandmete kaitse aspekti, st raietööde teatisega ei saa avaldada kolmandate osapoolte jaoks nt metsast varutud puidu mahtu jmt andmeid. Kui kohustus raietööde lõpetamisest jääb, teeme ettepaneku siduda see ka metsa majandamise eeskirja § 19 lg 3 kohustusega korrastada raietööde käigus kahjustatud teed, sihid, kraavid, sillad ja truubid vähemalt raie-eelsele tasemele. Seda tuleks teha ühe aasta jooksul raietööde lõppemisest arvates.
Selgitus antud.
Täpsustame eelnõu selles osas, et millistelt raieliikidelt tuleb esitada raietööde lõpetamise teavitus.
123
Eesti Erametsaliit
Eraldisepõhine inventeerimine
Eraldisepõhine inventeerimine on riigimetsas kasutusel olnud juba pikka aega, ainuõige on see kättesaadavaks teha ka erametsaomanike jaoks. Halduskoormuse ja kulude vähendamiseks teeme ettepaneku, et pärast lageraiet, kui enamus puid on langilt raiutud ning takseerandmete kogumine ei nõua kõrget kvalifikatsiooni, võiks inventeerimisandmeid metsaregistrisse kanda ka kutsetunnistusega metsanduskonsulent. Metsakonsulentidel on selleks olemas erialane ettevalmistus ja vajalikud teadmised.
Mitte arvestatud.
Kehtiva metsaseaduse kohaselt on metsa korraldamine (sh metsa inventeerimine ja  metsamajanduslike tööde planeerimine) tegevusloaga tegevus (MS § 12), millele on kehtestatud erinevad nõuded. Ja neid sätteid ei ole selles osas hetkel kavas muuta.

124
Eesti Erametsaliit
Trahvimäärade tõus on põhjendamata ja ebaproportsionaalne
Sellise trahvimäärade tõusuga arvestades metsaseaduse ülereguleerimist, looduses toimetamise eripärasid ja looduse enda dünaamilisust ning liigselt laia tõlgendamisruumi, Eesti Erametsaliit nõus ei ole. Seega soovime enne seadusemuudatustega edasiminemist kohtuda, et arutada probleemi tegelikku ulatust, reaalsete rikkumiste sisu ja määratud trahve, ametniku kaalutlusõigust ja kitsaskohti. Seadusega planeeritakse oluliselt (üle 30 korra!) tõsta juriidilistele isikutele kohaldatavaid maksimaalseid trahvimäärasid. On mõistetav, et tänased määrad on ajale jalgu jäänud, kuid viidates seletuskirja enda põhjendustele, tuleks trahvimäärasid tõsta see vaid kuni 2,5 korda, millele lisandub asjakohastel juhtudel keskkonnakahju hüvitamine.
Esiteks, ei ole selge, millist probleemi lahendada soovitakse, sest vajadust nii drastiliseks trahvimäärade tõstmiseks ei toeta ka rikkumiste statistika. Seletuskirja andmetel on keskkonnakahju põhjustanud rikkumiste arv püsinud stabiilne (2019–2023 vahemikus 5–18 juhtumit aastas). Sarnaselt võib lugeda stabiilseks ka rikkumiste koguarvu – seletuskirjas on miskipärast näidatud vaid vahemikku 2021-2023, kus suurim rikkumine oli 52, samas 2020. aastal oli rikkumiste arv hoopis 67 ja 2019. aastal 595. Samas puudub analüüs, milliseid rikkumisi toime pandi, kas need on seotud metsaseaduse täiendamisega või sellega, kui palju vastaval aastal on metsaseadusega seotud toiminguid tehtud jms. Veelgi enam, arvestades metsaseadusega seotud tööde koguhulka, oleks rikkumiste arv osakaaluna esitatuna marginaalne ning ei toeta esitatud põhjendamist, et rikkumisega kaasnev karistus pole piisavalt motiveeriv seaduse nõuete täitmiseks.
Teiseks, sarnaselt eelmise punktiga ei päde ka seletuskirjas toodud põhjendus trahvimäärade 20- kuni 30-kordsele tõstmisele, sidudes seda 18 aasta jooksul toimunud üldise sissetulekute ja elukalliduse tõusuga. Samas on nii SKP, keskmise palga kui ka puidu hinna tõus olnud üle keskmiselt vaid ligi 2-kordne.
Asjakohane oleks seega trahvimäärasid tõsta sarnases suurusjärgus teiste majandusnäitajate tõusuga ehk kuni 2,5 korda. See tähendaks maksimaalseks trahvimääraks vastavalt 8000 või 5000 eurot, millele lisandub ka keskkonnakahju.
Kolmandaks, mõjuhinnangud seletuskirjas ei too välja, mis sellega tegelikult kaasneda võib, millised on riskikohad jms. Nii ebaproportsionaalne tõus võib meie hinnangul metsaomanike jaoks tähendada metsamajandustöödeks vajaliku tehnika väiksemat kättesaadavust ning kõrgemat hinda, sest võimalike mittetahtlike rikkumistega (nt rööbaste tekitamine, piiriga eksimine GPSi või kaardiandmete ebatäpsuse tõttu jmt) kaasneda võivad trahvid kirjutatakse teenuste hindade sisse.
Neljandaks, selliste maksimummäärade rakendamiseks on metsaseadus liiga ülereguleeritud ning ametniku kaalutlusõigus liiga suur. Kuigi seletuskirjas on rõhutatud, et karistamisele on kehtestatud reeglid, millest ka kohtuväline menetleja on kohustatud kinni pidama, siis samas on metsaomanikel tekkinud menetlejate osas usaldamatus, sest tänases praktikas ei ole kaalutlusotsused läbipaistvad. Puudub ülevaade, mida ja kuidas kaalumisel arvesse on võetud.
Mitte arvestatud.
Maksimum karistusmäära on võrreldes 2024 aastal kooskõlastamisel käinud eelnõuga vähendatud 400 000 eurolt 100 000 euroni.

Kehtib põhimõte, et rikkumine ei tohi olla majanduslikult tulusam kui maksimaalne võimalik karistus. Mitme koosseisu korral on teo alternatiivide juures alust eeldada olulise majandusliku tulu saamist, mida peab arvestama juriidilise isiku puhul teo maksimaalse karistusmäära määramisel.
Seega on maksimum määra arvutamisel lähtutud ka raie maksimaalseid pindala piirmäärasid.
Karistuse arvutamisel alustatakse kaalumist keskmisest, mis on antud juhul 50 000 eurot. Kuni 5 ha lageraielangilt saadav tulu ei tohiks olla majanduslikult suurem kui maksimaalne trahvimäär.
Keskkonnaamet on hinnanud, et eelnõus pakutud trahvimäärad 50 000 eurot ja 100 000 eurot on vastavalt süüteokoosseisu arvestades proportsionaalsed.
125
Eesti Erametsaliit
Punktis 6 pole vaja eraldi seadusesse tuua väärtuslike rohumaade erisust. Kuna seadus näeb ette, et valdkonna eest vastutav minister kinnitab (Metsaregistris) istandikuks sobivate maa alade ruumiandmed, siis saab minister jätta võimalikud väärtuslikud püsirohumaad välja seniks, kuni seal tehtud inventuur. Piisab § 3¹ p5: maa-ala ei ole väärtuslik maastik, väärtuslik põllumajandusmaa ega väärtuslik püsirohumaa.
Mitte arvestatud. Seadus annab raamid, mille ulatuses valdkonna eest vastutav minister kinnitab istandikuks sobivate maa alade ruumiandmed.
126
Eesti Erametsaliit
Punkt 20 soovitakse § 25 lg 2 täiendada punktidega 4 ja 5:
4) metsa majandatakse püsimetsana;
5) mets asub Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslike koosluste esinemisalal.;
Meie ettepanek on mõlemad täiendused välja jätta. Metsaseadus ja samuti eelnõu nõuavad, et metsamajandamine oleks säästlik/kestlik. Püsimetsa peab ka majandama arvestades kestlikkusega ja püsimetsana majandades pean tagama metsade tootlikkuse ja uuenemisevõime. Seega peab need alad uuendama. Poollooduslikud kooslused tuleb metsa alt viia rohumaa alla ainult ja ainult raadamisega. EUDR lubab teha raadamist looduskaitselistel eesmärkidel (samuti taristu ehitamiseks, kaitseväe polügoonideks). Metsast mittemetsamaa tegemise võimalus on raadamine. Seega kui poollooduslikul kooslusel tehakse uuendusraie, peab ala uuendama. Kui soovitakse rajada rohumaa (niit), siis tuleb teha raadamine. Metsaseaduse eelnõu annab võimaluse raadamist teha ka siis, kui puid enam pole. Õigusselguseks jaoks tuleks raadamist nimetada raadamiseks, mitte kujundusraieks vmt.
Sama põhjendusega tuleb §28 lg 4 p6 välja jätta sõnastus „või Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslikul kooslusel puittaimede eemaldamiseks elupaiga tegevuskava kohaselt.“
Arvestatud osaliselt.
Arvestame ettepanekut et püsimetsana majandamise korral on ka uuemise kohustuse.
Ei arvesta ettepanekut nõuda metsa uuendamist poollooduslike koosluste esinemisalal, põhjusel, et nimetatud alad ala täidab muid eesmärke.
Ei arvesta ettepanekut jätta välja sõnastus „Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslikul kooslusel puittaimede eemaldamiseks elupaiga tegevuskava kohaselt“
Kujundusraiet väljaspool kaitstavat ala käsitletakse üksnes pärandniitude osas, mis on kantud Eesti looduse infosüsteemi. Nende taastamis- ja hooldamisvajadus nähakse ette pärandniitude tegevuskavas.
Hooldatavad pärandniidud võivad jääda ka osaliselt metsamaa arvestusse.

127
Eesti Erametsaliit
§ 80 soovitakse täiendada lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Enne 2026. aasta 1. juulit rajatud istandiku võib metsaregistrisse kanda, kui istandik paikneb maa-alal, mis vastab kuni käesoleva redaktsiooni jõustumiseni metsaseaduses istandiku kohta kehtinud nõuetele, seal kasvavate puude keskmine vanus ei ületa kümmet aastat ning maa ei ole maakatastrisse kantud metsamaana.“.

Meie ettepanek on jätta välja „ning maa ei ole maakatastrisse kantud metsamaana.“ Metsaomanikul peaks olema õigus määrata istandikuks ka alad, mis vastavad istandike nõuetele, kuid mille MaRu on ühepoolselt metsamaaks määranud. Nt võsastunud põllumaad, kus kiirekasvulised puuliigid on kiiresti kasvanud üle 8m kõrguseks ja mis on automaatselt, omanikuga kooskõlastamata, määratud metsamaaks.
Mitte arvestatud.
Selgitame, et kehtivad regulatsioonid käsitlevad istandikena alasid, mis jäävad metsaseaduse kohaldamisalast välja ehk on väiksemad kui 0,5 hektarit või mis ei ole metsakõlvikud ja millel kasvavate puude keskmine vanus on vähem kui kümme aastat.

Istandikke on võimalik kasvatada ka haritaval maal enne selle metsamaaks muutumist ehk kui puud on alla 8 meetrit kõrged ja ala pole veel ühtlaselt kinni kasvanud (võrade liitus alla 30 protsenti) või kui puud on kõrgemad kui 8 meetrit, aga kasvavad hõredamalt kui mets ehk võrade liitusega alla 30 protsendi.
Seega ei ole võimalik enne eelnõu jõustumist käsitleda istandikena alasid mis kehtiva seaduse alusel seda ei oleks.
MaRu-l on seadusest tulenev volitus kõlvikuid kaardistada.
Valdkonna eest vastutavale ministrile on antud volitus sisustada oma määrusega loodusnähtuste kaardistamise reeglid.
128
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Eelnõu punkt 3 § 2 lõikega 3 ja 4 täiendatakse metsaseadust põhimõttega, et 70% Eesti metsamaast on majandusmetsana majandatav.
Teeme ettepaneku muuta lõike 3 sõnastust järgmiselt: „(3) Käesoleva seaduse eesmärkide täitmiseks tagatakse majandusmetsade osakaal vähemalt 70 protsendil metsamaast.“. Selliselt on tagatud
õigusselgus, et majandusmetsade osakaal ei pea olema täpselt 70%, vaid see ei tohi langeda alla 70%.
Mitte arvestatud. Seaduse tasandile jäetakse paindlikkus, mida täpsustatakse Vabariigi Valituse määruses.
Seadust täiendatakse järelhindamise paragrahviga.
Kliimaministeerium analüüsib hiljemalt 2031. aasta 1. jaanuariks majandusmetsade osakaalu eesmärgi saavutamist ja rakendamisega kaasnenud mõju. Kui majandusmetsade osakaal metsamaast on käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 sätestatud osakaalust rohkem kui ühe protsendi võrra väiksem või suurem, esitab Kliimaministeerium ettepanekud regulatsiooni muutmiseks.

129
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Eelnõu punkt 4 § 31 lõike 1 punkt 1 kohaselt ei saa metsaregistrisse kanda istandikku, mis on rajatud maa-alale, mille kohta on viimase viia aasta jooksul makstud EL ühise põllumajanduspoliitika toetust. Teeme õigusselguse tagamiseks ettepaneku täpsustada, et piirang kehtib istandiku rajamisele eelneva viie aasta kohta ning sõnastada punkt järgmiselt:
„1) maa-ala kohta ei ole istandiku rajamisele eelneva viimase viie aasta jooksul makstud „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse“ alusel toetust;“. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus aktiivses põllumajanduslikus kasutuses olnud maa muudetakse istandikuks, mis ei ole eelnõu eesmärgiga kooskõlas.
Mitte arvestatud.
Küsimus on pigem selles, kas on üldse võimalik, et aktiivses põllumajanduslikus kasutuses olev maa-ala satub istandikuks sobivate maa-alade kaardikihile?
Kuid samas, isegi kui selline maa-ala satub sinna kaardikihile ja kõik muud tingimused on ilmselt ka täidetud, mis eelnõu § 3.1 lg 1 ette näeb, siis mil moel see on vastuolus eelnõu eesmärgiga?
130
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Eelnõu punkt 4 § 31 lõike 1punktis 5 sätestatakse, et metsaregistrisse ei saa kanda istandikku, mis rajatakse maa-alale, mis on väärtuslik maastik või väärtuslik põllumajandusmaa, mida defineeritakse maakonnaplaneeringu alusel kõrge mullaboniteediga aladena.
Meie hinnangul ei taga selline lähenemine väärtusliku põllumajandusmaa kaitset. Sarnaselt varasematele seisukohtadele leiame, et väärtusliku põllumajandusmaa kaitse tuleb tagada seaduse tasandil. Peame vajalikuks paralleelselt väärtusliku põllumajandusmaa seaduse eelnõu menetlemise taasavamist, et tagada kõrge viljakusväärtusega põllumajandusmaa säilimine, selle hoidmine võimalikult suures osas põllumajanduslikus kasutuses ja toidujulgeoleku kindlustamine.
Arvestades, et täna on Eesti mullastiku kaart uuendamisel ning maakonnaplaneeringutes defineeritud väärtuslikud põllumajandusmaad ei lähtu igal pool ühtsetest alustest, teeme ettepaneku täiendada punkti mulla boniteedi kriteeriumiga.
Sellest lähtuvalt teeme ettepaneku täiendada punkti sõnastust järgmiselt:
„5) maa-ala ei ole väärtuslik maastik või väärtuslik põllumajandusmaa või mille mulla boniteet ei ole kõrgem kui 28 punkti;“.
Seeläbi tagame, et viljakas põllumajandusmaa püsib põllumajanduslik kasutuses.
Mitte arvestatud.
Väärtusliku põllumajandusmaa kaitse ei ole metsaseaduse eesmärk.
Mullauuringud valmivad eeldatavasti 2026. a. Kui tekivad paremad alused siis saame tulevikus muuta

131
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Eelnõu punkt 4 § 31 lõige 2 lubab istandikku rajada drenaažitud maale-alale üksnes Maa- ja Ruumiameti kooskõlastusel tingimusel, et drenaaž ei saa kahjustada ega ei ole takistatud maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine.
Leiame, et lisaks kooskõlastusele on vajalik ka siduv järelevalvemehhanism, mis välistab negatiivse mõju kõrvalasuvatele maaparandussüsteemidele ning nende hoolduskohutuste ülemineku maaomanikule.
Võtame teadmiseks.
Järelevalve toimub vastavalt maaparandusseadusele. Kui on kindlaks tehtud, et istandik drenaaži ei kahjusta, siis ei ole võimalik, et see kahjustaks ka kõrvalolevaid maaparandussüsteeme.
132
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Eelnõu punkt 4 § 31 lõige 3 kehtestab üleminekusätte enne seaduse jõustumist rajatud istandike kohta. Selleks, et vältida kontrollimatut istandike rajamist põllumajandusmaadele enne uue regulatsiooni jõustumist, teeme ettepaneku muuta punkti sõnastust järgmiselt:
„Peale 1. jaanuari 2026. a rajatud istandiku võib metsaregistrisse kanda, kui see paikneb maa-alal, mis käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimusele, seal kasvavate puude keskmine vanus ei ületa kümmet aastat“.
Selgitus antud.
Vastav säte on eelnõus juba olemas punkti 63 all Paragrahvi 80 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Enne 2026. aasta 1. juulit rajatud istandiku võib metsaregistrisse kanda, kui istandik paikneb maa-alal, mis vastab kuni käesoleva redaktsiooni jõustumiseni metsaseaduses istandiku kohta kehtinud nõuetele, seal kasvavate puude keskmine vanus ei ületa kümmet aastat ning maa ei ole maakatastrisse kantud metsamaana.“.
133
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Eelnõu punkt 4 § 31 lõige 4 annab volitusnormi valdkonna eest vastutavale ministrile määramaks istandikeks sobivad alad. Seletuskirja kohaselt luuakse metsaregistri juurde eraldi kaardikiht, mis arvestab seaduses toodud piirangutega. Hetkel viidatud kaardikiht puudub ning seni on aluseks võetud Keskkonnaagentuuri asendusmetsastamise kaardikiht1, mille aluseeldused ei ole kooskõlas eelnõus tooduga ning millega tutvumisel on tuvastatud mitmeid kohti, kus asendusmetsastamise kõlbulikuks on määratud viljakas aktiivselt kasutuses oleks põllumaa.
Kuna kaardikiht saab olema aluseks istandike rajamiseks sobivate maa-alade kaardistamisel, on oluline tagada selle usaldusväärsus. Oleme seisukohal, et kaardikihi välja töötamisse tuleb kaasata põllumajandustootjad, et valideerida kaardikihi vastavus reaalsele maakasutusele. See on hädavajalik, et vältida olukorda, kus aktiivses tootmises olevad maa-alad ja viljakad põllumaad määratakse istandike rajamiseks sobivaks maa-alaks. Lisaks teeme ettepaneku nimetada kaardikiht „potentsiaalselt sobivateks maa-aladeks“, mitte lõikes 1 sätestatud tingimustele juba vastavateks maa-aladeks.
Selgitus antud.
Asendusmetsastamise kaardikihti ei võeta aluseks.

Välja pakutud lahendus arvestab täna kasutada olevaid kaardiandmestikke ja nende kombineerimise võimalusi. Eelnõu kohaselt hakatakse looma avalikult kättesaadavat kaardikiht riiklikus geoserveris, mis näitab alasid, kuhu istandikke võib rajada. Kaardilt eemaldatakse kõik metsa-alad, sest istandikke tohib tulevikus rajada vaid mittemetsamaale.
134
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Raadamise mõiste ja põhimõtete ühtlustamine. Eelnõus ja seletuskirjas kasutatud
„raadamise“ mõiste on mitmeti tõlgendatav ning erineb Euroopa Liidu raadamisvabade
toodete määruse (EUDR) käsitlusest. Palume tagada ühtne ja selgelt mõistetav definitsioon, et vältida olukorda, kus istandike rajamine või nende järgnev kasutus kujuneb EUDR-i kontekstis „raadamiseks“. Eriti oluline on täpsustada, kas ja kuidas saab raadatud istandiku maad edaspidi kasutada põllumajanduslikul eesmärgil (nt turustamisele. Samuti tuleks selgitada, kas istandiku raieküpsuse saabudes on maa võimalik taastada põllumajandusmaana või loetakse see edaspidi metsamaaks. Olukord, kus raadatud istandiku maale rakendub EUDR põhimõtted, pärsib oluliselt sellise maaala põllumajandusliku kasutamise taastamist.
Selgitus antud.
Mõiste „raadamine“ sisu ongi EUDRis ja metsaseaduses erinev. Nii nagu ka mõiste „mets“ määratlus. Kuid ühtlustada pole neid võimalik ega ka vajalik. Pole võimalik seetõttu, et Euroopa Liidu määrused on otsekohalduvad ja neid riigisisesesse õigusesse üle võtta pole lubatud. EUDR käsitleb metsa raadamist tegeliku maakasutuse muutuse kaudu põllumajanduslikult kasutatavaks, sõltumata sellest, kuidas maa on siseriiklikus õiguses või registrites liigitatud.

Täiendame seletuskirja vastava selgitusega EUDRi juhendist lähtuvalt.
135
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Istandiku ja metsamaa piiritlemine. Seletuskiri peab üheselt selgitama, millistel tingimustel võib istandiku maa muutuda metsamaaks, kuidas välditakse soovimatut looduslikku metsastumist ning millised on sellise muutuse õiguslikud ja majanduslikud tagajärjed maaomanikule. Palume kirjeldada ka, millised toimingud ja tähtajad kaasnevad istandiku lõpetamise, maa seadusliku sihtotstarbe muutmise või taastamisega põllumajandusmaaks. Soovime, et selgesõnaliselt on seadusesse sätestatud, et istandikud ei ole metsamaa, seal ei kehti Metsaseadus. See tähendaks ka, et raadamine ei kohaldu istandikule, kuna pole metsamaa.
Selgitus antud.
Täiendame seletuskirja vastava selgitusega.
Istandiku muutmine metsamaaks on omaniku otsus. See toimub omaniku poolt ala istandike jaoks mõeldud registrist väljaarvamise teel ja kui puittaimestik sellel alal vastab metsaseaduse tingimusele. Sellisel juhul käsitletakse seda ala edasi metsana metsaseaduse mõistes ning rakenduvad seaduse nõuded metsa majandamisele.
Registrisse kandmine ja sealt väljaarvamise kord sätestatakse ministri määrusega (§ 3¹ lg 6).
136
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Eelnõu punkti 20 § 25 lõike 2 täiendamine punktidega 4 ja 5 sätestatakse, et püsimetsana majandamisel ei ole metsauuendusvõtete rakendamine kohustuslik ning metsauuendamise võtteid ei ole kohustuslik rakendada Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslike koosluste esinemisaladel. Teeme ettepaneku mõlemad täiendused eelnõust välja jätta, kuna metsaseadus ja käesolev eelnõu juba sätestavad, et metsamajandamine peab olema kestlik. Seega peab kestliku majandamisega arvestama ka püsimetsa majandamisel, samaaegselt tagades metsade tootlikkuse ja uuenemisvõime. Poollooduslike koosluste viimine rohumaaks on võimalik ainult raadamise kaudu, seda lubab teha ka EUDR (st raadamine looduskaitselistel eesmärkidel). Poollooduslike koosluste uuendusraiete korral, seda ala uuendama, rohumaa rajamisel, aga tuleb teha raadamine. Metsaseaduse eelnõu annab võimaluse raadamist teha ka siis, kui puid enam pole. Seetõttu teeme õigusselguse tagamiseks ettepaneku tagada ühtne mõistete kasutamine ning raadamist nimetada raadamiseks, mitte kujundusraieks.
Arvestatud osaliselt.
Arvestame ettepanekut et püsimetsana majandamise korral on ka uuemise kohustuse.
Ei arvesta ettepanekut nõuda metsa uuendamist poollooduslike koosluste esinemisalal, põhjusel, et nimetatud alad ala täidab muid eesmärke.
Ei arvesta ettepanekut jätta välja sõnastus „Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslikul kooslusel puittaimede eemaldamiseks elupaiga tegevuskava kohaselt“
Kujundusraiet väljaspool kaitstavat ala käsitletakse üksnes pärandniitude osas, mis on kantud Eesti looduse infosüsteemi. Nende taastamis- ja hooldamisvajadus nähakse ette pärandniitude tegevuskavas.
Hooldatavad pärandniidud võivad jääda ka osaliselt metsamaa arvestusse.

137
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Eelnõu punkt 25 § 28 lõike 4 punktiga 6 laiendatakse kujundusraiete dokumentide loetelu elupaiga tegevuskavaga.
Teeme ettepaneku täiendatud osa välja ehk lisatud tekstiosa „või Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslikul kooslusel puittaimede eemaldamiseks elupaiga tegevuskava kohaselt.“. Kuna poollooduslik kooslus vastab metsaseaduse mõistes metsa definitsioonile, siis tohib puittaimi sealt eemaldada ainult raadamisega. Lisaks lubab EUDR raadamist looduskaitselistel eesmärkidel. Seetõttu sarnaselt eelmise punktiga teeme ettepaneku õigusselguse tagamiseks kasutada läbivalt ühtseid mõisteid ning raadamist nimetada raadamiseks, mitte kujundusraieks.
Mitte arvestatud.
Poollooduslikud kooslused ehk pärandniidud on Eesti liigirohkeimate ja haruldasemate ökosüsteemide seas, need kuuluvad ka loodusdirektiivi I lisa elupaikade hulka ning nende taastamise ja kaitse kohustus on seatud rahvusvaheliste looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitset ja taastamist käsitlevate konventsioonidega. Sellest tulenevalt soovime soodustada nende alade hooldamist.

138
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Eelnõu punkt 26 § 28 lõike 8 täiendamine. Teeme ettepaneku muudatus välja jätta, kuna metsaseadus ei peaks tegema vahet metsaomanikel. Lisaks on eelnõus olemas teadustööde erisus ja vajadusel võib riigimetsa majandaja või erametsaomanik koos teadusasutusega püsimetsandust selle alusel katsetada.

Arvestatud.
139
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Eelnõu punkt 30 § 20 lõike 1 punkt 3 muutmine, millega muudetakse säilikpuude jätmise nõudeid. Teeme ettepaneku muuta väljapakutud sõnastust: „3) säilikpuud ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud või nende säilinud püsti seisvad osad, kokku vähemalt 5 tükki ühe hektari kohta.;“.

Säilikpuud võeti Eesti õigusruumis kasutusele kui kaitstavate metsade pindala oli ligikaudu 5%. Täna on kaitstavate metsade osakaal aga üle 30%. Seega on maastikul väga palju selliseid puid, mis pidid täitma majandusmetsadesse jäetavate säilikpuude rolli ning seega pole enam asjakohane täiendav säilikpuude jätmine. Säilikpuude tingimustele vastavaid puit, tuleb vaadelda maastikul tervikuna, mitte raielankide kaupa. Eestis tehakse ligi 25 000–30 000 hektarit uuendusraieid aastas. Säilikpuude tõstmine 5 tihumeetrilt hektarilt 15-le tükile hektari kohta tähendab lig 10 tm/ha mahu suurendamist. Seega jäetakse metsa mädanema ca 300 000 tihumeetrit puitu aastas, mis vähendab riigi maksutulu umbes 30 000 000 euro võrra.
Mitte arvestatud.
Eelnõu muudetud. Huvigruppidelt saadud tagasiside analüüsimisel säilikpuude sätet ei muudeta.
140
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Eelnõu punktid 31 ja 32, millega vähendatakse mitme eraldise piires paikneva lageraielangi maksimumpindala seitsmelt hektarilt viiele.
Teeme ettepaneku jätta alles võimalus raiuda ühe metsaeraldise piires. See võimaldab uuendada ja hoida selliseid metsaosi, kus on tekkinud ühetaoline mets, mille pindala on suurem kui 5 hektarit. Rõhutame, et ka suuremad metsaosad on osa mitmekesisusest.
Arvestatud.

141
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Eelnõu punktid 40 ja 41 § 38 lõike 1 muutmine, jättes välja müüa kohustuse esitada Maksu-ja Tolliametile raieõiguse või metsamaterjali müümise teatis. Eelnõu ettepaneku kohaselt on § 38 lõike 1 muudetus sõnastus
„(1) Raieõiguse või metsamaterjali ostja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile ostetud raieõiguse või metsamaterjali kohta valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud vormi kohase teatise. Teatist ei pea esitama, kui ostetakse kuni 20 tihumeetrit metsamaterjali aastas.“. Teeme ettepaneku tõsta teatise mitteesitamise kohustust 20 tihumeetrilt 35 tihumeetrini. Tegemist on nõudega, mis pärineb ajast, mil autorongi lubatud mass oli 40 tonni, täna on see 52 tonni. Täna ostavad paljud isikud majapidamise kütteks koorma küttepuitu, mille maht on 32– 35 tihumeetrit. Seetõttu ei ole asjakohane nõuda teatise esitamist alla 35 tihumeetri metsamaterjali ostmisel.
Arvestatud osaliselt.
Metsaseaduse § 38 tunnistatakse kehtetuks ning tulumaksuseadust täiendatakse §-ga 56⁶ järgmise sõnastusega:
„Residendist juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident ja füüsilisest isikust ettevõtja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile andmed maksustamisperioodil füüsiliselt isikult ostetud raieõiguse või metsamaterjali kohta järgneva aasta 1. veebruariks. Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“

Kehtiva regulatsiooniga võrreldes on välja jäetud 20 tihumeetri lävend metsateatise esitamisel. Andmeid esitavad ostjad on raamatupidamiskohustuslikud isikud ning tehingu sisu on füüsilise isiku metsamaterjali või raieõiguse müük tulu saamise eesmärgil. Maksustamise seisukohalt on oluline teave iga tehingu kohta sõltumata kogusest. Metsateatise esitamise tähtajana tuleks sätestada 1. veebruar, mis arvestab metsaettevõtete suure halduskoormusega aasta alguses. Praktikas esitatakse suurem hulk teatisi jaanuarikuu teises pooles, mitte 10. jaanuariks.
142
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Eelnõu punkt 42 § lõike 1 punkti 1 täiendamine, mille kohaselt ei ole enam vaja esitada metsateatist harvendusraiete tegemiseks väljaspool kaitseala, hoiuala või püsielupaika. Teeme ettepaneku lisada loetellu ka sanitaarraie ja lubada seda teostada metsateatist esitamata väljaspool kaitseala, hoiuala või püsielupaika.
Mitte arvestatud.
Eelnõu muudetud.
Tulenevalt esitatud tagasisidest harvendusraie sätteid seaduses ei muudeta.
143
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Eelnõu punktid 60-62, millega kehtestatakse juriidilistele isikutele uued trahvimäärad. Leiame, et selline karistusmäärade mitmekümnekordne tõus, vastavalt 3200 eurolt 100 000 eurole (üle 30 kordne tõus), 3200 eurolt 50 000 eurole (üle 15 kordne tõus) ning 2000 eurolt 50 000 eurole (25 kordne tõus) ei ole põhjendatud. See ei ole proportsionaalne ega kooskõlas viimase 18 aasta jooksul toimunud muutustega puidu müügihinnas, mis on tõusnud ligi 160%. Mõistame, et oluline on tagada õiguskuulekus, kuid enam kui kümnekordne trahvimäärade tõstmine ei ole põhjendatud eriti arvestades,
et seletuskirja kohaselt on rikkumiste arv vahemikus 32 kuni 52 tükki aastas, metsas tehakse aga töid sadadel tuhandetel eraldistel aastas. Me ei saa kooskõlastada sellist ebaproportsionaalset karistusmäärade tõusu.
Mitte arvestatud.
Maksimum karistusmäära on võrreldes 2024 aastal kooskõlastamisel käinud eelnõuga vähendatud 400 000 eurolt 100 000 euroni.
Kehtib põhimõte, et rikkumine ei tohi olla majanduslikult tulusam kui maksimaalne võimalik karistus. Mitme koosseisu korral on teo alternatiivide juures alust eeldada olulise majandusliku tulu saamist, mida peab arvestama juriidilise isiku puhul teo maksimaalse karistusmäära määramisel.
Seega on maksimum määra arvutamisel lähtutud ka raie maksimaalseid pindala piirmäärasid.
Karistuse arvutamisel alustatakse kaalumist keskmisest, mis on antud juhul 50 000 eurot. Kuni 5 ha lageraielangilt saadav tulu ei tohiks olla majanduslikult suurem kui maksimaalne trahvimäär.
Keskkonnaamet on hinnanud, et eelnõus pakutud trahvimäärad 50 000 eurot ja 100 000 eurot on vastavalt süüteokoosseisu arvestades proportsionaalsed.
144
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Leiame, et Eesti peaks pingutama ja jõustama eelnõu punktiga 17 plaanitud võimaluse võtta kasutusele kaugseire. Seetõttu peame oluliseks, et eelnõu § 4 punktis 4 toodaks seaduse jõustumise aega aasta võrra varasemaks, st 2028. aastaks
Mitte arvestatud.
Esmalt on vaja leida sobiv metoodika, seda testida ning alles pärast seda saab otsustada millises ulatuses muuta keskkonnaministri 16.01.2009 a määrust „Metsa korraldamise juhend“ (edaspidi metsa korraldamise juhend). Ka juhendi muutmine on avalik protsess, mis vajab aega
145
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Seletuskirja lisas 1 on esitatud vabariigi valitsuse määruse „Majandusmetsade hulka mittekuuluvate alade loetulu, majandusmetsa osakaalu arvutamine ja selle rakendamise metoodika“ kavand. Teeme ettepaneku täiendada kavandis toodud §-is 1 esitatud majandusmetsade hulka mittekuuluvate alade loetelu järgmiste aladega: kalda piiranguvööndid, I ja II kaitse kategooria loomad, hüvitusalad, leevendusalad ning rohevõrgustikualad, mis seavad piirangud metsamajandamisele. Tegemist on aladega, mis seavad erinevaid olulisi looduskaitselisi piiranguid metsamajandusele.
Arvestatud osaliselt.
1) I ja II kaitse kategooria loomad on mittemajandatavate alade sisse arvestatud.
2) Hetkel on otsus, et hüvitusalad hakkavad kuuluma 30% arvestusse, kuna need on õiguslikult määratletud alad, kus maakasutus on piiratud ning millel on selge elurikkuse säilitamise eesmärk.
Leevendusalad jäävad majandusmetsade hulka.
3) Hetkel on otsustatud, et rohevõrgustiku alasid loetakse majandatavate alade hulka.
146
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

Paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesoleva seaduse eesmärkide täitmiseks tagatakse majandusmetsade osakaal 70 protsendil metsamaast.
ETTEPANEK: lisada lg 3 sõnastusse sõna „vähemalt“
„(3) Käesoleva seaduse eesmärkide täitmiseks tagatakse majandusmetsade osakaal vähemalt 70 protsendil metsamaast.
PÕHJENDUS: Muudatus tagab suurema õigusselguse ja investeerimiskindluse, rõhutades, et majandusmetsade osakaal ei pea olema täpselt 70%, vaid see ei tohi langeda alla nimetatud piiri (kuid võib vajadusel olla kõrgem, näiteks 71,4%).
Mitte arvestatud.
Mitte arvestatud. Seaduse tasandile jäetakse paindlikkus, mida täpsustatakse Vabariigi Valituse määruses.
147
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

Seadust täiendatakse §-ga 3¹ järgmises sõnastuses:
5) maa-ala ei ole väärtuslik maastik ega väärtuslik põllumajandusmaa;
6) maa-ala kohta on tehtud inventuur, mille kohaselt ei loetud seda väärtuslikuks püsirohumaaks;
ETTEPANEK:
Punktid 5 ja 6 koondada üheks punktiks ning sõnastada see järgmiselt:
maa-ala ei ole väärtuslik maastik, väärtuslik põllumajandusmaa ega väärtuslik püsirohumaa;
PÕHJENDUS:
Väärtuslike püsirohumaade eraldi väljatoomine ei ole vajalik. Kuna seadus annab valdkonna eest vastutavale ministrile volituse kinnitada metsaregistris istandikuks sobivate maa-alade ruumiandmed, saab minister vajaduse korral jätta võimalikud väärtuslikud püsirohumaad välja kuni asjakohase inventuuri teostamiseni.
Mitte arvestatud.
Kokkuleppel Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga on oluline et väärtuslikud püsirohumaad inventeeritakse ära ning neile istandikke ei rajata.
Inventuuri tegemise võimalus on loodud selleks juhuks, kui omanikud soovivad enne riikliku inventuuri läbi viimist kiiremini istandikku rajada. Sellisel juhul saab omanik selle ise tellida.
148
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

Paragrahvi 25 lõiget 2 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„4) metsa majandatakse püsimetsana;
5) mets asub Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslike koosluste esinemisalal.“

ETTEPANEK:
Jätta mõlemad eelnõus kavandatud täiendused (p 4 ja p 5) välja.

PÕHJENDUS:
Metsaseadus ning ka eelnõu kehtestavad juba praegu nõude, et metsamajandamine peab olema säästlik ja kestlik. Sama põhimõte laieneb ka püsimetsana majandamisele: metsa tuleb majandada viisil, mis tagab selle tootlikkuse ja uuenemisvõime. Seega tuleb ka püsimetsadena majandatavad alad vajaduse korral uuendada.
Arvestatud osaliselt.
Arvestatud punkti 4 välja jätmist eelnõust.
Mitte arvestatud punkti 5 välja jätmise ettepanekut. Poollooduslike koosluste esinemisalal ei ole uuenemine nõutud, kuna ala täidab muid eesmärke.

149
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

Paragrahvi 28 lõike 4 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) kujundusraie, mida tehakse kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks kaitsekorralduskava, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskava, elupaiga tegevuskava kohaselt või kaitstava looduse üksikobjekti või vääriselupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks või Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslikul kooslusel puittaimede eemaldamiseks elupaiga tegevuskava kohaselt.“

ETTEPANEK:
Jätta välja järgnev osa:
„või Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslikul kooslusel puittaimede eemaldamiseks elupaiga tegevuskava kohaselt.“
PÕHJENDUS:
Kui poollooduslik kooslus vastab metsaseaduse mõistes metsale, tohib puittaimi sealt eemaldada üksnes raadamise teel. EUDR lubab raadamist looduskaitselistel eesmärkidel (ning samuti taristu ehitamiseks ja kaitseväe polügoonide rajamiseks). Metsamaa muutmine mittemetsamaaks on võimalik vaid raadamise kaudu. Metsaseaduse eelnõu võimaldab raadamist teha ka juhul, kui alal enam puid ei kasva. Õigusselguse huvides tuleb raadamist nimetada raadamiseks, mitte kujundusraieks või muuks metsamajanduslikuks tegevuseks.
Mitte arvestatud.
Kujundusraiet väljaspool kaitstavat ala käsitletakse üksnes pärandniitude osas, mis on kantud Eesti looduse infosüsteemi. Nende taastamis- ja hooldamisvajadus nähakse ette pärandniitude tegevuskavas.
Hooldatavad pärandniidud võivad jääda ka osaliselt metsamaa arvestusse.
150
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

Paragrahvi 28 lõiget 8 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses:
„Riigimetsa majandaja võib püsimetsana majandamisel lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule lähtuda käesoleva seaduse § 43 lõike 32 alusel kehtestatud erisustest.“
ETTEPANEK:
Jätta eelnõust välja ülaltoodud muudatusettepanek.
PÕHJENDUS:
Metsaseadus ei peaks tegema omanike vahel erisusi. Eelnõus on juba olemas teadustöödega seotud erisus, mille alusel võivad nii riigimetsa majandaja kui ka erametsaomanikud koostöös teadusasutustega vajaduse korral püsimetsanduse võtteid katsetada.
Arvestatud.
151
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

Paragrahvi 29 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) säilikpuud ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud või nende säilinud püsti seisvad osad, kokku vähemalt 15 tükki ühe hektari kohta, millest vähemalt 10 tükki peavad olema kasvavad (elusad) säilikpuud esimesest rindest, kuid ülejäänud kuni 5 tükki on kas surnud esimese rinde puud, nende tüveosad või säilikpuude gruppides asuvad teise rinde puud.“
ETTEPANEK:
Jätta § 1punkt 30) Eelnõust välja.
PÕHJENDUS:
Säilikpuud võeti Eesti õigusruumis kasutusele ajal, mil kaitstavate metsade pindala oli veidi üle 5%. Praegu on kaitstavate metsade osakaal üle 30%. Seetõttu on maastikul juba palju puid, mille rolli varem pidid täitma majandusmetsadesse jäetavad säilikpuud, ning üldine säilikpuude nõue ei ole enam asjakohane.
Eelnõus seatud tingimus tagada säilikpuude seas suur elusate puude osakaal ei ole põhjendatud. Säilikpuud on mõeldud elustiku mitmekesisuse tagamiseks, kuid elustiku mitmekesisuse seisukohalt on äärmiselt olulised ka seisvad surnud puud ja tüükad. Seletuskirjas ei ole põhjendatud, miks on vajalik just selline eluspuude osakaal; on üksnes viidatud, et muudetakse säilikpuude jätmise nõudeid, et need oleksid paremas vastavuses teadustööde tulemustega, mis viitavad vajadusele lageraielankidel säilikpuude hulka suurendada, aitaksid kaasa metsamaastike mitmekesisuse tagamisele ning soodustaksid metsaelustikule vajalike tingimuste järjepidevust ja ruumilist katvust (lk 13). Elus- ja surnud puude osakaalu isegi ei käsitleta. Seetõttu ei ole säilikpuude nõude kehtestamine kooskõlas seaduse ega hea õigusloome tavaga.
Säilikpuude arvestamine mahu alusel arvuliseks ei ole praktiliselt ega majanduslikult põhjendatud. Metsade eri olemusest tulenevalt mõjub muudatus metsade lõikes väga erinevalt. Näiteks lepikutes, kus puud on peenemad, võib kavandatav muudatus jätta säilikpuude mahtuks 5–10 tm/ha, samas kui suurema tüvemahuga puistutes (nt haavikud, männikud) võib see ulatuda isegi 20 tm/ha või rohkem. Selline erinevus ei ole põhjendatud.
Lisaks toob muudatus kaasa langile jäetava puidumaterjali hulga mitmekordistumise. Kehtiva seaduse järgi tuleb langile jätta säilikpuud 5 tm/ha ja vaid üle 5 ha suurusel langil 10 tm/ha. Kavandatava muudatuse kohaselt tuleks langile jätta hinnanguliselt vähemalt 10 tm/ha, paljudel juhtudel isegi rohkem. Seletuskirjas puudub ülevaade ega arvutused, kui palju metsamaterjali kavandatava muudatuse tõttu jääb saamata ning millist kahju see tekitab maaomanikele, metsandussektorile ja riigile tervikuna. Nii suure muudatuse tegemine ilma kaasnevaid mõjusid hindamata on põhjendamatu ning vastuolus hea seadusloome tavaga
Arvestatud.
Eelnõu muudetud. Huvigruppidelt saadud tagasiside analüüsimisel säilikpuude sätet ei muudeta.
152
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

Paragrahvi 29 lõike 11 punkt 2¹ tunnistatakse kehtetuks.
32) Paragrahvi 29 lõike 11 punktid 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„3) käesoleva lõike punktis 2 nimetamata kasvukohatüüpides raielank olla suurem kui viis hektarit;
4) erinevates kasvukohatüüpides asuva raielangi pindala olla suurem kui viis hektarit, arvestades käesoleva lõike punktis 2 sätestatud piiranguid.“
ETTEPANEK:
Jätta §1 punkt 32 eelnõust välja.
PÕHJENDUS:
Käesolevate punktidega vähendatakse lageraie langi pindala 7 ha-lt 5 ha-le. Muudatuse sobivust, vajalikkust ja proportsionaalsust ei ole asjakohaselt põhjendatud. Seletuskirjas tuuakse välja, et muudatus on vajalik, kuna metsandusega seotud rahulolu-uuringud on välja toonud, et lageraie ning lageraiealade suured pindalad on üks probleemkohti. Olulisimad riskitegurid lageraielankide suurenemisel ja koondumisel on tormirisk, uuenemisrisk ja ajutine soostumine liigniiskete muldade puhul (lk 14).
Metsamajanduse ümberkorraldamine üksnes rahulolu-uuringute põhjal ei ole asjakohane ega vastuvõetav. Nii oluliste piirangute kehtestamine, nagu lageraielangi võimaliku pindala vähendamine ligikaudu 30%, peab põhinema asjakohasel analüüsil ja põhjendusel. Sealhulgas tuleks läbi viia sotsiaalmajanduslik analüüs ning hinnata piirangute proportsionaalsust. Käesoleval juhul seda piisavalt tehtud ei ole.
Seletuskirjast nähtub küll, et viiest hektarist suuremate eraldiste osakaal on 1,6% kõikide majandusmetsas asuvate eraldiste koguarvust ning kõigist piirnevate aladega lageraie metsateatistest moodustavad sellised metsateatised ligikaudu ühe protsendi (lk 27). Samas nähtub ka, et metsaomanikul lükkub sama eraldise allesjäänud osa raie tegemine edasi. RMK-l on selleks ajaks keskmiselt 4,5 aastat. Samuti toob väiksem raielank kaasa suurema varumiskulu ja ülestöötamiskulu. Raie edasilükkamine lükkab edasi metsaomanikule ka raiest saadavat tulu ning sellel on mõju piirkonna tööhõivele ja regionaalsele arengule (lk 27). Need mõjud on seletuskirjas ainult konstateeritud, kuid nende ulatust ja suurust ei ole analüüsitud. Eelnev arvestades on kavandatav muudatus vastuolus hea õigusloome tavaga ning lubamatu.
Mitte arvestatud.
Eelnõusse jääb maksimaalse raiepindala vähendamine 7 hektarilt 5-le. See aitab see kaasa eesmärgile vähendada koonduvaid lageraie alasid ning tagada kestlik metsandus.

153
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

Paragrahvi 38 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Raieõiguse või metsamaterjali ostja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile ostetud raieõiguse või metsamaterjali kohta valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud vormi kohase teatise. Teatist ei pea esitama, kui ostetakse kuni 20 tihumeetrit metsamaterjali aastas.“
ETTEPANEK:
Muuta teatise esitamise kohustuslikuks alates kogusest 35 tihumeetrit.
PÕHJENDUS:
20 tihumeetrit pärineb ajast, mil autorongi lubatud kogumass oli 40 tonni. Riigikogu menetluses oleva Liiklusseaduse eelnõu kohaselt on lubatud autorongi kogumass 60 tonni. Paljud isikud ostavad maa majapidamise kütteks koorma küttepuitu, mis vastab tihumeetrites umbes 32–35 tihumeetrile. Sellise koguse ostmisel ei peaks teatist esitama.
Arvestatud osaliselt.
Metsaseaduse § 38 tunnistatakse kehtetuks ning tulumaksusedust täiendatakse §-ga 56⁶ järgmise sõnastusega:
„Residendist juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident ja füüsilisest isikust ettevõtja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile andmed maksustamisperioodil füüsiliselt isikult ostetud raieõiguse või metsamaterjali kohta järgneva aasta 1. veebruariks. Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“

Kehtiva regulatsiooniga võrreldes on välja jäetud 20 tihumeetri lävend metsateatise esitamisel. Andmeid esitavad ostjad on raamatupidamiskohustuslikud isikud ning tehingu sisu on füüsilise isiku metsamaterjali või raieõiguse müük tulu saamise eesmärgil. Maksustamise seisukohalt on oluline teave iga tehingu kohta sõltumata kogusest. Metsateatise esitamise tähtajana tuleks sätestada 1. veebruar, mis arvestab metsaettevõtete suure halduskoormusega aasta alguses. Praktikas esitatakse suurem hulk teatisi jaanuarikuu teises pooles, mitte 10. jaanuariks
154
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

Paragrahvi 41 lõiget 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „valgustusraie“ tekstiosaga „ja harvendusraie väljaspool kaitseala, hoiuala või püsielupaika“
ETTEPANEK:
Lisada „ja harvendusraie ning sanitaarraie…“.
PÕHJENDUS:
Samuti peaks harvendusraiet ja sanitaarraiet lubama ilma metsateatiseta teostada väljaspool kaitseala, hoiuala või püsielupaika.
Eelnõu muudetud.
Tulenevalt esitatud tagasisidest harvendusraie sätteid seaduses ei muudeta.
155
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

) Paragrahvi 68 lõikes 2 asendatakse arv „3200“ arvuga „100 000“.
61) Paragrahvi 69 lõikes 2 asendatakse arv „3200“ arvuga „50 000“.
62) Paragrahvi 70 lõikes 2 asendatakse arv „2000“ arvuga „50 000“.

ETTEPANEK:
Tõsta karistusmäära proportsionaalselt 18 aasta jooksul muutunud puidumüügihinnaga. Näiteks kuusepalk maksis 2006. aastal ligikaudu 50 €/tm ja 2024. aastal umbes 80 €/tm, mis tähendab hinnatõusu 160%. Seega võiksid trahvimäärad tõusta 160% võrra: 3 200 € → 5 120 € ning 2 000 € → 3 200 €.
PÕHJENDUS:
Eelnõus toodud põhjendused on kontekstist välja rebitud. Selgituskirjas on välja toodud, et rikkumiste arv jääb aastas vahemikku 32–52 tükki, samas kui metsas tehakse töid sadadel tuhandetel eraldistel. Seega on rikkumisi alla 0,1% ning võib järeldada, et rikkumisi peaaegu ei toimu. Karistused on juba piisavalt mõjusad ja Eelnõus kavandatav karistusmäärade tõstmine on omane represioonialdi riigi käitumisele.
Mitte arvestatud.
Maksimum karistusmäära on võrreldes 2024 aastal kooskõlastamisel käinud eelnõuga vähendatud 400 000 eurolt 100 000 euroni.

Kehtib põhimõte, et rikkumine ei tohi olla majanduslikult tulusam kui maksimaalne võimalik karistus. Mitme koosseisu korral on teo alternatiivide juures alust eeldada olulise majandusliku tulu saamist, mida peab arvestama juriidilise isiku puhul teo maksimaalse karistusmäära määramisel.
Seega on maksimum määra arvutamisel lähtutud ka raie maksimaalseid pindala piirmäärasid.
Karistuse arvutamisel alustatakse kaalumist keskmisest, mis on antud juhul 50 000 eurot. Kuni 5 ha lageraielangilt saadav tulu ei tohiks olla majanduslikult suurem kui maksimaalne trahvimäär.
Keskkonnaamet on hinnanud, et eelnõus pakutud trahvimäärad 50 000 eurot ja 100 000 eurot on vastavalt süüteokoosseisu arvestades proportsionaalsed.
156
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

Paragrahvi 80 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Enne 2026. aasta 1. juulit rajatud istandiku võib metsaregistrisse kanda, kui istandik paikneb maa-alal, mis vastab kuni käesoleva redaktsiooni jõustumiseni metsaseaduses istandiku kohta kehtinud nõuetele, seal kasvavate puude keskmine vanus ei ületa kümmet aastat ning maa ei ole maakatastrisse kantud metsamaana.“
ETTEPANEK:
Jätta lõike sõnastusest välja fraas „ning maa ei ole maakatastrisse kantud metsamaana.“
PÕHJENDUS:
Metsaomanikul peaks olema õigus määrata istandikuks ka alad, mis vastavad istandike nõuetele. Praegu on Maa- ja Ruumiamet ühepoolselt, ilma maaomaniku nõusolekuta, istandiku metsamaaks määranud, mis piirab omaniku õigusi ja ei ole põhjendatud.
Mitte arvestatud.
Selgitame, et kehtivad regulatsioonid käsitlevad istandikena alasid, mis jäävad metsaseaduse kohaldamisalast välja ehk on väiksemad kui 0,5 hektarit või mis ei ole metsakõlvikud ja millel kasvavate puude keskmine vanus on vähem kui kümme aastat.

Istandikke on võimalik kasvatada ka haritaval maal enne selle metsamaaks muutumist ehk kui puud on alla 8 meetrit kõrged ja ala pole veel ühtlaselt kinni kasvanud (võrade liitus alla 30 protsenti) või kui puud on kõrgemad kui 8 meetrit, aga kasvavad hõredamalt kui mets ehk võrade liitusega alla 30 protsendi.

Seega ei ole võimalik enne eelnõu jõustumist käsitleda istandikena alasid mis kehtiva seaduse alusel seda ei oleks.
157
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

§ 3. Seaduse jõustumine
(4) Käesoleva seaduse § 1 punkt 17 jõustub 2029. aasta 1. jaanuaril.
ETTEPANEK:
Muuta seaduse jõustumise tähtajaks 1. jaanuar 2028.
PÕHJENDUS:
Eesti on edukas metsanduse ja IT-riik. Nende valdkondade ühildamisel peaks olema võimalik seaduse jõustamine ellu viia kiiremini, mistõttu on põhjendatud lükata jõustumise kuupäev varasemaks.
Mitte arvestatud.
Esmalt on vaja leida sobiv metoodika, seda testida ning alles pärast seda saab otsustada millises ulatuses metsa korraldamise juhendit muuta. Ka juhendi muutmine on avalik protsess, mis vajab aega.
158
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

ETTEPANEK Lisale
Lisada majandusmetsade hulka mittekuuluvate alade loetellu järgmised punktid:
1. kalda piiranguvööndid;
2. I ja II kategooria liigi taimede, seente ja samblike kasvukohad ning I ja II kategooria loomade elupaigad;
3. hüvitus- ja leevendusalad;
4. rohevõrgustikualad, mis seavad piiranguid metsamajandamisele;
5. muinsuskaitseliste piirangutega alad (pühapaigad, kalmed, ristipuud ja -metsad jms);
6. karstialad (VeeS-ist tulenevad piirangud).
PÕHJENDUS:
• Kalda piiranguvööndid: Oluline looduskaitseline takistus metsamajandamisel. Kui neid ei soovita piirangute alla panna, tuleb see säte Looduskaitseseadusest eemaldada.
• I ja II kategooria liigid: Eelnõust on ekslikult välja jäänud loomastiku piirangud, näiteks metsise elupaigad.
• Hüvitus- ja leevendusalad: Nendes piiratakse metsamajandamist olulisel määral, mistõttu ei saa neid lugeda majandusmetsade hulka.
• Rohevõrgustikualad: Mõnel juhul seavad need olulisi piiranguid metsamajandamisele; sellisel juhul tuleb need alad 70% majandusmetsade hulga arvutamisel välja arvata.
• Muinsuskaitselised piirangud ja karstialad: Piirangud mõjutavad oluliselt metsade majandamist, mistõttu tuleb need samuti majandusmetsade hulka mitte kuuluvate alade loetelusse lisada.
Arvestatud osaliselt.
Majandusmetsade hulka mitte kuuluvate alade loetelu kuuluvad peamiselt alad kus majandustegevust oluliselt piiratakse looduskaitseseaduse tõttu.
Seetõttu on otsustatud lisada majandusmetsade hulka mitte kuuluvate alade loetelu I ja II kategooria loomade elupaigad ning hüvitusalad, vabatahtlikud lepingud.
Kalda piiranguvööndi metsades ei seata rangeid piiranguid raiele (reguleeritakse üksnes lageraie langi suurust) seega kuulub ta 70% majandusmetsa hulka.

159
Eesti Omanike Keskliit
Muuta paragrahv 3¹ lõige 2 punkt 4. Lubada istandikke rajada ka madalsoomullal (M), kuna madalsoomullas on süsiniku talletamine väike võrreldes istandikes puude poolt seotud süsinikuga. Seega ei ole kliimapoliitika seisukohalt mõistlik ja otstarbekas välistada istandike rajamist madalsoomullale
Mitte arvestatud.
Muldade puhul peeti silmas seda, et liigniisketel aladel ei ole mõistlik hakata metsastamise käigus maad kuivendama. Kui valitud ala ei sobi
kuivendamata kujul, siis sinna pigem puid mitte istutada kuna tegevused võivad mõjutada veerežiimi ja muldade seisundit.
160
Eesti Omanike Keskliit
Muuta paragrahvi 10 lõige 94 ja sõnastada alljärgnevalt:
„(94) Kui toetuse saaja ei ole tagastanud toetuse summat tähtajaks, on ta kohustatud maksma tähtpäevaks tasumata summalt viivist 0,06 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid kogusummas mitte rohkem kui tagasinõutav toetuse summa. Toetuse tagasimaksmisel laekunud maksetest loetakse kõigepealt tasutuks tagastamisele kuuluv toetus, seejärel viivis.“;
Eelpool toodud käsitlus on Eesti õigusruumis hea tava, mida järgitakse ka maksukorralduse seaduses.
Arvestatud.

161
Eesti Omanike Keskliit
Punkt 20. On arusaamatu, miks püsimetsana metsa majandades ei pea metsaomanik tagama, et mets uueneks. Ka püsimetsana metsa majandades peab metsaomanik tagama, et kui mets looduslikult ei uuene, siis rakendatakse metsa uuendamiseks seaduses toodud vajalikke võtteid.
Ettepanek arvata välja paragrahvi 25 lõike 2 täiendus punktiga 4 ja täiendada eelnõud punktiga: „§ 24 (31) Metsaomanik on kohustatud rakendama käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis tagavad metsauuenduse püsimetsamajandamisel.“
Arvestatud.
162
Eesti Omanike Keskliit
Punkt 25. Arvata välja teksti osa „või Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslikul kooslusel puittaimede eemaldamiseks elupaiga tegevuskava kohaselt.“
Kui eelpool nimetatud aladel on vaja raiet teha, siis oleks õigusselguse mõistes nimetada sellist raiet raadamiseks ja muuta ka kõlvikut.
Mitte arvestatud
Kujundusraiet väljaspool kaitstavat ala käsitletakse üksnes pärandniitude osas, mis on kantud Eesti looduse infosüsteemi. Nende taastamis- ja hooldamisvajadus nähakse ette pärandniitude tegevuskavas.
Hooldatavad pärandniidud võivad jääda ka osaliselt metsamaa arvestusse
163
Eesti Omanike Keskliit
Punkt 29. Ei saa loobuda ajamääratlusest. E. Laasi järgi (Metsamajanduse alused. Õpik kõrgkoolidele, 2011) raiutakse kõik puud ühe aasta jooksul. L. Muiste ja R. Seina järgi (Metsamajanduse teatmik 1980), raiutakse kõik puud ühe raiehooaja vältel. Kui on soov loobuda viitest ühele aastale, siis on ettepanek sõnastada punkt “Lageraie korral raiutakse raielangilt metsateatises toodud aja jooksul kõik puud, välja arvatud:…”.
Mitte arvestatud.
Metsateatise kehtivus on seaduse jõustumisel 24 kuud metsaregistris registreerimisest alates, mis annab rohkem aega (varem 12 kuud) raie tegemiseks. Ka teiste raiete puhul ei ole eraldi välja toodud perioodi, mis aja jooksul tuleb raied teha, mistõttu ei ole mõistlik seda rakendada ka lageraiete korral.

164
Eesti Omanike Keskliit
Punkt 43. Arvata punkt eelnõus välja. Kui võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks, siis tuleb muuta kõlvikut ja mets raadata.
Mitte arvestatud.
Selgitame, et kuna eelnõuga täiendatakse raadamise mõistet, siis selleks, et oleks üheselt mõistetav on tarvis esitada metsateatis ka siis, kui on tegemist metsata metsamaaga. Seetõttu on tarvis esitada metsateatis ka raadamise mõistes (§ 32 lg 1) nimetatud muu tegevuse kohta, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks.
165
Eesti Omanike Keskliit
Punkt 54. On positiivne, et on üritatud sõnastada, mis tingimustel võib minister muuta kehtestatud uuendusraie pindala. Paraku lõike 5¹ punkt 3 (kui käesoleva seaduse § 45 lõike 5 alusel määratud uuendusraie pindala ei võimalda täita käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 seatud eesmärke või muid riigi kohustusi) muudab selle soovi mõttetuks, sest MS 2 (2) katab absoluutselt kõiki metsa majandamisega seotud eesmärke, millele lisatakse veel muud riigi kohustused.
Ettepanek lõike 5¹ punkt 3 (kui käesoleva seaduse § 45 lõike 5 alusel määratud uuendusraie pindala ei võimalda täita käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 seatud eesmärke või muid riigi kohustusi) eelnõust välja jätta.
Mitte arvestatud.
166
Eesti Omanike Keskliit
Punktides 60, 61 ja 62 käsitletakse uusi trahvimäärasid. Me kindlasti ei toeta rikkumisi ja oleme nõus, et trahvimäärasid on vaja THI ulatuses korrigeerida, aga praeguses eelnõus on trahvimäärad kasvanud kümnetes kordades. Seletuskirjas viidatakse et rikkumiste arv on 2023. aastal kasvanud võrreldes 2021. ja 2022. aastaga. Millegi pärast jäetakse tähelepanu alt välja 2020. ja 2019. aasta, mil rikkumisi oli vastavalt 67 ja 59. Trahvi arvutamiseks on võetud 5 ha suuruse ebaseadusliku lageraie tegemine. Seletuskirjas ei tule välja mitu sellist ebaseaduslikku raiet tehti. Seletuskirjas toodud tulu 12 000 eurot hektari kohta ei peegelda kindlasti Eesti keskmist lageraie hektari tulusust vaid on väga tugevalt üle hinnatud. Juhime tähelepanu, et hektari tuluks tuleb võtta kännuraha, millest on maha arvestatud nii raie kui transpordi kulud.
Ettepanek on, et trahvimäärad arvestaksid tegelikku THI määra kasvu.
Mitte arvestatud.
Maksimum karistusmäära on võrreldes 2024 aastal kooskõlastamisel käinud eelnõuga vähendatud 400 000 eurolt 100 000 euroni.

Kehtib põhimõte, et rikkumine ei tohi olla majanduslikult tulusam kui maksimaalne võimalik karistus. Mitme koosseisu korral on teo alternatiivide juures alust eeldada olulise majandusliku tulu saamist, mida peab arvestama juriidilise isiku puhul teo maksimaalse karistusmäära määramisel.
Seega on maksimum määra arvutamisel lähtutud ka raie maksimaalseid pindala piirmäärasid.
Karistuse arvutamisel alustatakse kaalumist keskmisest, mis on antud juhul 50 000 eurot. Kuni 5 ha lageraielangilt saadav tulu ei tohiks olla majanduslikult suurem kui maksimaalne trahvimäär.
Keskkonnaamet on hinnanud, et eelnõus pakutud trahvimäärad 50 000 eurot ja 100 000 eurot on vastavalt süüteokoosseisu arvestades proportsionaalsed.
167
Eesti Omanike Keskliit
Punkt 63. Paragrahvi 80 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Enne 2026. aasta 1. juulit rajatud istandiku võib metsaregistrisse kanda, kui istandik paikneb maa-alal, mis vastab kuni käesoleva redaktsiooni jõustumiseni metsaseaduses istandiku kohta kehtinud nõuetele, seal kasvavate puude keskmine vanus ei ületa kümmet aastat ning maa ei ole maakatastrisse kantud metsamaana.“.
Ebaselge on, mis saab istandikest, mis on rajatud vastavalt kehtivale seadusandlusele ja on vanemad kui 10 aastat. Kas need arvatakse siis metsaks, kui metsaomanik ei raiu neid enne seaduse jõustumist ära? Kui on nii, siis on selgelt rikutud õigustatud ootuse printsiipi ja istandike omanikele peaks andma ülemineku aja. Lahendamata on ka küsimus, mis saab nendest istandikest, mis on rajatud vastavalt kehtivale seadusandlusele, aga ei asu enam eelnõuga lubatud maa-alal (vt eelnõu punkti 6). Kas need arvatakse siis metsaks, kui metsaomanik ei raiu neid enne seaduse jõustumist ära? Kui on nii, siis ei ole selline maaomanike survestamine raiumiseks mõistlik ei majanduslikust ega kliimapoliitika põhimõtetest tulenevalt. Lisaks rikutakse selgelt õigustatud ootuse printsiipi (maaomanikud on need rajanud heauskselt vastavalt kehtivale seadusele) ja istandike omanikele peaks andma ülemineku aja (vähemalt 30 aastat).
Ettepanek sõnastada punkt järgnevalt: „(10) Enne 2026. aasta 1. jaanuari rajatud istandikud kantakse metsaregistrisse.
Mitte arvestatud.
Selgitame, et kehtivad regulatsioonid käsitlevad istandikena alasid, mis jäävad metsaseaduse kohaldamisalast välja ehk on väiksemad kui 0,5 hektarit või mis ei ole metsakõlvikud ja millel kasvavate puude keskmine vanus on vähem kui kümme aastat.

Istandikke on võimalik kasvatada ka haritaval maal enne selle metsamaaks muutumist ehk kui puud on alla 8 meetrit kõrged ja ala pole veel ühtlaselt kinni kasvanud (võrade liitus alla 30 protsenti) või kui puud on kõrgemad kui 8 meetrit, aga kasvavad hõredamalt kui mets ehk võrade liitusega alla 30 protsendi.

Seega ei ole võimalik enne eelnõu jõustumist käsitleda istandikena alasid mis kehtiva seaduse alusel seda ei oleks.

168
Foreko OÜ
1. EELNÕU § 1 PUNKT 3)
Ettepanek lisada seletuskirja lk 4-5 loetellu järgmised alad:
kalda ehituskeeluvöönd (hõlmab veekaitsevööndit);
hüvitus- ja leevendusalad (riigi- ja eramaal);
põlis- ja loodusmetsad (riigimaal ja eramaal lepinguga kaitstud);
eramaal lepinguga kaitstavad loodusväärtustega alad;
oluliste muinsuskaitseliste piirangutega alad; karstialad ja oluliste majanduspiirangutega rohevõrgustiku alad.
Samuti lisada täiendus, et ranna piiranguvöönd hõlmab veekaitsevööndit ja ehituskeeluvööndit.

Kommentaar 1: Seletuskirjas on loetletud alad, mida majandusmetsade hulka ei loeta (lk 4-5). Sealt on välja jäänud eramaal asuvad loodus- ja põlismetsad ning hüvitus- ja leevendusalad. Teadaolevalt on hetkel menetluses LKS muutmise eelnõu, millega kavatsetakse kehtestada hüvitus- ja leevendusalade regulatsioon. Ka on eelnõuga samaaegselt kooskõlastamisel LKS muutmise eelnõu, millega kehtestatakse loodusmetsade kaitse regulatsioon ja sätestatakse eramaal asuvate loodusväärtuste (sh loodusmetsade) kaitsmine lepingu alusel. Ei ole mingit põhjust eeldada, et eelnevat loetletud kaitsemehhanismid oleksid ebatõhusad. Vastasel juhul ei täidaks nad eesmärki ning oleks küsitav, miks selliseid LKS muudatusi kavandatakse ja lepinguid üldse sõlmitakse. Seega puudub mõistlik selgitus, miks ei peaks neid tegelikult kaitstavaid alasid majandusmetsa hulgast välja arvama. Selline lähenemine võimaldab tegelikkuses ignoreerida 70% majandusmetsa kaitse-eesmärki ning muudab 70% sihi sisutühjaks ning seega õigusselgusetus maaomanike jaoks jätkub.

Ka ei ole seletuskirjas majandusmetsade alt välja jätmise juures käsitletud muinsuskaitseliste piirangutega alasid (pühapaigad, ristipuud ja -metsad jms), karstialasid ega rohevõrgustike alasid. Raie piirangud muinsuskaitsealadel ja mälestistel tulenevad MuKS § 33 lg-st 1, mille kohaselt ei tohi mälestist hävitada ega rikkuda. VeeS § 168 lg 3 p 10 kohaselt on karstialadel lageraie keelatud. Rohevõrgustiku aladele seadusest otse raie piiranguid ei tulene, kuid kohalikel omavalitsustel on planeerimisseaduse kohaselt küllaltki suur otsustusõigus rohevõrgustikus piirangute kehtestamise üle. Seetõttu tuleb ka oluliste majanduspiirangutega rohevõrgustiku alad lugeda tõhusalt kaitstud aladeks.

Seletuskirjas toodud loend ei ühti seletuskirja lisas 1 olevas kavandis (Vabariigi Valitsuse määrus „Majandusmetsade hulka mittekuuluvate alade loetelu, majandusmetsa osakaalu arvutamine ja selle rakendamise metoodika“) § 1 loeteluga. Lisaks seletuskirja loendile on kavandis nimetatud ka LKS § 38 kohane ranna ja kalda ehituskeeluvöönd. Samas on kavandis jäänud nimetamata korduv üleujutusala, mis on nimetatud seletuskirjas. Seejuures oleks asjakohane seletuskirjas tuua välja ka see, et ranna piiranguvöönd hõlmab mh veekaitsevööndit ja ehituskeeluvööndit ning kalda ehituskeeluvöönd hõlmab veekaitsevööndit.
Arvestatud osaliselt:
Majandusmetsade hulka mitte kuuluvate alade loetelu kuuluvad peamiselt alad kus majandustegevust oluliselt piiratakse looduskaitseseaduse tõttu.
Seetõttu on otsustatud lisada majandusmetsade hulka mitte kuuluvate alade loetelu I ja II kategooria loomade elupaigad, hüvitusalad ning vabatahtlike looduskaitselepingutega hõlmatud alad.

Kalda piiranguvööndi metsades ei seata rangeid piiranguid raiele (reguleeritakse üksnes lageraie langi suurust) seega kuulub ta 70% majandusmetsa hulka.
Täpsustame seletuskirja lisas 1 olevat VV määruse kavandid.
169
Foreko OÜ
Ettepanek sõnastada seletuskirja lk 5 teise lõigu esimene lause järgmiselt: „Loodusobjektide looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võtmisel ja loodusväärtuste kaitseks lepingu sõlmimisel hindab Keskkonnaamet mõju majandusmetsa olemile.“

Kommentaar: Seletuskirja kohaselt, looduskaitseseaduse §-s 13 sätestatud kaitse alla võtmise korral hindab Keskkonnaamet mõju majandusmetsa olemile (lk 5). LKS § 13 sätestab kaitse alla võtmist üksnes ulatuses, milles see kaasneb kaitse-eeskirja või kaitse alla võtmise otsuse muutmisega. Uusi objekte võetakse kaitse alla LKS § 10 alusel ning kaitse alla võtmise menetlus viiakse läbi LKS § 9 kohaselt. Jääb arusaamatuks ega ole põhjendatud see, miks KeA peaks hindama majandusmetsale avalduvat mõju üksnes selliste kaitse alla võtmiste puhul, mis kaasnevad juba olemasolevate otsuste või eeskirjade muutmisega, aga mitte uute objektide kaitse alla võtmisega.
Arvestatud.
Viide tehtud ka LKS §-le 10.
170
Foreko OÜ
Jätta kavandatavast § 31 lg-st 1 välja punkt 4.
MS täiendatakse §-ga 3¹, mis käsitleb istandike rajamist ja majandamist. Muuhulgas soovitakse kehtestada § 31 lõike 1 punktid 4 ja 5järgmistes sõnastustes:
„(1) Mittemetsamaale rajatavat istandikku saab metsaregistrisse kanda, kui see asub maa-alal, mis vastab järgmistele tingimustele:
4) maa-ala ei asu turvasmullal (M, S, R), lammimullal (Ag, AG, AG1, AM), rannikumullal (Gr, Gr1, Mr), eemaldatud madalsoomullal (TxM) või eemaldatud rabamullal (TxR);“
5) maa-ala ei ole väärtuslik maastik ega väärtuslik põllumajandusmaa;

Istandike rajamise keelamine mittemetsamaa soomuldadele ei ole põhjendatud. Seletuskirjas ei ole välja toodud ühtegi uuringut ega näidet negatiivsest mõjust. Vastupidiselt, istandike rajamise võimaldamine näiteks eemaldatud madalsoomuldadele ja rabamuldadele loob mitmekesisemad võimalused jääksoode taastamiseks. Paljud nendest aladest paratamatult metsastuvad ning seoses sellega muutuvad kooslused. Istandike rajamise eelis seisneb selles, et sinna on võimalik istutada väärtuslikke puid ning läbi selle luua täiendavat lisandväärtust. Vastasel juhul – s.o loodusliku uuenemise käigus tekivad sinna peamiselt väheväärtuslikud puuliigid. Kuna tegemist on maatulundusmaaga ning istandike rajamisel tuleb arvestada paljud kitsendustega, sh looduskaitselistega, siis täiendavate kitsenduste seadmine mullatüüpidele ei ole põhjendatud.
Arvestatud osaliselt.
Võtame muldade loetelust välja Ag. AG, AG1 ja TxM.

171
Foreko OÜ
Ettepanek sõnastada kavandatava § 31 lg 1 punkt 5 järgmiselt:
„ 5) maa-ala ei ole väärtuslik põllumajandusmaa“

Kommentaar: Metsaistandik sarnaneb väljanägemiselt tavalise majandatava metsaga ning ei ole mingitki põhjust keelata istandike rajamist väärtuslikele maastikele, sest kui väärtuslikud maastikud jäävad inimese poolt hooldamata, siis need aja möödudes metsastuvad ning tulemuseks on sarnane maastiku muutus.
Mitte arvestatud.
Väärtuslik maastik on Eesti planeerimises kasutatav mõiste, millega tähistatakse erilise looduse, kultuuripärandi, ajaloo või visuaalse ilmega maastikke, mille säilitamine on ühiskondlikult oluline. Istandike rajamine ilmselt muudab seda väljakujunenud ilmet.
172
Foreko OÜ
Ettepanek jätta eelnõust välja MS § 25 lg-sse 2 kavandatav punkt 4.
MS § 25 lg 2, mis loetleb juhud, mil metsa uuendamisvõtete rakendamine ei ole kohustuslik, täiendatakse mh p-ga 4 järgmises sõnastuses:
„4) metsa majandatakse püsimetsana;”
Kommentaar: Ka püsimetsade puhul ei saa täielikult välistada metsa uuendamise vajadust. Isegi arvestades püsimetsanduseks kasutatavat valikraie olemust ning metsa majandamise eeskirja §-s 16 sätestatud metsa uuenenuks lugemise tingimusi, võib siiski tekkida metsa uuendamise vajadus. Seda juba seetõttu, et kui mets ise ei uuene, metsad degradeeruvad ning selle vältimiseks on vajalik rakendada uuendamisvõtteid. See oleks vastuolus MS § 2 lg-s 2 sätestatud säästva metsa majandamise printsiipidega ehk ei taga metsa tootlikkust, uuenemist ega elujõulisust. Ka oleks metsade degradeerumine vastuolus kliimakindla majanduse seaduse eesmärkidega.
Seega puuduvad hetkel piisavad andmed ja uuringud, mis õigustaksid metsaseadusesse nii olulise muudatuse, nagu uuendamiskohustusest vabastamine, tegemist.
Arvestatud.
173
Foreko OÜ
Ettepanek:
1) lisada metsaseadusesse või metsa majandamise eeskirja miinimumnõuded püsimetsana majandatavate metsade tootlikkuse, uuenemise ja elujõulisuse hoidmiseks (nt minimaalne juurdekasv hektari koha kasvukohatüüpide lõikes, elujõulise järelkasvu maht) või
2) juhul kui seda ei ole hetkel võimalik teha jätta punkt 27 eelnõust välja.
Kommentaar: Nagu eelnevalt selgitatud, on püsimetsandust Eesti oludes vähe uuritud ning on oht, et püsimetsana metsade majandamine ei ole kooskõlas metsaseaduse § 2 lg 2 sätestatud säästva metsa majandamise printsiipidega ehk ei taga metsa tootlikkust, uuenemist ega elujõulisust. Seega on oluline lisada metsaseadusesse või metsa majandamise eeskirja miinimumnõuded püsimetsana majandatavate metsade tootlikkuse, uuenemise ja elujõulisuse hoidmiseks (nt minimaalne juurdekasv hektari koha kasvukohatüüpide lõikes, elujõulise järelkasvu maht). Juhul kui seda ei ole võimalik teha, siis peaks selle punkti eelnõust ära jätma.
Arvestatud.
Punkt 27 jäetakse eelnõust välja.

174
Foreko OÜ
Ettepanek: jätta § 1 punkt 30 eelnõust välja.

Kommentaar: Eelnõuga on põhjendamatult seatud tingimus tagada säilikpuude seas väga suur elusate puude osakaal. Säilikpuude näol on tegemist elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetud puudega. On selge, et elustiku mitmekesisuse jaoks on äärmiselt olulised ka seisvad surnud puud ja tüükad. Ka ei ole seletuskirjas põhjendatud, miks on vajalik säilikpuude seas tagada just selline eluspuude osakaal. Seletuskirjas on vaid paljasõnaliselt sedastatud, et muudetakse säilikpuude jätmise nõudeid, et need oleksid paremas vastavuses teadustööde tulemustega, mis viitavad vajadusele lageraielankidel säilikpuude hulka suurendada, aitaksid kaasa metsamaastike mitmekesisuse tagamisele ning soodustaksid metsaelustikule vajalike tingimuste järjepidevust ja ruumilist katvust (lk 13). Elus- ja surnud puude osakaalu isegi ei mainita. Eelnevat arvestades ei ole kõnealuse nõude kehtestamine kooskõlas seadusega ega hea õigusloome tavaga.
Säilikpuude mahu põhiselt arvestuselt arvulisele arvestusele üleminek ei ole ka põhjendatud ei praktiliselt ega majanduslikult. Esiteks, metsade olemusest tulenevalt omab muudatus metsade lõikes väga erinevat mõju. Kui näiteks lepikutes, kus puud on olemuselt peenemad, võib kavandatava muudatuse tulemusena jääda säilikpuude maht endiselt 5-10 tm/ha, siis suurema tüvemahuga puistutes (nt haavikud, männikud) võib säilikpuude maht ulatuda isegi 20 tm/ha või rohkem. Sellise erinevuse tekitamine ei ole kuidagi põhjendatud. Teiseks toob muudatus kaasa n-ö saagikuse vähenemise. Kui kehtiva seaduse järgi tuleb langile jätta säilikpuid 5 tm/ha ja vaid üle 5 ha suurusel langil 10 tm/ha, siis kavandatava muudatuse kohaselt tuleks eelneva põhjal jätta langile hinnanguliselt vähemalt 10 tm /ha, paljudel puhkudel ka rohkem. Ehk sisuliselt langile jäetava materjali hulk mitmekordistub. Seletuskirjas puudub ülevaade ja arvutused selle kohta, kui suur hulk metsamaterjali kavandatava muudatuse tõttu saamata jääb ning milline on sellest tekkiv kahju maaomanikele, metsandussektorile ja ka riigile tervikuna. Nii suure muudatuse tegemine ilma kaasnevaid mõjusid hindamata on põhjendamatu ning vastuolus hea seadusloome tavaga.

Säilikpuude mahult arvulisele arvestusele üleminek võib kahjustada ka säilikpuude jätmise eesmärki. Nimelt, metsamajandamise eeskirja (MME) § 13 lg 2 kohaselt, säilikpuud valitakse erinevate puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. Seega nähtub eelnevast, et ökoloogilisest seisukohast on kõige väärtuslikumad just jämedad puud. Säilikpuude arvule konkreetse numbrilise näitaja sätestamine toob suure tõenäosusega kaasa keskmise säilikpuu tüvemahu vähenemise ning seega võib säilikpuude põhieesmärk jääda täitmata. Seda seetõttu, et vältimaks liigse metsamaterjali metsa jätmist ja sellega seonduvat majanduslikku kahju, võidakse hakata säilikpuude kohustust n-ö optimeerima, jättes säilikpuudeks mitte kõige väärtuslikumaid puid. Lisaks, Eestis keskmise metsaeraldise suurus 1,23 ha1 ehk Eesti metsades on piisavalt suur mosaiiksus ja väikesed eraldised, mis ei anna põhjust muuta säilikpuude arvu.
Arvestatud.
Eelnõu muudetud. Huvigruppidelt saadud tagasiside analüüsimisel säilikpuude sätet ei muudeta.
175
Foreko OÜ
Ettepanek:
1) jätta § 1 punkt 32 eelnõust välja või
2) alternatiivselt lisada eelnõu § 1 täiendav punkt, millega nähtaks ette MS paragrahvi 29 lõike 9 muutmine ja sõnastamine järgmiselt:
„(9) Enne raiesmiku uuenemist ei tohi teha uut lageraiet raiesmikuga piirneval metsaeraldisel, välja arvatud juhul, kui piirnev metsaeraldis asub teisel katastriüksusel või raiesmiku ja uue lageraielangi kogupindala ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud lageraielangi maksimaalset pindala.

Kõnealuste punktidega vähendatakse lageraie langi pindala 7 ha-lt 5 ha-le. Seejuures ei ole muudatuse sobivust, vajalikkust ja proportsionaalsust asjakohaselt põhjendatud. Seletuskirjas on välja toodud, et muudatus on vajalik, kuna metsandusega seotud rahulolu-uuringud on välja toonud, et lageraie ning lageraiealade suured pindalad on üks probleemkohti. Olulisimad riskitegurid lageraielankide suurenemisel ja koondumisel on tormirisk, uuenemisrisk ja ajutine soostumine liigniiskete muldade puhul (lk 14). Metsamajanduse ümberkorraldamine pelgalt rahulolu uuringute põhjal ei ole asjakohane ega vastuvõetav. Nii oluliste piirangute seadmine, nagu lageraielangi võimaliku pindala vähendamine vähendamine ~30 % võrra, peab olema asjakohaselt analüüsitud ja põhjendatud. Sealhulgas peab olema läbiviidud sotsiaalmajanduslik analüüs ning kaalutud piirangute proportsionaalsust.

Käesoleval juhul seda piisavalt tehtud ei ole. Seletuskirjast nähtub küll, et viiest hektarist suuremate eraldiste osakaal on 1,6% kõikide majandusmetsas asuvate eraldiste koguarvust ning kõigist piirnevate aladega lageraie metsateatistest moodustavad sellised metsateatised ligikaudu ühe protsendi (lk 27). Samas nähtub ka, et metsaomanikul lükkub sama eraldise allesjäänud osa raie tegemine edasi. RMK-l on selleks ajaks keskmiselt 4,5 aastat. Samuti toob väiksem raielank kaasa suurema varumiskulu ja ülestöötamiskulu. Raie edasilükkamine lükkab edasi metsaomanikule ka raiest saadavat tulu ning sellel on mõju piirkonna tööhõivele ja regionaalsele arengule (lk 27). Kahjuks on nende faktide konstateerimisega seletuskirjas ka piirdutud ega ole peetud vajalikuks analüüsida mõju täpsemat ulatust ja suurust. Eelnevat arvesse võttes on kavandatav muudatus vastuolus hea õigusloome tavaga ning lubamatu.

Juhul, kui otsustatakse raielangi suurust vaatamata ülaltoodule siiski vähendada, peaks negatiivse mõju tasakaalustamiseks arvestama raielangi suurust katastriüksuse põhiselt. See annaks kaks positiivset efekti: naabermaaomanik ei saa raieid kinni hoida (mh arvestades, et metsateatis kehtib 2 aastat) ning maaomanikul tekib motivatsioon metsi kiiremini uuendada.
Arvestatud osaliselt.
Jäetakse alles eraldisepõhine erisus. Maksimaalselt 5 ha lageraielangi tegemine kinnistupõhiselt ei aita täita eesmärki vähendada koonduvaid lageraie alasid.
176
Foreko OÜ
Ettepanek: Kaaluda kavandatava § 311 lg 2 põhjendatust ning lisada seletuskirja selgitused selle kohta, millistel puhkudel ja millistest õigusaktidest tuginevalt on vajalik üle 4 m laiuse trassiraie puhul lisadokumente esitada.
Kommentaar: Eelnõu § 311 lg 1 kohaselt on trassiraie raie, mille hulka kuulub kvartali- või piirisihi sisseraie või olemasoleva sihi või teeserva, kraavikalda ja kraaviserva või mõne muu varem raadatud ala puhastamine puudest või puittaimestikust, mille keskmine rinnasdiameeter ületab kaheksat sentimeetrit. See tähendab, et trassiraiet tehakse ka alal, mida ei saa trassina käsitleda (Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt on trass tee, kanali, torustiku, sideliini vm. pika rajatise kulgemist tähistav joon v. maariba2). Eelneva põhjal tuleks kavandatavast § 311 lg-st 2 aru saada selliselt, et selles ettenähtud lisadokumendid on vajalikud üksnes sellise ala hooldamisel, mis on käsitletav trassina või mis on ehitise kaitsevööndiks. See tähendab, et muude juba varem raadatud alade hooldamiseks lisadokumente vaja ei ole. Samas, seletuskirjas seda problemaatikat otseselt käsitletud ei ole. Ka ei ole seletuskirjas täpsemalt välja toodud, millistest õigusaktidest tuleneb üle nelja meetri laiuse trassiraie (s.h trassi hooldamine ja ehitise kaitsevööndi korrashoid) puhul kehtiva projekti, hoolduskava või muu dokumendi esitamise nõue. Eelnevat arvesse võttes ei teki veendumust, et kavandatav § 311 lg 2 on sõnastatud korrektselt – st ei ole selge, kas lisadokumentide esitamise nõue kehtib kõikide varem raadatud alade hooldamise korral või ainult ehitise kaitsevööndi ja trassina käsitletava ala hooldamisel. Samuti ei ole selge, kas lisadokumentide esitamise nõue on kõikide § 311 lg-s 2 silmas peetud tegevuste korral ka tegelikult vajalik (s.o õigusaktidest tulenev nõue) ja põhjendatud.
Arvestatud.
Täiendame seletuskirja põhjendusega.
Kui lõike 1 nimetatud ala või varem raadatud ala laius ületab nelja meetrit, siis on vaja nii trassi kui ka raadatud ala hooldamiseks või kaitsevööndiga ehitise korral ehitise ja selle kaitsevööndi korrashoiuks esitada Keskkonnaametile õigusaktidest tulenev kehtiv projekt, hoolduskava või muu dokument.
Varasemal tehti neid hooldamistöid raadamise kaudu. See tähendas, et sellise ala raadamise alus (projekt) või selle ala hooldamise kohutus tulenes õigusaktist. Nüüd on toodud need alused trassiraie hulka.

177
Foreko OÜ
Ettepanek:
1)Sõnastada eelnõu § 1 punkt 40 järgmiselt:
„paragrahv 38 tunnistatakse kehtetuks“ ja jätta § 1 punkt 41) eelnõust välja või
2)Alternatiivselt, jätta § 1 punkt 48 eelnõust välja

On tervitatav, et punktides 40 ja 41 kavandatava muudatusega soovitakse vähendada bürokraatiat ja kohustuste dubleerimist. Teisalt, eelnõu p 48 kohaselt soovitakse kehtestada raiest teavitamise kohustus. See tähendab, et tegelikkuses asendatakse lihtsalt üks kohustus teisega ning maaomaniku halduskoormus, bürokraatia ega sellega seotud kulud ei vähene. Pigem maaomaniku kulud isegi suurenevad, kuna raiest teavitamine on pigem mõistlik teha uute inventeerimisandmete esitamisega. See tähendab, et kui muidu tehakse raiejärgne inventeerimine pigem aastaid pärast raiet, siis nüüd tuleb see teha kohe ning seega tekib maaomanikul lisakulu (inventeerimisandmed kehtivad seaduse kohaselt 10 aastat). Seega põhjendamatu bürokraatia ning topelt raporteerimise vältimiseks tuleks üks kõnealustest kohustustest (s.o kas MTA teavitamine või KeA teavitamine) seaduses
Arvestatud osaliselt.
Metsaseaduse § 38 (eelnõu punktid 40 ja 41) tunnistatakse kehtetuks ning tulumaksusedust täiendatakse §-ga 56⁶ järgmise sõnastusega:
„Residendist juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident ja füüsilisest isikust ettevõtja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile andmed maksustamisperioodil füüsiliselt isikult ostetud raieõiguse või metsamaterjali kohta järgneva aasta 1. veebruariks. Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“
Raiest teavitamise sätet täiendatakse raieliikidega.
178
Foreko OÜ
Ettepanek: Jätta eelnõu punktid 60-62 praegusel kujul eelnõust välja ning määrata juriidilise isiku trahvimäärad tuginedes asjakohastele andmetele, analüüsidele ja põhjendustele.

Kommentaar: Kõnealuste muudatustega tõstetakse juriidilise isiku maksimaalseid trahvimäärasid 25-31 korda. Trahvimäärade tõstmise vajadust põhjendatakse asjaoludega, et need kehtivad muutmata kujul alates seaduse vastuvõtmisest 2006. aastal; vahepeal on muudetud korduvalt karistusseadustiku § 47 lõiget 2, mis sätestab juriidilise isiku rahatrahvi maksimaalse määra 100–400 000 eurot; kehtivad maksimaalsed rahatrahvimäärad ei ole 18 aasta jooksul toimunud sissetulekute ja elukalliduse kasvu arvestades enam mõjusad; rikkumiste kasv näitab, et karistused ei ole mõjusad ning paljudel juhtudel on rikkumisest saadud puidu tulu suurem rikkumise eest määratavast karistusest.

Eelnõus kavandatavad trahvimäärad loovad praktikas olukorra, kus metsaülestöötamise ettevõtetel kaob kindlus tuleviku osas, kuna ühest inimlikust eksimusest tingitud trahv võib viia ettevõtte pankrotini. See toob kaasa olukorra, kus kaovad suuremad metsaülestöötamise ettevõtted koos investeeringutega kaasaegsesse masinaparki. Selle tulemusena tekib palju väikeseid ülestöötamise ettevõtteid, kus on üks või kaks masinat ning investeeringute maht minimaalne, see tähendab, et masinad on vanad ning sellega seotud keskkonnamõjud ja riskid (nt õlilekete tekkimise oht) on suuremad. Kokkuvõttes liigume me nii arengus ühe või kahe kümnendi võrra tagasi.
Mitte arvestatud. Maksimum karistusmäära on võrreldes 2024 aastal kooskõlastamisel käinud eelnõuga vähendatud 400 000 eurolt 100 000 euroni. Kehtib põhimõte, et rikkumine ei tohi olla majanduslikult tulusam kui maksimaalne võimalik karistus. Mitme koosseisu korral on teo alternatiivide juures alust eeldada olulise majandusliku tulu saamist, mida peab arvestama juriidilise isiku puhul teo maksimaalse karistusmäära määramisel.
Seega on maksimum määra arvutamisel lähtutud ka raie maksimaalseid pindala piirmäärasid. Karistuse arvutamisel alustatakse kaalumist keskmisest, mis on antud juhul 50 000 eurot. Kuni 5 ha lageraielangilt saadav tulu ei tohiks olla majanduslikult suurem kui maksimaalne trahvimäär.
Keskkonnaamet on hinnanud, et eelnõus pakutud trahvimäärad 50 000 eurot ja 100 000 eurot on vastavalt süüteokoosseisu arvestades proportsionaalsed.
179
Foreko OÜ
Ettepanek: Sõnastada MS § 80 lg 10 järgmiselt:
„(10) Enne 2026. aasta 1. juulit rajatud istandiku võib metsaregistrisse kanda, kui istandik paikneb maa-alal, mis vastab kuni käesoleva redaktsiooni jõustumiseni metsaseaduses istandiku kohta kehtinud nõuetele.“

Ettepanek: Kustutada seletuskirja lk 22 esimese lõigu teine lause (s.o lause, mille kohaselt juba rajatud istandiku saab metsaregistrisse kanda juhul, kui ala vastab § 3¹ lõikes 1 sätestatud tunnustele, puude keskmine vanus ei ületa kümmet aastat ning maa-ala ei ole kantud maakatastrisse metsamaana.)

Kommentaar: Seletuskirjas on toodud, et juba rajatud istandiku saab metsaregistrisse kanda juhul, kui ala vastab § 3¹ lõikes 1 sätestatud tunnustele, puude keskmine vanus ei ületa kümmet aastat ning maa-ala ei ole kantud maakatastrisse metsamaana (lk 22). See on vastuolus eelnõu tekstiga, kuna eelnõu kohaselt ei nõuta olemasolevate istandike vastavust eelnõu § 31 lg-s 1 loetletud tunnustele, vaid vastavust nendele metsaseaduse nõuetele, mis kehtisid kuni eelnõus toodud nõuete jõustumiseni.

Regulatsioon, mille kohaselt istandikele metsaseadust (s.o metsa majandamisele seatud nõudeid) ei kohaldata, hakkas kehtima juba eelmise metsaseadusega, mis jõustus 09.01.1999. Ka kehtivas metsaseaduses on istandike regulatsioon kehtinud alates selle jõustumisest 2006. aastal.
Seega võib Eestis hetkel leiduda seaduslikul alusel rajatud istandikke, kus puude keskmine vanus on kuni 26 aastat. Puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks neid ei peaks lubatama istandikuna registreerida. Õiguskindluse- ega hea halduse põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus istandiku registreerimise eeldusena kehtestatakse tagantjärgi tingimusi, millega isik ei saanud ega pidanudki istandiku rajamise hetkel arvestama.

Nimelt on siiani puudunud regulatsioon, mis võimaldaks seaduse kohaselt rajatud istandikke eraldi arvele võtta. Veelgi enam, istandikuna rajatud puistu teatud kõrguse ja tiheduse saavutamisel on nii mõnigi istandik võetud automaatmenetluses ja ilma maaomanikuga konsulteerimata (rääkimata nõusolekust) arvele metsamaana. Seda vaatamata asjaolule, et kehtiva metsaseaduse seletuskirja kohaselt eeldab istandiku metsamaaks muutmine maaomaniku nõusolekut.
Nimelt nähtub kõnealusest seletuskirjast, et istandikku on võimalik lugeda metsaks juhul, kui omanik taotleb selle metsamaana katastrisse kandmist, kui seda on arvestatava perioodi jooksul majandatud metsaseaduse nõuete kohaselt ja seal kasvavaid võõrpuuliike on metsaseadusega lubatud metsas kasvatada.3 Sel põhjusel ei ole põhjendatud ka olemasolevate istandike registreerimisel seada tingimuseks, et see peab asuma mittemetsamaal. Oluline on, et istandik vastas selle rajamise hetkel metsaseaduses istandiku kohta sätestatule. Seega oli nii eelmise- ja on ka kehtiva metsaseadusega antud maaomanikule õigus istandikke ilma käesolevas eelnõus kehtestada plaanitavate tingimustega arvestamata rajada ning neid ilma metsaseadust kohaldamata majandada. Kuna ülalt nähtuvalt ei ole suudetud seda õigust siiani tagada, siis seda olulisem on käesoleva eelnõuga tekkinud olukord maaomanikele heastada ning lubada istandikud registreerida juhul, kui omanik suudab tõendada, et istandik vastas selle rajamise hetkel istandikule kehtivatele nõuetele. Vastupidine regulatsioon oleks vastuolus õiguskindluse ja õigustatud ootuste põhimõtetega.
Mitte arvestatud. Selgitame, et kehtiv metsaseaduse regulatsioon käsitleb istandikena alasid, mis jäävad metsaseaduse kohaldamisalast välja ehk on väiksemad kui 0,5 hektarit või mis ei ole metsakõlvikud ja millel kasvavate puude keskmine vanus on vähem kui kümme aastat. Istandikke on võimalik kasvatada ka haritaval maal enne selle metsamaaks muutumist ehk kui puud on alla 8 meetrit kõrged ja ala pole veel ühtlaselt kinni kasvanud (võrade liitus alla 30 protsenti) või kui puud on kõrgemad kui 8 meetrit, aga kasvavad hõredamalt kui mets ehk võrade liitusega alla 30 protsendi.
Peame oluliseks selgitada, et maaomanikul on olnud tõepoolest võimalus istandikke rajada ning neid ilma metsaseadust kohaldamata majandada. Metsaseadus ei ole siiani reguleerinud istandikke rajamist ega majandamist. Kuid siiski võimaldab kehtiv metsaseadus seda teha piiratud ulatuses – ehk hetkeni, kuni istandikku ei saa metsana kirjeldada. Ka eelnõu kohaselt saab registrisse kanda istandiku, kui see ei vasta hetkel kehtivas seaduses metsa kohta sätestatud tingimustele.
180
Foreko OÜ
Ettepanek: Jätta § 3 lõige (3) eelnõust välja.
Kommentaar: Istandike küsimus on reguleerimata ning sellega seoses maaomanike huve ja õigusi riivatud juba väga pikka aega (vt eelmine punkt). Puudub mõistlik põhjendus ja vajadus lahendust veelgi edasi lükata. Seega peaksid istandikke puudutavad muudatused jõustuma koos eelnõu jõustumisega. Isegi juhul, kui istandikke registreerimist võimaldav süsteem selleks ajaks veel valmis päris ei ole, tuleb riigil tagada maaomanikele võimalus esitada taotluseid istandike registrisse kandmise kohta, need andmed säilitada ja tagada nende registrisse kandmine esimesel võimalusel.
Mitte arvestatud.
Jõustumiseks vajalik aeg on antud selleks, et välja töötada määrus ning et vajalikud arendustööd metsaressursi arvestuse riiklikusse registrisse saaksid tehtud.

181
Foreko OÜ
Ettepanek : Sõnastada kavandi § 1 p 5 järgmiselt:
„5) looduskaitseseaduse § 37 kohane ranna piiranguvöönd ja § 38 kohane ranna ja kalda ehituskeeluvöönd ning veeseaduse § 118 kohane ranna ja kalda veekaitsevöönd, arvestades §-s 35 sätestatud kitsendustega, väljaspool tiheasustusala;

Ettepanek: Lisada kavandi § 1 punktid järgmises sõnastuses:
„10) hüvitus- ja leevendusalad (riigi- ja eramaal);
11) põlis- ja loodusmetsad (riigimaal ja eramaal lepinguga kaitstud);
12) eramaal lepinguga kaitstavad loodusväärtustega alad;
13) oluliste muinsuskaitseliste piirangutega alad;
14) karstialad;
15) oluliste majanduspiirangutega rohevõrgustiku alad.“

Kommentaar 1: Tagamaks seletuskirjas ja kavandis esitatud loetelude kooskõla ning selle, et majandusmetsade seast oleks välja arvatud kõik alad, kus metsa majandamine on oluliselt piiratud, tuleb kavandi §-s 1 toodud loetelu täiendada. Täpsemad põhjendused on toodud käesoleva dokumendi p 1 kommentaaris 1.
Arvestatud osaliselt.
Majandusmetsade hulka mitte kuuluvate alade loetelu kuuluvad peamiselt alad kus majandustegevust oluliselt piiratakse looduskaitseseaduse tõttu.
Seetõttu on otsustatud lisada majandusmetsade hulka mitte kuuluvate alade loetelu I ja II kategooria loomade elupaigad, hüvitusalad ning vabatahtlike looduskaitselepingutega hõlmatud alad.

Kalda piiranguvööndi metsades ei seata rangeid piiranguid raiele (reguleeritakse üksnes lageraie langi suurust) seega kuulub ta 70% majandusmetsa hulka.
182
Foreko OÜ
Ettepanek: Sõnastada kavandi § 2 lg 2 järgmiselt:
„(2) Loodusobjektide looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võtmise otsuse tegemisel ja loodusväärtuse kaitseks lepingu sõlmimisel hindab Keskkonnaamet mõju majandusmetsa olemile. Kui kaitse alla võtmine ületab metsaseaduse § 2 lõikes 3 seatud eesmärgi, teeb Keskkonnaamet valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku alade kaitse alt välja arvamiseks või kaitse-eeskirjade muutmiseks. Keskkonnaamet peatab kaitse alt välja arvamise- või kaitse-eeskirjade muutmise ajaks kõik pooleli olevad kaitse alla võtmise menetlused.“

Kommentaar: Rakendusakti § 2 lg 2 näeb ette, et looduskaitseseaduse §-s 13 sätestatud kaitse alla võtmise otsuse tegemiseks hindab Keskkonnaamet mõju majandusmetsa olemile. Kui kaitse alla võtmine ületab metsaseaduse § 2 lõikes 3 seatud eesmärgi, teeb Keskkonnaamet valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku alade kaitse alt välja arvamiseks või kaitse-eeskirjade muutmiseks. Selline sõnastus ei ole korrektne ega taga soovitud eesmärki – täpsemad selgitused on toodud käesoleva dokumendi p 1 kommentaaris 2.
Ka oleks olukorras, kus majandusmetsade 70% eesmärki ei ole tagatud kohane kaitse alt välja arvamise või kaitse-eeskirjade muutmise protsessi ajaks peatada kõik käimasolevad kaitse alla võtmise menetlused. See aitab vältida 70% eesmärgist veelgi suuremat kõrvale kaldumist.
Mitte arvestatud.
Kaalutlus menetluse läbiviimiseks (nii kaitse alla võtmisel kui väljaarvamisel) ja vastava menetluste läbiviimine ongi tulevikus LKSi muudatuste järgi KeA pädevuses, kes muuhulgas peab arvestama ka muudest seadusest (sh metsaseadus) tulenevate nõuetega.
Läbiv menetluste peatamine ei ole põhjendatud kuna kaitse alla võetavaks alaks saavad olla ka muud kooslused kui mets, samuti on KeAl alati võimalus koos esitada ettepanekud nii alade sisse kui väljaarvamiseks, arvestades mh majandusmetsade osakaalu hetkeseisu. 

183
Lahemaa Maaomanike Liit
Metsaseaduse eelnõus tuleb paragrahvi 3 lõige 3 sõnastada järgmisel: „Metsamaaks ei loeta õuemaad, elamumaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi ning dendraariumi maad“, st jätta välja „käesoleva seaduse tähenduses“.
Mitte arvestatud.
Seaduses kasutatakse läbivalt „käesoleva seaduse tähenduses“ seega ei ole põhjendatud ühest sättest selle eemaldamine.
184
Eesti Maaülikool
Majandusmetsa 70 protsendi säilitamise eesmärk
Leiame, et seadusesse lisatud majandusmetsa osakaalu säilitamise põhimõte on pikaajalise õigusselguse loomise eesmärgil vajalik. Samal ajal on kooskõlastamisele esitatud ka looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muutmise seaduseelnõu, mis määratleb et maismaal tagatakse 30 protsendi ja merel 30 protsendi ulatuses tõhus kaitse. Peame oluliseks rõhutada, et nii looduskaitseseaduse kui metsaseaduse alusel metsamaale seatud pindalaliste eesmärkide täitmise hindamiseks kasutatavad kriteeriumid peaksid olema identsed. Hetkel on esitatud eelnõude seletuskirjas need kriteeriumid mõnevõrra erinevad. Näiteks loetleb metsaseaduse seletuskiri majandusmetsade hulka mittekuuluvate alade hulka vääriselupaigad (VEP eramaal lepinguga, VEP riigimetsas), samas looduskaitseseadus arvestab 30 protsendi tõhusa kaitse hulka vaid VEPid riigimetsas
Võtame teadmiseks.
Seletuskirja kohaselt ei kuulu majandusmetsade hulka vääriselupaigad (VEP eramaal lepinguga, VEP riigimetsas).
Looduskaitseseaduse eelnõu vaadatakse selles osas üle.
185
Eesti Maaülikool
Teeme ettepaneku eelnõu punktiga 25 loodav metsamaa vähendamise võimalus kustutada.
Kuigi majandusmetsa osakaalu säilitamise eesmärk on seadusesse lisatud, siis on alles jäetud lihtsustatud võimalus seda praktikas oluliselt vähendada ja pärandniidu rajamiseks kujundusraie nime all metsa raadata. Leiame, et antud punktiga luuakse põhjendamatult suur vabadus metsade raadamiseks kujundusraie nime all. Metsade täiendav raadamine peab olema selgelt looduskaitselise eesmärgina sätestatud ja ala põhiselt kinnitatud tegevus, mis kaalub üles metsakoosluses leiduva elurikkuse ja süsiniku lao ning sidumise võimekuse hävitamise. Metsamaa arvelt täiendavate poollooduslike koosluste kujundamine läheb vastuollu Eesti riigi poolt võetud kohustustega kliimamuutuste leevendamiseks ja metsaökosüsteemide kaitsmiseks.
Mitte arvestatud.
Kujundusraiet väljaspool kaitstavat ala käsitletakse üksnes pärandniitude osas, mis on kantud Eesti looduse infosüsteemi. Nende taastamis- ja hooldamisvajadus nähakse ette pärandniitude tegevuskavas.
Hooldatavad pärandniidud võivad jääda ka osaliselt metsamaa arvestusse.
186
Eesti Maaülikool
Istandike rajamise ja majandamise reeglid
Meie hinnangul on istandike rajamist ja kasutamist reguleerivad sätted paranenud, aga siiski leiab mitmeid küsitavaid piiranguid. Eelnõu praeguses versioonis on metsaistandike rajamist ja kasvatamist käsitletud ühelt poolt äärmiselt bürokraatlikult ja teiselt poolt välistavad eelnõus seatud lähtekriteeriumid metsaistandike rajamise väga suurel osal Eesti territooriumist. Kui antud eelnõu oleks juba kehtivaks õigusaktiks, võiks selle metsaistandikega seotud osa esitada bürokraatia vähendamise eesmärgil valitsuse poolt ellu kutsutud efektiivsuse ja majanduskasvu nõukojale analüüsimiseks ja mõjude hindamiseks.
Võtame teadmiseks.
187
Eesti Maaülikool
Teeme ettepaneku eemaldada põhjendamatud piirangud istandike rajamiseks turvasmullal (M, S, R), lammimullal (Ag, AG, AG1, AM), rannikumullal (Gr, Gr1, Mr), eemaldatud madalsoomullal (TxM) või eemaldatud rabamullal (TxR).
Arusaamatu on soomuldade välistamine. Tegemist on muldadega, mis põllumajanduseks enamasti ei sobi, kuid puud saavad seal kasvada. Puuduvad uuringud, mis välistaksid turvasmuldadel istandike kasvatamise. Need alad on metsastunud või metsastumas looduslikult väheväärtuslike puuliikidega nagu sookased, lepad ja pajud. Seega mingi hetk lähevad need metsaregistrisse, kuid nende alade majanduslik väärtus saab olema madalam kui istandike rajamisel. Soovitame jätta välja turvasmuldade piirang istandike rajamiseks. Seaduse seletuskirjas toodud väide, et soomuldade istandikud ning nende rajamiseks ja hoolduseks vajalikud tegevused võivad mõjutada veerežiimi ja muldade seisundit ei ole faktidele tuginev ega kuidagi põhjendatud. Mahajäetud turbaalade metsastamine st istandike rajamine jääksoodesse (turbamullad) kasutades toitainete defitsiidi (eriti fosfor ja kaalium) kompenseerimiseks toitainerikast looduslähedast lubiväetist, puutuhka, on seniste katsetulemuste põhjal üks odavaimaid ja efektiivsemaid ammendatud freesturbaväljade korrastamise meetmeid. Väide, et väetamine võib suurendada lämmastikukoormust ja mõjutada veekvaliteeti, ei pea paika – tänu puutuhaga turba jääklasundisse lisanduvale fosforile ja kaaliumile paraneb ka lämmastiku omastamine taimede poolt ning puude (16-aastased arukaasikud vastavad oma kasvunäitajate poolest II boniteediklassi puistutele ja on produktiivsed süsinikusidujad) ja taimerinde kiire kasv välistavad toitainete leostumisohu ümbritsevasse keskkonda.
Arvestatud osaliselt.
Võtame muldade loetelust välja Ag. AG, AG1 ja TxM.

188
Eesti Maaülikool
Eelnõu kohaselt ei ole edaspidi võimalik istandikku rajada väärtuslikule maastikule.

Väärtuslik maastik on Eestis määratletud alates 2000. aastate algusest maakondlike teemaplaneeringutega. Üldkehtiv definitsioon, üleriigiline ülevaade mahtudest ning terviklik kaardikiht nende alade kohta puudub.
Väärtuslikud maastikud on mitmekesise maakasutuse ja taimestikuga alad, milles leidub nii kohalikku identiteeti määratlevaid elemente kui ka elupaiku mitmesugustele looma- ja taimeliikidele. Maastike väärtused võivad olla nii kultuurilis-ajaloolised, puhkemajanduslikud, esteetilised, identiteedilised kui ka looduslikud. Peaaegu iga metsaistandiku rajamiseks sobiv ala võib osutuda väärtusliku maastiku osaks, mis istandiku rajamise välistab. Pole mingit põhjendust, mille kohaselt metsaistandiku rajamine maastikulist väärtust vähendaks. Teeme ettepaneku kustutada „väärtuslik maastik“ punktist 6 kui äärmiselt ebamäärane, laialivalguv ja mitmeti tõlgendatav
Mitte arvestatud
Väärtuslik maastik on Eesti planeerimises kasutatav mõiste, millega tähistatakse erilise looduse, kultuuripärandi, ajaloo või visuaalse ilmega maastikke, mille säilitamine on ühiskondlikult oluline. Istandike rajamine ilmselt muudab seda väljakujunenud ilmet.

189
Eesti Maaülikool
Eelnõuga on lahendatud varasem puudus ja eelnõusse on lisatud säte, mis ütleb kui kaugele on võimalik tagasiulatuvalt mittemetsamaale istutatud puistuid kanda metsaregistris istandike kategooriasse. Ebaselgeks jääb, miks ei saa rohkem kui 10 aastat tagasi rajatud istandikke metsaregistrisse kanda. Metsaseadused on andnud võimaluse istandikke rajada ka varem ning nende istandikena majandamine peaks olema samuti lubatud.
Selgitus antud.
Selgitame, et nii metsaseaduse kui ka keskkonnaministri määruse nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“ järgi saab istandike majandamiseks kasutada maid, mis jäävad metsaseaduse kohaldamisalast välja ehk on väiksemad kui 0,5 hektarit või mis ei ole metsakõlvikud ja millel kasvavate puude keskmine vanus on vähem kui kümme aastat. Istandikke on võimalik kasvatada ka haritaval maal enne selle metsamaaks muutumist ehk kui puud on alla 8 meetrit kõrged ja ala pole veel ühtlaselt kinni kasvanud (võrade liitus alla 30 protsenti) või kui puud on kõrgemad kui 8 meetrit, aga kasvavad hõredamalt kui mets ehk võrade liitusega alla 30 protsendi.
Seega kui kasvukoht hakkab välja nägema looduses metsana, kaardistatakse see metsamaa kõlvikuna. Metsaseaduse kohaselt hakkavad sellise maa kohta kehtima metsaseaduse sätted.
190
Eesti Maaülikool
Juhime tähelepanu, et nii pärandniidu kui kõrge väärtusega püsirohumaa üle otsustamine võiks lähtuda senise Maa-ameti ja PRIA avalikest registritest ning kaardirakendustest. Teeme ettepaneku kustutada ebamõistlik nõue, mille kohaselt peab istandikku rajada sooviv isik igakordselt tellima inventuuri, mis tõestaks, et alal puuduvad väärtusliku püsirohumaa tunnused.
Selgitame, aastatel 2024–2027 teeb väärtuslike püsirohumaade inventuure Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel Pärandkoosluste Kaitse Ühing. Inventeeritud ja väärtuslikeks tunnistatud alad kantakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis väärtuslike püsirohumaade kaardikihile.
Olukorras kus alal ei ole jõutud veel inventuuri läbi vii, saab maaomanik seda ise tellides teha. Variant on ka oodata millal inventuuriga temani jõutakse.
191
Eesti Maaülikool
Lisandunud on lõige, mis ütleb et kui istandik või osa sellest asub rohevõrgustiku koridoris või tuumikalal, tuleb tagada rohevõrgustiku toimimine. Leiame, et tegemist on täiesti ebavajaliku punktiga, kuna istandik peakski täitma ka peamisi roheala ülesandeid. Teeme ettepaneku nimetatud punkt kustutada.
Arvestatud.

192
Eesti Maaülikool
Igasuguse metsamajandamise, sealhulgas püsimetsamajandamise jätkusuutlikkuse vältimatu alus ja eeldus on metsa uuenemisvõime kasvukoha peapuuliikidega. See tagab metsa jätkusuutlikkuse, ehk metsaökosüsteemi ja puiduressursi jätkumise pikemas perspektiivis. Rõhutame, et mets peab uuenema peapuuliikidega, ehk ei saa pidada põhjendatuks ega lubatavaks, et kuusikud ja männikud muutuvad ajapikku näiteks sarapuu ja/või kuslapuu võsastikeks. Leiame, et metsaomanik peab olema kohustatud rakendama metsa majandamise võtteid nii, et uuenemine oleks tagatud.
Arvestatud.


193
Eesti Maaülikool
Valikraieid peab olema võimalus teha nooremas puistus, praegune lähenemine, et valikraieid saaks teha alles seaduse järgi raieküpsetes puistutes, ei ole põhjendatud. Selline lähenemine ei võimalda kujundada mitmekesise struktuuriga erivanuselist puistut, mis ju ongi püsimetsa majandamise eesmärk ja teoreetilisele püsimetsale iseloomulik. Nooremas metsas valikraiete lubamine võimaldaks paremini suunata puistu kasvu soovitud suunas, samuti hoida ja tõsta puude seemnekandvust, suurendada puude ning puistute tormikindlust.
Mitte arvestatud.
Mõistame püsimetsanduse kehtiva regulatsiooni muutmise vajadust, kuid varasema kooskõlastamise käigus saabunud ettepanekute valguses püsimetsanduse sätteid eelnõuga ei muudeta.
194
Eesti Maaülikool
Raie lõpetamisest teavitamise kohustus
Eesmärk saada kiiremini ülevaadet raiete asukohtadest ja ulatusest raie lõpetamise teavitamise kohustuse seadmisega on bürokraatlik ja täiendavat halduskulu tekitav lahendus. Sellisel viisil täiendavate andmete kogumise kvaliteet ning kasutusotstarve kaheldav. Tänapäevased kaugseire lahendused on oluliselt operatiivsemad ja kulutõhusamad, mistõttu teeme ettepaneku sellisest uuest kohustusest loobuda.
Võtame teadmiseks.
195
Eesti Maaülikool
Säilikpuud ja surnud puit metsas
Surnud seisvate puude ning murdunud ja lamavate puude hektaritagavara on SMI (11.07.2025) andmetel kokku 16 m3/ha kohta. Kokku leiab Eesti metsadest taolisi metsaelustikku toetavaid puid 15,6 miljonit kuupmeetrit. Kaitsealustes metsades on taolise materjali kogus keskmisest suurem ning kasvab ajaga veelgi. Majandusmetsades on otstarbekas toetada taoliste puude säilitamisega elurikkust olukordades, kus häiring on tugevam ja kriteeriumitele vastavad puud leitavad. Samas on oluline säilitada majandusmetsade tootlikkus ja hea tervislik seisund. Metsad on eriilmelised ning seetõttu vajab ka säilikpuude jätmine mõningast paindlikkust. Seetõttu ei ole otstarbekas juhendmaterjali otseselt seadusesse kohustusena üle kanda, vaid määratleda vahemik või eelistatud valik sobivatest puudest.
Selgitus antud.
Eelnõu muudetud. Huvigruppidelt saadud tagasiside analüüsimisel säilikpuude sätet ei muudeta.
196
Eraisik K.V
Ebatäpne on, et HR teatise esitamise nõudest loobumine vähendab omaniku koormust, kuna see asendatakse tehtud tööst teavitamise kohustusega. Pigem suurendatakse sellega koormust. Kohustuseks seatava punkti puhul on nüansse veel, mis praktikaga kokku ei lähe (raie pooleli jätmine ilmaoludest tulenevalt võib kesta kauem kui eelnõus toodud teatamise perioodi nõue, seejuures ei pruugi ala piiritlemine igale omanikule jõukohane olla, ning pole ka oluline, arvestades asjaolu, et tööde lõpetamiseks on teatise järgi aega kuni kaks aastat).
Eelnõu muudetud.
Tulenevalt esitatud tagasisidest harvendusraie sätteid seaduses ei muudeta.
197
Eraisik K.V
30-70 metsamaapindala jaotamise puhul ei ole praeguse eelnõu variandi puhul tagatud selle sisuline täitmise võimalikkus, kuna piirangutega aladena ei ole arvestatud üldplaneeringutest tulenevaid (kohati keskmisest piiranguvööndist rangemate) piirangutega alade ulatust. Eesmärgi sisuliseks (praktikas/tegelikus elus) toimivuseks peavad olema arvestatud ka metsamajandamise piirangutega ÜP-d piirangutega alade hulka. Tänasel päeval on Eestis alasid, mis on majandusmetsana arvestatavad, kuigi kohati pole isegi sanitaarraie ega hooldusraied lubatud (seega ei ole tagatud ka praeguse MS eelnõust teisi punkte). Samuti tuleb arvestada, et liikide elupaikada nt metsise, mille elupaikade alasid on erinevatel ettekäänetele oluliselt laiendatud ja mis on oluliselt suuremate piirangutega kui kaldavööndid (ajaline piirang kuni selleni, et on kellaajaliselt piiranguid seatud), alad pole piirangutevabad. Tõsi, nende alade määramisel on praktikas väga palju ebamäärast ja väga vähe kontrolli ja palju küsitavusi alade määramise õigsuses (tihti ei ole kameraaltööde alusel määratu tegelikkusega seoses olnud ja alasid on määratud laialdaselt viimase 4 -5 aasta jooksul kiirendatud korras).
Võtame teadmiseks. Eelnõuga kaasas oleva VV määruse eelnõu kavandi kohaselt kuuluvad mittemajandatavate metsade hulka need alad, kus metsa majandamist looduse kaitsmise eesmärgil oluliselt piiratakse.
198
Eraisik K.V
Istandike puhul ei ole arvestatud võimalusega, et kultuurid võivad olla olude sunnil või teistel põhjustel korraldatud metsamaaks. See tähendab, et peab olema võimalus juba istutatud aga metsakorraldusega metsamaa hulka loetud alasid metsamaa alt istandike alla võtta.
Selgitus antud.
Selgitame, et kui kultuur on rajatud eesmärgiga kasvatada metsa ning on lisaks metsakorralduse raames inventeeritud, siis ei ole seda ala loodud istandikuna metsaseaduse tähenduses.
199
Eraisik K.V
Metsauuenemise ja -uuendamise tähtaja pikendamine peaks säilima võimalusena alles. Praktikas on see ka seni olnud pigem võimalus kui kohustus. Võimaluse säilitamine välistab olukorra, kus omanik peaks hakkama selgelt uueneva ala puhul LUK korras normi täitma, seejuures ei pruugi selline tegevus tulemust tagada.
Selgitus antud.
Keskkonnaamet annab ekspertiis korras uue uuendamise tähtaja.
200
Eraisik K.V
Raadamise mõiste muutmine. Ei ole selge, mis eesmärki see täidab. Maa kasutusotstarbe muutmine puhul on eelduseks teised alused kui RD teatis, teatis ise on ainult üheks tööks väljaantav dokument, mille puhul on eeldused juba maakasutuse muutmise puhul tuvastatud. Metsamaal kändude juurimiseks raadamise teatise nõudmine ei ole proportsionaalne, eriti arvestades hiljuti jõustunud raadamistasusid. Kändude juurimine ei ole piiratud ka EUDR mõistes, seega on antud punkti näol tegemist ebamõistlikult range ja koormava sättega, mis piirab omanikul kogu metsamaterjali kasutamist. Seejuures pole kändude juurimise mõju metsandusel oluline, mistõttu pole kohane seda metsa majandamist piirates ja tasudega koormates kohaldada. Eelnõu ei selgita ka numbriliselt ühegi põhjendusega sellist käsitlust.
Selgitus antud.
Selgitame, et raadamine metsaseaduse mõistes erineb raadamisest EUDRi mõistes.
201
Eraisik K.V
Kümnepäevane ooteaeg ei täida oma eesmärki, kuna samal ajal on teatisel toodud, et vaidlustada võib 30 päeva jooksul ja seega ei taga 10.päevane ooteaeg omanikule õigusselgust ega õiguskindlust. Seejuures ei ole ka KeA täitnud olulise neile teadaoleva info edastamist 10 päevase perioodi sees, rakendades keerukaid ja pikki menetlusi ning avaldades piirava info omanikule oluliselt hiljem, rikkudes sellega ka õigustatud ootuse. Neid asjaolusid on veel. Samas on ka praktikas olnud võimalik kohtusse pöörduda sõltumata 10 või 30 päeva määramisest, mistõttu on need ebaproportsionaalselt piiravad ega anna üheski võtmes täiendavat väärtust.
Võtame teadmiseks.
Eelnõuga siiski leevendatakse kehtiva seaduse sätteid.
202
Eraisik K.V
Punkt 48 ei pruugi olla täidetav, kuna kõik omanikud ei ole suutelised ega peagi olema võimelised, kasutama metsaportaali (ei teatise ega muu esitamiseks). Sellise asi peab olema võimalus, mitte kohustus. Kohustusena on suur risk tekitada seaduse puudulikust analüüsist tuleneva süüteo määramist isikule, kelle võimalus kohustust täita on eelnevalt piiratud. Seejuures, viidatud EUDR ei nõua teavitamist kui puudub soov materjali turule tuua ning hetkel pole ka selge, mis kujul ja sisul EUDR täna ja edaspidi toimima hakkab
Võtame teadmiseks.
203
Eraisik K.V
Punktis 61 toodud väide, et enamlevinud rikkumine on raie metsaosas, kus pole metsateatist jne. See punkti põhjendus läheb vastuollu sellega, et HR teatist enam esitama ei peaks või siis muudaks automaatselt omaniku ja/või metsamaterjali ostja süüdiolevaks? Viimane variant oleks rohkem kui ühe seadusega vastuolus aga eeskätt määrab eelnõu süüdiolemise enne kui seda on tõestatud.
Eelnõu muudetud.
Tulenevalt esitatud tagasisidest harvendusraie sätteid seaduses ei muudeta.
204
Eraisik K.V
Erinevate toodud näidete puhul tuleks üle vaadata hoopis, kas muutuvas kliimas on kohane endiselt nõuda külmunud pinnase nõuet jmt.
Võtame teadmiseks.
205
Eraisik K.V
Punktis 63 on toodud istandike kohta, et „ning maa-ala ei ole kantud maakatastrisse metsamaana“. Maa-amet on juba mõnda aega uuendanud andmeid sõltumata omanikust, omanikul võib olla väga keeruline tagada, et tema rohumaale rajatud istandik on jäänud mitte-metsamaaks. Siin tuleb mingi muu lahendus leida nõudele.
Võtame teadmiseks.
206
Metsakava OÜ
Punktiga 6 pole läbi mõeldud istanditeks planeeritud maaalad ja nende mõju keskkonnale, kes määrab ja inventeerib sobilikud alad?
Selgitame, et istandike maalade osas luuakse kaardirakendus, välistades alad kuhu istandike rajada ei saa.
207
Metsakava OÜ
Punktiga 16 planeeritakse muuta: „§ 11 lõikes 4¹ metsakorralduse põhimõtet. Edaspidi on võimalik esitada metsa inventeerimisandmeid ka eraldise kaupa, mitte kogu katastri või majandamisüksuse kaupa.” Lisaks on metsaseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas esitatud teave puudulik ja osaliselt vale (nt punktis 16 viidatu, milles öedatkse: „Seni on eraldisepõhist metsakorraldust kasutanud RMK.”). Täpsustame siinkohal – ei ole ainult RMK. Seda kasutatakse ka Järvselja Õppe-ja Katsemetskonna metsade inventeerimisel ning mõningatel juhtudel on seda saanud teha ka erametsas
Täpsustame seletuskirja.
208
Metsakava OÜ
Punktiga 17 plaanitakse täiendada sätet (§ 11 lg 41) kaugseire võimalusega. Juhime siinkohas tähelepanu, et planeeritavad seaduse muutmise seaduses, selle seletuskirjas ega kehtivast seadusandluses ei selgu kaugseire mõiste. Eelpoool nimetatud seaduste muutmise seaduses soovitakse sisse kirjutada kaugseire võimalus, mille kohta ei ole ministeeriumil esitada ühtegi uuringut, metoodikat, sisu ega kirjeldust. Lühidalt ja kokkuvõtlikut öeldes – planeeritava muudatusega plaanitakse seadustada tegevus, mille kohta me isegi ei tea, kas seda on võimalik Eestis üldse rakendada saavutamaks soovitud eesmärke. Küsimus on, missuguse metoodika alusel kaugseire toimiks, kui suured on selle usalduspiirid ja kas saadavad andmed oleksid üldse usaldusväärsed ja kasutatavad. Enne vastava võimaluse seadusesse kirjutamist – peaks olema olemas metoodika, hinnatud selle metoodika usaldusväärsust ja kasutatavust ja seatud eesmärgid, mis ootsustele peaks peaks planeeritav muudatus/ kaugseire/ vastama.
Keskkonnaagentuuri sõnul on ainus kaugseire alane saavutus Eestis metsa kõrgusmudeli olemasolu. Kuid ka selle tehnilisi võimalusi pole läbi katsetatud, analüüsitud ning hinnatud selle vastavust ning selgunud ei ole, kui täpne antud mudel on.
Palume antud punkt seaduse muudatusest välja võtta. Kõigepealt töötada välja metoodika, analüüsida seda, selgitada välja, kas nimetatud metoodika üldse Eesti metsadesse kasutamiseks sobiks.
Mitte arvestatud.
Täiendame seletuskirja kaugseire mõistega.
Kaugseire on teadus, mille eesmärk on koguda teavet Maa pinnal toimuvate nähtuste kohta ilma nendega vahetus kontaktis olemata. Selleks mõõdetakse ja salvestatakse Maa pinnalt peegelduvat või kiirguvat energiat ning saadud andmeid töödeldakse, analüüsitakse ja rakendatakse.(Natural Resources Canada, Fundamentals of Remote Sensing, kättesaadav: https://natural-resources.canada.ca/sites/nrcan/files/earthsciences/pdf/resource/tutor/fundam/pdf/fundamentals_e.pdf)
Kui räägime metsanduse kaugseirest, tuleb rõhutada, et ei eksisteeri ühtset ja universaalset „kaugseire metoodikat“. Kaugseirepõhised metoodikad töötatakse välja eraldi iga konkreetse tunnuse ja kaardikihi jaoks (nt puistu kõrgus, tagavara, katvus, metsamaa pindala, lageraie tuvastus, puuliigid).
Metoodika välja töötamisega on juba alustatud ning selles osalevad RMK, Eesti Maaülikooli ja Keskkonnaagentuuri eksperdid. Tauri Arumäe, Eesti Maaülikooli kaugseire kaasprofessor on oma doktoritöös “Estimating forest variables using airborne lidar measurements in hemi-boreal forests” (2020) avaldatud metsade kõrguse, tagavara ja katvuse määramise metoodikad, mida kasutatakse alusena ka Keskkonnaagentuuris koostatud kaartides. Puuliikide määramise võimalikkust multispektraalsete satelliitandmete, mullakaardi ja masinõppemeetodite (Random Forest) abil on näiteks käsitletud töös “Construction of tree species composition map of Estonia using multispectral satellite images, soil map and a random forest algorithm” (Lang jt).
Väide, et metsanduse kaugseire senine suurim saavutus piirdub üksnes kõrgusmudeliga, ei vasta tõele. Lisaks kõrgusmudelitele on välja töötatud ja rakendatud mitmeid muid metoodikaid muude metsatakseertunnuste leidmiseks kaugseiremeetodite abil, aga kõik ei ole avalikud kaardikihid erinevatel põhjustel.
Suur osa metoodikatest on olemas teadustööde näol, vaja on neid kirjeldada seadusandlusesse sobival kujul.
Loomulikult tuleb iga metoodika puhul kirjeldada nii selle sisu kui ka planeeritav kasutus. Just seetõttu ongi seaduse sätete jõustumine kavandatud tulevikuaastasse – et oleks piisav aeg metoodikate lõpuleviimiseks, infosüsteemide arendamiseks ning nende praktilise rakendamise läbimõtlemiseks ja testimiseks.
209
Metsakava OÜ
Punktiga 18 ja 19 plaanitakse täpsustada metsakorraldaja tunnistuse kehtetuks tunnistamise sätteid. Väidetakse, et edaspidi oleks eksimuse piir rikkumine vähemalt kolmel (tegevusloa puhul vähemalt kuuel) metsaregsitrsse kandmiseks esitatud metsaeraldisel, mis ületab metsa korraldamise juhendiga metsakorraldustööde täpsuse kohta seatud veapiire vähemalt kaks korda.
Olen igati nõus sellega, et metsakorraldustööde kvaliteeti on vaja tõsta. Aga ei saa kuidagi olla nõus sellega, et seadusesse plaanitakse taaskord kirjutada punkt, mille kohta ei ole olemas veel mingit dokumentatsiooni, ettekujutust
Eelnõu muudetakse punktide 18 ja 19 osas ning täpsustatakse milliste näitajate osas rikkumisi arvestatakse.
210
Metsakava OÜ
Juhime tähelepanu siinjuures ka sellele, et kui muutub täpsemaks metsakorraldustööde kvaliteedi hindamine, siis sellevõrra peab muutuma täpsemaks ka KAUR välitööde kontrolli tegemise metoodika. Praeguste juhendite alusel on menetleval spetsialistil võimalus valida metoodika, mille alusel ta hindab kas metsakorraldaja on eksinud ja selle käigus EI PEA spetsialist jääma praeguses Metsa korraldamise juhendis metsakorraldajatele lubatud vea piiresse. Ta võib selles eksida kordades suuremas määras ühele või teisele poole. Keskkonnaagentuur peab tagama alles peale metsakorraldaja poolt vaide esitamist ja nn komisjoni poolset välitööde tegemist, et komisjoni otsus/tulemused peavad olema pool lubatud metsakorraldajatele lubatud eksimuse piirist. Ehk siis kui planeeritakse viia sisse muudatus, kus metsakorraldaja tunnistust saab tühistada kolmel metsaregistrisse kande tegemiseks esitatud metsaeraldisel, kus lubatud metsakorraldustööde veapiiri ületatakse kaks korda, siis peab KAUR oma välitööde tegemise muutma kordades täpsemaks. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus isikliku vastasseisu tõttu soovitakse kellegi litsentsi kehtetuks tunnistada. Kõik sellised rikkumised peavad olema kontrollitud, tõendatatud ja ka igal ajal tõendatavad välitööde teostamise metoodikaga - st KAUR oma tegevuses ei saaks lubada oma otsustes sellist subjektiivsust nagu praegu.
Võtame teadmiseks.
Seaduse muutmine toob kaasa ka muudatused metsa korraldamise juhendis.
Eelnõu muudetakse punktide 18 ja 19 osas ning täpsustatakse milliste näitajate osas rikkumisi arvestatakse.
211
Metsakava OÜ
Seletuskirjas punktis 61 on öeldud, et: ““Üks raieõigust tõendav dokument on metsateatis ning üks enamlevinud rikkumistest on raie metsaosas, mille raieks ei ole esitatud metsateatist. Raieõiguse kontrollimise kohustuse täitmata jätmisel ei saa osapooled olla veendunud, et raie on metsaosas lubatud. See toob kaasa võimaluse, et osaletakse ebaseaduslikus metsaraies ja saadud metsamaterjali turule laskmises”. Ometigi väidetakse siin, et metsateatis on raieõigust tõendav dokument aga planeeritavasse seaduse muudatusse pole kirjutatud, kuidas käib harvendusraie teel saadud metsamaterjali päritolu tõendamine. Seletuskirjas viidatakse, et harvendusraiele pole kehtestatud raie-eelseid kriteeriume – nagu on näiteks uuendusraiete tegemiseks – puistu vanus, puistu rinnasdiameeter. Rõhutame siinkohal, et harvendusraie tegemiseks on siiski kriteeriumid – raie-eelne rinnaspindala peab olema suurem kui on metsa majandamise eeskirjas toodud raiejärgne alammäär. Samuti on sisse kirjutatud, et HR ei kavandata väljaraiega alla 5% puistu tagavarast (metsa korraldamise juhend). Lisaks annab teatud olukordades praeguse seaduse alusel teha harvendusraiet ka küpses või valmivas metsas – kuidas planeeritakse selle puidu päritolu tõendada. Juhime tähelepanu, et harvendusraie teatisele läks ka planeeritav raiemaht tihumeetrites – see oli erametsaomaniku jaoks ka teatud mõttes indiktiivne mõõde, kui palju ta sai HR käigus raiuda – selle kaotamisel suureneks kindlasti raieettevõtete surve metsaomanikule ja see võib kaasa tuua olukorra, kus metsaomanik võib saada raieõiguse müügil kannatada ja riik jääb olulisest infost ilma või saab moonutatud kujul. Lisaks on HR-st saadav puidukasutuse osakaal ligi 20% üldisest mahust mille kohta jääks riigil statistika saamata.
Eelnõu muudetud.
Tulenevalt esitatud tagasisidest harvendusraie sätteid seaduses ei muudeta.

Ühtlasi selgitame, et metsateatis ei ole ainus dokument, mis saab tõendada materjali seaduslikkust. Metsaseaduse §-s 37 on loetelu raieõiguse olemasolu ja metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavatest andmetest ja dokumentidest. Nendeks võib olla nii omandiõigust tõendav kinnistusraamatu kanne, raieõiguse või metsamaterjali võõrandamise leping või akt suulise lepingu sõlmimise kohta kui ka raiet registreeriv kanne või metsakaitseekspertiisi akt metsaregistris ning isikut tõendav dokument
212
Metsakava OÜ
Raie alustamise ja lõpetamisest teavitamise kohustus on lisakoormus metsaomanikule ja bürokraatiat suurendav tegevus. Ühe raie tegemiseks peab omanik registris teatise vormistamise asemel tegema veel raie alustamise ja lõpetamise märkmed. Kuna teatis kehtib 2 aastat siis raie alustamisest ja lõpetamisest teavitamine on mõtetu alati võib väita, et raie on pooleli. Raiete asukohad ja mahud on ka hetkel kättesaadavad registrist.
Võtame teadmiseks.
213
Eesti Metsa Abiks
Ranna- ja kaldakaitsevööndid ei saa maismaa arvestuses olla arvel kaitsealadena ning metsaseaduse mõistes majandatavate metsadena.

Taoline topeltarvestus tekitab õiguslikku ja praktilist segadust: kuidas on võimalik tagada looduskaitse eesmärke, kui sama maa‐ala lubatakse majandusmetsana käsitleda? Seetõttu on vajalik selge lahendus: kui maa on määratud kaitseala või looduskaitselisse vööndisse, siis peaks olema selle käsitlemine majandusmetsana välistatud; vastupidi, majandusmetsaks klassifitseeritud maa ei tohiks samaaegselt olla riiklike looduskaitse‐eesmärkide aluseks ilma selgete ja läbipaistvate piiranguteta. Kui ranna- ja kalda kaitsevööndid liigitada kaitsealade hulka, tuleks seadustes sätestada selged raiepiirangud.
Selgitus antud.
Selgitame, et tegemist on eraldi arvestusega.
Eelnõuga kaasas oleva VV määruse eelnõu kavandi kohaselt kuuluvad mittemajandatavate metsade hulka need alad, kus metsa majandamist looduse kaitsmise eesmärgil oluliselt piiratakse. Alad, mida ei loeta majandusmetsade hulka on peamiselt alad mille kaitsekord kehtestatakse looduskaitse seadusega.
Kalda piiranguvööndi metsades ei seata rangeid piiranguid raiele (reguleeritakse üksnes lageraie langi suurust 2 ha-ga) seega kuulub ta 70% majandusmetsa hulka.
214
Eesti Metsa Abiks
Kordame oma varem esitatud seisukohta, kaitsta tuleb tõhusalt vähemalt 30% metsamaast.
Looduväärtuste kaitsele ei tohi poliitilise otsuse alusel, ilma teadusliku argumentatsioonita, kehtestada ülempiiri. Otsuse tegemisel tuleks multidistsiplinaarselt arvestada kõigi asjakohaste valdkondadega – ökoloogia, metsandus ning kultuurilised ja sotsiaalsed mõjud. Oleme elurikkuse kriisis ja suur liikide väljasuremine on toimumas. Elurikkuse vähenemine mõjutab majandust, toidujulgeolekut ja inimeste heaolu sama otseselt kui ökosüsteeme. Kui kaitsemeetmeid piiratakse poliitilistel kaalutlustel, suureneb pöördumatute keskkonnakahjude risk ning hilisemad kulud kasvavad kordades.
Teaduspõhine otsustamine tähendab, et kaitsemeetmete ulatust ja intensiivsust peab määrama ökoloogiline vajadus, mitte poliitiline, ettevõtjaid soosiv otsus, millele ei ole tehtud mõju analüüsivat erapooletut hinnangut.
Selgitus antud.
Kavandatav metsaseaduse muudatus lähtub Euroopa Liidu ja rahvusvahelistest elurikkuse ja kliimapoliitika eesmärkidest, mille kohaselt on seatud sihttasemeks vähemalt 30% maismaa tõhus kaitse. Tegemist on poliitiliselt kokku lepitud eesmärgiga, mis tugineb teaduspõhisele arusaamale elurikkuse kaitse vajadusest ning võimaldab riiklikul tasandil tasakaalustatud maakasutuse planeerimist.
Seadusemuudatuse eesmärk on tagada metsade kestlik majandamine, luues selge ja prognoositava raamistiku metsade majandamise ja kaitse tasakaalustamiseks ning arvestades ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte.
215
Eesti Metsa Abiks
Kuigi väidetavalt ei kuulu piiranguvööndid majandusmetsade hulka, on selline määratlus eksitav.
Piiranguvööndites on uuendusraied alati olnud lubatud. Erandina al 2024. aasta märtsist on see praktika muutunud (Eesti Metsa Abiks MTÜ kohtuvõit Keskkonnaameti üle). Sellisel juhul peavad piiranguvööndites olema kindlasti välistatud uuendusraied ning muud raietüübid, mis kahjustaksid ala kaitse-eesmärke.
Selgitus antud.
Selgitame, et piiranguvööndis on uuendusraie kaitseala valitseja kaalutletud otsus.
216
Eesti Metsa Abiks
Harvendusraietele peab metsateatiste esitamine jätkuma kõikjal, ka väljapool kaitsealasid.
Seletuskirjast võib lugeda põhjendust: ‘’Ei nõuta metsateatise esitamist harvendusraiete tegemiseks väljaspool kaitseala, hoiuala või püsielupaika. See asendatakse tööde tegemise registreeringuga metsaregistris. Muudatusega väheneb nii Keskkonnaameti töökoormus kui ka metsaomaniku halduskoormus. Kaitsealal, hoiualal ning püsielupagas on harvendusraie tegemiseks ikka vaja esitada metsateatis, kuna Keskkonnaamet peab hindama kavandatud raiete mõju loodusväärtustele.’’
Me ei loe kuidagi välja, et metsaomaniku halduskoormus mingistki otsast väheneks, kui samal ajal tuleb ikkagi esitada tööde tegemise registreering metsaregistris. Ka praegune harvendusraiete teatise esitamine võtab metsaomanikult vaid hetke ja mõned klikid. Ühtlasi annab see ülevaate nii Metsaportaali avaliku vaate kasutajatele (et ei toimu ebaseaduslikku raiet) kui ka riigile. Praegusele süsteemile peab lisanduda raiete lõpetamise teade või tööde tegemise registreering, mis ei ole teostajale ajamahukas. Keskkonnaameti töökoormuse vähenemist pole seletuskirjas laiemalt avatud. Praegusel juhul on suurem osa teatiste kinnitamistest automatiseeritud ning lähemat tutvumist vajavad raied kaitsealadel, püsielupaikades, hoiualadel jne. Selle seadusemuudatuse võimalikke ohte, näiteks ebaseaduslike raiete mahu kasvu, ei ole seletuskirjas samuti käsitletud.
Arvestatud.
Eelnõu muudetud. Tulenevalt esitatud tagasisidest harvendusraie sätteid seaduses ei muudeta.
Raiete lõpetamise teade eelnõus kavandatud.
217
Eesti Metsa Abiks
Eesti riigil on olemas täpsed ETAK andmed, mis kajastavad kaitsealade pindala, seega ei ole vajadust kaitsealade pindala arvutamisel kasutada SMI andmeid.

Eesti riik pakub kaitsealade pindala kahes erinevas süsteemis, ETAK10 ja SMI11, millest esimene on täpne ja teine on olulise veaprotsendiga. SMI metoodika sobib üldjoontes selleks, et hinnata, näiteks mis vanuses on meie puistud ja mis puuliigid metsades kasvavad. Seeläbi on võimalik koguda infot, mille kohta Eesti riigil täpsemad andmed puuduvad ja mida oleks detailselt koguda ajakulukam. Meie hinnangul ei peaks aga kaitsealade pindalasid SMI järgi avalikkusega jagama, kuna selles on oluline veaprotsent ning see tekitab pehmelt öeldes segadust. ETAK (Eesti topograafia andmekogu) andmed saadakse aga palju lihtsamat metoodikat kasutades - meile on teada kõikide kaitsealade pindalad ning need on lihtsalt kokku liidetud. Seda, kas tegemist on metsamaaga või mitte, saadakse teada aeropildistamise ja lidari abil. Kaitsealuste metsade pindalad on liidetavad. EMA-le teadaolevalt on metsamaski kajastav kõlvikute kaardikiht12 olemas ning töökorras ning ei ole mingeid tehnilisi takistusi ETAK andmete kasutamisel. Kaardikihil on kõlvikutest eraldi kajastatud puittaimestik. Teave metsaalade kohta sisaldub ka teistes kõlvikutes – info on tulpades „puis“ (väärtus „10“) ja „puis_t“ (väärtus „Jah“). Kõlvikute kaardikihi leiab allolevast viitest. Kavatsus kaitsealade pindalasid määrata ebatäpsete SMI andmete alusel ei ole põhjendatud.
Selgitus antud.
Metsaseaduse § 9.1 lõike 2 kohaselt on SMI põhieesmärk koostada statistilisi ülevaateid Eesti metsavarude olemist, seisundist ja kasutamisest ning maakasutusest ja selle muutusest, seega on SMI sobilik.

Paralleelselt on välja töötamisel Keskkonnaagentuuri tellitud kaugseire vahend, nn metsamask, mille eesmärk on parandada Eesti topograafia andmekogu (ETAK) täpsust, seejuures anda metsamaa pindala FAO ja Eesti metsaseaduse definitsiooni alusel.

ETAK katab küll kogu Eesti alad, kuid andmete vanus on ebaühtlane – osa alasid vanemad kui 10 aastat. ETAK põhineb aeropildistamisel ja aerolaserskaneerimisel. Kuna kogu riiki ei saa igal aastal üle pildistada, jäävad paljud alad vanade alusandmete peale. Suuremad linnad ja tiheda asustusega piirkonnad uuendatakse sagedamini, kuid metsamaad ja vähemaktiivsed alad võivad jääda uuendamata üle 10 aasta. ETAK andmekogu uuendamine sõltub aeropildistamise ajast. See tähendab, et metsamaa pindala ei ole igal aastal kogu Eesti kohta võrreldav ega ühtne.
SMI andmestik tagab iga-aastase, ühtse ja võrreldava metsamaa pindala arvestuse, mis on hädavajalik nii Eesti metsastatistika kui ka kaitsemetsade pindala jälgimiseks. ETAK andmekogu on küll kõlvikute osas detailne ja katab kogu Eesti, kuid selle info vanus on ebaühtlane – osa andmeid pärineb üle kümne aasta tagusest ajast. Seetõttu ei sobi ETAK metsamaa pindala ametlikuks arvestuseks, vaid pigem aluskaardiks ja taustandmestikuks.
218
Tartu Ülikool
Paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse sõna „säästev“ sõnaga „kestlik“;

Me ei pea sellist muutmist põhjendatuks. Mõiste „säästev/säästlik“ metsandus on laialdaselt kasutusel olnud juba pikemat aega (näitena: alla kirjutanud kaks säästliku metsanduse teadurit…). Sellel on palju laiem tähendus kui kestlik (= jätkusuutlik).
Rõhutame, et selle asemel, et muuta seaduses üht sõna, oleks vaja muuta hoopis seaduse sisu, et tulemuseks oleks tegelikult jätkusuutlik puiduvarude kasutamine, kaitstud metsaelustik, kõrge metsade puhkeväärtus ja kliimamuutuste pidurdamine.
Praegune metsaseadus paraku ei piira riigi tasemel puidutagavara vähendavaid raieid, mis teevad meie metsad riigi mastaabis „süsiniku heitjateks“, ka on tuleviku raievõimalused oluliselt väiksemad ja vanade metsadega seotud metsaelupaigad vähenevad või koonduvad üksnes kaitsealadele.
Mitte arvestatud.
Ettepanekut säilitada § 2 lõikes 1 mõiste „säästev“ ei ole võimalik arvestada, kuna kavandatavate muudatuste kohaselt täpsustatakse § 2 lõikes 2 kestliku metsamajandamise põhimõtet kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise aspektist. Sellest tulenevalt on termin „kestlik“ sisuliselt ja mõisteliselt korrektsem, kuna hõlmab metsade majandamise pikaajalisi ökoloogilisi, kliima- ja ühiskondlikke eesmärke ning rõhutab ökosüsteemide toimimise ja vastupidavuse tagamist pikemas ajahorisondis.

219
Tartu Ülikool
paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesoleva seaduse eesmärkide täitmiseks tagatakse majandusmetsade osakaal 70 protsendil metsamaast.

Majandusmetsade 70% osakaalu nõude kehtestamisel seaduse tasandil on mitu probleemi. Esiteks on looduskaitse seisukohast ebamõistlik fikseerida see osakaal kõigi metsade pindalast, mis võib taristu- ja teiste suurprojektidega kaasneva raadamise tõttu oluliselt muutuda. Sellisel juhul tekiks automaatselt vajadus vähendada kaitse all olevate metsade pindala, mis on metsaelustiku hoidmise eesmärkidega vastuolus - maakasutuse intensiivistudes võib olla vaja hoopis suurendada kaitse all olevate metsade osakaalu, mitte seda vähendada.

Teiseks probleemiks on asjaolu, et metsade loetelu, mis majandusmetsade hulka ei kuuluks, saaks eelnõu kohaselt Vabariigi Valitsus määrusega ümber teha. Selline võimalus võib kahjustada kaitsealade valiku erapooletust ning parima ekspertteadmise kasutamist prioriteetsete alade kaitsel. Niivõrd olulised looduskaitselised otsused nõuavad kindlasti laiapõhjalist avalikku arutelu ning ekspertteadmise kaasamist, mida Vabariigi Valitsuse määruse menetlus ei võimalda.
Kolmas probleem tuleneb Euroopa Liidu kokkuleppest võtta kaitse alla vähemalt 30% maismaapinnast. Selleks peab Eestis maismaakaitsealade pindala suurendama. Kaitsealadeks sobivad üksnes elurikkad kooslused. Põllud kaitsealaks ei sobi, eeskätt sobivad selleks ikka looduslikud biotoob–d - metsad ja sood. Seega praegune seadusemuudatus läheb vastuollu EL kokkulepetega.
Selgitus antud.
Selgitame, et osakaalu fikseerimine kogu metsamaa pindalast ongi sätte eesmärk.
70% põhimõtte metsaseaduses sätestamise eesmärk on luua selgus ja anda kindlus, et sellel osal on võimalik metsa majandada metsaseaduse aluselt ning teisalt anda kindlust et 30% alal me täidame muid eesmärke.

Vabariigi Valitsus on oma tööplaanis sellise 70% põhimõtte eesmärgina seadnud. Eelnõuga kaasas oleva VV määruse eelnõu kavandi kohaselt kuuluvad mittemajandatavate metsade hulka need alad, kus metsa majandamist looduse kaitsmise eesmärgil oluliselt piiratakse. Kui oluliselt piiratakse majandamist muudel aladel siis on tõesti on võimalik Valitsusel needa alad määrusesse lisada.
Et mõjutada majandusmetsade pindala 1%, tuleks võtta kaitse alla või raadata ligi 23 500 hektarit.

Euroopa Liidus ei ole siduvat lepet võtta kaitse alla 30% maismaast, see on soovituslik. Seega ei saa see otsus minna vastuollu ka EL kokkuleppega.
220
Tartu Ülikool
Paragrahvi 6 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „ning selleks metsandust käsitleva valdkonna arengukava“;

Säästlik metsandus peab täitma mitmeid eesmärke ja nende eesmärkide täitmiseks peab olema võimalus kaasa rääkida paljudel huvirühmadel. Arengukava on dokument, mille koostamise käigus kaasatakse paljusid huvirühmasid. Oluline on, et selline kaasamisprotsess toimub järjepidevalt – näiteks iga 10 aasta järel. Seega praegu plaanitud arengukava protsessi ära kaotamine ei ole mõistlik. Soovitame selle muudatuse kindlasti ära jätta.
Mitte arvestatud.
Selgitame, et üldine suund on, et valdkonna seadusesse ei kirjutata sisse spetsiifilist kohustust koostada valdkonna strateegilisi arengudokumente. Riigieelarve seadus kehtestab üldise raamistiku strateegilistele arengudokumentidele ning üldjuhul koostatakse tulemusvaldkonnas üks valdkondlik arengukava. Metsandus ei ole eraldi tulemusvaldkond, mistõttu eraldi valdkondliku arengukava koostamine metsanduse valdkonnas ei ole vajalik.
Eesti metsapoliitika põhialuste koostamine saab olema samuti avalik protsess, milles huvirühmad saavad kaasamise käigus oma sisendi anda.
221
Tartu Ülikool
Paragrahvi 29 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) säilikpuud ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud või nende säilinud püsti seisvad osad, kokku vähemalt 15 tükki ühe hektari kohta, millest vähemalt 10 tükki peavad olema kasvavad (elusad) säilikpuud esimesest rindest, kuid ülejäänud kuni 5 tükki on kas surnud esimese rinde puud, nende tüveosad või säilikpuude gruppides asuvad teise rinde puud.“;

Säilikpuude mõju elustikule erinevate raiete järel on nii maailmas, Põhja-Euroopas kui ka Eestis uuritud palju1. Analüüsid näitavad, et vähesel hulgal jäetud säilikpuudest on vähe kasu, need ei taga elustikule piisavalt elupaiku, et ala võiks erineda lageraiest2. Edukaks elustiku säilitamiseks oleks vaja säilitada u 15% tagavarast (Eestis seega u 50 tm/ha). Samuti on oluline puu suurus: Eesti uuring on näidanud, et suured säilikpuud pakuvad palju rohkem elupaiku kui väikesed3.
Seega pakutud kogused ei lähe kokku teadusanalüüsides soovitatuga. Võrreldes eelmises metsaseaduse muudatuste voorus olnud ettepanekuga on nüüdses sõnastuses miinimumtagavara (10 tm/ha) nõue üldse välja jäänud ja osa säilitatavatest puudest võivad olla tüveosad või väiksed puud (NB tükki). Seega, kuigi uuringutes on hästi dokumenteeritud vajadus suurema säilikpuude koguste kohta, siis praeguses seaduse sõnastuses kohati pigem VÄHENDATAKSE (võrreldes praegusega) säilikpuude lubatavaid miinimumkoguseid ja sellega elupaiku.
Seega soovitus jätta algne sõnastus: „säilikpuud ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud, vähemalt 15 esimese rinde elusat puud hektari kohta, kuid mitte vähem kui tüvepuidu kogumahuga kümme tihumeetrit hektari kohta.“
Surnud puude kohta kordame varem Raul Rosenvaldi poolt tehtud ettepanekut lisada metsaseadusesse (paragrahvi 29) punkt: „olemasolevaid >15 cm rinnasdiameetriga jalalseisvaid surnud puid ja tüükaid säilitada uuendusraiel vähemalt 5 tm/ha”. Rõhutame, et see käib juba olemasoleva surnud puidu säilitamise kohta (kui seda alal on).
Mitte arvestatud.
Eelnõu muudetud. Huvigruppidelt saadud tagasiside analüüsimisel säilikpuude sätet ei muudeta.
222
Tartu Ülikool
paragrahvi 41 lõiget 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „valgustusraie“ tekstiosaga „ja harvendusraie väljaspool kaitseala, hoiuala või püsielupaika“;

Harvendusraiete metsateatistest loobumine ei ole meie hinnangul piisavalt põhjendatud ja seotud riskid läbi kaalutud. Metsateatise nõudest loobumine vähendaks oluliselt võimalust avastada harvendusraiete käigus tehtavaid rikkumisi (näiteks pesitusrahust kinnipidamine, harvendusraiejärgse rinnaspindala miinimumi säilitamine jne), sest puuduks jooksev ülevaade harvendusraiete toimumiskohtadest ja mahust.
Lisaks tuleb arvestada, et metsade üldise noorenemise tõttu suureneb harvendusraiete osakaal ning sellega koos kasvab paratamatult ka rikkumiste risk. Samuti ei ole selge, kuidas edaspidi tõendatakse erinevate rahvusvahelistes sertifitseerimissüsteemides puidu päritou - näiteks FSC kontrollitud puidu süsteemis kasutatakse päritolu kinnitamiseks sageli just metsateatise numbrit, et veenduda metsamaterjali õiguspärases päritolus ja majandamises.
Arvestatud.
Eelnõu muudetud. Tulenevalt esitatud tagasisidest harvendusraie sätteid seaduses ei muudeta.

Ühtlasi selgitame, et metsateatis ei ole ainus dokument, mis saab tõendada materjali seaduslikkust. Metsaseaduse §-s 37 on loetelu raieõiguse olemasolu ja metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavatest andmetest ja dokumentidest. Nendeks võib olla nii omandiõigust tõendav kinnistusraamatu kanne, raieõiguse või metsamaterjali võõrandamise leping või akt suulise lepingu sõlmimise kohta kui ka raiet registreeriv kanne või metsakaitseekspertiisi akt metsaregistris ning isikut tõendav dokument.
223
SA Keskkonnaõiguse Keskus
70% metsamaa majandusmetsaks määramine
MS eelnõu § 1 lg 3 – lisatakse MS § 2 lg 3 ja 4 ja rakendusakt „Majandusmetsade hulka mittekuuluvate alade loetelu, majandusmetsa osakaalu arvutamine ja selle rakendamise metoodika“ (eelnõu lisa 1)
Suurem osa 70% majandusmetsa piiri määratlemise õiguslikest alustest ja tagajärgedest on eelnõude kohaselt kavas sätestada rakendusaktis - Vabariigi Valitsuse määruses (MS muutmise eelnõu lisa 1).
Metsaseaduses endas sätestatakse üksnes, et “käesoleva seaduse eesmärkide täitmiseks tagatakse majandusmetsade osakaal 70 protsendil metsamaast” (MS § 2 lg 3) ning edasi antakse volitusnorm valitsusele kehtestada määrusega majandusmetsade hulka mittekuuluvate alade loetelu, majandusmetsa osakaalu arvutamise ja selle rakendamise metoodika (MS § 2 lg 4).
Rakendusakti eelnõu § 2 lg 1 kohaselt hindab 70% eesmärgi täitmist üks kord aastas Keskkonnaagentuur, kasutades MS §-s 91 sätestatud riiklikku metsade inventeerimise statistilist valikmeetodit (SMI).
Leiame, et valitud lahendus on ulatuslikus vastuolus õigusselguse, õiguskindluse ja seaduslikkuse põhimõtetega.
Analoogselt eelpool mainitud 30% tõhusa kaitse piiriga, ei ole ka 70% piir õigusnormina nii selge, et sellest saaksid tuleneda õiguslikud tagajärjed, sh kellegi õiguste piiramine või õiguslikud kohustused.
Esmalt ei ole eelnõudest üheselt selge, milliseid alasid majandusmetsaks lugema hakatakse - sh kas majandusmets saab asuda ka kaitsealal, kas majandusmetsa hulka arvestatakse ka need alad, millel LKS muudatuse järgi peab toimima “tõhus kaitse”.
Lisaks tuleb arvestada SMI metoodikast tulenevat arvestuslikku ebamäärasust, mille tõttu on minevikus Eesti metsaressurssi korduvalt tagantjärgi ümber hinnatud. Millised on õiguslikud tagajärjed, kui SMI metoodika või arvestuste muutumise tõttu saavutatakse igal järgmisel aastal täiesti uus majandusmetsa %? Näiteks kui ühel aastal jäi majandusmetsa arvestuslik osakaal alla 70% ning selle tõttu algatatakse mõne ala kaitse alt väljaarvamise menetlus, ent järgmisel aastal selgub, et majandusmetsa siiski on rohkem kui 70%, kas siis kaitse alt väljaarvamise menetlus lõpetatakse?
Rakendusakti eelnõu § 2 lõikes 2 toodud KeA kohustus esitada ettepanek alade kaitse alt väljaarvamiseks juhul, kui majandusmetsa osakaal jääb alla 70%, on otseses vastuolus LKS sätetega (vt eespool), lisaks aga tekitab samuti palju ebaselgust - mis hetkel KeA peab seda hindama, mis kaalutlusi veel ala väljaarvamiseks esitama, kas viiakse läbi ala väljaarvamise menetlus koos kaasamisega ning kui väljaarvamise põhjenduseks on 70% piir, kuivõrd on avalikkusel sisuliselt võimalik väljaarvamise menetluses kaasa rääkida - jne jne.
Kõik need aspektid on eelnõus täielikult läbi mõtlemata ning raske on mõista, kuidas on selline toores ja ebaselge lahendus üldse eelnõude kooskõlastusringile jõudnud.
Mitte arvestatud
Vabariigi Valitsusel on pädevus kaitse alla võtmiseks, kaitse korra muutmiseks või kaitse alt välja arvamiseks (LKS § 10 lg 1). Looduskaitselised piirangud tulevad kas seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktidest. LKS võimaldab ka seaduses kehtestatud piiranguid leevendada ja seda saabki VV hinnata, kas leevendatud piirangud tagavad tõhusa kaitse või mitte. VV saab hinnata muutuvat õiguskorda ja KliM ettepanekul vajadusel alade loetelus muudatusi teha. Analoogselt on looduskaitseseaduse § 20 lõikes 3 sätestatud volitusnormis on VV-le antud ka pädevus kehtestada kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, kui ei esine selged juhtumid, mil kinnistu sihtotstarbele vastav kasutamine on kaitsekorrast tulenevalt täiesti välistatud.

Täpsustatud on ka eelnõu punktis 3 olevat sätet, mille kohaselt võetakse 70 protsendi osakaalu arvutamisel arvesse paindlikkust ühe protsendi ulatuses. Sellest tulenevalt võetakse arvutamisel arvesse ka veamäära. Täiendatud on seaduse eelnõu ka §-ga 80.1, mille kohaselt toimub hiljemalt 2031. aasta 1. jaanuariks majandusmetsade osakaalu järelhindamine ning analüüsitakse selle rakendamisega kaasnenud mõju, millest tulenevalt tehakse vajadusel ka ettepanekud regulatsiooni muutmiseks.

Selgitame, ka et paralleelselt on välja töötamisel Keskkonnaagentuuri tellitud kaugseire vahend, nn metsamask, mille eesmärk on parandada Eesti topograafia andmekogu (ETAK) täpsust, seejuures anda metsamaa pindala FAO ja Eesti metsaseaduse definitsiooni alusel. See võimaldab EELISes olevaid looduskaitse kaardikihte võrdluste tegemiseks edukamalt kasutada



224
SA Keskkonnaõiguse Keskus
Metsanduse arengukava koostamise kohustuse kaotamine
Metsanduse arengukava protsess on võimaldanud pidada vähemalt avalikku debatti teemal, milline raiemaht on säästlik. Tõsi, seni ei ole MAK2030 eelnõus kavandatud raiemaht olnud säästlik, ent seetõttu ei peaks arengukava koostamise nõudest veel loobuma.
Juhul, kui metsanduse arengukava koostamise kohustus kaotatakse, kaoks protsess, millega plaanitakse metsa kui loodusvara kasutust ning millesse oleks kaasatud avalikkus ja hinnatud lahenduste mõju keskkonnale.
Ei ole selge, millise vahendi või protsessi kaudu plaanib valitsus täita põhiseadusest jm seadustest tulenevaid nõudeid loodusvarade säästva kasutuse tagamiseks: PS §-s 5 sätestab, et loodusvarasid tuleb kasutada säästlikult, säästva arengu seadusest tulenevad nõuded arvestada loodusvarade kasutamise planeerimisel selle kasutuse keskkonnamõjuga (SäAS § 3 lg 5) ning seada taastuvale loodusvarale kriitilise varu suurus ning aastane kasutusmäär (SäAS § 5 lg 3 ja 5). Need on selged õiguslikud kohustused, mille täitmine tuleb tagada.
MS muutmise eelnõu seletuskirjas (lk 9) märgitakse, et metsanduse arengukava asemel uuendatakse 11.06.1997. aastal Riigikogus vastu võetud Eesti metsapoliitika põhimõtteid. Selgusetuks jääb, millise riikliku strateegilise arengudokumendiga sel juhul tegemist oleks. Strateegilised arengudokumendid on ammendavalt loetletud riigieelarve seaduse §-s 19 ning need saavad olla riigi pikaajaline arengustrateegia, poliitika põhialused, valdkonna arengukava ja programm. Arengudokumendi iseloomust sõltub, kuidas toimub selle koostamisse avalikkuse kaasamine ning keskkonnamõju hindamine. Valdkondlike arengukavade mõjuhindamise tagab KeHJS-st tulenev nõue viia läbi KSH - see tagab ühtlasi ka avalikkuse kaasamise miinimumnõuete täitmise. Muude dokumentide puhul kaasamise ega mõjuhindamise selged nõuded puuduvad või vähemalt on valitsus praktikas seni väljendanud, et ei poliitika põhialustele ega programmidele KSH-d läbi viia ei plaanita. Seega on kaasamise ja mõjuhindamise seisukohalt oluline vahe, millist liiki arengudokumendiga metsaressursi kasutust edaspidi plaanitakse.
Mitte arvestatud.
Selgitame, et üldine suund on, et valdkonna seadusesse ei kirjutata sisse spetsiifilist kohustust koostada valdkonna strateegilisi arengudokumente. Riigieelarve seadus kehtestab üldise raamistiku strateegilistele arengudokumentidele ning üldjuhul koostatakse tulemusvaldkonnas üks valdkondlik arengukava. Metsandus ei ole eraldi tulemusvaldkond, mistõttu eraldi valdkondliku arengukava koostamine metsanduse valdkonnas ei ole vajalik.
Eesti metsapoliitika põhialuste koostamine saab olema samuti avalik protsess, milles huvirühmad saavad kaasamise käigus oma sisendi anda.
225
SA Keskkonnaõiguse Keskus
RMK uuendusraie pindala ja raiemaht Edaspidi ei plaanita määrata optimaalset uuendusraie pindala, vaid lihtsalt “uuendusraie pindala”.

Esiteks ei ole selge, mis on selle õiguslik tagajärg - kas RMK-l tekib seadusest tulenev kohustus ministri määratud suuruses uuendusraieid teha, mis juhtub kui seda mahtu ei täideta jne. Kehtivas seaduses sõnastatud “optimaalne” uuendusraie maht annab selgelt märku, et tegemist on lihtsalt riigipoolse hinnangu/eeldusega, mitte kohustusega.
Teiseks annab seadusemuudatus märku, et uuendusraie pindala määramisel lähtutakse RMK kui tulundusasutuse eesmärgist, jättes arvestamata või andes oluliselt väiksema kaalu RMK muudele seaduses sätestatud funktsioonidele nagu riigimetsa avaliku funktsiooni täitmise tagamine (MS § 48 lg 2 p 4) ning loodusväärtuste kaitse (MS § 48 g 2 p 5). Minister võib edaspidi mh uuendusraie pindala muuta, “kui käesoleva seaduse § 45 lõike 5 alusel määratud uuendusraie pindala ei võimalda täita käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 seatud eesmärke või muid riigi kohustusi.“
Siin antakse ministrile sisuliselt nii üldsõnaline volitus, et ta võib uuendusraie pindala määramisel teha suvaotsuse, näiteks näha ette uuendusraie pindala suurendamise riigieelarvesse lisatulu toomise eesmärgil, vaadates mööda loodusväärtuste kaitse vajadusest. Kuna tõhus kaitse ei ole seaduse tasandil sisustatud, siis võib seda teha mh ka kaitsealadel raie lubamisega, sest eelnõudega jäetakse valitsusele üsna vaba võimalus kaitstavate alade loetelu kiireks muutmiseks. Sellise võimaluse loomine on loodusväärtuste säilimise seisukohast lubamatu, ent lisaks riivab ka seaduslikkuse põhimõtet (PS § 3).
Selgitus antud.
Selgitame, et sõna „optimaalne“ kaotamine ei tähenda, et jäetakse arvestamata RMK muud seaduses sätestatud funktsioonide nagu nt riigimetsa avaliku funktsiooni täitmise tagamine.
Seaduse ühe muudatusena on lisatud ka omaniku ootustega arvestamine, mis annab selge ootuse.
RMK uuendusraiete pindala määramise aluseks jääb endiselt arvestuslank, mis arvutatakse metsa korraldamise juhendis toodud valemite alusel. Neid aluseid ei ole kavas muuta.

Loodusväärtuste kaitse tuleneb looduskaitseseadusest ja minister ei saa anda ülesannet seadust mitte täita. Ka täna on Valitsusel võimalus kaitsealasid määrata, ning ministril uuendusraie lanki muuta, seega ei ole tegemist millegi uuega.
226
Elektrilevi OÜ
Raadamisõiguse tasu
01.07.2024 jõustusid muudatused, mille kohaselt tekkis metsateatise esitamise eest riigilõivu tasumise ning raadamise eest raadamisõiguse tasu maksmise kohustus. Seejuures vabastati kaitsevööndi korrashoiu raames tehtav raadamine tasu maksmisest (KeTS § 81 lg 5 p 1).

Kuigi liinikoridorides ehk elektripaigaldise kaitsevööndis teostab hooldustöid võrguettevõtja, mitte metsaomanik, siis on metsateatise esitamise õigus kehtiva seaduse järgi üksnes metsaomanikul või tema volitatud esindajal. Nii on metsaomanikud pidanud alates 01.07.2024 ka Elektrilevi palvel metsateatist esitades riigilõivu tasuma.
Kehtiva seaduse alusel ei ole metsateatise esitajad pidanud maksma raadamisõiguse tasu kaitsevööndiga ehitise ja kaitsevööndi korrashoiu nõuete tagamiseks teostatava raadamise eest. Eelnõu kohaselt plaanitakse seni kehtinud erand kaotada ning sätestada raadamisõiguse tasu maksmise kohustus ka kaitsevööndis tehtava raadamise eest. See tähendab, et liinikoridoride laiendamisel tuleb metsaomanikul lisaks riigilõivule maksta raadamisõiguse tasu, selleks, et Elektrilevi saaks kanda hoolt kriitilise tähtsusega taristu eest.
Elektrilevil on järgnevatel aastatel kavas laiendada (raiuda kaitsevööndi laiuseni) liinikoridore järgmistes mahtudes:
- 2026 – 1008 ha;
- 2027 – 787 ha;
- 2028 - 97 ha.
Kuna Kliimaministeeriumi suuniste alusel tuleb liinikoridori laiendamist kaitsevööndi lubatud laiuseni käsitleda raadamisena, siis kujuneb lähiaastatel raadamise mahuks ca 1900 ha. Arvestades, et raadamisõiguse tasu määr on 4464 eurot / ha, siis tuleks Elektrilevil liinikoridoride laiendamiseks tasuda raadamisõiguse tasu ca 8,5 miljonit eurot. See on summa, mille eest saaks Elektrilevi laiendada ca 1500 ha ulatuses liinikoridore ehk summa, mis kataks ca 80% ulatuses planeeritud tööde maksumuse.

Eelnõu seletuskirja kohaselt plaanitakse edaspidi raadamisena käsitleda ka kändude juurimist. Elektrilevi palub selgitada, kas raadamisõiguse tasu tuleks maksta ka kändude freesimise eest ning seda ka juba raadatud aladel, st nendel aladel, kus on puud langetatud ja teostatakse järeltegevusi. Kui ka juba raadatud aladel kändude freesimise eest tuleb tasu maksta, siis tähendaks see Elektrilevile täiendavalt ca 4,9 miljoni euro suurust lisakulu, võttes aluseks, et Elektrilevi laiendas 2023-2025 liinikoridore ca 1100 ha ulatuses, millest enamus moodustab ala, kus Elektrilevil on plaanis tulevikus teostada järeltöid, st teostada kändude freesimist.
Nii kaasneks Elektrilevile kavandatava muudatusega ca 8,5-13,4 miljoni euro suurune lisakohustus.
Seetõttu palub Elektrilevi uuesti kaaluda hetkel kehtiva erandi (KeTS § 81 lg 5 p 1) säilitamist ning avaliku teenuse osutamiseks vajaliku taristu hooldamist raadamisõiguse tasuga mitte koormata – seda juhul, kui hooldatakse olemasolevat koridori ja ka siis, kui olemasolevat koridori laiendatakse kaitsevööndi laiuseni. Vastasel juhul osutub Elektrilevil varustuskindluse tagamine veelgi keerukamaks.
Mitte arvestatud.
Kehtiva seaduse kohaselt on raadamine raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks.
Seaduses on raadamise aluseks antud juhul ehitusprojekti või elektripaigaldise käidukava, kui detailplaneeringu kohustus puudub (MS § 32 lg 2 p2).
Raadamisõiguse tasu ja selle maksmise erisused on sätestatud kehtivas keskkonnatasude seaduses (KeTS § 8¹).
Paragrahvi 8¹lg 5 p 1 kohaselt raadamisõiguse tasu ei nõuta, kui raadatakse metsaseaduse § 32 lõike 2 punktis 2 sätestatud eesmärgil. Ehk hoitakse korras olemasolevat vööndit. Kui varasemalt ei ole ehitise kaitsevööndis ala raadatud, siis tuleb alustada esmalt sellest.
KeTsi sätte puudutab raadamise erisust ala korrashoidmisel.
Seda erisust ei ole tarvis, kuna raadatud ala korrashoidmine, kui puude keskmine diameeter on üle 8 cm, kuulub nüüd trassiraie hulka.


Sektoripõhiseid erisusi raadamisõiguse tasust vabastamiseks hetkel tehtud ei ole.

227
Elektrilevi OÜ
Eelnõuga plaanitakse muuta ka trassiraie regulatsiooni. Elektrilevi mõistab, et olemasolevad liinikoridorid saab puittaimestikust puhastada trassiraie korras, olenemata liinikoridori laiusest. Küll aga palub Elektrilevi täpsustada, kas trassiraie tegemine on edaspidi metsateatise esitamisest täielikult vabastatud, st trassiraie puhul ei ole metsateatise esitamine nõutav ka juhul, kui raiutava puitmaterjali maht ületab 20tm.

Muudatusega kaasneb Elektrilevile täiendav kohustus esitada Keskkonnaametile trassiraie tegemiseks projekt või muu dokument, kui trassiraie ala laius ületab 4 meetrit. Kuna kesk- ja kõrgpinges on kõik liinikoridorid üle 4 meetri laiad, siis toob muudatus nendes pingeklassides liinikoridoride hooldamisel kaasa täiendava dokumendi esitamise kohustuse. Nii on oluline, et Elektrilevi ei peaks dokumente esitama kinnistute põhiselt, vaid kogu planeeritud trassiraiete mahtude osas korraga. Elektrilevi koostab praeguses praktikas planeeritud tööde kohta käidukava, mille esitab mh Keskkonnaametile ja mis võiks olla ka tulevikus trassiraie tegemiseks Keskkonnaametile esitatavaks dokumendiks.
Sellest tulenevalt palume metsaseadusesse kavandatava § 311 lg 2 dokumentide loetellu lisada käidukava.
Selgitus antud.
Metsaseaduse § 41 lõiget 1 ei muudeta ning trassiraiet ei lisata välistuste hulka. See tähendab, et metsaomanik või tema esindaja esitab Keskkonnaametile metsateatise kavandatava raie kohta, välja arvatud valgustusraie. Raied on loetletud seaduse §-s 28.
Metsateatise esitamise kohutuse järgimisel tuleb jälgida alal kasvavat puittaimestiku parameetreid.
MS § 28 lg 1¹ kohaselt raieks käesoleva seaduse tähenduses ei loeta metsamaal olemasoleva tee-, kraavi- või muu trassi, sihi või kaitsevööndi ning valmiva või küpse metsa puhastamist kuni kaheksasentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puudest ja põõsastest ning maaparandusseaduse tähenduses maaparandushoiutöö käigus maaparandussüsteemi rajatiste ja eesvoolu kaitsevööndi puhastamist puittaimestikust.
Trassiraie hulka loetakse siis, kui keskmine rinnasdiameeter ületab kaheksat sentimeetrit.
Vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele "Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded" on elektripaigaldise käidukava dokument või dokumentide kogum, mis määrab elektripaigaldise talitluses hoidmiseks, lülitamiseks, juhtimiseks, kontrollimiseks ja hooldamiseks vajaliku korra, protseduurid ja toimingud. See määrus on omakorda kehtestatud seadme ohutuse seaduse alusel. Seega võib öelda, et käidukava on õigusaktist tulenev dokument ning selles osas metsaseadust täpsustama ei pea.
228
Elektrilevi OÜ
Metsateatiste esitamine
Kui raadamiseks kvalifitseerub ka kändude freesimine, siis vajab Elektrilevi jaoks täpsustamist, millisel juhul tuleb kändude freesimisel esitada metsateatis. Nt ei ole mõistlik raadamisena käsitleda ühe kännu freesimist ja selleks metsateatise esitamist. Seetõttu palume kaaluda muude tegevuste puhul miinimum lävendi kehtestamist (sarnaselt puude langetamisele, mille puhul on 20tm lävend).


Selgitame, et metsa korraldamise juhendi § 4.kohaselt on sätestatud, et metsa kaardistamise ja kirjeldamise üksus on eraldis. Eraldis on pindalalt terviklik metsaosa, mis on päritolu, koosseisu, vanuse, rinnaspindala, kõrguse, ja metsakasvukohatüübi poolest kogu ulatuses piisavalt ühetaoline ühesuguste majandamisvõtete rakendamiseks. Eraldiste piirid kantakse metsakaardile metsa ülepinnalise takseerimise käigus. Sarnaseid metsaosi võib käsitleda sama eraldisena, kui need on teineteisest eraldatud kuni 15 m laiuse mittemetsamaakõlvikuga.
229
Elektrilevi OÜ
Elektrilevi on teinud korduvalt ettepanekuid, et kaitsevööndi korrashoiu eesmärgil raadamise tegemisel oleks metsateatise esitamine asendatud käidukava esitamisega. Seda seetõttu, et tegemist ei ole tavapärase metsamajandamisega, vaid avalike ülesannete täitmiseks teostatava raadamisega. Nii ei ole põhjendatud nõuda metsaomanikult võrguettevõtja kasuks metsateatise esitamist, vaid tööde teostamiseks vajalike kohustuste täitmine võiks olla täielikult võrguettevõtja vastutusalas.
Selgitus antud.
Metsaseadusest tulenevalt on metsateatise esitamise kohutus metsaomanikul või tema esindajal.

230
Elektrilevi OÜ
Alternatiivselt palub Elektrilevi luua erisused, millistel juhtudel saab metsateatise esitada metsaomaniku asemel võrguettevõtja. Praktikas on probleeme liinikoridoride puhastamisega kinnistutel, mis kuuluvad surnud isikutele, kelle pärimismenetlus ei ole alanud või on kestnud aastaid või kui metsaomanik põhimõtteliselt ei luba töid teostada. Selle tõttu võib ohtu sattuda tuhandete klientide elektrivarustus, kellele kinnistul paikneva taristu abil teenust osutatakse. Ka võib see viia ohtlike olukorrani, nt võivad liinidele langevad puud või oksad põhjustada tulekahju või tekitada võrgus pingeprobleeme, tekitades seeläbi kahju nii võrgule kui võrguga ühendatud elektriseadmetele (klientidele).
Selliste erisuste kehtestamiseks teeb Elektrilevi järgnevad ettepanekud:

Täiendada metsaseaduse § 41 lõikega 11 järgmises sõnastuses:

(11) Kui raadamist tehakse kaitsevööndiga ehitise või selle kaitsevööndi korrashoiu kohta kehtestatud nõuete täitmiseks, esitab metsateatise kaitsevööndiga ehitise omanik juhul, kui:
1) kavandatav raie toimub kinnistul, mille omanik on surnud;
2) metsaomanik keeldub metsateatist esitamast, kuid raie on vajalik kaitsevööndis ohtliku olukorra likvideerimiseks.
Mitte arvestatud.
Liinikoridorid läbivad palju kinnistuid, mistõttu seaduse alusel anda kaitsevööndiga ehitise omanikule õigus esitada metsateatis (ilma et omanik oleks kaitsevööndiga ehitise omanikule sellekohast volitust andud) saab pidada oluliseks omandiõiguse riiveks. Sellest tulenevalt ei saa me ettepanekut arvestada.


231
Eesti Looduskaitse Selts metsandustoimkond
Lähtuvalt eelnevast on ettepanek alustada uuesti väljatöötamiskavatsusega, mida nii mahukas ja olulised seadusmuudatused ju eeldab. Selle protsessi raames on võimalik eelnevalt avada probleemid ja nende põhjused. Alles seejärel on võimalik ja mõistlik kavandada muudatusi õigusaktides.
Mitte arvestatud
Selgitame, et väljatöötamiskavatsust seetõttu, et muudatustega ei kaasne sellist olulist mõju, mis oleks vajanud eraldi väljatöötamiskavatsust.
Suur hulk muudatusi puudutab kestlikku metsandust ja metsaelustiku kaitset (teadus-arendustegevus, kujundusraie pool-looduslikel kooslustel, lageraielangi pindala vähendamine, raadamine jms) ja sellega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust – kõiki nimetatud teemasid on käsitletud ka kehtivas metsaseaduses.

70% majandusmetsa põhimõtte rakendamine metsaseaduses on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis kokkulepitud tegevus.
232
Eesti Looduskaitse Selts metsandustoimkond
Ettepanek on peatada eelnõu menetlemine seniks, kuni on kõik eelnõuga kavandatud rakendusaktid (määrused, juhendid, hindamiskriteeriumid jm) esitatud tutvumiseks vähemalt akti eelnõu tasemel. Alles uute rakendusaktidega tutvudes saab (õigus)selgemaks ja arusaadavamaks kavandatava muudatuse tegelik mõju ja tagajärjed praktikas.
Mitte arvestatud.
Rakendusaktide jõustumiseks on eelnõus antud aeg, mis võimaldab need välja töötada.
233
Eesti Looduskaitse Selts metsandustoimkond
Ettepanek on eelnõu mitteselged punktid tagasi lükata, välja arvatud eelnõu järgmised punktid, millega saab edasi liikuda:
§ 1 punktid 1; 2; 10; 11; 14; 15; 21-25; 28-29; 31-32; 33; 36-41; 43-45; 47-48; 50, 53; 56-59; 60-62; ja § 2 punkt 4.
Arvestatud osaliselt.
Punktide 26 ja 42 osas on arvestatud tehtud ettepanekut. Muude osas on selgitus antud esitatid ettepanekute juures.
234
Eesti Looduskaitse Selts metsandustoimkond
P 9, p 11, p 12 On ettepanek jätkata metsanduse arengukava koostamist 10. aasta perioodiga. See on väga oluline, et oleks võimalik korrigeerida 10 a jooksul metsanduse ja raie praktikas avalduvaid negatiivseid protsesse ning tagasisidestada muutuste vajadust. 10 aastane analüüsitsükkel võimaldab hoida aktuaalsena metsa- ja puiduressursi tegelikku olemit ja selle muutumist.
Mitte arvestatud.
Selgitame, et üldine suund on, et valdkonna seadusesse ei kirjutata sisse spetsiifilist kohustust koostada valdkonna strateegilisi arengudokumente. Riigieelarve seadus kehtestab üldise raamistiku strateegilistele arengudokumentidele ning üldjuhul koostatakse tulemusvaldkonnas üks valdkondlik arengukava. Metsandus ei ole eraldi tulemusvaldkond, mistõttu eraldi valdkondliku arengukava koostamine metsanduse valdkonnas ei ole vajalik.
Eesti metsapoliitika põhialuste koostamine saab olema samuti avalik protsess, milles huvirühmad saavad kaasamise käigus oma sisendi anda.
235
Eesti Looduskaitse Selts metsandustoimkond
Riigi metsapoliitika aluste muutmise kavandamiseks tuleb algatada õigeaegselt teemakohane väljatöötamiskavatsus. (Lähtudes eelnõu seletuskirjas p 12 kirjutatust.)
Võtame teadmiseks.
236
Eesti Looduskaitse Selts metsandustoimkond
P 3 ja lg (4) On ettepanek mitte kehtestada. Maakasutuses 30-70% mudeli rakendamine on põhimõtteliselt vale.
Sellise mudeli mõjud ja tagajärjed on analüüsimata ning ettepanek on teaduslikult ning õiguslikult argumenteerimata. Maakasutuse tingimuste ja osakaalude mitteteaduslik seadmine majandusliku kasu tagamise eesmärgil, mis on tegelikult põhjendamatu eelise loomine ressursi kättesaadavusele, toob esile ökoloogilise arusaamise ja loodusseadustega mittearvestamise. Arvestades kaasajal kasutatavaid raiete planeerimise meetodeid ja raietehnoloogiaid on tõenäone, et 70% Eesti loodusmaastikust muudetakse tehismaastikuks, sh istandusteks.
Mitte arvestatud.
Soovime fikseerida praeguse olukorra nii looduskaitse kui majandusmetsade osas. Konkreetsetest numbritest olulisem on see, mida nende numbrite sees tehakse. Loodusel on kaitsest kasu vaid siis, kui sellel on kvaliteet, mitte kvantiteet.
70% majandusmetsade eesmärk ei muuda säästliku metsanduse põhimõtteid. Ka majandusmetsades kehtivad metsaseadusest tulenevad piirangud.
237
Eesti Looduskaitse Selts metsandustoimkond
P 5; 6; 7. On ettepanek mitte kehtestada. Istandikega seotud teema vajab põhjalikku analüüsi ja tagajärgede prognoosimist.
Mitte arvestatud.
Istandikele ei ole senini kehtinud regulatsiooni. Metsaseaduse kehtiv regulatsioon ei sea tingimusi istandike rajamisele (va regulaarne seadu ning ühevanuselistena majandamine).
Eelnõuga on kavas seda muuta ning piiritleda ära alad, kuhu istandikke ei saa rajada. Ministri määrusega sätestatakse tingimused mida sellel ala istandike majandamiseks (sh väetamiseks ja puuliigi valikuks) tehakse. Täna neid sätestatud ei ole.
Istandike kohta on tehtud viimase 25 aasta jooksul Eesti Maaülikooli poolt uuringuid nii istandike kasvukiiruse ja produktsiooni, mullaviljakuse, elurikkuse, kahjustajate jm kohta. Uuringud leiab Eesti Maaülikooli kodulehelt (https://mi.emu.ee/metsakasvatuse-tooruhm) „Eelretsenseeritud teaduspublikatsioonid istandikest“
238
Eesti Looduskaitse Selts metsandustoimkond
P 15. On ettepanek lisada loetellu metsanduslik huvitegevus loodushariduse edendamise eesmärgil.
Mitte arvestatud
Ei ole põhjendatud vajadust metsandusliku huvitegevuse tegemisel loodushariduse edendamise eesmärgil kalduda kõrvale metsaseaduse sätetest.
239
Eesti Looduskaitse Selts metsandustoimkond
P 16. On ettepanek mitte kehtestada. Üksiku eraldise kaupa inventeerimine ei võimalda luua tervikpilti metsa- ja puiduressursist.

See on loobumine süsteemsest ja kompleksest tervikukäsitlusest. Sellega kaob tervikinfo piirkonna ja omanike metsade kohta. Samas on RMK erandliku praktika tagajärjed jäänud üldse analüüsimata ja tagasisidestamata. See on ressursikasutuse planeerimise väga halb praktika. Punktis 16 käsitletava probleemi leevendamiseks ja eesmärkide saavutamiseks on võimalik leida alternatiivid, mis ei kahjusta metsa- ja puiduressursi tervikpildi kujunemist.
Juhime tähelepanu sellele, et eelnõus on kavandatud eraldise pindala muutmise lubatud määraks kuni 20%. See on põhjendamatult suur lubatud viga. Suurte pindalade muutumisel on 20% kokku väga suur pindala, mida ei pea siis metsastatistikas kajastama.
Mitte arvestatud.
Eraldisepõhine metsakorraldamine on täiendav võimalus. Metsaomanik saab edasi kasutada nii eraldisepõhist kui ka katastri- või majandamisüksuse põhist metsakorraldamist.
Ülevaade saadakse tulevikus ilmselt juba muid tööriistu kasutades.

240
Eesti Looduskaitse Selts metsandustoimkond
P 18. ja p 19. seoses juhime tähelepanu asjaolule, et praktikas on metsakorralduse, metsa inventeerimise kvaliteet oluliselt langenud ja on avastatud „lubatud eksimusi“ kiiremaks (lage)raie võimaldamiseks. Probleemiks on, et takseerkirjeldused ei kajasta sageli looduslikku tegelikkust eraldisel. Nn lubatud eksimisvead on takseerimisel liiga suured. Praktikas kuritarvitatakse kehtivat metsakorraldusjuhendit sageli kestliku metsanduse kahjuks ja üleraie võimaldamiseks.
Metsakorralduse valdkonnas toimuv vajab eraldi analüüsi ja käsitlemist koostöös metsakorraldajatega-praktikutega.
Võtame teadmiseks.

241
Eesti Looduskaitse Selts metsandustoimkond
P 20, p 27, p 51. Vajalik on õigusselguse saamiseks selgemalt määratleda püsimetsa, püsimetsakasvatuse ja püsimetsanduse mõiste ja kriteeriumid.
Selgitus antud.
Kehtiva metsaseaduse § 28 lõike 8² kohaselt on püsimetsana majandamine seaduse tähenduses välja raiutud või välja langenud puude pidev asendumine või asendamine uute kasvukohale looduslikult omaste puudega.
Püsimetsana majandamise eesmärgil tehakse valikraiet puistus, mis on saavutanud metsaseaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud raievanuse, üksikute puude ja väikehäilude raiumisega. Väikehäilude läbimõõt võib olla kuni 20 meetrit. Püsimetsas säilitatakse säilikpuud § 29 lõike 1 punkti 3 järgi.
242
Eesti Looduskaitse Selts metsandustoimkond
P 26. Täpsustamist vajab RMK-le lubatav erisus püsimetsakasvatusega katsetamiseks. Vajalik on eelnevalt koostada juhend ja kehtestada kriteeriumid raietele valikuks. RMK teadaolevast praktikast lähtuvalt on risk, et tegemist saab olema puidusaamise lisavõimalusega, mitte aga püsimetsakasvatusega.
Selgitus antud.
Püsimetsa majandamise sätteid ei muudeta. Punkt 26 eemaldatakse eelnõust.
243
Eesti Looduskaitse Selts metsandustoimkond
P 30. Praktikas puudub säilikpuude jätmise ja valiku kvaliteedi järelevalve ning toimuva tagasisidestus. Kehtiv norm ei toimi praktikas. Vajalik on suurem kvaliteedinõudlikkus.
Üheks võimaluseks on lisada nõue metsakorraldusjuhendisse, et metsatakseerimisel antakse suunised säilikpuude valikuks. Praktikas teeb säilikpuude valiku raielangil harvesterijuht, kellel ei pruugi olla asjakohaseid teadmisi.
Selgitus antud.
Suunised säilikpuude valikuks on antud metsa majandamise eeskirjas § 13, sellest lähtuvalt ei ole otstarbekas suuniseid tuua Metsa korraldamise juhendisse.

Metsainventeerimise eesmärk on kirjeldada puistut eraldise tasemel silmamõõduliselt, mida toetatakse pistelise instrumentaalse mõõtmistega. Üksikpuu või puudegruppide tasemel puistut ei hinnata ja see ei ole ka metsa inventeerimise eesmärk.

MS §28 lg 10 alusel on raie tegemisel harvesteriga nõutud harvesterioperaatori kutse 4. tase. Kutse andmise kord ja hindamisstandard harvesterioperaator tase 4 väljastamiseks sisaldab muuhulgas hindamiskriteeriumites kohustust hinnata operaatori arusaamist puude valikust k.a. bioloogilise mitmekesisuse tagamise vaatest. Sellest lähtuvalt ei saa väita, et praktikas harvesterijuhtidel puuduksid teadmised sobivate säilikpuude väljavalikuks.
Ettepanekust jääb arusaamatuks, kuidas pakutud muudatused aitaksid parandada ettepanekus mainitud järelevalve ja tagasisidestuse eesmärki.
244
Eesti Looduskaitse Selts metsandustoimkond
P 34. Täiendada raadamise mõistet järgmiselt:
Raadamine on raie või muu tegevus, mida tehakse eesmärgil, et võimaldada metsaga maa kasutamist muul otstarbel kui metsa kasvatamiseks.
Mitte arvestatud.
Kehtiva metsaseaduse § 3 sätestab metsa ja metsamaa mõiste. Samuti on seaduse 3.jaos reguleeritud metsa kasvatamine. Kuivõrd ettepanek sisaldab uut terminit „metsaga maa“ siis kitsendab see hetkel kehtiva metsaseadus metsamaa mõistet. Ettepanekut ei ole selgitatud.
245
Eesti Looduskaitse Selts metsandustoimkond
P 42. On ettepanek mitte kehtestada. Harvendusraie kvaliteedist sõltub tulevikupuistu kvaliteet ja majanduslik väärtus.
Harvendusraiel tehtud vigu ei saa enam parandada. Praktikas on maastikul näha väga erinevat arusaama ja kvaliteeti harvendusraiest, sageli väga halba kvaliteeti. Sageli tehakse harvendusraiet ainult parema puidu väljaraiumise eesmärgil, mitte aga parima tulevikupuistu kujundamiseks. Seetõttu ei saa õigeks pidada harvendusraie lubamist ilma metsateatiseta ja normideta. Metsateatiseta võiks olla vaid valgustusraie. Eelnõust ei selgu, et kes ja kuidas kannab vastutust harvendusraiega rikutud noore ja keskealise metsa korral?
Arvestatud.
Eelnõu muudetud. Tulenevalt esitatud tagasisidest harvendusraie sätteid seaduses ei muudeta.
Ühtlasi selgitame, et metsateatise esitamine või mitte-esitamine ei mõjuta tegelikult tehtava raie kvaliteeti. Harvendusraie normid (minimaalne rinnaspindala) ei kao kuhugi.
Samuti on metsaseaduses on sätestatud ka erinevad karistussätted.
246
Eesti Looduskaitse Selts metsandustoimkond
P 46. On ettepanek mitte kehtestada.
Kohaliku elu praktika alusel ei saa nõustuda teiste raieliikide väljaarvamisega 10 päevasest viivitusest enne raietööde algust.
Kohalikele elanikele on oluline eelnevalt teada saada kavandatavast raiest ja võimalust reageerida mittekohasele raiele. See on oluline nii loodusväärtuste kaitseks kui ka kaitsemetsa funktsioonide säilitamiseks. Elukeskkonnas on oma koht hoiumetsadel ja kaitsemetsadel, sest lageraiepõhine metsakasutus hävitab metsaökosüsteemi toimimise metsamaal.
Mitte arvestatud.
Uuendusraie ja raadamise korral tuleb endiselt oodata kümne päeva möödumist metsateatise registreerimist metsaregistris, enne kui saab raietöödega alustada nende raiete puhul on tegemist raieliikidega, mille mõju looduskeskkonnale on suurem. Muud raied nt hooldusraie, trassiraie, valikraie ning kujundusraie korral on raiete mõju metsaökosüsteemile väiksem.
247
Eesti Looduskaitse Selts metsandustoimkond
P 49. Selgusetuks jääb, et kas RMK peab koostama 10. a kaupa tervikliku metsamajanduskava ja kus sellega tutvuda saab. Sellise kava olemasolu on vajalik, et saada selgust, kas riigimetsade kasutus on kestlik ja vastutustundlik. Tegemist on riigimetsaga, st rahva ühisvaraga ja selle majandamise kava peab olema kättesaadav ning jälgitav igal ajal. Omaette teema on ressursi arvestuse pidamine digitaalses keskkonnas ja teine teema on metsamajandamisekava olemasolu ning sellest kinnipidamine, st täitmine või mittetäitmine.
Selgitus antud.
Metsamajandamiskava kohustus riigimetsa majandajale, nii nagu näeb ette metsa korraldamise juhend on ajale jalgu jäänud.
Valdkonna eest vastutav minister jääb määrama RMK-le uuendusraie pindala samuti on RMK metsatööde kaart nähtav nende kodulehel https://rmk.ee/kaardid/rmk-metsatoode-kaart/
248
Eesti Looduskaitse Selts metsandustoimkond
P 52. Täpsustamist vajab RMK-le omaniku ootuste kujunemise protsess ja avalikkuse kaasamine sellesse protsessi. Omaniku ootus, mis väljendub ministri poolt esitatava tekstina, ei saa olla vaid väikese ringi poliitikute ja ametnike ootus ega otsus. Riigimets on ühisvara ja selle kasutamise otsustamisse on vajalik kaasata ka avalikkus ja keskkonnaühendused.
Selgitus antud.
Riigivaraseaduse §-s 88 sätestatakse riigi osalusega äriühingu juhtimise erisused, mille hulgas on ka äriühingule omaniku ootuste kehtestamine. Sarnaselt antakse ka eelnõukohase seadusega omaniku ootuste kehtestamise ülesanne valdkonna eest vastutavale ministrile. Riigivaraseadus ei näe ette, et otsustamisse on vajalik kaasata ka kolmandad isikud.
249
Eesti Looduskaitse Selts metsandustoimkond
P 54. Soovime juhtida tähelepanu asjaolule, et ´küpsete puistute´ mõiste on mitmeti tõlgendatav ja sõltub kehtestatud raievanusest ning puistu liigilisest koosseisust. Mida madalam on raievanus, seda rohkem on teatud ajahetkel `küpseid metsi´ ja raievanust pidevalt vähendades tuleb ´küpseid puistusid´ aina juurde. Samal ajal kaovad vanad metsad metsamaastikult üldse ja neid võib näha vaid raiepiirangutega metsaaladel (hoiumetsades ja kaitsemetsades).
Nn küpsusdiameetri rakendamise korral raiutakse lagedaks juba 55 aastaseid männikultuure. Seetõttu on ettepanek lõpetada ära küpsusdiameetri alusel `küpseks tunnistamine` ja lageraietele määramine. Kehtivate küpsusdiameetri normide alusel uuendusraiete pindala määramine ei ole kestlik metsade majandamine.
Mitte arvestatud.
Eelnõu punktiga 54 ei sätestata küpsusete puistute mõistet.
Mis puudutab küpsusdiameetrit, siis see on rakendatud eelkõige viljakate kasvukohtade kasvupotentsiaali ja sellega koos süsiniku sidumise potentsiaali, maksimaalseks ärakasutamiseks. See ongi majandusmetsa üks eesmärke - teenida metsast tulu. Viljakate kuusikute puhul on lisaks eesmärk vähendada juuremädanikust ja ka üraskist tekitatud kahjude
250
Eesti Looduskaitse Selts metsandustoimkond
P 55. Selles sättes jääb selgusetuks, et kes ja kus vastutab uuendusraie pindalade arvutamise õigsuse eest. Ettepanek on see vastutusala määratleda täpselt.
Mitte arvestatud.
Valdkonna eest vastutav minister jääb määrama Riigimetsa Majandamise Keskuse järgneva viie aasta uuendusraie pindala. See millise ministeeriumi haldusalas oleva asutuse kaasabil neid see arvutusi kontrollitakse, ei ole tarvis määrata seaduse tasandil.
251
Eesti Looduskaitse Selts metsandustoimkond
§ 2 p 5. Jääb arusaamatuks, et kuidas antud eelnõu ei ole seotud EL õigusega? Eelnõu mitmete punktide rakendumisega ei tagata EL loodusdirektiivi jt direktiivide ning määruste eesmärkide saavutamist. On ettepanek teha antud eelnõu mõjude ja tagajärgede analüüs EL õigusaktidest lähtuvalt.
Selgitus antud.
Punktis 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele tuleks käsitleda sellisel juhul, kui eelnõuga rakendatakse või võetakse üle mõnda EL-i direktiivi või on kohustus sätestada EL määrusest tulenevad normid määruse rakendamiseks.
252
Eesti Looduskaitse Selts metsandustoimkond
§ 2 p 6. Ei saa nõustuda eelnõus toodu seisukohaga, et eelnõul „puudub oluline mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ning oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju“. Kavandatud seadusemuudatused vähendavad oluliselt keskkonnaturvalisust ja keskkonnajulgeolekut kohalikul tasandil ja kumuleeruvalt ka mõju riigi tasandil. Kaitsemetsade kategooria on vajalik metsaseadustikus taastada.
On ettepanek koostada sõltumatu analüüs antud eelnõu mõjudest ja tagajärgedest riigile, ühiskonnale, loodusele (ökosüsteemidele), sotsiaalvaldkonnale, sh elanike tervisele ja majandusele, sh kohalikule toimetulekule. Olukord hakkas kiiresti halvenema metsaseaduses kaitsemetsade kategooria kehtetuks tunnistamisega 2008. aastal.
Selgitus antud.
Metsa kategooriatest metsaseaduses loobuti 2009. aastal just sel põhjusel, et sellel puudus sisuline tähendus. Hoiu- ja kaitsemetsas oli metsa majandamisel eesmärgiks loodusobjektide hoidmine ja keskkonna seisundi kaitsmine. Tegemist oli metsa kategooriatega, mis asusid hoiualal, kaitsealal või kaitstava looduse üksikobjekti, püsielupaiga vms piiranguvööndis ja mille määras keskkonnaminister. Piirangud hoiu- ja kaitsealadel kasvava metsa majandamisel tulenesid enamasti looduskaitseseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest. Seega vaadeldi kaitstavat ala kui tervikut ning hoiu- ja kaitsemetsa kategooriad ei olnud sisuliselt kaitseregulatsiooni aluseks.
Muudel eesmärkidel kaitsevööndites paiknevate metsade suhtes kehtib eriseadustest tulenev regulatsioon. Näiteks sätestab tegevuse piirangud veekaitsevööndis veeseadus (§ 119, § 121), ranna ja kalda piiranguvööndis looduskaitseseadus (§ 37), tee kaitsevööndi regulatsiooni ehitusseadustik (§ 72, § 73).
Lisaks on kohalikul omavalitsusel planeerimisseadusest (§ 75) tulenevalt pädevus seada planeeringutega teatud alade kasutamiseks tingimusi. Kohalik omavalitus saab määrata nii rohealasid, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskooslusi, puhke- ja virgestusalade asukohti ning neile kaitse- ja kasutustingimusi seada.
253
Eesti Looduskaitse Selts metsandustoimkond
§ 2 p 8. On ettepanek peatada või lõpetada antud eelnõu menetlemine seniks kuni ei ole tutvumiseks esitatud kõik rakendusaktid, mille alusel hakkavad seadusesätted rakenduma ja toimima. See on vajalik piisava õigusselguse tagamiseks. Vastasel juhul hakatakse eelnõu sätteid tõlgendama mitmeti ja segadust tekitama praktilises tegevuses. Eelnõuga kavandatud rakendusaktid peavad olema lõplikult välja töötatud, sest alles neist selgub, et kas ja milliste tagajärgedega seadusemuudatused toimima hakkavad.
Mitte arvestatud.
Seadus annab volitusnormile ulatuse, millest tuleb määruse koostamisel lähtuda. Hetkel kavandina olevad rakendusaktid saadetakse hiljem juba õigusakti eelnõudena ka kooskõlastamiseks.
254
Eesti Looduskaitse Selts metsandustoimkond
Juhime tähelepanu kujundusraie mõiste täpsustamise vajadusele.
Kujundusraie olemus ja eesmärk on varasemast muutunud. Praktikas on see kasutusel varjatud lageraiena ja raadamisena. Kas on võimalik kujundusraiet teha ka majandusmetsas? Vajalik on koostada kujundusraie teostamise juhend ja regulatsioon. Vastasel juhul kujuneb kujundusraiest lihtsalt puiduvarumise täiendav võimalus.
Selgitus antud.
Selgitame, et metsaseaduse kohaselt on kujundusraie raie, mida tehakse kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks vastavalt kaitsekorralduskavale, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavale või kaitstava looduse üksikobjekti või vääriselupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks.
Eelnõus kavandatava muudatuse kohaselt laiendatakse kujundusraie tegemise võimalust ka väljaspool kaitsealasid asuvate poollooduslike koosluste hooldamise kohta. Need alad täidavad sarnaselt looduskaitse eesmärke.
Nende taastamis- ja hooldamisvajadus nähakse ette pärandniitude tegevuskavas.
255
Eesti Looduskaitse Selts metsandustoimkond
Juhime tähelepanu metsaeraldise mõistele. Eelnõu seletuskirjas on kirjutatud, et eraldis „ on üksus, mida majandatakse ühtse tervikuna“. Selline tõlgendus on viinud raiepraktikas olukorrani, kus suurema raiepindala saavutamiseks kaotatakse ära varasemad väiksemad eraldised, mis olid määratletud lähtuvalt teistest kriteeriumidest, kui ainult (lage)raie eesmärk.
Selgitus antud.
Selgitame, et eraldise moodustamise ja kirjeldamise põhimõtted tulenevad metsa korraldamise juhendist.
256
Eesti Keskkonnaühenduste Koda
Ettepanek: jätta § 2 p1 muutmata ja lisada § 2 p 2 lõppu sõnastus “ning aitab leevendada kliimamuutuse mõjusid ja nendega kohaneda”

Eelnõuga tehakse ettepanek asendada metsaseaduse eesmärgis säästlik metsamajandamine kestliku metsamajandamisega ning täiendada kestliku sõnastust kliimamuutuse mõjude leevendamise ja nendega kohanemisega.
Toetame kliimamuutuste leevendamise ja kohanemise lisamist säästliku metsamajandamise definitsiooni, kuid ei toeta seaduse eesmärgis mõiste “säästlik” asendamist mõistega “kestlik”. Metsaseaduse eesmärk toetub põhiseaduse §-le 5, mis kohustab loodusvarasid (sh mets) säästlikult kasutama. Samuti kasutatakse loodusvarade säästliku kasutuse terminit säästva arengu seaduses. Muudatus teeks metsakasutuse seosed põhiseaduse ja säästva arengu seadusega olulisel määral ebaselgemaks. Seletuskirjas ei ole selgitatud ega põhjendatud, miks kliimamuutusega seotud eesmärkide lisamiseks on vaja muuta seaduse eesmärki ning miks kliimamuutusega seotud eesmärkide täitmine ei mahu säästliku metsamajandamise alla.
Mitte arvestatud.
Seaduse sõnastuse muutmise eesmärk on anda täpsemalt edasi tegevuse sisu. Sõna säästev tähendus keskendub küll sarnaselt kestlikussele jätkusuutlikkusele, ent selle fookus on kahjude ärahoidmisel. Sõna kestlik on laiema tähendusega, mis hõlmab pikka vaadet, sh ökosüsteemi tervist, kahjustuste ennetamist ja vältimist, samas pidades silmas jätkusuutlikkust ja loodusressursside säästvat kasutamist.

257
Eesti Keskkonnaühenduste Koda
EKO ettepanek:
1) Loobuda 70% majandusmetsa piirangu kehtestamisest eelnõude paketis kavandatud kujul. Kõik alad, kus uuendusraie on lubatud, peavad olema arvestatud majandusmetsade hulka ning olema samal ajal kaitsealuste alade arvestusest väljas.
2) Täiendada seletuskirja võrdlusanalüüsiga tabeli kujul, milles esitatakse kaitsealuse metsamaa hulka arvatavate alade vastavus IUCN kaitsekorralduslikele kategooriatele ja neile esitatud tingimustele, arvestades aladel kehtivat ja kehtima hakkavat kaitsekorda.

Eelnõu seletuskirjas puuduvad sisulised põhjendused, miks selline muutus on vajalik ning kuidas see on kooskõlas seaduse eesmärgiga tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. Seletuskirjas on muudatuse eesmärgina kirjas “70% põhimõtte metsaseaduses sätestamise eesmärk on luua selgus ja anda kindlus huvirühmadele, st et kinnitatakse ühtlasi üle, et metsaseadusega seatud kohustused ja piirangud tagavad ökosüsteemi kaitse ja kestva majandamise.” Puuduvad selgitused, milles nimetatud selgus ja kindlus seisnevad ning kuidas selline muudatus tagab ökosüsteemi kaitse ja kestva majandamise. EKO hinnangul jätkub sellise muudatuse järel kiiresti meie elukeskkonna ja eluslooduse seisundi halvenemine, täitmata jäävad looduskaitselised eesmärgid ja rahvusvahelised kohustused.
Mitte arvestatud.
1) Uuendusraie lubamine sõltub kaitseala valitseja otsusest, ja see otsus raiuda või mitte sõltub konkreetse ala olukorrast. Seega ei saa eeldada et automaatselt uuendusraiet on võimalik teha.
2) Kõikidel 30% hulka arvatavatel aladel ei ole võimalik tuua täpset vastet IUCN kaitsekorralduslike kategooriate lõikes

Seletuskirja on põhjendatud, miks sellist muudatust tehakse.
70% põhimõte lähtub selguse loomise vajadusest, seda nii metsaomanikule, looduskaitse vaatest, metsa- ja puidutööstussektorile, investoritele, riigile jne.
258
Eesti Keskkonnaühenduste Koda
Jätta seadusemuudatused istandike kohta eelnõust kavandatud kujul välja.
Istandike rajamise suhtes jääme oma varem esitatud seisukohtade juurde. Kliimamuutuste ja elurikkuse kriisi kontekstis on mõeldamatu rajada intensiivselt majandatavaid alasid, mis kurnavad mullastikku, ohustavad põhjavett ja mille pikaajalised mõjud on teadmata. MS eelnõus on plaan istandike piirid seada ministri määrusega, mis tähendab, et hetkel ei ole selge, kuhu neid rajama hakatakse. Hetkel välistab eelnõu sõnastus metsamaa, aga on ebaselge, kuhu istandikke edaspidi lubataks ja millistel tingimustel neid majandada tohiks. Eelnõu eelmises versioonis olid seatud piirangud väetamise kohta ja oli viide lubatud võõrpuuliikidele, hetkel on mõlemad aspektid selgusetud.

Mitte arvestatud.
Istandikele ei ole senini kehtinud regulatsiooni. Metsaseaduse kehtiv regulatsioon ei sea tingimusi istandike rajamisele (va regulaarne seadu ning ühevanuselistena majandamine).
Eelnõuga on kavas seda muuta ning piiritleda ära alad, kuhu istandikke ei saa rajada. Ministri määrusega sätestatakse tingimused mida sellel ala istandike majandamiseks (sh väetamiseks ja puuliigi valikuks) tehakse. Täna neid sätestatud ei ole.
Istandike kohta on tehtud viimase 25 aasta jooksul Eesti Maaülikooli poolt uuringuid nii istandike kasvukiiruse ja produktsiooni, mullaviljakuse, elurikkuse, kahjustajate jm kohta. Uuringud leiab Eesti Maaülikooli kodulehelt (https://mi.emu.ee/metsakasvatuse-tooruhm) „Eelretsenseeritud teaduspublikatsioonid istandikest“
259
Eesti Keskkonnaühenduste Koda
Väljaspool kaitseala, hoiuala või püsielupaika harvendusraiete puhul metsateatise kaotamine.
Ettepanek: jätta muudatus eelnõust välja.

harvendusraiete puhul metsateatise kaotamine samm vastupidises suunas. Samuti on see samm raiepiirangute vähendamiseks. Seda tehakse küll bürokraatia vähendamise sildi all, kuid on selge, et Eesti kiiresti noorenevas metsaolemis harvendusraiete maht tulevikus kasvab ning nende üle kontrolli lõdvendamine on otseselt intensiivse metsamajandamise huvides, luues samas ohtliku ja lubamatu võimaluse ka röövraieteks. Arvestades, et “üks enamlevinud rikkumistest on raie metsaosas, mille raieks ei ole esitatud metsateatist” (seletuskiri lk 29), on arusaamatu, miks pole analüüsitud sellise muudatuse mõju röövraietele. Täielikult on puudutamata metsa päritolu tõendamise küsimus enamuse harvendusraiete metsateatiste kaotamise korral, sest metsateatis on oluline metsa päritolu tõendav dokument.
Seletuskirjas puuduvad metsateatise vajaduse kaotamisele sisulised põhjendused – puudub analüüs, kui suur on praegu metsaomanikele harvendusraiete metsateatiste esitamisega kaasnev halduskoormus. Mõju loodusele on täielikult hindamata sh ei ole hinnatud riski, et harvendusraiet tehakse teadmatusest või pahatahtlikkusest metsateatiseta ka kaitsealal, hoiualal või PEPis. See tähendab, et on kaalumata, kas metsaomanike väike halduskoormuse vähenemine kaalub üles võimaliku ohu loodusväärtustele.
Lisaks jätaks metsateatise kaotamine metsaomanikule edastamata palju infot alal leiduvate väärtuste kohta - näiteks vääriselupaiga olemasolu või mõne kaitstava liigi elupaik jm. Ka raierahu pidamise periood on metsateatisel kirjas, hetkel küll soovitusena. Tulevikus võib olla vaja rakendada pesitsusrahu ajal raiekeeldu, mille puhul tuleks harvendusraietele uuesti kehtestada metsateatise kohustus.
On selgusetu, kuidas toimib antud muudatus koosmõjus MS § 41 lõikega 14, mille järgi metsateatist esitamata võib metsaomanik raiuda kuni 20 tihumeetrit puitu kinnisasja kohta aastas. Kas see tähendab, et suurema mahuga harvendusraie tegemiseks on vaja ikkagi esitada metsateatis või suuremas mahus harvendusraieid teha ei tohi?
Arvestatud.
Eelnõu muudetud. Tulenevalt esitatud tagasisidest harvendusraie sätteid seaduses ei muudeta.

Ühtlasi selgitame, et metsateatis ei ole ainus dokument, mis saab tõendada materjali seaduslikkust. Metsaseaduse §-s 37 on loetelu raieõiguse olemasolu ja metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavatest andmetest ja dokumentidest. Nendeks võib olla nii omandiõigust tõendav kinnistusraamatu kanne, raieõiguse või metsamaterjali võõrandamise leping või akt suulise lepingu sõlmimise kohta kui ka raiet registreeriv kanne või metsakaitseekspertiisi akt metsaregistris ning isikut tõendav dokument

260
Eesti Keskkonnaühenduste Koda
Metsanduse arengukava koostamise lõpetamine.
Ettepanek: Jätkata metsanduse arengukavade koostamisega, et oleks võimalus metsanduse küsimuses ühiskondlikku kokkulepet taotleda ja saavutada.

Jääme oma varasema seisukoha juurde, et praegu on metsanduse arengukava koostamise protsess ainuke võimalus metsanduse arengusuunad läbi vaielda ning Riigikogu peab selle heaks kiitma. Ilma arengukavata ei toimu metsavarude strateegilist planeerimist ning see mõte on vastuolus ka säästva arengu seadusega, mis kohustab määrama taastuvatele loodusvaradele kriitilise varu, puidu puhul seda metsanduse arengukava koostamisest loobumise korral enam ei tehtaks. Kehtiva metsaseaduse järgi kaasatakse arengukava koostamise töögruppi metsandusega tegelevad uurimisasutused ning muud olulised metsandusega seotud huvigrupid, sh ökoloogilise, sotsiaalse, kultuurilise ja majandusliku huvi esindajad.
Oluline erinevus metsanduse arengukava ning metsanduse poliitika põhialuste vahel on, et arengukavale tuleb teha mõjuhindamine (KSH), poliitika põhialustele ei ole KSH-d senises praktikas tehtud, seega jääb poliitika põhialuste keskkonnamõju hindamata. Hetkeseisuga puudub seaduses metsanduse poliitika põhialuste koostamise kohustus, mis tähendab, et seda on võimalik tühistada, mille puhul metsanduse poliitika pika-ajaline visioon puudub täielikult.
Arengukava protsessist loobumise korral taandub metsanduse areng Eestis vaid poliitilise tasandi otsuseks, võttes avalikkuselt ja huvigruppidelt demokraatiale kohase võimaluse sekkuda ja kaasa rääkida. Erinevate huvide kaalumine on aga üks säästva metsanduse alustalasid.
Mitte arvestatud.
Selgitame, et üldine suund on, et valdkonna seadusesse ei kirjutata sisse spetsiifilist kohustust koostada valdkonna strateegilisi arengudokumente. Riigieelarve seadus kehtestab üldise raamistiku strateegilistele arengudokumentidele ning üldjuhul koostatakse tulemusvaldkonnas üks valdkondlik arengukava. Metsandus ei ole eraldi tulemusvaldkond, mistõttu eraldi valdkondliku arengukava koostamine metsanduse valdkonnas ei ole vajalik.
Eesti metsapoliitika põhialuste koostamine saab olema samuti avalik protsess, milles huvirühmad saavad kaasamise käigus oma sisendi anda.
261
Eesti Keskkonnaühenduste Koda
RMK metsamajandamiskavad.
Ettepanek: Jätta majandamiskavad alles ja lisada, et need kaaluksid ka keskkonnamõjusid ja pikaajalist puiduressursi kasutust.
EKO ei toeta mõtet kaotada RMK kümneaastased metsamajandamiskavad - nii vähendataks riiklikku metsanduse planeerimist ja prognoosimist, mis tegelikult on hädavajalik.
Mitte arvestatud.
Selgitame, et metsamajandamiskava koostamine sellisel viisil ei ole ei ole enam asjakohane.
Metsa korraldamise juhendi kohaselt peab metsamajandamiskava sisaldama §-s 21 sätestatud nõudeid, nagu tiitellehte, temaatilisi kaarte, metsa takseerkirjeldust jms. Tegelikkuses peetakse riigimetsas ressursi üle arvestust elektroonilistes andmebaasides, mistõttu seaduse säte ei ole enam asjakohane.
262
Eesti Keskkonnaühenduste Koda
Uuendusraie pindala määramine
Edaspidi ei plaanita määrata optimaalset uuendusraie pindala, vaid lihtsalt “uuendusraie pindala”.
Esiteks ei ole selge, mis on selle õiguslik tagajärg - kas RMK-l tekib seadusest tulenev kohustus ministri määratud suuruses uuendusraieid teha, mis juhtub kui seda mahtu ei täideta jne. Kehtivas seaduses sõnastatud “optimaalne” uuendusraie maht annab selgelt märku, et tegemist on lihtsalt riigipoolse hinnangu/eeldusega, mitte kohustusega. Teiseks annab seadusemuudatus märku, et uuendusraie pindala määramisel lähtutakse üksnes või peaasjalikult RMK kui tulundusasutuse eesmärgist, jättes arvestamata või andes oluliselt väiksema kaalu RMK muudele seaduses sätestatud funktsioonidele nagu riigimetsa avaliku funktsiooni täitmise tagamine (MS § 48 lg 2 p 4) ning loodusväärtuste kaitse (MS § 48 g 2 p 5). Minister võib edaspidi mh uuendusraie pindala muuta, “kui käesoleva seaduse § 45 lõike 5 alusel määratud uuendusraie pindala ei võimalda täita käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 seatud eesmärke või muid riigi kohustusi.“. Siin antakse ministrile nii üldsõnaline volitus, et ta võib uuendusraie pindala määramisel kõigist muudest väärtustest mööda vaadata. Kui näiteks riigieelarves on augud, siis võib minister RMK uuendusraie pindala üha suurendada, olenemata loodusväärtuste kaitstusest. Kuna tõhus kaitse ei ole seaduse tasandil sisustatud, siis võib seda teha mh ka kaitsealadel raie lubamisega. Sellise võimaluse loomine on loodusväärtuste säilimise seisukohast lubamatu, ent lisaks riivab ka seaduslikkuse põhimõtet (PS § 3)
Ettepanek: Loobuda kavandatud muudatustest.
Mitte arvestatud.
Selgitame, et sõna „optimaalne“ kaotamine ei tähenda, et jäetakse arvestamata RMK muud seaduses sätestatud funktsioonide nagu nt riigimetsa avaliku funktsiooni täitmise tagamine.
Seaduse ühe muudatusena on lisatud ka omaniku ootustega arvestamine, mis annab selge ootuse.
RMK uuendusraiete pindala määramise aluseks jääb endiselt arvestuslank, mis arvutatakse metsa korraldamise juhendis toodud valemite alusel. Neid aluseid ei ole kavas muuta.



263
Eesti Keskkonnaühenduste Koda
Püsimetsandus
Metsaseaduse eelnõu p26 ja p51 annab ministrile õiguse eeskirjaga kehtestada riigimetsas erisusi püsimetsana majandamiseks ning p27 muudetakse praegust püsimetsanduse definitsiooni.
EKO on seisukohal, et kehtiv püsimetsanduse definitsioon on kohane ja piisav ning kindlasti ei tohiks anda ministrile volitust määratleda, milline peab olema püsimetsandus riigimetsas. Põhjust püsimetsanduse definitsiooni muuta ei ole..
Ettepanek: Jääda metsaseaduses praeguse metsaseaduse püsimetsanduse regulatsiooni juurde ja loobuda eelnõus kavandatavatest muudatustest.
Arvestatud.

264
Eesti Keskkonnaühenduste Koda
Ettepanek: muuta eelnõu punktis number 48 ette nähtud raie lõpetamisest teavitamise kohustus MS paragrahvi 41 täiendavaks lõikeks 135 ja täiendada paragrahvi 41 lõikega 134 järgmises sõnastuses:
„(134) Metsaomanik või tema esindaja on kohustatud teavitama Keskkonnaametit kavandatud raie alustamisest hiljemalt raie alustamise hetkel.

Toetame ettepanekut raiest teavitamise kohustuse loomiseks, et riik saaks kiiremini ülevaate raiete asukohtadest ja ulatusest. Selleks, et riigil oleks parem ülevaade raiete asukohtadest ning raiete tegemise ajast, teeme ettepaneku seada sisse kohustus teavitada ka raie alustamisest raie alustamise hetkel. See aitaks vähendada raiepiirangute rikkumist nt pesitsusrahu ajal ja vähendaks Keskkonnaameti halduskoormust pesitsusrahu järelvalvel, sest sel juhul saab Keskkonnaamet operatiivsemalt infot raiete kohta. Sellist nõuet ei saa pidada koormavaks raie teostajatele, sest digivahendite abil on võimalik teha teavitamine mugavaks ja kiireks ning sarnased kohustused on nt töötajate registreerimiseks töötajate registris.
Mitte arvestatud.
Metsaomanikel on kohustus raie kavandamisel (va valgustusraie) esitada metsateatis. Täiendava kohustuse panemist ei pea otstarbekaks.
265
Eesti Keskkonnaühenduste Koda
Ühtlasi kordame varasemaid ettepanekuid võtta suund raiemahtude vähendamisele ning kehtestada selleks järgnevad piirangud:
1) Loobuda lageraiete lubamisest rinnasdiameetri alusel ning lubada lageraied üksnes puistu vastava vanuse täitumisel.
2) Loobuda lageraiete lubamisest puistu kaalutud keskmise vanuse alusel ning lubada puistu uuendusraiet vaid enamuspuuliigi vastava vanuse täitumisel.
3) Tõsta hariliku männi minimaalne raievanus 90 aastalt 110 aastale.
4) Kehtestada pesitsusrahu
Mitte arvestatud.
1) Rinnasdiameetri alusel raiet rakendatakse eelkõige viljakate kasvukohtade kasvupotentsiaali ja sellega koos süsiniku sidumise potentsiaali, maksimaalseks kasutamiseks. See ongi eelkõige majandusmetsa üks eesmärke - teenida metsast tulu. Viljakate kuusikute puhul on lisaks eesmärk vähendada juuremädanikust ja ka üraskist tekitatud kahjude minimeerimist.
2) Enamuspuuliigist lähtuv raievanus ei arvesta segapuistuid, mille koosseisus võib olla väga erineva raievanusega puuliike. Koosseisu järgi diferentseeritud raievanused ei tõsta ega alanda raiemahtu, vaid võimaldavad teha uuendusraiet optimaalses vanuses puistus. Kaalutud keskmist arvestades jäävad ära konfliktsituatsioonid ja andmetega manipuleerimine.
3) Raievanuse tõstmiseks puuduvad kokkulepped.
4) Kuna pesitsusrahu teema on hetkel Riigikohtus, siis esmalt ootame lahendi ja analüüsime vajadust muuta LKSi. Enne seda praktikat ei muuda.
266
Metsaekspertiisid OÜ
Punktiga 16 planeeritakse muuta: „§ 11 lõikes 4¹ metsakorralduse põhimõtet. Edaspidi on võimalik esitada metsa inventeerimisandmeid ka eraldise kaupa, mitte kogu katastri või majandamisüksuse kaupa.” Lisaks on metsaseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eenõu seletuskirjas esitatud teave puudulik ja osaliselt vale (nt punktis 16 viidatu, milles öedatkse: „Seni on
eraldisepõhist metsakorraldust kasutanud RMK.”). Täpsustame siinkohal – ei ole ainult RMK. Seda kasutatakse ka Järvselja Õppe-ja Katsemetskonna metsade inventeerimisel ning mõningatel juhtudel on seda saanud teha ka erametsas.
Võtame teadmiseks.
267
Metsaekspertiisid OÜ
Punktiga 17 plaanitakse täiendada sätet (§ 11 lg 41) kaugseire võimalusega. Juhime siinkohas tähelepanu, et planeeritavad seaduse muutmise seaduses, selle seletuskirjas ega kehtivast seadusandluses ei selgu kaugseire mõiste.
Eelpoool nimetatud seaduste muutmise seaduses soovitakse sisse kirjutada kaugseire võimalus, mille kohta ei ole ministeeriumil esitada ühtegi uuringut, metoodikat, sisu ega kirjeldust. Lühidalt ja kokkuvõtlikut öeldes – planeeritava muudatusega plaanitakse seadustada tegevus, mille kohta me isegi ei tea, kas seda on võimalik Eestis üldse rakendada saavutamaks soovitud eesmärke. Küsimus on, missuguse metoodika alusel kaugseire toimiks, kui suured on selle usalduspiirid ja kas saadavad andmed oleksid üldse usaldusväärsed ja kasutatavad. Enne vastava võimaluse seadusesse kirjutamist – peaks olema olemas metoodika, hinnatud selle metoodika usaldusväärsust ja kasutatavust ja seatud eesmärgid, mis ootsustele peaks peaks planeeritav muudatus/ kaugseire/ vastama.

Palume antud punkt seaduse muudatusest välja võtta. Kõigepealt töötada välja metoodika, analüüsida seda, selgitada välja, kas nimetatud metoodika üldse Eesti metsadesse kasutamiseks sobiks.
Mitte arvestatud.
Täiendame seletuskirja selgitusega mida mõeldakse kaugseire all.
Seaduse tasandile tuuakse võimalus kaugseire kaudu metsa inventeerimiseks. Milline metoodika kasutusele võetakse ja metsa korraldamise juhendis kirjeldatakse töötataksegi aastaks 2029 välja.


268
Metsaekspertiisid OÜ
Punktiga 18 ja 19 plaanitakse täpsustada metsakorraldaja tunnistuse kehtetuks tunnistamise sätteid. Väidetakse, et edaspidi oleks eksimuse piir rikkumine vähemalt kolmel (tegevusloa puhul vähemalt kuuel) metsaregsitrsse kandmiseks esitatud metsaeraldisel, mis ületab metsa korraldamise juhendiga metsakorraldustööde täpsuse kohta seatud veapiire vähemalt kaks korda.
Oleme igati nõus sellega, et metsakorraldustööde kvaliteeti on vaja tõsta. Aga ei saa kuidagi olla nõus sellega, et seadusesse plaanitakse taaskord kirjutada punkt, mille kohta ei ole olemas veel mingit dokumentatsiooni, ettekujutust ega ka ei osata sellest mingit ülevaadet anda.
Selgitus antud
Eelnõu muudetakse punktide 18 ja 19 osas ning täpsustatakse milliste näitajate osas rikkumisi arvestatakse.

269
Metsaekspertiisid OÜ
Lisaks juhime ka tähelepanu asjaolule, mis otseselt ei ole seotud küll metsakorraldusega aga mida Kliimaministeerium oma planeeritava muudatusega ei ole läbi mõtestanud ning mille osas on Kliimaministeerium endile seaduse muudatuses vastu rääkinud, see puudutab harvendusraie teatise kaotamist. Seletuskirjas punktis 61 on öeldud, et:
““Üks raieõigust tõendav dokument on metsateatis ning üks enamlevinud rikkumistest on raie metsaosas, mille raieks ei ole esitatud metsateatist. Raieõiguse kontrollimise kohustuse täitmata jätmisel ei saa osapooled olla veendunud, et raie on metsaosas lubatud. See toob kaasa võimaluse, et osaletakse ebaseaduslikus metsaraies ja saadud metsamaterjali turule laskmises”. Ometigi väidetakse siin, et metsateatis on raieõigust tõendav dokument aga planeeritavasse seaduse muudatusse pole kirjutatud, kuidas käib harvendusraie teel saadud metsamaterjali päritolu tõendamine. Seletuskirjas viidatakse, et harvendusraiele pole kehtestatud raie-eelseid kriteeriume – nagu on näiteks uuendusraiete tegemiseks – puistu vanus, puistu rinnasdiameeter. Rõhutame siinkohal, et harvendusraie tegemiseks on siiski kriteeriumid –
raie-eelne rinnaspindala peab olema suurem kui on metsa majandamise eeskirjas toodud raiejärgne alammäär. Samuti on sisse kirjutatud, et HR ei kavandata väljaraiega alla 5% puistu tagavarast (metsa korraldamise juhend). Lisaks annab teatud olukordades praeguse seaduse alusel teha harvendusraiet ka küpses või valmivas metsas – kuidas planeeritakse selle puidu päritolu tõendada.
Juhime tähelepanu, et harvendusraie teatisele läks ka planeeritav raiemaht tihumeetrites – see oli erametsaomaniku jaoks ka teatud mõttes indiktiivne mõõde, kui palju ta sai HR käigus raiuda – selle kaotamisel suureneks kindlasti raieettevõtete surve metsaomanikule ja see võib kaasa tuua olukorra, kus metsaomanik võib saada raieõiguse müügil kannatada ja riik jääb olulisest infost ilma või saab moonutatud kujul.
Arvestatud.
Eelnõu muudetud. Tulenevalt esitatud tagasisidest harvendusraie sätteid seaduses ei muudeta.

Ühtlasi selgitame, et metsateatis ei ole ainus dokument, mis saab tõendada materjali seaduslikkust. Metsaseaduse §-s 37 on loetelu raieõiguse olemasolu ja metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavatest andmetest ja dokumentidest. Nendeks võib olla nii omandiõigust tõendav kinnistusraamatu kanne, raieõiguse või metsamaterjali võõrandamise leping või akt suulise lepingu sõlmimise kohta kui ka raiet registreeriv kanne või metsakaitseekspertiisi akt metsaregistris ning isikut tõendav dokument
270
AS Tallinna Lennujaam
Meie hinnangul on raadamisõiguse tasu (ja sellega seotud riigilõiv) ebaproportsionaalne ning õiguslikult mitte korrektne, kuivõrd lennuvälja kaitsevööndi lähiümbruses tehtava puude raiega on tegemist avalikes huvides lennuohutuse tagamisega, millega ei muudeta maa kasutamise otstarvet (mida eeldab metsaseaduse raadamise definitsioon).
Leiame, et kui kinnisasja omanik ei ole põhjendatud seda tasu maksma, siis ei ole põhjendatud ka selle „põhjendamatu ja ebaproportsionaalse“ tasu määramine kellelegi kolmandale. Ainsaks õiguslikult korrektseks lahenduseks näeme raadamisõiguse tasust vabastuse kehtestamise, mida on riigi jaoks tehtavates teistes valdkondades nähtud võimalikuna ja vajalikuna (KetS § § 81 lõige 5).
Selgitus antud.
Selgitame, et sektoripõhiseid erisusi tasust vabastamiseks hetkel tehtud ei ole.
Raadamisõiguse tasu kehtestataksegi eesmärgiga, et kompenseerida raadamisest tingitud süsinikuvaru ja süsiniku sidumise võime kahanemine maakasutussektoris ning toetada neid tegevusi, mis aitavad riigil säilitada talletatud süsinikuvaru ja suurendada süsinikusidumist, et LULUCF sektor täidaks seatud eesmärke.
Kui tekkinud kulu ei kanna raadaja, jääb kulu teiste sektorite kanda, mis eesmärke arvestades ei ole õiglane.
271
AS Tallinna Lennujaam
Lisaks juhime tähelepanu, et raadamise definitsiooni kohaselt (MS § 32 lõige 1) on tegemist raadamisega siis, kui raiega muudetakse maa kasutamise otstarvet ehk metsamaa hävitatakse. Lennuvälja kaitsevööndis kõrgete puude raiumise korral ei muudeta metsamaa kasutuse otstarvet (ehk see jääb ikka metsamaaks), vaid likvideeritakse kõrgemad puud. Seega ei ole oma olemuslikult lennuvälja kaitsevööndis tegemist raadamisega1. Raadamisega on metsaseaduse kohaselt tegemist, kui metsamaa maa kasutusotstarve muutub, s.t mets võetakse maha ja sinna asemele paigaldatakse näiteks tuulikud, ehitatakse parklad jne ehk metsamaa maa kasutamine ei ole metsana enam võimalik. Lennuvälja lähiümbruses oleva metsamaal kasvavate üksikute kõrgemate puude raie sellise tegevuse alla ei kvalifitseeru ning seetõttu tuleks seaduses ette näha ka vastav raie liik.
Selgitus antud.
Selgitame, et Riigikohtu lahendi 3-18-1442 kohaselt tuleb mõista raadamisena Lennundusseaduse tähenduses iga raiet, mida tehakse lennuvälja kaitsevööndile kehtestatud nõuete täitmise eesmärgil.

Metsaseaduse, keskkonnatasude seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte

Metsaseaduse (edaspidi MS) muutmise eesmärk on ühtlustada riiklike arengukavade koostamise põhimõtted, vähendada raiealade suurust, edendada puu- ja põõsaistandike (edaspidi istandikud) rajamist ning ajakohastada metsakorraldust reguleerivaid sätteid. Muudatusega kehtestatakse juriidilistele isikutele uued maksimaalsed trahvimäärad ning uue põhimõttena lisatakse ka kohustus teavitada metsateatise alusel tehtud raietöödest. Mitme muudatuse eesmärk on vähendada ühelt poolt riigiasutuste töökoormust, kuid teisalt ka inimeste/ettevõtete halduskoormust.
Bürokraatiat aitab vähendada loobumine kohustusest esitada raieõiguse või metsamaterjali müümisel raieõiguse või metsamaterjali müümise teatis Maksu- ja Tolliametile. Samuti kaob metsa uuendamise võtete rakendamise ja metsa uuenemise tähtaja pikendamise taotluse esitamise kohustus. Lisandub kohustus teatud raietööde lõpetamisel metsaregistrisse loodud arenduse kaudu sellest teada anda.

Keskkonnatasude seadust muudetakse tulenevalt MS-s raadamise ja trassiraie mõiste täpsustamisest.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Metsaseaduse muudatused valmistasid ette Kliimaministeeriumi metsaosakonna nõunikud Maret Parv (tehnilised muudatused, püsimetsandus, raadamine; [email protected]), Rauno Reinberg (kuni juuni 2025 puu- ja põõsaistandikud), metsaosakonna peaspetsialistid Epp Kikas (kuni juuni 2025 puu- ja põõsaistandikud) ja Arvi Toss (püsimetsandus, raadamine; [email protected]), kliimaministri teadusnõunik Aveliina Helm (kuni juuni 2025), Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri metsaosakondade spetsialistid, Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Marko Lelov (õigusanalüüs; [email protected]).
Keeletoimetuse tegi Justiits- ja Digiministeeriumi keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõus olevad punktid, mis käsitlevad 70% majandusmetsa põhimõtte rakendamist, metsanduse arengukava, metsateatise alusel tehtava raie teavitust ja kaugseire rakendamist on seotud Vabariigi Valitsuse tööplaanis kokkulepitud tegevustega.

Eelnõukohase seadusega muudetakse metsaseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 19.12.2024, 6 ning keskkonnatasude seaduse redaktsiooni RT I, 08.07.2025, 46.

Eelnõukohase seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõus sätestatud muudatused tehakse eesmärgiga:
1) tagada kestlik metsandus, keskkonnahoidlik maakasutus, metsaelustiku kaitse, suurem ühiskondlik ja isiklik kasu metsadest, soodustada teadus-arendustegevust, vähendada keskkonnakahjusid;
2) vähendada riigiasustuste töökoormust ja tõhustada asjaajamist;
3) vähendada inimeste/ettevõtete halduskoormust;
4) teha väiksemad haldussisesed ümberkorraldused.

Eesmärkide täitmiseks teeme järgmist.
1. Täiendame metsaseadust põhimõttega, et 70% Eesti metsamaast on majandusmetsana majandatav ilma lisapiiranguteta, arvestades metsade olulisi funktsioone – ökoloogilisi, kultuurilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke. Selle eesmärk on metsandussektorile ja maaomanikele kindluse andmine, et ootamatult ei lisandu uusi piiranguid ning metsa- ja puidutööstus saab arvestada olemasoleva ressursiga. Selgus tooraine kättesaadavuse kohta võimaldab ettevõtetel planeerida, investeerida, olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised ja kõige selle abil säilitada metsandusega seotud töökohti ja hüve ühiskonnale. Samuti loob 70% põhimõte kindluse olemasolevate kaitsealade staatuse säilimiseks.
2. Loome reeglid istandike rajamiseks ja majandamiseks. Kehtestatakse tingimused, mille alusel saab maa-ala kanda metsaressursi arvestamise riiklikusse registrisse (edaspidi metsaregister) istandikuna. Istandike rajamine ja hooldamine erineb tavalisest metsa majandamisest, mistõttu on vaja see seaduses selgelt reguleerida.
3. Vähendame lageraielangi maksimaalset pindala seitsmelt hektarilt viiele hektarile. Väiksemad raielangid toetavad metsaelustiku taastumist, aitavad säilitada elupaikade sidusust ning metsamaastiku mitmekesisust.
4. Võimaldame poollooduslikel kooslustel kujundusraiet teha ka väljaspool kaitstavaid alasid. Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslikel kooslustel võimaldatakse eemaldada puittaimi kujundusraietega elupaiga tegevuskava kohaselt. Poollooduslikud kooslused ehk pärandniidud on Eesti liigirohkeimate ja haruldasemate ökosüsteemide seas, need kuuluvad ka loodusdirektiivi I lisa elupaikade hulka ning nende taastamise ja kaitse kohustus on seatud rahvusvaheliste looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitset ja taastamist käsitlevate konventsioonidega.
5. Soodustame õppe- ja teadustöö tegemist. Kehtestatakse kord, mis võimaldab Keskkonnaameti loal kalduda kõrvale metsaseaduses sätestatust, et toetada metsandusalast õppe-, teadus- ja arendustegevust.
6. Arendame metsaregistrit. Metsaregistrisse saab edaspidi esitada metsa inventeerimisandmeid ka eraldise põhjal. Registrisse lisatakse istandike asukoha, puuliigi ja pindala info ning luuakse võimalus raiejärgseks teavitamiseks.
7. Loome raie lõpetamisest teavitamise kohustuse, et riik saaks kiiremini ülevaate tehtud raiete asukohtadest ja ulatusest. Metsaomanikud peavad pärast raie tegemist teavitama Keskkonnaametit metsaregistri kaudu tööde lõpetamisest.
8. Ajakohastame juriidilistele isikutele kehtestatud trahvimäärasid. Juriidiliste isikute maksimaalset rahatrahvi suurendatakse, kuna praegu kehtivad määrad (2000–3200 eurot) ei ole enam mõjusad, arvestades 18 aasta jooksul kasvanud sissetulekuid ja elukallidust. Trahvid peavad vastama karistusõiguse põhimõttele, et rikkumine ei tasuks end ära.

Arvestades Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 5, ei koostatud allpool toodud kaalutlusi arvesse võttes eelnõu vajaduse kooskõlastamiseks ja õiguslike valikute selgitamiseks väljatöötamiskavatsust. Muudatustega ei kaasne sellist olulist mõju, mis oleks vajanud eraldi väljatöötamiskavatsust. Muudatusega ei kaasne olulisi riske ega negatiivseid kõrvalmõjusid ning ei lisandu olulist halduskoormust. Suur hulk muudatusi puudutab kestlikku metsandust ja metsaelustiku kaitset (teadus-arendustegevus, kujundusraie pool-looduslikel kooslustel, lageraielangi pindala vähendamine, raadamine jms) ja sellega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust – kõiki nimetatud teemasid on käsitletud ka kehtivas metsaseaduses. Oluliselt ei suurene ka isikute halduskoormus ja ametiasutuste töökoormus (eraldisepõhine metsakorraldus, raiest teavitamine, metsaregistri arendus). Enamasti on tegemist positiivset mõju omavate muudatustega. Eraldise põhjal inventeerimisandmete esitamine metsaregistri kaudu annab metsaomanikule võimaluse vähendada metsakorraldamisega seotud kulutusi.
Olulist mõju omavaks ei saa pidada ka muudatusi, mis on seotud isiku teavitamiskohustusega. Metsaregistri kaudu esitatakse nii metsateatisi kui ka inventeerimisandmeid. Ka raiete tegemisest antakse edaspidi teada metsaregistris kas märkega või esitatakse raiutud metsaosa kohta Keskkonnaagentuurile metsaregistrisse kandmiseks uued inventeerimisandmed.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõukohane seadus koosneb neljast paragrahvist. Esimeses paragrahvis käsitletakse metsaseaduse muudatusi,teises keskkonnatasude seaduse ja kolmandas tulumaksuseaduse muudatust. Paragrahv 4 on jõustumisnorm, milles sätestatakse jõustumise erisused.

Punkti 1 muudatusega asendatakse sõna „säästev“ sõnaga „kestlik“. Muudatus on seotud punkti 2 muudatusega, milles täiendatakse metsaseaduse eesmärki.

Punktiga 2 täiendatakse metsaseaduse § 2 lõikes 2 sätestatud kestliku metsamajandamise põhimõtet kliimamuutuste mõjude leevendamise ja nendega kohanemise põhimõttega. Täienduse eesmärk on laiendada arusaama, milles seisneb kestlik majandamine. Eesti on sarnaselt EL-ile võtnud riigina eesmärgiks kliimamuutuste mõjusid leevendada ja nendega kohaneda. Metsad moodustavad olulise osa Eesti maismaast, mille tõttu on nende kestlikul majandamisel märkimisväärne positiivne mõju nii kliimamuutuste mõjude leevendamisel kui ka nendega kohanemisel.
Metsandusel on süsiniku sidumise ja talletamise vaatest oluline roll kliimamuutuste leevendamisel. Metsade kestliku majandamisega saame suurendada metsade juurdekasvu ehk tootlikkust, samas hoida ka metsad terved ja elujõulised. Samasugune eesmärk ja mõõdik on seatud metsandusele ka kliimamuutustega kohanemise arengukavas1. Metsas kasvanud ja kasvatatud puitu kasutatakse kui taastuvat ressurssi, mis asendab mh fossiilsest süsinikuringest tekkivaid suurtes kogustes süsinikuheitmeid. Puidust loodud tooted lukustavad süsiniku pikaks ajaks. Metsa ja puidu roll globaalselt kasvab veelgi, seda just kliimamuutuste leevendamise seisukohast ja ka fossiilsete materjalide asendamisel.

Tingituna vajadusest arvestada muutunud ja kiirelt muutuvate kliimaoludega, leevendada kliimamuutuste mõjusid ning toetada metsade kliimamuutustega kohanemist, on vaja lisada ka see mõõde metsaseadusesse. Kliimamuutused on aspekt, mida varem ei ole osatud seadusloomes ette näha ega arvesse võtta.

Punktiga 3 täiendatakse § 2 lõigetega 3 ja 4.
Metsaseaduse eesmärk on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja kestlik majandamine. Metsa majandamine on kestlik, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse.

Lõikega 3 seatakse põhimõte, et seaduse eesmärkide täitmiseks oleks tagatud majandusmetsade osakaal 70% metsamaast, arvestades osakaalu arvutamisel kuni ühe protsendi suurust paindlikkust.
70% põhimõtte metsaseaduses sätestamise eesmärk on luua selgus ja anda kindlus huvirühmadele, st et kinnitatakse ühtlasi üle, et metsaseadusega seatud kohustused ja piirangud tagavad ökosüsteemi kaitse ja kestva majandamise. Täpselt nii nagu seadus seda ette näeb. Euroopa Liidu toimimise lepingus ei viidata ühisele liidu metsapoliitikale ning seetõttu kuulub see liikmesriikide enda pädevusse. Euroopa Liidu õigusest ei tulene ka nõuet, mis keelaks majandusmetsa osakaalu määramise riigisiseses õiguses. Mõistagi tuleb arvestada erinevates ELi õigusaktides sätestatud nõuetega, mis ühel või teisel viisil metsa majandamist või metsast saadava puidu turustamist jms, võivad mõjutada (nt EL raadamisvabade toodete määrus (EL) 2023/1115, taastuvenergia direktiivid (EL) 2018/2001 (RED II ja (EL) 2023/2413 (RED III)). Samuti tuleb endiselt teatud eelduste olemasolul loodusobjekte kaitse alla võtta, täites nii nõukogu direktiivis 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta kui ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta sätestatud nõudeid.
Majandusmetsa 70% fikseerimine on seatud eesmärgina, mida ei hakata iga päev hindama. Eesmärk on seada selguse ja kindluse hindamiseks sihttase, mida kord aastas üle vaadatakse.
Ühe protsendi suuruse paindlikkuse määramine 70 protsendil võimaldab reageerida vastavalt vajadusele.
Lõikega 4 antakse õigus Vabariigi Valitsusele kehtestada määrusega majandusmetsade hulka mittekuuluvate alade loetelu ja protsendi arvutamise metoodika.

Praegu on kavas protsendi jälgimiseks kasutada statistilise metsainventuuriga (edaspidi SMI; ingl National Forest Inventory, NFI) saadud andmete ja statistiliste meetodite alusel koostatud metsaressursi üldistatud hinnangut kogu Eesti kohta. Metsaseaduse § 91 lõike 2 kohaselt on SMI põhieesmärk koostada statistilisi ülevaateid Eesti metsavarude olemist, seisundist ja kasutamisest ning maakasutusest ja selle muutusest.

SMI kategooriate jaotuse vaatab Keskkonnaagentuur igal aastal üle, võtab arvesse muutusi seadusloomes (muutused definitsioonides, kaitsekategooriates, sisulistes piirangutes jne) ja teeb vajaduse korral parandusi. See tähendab, et SMI iga-aastane hinnang on sisuline ning sobib seetõttu seatud eesmärgi – metsanduses toimuvate muutuste jälgimiseks.
2024. a SMI2 järgi on majandusmetsade pindala 1,65 mln ha, mis moodustab kogu metsamaa pindalast 70,2% (suhteline viga + –1,7%). Kuna SMI on valikuuring, kaasneb statistilisel uuringul proovitükkide karakteristikute alusel tehtud üldkogumi mingi tunnuse hinnanguga alati tõenäosuslikust valikust tulenev viga. Seega arvestatakse protsendi hulka ka SMI raames esitatud statistiline viga.

Paralleelselt on välja töötamisel Keskkonnaagentuuri tellitud kaugseire vahend, nn metsamask, mille eesmärk on parandada Eesti topograafia andmekogu (ETAK) täpsust, seejuures anda metsamaa pindala FAO ja Eesti metsaseaduse definitsiooni alusel. See võimaldab EELISes olevaid looduskaitse kaardikihte võrdluste tegemiseks edukamalt kasutada. Metsamaski valmimisel võetakse see aluseks metsamaa pindala määramisel.
Arvestades, et maakasutuses toimuvad pidevad muutused (piirangute seadmine ja piirangute alt välja arvamine), on ka 70% majandusmetsa paiknemine pidevas muutumises. Seetõttu ei ole reaalajas arvestuse pidamine põhjendatud ja 70% eesmärgi seisu hinnatakse kord aastas uuendatud andmete alusel.

Majandusmetsade hulka ei kuulu järgmised alad:
1) reservaadid ja sihtkaitsevööndid (sh loodusreservaat; looduslik ja hooldatav SKV; kavandatav loodusreservaat, looduslik SKV ja hooldatav SKV);
2) piiranguvööndid (sh kohaliku objekti, kaitsealade ja kavandatavad PV-d);
3) püsielupaiga SKV (püsielupaiga SKV ja kavandatav püsielupaiga SKV);
4) püsielupaiga piiranguvöönd (püsielupaiga PV ja kavandatav püsielupaiga PV);
5) hoiualad (hoiuala ja kavandatav hoiuala);
6) veekaitsemetsad (ranna piiranguvöönd ja korduv üleujutusala);
7) vääriselupaigad (VEP eramaal lepinguga, VEP riigimetsas);
8) RMK Natura metsaelupaigad (Natura metsaelupaik RMK hallataval maal (PV, PEP PV ja hoiualadel));
9) alad muul põhjusel (I ja II kategooria loomad, seened, taimed; üksikobjekti kaitsetsoon; kavandatava üksikobjekti kaitsetsoon, kavandatavad kaitstavad alad)
10) hüvitusalad

Looduskaitseseaduse §-s 10 sätestatud kaitse alla võtmise otsuse tegemisel ja §-s 13 sätestatud kaitse alla võtmise otsuse muutmisel ning loodusväärtuste kaitseks lepingu sõlmimisel hindab Keskkonnaamet mõju majandusmetsa olemile. Selleks teeb Keskkonnaamet valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku alade kaitse alt välja arvamiseks ja kaitse-eeskirjade muutmiseks, lähtudes § 13 lõigetes 1 ja 2 seatud põhimõtetest, liikide ja elupaikade seisundi seirest ja asjakohaste uurimuste tulemustest ning arvestades looduskaitseseaduse § 1 lõikes 1 sätestatud eesmärki.

Punktiga 4 täpsustatakse § 3 lõikes 1 metsa definitsiooni. Mets on terviklik ökosüsteem, mille lahutamatud osad on ka teised liigirühmad (bakterid, seened jm), mitte ainult loomastik ja taimestik. Seetõttu on asjakohane kasutada nende asemel mõistet „elustik“, mis sisaldab laiemalt metsadega seotud ja neile iseloomulikke elustikurühmasid ja liike.

Punktiga 5 täpsustatakse § 3 lõikes 4 istandiku määratlust, jättes välja senised tingimused, mis käsitlesid istandikes puude ja põõsaste regulaarset ja ühevanuselisena majandamist. Praegune määratlus ei ole ennast õigustanud, kuna erinevad puuliigid uuenevad sageli istandikes ka looduslikult, mistõttu ei saa istandike puhul rääkida puude/põõsaste regulaarsest paiknemisest või ühevanuselisest majandamisest. Näiteks hübriidhaavikud paljunevad hästi juurevõsudest, kased aga seemnetest. Samuti käsitleti istandikku istandikuna senikaua, kuni seda ei saanud looduses kirjeldada metsana. Muudatus võimaldab istandikke rajada ja hooldada sihipäraselt, näiteks puidu mahu, kvaliteedi või eriliste omadustega toodangu saamiseks, ilma et neile tulevikus kehtiksid metsaseaduse piirangud.

Mõiste „intensiivne kasvatamine“ viitab istandike rajamisele ja majandamisele peamiselt puidutootmise eesmärgil. Selle saavutamiseks hooldatakse istandikke õigeaegsete ning puistu kvaliteeti ja jämeduskasvu parandavate harvendusraiete ja muude võtetega.

Edaspidi loetakse istandikeks ainult need alad, mis on kantud metsaregistrisse. Metsaregistris registreeritud istandike kohta kehtestatakse metsaseaduses sätestatust erinevad majandamisnõuded.

Muudatus on vajalik, kuna praeguse korra kohaselt muutub mittemetsamaale rajatud istandik metsamaaks, kui seal kasvab puittaimestik, mis vastab metsaseaduse § 3 lõike 2 punktile 2. Kehtiva metsaseaduse (§ 3 lg-te 3 ja 4) järgi puudub võimalus, et alasid käsitletaks kuni raieni istandikena. Praegu kaardistatakse istandikena rajatud alad puude kasvades keskkonnaministri 20.12.2013. a määruse nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“ § 27 lõike 4 ja § 29 lõike 2 punkti 1 alusel Eesti topograafia andmekogus (ETAK) metsana ning kantakse metsamaa kõlvikuna maakatastri kõlvikukaardile.
ETAK andmeid uuendatakse aeropildistamise ja aerolaserskannimise (ALS) alusel (laiatarbe sõnakasutuses lidarandmed) automaatkandena maakatastris (minu.kataster.ee). ETAK-l puudub menetluskeskkond ning praegune andmehõivemetoodika ei võimalda lidarandmete põhjal eristada istandikualasid metsast.

Muudatuse põhjal on vaja täiendada keskkonnaministri 28.08.2017. a määruse nr 32 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus“ (edaspidi määrus nr 32) 2., 3. ja 6. peatükki. Istandike reguleerimise on ministeerium näinud juba eraldi ette „Metsanduse arengukavas aastani 2035“ ja selle eesmärk on luua õigusraamistik istandike ja lühikese raieringiga puistute kasvatamise reguleerimiseks.

Punktiga 6 täiendatakse seadust §-ga 3¹ (istandiku rajamine ja majandamine).
Lõikes 1 määratakse, milliseid alasid saab kanda metsaregistrisse istandikuna. Istandike rajamine ja hooldus on võrreldes muu metsamaa kasutusega erinev, mistõttu on sätestatud tingimused alale, mida saab metsaregistrisse kanda istandikuna. Toidujulgeoleku tagamiseks ei ole lubatud istandikke rajada aktiivses kasutuses olevale põllumaale, mistõttu on määratud tingimus, et maa-ala kohta ei ole viimase viie aasta jooksul makstud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel toetust (lg 1 p 1).

Poollooduslikele kooslustele ehk pärandniitudele ei ole istandikke lubatud rajada, sest nende koosluste soodsa seisundi saavutamiseks on vaja praeguseni säilinud alasid hoida avatuna ning soosida elurikkust edendavat majandamist (lg 1 p 2). Samuti ei või istandikke rajada Eesti looduse infosüsteemi kantud I ja II kategooria kaitsealuste liikide leiukohtadesse (lg 1 p 2) ning välistatakse maa-alad, mis on loodusobjektina kaitse alla võetud, kuna eesmärk on säilitada nende alade ökosüsteeme ja maastikke (lg 1 p 3).

Istandikud ning nende rajamiseks ja hoolduseks vajalikud tegevused võivad mõjutada veerežiimi ja muldade seisundit soomuldade puhul. Seetõttu on eelnõu kohaselt piiratud istandike rajamine mittemetsamaal soomuldadele (turvasmullad, lammimullad) ja rannikumuldadele (lg 1 p 4). Väheste teadmiste tõttu istandike pikemaajalisest keskkonnamõjust nii istandiku alale kui ka ümbritsevale maastikule ei ole võimalik neid rajada ka ammendatud turbakarjääridesse.

Istandikku ei saa rajada ka maa-alale, mis on väärtuslik põllumajandusmaa või väärtuslik maastik (lg 1 p 5). Eesti toidu varustuskindluse tagamisel on oluline võimalikult suures ulatuses suure viljelusväärtusega põllumajandusmaa ehk väärtusliku põllumajandusmaa säilimine põllumajanduslikuks tegevuseks. Väärtusliku põllumajandusmaa ning väärtusliku maastiku puhul on tegemist maakonnaplaneeringus märgitud aladega. Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punktis 14 sätestatu kohaselt määratakse väärtuslikud põllumajandusmaad ja seatakse nende kaitse- ja kasutustingimused üldplaneeringuga. Üldplaneeringu koostamise alus on omakorda maakonnaplaneering. See tähendab, et istandikke ei tohi rajada üldplaneeringuga määratud väärtuslikele põllumajandusmaadele. Kui üldplaneering on koostamisel ehk seda ei ole kehtestatud, tuleb väärtuslike põllumajandusmaade määratlemisel järgida maakonnaplaneeringus kehtestatut.

Väärtuslikud püsirohumaad (lg 1 p 6) on suure loodusväärtusega alad, kus on kujunemas looduslik taimestik ja tagatud tingimused suurema liigirikkuse kujunemiseks. Seetõttu on seatud tingimuseks, et istandiku saab rajada haritava maa või loodusliku rohumaa maa-alale, mida ei ole (inventuuri kohaselt) loetud väärtuslikuks püsirohumaaks. Haritava maa ja loodusliku rohumaa määratlemisel lähtutakse keskkonnaministri 14. augusti 2018. a määruse nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ § 38 lõikes 4 toodud kõlvikute liigitusest. Muudatus välistaks inventuuri läbiviimise kohustuse õuemaal, muu kasutusega maa pindaladel (nt karjäärid) ning kehtestaks inventuuri läbiviimise kohustuse asjakohastel maadel.

Väärtuslikele püsirohumaadele on iseloomulik pikemaajalisem põllumajandusliku uuendamise puudumine ning seetõttu taastub looduslik niidutaimestik, mis tuvastatakse indikaatorliikide abil. Looduslikud niidud, pikaajalised püsirohumaad ja pärandniidud on põllumajandusmaastikus elurikkuse allikad ehk tuumalad, mis pakuvad toitumis-, paljunemis-, pesitsus-, elu-, talvitumis- ja varjepaiku väga paljudele liikidele. Nendelt aladelt saavad kasulikud organismid (tolmeldavad ja tõrjuvad looduslikult kahjureid) levida edasi agro-ökosüsteemidesse. Niidualasid on võrreldes teiste ökosüsteemidega Eesti maastikes väga vähe säilinud, seetõttu ei tohiks neil lasta võsastuda, teha neile istandikke või neid metsastada. Väärtuslikel püsirohumaadel tuleks soosida ekstensiivset karjatamist või niitmist.

Alustatud on väärtuslike püsirohumaade inventuuridega. Väärtuslike püsirohumaade inventeerimise metoodika on välja töötatud Tartu ülikoolis Life IP projekti „Loodusrikas Eesti“ käigus. Inventeerija peab selle metoodika järgi täitma väärtuslike püsirohumaade inventeerimise ankeedi ja andma iga põllu kohta hinnangu, kas tegemist on (või ei ole) väärtusliku püsirohumaaga. Aastatel 2024–2027 teeb väärtuslike püsirohumaade inventuure Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel Pärandkoosluste Kaitse Ühing (edaspidi PKÜ). Inventeeritud ja väärtuslikeks tunnistatud alad kantakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis väärtuslike püsirohumaade kaardikihile.

Inventuuri võib teha ka eksperthinnangu alusel (lg 3), kui haritava maa või loodusliku rohumaa maa-ala ei ole veel inventeeritud ja väärtuslikuks püsirohumaaks tunnistatud. Täpsemad nõuded kehtestatakse määrusega. See tagab, et kõik maaomanikud, kes soovivad maid hinnata, saaksid seda teha, ning maa-alad hinnatakse ühtse metoodikaga. Maa-alade hindaja ei oleks ainult PKÜ, kaasata saaks ka teisi eksperte, samuti saaks jätkata maa-alade hindamisega, kui eespool nimetatud lepingu alusel tehtav inventuur lõpeb.

Määrusega kehtestatakse maa-alade hindamise metoodika ja nõuded eksperdile. Metoodika aluseks on Tartu Ülikoolis Life IP projekti „Loodusrikas Eesti“ käigus väljatöötatud metoodika, mida on täiendatud senisele inventeerimispraktikale tuginedes.

Kuna paljude omanike maal võivad paikneda maaparandussüsteemid, siis ei tohi kavandatav istandik kahjusta ka drenaaži ning peab säilima maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine (lg 1 p 7). Kui isik soovib istandiku rajada drenaaži maa-alale, mis ei ole punkti 7 alusel määratud istandikuks sobivaks maa-alaks, võib istanduse rajada juhul, kui maa-ala istandiku rajamiseks sobivuse on kooskõlastanud Maa- ja Ruumiamet (lg 2).

Lõikega 3 antakse isikule võimalus tellida eksperdilt lõike 1 punktis 6 nimetatud maa-alale istandiku rajamiseks sobivuse hindamine olukorras, kus maa-alal puuduvad või on muutunud lõikes 1 sätestatud tunnused. Eksperthinnangu andmise täpsemad nõuded kehtestatakse määrusega.
Ekspertidena saab kasutada valdkonnas tegutsevaid konsulente või riigiasutuste sellel alal pädevaid spetsialiste. Erasektoris tegutsevate ekspertide hinnangu kulu tuleb kanda isikul, kes eksperthinnangu tellib.

Lõikes 4 täpsustatakse, et istandiku rajamisel ja majandamisel ei rakendata metsaseaduses ja metsa majandamise eeskirjas sätestatud nõudeid metsa majandamisele (küpsusvanused ja rinnasdiameetrid, uuendamine kohustus jms). Lisaks ei võimalda metsaseaduse ja metsa majandamise eeskirja nõuete rakendamine istandikke sihtotstarbeliselt majandada. Seega ei ole metsaseaduse piirangute rakendamine istandiku olemuse ja seal valitsevate tingimuste (vähene puuliikide variatsioon, mulla suurem toitainete sisaldus võrreldes metsamaaga jms) tõttu põhjendatud ega sobiv.

Istandikes rakendatakse spetsiaalseid tehnoloogiaid (raievõtteid) kogu puistu eluea vältel, et saavutada nendes kiirem jämeduskasv. Maksimaalse toodangu saavutamiseks valitakse puuliigi põhjal optimaalne istutustihedus. Vajaduse korral kasutatakse puuliigi ja kasvukoha mullaliigi järgi puutuhka või orgaanilisi ja mineraalväetisi arvestusega, et keskkonnaohutuse tagamiseks kasutatav kogus kindlal kasvukohal ei ületa väetamist käsitlevates õigusaktides esitatud väärtuseid ning norme. Samuti võib istandike hooldamine vajada teistsugust lähenemist, kui on metsaseadusega reguleeritud tavametsade majandamine. Näiteks puidu maksimaalselt efektiivseks kasvuks vajalike valgustingimuste saavutamiseks on üldjuhul vaja teha harvendusraiet selliselt, et puistu esimese rinde rinnaspindala jääb väiksemaks metsaseaduse alusel kehtestatud alammäärast (§ 31 lg 2). Istandike majandamise täpsemad nõuded kehtestatakse määrusega.

Lõike 5 sätestatud volitusnorm näeb ette istandike rajamise, kasvatamise ja majandamise kohta eraldi nõuete kehtestamise.
Punktiga 1 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus määrata istandikeks sobivad alad. Sobivate alade kohta luuakse olemasolevaid kaardikihte kasutades metsaregistri juurde eraldi kaardikiht, milles on arvestatud juba seaduses sätestatud piirangutega. Seda tehakse, et maaomanikel oleks lihtsam aru saada, kas tema omandis olevale maa alale saaks istandiku rajada. Kaardikihi loomisel kasutatakse PRIA põllumassiivide, Põllumajandus- ja toiduameti kaardirakendust maaparandussüsteemide alade kohta, planeeringute kaardikihte (vääruslik põllumaa, vääruslik maastik), Teadmuskeskuse kaardikihti, et välistada väärtuslikud püsirohumaad, ning Keskkonnaagentuuri EELISe kaardikihti kaitsealuste alade ja kaitsealuste liikide kohta.
Määruses sätestatakse ka konkreetsed nõuded ja juhised istandike kohta: kasutada lubatud puuliigid ja kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolupiirkonnad ning istandike majandamise viisid nii istandike rajamise, väetamise, hooldamise kui ka raie kohta. Lisaks võib istandiku hooldamine tähendada ka kahjurite ja haiguste tõrjet ning keskkonnanõuete järgimist. Määruses sätestatakse ka istandiku metsaregistris registreerimise tingimused ja kord.

Huvirühmad on teinud ettepaneku mõningal määral lubada istandikes väetiste kasutamist. Eesti Maaülikool, tuginedes oma teadustöödele, leiab, et mineraalväetiste kasutamine istandiku rajamisel aitab puud kiiremini välja rohukonkurentsist. See aitaks vähendada istutamise stressi ning tagaks ökosüsteemi positiivse süsinikubilansi kiiremini. Samuti ollakse seisukohal, et iga-aastane väetamine ei ole majanduslikult tasuv ning hakkab vähendama ka puidu kvaliteeti. Seetõttu piisab ülikooli hinnangul ühest korrast, mida tehtaks teisel aastal pärast istutamist. Vahetult istutamisel ei ole mõtet mineraalväetisi kasutada, sest puudel on pungad kinni. Täpsemad nõuded on kavas sätestada määruses, tuginedes uuringute tulemustele.

Istandiku omanikul peab olema õigus otsustada istandiku lõpetamise üle. Pärast istandiku lõppraiet peab saama maaomanik valida, kas rajada uus istandik või võtta maa kasutusele muul otstarbel. Istandik on kavandatud intensiivse majandamise eesmärgil ning seda hoitakse kogu majandustsükli vältel istandikuna. Istandiku struktuur, puuliikide koosseis ja majandamisviisid erinevad loodusmetsast. Kuna istandik ei muutu aja jooksul loodusmetsaks, ei hakka sellele ka tulevikus kohalduma metsaseaduses metsamaale ette nähtud piirangud. Istandiku staatust saab muuta ainult maaomaniku algatusel, muutes kas maa kasutusotstarvet või registrist väljaarvamise teel. Istandiku muutmine metsamaaks on omaniku otsus. See toimub omaniku poolt ala istandike jaoks mõeldud registrist väljaarvamise teel. Kui puittaimestik sellel alal vastab metsaseaduse tingimusele, käsitletakse seda ala edasi metsana metsaseaduse mõistes ning rakenduvad seaduse nõuded metsa majandamisele.
Registrisse kandmine ja sealt väljaarvamise kord sätestatakse ministri määrusega (§ 3¹ lg 6).
Eesti Maaülikool on teinud uuringuid istandike kasvukiiruse ja produktsiooni, mullaviljakuse, elurikkuse, kahjustajate jm kohta. Uuringud leiab Eesti Maaülikooli kodulehelt.

Kliimakindla majanduse seaduses arvestatakse põllumajandussektori heitkogustena ka põllumajandusmaal (rohumaadel, põllumaadel) tekkiv heide või sidumine, mis on ELi kasvuhoonegaaside arvestuses vaid LULUCFi sektoris. See annab põllumajandussektorile ka hoovad põllumajanduslikest tegevustest pärineva heite vähendamiseks ja aitab meetmeid paremini planeerida ning rakendada. Seega on põllumaa ja rohumaa Kliimakindla majanduse seaduse kategooriate jaotuse mõistes mõlemas sektoris, kuid EL õigusaktide (LULUCF määrus) ja rahvusvahelise inventuuri aruandluse järgi on need vaid LULUCF kategoorias. Kliimakindla majanduse seaduse põllumajanduse eesmärgi täitmist arvestatakse ka edaspidi koos põllu-ja rohumaaga, ehk kategoorias "põllumajandus sh LULUCF". Seejuures kogu väetamisest tulenev N2O heidet võetakse nii Kliimakindla majanduse seaduse kui rahvusvahelise KHG inventuuris arvesse põllumajandussektoris, kuni ei ole andmeid väetamiste kohta teistes maakategooriates.

Punktidega 7 ja 8 muudetakse § 4 lõikes 1 seaduse kohaldamise sätet punktiga 3 kavandatud muudatuste järgi, millega täpsustatakse metsa mõistet, ja istandikega seotud sätteid (vt p-d 5 ja 6). Punkti 7 muudatus jõustub üldises korras ning punkti 8 jõustumisaeg on 1. juuli 2027.

Punkti 9 muudatuse kohaselt jääb edaspidi riigi ülesandeks metsanduses muu hulgas metsanduse suunamine, mida on kavas ellu viia metsanduspoliitika aluste uuendamise kaudu. Muudatus on seotud punktis 12 kavandatud muudatusega, millega tunnistatakse kehtetuks §-s 7 sätestatud valdkonna arengukava koostamise sätted.

Punktiga 10 lisatakse § 6 lõikesse 1 punkt 8, täiendades metsanduses riigi ülesannete loetelu, kuna kliimamuutuste leevendamisel kasvab nii metsanduse tähtsus kui ka vajadus tagada metsade kohanemine muutustega.

Punktiga 11 tehakse tehniline muudatus. Kehtiva metsaseaduse kohaselt võib Kliimaministeerium volitada metsaseaduses sätestatud erametsanduse toetuste haldamise ülesande erametsanduse arendamiseks ja toetamiseks moodustatud sihtasutusele. Varem mõeldi selle sihtasutuse all Erametsakeskust, kuid nüüdseks on see liidetud Keskkonnainvesteeringute Keskusega (edaspidi KIK). Kuna KIK-il on ka muid ülesandeid lisaks erametsanduse arendamise ja toetamise, siis on sõnastust korrigeeritud ning sõna „moodustatud“ on asendatud lauseosaga „erametsanduse arendamise ja toetamisega tegeleva sihtasutusega“.

Punktiga 12 tunnistatakse kehtetuks metsaseaduse § 7, milles on sätestatud kohustus koostada metsanduse arengukava kümneks aastaks. Arvestades metsanduse pikka vaadet, on kümneaastane arengukava valdkonnale liialt lühike perspektiiv, mistõttu on mõistlik loobuda sellisest kohustusest. Samuti on metsanduse arengukava koostamise kohustuse puhul tegemist erandiga riiklike strateegiliste dokumentide koostamise põhimõtetest ning selleks, et ühtlustada riigi planeerimisprotsessi, on mõistlik loobuda vaid ühele valdkonnale keskenduva arengukava koostamisest. Selleks, et riiklikul tasandil otsustada kestliku metsamajanduse põhimõtted ja valdkonna pikk vaade, uuendatakse 11.06.1997 aastal Riigikogus vastu võetud Eesti metsapoliitika põhimõtteid, sealhulgas saab kaaluda sihi seadmist majandusmetsade tagavara säilitamisele tulevikus.

Punktiga 13 täiendatakse § 9 lõikes 1 metsaregistris peetavate alade nimekirja. Edaspidi kantakse metsaregistrisse lisaks metsa kohta käivatele andmetele ka istandike asukoha, puuliigi ning pindala info. Muudatus jõustub 1.07.2027.

Punktiga 14 täiendatakse §-is 9 sätestatud andmekogu regulatsiooni. Paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 tuues välja andmekogu pidamise täpse eesmärgi, milliste ülesannete täitmiseks registrit peetakse. Samuti tuuakse välja, milliseid isikuandmeid andmekogus töödeldakse ning ka andmekogu andmete säilitamise tähtaeg. Tegemist on tehnilise muudatusega.

Punktiga 15 täpsustatakse paragrahvi 9 lõike 4 sissejuhatavat lauseosa, jättes välja tekstiosa, et metsaregistrisse kantud andmed on avalikud välja arvatud andmed, millele kohaldatakse avaliku teabe seadusest tulenevalt juurdepääsupiirangut. Tegemist on tehnilise muudatusega kuivõrd kohaldub avaliku teabe seadus (edaspidi AvTS), mille kohaselt kõik teave on avalik v.a juhul kui sellele ei ole sätestatud juurdepääsupiirangut. Juurdepääsupiirangu alused on sätestatud AvTS §-is 35. MSi jääb kehtima säte, mille kohaselt andmed füüsilisele isikule kuuluva metsa kohta on avalikud juhul, kui metsaomanik on need metsaregistris avalikustanud.

Punktiga 16 täiendatakse § 10 lõikega 94, andes KIK-ile õiguse toetuse saajalt nõuda viivist, kui toetuse saaja ei ole tagastanud toetussummat tähtajaks. Viivise kehtestamise eesmärk on ühtlustada riigis toetuse andmise sätteid ning tagada raha otstarbekas kasutamine.
Riigikohus on kohtuasjas 5-23-2 leidnud (vt p 64), et toetuse tagasinõue on eripärane avalik-õiguslik kohustus, millele laienevad seda eripära arvestavad nõuded. Tegemist on alusetult saadud soodustuse tagastamisega. Kuivõrd toetuste andmise ja kasutamise üksikasjad on suures ulatuses määratud kindlaks seadusandja volitusnormide alusel antud määrustega, on asjakohane, et ka toetuste tagasinõudmise üksikasjad reguleeritakse määruse tasandil. Samas tuleb nii viivise kui ka intressi maksmise kohustust pidada avalik-õiguslikuks rahaliseks kohustuseks, mida saab põhiseaduse § 113 alusel kehtestada vaid seadusega.

Punktiga 17 täiendatakse metsaseaduse 2. peatükki §-ga 10¹, millega reguleeritakse metsandusalase õppetöö ning teadus- ja arendustegevuse tegemist juhul, kui on põhjendatud vajadus kalduda kõrvale metsaseaduses sätestatust. Teadus- ja arendustegevust saab teha teadus- ja arendusasutus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse (edaspidi TAIKS) tähenduses. Õppetöö korral peetakse silmas kutseõpet korraldavat asutus kutseõppeasutuse seaduse tähenduses ja ülikoole TAIKSi mõistes. Kui katsetada on vaja mitmesuguseid metsamajanduslikke või muid võtteid, mis erinevad metsaseaduses metsa majandamise kohta sätestatud tingimustest, tuleb uuritava ala kohta esitada Keskkonnaametile taotlus erandi rakendamiseks. Taotlus sisaldab töö eesmärgi kirjeldust, erandite rakendamise põhjendust, planeeritavate tegevuste kirjeldust ja metoodikat, tegevuste algusaega ja orienteeruvat lõpptähtaega, samuti uuritavate alade asukohta või õppetöö kohta. Muid erandeid metsa majandamiseks õppe- ning teadus- ja arendustegevuse eesmärgil on võimalik seada ka metsa majandamise eeskirjaga. Samuti on eeskirjas võimalik täpsustada erandite taotlemise korda. Muudatus annab võimaluse ka erasektoril valdkonna arendamise eesmärgil lihtsamalt investeeringuid teha, mis on üks riigi eesmärke „Eesti 2035“3 kohaselt.

Põhjendatud juhul on Keskkonnaametil õigus taotluses kirjeldatud tegevusteks loa andmisest keelduda. Keeldumise aluseks võib olla eelkõige olukord, kus taotlusest ei selgu töö tegemise eesmärk, erandite rakendamise vajalikkus, meetodid ei ole piisavalt põhjendatud või on põhjendatud kahtlus, et taotluses kirjeldatud tegevused võivad ohustada oluliselt looduskeskkonda. Lisaks võib keeldumise aluseks olla puudulik dokumentatsioon, esitatud andmete ebakõla või risk, et kavandatud tegevused ei vasta keskkonnahoiu põhimõtetele.

Punktiga 18 muudetakse § 11 lõikes 4¹ metsakorralduse põhimõtet. Edaspidi on võimalik esitada metsa inventeerimisandmeid ka eraldise kaupa, mitte kogu katastri või majandamisüksuse kaupa.
Eraldis on üksus, mida majandatakse ühtse tervikuna. Seni on eraldisepõhist metsakorraldust kasutanud mõned riigimetsa majandajad. Õigusselguse huvides peab see võimalus laienema ka erasektorile. Loobudes metsa inventeerimisest katastri- või majandusüksuse kaupa, on metsaomanikel võimalik järjepidevalt oma metsa andmeid uuendada ning vähendada samas metsakorraldusega seotud kulutusi. Keskkonnaametil võib eraldisepõhisele inventeerimisele üleminek koormust vähendada, eriti metsauuendusekspertiiside välitööde arvelt. Järelevalvet on samuti võimalik efektiivsemaks muuta, sest info raiutud metsaeraldiste kohta jõuab metsaregistrisse kiiremini kui uued inventeerimisandmed praeguse korra järgi.

Ligikaudu 23% erametsade inventeerimisandmetest on vanemad kui kümme aastat ning inventeerimisandmeteta katastriüksusi on ligikaudu 11%. Selle on tinginud asjaolu, et metsakorraldus on kohustuslik eeldus ja teatud tingimustel (MS § 11 lg 4²) ainult metsade majandamiseks, mistõttu ei saa nõuda metsaomanikelt, et nad oma katastriüksustele inventeerimise telliksid. Kehtiva korra kohaselt ei uuendata erametsa andmeid metsaregistris pärast raieid või muid tehtud töid (nt istutamine, valgustusraie), mistõttu on metsaregistri andmestik küllaltki staatiline. Et metsaregistri andmed oleksid ajakohasemad, luuakse võimalus esitada uued inventeerimisandmed eraldise põhjal.
Seega saab omanik ise otsustada millisel kujul - kas kinnistu- või eraldisepõhiselt inventeerimine on talle sobilik. Väikemetsaomanikul on kindlasti mõistlik jätkuvalt lasta inventeerida kogu metsakinnistu ning tellida metsamajandamiskava, et saada ülevaade oma metsade seisukorrast ning spetsialisti soovitusi, mida võib ja peaks oma metsas ning mis järjekorras tegema.

Metsa inventeerimisandmeid metsaregistrisse võivad kanda tegevusluba ja metsakorraldaja tunnistust omavad isikud. Kui toimub kinnistupõhine metsade inventeerimine, siis metsaomanikul tuleb kutsuda metsakorraldaja oma metsa inventeerima üks kord kümne aasta
jooksul. Seda siis juhul, kui metsaomanik soovib metsa majandada. Kui on soov metsa inventeerida eraldise põhiselt, siis tuleb pärast nt igat raiet kutsuda metsaeraldist inventeerima metsakorraldaja ning talle selle eest maksta.

Ülevaate metsaressursist tervikuna annab üleriigiline statistiline metsainventuur. Samas sättes on sätestatud inventeerimisandmete kehtivus, et see oleks kooskõlas tegelikkusega. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on seotud erinevate planeeringutega (taristu, riigikaitse jms), mille käigus muudetakse maa (metsamaa) sihtotstarvet ja mitte alati kogu metsaeraldise ulatuses. Seetõttu on tarvis lubada äralõigete puhul kanda registrisse inventeerimisandmeid, mis on vanemad kui üks aasta, kui muudetakse ainult kaardiandmeid. Samas on see seotud ka eraldisepõhisele metsakorraldusele üleminekuga, sest raiepiirid võivad erineda esialgu määratud eraldise piiridest (nt ei raiuta kogu eraldist).

Oluline on aga otsustada ruumiandmete muutmisel pindala muutuse maksimaalne piir, sest metsas ei ole ühegi eraldise kogu pind ühesugune ning äralõige võib moonutada alles jääva eraldise kirjeldust. Eraldise pindala muutmisel on määraks valitud 20% seetõttu, et üldjuhul on metsa korraldamise juhendi järgi lubatud veapiirid 10% ning kontrollsüsteemi arendada on lihtsam, kui arvutada eraldise piiripunktide asukoha erinevust.

Uus lähenemine hoiab kokku riigi kulusid, kuna ei ole vaja muuta andmeid metsa olemi kohta, vaid ainult eraldise pindala/kuju ja seetõttu ei tule Keskkonnaagentuuril teha välitöid, et kontrollida eraldise kirjelduse vastavust looduses. Seepärast on tarvis täpsustada ka inventeerimisandmete kehtivuse algusaega, et ei saaks samu, esialgsete välitöödega kogutud andmeid lõputult esitada.

Praegu kehtivad inventeerimisandmed kümme aastat alates registrisse kandmisest, kuid planeeritava muudatuse järgi hakkab kümneaastane ajaarvestus inventeerimisandmete välitööde tegemise kuupäevast. Ehk olukorras, kus uuesti inventeeritud eraldis muudab kõrval olevate eraldise piire (pindala on muutunud kuni 20%), ei ole vaja kõrval olevat eraldist uuesti inventeerida. Neile jäävad kehtima välitööde andmed, mis on kogutud viimase inventeerimisega.

Punktiga 19 täiendatakse sätet (§ 11 lõige 4¹) kaugseire võimalusega. Kaugseiret saab täna võimaliku abivahendina kasutada, kuid mitte eraldiseisva takseerimismeetodina. See on tingitud sellest, et käesoleval hetkel ei ole kaugseire metoodikat, mis annaks sama kvaliteetsed andmed nagu takseerimine.
Kontrollimisel hinnatakse esitatud andmete õigsust, mitte seda, milliste vahenditega tulemus on saadud. Kui andmete kontrollimisel selgub, et lubatud veapiire ei ole ületatud, siis ei ole vahet, kuidas tulemus on saadud.
Kehtiv metsaseadus nimetab kaks võimalikku metoodikat metsa inventeerimiseks – ülepinnaline takseerimine ja statistiline valikmeetod. Mõlemad metoodikad on kirjeldatud õigusaktides. Lisades täienduse kaugseire kohta metsaseaduse § 11 lõikesse 4¹, tähendab see seda, et tekib kolmas eraldi inventeerimise meetod, mida on vaja kirjeldada ka metsa korraldamise juhendis. Seda põhjusel, et volitusnorm näeb ette, et metsa korraldamise juhendis sätestatakse muu hulgas ka metsa inventeerimise metoodika. Kuna praegu ei ole kaugseire metoodika, sisu ja kirjeldus teada, samuti see, mis ajal seda on võimalik sätestada, siis on mõistlik sätestada seaduses sätte jõustumise aeg aastaks 2029. See annab võimaluse selle aja jooksul välja töötada vajalik metoodika ning see kirjeldada metsa korraldamise juhendis.
Kaugseire on teadus, mille eesmärk on koguda teavet Maa pinnal toimuvate nähtuste kohta ilma nendega vahetus kontaktis olemata. Selleks mõõdetakse ja salvestatakse Maa pinnalt peegelduvat või kiirguvat energiat ning saadud andmeid töödeldakse, analüüsitakse ja rakendatakse. Tuleb rõhutada, et ei eksisteeri ühtset ja universaalset „kaugseire metoodikat“. Kaugseirepõhised metoodikad töötatakse välja eraldi iga konkreetse tunnuse ja kaardikihi jaoks (nt puistu kõrgus, tagavara, katvus, metsamaa pindala, lageraie tuvastus, puuliigid).
Metoodika välja töötamisega on juba alustatud ning selles osalevad RMK, Eesti Maaülikooli ja Keskkonnaagentuuri eksperdid. Tauri Arumäe, Eesti Maaülikooli kaugseire kaasprofessor on oma doktoritöös “Estimating forest variables using airborne lidar measurements in hemi-boreal forests” (2020) avaldatud metsade kõrguse, tagavara ja katvuse määramise metoodikad, mida kasutatakse alusena ka Keskkonnaagentuuris koostatud kaartides. Puuliikide määramise võimalikkust multispektraalsete satelliitandmete, mullakaardi ja masinõppemeetodite (Random Forest) abil on näiteks käsitletud töös “Construction of tree species composition map of Estonia using multispectral satellite images, soil map and a random forest algorithm” (Lang jt). Lisaks kõrgusmudelitele on välja töötatud ja rakendatud mitmeid muid metoodikaid muude metsatakseertunnuste leidmiseks kaugseiremeetodite abil, aga kõik ei ole avalikud kaardikihid erinevatel põhjustel.

Suur osa metoodikatest on olemas teadustööde näol, vaja on neid kirjeldada seadusandlusesse sobival kujul. Loomulikult tuleb iga metoodika puhul kirjeldada nii selle sisu kui ka planeeritav kasutus. Just seetõttu ongi seaduse sätete jõustumine kavandatud tulevikuaastasse – et oleks piisav aeg metoodikate lõpuleviimiseks, infosüsteemide arendamiseks ning nende praktilise rakendamise läbimõtlemiseks ja testimiseks.
Punktidega 20 ja 21 täpsustatakse metsakorraldaja tunnistuse kehtetuks tunnistamise sätteid. Kuna metsaseaduse muudatustega antakse võimalus inventeerida metsa eraldise kaupa, mitte ilmtingimata katastriüksuse kaupa, siis muutuks praeguse sõnastuse järgi nii metsakorraldajate kui ka metsakorraldusettevõtete rikkumiste üle arvestuse pidamine ülimalt keeruliseks. Kehtiva seaduse kohaselt on lubatud metsakorraldajal eksida alla 20% juhtudest.
Edaspidi oleks eksimuse piir rikkumine vähemalt kümnel metsaregistrisse kandmiseks esitatud metsaeraldisel, mis ületab metsa korraldamise juhendiga metsakorraldustööde täpsuse kohta seatud veapiire enam kui kaks korda. Arvesse lähevad rikkumised, mis puudutavad puistu koosseisu, esimese rinde rinnaspindala ja enamuspuuliigi vanust, kõrgust ning rinnasdiameetrit. Tegemist on takseertunnustega, mille suured vead võivad põhjustada olulise majandusliku- või keskkonnakahju. Seetõttu on edaspidi vaja panna rohkem rõhku metsakorraldustööde kvaliteedile.

Punktiga 22 täiendatakse § 25 lõiget 2 punktidega 4 ja 5.
Punktis 4 sätestatakse, et metsa uuendamise võtete rakendamine ei ole kohustuslik riiklikult kaitstavate kultuurmälestise alal ja selle kaitsevööndis ning muinsuskaitseseadusest tulenevalt ei ole seal metsa uuendamise võtete rakendamine lubatud. Muudatus on vajalik seetõttu, et hetkel on kahe seaduse vahel vastuolu: metsaseaduse järgi on omanik kohustatud metsa uuendama, kuid juhul, kui selles metsas asub näiteks arheoloogiamälestis, siis muinsuskaitseseadus § 33 lg 1 keelab teha mälestisel tegevusi, mis võivad kultuurimälestist ohustada, hävitada või rikkuda. Sellisel alal ei saa kohustada omanikku kõiki metsauuenduse võtteid rakendama, kuna sisuliselt kohustatakse omanikku mälestist rikkuma.

Punkti 5 kohaselt ei ole kohustuslik rakendada metsauuendamise võtteid Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslikel koosluste esinemisaladel. Kui metsamaal taastatakse poollooduslik kooslus, näiteks puisniit, siis metsa uuendamise kohustuse nõue läheb vastuollu poollooduslikele kooslustele omase struktuuri ja toimimise nõuetega.

Punktidega  23–25 muudetakse § 25 lõikeid 4 ja 8. Lõiked 5–7 tunnistatakse kehtetuks bürokraatia vähendamise eesmärgil.
Metsaseaduse sätete eesmärk on üldistatult tagada hukkunud ning raiutud metsaosade uuenemine uue metsapõlvkonnaga. Praegu kohustab seadus ka metsa uuendamise võtete rakendamise ning ka metsa uuenemise tähtaegselt tegemata jätmisel tähtaega pikendama. Muudatusega kaotatakse see kohustus ära.
Metsaseaduse § 24 lõike 3 kohaselt on metsaomanik endiselt kohustatud rakendama seaduses nimetatud metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis hiljemalt viis aastat ning loo, siirdesoo, madalsoo, raba, osja, tarna ja lodu metsakasvukohatüüpides kümme aastat pärast raiet või metsa hukkumist tagab uuenenud metsa.
Samuti on seaduses olemas metsaomanikule ettekirjutuse tegemise võimalus, kui ala pole uuenenud.

Punktiga 26 jäetakse § 28 lõike 4 punktis 4 alles vaid sõna „trassiraie“ ning trassiraiele seatud tingimused sätestatakse §-s 31¹ (vt p 32).

Punktiga 27 lisatakse § 28 lõike 4 punktis 6 sätestatud dokumentide loetellu elupaiga tegevuskava, mille alusel on lubatud teha kujundusraiet.

Dokumentide loetelu laiendatakse, et vältida juba ühes dokumendis määratud elupaiga ulatuse ja taastamise ning majandamistingimuste korduvat määramist teises dokumendis. Näiteks, kui elupaiga tegevuskava kaudu on määratud kaitstaval loodusobjektil elupaiga ulatus ning tingimused, siis edaspidi ei ole vaja sellele alale teha kaitstava ala kaitsekorralduskava. Kehtiva sätte alusel on vaja igale hoiualale koostada alapõhine kaitsekorralduskava, kuigi sisuline vajadus võiks olla kaetud ka elupaigapõhise tegevuskavaga. Samuti lisatakse võimalus eemaldada kujundusraiega väljaspool kaitstavaid loodusobjekte Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslikelt kooslustelt puittaimed elupaiga tegevuskava järgi. Eesmärk on anda maaomanikele võimalus taastada infosüsteemis märgitud poollooduslikke kooslusi ka väljaspool kaitstavaid alasid.

Muudatus on kooskõlas ELi raadamismäärusega (Euroopa Komisjoni juhend määruse rakendamiseks4). Poollooduslike koosluste taastamine ei kuulu ELi raadamismääruse järgi raadamise alla. Poollooduslikud kooslused kuuluvad loodusdirektiivi I lisa elupaikade hulka ning nende taastamise ja kaitse kohustus tuleneb rahvusvahelistest looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitset ja taastamist käsitlevatest konventsioonidest.

Punktiga 28 täiendatakse § 28 lõiget 10. Lõige 10 sätestab, et raie tegemisel harvesteriga peab selle operaatoril olema kutseseaduses ja selle alusel sätestatud korras antud 4. taseme harvesteri-operaatori kutse. Kuna õppetöö käigus on õpilastel (kellel viidatud kutset veel ei ole) vaja õppida harvesteriga töötama, sealhulgas teha metsaseaduse mõttes raiet, on vaja teha ajakohane muudatus ka seaduses.

Punktiga 29 jäetakse § 29 lõikest 1 välja tekstiosa, mis puudutab lageraie tegemise aega, sest metsateatise kehtivus on seaduse jõustumisel 24 kuud metsaregistris registreerimisest alates, mis annab rohkem aega (varem 12 kuud) raie tegemiseks. Ka teiste raiete puhul ei ole eraldi välja toodud perioodi, mis aja jooksul tuleb raied teha, mistõttu ei ole mõistlik seda rakendada ka lageraiete korral.

Punktidega 30 ja 31 vähendatakse mitme eraldise piires paikneva lageraielangi maksimumpindala seitsmelt hektarilt viiele. Seni kehtinud langi piirang lubab teatud kasvukohatüübist sõltuvate eranditega teha mitme eraldise piires asuvat lageraiet kuni seitsmel hektaril. Muudatusega vähendatakse maksimaalset lageraielangi pindala viiele hektarile. Väiksemad raielangid aitavad kaasa metsa uuenemisele ning toetavad metsa mitmekesisust.
Olulisimad riskitegurid lageraielankide suurenemisel ja koondumisel on tormirisk, uuenemisrisk ja ajutine soostumine liigniiskete muldade puhul. Raiestiku suur pindala ja laius (> 200 m) võimendavad ebasobivaid mikrokliima tingimusi, mis kahjustavad noori puittaimi või takistavad puutaimede teket ja pikendavad ka uuenemisprotsessi. Eriti võimendub see liigniisketes kasvukohtades ning ka väga kuivades kasvukohtades, kus näiteks viimaste aastate põuad on kohati kahjustanud metsauuendust. Eesti hemiboreaalsetes metsades on enamlevinud looduslikeks häiringuteks väikesepinnalised häilud, mida väiksemad lageraielangid võimaldavad metsamajandamisel rohkem jäljendada. Teemale on viidatud ka veel vastu võtmata metsanduse arengukavas, milles on ühe tegevussuunana välja toodud, et metsaraiete ruumilisel planeerimisel välditakse suurte lagedate alade koondumist, et tagada metsaosade suurem sidusus ja metsaliikidele sobivam maastik.
Muudatusel ei ole tagasiulatuvat mõju. See tähendab, et kui seaduse jõustumise ajal on kehtiv metsateatis, mis lubab raiuda mitme eraldisega langil seitse hektarit, siis säilib see õigus kuni loa realiseerimiseni. Muudatus laieneb neile teatistele, mis esitatakse pärast kavandatud muudatuse jõustumist.

Punktiga 32 täiendatakse seadust §-ga 31¹, kus avatakse täpsemalt trassiraie mõiste. Muu hulgas täpsustatakse, millistel juhtudel on trassiraie tegemiseks tarvis lisadokumente. Kehtiva seaduse kohaselt kuulub trassiraie hulka kuni nelja meetri laiuselt kvartali- või piirisihi sisseraie või olemasoleva sihi või teeserva, kraavikalda ja kraaviserva puhastamine puudest, mille keskmine rinnasdiameeter ületab kaheksat sentimeetrit. Muudatusega lisatakse trassiraie hulka ka varem raadatud ala puhastamine puudest või puittaimestikust, sest trassiraie on mingi kindla maa-ala hooldamine, mitte metsakasvatuslik võte ega ka raadamine.
Kui ala laius ületab nelja meetrit, siis on vaja nii trassi kui ka varem raadatud ala hooldamiseks või kaitsevööndiga ehitise korral ehitise ja selle kaitsevööndi korrashoiuks esitada Keskkonnaametile õigusaktidest tulenev kehtiv projekt, hoolduskava või muu dokument. Nii on ka võimalik turustada hooldatud aladelt saadavat puitu hõlpsamalt, sest tegemist ei ole raadamisega metsaseaduse tähenduses. Varasemal tehti neid hooldamistöid raadamise kaudu. See tähendas, et sellise ala raadamise alus (projekt) või selle ala hooldamise kohutus tulenes õigusaktist. Nüüd on toodud need alused trassiraie hulka.

Punktiga 33 muudetakse § 32 lõikes 1 raadamise mõistet selliselt, et oleks üheselt aru saada, et raadamine on maa kasutusotstarbe muutmine, millele võib eelneda ka mõni muu tegevus kui raie. Seetõttu on raadamine iga tegevus (nt kändude juurimine, maa puittaimestikust puhastamine), mis on tehtud eesmärgiga muuta maa kasutusotstarvet ja mille tulemusena ei saa kasutada maad metsana või metsa kasvatamiseks. Raadamise mõiste täpsustamise eesmärk on muu hulgas vältida olukorda, kus lageraiele justkui ei järgne raadamist (ehk et tasu ei pea maksma), kuna puid seal ei kasva ja pole mida raadata kehtiva MS-i tähenduses. Raadamisel on pikaajaline ja oluline mõju metsandusele, elurikkusele ning süsiniku sidumisele ning kasvuhoonegaaside arvestusele.

Punkti 34 muudatus on seotud punkti 32 muudatusega, mille kohaselt juba raadatud alade hooldamist ei käsitata raadamisena, vaid käsitatakse trassiraiena.

Punkti 35 muudatusega korrigeeritakse § 32 lõike 2 punkti 4 sõnastust. Kuna lõikesse 2 jääb alles üks punkt, seega sõna „muu“ ei ole enam vajalik.

Punktidega 36 ja 37 täpsustatakse § 36 sätteid, mis käsitlevad Kaitseministeeriumile kuuluvat metsamaad, et kiirendada riigimetsas väljaõppe korraldamist.
MS-i § 36 lõike 1 punkti 1 kohaselt kasutatakse metsa riigikaitseks kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljadel kehtiva planeeringu järgi. Punktiga 36 tehtav muudatus on tingitud relvaseaduse § 85 lõikes 3¹ sätestatust, mille kohaselt on võimalik asutada harjutusväli planeerimismenetlust läbimata. Sellistel juhtudel on edaspidi muudatuse kohaselt õigus väljaõpetamiseks kasutada riigimetsa Vabariigi Valitsus loal.

Punktiga 37 sätestatakse, et Kaitsevägi saaks oma ülesannete täitmiseks (alalise väljaõppe korraldamiseks) väljaspool harjutusvälja Kaitseministeeriumi valitsemisele kuuluvat riigimetsa kasutada, kui selleks tekib vajadus ja kui sellega ei tekitata metsakahjustusi. Muudatused on väikese mõjuga, lihtsustavad ning kiirendavad Kaitseväe ja Kaitseliidu tegevust. Tegemist on maadega, mis kuuluvad Kaitseministeeriumile ning tavaliselt on planeeringud juba kehtestatud.

Punktiga 38 jäetakse § 37 lõike 6 punktist 3 välja sõna „kinnistu“, sest katastriüksuse number on piisav kinnistu, sealhulgas selle numbri tuvastamiseks. Mõju on väike, sest muudatus toob kaasa marginaalse arenduskulu IT-süsteemides.

Punktidega 39  tunnistatakse kehtetuks § 38. Sellest tulenevalt täiendatakse tulumaksuseadust §-ga 56⁶. Seotud § 3 muudatusega.

Punktiga 40 täiendatakse § 41 lõiget 1 punktiga 3. Vajalik on esitada metsateatis ka raadamise mõistes nimetatud „muu tegevuse“ kohta, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks (vt p 33).

Raadamisel on pikaajaline ja oluline mõju metsandusele, elurikkusele ning süsiniku sidumisele ja kasvuhoonegaaside arvestusele. Aastaks 2030 on Eestile seatud kasvuhoonegaaside eesmärk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse ehk LULUCF sektoris, mille järgi peab Eesti baastasemega (aastate 2016–2018 keskmine) võrreldes suurendama kasvuhoonegaaside sidumist või vähendama heitkoguseid 434 kilotonni CO2 ekvivalendi võrra. Kui eesmärki ei suudeta täita, on vaja soetada heitkoguste ühikuid, lisaks tuleb edasisi eesmärke silmas pidades kompenseerida raadatud maa edasist võimetust süsinikku siduda ja elupaika pakkuda.
Lähtudes 2024. a inventuuri märtsi esildisest ja selle inventuuri põhjal koostatud kasvuhoonegaaside prognoosidest (aastad 2023–2025), ei täida Eesti perioodi 2021–2025 kohustusi. Eesmärkide saavutamiseks tuleb riigil rakendada lisameetmeid, mis suurendavad süsinikuvaru, parandavad süsiniku sidumist ja vähendavad süsinikuheidet ning mida on võimalik kajastada KHG inventuuris.

Muu tegevuse kohta metsateatist esitades rakendub ka raadamisõiguse tasu. Tasu on kehtestatud eesmärgiga kompenseerida raadamisest tingitud süsinikuvaru ja süsiniku sidumise võime kahanemine maakasutussektoris ning toetada neid tegevusi, mis aitavad riigil säilitada talletatud süsinikuvaru ja suurendada süsinikusidumist, et LULUCF sektor täidaks seatud eesmärke.

Punktiga 41 jäetakse § 41 lõikest 4 välja võimalus esitada metsateatis digitaalselt allkirjastatuna e-kirjaga. Kogu menetlusprotsess teatise saabumisest kuni väljasaatmiseni on ajakulukas, mistõttu on otstarbekas suunata see protsess võimalikult rohkem metsaregistrisse. Metsaomanikul, kel võib tekkida probleeme metsaregistris metsateatise esitamisega, on võimalus pöörduda Keskkonnaameti või metsaühistute poole.

E-kirjaga esitatakse Keskkonnaameti andmetel ca 6% metsateatistest. Aastal 2023 esitas metsateatise e-kirjaga 1277 isikut. Selleks, et teatisi menetleda, on ametnikul tarvis metsateatiste blanketil olev info käsitsi sisestada metsaregistrisse. Metsaomanikud, kes seni on saatnud e-kirjaga digitaalselt allkirjastatud metsateatised, sisestavad nüüd need otse metsaregistrisse. Alles jääb võimalus esitada paberkandjal, kuna välisriigi kodanikud, kellel ei ole digitaalse allkirjastamise võimalust, saaksid siiski metsa majandada.
Muudatusega väheneb Keskkonnaameti töökoormus, sest ära jääb andmete sisestamise ning kirjade ja e-kirjade saatmine, kuna andmed edastatakse metsaregistri vahendusel.

Punktiga 42 täiendatakse § 41 lõiget 5¹. Keskkonnaameti praktikas on ette tulnud olukorrad, kus maaomanik esitab riigilõivu alla mineva raieviisiga metsateatise ja maksab riigilõivu, kuid enne raietöödega alustamist selgub, et pärast metsateatise kinnitamist on raiealale tekkinud loodusväärtus, mis välistab kavandatud raietöö tegemise. Riigilõivuseaduse §-s 15 puudub selleks alus ning Keskkonnaamet on sunnitud tegema keelduva otsuse, mis arusaadavalt põhjustab maaomanikele põhjendamatuid kulusid– seetõttu täpsustatakse riigilõivu tasumise aluseid.

Punktiga 43 tehtav muudatus on seotud punktiga 41 tehtava muudatusega, mille kohaselt ei saa e-kirjaga digitaalselt allkirjastatud metsateatist Keskkonnaametile enam edastada. Kui metsateatis on esitatud paberil, saadab Keskkonnaamet metsateatise esitajale raie registreerimise kohta registriväljavõtte. Muul juhul edaspidi esitatakse metsateatisi ainult metsaregistri kaudu ning ka tagasiside omanikule tuleb registri kaudu.

Punktiga 44 vähendatakse § 41 lõikes 13 nimetatud raieliike, mille puhul saab raietöödega alustada pärast kümne päeva möödumist metsateatise registreerimist metsaregistris. Tegemist on raieliikidega, mille mõju looduskeskkonnale on suurem.

Säte tuleks sõnastada selliselt, et mitte piirata raieid, millele Riigikohus ei ole 28.09.2023 haldusasjas 3-21-979 tehtud otsuses viidanud. Seetõttu on õiglane, kui kümnepäevane nn ooteaeg kohalduks ainult uuendusraietele ja raadamisele. Muud raied on hooldusraie, trassiraie, valikraie ning kujundusraie, mille puhul ei ole ooteaega vaja, kuna nende raiete mõju metsaökosüsteemile on väiksem. Näiteks kujundusraie puhul on oluline saavutada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärk. Ka metsakaitseekspertiisi alusel tehtavate raiete puhul on võimalik raietöödega alustada kohe pärast registreeringut metsaregistris, et tagada kahjustuse õigeaegne likvideerimine ning peatada näiteks kuuse-kooreüraski levikut. Sätte jõustumisel arvestatakse suurema mõjuga raiete puhul kaasarääkimise võimalusega ja seda mitte üksnes rohevõrgustikega aladel. Kümne päeva möödumist ei pea ootama elutähtsa teenuse tagamise, inimese tervisele ja varale ohtlike puude eemaldamise eesmärgil ning riigikaitseseaduses sätestatud kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või sõjaseisukorra väljakuulutamisel.

Punktiga 45 asendatakse § 41 lõikes 13² arv 12 arvuga 24, sest metsateatise kehtivusaeg on edaspidi 24 kuud.

Punktiga 46 täiendatakse § 41 lõikega 134, et riik saaks kiiremini ülevaate raiete asukohtadest ja ulatusest.
Raiete tegemisest antakse teada metsaregistris kas märkega, et töö on tehtud, või esitatakse raiutud metsaosa kohta Keskkonnaagentuurile metsaregistrisse kandmiseks uued inventeerimisandmed. Kui metsaomanik ei ole huvitatud uute inventeerimisandmete tellimisest, on võimalik teha metsaregistris märge kahe kuu jooksul pärast raietegevuse lõpetamist.
Metsa inventeerimine on endiselt tegevusloaga tegevus, seega peab lähtuma uute inventeerimisandmete esitamisel seaduses sätestatud tingimustest.

Teavitama peab, kui on lõpetatud § 28 lõike 1 punktide 1–3 tegevused, puude ja põõsaste langetamine, langetatud tüvede laasimine või tüvede järkamine. Metsamaterjali koondamine ja kokkuvedu (MS § 28 lg 1 p 4 ) on loetelust väljas seetõttu, et seaduse kohaselt võib seda teha ka hiljem kui 24 kuud pärast raie või metsakaitseekspertiisi akti registreerimist metsaregistris.

Metsaregistrisse ehitatakse ka teavitusteenused, mille abil on võimalik meelde tuletada, et riik ootab infot tehtud tööde kohta. Kui raietööd on tehtud, kuid märget ei ole, on võimalik võtta isik vastutusele metsa majandamise nõuete rikkumise eest (§ 70). MS-i § 70 süüteo koosseis on metsa uuendamise, kasvatamise või kasutamise nõuete või metsakaitse nõuete rikkumine, välja arvatud §-des 68 ja 69 nimetatud juhtudel. Tegemist on laia ulatusega sättega ja kõik nimetatud nõuded kuuluvad MS-i peatüki „Metsa majandamine“ erinevatesse jagudesse. Eelnõuga täiendatav MS-i § 42 on jaos „Metsakaitse“ nagu ka § 41, mis käsitleb metsateatise esitamist raieks ja olulisest metsakahjustusest teavitamiseks. Mõlema tegevuse rikkumine oleks MS-i §
70 kohane süüteokoosseis, kui tegemist ei ole MS-i §-des 68 ja 69 nimetatud juhtudega (tihti vastab metsateatist esitamata tehtud raie § 68 koosseisule).

Keskkonnaametil on võimalik teavituse alusel teha otsuseid järgmiste metsateatiste menetlemisel. Samuti on võimalik tehtud raiete korral teha riskipõhist järelevalvet metsa majandamise nõuete täitmise üle. 

Punktiga 47 tunnistatakse kehtetuks § 43 lõige 1¹, mis ei ole enam asjakohane. Kehtiv seadus nõuab, et RMK koostab tema valitseda olevate metsade kohta metskondade või muude majandamisüksuste kaupa vähemalt igaks kümneks aastaks metsamajandamiskava. Metsa korraldamise juhendi kohaselt peab metsamajandamiskava sisaldama §-s 21 sätestatud nõudeid, nagu tiitellehte, temaatilisi kaarte, metsa takseerkirjeldust jms. Tegelikkuses peetakse riigimetsas ressursi üle arvestust elektroonilistes andmebaasides, mistõttu seaduse säte ei ole enam asjakohane.

Punktiga 48 tunnistatakse § 43 lõige 3¹ kehtetuks, sest teadus- ja arendustegevust käsitletakse laiemalt peatükis 2 ja seadust täiendatakse §-ga 10¹. Volitusnormi asukohta muudetakse, kuna teadus- ja arendustegevus ei pruugi toimuda vaid riigimetsas. Metsandusõppega tegeleb Eesti Maaülikool ja Luua Metsanduskool, seega puudutab muudatus teadaolevalt kahte suuremat asutust, kellel võib tekkida vajadus taotleda erandit. Mõju töökoormusele võib pidada väikeseks.

Punktiga 49 muudetakse § 45 lõiget 5. Edaspidi määrab valdkonna eest vastutav minister metsa korraldamise juhendi alusel raiepindalad puuliigiti. Kehtiva seaduse kohaselt määrab minister igal aastal RMK-le järgneva viie aasta optimaalse uuendusraie pindala. Sõna „optimaalne“ on sisult määratlemata subjektiivne õigusmõiste ja tekitab erinevaid tõlgendamisvõimalusi uuendusraiete pindala suuruse määramisel.

Muudatuse eesmärk on vähendada bürokraatiat, sest ka praegu kehtestatakse uuendusraie pindala viieks aastaks, mistõttu ei ole mõtet seda igal aastal uuesti määrata. Mõju on väike, sest metsa korraldamise juhendist lähtudes arvutatakse arvestuslank kümne aasta kohta, võttes arvesse küpsete ja valmivate puistute olemit. Viie aasta kohta raiemahu kehtestamine annab piisava puhvri õigeaegseks reageerimiseks muutustele metsas.

Punktis 50 sätestatakse § 45 lõikes 5¹ tingimused, millistel juhtudel võib valdkonna eest vastutav minister muuta uuendusraie pindala, mis on kehtestatud viieks aastaks. Pindala muutmise vajadus võib olla tingitud küpsete metsade kaitse alla võtmisest. Mingil määral võib selle põhjuseks olla ka raadamiste maht, lähtudes riigi eriplaneeringutest (näiteks riigikaitse valdkond).

Ulatusliku metsakahjustuse puhul on lähenemine paindlik ja mõiste „ulatuslik“ sisustatakse iga kord, kui tuvastatakse suurem metsakahjustus (analoogne hädaolukorraga). Keskkonnaamet või RMK annab teada, et on tekkinud märkimisväärne kahju. Lisaks võib valdkonna eest vastutav minister muuta uuendusraie pindala ka olukorras, kui määratud uuendusraie pindala ei võimalda täita metsaseaduse § 2 lõikes 2 seatud eesmärke või muid riigi kohustusi.

Metsade osakaal saab väheneda majandusmetsade olemi alt väljaviimise teel (looduskaitse eesmärgil, suured riiklikud taristuobjektid) või seda vähendab metsa oluline kahjustus (suur torm, kuuse kooreürask, männivaksik, külmaliblikas vms). Kui on põhjust eeldada, et arvestuslangi arvutamise aluseks olev pindala väheneb, siis tuleb hinnata, kas vähenemisel on mõju ja milline see mõju on. Uuendusraie pindala (arvestuslangi) arvutamise aluseks on küpsete (+ valmivate I ja II vanuslangi puhul) metsade olem. Eeldatavalt sellises mahus uuendusraie aluseks (küpsed metsad) oleva metsa osakaal ei muutu ilma looduskatastroofita.
Küpsete puistute pindala arvutatakse eraldise pindalade liitmise teel. Eraldiste pindala kohta andmed võetakse metsaregistrist.

Punktiga 51 tunnistatakse kehtetuks § 45 lõige 6, sest tegemist on ministeeriumi haldusalas oleva asutusega ning seaduse tasandil ei ole tarvis määrata, et ministeerium kooskõlastab oma haldusalas oleva asutusega raiepindalad.

Punktiga 52 täiendatakse § 47 lõikega 6, lisades metsaseadusesse omaniku ootustega arvestamise. Valdkonna eest vastutav minister kehtestab omanike ootused ja vajaduse korral muudab neid. Riigivaraseaduse (edaspidi RVS) §-s 88 sätestatakse riigi osalusega äriühingu juhtimise erisused, mille hulgas on ka äriühingule omaniku ootuste kehtestamine. Riigimetsa Majandamise Keskus on riigitulundusasutus. Riigivaraseaduse § 2 lõike 4 kohaselt kohaldatakse riigitulundusasutuse valduses oleva riigivara valitsemisel riigivaraseadust tema kohta eriseaduses sätestatud erisusi arvestades, mistõttu on metsaseaduses omaniku ootustega arvestamise sätestamine õigustatud.

Punktiga 53 tunnistatakse kehtetuks § 49 lõike 7 punkt 10, sest nõukogu pädevusest tuleks välja jätta ülesanded, mis ei ole seotud RMK tegevuse planeerimise, juhtimise korraldamise ja järelevalvega juhatuse tegevuse üle (vt § 49 lg 1). Ka avalikus teenistuses on teenistujate palgajuhendi, mille osa on palgaastmestik, kehtestamise pädevus asutuse juhil, mitte Vabariigi Valitsusel või valdkonna eest vastutaval ministril (ATS § 64 lg 4). See lisatakse RMK põhimääruses juhatuse pädevusse.

Punktiga 54 muudetakse § 60 lõikes 1 punktides 1 ja 2 vara võõrandamise otsuse tegemisega seotud piirmäärasid. Vara võõrandamise otsustab RMK juhatus või nõukogu, lähtudes vara harilikust väärtusest. Otsustamise aluseks oleva vara hariliku väärtuse piirmäärad sätestatakse RMK põhimääruses.
Kehtivas seaduses sätestatud hariliku väärtuse piirmäära alusel otsustuspädevuse jaotamine ei ole enam põhjendatud. Summad on samad alates 1999. aastast (euro tulekul teisendati kroonid eurodesse) ning põhjustavad ebaotstarbekat töökoormust nõukogule. Kehtiva seaduse kohaselt otsustab vara võõrandamise nõukogu, kui vara väärtus on 32 000 eurot, väiksema väärtuse puhul juhatus. Muudatuse tulemusel tõstetakse vara võõrandamise piirmäära selliselt, et nõukogu pädevuses oleks otsustamine alates vara väärtusest üle 120 000 euro. Alla selle piirmäära on vara võõrandamise otsus juhatuse pädevuses.

Punktiga 55 muudetakse RMK poolt vara omandamise reegleid, andes võimaluse samaväärsete õiguste ja kohustuste teostamisel rakendada samaväärseid volitusi, nagu on seaduse § 64 lõigetes 1 ja 2.
Muudatus on vajalik näiteks metsamajandamiseks vajalike juurdepääsude loomiseks. Ehk olukord, kus püsivat juurdepääsu (tee servituut) on vaja metsamaterjali väljaveoks. Sellises olukorras saab anda volituse isikutele, kes vahetult servituutide loomise/kokkuleppimisega tegelevad. Kehtiva seaduse korral peab seda aga tegema juhatus.

Punktidega 56–58 kehtestatakse juriidilistele isikutele uued trahvimäärad. Metsaseaduse vastutussätted kehtivad muutmata kujul alates seaduse vastuvõtmisest 2006. aastal. Vahepeal on muudetud korduvalt karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 47 lõiget 2, mis sätestab juriidilise isiku rahatrahvi maksimaalse määra.

2021. aastast alates on rikkumiste arv kasvanud.
2021
2022
2023
2024
32
39
52
49

Kasvule pööramine näitab, et karistused ei ole mõjusad. Suurema mõjuga rikkumised ehk keskkonnakahju põhjustanud rikkumised on mõnevõrra tõusnud 2021 – 5, 2022 – 14 ja 2023 – 17. Keskkonnale suurema mõjuga rikkumiste ühtlane tase näitab, et rikkumisega kaasnev karistus pole piisavalt motiveeriv seaduse nõuete täitmiseks. Paljudel juhtudel on rikkumisest saadud puidu tulu suurem rikkumise eest määratavast karistusest.

Praegu kehtivad maksimaalsed rahatrahvimäärad 2000–3200 eurot ei ole 18 aasta jooksul kasvanud sissetulekuid ja elukallidust arvestades enam mõjusad. Karistusõiguse põhimõtte kohaselt ei tohi rikkumine end ära tasuda. Metsa majandamine on peamiselt kasumi teenimisele suunatud tegevus, mistõttu võivad praegused karistusmäärad tekitada metsa majandajale kiusatust rikkuda metsaseadusega kehtestatud reegleid, kui rahatrahvi tasumine osutub majanduslikult odavamaks. Seega on otstarbekas tõsta juriidilise isiku maksimaalsed karistuse määrad vahemikku 50 000–100 000 eurot.

Praegu kehtivad juriidiliste isikute karistuste piirmäärad ei ole põhjendatud ka seetõttu, et paigast on nihutatud füüsilistele ja juriidilistele isikutele määratavate maksimaalsete karistuste proportsioonid. Füüsilisele isiku maksimaalne karistuse määr metsaseaduses on kuni 300 trahviühiku, mis on ka KarS-i alusel maksimum määr. Juriidiliste isikute maksimaalne karistuse määr on KarS-i kohaselt kuni 400 000 eurot.
Füüsilisele ja juriidilisele isikule ette nähtud maksimaalne karistusmäär peaks omavahel korreleeruma, kuivõrd maksimaalse karistusmäära sätestamisel nii füüsilise kui ka juriidilise isiku puhul peab arvestama nii kaitstavat õigushüve kui ka eri- ning üldpreventiivseid mõjusid.

Maksimummäära tõstmine ei tähenda, et pärast määra tõstmist hakatakse maksimummäära rohkem või kergekäelisemalt määrama. Väärteo eest karistuse määramisel kehtivad samad reeglid, mis kuritegude puhul, ning karistuse määramise juhised ja loogika võimaldavad maksimummäära kohaldada vaid juhul, kui esinevad raskendavad asjaolud, puuduvad kergendavad asjaolud ja tegemist on nn saririkkujaga. Seni on maksimummäära kasutatud mõnel korral. Karistus mõistetakse KarS-i § 56 ning Riigikohtu praktika väga kindlate reeglite järgi. Keskkonnaamet lähtub viidatud alustest. Väärteomenetluste kvaliteeti kontrollitakse, korraldatakse koolitusi ja välistatud on ametnike suva karistuse määramisel.

Maksimaalse karistusmäära tõstmine võimaldab kohaldada teo raskusele ja iseloomule vastavat karistust. Kergete rikkumiste korral jäävad karistused endiselt sümboolsetesse summadesse, samas tulu saamise eesmärgil toime pandud teo eest on võimalik rakendada karistust, mis on kooskõlas põhimõttega, et rikkumine ei tohi end ära tasuda. Kedagi ei karistata, kui ta ei ole toime pannud rikkumist. Kui isik on toime pannud rikkumise teadmatusest (ettevaatamatus hooletuse vormis), on seda karistuse määramisel võimalik arvesse võtta.

Trahviühiku suurendamine ei viita siiski üheselt kriminaalpoliitika karmistamisele, kuna trahv on üks võimalik väärteomenetluse tulemus teiste seas. Aastal 2015 võeti vastu väärteomenetluse seadustiku muudatus, mis lubab vähetähtsa teo puhul jätta menetluse alustamata ning piirduda suulise hoiatamisega. Samas täpsustati võimalust lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel, kui isiku süü pole suur ning menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Selleks, et vältida riigi või kohtute omavoli, on karistamisele kehtestatud väga selged reeglid, millest nii kohus kui ka kohtuväline menetleja on kohustatud kinni pidama. KarS-i § 56 lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel kohus või määramisel kohtuväline menetleja arvestab:
- kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid;
- võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja
- õiguskorra kaitsmise huve.

Karistusseadustiku kommentaaride kohaselt tuleb karistuse määramisel kaalumist alustada sanktsioonimäära keskmisest, sellele on kohustuslik lisada või võtta maha karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud (loetletud KarS §-des 57 ja 58) ning seejärel hinnata süüd suurendavate ja vähendavate asjaolude esinemist, milleks on varasema karistatuse olemasolu või puudumine, rikkumise ulatus, rikkumise kestvus, rikkumisega tekitatud kahju, rikkumisega saadud (konkurentsi)eelis, isiku käitumine pärast rikkumist, isiku käitumine süüteomenetluse ajal, samuti menetleja hinnang, kui suur on tõenäosus, et isik võiks tulevikus analoogseid rikkumisi toime panna, ja milline karistus täidaks ka üldpreventiivselt teistele valdkonnas tegutsevatele isikutele hoiatavat eesmärki.
Kuivõrd karistuse määramine käib kindlate reeglite järgi, siis maksimaalset võimalikku karistusmäära saab rakendada üksnes juhul, kui esinevad ainult karistust raskendavad asjaolud, süüd suurendavad asjaolud ja varasemad karistused on näidanud, et need ei ole mõjutanud isikut õiguskuulekalt käituma. Seega peavad karistuse raamid olema sellised, et ka maksimaalset määra rakendamata on võimalik määrata karistus, mis välistaks rikkumise majandusliku tulususe.

Punktiga 56 tõstetakse § 68 lõikes 2 trahvimäärasid metsa, puude ja põõsaste ebaseadusliku raiumise, hävitamise ning kahjustamise korral. Kirjeldatud rikkumise mõju võib olla väga suur, kuna sätte alla kuulub ka raieõiguseta raie ja metsateatiseta raie, mille puhul näiteks olukorras, kus keskkonnakahju puudub (raieküps mets), võib ulatuslikuma raie puhul majanduslik kasu ulatuda kümnete tuhandete eurodeni.

Kuna eelnõukohase seadusega tuuakse lageraie pindala ülempiir madalamaks, viie hektari peale, on senisest suurem tõenäosus ja oht üle lubatud piiri raieteks. Iga raiega keskkonnakahju ei teki, kuid sellest võivad tekkida olulised kitsendused naaberkinnistute omanikele. Nimelt on juhtumeid, kus kõrvuti kinnistutel kasvab raieküps mets, üks omanik raiub oma kinnistul ilma metsateatist esitamata viie hektari suuruse langi, kõrval asuva kinnistu omanik, kuigi esitas teatise, ei tohi raiuda, kuna tema raiega tekiks lubatust suurem lageraielank.

Arvestades asjaolu, et kuni viiehektarisel lageraielangil tekiks keskmist hektari tagavara kasutades tulu ca 60 000 eurot ja karistuse arvutamisel alustatakse kaalumist keskmisest, mis on antud juhul 50 000 eurot, siis on maksimummäär (100 000 eurot) igati proportsionaalne selle koosseisu raskema teo iseloomuga.

Punktiga 57 tõstetakse § 69 lõikes 2 trahvimäärasid raieõiguse ja metsamaterjali üleandmisel ning metsa raieks andmisel seaduslikkuse tõendamise ja selle kontrollimise kohustuse rikkumise eest. Toiminguid raieõiguse, metsamaterjali ja raieks andmisega teevad nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Valdavalt teevad raiet (puude langetamist ja kokkuvedu) juriidilised isikud. Üks raieõigust tõendav dokument on metsateatis ning üks enamlevinud rikkumistest on raie metsaosas, mille raieks ei ole esitatud metsateatist. Raieõiguse kontrollimise kohustuse täitmata jätmisel ei saa osapooled olla veendunud, et raie on metsaosas lubatud. See toob kaasa võimaluse, et osaletakse ebaseaduslikus metsaraies ja saadud metsamaterjali turule laskmises. Selle sätte alla liigituvad ka näiteks tehingud varastatud või ebaseaduslikult raiutud metsamaterjaliga, mistõttu on võimalik teenida suurt tulu ka sättes kirjeldatud rikkumistega. Uueks maksimummääraks kehtestatakse 50 000 eurot. Pakutud trahvimäär on 1/2 raskeima süüteokoosseisu (ebaseaduslik raie) trahvimäärast (100 000) ja igati proportsionaalne.

Punktiga 58 tõstetakse § 70 lõikes 2 trahvimäärasid metsa majandamise nõuete rikkumise eest.
Raieks (puude langetamine ja metsamaterjali kokkuvedu) kasutatakse peamiselt juriidilise isiku teenust. Selle sätte peamised rikkumised on maaomaniku nõusolekuta võõra metsa kasutamine metsamaterjali kokkuveoks, metsamaterjali kokkuveol metsamulla kahjustamine sügavamalt kui 30 cm, metsamaterjali kokkuveol kasvavate puude kahjustamine, ja lageraielangil säilikpuude puudumine.
Suuremas ulatuses kasvavate puude kahjustamine ja metsamulla lubatust sügavalt kahjustamine põhjustab kahju keskkonnale. Lageraielangil säilikpuude puudumine halvendab mitmekesisuse säilimist ja pikendab mitmekesisuse taastumist. Uueks maksimaalseks trahvimääraks kehtestatakse 50 000 eurot, mis on 1/2 raskeima süüteokoosseisu (ebaseaduslik raie) trahvimäärast ning seega ka igati proportsionaalne.

Punktiga 59 sätestatakse tingimused olukorraks, kus istandik on juba rajatud enne seaduse muudatuse jõustumist. Juba rajatud istandiku saab metsaregistrisse kanda juhul, kui ala vastab kehtivas metsaseaduses sätestatud istandiku määratlusele - puude keskmine vanus ei ületa kümmet aastat ning maa-ala ei ole kantud maakatastrisse metsamaana. Kui puude keskmine vanus ületab kümme aastat või ala on juba kantud metsamaana metsaregistrisse, siis sellel alal kehtivad juba metsaseaduse sätted ning tuleb lähtuda metsaseaduses metsa majandamise kohta sätestatust.

Punktiga 60 täiendatakse seadust §-ga 80¹, sätestades majandusmetsade osakaalu järelhindamise kohustuse. Hiljemalt 2031. aasta 1. jaanuariks analüüsib Kliimaministeerium majandusmetsade osakaalu eesmärgi saavutamist ja rakendamisega kaasnenud mõju. Kui majandusmetsade osakaal metsamaast on käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 sätestatud osakaalust rohkem kui ühe protsendi võrra väiksem või suurem, esitab Kliimaministeerium ettepanekud regulatsiooni muutmiseks.

§ 2. Keskkonnatasude seaduse muutmine

Keskkonnatasude seaduses tunnistatakse kehtetuks § 81 lõike 5 punktid 1 ja 3. Muudatus on seotud eelnõu punktiga 34, mis tunnistab kehtetuks metsaseaduse § 32 lõike 2 punkti 2. Nimetatud tegevus on edaspidi trassiraie hulgas, kuna puudutab raadatud alade hooldamist.

§ 3. Tulumaksuseaduse muutmine

Metsamaterjali ja raieõiguse müügiinfol on peaasjalikult maksualane informatiivne eesmärk – füüsilise isiku tulude kindlakstegemine. Kuna vastav teatis esitatakse üks kord aastas, siis juriidilisest isikust ostjate (ning müüjate) maksuriskide igakuiseks analüüsimiseks ei saa Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) esitatavatest andmetest olulist informatsiooni. Seega on teatise esitamise nõue käibemaksukohustuslasest ettevõtja jaoks halduskoormav ning MTA jaoks tarbetu. Teatisega esitatud andmeid saab MTA kasutada füüsilise isiku tulude kindlakstegemiseks, mis on ka jätkuvalt oluline ning aktuaalne.
Seetõttu sätestatakse raieõiguse või metsamaterjali ostutehingu teatis tulumaksuseaduses. Üksikasjalik teabe esitamise kord ning andmestik reguleeritaks valdkonna eest vastutava ministri (rahandusministri) määrusega. Füüsiliselt isikult metsamaterjali või raieõigust ostev isik esitaks MTA-le ostetud metsamaterjali või raieõiguse kohta deklaratsiooni. Kuna nii äriühingud kui FIE-d on raamatupidamis- ja maksuarvestuskohustusega, peame mõistlikuks, et teatis metsamaterjali või raieõiguse ostu kohta esitatakse elektrooniliselt. Sellest tulenevalt tunnistada metsaseaduse § 38 kehtetuks ning täiendada tulumaksuseadust §-ga 56⁶.
4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Eelnõukohasel seadusel puudub oluline mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ning oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju.

Mõju valdkond – mõju elu- ja looduskeskkonnale

Mõju kirjeldus

70% majandusmetsade eesmärgi kehtestamine (punkt 3) ei muuda kestliku metsamajandamise põhimõtteid. Metsaseadus kohustab metsi majandama säästvalt, tagades elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ning loob ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse. Metsaseaduses on kehtestatud metsa uuendamise kohustus, piirangud raievanusele ja raie pindalale. Need jäävad endiselt kehtima ja tagavad metsamaa püsimise ja uuenemise.

Mõju võib avalduda, kui looduskaitseseaduse kohaselt on vaja kaitse alla võtta suuremaid metsa-alasid. SMI 20245 andmetel on majandusmetsade pindala 1,65 mln ha, mis moodustab kogu metsamaa pindalast 70,2% (suhteline viga +-1,7%). Et mõjutada majandusmetsade pindala, tuleks võtta kaitse alla veel ligi 23 500 hektarit. Eelnõus on kavandatud ka paindlikkuse komponent.
Selleks, et oleks tagatud kooskõla erinevate rahvusvaheliste kohustustega, hindab Keskkonnaamet ka praegu kaitsealade kaitse tulemuslikkust ja tõhusust ning tegeleb paralleelselt ka kaitsealuste objektide kaitse alt välja arvamisega.

Puu- ja põõsaistandik
Punktidega 5 ja 6 kehtestatakse sätted istandike rajamiseks ja majandamiseks. Istandike rajamisega ei kaasne olulisi mõjusid võrreldes kehtiva korraga. Istandikku on ka praegu võimaldatud rajada mittemetsamaale ja seda on mõnda aega juba tehtud. Seetõttu ei saa öelda, et sätestatu puhul on tegemist põhimõttelise muudatusega.
Eelnõukohase seadusega piiritletakse alasid, kuhu istandik rajada, et loodusväärtused oleksid hoitud ja ning toidujulgeolek tagatud. Istandikud on kavas rajada aladele, mis ei ole määratud suure looduskaitselise väärtusega aladena ega ole loetud väärtuslikuks põllumajandusmaaks, maastikuks või püsirohumaaks. Samuti ei toimu istandike rajamist poollooduslike koosluste arvelt.

Eesti Maaülikool on praeguste isandike mõju elurikkusele uurinud6. Mõju elurikkusele ja maastikele sõltub istandike planeerimisest, puuliigi valikust ja majandamisvõtetest. Hoolikas planeerimine võimaldab vähendada võimalikke negatiivseid mõjusid ning suurendada positiivseid mõjusid elurikkusele ja maastike mitmekesisusele. Samuti lisavad istandikud maastikele mitmekesisust, aidates kaasa ökoloogiliste koridoride loomisele ja fragmentatsiooni vähendamisele. Bauhus jt (2010) rõhutavad, et istandikud võivad täiendada maastiku struktuuri ning toetada elurikkust laiemalt7.

Teadusuuringud Eestis näitavad, et istandike rajamine mahajäetud põllumajandusmaadele võib suurendada elurikkust võrreldes nende alade praeguse seisundiga. Näiteks Lutter jt (2023) leidsid, et kasemetsade istandike mullaseente mitmekesisus sarnaneb looduslike metsade omale. Eestis publitseeritud teadustööd toovad välja, et istandikud ei vähenda mulla viljakust8, sealhulgas ei halvene mulla elustik9. Lisaks eemaldavad istandikud mullast olulise koguse raskmetalle10.

Istandike rajamine kasutusest välja jäänud vähemviljakatele põllumajandusmaadele võib olla keskkonnale kasulik, aidates suurendada elurikkust ja parandada maastiku mitmekesisust, ilma et see kahjustaks olemasolevaid poollooduslikke kooslusi või karjatamisvõimalusi. Monokultuursete istandike rajamine on vaid üks võimalus istandike maakasutuseks. Eestis tehtud teadusuuringute kohaselt on monokultuursete istandike rajamine mahajäetud põllumajandusmaadele tõhus viis nende alade taastamiseks ja säästvaks kasutamiseks, aidates parandada mulla omadusi ja toetades elurikkuse taastumist.

Kindlasti peaks omanik kaaluma erinevaid riske monokultuure rajades, seda ka eelkõige võimalike haiguste leviku valguses. Seetõttu kaalume koos metsastamise meetme väljatöötamisega anda suuniseid ka vastupidavamate istandike rajamisele. Teadusuuringud toetavad seda lähenemist, rõhutades, et istandike rajamine kasutusest välja jäänud aladele aitab vältida survet looduslikele kooslustele11. Rahvusvahelised uuringud kinnitavad, et istandike rajamine mahajäetud või madala tootlikkusega maadele võib olla keskkonnale ja ka majanduslikult kasulik, ilma et see kahjustaks põllumajandust12.

Istandikel võib olla mõju veekeskkonnale, veerežiimile ja ümbritsevale elustikule intensiivsema maakasutuse tõttu. Istandikku ei saa rajada soomuldadega, rannikumuldadega aladele ja ammendunud turbakarjääridele, kus neil võib olla oluline negatiivne mõju elustikule, veele ja mullale.

Kliimakindla majanduse seaduse seletuskirja alusel võimaldab 250 hektari istandike rajamine siduda perioodil 2025–2030 keskmiselt 2171 t CO2 ekv aastas.

Kujundusraie poollooduslikul kooslusel
Punktiga 26 luuakse võimalus kasutada kujundusraiet ka Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslikul kooslusel puittaimede eemaldamiseks elupaiga tegevuskava kohaselt. Muudatuse kohaselt saavad maaomanikud võimaluse taastada infosüsteemis märgitud poollooduslikke kooslusi ka väljaspool kaitstavaid alasid. Poollooduslike koosluste hooldamise eesmärk väljaspool kaitstavaid alasid on parandada sidusust elupaikade vahel. Elurikkuse säilimiseks on vaja, et elupaigad on piisava pindalaga ja sidusad – hästi toimiv elupaigavõrgustik –, mistõttu peavad loodusväärtuste säilimisele kaasa aitama ka maastikud väljaspool kaitstavaid alasid. Muudatusel on positiivne mõju poollooduslike koosluste säilitamisele ja taastamisele.

Raielangi pindalal vähenemine
Vähendatakse maksimaalset lageraielangi pindala kuni viie hektarini senise seitsme hektari asemel) (p-d 29 ja 30). Muudatusel on positiivne mõju looduskeskkonnale.
Väiksemad raielangid toetavad metsaelustiku taastumist, aitavad säilitada elupaikade sidusust ning metsamaastiku mitmekesisust.
Samas võib muudatus tuua kaasa ajutise raiesurve suurenemise, kuna hetkel on lubatud raie suuremal pinnal. Siiski tuleb arvestada, et raie lubamisel lähtutakse ka kõrval asuvatest lankidest ja nende uuenemisest, mistõttu ei pruugi raie osutuda võimalikuks.

Raadamine
Punktiga 32 on täiendatud raadamise mõistet „muu tegevusega“. Kui juba on otsustatud raadamise tegemine, siis muu tegevuse lisamine raadamise mõistesse ei mõjuta eraldi looduskeskkonda. Seni kehtinud raadamise mõiste kohaselt tehakse raadamist eesmärgiga kasutada maad muul otstarbel kui metsa majandamine. Seega on raadamisel kui tegevusel pikaajaline ja oluline mõju metsandusele, elurikkusele ning süsiniku sidumisele ja kasvuhoonegaaside arvestusele.

Karistusmäärad juriidilistele isikutele
Punktidega 56–58 kehtestatakse uued trahvimäärad juriidilistele isikutele. Tegemist on ennetava meetmega vähendamaks võimalikku kahju keskkonnale või ka metsaomanikele.

Mõju valdkond – mõju majandusele ja regionaalarengule

Mõju sihtrühm – metsaomanikud (ligi 104 000), metsakorraldusettevõtted (ligi 60).

70% majandusmetsade eesmärgi kehtestamine (punkt 3)
Mõju on positiivne. Metsaomanikud on avaldanud soovi fikseerida majandatavate alade protsent, kuna piirangute kasv on viimastel aastatel tekitanud metsandussektoris suurt ebakindlust, mis omakorda mõjutab turu stabiilsust. Selge ja läbipaistev otsus aitab meil kindlalt planeerida ja hoida metsanduse kui majandusharu jätkusuutlikkust.

Ernst & Young Baltic AS-i ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostöös valminud metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüs13 (edaspidi EY analüüs) näitab, et metsa- ja puidusektoril on oluline roll pealinnaregioonist väljaspool asuvate piirkondade majandusarengus. Näiteks moodustas sektori loodud lisandväärtus 2022. aastal 32% Kesk-Eestis ja 26% Lõuna-Eestis loodavast kogulisandväärtusest. Samuti andis sektor 15% Kesk- ja Lõuna-Eesti töökohtadest. Metsa- ja puidusektori (sh metsamajandus, puidu-, paberi- ja mööblitööstus) panusel loodi 1,15 miljardi euro väärtuses maksutulu (sh otsene, kaudne, kaasnev mõju). Seejuures sektori otsene maksutulu oli 2022. aastal ligikaudu 565 miljonit eurot.

Metsasektor on väga tähtis tööandja maapiirkondades. Seda iseloomustab asjaolu, et OSKA uuringu14 andmetel töötab tervelt 43% sektori hõivatutest Lõuna-Eestis, 18% Kesk-Eestis ning 14% Lääne-Eestis

Puu- ja põõsaistandik
Istandike rajamist täpsemalt reguleerivad sätted (punktid 5 ja 6) annavad maaomanikele investeerimiskindluse ja võimaluse suurendada oma tulusid. Tööhõive mõttes võib istandike rajamine ja hiljem nende majandamine luua uusi võimalusi kohalikele elanikele ning metsandussektoris tegutsevatele ettevõtetele. Uute töökohtade loomine ja metsandussektori arendamine aitavad kaasa piirkondade jätkusuutlikule arengule.

Istandike rajamine on planeeritud peamiselt vähemviljakatele ja kasutusest välja jäänud põllumajandusmaadele jm maadele, mis ei sobi intensiivseks põllumajanduseks või ei ole nii olulised maastike kaitseks või elurikkuse toetamiseks. Need alad on sageli kesise mullaviljakusega, väikese pindalaga või asuvad taristutest eemal, mistõttu ka nende põllumajanduslik kasutamine ei ole majanduslikult tasuv. Uuringud Eestis näitavad, et sellistele maadele istandike rajamine on efektiivne viis maa kasutamiseks, ilma et see konkureeriks kõrge viljakusega põllumajandusmaadega15. Keskkonnaagentuuri koostatud analüüs „2024 Asendusmetsastamine“ – selles kasutatud metoodika alusel leiti, et asendusmetsastamiseks potentsiaalseid alasid võiks olla kokku 79 745 ha ulatuses, moodustades ligi 8% kasutuses olevast põllumajandusmaast16. Kuivõrd eelnõus on istandike tingimusi täpsustatud, siis võib eeldada, et sobilikke alasid istandike jaoks on mõnevõrra vähem. Seda eelkõige kasutuses ja toetusaluse põllumajandusmaa ja üldplaneeringutes kajastatud väärtusliku põllumajandusmaa tõttu. Analüüsis kasutatud tingimustes lähtuti kahe eelneva aasta jooksul väljastatud toetustest, seaduseelnõus on selleks tingimuseks viis aastat. Samuti kasutati analüüsis maakonnaplaneerigu andmeid väärtusliku põllumajandusmaa kohta, eelnõu seletuskirja kohaselt lähtutakse esmalt üldplaneeringust ja selle puudumisel maakonnaplaneeringust.

Kuna istandikke suunatakse rajama maadele, mis ei ole aktiivses põllumajanduslikus kasutuses, ei vähene põllumajandustootjate kasutuses olev kõrge viljakusega maa-ala. Seega ei kaasne istandike rajamisega negatiivset mõju põllumajandustootmisele ega toidujulgeolekule. Kui istandike rajamisel säilib maa põllumajanduslik kasutusklassifikatsioon, on vajaduse korral võimalik maa taas kasutusele võtta põllumajanduslikuks tootmiseks. See tagab põllumajandustootjatele paindlikkuse tulevikus maa kasutuse üle otsustamisel.

EUDRi juhenddokument (C/2025/4524) käsitleb eraldi „põllumajandusliku kasutamise“ juhtumeid. Seega lähtume juhenddokumendis toodud põhimõttest põllumaale rajatud istandiku aluse maa-ala uuesti kasutusele võtmise põllumajanduslikuks kasutamiseks ja sh veiste kasvatamiseks.

Eelnõu punktis 5 on sätestatud, et istandik rajatakse mittemetsamaale ja punktis 6 on loetletud istandiku rajamise tingimused. Tingimustes tuleneb, et istandiku rajamiseks sobiv maa-ala ei ole viimase 5 aasta jooksul saanud põllumajandustoetusi ega ole väärtuslik põllumaa või väärtuslik püsirohumaa. Sellest järeldub, et istandiku rajamine on kavandatud eelkõige sellisele põllumajandusmaale, mis on mingil põhjusel tootmisest kõrvale jäänud või ajutiselt kasutusest välja jäänud.
Sellist maa-ala on põhjendatud käsitleda analoogselt ajutise kesa all oleva maaga. Euroopa Komisjoni EUDRi juhenddokumendi punktis 11.4a selgitatakse mõistet „põllumajanduslik kasutamine“ ning tuuakse välja, et tootmisest kõrvalejäetud põllumajandusmaa ja ajutise kesa all olev maa kuuluvad EUDR tähenduses põllumajandusliku maakasutuse alla.

Juhenddokumendis on täpsustatud põllumajandusliku kasutuse alla kuuluvad maakasutuskategooriad EUDRi mõistes. Sellest lähtuvalt kohaldatakse põllumajandusmaale rajatud istandike puhul järgmist lähenemist, et kui piisavalt veenvate tõenditega on võimalik tõendada, et
i) maatükk oli eespool kirjeldatud „põllumajanduslikus kasutuses“ enne 31. detsembrit 2020 ning
ii) tootja otsustas enne või pärast nimetatud kuupäeva istutada sellele maatükile lühikese raieringiga madalmetsa või võttis kohustuse maad ajutiselt metsastada, ning
iii) see maa ei kuulu metsamajandamiskava kohaldamisalasse ega sellise seaduse alla, millega nõutakse selle maatüki puhul metsamajandamist või metsa kaitset,
siis loetakse EUDRi tähenduses, et see maatükk jääb põllumajanduslikuks kasutamiseks. Sellisel juhul võib tootja jätkata sellel maatükil põllumajanduslikku tegevust ka pärast istandiku rajamist või selle likvideerimist.

Istandiku likvideerimisel on raadamine EUDRi tähenduses lubatud ning istandikust pärineva puidu turustamine on lubatud, kuna EUDRi kohaselt käsitletakse istandikku metsana, mis asub põllumajanduslikul maal.
Pärast põllumajandusmaale rajatud istandiku likvideerimist on võimalik maa-ala taas kasutusele võtta põllumajanduslikuks otstarbeks, sealjulgas veisekasvatuseks. Sellisel juhul jääb maa EUDRi mõttes põllumajanduslikku kasutusse ning tootja võib jätkata tavapärast põllumajanduslikku tegevust.

Statistikaameti põllumajanduse struktuuriuuringu andmetel oli Eestis 2023. aastal kokku 988 000 hektarit kasutatavat põllumajandusmaad, millest 72% oli põllumaa, pea 28% püsirohumaa, 0,4% püsikultuurid ja 0,3% koduaed. 12% püsirohumaast ehk 3% kogu kasutatavast põllumajandusmaast on siiski tootmiseks mittekasutatav hooldatav püsirohumaa. Seega on Eestis võrreldes ELi keskmisega tunduvalt rohkem tootmiseks mittekasutatavat, kuid heas põllumajanduslikus ja keskkonna poolest korras hoitavat maad, mille eest saadakse ka ELi toetusi (ELi keskmine 2020. aastal oli 3,8% püsirohumaast).

Maaülikooli pikaajalise teadustöö tulemused näitavad, et istandikud kasvavad viljakatel muldadel kiiresti, ületades kasvukiiruses oluliselt metsamaa puistuid. Kehvema viljakusega muldadel on kasv varieeruvam ning suurt produktsooni ei ole oodata, eriti põuakartlikel muldadel. Kaasikute eeldatava raieringi pikkus istandikes on 35 aastat.

Tuginedes Eesti Maaülikooli 2020. a projekti „Kaseistandike potentsiaal kliimamuutustega kohanemisel ja leevendamisel: ökoloogilis-majanduslik analüüs“ lõpparuandele, saab keskmiselt hinnata (nelja mullatüübiga põldude näitel), et istutatud kaasikute keskmine juurdekasv kasvutsükli jooksul on 11,8 m3/ha/a. SMI2023 andmetel on arukase keskmine aasta juurdekasv 6,0 tm/ha/. Seega keskmiselt on vahe metsa- ja põllumaale rajatud kaasikute puhul 5,8 tm/ha/a. Puidu töötlemisel tekib otsest lisandväärtust summas 164 eurot 1 tm kohta (metsa- ja puidusektori sotsiaalmajanduslik mõju 2022. aastal17).

Seega toodab ühe hektari suurune kaseistandik igal aastal keskmiselt 11,8 * 164 = 1935 eurot lisandväärtust. Ühe hektari suurune tulundusmetsa kaasik toodab keskmiselt 6 * 164 = 948 eurot lisandväärtust, mis on ligi 50% vähem kui istandik. Siiski tuleb arvestada, et ka loodusliku tekkega viljakate kasvukohatüüpide kaasikutes võib juurdekasv olla kuni 10 tm/ha/a. Istandikke rajades võib maaomanikel olla alternatiivne võimalus saada tulu ning aidata sel viisil kaasa maapiirkonna majanduse elavdamisele ja regionaalarengule.

Eraldisepõhine metsakorraldus (punkt 18)
Loobudes metsa inventeerimisest katastri- või majandusüksuse kaupa, on metsaomanikel võimalik oma metsa andmeid uuendada. Uued inventeerimisandmed saab esitada eraldise põhjal. Muudatuse kohaselt saab metsaregistris andmeid uuendada nt pärast raie tegemist. Tegemist on lisavõimalusega, mitte kohustusega, mis ei too kaasa negatiivset mõju metsaomanikele.
Metsakorraldusfirmadele on mõju ebaoluline, kuna metsa korraldamise metoodika ei muutu. Kuna hetkel erametsaomanikele teenus turul puudub, siis ei ole teada kui palju tuleb ainult ühe eraldise inventeerimise eest tasuda. Siiski tuleb arvestada, et tegemist on täiendava võimalusega metsa inventeerimisel.

Kujundusraie poollooduslikul kooslusel (punkt 27)
Muudatusega lisatakse võimalus kujundusraiet teha ka poollooduslike koosluste hooldamisel väljaspool kaitstavaid loodusobjekte. Poollooduslikud kooslused ei ole olulised üksnes looduskaitselisest aspektist, vaid neil on ka sotsiaalmajanduslik mõju, kuna nende hooldamine on maapiirkondades ka elatusallikas.
Poollooduslikud kooslused on ökosüsteemid, mille pikaajaliseks püsimiseks on vajalik inimese mõõdukas toimetamine – karjatamine ja niitmine. Poolloodusliku koosluse hooldamiseks makstakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 vahenditest toetust.

Raielangi pindalal vähenemine (punktid 30 ja 31).
Raielangi pindala vähendamine (seitsmelt hektarilt viiele hektarile) võib kaasa tuua vajaduse täiendava metsakorraldamise järele.
Raie edasilükkamine lükkab edasi metsaomanikule ka raiest saadavat tulu ning sellel on mõju piirkonna tööhõivele ja regionaalsele arengule.
Kõigist piirnevate aladega lageraie metsateatistest moodustavad sellised metsateatised ligikaudu ühe protsendi. 2023. a esitati mitme eraldise peale, mis on suuremal alal kui viis hektarit, 544 lageraie metsateatist (lageraiete metsateatisi esitatakse aastas keskmiselt 50 000, 2024 a. esitati üle 63 000).
Juulis 2024 kehtivate metsateatiste andmetel on keskmine kavandatud raielangi pindala riigimetsas 2,2 ja erametsas 1,4 hektarit.
Muudatusel ei ole tagasiulatuvat mõju. Muudatus laieneb neile teatistele, mis esitatakse pärast kavandatud muudatuse jõustumist.

Trassiraie
Punktiga 32 lisatakse trassiraie hulka ka varem raadatud ala puhastamine puudest või puittaimestikust, sest trassiraie on mingi kindla maa-ala hooldamine, mitte metsakasvatuslik võte ega ka raadamine. Muudatus lihtsustab metsaomanikel ja ka Elektrilevi OÜ-l teha raadatud alade hooldamist. Senise korra kohaselt tuli ka raadatud alade hooldamiseks esitada metsateatis raadamise kohta, kuna ala võis juba vastata MS-is sätestatud metsamaa mõistele. Nii on ka võimalik turustada hooldatud aladelt saadavat puitu hõlpsamalt, sest tegemist ei ole raadamisega metsaseaduse tähenduses.
Elektrilevi jaotusvõrgu näitel vajab hooldatakse üle 14 000 kilomeetri ulatuses liinikoridore, millest üle 8 500 kilomeetri elektriliinidest asub metsaaladel.

Raadamine (punkt 33)
Raadamise mõistet muudetakse. Raadamine on maa kasutusotstarbe muutmine, millele võib eelneda ka mõni muu tegevus kui raie, näiteks on raadamine ka kändude juurimine vm.
Seetõttu on raadamine iga tegevus (nt kändude juurimine, maa puittaimestikust puhastamine), mis on tehtud eesmärgiga muuta maa kasutusotstarvet ja mille tulemusena ei saa kasutada maad metsana või metsa kasvatamiseks. Maaomanik, kes on soovinud teha raadamist, kuid on teinud seda lageraie metsateatist esitades (nt et vältida raadamisõiguse tasu), peab arvestame, et alates metsaseaduse muudatuse jõustumisest tuleb ala lõplikult kändudest puhastamise eest tasuda raadamisõiguse tasu.
Raadamisõiguse tasu määr on kehtestatud 12.06.2024 kliimaministri määrusega nr 40 „Raadamisõiguse tasu määra arvutamise metoodika ja tasumäär“. Määruse kohaselt on ühe hektari raadamisõiguse tasumäär 4462 eurot hektari kohta.

Raieõiguse ning metsamaterjali müügi- ja ostutehingu teatis (punkt 39)
Muudatuse kohaselt tuleb edaspidi residendist juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident ja füüsilisest isikust ettevõtjale esitada Maksu- ja Tolliametile andmed maksustamisperioodil füüsiliselt isikult ostetud raieõiguse või metsamaterjali kohta järgneva aasta 1. veebruariks. Muudatusega vähendatakse bürokraatiat, kuna materjali müüja ei pea enam teavitust esitama, samuti tuleb ostjal teavitada üksnes füüsiliselt isikult ostetud raieõiguse või metsamaterjali kohta.

Metsateatise e-kirjaga esitamisest loobumine (punktid 41 ja 43)
Metsateatise e-postiga esitamisest loobumine mõjutab keskmiselt 1300 metsaomanikku, kuid riik on loonud võimaluse saada metsaühistute vahendusel tasuta nõustamisteenust, mille hulka kuulub ka asjaajamine raiete tegemisel. Seega ei jää senisel viisil metsateatisi esitanud metsaomanikud abita. Samas jääb endiselt võimalus esitada metsateatis ka paberil.
Muudatus aitab vähendada Keskkonnaameti töökoormust, sest ära jääb andmete sisestamise ning kirjade ja e-kirjade saatmine, kuna andmed edastatakse metsaregistri vahenduse. Samuti võib muudatus kaasa aidata metsaühistute liikmeskonna suurenemisele ning erametsaomanike tugisüsteemi arengule, mis on üks riigi eesmärkidest olnud metsanduse arengukavas aastani 2020 ning kavandatud metsanduse arengukava 2035 eelnõus.

Raie lõpetamisest teavitamine (punkt 46)
Metsaomanikele kehtestatakse nõue teavitada Keskkonnaametit kavandatud raie (vatrassiraie, valgustusraie ja raadamine) lõpetamisest. Muudatus puudutab kõiki metsaomanikke, kes esitavad metsateatise ja kavandavad erinevaid raieid. Mõju halduskoormusele saab pidada väikeseks, kuna metsaregistrisse tehakse IT-arendus, mis võimaldab metsateatise esitajale ka tööde tegemisest süsteemis teada anda.

Mõju kokkuvõte metsaomanikele ja metsakorraldusettevõtetele
Bürokraatiat aitab vähendada loobumine kohustusest esitada raieõiguse või metsamaterjali müümisel raieõiguse või metsamaterjali müümise teatis Maksu- ja Tolliametile. Samuti kaob metsa uuendamise võtete rakendamise ja metsa uuenemise tähtaja pikendamise taotluse esitamise kohustus.
Lisandub kohustus teatud raietööde lõpetamisel metsaregistrisse loodud arenduse kaudu sellest teada andma.
Raielangi pindala vähendamine viiele hektarile võib metsaomanikele kaasa tuua vajaduse täiendava metsakorraldamise järele. Väiksema raielangi tegemisega (kui kehtiva korra järgi oleks võimalik teha suurem) lükkub edasi ka raiest saadav tulu metsaomanikule.
Muudatusega luuakse metsaomanikele ka lisavõimalusi. Nimelt luuakse reeglid istandike rajamiseks ja majandamiseks, mis annab neile lisavõimaluse suurendada oma tulusid. Samuti tekib võimalus inventeerida metsa ka eraldise põhjal ning võimalus teha kujundusraiet poollooduslike koosluste hooldamisel ka väljaspool kaitstavaid loodusobjekte.
Kokkuvõttes sihtrühmadele koormuse pigem väheneb.


Mõju valdkond – mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Mõju sihtrühm: Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur

70% majandusmetsade eesmärgi kehtestamine (punkt 3)
Muudatusega ei kaasne lisakulusid Keskkonnaagentuurile, kuna SMI korraldamine on Keskkonnaagentuuri ülesanne metsaseaduse § 91 järgi. Keskkonnaameti töökoormus suureneb edaspidi kohustuse tõttu hinnata looduskaitseseaduse §-s 13 sätestatud kaitse alla võtmise otsustamisel selle mõju majandusmetsa pindalale ning vajaduse korral alade kaitse alt välja arvamise või kaitse-eeskirjade muutmise menetluse korraldamisel.
Hindamiseks on vaja uut infotehnoloogilist vahendit, millega on võimalik majandusmetsade osakaalu jälgida. Selleks on tarvis korrigeerida ka liikide ja elupaikade kaitse põhimõtteid, et seatud 70% eesmärgi täitumisel kaaluda alade kaitse alt välja arvamist.
Kuna ka praegu hindab amet kaitsealade kaitse tulemuslikkust ja tõhusust ning tegeleb paralleelselt kaitsealuste objektide kaitse alt välja arvamisega, siis lähiajal KeA koormus ei muutu.

Puu- ja põõsaistandik (punktid 5 ja 6)
Keskkonnaametile tekib kohustus vaadata, kas istandikega seotud dokumendid on olemas, kui istandik soovitakse rajada alale, mille kohta tuleb anda eksperthinnang või Maa ja Ruumiameti kooskõlastus. Istandikega seotud nõuete rakendamine nõuab metsaregistri arendust, et pidada arvestust istandike pindala, puuliigi ning asukoha kohta. Arendustöö maksumuseks hinnatakse ligikaudu 200 000 eurot.

Metsanduse arengukava
Punktiga 12 tehtav muudatus on väikese mõjuga, sest metsanduse pikka vaadet käsitletakse teistes strateegilistes dokumentides („Eesti metsapoliitika põhialused“, „Eesti 2035“ jm) ning eraldi metsanduse arengukava koostada ei ole tarvis.
Metsapoliitika põhialuste uuendamine on avalik protsess. See suurendab mõnevõrra nii Keskkonnaameti kui ka Keskkonnaagentuuri töökoormust.

Metsandusalane õppe- ning teadus- ja arendustegevus
Punkti 17 kohaselt tuleb Keskkonnaametil menetleda kutseõppe-, teadus- või arendusasutuse taotlust, kui metsandusalase õppe- ning teadus- ja arendustööks on vaja kalduda kõrvale metsa majandamise kohta sätestatud nõuete täitmisest. Kehtiva seaduse kohaselt saab metsa majandamise eeskirjaga erandeid teha üksnes Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisel oleva metsa majandamiseks teaduseesmärkidel. Muudatusega saavad metsandusalase õppetegevusega tegelevad Eesti Maaülikool ja Luua Metsanduskool edaspidi vajaduse korral ka erametsaomanikele kuuluval maal õppe-, teadus- ja arendustööd teha. Mõju töökoormusele võib pidada väikeseks.

Eraldisepõhine metsakorraldus (punkt 18)
Avaliku sektori üldine töökorraldus jääb eraldisepõhise metsakorralduse põhimõtte rakendamisel samaks. Keskkonnaagentuuril võib esineda vaid väike kulude kasv kontrollkäikudel andmete kontrollimiseks läbitavate kilomeetrite hulga kasvu tõttu. Seda aitab kompenseerida kvaliteetsete andmete esitamise suurem hulk ning korduskontrollide ja Keskkonnaameti tehtavate metsauuendusekspertiiside vähenemine. Eraldisepõhisele metsakorraldusele üleminekuga kulusid ei kaasne, kuid ruumiandmete muutmise kontrolliks kulub hinnanguliselt 40 000 eurot.

Keskkonnaametil võib eraldisepõhisele inventeerimisele üleminek koormust vähendada, eriti metsauuendusekspertiiside välitööde arvelt. Järelevalvet on samuti võimalik tõhustada, sest info raiutud metsaeraldiste kohta jõuab metsaregistrisse kiiremini kui uued inventeerimisandmed praeguse korra järgi.

Raielangi pindala vähenemine (punktid 30 ja 31)
Muudatustega suureneb Keskkonnaameti töökoormus lageraie metsateatiste menetlemisel: raielangi lubatud suuruse vähendamisega seitsmelt hektarilt viiele hektarile väheneb metsaregistri automaatotsuste arv lageraie metsateatiste menetlemisel kolmandiku võrra ning need metsateatised suunatakse spetsialistidele menetlemiseks. 2024. aastal menetles metsaregistri automaatsüsteem 40 517 lageraie metsateatist. Kokku esitati 2024 aastal lageraie metsateatisi 63 132. Seega tuleb muudatuse jõustumisel menetleda veel lisaks vähemalt 10 000 lageraie metsateatist. Selleks peab Keskkonnaamet ümber korraldama oma tööjaotuse. Samas vähenevad kulud, kuna e-postiga metsateatisi ei pea registrisse sisse kandma ning metsa uuendamisvõtete pikendamise taotlusi ei ole vaja menetleda. Lisaks vähendab eraldisepõhine metsakorraldus näiteks metsauuendusekspertiiside koostamise vajadust.

Raadamine (punkt 33)
Raadamise mõiste täiendamine muu tegevusega võib suurendada esitatavate metsateatiste arvu. Samas võib pidada seda marginaalseks, sest suur osa raadamisi tehakse siiski raadamise metsteatist esitades.

Metsateatise e-kirjaga esitamisest loobumine (punktid 41 ja 43)
2023. aastal esitasid metsaomanikud e-posti teel digiallkirjaga 5769 teatist, neist füüsilised isikud 3692, juriidilised isikud 1119, muu omandivormi esindajad 620 ja RMK 338. Muudatusega väheneb Keskkonnaameti töökoormus, sest ära jääb andmete sisestamise ning kirjade ja e-kirjade saatmine, kuna andmed edastatakse eeldatavasti metsaregistri vahendusel.

Raie lõpetamisest teavitamine (punkt 46)
Eelnõu punktiga 48 kehtestatakse metsaomanikele nõue teavitada Keskkonnaametit kavandatud raie lõpetamisest. Muudatusega kaasneb IT süsteemide arendusvajadus 130 000 eurot.
Keskkonnaametil on võimalik teavituse alusel teha otsuseid naabruses asuvate raielankide metsateatiste menetlemisel. Samuti on võimalik tehtud raiete korral teha riskipõhist järelevalvet metsa majandamise nõuete täitmise üle.

Mõju sihtrühm: Riigimetsa Majandamise Keskus

Punktides 30 ja 31 nimetatud muudatustel on mõju RMK raiutavate alade pindalale ning seeläbi riigi tuludele. Lankide valimine ja arvestuslangi täitmine muutub keerulisemaks, kuna külgnevad langi raiumisel tuleb järgida uuenemise nõuet. Pindalaliselt on keeruline mõju välja tuua.

RMK viie aasta uuendusraie pindala
Eelnõu punktidega 48 ja 49 kehtestatakse RMK-le uuendusraie pindala edaspidi viieks aastaks praeguse ühe aasta asemel. Muudatusel on positiivne mõju, kuna võimaldab pikemat planeerimist. Samas on jäetakse muudatusega alles ka paindlikkus ootamatute olukordade lahendamiseks. Muudatus ei too kaasa lisakulusid RMK-le.

Mõju sihtrühm: Kaitseministeerium

Punktiga 37 tehtavate muudatuste kohaselt ei ole Kaitseministeeriumil edaspidi tarvis taotleda tema valitsemisel olevas riigimetsas väljaõppe korraldamiseks Vabariigi Valitsuselt luba. Loa taotlemine on pikk protsess, kuid väljaõppe korraldamise vajadus võib olla kiireloomuline, mistõttu võib kannatada saada väljaõppe efektiivsus. Perioodil 2010–2025 on väljastatud neli Vabariigi Valitsuse korraldust, ühe menetlus on pooleli. Muudatus vähendab bürokraatiat ja Vabariigi Valitsuse koormust.

Mõju kokkuvõte riigiasutustele
Riigiasutustest mõjutavad metsaseaduse muudatused peamiselt Keskkonnaametit ja Keskkonnaagentuuri.
Keskkonnaametile tekib järgmisi lisaülesandeid:
1) raielangi pindalal vähenemisega seotud metsateatiste menetlemine;
2) istandikega seotud dokumentide olemasolu kontrollimine (Maa ja Ruumiameti kooskõlastuse olemasolu);
3) metsandusalase õppe- ning teadus- ja arendustegevus erandi taotluse menetlemine.

Samas väheneb Keskkonnaameti töökoormus, kuna ei ole vaja sisestada registrisse e-postiga laekunud digitaalselt allkirjastatud metsateatisi ega menetleda metsa uuendamise võtete rakendamise tähtaja ning metsa uuenemise tähtaja pikendamise taotlusi. Lisaks vähendab eraldisepõhine metsakorraldus näiteks metsauuendusekspertiiside koostamise vajadust.
Metsaomanike poolt raie lõpetamisest teavitamine annab Keskkonnaametile võimaluse teha otsuseid naabruses asuvate raielankide metsateatiste menetlemisel. Samuti on võimalik tehtud raiete korral teha riskipõhist järelevalvet metsa majandamise nõuete täitmise üle.
Keskkonnaameti töökoormus kokkuvõttes ei muutu.

Keskkonnaagentuuril võib esineda eraldisepõhise metsakorralduse põhimõtte rakendamisel kulude kasv kontrollkäikude tõttu. Seda aitab kompenseerida kvaliteetsete andmete esitamise suurem hulk ning korduskontrollide vähenemine.

Suurem mõju RMK-le on seotud lageraielangi pindala vähendamisega, mis vähendab ka riigi tulusid.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Infosüsteemide arendused ja halduskulu (hinnanguliselt 370 000 eurot) kaetakse riigieelarvest Kliimaministeeriumi valitsemisala eelarve piires.

Istandikega seotud nõuete rakendamine nõuab metsaregistri arendust, et pidada arvestust istandike pindala ning asukoha üle, kuna praegu selline register puudub. Metsanduse pikka vaadet käsitletakse teistes strateegilistes dokumentides („Eesti metsapoliitika põhialused“, „Eesti 2035“ jm) ning eraldi metsanduse arengukava koostada ei ole tarvis.

Muudatustega punktides 30 ja 31 suureneb Keskkonnaameti töökoormus lageraie metsateatiste menetlemisel: raielangi lubatud suuruse vähendamisel viiele hektarile väheneb metsaregistri automaatotsuste arv lageraie metsateatiste menetlemisel kolmandiku võrra ning need metsateatised suunatakse spetsialistidele menetlemiseks. Samuti tuleb investeerida, et arendada metsaregistrit.

2024. aastal menetles metsaregistri automaatsüsteem 40 517 lageraie metsateatist. Kokku esitati lageraie metsateatisi 63 132. Seega tuleb muudatuse jõustumisel menetleda veel lisaks vähemalt 10 000 lageraie metsateatist. Selleks tuleb Keskkonnaametil oma töö ümber korraldada. Samas vähenevad kulud, kuna e-postiga metsateatisi edaspidi ei esitata. Lisaks vähendab eraldisepõhine metsakorraldus näiteks metsauuendusekspertiiside koostamise vajadust ning ei ole vaja enam menetleda harvendusraie metsateatisi. Suurenenud töökoormus kaetakse Keskkonnaameti olemasolevate ressursside arvelt
Avaliku sektori üldine töökorraldus jääb eraldisepõhise metsakorralduse põhimõtte rakendamisel samaks, Keskkonnaagentuuril võib esineda vaid väike kulude kasv kontrollkäikudel andmete kontrollimiseks läbitavate kilomeetrite hulga kasvu tõttu. Seda aitab kompenseerida kvaliteetsete andmete esitamise suurem hulk ning korduskontrollide ja Keskkonnaameti tehtavate metsauuendusekspertiiside vähenemine. Eraldisepõhisele metsakorraldusele üleminekuga kulusid ei kaasne.

8. Rakendusaktid

Metsaseaduse rakendamiseks on vaja muuta järgmisi rakendusakte:

1) keskkonnaministri 28. augusti 2017. a määrus nr 32 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus“;
2) keskkonnaministri 27. detsembri 2006. määrus nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“;
3) keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määrus nr 2 „Metsa korraldamise juhend“;
4) keskkonnaministri 11. augusti 2017. a määrus nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“;

Samuti tuleb koostada ja kehtestada kaks uut rakendusakti:
1) „Istandike maa-alade ruumiandmed; registreerimise, sealhulgas eksperthinnangu andmise, rajamise, kasvatada lubatud puuliikide ja kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolupiirkonnad ning majandamise täpsemad nõuded“;
2) „Majandusmetsade hulka mittekuuluvate alade loetelu, majandusmetsa protsendi arvutamise ja jälgimise metoodika“.

9. Seaduse jõustumine

Enamik seadusega kavandatud muudatusi täpsustavad kehtivaid nõudeid, seetõttu ei ole vajadust jätta muudatuste jõustumiseks pikemat kohanemisaega ning need jõustuvad üldises korras. Kuna metsanduse arengukava aastani 2035 eelnõu esitatakse Vabariigi Valitsusele paralleelselt käesoleva eelnõuga, siis selleks, et ei tekiks olukorda, kus punktiga 12 planeeritud muudatus hakkab kehtima enne arengukava heakskiitmist, siis hakkab § 1 punkt 12 jõustuma 1.01.2027.
Selleks, et arendustööd jõuaksid valmis teha nii riik kui ka metsaregistrit kasutavad ettevõtted, jõustuvad § 1 punktid 18, 20, 21, 30, 31 ja 46 2026. aasta 1. detsembril ning punktid 5, 6, 8 ja 13 2027. aasta 1. juulil. Paragrahvi 1 punkt 19 jõustub 1.01.2029, kuna selleks on eelnevalt tarvis metoodika välja töötada.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

12.08.2024 esitati eelnõu esimest korda eelnõude infosüsteemi (EIS; toimik nr 24-0812) kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning ettepanekute tegemiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, metsakorraldusettevõtetele, Eesti Maaülikoolile, Eesti Erametsaliidule, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidule ja Eesti Keskkonnaühenduste Kojale.
Kokku laekus 217 ettepanekut ja kommentaari 27 asutuselt, ühingult ja eraisikult.

Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Rahandusministeerium kooskõlastasid märkustega. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium jättis eelnõu kooskõlastamata, esitades märkused.
19.12.2024 esitati EISi kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ning Kaitseministeeriumile Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile. Täiendavalt esitasid ka huvirühmad ettepanekuid.

Eelnõu esitatakse uuesti kooskõlastamisele, kuna võrreldes 12.08.2024 esitatud eelnõuga on see saadud tagasiside põhjal mõnevõrra muutunud.
Eelnõu esitatakse uuesti kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks järgmistele huvirühmadele:
Eesti Erametsaliit, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool, metsakorraldusettevõtted, AS Tallinna Lennujaam, Ridali Lennuklubi, Viljandi Lennuklubi.

Algatab Vabariigi Valitsus…….2026. a.
Lisa 1
KAVAND
VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Majandusmetsade hulka mittekuuluvate alade loetelu,
majandusmetsa osakaalu arvutamine ja
selle rakendamise metoodika


Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 2 lõike 4 alusel.

§ 1. Majandusmetsade hulka mittekuuluvate alade loetelu

70 protsendi majandusmetsade hulka ei kuulu järgmised alad:
1) looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel kaitse alla võetud kaitsealad ja hoiualad;
2) looduskaitseseaduse § 10 lõike 2 alusel kaitse alla võetud ja § 50 lõike 2 alusel kindlaks määratud püsielupaigad;
3) looduskaitseseaduse § 10 lõike 6 alusel kaitse alla võetud looduse üksikobjektid;
4) looduskaitseseaduse § 10 lõike 7 alusel kaitse alla võetud kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid;
5) looduskaitseseaduse § 37 kohane ranna piiranguvöönd , arvestades §-s 35 sätestatud kitsendustega, väljaspool tiheasustusala;
6) metsaseaduse § 23 lõikes 1 nimetatud vääriselupaigad avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja riigimetsas ning vääriselupaigad, mille kaitseks on sõlmitud metsaseaduse § 23 lõike 4 kohane leping;
7) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) I lisas nimetatud metsaelupaigatüübid riigimaal;
8) I ja II kategooria loomade ning taimede, samblike ja seente kasvukohad;
9) kavandatavad kaitstavad alad sh hüvitusalad;
10) …. alusel sõlmitud lepinguga kaitstavad alad.

§ 2. Majandusmetsa protsendi arvutamise ja jälgimise metoodika
(1) Metsaseaduse § 2 lõikes 3 seatud eesmärgi täitmist hindab üks kord aastas Keskkonnaagentuur, kasutades metsaseaduse §-s 91 sätestatud riiklikku metsade inventeerimise statistilist valikmeetodit.

(2) Looduskaitseseaduse §-s 10 sätestatud kaitse alla võtmise otsuse tegemisel ja §-s 13 sätestatud kaitse alla võtmise otsuse muutmisel hindab Keskkonnaamet mõju majandusmetsa olemile. Kui kaitse alla võtmine ületab metsaseaduse § 2 lõikes 3 seatud eesmärgi, teeb Keskkonnaamet valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku alade kaitse alt välja arvamiseks või kaitse-eeskirjade muutmiseks.






Lisa 2
KAVAND

ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER

MÄÄRUS

Tallinn

Istandike registreerimise, sealhulgas eksperthinnangu
andmise, rajamise, kasvatada lubatud puuliikide ja
kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali
ning majandamise täpsemad nõuded

Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 3¹ lõike 5 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse istandike registreerimise, rajamise ja majandamise nõuded.

§ 2. Istandike kaardistamine

§ 3. Istandike registreerimise nõuded

§ 4. Eksperthinnangu andmise tingimused

§ 5. Istandike rajamise, kasvatada lubatud puuliikide ja kultiveerimismaterjali päritolu nõuded

§ 6. Istandike majandamine

§ 7.Istandiku lõpetamine ja maa edasine kasutus












Lisa 3
KAVAND

ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER

MÄÄRUS

Tallinn

Keskkonnaministri 28.08.2017 aasta määruse
nr 32 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri
põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 9 lõike 2 alusel.

Keskkonnaministri 28.08.2017 aasta määruses nr 32 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmise sõnastuses:
„4) “.



























Lisa 4
KAVAND

ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER

MÄÄRUS


Tallinn


Keskkonnaministri 27.12.2016 aasta määruse
nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ muutmine

Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 10¹ lõike 3, § 24 lõigete 6, 7 ja 10, § 25 lõike 3, § 28 lõike 8¹, § 29 lõigete 3, 4¹, 5 ja 6, § 30 lõigete 3 ja 7, § 31 lõigete 3 ja 4, § 33, § 40 lõigete 4¹–7 ja 11 ning § 43 lõigete 3 ja 32  alusel.

Keskkonnaministri 27.12.2016 aasta määruses nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1)“;

2) paragrahv 18 tunnistatakse kehtetuks;

3) määrust täiendatakse §-ga 24 järgmises sõnastuses:
„§ 24. Metsa majandamise erandid õppe-, teadus- ja arendusasutustele metsa majandamiseks teaduseesmärkidel
(1)
(2)
(3)“.



Lisa 5
KAVAND
ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER

MÄÄRUS


Tallinn


Keskkonnaministri 16.01.2009 aasta määruse
nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ muutmine

Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 11 lõigete 3 ja 4 alusel.

Keskkonnaministri 16.01.2009 aasta määruses nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahvi 2 punkti 1 täiendatakse järgmiselt:
„ /…/




























Lisa 6
KAVAND

ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER

MÄÄRUS

Tallinn

Keskkonnaministri 11.08.2017 aasta määruse
nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu
ning metsateatise esitamise, menetlemise ja
registreerimise kord ning tähtajad“ muutmine

Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 41 lõike 6 alusel.

Keskkonnaministri 11.08.2017 aasta määruses nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „või digitaalselt allkirjastatuna e-kirjaga“;