Metsaseaduse, keskkonnatasude seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Metsaseaduse (edaspidi MS) muutmise eesmärk on ühtlustada riiklike arengukavade koostamise põhimõtted, vähendada raiealade suurust, edendada puu- ja põõsaistandike (edaspidi istandikud) rajamist ning ajakohastada metsakorraldust reguleerivaid sätteid. Muudatusega kehtestatakse juriidilistele isikutele uued maksimaalsed trahvimäärad ning uue põhimõttena lisatakse ka kohustus teavitada metsateatise alusel tehtud raietöödest. Mitme muudatuse eesmärk on vähendada ühelt poolt riigiasutuste töökoormust, kuid teisalt ka inimeste/ettevõtete halduskoormust.
Bürokraatiat aitab vähendada loobumine kohustusest esitada raieõiguse või metsamaterjali müümisel raieõiguse või metsamaterjali müümise teatis Maksu- ja Tolliametile. Samuti kaob metsa uuendamise võtete rakendamise ja metsa uuenemise tähtaja pikendamise taotluse esitamise kohustus. Lisandub kohustus teatud raietööde lõpetamisel metsaregistrisse loodud arenduse kaudu sellest teada anda.
Keskkonnatasude seadust muudetakse tulenevalt MS-s raadamise ja trassiraie mõiste täpsustamisest.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Metsaseaduse muudatused valmistasid ette Kliimaministeeriumi metsaosakonna nõunikud Maret Parv (tehnilised muudatused, püsimetsandus, raadamine;
[email protected]), Rauno Reinberg (kuni juuni 2025 puu- ja põõsaistandikud), metsaosakonna peaspetsialistid Epp Kikas (kuni juuni 2025 puu- ja põõsaistandikud) ja Arvi Toss (püsimetsandus, raadamine;
[email protected]), kliimaministri teadusnõunik Aveliina Helm (kuni juuni 2025), Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri metsaosakondade spetsialistid, Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Marko Lelov (õigusanalüüs;
[email protected]).
Keeletoimetuse tegi Justiits- ja Digiministeeriumi keeletoimetaja Aili Sandre (
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
Eelnõus olevad punktid, mis käsitlevad 70% majandusmetsa põhimõtte rakendamist, metsanduse arengukava, metsateatise alusel tehtava raie teavitust ja kaugseire rakendamist on seotud Vabariigi Valitsuse tööplaanis kokkulepitud tegevustega.
Eelnõukohase seadusega muudetakse metsaseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 19.12.2024, 6 ning keskkonnatasude seaduse redaktsiooni RT I, 08.07.2025, 46.
Eelnõukohase seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõus sätestatud muudatused tehakse eesmärgiga:
1) tagada kestlik metsandus, keskkonnahoidlik maakasutus, metsaelustiku kaitse, suurem ühiskondlik ja isiklik kasu metsadest, soodustada teadus-arendustegevust, vähendada keskkonnakahjusid;
2) vähendada riigiasustuste töökoormust ja tõhustada asjaajamist;
3) vähendada inimeste/ettevõtete halduskoormust;
4) teha väiksemad haldussisesed ümberkorraldused.
Eesmärkide täitmiseks teeme järgmist.
1. Täiendame metsaseadust põhimõttega, et 70% Eesti metsamaast on majandusmetsana majandatav ilma lisapiiranguteta, arvestades metsade olulisi funktsioone – ökoloogilisi, kultuurilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke. Selle eesmärk on metsandussektorile ja maaomanikele kindluse andmine, et ootamatult ei lisandu uusi piiranguid ning metsa- ja puidutööstus saab arvestada olemasoleva ressursiga. Selgus tooraine kättesaadavuse kohta võimaldab ettevõtetel planeerida, investeerida, olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised ja kõige selle abil säilitada metsandusega seotud töökohti ja hüve ühiskonnale. Samuti loob 70% põhimõte kindluse olemasolevate kaitsealade staatuse säilimiseks.
2. Loome reeglid istandike rajamiseks ja majandamiseks. Kehtestatakse tingimused, mille alusel saab maa-ala kanda metsaressursi arvestamise riiklikusse registrisse (edaspidi metsaregister) istandikuna. Istandike rajamine ja hooldamine erineb tavalisest metsa majandamisest, mistõttu on vaja see seaduses selgelt reguleerida.
3. Vähendame lageraielangi maksimaalset pindala seitsmelt hektarilt viiele hektarile. Väiksemad raielangid toetavad metsaelustiku taastumist, aitavad säilitada elupaikade sidusust ning metsamaastiku mitmekesisust.
4. Võimaldame poollooduslikel kooslustel kujundusraiet teha ka väljaspool kaitstavaid alasid. Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslikel kooslustel võimaldatakse eemaldada puittaimi kujundusraietega elupaiga tegevuskava kohaselt. Poollooduslikud kooslused ehk pärandniidud on Eesti liigirohkeimate ja haruldasemate ökosüsteemide seas, need kuuluvad ka loodusdirektiivi I lisa elupaikade hulka ning nende taastamise ja kaitse kohustus on seatud rahvusvaheliste looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitset ja taastamist käsitlevate konventsioonidega.
5. Soodustame õppe- ja teadustöö tegemist. Kehtestatakse kord, mis võimaldab Keskkonnaameti loal kalduda kõrvale metsaseaduses sätestatust, et toetada metsandusalast õppe-, teadus- ja arendustegevust.
6. Arendame metsaregistrit. Metsaregistrisse saab edaspidi esitada metsa inventeerimisandmeid ka eraldise põhjal. Registrisse lisatakse istandike asukoha, puuliigi ja pindala info ning luuakse võimalus raiejärgseks teavitamiseks.
7. Loome raie lõpetamisest teavitamise kohustuse, et riik saaks kiiremini ülevaate tehtud raiete asukohtadest ja ulatusest. Metsaomanikud peavad pärast raie tegemist teavitama Keskkonnaametit metsaregistri kaudu tööde lõpetamisest.
8. Ajakohastame juriidilistele isikutele kehtestatud trahvimäärasid. Juriidiliste isikute maksimaalset rahatrahvi suurendatakse, kuna praegu kehtivad määrad (2000–3200 eurot) ei ole enam mõjusad, arvestades 18 aasta jooksul kasvanud sissetulekuid ja elukallidust. Trahvid peavad vastama karistusõiguse põhimõttele, et rikkumine ei tasuks end ära.
Arvestades Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 5, ei koostatud allpool toodud kaalutlusi arvesse võttes eelnõu vajaduse kooskõlastamiseks ja õiguslike valikute selgitamiseks väljatöötamiskavatsust. Muudatustega ei kaasne sellist olulist mõju, mis oleks vajanud eraldi väljatöötamiskavatsust. Muudatusega ei kaasne olulisi riske ega negatiivseid kõrvalmõjusid ning ei lisandu olulist halduskoormust. Suur hulk muudatusi puudutab kestlikku metsandust ja metsaelustiku kaitset (teadus-arendustegevus, kujundusraie pool-looduslikel kooslustel, lageraielangi pindala vähendamine, raadamine jms) ja sellega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust – kõiki nimetatud teemasid on käsitletud ka kehtivas metsaseaduses. Oluliselt ei suurene ka isikute halduskoormus ja ametiasutuste töökoormus (eraldisepõhine metsakorraldus, raiest teavitamine, metsaregistri arendus). Enamasti on tegemist positiivset mõju omavate muudatustega. Eraldise põhjal inventeerimisandmete esitamine metsaregistri kaudu annab metsaomanikule võimaluse vähendada metsakorraldamisega seotud kulutusi.
Olulist mõju omavaks ei saa pidada ka muudatusi, mis on seotud isiku teavitamiskohustusega. Metsaregistri kaudu esitatakse nii metsateatisi kui ka inventeerimisandmeid. Ka raiete tegemisest antakse edaspidi teada metsaregistris kas märkega või esitatakse raiutud metsaosa kohta Keskkonnaagentuurile metsaregistrisse kandmiseks uued inventeerimisandmed.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõukohane seadus koosneb neljast paragrahvist. Esimeses paragrahvis käsitletakse metsaseaduse muudatusi,teises keskkonnatasude seaduse ja kolmandas tulumaksuseaduse muudatust. Paragrahv 4 on jõustumisnorm, milles sätestatakse jõustumise erisused.
Punkti 1 muudatusega asendatakse sõna „säästev“ sõnaga „kestlik“. Muudatus on seotud punkti 2 muudatusega, milles täiendatakse metsaseaduse eesmärki.
Punktiga 2 täiendatakse metsaseaduse § 2 lõikes 2 sätestatud kestliku metsamajandamise põhimõtet kliimamuutuste mõjude leevendamise ja nendega kohanemise põhimõttega. Täienduse eesmärk on laiendada arusaama, milles seisneb kestlik majandamine. Eesti on sarnaselt EL-ile võtnud riigina eesmärgiks kliimamuutuste mõjusid leevendada ja nendega kohaneda. Metsad moodustavad olulise osa Eesti maismaast, mille tõttu on nende kestlikul majandamisel märkimisväärne positiivne mõju nii kliimamuutuste mõjude leevendamisel kui ka nendega kohanemisel.
Metsandusel on süsiniku sidumise ja talletamise vaatest oluline roll kliimamuutuste leevendamisel. Metsade kestliku majandamisega saame suurendada metsade juurdekasvu ehk tootlikkust, samas hoida ka metsad terved ja elujõulised. Samasugune eesmärk ja mõõdik on seatud metsandusele ka kliimamuutustega kohanemise arengukavas1. Metsas kasvanud ja kasvatatud puitu kasutatakse kui taastuvat ressurssi, mis asendab mh fossiilsest süsinikuringest tekkivaid suurtes kogustes süsinikuheitmeid. Puidust loodud tooted lukustavad süsiniku pikaks ajaks. Metsa ja puidu roll globaalselt kasvab veelgi, seda just kliimamuutuste leevendamise seisukohast ja ka fossiilsete materjalide asendamisel.
Tingituna vajadusest arvestada muutunud ja kiirelt muutuvate kliimaoludega, leevendada kliimamuutuste mõjusid ning toetada metsade kliimamuutustega kohanemist, on vaja lisada ka see mõõde metsaseadusesse. Kliimamuutused on aspekt, mida varem ei ole osatud seadusloomes ette näha ega arvesse võtta.
Punktiga 3 täiendatakse § 2 lõigetega 3 ja 4.
Metsaseaduse eesmärk on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja kestlik majandamine. Metsa majandamine on kestlik, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse.
Lõikega 3 seatakse põhimõte, et seaduse eesmärkide täitmiseks oleks tagatud majandusmetsade osakaal 70% metsamaast, arvestades osakaalu arvutamisel kuni ühe protsendi suurust paindlikkust.
70% põhimõtte metsaseaduses sätestamise eesmärk on luua selgus ja anda kindlus huvirühmadele, st et kinnitatakse ühtlasi üle, et metsaseadusega seatud kohustused ja piirangud tagavad ökosüsteemi kaitse ja kestva majandamise. Täpselt nii nagu seadus seda ette näeb. Euroopa Liidu toimimise lepingus ei viidata ühisele liidu metsapoliitikale ning seetõttu kuulub see liikmesriikide enda pädevusse. Euroopa Liidu õigusest ei tulene ka nõuet, mis keelaks majandusmetsa osakaalu määramise riigisiseses õiguses. Mõistagi tuleb arvestada erinevates ELi õigusaktides sätestatud nõuetega, mis ühel või teisel viisil metsa majandamist või metsast saadava puidu turustamist jms, võivad mõjutada (nt EL raadamisvabade toodete määrus (EL) 2023/1115, taastuvenergia direktiivid (EL) 2018/2001 (RED II ja (EL) 2023/2413 (RED III)). Samuti tuleb endiselt teatud eelduste olemasolul loodusobjekte kaitse alla võtta, täites nii nõukogu direktiivis 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta kui ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta sätestatud nõudeid.
Majandusmetsa 70% fikseerimine on seatud eesmärgina, mida ei hakata iga päev hindama. Eesmärk on seada selguse ja kindluse hindamiseks sihttase, mida kord aastas üle vaadatakse.
Ühe protsendi suuruse paindlikkuse määramine 70 protsendil võimaldab reageerida vastavalt vajadusele.
Lõikega 4 antakse õigus Vabariigi Valitsusele kehtestada määrusega majandusmetsade hulka mittekuuluvate alade loetelu ja protsendi arvutamise metoodika.
Praegu on kavas protsendi jälgimiseks kasutada statistilise metsainventuuriga (edaspidi SMI; ingl National Forest Inventory, NFI) saadud andmete ja statistiliste meetodite alusel koostatud metsaressursi üldistatud hinnangut kogu Eesti kohta. Metsaseaduse § 91 lõike 2 kohaselt on SMI põhieesmärk koostada statistilisi ülevaateid Eesti metsavarude olemist, seisundist ja kasutamisest ning maakasutusest ja selle muutusest.
SMI kategooriate jaotuse vaatab Keskkonnaagentuur igal aastal üle, võtab arvesse muutusi seadusloomes (muutused definitsioonides, kaitsekategooriates, sisulistes piirangutes jne) ja teeb vajaduse korral parandusi. See tähendab, et SMI iga-aastane hinnang on sisuline ning sobib seetõttu seatud eesmärgi – metsanduses toimuvate muutuste jälgimiseks.
2024. a SMI2 järgi on majandusmetsade pindala 1,65 mln ha, mis moodustab kogu metsamaa pindalast 70,2% (suhteline viga + –1,7%). Kuna SMI on valikuuring, kaasneb statistilisel uuringul proovitükkide karakteristikute alusel tehtud üldkogumi mingi tunnuse hinnanguga alati tõenäosuslikust valikust tulenev viga. Seega arvestatakse protsendi hulka ka SMI raames esitatud statistiline viga.
Paralleelselt on välja töötamisel Keskkonnaagentuuri tellitud kaugseire vahend, nn metsamask, mille eesmärk on parandada Eesti topograafia andmekogu (ETAK) täpsust, seejuures anda metsamaa pindala FAO ja Eesti metsaseaduse definitsiooni alusel. See võimaldab EELISes olevaid looduskaitse kaardikihte võrdluste tegemiseks edukamalt kasutada. Metsamaski valmimisel võetakse see aluseks metsamaa pindala määramisel.
Arvestades, et maakasutuses toimuvad pidevad muutused (piirangute seadmine ja piirangute alt välja arvamine), on ka 70% majandusmetsa paiknemine pidevas muutumises. Seetõttu ei ole reaalajas arvestuse pidamine põhjendatud ja 70% eesmärgi seisu hinnatakse kord aastas uuendatud andmete alusel.
Majandusmetsade hulka ei kuulu järgmised alad:
1) reservaadid ja sihtkaitsevööndid (sh loodusreservaat; looduslik ja hooldatav SKV; kavandatav loodusreservaat, looduslik SKV ja hooldatav SKV);
2) piiranguvööndid (sh kohaliku objekti, kaitsealade ja kavandatavad PV-d);
3) püsielupaiga SKV (püsielupaiga SKV ja kavandatav püsielupaiga SKV);
4) püsielupaiga piiranguvöönd (püsielupaiga PV ja kavandatav püsielupaiga PV);
5) hoiualad (hoiuala ja kavandatav hoiuala);
6) veekaitsemetsad (ranna piiranguvöönd ja korduv üleujutusala);
7) vääriselupaigad (VEP eramaal lepinguga, VEP riigimetsas);
8) RMK Natura metsaelupaigad (Natura metsaelupaik RMK hallataval maal (PV, PEP PV ja hoiualadel));
9) alad muul põhjusel (I ja II kategooria loomad, seened, taimed; üksikobjekti kaitsetsoon; kavandatava üksikobjekti kaitsetsoon, kavandatavad kaitstavad alad)
10) hüvitusalad
Looduskaitseseaduse §-s 10 sätestatud kaitse alla võtmise otsuse tegemisel ja §-s 13 sätestatud kaitse alla võtmise otsuse muutmisel ning loodusväärtuste kaitseks lepingu sõlmimisel hindab Keskkonnaamet mõju majandusmetsa olemile. Selleks teeb Keskkonnaamet valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku alade kaitse alt välja arvamiseks ja kaitse-eeskirjade muutmiseks, lähtudes § 13 lõigetes 1 ja 2 seatud põhimõtetest, liikide ja elupaikade seisundi seirest ja asjakohaste uurimuste tulemustest ning arvestades looduskaitseseaduse § 1 lõikes 1 sätestatud eesmärki.
Punktiga 4 täpsustatakse § 3 lõikes 1 metsa definitsiooni. Mets on terviklik ökosüsteem, mille lahutamatud osad on ka teised liigirühmad (bakterid, seened jm), mitte ainult loomastik ja taimestik. Seetõttu on asjakohane kasutada nende asemel mõistet „elustik“, mis sisaldab laiemalt metsadega seotud ja neile iseloomulikke elustikurühmasid ja liike.
Punktiga 5 täpsustatakse § 3 lõikes 4 istandiku määratlust, jättes välja senised tingimused, mis käsitlesid istandikes puude ja põõsaste regulaarset ja ühevanuselisena majandamist. Praegune määratlus ei ole ennast õigustanud, kuna erinevad puuliigid uuenevad sageli istandikes ka looduslikult, mistõttu ei saa istandike puhul rääkida puude/põõsaste regulaarsest paiknemisest või ühevanuselisest majandamisest. Näiteks hübriidhaavikud paljunevad hästi juurevõsudest, kased aga seemnetest. Samuti käsitleti istandikku istandikuna senikaua, kuni seda ei saanud looduses kirjeldada metsana. Muudatus võimaldab istandikke rajada ja hooldada sihipäraselt, näiteks puidu mahu, kvaliteedi või eriliste omadustega toodangu saamiseks, ilma et neile tulevikus kehtiksid metsaseaduse piirangud.
Mõiste „intensiivne kasvatamine“ viitab istandike rajamisele ja majandamisele peamiselt puidutootmise eesmärgil. Selle saavutamiseks hooldatakse istandikke õigeaegsete ning puistu kvaliteeti ja jämeduskasvu parandavate harvendusraiete ja muude võtetega.
Edaspidi loetakse istandikeks ainult need alad, mis on kantud metsaregistrisse. Metsaregistris registreeritud istandike kohta kehtestatakse metsaseaduses sätestatust erinevad majandamisnõuded.
Muudatus on vajalik, kuna praeguse korra kohaselt muutub mittemetsamaale rajatud istandik metsamaaks, kui seal kasvab puittaimestik, mis vastab metsaseaduse § 3 lõike 2 punktile 2. Kehtiva metsaseaduse (§ 3 lg-te 3 ja 4) järgi puudub võimalus, et alasid käsitletaks kuni raieni istandikena. Praegu kaardistatakse istandikena rajatud alad puude kasvades keskkonnaministri 20.12.2013. a määruse nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“ § 27 lõike 4 ja § 29 lõike 2 punkti 1 alusel Eesti topograafia andmekogus (ETAK) metsana ning kantakse metsamaa kõlvikuna maakatastri kõlvikukaardile.
ETAK andmeid uuendatakse aeropildistamise ja aerolaserskannimise (ALS) alusel (laiatarbe sõnakasutuses lidarandmed) automaatkandena maakatastris (minu.kataster.ee). ETAK-l puudub menetluskeskkond ning praegune andmehõivemetoodika ei võimalda lidarandmete põhjal eristada istandikualasid metsast.
Muudatuse põhjal on vaja täiendada keskkonnaministri 28.08.2017. a määruse nr 32 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus“ (edaspidi määrus nr 32) 2., 3. ja 6. peatükki. Istandike reguleerimise on ministeerium näinud juba eraldi ette „Metsanduse arengukavas aastani 2035“ ja selle eesmärk on luua õigusraamistik istandike ja lühikese raieringiga puistute kasvatamise reguleerimiseks.
Punktiga 6 täiendatakse seadust §-ga 3¹ (istandiku rajamine ja majandamine).
Lõikes 1 määratakse, milliseid alasid saab kanda metsaregistrisse istandikuna. Istandike rajamine ja hooldus on võrreldes muu metsamaa kasutusega erinev, mistõttu on sätestatud tingimused alale, mida saab metsaregistrisse kanda istandikuna. Toidujulgeoleku tagamiseks ei ole lubatud istandikke rajada aktiivses kasutuses olevale põllumaale, mistõttu on määratud tingimus, et maa-ala kohta ei ole viimase viie aasta jooksul makstud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel toetust (lg 1 p 1).
Poollooduslikele kooslustele ehk pärandniitudele ei ole istandikke lubatud rajada, sest nende koosluste soodsa seisundi saavutamiseks on vaja praeguseni säilinud alasid hoida avatuna ning soosida elurikkust edendavat majandamist (lg 1 p 2). Samuti ei või istandikke rajada Eesti looduse infosüsteemi kantud I ja II kategooria kaitsealuste liikide leiukohtadesse (lg 1 p 2) ning välistatakse maa-alad, mis on loodusobjektina kaitse alla võetud, kuna eesmärk on säilitada nende alade ökosüsteeme ja maastikke (lg 1 p 3).
Istandikud ning nende rajamiseks ja hoolduseks vajalikud tegevused võivad mõjutada veerežiimi ja muldade seisundit soomuldade puhul. Seetõttu on eelnõu kohaselt piiratud istandike rajamine mittemetsamaal soomuldadele (turvasmullad, lammimullad) ja rannikumuldadele (lg 1 p 4). Väheste teadmiste tõttu istandike pikemaajalisest keskkonnamõjust nii istandiku alale kui ka ümbritsevale maastikule ei ole võimalik neid rajada ka ammendatud turbakarjääridesse.
Istandikku ei saa rajada ka maa-alale, mis on väärtuslik põllumajandusmaa või väärtuslik maastik (lg 1 p 5). Eesti toidu varustuskindluse tagamisel on oluline võimalikult suures ulatuses suure viljelusväärtusega põllumajandusmaa ehk väärtusliku põllumajandusmaa säilimine põllumajanduslikuks tegevuseks. Väärtusliku põllumajandusmaa ning väärtusliku maastiku puhul on tegemist maakonnaplaneeringus märgitud aladega. Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punktis 14 sätestatu kohaselt määratakse väärtuslikud põllumajandusmaad ja seatakse nende kaitse- ja kasutustingimused üldplaneeringuga. Üldplaneeringu koostamise alus on omakorda maakonnaplaneering. See tähendab, et istandikke ei tohi rajada üldplaneeringuga määratud väärtuslikele põllumajandusmaadele. Kui üldplaneering on koostamisel ehk seda ei ole kehtestatud, tuleb väärtuslike põllumajandusmaade määratlemisel järgida maakonnaplaneeringus kehtestatut.
Väärtuslikud püsirohumaad (lg 1 p 6) on suure loodusväärtusega alad, kus on kujunemas looduslik taimestik ja tagatud tingimused suurema liigirikkuse kujunemiseks. Seetõttu on seatud tingimuseks, et istandiku saab rajada haritava maa või loodusliku rohumaa maa-alale, mida ei ole (inventuuri kohaselt) loetud väärtuslikuks püsirohumaaks. Haritava maa ja loodusliku rohumaa määratlemisel lähtutakse keskkonnaministri 14. augusti 2018. a määruse nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ § 38 lõikes 4 toodud kõlvikute liigitusest. Muudatus välistaks inventuuri läbiviimise kohustuse õuemaal, muu kasutusega maa pindaladel (nt karjäärid) ning kehtestaks inventuuri läbiviimise kohustuse asjakohastel maadel.
Väärtuslikele püsirohumaadele on iseloomulik pikemaajalisem põllumajandusliku uuendamise puudumine ning seetõttu taastub looduslik niidutaimestik, mis tuvastatakse indikaatorliikide abil. Looduslikud niidud, pikaajalised püsirohumaad ja pärandniidud on põllumajandusmaastikus elurikkuse allikad ehk tuumalad, mis pakuvad toitumis-, paljunemis-, pesitsus-, elu-, talvitumis- ja varjepaiku väga paljudele liikidele. Nendelt aladelt saavad kasulikud organismid (tolmeldavad ja tõrjuvad looduslikult kahjureid) levida edasi agro-ökosüsteemidesse. Niidualasid on võrreldes teiste ökosüsteemidega Eesti maastikes väga vähe säilinud, seetõttu ei tohiks neil lasta võsastuda, teha neile istandikke või neid metsastada. Väärtuslikel püsirohumaadel tuleks soosida ekstensiivset karjatamist või niitmist.
Alustatud on väärtuslike püsirohumaade inventuuridega. Väärtuslike püsirohumaade inventeerimise metoodika on välja töötatud Tartu ülikoolis Life IP projekti „Loodusrikas Eesti“ käigus. Inventeerija peab selle metoodika järgi täitma väärtuslike püsirohumaade inventeerimise ankeedi ja andma iga põllu kohta hinnangu, kas tegemist on (või ei ole) väärtusliku püsirohumaaga. Aastatel 2024–2027 teeb väärtuslike püsirohumaade inventuure Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel Pärandkoosluste Kaitse Ühing (edaspidi PKÜ). Inventeeritud ja väärtuslikeks tunnistatud alad kantakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis väärtuslike püsirohumaade kaardikihile.
Inventuuri võib teha ka eksperthinnangu alusel (lg 3), kui haritava maa või loodusliku rohumaa maa-ala ei ole veel inventeeritud ja väärtuslikuks püsirohumaaks tunnistatud. Täpsemad nõuded kehtestatakse määrusega. See tagab, et kõik maaomanikud, kes soovivad maid hinnata, saaksid seda teha, ning maa-alad hinnatakse ühtse metoodikaga. Maa-alade hindaja ei oleks ainult PKÜ, kaasata saaks ka teisi eksperte, samuti saaks jätkata maa-alade hindamisega, kui eespool nimetatud lepingu alusel tehtav inventuur lõpeb.
Määrusega kehtestatakse maa-alade hindamise metoodika ja nõuded eksperdile. Metoodika aluseks on Tartu Ülikoolis Life IP projekti „Loodusrikas Eesti“ käigus väljatöötatud metoodika, mida on täiendatud senisele inventeerimispraktikale tuginedes.
Kuna paljude omanike maal võivad paikneda maaparandussüsteemid, siis ei tohi kavandatav istandik kahjusta ka drenaaži ning peab säilima maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine (lg 1 p 7). Kui isik soovib istandiku rajada drenaaži maa-alale, mis ei ole punkti 7 alusel määratud istandikuks sobivaks maa-alaks, võib istanduse rajada juhul, kui maa-ala istandiku rajamiseks sobivuse on kooskõlastanud Maa- ja Ruumiamet (lg 2).
Lõikega 3 antakse isikule võimalus tellida eksperdilt lõike 1 punktis 6 nimetatud maa-alale istandiku rajamiseks sobivuse hindamine olukorras, kus maa-alal puuduvad või on muutunud lõikes 1 sätestatud tunnused. Eksperthinnangu andmise täpsemad nõuded kehtestatakse määrusega.
Ekspertidena saab kasutada valdkonnas tegutsevaid konsulente või riigiasutuste sellel alal pädevaid spetsialiste. Erasektoris tegutsevate ekspertide hinnangu kulu tuleb kanda isikul, kes eksperthinnangu tellib.
Lõikes 4 täpsustatakse, et istandiku rajamisel ja majandamisel ei rakendata metsaseaduses ja metsa majandamise eeskirjas sätestatud nõudeid metsa majandamisele (küpsusvanused ja rinnasdiameetrid, uuendamine kohustus jms). Lisaks ei võimalda metsaseaduse ja metsa majandamise eeskirja nõuete rakendamine istandikke sihtotstarbeliselt majandada. Seega ei ole metsaseaduse piirangute rakendamine istandiku olemuse ja seal valitsevate tingimuste (vähene puuliikide variatsioon, mulla suurem toitainete sisaldus võrreldes metsamaaga jms) tõttu põhjendatud ega sobiv.
Istandikes rakendatakse spetsiaalseid tehnoloogiaid (raievõtteid) kogu puistu eluea vältel, et saavutada nendes kiirem jämeduskasv. Maksimaalse toodangu saavutamiseks valitakse puuliigi põhjal optimaalne istutustihedus. Vajaduse korral kasutatakse puuliigi ja kasvukoha mullaliigi järgi puutuhka või orgaanilisi ja mineraalväetisi arvestusega, et keskkonnaohutuse tagamiseks kasutatav kogus kindlal kasvukohal ei ületa väetamist käsitlevates õigusaktides esitatud väärtuseid ning norme. Samuti võib istandike hooldamine vajada teistsugust lähenemist, kui on metsaseadusega reguleeritud tavametsade majandamine. Näiteks puidu maksimaalselt efektiivseks kasvuks vajalike valgustingimuste saavutamiseks on üldjuhul vaja teha harvendusraiet selliselt, et puistu esimese rinde rinnaspindala jääb väiksemaks metsaseaduse alusel kehtestatud alammäärast (§ 31 lg 2). Istandike majandamise täpsemad nõuded kehtestatakse määrusega.
Lõike 5 sätestatud volitusnorm näeb ette istandike rajamise, kasvatamise ja majandamise kohta eraldi nõuete kehtestamise.
Punktiga 1 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus määrata istandikeks sobivad alad. Sobivate alade kohta luuakse olemasolevaid kaardikihte kasutades metsaregistri juurde eraldi kaardikiht, milles on arvestatud juba seaduses sätestatud piirangutega. Seda tehakse, et maaomanikel oleks lihtsam aru saada, kas tema omandis olevale maa alale saaks istandiku rajada. Kaardikihi loomisel kasutatakse PRIA põllumassiivide, Põllumajandus- ja toiduameti kaardirakendust maaparandussüsteemide alade kohta, planeeringute kaardikihte (vääruslik põllumaa, vääruslik maastik), Teadmuskeskuse kaardikihti, et välistada väärtuslikud püsirohumaad, ning Keskkonnaagentuuri EELISe kaardikihti kaitsealuste alade ja kaitsealuste liikide kohta.
Määruses sätestatakse ka konkreetsed nõuded ja juhised istandike kohta: kasutada lubatud puuliigid ja kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolupiirkonnad ning istandike majandamise viisid nii istandike rajamise, väetamise, hooldamise kui ka raie kohta. Lisaks võib istandiku hooldamine tähendada ka kahjurite ja haiguste tõrjet ning keskkonnanõuete järgimist. Määruses sätestatakse ka istandiku metsaregistris registreerimise tingimused ja kord.
Huvirühmad on teinud ettepaneku mõningal määral lubada istandikes väetiste kasutamist. Eesti Maaülikool, tuginedes oma teadustöödele, leiab, et mineraalväetiste kasutamine istandiku rajamisel aitab puud kiiremini välja rohukonkurentsist. See aitaks vähendada istutamise stressi ning tagaks ökosüsteemi positiivse süsinikubilansi kiiremini. Samuti ollakse seisukohal, et iga-aastane väetamine ei ole majanduslikult tasuv ning hakkab vähendama ka puidu kvaliteeti. Seetõttu piisab ülikooli hinnangul ühest korrast, mida tehtaks teisel aastal pärast istutamist. Vahetult istutamisel ei ole mõtet mineraalväetisi kasutada, sest puudel on pungad kinni. Täpsemad nõuded on kavas sätestada määruses, tuginedes uuringute tulemustele.
Istandiku omanikul peab olema õigus otsustada istandiku lõpetamise üle. Pärast istandiku lõppraiet peab saama maaomanik valida, kas rajada uus istandik või võtta maa kasutusele muul otstarbel. Istandik on kavandatud intensiivse majandamise eesmärgil ning seda hoitakse kogu majandustsükli vältel istandikuna. Istandiku struktuur, puuliikide koosseis ja majandamisviisid erinevad loodusmetsast. Kuna istandik ei muutu aja jooksul loodusmetsaks, ei hakka sellele ka tulevikus kohalduma metsaseaduses metsamaale ette nähtud piirangud. Istandiku staatust saab muuta ainult maaomaniku algatusel, muutes kas maa kasutusotstarvet või registrist väljaarvamise teel. Istandiku muutmine metsamaaks on omaniku otsus. See toimub omaniku poolt ala istandike jaoks mõeldud registrist väljaarvamise teel. Kui puittaimestik sellel alal vastab metsaseaduse tingimusele, käsitletakse seda ala edasi metsana metsaseaduse mõistes ning rakenduvad seaduse nõuded metsa majandamisele.
Registrisse kandmine ja sealt väljaarvamise kord sätestatakse ministri määrusega (§ 3¹ lg 6).
Eesti Maaülikool on teinud uuringuid istandike kasvukiiruse ja produktsiooni, mullaviljakuse, elurikkuse, kahjustajate jm kohta. Uuringud leiab Eesti Maaülikooli kodulehelt.
Kliimakindla majanduse seaduses arvestatakse põllumajandussektori heitkogustena ka põllumajandusmaal (rohumaadel, põllumaadel) tekkiv heide või sidumine, mis on ELi kasvuhoonegaaside arvestuses vaid LULUCFi sektoris. See annab põllumajandussektorile ka hoovad põllumajanduslikest tegevustest pärineva heite vähendamiseks ja aitab meetmeid paremini planeerida ning rakendada. Seega on põllumaa ja rohumaa Kliimakindla majanduse seaduse kategooriate jaotuse mõistes mõlemas sektoris, kuid EL õigusaktide (LULUCF määrus) ja rahvusvahelise inventuuri aruandluse järgi on need vaid LULUCF kategoorias. Kliimakindla majanduse seaduse põllumajanduse eesmärgi täitmist arvestatakse ka edaspidi koos põllu-ja rohumaaga, ehk kategoorias "põllumajandus sh LULUCF". Seejuures kogu väetamisest tulenev N2O heidet võetakse nii Kliimakindla majanduse seaduse kui rahvusvahelise KHG inventuuris arvesse põllumajandussektoris, kuni ei ole andmeid väetamiste kohta teistes maakategooriates.
Punktidega 7 ja 8 muudetakse § 4 lõikes 1 seaduse kohaldamise sätet punktiga 3 kavandatud muudatuste järgi, millega täpsustatakse metsa mõistet, ja istandikega seotud sätteid (vt p-d 5 ja 6). Punkti 7 muudatus jõustub üldises korras ning punkti 8 jõustumisaeg on 1. juuli 2027.
Punkti 9 muudatuse kohaselt jääb edaspidi riigi ülesandeks metsanduses muu hulgas metsanduse suunamine, mida on kavas ellu viia metsanduspoliitika aluste uuendamise kaudu. Muudatus on seotud punktis 12 kavandatud muudatusega, millega tunnistatakse kehtetuks §-s 7 sätestatud valdkonna arengukava koostamise sätted.
Punktiga 10 lisatakse § 6 lõikesse 1 punkt 8, täiendades metsanduses riigi ülesannete loetelu, kuna kliimamuutuste leevendamisel kasvab nii metsanduse tähtsus kui ka vajadus tagada metsade kohanemine muutustega.
Punktiga 11 tehakse tehniline muudatus. Kehtiva metsaseaduse kohaselt võib Kliimaministeerium volitada metsaseaduses sätestatud erametsanduse toetuste haldamise ülesande erametsanduse arendamiseks ja toetamiseks moodustatud sihtasutusele. Varem mõeldi selle sihtasutuse all Erametsakeskust, kuid nüüdseks on see liidetud Keskkonnainvesteeringute Keskusega (edaspidi KIK). Kuna KIK-il on ka muid ülesandeid lisaks erametsanduse arendamise ja toetamise, siis on sõnastust korrigeeritud ning sõna „moodustatud“ on asendatud lauseosaga „erametsanduse arendamise ja toetamisega tegeleva sihtasutusega“.
Punktiga 12 tunnistatakse kehtetuks metsaseaduse § 7, milles on sätestatud kohustus koostada metsanduse arengukava kümneks aastaks. Arvestades metsanduse pikka vaadet, on kümneaastane arengukava valdkonnale liialt lühike perspektiiv, mistõttu on mõistlik loobuda sellisest kohustusest. Samuti on metsanduse arengukava koostamise kohustuse puhul tegemist erandiga riiklike strateegiliste dokumentide koostamise põhimõtetest ning selleks, et ühtlustada riigi planeerimisprotsessi, on mõistlik loobuda vaid ühele valdkonnale keskenduva arengukava koostamisest. Selleks, et riiklikul tasandil otsustada kestliku metsamajanduse põhimõtted ja valdkonna pikk vaade, uuendatakse 11.06.1997 aastal Riigikogus vastu võetud Eesti metsapoliitika põhimõtteid, sealhulgas saab kaaluda sihi seadmist majandusmetsade tagavara säilitamisele tulevikus.
Punktiga 13 täiendatakse § 9 lõikes 1 metsaregistris peetavate alade nimekirja. Edaspidi kantakse metsaregistrisse lisaks metsa kohta käivatele andmetele ka istandike asukoha, puuliigi ning pindala info. Muudatus jõustub 1.07.2027.
Punktiga 14 täiendatakse §-is 9 sätestatud andmekogu regulatsiooni. Paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 tuues välja andmekogu pidamise täpse eesmärgi, milliste ülesannete täitmiseks registrit peetakse. Samuti tuuakse välja, milliseid isikuandmeid andmekogus töödeldakse ning ka andmekogu andmete säilitamise tähtaeg. Tegemist on tehnilise muudatusega.
Punktiga 15 täpsustatakse paragrahvi 9 lõike 4 sissejuhatavat lauseosa, jättes välja tekstiosa, et metsaregistrisse kantud andmed on avalikud välja arvatud andmed, millele kohaldatakse avaliku teabe seadusest tulenevalt juurdepääsupiirangut. Tegemist on tehnilise muudatusega kuivõrd kohaldub avaliku teabe seadus (edaspidi AvTS), mille kohaselt kõik teave on avalik v.a juhul kui sellele ei ole sätestatud juurdepääsupiirangut. Juurdepääsupiirangu alused on sätestatud AvTS §-is 35. MSi jääb kehtima säte, mille kohaselt andmed füüsilisele isikule kuuluva metsa kohta on avalikud juhul, kui metsaomanik on need metsaregistris avalikustanud.
Punktiga 16 täiendatakse § 10 lõikega 94, andes KIK-ile õiguse toetuse saajalt nõuda viivist, kui toetuse saaja ei ole tagastanud toetussummat tähtajaks. Viivise kehtestamise eesmärk on ühtlustada riigis toetuse andmise sätteid ning tagada raha otstarbekas kasutamine.
Riigikohus on kohtuasjas 5-23-2 leidnud (vt p 64), et toetuse tagasinõue on eripärane avalik-õiguslik kohustus, millele laienevad seda eripära arvestavad nõuded. Tegemist on alusetult saadud soodustuse tagastamisega. Kuivõrd toetuste andmise ja kasutamise üksikasjad on suures ulatuses määratud kindlaks seadusandja volitusnormide alusel antud määrustega, on asjakohane, et ka toetuste tagasinõudmise üksikasjad reguleeritakse määruse tasandil. Samas tuleb nii viivise kui ka intressi maksmise kohustust pidada avalik-õiguslikuks rahaliseks kohustuseks, mida saab põhiseaduse § 113 alusel kehtestada vaid seadusega.
Punktiga 17 täiendatakse metsaseaduse 2. peatükki §-ga 10¹, millega reguleeritakse metsandusalase õppetöö ning teadus- ja arendustegevuse tegemist juhul, kui on põhjendatud vajadus kalduda kõrvale metsaseaduses sätestatust. Teadus- ja arendustegevust saab teha teadus- ja arendusasutus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse (edaspidi TAIKS) tähenduses. Õppetöö korral peetakse silmas kutseõpet korraldavat asutus kutseõppeasutuse seaduse tähenduses ja ülikoole TAIKSi mõistes. Kui katsetada on vaja mitmesuguseid metsamajanduslikke või muid võtteid, mis erinevad metsaseaduses metsa majandamise kohta sätestatud tingimustest, tuleb uuritava ala kohta esitada Keskkonnaametile taotlus erandi rakendamiseks. Taotlus sisaldab töö eesmärgi kirjeldust, erandite rakendamise põhjendust, planeeritavate tegevuste kirjeldust ja metoodikat, tegevuste algusaega ja orienteeruvat lõpptähtaega, samuti uuritavate alade asukohta või õppetöö kohta. Muid erandeid metsa majandamiseks õppe- ning teadus- ja arendustegevuse eesmärgil on võimalik seada ka metsa majandamise eeskirjaga. Samuti on eeskirjas võimalik täpsustada erandite taotlemise korda. Muudatus annab võimaluse ka erasektoril valdkonna arendamise eesmärgil lihtsamalt investeeringuid teha, mis on üks riigi eesmärke „Eesti 2035“3 kohaselt.
Põhjendatud juhul on Keskkonnaametil õigus taotluses kirjeldatud tegevusteks loa andmisest keelduda. Keeldumise aluseks võib olla eelkõige olukord, kus taotlusest ei selgu töö tegemise eesmärk, erandite rakendamise vajalikkus, meetodid ei ole piisavalt põhjendatud või on põhjendatud kahtlus, et taotluses kirjeldatud tegevused võivad ohustada oluliselt looduskeskkonda. Lisaks võib keeldumise aluseks olla puudulik dokumentatsioon, esitatud andmete ebakõla või risk, et kavandatud tegevused ei vasta keskkonnahoiu põhimõtetele.
Punktiga 18 muudetakse § 11 lõikes 4¹ metsakorralduse põhimõtet. Edaspidi on võimalik esitada metsa inventeerimisandmeid ka eraldise kaupa, mitte kogu katastri või majandamisüksuse kaupa.
Eraldis on üksus, mida majandatakse ühtse tervikuna. Seni on eraldisepõhist metsakorraldust kasutanud mõned riigimetsa majandajad. Õigusselguse huvides peab see võimalus laienema ka erasektorile. Loobudes metsa inventeerimisest katastri- või majandusüksuse kaupa, on metsaomanikel võimalik järjepidevalt oma metsa andmeid uuendada ning vähendada samas metsakorraldusega seotud kulutusi. Keskkonnaametil võib eraldisepõhisele inventeerimisele üleminek koormust vähendada, eriti metsauuendusekspertiiside välitööde arvelt. Järelevalvet on samuti võimalik efektiivsemaks muuta, sest info raiutud metsaeraldiste kohta jõuab metsaregistrisse kiiremini kui uued inventeerimisandmed praeguse korra järgi.
Ligikaudu 23% erametsade inventeerimisandmetest on vanemad kui kümme aastat ning inventeerimisandmeteta katastriüksusi on ligikaudu 11%. Selle on tinginud asjaolu, et metsakorraldus on kohustuslik eeldus ja teatud tingimustel (MS § 11 lg 4²) ainult metsade majandamiseks, mistõttu ei saa nõuda metsaomanikelt, et nad oma katastriüksustele inventeerimise telliksid. Kehtiva korra kohaselt ei uuendata erametsa andmeid metsaregistris pärast raieid või muid tehtud töid (nt istutamine, valgustusraie), mistõttu on metsaregistri andmestik küllaltki staatiline. Et metsaregistri andmed oleksid ajakohasemad, luuakse võimalus esitada uued inventeerimisandmed eraldise põhjal.
Seega saab omanik ise otsustada millisel kujul - kas kinnistu- või eraldisepõhiselt inventeerimine on talle sobilik. Väikemetsaomanikul on kindlasti mõistlik jätkuvalt lasta inventeerida kogu metsakinnistu ning tellida metsamajandamiskava, et saada ülevaade oma metsade seisukorrast ning spetsialisti soovitusi, mida võib ja peaks oma metsas ning mis järjekorras tegema.
Metsa inventeerimisandmeid metsaregistrisse võivad kanda tegevusluba ja metsakorraldaja tunnistust omavad isikud. Kui toimub kinnistupõhine metsade inventeerimine, siis metsaomanikul tuleb kutsuda metsakorraldaja oma metsa inventeerima üks kord kümne aasta
jooksul. Seda siis juhul, kui metsaomanik soovib metsa majandada. Kui on soov metsa inventeerida eraldise põhiselt, siis tuleb pärast nt igat raiet kutsuda metsaeraldist inventeerima metsakorraldaja ning talle selle eest maksta.
Ülevaate metsaressursist tervikuna annab üleriigiline statistiline metsainventuur. Samas sättes on sätestatud inventeerimisandmete kehtivus, et see oleks kooskõlas tegelikkusega. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on seotud erinevate planeeringutega (taristu, riigikaitse jms), mille käigus muudetakse maa (metsamaa) sihtotstarvet ja mitte alati kogu metsaeraldise ulatuses. Seetõttu on tarvis lubada äralõigete puhul kanda registrisse inventeerimisandmeid, mis on vanemad kui üks aasta, kui muudetakse ainult kaardiandmeid. Samas on see seotud ka eraldisepõhisele metsakorraldusele üleminekuga, sest raiepiirid võivad erineda esialgu määratud eraldise piiridest (nt ei raiuta kogu eraldist).
Oluline on aga otsustada ruumiandmete muutmisel pindala muutuse maksimaalne piir, sest metsas ei ole ühegi eraldise kogu pind ühesugune ning äralõige võib moonutada alles jääva eraldise kirjeldust. Eraldise pindala muutmisel on määraks valitud 20% seetõttu, et üldjuhul on metsa korraldamise juhendi järgi lubatud veapiirid 10% ning kontrollsüsteemi arendada on lihtsam, kui arvutada eraldise piiripunktide asukoha erinevust.
Uus lähenemine hoiab kokku riigi kulusid, kuna ei ole vaja muuta andmeid metsa olemi kohta, vaid ainult eraldise pindala/kuju ja seetõttu ei tule Keskkonnaagentuuril teha välitöid, et kontrollida eraldise kirjelduse vastavust looduses. Seepärast on tarvis täpsustada ka inventeerimisandmete kehtivuse algusaega, et ei saaks samu, esialgsete välitöödega kogutud andmeid lõputult esitada.
Praegu kehtivad inventeerimisandmed kümme aastat alates registrisse kandmisest, kuid planeeritava muudatuse järgi hakkab kümneaastane ajaarvestus inventeerimisandmete välitööde tegemise kuupäevast. Ehk olukorras, kus uuesti inventeeritud eraldis muudab kõrval olevate eraldise piire (pindala on muutunud kuni 20%), ei ole vaja kõrval olevat eraldist uuesti inventeerida. Neile jäävad kehtima välitööde andmed, mis on kogutud viimase inventeerimisega.
Punktiga 19 täiendatakse sätet (§ 11 lõige 4¹) kaugseire võimalusega. Kaugseiret saab täna võimaliku abivahendina kasutada, kuid mitte eraldiseisva takseerimismeetodina. See on tingitud sellest, et käesoleval hetkel ei ole kaugseire metoodikat, mis annaks sama kvaliteetsed andmed nagu takseerimine.
Kontrollimisel hinnatakse esitatud andmete õigsust, mitte seda, milliste vahenditega tulemus on saadud. Kui andmete kontrollimisel selgub, et lubatud veapiire ei ole ületatud, siis ei ole vahet, kuidas tulemus on saadud.
Kehtiv metsaseadus nimetab kaks võimalikku metoodikat metsa inventeerimiseks – ülepinnaline takseerimine ja statistiline valikmeetod. Mõlemad metoodikad on kirjeldatud õigusaktides. Lisades täienduse kaugseire kohta metsaseaduse § 11 lõikesse 4¹, tähendab see seda, et tekib kolmas eraldi inventeerimise meetod, mida on vaja kirjeldada ka metsa korraldamise juhendis. Seda põhjusel, et volitusnorm näeb ette, et metsa korraldamise juhendis sätestatakse muu hulgas ka metsa inventeerimise metoodika. Kuna praegu ei ole kaugseire metoodika, sisu ja kirjeldus teada, samuti see, mis ajal seda on võimalik sätestada, siis on mõistlik sätestada seaduses sätte jõustumise aeg aastaks 2029. See annab võimaluse selle aja jooksul välja töötada vajalik metoodika ning see kirjeldada metsa korraldamise juhendis.
Kaugseire on teadus, mille eesmärk on koguda teavet Maa pinnal toimuvate nähtuste kohta ilma nendega vahetus kontaktis olemata. Selleks mõõdetakse ja salvestatakse Maa pinnalt peegelduvat või kiirguvat energiat ning saadud andmeid töödeldakse, analüüsitakse ja rakendatakse. Tuleb rõhutada, et ei eksisteeri ühtset ja universaalset „kaugseire metoodikat“. Kaugseirepõhised metoodikad töötatakse välja eraldi iga konkreetse tunnuse ja kaardikihi jaoks (nt puistu kõrgus, tagavara, katvus, metsamaa pindala, lageraie tuvastus, puuliigid).
Metoodika välja töötamisega on juba alustatud ning selles osalevad RMK, Eesti Maaülikooli ja Keskkonnaagentuuri eksperdid. Tauri Arumäe, Eesti Maaülikooli kaugseire kaasprofessor on oma doktoritöös “Estimating forest variables using airborne lidar measurements in hemi-boreal forests” (2020) avaldatud metsade kõrguse, tagavara ja katvuse määramise metoodikad, mida kasutatakse alusena ka Keskkonnaagentuuris koostatud kaartides. Puuliikide määramise võimalikkust multispektraalsete satelliitandmete, mullakaardi ja masinõppemeetodite (Random Forest) abil on näiteks käsitletud töös “Construction of tree species composition map of Estonia using multispectral satellite images, soil map and a random forest algorithm” (Lang jt). Lisaks kõrgusmudelitele on välja töötatud ja rakendatud mitmeid muid metoodikaid muude metsatakseertunnuste leidmiseks kaugseiremeetodite abil, aga kõik ei ole avalikud kaardikihid erinevatel põhjustel.
Suur osa metoodikatest on olemas teadustööde näol, vaja on neid kirjeldada seadusandlusesse sobival kujul. Loomulikult tuleb iga metoodika puhul kirjeldada nii selle sisu kui ka planeeritav kasutus. Just seetõttu ongi seaduse sätete jõustumine kavandatud tulevikuaastasse – et oleks piisav aeg metoodikate lõpuleviimiseks, infosüsteemide arendamiseks ning nende praktilise rakendamise läbimõtlemiseks ja testimiseks.
Punktidega 20 ja 21 täpsustatakse metsakorraldaja tunnistuse kehtetuks tunnistamise sätteid. Kuna metsaseaduse muudatustega antakse võimalus inventeerida metsa eraldise kaupa, mitte ilmtingimata katastriüksuse kaupa, siis muutuks praeguse sõnastuse järgi nii metsakorraldajate kui ka metsakorraldusettevõtete rikkumiste üle arvestuse pidamine ülimalt keeruliseks. Kehtiva seaduse kohaselt on lubatud metsakorraldajal eksida alla 20% juhtudest.
Edaspidi oleks eksimuse piir rikkumine vähemalt kümnel metsaregistrisse kandmiseks esitatud metsaeraldisel, mis ületab metsa korraldamise juhendiga metsakorraldustööde täpsuse kohta seatud veapiire enam kui kaks korda. Arvesse lähevad rikkumised, mis puudutavad puistu koosseisu, esimese rinde rinnaspindala ja enamuspuuliigi vanust, kõrgust ning rinnasdiameetrit. Tegemist on takseertunnustega, mille suured vead võivad põhjustada olulise majandusliku- või keskkonnakahju. Seetõttu on edaspidi vaja panna rohkem rõhku metsakorraldustööde kvaliteedile.
Punktiga 22 täiendatakse § 25 lõiget 2 punktidega 4 ja 5.
Punktis 4 sätestatakse, et metsa uuendamise võtete rakendamine ei ole kohustuslik riiklikult kaitstavate kultuurmälestise alal ja selle kaitsevööndis ning muinsuskaitseseadusest tulenevalt ei ole seal metsa uuendamise võtete rakendamine lubatud. Muudatus on vajalik seetõttu, et hetkel on kahe seaduse vahel vastuolu: metsaseaduse järgi on omanik kohustatud metsa uuendama, kuid juhul, kui selles metsas asub näiteks arheoloogiamälestis, siis muinsuskaitseseadus § 33 lg 1 keelab teha mälestisel tegevusi, mis võivad kultuurimälestist ohustada, hävitada või rikkuda. Sellisel alal ei saa kohustada omanikku kõiki metsauuenduse võtteid rakendama, kuna sisuliselt kohustatakse omanikku mälestist rikkuma.
Punkti 5 kohaselt ei ole kohustuslik rakendada metsauuendamise võtteid Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslikel koosluste esinemisaladel. Kui metsamaal taastatakse poollooduslik kooslus, näiteks puisniit, siis metsa uuendamise kohustuse nõue läheb vastuollu poollooduslikele kooslustele omase struktuuri ja toimimise nõuetega.
Punktidega 23–25 muudetakse § 25 lõikeid 4 ja 8. Lõiked 5–7 tunnistatakse kehtetuks bürokraatia vähendamise eesmärgil.
Metsaseaduse sätete eesmärk on üldistatult tagada hukkunud ning raiutud metsaosade uuenemine uue metsapõlvkonnaga. Praegu kohustab seadus ka metsa uuendamise võtete rakendamise ning ka metsa uuenemise tähtaegselt tegemata jätmisel tähtaega pikendama. Muudatusega kaotatakse see kohustus ära.
Metsaseaduse § 24 lõike 3 kohaselt on metsaomanik endiselt kohustatud rakendama seaduses nimetatud metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis hiljemalt viis aastat ning loo, siirdesoo, madalsoo, raba, osja, tarna ja lodu metsakasvukohatüüpides kümme aastat pärast raiet või metsa hukkumist tagab uuenenud metsa.
Samuti on seaduses olemas metsaomanikule ettekirjutuse tegemise võimalus, kui ala pole uuenenud.
Punktiga 26 jäetakse § 28 lõike 4 punktis 4 alles vaid sõna „trassiraie“ ning trassiraiele seatud tingimused sätestatakse §-s 31¹ (vt p 32).
Punktiga 27 lisatakse § 28 lõike 4 punktis 6 sätestatud dokumentide loetellu elupaiga tegevuskava, mille alusel on lubatud teha kujundusraiet.
Dokumentide loetelu laiendatakse, et vältida juba ühes dokumendis määratud elupaiga ulatuse ja taastamise ning majandamistingimuste korduvat määramist teises dokumendis. Näiteks, kui elupaiga tegevuskava kaudu on määratud kaitstaval loodusobjektil elupaiga ulatus ning tingimused, siis edaspidi ei ole vaja sellele alale teha kaitstava ala kaitsekorralduskava. Kehtiva sätte alusel on vaja igale hoiualale koostada alapõhine kaitsekorralduskava, kuigi sisuline vajadus võiks olla kaetud ka elupaigapõhise tegevuskavaga. Samuti lisatakse võimalus eemaldada kujundusraiega väljaspool kaitstavaid loodusobjekte Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslikelt kooslustelt puittaimed elupaiga tegevuskava järgi. Eesmärk on anda maaomanikele võimalus taastada infosüsteemis märgitud poollooduslikke kooslusi ka väljaspool kaitstavaid alasid.
Muudatus on kooskõlas ELi raadamismäärusega (Euroopa Komisjoni juhend määruse rakendamiseks4). Poollooduslike koosluste taastamine ei kuulu ELi raadamismääruse järgi raadamise alla. Poollooduslikud kooslused kuuluvad loodusdirektiivi I lisa elupaikade hulka ning nende taastamise ja kaitse kohustus tuleneb rahvusvahelistest looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitset ja taastamist käsitlevatest konventsioonidest.
Punktiga 28 täiendatakse § 28 lõiget 10. Lõige 10 sätestab, et raie tegemisel harvesteriga peab selle operaatoril olema kutseseaduses ja selle alusel sätestatud korras antud 4. taseme harvesteri-operaatori kutse. Kuna õppetöö käigus on õpilastel (kellel viidatud kutset veel ei ole) vaja õppida harvesteriga töötama, sealhulgas teha metsaseaduse mõttes raiet, on vaja teha ajakohane muudatus ka seaduses.
Punktiga 29 jäetakse § 29 lõikest 1 välja tekstiosa, mis puudutab lageraie tegemise aega, sest metsateatise kehtivus on seaduse jõustumisel 24 kuud metsaregistris registreerimisest alates, mis annab rohkem aega (varem 12 kuud) raie tegemiseks. Ka teiste raiete puhul ei ole eraldi välja toodud perioodi, mis aja jooksul tuleb raied teha, mistõttu ei ole mõistlik seda rakendada ka lageraiete korral.
Punktidega 30 ja 31 vähendatakse mitme eraldise piires paikneva lageraielangi maksimumpindala seitsmelt hektarilt viiele. Seni kehtinud langi piirang lubab teatud kasvukohatüübist sõltuvate eranditega teha mitme eraldise piires asuvat lageraiet kuni seitsmel hektaril. Muudatusega vähendatakse maksimaalset lageraielangi pindala viiele hektarile. Väiksemad raielangid aitavad kaasa metsa uuenemisele ning toetavad metsa mitmekesisust.
Olulisimad riskitegurid lageraielankide suurenemisel ja koondumisel on tormirisk, uuenemisrisk ja ajutine soostumine liigniiskete muldade puhul. Raiestiku suur pindala ja laius (> 200 m) võimendavad ebasobivaid mikrokliima tingimusi, mis kahjustavad noori puittaimi või takistavad puutaimede teket ja pikendavad ka uuenemisprotsessi. Eriti võimendub see liigniisketes kasvukohtades ning ka väga kuivades kasvukohtades, kus näiteks viimaste aastate põuad on kohati kahjustanud metsauuendust. Eesti hemiboreaalsetes metsades on enamlevinud looduslikeks häiringuteks väikesepinnalised häilud, mida väiksemad lageraielangid võimaldavad metsamajandamisel rohkem jäljendada. Teemale on viidatud ka veel vastu võtmata metsanduse arengukavas, milles on ühe tegevussuunana välja toodud, et metsaraiete ruumilisel planeerimisel välditakse suurte lagedate alade koondumist, et tagada metsaosade suurem sidusus ja metsaliikidele sobivam maastik.
Muudatusel ei ole tagasiulatuvat mõju. See tähendab, et kui seaduse jõustumise ajal on kehtiv metsateatis, mis lubab raiuda mitme eraldisega langil seitse hektarit, siis säilib see õigus kuni loa realiseerimiseni. Muudatus laieneb neile teatistele, mis esitatakse pärast kavandatud muudatuse jõustumist.
Punktiga 32 täiendatakse seadust §-ga 31¹, kus avatakse täpsemalt trassiraie mõiste. Muu hulgas täpsustatakse, millistel juhtudel on trassiraie tegemiseks tarvis lisadokumente. Kehtiva seaduse kohaselt kuulub trassiraie hulka kuni nelja meetri laiuselt kvartali- või piirisihi sisseraie või olemasoleva sihi või teeserva, kraavikalda ja kraaviserva puhastamine puudest, mille keskmine rinnasdiameeter ületab kaheksat sentimeetrit. Muudatusega lisatakse trassiraie hulka ka varem raadatud ala puhastamine puudest või puittaimestikust, sest trassiraie on mingi kindla maa-ala hooldamine, mitte metsakasvatuslik võte ega ka raadamine.
Kui ala laius ületab nelja meetrit, siis on vaja nii trassi kui ka varem raadatud ala hooldamiseks või kaitsevööndiga ehitise korral ehitise ja selle kaitsevööndi korrashoiuks esitada Keskkonnaametile õigusaktidest tulenev kehtiv projekt, hoolduskava või muu dokument. Nii on ka võimalik turustada hooldatud aladelt saadavat puitu hõlpsamalt, sest tegemist ei ole raadamisega metsaseaduse tähenduses. Varasemal tehti neid hooldamistöid raadamise kaudu. See tähendas, et sellise ala raadamise alus (projekt) või selle ala hooldamise kohutus tulenes õigusaktist. Nüüd on toodud need alused trassiraie hulka.
Punktiga 33 muudetakse § 32 lõikes 1 raadamise mõistet selliselt, et oleks üheselt aru saada, et raadamine on maa kasutusotstarbe muutmine, millele võib eelneda ka mõni muu tegevus kui raie. Seetõttu on raadamine iga tegevus (nt kändude juurimine, maa puittaimestikust puhastamine), mis on tehtud eesmärgiga muuta maa kasutusotstarvet ja mille tulemusena ei saa kasutada maad metsana või metsa kasvatamiseks. Raadamise mõiste täpsustamise eesmärk on muu hulgas vältida olukorda, kus lageraiele justkui ei järgne raadamist (ehk et tasu ei pea maksma), kuna puid seal ei kasva ja pole mida raadata kehtiva MS-i tähenduses. Raadamisel on pikaajaline ja oluline mõju metsandusele, elurikkusele ning süsiniku sidumisele ning kasvuhoonegaaside arvestusele.
Punkti 34 muudatus on seotud punkti 32 muudatusega, mille kohaselt juba raadatud alade hooldamist ei käsitata raadamisena, vaid käsitatakse trassiraiena.
Punkti 35 muudatusega korrigeeritakse § 32 lõike 2 punkti 4 sõnastust. Kuna lõikesse 2 jääb alles üks punkt, seega sõna „muu“ ei ole enam vajalik.
Punktidega 36 ja 37 täpsustatakse § 36 sätteid, mis käsitlevad Kaitseministeeriumile kuuluvat metsamaad, et kiirendada riigimetsas väljaõppe korraldamist.
MS-i § 36 lõike 1 punkti 1 kohaselt kasutatakse metsa riigikaitseks kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljadel kehtiva planeeringu järgi. Punktiga 36 tehtav muudatus on tingitud relvaseaduse § 85 lõikes 3¹ sätestatust, mille kohaselt on võimalik asutada harjutusväli planeerimismenetlust läbimata. Sellistel juhtudel on edaspidi muudatuse kohaselt õigus väljaõpetamiseks kasutada riigimetsa Vabariigi Valitsus loal.
Punktiga 37 sätestatakse, et Kaitsevägi saaks oma ülesannete täitmiseks (alalise väljaõppe korraldamiseks) väljaspool harjutusvälja Kaitseministeeriumi valitsemisele kuuluvat riigimetsa kasutada, kui selleks tekib vajadus ja kui sellega ei tekitata metsakahjustusi. Muudatused on väikese mõjuga, lihtsustavad ning kiirendavad Kaitseväe ja Kaitseliidu tegevust. Tegemist on maadega, mis kuuluvad Kaitseministeeriumile ning tavaliselt on planeeringud juba kehtestatud.
Punktiga 38 jäetakse § 37 lõike 6 punktist 3 välja sõna „kinnistu“, sest katastriüksuse number on piisav kinnistu, sealhulgas selle numbri tuvastamiseks. Mõju on väike, sest muudatus toob kaasa marginaalse arenduskulu IT-süsteemides.
Punktidega 39 tunnistatakse kehtetuks § 38. Sellest tulenevalt täiendatakse tulumaksuseadust §-ga 56⁶. Seotud § 3 muudatusega.
Punktiga 40 täiendatakse § 41 lõiget 1 punktiga 3. Vajalik on esitada metsateatis ka raadamise mõistes nimetatud „muu tegevuse“ kohta, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks (vt p 33).
Raadamisel on pikaajaline ja oluline mõju metsandusele, elurikkusele ning süsiniku sidumisele ja kasvuhoonegaaside arvestusele. Aastaks 2030 on Eestile seatud kasvuhoonegaaside eesmärk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse ehk LULUCF sektoris, mille järgi peab Eesti baastasemega (aastate 2016–2018 keskmine) võrreldes suurendama kasvuhoonegaaside sidumist või vähendama heitkoguseid 434 kilotonni CO2 ekvivalendi võrra. Kui eesmärki ei suudeta täita, on vaja soetada heitkoguste ühikuid, lisaks tuleb edasisi eesmärke silmas pidades kompenseerida raadatud maa edasist võimetust süsinikku siduda ja elupaika pakkuda.
Lähtudes 2024. a inventuuri märtsi esildisest ja selle inventuuri põhjal koostatud kasvuhoonegaaside prognoosidest (aastad 2023–2025), ei täida Eesti perioodi 2021–2025 kohustusi. Eesmärkide saavutamiseks tuleb riigil rakendada lisameetmeid, mis suurendavad süsinikuvaru, parandavad süsiniku sidumist ja vähendavad süsinikuheidet ning mida on võimalik kajastada KHG inventuuris.
Muu tegevuse kohta metsateatist esitades rakendub ka raadamisõiguse tasu. Tasu on kehtestatud eesmärgiga kompenseerida raadamisest tingitud süsinikuvaru ja süsiniku sidumise võime kahanemine maakasutussektoris ning toetada neid tegevusi, mis aitavad riigil säilitada talletatud süsinikuvaru ja suurendada süsinikusidumist, et LULUCF sektor täidaks seatud eesmärke.
Punktiga 41 jäetakse § 41 lõikest 4 välja võimalus esitada metsateatis digitaalselt allkirjastatuna e-kirjaga. Kogu menetlusprotsess teatise saabumisest kuni väljasaatmiseni on ajakulukas, mistõttu on otstarbekas suunata see protsess võimalikult rohkem metsaregistrisse. Metsaomanikul, kel võib tekkida probleeme metsaregistris metsateatise esitamisega, on võimalus pöörduda Keskkonnaameti või metsaühistute poole.
E-kirjaga esitatakse Keskkonnaameti andmetel ca 6% metsateatistest. Aastal 2023 esitas metsateatise e-kirjaga 1277 isikut. Selleks, et teatisi menetleda, on ametnikul tarvis metsateatiste blanketil olev info käsitsi sisestada metsaregistrisse. Metsaomanikud, kes seni on saatnud e-kirjaga digitaalselt allkirjastatud metsateatised, sisestavad nüüd need otse metsaregistrisse. Alles jääb võimalus esitada paberkandjal, kuna välisriigi kodanikud, kellel ei ole digitaalse allkirjastamise võimalust, saaksid siiski metsa majandada.
Muudatusega väheneb Keskkonnaameti töökoormus, sest ära jääb andmete sisestamise ning kirjade ja e-kirjade saatmine, kuna andmed edastatakse metsaregistri vahendusel.
Punktiga 42 täiendatakse § 41 lõiget 5¹. Keskkonnaameti praktikas on ette tulnud olukorrad, kus maaomanik esitab riigilõivu alla mineva raieviisiga metsateatise ja maksab riigilõivu, kuid enne raietöödega alustamist selgub, et pärast metsateatise kinnitamist on raiealale tekkinud loodusväärtus, mis välistab kavandatud raietöö tegemise. Riigilõivuseaduse §-s 15 puudub selleks alus ning Keskkonnaamet on sunnitud tegema keelduva otsuse, mis arusaadavalt põhjustab maaomanikele põhjendamatuid kulusid– seetõttu täpsustatakse riigilõivu tasumise aluseid.
Punktiga 43 tehtav muudatus on seotud punktiga 41 tehtava muudatusega, mille kohaselt ei saa e-kirjaga digitaalselt allkirjastatud metsateatist Keskkonnaametile enam edastada. Kui metsateatis on esitatud paberil, saadab Keskkonnaamet metsateatise esitajale raie registreerimise kohta registriväljavõtte. Muul juhul edaspidi esitatakse metsateatisi ainult metsaregistri kaudu ning ka tagasiside omanikule tuleb registri kaudu.
Punktiga 44 vähendatakse § 41 lõikes 13 nimetatud raieliike, mille puhul saab raietöödega alustada pärast kümne päeva möödumist metsateatise registreerimist metsaregistris. Tegemist on raieliikidega, mille mõju looduskeskkonnale on suurem.
Säte tuleks sõnastada selliselt, et mitte piirata raieid, millele Riigikohus ei ole 28.09.2023 haldusasjas 3-21-979 tehtud otsuses viidanud. Seetõttu on õiglane, kui kümnepäevane nn ooteaeg kohalduks ainult uuendusraietele ja raadamisele. Muud raied on hooldusraie, trassiraie, valikraie ning kujundusraie, mille puhul ei ole ooteaega vaja, kuna nende raiete mõju metsaökosüsteemile on väiksem. Näiteks kujundusraie puhul on oluline saavutada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärk. Ka metsakaitseekspertiisi alusel tehtavate raiete puhul on võimalik raietöödega alustada kohe pärast registreeringut metsaregistris, et tagada kahjustuse õigeaegne likvideerimine ning peatada näiteks kuuse-kooreüraski levikut. Sätte jõustumisel arvestatakse suurema mõjuga raiete puhul kaasarääkimise võimalusega ja seda mitte üksnes rohevõrgustikega aladel. Kümne päeva möödumist ei pea ootama elutähtsa teenuse tagamise, inimese tervisele ja varale ohtlike puude eemaldamise eesmärgil ning riigikaitseseaduses sätestatud kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või sõjaseisukorra väljakuulutamisel.
Punktiga 45 asendatakse § 41 lõikes 13² arv 12 arvuga 24, sest metsateatise kehtivusaeg on edaspidi 24 kuud.
Punktiga 46 täiendatakse § 41 lõikega 134, et riik saaks kiiremini ülevaate raiete asukohtadest ja ulatusest.
Raiete tegemisest antakse teada metsaregistris kas märkega, et töö on tehtud, või esitatakse raiutud metsaosa kohta Keskkonnaagentuurile metsaregistrisse kandmiseks uued inventeerimisandmed. Kui metsaomanik ei ole huvitatud uute inventeerimisandmete tellimisest, on võimalik teha metsaregistris märge kahe kuu jooksul pärast raietegevuse lõpetamist.
Metsa inventeerimine on endiselt tegevusloaga tegevus, seega peab lähtuma uute inventeerimisandmete esitamisel seaduses sätestatud tingimustest.
Teavitama peab, kui on lõpetatud § 28 lõike 1 punktide 1–3 tegevused, puude ja põõsaste langetamine, langetatud tüvede laasimine või tüvede järkamine. Metsamaterjali koondamine ja kokkuvedu (MS § 28 lg 1 p 4 ) on loetelust väljas seetõttu, et seaduse kohaselt võib seda teha ka hiljem kui 24 kuud pärast raie või metsakaitseekspertiisi akti registreerimist metsaregistris.
Metsaregistrisse ehitatakse ka teavitusteenused, mille abil on võimalik meelde tuletada, et riik ootab infot tehtud tööde kohta. Kui raietööd on tehtud, kuid märget ei ole, on võimalik võtta isik vastutusele metsa majandamise nõuete rikkumise eest (§ 70). MS-i § 70 süüteo koosseis on metsa uuendamise, kasvatamise või kasutamise nõuete või metsakaitse nõuete rikkumine, välja arvatud §-des 68 ja 69 nimetatud juhtudel. Tegemist on laia ulatusega sättega ja kõik nimetatud nõuded kuuluvad MS-i peatüki „Metsa majandamine“ erinevatesse jagudesse. Eelnõuga täiendatav MS-i § 42 on jaos „Metsakaitse“ nagu ka § 41, mis käsitleb metsateatise esitamist raieks ja olulisest metsakahjustusest teavitamiseks. Mõlema tegevuse rikkumine oleks MS-i §
70 kohane süüteokoosseis, kui tegemist ei ole MS-i §-des 68 ja 69 nimetatud juhtudega (tihti vastab metsateatist esitamata tehtud raie § 68 koosseisule).
Keskkonnaametil on võimalik teavituse alusel teha otsuseid järgmiste metsateatiste menetlemisel. Samuti on võimalik tehtud raiete korral teha riskipõhist järelevalvet metsa majandamise nõuete täitmise üle.
Punktiga 47 tunnistatakse kehtetuks § 43 lõige 1¹, mis ei ole enam asjakohane. Kehtiv seadus nõuab, et RMK koostab tema valitseda olevate metsade kohta metskondade või muude majandamisüksuste kaupa vähemalt igaks kümneks aastaks metsamajandamiskava. Metsa korraldamise juhendi kohaselt peab metsamajandamiskava sisaldama §-s 21 sätestatud nõudeid, nagu tiitellehte, temaatilisi kaarte, metsa takseerkirjeldust jms. Tegelikkuses peetakse riigimetsas ressursi üle arvestust elektroonilistes andmebaasides, mistõttu seaduse säte ei ole enam asjakohane.
Punktiga 48 tunnistatakse § 43 lõige 3¹ kehtetuks, sest teadus- ja arendustegevust käsitletakse laiemalt peatükis 2 ja seadust täiendatakse §-ga 10¹. Volitusnormi asukohta muudetakse, kuna teadus- ja arendustegevus ei pruugi toimuda vaid riigimetsas. Metsandusõppega tegeleb Eesti Maaülikool ja Luua Metsanduskool, seega puudutab muudatus teadaolevalt kahte suuremat asutust, kellel võib tekkida vajadus taotleda erandit. Mõju töökoormusele võib pidada väikeseks.
Punktiga 49 muudetakse § 45 lõiget 5. Edaspidi määrab valdkonna eest vastutav minister metsa korraldamise juhendi alusel raiepindalad puuliigiti. Kehtiva seaduse kohaselt määrab minister igal aastal RMK-le järgneva viie aasta optimaalse uuendusraie pindala. Sõna „optimaalne“ on sisult määratlemata subjektiivne õigusmõiste ja tekitab erinevaid tõlgendamisvõimalusi uuendusraiete pindala suuruse määramisel.
Muudatuse eesmärk on vähendada bürokraatiat, sest ka praegu kehtestatakse uuendusraie pindala viieks aastaks, mistõttu ei ole mõtet seda igal aastal uuesti määrata. Mõju on väike, sest metsa korraldamise juhendist lähtudes arvutatakse arvestuslank kümne aasta kohta, võttes arvesse küpsete ja valmivate puistute olemit. Viie aasta kohta raiemahu kehtestamine annab piisava puhvri õigeaegseks reageerimiseks muutustele metsas.
Punktis 50 sätestatakse § 45 lõikes 5¹ tingimused, millistel juhtudel võib valdkonna eest vastutav minister muuta uuendusraie pindala, mis on kehtestatud viieks aastaks. Pindala muutmise vajadus võib olla tingitud küpsete metsade kaitse alla võtmisest. Mingil määral võib selle põhjuseks olla ka raadamiste maht, lähtudes riigi eriplaneeringutest (näiteks riigikaitse valdkond).
Ulatusliku metsakahjustuse puhul on lähenemine paindlik ja mõiste „ulatuslik“ sisustatakse iga kord, kui tuvastatakse suurem metsakahjustus (analoogne hädaolukorraga). Keskkonnaamet või RMK annab teada, et on tekkinud märkimisväärne kahju. Lisaks võib valdkonna eest vastutav minister muuta uuendusraie pindala ka olukorras, kui määratud uuendusraie pindala ei võimalda täita metsaseaduse § 2 lõikes 2 seatud eesmärke või muid riigi kohustusi.
Metsade osakaal saab väheneda majandusmetsade olemi alt väljaviimise teel (looduskaitse eesmärgil, suured riiklikud taristuobjektid) või seda vähendab metsa oluline kahjustus (suur torm, kuuse kooreürask, männivaksik, külmaliblikas vms). Kui on põhjust eeldada, et arvestuslangi arvutamise aluseks olev pindala väheneb, siis tuleb hinnata, kas vähenemisel on mõju ja milline see mõju on. Uuendusraie pindala (arvestuslangi) arvutamise aluseks on küpsete (+ valmivate I ja II vanuslangi puhul) metsade olem. Eeldatavalt sellises mahus uuendusraie aluseks (küpsed metsad) oleva metsa osakaal ei muutu ilma looduskatastroofita.
Küpsete puistute pindala arvutatakse eraldise pindalade liitmise teel. Eraldiste pindala kohta andmed võetakse metsaregistrist.
Punktiga 51 tunnistatakse kehtetuks § 45 lõige 6, sest tegemist on ministeeriumi haldusalas oleva asutusega ning seaduse tasandil ei ole tarvis määrata, et ministeerium kooskõlastab oma haldusalas oleva asutusega raiepindalad.
Punktiga 52 täiendatakse § 47 lõikega 6, lisades metsaseadusesse omaniku ootustega arvestamise. Valdkonna eest vastutav minister kehtestab omanike ootused ja vajaduse korral muudab neid. Riigivaraseaduse (edaspidi RVS) §-s 88 sätestatakse riigi osalusega äriühingu juhtimise erisused, mille hulgas on ka äriühingule omaniku ootuste kehtestamine. Riigimetsa Majandamise Keskus on riigitulundusasutus. Riigivaraseaduse § 2 lõike 4 kohaselt kohaldatakse riigitulundusasutuse valduses oleva riigivara valitsemisel riigivaraseadust tema kohta eriseaduses sätestatud erisusi arvestades, mistõttu on metsaseaduses omaniku ootustega arvestamise sätestamine õigustatud.
Punktiga 53 tunnistatakse kehtetuks § 49 lõike 7 punkt 10, sest nõukogu pädevusest tuleks välja jätta ülesanded, mis ei ole seotud RMK tegevuse planeerimise, juhtimise korraldamise ja järelevalvega juhatuse tegevuse üle (vt § 49 lg 1). Ka avalikus teenistuses on teenistujate palgajuhendi, mille osa on palgaastmestik, kehtestamise pädevus asutuse juhil, mitte Vabariigi Valitsusel või valdkonna eest vastutaval ministril (ATS § 64 lg 4). See lisatakse RMK põhimääruses juhatuse pädevusse.
Punktiga 54 muudetakse § 60 lõikes 1 punktides 1 ja 2 vara võõrandamise otsuse tegemisega seotud piirmäärasid. Vara võõrandamise otsustab RMK juhatus või nõukogu, lähtudes vara harilikust väärtusest. Otsustamise aluseks oleva vara hariliku väärtuse piirmäärad sätestatakse RMK põhimääruses.
Kehtivas seaduses sätestatud hariliku väärtuse piirmäära alusel otsustuspädevuse jaotamine ei ole enam põhjendatud. Summad on samad alates 1999. aastast (euro tulekul teisendati kroonid eurodesse) ning põhjustavad ebaotstarbekat töökoormust nõukogule. Kehtiva seaduse kohaselt otsustab vara võõrandamise nõukogu, kui vara väärtus on 32 000 eurot, väiksema väärtuse puhul juhatus. Muudatuse tulemusel tõstetakse vara võõrandamise piirmäära selliselt, et nõukogu pädevuses oleks otsustamine alates vara väärtusest üle 120 000 euro. Alla selle piirmäära on vara võõrandamise otsus juhatuse pädevuses.
Punktiga 55 muudetakse RMK poolt vara omandamise reegleid, andes võimaluse samaväärsete õiguste ja kohustuste teostamisel rakendada samaväärseid volitusi, nagu on seaduse § 64 lõigetes 1 ja 2.
Muudatus on vajalik näiteks metsamajandamiseks vajalike juurdepääsude loomiseks. Ehk olukord, kus püsivat juurdepääsu (tee servituut) on vaja metsamaterjali väljaveoks. Sellises olukorras saab anda volituse isikutele, kes vahetult servituutide loomise/kokkuleppimisega tegelevad. Kehtiva seaduse korral peab seda aga tegema juhatus.
Punktidega 56–58 kehtestatakse juriidilistele isikutele uued trahvimäärad. Metsaseaduse vastutussätted kehtivad muutmata kujul alates seaduse vastuvõtmisest 2006. aastal. Vahepeal on muudetud korduvalt karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 47 lõiget 2, mis sätestab juriidilise isiku rahatrahvi maksimaalse määra.
2021. aastast alates on rikkumiste arv kasvanud.
2021
2022
2023
2024
32
39
52
49
Kasvule pööramine näitab, et karistused ei ole mõjusad. Suurema mõjuga rikkumised ehk keskkonnakahju põhjustanud rikkumised on mõnevõrra tõusnud 2021 – 5, 2022 – 14 ja 2023 – 17. Keskkonnale suurema mõjuga rikkumiste ühtlane tase näitab, et rikkumisega kaasnev karistus pole piisavalt motiveeriv seaduse nõuete täitmiseks. Paljudel juhtudel on rikkumisest saadud puidu tulu suurem rikkumise eest määratavast karistusest.
Praegu kehtivad maksimaalsed rahatrahvimäärad 2000–3200 eurot ei ole 18 aasta jooksul kasvanud sissetulekuid ja elukallidust arvestades enam mõjusad. Karistusõiguse põhimõtte kohaselt ei tohi rikkumine end ära tasuda. Metsa majandamine on peamiselt kasumi teenimisele suunatud tegevus, mistõttu võivad praegused karistusmäärad tekitada metsa majandajale kiusatust rikkuda metsaseadusega kehtestatud reegleid, kui rahatrahvi tasumine osutub majanduslikult odavamaks. Seega on otstarbekas tõsta juriidilise isiku maksimaalsed karistuse määrad vahemikku 50 000–100 000 eurot.
Praegu kehtivad juriidiliste isikute karistuste piirmäärad ei ole põhjendatud ka seetõttu, et paigast on nihutatud füüsilistele ja juriidilistele isikutele määratavate maksimaalsete karistuste proportsioonid. Füüsilisele isiku maksimaalne karistuse määr metsaseaduses on kuni 300 trahviühiku, mis on ka KarS-i alusel maksimum määr. Juriidiliste isikute maksimaalne karistuse määr on KarS-i kohaselt kuni 400 000 eurot.
Füüsilisele ja juriidilisele isikule ette nähtud maksimaalne karistusmäär peaks omavahel korreleeruma, kuivõrd maksimaalse karistusmäära sätestamisel nii füüsilise kui ka juriidilise isiku puhul peab arvestama nii kaitstavat õigushüve kui ka eri- ning üldpreventiivseid mõjusid.
Maksimummäära tõstmine ei tähenda, et pärast määra tõstmist hakatakse maksimummäära rohkem või kergekäelisemalt määrama. Väärteo eest karistuse määramisel kehtivad samad reeglid, mis kuritegude puhul, ning karistuse määramise juhised ja loogika võimaldavad maksimummäära kohaldada vaid juhul, kui esinevad raskendavad asjaolud, puuduvad kergendavad asjaolud ja tegemist on nn saririkkujaga. Seni on maksimummäära kasutatud mõnel korral. Karistus mõistetakse KarS-i § 56 ning Riigikohtu praktika väga kindlate reeglite järgi. Keskkonnaamet lähtub viidatud alustest. Väärteomenetluste kvaliteeti kontrollitakse, korraldatakse koolitusi ja välistatud on ametnike suva karistuse määramisel.
Maksimaalse karistusmäära tõstmine võimaldab kohaldada teo raskusele ja iseloomule vastavat karistust. Kergete rikkumiste korral jäävad karistused endiselt sümboolsetesse summadesse, samas tulu saamise eesmärgil toime pandud teo eest on võimalik rakendada karistust, mis on kooskõlas põhimõttega, et rikkumine ei tohi end ära tasuda. Kedagi ei karistata, kui ta ei ole toime pannud rikkumist. Kui isik on toime pannud rikkumise teadmatusest (ettevaatamatus hooletuse vormis), on seda karistuse määramisel võimalik arvesse võtta.
Trahviühiku suurendamine ei viita siiski üheselt kriminaalpoliitika karmistamisele, kuna trahv on üks võimalik väärteomenetluse tulemus teiste seas. Aastal 2015 võeti vastu väärteomenetluse seadustiku muudatus, mis lubab vähetähtsa teo puhul jätta menetluse alustamata ning piirduda suulise hoiatamisega. Samas täpsustati võimalust lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel, kui isiku süü pole suur ning menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
Selleks, et vältida riigi või kohtute omavoli, on karistamisele kehtestatud väga selged reeglid, millest nii kohus kui ka kohtuväline menetleja on kohustatud kinni pidama. KarS-i § 56 lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel kohus või määramisel kohtuväline menetleja arvestab:
- kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid;
- võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja
- õiguskorra kaitsmise huve.
Karistusseadustiku kommentaaride kohaselt tuleb karistuse määramisel kaalumist alustada sanktsioonimäära keskmisest, sellele on kohustuslik lisada või võtta maha karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud (loetletud KarS §-des 57 ja 58) ning seejärel hinnata süüd suurendavate ja vähendavate asjaolude esinemist, milleks on varasema karistatuse olemasolu või puudumine, rikkumise ulatus, rikkumise kestvus, rikkumisega tekitatud kahju, rikkumisega saadud (konkurentsi)eelis, isiku käitumine pärast rikkumist, isiku käitumine süüteomenetluse ajal, samuti menetleja hinnang, kui suur on tõenäosus, et isik võiks tulevikus analoogseid rikkumisi toime panna, ja milline karistus täidaks ka üldpreventiivselt teistele valdkonnas tegutsevatele isikutele hoiatavat eesmärki.
Kuivõrd karistuse määramine käib kindlate reeglite järgi, siis maksimaalset võimalikku karistusmäära saab rakendada üksnes juhul, kui esinevad ainult karistust raskendavad asjaolud, süüd suurendavad asjaolud ja varasemad karistused on näidanud, et need ei ole mõjutanud isikut õiguskuulekalt käituma. Seega peavad karistuse raamid olema sellised, et ka maksimaalset määra rakendamata on võimalik määrata karistus, mis välistaks rikkumise majandusliku tulususe.
Punktiga 56 tõstetakse § 68 lõikes 2 trahvimäärasid metsa, puude ja põõsaste ebaseadusliku raiumise, hävitamise ning kahjustamise korral. Kirjeldatud rikkumise mõju võib olla väga suur, kuna sätte alla kuulub ka raieõiguseta raie ja metsateatiseta raie, mille puhul näiteks olukorras, kus keskkonnakahju puudub (raieküps mets), võib ulatuslikuma raie puhul majanduslik kasu ulatuda kümnete tuhandete eurodeni.
Kuna eelnõukohase seadusega tuuakse lageraie pindala ülempiir madalamaks, viie hektari peale, on senisest suurem tõenäosus ja oht üle lubatud piiri raieteks. Iga raiega keskkonnakahju ei teki, kuid sellest võivad tekkida olulised kitsendused naaberkinnistute omanikele. Nimelt on juhtumeid, kus kõrvuti kinnistutel kasvab raieküps mets, üks omanik raiub oma kinnistul ilma metsateatist esitamata viie hektari suuruse langi, kõrval asuva kinnistu omanik, kuigi esitas teatise, ei tohi raiuda, kuna tema raiega tekiks lubatust suurem lageraielank.
Arvestades asjaolu, et kuni viiehektarisel lageraielangil tekiks keskmist hektari tagavara kasutades tulu ca 60 000 eurot ja karistuse arvutamisel alustatakse kaalumist keskmisest, mis on antud juhul 50 000 eurot, siis on maksimummäär (100 000 eurot) igati proportsionaalne selle koosseisu raskema teo iseloomuga.
Punktiga 57 tõstetakse § 69 lõikes 2 trahvimäärasid raieõiguse ja metsamaterjali üleandmisel ning metsa raieks andmisel seaduslikkuse tõendamise ja selle kontrollimise kohustuse rikkumise eest. Toiminguid raieõiguse, metsamaterjali ja raieks andmisega teevad nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Valdavalt teevad raiet (puude langetamist ja kokkuvedu) juriidilised isikud. Üks raieõigust tõendav dokument on metsateatis ning üks enamlevinud rikkumistest on raie metsaosas, mille raieks ei ole esitatud metsateatist. Raieõiguse kontrollimise kohustuse täitmata jätmisel ei saa osapooled olla veendunud, et raie on metsaosas lubatud. See toob kaasa võimaluse, et osaletakse ebaseaduslikus metsaraies ja saadud metsamaterjali turule laskmises. Selle sätte alla liigituvad ka näiteks tehingud varastatud või ebaseaduslikult raiutud metsamaterjaliga, mistõttu on võimalik teenida suurt tulu ka sättes kirjeldatud rikkumistega. Uueks maksimummääraks kehtestatakse 50 000 eurot. Pakutud trahvimäär on 1/2 raskeima süüteokoosseisu (ebaseaduslik raie) trahvimäärast (100 000) ja igati proportsionaalne.
Punktiga 58 tõstetakse § 70 lõikes 2 trahvimäärasid metsa majandamise nõuete rikkumise eest.
Raieks (puude langetamine ja metsamaterjali kokkuvedu) kasutatakse peamiselt juriidilise isiku teenust. Selle sätte peamised rikkumised on maaomaniku nõusolekuta võõra metsa kasutamine metsamaterjali kokkuveoks, metsamaterjali kokkuveol metsamulla kahjustamine sügavamalt kui 30 cm, metsamaterjali kokkuveol kasvavate puude kahjustamine, ja lageraielangil säilikpuude puudumine.
Suuremas ulatuses kasvavate puude kahjustamine ja metsamulla lubatust sügavalt kahjustamine põhjustab kahju keskkonnale. Lageraielangil säilikpuude puudumine halvendab mitmekesisuse säilimist ja pikendab mitmekesisuse taastumist. Uueks maksimaalseks trahvimääraks kehtestatakse 50 000 eurot, mis on 1/2 raskeima süüteokoosseisu (ebaseaduslik raie) trahvimäärast ning seega ka igati proportsionaalne.
Punktiga 59 sätestatakse tingimused olukorraks, kus istandik on juba rajatud enne seaduse muudatuse jõustumist. Juba rajatud istandiku saab metsaregistrisse kanda juhul, kui ala vastab kehtivas metsaseaduses sätestatud istandiku määratlusele - puude keskmine vanus ei ületa kümmet aastat ning maa-ala ei ole kantud maakatastrisse metsamaana. Kui puude keskmine vanus ületab kümme aastat või ala on juba kantud metsamaana metsaregistrisse, siis sellel alal kehtivad juba metsaseaduse sätted ning tuleb lähtuda metsaseaduses metsa majandamise kohta sätestatust.
Punktiga 60 täiendatakse seadust §-ga 80¹, sätestades majandusmetsade osakaalu järelhindamise kohustuse. Hiljemalt 2031. aasta 1. jaanuariks analüüsib Kliimaministeerium majandusmetsade osakaalu eesmärgi saavutamist ja rakendamisega kaasnenud mõju. Kui majandusmetsade osakaal metsamaast on käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 sätestatud osakaalust rohkem kui ühe protsendi võrra väiksem või suurem, esitab Kliimaministeerium ettepanekud regulatsiooni muutmiseks.
§ 2. Keskkonnatasude seaduse muutmine
Keskkonnatasude seaduses tunnistatakse kehtetuks § 81 lõike 5 punktid 1 ja 3. Muudatus on seotud eelnõu punktiga 34, mis tunnistab kehtetuks metsaseaduse § 32 lõike 2 punkti 2. Nimetatud tegevus on edaspidi trassiraie hulgas, kuna puudutab raadatud alade hooldamist.
§ 3. Tulumaksuseaduse muutmine
Metsamaterjali ja raieõiguse müügiinfol on peaasjalikult maksualane informatiivne eesmärk – füüsilise isiku tulude kindlakstegemine. Kuna vastav teatis esitatakse üks kord aastas, siis juriidilisest isikust ostjate (ning müüjate) maksuriskide igakuiseks analüüsimiseks ei saa Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) esitatavatest andmetest olulist informatsiooni. Seega on teatise esitamise nõue käibemaksukohustuslasest ettevõtja jaoks halduskoormav ning MTA jaoks tarbetu. Teatisega esitatud andmeid saab MTA kasutada füüsilise isiku tulude kindlakstegemiseks, mis on ka jätkuvalt oluline ning aktuaalne.
Seetõttu sätestatakse raieõiguse või metsamaterjali ostutehingu teatis tulumaksuseaduses. Üksikasjalik teabe esitamise kord ning andmestik reguleeritaks valdkonna eest vastutava ministri (rahandusministri) määrusega. Füüsiliselt isikult metsamaterjali või raieõigust ostev isik esitaks MTA-le ostetud metsamaterjali või raieõiguse kohta deklaratsiooni. Kuna nii äriühingud kui FIE-d on raamatupidamis- ja maksuarvestuskohustusega, peame mõistlikuks, et teatis metsamaterjali või raieõiguse ostu kohta esitatakse elektrooniliselt. Sellest tulenevalt tunnistada metsaseaduse § 38 kehtetuks ning täiendada tulumaksuseadust §-ga 56⁶.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
6. Seaduse mõjud
Eelnõukohasel seadusel puudub oluline mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ning oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju.
Mõju valdkond – mõju elu- ja looduskeskkonnale
Mõju kirjeldus
70% majandusmetsade eesmärgi kehtestamine (punkt 3) ei muuda kestliku metsamajandamise põhimõtteid. Metsaseadus kohustab metsi majandama säästvalt, tagades elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ning loob ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse. Metsaseaduses on kehtestatud metsa uuendamise kohustus, piirangud raievanusele ja raie pindalale. Need jäävad endiselt kehtima ja tagavad metsamaa püsimise ja uuenemise.
Mõju võib avalduda, kui looduskaitseseaduse kohaselt on vaja kaitse alla võtta suuremaid metsa-alasid. SMI 20245 andmetel on majandusmetsade pindala 1,65 mln ha, mis moodustab kogu metsamaa pindalast 70,2% (suhteline viga +-1,7%). Et mõjutada majandusmetsade pindala, tuleks võtta kaitse alla veel ligi 23 500 hektarit. Eelnõus on kavandatud ka paindlikkuse komponent.
Selleks, et oleks tagatud kooskõla erinevate rahvusvaheliste kohustustega, hindab Keskkonnaamet ka praegu kaitsealade kaitse tulemuslikkust ja tõhusust ning tegeleb paralleelselt ka kaitsealuste objektide kaitse alt välja arvamisega.
Puu- ja põõsaistandik
Punktidega 5 ja 6 kehtestatakse sätted istandike rajamiseks ja majandamiseks. Istandike rajamisega ei kaasne olulisi mõjusid võrreldes kehtiva korraga. Istandikku on ka praegu võimaldatud rajada mittemetsamaale ja seda on mõnda aega juba tehtud. Seetõttu ei saa öelda, et sätestatu puhul on tegemist põhimõttelise muudatusega.
Eelnõukohase seadusega piiritletakse alasid, kuhu istandik rajada, et loodusväärtused oleksid hoitud ja ning toidujulgeolek tagatud. Istandikud on kavas rajada aladele, mis ei ole määratud suure looduskaitselise väärtusega aladena ega ole loetud väärtuslikuks põllumajandusmaaks, maastikuks või püsirohumaaks. Samuti ei toimu istandike rajamist poollooduslike koosluste arvelt.
Eesti Maaülikool on praeguste isandike mõju elurikkusele uurinud6. Mõju elurikkusele ja maastikele sõltub istandike planeerimisest, puuliigi valikust ja majandamisvõtetest. Hoolikas planeerimine võimaldab vähendada võimalikke negatiivseid mõjusid ning suurendada positiivseid mõjusid elurikkusele ja maastike mitmekesisusele. Samuti lisavad istandikud maastikele mitmekesisust, aidates kaasa ökoloogiliste koridoride loomisele ja fragmentatsiooni vähendamisele. Bauhus jt (2010) rõhutavad, et istandikud võivad täiendada maastiku struktuuri ning toetada elurikkust laiemalt7.
Teadusuuringud Eestis näitavad, et istandike rajamine mahajäetud põllumajandusmaadele võib suurendada elurikkust võrreldes nende alade praeguse seisundiga. Näiteks Lutter jt (2023) leidsid, et kasemetsade istandike mullaseente mitmekesisus sarnaneb looduslike metsade omale. Eestis publitseeritud teadustööd toovad välja, et istandikud ei vähenda mulla viljakust8, sealhulgas ei halvene mulla elustik9. Lisaks eemaldavad istandikud mullast olulise koguse raskmetalle10.
Istandike rajamine kasutusest välja jäänud vähemviljakatele põllumajandusmaadele võib olla keskkonnale kasulik, aidates suurendada elurikkust ja parandada maastiku mitmekesisust, ilma et see kahjustaks olemasolevaid poollooduslikke kooslusi või karjatamisvõimalusi. Monokultuursete istandike rajamine on vaid üks võimalus istandike maakasutuseks. Eestis tehtud teadusuuringute kohaselt on monokultuursete istandike rajamine mahajäetud põllumajandusmaadele tõhus viis nende alade taastamiseks ja säästvaks kasutamiseks, aidates parandada mulla omadusi ja toetades elurikkuse taastumist.
Kindlasti peaks omanik kaaluma erinevaid riske monokultuure rajades, seda ka eelkõige võimalike haiguste leviku valguses. Seetõttu kaalume koos metsastamise meetme väljatöötamisega anda suuniseid ka vastupidavamate istandike rajamisele. Teadusuuringud toetavad seda lähenemist, rõhutades, et istandike rajamine kasutusest välja jäänud aladele aitab vältida survet looduslikele kooslustele11. Rahvusvahelised uuringud kinnitavad, et istandike rajamine mahajäetud või madala tootlikkusega maadele võib olla keskkonnale ja ka majanduslikult kasulik, ilma et see kahjustaks põllumajandust12.
Istandikel võib olla mõju veekeskkonnale, veerežiimile ja ümbritsevale elustikule intensiivsema maakasutuse tõttu. Istandikku ei saa rajada soomuldadega, rannikumuldadega aladele ja ammendunud turbakarjääridele, kus neil võib olla oluline negatiivne mõju elustikule, veele ja mullale.
Kliimakindla majanduse seaduse seletuskirja alusel võimaldab 250 hektari istandike rajamine siduda perioodil 2025–2030 keskmiselt 2171 t CO2 ekv aastas.
Kujundusraie poollooduslikul kooslusel
Punktiga 26 luuakse võimalus kasutada kujundusraiet ka Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslikul kooslusel puittaimede eemaldamiseks elupaiga tegevuskava kohaselt. Muudatuse kohaselt saavad maaomanikud võimaluse taastada infosüsteemis märgitud poollooduslikke kooslusi ka väljaspool kaitstavaid alasid. Poollooduslike koosluste hooldamise eesmärk väljaspool kaitstavaid alasid on parandada sidusust elupaikade vahel. Elurikkuse säilimiseks on vaja, et elupaigad on piisava pindalaga ja sidusad – hästi toimiv elupaigavõrgustik –, mistõttu peavad loodusväärtuste säilimisele kaasa aitama ka maastikud väljaspool kaitstavaid alasid. Muudatusel on positiivne mõju poollooduslike koosluste säilitamisele ja taastamisele.
Raielangi pindalal vähenemine
Vähendatakse maksimaalset lageraielangi pindala kuni viie hektarini senise seitsme hektari asemel) (p-d 29 ja 30). Muudatusel on positiivne mõju looduskeskkonnale.
Väiksemad raielangid toetavad metsaelustiku taastumist, aitavad säilitada elupaikade sidusust ning metsamaastiku mitmekesisust.
Samas võib muudatus tuua kaasa ajutise raiesurve suurenemise, kuna hetkel on lubatud raie suuremal pinnal. Siiski tuleb arvestada, et raie lubamisel lähtutakse ka kõrval asuvatest lankidest ja nende uuenemisest, mistõttu ei pruugi raie osutuda võimalikuks.
Raadamine
Punktiga 32 on täiendatud raadamise mõistet „muu tegevusega“. Kui juba on otsustatud raadamise tegemine, siis muu tegevuse lisamine raadamise mõistesse ei mõjuta eraldi looduskeskkonda. Seni kehtinud raadamise mõiste kohaselt tehakse raadamist eesmärgiga kasutada maad muul otstarbel kui metsa majandamine. Seega on raadamisel kui tegevusel pikaajaline ja oluline mõju metsandusele, elurikkusele ning süsiniku sidumisele ja kasvuhoonegaaside arvestusele.
Karistusmäärad juriidilistele isikutele
Punktidega 56–58 kehtestatakse uued trahvimäärad juriidilistele isikutele. Tegemist on ennetava meetmega vähendamaks võimalikku kahju keskkonnale või ka metsaomanikele.
Mõju valdkond – mõju majandusele ja regionaalarengule
Mõju sihtrühm – metsaomanikud (ligi 104 000), metsakorraldusettevõtted (ligi 60).
70% majandusmetsade eesmärgi kehtestamine (punkt 3)
Mõju on positiivne. Metsaomanikud on avaldanud soovi fikseerida majandatavate alade protsent, kuna piirangute kasv on viimastel aastatel tekitanud metsandussektoris suurt ebakindlust, mis omakorda mõjutab turu stabiilsust. Selge ja läbipaistev otsus aitab meil kindlalt planeerida ja hoida metsanduse kui majandusharu jätkusuutlikkust.
Ernst & Young Baltic AS-i ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostöös valminud metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüs13 (edaspidi EY analüüs) näitab, et metsa- ja puidusektoril on oluline roll pealinnaregioonist väljaspool asuvate piirkondade majandusarengus. Näiteks moodustas sektori loodud lisandväärtus 2022. aastal 32% Kesk-Eestis ja 26% Lõuna-Eestis loodavast kogulisandväärtusest. Samuti andis sektor 15% Kesk- ja Lõuna-Eesti töökohtadest. Metsa- ja puidusektori (sh metsamajandus, puidu-, paberi- ja mööblitööstus) panusel loodi 1,15 miljardi euro väärtuses maksutulu (sh otsene, kaudne, kaasnev mõju). Seejuures sektori otsene maksutulu oli 2022. aastal ligikaudu 565 miljonit eurot.
Metsasektor on väga tähtis tööandja maapiirkondades. Seda iseloomustab asjaolu, et OSKA uuringu14 andmetel töötab tervelt 43% sektori hõivatutest Lõuna-Eestis, 18% Kesk-Eestis ning 14% Lääne-Eestis
Puu- ja põõsaistandik
Istandike rajamist täpsemalt reguleerivad sätted (punktid 5 ja 6) annavad maaomanikele investeerimiskindluse ja võimaluse suurendada oma tulusid. Tööhõive mõttes võib istandike rajamine ja hiljem nende majandamine luua uusi võimalusi kohalikele elanikele ning metsandussektoris tegutsevatele ettevõtetele. Uute töökohtade loomine ja metsandussektori arendamine aitavad kaasa piirkondade jätkusuutlikule arengule.
Istandike rajamine on planeeritud peamiselt vähemviljakatele ja kasutusest välja jäänud põllumajandusmaadele jm maadele, mis ei sobi intensiivseks põllumajanduseks või ei ole nii olulised maastike kaitseks või elurikkuse toetamiseks. Need alad on sageli kesise mullaviljakusega, väikese pindalaga või asuvad taristutest eemal, mistõttu ka nende põllumajanduslik kasutamine ei ole majanduslikult tasuv. Uuringud Eestis näitavad, et sellistele maadele istandike rajamine on efektiivne viis maa kasutamiseks, ilma et see konkureeriks kõrge viljakusega põllumajandusmaadega15. Keskkonnaagentuuri koostatud analüüs „2024 Asendusmetsastamine“ – selles kasutatud metoodika alusel leiti, et asendusmetsastamiseks potentsiaalseid alasid võiks olla kokku 79 745 ha ulatuses, moodustades ligi 8% kasutuses olevast põllumajandusmaast16. Kuivõrd eelnõus on istandike tingimusi täpsustatud, siis võib eeldada, et sobilikke alasid istandike jaoks on mõnevõrra vähem. Seda eelkõige kasutuses ja toetusaluse põllumajandusmaa ja üldplaneeringutes kajastatud väärtusliku põllumajandusmaa tõttu. Analüüsis kasutatud tingimustes lähtuti kahe eelneva aasta jooksul väljastatud toetustest, seaduseelnõus on selleks tingimuseks viis aastat. Samuti kasutati analüüsis maakonnaplaneerigu andmeid väärtusliku põllumajandusmaa kohta, eelnõu seletuskirja kohaselt lähtutakse esmalt üldplaneeringust ja selle puudumisel maakonnaplaneeringust.
Kuna istandikke suunatakse rajama maadele, mis ei ole aktiivses põllumajanduslikus kasutuses, ei vähene põllumajandustootjate kasutuses olev kõrge viljakusega maa-ala. Seega ei kaasne istandike rajamisega negatiivset mõju põllumajandustootmisele ega toidujulgeolekule. Kui istandike rajamisel säilib maa põllumajanduslik kasutusklassifikatsioon, on vajaduse korral võimalik maa taas kasutusele võtta põllumajanduslikuks tootmiseks. See tagab põllumajandustootjatele paindlikkuse tulevikus maa kasutuse üle otsustamisel.
EUDRi juhenddokument (C/2025/4524) käsitleb eraldi „põllumajandusliku kasutamise“ juhtumeid. Seega lähtume juhenddokumendis toodud põhimõttest põllumaale rajatud istandiku aluse maa-ala uuesti kasutusele võtmise põllumajanduslikuks kasutamiseks ja sh veiste kasvatamiseks.
Eelnõu punktis 5 on sätestatud, et istandik rajatakse mittemetsamaale ja punktis 6 on loetletud istandiku rajamise tingimused. Tingimustes tuleneb, et istandiku rajamiseks sobiv maa-ala ei ole viimase 5 aasta jooksul saanud põllumajandustoetusi ega ole väärtuslik põllumaa või väärtuslik püsirohumaa. Sellest järeldub, et istandiku rajamine on kavandatud eelkõige sellisele põllumajandusmaale, mis on mingil põhjusel tootmisest kõrvale jäänud või ajutiselt kasutusest välja jäänud.
Sellist maa-ala on põhjendatud käsitleda analoogselt ajutise kesa all oleva maaga. Euroopa Komisjoni EUDRi juhenddokumendi punktis 11.4a selgitatakse mõistet „põllumajanduslik kasutamine“ ning tuuakse välja, et tootmisest kõrvalejäetud põllumajandusmaa ja ajutise kesa all olev maa kuuluvad EUDR tähenduses põllumajandusliku maakasutuse alla.
Juhenddokumendis on täpsustatud põllumajandusliku kasutuse alla kuuluvad maakasutuskategooriad EUDRi mõistes. Sellest lähtuvalt kohaldatakse põllumajandusmaale rajatud istandike puhul järgmist lähenemist, et kui piisavalt veenvate tõenditega on võimalik tõendada, et
i) maatükk oli eespool kirjeldatud „põllumajanduslikus kasutuses“ enne 31. detsembrit 2020 ning
ii) tootja otsustas enne või pärast nimetatud kuupäeva istutada sellele maatükile lühikese raieringiga madalmetsa või võttis kohustuse maad ajutiselt metsastada, ning
iii) see maa ei kuulu metsamajandamiskava kohaldamisalasse ega sellise seaduse alla, millega nõutakse selle maatüki puhul metsamajandamist või metsa kaitset,
siis loetakse EUDRi tähenduses, et see maatükk jääb põllumajanduslikuks kasutamiseks. Sellisel juhul võib tootja jätkata sellel maatükil põllumajanduslikku tegevust ka pärast istandiku rajamist või selle likvideerimist.
Istandiku likvideerimisel on raadamine EUDRi tähenduses lubatud ning istandikust pärineva puidu turustamine on lubatud, kuna EUDRi kohaselt käsitletakse istandikku metsana, mis asub põllumajanduslikul maal.
Pärast põllumajandusmaale rajatud istandiku likvideerimist on võimalik maa-ala taas kasutusele võtta põllumajanduslikuks otstarbeks, sealjulgas veisekasvatuseks. Sellisel juhul jääb maa EUDRi mõttes põllumajanduslikku kasutusse ning tootja võib jätkata tavapärast põllumajanduslikku tegevust.
Statistikaameti põllumajanduse struktuuriuuringu andmetel oli Eestis 2023. aastal kokku 988 000 hektarit kasutatavat põllumajandusmaad, millest 72% oli põllumaa, pea 28% püsirohumaa, 0,4% püsikultuurid ja 0,3% koduaed. 12% püsirohumaast ehk 3% kogu kasutatavast põllumajandusmaast on siiski tootmiseks mittekasutatav hooldatav püsirohumaa. Seega on Eestis võrreldes ELi keskmisega tunduvalt rohkem tootmiseks mittekasutatavat, kuid heas põllumajanduslikus ja keskkonna poolest korras hoitavat maad, mille eest saadakse ka ELi toetusi (ELi keskmine 2020. aastal oli 3,8% püsirohumaast).
Maaülikooli pikaajalise teadustöö tulemused näitavad, et istandikud kasvavad viljakatel muldadel kiiresti, ületades kasvukiiruses oluliselt metsamaa puistuid. Kehvema viljakusega muldadel on kasv varieeruvam ning suurt produktsooni ei ole oodata, eriti põuakartlikel muldadel. Kaasikute eeldatava raieringi pikkus istandikes on 35 aastat.
Tuginedes Eesti Maaülikooli 2020. a projekti „Kaseistandike potentsiaal kliimamuutustega kohanemisel ja leevendamisel: ökoloogilis-majanduslik analüüs“ lõpparuandele, saab keskmiselt hinnata (nelja mullatüübiga põldude näitel), et istutatud kaasikute keskmine juurdekasv kasvutsükli jooksul on 11,8 m3/ha/a. SMI2023 andmetel on arukase keskmine aasta juurdekasv 6,0 tm/ha/. Seega keskmiselt on vahe metsa- ja põllumaale rajatud kaasikute puhul 5,8 tm/ha/a. Puidu töötlemisel tekib otsest lisandväärtust summas 164 eurot 1 tm kohta (metsa- ja puidusektori sotsiaalmajanduslik mõju 2022. aastal17).
Seega toodab ühe hektari suurune kaseistandik igal aastal keskmiselt 11,8 * 164 = 1935 eurot lisandväärtust. Ühe hektari suurune tulundusmetsa kaasik toodab keskmiselt 6 * 164 = 948 eurot lisandväärtust, mis on ligi 50% vähem kui istandik. Siiski tuleb arvestada, et ka loodusliku tekkega viljakate kasvukohatüüpide kaasikutes võib juurdekasv olla kuni 10 tm/ha/a. Istandikke rajades võib maaomanikel olla alternatiivne võimalus saada tulu ning aidata sel viisil kaasa maapiirkonna majanduse elavdamisele ja regionaalarengule.
Eraldisepõhine metsakorraldus (punkt 18)
Loobudes metsa inventeerimisest katastri- või majandusüksuse kaupa, on metsaomanikel võimalik oma metsa andmeid uuendada. Uued inventeerimisandmed saab esitada eraldise põhjal. Muudatuse kohaselt saab metsaregistris andmeid uuendada nt pärast raie tegemist. Tegemist on lisavõimalusega, mitte kohustusega, mis ei too kaasa negatiivset mõju metsaomanikele.
Metsakorraldusfirmadele on mõju ebaoluline, kuna metsa korraldamise metoodika ei muutu. Kuna hetkel erametsaomanikele teenus turul puudub, siis ei ole teada kui palju tuleb ainult ühe eraldise inventeerimise eest tasuda. Siiski tuleb arvestada, et tegemist on täiendava võimalusega metsa inventeerimisel.
Kujundusraie poollooduslikul kooslusel (punkt 27)
Muudatusega lisatakse võimalus kujundusraiet teha ka poollooduslike koosluste hooldamisel väljaspool kaitstavaid loodusobjekte. Poollooduslikud kooslused ei ole olulised üksnes looduskaitselisest aspektist, vaid neil on ka sotsiaalmajanduslik mõju, kuna nende hooldamine on maapiirkondades ka elatusallikas.
Poollooduslikud kooslused on ökosüsteemid, mille pikaajaliseks püsimiseks on vajalik inimese mõõdukas toimetamine – karjatamine ja niitmine. Poolloodusliku koosluse hooldamiseks makstakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 vahenditest toetust.
Raielangi pindalal vähenemine (punktid 30 ja 31).
Raielangi pindala vähendamine (seitsmelt hektarilt viiele hektarile) võib kaasa tuua vajaduse täiendava metsakorraldamise järele.
Raie edasilükkamine lükkab edasi metsaomanikule ka raiest saadavat tulu ning sellel on mõju piirkonna tööhõivele ja regionaalsele arengule.
Kõigist piirnevate aladega lageraie metsateatistest moodustavad sellised metsateatised ligikaudu ühe protsendi. 2023. a esitati mitme eraldise peale, mis on suuremal alal kui viis hektarit, 544 lageraie metsateatist (lageraiete metsateatisi esitatakse aastas keskmiselt 50 000, 2024 a. esitati üle 63 000).
Juulis 2024 kehtivate metsateatiste andmetel on keskmine kavandatud raielangi pindala riigimetsas 2,2 ja erametsas 1,4 hektarit.
Muudatusel ei ole tagasiulatuvat mõju. Muudatus laieneb neile teatistele, mis esitatakse pärast kavandatud muudatuse jõustumist.
Trassiraie
Punktiga 32 lisatakse trassiraie hulka ka varem raadatud ala puhastamine puudest või puittaimestikust, sest trassiraie on mingi kindla maa-ala hooldamine, mitte metsakasvatuslik võte ega ka raadamine. Muudatus lihtsustab metsaomanikel ja ka Elektrilevi OÜ-l teha raadatud alade hooldamist. Senise korra kohaselt tuli ka raadatud alade hooldamiseks esitada metsateatis raadamise kohta, kuna ala võis juba vastata MS-is sätestatud metsamaa mõistele. Nii on ka võimalik turustada hooldatud aladelt saadavat puitu hõlpsamalt, sest tegemist ei ole raadamisega metsaseaduse tähenduses.
Elektrilevi jaotusvõrgu näitel vajab hooldatakse üle 14 000 kilomeetri ulatuses liinikoridore, millest üle 8 500 kilomeetri elektriliinidest asub metsaaladel.
Raadamine (punkt 33)
Raadamise mõistet muudetakse. Raadamine on maa kasutusotstarbe muutmine, millele võib eelneda ka mõni muu tegevus kui raie, näiteks on raadamine ka kändude juurimine vm.
Seetõttu on raadamine iga tegevus (nt kändude juurimine, maa puittaimestikust puhastamine), mis on tehtud eesmärgiga muuta maa kasutusotstarvet ja mille tulemusena ei saa kasutada maad metsana või metsa kasvatamiseks. Maaomanik, kes on soovinud teha raadamist, kuid on teinud seda lageraie metsateatist esitades (nt et vältida raadamisõiguse tasu), peab arvestame, et alates metsaseaduse muudatuse jõustumisest tuleb ala lõplikult kändudest puhastamise eest tasuda raadamisõiguse tasu.
Raadamisõiguse tasu määr on kehtestatud 12.06.2024 kliimaministri määrusega nr 40 „Raadamisõiguse tasu määra arvutamise metoodika ja tasumäär“. Määruse kohaselt on ühe hektari raadamisõiguse tasumäär 4462 eurot hektari kohta.
Raieõiguse ning metsamaterjali müügi- ja ostutehingu teatis (punkt 39)
Muudatuse kohaselt tuleb edaspidi residendist juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident ja füüsilisest isikust ettevõtjale esitada Maksu- ja Tolliametile andmed maksustamisperioodil füüsiliselt isikult ostetud raieõiguse või metsamaterjali kohta järgneva aasta 1. veebruariks. Muudatusega vähendatakse bürokraatiat, kuna materjali müüja ei pea enam teavitust esitama, samuti tuleb ostjal teavitada üksnes füüsiliselt isikult ostetud raieõiguse või metsamaterjali kohta.
Metsateatise e-kirjaga esitamisest loobumine (punktid 41 ja 43)
Metsateatise e-postiga esitamisest loobumine mõjutab keskmiselt 1300 metsaomanikku, kuid riik on loonud võimaluse saada metsaühistute vahendusel tasuta nõustamisteenust, mille hulka kuulub ka asjaajamine raiete tegemisel. Seega ei jää senisel viisil metsateatisi esitanud metsaomanikud abita. Samas jääb endiselt võimalus esitada metsateatis ka paberil.
Muudatus aitab vähendada Keskkonnaameti töökoormust, sest ära jääb andmete sisestamise ning kirjade ja e-kirjade saatmine, kuna andmed edastatakse metsaregistri vahenduse. Samuti võib muudatus kaasa aidata metsaühistute liikmeskonna suurenemisele ning erametsaomanike tugisüsteemi arengule, mis on üks riigi eesmärkidest olnud metsanduse arengukavas aastani 2020 ning kavandatud metsanduse arengukava 2035 eelnõus.
Raie lõpetamisest teavitamine (punkt 46)
Metsaomanikele kehtestatakse nõue teavitada Keskkonnaametit kavandatud raie (vatrassiraie, valgustusraie ja raadamine) lõpetamisest. Muudatus puudutab kõiki metsaomanikke, kes esitavad metsateatise ja kavandavad erinevaid raieid. Mõju halduskoormusele saab pidada väikeseks, kuna metsaregistrisse tehakse IT-arendus, mis võimaldab metsateatise esitajale ka tööde tegemisest süsteemis teada anda.
Mõju kokkuvõte metsaomanikele ja metsakorraldusettevõtetele
Bürokraatiat aitab vähendada loobumine kohustusest esitada raieõiguse või metsamaterjali müümisel raieõiguse või metsamaterjali müümise teatis Maksu- ja Tolliametile. Samuti kaob metsa uuendamise võtete rakendamise ja metsa uuenemise tähtaja pikendamise taotluse esitamise kohustus.
Lisandub kohustus teatud raietööde lõpetamisel metsaregistrisse loodud arenduse kaudu sellest teada andma.
Raielangi pindala vähendamine viiele hektarile võib metsaomanikele kaasa tuua vajaduse täiendava metsakorraldamise järele. Väiksema raielangi tegemisega (kui kehtiva korra järgi oleks võimalik teha suurem) lükkub edasi ka raiest saadav tulu metsaomanikule.
Muudatusega luuakse metsaomanikele ka lisavõimalusi. Nimelt luuakse reeglid istandike rajamiseks ja majandamiseks, mis annab neile lisavõimaluse suurendada oma tulusid. Samuti tekib võimalus inventeerida metsa ka eraldise põhjal ning võimalus teha kujundusraiet poollooduslike koosluste hooldamisel ka väljaspool kaitstavaid loodusobjekte.
Kokkuvõttes sihtrühmadele koormuse pigem väheneb.
Mõju valdkond – mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Mõju sihtrühm: Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur
70% majandusmetsade eesmärgi kehtestamine (punkt 3)
Muudatusega ei kaasne lisakulusid Keskkonnaagentuurile, kuna SMI korraldamine on Keskkonnaagentuuri ülesanne metsaseaduse § 91 järgi. Keskkonnaameti töökoormus suureneb edaspidi kohustuse tõttu hinnata looduskaitseseaduse §-s 13 sätestatud kaitse alla võtmise otsustamisel selle mõju majandusmetsa pindalale ning vajaduse korral alade kaitse alt välja arvamise või kaitse-eeskirjade muutmise menetluse korraldamisel.
Hindamiseks on vaja uut infotehnoloogilist vahendit, millega on võimalik majandusmetsade osakaalu jälgida. Selleks on tarvis korrigeerida ka liikide ja elupaikade kaitse põhimõtteid, et seatud 70% eesmärgi täitumisel kaaluda alade kaitse alt välja arvamist.
Kuna ka praegu hindab amet kaitsealade kaitse tulemuslikkust ja tõhusust ning tegeleb paralleelselt kaitsealuste objektide kaitse alt välja arvamisega, siis lähiajal KeA koormus ei muutu.
Puu- ja põõsaistandik (punktid 5 ja 6)
Keskkonnaametile tekib kohustus vaadata, kas istandikega seotud dokumendid on olemas, kui istandik soovitakse rajada alale, mille kohta tuleb anda eksperthinnang või Maa ja Ruumiameti kooskõlastus. Istandikega seotud nõuete rakendamine nõuab metsaregistri arendust, et pidada arvestust istandike pindala, puuliigi ning asukoha kohta. Arendustöö maksumuseks hinnatakse ligikaudu 200 000 eurot.
Metsanduse arengukava
Punktiga 12 tehtav muudatus on väikese mõjuga, sest metsanduse pikka vaadet käsitletakse teistes strateegilistes dokumentides („Eesti metsapoliitika põhialused“, „Eesti 2035“ jm) ning eraldi metsanduse arengukava koostada ei ole tarvis.
Metsapoliitika põhialuste uuendamine on avalik protsess. See suurendab mõnevõrra nii Keskkonnaameti kui ka Keskkonnaagentuuri töökoormust.
Metsandusalane õppe- ning teadus- ja arendustegevus
Punkti 17 kohaselt tuleb Keskkonnaametil menetleda kutseõppe-, teadus- või arendusasutuse taotlust, kui metsandusalase õppe- ning teadus- ja arendustööks on vaja kalduda kõrvale metsa majandamise kohta sätestatud nõuete täitmisest. Kehtiva seaduse kohaselt saab metsa majandamise eeskirjaga erandeid teha üksnes Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisel oleva metsa majandamiseks teaduseesmärkidel. Muudatusega saavad metsandusalase õppetegevusega tegelevad Eesti Maaülikool ja Luua Metsanduskool edaspidi vajaduse korral ka erametsaomanikele kuuluval maal õppe-, teadus- ja arendustööd teha. Mõju töökoormusele võib pidada väikeseks.
Eraldisepõhine metsakorraldus (punkt 18)
Avaliku sektori üldine töökorraldus jääb eraldisepõhise metsakorralduse põhimõtte rakendamisel samaks. Keskkonnaagentuuril võib esineda vaid väike kulude kasv kontrollkäikudel andmete kontrollimiseks läbitavate kilomeetrite hulga kasvu tõttu. Seda aitab kompenseerida kvaliteetsete andmete esitamise suurem hulk ning korduskontrollide ja Keskkonnaameti tehtavate metsauuendusekspertiiside vähenemine. Eraldisepõhisele metsakorraldusele üleminekuga kulusid ei kaasne, kuid ruumiandmete muutmise kontrolliks kulub hinnanguliselt 40 000 eurot.
Keskkonnaametil võib eraldisepõhisele inventeerimisele üleminek koormust vähendada, eriti metsauuendusekspertiiside välitööde arvelt. Järelevalvet on samuti võimalik tõhustada, sest info raiutud metsaeraldiste kohta jõuab metsaregistrisse kiiremini kui uued inventeerimisandmed praeguse korra järgi.
Raielangi pindala vähenemine (punktid 30 ja 31)
Muudatustega suureneb Keskkonnaameti töökoormus lageraie metsateatiste menetlemisel: raielangi lubatud suuruse vähendamisega seitsmelt hektarilt viiele hektarile väheneb metsaregistri automaatotsuste arv lageraie metsateatiste menetlemisel kolmandiku võrra ning need metsateatised suunatakse spetsialistidele menetlemiseks. 2024. aastal menetles metsaregistri automaatsüsteem 40 517 lageraie metsateatist. Kokku esitati 2024 aastal lageraie metsateatisi 63 132. Seega tuleb muudatuse jõustumisel menetleda veel lisaks vähemalt 10 000 lageraie metsateatist. Selleks peab Keskkonnaamet ümber korraldama oma tööjaotuse. Samas vähenevad kulud, kuna e-postiga metsateatisi ei pea registrisse sisse kandma ning metsa uuendamisvõtete pikendamise taotlusi ei ole vaja menetleda. Lisaks vähendab eraldisepõhine metsakorraldus näiteks metsauuendusekspertiiside koostamise vajadust.
Raadamine (punkt 33)
Raadamise mõiste täiendamine muu tegevusega võib suurendada esitatavate metsateatiste arvu. Samas võib pidada seda marginaalseks, sest suur osa raadamisi tehakse siiski raadamise metsteatist esitades.
Metsateatise e-kirjaga esitamisest loobumine (punktid 41 ja 43)
2023. aastal esitasid metsaomanikud e-posti teel digiallkirjaga 5769 teatist, neist füüsilised isikud 3692, juriidilised isikud 1119, muu omandivormi esindajad 620 ja RMK 338. Muudatusega väheneb Keskkonnaameti töökoormus, sest ära jääb andmete sisestamise ning kirjade ja e-kirjade saatmine, kuna andmed edastatakse eeldatavasti metsaregistri vahendusel.
Raie lõpetamisest teavitamine (punkt 46)
Eelnõu punktiga 48 kehtestatakse metsaomanikele nõue teavitada Keskkonnaametit kavandatud raie lõpetamisest. Muudatusega kaasneb IT süsteemide arendusvajadus 130 000 eurot.
Keskkonnaametil on võimalik teavituse alusel teha otsuseid naabruses asuvate raielankide metsateatiste menetlemisel. Samuti on võimalik tehtud raiete korral teha riskipõhist järelevalvet metsa majandamise nõuete täitmise üle.
Mõju sihtrühm: Riigimetsa Majandamise Keskus
Punktides 30 ja 31 nimetatud muudatustel on mõju RMK raiutavate alade pindalale ning seeläbi riigi tuludele. Lankide valimine ja arvestuslangi täitmine muutub keerulisemaks, kuna külgnevad langi raiumisel tuleb järgida uuenemise nõuet. Pindalaliselt on keeruline mõju välja tuua.
RMK viie aasta uuendusraie pindala
Eelnõu punktidega 48 ja 49 kehtestatakse RMK-le uuendusraie pindala edaspidi viieks aastaks praeguse ühe aasta asemel. Muudatusel on positiivne mõju, kuna võimaldab pikemat planeerimist. Samas on jäetakse muudatusega alles ka paindlikkus ootamatute olukordade lahendamiseks. Muudatus ei too kaasa lisakulusid RMK-le.
Mõju sihtrühm: Kaitseministeerium
Punktiga 37 tehtavate muudatuste kohaselt ei ole Kaitseministeeriumil edaspidi tarvis taotleda tema valitsemisel olevas riigimetsas väljaõppe korraldamiseks Vabariigi Valitsuselt luba. Loa taotlemine on pikk protsess, kuid väljaõppe korraldamise vajadus võib olla kiireloomuline, mistõttu võib kannatada saada väljaõppe efektiivsus. Perioodil 2010–2025 on väljastatud neli Vabariigi Valitsuse korraldust, ühe menetlus on pooleli. Muudatus vähendab bürokraatiat ja Vabariigi Valitsuse koormust.
Mõju kokkuvõte riigiasutustele
Riigiasutustest mõjutavad metsaseaduse muudatused peamiselt Keskkonnaametit ja Keskkonnaagentuuri.
Keskkonnaametile tekib järgmisi lisaülesandeid:
1) raielangi pindalal vähenemisega seotud metsateatiste menetlemine;
2) istandikega seotud dokumentide olemasolu kontrollimine (Maa ja Ruumiameti kooskõlastuse olemasolu);
3) metsandusalase õppe- ning teadus- ja arendustegevus erandi taotluse menetlemine.
Samas väheneb Keskkonnaameti töökoormus, kuna ei ole vaja sisestada registrisse e-postiga laekunud digitaalselt allkirjastatud metsateatisi ega menetleda metsa uuendamise võtete rakendamise tähtaja ning metsa uuenemise tähtaja pikendamise taotlusi. Lisaks vähendab eraldisepõhine metsakorraldus näiteks metsauuendusekspertiiside koostamise vajadust.
Metsaomanike poolt raie lõpetamisest teavitamine annab Keskkonnaametile võimaluse teha otsuseid naabruses asuvate raielankide metsateatiste menetlemisel. Samuti on võimalik tehtud raiete korral teha riskipõhist järelevalvet metsa majandamise nõuete täitmise üle.
Keskkonnaameti töökoormus kokkuvõttes ei muutu.
Keskkonnaagentuuril võib esineda eraldisepõhise metsakorralduse põhimõtte rakendamisel kulude kasv kontrollkäikude tõttu. Seda aitab kompenseerida kvaliteetsete andmete esitamise suurem hulk ning korduskontrollide vähenemine.
Suurem mõju RMK-le on seotud lageraielangi pindala vähendamisega, mis vähendab ka riigi tulusid.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud
Infosüsteemide arendused ja halduskulu (hinnanguliselt 370 000 eurot) kaetakse riigieelarvest Kliimaministeeriumi valitsemisala eelarve piires.
Istandikega seotud nõuete rakendamine nõuab metsaregistri arendust, et pidada arvestust istandike pindala ning asukoha üle, kuna praegu selline register puudub. Metsanduse pikka vaadet käsitletakse teistes strateegilistes dokumentides („Eesti metsapoliitika põhialused“, „Eesti 2035“ jm) ning eraldi metsanduse arengukava koostada ei ole tarvis.
Muudatustega punktides 30 ja 31 suureneb Keskkonnaameti töökoormus lageraie metsateatiste menetlemisel: raielangi lubatud suuruse vähendamisel viiele hektarile väheneb metsaregistri automaatotsuste arv lageraie metsateatiste menetlemisel kolmandiku võrra ning need metsateatised suunatakse spetsialistidele menetlemiseks. Samuti tuleb investeerida, et arendada metsaregistrit.
2024. aastal menetles metsaregistri automaatsüsteem 40 517 lageraie metsateatist. Kokku esitati lageraie metsateatisi 63 132. Seega tuleb muudatuse jõustumisel menetleda veel lisaks vähemalt 10 000 lageraie metsateatist. Selleks tuleb Keskkonnaametil oma töö ümber korraldada. Samas vähenevad kulud, kuna e-postiga metsateatisi edaspidi ei esitata. Lisaks vähendab eraldisepõhine metsakorraldus näiteks metsauuendusekspertiiside koostamise vajadust ning ei ole vaja enam menetleda harvendusraie metsateatisi. Suurenenud töökoormus kaetakse Keskkonnaameti olemasolevate ressursside arvelt
Avaliku sektori üldine töökorraldus jääb eraldisepõhise metsakorralduse põhimõtte rakendamisel samaks, Keskkonnaagentuuril võib esineda vaid väike kulude kasv kontrollkäikudel andmete kontrollimiseks läbitavate kilomeetrite hulga kasvu tõttu. Seda aitab kompenseerida kvaliteetsete andmete esitamise suurem hulk ning korduskontrollide ja Keskkonnaameti tehtavate metsauuendusekspertiiside vähenemine. Eraldisepõhisele metsakorraldusele üleminekuga kulusid ei kaasne.
8. Rakendusaktid
Metsaseaduse rakendamiseks on vaja muuta järgmisi rakendusakte:
1) keskkonnaministri 28. augusti 2017. a määrus nr 32 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus“;
2) keskkonnaministri 27. detsembri 2006. määrus nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“;
3) keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määrus nr 2 „Metsa korraldamise juhend“;
4) keskkonnaministri 11. augusti 2017. a määrus nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“;
Samuti tuleb koostada ja kehtestada kaks uut rakendusakti:
1) „Istandike maa-alade ruumiandmed; registreerimise, sealhulgas eksperthinnangu andmise, rajamise, kasvatada lubatud puuliikide ja kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolupiirkonnad ning majandamise täpsemad nõuded“;
2) „Majandusmetsade hulka mittekuuluvate alade loetelu, majandusmetsa protsendi arvutamise ja jälgimise metoodika“.
9. Seaduse jõustumine
Enamik seadusega kavandatud muudatusi täpsustavad kehtivaid nõudeid, seetõttu ei ole vajadust jätta muudatuste jõustumiseks pikemat kohanemisaega ning need jõustuvad üldises korras. Kuna metsanduse arengukava aastani 2035 eelnõu esitatakse Vabariigi Valitsusele paralleelselt käesoleva eelnõuga, siis selleks, et ei tekiks olukorda, kus punktiga 12 planeeritud muudatus hakkab kehtima enne arengukava heakskiitmist, siis hakkab § 1 punkt 12 jõustuma 1.01.2027.
Selleks, et arendustööd jõuaksid valmis teha nii riik kui ka metsaregistrit kasutavad ettevõtted, jõustuvad § 1 punktid 18, 20, 21, 30, 31 ja 46 2026. aasta 1. detsembril ning punktid 5, 6, 8 ja 13 2027. aasta 1. juulil. Paragrahvi 1 punkt 19 jõustub 1.01.2029, kuna selleks on eelnevalt tarvis metoodika välja töötada.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
12.08.2024 esitati eelnõu esimest korda eelnõude infosüsteemi (EIS; toimik nr 24-0812) kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning ettepanekute tegemiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, metsakorraldusettevõtetele, Eesti Maaülikoolile, Eesti Erametsaliidule, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidule ja Eesti Keskkonnaühenduste Kojale.
Kokku laekus 217 ettepanekut ja kommentaari 27 asutuselt, ühingult ja eraisikult.
Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Rahandusministeerium kooskõlastasid märkustega. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium jättis eelnõu kooskõlastamata, esitades märkused.
19.12.2024 esitati EISi kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ning Kaitseministeeriumile Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile. Täiendavalt esitasid ka huvirühmad ettepanekuid.
Eelnõu esitatakse uuesti kooskõlastamisele, kuna võrreldes 12.08.2024 esitatud eelnõuga on see saadud tagasiside põhjal mõnevõrra muutunud.
Eelnõu esitatakse uuesti kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks järgmistele huvirühmadele:
Eesti Erametsaliit, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool, metsakorraldusettevõtted, AS Tallinna Lennujaam, Ridali Lennuklubi, Viljandi Lennuklubi.
Algatab Vabariigi Valitsus…….2026. a.
Lisa 1
KAVAND
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Majandusmetsade hulka mittekuuluvate alade loetelu,
majandusmetsa osakaalu arvutamine ja
selle rakendamise metoodika
Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 2 lõike 4 alusel.
§ 1. Majandusmetsade hulka mittekuuluvate alade loetelu
70 protsendi majandusmetsade hulka ei kuulu järgmised alad:
1) looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel kaitse alla võetud kaitsealad ja hoiualad;
2) looduskaitseseaduse § 10 lõike 2 alusel kaitse alla võetud ja § 50 lõike 2 alusel kindlaks määratud püsielupaigad;
3) looduskaitseseaduse § 10 lõike 6 alusel kaitse alla võetud looduse üksikobjektid;
4) looduskaitseseaduse § 10 lõike 7 alusel kaitse alla võetud kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid;
5) looduskaitseseaduse § 37 kohane ranna piiranguvöönd , arvestades §-s 35 sätestatud kitsendustega, väljaspool tiheasustusala;
6) metsaseaduse § 23 lõikes 1 nimetatud vääriselupaigad avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja riigimetsas ning vääriselupaigad, mille kaitseks on sõlmitud metsaseaduse § 23 lõike 4 kohane leping;
7) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) I lisas nimetatud metsaelupaigatüübid riigimaal;
8) I ja II kategooria loomade ning taimede, samblike ja seente kasvukohad;
9) kavandatavad kaitstavad alad sh hüvitusalad;
10) …. alusel sõlmitud lepinguga kaitstavad alad.
§ 2. Majandusmetsa protsendi arvutamise ja jälgimise metoodika
(1) Metsaseaduse § 2 lõikes 3 seatud eesmärgi täitmist hindab üks kord aastas Keskkonnaagentuur, kasutades metsaseaduse §-s 91 sätestatud riiklikku metsade inventeerimise statistilist valikmeetodit.
(2) Looduskaitseseaduse §-s 10 sätestatud kaitse alla võtmise otsuse tegemisel ja §-s 13 sätestatud kaitse alla võtmise otsuse muutmisel hindab Keskkonnaamet mõju majandusmetsa olemile. Kui kaitse alla võtmine ületab metsaseaduse § 2 lõikes 3 seatud eesmärgi, teeb Keskkonnaamet valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku alade kaitse alt välja arvamiseks või kaitse-eeskirjade muutmiseks.
Lisa 2
KAVAND
ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn
Istandike registreerimise, sealhulgas eksperthinnangu
andmise, rajamise, kasvatada lubatud puuliikide ja
kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali
ning majandamise täpsemad nõuded
Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 3¹ lõike 5 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse istandike registreerimise, rajamise ja majandamise nõuded.
§ 2. Istandike kaardistamine
§ 3. Istandike registreerimise nõuded
§ 4. Eksperthinnangu andmise tingimused
§ 5. Istandike rajamise, kasvatada lubatud puuliikide ja kultiveerimismaterjali päritolu nõuded
§ 6. Istandike majandamine
§ 7.Istandiku lõpetamine ja maa edasine kasutus
Lisa 3
KAVAND
ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn
Keskkonnaministri 28.08.2017 aasta määruse
nr 32 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri
põhimäärus“ muutmine
Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 9 lõike 2 alusel.
Keskkonnaministri 28.08.2017 aasta määruses nr 32 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmise sõnastuses:
„4) “.
Lisa 4
KAVAND
ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn
Keskkonnaministri 27.12.2016 aasta määruse
nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ muutmine
Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 10¹ lõike 3, § 24 lõigete 6, 7 ja 10, § 25 lõike 3, § 28 lõike 8¹, § 29 lõigete 3, 4¹, 5 ja 6, § 30 lõigete 3 ja 7, § 31 lõigete 3 ja 4, § 33, § 40 lõigete 4¹–7 ja 11 ning § 43 lõigete 3 ja 32 alusel.
Keskkonnaministri 27.12.2016 aasta määruses nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 13 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1)“;
2) paragrahv 18 tunnistatakse kehtetuks;
3) määrust täiendatakse §-ga 24 järgmises sõnastuses:
„§ 24. Metsa majandamise erandid õppe-, teadus- ja arendusasutustele metsa majandamiseks teaduseesmärkidel
(1)
(2)
(3)“.
Lisa 5
KAVAND
ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn
Keskkonnaministri 16.01.2009 aasta määruse
nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ muutmine
Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 11 lõigete 3 ja 4 alusel.
Keskkonnaministri 16.01.2009 aasta määruses nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 punkti 1 täiendatakse järgmiselt:
„ /…/
Lisa 6
KAVAND
ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn
Keskkonnaministri 11.08.2017 aasta määruse
nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu
ning metsateatise esitamise, menetlemise ja
registreerimise kord ning tähtajad“ muutmine
Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 41 lõike 6 alusel.
Keskkonnaministri 11.08.2017 aasta määruses nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „või digitaalselt allkirjastatuna e-kirjaga“;