Arvamuse ja ettepanekute esitamine RelvS eelnõu juurde

Hr Igor Taro Siseministeerium Pikk 61 Tallinn, 15065 Teie: 18.12.2025 nr 1-6/3331-1

Meie: 20.01.2026 Austatud hr minister, Olles tutvunud Teie poolt eelnõude infosüsteemi kaudu koostööpartneritele arvamuse andmiseks esitatud relvaseaduse eelnõuga, sooviksin siinkohal kõigepealt tänada muudatuspakeL osas tehtud töö eest. Eelnõu sisaldab muudatusi, mis on minu tagasihoidliku arvamise kohaselt pigem tervitatavad ning usun, et tegemist on relvaseadust puudutavas osas nn sammuga õiges suunas. Kasutaksin siinkohal võimalust ning jagaksin omi mõQeid järgnevate eelnõus toodud muudatuste osas:

1) Eelnõust on hetkel välja jäänud kehLvas redaktsioonis olev piirang nugadele. Nimelt määratleb RelvS § 20 lg 2 p 1 tsiviilkäibes keelatud relvana mh vedru-või raskusjõul väljaviskuva ja seejärel jäigalt kinnituva teraga noad, mille tera pikkus on üle 8,5 cm või mille tera on kahelt poolt teritatud. Nimetatud piirang on eriseaduses ajale jalgu jäänud ning ebaproportsionaalne. Enamik Ühenduse liikmesriike ei piira selliste esemete hulka kuuluvate toodete müüki ning ei ole neid tsiviilkäibes keelustanud. Olgu lisatud, et sõltuvalt tera kujust võib ka kahelt poolt teritamata ning kokkuvolditava või fikseeritud teraga noaga, mille tera pikkus ületab 8,5 cm tekitada samaväärseid või suuremaid kahjustusi. Vedru või raskusjõul väljaviskumine ei muuda nuga ei ohtlikumaks ega ohutumaks. Sellest Lngituna teen eQepaneku eelnõuga RelvS § 20 lg 2 p 1 seadusest välja jäQa; ning

2) EQepanek muuta eelnõu punkL 41, millega muudetakse RelvS paragrahvi lg 5, järgnevas

sõnastuses: (5) Füüsiline isik võib hoida laskemoona järgmistes kogustes: 1) kuni 1000 padrunit iga isiku omandis või valduses olevate turvalisuse tagamise otstarbega tulirelva kohta; 2) kuni 300 hoiatus- ja signaalrelva padrunit; 3) kuni 1000 padrunit iga vintraudse jahitulirelva kohta; 4) kuni 1000 padrunit iga sileraudse jahitulirelva kohta; 5) kuni 10 000 padrunit isiku omandis või valduses olevate sporditulirelvade kohta; 6) kuni 1 kg püssirohtu iga tulirelva kohta, kuid kokku miQe üle 5 kg; 7) kuni 10 000 süLkut. Selline muudatus tagaks ühtlasema lähenemise p 1 ja p 3 ja 4 rakendamisel ning ei tooks sealjuures kaasa ohutuslikku mõju (p 2 ja 3 puhul lubatud suurus) ning tagaks ka VTK kui ka seletuskirjas toodud eesmärgi ja ootuse parema rakendamise; ning

3) Eelnõu punkL 44 kohaselt, millega muudetakse RelvS paragrahvi 46 lg 8, nähakse eQe, et relvaomaniku viibimisel hoiukohas võib ühte turvalisuse otstarbel registreeritud tulirelva ja kuni 50 padrunit hoida väljaspool relvakappi või relvahoidlat. Sel juhul tuleb relva ja selle laskemoona hoida hoiukohas, mis on kõrvalisele isikule raskesL avastatav ja käQesaadav. Selle muudatusega kaotatakse ära hetkel kehLv norm, mille kohaselt ei ole kapp vms nõutav juhul kui tegemist on ühe relva ja selle laskemoona hoidmisega. MõneL on muudatuse eesmärk arusaadav – soovitakse hoiuLngimuste ühtlustamist ning suunata kõik omanikud poodi relvakappi ostma minna. Samas tekitab küsimusi selle erisuse ärakaotamise proprotsionaalsus. Minu eQepanek oleks muudatus siduda ära käesolevas kirjas toodud eQepanekuga eelnõu punkL 41 osas. Ehk jäQa võimalike hoiuLngimuses toodud erisus (kehLv RelvS paragrahv lg 8) ühe tulirelva ja laskamoona puhul, kuid kui relva hoidmiseks on omanikul olemas relvakapp, siis võib ta hoida ka suuremas koguses laskemoona (vt käesoleva kirja p 2 toodud eQepanek).

Lugupidamisega, MarLn Kiuru