Setomaa Liit - Kogukonnafondi toetuse andmise tingimused ja kord- ettepanekud.

EELNÕU
xx.12.2025

SISEMINISTER
MÄÄRUS

Kogukonnafondi toetuse andmise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk
Üldsätted

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Määrusega kehtestatakse kogukonnafondi toetuse (edaspidi toetus) andmise, taotlusvooru läbiviimise, toetuse taotlemise, taotluse menetlemise, toetuse kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja kord.

(2) Määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), artikli 1 lõike 1 punktides a–f sätestatud juhtudel.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk, sihtrühm ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on tõsta kogukondade võimekust ja kriisivalmidust ning arendada kogukondlikku valitsemisviisi, mis toetab ühise heaolu ja turvalisust ohustavate väljakutsete lahendamist ning soodustab kogukondade jätkusuutlikku arengut. Samuti on toetuse andmise eesmärk kogukondade ja väikeste korterelamute valmiduse suurendamine kriisiolukordadeks nii füüsilise valmisoleku kui kogukondliku koostöö, õppimise ja ühise tegutsemise kaudu.

(2) Toetuse sihtrühm on kohalikud kogukonnad ja nende elanikud, vabaühendused ja kogukondlikud algatused ning korteriühistud, kelle heaolu, kogukondlikku sidusust, turvalisust ja elanikkonnakaitset toetatakse kogukondliku valitsemise põhimõtetest lähtuvate tegevuste kaudu. Toetuse kaudseks sihtrühmaks on kohalikud omavalitsused, riigiasutused ja muud kohaliku tasandi partnerid, kes panustavad kogukondliku valitsemise ja elanikkonnakaitse arendamisse ning koostöös kogukondadega suurendavad kogukonna sidusust, vastupanuvõimet ja turvalisust.

(3) Toetuse tulemusena luuakse ja rakendatakse jätkusuutlikke ning mõjusaid lahendusi, mis toetavad elanike iseseisvat hakkamasaamist, aitavad kogukondadel toime tulla turvalisuse, kriisivalmiduse ja sidususe väljakutsetega ning toetavad kogukondade jätkusuutlikku arengut. Sellega tugevdatakse kogukondade ja kohaliku tasandi elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse võimekust, tõstetakse kriisiteadlikkust ning edendatakse koostööd erinevate riigivalitsemise tasandite ja partnerite vahel.

§ 3. Toetuse andja

Toetuse andja on Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital (edaspidi toetuse andja), kes kuulutab taotlusvooru välja, menetleb toetuse taotlusi (edaspidi taotlus), teeb toetuse väljamakseid ja järelevalvet toetuse kasutamise üle.

§ 4. Toetuse taotleja

(1) Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) on:
mittetulundusühing või sihtasutus, mis ei ole riigi ega kohaliku omavalitsuse, erakonna, äriühingu või äriühingute või nende liidu, ametiühingu või kutseliidu valitseva mõju all ning:
1) kes tegutseb avalikes huvides;
2) kes on taotluse esitamisel olnud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud vähemalt ühe aasta;
3) kelle tegevus on avalik.

(2) Samuti loetakse toetuse taotlejaks korteriühistut, kes on taotluse esitamisel olnud äriregistrisse kantud vähemalt ühe aasta.

§ 5. Vähese tähtsusega abi

(1) Kui määruse alusel antav toetus loetakse vähese tähtsusega abiks, järgitakse konkurentsiseaduse 6. peatükki ja komisjoni määrust (EL) 2023/2831.

(2) Toetuse andja kontrollib riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise korral ei ületaks taotlejale eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust eraldatava toetusega kolme aasta jooksul 300 000 eurot.

(3) Vähese tähtsusega abi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülemmäära arvestamisel:
1) loetakse üheks ettevõtjaks ettevõtted, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt;
2) võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 5 nõudeid vähese tähtsusega abi kumuleerimise kohta.

(4) Vähese tähtsusega abi andmisel säilitab abi andja toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates.

2. peatükk
Toetuse andmise alused
§ 6. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse tegevusele, mis otseselt aitab saavutada toetuse andmise eesmärki ja tulemust.

(2) Toetatavad tegevused on:
1) kogukonna, korteriühistu või kohaliku omavalitsuse kriisiplaani põhjal kogukonna varjumiskoha või kerksuskeskuse loomine või arendamine;
2) muude kogukonna, korteriühistu või kohaliku omavalitsuse kriisiplaani põhjal vajalike elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse arendustegevuste elluviimine.

§ 7. Kulu abikõlblikkus

(1) Abikõlblik on kulu, mis on tekkinud ja mille toetuse saaja on teinud projekti abikõlblikkuse perioodil ja mis vastab projekti eesmärgile ning on vajalik, põhjendatud ja otseselt seotud projekti elluviimisega.

(2) Abikõlblikud on järgmised kulud:
1) kavandatud tegevuste elluviimisega otseselt seotud kulud;
2) tegevuste elluviimisega otseselt seotud taotleja või kohaliku omavalitsuse omandis või kasutuses oleva kinnisvara varjumiskohaks või kerksuskeskuseks parendamise, renoveerimise ja kohandamise või inventari soetamise kulud, mis ei ületa 80 protsenti taotluse kogusummast;
3) energia ja vee varustuskindluse tagamisega seotud tööd, sealhulgas vajalike seadmete soetamine;
4) esmaabi-, sidevõimekuse ja toiduvarude loomise kulud;
5) tegevuste elluviimisega otseselt seotud projekteerimistööde kulud;
6) konsultatsiooni või eksperdi tasu kuni 5% taotletava toetuse summa ulatuses, mida makstakse konkreetsete mõõdetavate tööülesannete tegemiseks kindlaksmääratud ajal;
7) projektiga seotud ürituste, koolituste ja õppuste korraldamise ja läbiviimise kulud;
8) andmebaasi koostamise ja uuendamisega seotud kulud;
9) kommunikatsiooni- ja teavituskulud;
10) infostendide ja juhendite loomisega seotud kulud;
11) kogukondade koostöö ja vabatahtlike kaasamisega seotud kulud;
12) riiklikud maksud ja lõivud, mida Eesti riik ei tagasta.

(3) Mitteabikõlblikud on järgmised kulud:
1) investeeringud kinnisvara soetamiseks;
2) toetuse saaja juhtorgani liikmete või projektist tasu saavate seotud isikutega tehtud tehingud, eelkõige enda või pereliikmete, lähikondsete kontroll juriidilise isiku üle või kuulumine juhtorganisse, kellelt ostetakse või kasutatakse projektis kaupa, esemeid või teenust;
3) finantstehingute intressikulud, valuuta vahendamise komisjonitasud ja kahjud ning teised finantskulud;
4) tööjõukulud;
5) viivised ja rahatrahvid;
6) vaide- ja kohtumenetluse menetluskulud;
7) reserv ootamatute või ettenägematute kulude katmiseks;
8) sotsiaaltoetused;
9) kindlustuskulu ja sellega kaasnev kulu;
10) kulu, mis on käsitletav erisoodustusena, ja sellelt tasutav maks;
11) kulu, mille katteks on toetust eraldatud või makstud teisest projektist, riigieelarve või muu avaliku sektori toetusest või muust välistoetusest;
12) kulud, mida tehakse avaliku sektori poolt tasuta võõrandatud vara soetamiseks;
13) projekti juhtimise sisse ostmine teiselt juriidiliselt isikult, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjalt;
14) organisatsioonide liikmemaksud;
15) esinduskulud ja kingitused;
16) muud tegevuste elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud.

(4) Kõik toetuse kasutamisel tekkinud kulud peavad olema tõendatud raamatupidamise algdokumendiga ja selle alusel tehtud ülekannet tõendava maksekorralduse või pangakonto väljavõttega.

(5) Projekti kulu tasutakse toetuse saaja arvelduskontolt.

§ 8. Toetuse andmise ja projekti abikõlblikkuse periood

(1) Toetuse andmise periood on ajavahemik, mille jooksul võib taotlusvooru välja kuulutada, esitada taotlusi, teha taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuseid ning ellu viia ja rahastada toetatavaid tegevusi. Toetuse andmise periood algab käesoleva määruse kehtestamisest ja lõpeb hiljemalt 30. novembril taotlusvooru väljakuulutamise kalendriaastal.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood on ajavahemik, mille kestel tehakse projekti tegevusi ja tekivad projekti kulud.

(3) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast ja lõpeb hiljemalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajal.

(4) Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendatakse vaid põhjendatud juhtudel.

§ 9. Taotlusvooru eelarve ja toetuse ülemmäär

(1) Toetuse taotlusvooru eelarve kujuneb vastavalt riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditele kalendriaasta kohta.

(2) Taotlusvooruks ettenähtud eelarvest rahastatakse:
1) 40% ulatuses Eesti idapiiriga piirneva kohaliku omavalitsuse territooriumil asuvate taotlejate taotluseid;
2) 30% ulatuses Eesti idapiiriga piirneva maakonna territooriumil asuvate taotlejate taotluseid, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1 sihtrühm;
3) 30% ulatuses mujal Eestis asuvate taotlejate taotluseid.

(3) Taotlusvooru hindamise järgselt vabade eelarvevahendite olemasolul on toetuse andjal õigus erandkorras:
1) suunata kasutamata jäänud vahendid käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 nimetatud kategooriatesse sõltumata nende protsentuaalsest jaotusest;
2) kuulutada määruse sätestatud tingimustel välja täiendav taotlusvoor.

(3) Toetuse ülemmäär toetuse andmise perioodil ühe toetuse saaja kohta on kuni 25 000 eurot.

(4) Ühel taotlejal on toetuse andmise perioodil võimalik esitada üks taotlus.

3. peatükk
Nõuded taotlejale ja taotlusele

§ 10. Nõuded taotlejale

Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:
1) taotlejal ei ole esitamata majandusaasta aruandeid;
2) taotlejal puudub maksuvõlg või see on ajatatud;
3) taotleja ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel;
4) taotlejal ja tema juhtorgani liikmel ei ole nõuetekohaselt täitmata kohustusi toetuse andja ees;
5) taotlejal ja tema juhtorgani liikmel puudub kehtiv karistus majandus-, ametialase või varavastase süüteo eest;
6) taotleja on varem sõlmitud riigieelarvelise toetuse lepinguid täitnud nõuetekohaselt;
7) taotleja põhikirjaline asukoht ja taotluses kavandatavate tegevuste elluviimine asub samas kohalikus omavalitsuses või maakonnas;
8) kui taotleja on varem saanud toetust riigieelarvest, Euroopa Liidu või muudest vahenditest, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksed tehtud tähtajaks ja nõutud summas;
9) taotleja ei ole saanud ega taotle samal ajal riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt, Euroopa Liidust või muudest välisvahenditest projekti samadele tegevustele toetust;
10) käesoleva määruse § 7 lõike 2 punkti 2 korral peab taotleja olema hoone omanik või tal peab olema selle kasutusõigus vähemalt viieks aastaks arvates projekti lõppkuupäevast;
11) käesoleva määruse § 4 lõike 2 puhul peab taotleja korterelamu suletud netopind olema kuni 1200 ruutmeetrit ning ja selles asuvatest korteriomanditest peavad vähemalt 80 protsenti olema füüsiliste isikute omandis.

§ 11. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus esitatakse eesti keeles ja see peab sisaldama teavet ulatuses, mis võimaldab toetuse andjal kontrollida, kas taotleja ja taotlus vastavad käeoleva määruse nõuetele.

(2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) taotleja nimi ja registrikood;
2) projekti eesmärk ja planeeritavad tegevused;
3) käesoleva määruse § 7 lõike 2 punkti 2 korral ehitise ehitisregistri kood;
4) taotleja kontaktandmed;
5) taotleja arvelduskonto number ja pank;
6) projekti eelarve abikõlblike kulude lõikes ja taotletav toetuse summa;
7) käesoleva määruse § 7 lõike 2 punkti 2 korral kinnisvara kasutusõigust tõendav dokument, kui hoone ei ole taotleja omanduses;
8) käesoleva määruse § 4 lõike 2 korral korterelamu suletud netopind;
9) taotleja esindusõigusliku isiku nimi ja kontaktandmed.

(3) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) sisaldama kinnitust, et taotleja vastab käesoleva määruse paragrahvis 10 sätestatud tingimustele;
2) sisaldama kinnitust, et projekti samade tegevuste finantseerimiseks, mis on nimetatud taotluses, ei ole eelnevalt juba saadud kolmandatelt isikutelt toetust ja seda ei ole taotletud samaaegselt käesolevas määruses nimetatud toetuse taotlusvooruga;
3) sisaldama taotleja kogukonna või korteriühistu kriisiplaani;
4) kirjeldama taotluses, kuidas ning keda kaasates selgitati välja tegevused, mille elluviimiseks taotletakse toetust ning kuidas projekt on kavandatud koostöös kohaliku omavalitsuse ja kogukonnaga;
5) kirjeldama partnerite rolli elanikkonnakaitse taseme tõstmises, sealhulgas kuidas koostöös partneritega tõstetakse kohaliku omavalitsuse elanike elanikkonnakaitse taset;
6) kirjeldama, kuidas projekt aitab tugevdada kogukondlikku valitsemist ja koostööd kohaliku omavalitsuse ning kogukonna vahel ning tõsta elanike valmisolekut kriisiolukordadeks;
7) sisaldama ülevaadet kohaliku omavalitsuse esindaja rollist ja panusest projekti ettevalmistamisel ja elluviimisel ning märkima tema ametinimetuse, töökoha ja e-posti aadressi ja lisama kirjaliku kinnituse tema kaasatuse kohta projektis.

(4) Käesoleva määruse § 4 lõike 2 sihtrühma taotlus peab sisaldama järgmisi lisadokumente:
1) korteriomanike üldkoosoleku kehtiv otsus taotleda toetust ja täita sellega kaasnevad kohustused;
2) korteriomanike üldkoosoleku kehtiv otsus, kus on kinnitus, et projekti raames soetatav inventar ja taotleja kasutuses oleva kinnisvara varjumiskohaks või kerksuskeskuseks parendamise, renoveerimise ja kohandamise korral on see varjumise ja kriisi ajal korterelamu elanikele ühiselt kasutatav.

(5) Taotluse esitajal peab olema õigus ühingut esindada. Kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel või taotluse esitanud ühingu juhatuse liikmetel on ühine esindusõigus, tuleb lisada taotlusele digiallkirjastatud esindusõigust tõendav volikiri.

4. peatükk
Taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ja menetlemine ning taotluse kohta otsuse tegemine

§ 12.  Taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine

(1) Toetuse taotlusvooru (edaspidi taotlusvoor) avamisest, selle tingimustest ja eelarvest teatab toetuse andja oma veebilehel vähemalt seitse kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

(2) Taotlusvooru avamise teade sisaldab vähemalt järgmist teavet:
1) toetuse andja andmed;
2) sihtrühma kirjeldus;
3) taotluse esitamise tähtaeg ja aadress;
4) taotlusvooru tingimused.

(3) Taotlusvooru tingimustes esitatakse vähemalt:
1) toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused;
2) toetuse maksimaalne periood ja taotlusvooru eelarve;
3) nõuded taotlejale;
4) nõuded taotlusele;
5) taotluse hindamise kriteeriumid.

(4) Taotlusvoor on avatud vähemalt 30 kalendripäeva.

(5) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja taotluse toetuse andja taotlusvormil taotluste menetlemise infosüsteemis (edaspidi TMS).

§ 13.  Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemine koosneb taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, taotluse hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. Toetuse andjal on õigus vajadusel kaasata taotluse menetlusse Päästeamet.

(2) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 70 tööpäeva taotluse esitamise tähtajast arvates.

§ 14.  Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll

(1) Toetuse andja kontrollib, kas taotleja ja tähtajaks esitatud taotlus vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

(2) Kui taotluse kontrollimisel avastatakse puuduseid, teavitab toetuse andja sellest taotlejat. Puuduste kõrvaldamiseks määrab toetuse andja mõistliku tähtaja. Puuduste kõrvaldamise ajaks peatub taotluse menetlemise aeg. Taotlejal on õigus esitatud taotlust täiendada ja muuta vaid toetuse andja osutatud puuduste kõrvaldamiseks.

(3) Toetuse andja jätab taotluse kontrollimata ja sisuliselt läbi vaatamata, kui taotleja ei kõrvalda puudusi toetuse andja määratud tähtajaks.

(4) Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui nad vastavad käesoleva määruse §‑des 6-7 ja 8–11 esitatud nõuetele.

(5) Nõuetele mittevastava taotleja ja taotluse kohta teeb toetuse andja taotluse rahuldamata jätmise otsuse arvates käesoleva määruse § 13 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul.

§ 15. Taotluse hindamine, hindamiskriteeriumid ja valiku kord

(1) Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli läbinud taotlusi hindavad toetuse andja hindajate kogu kolm sõltumatut hindajat ning Päästeameti esindajad. Hindajatel on õigus konsulteerida taotluse sisu hindamisel valdkondlike ekspertidega.

(2) Taotlusi hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumite alusel:
1) seotus taotlusvooru eesmärkidega ja sihtrühma vajadustega – 25% maksimaalsest koondhindest;
2) mõju ja jätkusuutlikkus – 20% maksimaalsest koondhindest;
3) teostatavus ja juhtimine – 15% maksimaalsest koondhindest;
4) kaasamine ja partnerlus – 25% maksimaalsest koondhindest, mis koosneb koostööst kohaliku omavalitsusega, mille maksimaalne koondhinne on 15% ja koostööst teiste partnerite ning kogukonnaga, mille maksimaalne koondhinne on 10%;
5) projekti eelarve otstarbekus ja kulude põhjendatus – 15% maksimaalsest koondhindest.

(3) Taotluse maksimaalne koondhinne on 100 punkti.

(4) Taotlustest moodustatakse § 9 lõikes 2 toodud kategooriate lõikes paremusjärjestus taotluste hindamistulemuste põhjal. Taotluse hindamistulemuse saamiseks liidetakse kõigi hindajate poolt taotlusele antud punktid ja arvutatakse hindajate arvuga jagades keskmine punktisumma. Hindamistulemuste ja ettepanekute läbiarutamiseks toimub hindajate koosolek. Hindajad on kohustatud läbi arutama kõik nõuetele vastavad taotlused, mille puhul kõrgeima ja madalaima taotluse koondhinde vahe on enam kui 25 punkti.

(5) Võrdse koondhindega taotluste korral saab paremusjärjestuses kõrgema koha taotlus, mille käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 4 nimetatud hindamiskriteeriumite liidetud punktisumma on suurem. Kui liidetud punktisummad on võrdsed, saab pingereas kõrgema koha taotlus, mille käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud hindamiskriteeriumi punktisumma on suurem. Kui ka need punktisummad on võrdsed, saab paremusjärjestuses kõrgema koha ajaliselt varem esitatud taotlus.

(6) Taotluse rahuldamise lävend on koondhinne vähemalt 70 punkti.

(7) Lävendi ületavad taotlused rahuldatakse hindamistulemuste paremusjärjestuse alusel kuni vooru eelarve lõppemiseni.

(8) Taotluseid hinnanud hindajate nimesid ei avalikustata.

§ 16.  Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse teeb paremusjärjestuse alusel toetuse andja juhatus.

(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui:
1) taotleja või taotlus on tunnistatud käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks;
2) taotluse koondhinne on väiksem kui 70 punkti;
3) taotluse rahuldamiseks vastavalt pingereale ei jagu eelarvevahendeid;
4) taotluse menetlemisel selgub, et taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid ning puudused on toetuse andja määratud tähtpäevaks jäetud kõrvaldamata;
5) taotleja või temaga seotud isik mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil.

(3) Taotluse rahuldamise otsus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) otsuse kuupäev;
2) toetuse saaja nimi ja registrikood;
3) toetatud projekti tegevuste lühikirjeldus ja toetuse suurus;
4) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta;
5) aruande esitamise tähtaeg;
6) muu vajalik teave.

(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) otsuse kuupäev;
2) taotleja nimi ja registrikood;
3) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
4) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta;
5) muu vajalik teave.

(5) Taotlejat teavitatakse taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest elektrooniliselt TMS-is hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse hindamist.

(6) Toetuse saajate nimekiri koos projekti lühikirjelduse ja eraldatud toetuse summaga avalikustatakse toetuse andja kodulehel www.kysk.ee.

5. peatükk
Toetuse kasutamine ja tagasinõudmine

§ 17.  Toetuse maksmine

Toetus makstakse toetuse saajale välja ettemaksena ühes osas toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel 20 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

§ 18. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetuse saaja taotletud muudatusi ei rahuldata ning selle tõttu ei ole projekti võimalik esialgsel kujul ellu viia;
3) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise järel hiljemalt 30 kalendripäeva järel tagastada.

§ 19.  Teavitusnõuded

(1) Toetuse saaja on kohustatud täitma teavituskohustust ehk teavitama projekti elluviimise käigus regulaarset avalikkust saadud toetusest, projekti eesmärkidest, ellu viidud tegevustest ja tulemustest.

(2) Toetuse saaja peab avalikustama kolme kalendrikuu jooksul pärast taotluse rahuldamise otsust oma kogukonnaga seotud või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega tema ametlikul veebilehel, sotsiaalmeedia lehel, trükistel, infomaterjalidel ja dokumentidel projekti eesmärgid, toetussumma ning teabe olulisemate tegevuste ja tulemuste kohta.

(3) Toetuse saaja peab viitama toetuse andjale ja Siseministeeriumile nii sõnaliselt kui ka kirjalikult taasesitatavas vormis, kasutades selleks ametlikke logosid.

(4) Toetuse saaja on kohustatud korraldama vähemalt ühe avaliku teavitusürituse, mille käigus tutvustatakse projekti eesmärki ja sisu, toetuse andja, kogukonna ja kohaliku omavalitsuse koostöö arendamist ja elanikkonnakaitse võimekuse tõstmist. Teavitustegevus võib toimuda erinevas vormis.

§ 20. Aruande esitamine ja kinnitamine

(1) Toetuse saaja esitab toetuse andjale TMS-i teel tegevuste elluviimise aruande, mille on digitaalselt allkirjastanud esindusõiguslik isik.

(2) Kui aruande kontrollimisel ilmneb puudusi, teeb toetuse andja ettepaneku kõrvaldada puudused, mis tuleb toetuse saajal lahendada üldjuhul kuni seitsme kalendripäeva jooksul.

(3) Toetuse andja ei kinnita aruannet ja algatab toetuse tagasinõudmise, kui toetuse saaja:
1) on aruandes või toetuse kasutamisega seotud dokumendis esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid;
2) ei ole taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud projekti tegevusi eeltoodud otsuses kokku lepitud tähtajaks ja tingimustel teinud või toetuse saaja tegevused ei ole tõendatud.

§ 21. Toetuse tagasinõudmine

(1) Toetus nõutakse tagasi riigieelarve seaduse § 551 lõikes 1 nimetatud ning järgmistel täiendavatel alustel:
1) projekti tulemuste ja eesmärgi saavutamine ei ole tõendatud;
2) tehtud tegevused ei vasta toetuse rahuldamise otsusele või pole tõendatud;
3) kantud kulud ei vasta nõuetele või taotluse rahuldamise otsusele ja toetust on kasutatud mitteabikõlblikuks kuluks;
4) ei ole esitatud aruannet tähtajaks;
5) taotluse rahuldamise otsus on kehtetuks tunnistatud;
6) käesoleva määruse §-is 19 sätestatud teavitusnõudeid on oluliselt rikutud;
7) toetuse saaja on rikkunud käesolevas määruses kehtestatud nõudeid või taotluse rahuldamise otsuses määratud tingimusi;
8) selgub, et taotlus rahuldati esitatud valeandmete põhjal või toetuse saaja on varjanud andmeid või teavet või mõjutanud toetuse saamist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;
9) toetus jääb osaliselt või täielikult projekti abikõlblikkuse perioodil kasutamata;
10) toetuse saaja loobub toetusest.

(2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse toetuse andja ja toetuse saaja vahel kokku lepitud aja jooksul või kui toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse toetuse andja määratud tähtajaks.

(3) Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) toetuse andja nimi ja registrikood;
2) toetuse saaja nimi ja registrikood;
3) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus;
4) tagasinõutava toetuse määr;
5) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtpäev;
6) tagasimakse tegemiseks vajalikud andmed;
7) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta;
8) muu vajalik teave.

(4) Toetuse andja saadab toetuse tagasinõudmise otsuse toetuse saajale elektrooniliselt TMS-is.

(5) Toetuse saaja võib taotleda toetuse andjalt toetuse tagasimaksmise ajatamist, esitades selleks 15 tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates toetuse andjale kirjaliku avalduse TMS-is, milles on kirjeldatud ajatamise vajaduse põhjendus ja tagasimaksmise soovitud ajatamiskava. Ajatamistaotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid.

(6) Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse 20 tööpäeva jooksul ajatamistaotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.

(7) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja, arvestades võimaluse korral toetuse saaja esitatud tagasimaksmise ajatamiskava.

(8) Ajatamise otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi. Kui ajatamise otsus tunnistatakse kehtetuks, peab toetuse saaja maksma kogu toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumisest arvates.

6. peatükk
Poolte õigused ja kohustused

§ 22. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus:
1) saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;
2) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva ja sellega lahutamatult seotud teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras;
3) loobuda toetusest või tagastada see igal ajal osaliselt või täies ulatuses.

(2) Toetuse saaja on kohustatud:
1) kasutama toetust sihipäraselt taotluses, taotluse rahuldamise otsuses, käesolevas määruses ja teistes õigusaktides sätestatu järgi;
2) kajastama tegevuste abikõlblikke kulusid raamatupidamises muudest kuludest selgelt eristatavalt;
3) võimaldama toetuse andjal juurdepääsu kõikidele toetuse kasutamisega seotud dokumentidele vähemalt viie tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates;
4) teavitama toetuse andjat viivitamata TMS-i teel asjaoludest, mis võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist;
5) täitma käesoleva määruse §-s 19 sätestatud teavitusnõudeid;
6) kandma kasutamata ja tagasinõutud toetuse tagasi tähtajaks;
7) säilitama taotluse ja projekti elluviimisega seonduvat dokumentatsiooni seitse aastat pärast projekti lõppemist;
8) osalema toetuse andja kord aastas korraldataval toetuse saajate ühisüritusel toetuse andmisega samal või järgneval kalendriaastal.

§ 23. Toetuse andja õigused ja kohustused

(1) Toetuse andjal on õigus:
1) kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust, sealhulgas seda, kas toetust kasutatakse kooskõlas käesoleval määruse ja taotluse rahuldamise otsusega;
2) nõuda, et taotluses sisaldunud tegevuste eesmärkide, kestuse, oodatavate tulemuste ja kulude kohta esitataks lisaandmeid ja -dokumente, mis tõendavad, et tegevused on nõuetekohaselt ellu viidud ning toetuse saaja kohustused on nõuetekohaselt täidetud;
3) jätta toetus välja maksmata või nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses sätestatust;
4) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees ja see on ajatamata.

(2) Toetuse andja on kohustatud:
1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused käesolevas määruses sätestatud aja jooksul;
2) tagama vähese tähtsusega abi andmise korral andmete kandmise registrisse ja vähese tähtsusega abi registrisse ning muude konkurentsiseaduse 6. peatükis sätestatud kohustuste täitmise;
3) säilitama vähese tähtsusega abi andmise korral toetuse taotlemise, andmise, kulu abikõlblikkust tõendavate ja muude dokumentide ning teabega seotud tõendeid kümme aastat viimase taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates;
4) kontrollima toetatud tegevuste elluviimist;
5) juhendama taotlejat ja toetuse saajat toetuse andmise ja kasutamise küsimustes;
6) korraldama taotluse vastuvõtmise, registreerimise, menetlemise ja säilitamise;
7) lahendama toetuse andja otsuse või toimingu peale esitatud vaide;
8) korraldama kord aastas toetuse saajate ühisürituse.

7. peatükk
Vaidemenetlus

§ 24. Vaide esitamine ja menetlemine

Toetuse andja otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab toetuse andja.


(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister



(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Miilits
kantsler