Kiri

MINISTRI MÄÄRUSE EELNÕU MINISTRI MÄÄRUS Küberintsidendist teavitamisel esitatavad andmed ja teavitamise kord1 Määrus kehtestatakse küberturvalisuse seaduse § 8 lõike 8 alusel. § 1. Teavitamisel esitatavad andmed ja teavitamise kord (1) Esmases teates esitatakse võimaluse korral järgmine teave: 1) teave olulise mõjuga küberintsidendi sisu ja põhjuse kohta, sealhulgas asjakohasel juhul teave turvarikkemärgi kohta koos selgitusega, kas olulise mõjuga küberintsidendi eeldatavaks põhjuseks on ebaseaduslik või pahatahtlik tegevus; 2) hinnang olulise mõjuga küberintsidendile, sealhulgas selle raskusastmele ja mõjule; 3) teave olulise mõjuga küberintsidendi piiriülese mõju kohta; 4) teave olulise mõjuga küberintsidendi lahendamiseks ettevõetavate tegevuste kohta. (2) Intsidenditeates esitatakse lõikes 1 nimetatud teave. (3) Vahearuandes esitatakse lõikes 1 nimetatud teave ja asjakohasel juhul Riigi Infosüsteemi Ameti taotletud lisateave. (4) Lõppraport sisaldab järgmist teavet: 1) küberintsidendi põhjus; 2) küberintsidendi suhtes rakendatud abinõu; 3) küberintsidendi raskusaste ja mõju, sealhulgas asjakohasel juhul piiriülene mõju. § 2. Määrus jõustub 1. veebruaril 2026. a. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv) (ELT L 333, 27.12.2022, lk 80–152). Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Tiina Uudeberg kantsler

1

13.01.2026

Justiits- ja digiministri määruse „Küberintsidendist teavitamisel esitatavad

andmed ja teavitamise kord“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Küberturvalisuse 2. direktiiv ehk NIS2-direktiiv võeti suuremas osas üle küberturvalisuse

seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmine,

eelnõu 739 SE (edaspidi 739 SE)).1 Selle seletuskirja aluseks oleva eelnõu eesmärk on võtta üle

ainult NIS2-direktiivi artikli 23 lõige 4 osas, mida ei reguleerita küberturvalisuse seadusega ega

muude õigusaktidega. Konkreetsemalt sätestatakse kavandatava määrusega, mis on

küberintsidendist teavitamisel esitatavate teadete sisu (st teave). Nendeks teadeteks on esmane

teade, intsidenditeade, vahearuanne ja lõppraport.

Kuna nii 739 SE kui ka kavandatava määruse eelnõu kohaselt – viimase puhul väga vähesel

määral – halduskoormus kasvab (küberturvalisuse seadust täiendatakse uute subjektidega, kes

peavad täitma seaduses, sh ka määruses ette nähtavaid nõudeid), nähti halduskoormuse

tasakaalustamine ette Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2022. a määruse nr 121 „Võrgu- ja

infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ muudatustega.2 Nimetatud määruse kohaselt

lihtsustati eelkõige mikro- ja väikeettevõtjate küberturvalisuse tagamise nõudeid, nähes

ettevõtjatele ette vaid esmaste turvameetmete täitmise kohustuse standardi järgimise asemel.

Need muudatused jõustusid 1. oktoobril 2025.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi riikliku küberturvalisuse

talituse küberturvalisuse õigusnõunik Raavo Palu ([email protected]). Eelnõu on

keeleliselt toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome

korralduse talituse toimetaja Inge Mehide ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

(küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmine) eelnõuga 739 SE.

Eelnõu kohaselt võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. a direktiivi

(EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase

kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning

tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv) (ELT L 333,

27.12.2022, lk 80–152) (edaspidi ka NIS2-direktiiv), artikkel 23 lõige 4 osas, mida ei reguleerita

küberturvalisuse seaduse ega muude õigusaktidega.

1 Eelnõude infosüsteemi toimikud 24-1266 ja 25-0926. Riigikogus olev eelnõu:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/4429a2b9-e6e2-41cf-991d-f6955c6c4a69/kuberturvalisuse-

seaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus-kuberturvalisuse-2.-direktiivi-ulevotmine/. 2 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7d3ea848-35b2-47d8-8eb8-fa2f735c3da6

2

Eelnõu on seotud 2025.–2027. aasta koalitsioonileppe riigikaitse ja julgeoleku valdkonna

eesmärgiga „tagame Eesti digiühiskonna toimepidevuse nii, et teenused on küberturvaliselt

kättesaadavad igas olukorras“ ning tõhusa asjaajamise valdkonna eesmärgiga „võtame Euroopa

Liidu õiguse üle Eestile sobivaimal moel ja teeme Euroopas ettepanekud sobimatute normide

muutmiseks, sealhulgas ettepanek lükata edasi kestlikkusaruandluse esitamine ja muuta need

vabatahtlikuks“.3 Eelnõu väljatöötamise alus on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–

20274 ELi direktiivide valdkonna all olev ülesanne „Eelnõu direktiivi (EL) 2022/2555

ülevõtmiseks (küberturvalisuse 2. direktiiv)“.

Kuna 739 SE suurendab halduskoormust (KüTSi täiendatakse uute subjektidega, kes peavad

KüTSi nõudeid täitma), nähti halduskoormuse tasakaalustamine ette Vabariigi Valitsuse 9.

detsembri 2022. a määruse nr 121 „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“

muudatustega, mis jõustusid 1. oktoobril 2025.

739 SE kohaselt lisandub küberturvalisuse seadusesse ka § 8 lõige 81, mis tekitab kavandatava

määruse puhul seose NIS2-direktiivi artikli 23 lõike 11 alusel antud Euroopa Komisjoni

rakendusaktiga. Selles rakendusaktis kehtestatakse nõuded küberintsidendi, sealhulgas olulise

mõjuga küberintsidendi kohta esitatava teate või raporti korrale ja vormile. Kui sedasorti

rakendusakt vastu võetakse, lähtuvad rakendusaktis nimetatud teenuseosutajad selles

rakendusaktis kehtestatud nõuetest. Ülejäänud küberturvalisuse seaduse 739 SE kohased

teenuseosutajad järgivad kavandatavat määrust. Euroopa Komisjon on digitaalse

koondmääruse ettepanekus5 selgitanud, et eelviidatud komisjoni rakendusakt võetakse vastu,

sealhulgas toimub tolle ettepaneku käigus ka ühtlustatakse erinevate õigusaktide alusel ette

nähtud teavituste vorme.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.

Paragrahviga 1 määratakse teavitamise sisu ja kord. Tegemist on NIS2-direktiivi artikli 23

lõike 4 ülevõtmisega. 739 SE määrab küberturvalisuse seaduse §-s 8 nii nende teavituste

esitamise ajavälbad kui ka muud üldisemad nõuded, kuid kõnealuses paragrahvis sätestatakse,

mis teave esmases teates, intsidenditeates, vahearuandes ja lõppraportis esitatakse.

Lõige 1 näeb ette, et esmases teates esitatakse võimaluse korral järgmine teave:

1) teave olulise mõjuga küberintsidendi sisu ja põhjuse kohta, sealhulgas asjakohasel juhul

teave turvarikkemärgi kohta koos selgitusega, kas olulise mõjuga küberintsidendi eeldatavaks

põhjuseks on ebaseaduslik või pahatahtlik tegevus;

2) hinnang olulise mõjuga küberintsidendile, sealhulgas selle raskusastmele ja mõjule;

3) teave olulise mõjuga küberintsidendi piiriülese mõju kohta;

4) teave olulise mõjuga küberintsidendi lahendamiseks ettevõetavate tegevuste kohta.

Esmase teate (NIS2-direktiivis sõnastuses „varajane hoiatus“) sisuga seoses on asjakohased

NIS2-direktiivi põhjenduse 102 laused 5 ja 6: Varajane hoiatus peaks sisaldama üksnes teavet,

mis on vajalik CSIRTi või, kui see on kohaldatav, pädeva asutuse olulisest intsidendist

teavitamiseks ja võimaldama asjaomasel üksusel vajaduse korral abi otsida. Selline varajane

3 https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe-2025-2027 4 https://valitsus.ee/sites/default/files/documents/2023-05/VVTP%202023-2027_26.pdf 5 https://digital-strategy.ec.europa.eu/et/library/digital-omnibus-regulation-proposal

3

hoiatus, kui see on kohaldatav, peaks näitama, kas on kahtlus, et olulise intsidendi põhjuseks

on ebaseaduslik või pahatahtlik tegevus, ning kas sellel on tõenäoliselt piiriülene mõju.

Termin „küberintsident“ on defineeritud 739 SE kohase küberturvalisuse seaduse § 2 punktis

18. Olulise mõjuga küberintsidendi kohta saab lugeda küberturvalisuse seaduse § 8 lõigetest 1

ja 2, sh ka 739 SE kohase seaduse § 8 lõikesse 2 lisanduvast punktist 6, mis omakorda viitab

Euroopa Komisjoni asjakohasele rakendusaktile6 ja selles kirjeldatud olukordadele, millal

küberintsident on käsitletav olulise mõjuga küberintsidendina küberturvalisuse seaduse

tähenduses. Turvarikkemärk on rikkumisele viitav asjaolu (igasugune tunnus, mis viitab

rikkumise toimumisele).

739 SE koostamise käigus hinnati korduvalt, mis on NIS2-direktiivi artikli 23 lõike 4 punkti a

minimaalne ülevõetav osa (st mis on esmase teate sisu) ning kuivõrd on direktiiviga ette nähtud

sõnastusliku miinimumiga võimalik täita pädevale asutusele, ennekõike Riigi Infosüsteemi

Ametile seatud ülesannet ja ootust, et asutus saaks anda teavituse esitajale abi ja tagasisidet

selle teabe põhjal, mis on esitatud esmase teatega. Sõnastusliku miinimumiga on siin mõeldud,

et olulise mõjuga küberintsidendi korral tuleb teada anda, kas 1) selle eeldatavaks põhjuseks on

ebaseaduslik või pahatahtlik tegevus ning kas 2) sellel on Eesti riigipiiri ületav mõju.

Lõpptulemusena jõuti järeldusele, et on otstarbekas sõnastada esmase teate sisu nii, nagu on

kõnealuses paragrahvis. Esmase teatega esitatakse see teave, mis on teate esitamise hetkel

olemas, sest praktikas võib esineda ka olukord, et mingi asjaolu ei ole veel teada (nt intsidendi

piiriülene mõju või hinnang olulise mõjuga küberintsidendi tõsiduse ja mõju kohta vms).

Seetõttu on kommenteeritavas lõikes kasutatud sõnastust „võimaluse korral“. See tekitab

tasakaalu nii küberintsidendist teavitamise kohustuse kui ka küberintsidendi käsitlemise

vaatest. See on ka põhjus, miks kommenteeritava lõike sisu hõlmab elemente, mis on NIS2-

direktiivi artikli 23 lõikes 4 ette nähtud nii varajasele hoiatusele (eelnõu tähenduses „esmane

teade“), intsidenditeatele (eelnõus samuti „intsidenditeade“), vahearuandele (eelnõus samuti

„vahearuanne“) kui ka lõpparuandele (eelnõus „lõppraport“). See võimaldab ka vältida, et tekib

kuni neli erinevat vormi, mida tuleks ühe küberintsidendi puhul täita – selle asemel on võimalik

kasutusele võtta üks vorm, mida saab vajaduse korral täiendada või parandada.

Lõike 1 punkt 1 on seotud NIS2-direktiivi artikli 23 lõike 4 punkti a (lauseosa märgitakse (kui

see on kohaldatav), kas olulise intsidendi põhjuseks on eeldatavasti ebaseaduslik või

pahatahtlik tegevus), punkti b (lauseosa antakse esialgne hinnang olulisele intsidendile,

sealhulgas .. võimaluse korral ka rikkeindikaatoritele) ning punkti d alapunktide i (intsidendi,

sealhulgas selle tõsiduse ja mõju üksikasjalik kirjeldus) ja ii (ohu liik või lähtepõhjus, mis

intsidendi tõenäoliselt põhjustas) ülevõtmisega. Sõnad „oluline intsident“ on määruse eelnõu

tähenduses „olulise mõjuga küberintsident“. Sõna „intsident“ on eelnõu tähenduses

„küberintsident“. Sõna „rikkeindikaator“ on eelnõu tähenduses „turvarikkemärk“.

Turvarikkemärk on rikkumisele viitav asjaolu ehk igasugune tunnus, mis viitab rikkumise

toimumisele.

Lõike 1 punkt 2 on seotud NIS2-direktiivi artikli 23 lõike 4 punkti b (lauseosa antakse esialgne

hinnang olulisele intsidendile, sealhulgas selle tõsidusele ja mõjule) ülevõtmisega. Sõna

„tõsidus“ asemel on eelnõus kasutatud sõna „raskusaste“. Raskusaste on seotud võrgu- ja

infosüsteemi turvalisust ja selle toimepidevust mõjutavate ning küberintsidendi tekkimist

põhjustavate riskide loetelu koostamisega, mille käigus määratakse riskide realiseerumise

6 Rakendusakt jõustus 7. novembril 2024 ja on kättesaadav https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32024R2690&qid=1730728447038. Lisainfo:

https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/14241-Cybersecurity-risk-management-

reporting-obligations-for-digital-infrastructure-providers-and-ICT-service-managers_en ja https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=PI_COM:Ares(2024)4640447&qid=1728309190768.

4

tagajärgede raskusaste ja kirjeldatakse riskijuhtimismeetmeid. Riskianalüüsi koostamise

kohustus on ette nähtud Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2022. a määruse nr 121 „Võrgu- ja

infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ § 5 lõikega 1, selle sisu täpsustatakse Vabariigi

Valitsuse määrusi muutva eelnõuga. Varem oli vastav nõue ette nähtud enne NIS2-direktiivi

vastuvõtmist kehtinud küberturvalisuse seaduses, konkreetsemalt selle § 7 lõike 2 punkti 1 kuni

31.12.2025 kehtinud sõnastuses. Seega pole riskianalüüsi koostamine, sh selle „raskusaste“,

uus tegevus ega käsitlus.

Lõike 1 punkt 3 on seotud nii NIS2-direktiivi artikli 23 lõike 4 punkti a (lauseosa milles

märgitakse (kui see on kohaldatav), kas [olulisel intsidendil] .. võib olla piiriülene mõju) kui

ka punkti d alapunkti iv (kui see on kohaldatav, intsidendi piiriülene mõju) ülevõtmisega.

Piiriülese mõju all mõeldakse, et küberintsidendi mõju avaldub lisaks Eesti Vabariigi

territooriumil oleva(te)le võrgu- ja infosüsteemi(de)le ka mõne muu riigi võrgu- ja

infosüsteemi(de)le.

Lõike 1 punkt 4 on seotud NIS2-direktiivi artikli 23 lõike 4 punkti d alapunkti iii (juba

kohaldatud ja kohaldamisel olevad leevendusmeetmed) ülevõtmisega. Leevendusmeetmete all

mõeldaksegi ettevõetavaid tegevusi ehk neid meetmeid, mis on kasutusele võetud, sh

asjakohasel juhul ka tulevikus (näiteks kui üksus teeb rakendatud meetme üle mingi aja pärast

ise sisemist kontrolli).

Lõige 2 on seotud samade NIS2-direktiivi sätete ülevõtmisega, mis on viidatud siinse

paragrahvi lõike 1 asjakohastes punktides, sh on seotud NIS2-direktiivi artikli 23 lõike 4 punkti

b (lauseosa millega, kui see on kohaldatav, ajakohastatakse punktis a osutatud teavet ning

antakse esialgne hinnang olulisele intsidendile, sealhulgas selle tõsidusele ja mõjule ning

võimaluse korral ka rikkeindikaatoritele) ülevõtmisega. Kommenteeritav lõige näeb ette, et kui

tegemist on intsidenditeatega, siis esitatakse lõikes 1 nimetatud teave. Kui esmase teate puhul

esitatakse see teave, mis on esitamise hetkel olemas, siis intsidenditeate puhul esitatakse kogu

teave, mis on lõikes 1 välja toodud. Kui intsidenditeate puhul ei ole jätkuvalt mõne asjaolu

kohta teavet, mis tuleb esitada (näiteks ei ole veel teada, et tegemist on piiriülese mõjuga), saab

vastavas osas selgitada, et see info puudub või pole sel hetkel asjakohane.

Lõige 3 on seotud samade NIS2-direktiivi sätete ülevõtmisega, mis on viidatud siinse

paragrahvi lõike 1 asjakohastes punktides, sh nii NIS2-direktiivi artikli 23 lõike 4 punkti c

(CSIRTi või, kui see on kohaldatav, pädeva asutuse taotlusel vahearuande vaatlusaluste asjade

seisu kohta) kui ka kaudselt punkti d ülevõtmisega. Nende punktide põhisisu võeti üle 739 SE

kohase seadusega, kuid seaduseelnõuga küberturvalisuse seaduses tehtavad muudatused ei

määra kindlaks, mis on lõpparuande (eelnõus lõppraporti) või vahearuande sisu. Kavandatavas

lõikes määratakse vahearuande sisu kindlaks: tegemist on olemuselt sama teabega, mis on

nimetatud sama paragrahvi lõikes 1.

Vahearuandega tuleb esitada ka see teave, mida Riigi Infosüsteemi Amet küsib vahearuande

esitajalt – seda siis, kui amet soovib mingi asjaolu kohta lisateavet saada. Lisateabe küsimine

toimub ennekõike esmases teates või intsidenditeates esitatud teabe põhjal. Sõnad „asjakohasel

juhul“ tähendavad, et ametil pole kohustust lisateavet küsida, kuid kui ta seda teeb, peab

teavituse tegija küsitud teabe esitama.

Lõige 4 on seotud NIS2-direktiivi artikli 23 lõike 4 punkti d ülevõtmisega. Selles punktis on

määratud kindlaks lõpparuande (eelnõus lõppraporti) sisu. Lõike 4 punkt 1 on seotud NIS2-

direktiivi artikli 23 lõike 4 punkti d alapunkti ii (ohu liik või lähtepõhjus, mis intsidendi

tõenäoliselt põhjustas) ülevõtmisega. Lõike 4 punkt 2 on seotud NIS2-direktiivi artikli 23 lõike

5

4 punkti d alapunkti iii (juba kohaldatud ja kohaldamisel olevad leevendusmeetmed)

ülevõtmisega. Lõike 4 punkt 3 on seotud NIS2-direktiivi artikli 23 lõike 4 punkti d alapunktide

i (intsidendi, sealhulgas selle tõsiduse ja mõju üksikasjalik kirjeldus) ja iv (kui see on

kohaldatav, intsidendi piiriülene mõju) ülevõtmisega.

Paragrahvis 2 nähakse ette määruse jõustumise aeg, milleks on 1. veebruar 2026 (vt

seletuskirja punkti 6).

Määrusele lisatakse normitehniline märkus NIS2-direktiivi kohta.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõus järgitakse õigusnormide loomisel NIS2-direktiivi. Eelnõu vastab NIS2-direktiivile

ning kuna direktiiv võeti ennekõike üle 739 SE kohase seadusega, on seaduseelnõu materjalide

juures ka NIS2-direktiivi vastavustabel. Seletuskirja siinses osas tuuakse välja need väljavõtted

NIS2-direktiivi artikli 23 lõike 4 esimesest lõigust, mis on seotud siinse eelnõuga:

1) punkt a = määruse § 1 lg 1 p-d 1 ja 3;

2) punkt b = määruse § 1 lg 1 p-d 1–3 ning kaudselt ka lg 2;

3) punkt c = määruse § 1 lg 3 ning kaudselt ka lg 1;

4) punkti d alapunkt i = määruse § 1 lg 1 p 1 ja lg 4 p 3;

5) punkti d alapunkt ii = määruse § 1 lg 1 p 1 ja lg 4 p 1;

6) punkti d alapunkt iii = määruse § 1 lg 1 p 4 ja lg 4 p 2;

7) punkti d alapunkt iv = määruse § 1 lg 1 p 3 ja lg 4 p 3;

8) punkt e = määruse § 1 lg 3 ning kaudselt ka lg 1.

Iga tehtava muudatuse juures on võrreldud muudetava sätte vastavust Euroopa Liidu õigusele,

vajaduse korral on toodud ka võimalikud sõnastusalternatiivid.

Sätete puhul, mis lahendatakse teisiti, kui on sõnastatud NIS2-direktiiv, kohaldub ka NIS2-

direktiivi artikkel 5, mis näeb ette järgmist: [NIS2-direktiiv] ei takista liikmesriike tarbijate

kaitseks vastu võtmast või kehtima jätmast sätteid, millega tagatakse kõrgem küberturvalisuse

tase, tingimusel et sellised sätted on kooskõlas liikmesriikide kohustustega, mis on sätestatud

liidu õiguses.

4. Määruse mõjud

Eelnõukohane määrus mõjutab neid üksusi, kes esitavad olulise mõjuga küberintsidendi kohta

teateid Riigi Infosüsteemi Ametile. Need üksused on nii avaliku kui ka erasektori taustaga. 739

SE seletuskirjas on hinnatud, kui palju üksusi see muudatus mõjutab. Muudatuse mõju on

seotud asjaoluga, mis teavet edaspidiselt esitatakse küberintsidendist teavitamise korral.

Määrusega tehtaval muudatusel ei ole neile üksustele olulist mõju, kuna olemasolevad

küberintsidendist teavitamise vormid on juba praegu üldjoontes samad ehk olulise mõjuga

küberintsidendist teavitav üksus ei pea esmase teate, intsidenditeate, vahearuande ega

lõppraporti edastamiseks uut laadi teavet koguma hakkama. Seda enam, et esmase teate puhul

on olemas ka paindlikkus valida, mis laadi andmeid esitada. Määruse muudatus omab

lühiajaliselt suuremat mõju neile üksustele, kes seni pole varem küberintsidendi teavitust teinud

(kas kohustuslikult või vabatahtlikult). Tegemist on lühiajalise mõjuga, kuna küberintsidendi

toimumisel ei pruugi too üksus kohe alguses teada ega aru saada, mis teavet küberintsidendi

kohta tuleb esitada, kuid siin aitabki vastava vormi kasutamine, mis on leitav asjakohaselt

veebilehelt (vt ka järgmist selgitust).

6

5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Eelnõuga tulusid ei prognoosita.

Eelnõu määrusena jõustumise korral peab Riigi Infosüsteemi Amet üle vaatama nii enda

võrgulehel kui ka ettenähtud veebikeskkonnas olevad vormid, et need vastaksid määrusega

kindlaks määratud teadete sisule. Nende toimingute teostamine ei tekita märkimisväärset kulu.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. veebruaril 2026. Jõustumisaja puhul on lähtutud kuupäevast, mis võimaldab

eelnõu kooskõlastada ning Riigi Infosüsteemi Ametil asjakohased vormid üle vaadata.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

7.1. Enne eelnõu koostamist toimusid kaasamised seoses NIS2-direktiivi ülevõtmisega. Nende

käigus sai anda tagasisidet muu hulgas ka siin kommenteeritava määruse eelnõuga sätestatavate

nõuete kohta. Sellekohane tagasiside ja vastused on leitavad 739 SE dokumentide juurest.

Samuti on seletuskirjas asjakohasel juhul selgitatud märkusi, mis saabusid 739 SE kohta enne

selle esitamist Riigikogule.

7.2. Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele,

Riigikantseleile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule.

7.3. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Pangale,

Riigi Infosüsteemi Ametile, Finantsinspektsioonile, Eesti Pangaliidule, Eesti Haiglate Liidule,

Eesti Arstide Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Vee-ettevõtete Liidule, Eesti Kiirabi

Liidule, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidule, Ravimitootjate Liidule, Eesti Proviisorapteekide

Liidule, Eesti Apteekrite Liidule, Eesti Elektritööstuse Liidule, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte

Ühingule, Eesti Gaasiliidule, Eesti Transpordikütuste Ühingule, Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskojale, Eesti Toiduainetööstuse Liidule ja Eesti Kaupmeeste Liidule.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei Ministeeriumid Eesti Linnade ja Valdade Liit Küberintsidendist teavitamisel esitatavad andmed ja teavitamise kord Saadame kooskõlastamiseks Justiits- ja digiministri määruse „Küberintsidendist teavitamisel esitatavad andmed ja teavitamise kord“ eelnõu. Ootame teie kooskõlastusi ja arvamusi hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates kirja kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad:

1. määruse eelnõu 2. määruse seletuskiri

Lisaadressaadid: Andmekaitse Inspektsioon Eesti Pank Riigi Infosüsteemi Amet Finantsinspektsioon Eesti Pangaliit Eesti Haiglate Liit Eesti Arstide Liit Eesti Perearstide Selts Eesti Vee-ettevõtete Liit Eesti Kiirabi Liit Eesti Ravimihulgimüüjate Liit

Meie 20.01.2026 nr 8-1/444-1

2

Ravimitootjate Liit Eesti Proviisorapteekide Liit Eesti Apteekrite Liit Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing Eesti Gaasiliit Eesti Transpordikütuste Ühing Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Eesti Toiduainetööstuse Liit Eesti Kaupmeeste Liit Raavo Palu [email protected]