Leping

1 / 3

RIIGIEELARVELISE TOETUSE KASUTAMISE

LEPING nr 7-1/253-2

Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Mittetulundusühing Eesti Disainikeskus (edaspidi

toetuse saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud järgmise riigieelarvelise toetuse

kasutamise lepingu (edaspidi leping).

1. Üldsätted

1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2026. aasta riigieelarve seaduse § 1 lõikes 2 ette nähtud

Kultuuriministeeriumi valitsemisala toetuse maksmise ja kasutamise tingimused.

1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 22.12.2025 käskkirja nr 194 alusel, kooskõlas 2026. aasta

riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise toetuse taotlusest (edaspidi

taotlus).

1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument.

1.4. Lepingul on selle sõlmimisel järgmised lisad:

1.4.1. Lisa 1 – rahastaja ootused Mittetulundusühingule Eesti Disainikeskus;

1.4.2. Lisa 2 – mõõdikud Mittetulundusühingule Eesti Disainikeskus.

2. Toetus

2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.-31.12.2026 tegevustoetust summas 96 600

eurot.

2.2. Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja 26.01.2026.

2.3. Juhul, kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui 3 tööpäeva

enne lepingu punktis 2.2 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse

teha 7 tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest.

2.4. Punktis 2.1 nimetatud toetus loetakse grupierandiga hõlmatud riigiabiks Euroopa Komisjoni määruse

(EL) nr 651/2014 artikli 53 tähenduses.

3. Toetuse kontroll ja aruandlus

3.1. Toetuse aruande esitamise tähtpäev on 28.01.2027. Aruande kohustuslik vorm on kättesaadav

Kultuuriministeeriumi veebilehel www.kul.ee.

3.2. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande

puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse

kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja

on tagastanud toetuse kasutamata jäägi.

3.3. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks

lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid, toetusega seotud

originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja

tulemuslikkust.

3.4. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel

toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja

selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist.

3.5. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul pärast toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata

eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja

otstarbekust.

3.6. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse eri- või audiitorkontrolli käigus,

on toetuse andjal, sõltumata aruande esitamise tähtpäevast, õigus nõuda igal ajal täpsustatud aruande

esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid.

4. Poolte kohustused

4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ning taotluses kirjeldatud tingimustel ja eesmärkidel; 4.1.2. järgima riigihanke korraldamisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja

on hankija riigihangete seaduse mõistes; 4.1.3. järgima projektiga seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid

ning võtma vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt

kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb projekti elluviimiseks üheliigiliste

teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma

käibemaksuta võrdne 5000 euroga või ületab seda. Juhul, kui kahte sõltumatut

2 / 3

hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada

toetuse andjale sellekohane põhjendus;

4.1.4. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama projekti elluviimisega seotud

dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus on vähese tähtsusega

abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti;

4.1.5. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale

lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega;

4.1.6. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse

osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel;

4.1.7. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud

aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust;

4.1.8. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses

toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad

mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu

täitmisel.

4.2. Toetuse andja kohustub:

4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäeval üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a lepingu

punktis 2.3 toodud juhul.

5. Vastutus

5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat.

5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse

tagastamisega viivitatud päeva eest.

5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse

summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus või toetuse jääk tagasi juhul, kui toetuse

saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh:

5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel;

5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi;

5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks;

5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks;

5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi;

5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud

toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina;

5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid;

5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt;

5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.

5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud

võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt

riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt

lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude

ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui kolm kuud, on

mõlemal poolel õigus lepingust taganeda.

6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine

6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud

lepingu kätte saanud.

6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel

maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud

juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg

olema tasutud ajakava kohaselt.

6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui

pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult

põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul.

Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada.

6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse

ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult

põhjendada.

6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui:

6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi

rasket kahjustumist;

3 / 3

6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord;

6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus.

6.6. Leping lõpeb:

6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel;

6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral;

6.6.3. poolte allkirjastatud kokkuleppel;

6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel.

7. Lõppsätted

7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud:

7.1.1. toetuse andja kontaktisik on Johanna Jõekalda, [email protected];

7.1.2. toetuse saaja kontaktisik on Aive Karing, [email protected]. 7.2. Toetuse saaja teavitab toetuse andjat tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse

rikkumisest e-posti aadressil [email protected]. 7.2.1. Toetuse andja tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest

teavitaja kaitse. 7.2.2. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse tagamise õiguslike aluste ning kohustuste

rikkumisel kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses sätestatust.

7.3. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 7.4. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel

lahendatakse vaidlused kohtus.

Toetuse andja: Toetuse saaja:

Kultuuriministeerium Mittetulundusühing Eesti Disainikeskus

Registrikood: 70000941 Registrikood: 80268314

E-posti aadress: [email protected] E-posti aadress: [email protected]

Arvelduskonto: EE667700771000964417

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Merilin Piipuu Aive Karing

kantsler juhi kohusetäitja

Rahastaja ootused Mittetulundusühingule Eesti Disainikeskus

Kultuuriministeerium peab oluliseks MTÜ Eesti Disainikeskus (MTÜ EDK) tegevust eesti

professionaalse disaini edendamisel ja disainikultuuri arendamisel1, eesti disaini alase

informatsiooni levitamisel ning rahvusvahelisse professionaalsesse võrgustikku lülitamisel,

elukeskkonna kvaliteedi parandamisel ja innovatsiooni toetamisel. Kultuuriministeerium

eraldab MTÜ-le selleks igal aastal tegevustoetust vastavalt riigieelarves kinnitatud

vahenditele.

Kultuuriministeerium seab MTÜ-le rahastamisega seotud eesmärgid ja ootused, mis tulenevad

strateegiatest „Kultuuri arengukava 2021–2030“, „Eesti 2035“ ja teistest riiklikest

arengukavadest. Muuhulgas võetakse eesmärkide ja ootuste seadmisel arvesse disaini

valdkonna arengukavas kokku lepitud suundi. Ootused väljendavad ühiselt kokku lepitud

eesmärke disaini valdkonna toimimiseks, professionaalse taseme säilitamiseks ja

arendamiseks ning on kooskõlas mittetulundusühingu põhikirjaga.

Eesmärkide ja ootuste täitmiseks viib MTÜ EDK ellu tegevusi ning pakub disaini valdkonna

teenuseid vähemalt vastavalt kokku lepitud eesmärkidele, töömahule ning

eelarvevõimalustele.

Rahastaja ootuste täitmise seire toimub igal aastal esimesel võimalusel perioodil veebruar

kuni mai. Rahastaja ootusi uuendatakse vajaduse korral. Riigi seatavate eesmärkide täitmise

eest vastutab MTÜ juhatus.

I EESMÄRGID Kultuuriministeerium ja MTÜ EDK lepivad kokku järgnevates eesmärkides.

1. Strateegilised eesmärgid:

- Professionaalne areng: MTÜ EDK toetab ja edendab oma tegevustega Eesti

disainivaldkonna jätkusuutlikku toimimist ja professionaalset arengut, toetades

disainiettevõtteid innovatsioonis ja arendustegevustes, disaini rakendamist

majanduskasvu ja innovatsiooni suurendamisel ning suurte ühiskondlike väljakutsete

lahendamisel, ning elukeskkonna kvaliteedi parandamisel ja säästva arengu

eesmärkide saavutamisel ning valdkondliku statistika kogumisel.

- Rahvusvahelistumine: MTÜ EDK toetab oma tegevustega Eesti disainivaldkonna

rahvusvahelist konkurentsivõimet ja nähtavust, tutvustades Eestit tugeva disainiriigina,

arendades Eesti professionaalse disaini rahvusvahelistumist ja võrgustumist ning

luues Eesti disaineritele kõrgel tasemel väliskoostöö ja infovahetuse võimalusi.

- Teadlikkus: MTÜ EDK on valdkondlikuks kompetentsikeskuseks ühiskonnas

disainialase teadlikkuse tõstmisel, disainialase teabe vahendamisel ja levitamisel,

disaini kasutamise kättesaadavamaks tegemisel.

1 Mittetulundusühing tegutseb avatult kogu disainivaldkonna ökosüsteemi ulatuses fookusega eelkõige, aga mitte ainult, disainiteenust pakkuvatele disaineritele.

2. Strateegilised lähtekohad mittetulundusühingu rahastamisel

MTÜ EDK panustab strateegia „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide „Inimene“, „Ühiskond“,

“Majandus” ja “Elukeskkond” saavutamisesse:

- Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed

- Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud

- Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik

- Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond

MTÜ tegevus toetab „Kultuuri arengukava 2021–2030“ üldeesmärki – Eesti kultuur on

elujõuline, arenev ja maailmale avatud ning kultuuris osalemine on loomulik osa iga inimese

elus – ja järgmistesse alaeesmärkidesse:

- Eesti kultuurielu on tugev ja toimiv.

- Kultuuri ja loovuse roll ühiskonna arengus on väärtustatud.

Lisaks panustatakse kultuuri arengukava lisas 1 ja 5 ära toodud valdkondliku arengu jaoks

oluliste eesmärkide saavutamisse, näiteks:

- Eesti loomeettevõtjad tegutsevad edukalt rahvusvahelistel turgudel.

- Eestil on hea disainimaa maine.

- Kultuuri- ja loomesektoril on oluline roll säästva arengu eesmärkide saavutamisel.

- Disain toetab digi- ja rohepöörde, sh ringmajanduse ja kliimaeesmärkide saavutamist.

- Loomemajanduse arengut toetav tugisüsteem on tõhus, paindlik ja ettevõtluse

ökosüsteemiga koostoimiv.

- Disaini väärtustatakse sillana loovuse ja innovatsiooni vahel.

MTÜ EDK panustab ka disaini valdkonna arengukava väljatöötamisse ja eesmärkide

täitmisse. Arengukava toob välja disaini arengu jaoks olulised valdkondlikud eesmärgid ja

tegevussuunad. Seeläbi panustatakse valdkondliku ökosüsteemi kooshoidmisse ja koostöö

koordineerimisse.

II TEGEVUSED Tegevuste indikaatorite arvutamise metoodikat, lähte- ja sihttasemeid kajastab mõõdikute

tabel lisas 1.

3. Tegevustoetusega rahastatud põhitegevused prioriteetsuse järjekorras

MTÜ EDK viib eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks põhitegevusena läbi järgmised

tegevused, mis on kaetud riigieelarvelise tegevustoetuse vahenditest. Tegevuste maht

vaadatakse vajadusel üle tegevustoetuse lepingu sõlmimisel.

Võtmeindikaatorid:

- projektide, teenuste, tegevuste ja sündmuste koguarv

- teenuse saajate ja sündmustel osalejate koguarv

★ 1. Professionaalne areng. Eesti disainivaldkonna professionaalse arengu,

nähtavuse ja professionaalse rakendamise toetamine läbi

○ info vahendamise

○ disainibüroode võrgustiku koordineerimise

○ koolituste

○ nõustamise

○ arengu- ja koostööprogrammide

○ valdkonna arendamiseks vajaliku statistika kogumise, talletamise ja jagamise

Nimetatud tegevused toetavad ja võimestavad disainiettevõtluse alaste teadmiste

arengut, professionaalse disaini rakendamist ja koostööd. Valdkonna statistikat

kasutatakse sisendina teadmistepõhise kultuuripoliitika kujundamisel ja valdkonna

tegevuste monitoorimisel.

Väljundindikaatorid:

1.1. vahendatud ja osutatud tegevuste ja teenuste arv

1.2. teenuse saajate ja osalejate arv

Tulemusindikaator:

1.3. teenuse saajate ja osalejate rahulolu teenuste ja tegevustega

Seireindikaator:

1.4. enesehindamine kõigi sündmuste lõikes ning edasise tegevuskava ja

ettepanekute koostamine (vajaduste ja kvaliteedi hindamine).

★ 2. Rahvusvahelistumine. Eesti disainivaldkonna rahvusvahelise

konkurentsivõime toetamine ja Eesti tutvustamine tugeva disainiriigina

○ kogudes ja jagades innovaatilisi rahvusvahelisi kogemusi ja praktikaid

○ toetades disainerite rahvusvahelist suhtlust ja võrgustamist

○ tutvustades Eesti disaini ja disainereid ja parimaid disainikogemusi

○ arendades rahusvahelist koostööd.

Nende tegevustega panustatakse sellesse, et Eesti oleks rahvusvaheline ja

rahvusvaheliselt nähtav ja tunnustatud disainimaa, mis loob Eesti disaineritele ja

disainibüroodele head võimalused oma toodete ja teenuste ekspordiks.

Väljundindikaatorid:

2.1. rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ja võrgustikesse kuulumise arv

2.2. rahvusvaheliste sündmuste arv

2.3. rahvusvahelistel sündmustel osalejate arv

2.4. rahvusvaheliste koostööprojektide arv

2.5. rahvusvahelistel koostööprojektidel osalejate arv

Tulemusindikaator:

2.6. osalejate rahulolu sündmuste ja ja koostööprojektidega

Seireindikaator:

2.7. enesehindamine rahvusvaheliste tegevuste vaates (tugevuste ning

parendustegevuste analüüs).

★ 3. Teadlikkus. Disainiteadlikkuse tõstmine

○ kogudes, vahendades ja levitades disainialast teavet

○ korraldades erinevaid sündmusi, mis on suunatud nii eriala ringkonnale kui

laiemale avalikkusele

Nende tegevustega tõstetakse ühiskonnas disainialast teadlikkust, tehakse disaini

kasutamine kättesaadavamaks ning panustatakse targa tellija oskuste arendamisse

ning disainiredelil2 kõrgema astme saavutamisse.

Väljundindikaatorid:

3.1. korraldatud ja vahendatud sündmuste ja projektide arv

3.2. sündmustel ja projektides osalejate arv

Tulemusindikaatorid:

3.3. sündmustel ja projektides osalejate rahulolu

Seireindikaator:

3.4. enesehindamine teadlikkuse tõstmise tegevuste lõikes ning edasise tegevuskava

ja ettepanekute koostamine (vajaduste ja kvaliteedi hindamine).

4. Siht- ja kaasfinantseeringute olemasolul läbi viidavad tegevused

MTÜ EDK viib eespool nimetatute kõrval võimalusel läbi ka täiendavaid tegevusi, milleks

kaasatakse vahendeid avalikelt ja erarahastajatelt Eestis ja välismaal. Kultuuriministeerium

peab neid tegevusi oluliseks. Eelarvevõimaluste tekkimisel kaalutakse tulevikus ka nende

tegevuste rahastamist tegevustoetuse raames:

1. Eesti parimaid disainipraktikaid tutvustavate ja tunnustavate sündmuste

korraldamine, sh igal paarisaastal toimuvad Eesti Disainiauhinnad. Rahastajad praegu:

Kulka, EAS, Tallinna linn, sponsorid, osalejad.

2. Disainiekspordi arendamisele suunatud rahvusvahelised ja kohalikud tugitegevused

ettevõtetele, sh nõustamine, mentorlus, koolitused. Rahastajad praegu (taotluste

alusel): EAS, välisfondid.

3. Eesti disaini tutvustavate rahvusvaheliste sündmuste korraldamine (konverentsid,

festivalid, näitused vmt sisutegevused), mille eesmärk on tugevdada Eesti disaini

rahvusvahelistumist ning võimestada innovaatilisi disainipraktikaid. Rahastajad praegu

(taotluste alusel): EAS, Kulka, Balti Kultuurifond, välisfondid, sponsorid.

4. Eesti disainielu rahvusvahelistumist võimendavad tugitegevused – sh

loengusarjade, arutelude korraldamine.

5. Disainiekspordi ja -ettevõtluse arendamisele suunatud tugitegevused ettevõtetele,

sh nõustamine, coaching, mentorlus, koolitused. Rahastajad praegu (taotluste alusel):

EAS, välisfondid.

6. Koolitusprogrammide korraldamine disainivaldkonna organisatsioonidele ja

loovisikutele. Rahastajad praegu (taotluste alusel): EAS, omafinantseering.

7. Õppevisiitide korraldamine disainiprofessionaalidele. Rahastajad praegu (taotluste

alusel): EAS, omafinantseering

8. Noorte alustavate disainerite mentorlus ja karjäärinõustamine, praktikaprogrammid.

2 Disainiredeli mudel eristab ettevõtete ja organisatsioonide disainikasutuse puhul nelja astet. Esimesel on ettevõtted, kes disaini ei kasuta, viimasel astmel aga need, kelle jaoks on disain integreeritud ettevõtte ärimudelisse strateegia võtmeosana, et kutsuda esile pidevat innovatsiooni. Disainiredeli mudelil baseeruvad uuringud aitavad mõista, kui palju ja kui teadlikult disaini kasutatakse.

9. Disainiprofessionaalide rahvusvahelised praktikaprogrammid, sh ringdisaini alaste

rahvusvaheliste praktikate jagamine.

10. Disainiteadlikkuse tõstmine Eesti ühiskonnas meedia- ja sisuprojektide ning

valdkondade ülese koostöö kaudu.

5. Tegevuspõhimõtted

1. MTÜ EDK teeb laiapõhjalist koostööd disainivaldkonna üleselt, väldib tegevuste

dubleerimist teiste disainiorganisatsioonidega ja võimalusel ning vajadusel ühendab

valdkonna jõud tulemuste võimendamiseks.

2. MTÜ EDK tasustab loovisikuid õiglaselt ja võrdsetel alustel ja väärtustab loovisikute

loomingut.

3. MTÜ EDK jälgib oma tegevuste korraldamisel säästliku arengu ja

keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid ning mõõdab keskuse tegevuste jalajälge.

4. MTÜ EDK esitab riigile majandusaasta aruanded tähtaegselt.

5. MTÜ EDK peab siinses kokkuleppes loetletud strateegilisi eesmärke silmas kogu

oma tegevuse ulatuses.

6. Ootuste täitmiseks vajalike tegevustega kaasnev töömaht

Kirjeldatud tegevuste ja teenuste tagamiseks on hinnanguliselt vajalik professionaalse

ettevalmistusega ja vastava kogemusega ekspertide panus 5 fte3 ulatuses.

Ministeerium on taganud MTÜ EDK põhitegevuse rahastamise mahus 105 000 eurot, millest

arvestatakse 2025. aastal maha kärbe 5%. 2025. aastal rahastatakse MTÜ EDK põhitegevust

seega mahus 99 750 eurot. Sellega on olnud tagatud ca 3 fte mahus tegevusi. Lisaks on EDK-

l võimalus taotleda projektitoetust Kultuuriministeeriumi meetmest "Loomeettevõtjatele

tugiteenuste pakkumise, nende arenguplaanide elluviimise ja ekspordivõimekuse kasvu

toetamine", mida rakendab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.4

Pooled mõistavad, et seatud eesmärkide parimaks täitmiseks oleks vajalik ellu viia täiendavaid

tegevusi mahus, mille rahastamiseks puuduvad hetkel riigieelarves võimalused. Samuti oleks

lisaressursid vajalikud põhitegevuste paremaks täitmiseks.

7. Rahastamise alused

- Tegevustoetust makstakse MTÜ EDKle riigieelarves ette nähtud mahus, lähtudes

käesolevast kokkuleppest ning tegevuste prioriteetsusest ja võimalike ühe- või

mitmekordsete lisaülesannete maksumusest. Vajadusel vaadatakse tegevuste

prioriteetsus ja teostatavus eelarvevahendite mahus üle lepingu sõlmimise eel.

- Kokku lepitud töömahu piires peetakse eelarve kujundamisel silmas vähemalt riigi

kultuuritöötaja miinimumtasu.

3 full time equivalent ehk täistööaja ekvivalent 4 Toetus on mõeldud selleks, et pakkuda piirkonna või valdkonna turutõrkest, nõudlusest ja potentsiaalist lähtuvaid loomeettevõtluse arengut toetavaid tugiteenuseid. Pakutavad teenused peavad soodustama sihtgrupi ettevõtete müügitulu, ekspordi müügitulu või lisandväärtuse kasvu. Toetuse andmise eesmärk on siduda loomemajanduse ja sidusvaldkondades olevat potentsiaali ettevõtlusega, soodustades uute, ambitsioonikate ja kestlike ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu, tõstes loomeettevõtjate ekspordivõimekust ning luues teistele majandussektoritele loomemajanduse kaudu lisaväärtust ärimudelite, toodete ja teenuste ning müügi ja turunduse arendamisel.

- Tegevuste ja teenuste elluviimisega seotud kulud, sh haldus-, lähetus- ja muud kulud

tagatakse vähemalt 30% mahus tööjõukulude summast.

- Riigi ootused MTÜ EDK tegevuste suhtes on mittetulunduslikud. Mittetulundusühing

teeb kõik endast oleneva omatulu teenimiseks ja sponsortoetuste kaasamiseks ning

kaasrahastajate leidmiseks – seda ulatuses, mis ei sea ohtu põhitegevuste toimumist

ja kättesaadavust sihtrühmale.

8. Finantseesmärgid

MTÜ majandustegevus peab toimuma ressursisäästlikult. Eesmärkide saavutamiseks tuleb

eraldatud rahaliste vahenditega opereerida võimalikult kulutõhusalt. Eelarve kavandamisel

tuleb lähtuda põhimõttest, et avaliku sektori toetust kasutatakse vaid rahastaja ootuste

dokumendis loetletud strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamiseks. Keskpikas

ajahorisondis (3–5 a) ei tohi kulude kasv (ilma amortisatsioonita) ületada tulude kasvu. MTÜ

EDK taotleb aktiivselt välisrahastust ja toetust ettevõtetelt ning teenib omatulu.

Finantseesmärkide tulemusindikaatorid on:

- lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja.

Seireindikaatorid on:

- kaasfinantseeringute osakaal eelarves

- välisfondide toetuse osakaal eelarves

- eraraha osakaal eelarves.

9. Juhtimiskvaliteedi eesmärgid

MTÜ EDK on kaasaegne ja avatud juhtimisega usaldusväärne organisatsioon, mis peab

oluliseks tegevuste ligipääsetavust, keskkonnasäästlikkust ning võrdse kohtlemise

põhimõtteid.

Juhtimiskvaliteeti mõõdetakse järgmiste indikaatoritega:

- töötajate ja koostööpartnerite rahulolu;

- töötajate keskmise palga suhe kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumi.

Seireindikaatorid on:

- teenuste ja töökeskkonna ligipääsetavuse hindamine

- tegevusaruannete korrapärane esitamine ja tulemuste analüüs.

Algtase

Indikaator Seireindikaator 2024

projektide, teenuste, tegevuste, sündmuste koguarv 23

teenuse saajate ja sündmustel osalejate koguarv 569

Põhitegevus 1.1 Professionaalne areng

1.1. vahendatud ja osutatud tegevuste ja teenuste arv 9

1.2. teenuse saajate ja osalejate arv 189

1.3. teenuse saajate ja osalejate rahulolu teenuste ja tegevustega ei monitooritud samal kujul

enesehindamine kõigi sündmuste lõikes ning edasise tegevuskava ja ettepanekute koostamine (vajaduste ja kvaliteedi hindamine).

Põhitegevus 2. Rahvusvahelistumine

2.1. rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ja võrgustikesse kuulumise arv 2

2.2. rahvusvaheliste sündmuste arv 2

2.3. rahvusvahelistel sündmustel osalejate arv 83

2.4. rahvusvaheliste koostööprojektide arv ei monitooritud samal kujul

2.5. rahvusvahelistel koostööprojektidel osalejate arv ei monitooritud samal kujul

2.6. osalejate rahulolu sündmuste ja ja koostööprojektidega ei monitooritud samal kujul

enesehindamine rahvusvaheliste tegevuste vaates (tugevuste ning parendustegevuste analüüs).

Põhitegevus 3. Teadlikkus

3.1. korraldatud ja vahendatud sündmuste ja projektide arv 14

3.2. sündmustel ja projektides osalejate arv 205

3.3. sündmustel ja projektides osalejate rahulolu ei monitooritud samal kujul

teenuste vajaduste monitoorimine toimunud

enesehindamine teadlikkuse tõstmise tegevuste lõikes ning edasise tegevuskava ja ettepanekute koostamine (vajaduste ja kvaliteedi hindamine)

Finantseesmärgid

lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja 1,5

kaasfinanantseeringute osakaal eelarves

välisfondide toetuse osakaal eelarves

eraraha osakaal eelarves

Juhtimiskvaliteet

töötajate ja koostööpartnerite rahulolu ei monitooritud samal kujul

töötajate keskmise palga suhe kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumi 1,21

Teenuste turvalisuse ABC (digiriigiakadeemia.ee)* mõõdik välja töötamisel

teenuste ja töökeskkonna ligipääsetavuse hindamine

tegevusaruannete korrapärane esitamine ja tulemuste analüüs

Rahastaja ootused. Lisa 1. MTÜ EDK. Mõõdikud selgitustega

Sihttase

2025 2026 2027 Märkused

25 30 30 (sh teiste rahastajate tegevused)

600 600 600

9 9 9

190 210 210 (sh teiste rahastajate tegevused)

ei monitooritud samal kujul (rahulolu mõõdetakse recommy meetodil või oma tagasisideküsimustiku pinnalt, rahulolu kaudu hinnatakse teenuste arendamise vajadust)

enesehindamine kõigi sündmuste lõikes ning edasise tegevuskava ja ettepanekute koostamine (vajaduste ja kvaliteedi hindamine).

2 2 3

2 2 2

90 100 100 (täpsustada kui suur osa neist laiem avalikkus, kui suur osa erialane publik)

ei monitooritud samal kujul

ei monitooritud samal kujul (nimetada peamised koostööpartnerid)

ei monitooritud samal kujul (rahulolu mõõdetakse recommy meetodil või oma tagasisideküsimustiku pinnalt, rahulolu kaudu hinnatakse teenuste arendamise vajadust)

enesehindamine rahvusvaheliste tegevuste vaates (tugevuste ning parendustegevuste analüüs).

14 18 18

210 220 220 (täpsustada kui suur osa neist laiem avalikkus, kui suur osa erialane publik)

ei monitooritud samal kujul (rahulolu mõõdetakse recommy meetodil või oma tagasisideküsimustiku pinnalt, rahulolu kaudu hinnatakse teenuste arendamise vajadust)

(EDK kaasab valdkonna esindajaid tegevuste planeerimisse ning teenuste vajaduse hindamisse)

enesehindamine teadlikkuse tõstmise tegevuste lõikes ning edasise tegevuskava ja ettepanekute koostamine (vajaduste ja kvaliteedi hindamine)

2 2 2 (käibevara suhe lühiajalisse võlgnevusse)

(välisriikidest pärit projektirahastus vm toetus suhtarvuna eelarve kogumahtu, näitab rahvusvaheliste projektide olemasolu ja nende mõju tegevusele.)

(eraraha osakaal kogueelarves (koos kõigi projektidega); näitab eraraha kaasamise võimalusi tegevuste üleselt.)

ei monitooritud samal kujul (koostöös Kultuuriministeeriumiga tehakse 360 kraadi meetodiga valitud osapoolte veebiküsitlus; tagab eesmärkide täitmise hindamise, partnerite tagasisidega arvestamise.)

1,2 1,1 1,1 (täistööajale taandatud palga suhe kehtivasse sektori kokkuleppelisse miinimumi, aitab hinnata konkurentsivõimet tööandjana)

mõõdik välja töötamisel (kübertest tuleks läbida kord aastas - aitab tagada infoturbe baasteadmisi ja vältida küberohte. eeldab asutuse liitumist RIA kübertesti keskkonnaga (tasuta), KuMil monitoorib selle kaudu testi sooritajate arvu. lisaks tuleks hinnata, kas osade töötajate puhul oleks vajalik ka Digiriigi Akadeemia Teenuste turvalisuse ABC koolituse läbimine.)

teenuste ja töökeskkonna ligipääsetavuse hindamine (2025 lepitakse Kultuuriministeeriumiga kokku, milliste tegevuste raames ja kuidas ligipääsetavust hinnatakse ning kas on vajalik tegevuskava koostamine; aitab hinnata, kas teenused/töökeskkond on erinevate vajadustega isikutele võrdselt ligipääsetav)

tegevusaruannete korrapärane esitamine ja tulemuste analüüs (tegevusaruande esitamine ning hindamine käesolevast tabelist lähtudest koostöös ministeeriumiga, aitab vastastikku ootusi juhtida ja tegevusi planeerida)

* https://www.ria.ee/kuberturvalisus/kuberruumi-analuus-ja-ennetus/kubertest

mõõdik on välja töötamisel

mõõdik on välja töötamisel

mõõdik on välja töötamisel

sihttase on välja töötamisel

sihttase on välja töötamisel

sihttase on välja töötamisel

sihttase on välja töötamisel

sihttase on välja töötamisel

(rahulolu mõõdetakse recommy meetodil või oma tagasisideküsimustiku pinnalt, rahulolu kaudu hinnatakse teenuste arendamise vajadust)

(rahulolu mõõdetakse recommy meetodil või oma tagasisideküsimustiku pinnalt, rahulolu kaudu hinnatakse teenuste arendamise vajadust)

(rahulolu mõõdetakse recommy meetodil või oma tagasisideküsimustiku pinnalt, rahulolu kaudu hinnatakse teenuste arendamise vajadust)

(EDK kaasab valdkonna esindajaid tegevuste planeerimisse ning teenuste vajaduse hindamisse)

(välisriikidest pärit projektirahastus vm toetus suhtarvuna eelarve kogumahtu, näitab rahvusvaheliste projektide olemasolu ja nende mõju tegevusele.)

(eraraha osakaal kogueelarves (koos kõigi projektidega); näitab eraraha kaasamise võimalusi tegevuste üleselt.)

(koostöös Kultuuriministeeriumiga tehakse 360 kraadi meetodiga valitud osapoolte veebiküsitlus; tagab eesmärkide täitmise hindamise, partnerite tagasisidega arvestamise.)

(täistööajale taandatud palga suhe kehtivasse sektori kokkuleppelisse miinimumi, aitab hinnata konkurentsivõimet tööandjana)

(kübertest tuleks läbida kord aastas - aitab tagada infoturbe baasteadmisi ja vältida küberohte. eeldab asutuse liitumist RIA kübertesti keskkonnaga (tasuta), KuMil monitoorib selle kaudu testi sooritajate arvu. lisaks tuleks hinnata, kas osade töötajate puhul oleks vajalik ka Digiriigi Akadeemia Teenuste turvalisuse ABC koolituse läbimine.)

(2025 lepitakse Kultuuriministeeriumiga kokku, milliste tegevuste raames ja kuidas ligipääsetavust hinnatakse ning kas on vajalik tegevuskava koostamine; aitab hinnata, kas teenused/töökeskkond on erinevate vajadustega isikutele võrdselt ligipääsetav)

(tegevusaruande esitamine ning hindamine käesolevast tabelist lähtudest koostöös ministeeriumiga, aitab vastastikku ootusi juhtida ja tegevusi planeerida)

(kübertest tuleks läbida kord aastas - aitab tagada infoturbe baasteadmisi ja vältida küberohte. eeldab asutuse liitumist RIA kübertesti keskkonnaga (tasuta), KuMil monitoorib selle kaudu testi sooritajate arvu. lisaks tuleks hinnata, kas osade töötajate puhul oleks vajalik ka Digiriigi Akadeemia Teenuste turvalisuse ABC koolituse läbimine.)

(2025 lepitakse Kultuuriministeeriumiga kokku, milliste tegevuste raames ja kuidas ligipääsetavust hinnatakse ning kas on vajalik tegevuskava koostamine; aitab hinnata, kas teenused/töökeskkond on erinevate vajadustega isikutele võrdselt ligipääsetav)