Rahandusministri määruse ,,Finantsinspektsiooni veebilehel andmete avalikustamise ulatus ja kord" muutmise eelnõu

EELNÕU

jaanuar 2026

Rahandusminister

MÄÄRUS

Rahandusministri 21. veebruari 2011. a määruse nr 10 ,,Finantsinspektsiooni veebilehel

andmete avalikustamise ulatus ja kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse Finantsinspektsiooni seaduse § 53 lõike 4 alusel ja kooskõlas

väärtpaberituru seaduse § 237 lõikega 2.

Määruse muutmine

Rahandusministri 21. veebruari 2011. a määruses nr 10 ,,Finantsinspektsiooni veebilehel

andmete avalikustamise ulatus ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

,,11) finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja kohta, kelle tegutsemisele on antud

heakskiit ja kes on vabastatud heakskiitmise taotlemise kohustusest või jäetud välja

heakskiitmise kohaldamisalast krediidiasutuste seaduse §-de 134–137 kohaselt;“;

2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

,,(12) Finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja kohta avaldatakse lisaks lõikes 1

sätestatule heakskiidu andmise, heakskiitmise taotlemise kohustusest vabastamise või

heakskiitmise kohaldamisalast väljajätmise otsuse number ja kuupäev. Kui

finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja on vabastatud heakskiitmise taotlemise

kohustusest, avaldatakse lisaks käesoleva lõike esimeses lauses sätestatule ja asjaomase

ettevõtja krediidiasutuste seaduse § 134 lõike 1 teises lauses sätestatud määratud ettevõtja kohta

lõike 1 punktides 1–3 sätestatud andmed.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

Rahandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Merike Saks

Kantsler

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiits- ja Digiministeerium

Rahandusministri määruse

,,Finantsinspektsiooni veebilehel

andmete avalikustamise ulatus ja

kord" muutmise eelnõu esitamine

kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks

Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks rahandusministri

määruse ,,Finantsinspektsiooni veebilehel andmete avalikustamise ulatus ja kord“ eelnõu.

Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil

http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume eelnõu kooskõlastada või arvamust avaldada 10 tööpäeva jooksul kirja

kättesaamisest alates.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. Eelnõu

2. Seletuskiri

Meie 20.01.2026 nr 1.1-10.1/303-1

2

Lisaadressaadid:

FinanceEstonia MTÜ

Eesti Pangaliit MTÜ

Eesti Pank

Finantsinspektsioon

Anastasia Nõmmik 5854 5096

[email protected]

1

jaanuar 2026

Rahandusministri 21. veebruari 2011. a määruse nr 10 ,,Finantsinspektsiooni veebilehel

andmete avalikustamise ulatus ja kord” muutmise eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse määrust, mis on kehtestatud Finantsinspektsiooni seaduse (edaspidi FIS)

§ 53 lõike 4 alusel. Määrus reguleerib andmeid finantsjärelevalve subjektide kohta, mida

Finantsinspektsioon peab oma veebilehel avaldama. Eelnõuga lisatakse järelevalveasutusele

kohustus avaldada andmed finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja heakskiitmise,

heakskiitmise taotlemise kohustusest vabastamise ning heakskiitmise kohaldamisalast

väljajätmise kohta.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu on koostanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunik

Anastasia Nõmmik ([email protected], 5854 5096).

Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna

keeletoimetaja Heleri Piip ([email protected], 5303 2849). Eelnõu juriidilist kvaliteeti ja

seletuskirja kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Marge

Kaskpeit ([email protected], 5885 1423).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse rahandusministri 21. veebruari 2011. a määrust nr 10

,,Finantsinspektsiooni veebilehel andmete avalikustamise ulatus ja kord” (RT I, 30.05.2025,

10)(edaspidi määrus).

Eelnõu on seotud menetluses oleva krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi seaduse eelnõu),1 millega muudetakse

finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja tegevuse heakskiitmise menetlust.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

2.1. Taust

2001. aastal võeti vastu Finantsinspektsiooni seadus, millega reguleeritakse järelevalveasutuse

õiguslikku seisundit, tegevuse aluseid, ülesandeid, rahastamist ja piiriülest koostööd. 2005.

aastal jõustus ,,Finantsinspektsiooni seaduse, investeerimisfondide seaduse, krediidiasutuste

seaduse, väärtpaberituru seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus” ning sellega tunnistati

kehtetuks volinormid eriseadustes, mis reguleerisid Finantsinspektsiooni veebilehel

avalikustatavate andmete ulatust ja korda. Vastav kord viidi määrusega üle FIS § 53 lõikesse 4

ning koondati kõikvõimalikud andmed, mida järelevalveasutus peab läbipaistvuse huvides

avaldama, ühte õigusakti. Samuti ajakohastati avaldatavate andmete liike ning vaadati üle

avalikustamisega seotud administratiivne koormus.

1 Kättesaadav EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/63c28d45-9118-4ce5-853a-0fc882cd7012

2

2024. aastal võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu direktiivi 2024/1619/EL2 ehk CRD VI,

millega muudetakse pangandusdirektiivi (CRD), ja määruse (EL) nr 2024/16233, millega

muudetakse pangandusmäärust (CRR). Kogumina nimetatakse muudatusi Basel III paketiks,

sest selle aluseks on Baseli Pangandusjärelevalve Komitee paketid ning tegemist on n-ö

Euroopa Liidu pangandusregulatsiooni jätkusuutlikkuse ja kriisitaluvuse viimase faasiga.

Kuigi CRD VI keskendub liiduülesele harmoniseerimisele ning tutvustab pangandusdirektiivi

hulgaliselt uusi teemasid, tehakse ka mõned muudatused finantsvaldusettevõtjate (ingl. k.

financial holding company) ja segafinantsvaldusettevõtjate (ingl. k. mixed financial holding

company) ehk valdusettevõtjate heakskiitmise menetluses. Finantsvaldusettevõtja on

finantseerimisasutus, kelle tütarettevõtjatest vähemalt üks on krediidiasutus ja ülejäänud

tütarettevõtjad või enamik neist on kas krediidi- või finantseerimisasutused või abiettevõtjad.

Seega ei ole finantsvaldusettevõtja ise krediidiasutus, aga mõni tema tütarettevõtjatest võib olla

krediidiasutus. Segafinantsvaldusettevõtjana mõistetakse emaettevõtjat, kes ise ei ole

krediidiasutus, kindlustusandja ega investeerimisühing, kuid kelle tütarettevõtjatest vähemalt

üks on Eestis või Euroopa liidus asutatud krediidiasutus, kindlustusandja või

investeerimisühing ning kes koos oma tütarettevõtjate ja teiste ettevõtjatega moodustab

finantskonglomeraadi ehk grupi või allgrupi, mis koosneb ettevõtjatest, mis tegutsevad

paralleelselt pangandus-, investeerimis- ja kindlustussektoris. Kui taoline valdusettevõtja

soovib Euroopa Liidus tegutseda emaettevõtjana, on tal kohustus taotleda liikmesriigi pädevalt

asutuselt heakskiitmist, kui too pädev asutus teostab tema üle konsolideeritud järelevalvet.

Heakskiitmise menetlus on võrreldav tegevusloa menetlusega, sest see päädib haldusaktiga,

milles otsustatakse, kas isik võib turul tegutseda ning kui jah, siis millistel tingimustel. Eesti

õiguses reguleerib valdusettevõtjate tegutsemist KAS-i 2. peatükk, mis näeb ette

Finantsinspektsioonile võimaluse jätta valdusettevõtja heakskiitmise kohaldamisalast välja, kui

on täidetud § 137 lõikes 1 sätestatud tingimused. Kui vastavad tingimused on täidetud, ei teosta

Finantsinspektsiooni finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja üle

finantsjärelevalvet, kuid ta peab täitma CRR-is sätestatut konsolideeritud alusel.

CRD VI-ga muudetakse artikli 21a, mis reguleerib valdusettevõtjate heakskiitmist, ning

lisatakse kohaldamisalast väljajätmise kõrvale teine heakskiitmise erand: heakskiitmise

taotlemise kohustusest vabastamine. Vabastuse saamiseks peab valdusettevõtja esitama

Finantsinspektsioonile heakskiitmise taotlemise asemel vabastamise taotluse. Sisuliselt on tegu

heakskiitmise ehk järelevalve kohaldamisalast väljajätmisega, kuid kui esimese erandi puhul

on tegu Finantsinspektsiooni enda diskrestiooniga, siis teise erandi ehk vabastamise taotluse

puhul saab valdusettevõtja aktiivselt sekkuda heakskiitmise menetlusse ning paluda jätta

taotlemisest vabastamist. Uues sõnastuses kohustab artikli 21a lõike 1 neljas alalõige pädevaid

asutusi avaldama andmeid nende valdusettevõtjate kohta, kes on saanud heakskiidu või kes on

vabastatud heakskiitmise taotlemise kohustusest. Avalikustamiskohustuse täitmiseks

muudetaksegi määrust ning sätestatakse loetelu andmetest, mida Finantsinspektsioon peab oma

veebilehel avaldama finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate kohta.

2.2. Selgitused muudatuste kohta

Punktiga 1 täiendatakse määruse § 2 punktiga 11 ja sätestatakse, et määrust kohaldatakse

andmete avalikustamisele finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja kohta, kellele on

antud heakskiit, kes on vabastatud heakskiitmise taotlemise kohustusest või kes on jäetud välja

heakskiitmise kohaldamisalast krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) §-de 134–137 kohaselt.

2 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32024L1619 3 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32024R1623

3

Kuigi direktiiv ei hõlma avalikustatava teabe hulka andmeid selliste valdusettevõtjate kohta,

kelle suhtes on Finantsinspektsioon otsustanud jätta nad kohaldamisalast välja, leiab eelnõu

koostaja, et vastavat avalikustamise nõuet tuleks laiendada ka nende suhtes, et tagada selge

ülevaade finantsturu osalistest ning nende suhtes kohaldatavatest nõuetest, aga ka

Finantsinspektsiooni otsuste läbipaistvus.

Punktiga 2 täiendatakse § 3 lõikega 12, mille esimese lause kohaselt avaldatakse

valdusettevõtja kohta lisaks lõikes 1 sätestatule heakskiidu andmise, heakskiitmise taotlemise

kohustusest vabastamise või heakskiitmise kohaldamisalast väljajätmise otsuse number ja

kuupäev. Lõike teise lausega kohustatakse Finantsinspektsiooni avaldama andmed määratud

ettevõtja kohta, kui valdusettevõtja on heakskiitmise taotlemise kohustusest vabastatud.

Määratud ettevõtja mõiste lisatakse KAS-i seaduse eelnõu § 134 lõike 1 teise lause

muudatusega, mis sätestab, et määratud ettevõtja on määratud vastutavaks selle eest, et tagada

valdusettevõtja usaldatavusnõuete järgimine konsolideerimisgrupi poolt konsolideeritud alusel

vastavalt KAS § 137 lõike 1 punktile 3. Määratud ettevõtja kohta tuleb avalikustada tema

ärinimi, registrikood, aadress, e-posti aadress, faks, telefoninumber ja veebileht selle

olemasolul.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu põhineb CRD VI artikli 21a lõike 1 neljandal alalõikel, mis kohustab liikmesriikide

pädevaid asutusi avaldama oma veebilehel nimekirja valdusettevõtjatest, kellele on antud

heakskiit või kes on vabastatud heakskiidu taotlemise kohustusest. Direktiivi kohaselt tuleb

valdusettevõtjate kohta avaldatud andmeid tuleb vajadusel uuendada kord aastas. Määruse § 12

lõike 3 kohaselt on Finantsinspektsioonil kohustus andmed avalikustada või neid muuta oma

veebilehel viie tööpäeva jooksul avalikustatavate või muudetavate andmete teadasaamisest

arvates. Seega läheb kehtiva määruse sõnastus kaugemale CRD VI-s sätestatust ning kord

aastas andmete uuendamise asemel tuleb neid muuta viie tööpäeva jooksul.

4. Määruse mõju

4.1. Mõju Finantsinspektsioonile

Sihtrühm: Finantsinspektsiooni 2024. aasta aastaraamatu kohaselt töötab järelevalveasutuses

137 isikut.4

Mõju ulatus: väike. Eelnõuga kohustatakse Finantsinspektsiooni avaldama oma veebilehel

andmed Eestis heakskiidu saanud, heakskiitmise taotlemise kohustusest vabastatud ning

heakskiitmise kohaldamisalast välja jäetud valdusettevõtjate ja kui see on kohaldatav, taolise

valdusettevõtjaga seotud määratud ettevõtja kohta.

Mõju avaldamise sagedus: eelnõuga kaasnevate muudatuste mõju sagedus

Finantsinspektsioonile on minimaalne ja ebaregulaarne, sest andmed valdusettevõtjate kohta

tuleb järelevalveasutuse veebilehele lisada vaid üks kord. Juhul, kui andmete koosseis muutub,

tuleb need määruse § 12 lõike 3 kohaselt muuta viie tööpäeva jooksul alates muudetavate

andmete teadasaamisest arvates. Eelnõu koostajale teadaolevalt tegutseb Eestis kaks

finantsvaldusettevõtjat (Luminor Holding AS ja LHV Group AS).

4 Finantsinspektsioon. Aastaraamat 2024, lk 10. Kättesaadav:

https://fi.ee/sites/default/files/FI_AA_2024_est_www.pdf

4

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike. Andmete avalikustamise kohustusega

kaasneb Finantsinspektsioonile ühekordne töökoormuse tõus, kuid kuna Eestis tegutseb vaid

kaks finantsvaldusettevõtjat, on järelevalveasutuse töökoormusele avalduv mõju minimaalne ja

hetkeline.

Mõju olulisus: eelnõuga kaasnevad muudatused omavad Finantsinspektsioonile väheolulist

mõju, kuivõrd finantsjärelevalveasutust kohustatakse avaldama oma veebilehel andmeid

potentsiaalselt vaid kahe finantsvaldusettevõtja suhtes. Andmete avaldamine toimub vaid üks

kord (peale määruse jõustumist) ning kui valdusettevõtja andmekoosseis muutub, peab

Finantsinspektsioon nendest muudatustest teada saades tegema vastavad parandused.

Samasisulist kohustust täidab Finantsinspektsioon juba teiste finantsjärelevalve subjektide

suhtes, mistõttu ei too muudatused kaasa ümberõppimist ega kohanemist. Eelnõuga ei muudeta

finantsjärelevalvesubjektide arvu.

4.2. Muud mõjud

Eelnõu autorite hinnangul eelnõu rakendamisel halduskoormus kodanikele ja reaalsektori

ettevõtjatele ning töökoormus avalikule sektorile ei muutu. Määruse muutmine ei ole seotud

kohalike omavalitsustega ning seega otsene mõju neile puudub. Eelnõu ei mõjuta otseselt elu-

ja looduskeskkonda, riigi julgeolekut ega välissuhteid, sotsiaalset, demograafilist või

regionaalset arengut.

Eelnõust tulenevate muudatuste mõju tervikuna on väheoluline.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse eeldatavad

tulud

Eelnõu rakendamisega ei kaasne koormust riigieelarvele ning see ei too endaga kaasa

muudatusi fiskaalpoliitikas. Krediidiasutuste järelevalvega seotud kulutused kaetakse

Finantsinspektsiooni finantsjärelevalve subjektide poolt tasutavast järelevalvetasust.

6. Määruse jõustumine

Kuivõrd määruse eelnõu kehtestamine sõltub seaduse eelnõu jõustumisest, kehtestatakse

määruse eelnõu sarnaselt seaduse eelnõule üldkorras, kuid kindlasti pärast seaduse eelnõu

jõustumist, sest määrus sisaldab viiteid sätetele, mida seaduse eelnõuga lisatakse või

muudetakse.

7. Eelnõu kooskõlastamine ja esitamine arvamuse avaldamiseks

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Justiits- ja

Digiministeeriumile, Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile ning mittetulundusühingutele

Finance Estonia ja Eesti Pangaliit.