Maaparandusseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

1

EELNÕU

09.01.2026

Maaparandusseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Maaparandusseaduse muutmine

Maaparandusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Maaparanduse väikesüsteem (edaspidi väikesüsteem) on maaparandussüsteem, mille maa-

ala suurus ei ületa 50 hektarit.“;

2) paragrahvi 4 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „veejuhe või“;

3) paragrahvi 6 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „(edaspidi ka ehitusprojekt)“

tekstiosaga „, ehituskava“;

4) paragrahv 7 tunnistatakse kehtetuks;

5) seadust täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses:

„§ 81. Maaparandussüsteemi ehitamise ja kasutusele võtmise erisus

(1) Käesolevas peatükis maaparandussüsteemi ehitamise ja kasutusele võtmise ning ehitamise

ja kasutusele võtmisega seotud menetluste kohta sätestatut kohaldatakse väikesüsteemi suhtes

ning üksikrajatise suhtes, arvestades käesolevas seaduses väikesüsteemi ja üksikrajatise kohta

sätestatud erisusi.

(2) Üksikrajatis on eraldiseisev maaparandussüsteemi rajatis, välja arvatud eesvool ja

reguleeriv võrk, mis ei asu väikesüsteemil ega polderkuivendussüsteemil.“;

6) paragrahvi 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maaparandussüsteemi ehitamisel järgitakse maaparandussüsteemi ehitusprojekti või

ehituskava ja maaparandussüsteemi ehitamise nõudeid ning ehitusseadustiku §-des 7‒10

sätestatud põhimõtteid.“;

7) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Üksikrajatise ehitusdokumendid on käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2‒5 nimetatud

dokumendid.

(22) Väikesüsteemi ehitusdokumendid on teostusjoonis ja väikesüsteemi märkimisandmed.“;

8) paragrahv 11 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 12 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maaparandussüsteemi ehitusprojekti või ehituskava koostamiseks taotletakse Maa- ja

Ruumiametilt maaparandussüsteemi projekteerimistingimused

(edaspidi projekteerimistingimused).

2

(2) Projekteerimistingimusi ei pea taotlema:

1) üksikrajatise ehitamiseks;

2) väikesüsteemi ehitamiseks, kui selle ehitise asukohast tulenevalt ei ole avalik-õiguslikke

kitsendusi.

(3) Projekteerimistingimuste taotluses märgitakse:

1) taotleja nimi, isiku- või registrikood, isikukoodi puudumise korral sünniaeg, kontaktandmed,

taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri;

2) juriidilise isiku esindaja nimi ja esindamise alus;

3) projekteerimistingimuste taotlemise eesmärk;

4) ehitamisega hõlmatava kinnisasja andmed, sealhulgas katastritunnus;

5) maaparandussüsteemi kuivendus- või niisutusviis;

6) maaparandussüsteemi maakasutusviis;

7) maaparandussüsteemi kood ning maaparandusehitise kood ja nimetus;

8) maaparandussüsteemi asukoht;

9) muud vajalikud andmed.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 7 nimetatud andmed märgitakse

projekteerimistingimuste taotluses üksnes maaparandussüsteemi rekonstrueerimise korral.“;

10) paragrahvi 13 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Projekteerimistingimustega määratakse järgmised asjakohased andmed:

1) käesoleva seaduse § 12 lõike 3 punktides 4‒9 nimetatud andmed;

2) maaparanduse uurimistöö tegemise vajadus maaparandussüsteemi ehitusprojekti

koostamiseks või maaparandussüsteemi ehitamiseks;

3) projekteerimistööde loetelu;

4) maaparanduse uurimistöö ja projekteerimise eritingimused ning keskkonna kaitseks meetme

(edaspidi keskkonnameede) rakendamise vajadus;

5) ehitusprojekti ekspertiisi tegemise vajadus;

6) asutused või isikud, kellega ehitusprojekt või ehituskava tuleb kooskõlastada.“;

11) paragrahvi 13 lõiget 5 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) kooskõlastamiseks Keskkonnaametile, kui projekteerimistingimuste taotluse ese käsitleb

eesvoolu, mis kattub looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel kehtestatud lõhe, jõeforelli,

meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse kuuluva veekoguga;“;

12) paragrahvi 14 lõike 1 punktis 3 asendatakse tekstiosa „punktis 1“ tekstiosaga „punktides 1

ja 11“;

13) paragrahvi 16 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) hinnata maaparandussüsteemi ehitamisega kaasnevat keskkonnamõju ja rakendada

asjakohast keskkonnameedet.“;

14) seadust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses:

㤠161. Ehituskava

(1) Ehituskava on üksikrajatise või väiksesüsteemi ehitamiseks vajalike dokumentide kogum,

mis koosneb üksikrajatise või väikesüsteemi ehitamise eesmärki avavast seletuskirjast ja

sobivas mõõtkavas plaanist ning vajaduse korral tehnilistest joonistest ja muudest asjakohastest

dokumentidest.

3

(2) Väikesüsteemi ehituskava peab vastama projekteerimistingimustele,

projekteerimisnormidele ja ehituskava nõuetele.

(3) Üksikrajatise ehituskava peab vastama projekteerimisnormidele ja ehituskava nõuetele.

(4) Maaparandussüsteemi ehituskava nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega.“;

15) paragrahvi 17 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 18 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „punktis 1“ tekstiosaga „punktides 1

ja 11“;

17) seadust täiendatakse §-ga 201 järgmises sõnastuses:

„§ 201. Maaparandussüsteemi ehitamisest teavitamine

(1) Maa- ja Ruumiametile tuleb kolme aasta jooksul projekteerimistingimuste saamisest arvates

vähemalt kümme päeva enne maaparandussüsteemi ehitamise alustamist esitada

maaparandussüsteemi ehitusteatis (edaspidi ehitusteatis).

(2) Ehitusteatises märgitakse järgmised asjakohased andmed:

1) käesoleva seaduse § 12 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning 4–9 nimetatud andmed;

2) ehitatava maaparandussüsteemi maa-ala pindala ja eesvoolu pikkus;

3) ehitatava maaparandussüsteemi teenindava tee klass, pikkus ja olemasolu korral nimetus;

4) ehitatava kaitsetammi pikkus ja pumbajaamade arv;

5) ehitatavad keskkonnakaitseks vajalikud rajatised ja nende arv;

6) ehitusprojekti või ehituskava koostanud ning uurimistöö ja ehitusprojekti ekspertiisi teinud

isikute andmed;

7) maaparandussüsteemi ehitaja andmed;

8) maaparandussüsteemi omanikujärelevalve tegija ja vastutava spetsialisti andmed.

(3) Ehitusteatisega koos esitatakse Maa- ja Ruumiametile:

1) ehitusprojekt;

2) uurimistööde aruanne;

3) ekspertiisiakt, kui ehitusprojekti nõuetekohasuse kontrollimiseks on tehtud ekspertiis;

4) muud asjakohased dokumendid.

(4) Väikesüsteemi ehitamise korral esitatakse koos ehitusteatisega Maa- ja Ruumiametile

ehituskava. Ehituskava ei pea esitama, kui väikesüsteemi asukohast tulenevalt ei ole avalik-

õiguslikke kitsendusi.

(5) Üksikrajatise ehitamise korral tuleb vähemalt kümme päeva enne selle ehitamise alustamist

esitada Maa- ja Ruumiametile ehitusteatis ja ehituskava üksnes järgmiste üksikrajatiste

ehitamiseks:

1) eesvoolul paiknev truup;

2) keskkonnakaitseks vajalik rajatis;

3) regulaatorkaev.

(6) Kui Maa- ja Ruumiamet ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul ehitusteatise

saamisest arvates vajadusest teha selles esitatud andmete lisakontrolli, võib alustada

maaparandussüsteemi ehitamist.

4

(7) Maa- ja Ruumiamet kontrollib ehitusteatise saamisel selle nõuetekohasust ja vajaduse korral

muu hulgas seda, kas seoses ehitusteatises märgitud ehitise või ehitamisega tuleb:

1) ehitusteatisega kavandatav ehitamine viia vastavusse õigusaktist või maaparandussüsteemi

asukohast tulenevate avalik-õiguslike kitsendustega;

2) ehitusprojekt või ehituskava viia vastavusse maaparandussüsteemi ja selle ehitamise

nõuetega, projekteerimistingimustega, projekteerimisnormidega, ehitusprojekti või ehituskava

nõuetega;

3) ehitusprojekt viia vastavusse maaparanduse uurimistöö tulemustega või selle nõuetega;

4) kooskõlastada ehitis või ehitamine asutusega, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud

ehitusteatise esemega;

5) kooskõlastada ehitis või ehitamine Keskkonnaametiga, kui ehitusteatis käsitleb eesvoolu,

mis kattub looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel kehtestatud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja

harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse kuuluva veekoguga;

6) esitada ehitusteatis arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle huve kavandatav

maaparandussüsteem või selle ehitamine võib mõjutada;

7) kaasata menetlusse kinnisasja omanik, kelle kinnisasjale ehitamist kavandatakse, kui taotlust

ei ole esitanud kinnisasja omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik.

(8) Kui ei esine ühtegi käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud alust ega käesoleva seaduse §

23 lõikes 3 sätestatud alust, toimetab Maa- ja Ruumiamet ehitusteatise esitajale mõistliku aja

jooksul kätte teatise selle kohta, et võib alustada maaparandussüsteemi ehitamist.

(9) Kui Maa- ja Ruumiamet on ehitusteatise esitajat teavitanud vajadusest viia ehitamine,

ehitusprojekt või ehituskava käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 1–3 sätestatuga vastavusse

ja ehitusteatise esitaja on ettenähtud tähtpäevaks ehitamise, ehitusprojekti ja ehituskava

nimetatud nõuetega vastavusse viinud ning ei esine ühtegi lõike 7 punktides 4–7 sätestatud alust

ega käesoleva seaduse § 23 lõike 3 punktides 2–10 sätestatud alust, toimetab Maa- ja

Ruumiamet ehitusteatise esitajale mõistliku aja jooksul kätte teatise selle kohta, et võib alustada

maaparandussüsteemi ehitamist.

(10) Ehitusteatise alusel võib maaparandussüsteemi ehitada seitsme aasta jooksul käesoleva

paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul ehitusteatise esitamisest või lõigetes 8 ja 9 sätestatud juhul

Maa- ja Ruumiameti ehitamisega alustamist lubava teatise kättetoimetamisest.

(11) Kui esineb käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 4–7 sätestatud alus, esitab Maa- ja

Ruumiamet ehitusteatise samades punktides nimetatud asutustele ja isikutele

kooskõlastamiseks või arvamuse andmiseks.

(12) Ehitusteatis loetakse vaikimisi kooskõlastatuks, kui käesoleva paragrahvi lõike 7 punktide

4–7 kohane kooskõlastus või arvamus ei ole laekunud kümne päeva jooksul ehitusteatise

saamisest arvates, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud pikem tähtaeg või tähtaja

pikendamist on põhjendatult taotletud.

(13) Kui esineb vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 4–7 sätestatud alus, annab

Maa- ja Ruumiamet maaparandussüsteemi ehitusloa (edaspidi ka ehitusluba), milles muu

hulgas sisalduvad kontrolli tulemusel esitatavad nõuded, või keeldub ehitusloa andmisest.

(14) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6, 8 ja 9 sätestatud juhul tehakse teave ehitusteatise

esitamise kohta ja lõikes 13 sätestatud juhul ehitusloa andmise kohta kättesaadavaks

asjaomasele kohaliku omavalitsuse üksusele.“;

18) paragrahvi 21 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

5

„(1) Ehitusluba annab õiguse ehitada ehitusloale märgitud kinnisasjale ehitusprojektile või

ehituskavale vastava maaparandussüsteemi.

(2) Ehitusluba kehtib seitse aastat. Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada

pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust.“;

19) paragrahvi 21 lõiked 3 ja 4 ning § 22 tunnistatakse kehtetuks;

20) paragrahvi 23 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ehitusluba antakse, kui ehitamine ja ehitusprojekt või ehituskava vastab õigusaktides

sätestatud nõuetele.

(2) Ehitusloale kantakse vähemalt järgmised andmed:

1) ehitusloa number ja kuupäev;

2) ehitusteatise number ja kuupäev;

3) käesoleva seaduse § 12 lõike 3 punktides 4–9 ning § 201 lõike 2 punktides 2–5 nimetatud

andmed.

(3) Maa- ja Ruumiamet keeldub ehitusloa andmisest, kui esineb vähemalt üks järgmistest

alustest:

1) Maa- ja Ruumiamet on ehitusteatise esitajat teavitanud vajadusest viia ehitamine,

ehitusprojekt või ehituskava käesoleva seaduse § 201 lõike 7 punktides 1–3 sätestatuga

vastavusse ning ehitusteatise esitaja on jätnud selle ettenähtud tähtpäevaks tegemata;

2) Maa- ja Ruumiameti hinnangul ei ole võimalik ehitamist, ehitusprojekti või ehituskava

käesoleva seaduse § 201 lõike 7 punktides 1–3 sätestatuga vastavusse viia;

3) on algatatud planeering ja sellega seoses on kehtestatud ajutine ehituskeeld;

4) maaparanduse uurimistöö on tegemata;

5) ehitusprojekti või üksikrajatise ehituskava on koostanud isik, kes ei ole esitanud

majandustegevusteadet käesoleva seaduse § 35 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevusalal

tegutsemiseks;

6) ehitusprojekti või üksikrajatise ehituskava ei ole koostanud või kontrollinud käesoleva

seaduse § 36 lõikes 2 nimetatud vastutav spetsialist maaparandussüsteemi projekteerimise või

maaparanduse ekspertiisi alal;

7) käesoleva seaduse § 201 lõike 7 punktis 4 või 5 nimetatud asutus on jätnud ehitusteatise

põhjendatud juhul kooskõlastamata või ehitise kaitsevööndit põhjustava teise ehitise omanik ei

anna nõusolekut kalduda kõrvale kaitsevööndis kehtivatest piirangutest ning ehitusteatist ei ole

võimalik muuta selliselt, et see vastaks kooskõlastuse tingimustele või ehitise kaitsevööndis

kehtivatele piirangutele;

8) oluline keskkonnamõju on hindamata, kuigi keskkonnamõju hindamine on ette nähtud, või

ehitatava maaparandussüsteemiga kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik

piisavalt vältida ega leevendada;

9) projekteerimistingimuste väljaandmisest on möödunud üle kolme aasta;

10) ehitusteatises on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutavad ehitusloa andmise

otsustamist.

(4) Maa- ja Ruumiamet teeb ehitusloa andmise või selle andmisest keeldumise otsuse 60 päeva

jooksul käesoleva seaduse § 201 lõigetes 2–5 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest

arvates.“;

21) paragrahvi 24 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maa- ja Ruumiamet tunnistab ehitusloa kehtetuks, kui:

6

1) ehitusteatise aluseks olnud ehitusprojekti või ehituskava muudetakse selliselt, et ehitatav

maaparandussüsteem on ohtlik inimese elule või tervisele, varale või keskkonnale;

2) ehitusteatise esitaja on esitanud teadvalt valeandmeid, mis mõjutasid ehitusloa andmise

otsustamist;

3) kinnisasja omanik, kelle kinnisasjal paikneb maaparandussüsteem või selle osa, on esitanud

sellekohase taotluse ja teisel isikul puudub ehitusloa kehtivuse vastu õigustatud huvi.“;

22) paragrahvi 24 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „ehitusprojektile“ sõnadega „või

ehituskavale“;

23) paragrahvid 25–28 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 29 lõike 1 punktid 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„2) tagab maaparandussüsteemi ehitamisest teavitamise;

3) tagab maaparandussüsteemi ehitamise ehitusloa või -teatise alusel ja ehitusprojekti või

ehituskava kohaselt;“;

25) paragrahvi 29 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 29 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) tagab pärast maaparandussüsteemi valmimist selle kasutamisest teavitamise;“;

27) paragrahvi 30 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Omanikujärelevalvet ei tohi teha ettevõtja, kes maaparandussüsteemi ehitab või on koostanud

selle maaparandussüsteemi ehitusprojekti.“;

28) paragrahvi 30 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata väikesüsteemi ehitamise ja käesoleva seaduse § 201

lõikes 5 nimetamata üksikrajatise ehitamise suhtes.“;

29) seadust täiendatakse §-ga 301 järgmises sõnastuses:

„§ 301. Maaparandussüsteemi kasutamisest teavitamine

(1) Maa- ja Ruumiametile tuleb 90 päeva jooksul maaparandussüsteemi valmimisest arvates

esitada maaparandussüsteemi kasutusteatis (edaspidi kasutusteatis).

(2) Väikesüsteemi ja üksikrajatise puhul tuleb kasutusteatis Maa- ja Ruumiametile esitada

kümne päeva jooksul väikesüsteemi või üksikrajatise valmimisest arvates.

(3) Kasutusteatises märgitakse järgmised asjakohased andmed:

1) käesoleva seaduse § 12 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning 4–9 nimetatud andmed;

2) käesoleva seaduse 201 lõike 2 punktides 6–8 nimetatud andmed;

3) väikesüsteemi teostusjoonise koostaja andmed;

4) maaparandussüsteemi tehnilised andmed maaparandusehitiste kaupa.

(4) Kasutusteatisega koos esitatakse käesoleva seaduse § 10 lõigetes 2–22 nimetatud

ehitusdokumendid ja olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisiakt.

(5) Kui Maa- ja Ruumiamet ei teavita kasutusteatise esitajat kümne päeva jooksul kasutusteatise

saamisest arvates vajadusest teha selles esitatud andmete lisakontrolli, võib alustada

maaparandussüsteemi kasutamist.

7

(6) Maa- ja Ruumiamet kontrollib kasutusteatise saamisel selle nõuetekohasust ja vajaduse

korral muu hulgas seda, kas valminud maaparandussüsteem vastab maaparandussüsteemi

nõuetele ja on ehitatud ehitusprojekti või ehituskava kohaselt.

(7) Kui valminud maaparandussüsteem vastab maaparandussüsteemi nõuetele ja on ehitatud

ehitusprojekti või ehituskava kohaselt ning ei esine ühtegi käesoleva seaduse § 311 lõikes 3

sätestatud alust, toimetab Maa- ja Ruumiamet kasutusteatise esitajale mõistliku aja jooksul

kätte teatise selle kohta, et võib alustada maaparandussüsteemi kasutamist.

(8) Kui Maa- ja Ruumiamet on kasutusteatise esitajat teavitanud vajadusest viia

maaparandussüsteem maaparandussüsteemi nõuetega, ehitusprojekti või ehituskavaga

vastavusse ja kasutusteatise esitaja on ettenähtud tähtpäevaks maaparandussüsteemi selle

nõuetega, ehitusprojekti või ehituskavaga vastavusse viinud ning ei esine ühtegi käesoleva

seaduse § 311 lõike 3 punktis 2 või 3 sätestatud alust, toimetab Maa- ja Ruumiamet

kasutusteatise esitajale mõistliku aja jooksul kätte teatise selle kohta, et võib alustada

maaparandussüsteemi kasutamist.

(9) Maa- ja Ruumiamet võib anda maaparandussüsteemi kasutusloa (edaspidi ka kasutusluba),

milles esitab maaparandussüsteemi kasutamise täpsemad tingimused.

(10) Maa- ja Ruumiamet määrab vajaduse korral kasutusloa kõrvaltingimused, millega

tagatakse maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine, sealhulgas kohustuse

maaparandussüsteem uuendada või rekonstrueerida, ja uuendamise või rekonstrueerimise

lõpetamise tähtpäeva.

(11) Kui kasutusteatis esitatakse sellise maaparandussüsteemi kuuluva maaparandusehitise

kohta, mille hoiuks on asutatud maaparandusühistu, saadab Maa- ja Ruumiamet käesoleva

paragrahvi lõigetes 5, 7 ja 8 sätestatud juhul kasutusteatise või lõikes 9 sätestatud juhul

kasutusloa ärakirja asjaomasele maaparandusühistule.

(12) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5, 7 ja 8 sätestatud juhul tehakse teave kasutusteatise

esitamise kohta ja lõikes 9 sätestatud juhul teave kasutusloa andmise kohta kättesaadavaks

asjaomasele kohaliku omavalitsuse üksusele.

(13) Kasutusteatise sisu nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

30) paragrahv 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 31. Maaparandussüsteemi kasutusluba

(1) Kasutusluba annab õiguse kasutada ehitusprojekti või ehituskava kohaselt ehitatud

maaparandussüsteemi.

(2) Kasutusluba on tähtajatu.“;

31) seadust täiendatakse §-ga 311 järgmises sõnastuses:

„§ 311. Maaparandussüsteemi kasutusloa andmine, kasutusloa andmisest keeldumine ja

kasutusloa kehtetuks tunnistamine

(1) Maa- ja Ruumiamet annab maaparandussüsteemi kasutusloa, kui valminud

maaparandussüsteem on ehitatud käesolevas seaduses sätestatud nõudeid järgides ja

ehitusprojekti või ehituskava kohaselt ning vastab maaparandussüsteemi nõuetele.

8

(2) Kasutusloale kantakse järgmised asjakohased andmed:

1) kasutusloa number ja kuupäev;

2) kasutusteatise number ja kuupäev;

3) käesoleva seaduse § 12 lõike 3 punktides 4–9 nimetatud andmed;

4) käesoleva seaduse § 301 lõike 3 punktis 4 nimetatud andmed.

(3) Maa- ja Ruumiamet keeldub kasutusloa andmisest, kui esineb vähemalt üks järgmistest

alustest:

1) Maa- ja Ruumiamet on kasutusteatise esitajat teavitanud vajadusest viia

maaparandussüsteem vastavusse maaparandussüsteemi nõuetega, ehitusprojekti või

ehituskavaga ning kasutusteatise esitaja on jätnud selle ettenähtud tähtpäevaks tegemata;

2) maaparandussüsteem ei vasta olulisel määral ehitusprojektile või ehituskavale, on ohtlik

inimese elule või tervisele, varale või keskkonnale;

3) algatatud on ehitamise aluseks olnud ehitusloa kehtetuks tunnistamine.

(4) Maa- ja Ruumiamet teeb kasutusloa andmise või selle andmisest keeldumise otsuse

30 päeva jooksul käesoleva seaduse § 301 lõigetes 3 ja 4 nimetatud nõuetekohaste dokumentide

saamisest arvates.

(5) Kui ilmastikutingimused ei võimalda Maa- ja Ruumiametil maaparandussüsteemi kohapeal

kontrollida, pikeneb kasutusloa andmine ajani, millal kohapeal kontrollimine on võimalik.

(6) Maa- ja Ruumiamet tunnistab kasutusloa kehtetuks käesoleva seaduse § 54 lõikes 1

sätestatud maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõppenuks lugemise korral.

(7) Kasutusloa sisu nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

32) paragrahvid 32–34 tunnistatakse kehtetuks;

33) paragrahvi 35 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ettevõtja esitab majandustegevuse registrisse majandustegevusteate, kui ta tegutseb vähemalt

ühel järgmistest tegevusaladest:“;

34) paragrahvi 35 lõikest 4 jäetakse välja teine lause;

35) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Ehituskava, välja arvatud väikesüsteemi ehituskava võib koostada isik, kes vastab

käesoleva seaduse § 36 lõigetes 2‒4 vastutavale spetsialistile esitatud nõuetele.“;

36) paragrahvi 35 lõikes 6 asendatakse sõnad „maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate“ sõnaga

„majandustegevuse“;

37) paragrahvi 35 täiendatakse lõigetega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:

„(8) Kui majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 58 lõikes 1 nimetatud teadet ei esitata

Eesti teabevärava kaudu, siis esitatakse see koos vastutava spetsialisti kinnitusega Maa- ja

Ruumiametile, kes kannab teates ja vastutava spetsialisti kinnituses sisalduvad andmed

majandustegevuse registrisse.

(9) Kui vastutav spetsialist ei esita kinnitust või kinnitusest loobumise teadet Eesti teabevärava

kaudu, siis esitab ta selle Maa- ja Ruumiametile, kes kannab kinnituse või sellest loobumise

teate majandustegevuse registrisse.“;

9

38) paragrahvi 36 lõikeid 2 ja 3 täiendatakse pärast sõna „aastat“ tekstiosaga „viimase 15 aasta

jooksul“;

39) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:

„(81) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada maaparanduse uurimistöö,

maaparandussüsteemi projekteerimise, maaparanduse omanikujärelevalve, maaparanduse

ekspertiisi ja maaparandusehituse ala vastutava spetsialisti hariduseelduse täpsemad nõuded.“;

40) seaduse 4. peatükk tunnistatakse kehtetuks;

41) paragrahvi 39 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maaparandussüsteemide register on andmekogu, mille eesmärk on avaldada teavet

kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate maaparandussüsteemide ja nendega seotud

menetluste kohta ning võimaldada pidada arvestust ja teostada järelevalvet kõigi nende

maaparandussüsteemide üle.

(2) Maaparandussüsteemide registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.

(3) Maaparandussüsteemide registri põhimääruses kehtestatakse:

1) volitatud töötleja;

2) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded;

3) kogutavate andmete täpsem koosseis ja andmekogusse kandmise kord;

4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

5) andmete säilitamise täpsemad tähtajad, tingimused ja kord;

6) muud korraldusküsimused.

(4) Maaparandussüsteemide registri vastutav töötleja on Maa- ja Ruumiamet.“;

42) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Käesoleva seaduse §-s 3 nimetatud maaparandussüsteemide andmed kantakse

maaparandussüsteemide registrisse ja maakatastri kitsendusi põhjustavate objektide kaardile

(edaspidi kitsenduste kaart).“;

43) paragrahvi 40 lõiked 4 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

44) paragrahvi 42 pealkirja täiendatakse pärast sõna „avaldamine“ sõnadega „ja säilitamine“;

45) paragrahvi 42 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

46) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Maaparandussüsteemide registrisse kantud isikuandmeid säilitatakse kuni kümme aastat

maaparandusehitise või -süsteemi kasutusotstarbe lõppemise päevast arvates.“;

47) paragrahv 43 tunnistatakse kehtetuks;

48) paragrahvi 44 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Maaparandussüsteemi omanik ja maaparandusühistu ei tohi maaparandushoiutöö

tegemisega või tegemata jätmisega takistada veevoolu maaparandussüsteemis ega kahjustada

keskkonnaseisundit ja maaparandussüsteemi.“;

49) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

10

„(11) Maaparandussüsteemi üldparameetrid on eelkõige maaparandussüsteemi pindala,

reguleeriva võrgu pikkus, kuivendus- või niisutusviis ning kuivendusintensiivsuse aste.“;

50) paragrahvi 46 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu uuendamiseks võib koostada käesoleva seaduse § 16

lõike 4 alusel kehtestatud maaparandussüsteemi projekteerimisnormide kohaselt ühiseesvoolu

uuendusprojekti.“;

51) paragrahvi 47 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maaparandussüsteemis, maaparandussüsteemi maa-alal, eesvoolu kaitsevööndis ja

eesvoolu kaitselõigul on keelatud takistada veevoolu ja paisutada vett, kui selleks puudub

käesoleva seaduse § 501 lõikes 1 nimetatud Maa- ja Ruumiameti nõusolek.

(2) Maaparandussüsteemis ei tohi olla selle toimimist takistavat looduslikku voolutakistust,

sealhulgas koprapaisu.“;

52) paragrahvi 47 lõiked 4, 5 ja 7‒10 tunnistatakse kehtetuks;

53) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Drenaaž on kuivendusvõrgu maa-alune torustik.“;

54) paragrahvi 47 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Maaparandussüsteemi omanik või käesoleva seaduse § 73 kohases maaparandusühistu

tegevuskavas ettenähtud ulatuses maaparandusühistu teeb maaparandussüsteemi ja selle maa-

ala maaparandushoiutööd, et maaparandussüsteem vastaks selle kasutamise kestel käesoleva

seaduse § 5 lõigetes 1‒5 sätestatud nõuetele.“;

55) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Maaparandussüsteemi omanik ja maaparandusühistu järgivad maaparandushoiutööd

tehes käesoleva seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud nõudeid ja ehitusseadustiku §-des 7‒10

sätestatud põhimõtteid.“;

56) paragrahvi 48 pealkirja täiendatakse pärast sõna „kaitsevöönd“ sõnadega „ja kaitselõik“;

57) paragrahvi 48 lõiked 3‒6 ja 8‒10 tunnistatakse kehtetuks;

58) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:

„(13) Eesvoolu kaitselõik on kuivendussüsteemi suubla osa, mille veetaseme reguleerimine

mõjutab maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. Kui veetaseme reguleerimine võib

mõjutada maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist, määrab Maa- ja Ruumiamet

kaitselõigu ulatuse.“;

59) paragrahvi 49 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Väikesüsteemi puhul on maaparandushoiu kohustus üksnes selle eesvoolu osas.

(12) Maaparandussüsteemi ühiseesvoolu korrashoidu korraldavad maaparandussüsteemi

omanikud omavahelise kokkuleppe alusel.“;

60) paragrahvi 49 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Kui koprapais takistab riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu toimimist, korraldab

kinnisasja omanik koprajahi või kopra väljapüügi.“;

11

61) paragrahv 50 tunnistatakse kehtetuks;

62) seadust täiendatakse §-dega 501–504 järgmises sõnastuses:

„§ 501. Maaparandussüsteemi mõjutav muu tegevus

(1) Maaparandussüsteemis, maaparandussüsteemi maa-alal, eesvoolu kaitsevööndis või

eesvoolu kaitselõigul maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse (edaspidi koos

maaparandussüsteemi mõjutav muu tegevus) kavandamiseks on vajalik Maa- ja Ruumiameti

nõusolek.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse väikesüsteemi puhul väikesüsteemi

eesvoolu kaitsevööndi suhtes.

(3) Maaparandussüsteemi mõjutav muu tegevus on eelkõige:

1) sellise muu ehitise ehitamine, mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega rajatis;

2) maaparandussüsteemi või selle eesvoolu kaitselõigu veetaseme reguleerimine;

3) heit- ja sademevee ning muu vee, mis pärineb väljastpoolt drenaaži maa-ala, juhtimine

drenaaži;

4) drenaaži maa-alale heitvee immutamine;

5) poldri kasutamise režiimi muutmine;

6) kollektoreesvoolu kaitsevööndis lõhkamis-, puurimis-, kaeve- või muu töö tegemine

pinnases;

7) drenaažiga põllumajandusmaal haritava maa või loodusliku rohumaa muutmine metsamaaks;

8) drenaažiga põllumajandusmaale või eesvoolu kaitsevööndisse puu- ja põõsasistandiku

rajamine;

9) väljaspool maaparandussüsteemi koondatud vee (edaspidi lisavesi) juhtimine avatud

eesvoolu või kuivenduskraavi.

§ 502. Maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse kooskõlastamine või

kooskõlastamata jätmine

(1) Kui maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse kavandamine eeldab sellise loa

olemasolu, mida ei anna Maa- ja Ruumiamet, või sellise teatise esitamist, mida ei menetle Maa-

ja Ruumiamet, siis kooskõlastab loa andja või teatise menetleja nimetatud tegevuse Maa- ja

Ruumiametiga.

(2) Maa- ja Ruumiamet kooskõlastab maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse, kui see ei

kahjusta maaparandussüsteemi, ei takista maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist ega

eesvoolul nõuetekohase hoiutöö tegemist.

(3) Vajaduse korral määrab Maa- ja Ruumiamet kooskõlastuse kõrvaltingimused, millega

tagatakse maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine, sealhulgas kohustuse

maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse võimaldamiseks maaparandussüsteem uuendada

või rekonstrueerida, ja uuendamise või rekonstrueerimise lõpetamise tähtpäeva.

(4) Maa- ja Ruumiamet jätab maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse kooskõlastamata,

kui seda tegevust ei ole võimalik teha selliselt, et oleks tagatud maaparandussüsteemi

nõuetekohane toimimine.

(5) Maa- ja Ruumiamet kooskõlastab käesoleva seaduse § 501 lõike 3 punktides 1‒8 nimetatud

maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse või jätab nimetatud tegevuse kooskõlastamata

kümne päeva jooksul asjakohase taotluse või teatise saamisest arvates.

12

(6) Maa- ja Ruumiamet kooskõlastab käesoleva seaduse § 501 lõike 3 punktis 9 nimetatud

maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse või jätab nimetatud tegevuse kooskõlastamata

60 päeva jooksul asjakohase taotluse või teatise saamisest arvates.

(7) Maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevusega alustamiseks loetakse Maa- ja

Ruumiameti nõusolek antuks, kui Maa- ja Ruumiamet on nimetatud tegevuse kooskõlastanud.

§ 503. Maaparandussüsteemi mõjutavast muust tegevusest teavitamine ning selle

tegevusega alustamiseks nõusoleku andmine või nõusoleku andmisest keeldumine

(1) Kui maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse kavandamine ei eelda käesoleva seaduse

§ 502 lõikes 1 nimetatud loa olemasolu või teatise esitamist, esitab nimetatud tegevuse

kavandaja Maa- ja Ruumiametile vähemalt kümme päeva enne tegevusega alustamist maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse teatise.

(2) Maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse teatises märgitakse:

1) teatise esitaja nimi, kontaktandmed, teatise esitamise kuupäev ja selle esitaja allkiri;

2) tegevusega hõlmatava kinnisasja andmed, sealhulgas katastritunnus;

3) tegevuse eesmärk, sealhulgas tegevuse kirjeldus ja tegevuse elluviimise asukoht kinnisasjal;

4) muud tegevust kirjeldavad andmed.

(3) Kui Maa- ja Ruumiamet ei teavita maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse teatise

esitajat kümne päeva jooksul nimetatud teatise saamisest arvates vajadusest teha teatises

esitatud andmete lisakontrolli, loetakse Maa- ja Ruumiameti nõusolek maaparandussüsteemi

mõjutava muu tegevusega alustamiseks antuks ja selle tegevusega võib alustada.

(4) Maa- ja Ruumiamet kontrollib maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse teatise

saamisel selle nõuetekohasust ja vajaduse korral muu hulgas seda, kas seoses nimetatud teatises

märgitud maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevusega tuleb:

1) teha muudatusi;

2) maaparandussüsteem rekonstrueerida või seda uuendada;

3) kooskõlastada tegevus asutusega, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud selle

tegevusega;

4) esitada nimetatud teatis arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle huve kavandatav

tegevus võib mõjutada;

5) kaasata menetlusse kinnisasja omanik, kelle kinnisasjale seda tegevust kavandatakse, kui

nimetatud teatist ei ole esitanud kinnisasja omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva

kinnisasja omanik.

(5) Kui kontrolli tulemusel ei ole vaja maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevusega seoses

muudatusi teha ning ei esine ühtegi käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 või lõikes 11

sätestatud alust, toimetab Maa- ja Ruumiamet maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse

teatise esitajale mõistliku aja jooksul kätte teatise selle kohta, et tegevusega võib alustada, ning Maa- ja Ruumiameti nõusolek maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevusega alustamiseks

loetakse antuks.

(6) Kui Maa- ja Ruumiamet on teavitanud maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse teatise

esitajat vajadusest maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevusega seoses muudatusi teha ja

nimetatud teatise esitaja on ettenähtud tähtpäevaks muudatused teinud ning ei esine ühtegi

käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 või lõikes 11 sätestatud alust, toimetab Maa- ja

Ruumiamet nimetatud teatise esitajale mõistliku aja jooksul kätte teatise selle kohta, et

13

tegevusega võib alustada, ning Maa- ja Ruumiameti nõusolek maaparandussüsteemi mõjutava

muu tegevusega alustamiseks loetakse antuks.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 3–5 sätestatud juhtudel esitab Maa- ja Ruumiamet

maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse teatise samades punktides nimetatud asutustele

ja isikutele kooskõlastamiseks või arvamuse andmiseks.

(8) Maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse teatis loetakse vaikimisi kooskõlastatuks, kui

käesoleva paragrahvi lõike 4 punktide 3–5 kohane kooskõlastus või arvamus ei ole laekunud

kümne päeva jooksul nimetatud teatise saamisest arvates, välja arvatud juhul, kui seaduses on

sätestatud pikem tähtaeg või tähtaja pikendamist on põhjendatult taotletud.

(9) Kui esineb vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 sätestatud alus, annab

Maa- ja Ruumiamet nõusoleku haldusaktina, milles muu hulgas sisalduvad kontrolli tulemusel

esitatavad nõuded ja käesoleva seaduse § 502 lõikes 3 nimetatud kõrvaltingimused, või keeldub

nõusoleku andmisest.

(10) Maa- ja Ruumiamet annab nõusoleku maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevusega

alustamiseks, kui see tegevus ei kahjusta maaparandussüsteemi ega takista

maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist ja eesvoolul nõuetekohase hoiutöö tegemist.

(11) Maa- ja Ruumiamet keeldub maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevusega

alustamiseks nõusoleku andmisest, kui seda tegevust ei ole võimalik teha selliselt, et oleks

tagatud maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine.

(12) Maa- ja Ruumiamet annab käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud nõusoleku või

keeldub selle andmisest käesoleva seaduse § 501 lõike 3 punktides 1‒8 nimetatud

maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse puhul 30 päeva jooksul nõuetekohasest

maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse teatise saamisest arvates.

(13) Maa- ja Ruumiamet annab käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud nõusoleku või

keeldub selle andmisest käesoleva seaduse § 501 lõike 3 punktis 9 nimetatud

maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse puhul 60 päeva jooksul nõuetekohasest

maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse teatise saamisest arvates.

§ 504. Maaparandussüsteemi rekonstrueerimine või uuendamine maaparandussüsteemi

mõjutava muu tegevuse kooskõlastuse või nimetatud tegevusega alustamiseks nõusoleku

saamiseks

(1) Kui kavandatava maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevusega kahjustatakse

maaparandussüsteemi või takistatakse selle nõuetekohast toimimist, siis kooskõlastab Maa- ja

Ruumiamet nimetatud tegevuse või annab sellega alustamiseks nõusoleku tingimusel, et:

1) maaparandussüsteemi osa, mis jääb kavandatava tegevusega hõlmatud maa-alalt välja,

rekonstrueeritakse etteantud tähtpäevaks iseseisvalt toimivaks ning maaparandussüsteemide

registrisse ja kitsenduste kaardile tehakse asjakohane muudatus või

2) maaparandussüsteemi osa, mis jääb kavandatava tegevusega hõlmatud maa-alale, jäetakse

toimima koos ülejäänud maaparandussüsteemi osaga ning kehtima jääb käesolevast seadusest

tulenev maaparandushoiu kohustus.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul võib Maa- ja Ruumiamet

maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse kooskõlastamisel või tegevusega alustamiseks

nõusoleku andmisel lubada maaparandussüsteem rekonstrueerida muu loa alusel. Sellisel juhul

14

tuleb maaparandussüsteem rekonstrueerida maaparandussüsteemi projekteerimisnormide ja

maaparandussüsteemi ehitamise nõuete kohaselt.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul loetakse rekonstrueeritud

maaparandussüsteemile kasutusluba antuks, kui Maa- ja Ruumiamet on muu ehitise kasutusloa

taotluse kooskõlastanud ja ehitisele on muu ehitise kasutusluba antud.

(4) Kui avalikes huvides maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse kavandamise korral

tuleb maaparandussüsteem rekonstrueerida või uuendada, tagab maaparandussüsteemi

nõuetekohase rekonstrueerimise ja kasutusele võtmise või uuendamise ning kannab

rekonstrueerimise või uuendamise kulud nimetatud maaparandussüsteemi mõjutava muu

tegevuse kavandaja. Maaparandussüsteemi omanikule kannab avalikes huvides

maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse kavandamise ja maaparandussüsteemi

uuendamise kulud ning hüvitab selle käigus tehtud kahju nimetatud tegevuse kavandaja.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul võib maaparandussüsteemi rekonstrueerida

ja uuendada isik, kes tegutseb käesoleva seaduse § 35 lõike 2 punktis 5 nimetatud

maaparandusalal, ning Maa- ja Ruumiameti nõudel maaparandussüsteemi rekonstrueerimise ja

uuendamise omanikujärelevalvet teha isik, kes tegutseb § 35 lõike 2 punktis 3 nimetatud

maaparandusalal.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud maaparandussüsteemi uuendamistöid tegev isik

arvestab maaparandussüsteemi uuendamisel kavandatavat maaparandussüsteemi mõjutavat

muud tegevust, koostab tehtud töö kohta akti ja teostusjoonise ning esitab nimetatud

dokumendid maaparandussüsteemi omanikule ja Maa- ja Ruumiametile viie päeva jooksul

uuendamistööde lõpetamisest arvates.“;

63) paragrahvid 51 ja 52 tunnistatakse kehtetuks;

64) paragrahvi 53 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 53. Avatud eesvoolu või kuivenduskraavi lisavee juhtimine“;

65) paragrahvi 53 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

66) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Lisavett juhtiv isik käesoleva seaduse tähenduses on avatud eesvoolu (edaspidi käesolevas

paragrahvis eesvool) või kuivenduskraavi lisavett juhtiva rajatise omanik.“;

67) paragrahvi 53 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui eesvoolu või kuivenduskraavi lisavee juhtimise tõttu suureneb eesvoolu valgala või

muutuvad oluliselt valgala hüdroloogilised karakteristikud, kontrollib käesoleva seaduse § 36

lõikes 2 nimetatud vastutav spetsialist maaparandussüsteemi projekteerimise alal arvutustega,

kas eesvoolu või kuivenduskraavi lisavee juhtimise korral vastavad eesvoolu ja

kuivenduskraavi sängi ristlõike suurus ning eesvoolul ja kuivenduskraavil paikneva rajatise ava

suurus nõuetele.“;

68) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud arvutused esitatakse käesoleva seaduse § 502

lõikes 1 nimetatud kooskõlastuse taotluse või teatisega või § 503 lõikes 1 nimetatud

maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse teatisega.“;

69) paragrahvi 53 lõiked 4 ja 6‒8 tunnistatakse kehtetuks;

15

70) paragrahvi 53 lõikes 5 asendatakse sõnad „ei anna luba eesvoolu või kuivenduskraavi

lisavee juhtimiseks“ sõnadega „jätab eesvoolu või kuivenduskraavi lisavee juhtimiseks

asjakohase taotluse või teatise kooskõlastamata või selle tegevusega alustamiseks nõusoleku

andmata“;

71) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:

„(81) Lisavett juhtiv isik osaleb alates lisavee juhtimiseks kasutatava rajatise ühendamisest

eesvoolu või kuivenduskraaviga selle maaparandussüsteemi maaparandushoiukulude katmisel,

mille eesvoolu või kuivenduskraavi hakatakse lisavett juhtima.“;

72) paragrahvi 53 lõiked 9 ja 10 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Kui selle maaparandussüsteemi ühishoiuks, millesse lisavett juhitakse, on moodustatud

maaparandusühistu, osaleb eesvoolu või kuivenduskraavi lisavett juhtiv isik

maaparandussüsteemi maaparandushoiukulude katmisel käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel

kehtestatud õigusaktis sätestatud ulatuses.

(10) Eesvoolu või kuivenduskraavi käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud lisavett juhtiva

isiku maaparandushoiukulude suuruse arvutamise alused ja kulude tasumise täpsema korra

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

73) paragrahvi 54 lõiked 2‒5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõppenuks lugemist taotleb

maaparandussüsteemi omanik, esitab ta Maa- ja Ruumiametile maaparandussüsteemi

kasutusotstarbe lõppenuks lugemise taotluse.

(3) Maa- ja Ruumiamet kontrollib käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul kohapeal

samas lõikes nimetatud taotluse põhjendatust esimesel võimalusel, kuid hiljemalt ajaks, kui

taotluse saamisest on möödunud kuus kuud.

(4) Maa- ja Ruumiamet teeb käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul

maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõppenuks lugemise või sellest keeldumise otsuse viie

päeva jooksul lõikes 3 nimetatud kohapealse kontrolli tegemisest arvates.

(5) Maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõppenuks lugemise korral võib Maa- ja Ruumiamet

käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul kehtestada maaparandussüsteemi omanikule

kõrvaltingimusena kohustuse maaparandussüsteem lammutada, kui maaparandussüsteem võib

põhjustada ohtu inimesele, varale või keskkonnale.“;

74) paragrahvid 55‒57 tunnistatakse kehtetuks;

75) paragrahvi 62 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „üle poole maaparandussüsteemi omanikest või

kui korduvasutamiskoosolekul on selle poolt“;

76) paragrahvi 63 lõike 2 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „valgala piir,“;

77) paragrahvi 64 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Asutamiskoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevad asutatava maaparandusühistu

põhiliikmed, kelle kinnisasjadel paikneb kokku üle poole maaparandussüsteemi maa-ala

pindalast või üle poole ühiseesvoolu pikkusest.

16

(4) Maaparandusühistu asutatakse, kui asutamise poolt hääletavad asutatava

maaparandusühistu põhiliikmed, kelle kinnisasjadel paikneb kokku üle poole

maaparandussüsteemi maa-ala pindalast või üle poole ühiseesvoolu pikkusest.“;

78) paragrahvi 64 lõiked 9–11 tunnistatakse kehtetuks;

79) paragrahvi 66 lõikest 1 jäetakse välja teine lause;

80) paragrahvi 69 lõike 5 esimeses lauses asendatakse sõnad „ning maaparandussüsteemi piiri

muutumisel ja maakorraldustoimingu tegemisel“ sõnaga „vajaliku“;

81) paragrahvi 73 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

82) paragrahvi 80 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Üldkoosolekul on maaparandusühistu lõpetamise otsus vastu võetud, kui selle poolt on

hääletanud maaparandusühistu põhiliikmed, kelle kinnisasjadel paikneb kokku üle poole

maaparandussüsteemi maa-ala pindalast või üle poole ühiseesvoolu pikkusest.“;

83) paragrahvi 87 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „poolt maaparandussüsteemi“ sõnadega

„ehitusteatiseta või“;

84) paragrahvi 88 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ehitusprojekti või -kava koostamise eest, kui see on põhjustanud projekti või kava järgi

ehitatud maaparandussüsteemi mittenõuetekohase toimimise, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“;

85) paragrahvi 92 pealkirjas asendatakse tekstiosa „50, 51“ tekstiosaga „502, 503“;

86) paragrahvi 94 pealkirjas asendatakse sõnad „ettevõtjate register“ sõnadega „ettevõtjate

registri andmed“;

87) paragrahvi 94 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

88) paragrahvi 94 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

(11) Enne käesoleva lõike jõustumist kehtinud õigusaktide alusel asutatud maaparandusalal

tegutsevate ettevõtjate registri andmeid käsitatakse käesoleva lõike jõustumisest alates

majandustegevuse registri andmetena.“;

89) seadust täiendatakse §-dega 1101–1105 järgmises sõnastuses:

„§ 1101. Maaparandussüsteemide registrisse kantud üksikust veejuhtmest koosnev

maaparandussüsteem

Enne käesoleva seaduse § 4 lõike 1 muudatuse jõustumist maaparandussüsteemide registrisse

kantud maaparandussüsteem, mis koosneb üksikust veejuhtmest, loetakse pärast nimetatud

muudatuse jõustumist § 4 lõikes 1 nimetatud reguleerivaks võrguks seni, kuni reguleeriva võrgu

omanik ei ole taotlenud selle maaparandussüsteemi andmete kustutamist

maaparandussüsteemide registrist.

§ 1102. Lisavett juhtiva isiku maaparandushoiukulude katmisel osalemise erisus

17

Enne käesoleva seaduse § 53 lõike 81 jõustumist avatud eesvoolu või kuivenduskraavi lisavee

juhtimise korral osaleb lisavett juhtiv isik nende maaparandussüsteemi hoiukulude katmisel,

mis tekivad pärast nimetatud sätte jõustumist.

§ 1103. Vastutava spetsialisti kolmeaastase töökogemuse nõude erisus

Vähem kui kolm aastat enne käesoleva seaduse § 36 lõigete 2 ja 3 muudatuste jõustumist

vastutava spetsialistina tegutsemist alustanud isik, kellel ei ole nimetatud muudatuste

jõustumise ajaks asjaomasel alal kolmeaastast töökogemust viimase 15 aasta jooksul, võib

pärast nimetatud muudatuste jõustumist tegutsemist jätkata, kui ta tegutseb katkematult kolm

aastat alates vastutava spetsialistina tegutsema hakkamisest.

§ 1104. Maaparandushoiukava kehtivus

(1) Maaparandusseaduse (RT I, 31.05.2018, 3) § 57 lõike 7 alusel kehtestatud

maaparandushoiukava kehtib kuni maaparandushoiukava kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte

kauem kui 2027. aasta 31. detsembrini.

(2) Maa- ja Ruumiamet kontrollib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

maaparandushoiukava täitmist kuni selle kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte kauem kui 2027.

aasta 31. detsembrini.

(3) Maaparandusühistu tegevuskava peab olema kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud maaparandushoiukavaga kuni selle kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte kauem kui

2027. aasta 31. detsembrini.

§ 1105. Enne käesoleva paragrahvi jõustumist alustatud ehitus- ja kasutusloa ning muu

tegevuse kavandamise loa menetluse ja loanõude rikkumise erisus

Enne käesoleva paragrahvi jõustumist alustatud ehitus- ja kasutusloa ning

maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse kavandamise loa menetlusele ja loanõude

rikkumisele kohaldatakse enne selle paragrahvi jõustumist kehtinud õigusnorme.“.

§ 2. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmine

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „või Maa- ja

Ruumiameti“.

§ 3. Veeseaduse muutmine

Veeseaduse § 112 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „maaparandushoiukava,“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ….. ……. 2026

18

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus … …..2026. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Vabariigi Valitsuse nimel

1

Maaparandusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seadusega muudetakse maaparandusseadust (edaspidi ka MaaParS),

keskkonnaseadustiku üldosa seadust (edaspidi ka KeÜS) ja veeseadust.

Muudatused on tingitud järgmistest maaparandusseadusest tulenevatest probleemidest:

 vastutus ühiseesvoolu korrashoiu eest on ebaselge;

 ei ole üheselt arusaadav, mis on lisavesi, kes on lisavee juhtija ja millised on lisavee juhtija

kohustused eesvoolu korrashoiu tagamisel;

 maaparandushoiukava on bürokraatlik dokument, mis ei täida oma eesmärki

maaparandushoiutööde planeerimisel;

 maakorraldustoimingu tegemise ning kinnisasja sihtotstarbe ja kasutusotstarbe muutmise

kooskõlastamine ei täida enam oma eesmärki ennetada maaparandussüsteemi kahjustavat

tegevust;

 maaparandussüsteemi maa-alal, eesvoolu kaitsevööndis või eesvoolu kaitselõigul muu

tegevuse kavandamiseks loa andmine on keeruline;

 maaparandussüsteemi ehitusloa menetlus on ajamahukas ka seal, kus ehitamisega kellegi

huve ei kahjustata;

 teatud olukordades on ole võimalik ehitusluba 30 päeva jooksul anda;

 maaparandussüsteemi üksikrajatise ja väikesüsteemi, millele ei ole asukohast tulenevalt

seatud avalik-õiguslikke kitsendusi ehitusõiguse saamine on liialt ajamahukas;

 väikesüsteemi määratlus on ebamäärane ja ajas muutuv ka siis, kui väikesüsteemi suurus ei

muutu;

 väikesüsteemi kasutusloa taotlusega küsitakse dokumente, mis pole otseselt vajalikud;

 maaparandusühistu asutamine on keeruline ja MaRu-le õiendi väljastamise kohustus teatud

juhtudel ebavajalik;

 maaparandusseaduses kasutatavaid termineid (maaparandussüsteem, väikesüsteem,

lisavesi, lisavee juhtija) on teatud olukordades erinevalt mõistetud.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muudatus on tingitud probleemist, kus kallasraja

tõkestamiseks tuleb nõusolek taotleda sõltuvalt olukorrast, kas Maa- ja Ruumiametilt (edaspidi

MaRu) või kohaliku omavalitsuse üksuselt. Nõusoleku taotlejale on ebaselge, kellelt tuleb

nõusolek taotleda. Kavandatava muudatuse kohaselt annab kallasraja tõkestamiseks nõusoleku

kohaliku omavalitsuse üksus.

Veeseaduse muutmise vajadus tuleneb sellest, et eelnõukohase seadusega loobutakse

maaparandushoiukavade koostamisest. Veeseadusest jäetakse välja viide

maaparandushoiukavale.

Eelnõu üldisem eesmärk on tagada maaparandusseaduse rakendamisel suurem õigusselgus ning

lihtsustada ehitustegevusega seotud menetlusi, vähendades isikute halduskoormust ja

2

riigiasutuste, eelkõige MaRu, töökoormust. Samuti on eesmärk tagada Keskkonnaseadustiku

üldosa seaduse rakendamisel õigusselgus kallasraja tõkestamiseks nõusoleku taotlemisel.

Eelnõukohane seadus sisaldab suuremas osas muudatusi, mille tulemusena haldus- või

töökoormus väheneb.

Üldistatult on maaparandusseaduses kavandatud järgmised suuremat õigusselgust ning haldus-

või töökoormust vähendavad muudatused:

 täpsustatakse ühiseesvoolu korrashoiu korraldamist;

 täpsustatakse avatud eesvoolu ja kuivenduskraavi lisavee juhtimisega seonduvat;

 loobutakse maaparandushoiukavast kui ebavajalikuks osutunud planeerimisdokumendist;

 loobutakse kinnisasjal maakorraldustoimingu tegemise ja kinnisasja sihtotstarbe muutmise

kooskõlastusest MaRu-ga;

 maaparandussüsteemi maa-alal, eesvoolu kaitsevööndis või eesvoolu kaitselõigul muu

tegevuse kavandamisel asendatakse senine loa andmine maaparandussüsteemi mõjutava

muu tegevuse teatise esitamisega;

 asendatakse maaparandussüsteemi ehitusloa taotlus ehitusteatisega ja

maaparandussüsteemi kasutusloa taotlus kasutusteatisega;

 muudetakse maaparandussüsteemi ehitusloa andmise või selle andmisest keeldumise otsuse

tegemise tähtaega;

 lihtsustatakse nõudeid maaparandussüsteemi üksikrajatise ja väikesüsteemi ehitamiseks,

millele ei ole asukohast tulenevalt seatud avalik-õiguslikke kitsendusi;

 lihtsustatakse väikesüsteemi määratlust;

 vähendatakse väikesüsteemi ehituskava plaanile kantavate andmete ja kasutusloa

dokumentide arvu;

 lihtsustatakse maaparandusühistu asutamise ja lõpetamise ning tegevuspiirkonna kaardi ja

õiendi väljastamise nõudeid;

 täpsustatakse maaparandusseaduses kasutatavaid termineid.

1.2 Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna nõunik Merly Kiisler (625 6241,

[email protected]) ja sama osakonna valdkonna juht Reena Osolin (625 6287,

[email protected]). Eelnõu koostamisele aitasid kaasa Tiiu Valdmaa, Tiina Tubli, Taimo

Aren ja Enn Selgis MaRu-st. Juriidilise ekspertiisi on eelnõule teinud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Ketlyn Roze (625 6127,

[email protected]). Keeleliselt on eelnõu toimetanud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Leeni Kohal (5698 3427,

[email protected]).

1.3 Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

3

Eelnõu on seotud Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu aluslepingu

punktiga 224: „Ettevõtluse kasvuks vähendame halduskoormust ning lihtsustame teenuseid ja

regulatsioone“.

Eelnõu panustab tegevuspõhise riigieelarve programmi „Biomajanduse programm 2026–2029“

tegevusse 5.3. “Põllumajandusmaa ja maaparanduse poliitika kujundamine“ ning arengukava

„Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ tegevussuuna 4

„Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses“ eesmärgi täitmisesse.

Eelnõukohase seadusega muudetakse järgmisi seaduste redaktsioone:

1) maaparandusseadus (RT I, 31.12.2025, 5);

2) keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 08.07.2025, 68);

3) veeseadus (RT I, 08.07.2025, 70).

Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõukohased muudatused tehakse eelkõige eesmärgiga:

1) parandada maaparandushoiu korraldamist;

2) vähendada riigiasustuse töökoormust ja tõhustada asjaajamist;

3) vähendada isikute halduskoormust.

Eelnõule eelnes maaparandusseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse1

(edaspidi VTK) koostamine. VTK-s kaardistati kehtiva maaparandusseaduse probleemid ja

pakuti välja võimalikud lahendusvariandid ning see esitati 12. juulil 2022. aastal

kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Haridus- ja

Teadusministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja

Keskkonnaministeeriumile.

Justiitsministeerium (praegune Justiits- ja Digiministeerium) ning Keskkonnaministeerium

(praegune Kliimaministeerium) kooskõlastasid VTK märkustega. Kuna Haridus- ja

Teadusministeerium Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi

Valitsuse reglement“ § 7 lõike 4 kohaselt ettenähtud tähtaja jooksul VTK-d ei kooskõlastanud

ega jätnud seda põhjendatult kooskõlastamata, loeti see Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt

kooskõlastatuks.

Arvamuse esitasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, MTÜ Eesti Turbaliit, MTÜ

Eesti Erametsaliit, Eesti Maaparandajate Selts, MTÜ Eesti Veeinseneride Liit, Eesti

Keskkonnaühenduste Koda.

Eelnõu koostamisel töötati esitatud ettepanekud läbi ning võeti asjakohased ettepanekud

arvesse.

2.1 Eelnõukohase seadusega tehtavad VTK-st tulenevad muudatused

2.1.1 Maaparandusühistute asutamise regulatsiooni lihtsustamine (VTK-s p 9.2)

Muudatuse eesmärk on lihtsustada isikutel, kes omavad rohkem kuivendatud maad, ühistu

asutamist juba esimesel asutamiskoosolekul. Maaparandusühistut ei õnnestu tavaliselt

asutamiskoosolekul asutada ja see asutatakse korduvasutamiskoosolekul. Enamasti on ühistu

1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/05bdd9f8-766d-4cdf-bfb8-e1d07b3869fa

4

asutamisest huvitatud suuremad tootjad, kellele kuulub ka suur osa maaparandussüsteemist või

ühiseesvoolust ja seetõttu õnnestubki ühistu asutamine üldjuhul alles kolmandal ehk

korduvasutamiskoosolekul. Eelnõukohase seadusega muudetakse kehtivat regulatsiooni

selliselt, et asutamiskoosolekule kohaldatakse kehtiva regulatsiooni korduvasutamiskoosoleku

asutamise tingimusi.

2.1.2 Maaparandussüsteemi lisavee juhtimise regulatsiooni täpsustamine (VTK-s p 9.4) Muudatuse eesmärk on täpsustada, keda saab käsitleda lisavett juhtiva isikuna ja millised on

lisavee juhtija kohustused eesvoolu korrashoiu tagamisel. MaaParS-i rakendamisel on tekitanud

probleeme ja mitmetimõistmist väljaspool maaparandussüsteemi koondunud vee (edaspidi ka

lisavesi) maaparandussüsteemi rajatisse juhtimist puudutav regulatsioon. Eelnõukohase

seadusega määratletakse lisavett juhtiv isik, kelleks on MaaParS-i tähenduses avatud eesvoolu

või kuivenduskraavi lisavett juhtiva rajatise omanik, kes osaleb alates lisavee juhtimiseks

kasutatava rajatise ühendamisest eesvoolu või kuivenduskraaviga selle maaparandussüsteemi

maaparandushoiukulude katmisel.

2.1.3 Maaparandussüsteemi maa-alal kavandatavate tegevuste PTA-ga kooskõlastamise

optimeerimine (VTK-s p 9.5) Muudatuse eesmärk on vähendada nende kavandatavate tegevuste kooskõlastusi, mis

maaparandussüsteemi otseselt ei saa mõjutada. Eelnõukohase seadusega loobutakse

maakorraldustoimingute, maa sihtotstarbe muutmise ja kinnisasja kasutusotstarbe muutmise

kooskõlastamisest.

2.1.4 Maaparandussüsteemi ehitusloa menetlustähtaja pikendamine (VTK-s p 9.8)

Muudatuse eesmärk on võimaldada MaRu-l anda ehitusluba tähtaegselt ja kaasata

maaparandussüsteemi ehitusloa menetlusse kõik asjasesse puutuvad isikud.

Maaparandussüsteemi ehitusloa menetlustähtaeg oli 30 päeva. Metsakuivenduse

ehitusprojektidega hõlmatav maa-ala ulatub sadadesse hektaritesse. Projekti vastavuse

kontrollimine ning kõikide osapoolte kaasamine on ajamahukas. Isikute arv ulatub kümnetest

sadadeni, kusjuures kõikidel maaomanikel ei ole elektronposti aadressi rahvastikuregistris

märgitud. Eelnõukohase seadusega sätestatakse ehitusloa andmise või selle andmisest

keeldumise tähtajaks 60 päeva.

2.1.5 Maaparanduse väikesüsteemi ehituskava plaanile kantavate andmete lihtsustamine

(VTK-s p 9.9)

Muudatuse eesmärk on vähendada väikesüsteemi ehituskava plaanil andmeid, mis on ehitusloa

menetlemiseks ebavajalikud. Eelnõukohase seadusega loobutakse nõudest kanda väikesüsteemi

ehituskava plaanile kanda andmed kavandatava väikesüsteemi suubumiskohas suubla põhja

kõrgusarvu kohta.

2.1.6 Maaparanduse väikesüsteemi kasutusloa taotlemisel esitatavate dokumentide arvu

vähendamine (VTK-s p 9.11)

Muudatuse eesmärk on vähendada väikesüsteemi kasutusteatises (kehtiva maaparandusseaduse

kohaselt kasutusloa taotluses) selliseid dokumente ja nendes sisalduvad andmed, mis ei ole

otseselt vajalikud. Eelnõukohase seadusega loobutakse nõudest esitada kasutusteatisega

(kehtiva maaparandusseaduse kohaselt kasutusloa taotlusega) andmeid kaetud tööde ja

ehitusmaterjalide kohta.

2.1.7 Maaparandussüsteemide registri põhimääruse kehtestamise pädevuse andmine

valdkonna eest vastutavale ministrile (VTK-s p 9.13)

5

Muudatuse eesmärk on lihtsustada maaparandussüsteemide registri põhimääruses andmete

loetelude muutmist. Eelnõukohase seadusega antakse maaparandussüsteemide registri

põhimääruse kehtestamise volitusnorm Vabariigi Valitsuse asemel valdkonna eest vastutavale

ministrile. Samuti jäetakse välja sätted, mis dubleerivad avaliku teabe seadust.

2.1.8 Maaparandushoiu nõuete täpsustamine (VTK-s p 9.14)

Muudatuse eesmärk on täpsustada maaparandushoiu nõudeid. Kehtivast maaparandusseadusest

võib ekslikult aru saada, et üksnes maaparandushoiutöid tehes saab maaomanik

maaparandussüsteemis veevoolu takistada või kahjustada selle toimimist. Eelnõukohase

seadusega sätestatakse, et ka maaparandushoidu tegemata jättes ei tohi takistada

maaparandusüsteemi toimimist ning täpsustatakse, et maaparandushoiu kohustus lasub lisaks

maaomanikule ka maaparandusühistul tegevuskavas määratletud ulatuses.

2.1.9 Riigi poolt korras hoitavatel ühiseesvooludel uuendustööde korraldamine (VTK-s p

9.15)

Muudatuse eesmärk on lihtsustada riigi poolt korras hoitavatel ühiseesvooludel uuendustööde

korraldamist selliselt, et MaRu-l ei ole alati vaja riigi poolt korras hoitavat ühiseesvoolu

uuendamiseks tellida uuendusprojekti. Eelnõukohase seadusega sätestatakse, et MaRu võib

riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu uuendamiseks tellida ühiseesvoolu uuendusprojekti või

määrata ise uuendustööde mahud.

2.1.10 Maaharimine avatud eesvoolu kaitsevööndis (VTK-s p 9.16)

Muudatuse eesmärk on loobuda dubleerivast nõudest, mille kohaselt avatud eesvoolu

kaitsevööndis ei tohi harida maad lähemal kui üks meeter eesvoolu pervest. Sisult sarnane nõue

on sätestatud veeseaduses. Eelnõukohase seadusega tunnistatakse see nõue

maaparandusseaduses kehtetuks.

2.1.11 Riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu kaitsevööndis koprajahi või kopra

väljapüügi lepingu nõudest loobumine (VTK-s p 9.17) Muudatuse eesmärk on loobuda koprajahi või kopra väljapüügi korraldamiseks lepingu

sõlmimise kohustusest, mida ei ole praktikas otstarbekas rakendada. MaaParS-i § 49 lõike 8

kohaselt sõlmib MaRu riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu kaitsevööndis koprajahi või

kopra väljapüügi korraldamiseks lepingu kinnisasja omanikuga, jahipiirkonna kasutamisõiguse

luba omava isikuga või kinnisasja omaniku määratud isikuga. Eelnõukohase seadusega

sätestatakse nõue kinnisasja omanikule korraldada koprajaht või kopra väljapüük, kui koprapais

takistab riigi poolt korrashoitava ühiseesvoolu toimimist.

2.1.12 Maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõppenuks lugemise algatamise õiguse

täpsustamine (VTK-s p 9.18)

Muudatuse eesmärk on täpsustada, et kui maaparandussüsteemi omanik taotleb

maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõppenuks lugemist, siis ta esitab MaRu-le

kasutusotstarbe lõppenuks lugemise taotluse. Alati ei pea kasutusotstarbe lõppenuks lugemist

taotlema maaomanik. Ka MaRu-l on võimalik MaaParS-i § 54 lõike 1 alusel õigus algatada

maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõppenuks lugemise menetlus. Kuna praktikas on

maaparandusseadust tõlgendades tekkinud arusaam, et MaRu saab maaparandussüsteemi

kasutusotstarbe lõppenuks lugemist algatada üksnes avaliku huvi esinemise korral, on

õigusselguse tagamiseks vajalik täpsustada ka MaaParSi § 54. See tähendab, et MaRu saab

olukordades, kus ta on tuvastanud, et maaparandussüsteem on iganenud või lagunenud või muul

põhjusel kaotanud olulise osa oma toimimisvõimest, algatada maaparandussüsteemi

kasutusotstarbe muutmise menetluse ka siis, kui avalik huvi puudub ja maaparandussüsteemi

omanik ei ole vastavat taotlust esitanud.

6

2.1.13 Maaparandushoiukavade koostamisest loobumine (VTK-s p 9.19)

Vesikonna maaparandushoiukava on mahukas dokument, mis ei ole pikaajalise

planeerimisdokumendina täitnud oma eesmärki. Maaparandushoiutöid ei ole võimalik

pikaaegselt planeerida. Eelnõukohase seadusega loobutakse maaparandushoiukavade

koostamisest.

2.1.14 Kallasraja tõkestamiseks nõusoleku andmine (VTK-s p 9.21)

Muudatuse eesmärk on luua õigusselgus, kes annab kalda omanikule või valdajale nõusoleku

kallasraja tõkestamiseks. Kehtiva KeÜS kohaselt saavad kalda omanikule või valdajale anda

kallasraja tõkestamiseks nõusoleku nii kohaliku omavalitsuse üksus kui ka MaRu. MaRu-l

puudub nõusoleku andmiseks vajadus. Eelnõukohase seadusega muudetakse KeÜS-i selliselt,

et kallasraja tõkestamiseks annab nõusoleku üksnes kohaliku omavalitsuse üksus.

2.2 Eelnõu koostamisel lisandunud muudatused

2.2.1 Keskkonna kaitseks meetme rakendamise vajaduse määramine ja projekteerimise

eesmärgi kirjelduse kohustuse sätestamine maaparandussüsteemi

projekteerimistingimustega

Muudatuste eesmärk on kaitsta looduskeskkonda ja lihtsustada asjaajamist.

Maaparandussüsteemi projekteerimistingimustega keskkonna kaitseks meetme rakendamise

vajaduse määramisel tagatakse, et ehitusprojekt sisaldab keskkonnameedet, mis omakorda aitab

kaitsta looduskeskkonda maaparandussüsteemi ehitamisega kaasneva mõju eest.

Projekteerimistingimuste taotluses aitab eesmärgi kirjeldus tõhustada asjaajamist. Eesmärgi

kirjelduseta on MaRu ametnikul keeruline projekteerimistingimuste andmise üle otsustada,

mistõttu on sellisel juhul järgnenud MaRu ametniku ja taotleja vaheline suhtlus, kus selgitatakse

välja projekteerimistingimuste taotlemise eesmärk.

2.2.2 Maaparandussüsteemi ehitusloa taotluse asendamine ehitusteatisega ja kasutusloa

taotluse asendamine kasutusteatisega

Muudatuse eesmärk on vähendada isikute halduskoormust ja riigiasustuse töökoormust ning

tõhustada asjaajamist. Ehitusluba asendatakse ehitamisest teavitamisega ning kasutusluba

kasutamisest teavitamisega. Teatud juhtudel läheb teavitamine siiski üle loamenetluseks,

näiteks siis, kui MaRu hinnangul on vaja esitada ehitusteatis kooskõlastamiseks või arvamuse

andmiseks asutustele või isikutele, keda ehitamine võib mõjutada. Teatise alusel ehitamine

lihtsustab ehitamise menetlust sellistes olukordades, kus ehitamisel ei ole ülejäänud

maaparandussüsteemile ega teistele isikutele suurt mõju. Menetlus on kiirem ja seetõttu

väiksema halduskoormusega isikutele ning vähendab ka MaRu töökoormust, sest loa andmine

ei ole alati vajalik.

2.2.3 Maaparandussüsteemi üksikrajatise ja väikesüsteemi, millele asukohast tulenevalt

ei ole avalik-õiguslikke kitsendusi, ehitamiseks nõuete lihtsustamine

Muudatuse eesmärk on vähendada isikute halduskoormust ja riigiasustuse töökoormust ning

tõhustada asjaajamist. Üksikrajatis on eraldiseisev maaparandussüsteemi rajatis, välja arvatud

eesvool ja reguleeriv võrk, mis ei asu väikesüsteemil ega polderkuivendussüsteemil. Selliste

üksikrajatiste, mis asuvad maaparandussüsteemil, selle maa-alal või eesvoolul, millised ei

mõjuta oluliselt maaparandussüsteemi toimimist, ehitamisega seotud nõudeid on lihtsustatud

selliselt, et nende rajamise kohta tuleb esitada üksnes kasutusteatis ja ehitusdokumendid.

7

Teatud üksikrajatiste puhul (eesvoolul paiknev truup, keskkonnakaitseks vajalik rajatis ja

regulaatorkaev) on vajalik küll ehitusteatis, kuid ehitusprojekti asemel on nõutud ehituskava,

mis on sisuliselt lihtsustatud ehitusprojekt. Väikesüsteemi, millele ei ole asukohast tulenevalt

seatud avalik-õiguslikke kitsendusi, ehitamisel tuleb samuti esitada üksnes kasutusteatis ja

ehitusdokumendid.

2.2.4 Väikesüsteemi määratluse lihtsustamine ja väikesüsteemil maaparandussüsteemi

mõjutava muu tegevusega alustamiseks nõusoleku saamise nõude üksnes väikesüsteemi

eesvoolu kaitsevööndi suhtes kehtestamine

Muudatuse eesmärk on tõhustada asjaajamist ning lihtsustada termini „väikesüsteem“ sisu.

Muudatuse kohaselt määratletakse väikesüsteem üksnes selle maa-ala pindala järgi (kuni 50

hektarit). Kehtivas maaparandusseaduses tulenes väiksesüsteemi määratlus selle pindala

suurusest ja sellest, et see paikneb ühel kinnisasjal või ühe omaniku mitmetel kinnisasjadel.

Süsteemi määratlemine ajas muutuvate parameetrite järgi ei taga isikutele piisavat selgust,

millisel ajahetkel on tegemist väikesüsteemiga ja millal mitte. Omanike arvu vähenedes võib

maaparandussüsteem liigituda väikesüsteemiks ja omanike arvu suurenedes vastupidi,

väikesüsteem „suureks“ süsteemiks. Seetõttu ei ole selge, millised nõuded süsteemile

kohalduvad. Seoses sellega, et väikesüsteem võib kuuluda mitmele omanikule, kavandatakse

eelnõukohase seadusega eesvoolu kaitsevööndis maaparandussüsteemi mõjutavast muust

tegevusest teatamise kohustus, et tagada väiksesüsteemist koondatud vee äravool kõikide

maaomanike maalt. Väikesüsteemi reguleerival võrgul sarnaselt kehtiva

maaparandusseadusega maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevusega alustamiseks

nõusoleku saamise nõuet ei ole.

2.2.5 Väikesüsteemile, millele asukohast tulenevalt kehtivad avalik-õiguslikud

kitsendused, projekteerimistingimuste vajalikkuse sätestamine

Muudatuse eesmärk on tagada nende väärtustega, näiteks keskkond ja muinsuskaitse,

arvestamine, mille kaitseks avalik-õiguslikud kitsendused on seatud. Väikesüsteemi, millele

asukohast tulenevalt on seatud avalik-õiguslikud kitsendused, ehitamiseks tuleb taotleda

projekteerimistingimused selleks, et oleks tagatud kavandatava tegevuse kooskõlastamine

erinevate asjaomaste asutuste ja isikutega võimalikult varajases staadiumis, kus asjast huvitatud

asutus või isik saab anda kooskõlastamisel tingimusi või esitada arvamust kavandatava

tegevuse kohta. Sellisel juhul on tagatud juba projektlahenduses nende tingimustega

arvestamine.

2.2.6 Maaparandussüsteemi maa-alal, eesvoolu kaitsevööndis või eesvoolu kaitselõigul

muu tegevuse kavandamisel varasema loamenetluse asendamine teatisega

Muudatuse eesmärk on vähendada isikute halduskoormust ja riigiasustuse töökoormust ning

tõhustada asjaajamist. Muu tegevuse kooskõlastamise põhimõtteid ei muudeta, kuid kehtiva

regulatsiooni muu tegevuse lubamine MaRu loa alusel asendatakse maaparandussüsteemi

mõjutavast muust tegevusest teavitamise kohustusega. Sarnaselt ehitususeadustiku kohase

ehitusteatise esitamisega on maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse teatise esitamisel

isikul õigus teatud ooteperioodi möödumisel alustada teatises kirjeldatud maaparandussüsteemi

toimimist mõjutava muu tegevusega. Teatud juhtudel läheb teavitamine siiski üle

nõusolekumenetluseks, näiteks siis, kui MaRu hinnangul on vaja esitada teatis

kooskõlastamiseks või arvamuse andmiseks asutustele või isikutele, keda

maaparandussüsteemi mõjutav muu tegevus võib mõjutada.

8

2.2.7 Maaparandusseaduses kasutatavate terminite sisustamine ja täpsustamine

Muudatuste eesmärk on tagada õigusselgus maaparandusseaduse rakendamisel.

2.3 Eelnõu erinevused VTK-st

2.3.1 Maaparandussüsteemide ühiseesvoolude maaparandushoius osalemise kohustus

(VTK-s p 9.1)

Eelnõu koostamisel jõuti seisukohale, et VTK-s pakutud lahendus, kus ühiseesvoolu

hoiukohustuse võib võtta omaalgatuslikult enda kanda mõni ettevõtja, küsides eesvoolu

omanikelt selle eest tasu, ei ole vajalik. Juba täna on sellisel ettevõtjal, kes on huvitatud

ühiseesvoolu hoiukohustuse enda kanda võtmisest, võimalus seda teha, sõlmides kõikide

maaomanikega vastavad kokkulepped või moodustades maaparandusühistu, kus ühiseesvoolu

ühishoiuks maaparandusühistu asutamiseks on vajalik vaid üle poole eesvoolu omanike

nõusolek. Ühiseesvoolu hoiukohustuse enda kanda võtmisest ollakse huvitatud, kui see protsess

on võimalikult lihtne ja kui hoiutööde üldpõhimõtted on arusaadavalt reguleeritud.

Ühiseesvoolu korrashoiu tagamise eesmärgil täpsustatakse eelnõukohase seadusega, et

maaparandussüsteemi ühiseesvoolu korrashoidu korraldavad maaparandussüsteemi omanikud

omavahelise kokkuleppe alusel. Maaparandussüsteemi hoiukohustus on maaomanikul, kelle

kinnisasjal maaparandussüsteem asub. Maaparandussüsteem koosneb erinevatest rajatistest,

eelkõige reguleerivast võrgust ja eesvoolust. Reguleeriv võrk on üks olulisemaid

maaparandussüsteemi rajatisi, mille piires ja kaudu toimub vahetult maa viljelusväärtuse

suurendamine kas kuivendamise, niisutamise või veerežiimi kahepoolse reguleerimise teel.

Eesvool tagab liigvee äravoolu reguleerivast võrgust. Seega sõltub eesvoolu seisukorrast kogu

reguleeriva võrgu toimimine. Eesvool on üksnes maaparandussüsteemi reguleerivat võrku

teenindav rajatis ja eelkõige vajalik reguleeriva võrgu omanikule. Ühiseesvool on eesvool,

mille veeseisust sõltub mitme omaniku kinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi

nõuetekohane toimimine. Ühiseesvoolude hoiutöid on kõige ratsionaalsem korraldada ja teha

maaparandussüsteemi omanikel ühiselt. Eelnõukohase seadusega tehakse muudatus, mille

kohaselt ühiseesvoolu korrashoidu peavad maaparandussüsteemi omanikud korraldama ühiselt.

See tähendab, et ka reguleeriva võrgu omanik osaleb selle maaparandussüsteemi ühiseesvoolu

korrashoiu korraldamisel isegi siis, kui ühiseesvool ei asu tema kinnisasjal. Ühiseevoolu

korrashoidu tehakse eelkõige reguleeriva võrgu omaniku huvides. Muudatus annab selgema

arusaama nii ühiseesvoolu omanikule kui ka reguleeriva võrgu omanikule, et ühiseesvoolu

korrashoidu tuleb ühiselt korraldada, kuna sellest sõltub kogu maaparandussüsteemi

nõuetekohane toimimine. Ühiseesvoolu hoiukohustuse täitjal on võimalus sõlmida

maaparandushoius osalemise kokkuleppeid teiste maaparandussüsteemi omanikega. Täna, kui

maaparandusühistut ei ole moodustatud, peab ühiseesvoolu omanik ise korraldama

ühiseesvoolu korrashoidu. Muudatus annab kindlama võimaluse ühieesvoolu korrashoiuks ja

selle tingimustes kokkulepete sõlmimiseks ka nende maaparandussüsteemi omanikega, kelle

maal ühiseesvool ei asu. VTK-s kavandatud ühiseesvoolu hoiukohustuses osalevate isikute

hoiukulude suuruse määramiseks valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnormi

sätestamine ei ole meie hinnangul otstarbekas. Kui aga ühiseesvoolu ühishoiu korraldamisest

on huvitatud üle poole eesvoolu omanikest, siis sellisel juhul saab moodustada

maaparandusühistu kehtiva maaparandusseaduse 7. peatükis sätestatu kohaselt ja vajadust seda

täiendavalt reguleerida ei ole.

2.3.2 Maaparandusühistu tegevuspiirkonna laiendamine (VTK-s p 9.3)

Eelnõu koostamisel analüüsiti võimalust välja töötada ühistu tegevuspiirkonna laiendamise

võimaldamiseks lihtsam regulatsioon, mis võimaldaks ühistu tegevuspiirkonda

maaparandussüsteemide omanike tahtel laiendada. Jõuti järeldusele, et arvestada tuleb kõikide

maaomanike tahtega – nii nende, kes soovivad olemasoleva ühistuga liituda kui ka nendega,

9

kes seda ei soovi. Leiti, et täiendava regulatsiooni kehtestamine ei ole siiski vajalik. Kehtiv

maaparandusseadus võimaldab ühistutel liituda ning seeläbi tegevuspiirkonda laiendada.

2.3.3 Maaparandussüsteemide registrisse seni kandmata maaparandussüsteemidele

kasutusloa antuks lugemine (VTK-s p 9.6)

Olemasoleva ja peamiselt metsamaal paikneva enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud

kuivendussüsteemi registrisse kandmine on juba lahendatud varasema maaparandusseaduse

muudatusega (RT I, 31.12.2025, 5) selliselt, et registrisse kandmise järgselt ei teki omanikele

täiendavaid kohustusi (v.a süsteemi rekonstrueerimise korral). Registrisse kandmiseks ei ole

vaja nimetatud maaparandussüsteemi eelnevalt rekonstrueerida. MaRu kannab

kuivendussüsteemid registrisse selliselt, et süsteemile eesvoolu ei määrata. Sellise süsteemi

rekonstrueerimise korral tuleb aga taotleda kõik maaparandussüsteemi ehitamiseks vajalikud

load – projekteerimistingimused, esitada ehitusteatis ja kasutusteatis. Loamenetlusega on

tagatud kõigi asutuste ja isikute kaasamine, kelle pädevusse see kuulub või kelle huve

rekonstrueerimine võib mõjutada.

Kui maaparandussüsteem on ehitatud enne 2003. aasta 1. juulit ja on maaparandussüsteemide

registrisse kandmata ning veejuhtmete võrk ei paikne peamiselt metsamaa kõlvikuna

maakatastrisse kantud metsamaal, siis tuleb selle süsteemi registrisse kandmiseks lähtuda enne

nimetatud seaduse muudatuste jõustumist kehtinud loamenetlusest.

2.3.4 Maaparandussüsteemi kuuluva üksikrajatise ehitamiseks ehitusteatise ja

kasutusteatise regulatsioon (VTK-s p 9.7)

Bürokraatia vähendamise eesmärgil lihtsustatakse eelnõukohase seadusega

maaparandussüsteemi ehitusõigust puudutavaid norme, kus mitte üksnes üksikrajatise (nagu

VTK-s oli toodud), vaid mistahes ehitamise kavatsuse korral esitatakse MaRu-le ehitusteatis,

mitte ehitusloa taotlus. Lisaks võib väiksema mõjuga üksikrajatisi rajada ka ehitamisest

teavitamata. Sarnaselt ehitamisega ei ole ka ehitise kasutusele võtmiseks vaja luba taotleda,

vaid selleks tuleb esitada üksnes kasutusteatis ja ehitusdokumendid. Kasutusteatis tuleb esitada

kõikidel juhtudel ehk ka nende üksikrajatiste kasutamiseks, mille ehitamiseks ei olnud vaja

ehitusteatist esitada.

2.3.5 Omanikujärelevalve tõhustamine (VTK-s p 9.10)

Eelnõu koostamise käigus otsustati maaparandusseaduses omanikujärelevalvet puudutavas

regulatsioonis muudatusi mitte teha ja loobuti omanikujärelevalve nõuete täiendavast

reguleerimisest. Omanikujärelevalvet aitab tõhustada, kui omanik ise on teadlikum ja

nõudlikum ning lisab näiteks omanikujärelevalve tegemise lepingusse nõude koostada

omanikujärelevalve protseduuride programm või kava, mis sisaldab kontrollimise ning

puudustest teavitamise ja kõrvaldamise protseduuride kirjeldusi. VTK-s pakutud

omanikujärelevalve tõhustamise lahendus, ehitustööde päeviku pidamise nõue digikeskkonnas,

jäeti kõrvale, sest peamine on omaniku ja omanikujärelevalve tegija omavaheline kokkulepe,

millesse riik ei pea sekkuma.

2.3.6 Vastutava spetsialisti nõuete täpsustamine (VTK-s p 9.12)

VTK lahendus oli pikendada vastutava spetsialisti täienduskoolituse läbimise aega ning lubada

kutseregistris diplomeeritud hüdrotehnikainseneri kutset omaval isikul tegutseda vastutava

spetsialistina täienduskoolitust läbimata. Täienduskoolituse nõudest loobuti varasema

maaparandusseaduse muudatusega (RT I, 31.12.2025, 5). Eelnõukohase seadusega

10

täpsustatakse vastutava spetsialisti töökogemusele esitatavaid nõudeid selliselt, et see peab

olema omandatud viimase 15 aasta jooksul.

2.3.7 PTA korraldatavatest maaparandussüsteemi ülevaatustest omanike teavitamine

(VTK-s p 9.20) VTK-s kavandatud muudatust, kus MaRu avaldab Ametlikes Teadaannetes andmed kinnisasja

ülevaatamise aja ja koha kohta, ei peetud siiski vajalikuks.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse maaparandusseadust, §-ga 2

keskkonnaseadustiku üldosa seadust ning §-ga 3 veeseadust.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse maaparandusseadust.

3.1 Üksiku veejuhtmega seotud muudatus

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse MaaParS-i § 4 lõike 1 sõnastust. Muudatusega tagatakse

õigusselgus maaparandussüsteemi termini osas ja selle kohaselt ei moodusta üksik veejuhe

(kraav) maaparandussüsteemi. Üldjuhul moodustab maaparandussüsteemi mitu veejuhet.

Kehtivas maaparandusseaduses loodi erisus selliselt, et teatud olukordades saab ka üksikut

veejuhet lugeda maaparandussüsteemiks. Erisus oli pinnavormide eripärast tulenevalt mõeldud

rakendamiseks eelkõige Lõuna-Eestile omases kuppelmaastikus, kus suure kõrguste vahe tõttu

ei ole sisulist vajadust kuivenduskraavile külgnevaid (paralleelseid) kraave rajada. Praktikas on

selliste üksikute veejuhtmete maaparandussüsteemina käsitamine tekitanud probleeme, sest

pole selgust, millal saab erisust rakendada ja millal mitte. Maaparandussüsteemide registrisse

on kantud maaparandussüsteemina ca 25 maaparandussüsteemi, mis koosneb ühest

veejuhtmest. Praktilist ega loogilist vajadust lugeda üksikut kraavi maaparandussüsteemiks ei

ole. Sarnasuse võib tuua näiteks erateedega. Eratee, mis ei ole määratud avalikuks

kasutamiseks, ei pea olema kantud teeregistrisse. Kõik teed ja teemaad kuivendavad rajatised,

näiteks tee-, sademevee- ja piirdekraavid, ei ole ega peagi olema kantud

maaparandussüsteemide registrisse, kuna need ei ole sisult ehk MaaParS-i § 2 eesmärgiga

seotud maaparandussüsteemid. Maaparandussüsteemina maaparandussüsteemide registrisse

kantud üksikud veejuhtmed loetakse pärast eelnõukohase seaduse jõustumist

maaparandussüsteemiks (neile kohalduvad maaparandusseadusest tulenevad nõuded) seni, kuni

veejuhtme omanik ei ole taotlenud sellise maaparandussüsteemi andmete registrist kustutamist.

3.2 Maaparandussüsteemi ehitamise ja kasutamisega seotud muudatused

Ehitamise ja kasutamisega seotud muudatused jagunevad tinglikult kuueks:

1. Ehitustegevuse kohustuslikust loamenetlusest loobumine ja selle asendamine ehitamisest ja

kasutamisest teatamisega.

2. Väikesüsteemi, millele asukohast tulenevalt on seatud avalik-õiguslikud kitsendused, projekteerimistingimuste taotlemise vajalikkus.

3. Üksikrajatise ning väikesüsteemi, millele asukohast tulenevalt ei ole avalik-õiguslikke

kitsendusi, ehitamine ehitusteatise ja ehituskava või üksnes kasutusteatise alusel

4. Teatistega esitatavate andmete loetelude ühtlustamine.

5. Maaparandussüsteemi ja väikesüsteemi ehitamist reguleerivate sätete koondamine.

6. Muud selle teemaga seotud üksikmuudatused, mille vajadus on tekkinud

maaparandusseaduse rakendamise käigus.

11

Kehtiva maaparandusseaduse kohaselt tuleb maaparandussüsteemi ehitamiseks taotleda

projekteerimistingimused, ehitusluba ja kasutusluba. Eestis on põllumajanduslikuks kasutuseks

ja metsa majandamiseks sobilikud alad kuivendatud, mistõttu tänapäeval uusi

maaparandussüsteeme ei rajata ning tehakse peamiselt hoiutöid ja rekonstrueeritakse.

Maaparandussüsteemi rekonstrueerimine on samuti ehitamine. Enamasti vajavad

rekonstrueerimist mõned üksikud rajatised: drenaažikaevud, suudmed, truubid või eesvoolud.

Eelnõuga kavandatakse lihtsustada kogu ehitamise loamenetlust ning lisaks üksikrajatiste

rajamist ja rekonstrueerimist (vt ka tabel 1).

Ehitus- ja kasutusteatis

Eelnõukohase seadusega asendatakse ehitusluba ehitamisest teavitamisega ning kasutusluba

kasutamisest teavitamisega. Teatud juhtudel läheb teavitamine üle loamenetluseks.

Sarnaselt ehitusseadustikule2 on ehitusteatise esitamisel isikul õigus teatud ooteperioodi

möödumisel alustada ehitusteatises kirjeldatud ehitise ehitamisega. Haldusorganile on antud

õigus kaaluda, kas teatud juhtudel on siiski vajalik põhjalikuma menetluse läbiviimine. Kui

viiakse läbi põhjalikum menetlus, siis on haldusorganil võimalik esitada ka lisatingimusi.

Ehitusteatise esitamine annab isikule õiguse alustada ehitamisega pärast kümne päeva

möödumist ehitusteatise esitamisest, kui teatist ei ole vaja täiendavalt kontrollida. Kümne

päevane puhveraeg on vajalik, et kindlaks teha, kas MaRu-l on vaja kontrollida ehitisele ja

ehitamisele esitatavate nõuete järgimist või on vaja teatis teiste asutustega kooskõlastada. Tuleb

rõhutada, et eelnõukohase seadusega tehtavad muudatused erinevad ehitusseadustikust selle

poolest, et kui ehitusseadustikus on ehitised jaotatud ehitusloakohustuslikeks ja ehitusteatise

kohustuslikeks (kasutusloa ja kasutusteatise kohustuslikeks) ning taotlejal tuleb esitada

vastavalt kas ehitusloa taotlus või ehitusteatis (kasutusloa taotlus või kasutusteatis), siis

eelnõukohase seaduse muudatuse järgselt ehitusloa (kasutusloa) taotlust ei ole vaja enam

esitada. Teatud juhtudel tuleb esitada ehitusteatis ja teatud juhtudel ei ole vaja ka seda esitada.

Kasutusteatis tuleb alati esitada.

Loamenetluse asendamine teatamisega vähendab halduskoormust isikutele ja MaRu

töökoormust. Maaparandussüsteemi loamenetluse eesmärk on eelkõige maaparandussüsteemi

toimimise tagamine ning seeläbi teiste isikute õiguste ja vara kahjustamise vältimine. Kõik

maaparandussüsteemi ehitamisega seotud tegevused ei ohusta seda nii suurel määral, et oleks

vaja läbi viia põhjalik loamenetlus. Ehitamisest ja kasutamisest teavitamisel on MaRu-l

võimalik sekkuda seal, kus MaRu hinnangul on vaja anda ehitamiseks tingimusi või esitada

teatis kooskõlastamiseks või arvamuse andmiseks asutustele või isikutele, keda ehitamine võib

mõjutada. Ehitamise kavandajale kontrolli tulemusel esitatavad nõuded annab MaRu

ehitusloana.

Samad põhimõtted kehtivad ka kasutusloa asendamisel kasutusteatisega.

Nimetatud muudatused on seotud MaaParS-i §-s 201 ja §-s 301 kavandatud muudatustega.

Projekteerimistingimused

Erinevalt kehtivast regulatsioonist tuleb eelnõu kohaselt taotleda projekteerimistingimused

väikesüsteemi ehitamiseks, millel asukohast tulenevalt on avalik-õiguslikud kitsendused.

Muudatus on vajalik selleks, et oleks tagatud nende väärtuste, mille kaitseks avalik-õiguslikud

kitsendused seati (näiteks keskkond), kaitse ja vajaduse korral kavandatava tegevuse

kooskõlastamine võimalikult varajases staadiumis, kus asjast huvitatud asutus või isik saab

anda kooskõlastamisel tingimusi või esitada arvamust kavandatava tegevuse kohta. Sellisel

juhul on tagatud juba projektlahenduses nende tingimustega arvestamine. Kui alal, kus

2 Ehitusseadustik seletuskiri § 35 lõike 1 selgitus (lk 67 teine lõik).

12

väikesüsteemi ehitamist kavandatakse, avalik-õiguslikud kitsendused puuduvad, siis ei ole

väikesüsteemi ehitamiseks projekteerimistingimusi endiselt nõutud.

Samas on kavandatud muudatus üksikrajatise ehitamise lihtsustamiseks. Muudatuse kohaselt

võib üksikrajatise ehitada ilma projekteerimistingimusteta. Muudatusega vähendatakse

halduskoormust isikutele ja MaRu töökoormust ning samas ei kaasne sellega olulisi riske

maaparandussüsteemi toimivusele. Näiteks eesvoolul asuva truubi ehitamiseks on kehtiva

regulatsiooni kohaselt vajalik ehitusluba ja sellega kaasnevalt ka projekteerimistingimused.

Selline truup saab mõjutada maaparandussüsteemi toimimist. Kui siiski peaks projektis olema

puudusi, siis saab MaRu sekkuda ehitusteatise esitamisel. Truubi rekonstrueerimise projekti

peab koostama maaparanduse alal tegutsev ettevõtja, kes on oma ala asjatundja ning

nõuetekohane ehitamine on sellega tagatud.

Nimetatud muudatused on seotud MaaParS-i §-s 9 ja §-s 12 kavandatud muudatustega.

Üksikrajatis

Lisaks üksikrajatise projekteerimistingimuste nõudest loobumisele on lihtsustatud nõudeid

selliste üksikrajatiste ehitamiseks, mis ei mõjuta oluliselt maaparandussüsteemi toimimist.

MaaParS-i § 8 lõike 2 kohaselt on maaparandussüsteemi rekonstrueerimine olemasoleva

maaparandussüsteemi plaanilahenduse, kuivendus- või niisutusviisi või ehitise konstruktsiooni

oluline muutmine, sealhulgas avatud eesvoolu asendamine kollektoreesvooluga, või ehitise

tehnoloogiline ümberseadistamine. Kehtiva maaparandusseaduse kohaselt rekonstrueerimiseks

on vajalik ehitusluba. Nõue on seatud eesmärgiga tagada, et rekonstrueeritav

maaparandussüsteem jääks pärast rekonstrueerimist toimima nõuetekohaselt. Mõned

üksikrajatised, näiteks maaparandussüsteemi teenindav tee, mis küll muudab

maaparandussüsteemi plaanilahendust, ei saa mõjutada maaparandussüsteemi kui terviku

toimimist sellisel määral, et oleks põhjendatud suuremahuline loamenetlus. Kõikide

üksikrajatiste ehitamine ei ole alati nii suure riskiga tegevus, et selleks oleks vaja täiemahulist

projekti ning maaparanduse alal tegutsevate ettevõtjate registrisse (edaspidi ka MATER) kantud

projekteerijat ja ehitajat. Samuti ei pea üksikrajatise projekt vastama kõikidele maaeluministri

25. veebruari 2019. a määruses nr 14 „Maaparandussüsteemi ehitusprojekti nõuded“ esitatud

nõuetele. Seetõttu on kavandatud muudatus, mille kohaselt võib eelnõu § 201 lõikes 5 loetletud

üksikrajatisi ehitada projekteerimistingimusi taotlemata ja ehitusteatise ning ehituskava alusel.

Ülejäänud üksikrajatiste rajamiseks ei ole vaja esitada ehitusteatist ega ehituskava, vaid

esitatakse kasutusteatis koos ehitusdokumentidega (vt tabel1).

Muudatuse kohaselt tuleb näiteks eesvoolul paikneva truubi rajamiseks esitada ehituskava,

mille on koostanud MATER projekteerija. Kuivenduskraavil paikneva truubi võib rajada ilma

ehitamisest teavitamata, kuid üksiku kraavi rajamist väljaspool maaparandussüsteemi maa-ala

ei saa käsitleda üksikrajatise rajamisena, sest sellega suureneb maaparandussüsteemi maa-ala,

mis on maaparandussüsteemi oluline muutmine ehk tegemist on maaparandussüsteemi

rekonstrueerimisega ja selleks on vaja taotleda projekteerimistingimused ning esitada ehitus- ja

kasutusteatis.

Vajaduse korral saab MaRu ehitusteatiseta ehitatava üksikrajatise, näiteks

maaparandussüsteemi teenindava tee või kuivenduskraavil asuva truubi puhul sekkuda

kasutusteatise saamise järgselt kümne päeva jooksul.

Nimetatud muudatused on seotud MaaParS-i § 9 lõikes 1, § 10 lõikes 21, §-s 12, §-s 161, §-s

201, §-s 23, § 30 lõikes 8 ja §-s 301 kavandatud muudatustega.

13

Teatistega esitatavate andmete loetelude ühtlustamine

Teatistega esitatavate andmete loetelu ühtlustamise eesmärk on parem andmete jälgitavus.

Kehtivas MaaParS-i regulatsioonis on erinevates ehitamise etappides erinevate lubade

taotlemisel ja lubade andmisel korduvad andmete loetelud ja need on grupeeritud erinevates

paragrahvides erinevalt, mistõttu on keeruline esitatavate andmete üle ülevaadet saada. Seaduse

muudatusega esitatakse teatistega seotud andmete loetelud selliselt, et andmeid ei ole vaja

uuesti loetleda ja nendele saab viidata.

Nimetatud muudatused on seotud MaaParS-i § 12 lõikes 3, § 13 lõikes 3, § 23 lõikes 2, § 301

lõikes 3 ja 311 lõikes 2 kavandatud muudatustega.

Maaparandussüsteemi ja väikesüsteemi ehitamist reguleerivate sätete koondamine

Maaparandussüsteemi ja väikesüsteemi ehitamiseks kehtivad peamiselt samad nõuded,

kusjuures väikesüsteemil on nõudeid vähem. Kehtivas regulatsioonis on osasid väikesüsteemi

ehitamiseks esitatavad nõudeid käsitletud eraldi paragrahvides ja osasid nõudeid koos

maaparandussüsteemi ehitamise nõuetega. Nõuete dubleerimise vähendamiseks käsitatakse

eelnõukohases seaduses maaparandussüsteemi ja väikesüsteemi ehitamist koos samas

paragrahvis. Kui väikesüsteemile või üksikrajatisele on nõuetes erisusi, siis on need seaduses

iga konkreetse paragrahvi sätetes sätestatud (vt ka § 81 selgitusi).

Nimetatud muudatused on seotud MaaParS-i 2. peatükis kavandatavate muudatustega.

Tabel 1 Ehitamiseks vajalike taotluste ja teatiste vajalikkus maaparandussüsteemi,

väikesüsteemi ja üksikrajatise ehitamisel.

Uue rajamine ja

rekonstrueerimine EHITAMINE KASUTAMINE

Maaparandussüsteem

 suur süsteem

Projekteerimistingimused ehitusteatis ja

ehitusprojekt MATER

Kasutusteatis ja

ehitusdokumendid

MATER

 väikesüsteem

Projekteerimistingimused ehitusteatis ja

ehituskava

Kasutusteatis ja

ehitusdokumendid

 väikesüsteem avalik-

õiguslike kitsendusteta alal Puudub

Kasutusteatis ja

ehitusdokumendid

Üksikrajatis3

 eesvoolul paiknev truup Ehitusteatis ja

ehituskava MATER

Kasutusteatis ja

ehitusdokumendid

MATER

 keskkonnakaitseks vajalik

rajatis

 regulaatorkaev

3 Üks või mitu eraldisesivat üksikrajatist.

14

 muu üksikrajatis

(v.a eesvool ja reguleeriv võrk,

sealhulgas dreen4)

Puudub

Kasutusteatis ja

ehitusdokumendid

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse MaaPars-i § 3 lõikega 9. Muudatusega sätestatakse

maaparanduse väikesüsteemi (edaspidi väikesüsteem) termin kehtiva maaparandusseaduse § 11

asemel MaaParS-i §-s 3, kuhu koondatakse kõik maaparandussüsteemi terminid. Samuti

muudetakse väikesüsteemi termini sisu. Kehtivas maaparandusseaduses on väikesüsteemi

määratlemisel aluseks selle maa-ala suurus (kuni 50 hektarit) ning selle maa-ala kinnisasjade ja

omanike arv. Maaomand võib muutuda ja sellega koos ka väikesüsteemi määratlus.

Eelnõukohase seaduse muudatuse tulemusena on väikesüsteem edaspidi maaparandussüsteem,

mille maa-ala suurus ei ületa 50 hektarit. Muudatus teeb väikesüsteemi määratlemise oluliselt

lihtsamaks ja üheselt mõistetavaks.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse MaaParS-i § 6 lõike 2 esimeses lauses toodud

dokumentide loetelu ehituskava dokumendiga. Ka ehituskava esitatakse MaRu-le

elektrooniliselt e-teenuse keskkonna kaudu.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse seadust §-ga 81 maaparandussüsteemi ehitamise ja

kasutusele võtmise erisuste kohta. Kui maaparandussüsteemi ehitamise ja kasutusele võtmise

ning ehitamise ja kasutusele võtmisega seotud menetluste kohta on väikesüsteemile või

üksikrajatisele erisusi, siis on need maaparandusseaduse 2. peatükis eraldi sätestatud (lg 1). Säte

on lisatud eesmärgiga vältida väikesüsteemile ja üksikrajatisele eraldi nõuete kehtestamist, sest

valdavalt on nõuded ehitamisele samad. Arusaadavam on tuua seaduses välja konkreetsed

erisused seal, kus need võivad tegelikult esineda. Lisaks sätestatakse nimetatud paragrahvis

termin „üksikrajatis“ (lg 2), milleks on väikesüsteemil ja polderkuivendussüsteemil mitte asuv

maaparandussüsteemi eraldiseisev rajatis, välja arvatud eesvool ja reguleeriv võrk. Üksikrajatis

ei saa olla eesvool ega reguleeriv võrk ega asuda väikesüsteemil või polderkuivendussüsteemil.

Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse MaaParS-i § 9 lõike 1 sõnastust, sätestades, et ehitamise

aluseks võib olla lisaks ehitusprojektile ka maaparandussüsteemi üksikrajatise või

väikesüsteemi ehitamisel ehituskava. Lisaks jäetakse välja maaparandussüsteemi ehitamise

aluseks olnud ehitusloa nõue. Muudatus tuleneb ehitusloa taotluse asendamisest ehitusteatisega

ja üksikrajatise ehitamise nõuete lihtsustamisest (vt seletuskirja punktis 3.2 eespool toodud

selgitused).

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse MaaParS-i § 10 lõigetega 21 ja 22. Lõikes 21 on täpsustatud,

et maaparandussüsteemi üksikrajatise ehitusdokumendid on kaetud tööde akt,

ehitusmaterjalide ja -toodete nõuetekohasust tõendavad dokumendid, teostusjoonis ja

maaparandussüsteemi märkimisandmed ning muud ehitamist kirjeldavad dokumendid.

Lõikes 22 loetletakse väikesüsteemi ehitusdokumendid, milleks on teostusjoonis ja

väikesüsteemi märkimisandmed. Nõue on üle toodud MaaParS-i § 33 lõikest 1, seejuures on

vähendatud dokumentide arvu, mis on vaja esitada koos väikesüsteemi kasutusteatisega.

Väikesüsteem paikneb väikesel maa-alal. Seega ei vaja riik kasutusloa menetlemisel sellisel

hulgal andmeid, nagu see on vajalik suuremate maaparandussüsteemide puhul. MaaParS-i § 10

lõikes 2 on loetletud maaparandussüsteemi ehitusdokumendid. Nimetatud dokumendid on

olulised MaRu-le nii maaparandussüsteemi ehitustööde kvaliteedi hindamisel kui ka

4 Eesvoolu ja reguleeriva võrgu ehitamisele kehtivad samad nõuded, mis n-ö suure süsteemi ehitamisele (vajalikud

on projekteerimistingimused, ehitusteatis ja ehitusprojekt, mille on koostanud MATER spetsialist ning

kasutusteatis ja ehitusdokumendid, mille on koostanud MATER spetsialist).

15

maaparandussüsteemide registris (edaspidi MSR) andmetena säilitamiseks. MSR andmetele

tuginedes saab MaRu anda maaparandussüsteemi rekonstrueerimiseks projekteerimistingimusi

ning hinnata muu tegevuse kooskõlastamisel, kas kavandatav tegevus kahjustab

maaparandussüsteemi toimivust, sealhulgas naaberkinnisasjadel paikneva

maaparandussüsteemi toimivust. Valdav osa maaparandussüsteeme kuulub paljudele

omanikele. Sellisel juhul ühel kinnisasjal maaparandussüsteemi rekonstrueerimine mõjutab ka

naaberkinnistute maaparandussüsteemi osade toimimist. Väikesüsteem asub väikesel maa-alal

ja ei saa kuuluda paljudele omanikele. Sellisel juhul on probleemide korral omanikel lihtsam

teha kokkuleppeid. Muudatuse tulemusena loobutakse väikesüsteemi kaetud tööde ja

ehitusmaterjalide andmete esitamise nõudest kui mittevajalikest andmetest kasutusloa

taotluses.

Eelnõu § 1 punktiga 8 tunnistatakse MaaParS-i § 11 kehtetuks. Nõuded on viidud MaaParS-i

§-desse 3 ja 9. Muudatus on seotud maaparandussüsteemi ja väikesüsteemi ehitamist

reguleerivate sätete koondamisega (vt seletuskirja punktis 3.2 eespool toodud selgitusi).

Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse tervikuna MaaParS-i § 12. Lõike 1 kohaselt on

projekteerimistingimused nõutud lisaks ehitusprojektile ka väikesüsteemi ehituskava

koostamiseks.

Lõikes 2 sätestatakse erandjuhud, millal projekteerimistingimusi ei nõuta.

Projekteerimistingimusi ei nõuta üksikrajatise ehitamiseks ja väikesüsteemi ehitamiseks, kui

selle süsteemi asukohast tulenevalt ei ole avalik-õiguslikke kitsendusi. Muudatused on seotud

projekteerimistingimuste andmise muudatustega (vt seletuskirja punktis 3.2 eespool toodud

selgitusi). Lõikes 3 esitatakse projekteerimistingimuste taotlemisel esitatavate andmete loetelu.

Võrreldes kehtiva maaparandusseadusega on loetellu lisatud projekteerimistingimuste

taotlemise eesmärk. Projekteerimistingimuste andmisel on MaRu-l ja projekteerimiseks

projekteerijal oluline teada lisaks kinnisasja andmetele ja kavandatavale kuivendus- või

niisutusviisile ka projekteerimistingimuste taotlemise eesmärki, sest taotletava ala kinnisasjade

loetelus on tihti üle kümne kinnisasja ja pole arusaadav, milline piirkond nendel kinnisasjadel

vajab kuivendamist või niisutamist. Projekteerimistingimuste taotlemise eesmärk võiks

sisaldada lahendamist vajava probleemi kirjeldust, kus ja mida tahetakse lahendada ning kus ja

millist olukorda soovitakse saavutada. Näiteks võib see olla ka vabas vormis lahendamist

vajava probleemi kirjeldus ja asukoha skeem eeldatava, projektiga lahendatava ala paiknemise

kohta. Seni on praktikas projekteerimistingimuste taotluse esitamisele järgnenud MaRu ja

taotleja suhtlus, kus leitakse nendele küsimustele vastused. Kuid see võiks olla läbi mõeldud

enne, kui esitatakse projekteerimistingimuste taotlus. Alles seejärel on võimalik MaRu-l teha

projekteerimistingimuste andmiseks kohapealne ülevaatus ja anda projekteerimiseks

tingimused. Muudatuse eesmärk on muuta menetlusprotsess sujuvamaks.

Lõikes 3 on sätestatud loetelu andmetest, mida projekteerimistingimuste taotlusel märgitakse.

Loetellu on lisatud ka maaparandussüsteemi kood ning maaparandusehitise kood ja nimetus,

mida saab projekteerimistingimuste taotluses märkida vaid süsteemi rekonstrueerimise korral

(lg 4). Maaparandussüsteemi kood (13-kohaline number, näiteks 3101210050030) ja ehitise

kood (kolmekohaline number, näiteks 001) märgitakse uuele maaparandussüsteemile või uuele

maaparandussüsteemi ehitisele kasutusloa andmisel või kasutusteatise esitamise järgselt

maaparandussüsteemi kandmisel maaparandussüsteemide registrisse. Rekonstrueeritaval

maaparandussüsteemil on kood juba varasemalt antud ja leitav MaRu maaparandussüsteemide

kaardilt5. Muudatus on seotud teatiste ja lubadega esitatavate andmete loetelude ühtlustamisega

(vt seletuskirja punktis 3.2 eespool toodud selgitusi).

5 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maaparandus

16

Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse MaaParS-i § 13 lõiget 3. Loetelu sissejuhatav lause

sõnastatakse selliselt, et projekteerimistingimustes märgitakse loetletud andmetest üksnes

asjakohased andmed. Näiteks väikesüsteemi puhul ei ole vaja teha uurimistöid.

Kehtiva maaparandusseadusega võrreldes on loetelu täiendatud selliselt, et lisaks

maaparandussüsteemi uurimistöö ja projekteerimise eritingimustele määratakse ka keskkonna

kaitseks meetme ehk keskkonnameetme rakendamise vajadus. Maaparandussüsteemi

ehitamisel järgitakse maaparandussüsteemi ehitusprojekti või ehituskava ja

maaparandussüsteemi ehitamise nõudeid ning ehitusseadustiku §-des 7‒10 sätestatud

põhimõtteid. Maaparandussüsteemi ehitamisele kohaldub ohutuse põhimõte (ehitusseadustiku

§ 8), millest tulenevalt on ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu

tegevus ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule või

riigikaitseobjektile. Ehitise ja ehitamise ohutus hõlmab loodus- ja kultuuriväärtuse kaitset ning

asjakohasel juhul ka looma elu ja tervist. Maaparandussüsteemi ehitustegevus

mõjutab ümbritsevat keskkonda ja maakasutust ja sellega võivad kaasneda negatiivsed

keskkonnamõjud loodusele. Selle mõjuga tuleb arvestada maaparandussüsteemi

projekteerimisel ja ehitamise lubamisel. Keskkonnameede peab olema asjakohane ja

proportsionaalne. Näiteks koelmupadjandi rajamine kraavi, mis periooditi põhjani ära kuivab

ja muutub lõksuks vee-elustikule, ei ole asjakohane.

Lisaks võib MaRu projekteerimise eritingimustes määrata vajaduse kaasata erialaekspert, kes

nõustab ja hindab projekti teostatavust kaitstava loodusobjekti läheduses. Oluline on määrata

kavandatava tegevuse mõjuala ulatus kaitstavatele loodusobjektidele ja muud olulist väärtust

omavatele objektidele, ebasoodsa mõju avaldumise vältimis- ja leevendusmeede võimalikele

kaitsealuste objektidele ja -aladele, selle püsielupaikadele ja leiukohtadele, piirnevatele

vääriselupaikadele ja loodusdirektiivi elupaigatüüpidele.

Oluline on keskkonnameetme vajaduse väljaselgitamine ja selle teabe põhjal asjakohase ja

asukohale sobiliku keskkonnameetme ehitusprojektis kirjeldamine. Muudatuse tulemusena

määratakse projekteerimistingimustes keskkonnameetme rakendamise vajadus, eesmärgiga

tagada kavandatava tegevuse võimalikult minimaalne keskkonnamõju (maaparandusliku

keskkonnakaitseks vajaliku rajatise tüüp, vajadus, sobivus, teostatavus), sest

projekteerimistingimustega määratakse siduvalt kindlaks alused, millest tuleb lähtuda

ehitusprojekti koostamisel.

Muudatus on seotud ka teatiste ja lubadega esitatavate andmete loetelude ühtlustamisega (vt

seletuskirja punktis 3.2 eespool toodud selgitusi).

Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse MaaParS-i § 13 lõiget 5 punktiga 11, mille kohaselt esitab

MaRu projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks Keskkonnaametile, kui

projekteerimistingimuste taotluse ese käsitleb eesvoolu, mis kattub looduskaitseseaduse § 51

lõike 2 alusel kehtestatud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade

nimistusse kuuluva veekoguga. Antud nõue on toodud kehtiva regulatsiooni § 22 lõike 4

punktist 2 ehitusloa menetlusest üle projekteerimistingimuste menetlusse. Muudatuse eesmärk

on anda Keskkonnaametile võimalus seada projekteerimiseks tingimusi ja vähendada isikute

halduskoormust ehitusteatise staadiumis. Seni on küsitud Keskkonnaametilt kooskõlastust

ehitusloa andmise eelselt, kui ehitusprojekt on juba valminud ja seda tuleb vastavalt

kooskõlastuse tingimustele hakata muutma.

17

Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse MaaParS-i § 14 lõike 1 punktis 3 toodud viidet viitega

maaparandusseaduse § 13 lõike 5 punktile 11 tulenevalt eelnõu eelmises punktis kirjeldatud

muudatusest.

Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse MaaParS-i § 16 lõiget 3 punktiga 5, mille kohaselt

ehitusprojekt peab võimaldama hinnata maaparandussüsteemi ehitamisega kaasnevat

keskkonnamõju ja rakendada asjakohast keskkonnameedet.

Ehitusprojekt peab olema selline, et selle alusel ehitades vastab ehitatav ehitis muuhulgas

maaparandussüsteemi projekteerimisnormidele ja on ohutu. Ehitusprojekt peab andma olulist

keskkonnaalast teavet, sisaldama asjakohast keskkonnameedet nii hajukoormuse

vähendamiseks ja kinni püüdmiseks kui ka elurikkuse toetamiseks. Ehitusprojekt peab

kajastama asjakohast, teostatavat ja asukohta sobivat keskkonnameedet, mille alusel saab jõuda

parima tulemuseni, leides seejuures tasakaalu keskkonnakaitse huvide ja eeldatava

majandusliku kasu vahel.

Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse MaaParS-i §-ga 161, kus sätestatakse väikesüsteemi ja

üksikrajatise ehituskava nõuded. Ehituskava on üksikrajatise või väiksesüsteemi ehitamiseks

vajalike dokumentide kogum, mis koosneb seletuskirjast ja sobivas mõõtkavas plaanist ning

asjakohasel juhul tehnilistest joonistest ja muudest asjakohastest dokumentidest (lg 1).

Väikesüsteemi ehituskava peab vastama projekteerimistingimustele, projekteerimisnormidele

ja ehituskava nõuetele (lg 2). ) Üksikrajatise ehituskava peab vastama projekteerimisnormidele

ja ehituskava nõuetele (lg 3). Maaparandussüsteemi ehituskava nõuded kehtestab valdkonna

eest vastutav minister määrusega (lg 4). Sobiv mõõtkava on selline mõõtkava, mis tagab

plaanile märgitud andmete loetavuse.

Eelnõu § 1 punktiga 15 tunnistatakse MaaParS-i § 17 lõige 4 kehtetuks. Uurimistöö on oluline

MaRu-le ehitusteatise esitamisel mistõttu ei ole selle varasem esitamine vajalik. Muudatus

vähendab nii isikute halduskoormust kui ka MaRu töökoormust.

Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse MaaParS-i § 18 lõike 2 punktis 2 toodud viidet viitega

maaparandusseaduse § 13 lõike 5 punktile 11 tulenevalt eelnõu punktis 11 kirjeldatud

muudatusest.

Eelnõu § 1 punktiga 17 täiendatakse MaaParS-i §-ga 201 maaparandussüsteemi ehitamisest

teavitamise kohta (vt seletuskirja punktis 3.2 eespool toodud selgitusi). Ehitusluba asendatakse

ehitamisest teavitamisega. Teatud juhtudel läheb teavitamine üle loamenetluseks. Kümne päeva

möödumisel võib alustada ehitusteatises kirjeldatud ehitise ehitamisega, kui MaRu ei ole isikut

teavitanud, et vajalikum on põhjalikum menetlus. Üksikrajatiste (välja arvatud

keskkonnakaitseks vajalik rajatis, eesvoolul paiknev truup, regulaatorkaev) ehitamiseks ning

väikesüsteemi, millel asukohast tulenevalt ei ole avalik-õiguslikke kitsendusi, ei ole vaja ka

ehitusteatist esitada.

Maaparandussüsteemi ehitamisest teavitamiseks esitatakse MaRu-le kolme aasta jooksul

projekteerimistingimuste saamisest arvates ja vähemalt kümme päeva enne ehitamise

alustamist ehitusteatis (lg 1), kus märgitakse asjakohased andmed (lg 2):

1) käesoleva seaduse § 12 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning 4‒9 nimetatud andmed;

2) ehitatava maaparandussüsteemi maa-ala pindala ja eesvoolu pikkus;

3) ehitatava maaparandussüsteemi teenindava tee klass, pikkus ja olemasolu korral nimetus;

4) ehitatava kaitsetammi pikkus ja pumbajaamade arv;

5) ehitatavad keskkonnakaitseks vajalikud rajatised ja nende arv;

18

6) ehitusprojekti või ehituskava koostanud ning uurimistöö ja ehitusprojekti ekspertiisi teinud

isikute andmed;

7) maaparandussüsteemi ehitaja andmed;

8) maaparandussüsteemi omanikujärelevalve tegija ja vastutava spetsialisti andmed.

Näiteks üksikrajatise puhul on asjakohased punktides 1 ja 6‒8 nimetatud andmed.

Ehitusteatisega koos esitatakse ka asjakohased dokumendid: ehitusprojekt, uurimistööde

aruanne ja ekspertiisiakt ning muud asjakohased dokumendid (lg 3). Väikesüsteemi, millel

asukohast tulenevalt ei ole avalik-õiguslikke kitsendusi, ehitamisest ei ole vaja teavitada.

Väikesüsteemi, millel asukohast tulenevalt on avalik-õiguslikud kitsendused, ehitusteatisega

koos esitatakse MaRu-le kolme aasta jooksul projekteerimistingimuste saamisest arvates

ehituskava (lg 4). Ka eesvoolul paikneva truubi või regulaatorkaevu või

maaparandussüsteemile keskkonnakaitseks vajaliku rajatise ehitamiseks ei ole vaja taotleda

projekteerimistingimusi, mistõttu esimese ehitamise dokumendina esitatakse MaRu-le

ehitusteatis vähemalt kümme päeva enne ehitamise alustamist (lg 5). Muid üksikrajatisi võib

edaspidi ehitada ilma ehitamisest teavitamata. Reguleerivat võrku ja eesvoolu ei loeta

üksikrajatisteks.

Kui MaRu ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul ehitusteatise saamisest arvates

vajadusest teha selles esitatud andmete lisakontrolli, võib alustada maaparandussüsteemi

ehitamist (lg 6). Vajaduse korral kontrollib MaRu muu hulgas (lg 7), kas seoses ehitusteatises

märgitud ehitise või ehitamisega tuleb:

1) ehitusteatisega kavandatav ehitamine viia vastavusse õigusaktist või maaparandussüsteemi

asukohast tulenevate avalik-õiguslike kitsendustega;

2) ehitusprojekt või ehituskava viia vastavusse maaparandussüsteemi ja selle ehitamise

nõuetega, projekteerimistingimustega, projekteerimisnormidega, ehitusprojekti või ehituskava

nõuetega;

3) ehitusprojekt viia vastavusse maaparanduse uurimistöö tulemustega või selle nõuetega;

4) kooskõlastada ehitis või ehitamine asutusega, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud

ehitusteatise esemega;

5) kooskõlastada ehitis või ehitamine Keskkonnaametiga, kui ehitusteatis käsitleb eesvoolu,

mis kattub looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel kehtestatud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja

harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse kuuluva veekoguga;

6) esitada ehitusteatis arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle huve kavandatav

maaparandussüsteem või selle ehitamine võib mõjutada;

7) kaasata menetlusse kinnisasja omanik, kelle kinnisasjale ehitamist kavandatakse, kui taotlust

ei ole esitanud kinnisasja omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik.

Kui ei esine ühtegi käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud alust ega käesoleva seaduse § 23

lõikes 3 sätestatud alust, toimetab MaRu ehitusteatise esitajale mõistliku aja jooksul kätte

teatise selle kohta, et võib alustada maaparandussüsteemi ehitamist (lg 8). Kirjeldatud juhul ei

ole muu hulgas vaja ehitusprojekti maaparandussüsteemi ja selle ehitamise nõuetega vastavusse

viia, ehitust või ehitamist Keskkonnaametiga kooskõlastada ega esine ka ühtegi ehitusloa

andmisest keeldumise alust.

Kui MaRu on ehitusteatise esitajat teavitanud vajadusest viia ehitamine, ehitusprojekt või

ehituskava käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 1–3 sätestatuga vastavusse ja ehitusteatise

esitaja on ettenähtud tähtpäevaks ehitamise, ehitusprojekti ja ehituskava nimetatud nõuetega

vastavusse viinud ning ei esine ühtegi lõike 7 punktides 4–7 sätestatud alust ega käesoleva

seaduse § 23 lõike 3 punktides 2–10 sätestatud alust, toimetab MaRu ehitusteatise esitajale

mõistliku aja jooksul kätte teatise selle kohta, et võib alustada maaparandussüsteemi ehitamist

19

(lg 9). Kirjeldatud juhul on ehitusteatise esitaja näiteks ehitusprojekti või ehituskava

maaparandussüsteemi ja selle ehitamise nõuetega vastavusse viinud, ei esine ühtegi ehitusloa

andmisest keeldumise alust ning ehitamist ei ole vaja ka Keskkonnaametiga kooskõlastada.

Ehitusteatise alusel võib maaparandussüsteemi ehitada seitse aastat lõikes 6 sätestatud juhul

ehitusteatise esitamisest või lõigetes 8 ja 9 sätestatud juhul MaRu ehitamisega alustamist lubava

teatise kättetoimetamisest (lg 10).

Asjakohasel juhul esitab MaRu ehitusteatise samades punktides nimetatud asutustele ja

isikutele kooskõlastamiseks või arvamuse andmiseks (lg 11). Ehitusteatis loetakse

kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks, kui kooskõlastus või arvamus ei ole laekunud

kümne päeva jooksul ehitusteatise saamisest arvates, välja arvatud juhul, kui seaduses on

sätestatud pikem tähtaeg või tähtaja pikendamist on põhjendatult taotletud (lg 12).

Kui aga esineb vähemalt üks lõike 7 punktides 4–7 sätestatud alus, annab MaRu alati

maaparandussüsteemi ehitusloa, milles muu hulgas esitab kontrolli tulemusel esitatavad

nõuded, või keeldub ehitusloa andmisest (lg 13). Sellisel juhul lõpeb menetlus alati ehitusloaga.

Ehitusloalt nähtuvad ka kooskõlastamise käigus esitatud nõuded ehitisele.

Lõigetes 6, 8 ja 9 sätestatud juhul teave ehitusteatise esitamise ja lõikes 13 sätestatud juhul

ehitusloa andmise kohta tehakse kättesaadavaks asjaomasele kohaliku omavalitsuse üksusele

(lg 14). See teave tehakse kättesaadavaks ehitisregistris või vajadusel muul kirjalikku

taasesitamist võimaldaval viisil.

Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse MaaParS-i § 21 lõigete 1 ja 2 sõnastust. Lõiget 1

muudetakse selliselt, et edaspidi annab ehitusloa olemasolu õiguse ehitada ehitusloale märgitud

kinnisasjale ka ehituskavale vastava üksikrajatise või väikesüsteemi (vt seletuskirja punktis 3.2

eespool toodud selgitusi). Lõikes 2 muudetakse ehitusloa kehtivuse määratlust, millega

kaotatakse nõue alustada ehitamist kahe aasta jooksul ehitusloa kehtima hakkamisest arvates.

Muudatuse kohaselt loetakse ehitusloa kehtivuseks seitse aastat.

Eelnõu § 1 punktiga 19 tunnistatakse MaaParS-i § 21 lõiked 3 ja 4 ning § 22 kehtetuks.

Ehitamise alustamise päeva ei ole vaja fikseerda, sest ehitamist ei pea alustama kahe aasta

jooksul ehitusloa andmisest arvates (§ 21 lg 3). MaaParS-i § 21 lõike 4 muudatus on seotud

maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse käigus maaparandussüsteemi rekonstrueerimise

sätete koondamisega §-desse 501–504 (vt seletuskirja punktis 3.5 toodud selgitusi). MaaParS-i

§ 22 tunnistatakse kehtetuks, kuna ehitusluba ei ole vaja enam taotleda (vt seletuskirja punktis

3.2 eespool toodud selgitusi).

Eelnõu § 1 punktiga 20 sõnastatakse uuesti MaaParS-i § 23 tekst.

Ehitusluba antakse, kui ehitamine ja ehitusprojekt või ehituskava vastab õigusaktides sätestatud

nõuetele (lg 1). Lõiget oli vaja täiendada seoses sättesse ehituskava lisandumisega.

Lõikes 2 on loetletud andmed, mis tuleb ehitusloale kanda:

 ehitusteatise number ja kuupäev;

 ehitamisega hõlmatava kinnisasja andmed, sealhulgas katastritunnus;

 maaparandussüsteemi kuivendus- või niisutusviis;

 maaparandussüsteemi maakasutusviis;

 maaparandussüsteemi kood ning maaparandusehitise kood ja nimetus;

 maaparandussüsteemi asukoht;

20

 muud vajalikud andmed;

 ehitatava maaparandussüsteemi maa-ala pindala ja eesvoolu pikkus;

 ehitatava maaparandussüsteemi teenindava tee klass, pikkus ja olemasolu korral nimetus;

 ehitatava kaitsetammi pikkus ja pumbajaamade arv;

 ehitatavad keskkonnakaitseks vajalikud rajatised ja nende arv;

 ehitusteatise number ja kuupäev.

Lõikes 3 on loetletud ehitusloa andmisest keeldumise alused. Võrreldes kehtiva seadusega ei

ole keeldumise aluseks olevaid põhimõtteid olulises osas muudetud. Sõnastuse muudatused on

seotud maaparandussüsteemi ja väikesüsteemi ehitamist reguleerivate sätete koondamisega ja

ehitusloa asendamisest ehitusteatisega. Nõuete dubleerimise vähendamiseks käsitletakse

eelnõus maaparandussüsteemi ja väikesüsteemi ehitamist koos. Kui ehitusprojekt ei vasta

näiteks projekteerimistingimustele, saab MaRu anda tähtaja ehitusprojekti nõuetega vastavusse

viimiseks. Samas, kui projekteerimistingimuste väljaandmisest on möödunud üle kolme aasta,

siis on tegemist sellise alusega, mil ehitusluba ei ole võimalik anda. Keeldumise alused on

sellised alused, mis ei võimalda ehitamist lubada – põhjus võib muu hulgas olla ehituskeelus,

olulises keskkonnamõjus või uurimistöö tegemata jätmises.

Lõikes 4 sätestatakse ehitusloa andmise või selle andmisest keeldumise tähtajaks 60 päeva.

Kehtiva maaparandusseaduse kohaselt teeb MaRu ehitusloa andmise või selle andmisest

keeldumise otsuse 30 päeva jooksul nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates. Kuigi

nimetatud tähtaja arvestus algab sellest hetkest, kui MaRu-le laekuvad nõuetekohased ehk

otsuse tegemist võimaldava kvaliteediga dokumendid, esineb siiski olukordi, kus MaRu ei

suuda tähtajast kinni pidada. Põhjuseid on mitmeid. Kuivenduse ehitusprojektidega hõlmatav

maa-ala ulatub sadadesse hektaritesse, mistõttu on kavandatavate tegevuste

projekteerimistingimustele ja -normidele vastavuse kontrollimine ajamahukas. Suurte maa-

alade kohta tehtavad ehitusprojektid suurendavad oluliselt kaasamist vajavate isikute arvu, mis

ulatub kümneteni või üksikutel juhtudel sadadeni. Suurenenud on ka

keskkonnaorganisatsioonide huvi olla ehitusloa menetlusse kaasatud. Eelnevast lähtuvalt tekib

oht, et kõiki vajalikke huvigruppe ja menetlusosalisi, ennekõike neid maaomanikke, kellel ei

ole elektronposti aadressi rahvastikuregistris märgitud, ei suudeta õigeaegselt kaasata.

Muudatusega antakse ehitusloa menetlejale võimalus ehituslubasid menetleda 60 päeva

jooksul, et loa andmisel või selle andmisest keeldumisel oleks võimalik võtta arvesse kõiki

asjaolusid ja arvestada isikute seisukohtadega. Kuigi menetlemise tähtaega pikendatakse, tuleb

MaRu-l endiselt teha otsused esimesel võimalusel, võimalikult lühikese aja jooksul.

Haldusmenetlus tuleb viia läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja

kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.

Eelnõu § 1 punktidega 21 ja 22 MaaParS-i § 24 lõigetes 1 ja 2 tehtud muudatused sõnastuses

tulenevad ehitusloa taotluse asendamisest ehitusteatisega (lg 1 p-d 1 ja 2) ning

maaparandussüsteemi ja väikesüsteemi ehitamist reguleerivate sätete koondamisest (lg 1 p 3 ja

lg 2) (vt seletuskirja punktis 3.2 eespool toodud selgitusi).

Eelnõu § 1 punktiga 23 tunnistatakse MaaParS-i §-d 25–28 kehtetuks. Muudatus on seotud

maaparandussüsteemi ja väikesüsteemi ehitamist reguleerivate sätete koondamisega (vt

seletuskirja punktis 3.2 eespool toodud selgitusi).

Paragrahvi 25 lõigetes 3 ja 4 sätestatud andmete loetelud sätestatakse edaspidi maaeluministri

25. veebruari 2019. a määruses nr 14 „Maaparandussüsteemi ehitusprojekti nõuded“, kusjuures

lõike 3 punktis 6 esitatud nõuet leevendatakse. Väikesüsteemi ehitusloa menetlemisel on

21

osutunud ebavajalikuks MaaParS-i § 25 lõike 3 punktis 6 toodud ehituskava plaanile kantavate

andmetena andmed kavandatava väikesüsteemi suubumiskohas suubla põhja kõrgusarvu kohta.

Kuna tegemist on väikese süsteemiga, siis piisab suubla veevastuvõtuvõime hindamisest.

Ehituskava koostajal ei ole vaja esitada suubla põhja kõrgusarvu. Muudatus leevendab

väikesüsteemi ehitamise nõudeid. Paragrahvi 28 kehtetuks tunnistamine tuleneb

kooskõlastamise ja loa andmise muudatustest (vt seletuskirja punktis 3.5 toodud selgitusi).

Eelnõu § 1 punktidega 24–26 MaaParS-i § 29 lõikes 1 tehtavad muudatused tulenevad sellest,

et loobutakse ehitusloa kehtivust määravast tingimusest, et ehitamist tuleb alustada kahe aasta

jooksul alates selleks loa saamisest (p 2), ehitusloa taotluse asendamisest ehitusteatisega (p 3)

ning maaparandussüsteemi ja väikesüsteemi kasutamist reguleerivate sätete koondamisest (p 6)

(vt seletuskirja punktis 3.2 eespool toodud selgitusi).

Eelnõu § 1 punktiga 27 muudetakse MaaParS-i § 30 lõike 2 esimest lauset selliselt, et

ehitamise üle võib omanikujärelevalvet teha ka isik, kes on teinud sellele ehitusprojektile

ekspertiisi. Kehtiva MaaParS-i regulatsiooni kohaselt ei ole see lubatud. Kavandatud

muudatusega antakse ehitusprojektile ekspertiisi teinud isikule võimalus teha sama projekti

kohasele ehitamisele omanikujärelevalvet. Maaparandussüsteemi omanikud, ehitajad ja MaRu

on andnud tagasisidet, et omanikujärelevalve töö kvaliteet ei vasta sageli nõuetele.

Omanikujärelevalve töö tulemus selgub tagantjärele, kui mittenõuetekohast ehitamist on

kulukas parandada. Projektile ekspertiisi teinud isik omab põhjalikku ülevaadet

projektlahendusest, mis annab talle head eeldused ka tõhusa omanikujärelevalve tegemiseks.

Omanikujärelevalve õigused ja kohustused ning vastutus otsuste tegemise ning tegemata

jätmise eest tuleneb võlaõigusseadusest ja tsiviilseadustiku üldosa seadusest.

Omanikujärelevalve tegemine ja selle täpsem elluviimine on omanikujärelevalve tegija ja

omaniku omavaheline lepinguline suhe, kuhu riik ei sekku. Seega omanikujärelevalve kvaliteeti

saab mõjutada eelkõige tellija (omanik), esitades projekteerimise, ehitamise ja

omanikujärelevalve lepingutes töövõtjatele nõudlikumaid tingimusi ja nõudes nende täitmist.

Leping võib sisaldada ka rohkem nõudeid kui seda on seadusega ette nähtud. Näiteks

omanikujärelevalve tõhustamiseks on hea kasutada digitaalset ehitustööde päevikut selliselt, et

see on reaalajas jälgitav. Üldehituses on omanikujärelevalve tegijal kohustus koostada oma

ülesannete täitmiseks järelevalveprotseduuride programm, kus on kajastatud, millistele

ehitustöödele tehakse kaetud tööde aktid; kui pikalt peab ehitusettevõtja omanikujärelevalve

tegijale ette teatama, kui soovib kaetavat tööd ette näidata; milliseid töid ja millise sagedusega

tuleb omanikujärelevalve tegijale ette näidata; millised katsetused või mõõdistused ja millises

vormis on nõutavad (lisaks õigusaktides kehtestatule) jms. Omanik võib ka

maaparandusehituses sarnase omanikujärelevalve programmi või kava koostamise nõude lisada

omanikujärelevalve lepingusse. Samuti aitab omanikujärelevalve tööd tõhustada olulisemate

kaetud tööde akteerimisel kaetavast objektist positsioneeritud (asukohamärgisega) fotode

lisamine aktile. Juba projektis võiks projekteerija anda loetelu nendest objektidest, mille puhul

on omanikjärelevalve kohalolu oluline. Selline loetelu on omanikujärelevalve tegijale oluline

sisend järelevalveprotseduuride kava koostamiseks. Nii on omanikule igal ajahetkel selge,

millised tööd on tehtud ehk kus omanikujärelevalve tegija digitaalne allkiri kinnitab tehtud

tööde nõuetekohasust.

Muudatus tehakse tõhusama omanikujärelevalve võimaldamiseks. Ekspertiisi teinud isik ei tohi

olla ehitusprojekti koostaja ega ka ehitaja. Seetõttu ei ole tal huvide konflikti

omanikujärelevalve tegemiseks. Ta saab seista omaniku huvide eest projektile vastava

maaparandussüsteemi ehitamisel. Projektiga tutvumine on ajamahukas juba üksnes seetõttu, et

projekteeritava ala pindala on enamasti kümneid või sadu hektareid. Projektile ekspertiisi

22

teinud isik on projektiga ja eeldatavalt ka olukorraga maastikul juba põhjalikult tuttav ja saab

alustada omanikujärelevalve tegemist kohe ehitamise alguses.

Eelnõu § 1 punktiga 28 täiendatakse MaaParS-i § 30 lõike 8 sõnastust selliselt, et

omanikujärelevalve nõudeid ei kohaldata lisaks väikesüsteemile ka üksikrajatistele, välja

arvatud eesvoolul paiknev truup, keskkonnakaitseks vajalik rajatis ja regulaatorkaev.

Üksikrajatise ehitamine saab mõjutada maaparandussüsteemi toimimist väiksemal määral.

Muudatusega vähendatakse isikute halduskoormust.

Eelnõu § 1 punktiga 29 täiendatakse MaaParS-i §-iga 301 maaparandussüsteemi ja

väikesüsteemi kasutamisest teavitamise kohta. Muudatus tuleneb kasutusloa taotluse

asendamisest kasutusteatisega ning maaparandussüsteemi ja väikesüsteemi kasutamist

reguleerivate sätete koondamisest (vt seletuskirja punktis 3.2 eespool toodud selgitusi).

Maaparandussüsteemi kasutusteatis tuleb esitada MaRu-le 90 päeva jooksul

maaparandussüsteemi valmimisest arvates (lg 1). Väikesüsteemi ja üksikrajatise kasutusteatis

tuleb esitada 10 päeva jooksul väikesüsteemi või üksikrajatise valmimisest arvates (lg 2).

Kasutusteatises märgitakse järgmised asjakohased andmed (lg 3):

1) käesoleva seaduse § 12 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning 4–9 nimetatud andmed;

2) käesoleva seaduse 201 lõike 2 punktides 6–8 nimetatud andmed;

3) väikesüsteemi teostusjoonise koostaja andmed;

4) maaparandussüsteemi tehnilised andmed maaparandusehitiste kaupa.

Koos kasutusteatisega esitatakse § 10 lõikes 2 nimetatud maaparandussüsteemi

ehitusdokumendid, kusjuures üksikrajatise puhul ei ole ehitustööde päevikut nõutud ning

väikesüsteemi puhul tuleb esitada üksnes teostusjoonis ja väikesüsteemi märkimisandmed.

Samuti tuleb esitada olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisiakt (lg 4). Võrreldes kehtiva

seadusega on ei ole väikesüsteemi puhul enam vaja esitada kaetud tööde akti ega

ehitusmaterjalide ja -toodete nõuetekohasust tõendavaid dokumente. Esitatavaid

ehitusdokumente kajastab tabel 2.

Tabel 2 Maaparandusüsteemi, üksikrajatise ja väikesüsteemi ehitusdokumendid.

Ehitusdokumendid

Maaparandussüsteem Üksikrajatis Väikesüsteem

ehitustööde päevik jah - -

kaetud tööde akt jah jah -

ehitusmaterjalide ja -toodete

nõuetekohasust tõendavad

dokumendid

jah jah -

teostusjoonis ja

maaparandussüsteemi

märkimisandmed

jah jah jah

muud ehitamist kirjeldavad

dokumendid jah jah -

MaRu kontrollib kasutusteatise saamisel selle nõuetekohasust ja vajaduse korral muu hulgas,

kas valminud maaparandussüsteem vastab maaparandussüsteemi nõuetele ja on ehitatud

ehitusprojekti või ehituskava kohaselt (lg 6). Kui MaRu ei teavita kasutusteatise esitajat kümne

23

päeva jooksul pärast kasutusteatise esitamist vajadusest kasutusteatises esitatud andmete

täiendavaks kontrollimiseks, siis võib alustada maaparandussüsteemi kasutamist (lg 5). Kui aga

andmeid on vaja täiendavalt kontrollida ja selgub, et valminud maaparandussüsteem vastab

maaparandussüsteemi nõuetele ja on ehitatud ehitusprojekti või ehituskava kohaselt ning ei

esine ühtegi kasutusloa andmisest keeldumise alust, toimetab MaRu kasutusteatise esitajale

mõistliku aja jooksul kätte teatise selle kohta, et võib alustada maaparandussüsteemi kasutamist

(lg 7). Ka siis, kui kontrolli tulemusel selgub, et maaparandussüsteem tuleb

maaparandussüsteemi nõuetega, ehitusprojekti või ehituskavaga vastavusse viia ja

kasutusteatise esitaja on ettenähtud tähtpäevaks maaparandussüsteemi selle nõuetega,

ehitusprojekti või ehituskavaga vastavusse viinud, toimetab MaRu kasutusteatise esitajale

mõistliku aja jooksul kätte teatise selle kohta, et võib alustada maaparandussüsteemi kasutamist

(lg 8). Näiteks võib olla esitamata mõni dokument või ei sisalda kasutusteatis kõiki vajalikke

andmeid või on vaja teostusjooniseid täiendada või väiksemaid puudujääke ehitamisel

parandada. Nagu ka ehitamisest teavitamise puhul, antakse ka siin teatise esitajale muu hulgas

võimalus maaparandussüsteem nõuetega vastavusse viia. MaRu võib anda kasutusloa (lg 9),

kui maaparandussüsteemi kasutamiseks on vaja seada täpsemaid tingimusi. Näiteks kui

ehitusprojekti kooskõlastamisel anti tingimusi, millega tuleb arvestada lisaks ehitamisele ka

kasutamise ajal. Lisaks antakse MaRu-le võimalus määrata kasutusloale kõrvaltingimusi, et

oleks tagatud maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine (lg 10). Kui kasutusteatis

esitatakse sellise maaparandussüsteemi kuuluva maaparandusehitise kohta, mille hoiuks on

asutatud maaparandusühistu, saadab MaRu kasutusteatise või kasutusloa ärakirja asjaomasele

maaparandusühistule (lg 11). Oluline on seejuures mitte niivõrd olemasoleva

maaparandusehitise rekonstrueerimisest, kui just täiesti uue maaparandusehitise kasutamisest

teavitamine. Uue maaparandusehitise valmimisega suureneb maaparandusühistu pindala ja

seega muutuvad ka ühiseesvoolu hoiukohustuse osa suurused kõikidele liikmetele. MaRu teeb

kasutusloa või kasutusteatise kättesaadavaks asjaomasele kohaliku omavalitsuse üksusele (lg

12). Kasutusteatise sisu nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (lg 13).

Muudatusega lihtsustuvad üksikrajatise (välja arvatud eesvoolul paiknev truup,

keskkonnakaitseks vajalik rajatis ja regulaatorkaev) kasutamise nõuded selles osas, et ei ole

nõutud MATER ehitajat ja omanikujärelevalve tegijat. Muudatus mõjutab kõige enam MaRu

töökoormust, sest paljudel juhtudel jääb ära haldusakti, kasutusloa andmine.

Eelnõu § 1 punktiga 30 muudetakse MaaParS-i § 31 sõnastust tulenevalt kasutusloa taotluse

asendamisest kasutusteatisega ning maaparandussüsteemi ja väikesüsteemi kasutamist

reguleerivate sätete koondamisest (vt seletuskirja punktis 3.2 eespool toodud selgitusi).

Kasutusloa kehtetuks tunnistamise alused ja kasutusloa sisunõuete volitusnorm on viidud § 311.

Kasutusluba annab õiguse kasutada ehitusprojekti või ehituskava kohaselt ehitatud

maaparandussüsteemi (lg 1). Kasutusluba on tähtajatu (lg 2).

Eelnõu § 1 punktiga 31 täiendatakse MaaParS-i §-iga 311 maaparandussüsteemi kasutusloa

andmise, kasutusloa andmisest keeldumise ja kasutusloa kehtetuks tunnistamise kohta.

Võrreldes kehtiva regulatsiooniga üldised põhimõtted ei muutu.

MaRu annab maaparandussüsteemi kasutusloa, kui valminud maaparandussüsteem on ehitatud

käesolevas seaduses sätestatud nõudeid järgides ja ehitusprojekti või ehituskava kohaselt ning

vastab maaparandussüsteemi nõuetele (lg 1). Kasutusloale kantakse järgmised asjakohased

andmed (lg 2):

1) kasutusloa number ja kuupäev;

2) kasutusteatise number ja kuupäev;

3) käesoleva seaduse § 12 lõike 3 punktides 4–9 nimetatud andmed;

24

3) käesoleva seaduse § 301 lõike 3 punktis 4 nimetatud andmed.

MaRu keeldub kasutusloa andmisest, kui MaRu on teavitanud kasutusteatise esitajat vajadusest

maaparandussüsteem maaparandussüsteemi nõuetega, ehitusprojekti või ehituskavaga

vastavusse viia ning kasutusteatise esitaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks maaparandussüsteemi

selle nõuetega, ehitusprojekti või ehituskavaga vastavusse viinud. Samuti keeldub MaRu

kasutuslao andmisest, kui maaparandussüsteem ei vasta olulisel määral ehitusprojektile või

ehituskavale, on ohtlik inimese elule või tervisele, varale või keskkonnale või kui on algatatud

ehitamise aluseks olnud ehitusloa kehtetuks tunnistamine (lg 3). Näiteks kui

maaparandussüsteem ei vasta olulisel määral ehitusprojektile, siis ei ole sellist

maaparandussüsteemi võimalik kasutusele võtta enne selles olulisi ja enam aega nõudvaid

muudatusi tegemata.

MaRu teeb kasutusloa andmise või selle andmisest keeldumise otsuse 30 päeva jooksul

nõuetekohaste ehitusdokumentide saamisest arvates (lg 4). Kui ilmastikutingimused, näiteks

püsiv lumikate, ei võimalda kohapeal kontrolli teha, siis pikeneb kasutusloa andmine ajani,

millal kontrollimine kohapeal on võimalik (lg 5). MaRu tunnistab kasutusloa kehtetuks kui

maaparandussüsteem on iganenud või lagunenud või muul põhjusel kaotanud olulise osa oma

toimimisvõimest või kui kasutusotstarbe lõppenuks lugemise vajadus tuleneb avalikust huvist

(lg 6). Lõikega 7 sätestatakse regionaal- ja põllumajandusministrile volitusnorm kasutusloa sisu

nõuete kehtestamiseks, mis oli varem sätestatud MaaParS-i § 31 lõikes 5.

Eelnõu § 1 punktiga 32 tunnistatakse MaaParS-i §-d 32–34 kehtetuks. Muudatus tuleneb

kasutusloa taotluse asendamisest kasutusteatisega (vt seletuskirja punktis 3.2 eespool toodud

selgitusi).

3.3 Registritega ja vastutava spetsialistiga seotud muudatused

Eelnõu § 1 punktidega 33–37 muudetakse MaaParS § 35 lõikeid 2, 4 ja 6 ning täiendatakse

lõigetega 41, 8 ja 9. Muudatused on tingitud maaparanduse alal tegutsevate ettevõtjate registri

ehk MATER-i andmete üleviimisest majandustegevuse registrisse (edaspidi ka MTR).

Muudatuse kohaselt viiakse MATER andmed MTR-i ja MATER kaotatakse. Lisaks

sätestatakse lõikega 41 väikesüsteemi ehituskava koostamisele erand, mille kohaselt ei pea

ehituskava koostaja vastama vastutavale spetsialistile esitatud nõuetele. Kehtivas seaduses

kehtis see erand üksnes kraavkuivendusega väikesüsteemile.

Maaparanduse alal tegutsev spetsialist esitab majandustegevuse teate MTR-i, kui ta tegutseb

maaparanduse uurimistöö, projekteerimise, omanikujärelevalve, ekspertiisi või

maaparandusehituse alal (lg 2). Lõikes 6 muudetakse registri nimetust, MATER asemel MTR.

Lõikega 8 antakse ettevõtjale võimalus esitada majandustegevuse teade koos vastutava

spetsialisti kinnitusega MaRu-le, kes kannab teates ja vastutava spetsialisti kinnituses

sisalduvad andmed MTR-i (lg 8). Ka siis, kui vastutav spetsialist ei esita kinnitust või

kinnitusest loobumise teadet Eesti teabevärava kaudu, võib ta esitada selle MaRu-le, kes kannab

teates ja vastutava spetsialisti kinnituses olevad vastutava spetsialisti andmeid MTR-i (lg 9).

Muudatus aitab koondada ehitamisega seotud majandustegevuse andmed ühte registrisse ja

suurendab maaparandusehitusega seotud isikute andmete nähtavust ning lihtsustab nende

andmete kasutamist nendest andmetest huvitatud isikutele.

Eelnõu § 1 punktiga 38 täiendatakse MaaParS § 36 lõikeid 2 ja 3 ajavahemikuga, millise aja

jooksul peab vastutav spetsialist olema saanud töökogemuse. Vastutava spetsialistina alustades

25

pole oluline üksnes töökogemuse kestvus (vähemalt kolm aastat), vaid ka see, kui kaua aega

tagasi töökogemus on omandatud. Kehtivas regulatsioonis on vastutava spetsialistina

tegutsemiseks vajalik töökogemus kolm aastat. Seejuures ei ole piiratud, millise ajaperioodi

jooksul peab olema kolmeaastane töökogemus omandatud. Eelnõuga kavandatakse sätestada

ajapiirang, milleks on 15 aastat. Vastutava spetsialistina töötamise eeldused tegevusalade kaupa

on toodud tabelis 3.

TABEL 3: Vastutava spetsialistina töötamise eeldused

Vastutav spetsialist

Tegevusala: Uurimine, projekteerimine,

omanikujärelevalve, ekspertiis Ehitamine

Haridus: erialane kõrgharidus

erialane keskeri- või

kutsekeskharidus või sellele

vastav kvalifikatsioon

Töökogemus: viimase 15 aasta jooksul töökogemus vastaval ametialal

vähemalt kolm aastat

Vastutav spetsialist vastutab maaparandusalal tegutsevas ettevõttes asjaomasel alal ka nende

töötajate töö eest, kes ei ole vastutavad spetsialistid. Suuremal või vähemal määral muutuvad

aja jooksul nii ehitusmaterjalid, -masinad, projekteerimisnormid kui ka seadusandlus. Seetõttu

on vastutava spetsialistina tööd alustades eriti oluline toetuda töökogemusele, mis jääb

vahetult vastutava spetsialistina tegutsema hakkamisele eelnevasse 15 aastasesse

ajavahemikku. Eelnõu § 1 punktiga 38 muudetakse MaaParS-i § 36 lõikeid 2 ja 3 selliselt et,

vastutav spetsilist peab viimase 15 aasta jooksul olema omandanud kolmeaastase

töökogemuse. Vastutav spetsialist, kes juhendab ettevõtte teiste spetsialistide tööd, peab

olema pädev. Pädevuse annab nii erialane haridus kui ka värske töökogemus vastaval alal.

Kui isik on töötanud viimased 15 aastat muul alal, siis vajavad tema teadmised ja oskused

värskendamist. 15 aastase ajavahemiku lisamisel on võetud eeskujuks „Kutse andmise kord

üldehituse, keskkonnatehnika, tehnosüsteemide ja ehitusautomaatika inseneride kutsetele“6

ning arvestatud uuringus „Maaparanduse alal tegutsevate ettevõtjate kvalifikatsiooni

väljaselgitamine7“ esitatud soovitust 15 aastase ajaperioodi kehtestamiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 39 on täiendatud MaaParS § 36 lõikega 81, millega nähakse ette

võimalus vajaduse korral täpsustada vastutava spetsialisti erialase hariduse nõudeid

rakendusaktiga.

Kehtivas regulatsioonis on MaRu-l vastutava spetsialisti erialase kõrghariduse arvestamisel

väga lai kaalutlusruum. Maaparanduse uurimistöö, maaparandussüsteemi projekteerimise,

maaparanduse omanikujärelevalve ja maaparanduse ekspertiisi alal tegutsemiseks on nõutud

erialane kõrgharidus, kuid erialase kõrghariduse sisu ei ole täpsustatud. Seni on MATER-isse

maaparanduse uurimistöö, omanikujärelevalve ja ekspertiisi tegemise ning

maaparandussüsteemi projekteerimise vastutavaks spetsialistiks kantud isikud, kellel on

6 https://www.ehitusinsener.ee/wp-content/uploads/2025/01/Kutse-andmise-kord-uldehituse-keskkonnatehnika-

ja-tehnosusteemide-ja-ehitusautomaatika-inseneeria-kutsetele-01.01.2025-1.pdf 7 Maaparanduse alal tegutsevate ettevõtjate kvalifikatsiooni väljaselgitamine. Uuring, Advisio OÜ, Tartu 2012

26

kõrgharidus järgmistel erialadel: hüdromelioratsioon, maaparandus, veemajandus, veekaitse,

vesiehitus ja veekaitse, maaparandus ja veekaitse, aga ka muuhulgas ehitus, teedeehitus,

metsamajandus, metsandus, maakorraldus, autoteed, geoloogia, maamõõtmine.

Erialad, mis vastavad sisuliselt maaparanduse valdkonnas erialasele kõrgharidusele on toodud

tabelis 4. Õppekava nimetusi on olnud läbi aastate erinevaid, kuid õppekava sisu on peamiselt

sama.

TABEL 4 Erialane kõrgharidus maaparanduses.

Maaparandusehituses on erialaseks hariduseks loetud keskeri- või kutsekeskharidust või sellele

vastavat kvalifikatsiooni, mis on omandatud õppekava alusel, mis sisaldab maaparanduse,

vesiehituse, teedeehituse või muid sarnaseid maastikul vee juhtimisega seotud ehituslikke

õppeaineid.

Eelnõu § 1 punktiga 40 tunnistatakse MaaParS-i 4. peatükk kehtetuks. MATER-i andmed

viiakse üle majandustegevuse registrisse.

Seoses maaparanduse valdkonna valdava osa ülesannete liikumisega Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi (edaspidi REM) haldusalast Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi ka MKM) haldusalasse, viiakse maaparandusega

seotud registrite (MATER ja MSR) andmed üle uutesse infosüsteemidesse, mille arendamisega

on juba alustatud. Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate majandustegevuse

teatamiskohustuse täitmise tegevuste andmed on otstarbekas viia MTR-i (sarnased tegevused).

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on MKM-i valitsemisalas tegutsev

valitsusasutus. TTJA põhimääruse kohaselt kuulub TTJA tööülesannete hulka MTR-i pidamine

ja arendamine. MTR on asutatud 15.04.2004 eesmärgiga pidada avalikkusele kättesaadaval

viisil arvestust erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate, seadusega nimetatud asutuste,

sihtasutuste ja mittetulundusühingute üle ning teostada järelevalvet. MTR peab arvestust enam

kui üle 25 erineva majandustegevuse valdkonna üle. Kui seni tuli maaparanduse alal

Õpingute algus

ja lõpp aastad

Õppe

kestus

aastates

Eriala nimetus

1951–1972 5

Hüdromelioratsioon

1973–1992 Maaparandus

1988–1992

4

Maaparandus

1992–1993 Maainseneri eriala

(spetsialiseerumine maaparanduse või veekaitse eriala)

1994–1997 Maaparandus ja veekaitse

1998–2007 Veemajanduse eriala (lisaõpe maaparandus, lisaõpe veekaitse)

2002–2015

5

Veemajandus

2016–

praeguseni Vesiehitus ja veekaitse

27

tegutsevaid ettevõtjaid otsida MATER-ist ja teisi tegevuslubasid MTR-ist, siis edaspidi on kogu

info ühes kohas. MTR on juba toimiv ja arendatav süsteem, mis tagab andmete ajakohasuse ja

ristkasutuse teiste registritega.

Eelnõu § 1 punktiga 41 muudetakse MaaParS-i § 39 teksti, täpsustades muu hulgas

andmekogu põhimääruse volitusnormi sisu ning jättes paragrahvist välja sätted, mis

dubleerivad avaliku teabe seadust.

Paragrahvi 39 lõikesse 1 tuuakse kehtiva seaduse senine § 39 lõike 4 sisu. Kehtiv MaaParS-i §

39 lõige 1 sätestab, et registri asutab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri

ettepanekul ning et register on kooskõlas avaliku teabe seadusega asutatud andmekogu.

Andmekogu on seaduse tasandi regulatsiooni kehtestamisega juba asutatud. Ühtlasi on riikliku

andmekogu termin juba defineeritud avaliku teabe seaduse §-s 431, mis tähendab, et

andmekogu asutav säte ei pea eraldi reguleerima kooskõla selle seadusega.

Lõikes 2 sätestatakse, et maaparandussüsteemide registri põhimääruse kehtestajaks on edaspidi

valdkonna eest vastutav minister, mitte enam Vabariigi Valitsus. Muudatuse eesmärk on

lihtsustada registri põhimääruse muutmist, et registri arendusi saaks kiiremini kasutusele võtta.

Muudatuse kavandamisel lähtuti teiste infosüsteemide või registrite analoogiast. Näiteks on

ministri määrusega kehtestatud metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus,

põllumajandusloomade registri põhimäärus ja maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri

põhimäärus. Lõikes 3 on sätestatud põhimääruse kehtestamise volituse raamid, milleks on

määrata 1) volitatud töötleja; 2) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded; 3) kogutavate

andmete täpsem koosseis ja andmekogusse kandmise kord; 4) andmetele juurdepääsu ja

andmete väljastamise kord; 5) andmete säilitamise täpsemad tähtajad, tingimused ja kord; 6)

muud korraldusküsimused. Lõikes 4 sätestatakse, et registri vastutav töötleja on MaRu.

Eelnõu § 1 punktiga 42 täiendatakse MaaParS-i § 40 lõikega 31, kuhu tuuakse senine § 39

lõike 5 sisu, mille kohaselt MaaParS §-s 3 nimetatud maaparandussüsteemide andmed kantakse

maaparandussüsteemide registrisse ja maakatastri kitsendusi põhjustavate objektide kaardile.

Eelnõu § 1 punktiga 43 tunnistatakse MaaParS-i § 40 lõiked 4 ja 6 kehtetuks. Lõike 4 asemel

on § 39 lõikesse 3 lisatud loetelu, mida MSR põhimäärusega kehtestatakse. Lõike 6 kehtetuks

tunnistamise vajadus tuleneb ehitamise alustamise teatamisest loobumisest. Ehitamise

alustamise teatist asendab nüüd ehitusteatis, millega seonduvat on reguleeritud MaaParS-i 2.

peatükis. Eelnõu kohaselt ei ole enam kehtetuks tunnistamise aluseks ehitamise alustamise

teatise mitteõigeaegne esitamine ega ka see, mis aja jooksul peab ehitamisega alustama.

Eelnõu § 1 punktidega 44–47 muudetakse MSR-i kohta sätestatut. Täiendatakse MaaParS-i §

42 pealkirja sõnadega „ja säilitamine“ (eelnõu § 1 punkt 44) seoses sellega, et lisatakse lõige 3

maaparandussüsteemi andmete säilitustähtaja kohta (eelnõu § 1 punkt 46).

Maaparandussüsteemide registrisse kantavad isikuandmed on taotluste esitajate, tööde

teostajate ja arvamuse andjate ees- ja perekonnanimi ning isikukood või sünniaeg ning

kontaktandmed. Need andmed on seotud eelkõige taotluste, lubade, kooskõlastuste, projektide

ja ehitusdokumentidega ning on nende lahutamatu osa. Maaparandussüsteemi ehitusdokumente

ning maaparandussüsteemil kavandatava muu tegevuse kooskõlastusi hoitakse MSR-is

maaparandusehitise või -süsteemi kasutusotstarbe lõppemisese päevast kümme aastat.

Praktikas on leitud, et kümne aasta jooksul peaksid võimalikud kohtu- ja muud vaidlused olema

lõppenud ja asjaolud, mille tõendamiseks registriandmeid on vajalikud, on selgunud. Pärast

nimetatud tähtaja möödumist andmed kustutatakse.

28

MaaParS-i § 42 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks kui mittevajalik viide isikuandmete seadusele

kuna kehtivad seadused ongi mõeldud täitmiseks (eelnõu § 1 punkt 45). Samal põhjusel

tunnistatakse kehtetuks MaaParS-i § 43 (eelnõu § 1 punkt 47).

Eelnõu § 1 punktiga 86 asendatakse MaaParS-i § 94 pealkirjas sõnad „ettevõtjate register“

sõnadega „ettevõtjate registri andmed“. Muudatus on tingitud maaparandusalal tegutsevate

ettevõtjate registri andmete üleviimisest majandustegevuse registrisse, mistõttu on tegemist

nimetatud ettevõtjate andmetega, mitte enam maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registriga

(vt eelnõu § 1 punkti 40 juures toodud selgitusi).

Eelnõu § 1 punktiga 87 tunnistatakse MaaParS-i § 94 lõige 1 kehtetuks seoses

maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate andmete üleviimisega MTR-i ja maaparandusalal

tegutsevate ettevõtjate registri kaotamisega (vt eelnõu § 1 punkti 40 juures toodud selgitusi).

Eelnõu § 1 punktiga 88 täiendatakse MaaParS-i § 94 lõikega 11, mille kohaselt alates

käesoleva lõike jõustumisest käsitatakse maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri

andmeid majandustegevuse registri andmetena (vt eelnõu § 1 punkti 40 juures toodud selgitusi).

3.4 Maaparandushoiuga seotud muudatused

Eelnõu § 1 punktiga 48 täpsustatakse MaaParS-i § 44 lõikes 2, et nii maaparandussüsteemi

omanik kui ka maaparandusühistu ei tohi maaparandushoiutöö tegemisega või tegemata

jätmisega takistada veevoolu maaparandussüsteemis ega kahjustada keskkonnaseisundit ja

maaparandussüsteemi. Kehtivas seaduses on küll maaparandushoiu kohustus täpsemalt

sätestatud MaaParS-i § 49 lõikes 1, mille kohaselt on maaparandushoiu kohustus

maaparandussüsteemi omanikul või maaparandusühistul ulatuses, mis on ette nähtud käesoleva

seaduse § 73 kohases maaparandusühistu tegevuskavas, kuid oluline on ka muudes hoiutööde

kohustusele viitavates sätetes tuua välja mõlemad hoiukohustust omavad isikud – nii

maaparandussüsteemi omanik kui maaparandusühistu.

Kehtivast maaparandusseadusest võib ekslikult aru saada, et vaid maaparandushoiutöid tehes

on oht maaparandussüsteemis veevoolu takistada või kahjustada selle toimimist.

Maaparandushoiutöid tehaksegi maaparandussüsteemi toimimise tagamiseks. Oht hoiutööde

tegemise ajal maaparandussüsteemi kahjustada on väike. Valdavalt ei takistata veevoolu

maaparandussüsteemis mitte maaparandushoiutööde tegemisega, vaid vastupidi, nende tööde

tegemata jätmisega (tegevusetusega). Maaparandushoiutööde tegemisel on oluline järgida kõiki

hoiutööde nõudeid.

Eelnõu § 1 punktiga 49 täiendatakse MaaParS-i § 46 lõikega 11, millega sisustatakse

maaparandussüsteemi üldparameetrite termin. Muudatus loob selguse, millist

maaparandustegevust tuleb lugeda uuendamiseks. Maaparandussüsteemi üldparameetrid on

eelkõige sellised maaparandussüsteemi näitajad, mis iseloomustavad maaparandussüsteemi

suurust, kuivendus- või niisutusviisi ning kuivendusintensiivsust (sh kuivendusvõrgu pikkust).

Kuivenduse intensiivsusastme muutmine on kas esialgse või rekonstrueerimisel projekteeritud

intensiivsusastme muutmine. Maaparandussüsteemi üldparameetrite oluline muutmine toob

kaasa ka olulise muutuse maaparandussüsteemis. Näiteks seadedrenaaži kaevu rajamine toob

kaasa teatud perioodil veetaseme tõusu süsteemis või näiteks reguleerivast võrgust väljapoole

uue dreeni või kraavi rajamisega kaasneb maaparandussüsteemi pindala suurenemine. Ka

drenaaži asendamine kraavkuivendusega või vastupidi on oluline muutmine. Seetõttu on

sellisteks tegevusteks vajalik esitada ehitusteatis. Kehtivas maaparandusseaduses ei olnud

maaparandussüsteemi üldparameetreid täpsustatud ja seetõttu oli maaparandussüsteemi

29

omanikul arusaamatu, mida võib uuendamisel muuta ja millises ulatuses ning millal on tegemist

juba rekonstrueerimisega. Lõike lisamisega luuakse selles selgust. Üldparameetrite

muudatusega ei tohi kaasneda olulist negatiivset mõju naaberkinnisasjal paiknevale

maaparandussüsteemi osale. Lihtsamaid maaparandussüsteemi üksikrajatisi nagu näiteks nõva,

voolunõva, vallnõva, veeviimar võib üldjuhul rajada maaparandussüsteemi uuendamisena –

vaba ehitustegevusena, järgides seejuures ehitamisele ja ehitisele esitatavaid nõudeid (vt ka

tabel 1).

Eelnõu § 1 punktiga 50 muudetakse MaaParS-i § 46 lõiget 2 selliselt, et riigi poolt korras

hoitava ühiseesvoolu (edaspidi ka riigieesvool) uuendamiseks ei pea alati koostama

uuendusprojekti. Täpsustuse eesmärk on anda MaRu-le kaalutlusõigus otsustamaks

riigieesvoolu uuendusprojekti koostamise vajaduse üle. Riik on võtnud suurema osa üle kümne

ruutkilomeetri valglaga ühiseesvoolude hoiukohustuse enda kanda. Seni on riigieesvooludel

uuendustööde korraldamine liialt jäigalt reguleeritud. Kui riigieesvoolu on vaja uuendada, siis

tellib MaRu ühiseesvoolu uuendusprojekti. Praktika on näidanud, et alati ei ole see otstarbekas.

Kui riigieesvoolul on vaja teha vähesel määral uuendustöid, siis võib MaRu nende tööde mahud

ise määrata ilma selleks projekteerimise hanget korraldamata. MaRu võib riigieesvoolu

ülevaatuse käigus hinnata, kas riigieesvool vajab suuremaid või väiksemaid uuendustöid ja

sellest sõltuvalt, kas on vaja koostada uuendustööde projekt. Lihtsamatel juhtudel ei ole vaja

projekti koostada. MaRu suudab ise määrata väiksemad uuendustööde mahud, mis on vajalikud

riigieesvoolu uuendustööde riigihanke korraldamiseks. Sätte eesmärk on võimaldada MaRu-l

korraldada riigieesvoolude korrashoidu paindlikumalt, andes MaRu-le võimaluse teha

uuendustöid kas uuendusprojekti või uuendustööde mahtude alusel. Muudatus võimaldab

MaRu-l säästa nii projekteerimise hankeks kuluvat aega kui ka rahalisi vahendeid.

Eelnõu § 1 punktiga 51 muudetakse MaaParS-i § 47 lõigete 1 ja 2 sõnastust. Lõikes 1 on

selguse huvides esitatud kõik veevoolu takistamisel ning vee paisutamisel

maaparandussüsteemi kahjustada võivad asukohad. Lähtutud on vee voolu takistava või

paisutust tekitava tõkke asukohast. Kasutatud on sama sõnastust kui MaaParS-i § 501 lõikes 1.

Ka näiteks eesvoolu kaitselõigul on vee paisutamine keelatud. Eesvoolu kaitselõik asub

väljaspool maaparandussüsteemi ja ei ole süsteemi osa. Sellise sõnastuse korral on isikutele

arusaadavam, millises asukohas on veevoolu takistamiseks ja vee paisutamiseks vajalik saada

MaRu nõusolek.

Lõike 2 sõnastust muudetakse selliselt, et maaparandussüsteemis ei tohi olla selle toimimist

takistavat looduslikku voolutakistust, sealhulgas koprapaisu. Kehtiv seadus ei luba

voolutakistust ka siis, kui see takistab küll vee voolu, kuid ei takista maaparandussüsteemi

toimimist. Maaparandussüsteemil hoiutööde tegemine, sealhulgas voolutakistuste

eemaldamine on maaparandussüsteemi omaniku kohustus, et tagada maaparandussüsteemi

nõuetekohane toimivus. Samas on vajadus kohustada maaomanikku eemaldada üksnes selline

voolutakistus, mis takistab maaparandussüsteemi toimimist. Sellise loodusliku voolutakistuse

eemaldamiseks, mis maaparandussüsteemi toimimist ei halvenda, puudub vajadus. Hoiutöid

tuleb teha nii tihti kui on vajalik maaparandussüsteemi toimivuse tagamiseks ja samas

loodusväärtuste tagamiseks nii harva kui võimalik. Näiteks üksik eesvoolu langenud puu tuleb

eemaldada eelkõige siis, kui see tekitab paisutust maaparandussüsteemis. Samas mitu üksikut

puud võivad koosmõjus tekitada olulise paisutuse, seda eriti olukorras, kus kraavi kalle on väga

väike. Voolutakistuse eemaldamine on oluline eelkõige eesvoolus ja vähemoluline

kuivenduskraavis. Voolutakistuse eemaldamise vajadus sõltub asukohast ja selle eripärast ega

pea olema absoluutne.

30

Eelnõu § 1 punktiga 53 täiendatakse MaaParS-i § 47 lõikega 61 drenaaži termini

sisustamiseks. Drenaaž on ka maaparandusseaduse tähenduses kuivendusvõrgu maa-alune

torustik.

Eelnõu § 1 punktiga 54 täiendatakse MaaParS-i § 47 lõiget 11 sõnadega „või

maaparandusühistu“ ning jäetakse samast lõikest välja viide maaparandusseaduse § 44 lõikele

5. Lisaks maaparandussüsteemi omanikule on ka maaparandusühistul kohustus hoida

maaparandussüsteem selle kasutamise kestel töökorras. Üldjuhul on maaparandushoiu

kohustus maaparandussüsteemi omanikul. Kui maaparandussüsteemi ühishoiuks on

moodustatud ühistu, siis ühistu tegevuskavas on määratletud, millises ulatuses korraldatakse

ühistus korrashoidu ühiselt ja milline osa jääb ka ühistus iga maaparandussüsteemi omaniku

vastutada. Maaparandushoiutöid tuleb teha eelkõige selliselt, et maaparandussüsteemi

reguleeriv võrk tagab maaviljeluseks sobiva mulla veerežiimi ja eesvool tagab liigvee äravoolu

kuivendusvõrgust või vee juurdevoolu niisutusvõrku. Täienduse eesmärk on täpsustada, kelle

kohustus on maaparandushoiutööde tegemine. Korrapäraste maaparandushoiutöödega saab

tagada maaparandussüsteemi järjepideva töö pika aja jooksul. Just õigeaegselt tegemata

hoiutööde tagajärjel tekivad maaparandussüsteemis rikked ja ummistused, mille tulemusel

vajab maaparandussüsteem juba tunduvalt mahukamaid rekonstrueerimistöid. Seetõttu on

oluline, et hoiutööde eest vastutaja on selgelt määratletud.

Eelnõu § 1 punktiga 55 täiendatakse MaaParS-i § 47 lõikega 12, mille kohaselt

maaparandussüsteemi omanik või maaparandusühistu järgib maaparandushoiutöid tehes

maaparandusseaduse § 44 lõikes 5 kehtestatud nõudeid ja ehitusseadustiku §-des 7–10

sätestatud põhimõtteid. Täienduse eesmärk on esitada ühes lõikes, milliseid nõuded ja

põhimõtted tuleb hoiutööde tegemisel järgida. MaaParS-i § 9 lõike 1 alusel tuleb

maaparandussüsteemi ehitamisel lisaks maaparandusseadusest tulenevatele nõuetele järgida ka

ehitusseadustiku §-des 7–10 sätestatud põhimõtteid: hea tava, ohutus, keskkonnasäästlikkus,

asjatundlikkus. Oluline on lähtuda samadest põhimõtetest ka maaparandushoiutööde tegemisel.

Eelnõu § 1 punktiga 56 täiendatakse MaaParS-i § 48 pealkirja pärast sõna „kaitsevöönd“

sõnadega „ja kaitselõik“. Eesvoolu katselõigu termini selgitus on toodud kehtiva

maaparandusseaduse § 50 lõikest 2 § 48 lõikesse 13. Nii on eesvooluga seonduvad sätted

koondatud ühte paragrahvi.

Eelnõu § 1 punktiga 58 täiendatakse MaaParS-i § 48 lõikega 13, kus sätestatakse eesvoolu

kaitselõigu termini sisu ning kaitselõigu määramine (endine MaaParS-i § 50 lõige 2). Lisatud

on selgitus, et eesvoolu kaitselõigu ulatuse määrab MaRu juhul, kui veetaseme reguleerimine

võib mõjutada maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. Eelnõu kohaselt

maaparandushoiukavasid edaspidi ei koostata ning seetõttu selles ka kaitselõigu ulatust ei

määrata. Eesvoolu kaitselõigu ulatuse määrab MaRu üldkorraldusega juhul, kui MaRu-l on

teave selle kohta, et suubla veetaseme reguleerimine mõjutab maaparandussüsteemi

nõuetekohast toimimist. Operatiivne eesvoolu kaitselõigu ulatuse määramine loob vajaliku

paindlikkuse, mis on vajalik maaparandussüsteemis paistuse vältimiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 59 täiendatakse MaaParS-i § 49 lõigetega 11 ja 12. Lõikes 11 sätestatakse

väikesüsteemile erisus, mille kohaselt on väikesüsteemi puhul hoiukohustus üksnes selle

eesvoolul. Väikesüsteem kuulub vähestele maaomanikele, mistõttu on neil võimalik omavahel

kokkuleppeid saavutada ilma MaRu sekkumata. Erinevalt suurest süsteemist, mis võib kuuluda

kümnetele maaomanikele, ei saa väikesüsteemil ühe maaomaniku tegevus või tegevusetus

mõjutada teise maaomaniku maal paikneva süsteemi toimimist väga suurel määral, kui

31

eesvoolu toimimine on tagatud. Muudatusega vähendatakse isikute halduskoormust ja MaRu

töökoormust.

Lõike 12 kohaselt korraldavad maaparandussüsteemi omanikud maaparandussüsteemi

ühiseesvoolu korrashoidu omavahelise kokkuleppe alusel. Ka maaparandussüsteemi

reguleeriva võrgu omanik peaks osalema ühiseesvoolu hoiukulude katmisel.

Maaparandussüsteemi eesvool on rajatud maaparandussüsteemi teenindamiseks ehk

maaparandussüsteemist vee ärajuhtimiseks. Seega on ühiseesvoolu toimimisest otsene

kasusaaja just maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu omanik, kelle kohustust osaleda selle

maaparandussüsteemi ühiseesvoolu korrashoius sai seni tagada asjaõigusseaduse alusel. Säte

on MaaParS-i lisatud selleks, et oleks selge, et kõik maaparandussüsteemi omanikud, mitte

ainult eesvoolu omanik, kelle kinnisasjal eesvool asub, vaid ka reguleeriva võrgu omanik, kelle

kinnisasjal eesvool ei asu, peaks osalema ühiseesvoolu hoiu korraldamises. Korrashoiu

korraldamise üksikasjades lepivad maaparandussüsteemi omanikud omavahel kokku.

Ühiseevoolu korrashoidu tehakse eelkõige reguleeriva võrgu omaniku huvides. Muudatus

annab selgema arusaama nii ühiseesvoolu omanikule kui ka reguleeriva võrgu omanikule, et

ühiseesvoolu korrashoidu tuleks ühiselt korraldada, kuna sellest sõltub kogu

maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine. Ühiseesvoolu hoiukohustuse täitjal on

võimalus sõlmida maaparandushoius osalemise kokkuleppeid teiste maaparandussüsteemi

omanikega. Muudatus võimaldab ühiseesvoolu korrashoidu eesmärgipäraselt korraldada, kui

see on selgesõnaliselt seaduses sätestatud. Samuti tagab muudatus selguse ja stabiilsuse

kõikidele maaparandussüsteemi omanikele.

Eelnõu § 1 punktiga 60 muudetakse MaaParS-i § 49 lõiget 8 selliselt, et kui koprapais takistab

riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu toimimist, korraldab kinnisasja omanik koprajahi või

kopra väljapüügi. Kehtiva maaparandusseaduse kohaselt sõlmib MaRu riigieesvoolu

kaitsevööndis koprajahi või kopra väljapüügi korraldamiseks lepingu kinnisasja omanikuga,

jahipiirkonna kasutamisõiguse luba omava isikuga või kinnisasja omaniku määratud isikuga.

Sättega püüti lahendada koprapaisude probleemi kompleksselt. Koprapais on mõistlik

likvideerida koos koprajahi või kobraste väljapüügiga. Vastasel juhul taastab kobras paisu

mõne päeva jooksul. Kobraste väljapüügiks lepingu sõlmimine on MaRu-le ressursimahukas ja

ei ole praktikas teostatav. Jahiseaduse kohaselt on koprajaht kinnisasja omaniku ja

jahipiirkonna kasutaja vahelise lepingu objektiks. MaRu-l on kolmanda osapoolena keeruline

lepingut sõlmida.

Praktikas on välja kujunenud, et kui MaRu lepib kinnisaja omanikuga või tema volitatud

esindajaga kokku ühiseesvoolul tehtavate hoiutööde aja, siis ta annab kinnisasja omanikule

teada ka vajadusest korraldada kopra väljapüük, kui MaRu kavandab riigieesvoolul hoiutöid,

mille käigus eemaldatakse koprapais. Nii on mõlemad kopra väljapüügi korraldamiseks

vajalikud osapooled teadlikud nii koprapaisu likvideerimise ajast kui ka kopra väljapüügi

vajadusest. Maaomanik on huvitatud, et tema maal asuval eesvoolul ei oleks püsivat üleujutust,

mis kahjustab maaparandussüsteemi ning takistab seeläbi maatulundusmaal kasvavat põllu- või

metsakultuuri. Maaomanikul on oluline arvestada, et MaRu ei korralda koprapaisude

likvideerimist samal riigieesvoolul igal aastal. Kui kobrast välja ei püüta, siis taastab kobras

paisu ja seejärel tuleb juba maaomanikul pais oma jõududega eemaldada. Muudatusega

lahendatakse kobraste väljapüügi korraldus kõigile osapooltele sobivaimal ja vajalikumal

ajahetkel ning kõiki osapooli kõige vähem koormaval viisil.

3.5 Maaparandussüsteemi toimimise tagamiseks ettenähtud kooskõlastamisega ja

loamenetlusega seotud muudatused

32

Maaparandussüsteemi toimimise tagamiseks ettenähtud kooskõlastamisega ja

loamenetlusega seotud muudatused jagunevad tinglikult neljaks:

1. Kinnisasjal maakorraldustoimingu tegemise ja kinnisasja sihtotstarbe ja kasutusotstarbe

muutmise kooskõlastusest loobumine.

2. Maaparandussüsteemi maa-alal, eesvoolu kaitsevööndis ja eesvoolu kaitselõigul

maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse loamenetluse asendamine teatamisega.

3. Maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevusega seotud dubleerivate menetlusnormide

maaparandusseadusest välja jätmine.

4. Muud selle teemaga seotud üksikmuudatused, mis on tekkinud seaduse rakendamise käigus.

Eelnõukohase seadusega muudetakse maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse

kooskõlastamist ja loa andmist puudutavaid sätteid.

Maaparandusseaduse struktuuri arusaadavuse suurendamise ja loogilisemaks muutmise

eesmärgil viiakse osa MaaParS-i §-de 7, 28, 50, 51 ja 53 maaparandussüsteemi kahjustava muu

tegevuse lubamiseks maaparandussüsteemi rekonstrueerimise sätted ning § 52

maaparandussüsteemi uuendamise sätteid MaaParS-i § 504 ning MaaParS-i §-de 50, 51 ja 53

kooskõlastamise ja loa andmise sätted MaaParS-i §-desse 501, 502, 503 ja 504. Seejuures

asendatakse loa andmine maaparandussüsteemi mõjutavast muust tegevusest teatamisega, mis

ei lõppe alati haldusakti andmisega (nõusoleku haldusaktina andmisena). MaaParS-i §-de 7, 28,

51 ja 52 kehtetuks tunnistamine ja §-de 501–504 lisamine puudutavad maaparandussüsteemi

toimimise tagamiseks maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevusega alustamiseks nõusoleku

andmist asutuse, milleks ei ole MaRu, ehitus- või muu loa (edaspidi koos muu luba)

kooskõlastamisel või kavandatavast tegevusest MaRu teavitamisel ning vajaduse korral selle

tegevuse lubamiseks maaparandussüsteemi rekonstrueerimist või uuendamist.

Maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse teatise esitamisel on isikul õigus teatud

ooteperioodi möödumisel alustada kavandatud tegevusega. Samuti on MaRu-le antud õigus

kaaluda, kas teatud juhtudel on siiski vajalik põhjalikuma loamenetluse läbiviimine.

Kooskõlastamisel, kui muu haldusorgan viib läbi põhjalikuma muu loa menetluse, siis on

võimalik esitada ka lisatingimusi. Teatise esitamine annab isikule õiguse alustada kavandatava

tegevusega pärast kümne päeva möödumist teatise esitamisest, kui teatist ei ole vaja täiendavalt

kontrollida. Puhveraeg on vajalik, et kindlaks teha, kas on vaja kontrollida kavandavate

tegevuste kohta esitatavate nõuete järgimist või teatis teiste asutustega või isikutega, keda

kavandav tegevus võib mõjutada, kooskõlastada. Kui selline vajadus esineb, teavitab MaRu

sellest teatise esitajat. Kontrolli tulemusel esitatavad nõuded annab MaRu haldusaktina. Ajaline

lõtk on oluline ka teiste isikute kaitse seisukohast. Muudatused on tehtud eesmärgiga vähendada

MaRu töökoormust ja isikute halduskoormust.

MaaParS-i §-d 50 ja 51 tunnistatakse kehtetuks, § 53 sõnastust muudetakse ning

maaparandusseadust täiendatakse §-dega 501, 502, 503 ja 504. Kehtiva regulatsiooni §-d 50, 51

ja 53 käsitlevad maaparandussüsteemil, selle rajatistel ja nende vahetus läheduses

kavandatavate maaparandussüsteemi toimimist mõjutavate muude tegevuste kooskõlastamist

MaRu-ga, kui kavandatavaks tegevuseks on vajalik muu luba ning kui muu luba ei ole vajalik,

siis MaRu loa andmist. Eelnõuga kooskõlastamise põhimõtteid ei muudeta. Kehtiva

regulatsiooni muu tegevuse lubamine MaRu loa alusel asendatakse maaparandussüsteemi

mõjutavast muust tegevusest teavitamise kohustusega, mis on väiksema halduskoormusega

tegevus. Maaparandussüsteemi mõjutavast muust tegevusest teavitamine võib lõppeda

tegevuse lubamisega tegevusest teavitamise alusel (MaRu nõusolek loetakse antuks) või

haldusaktina nõusoleku andmisega.

Nimetatud paragrahvide kehtetuks tunnistamine on eelkõige tingitud nimetatud sätetes

loamenetluse asendamisest teatamisega. Kehtetuks tunnistatud paragrahvidest tuuakse osad

33

sätted üle muutmata kujul uutesse paragrahvidesse ja mõnede sätete sõnastusi muudetakse

osaliselt. Põhimõtteliselt jäävad peamised nõuded samaks. Seega tegevused, mis võivad

maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist kahjustada, on endiselt MaRu tähelepanu all,

kuid tegevustele, kus maaparandussüsteemi kahjustamise risk on väiksem, kulub eeldatavalt

edaspidi vähem aega.

Kehtiva regulatsiooni sätted, mis on seotud maaparandussüsteemi maa-alal (MaaParS-i § 47 ja

§ 51), eesvoolu kaitsevööndis (MaaParS-i § 48), eesvoolu kaitselõigul (MaaParS-i § 50) ja

eesvoolul (MaaParS-i § 53) maaparandussüsteemi, sealhulgas eesvoolu kahjustada võiva

tegevusega on koondatud ühise nimetaja alla: maaparandussüsteemi mõjutav muu tegevus.

Need muudatused on tehtud maaparandussüsteemi mõjutavale muule tegevusele esitatavate

nõuete parema jälgitavuse huvides. Kõigi nende tegevuste kooskõlastamise nõuded on toodud

MaaParS-i § 502 ning kõigile nendele tegevustele loa andmine on asendatud teatamisega

MaaParS-i §-s 503.

Loamenetluse asendamine teatamisega vähendab isikute halduskoormust ja MaRu

töökoormust. Kavandatav maaparandussüsteemi mõjutav muu tegevus, millele muud luba ei

anta, on enamasti maaparandussüsteemi võimalikku kahjustamist silmas pidades oluliselt

väiksema mõjuga tegevus võrreldes tegevusega, mis eeldavad muu loa andmist ja selle

kooskõlastamist. Kui kavandatava tegevuse asukoht maaparandussüsteemil on teada, siis

paljudel juhtudel võib muud luba mittevajavat tegevust teha ilma sellele tingimusi seadmata.

Näiteks maaparandussüsteemi maa-alale väikeelamu tarbeks imbväljaku rajamine, kui

imbväljak paikneb drenaažitorustikust eemal ja puudub negatiivne mõju. Kui aga kavandatakse

mahukamat tegevust nagu näiteks veekogusse, mis kattub ka eesvooluga, tahkete ainete

paigutamisel vähem kui 5 kuupmeetrit või eratee rajamine, milleks samuti muud luba ei anta,

saab MaRu anda vajaduse korral tingimused haldusaktina, mis on sisuliselt sama kui senine loa

andmine. Siiski tuleb rõhutada, et kuigi mõni tegevus võib küll esmapilgul tunduda väikese

mõjuga, siis tema tegelik mõju tuleneb selle tegevuse asukohast maaparandussüsteemil ja ka

kuivenduse liigist. Näiteks drenaaži alal drenaažikollektori kohale või lähedusse puittaimede

istutamisel ummistavad puujuured kollektori ning mõne aasta möödudes tekib vajadus puud

eemaldada ja kollektor asendada uuega või maaparandussüsteem rekonstrueerida, viies uus

kollektor puujuurte ulatusest eemale. Samas kraavkuivendusega maaparandussüsteemil sellist

ohtu ei ole. Ka drenaažiga alal võib teatud juhtudel dreenide vahelisel alal puittaimede

istutamist lubada drenaaži kahjustamata. Iga üksiku juhtumi korral tuleb hinnata olukorda ja

haldusorganil otsustada, kas tegevusega alustamiseks nõusoleku andmiseks on vajalik esitada

tingimusi.

Loobutud on kinnisasja põhisest lähenemisest (kinnisasjal, millel paikneb

maaparandussüsteem). See on asendatud piirangutega ala põhise lähenemisega

(maaparandussüsteemi maa-alal, eesvoolu kaitsevööndis, eesvoolu kaitselõigul). Piirangutega

ala põhine lähenemine viitab otseselt piirangut põhjustavale objektile ja on selgemini mõistetav.

Kehtivas regulatsioonis on käsitletud avalikes huvides maaparandussüsteemi mõjutava

tegevuse käigus maaparandussüsteemi rekonstrueerimist ja uuendamist eraldi paragrahvides

(vastavalt MaaParS-i §-s 28 ja §-s 52). MaRu võib kehtiva regulatsiooni kohaselt ka avaliku

huvita muu tegevuse lubamiseks anda tingimuse maaparandussüsteem rekonstrueerida

(MaaParS-i § 50 lg 5, § 51 lg 7, § 53 lg 4). Muudatusega on nii maaparandussüsteemi

rekonstrueerimine kui uuendamine viidud uude MaaParS-i § 504. Seejuures on lähtutud sellest,

et nii rekonstrueerimine kui uuendamine toimub muu tegevuse kavandaja kulul ning avalikes

huvides tegevuse kavandaja hüvitab vajaduse korral maaomanikule tekitatud kahju. Seni

rekonstrueerimise korral (MaaParS-i § 28) maaomanikule kahju hüvitamist ei nõutud. Kui

34

rekonstrueeritakse selleks, et võimaldada muu isiku kavandatavat tegevust ning ehitustegevus

toimub osaliselt maaparandussüsteemi osal, mis kuulub teisele isikule ja ehitamise käigus

kahjustatakse maaomandit või tekitatakse kahju näiteks saamata jäänud saagi osas, siis tuleb

see vajaduse korral maaomanikule hüvitada.

Muu ehitise ehitamine saab tingida maaparandussüsteemi ehitamise üksnes siis, kui

maaparandussüsteem on vaja muu ehitise võimaldamiseks rekonstrueerida. Seega oli MaaParS-

i §-s 7 maaparandussüsteemi ehitamise all mõeldud ehitamist kitsamalt, ehk üksnes

maaparandussüsteemi rekonstrueerimist. Seejuures tuleneb rekonstrueerimise vajadus muu

ehitise ehitamisest, mida on seni käsitletud §-s 50. Eelnõus käsitletakse maaparandussüsteemi

mõjutava muu tegevuse võimaldamiseks maaparandussüsteemi rekonstrueerimist MaaParS-i §-

s 504, täpsemalt muu loa alusel rekonstrueerimist MaaParS-i § 504 lõikes 2. MaaParS-i § 7

tunnistatakse kehtetuks.

Eelnõu § 1 punktiga 4 tunnistatakse MaaParS-i § 7 kehtetuks. Kooskõlastamise ja loa andmise

muudatustega seotud nõuded sätestatakse maaparandusseaduse § 504 lõikes 2, mille kohaselt

võib MaRu lubada maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse kooskõlastamisel või

nõusoleku andmisel maaparandussüsteem rekonstrueerida muu loa alusel. Sellisel juhul peab

rekonstrueerimine toimuma vastavalt maaparandussüsteemi projekteerimisnormidele ja

maaparandussüsteemi ehitamise nõuetele.

Eelnõu § 1 punktiga 52 tunnistatakse MaaParS-i § 47 lõiked 4, 5 ja 7–10 kehtetuks.

Paragrahvi 47 üldnõuded maaparandussüsteemi toimimise tagamiseks jäävad kehtima ning

kooskõlastamist või loa andmist käsitlevad nõuded sama paragrahvi lõigetes 4, 5 ja 7–10 viiakse

üle §-desse 501–504. Muudatus on tingitud varasema loamenetluse asendamisest teatamisega

(vt seletuskirja punktis 3.5 eespool toodud selgitusi).

Eelnõu § 1 punktiga 57 tunnistatakse MaaParS-i § 48 lõiked 3–6 ja 8–10 kehtetuks.

Paragrahvis 48 sätestatud üldnõuded maaparandussüsteemi eesvoolu toimimise tagamiseks

jäävad kehtima ning kooskõlastamist või loa (eelnõu kohaselt nõusoleku) andmist käsitlevad

sätted viiakse üle MaaParS-i §-desse 501–504. Muudatused on tingitud varasema loamenetluse

asendamisest teatamisega (vt seletuskirja punktis 3.5 eespool toodud selgitusi ja §-de 501–504

juures toodud selgitusi). Nimetatud paragrahvi lõike 6 kohaselt on keelatud maaharimine

avatud eesvoolu kaitsevööndis lähemal kui üks meeter eesvoolu pervest. Sisuliselt sama nõue,

kuid palju ulatuslikum, on sätestatud veeseaduse § 119 punktis 3, mis keelab maa harimise

veekaitsevööndis. Veekaitsevöönd on üldjuhul laiem kui üks meeter. Nõude dubleerimine ei

ole kooskõlas õigusloome hea tavaga. Kattuvad nõuded võivad tekitada sihtgrupile segadust,

sest MaaParS-ist tulenev nõue rakendub alati ühe meetri laiusel ribal, aga veeseaduse nõue võib

üle kümne ruutkilomeetri valgalaga eesvooludel rakenduda ka kümne meetri laiusel ribal.

Samuti ei ole otstarbekas, kui sisult sama nõude järgimise üle teostavad riiklikku järelevalvet

kaks asutust.

Eelnõu § 1 punktiga 61 tunnistatakse MaaParS-i § 50 kehtetuks. Muudatus on tingitud

varasema loamenetluse asendamisest teatamisega (vt seletuskirja punktis 3.5 eespool toodud

selgitusi).

Eelnõu § 1 punktiga 62 täiendatakse MaaParS-i §-dega 501–504. Muudatused on tingitud

varasema loamenetluse asendamisest teatamisega (vt seletuskirja punktis 3.5 eespool toodud

selgitusi).

Paragrahvi 501 on koondatud maaparandussüsteemi toimimist mõjutavatele tegevustele

nõusoleku andmine, mida on seni käsitletud MaaParS-i §-des 47, 48, 51 ja 53 kooskõlastamise

35

ja loa andmisena. Eelnõuga kavandatavas uues käsitluses on vajalik maaparandussüsteemi

mõjutava muu tegevusega alustamiseks MaRu nõusolek ja see saadakse kavandatava tegevuse

kooskõlastamisel või sellest teavitamisel. Kooskõlastatakse juhul, kui tegevusele annab loa

muu haldusasutus – selles osas ei ole eelnõukohase seadusega ette nähtud põhimõttelisi

muudatusi. Oluline muudatus seisneb selles, et kehtiva regulatsiooni loamenetlus on asendatud

kavandatavast maaparandussüsteemi mõjutavast muust tegevusest teavitamisega. Muudatus

vähendab nii isikute halduskoormust kui MaRu töökoormust (vt MaaParS-i § 503 juures toodud

selgitusi).

Paragrahvi 501 lõikes 1 on sätestatud, et maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse

kavandamiseks tuleb saada MaRu nõusolek.

Paragrahvi 501 lõikes 2 täpsustatakse, et väikesüsteemi puhul on MaRu nõusolek vajalik üksnes

väikesüsteemi eesvoolu kaitsevööndi suhtes, sealhulgas eesvoolul kavandatavaks tegevuseks.

Eelnõukohase seadusega kehtestatakse väikesüsteemi eesvoolu kaitsevööndi suhtes

maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevusega alustamiseks nõusoleku saamise nõue. Nõude

eesmärgiks on väikesüsteemi toimimine, mis tagatakse eesvoolu kaudu, mis koondab

väiksesüsteemi erinevate maaomanike maalt liigvee äravoolu. Kehtivas maaparandusseaduses

seda nõuet ei ole. Samuti muudetakse eelnõu kohase seadusega väikesüsteemi määratlust,

mistõttu väikesüsteemi maa-ala on küll endiselt kuni 50 hektarit, kuid see võib kuuluda mitmele

maaomanikule. Väikesüsteemi reguleerival võrgul sarnaselt kehtiva maaparandusseadusega

maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevusega alustamiseks nõusoleku saamise nõuet ei ole.

Paragrahvi 501 lõikes 3 täpsustatakse, millised tegevused on eelkõige maaparandussüsteemi

mõjutavad muud tegevused. Need tegevused on samad, mis olid kehtivas regulatsiooni §-des

47, 48, 50, 51 ja 53. Tegemist on lahtise loeteluga. Nimetatud on peamised tegevused, mis

võivad mõjutada maaparandussüsteemi toimimist, kuid ei ole välistatud ka muid, loetlemata

tegevusi. Alljärgnev tabel kajastab kehtiva regulatsiooni nõuete asukohta muudetud seaduses.

Tabel 5 kehtiva regulatsiooni nõuded muudetud seaduses

MaaParS-i eelnõus Kehtivas MaaParS-is

§ 501 lg 3 p … Maaparandussüsteemi

maa-alal

Eesvoolu

kaitsevööndis

Eesvoolu

kaitselõigul

1 Sellise muu ehitise

ehitamine, mis ei ole

maaparandussüsteemi

hoone ega rajatis

§ 50 lg 1 § 48 lg 3

2 maaparandussüsteemi või

selle eesvoolu kaitselõigu

veetaseme reguleerimine

§ 50 lg 1

§ 53 lg 1

3 heit- ja sademevee ning

muu vee, mis pärineb

väljastpoolt drenaaži maa-

ala, juhtimine drenaaži

§ 47 lg 4 Kaudselt

§ 47 lg 4

4 drenaaži maa-alale heitvee

immutamine

§ 47 lg 5

5 poldri kasutamise režiimi

muutmine

§ 47 lg 8

6 kollektoreesvoolu

kaitsevööndis lõhkamis-,

§ 48 lg 8

36

puurimis-, kaeve- või muu

töö tegemine pinnases

7 drenaažiga

põllumajandusmaal

haritava maa või

loodusliku rohumaa

muutmine metsamaaks

§ 51 lg 2 p 1

8 drenaažiga

põllumajandusmaale või

eesvoolu kaitsevööndisse

puu- ja põõsasistandiku

rajamine

§ 51 lg 2 p 3 § 48 lg 4

Oli istandus,

mitte istandik

9 väljaspool

maaparandussüsteemi

koondatud vee ehk lisavee

juhtimine avatud eesvoolu

või kuivenduskraavi

§ 53 lg 1 § 53 lg 1

Paragrahviga 502 reguleeritakse maaparandussüsteemi mõjutava tegevuse kooskõlastamine ja

kooskõlastamata jätmine, kui selleks tegevuseks ei anna luba ega menetle sellega seotud teatist

MaRu (vt seletuskirja punktis 3.5 eespool toodud selgitusi).

Paragrahvi 502 lõike 1 kohaselt tuleb loa andjal või teatise menetlejal maaparandussüsteemi

maa-alal, eesvoolu kaitsevööndis või eesvoolu kaitselõigul kavandav MaaParS-i § 501 lõikes 3

nimetatud maaparandussüsteemi mõjutav muu tegevus kooskõlastada MaRu-ga. Sättesse on

koondatud endised MaaParS-i § 48 lõikes 3, § 50 lõikes 1 ja § 53 lõikes 1 sätestatud

kooskõlastamise nõuded.

Paragrahvi 502 lõike 2 kohaselt kooskõlastab MaRu maaparandussüsteemi mõjutava tegevuse,

kui see ei kahjusta maaparandussüsteemi, takista maaparandussüsteemi toimimist ega eesvoolul

nõuetekohase hoiutöö tegemist.

Paragrahvi 502 lõike 3 kohaselt määrab MaRu vajaduse korral kooskõlastuse kõrvaltingimused,

millega tagatakse maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine, sealhulgas kohustuse

maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse võimaldamiseks etteantud tähtpäevaks

maaparandussüsteem uuendada või rekonstrueerida. Säte erineb endisest MaaParS-i § 50

lõikest 5 selle poolest, et maaparandussüsteemi toimimine tuleb tagada endise sõnastuse

kohaselt kinnisasjal ja naaberkinnisasjal (vt ka MaaParS-i § 50 lõige 1), nüüd aga

maaparandussüsteemi maa-alal, eesvoolu kaitsevööndis või eesvoolu kaitselõigul. Samuti on

antud MaRu-le võimalus kaaluda tingimuste andmist maaparandussüsteemi uuendamiseks (vt

§ 504 juures toodud selgitusi). Muu tegevuse lubamiseks võib vajalik olla ka

maaparandussüsteemi uuendamine, kus olemasolev süsteemi osa asendatakse samaväärsega.

Näiteks kui kavandatava tegevusega soovitakse juhtida eesvoolu lisavett, kuid eesvool on setet

täis või eesvoolul olev truup on amortiseerunud. Sellisel juhul tuleb muust tegevusest huvitatud

isikul enne eesvoolu lisavee juhtimist sete eesvoolust eemaldada ja truup samaväärsega

asendada.

Paragrahvi 502 lõike 4 kohaselt jätab MaRu maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse

kooskõlastamata, kui seda tegevust ei ole võimalik teha selliselt, et see tagaks

37

maaparandussüsteemi nõuetekohase toimimise. Näiteks maaparandussüsteemi või selle

eesvoolu kaitselõigu kavandatav veetaseme reguleerimine võib tõsta veetaset

maaparandussüsteemis selliselt, et ei ole enam tagatud maaviljeluseks sobiv mulla veerežiim.

Paragrahvi 502 lõike 5 kohaselt kooskõlastab MaRu üldjuhul maaparandussüsteemi mõjutava

muu tegevuse või jätab nimetatud tegevuse kooskõlastamata kümne päeva jooksul asjakohase

taotluse või teatise saamisest arvates (endine MaaParS-i § 47 lg 10, § 48 lg 10, § 50 lg 7 ja § 51

lg 9). Asjakohase taotluse all on siinkohal mõeldud sellist taotlust, milles esitatud andmed on

piisavad MaRu-le hindamaks, kas ja kuidas kavandatav tegevus võib maaparandussüsteemi

mõjutada. Näiteks, kui ei ole antud kavandatava truubi kõrgusarvu, siis ei ole MaRu-l võimalik

hinnata, kas truubi rajamise või uuendamisega takistatakse maaparandussüsteemi toimimist või

mitte.

Paragrahvi 502 lõike 6 kohaselt kooskõlastab MaRu väljaspool maaparandussüsteemi

koondatud vee avatud eesvoolu või kuivenduskraavi juhtimise kavatsuse või jätab selle

kooskõlastamata 60 päeva jooksul asjakohase taotluse või teatise saamisest arvates (endine

MaaParS-i § 53 lg 6). Tuleb arvestada, et lisanduv vesi koormab maaparandussüsteemi kõige

ebasobivamal ajal, kui see töötab niigi maksimaalsel arvutuslikul koormusel. Seega peab olema

hoiukuludes osalemise tasu arvestuse aluseks lühiajaline maksimaalne vooluhulk, mitte

pikemaajaline keskmine vooluhulk. Seetõttu peab asjakohane taotlus muu hulgas sisaldama

maksimaalset vooluhulka sekundis, mis juhitakse eesvoolu või kuivenduskraavi (asjakohased

ja vajalikud andmed selle tegevuse lubamiseks).

Paragrahvi 502 lõike 7 kohaselt loetakse maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevusega

alustamiseks MaRu nõusolek antuks, kui MaRu on nimetatud tegevuse kooskõlastanud.

Paragrahviga 503 reguleeritakse maaparandussüsteemi mõjutavast muust tegevusest teatamist,

kui selleks tegevuseks ei ole vaja muud, ning selle tegevusega alustamiseks nõusoleku andmist

(vt seletuskirja punktis 3.5 eespool toodud selgitusi).

Paragrahvi 503 lõike 1 kohaselt tuleb esitada MaRu-le maaparandussüsteemi mõjutava muu

tegevuse teatis (edaspidi koos muu tegevuse teatis) vähemalt kümme päeva enne

maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevusega alustamist, kui maaparandussüsteemi

mõjutava muu tegevuse kavandamine ei eelda käesoleva seaduse § 502 lõikes 1 nimetatud loa

olemasolu või teatise esitamist.

Paragrahvi 503 lõikes 2 sätestatakse muu tegevuse teatisega esitatavate andmete loetelu. Lisaks

nimetatud teatise esitaja ja kavandatava tegevuse asukoha andmetele on vajalik kirjeldada ka

nii kavandatavat tegevust kui ka selle eesmärki ja selle tegevuse elluviimise asukohta

kinnisasjal, eeldatavat tegevusega alustamise aega ja muid kavandatavat tegevust kirjeldavad

andmeid (näiteks lisavee juhtimise korral maksimaalne vooluhulk sekundis). Nimetatud

andmete alusel saab MaRu kaaluda, kas on vajalik täiendav menetlus või tegevust võib alustada

kümne päeva möödumisel. Näiteks kui maaparandussüsteemi maa-alale kavandatakse ehitada

ehitist, mille asukoht on märgitud ja on selgitatud, kas ehitisele lisaks rajatakse ka

kommunikatsioonid (näiteks vesi, kanalisatsioon, elekter, side) ning joonistelt nähtub nende

paiknemine kinnisasjal ja sügavus maapinnast, siis võib nende andmete põhjal selguda, et ehitis

ega ehitamine ei saa takistada maaparandussüsteemi toimimist ja andmete lisakontroll ei ole

vajalik. Puudulike andmete korral on vajalik küsida täiendavaid andmeid.

38

Paragrahvi 503 lõike 3 kohaselt loetakse MaRu nõusolek antuks ja kavandatava tegevusega võib

alustada, kui MaRu ei teavita muu tegevuse teatise esitajat kümne päeva jooksul pärast teatise

esitamist vajadusest teatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks.

Paragrahvi 503 lõikes 4 on loetletud, mida MaRu muu tegevuse teatise saamisel vajaduse korral

kontrollib, et maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevusega alustamiseks saaks nõusoleku

anda. Kui muu tegevuse teatises esitatud kujul ei saa kavandatavat tegevust lubada, kuid näiteks

on võimalik tegevuse asukohta nihutada selliselt, et see ei takista maaparandussüsteemi

toimimist, võib MaRu teha ettepaneku tegevust muuta (punkt 1). Vajalik võib olla ka tegevuse

lubamiseks maaparandussüsteem eelnevalt uuendada või rekonstrueerida (punkt 2). Samuti

võib olla vajalik kooskõlastada see tegevus asutusega, kelle seadusest tulenev pädevus on

seotud selle tegevusega (punkt 3), esitada muu tegevuse teatis arvamuse avaldamiseks

asutusele või isikule, kelle huve kavandatav tegevus võib mõjutada (punkt 4) või kaasata

kinnisasja omanik, kelle kinnisasjale seda tegevust kavandatakse, kui nimetatud teatist ei ole

esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik (punkt 5).

Paragrahvi 503 lõike 5 kohaselt toimetab MaRu muu tegevuse teatise esitajale mõistliku aja

jooksul kätte teatise selle kohta, et selle tegevusega võib alustada ning MaRu nõusolek

maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevusega alustamiseks loetakse antuks, kui kontrolli

tulemusel ei ole vaja maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevusega seoses muudatusi teha

ning ei esine ühtegi käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 sätestatud alust või lõikes 11

sätestatud alust.

Paragrahvi 503 lõike 6 kohaselt toimetab MaRu muu tegevuse teatise esitajale mõistliku aja

jooksul kätte teatise selle kohta, et selle tegevusega võib alustada ning MaRu nõusolek

maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevusega alustamiseks loetakse antuks, kui muu

tegevuse teatise esitaja on ettenähtud tähtpäevaks selle tegevusega seoses need muudatused

teinud, mille tegemise vajadusest on MaRu teavitanud.

Paragrahvi 503 lõike 7 kohaselt lõike 4 punktides 3–5 sätestatud juhtudel esitab MaRu muu

tegevuse teatise samades punktides nimetatud asutustele ja isikutele kooskõlastamiseks või

arvamuse andmiseks.

Paragrahvi 503 lõike 8 kohaselt loetakse maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse teatis

kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks, kui lõike 4 punktide 3–5 kohane kooskõlastus

või arvamus ei ole laekunud kümne päeva jooksul nimetatud teatise saamisest arvates, välja

arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud pikem tähtaeg või tähtaja pikendamist on põhjendatult

taotletud.

Paragrahvi 503 lõike 9 kohaselt annab MaRu nõusoleku haldusaktina, kui on vaja

maaparandussüsteem rekonstrueerida või uuendada, muu tegevuse teatis kooskõlastada pädeva

asutusega, esitada muu tegevuse teatis arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle huve

maaparandussüsteemi mõjutav muu tegevus võib mõjutada, kaasata kinnisasja omanik või

kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik või kui kavandatavale tegevusele on vaja esitada

kõrvaltingimusi.

Paragrahvi 503 lõike 10 kohaselt annab MaRu nõusoleku maaparandussüsteemi mõjutava muu

tegevusega alustamiseks, kui see ei kahjusta maaparandussüsteemi, takista

maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist ega eesvoolul nõuetekohase hoiutöö tegemist.

39

Paragrahvi 503 lõike 11 kohaselt keeldub MaRu maaparandussüsteemi mõjutava muu

tegevusega alustamiseks nõusoleku andmisest, kui seda tegevust ei ole võimalik teha selliselt,

et see tagaks maaparandussüsteemi nõuetekohase toimimise.

Paragrahvi 503 lõike 12 kohaselt annab MaRu üldjuhul haldusakti või keeldub selle andmisest

30 päeva jooksul asjakohase muu tegevuse teatise saamisest arvates. Erinevus kehtiva

regulatsiooni loa andmise aja osas (kümme päeva) tuleneb sellest, et kui on vajalik kaasata muid

isikuid või esitada teatis kooskõlastamiseks teistele asutustele, siis üksnes teiselt asutuselt

kooskõlastamise saamise aeg on kümme päeva (kehtiva MaaParS-i § 47 lg 10, § 48 lg 10, § 50

lg 7 ja § 51 lg 9). Kehtivas maaparandusseaduses ei olnud selle ajaga arvestatud.

Paragrahvi 503 lõike 13 kohaselt annab MaRu haldusakti või keeldub selle andmisest lisavee

juhtimise kavandamise korral 60 päeva jooksul (kehtiva MaaParS-i § 53 lg 6 ).

Paragrahvi 504 on koondatud maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevusega alustamisele

nõusoleku saamiseks maaparandussüsteemi uuendamist ja rekonstrueerimist puudutavad

sätted.

Paragrahvi 504 lõikesse 1 on toodud üle MaaParS-i § 51 lõikes 5 sätestatud põhimõte. Kui

kavandatava maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevusega kahjustatakse

maaparandussüsteemi või takistatakse selle nõuetekohast toimimist, siis kooskõlastab MaRu

nimetatud tegevuse tingimusel, et maaparandussüsteemi osa, mis jääb kavandatava tegevusega

hõlmatud maa-alalt välja, rekonstrueeritakse etteantud tähtpäevaks iseseisvalt toimivaks

(maaparandussüsteem rekonstrueeritakse muule tegevusele kohaseks) ning

maaparandussüsteemide registrisse ja kitsenduste kaardile tehakse asjakohane muudatus (punkt

1) või maaparandussüsteemi osa, mis jääb kavandatava tegevusega hõlmatud maa-alale,

jäetakse toimima koos ülejäänud maaparandussüsteemi osaga (muu tegevus kohandatakse

maaparandussüsteemile sobivaks) ning kehtima jääb käesolevast seadusest tulenev

maaparandushoiu kohustus (punkt 2). Selline põhimõte oli seni sätestatud üksnes kinnisasja

sihtotstarbe muutmise korral, kuid sama põhimõte on oluline kõigi maaparandussüsteemi

mõjutavate muude tegevuse juures. Näiteks, kui metsastatav või puittaimedega kaetav

maaparandussüsteemi osa moodustab toimima jäetava drenaaži alaga ühtse terviku, siis puu

juurtest tingitud kahjustuste vältimiseks tuleb maaparandussüsteem rekonstrueerida. Mistahes

tegevuse kavandamisel kinnisasjale, millel paikneb maaparandussüsteem, tuleb arvestada

maaparandussüsteemi kui terviku toimimist. Vajaduse korral tuleb enne muu ehitise ehitamist,

metsastamist või istandiku rajamist maaparandussüsteem rekonstrueerida selliselt, et alles jääv

maaparandussüsteemi osa saaks jääda toimima. Näiteks kui muu ehitise alale jääb

drenaažikollektor, siis võib sellisele alale muud ehitist rajada alles siis, kui on loodud võimalus

liigvee ära juhtimiseks kas kollektori asukoha muutmisega või muul viisil. Kui pärast

rekonstrueerimist mingil osal endisest maaparandussüsteemi alast ei ole enam

maaparandussüsteemi rajatisi, siis see ala ei toimi enam maaparandussüsteemina. Sellisel juhul

ei ole maaomanikul sellel alal ka maaparandushoiu kohustust (punkt 1). Kui

maaparandussüsteemi osa, mis jääb kavandatava tegevusega hõlmatud maa-alale, jäetakse

toimima koos ülejäänud maaparandussüsteemi osaga, peab seal kehtima ka maaparandushoiu

kohustus (punkt 2).

Paragrahvi 504 lõikega 2 on sätestatud MaaParS-i §-s 7 ehitusloa andmise erisusega seotud

põhimõte, mille kohaselt muu ehitise ehitusprojektis lahendatakse ka maaparandussüsteemi

rekonstrueerimine, kusjuures maaparandussüsteemi ehitamisele, sealhulgas projekteerimisele

kohaldub maaparandusseaduses maaparandussüsteemi ehitamisele sätestatu. Muu luba saab

40

olla vastavalt kas ehitusseadustiku või planeerimisseaduse kohased projekteerimistingimused,

detail- või eriplaneering, ehitusluba ja kasutusluba.

Paragrahvi 504 lõike 3 kohaselt loetakse maaparandussüsteemile lõikes 2 sätestatud juhul

kasutusluba antuks, kui maaparandussüsteem rekonstrueeriti mõne muu loa alusel ning kui muu

ehitise kasutusluba on MaRu poolt kooskõlastatud (ehitusseadustiku § 54 lg 6) .

Paragrahvi 504 lõikes 4 sätestatakse nõue, et kui maaparandussüsteemi mõjutavat tegevust

kavandatakse avalikes huvides, siis peab maaparandussüsteemi uuendamiseks ja

rekonstrueerimiseks vajalikeks toiminguteks tehtud kulud kandma ja sellega kaasnevad

võimalikud kahjud maaomanikule hüvitama isik, kes seda tegevust kavandas ja ellu viis

(kehtiva MaaParS-i § 28 – rekonstrueerimine ja § 52 – uuendamine). Erinevus kehtiva

maaparandusseaduse sätetega on selles, et kui kehtiva seaduse kohaselt sai selliseks tegevuseks

olla üksnes tee või tehnovõrgu või -rajatise rajamine. Kui looduskaitsealal keelatakse

maaparandussüsteemi ja eesvoolu hoiutööd, siis võib olla vajadus maaparandussüsteem selle

toimivuse jätkumiseks enne kaitseala moodustamist rekonstrueerida. Seda eelkõige juhul, kui

kaitsealale jääva maaparandussüsteemi osal hoiutööde tegemata jätmine takistab väljaspool

kaitseala paikneva maaparandussüsteemi edasist toimimist. Kahju hüvitamine on eriti oluline,

kui looduskaitseala moodustatakse poldrile ja kus poldrit ei saa kasutada enam poldri

ehitusprojektis ette nähtud režiimil, mistõttu ei ole tagatud MaaParS-i § 5 lõike 1 kohane nõue

ehk maaviljeluseks sobiv mulla veerežiim.

Paragrahvi 504 lõikesse 5 on kehtiva MaaParS-i § 52 lõikest 2 üle toodud nõuded

maaparandussüsteemi uuendustöid tegevale isikule, samuti omanikujärelevalve tegijale, kui

MaRu on omanikujärelevalve tegemist nõudnud. Nimetatud isikud peavad olema kantud

majandustegevuse registrisse (varem maaparanduse alal tegutsevate ettevõtjate registrisse) ning

tegutsema vastavalt maaparandusehituse ja maaparanduse omanikujärelevalve alal. Samad

nõuded kehtivad jätkuvalt ka maaparandussüsteemi rekonstrueerimise korral, sest

maaparandussüsteemi rekonstrueerimisel kehtivad ehitamisega samad nõuded.

Paragrahvi 504 lõikesse 6 on üle toodud kehtiva regulatsiooni nõuded maaparandussüsteemi

uuendustöid tegevale isikule maaparandussüsteemi uuendamise, dokumentide koostamise ja

esitamise kohta (kehtiva MaaParS-i § 52 lg 3). Maaparandussüsteemi uuendamise töid tegev

isik peab maaparandussüsteemi uuendamisel arvestama kavandatavat maaparandussüsteemi

mõjutavat muud tegevust, koostama tehtud töö kohta akti ja teostusjoonise ning esitama

nimetatud dokumendid maaparandussüsteemi omanikule ja MaRu-le viie päeva jooksul

uuendamistööde lõpetamisest arvates. Rekonstrueerimisele kehtivad nõuded tulenevad

maaparandusseaduses ehitamise kohta sätestatust.

Eelnõu § 1 punktiga 63 tunnistatakse MaaParS-i §-d 51 ja 52 kehtetuks. MaaParS-i § 52

tunnistatakse kehtetuks tulenevalt kooskõlastamise ja loamenetluse muudatustest (vt

seletuskirja punktis 3.5 eespool toodud selgitusi).

MaaParS-i § 51 lõiked 1 ja 3‒5 käsitlevad kinnisaja sihtotsatarbe muutmist ja

maakorraldustoimingu kooskõlastamist, millest aga eelnõukohase seadusega tehtavate

muudatusega loobutakse. Kui kinnisasi paikneb maaparandussüsteemi maa-alal, võib kehtiva

maaparandusseaduse kohaselt selle kinnisasja sihtotstarvet muuta ning sellel kinnisasjal

maakorraldustoimingut teha MaRu eelneva kooskõlastuse alusel. Praktikas on need

kooskõlastused tänaseks minetanud oma tähtsuse. 2015. aastal muutus nii planeerimisseadus

kui kehtestati ehituseadustik, kus muutus oluliseks nii avalikkuse kaasamine kui ka

kooskõlastamine asutustega, kelle pädevus on seotud planeeringuga või

41

projekteerimistingimuste taotluse esemega. MaRu on teinud kohaliku omavalitsuse üksustele

selgitustööd kooskõlastamise olulisusest, kui kavandatakse ehitustegevust

maaparandussüsteemi maa-alale.

Maaparandussüsteemi maa-alal maakorraldustoimingu MaRu-ga kooskõlastamise (kehtiva

MaaParS-i § 51 lõige 1) põhiline eesmärk oli kinnisasja jagamisel tagada, et olulised

maaparandussüsteemi rajatised jääksid võimaluse korral ühe omaniku kinnisasjale. Samuti on

MaRu lisanud maakorraldustoimingu kooskõlastusele väljavõtte esialgsest

maaparandussüsteemi projekti joonisest kui vajaliku teabe võimalikele uutele maaomanikele.

Praktikas on selle regulatsiooni tähtsus siiski väike. Maakorraldustoimingud tehakse

maakorraldusseadusega kehtestatud nõuete kohaselt, mille üks eesmärkidest on tagada

kinnisasja otstarbekas kasutamine. Maakorraldustoimingute läbiviijad on piisavalt

kompetentsed arvestamaks oma tegevuses maaparandussüsteemidega.

Seni oli kinnisasja sihtotstarbe muutmine esimene ehitamise kavatsust markeeriv luba enne

muu ehitise ehitusluba, mis kooskõlastati MaRu-ga ja kus MaRu sai anda tingimused

maaparandussüsteemi toimimise tagamiseks. Samas, kinnisasja sihtotstarbe muutmisele ei

järgne alati ehitustegevust. Projekteerimistingimused ja detailplaneering on palju konkreetsem

kavatsus ehitamist alustada, kus tegevuste kavandajal on kujunenud selgem soov, mida ja kuhu

ehitada kavatsetakse. Sellises olukorras on MaRu-l võimalik anda ka konkreetsemad

kooskõlastuse tingimused. Kinnisasja sihtotstarbe muutmisega otseselt veel midagi ei

kavandata ja selle kooskõlastamine dubleerib tarbetult projekteerimistingimuste ja

detailplaneeringu kooskõlastust ning tekitab halduskoormust kõigile osapooltele. Kuna

paranenud on ka maaparandussüsteemide paiknemise kohta teabe kättesaadavus MaRu

maaparandussüsteemide kaardirakendusest, siis kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalik

sihtotstarbe muutmiseks luba andes teavitada maaomanikku maaparandussüsteemi olemasolust

ja sellega seotud piirangutest selleks MaRu-lt kooskõlastust küsimata.

Kinnisasja kasutusotstarbe muutmine on kehtiva MaaParS-i § 51 lõike 2 punktide 1 ja 3

kohaselt loodusliku rohumaa muutmine metsamaaks või haritavale maale istandiku rajamine.

Mõlemal juhul on tegemist puittaimestikuga endisel põllumajandusmaal. Põllumajandusmaa

võib olla kuivendatud kas drenaaž- või kraavkuivendusega. Kinnisasja kasutusotstarbe

muutmisel on maaparandussüsteemi toimimisele ohuks puu juured, mis võivad tungida maa-

alusesse torustikku ja selle ummistada. Samas kraavkuivendusele puu juured kahju ei tekita.

Seetõttu ei ole vaja kraavkuivenduse korral kinnisasjale puittaimede istutamist MaRu-ga

kooskõlastada.

MaaParS-i § 51 lõike 2 punkti 2 nõue kooskõlastada metsamaa muutmine põllumajandusmaaks

ei ole samuti vajalik. Metsamaa kuivendamiseks kasutatakse alati kraavkuivendust.

Põllumajandusmaal eelistatakse drenaaži. Kui endisele kuivendatud metsamaale soovitakse

rajada põllumajandusmaa, siis metsamaa kuivenduse muutmisel põllumajandusmaa

kuivenduseks tuleb alati tõsta kuivenduse intensiivsust – kas asendades kraavkuivenduse

drenaažiga või tihendades kuivenduskraavide võrgustikku. Seega tuleb maaparandussüsteem

igal juhul rekonstrueerida, taotleda eelnevalt projekteerimistingimused ja esitada ehitusteatis

maaparandussüsteemi rekonstrueerimiseks ning rekonstrueerimise järgselt kasutusteatis.

Projekteerimistingimustega määrab MaRu, millega tuleb arvestada maaparandussüsteemi

rekonstrueerimisel. Kinnisasja kasutusotstarbe muutmise kooskõlastus metsamaa muutmisel

põllumajandusmaaks dubleeriks vaid maaparandussüsteemi rekonstrueerimiseks antavaid

projekteerimistingimusi.

42

MaaParS-i § 51 lõike 6 kohaselt on muudetud sihtotstarbega kinnisasja omanikul käesolevast

seadusest tulenev maaparandushoiu kohustus. See nõue on sisuliselt tagatud MaaParS-i

§ 4 lõikega 2, mille kohaselt võib maaparandussüsteemi osa paikneda ka muu sihtotstarbega

maal kui seda on maatulundusmaa ja sellele kehtivad peatüki 6 maaparandushoiu nõuded. Seda

nõuet ei ole otstarbekas dubleerida.

Kinnisasja sihtotstarbe ja kasutusotstarbe muutmise ning maakorraldustoimingu

kooskõlastamist puudutavate sätete kehtetuks tunnistamisega vähendatakse kõigi osapoolte

haldus- ja töökoormust, kusjuures maaparandussüsteemide toimimine saab olema endiselt

tagatud projekteerimistingimuste ja detailplaneeringute kooskõlastamise, samuti muu ehitise

ehitusloa ja kasutusloa kooskõlastamise tulemusel. Seega kooskõlastamise eesmärk teavitada

maaomanikku, et muu tegevuse kavandaja teaks juba ehitamise kavandamise varajases etapis

arvestada maaparandussüsteemide toimimisega, on saavutatud muu ehitise

projekteerimistingimuste ja detailplaneeringute kooskõlastamisega.

MaRu kooskõlastuste arv on läbi aastate kasvutrendis (tabel 6), mis on toonud kaasa olukorra,

kus MaRu-l puudub ressurss teha nii kooskõlastamisele eelnevat ülevaatust kui ka hilisemat

järelevalvet kooskõlastamisel antud tingimuste täitmise üle.

TABEL 6 MaRu kooskõlastused aastatel 2018‒2024

Eelnõu § 1 punktiga 73 muudetakse MaaParS-i § 54 lõikeid 2‒5. Lõiget 2 muudetakse selliselt,

et kui maaparandussüsteemi omanik taotleb maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõppenuks

lugemist, siis ta esitab MaRu-le kasutusotstarbe lõppenuks lugemise taotluse. Alati ei pea

kasutusotstarbe lõppenuks lugemist taotlema maaomanik. Ka MaRu-l on võimalik MaaParS-i

§ 54 lõike 1 alusel õigus algatada maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõppenuks lugemise

menetlus. Maaparandussüsteemi kasutusotstarve loetakse lõppenuks, kui maaparandussüsteem

on iganenud või lagunenud või muul põhjusel kaotanud olulise osa oma toimimisvõimest või

kui kasutusotstarbe lõppenuks lugemise vajadus tuleneb avalikust huvist. Praktikas on esinenud

olukordi, kus maaparandussüsteemi omanik ei ole taotlenud maaparandussüsteemi

kasutusotstarbe lõppenuks lugemist, kuid muutunud maakasutus ei võimalda enam

maaparandussüsteemi või selle osa toimimist. Näiteks, kui eelneval ajal on rajatud drenaaži

maa-alale karjäär, siis on üheselt selge, et maaparandussüsteemi sellel alal ei saa enam

eksisteerida. MSR-i andmete õigsuse seisukohast lähtuvalt tuleks sellel alal

maaparandussüsteemi kasutusotstarve eeltoodu tõttu lõppenuks lugeda. Kuna praktikas on

maaparandusseadust tõlgendades tekkinud arusaam, et MaRu saab maaparandussüsteemi

kasutusotstarbe lõppenuks lugemist algatada üksnes avaliku huvi esinemise korral, on

õigusselguse tagamiseks vajalik täpsustada ka MaaParSi § 54. See tähendab, et MaRu saab

olukordades, kus ta on tuvastanud, et maaparandussüsteem on iganenud või lagunenud või muul

põhjusel kaotanud olulise osa oma toimimisvõimest, algatada maaparandussüsteemi

kasutusotstarbe muutmise menetluse ka siis, kui avalik huvi puudub ja maaparandussüsteemi

Toiming/aasta 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

Maaparandusseadusest tulenev

kooskõlastamine (sh

maakorraldustoimingu ja siht-

või kasutusotstarbe muutmise

kooskõlastamine)

1557 1941 2545 2666 2576 2833 2927

Teistest seadustest tulenevate

kooskõlastuste või arvamuste

andmine

661 712 974 1114 1330 1306 871

Kõik kokku 2218 2653 3519 3780 3906 4139 3798

43

omanik ei ole vastavat taotlust esitanud. Kui kasutusotstarbe lõppenuks lugemise algatab

maaomanik, siis MaRu kontrollib taotluse põhjendatust (lõige 3), teeb kasutusotstarbe

lõppenuks lugemise või sellest keeldumise otsuse viie päeva jooksul nimetatud kohapealse

kontrolli tegemisest arvates (lõige 4) ja võib kehtestada maaparandussüsteemi omanikule

kõrvaltingimusena kohustuse maaparandussüsteem lammutada, kui maaparandussüsteem võib

põhjustada ohtu inimesele, varale või keskkonnale (lõige 5).

Eelnõu § 1 punktidega 83 ja 84 kavandatud muudatused on seotud ehitusteatise (MaaParS-i §

88 lg 1) ja ehituskprojekti kõrval ka ehituskava alusel ehitamisega (MaaParS-i § 87 lg 1). Ka

ehitusteatis annab teatud olukordades õiguse ehitada ning selle puudumisel on jäetud

ehitamisega seotud kohustus täitmata. Kui ehituskava järgi ehitamine on põhjustanud

maaparandussüsteemi mittenõuetekohase toimimise, siis on võimalik rikkujat karistada

rahatrahviga.

Eelnõu § 1 punktiga 85 asendatakse MaaParS-i § 92 pealkirjas tekstiosa „50, 51“ tekstiosaga

„502, 503“. Muudatus on tingitud varasema kooskõlastamise ja loamenetluse sätete

koondamisest §-desse 501‒504 (vt seletuskirja punktis 3.5 eespool toodud selgitusi).

3.6 Lisavee juhtimisega seotud muudatused

Eelnõu § 1 punktide 64–72 muudatused on seotud lisavee juhtimisega avatud eesvoolu või

kuivenduskraavi. Väljaspool maaparandussüsteemi koondatud vesi ehk lisavesi on üks

maaparandussüsteemi mõjutavatest muudest tegevustest. Seetõttu on lisavee juhtimisega

seotud kooskõlastused ja loamenetlused viidud MaaParS-i §-desse 501–504 (vt seletuskirja

punktis 3.5 toodud selgitusi). Muudatustega täpsustatakse lisavee juhtimisega seonduvat,

sealhulgas lisavett juhtiva isiku terminit. Samuti täpsustatakse lisavee juhtimise korral eesvoolu

ja kuivenduskraavi sängi ristlõike suuruse ning eesvoolul ja kuivenduskraavil paikneva rajatise

ava suuruse vastavuse arvutuste tegijaga seonduvat. Jäetakse määratlemata lisavett juhtiva isiku

maaparandussüsteemi maaparandushoiukulude arvutuste tegija.

Kehtivas maaparandusseaduses on sätestatud, et kui maaparandussüsteemi, mille ühishoiuks on

moodustatud maaparandusühistu, juhitakse lisavett, osaleb maaparandussüsteemi lisavett juhtiv

isik maaparandushoiukulude katmisel MaRu määratud ulatuses. Samas ei ole

maaparandusseaduses selgitatud terminit „lisavett juhtiv isik“. Samuti võib kehtivast

maaparandusseadusest tekkida väärarusaam, et lisavett võib juhtida ka kollektoreesvoolu.

Seetõttu on muudatustega lisatud lisavett juhtiva isiku termin (§ 53 lg 11) ning täpsustatud, et

lubatud on lisavee juhtimine üksnes avatud eesvoolu (§ 53 lg 11), mitte kollektoreesvoolu.

Sellise erisuse tegemise vajadus on tingitud lisavee suurest kogusest, mistõttu kollektor kui

suletud voolusängiga vett juhtiv rajatis, ei ole võimeline seda vastu võtma. Samuti on

täpsustatud, millal algab lisavee juhtija kohustus osaleda maaparandushoiukulude katmisel (§

53 lg 81). Siinkohal selgitame, mida käsitatakse maaparandusseaduses lisaveena.

Lisavesi on avatud eesvoolu või kuivenduskraavi suunatav mistahes väljaspool

maaparandussüsteemi koondatud vesi: maaparandussüsteemi suunatav heitvesi, väljaspool

maaparandussüsteemi koondatud drenaaži- ja sademevesi ning muu maakasutusega (näiteks

turbatootmise alad, karjäärid, teed) seotud vesi. Rõhutada tuleb, et siin ei mõelda igasugust

lisanduvat vett, vaid sellist, mis on seotud kas eesvoolu valgala suurenemisega või valgala

hüdroloogiliste omaduste olulise muutumisega. Joonisel 1 suureneb nii eesvoolu valgala kui ka

muutuvad valgala hüdroloogilised omadused. Hüdroloogiliste omaduste erinevus seisneb

selles, et maatulundusmaal imbub sademevesi mulda ja pinnasesse ning nõrgub sealt aeglaselt

süsteemi. Suur osa sadanud veest ei jõuagi süsteemi, sest osa sellest infiltreerub põhjavette, osa

44

tarvitab taimestik ja osa aurustub. Seevastu näiteks elamumaa või tootmismaa tehispinnalt

voolab vesi kiiresti süsteemi, põhjustades süsteemis äkilise veetaseme tõusu. Oluline on mõista,

et ka juhul, kui endisele maaparandussüsteemi alale rajatakse muu ehitis ja osa pindasid

kaetakse kõvakattega, siis selliselt alalt koguneb suurem kogus sademevett kui varem samalt

maaparandussüsteemi maa-alalt. Seda, kui palju vett protsentides jõuab erinevate

maakasutusega maadelt eesvoolu, näitab hüdroloogilistes arvutustes kasutatav äravoolutegur.

Näiteks kui rohumaal on äravoolutegur 0,2, siis asfaltkattelt on see 0,8 ehk asfaltkattelt jõuab

vett eesvoolu keskmiselt neli korda rohkem kui rohumaalt. Seetõttu käsitletakse ka sellist endise

maaparandussüsteemi maa-alalt lisanduvat vett MaaParS-is lisaveena.

Eelnõu § 1 punktiga 64 muudetakse MaaParS-i § 53 pealkirja, kus maaparandussüsteemi

lisavee juhtimine asendatakse avatud eesvoolu või kuivenduskraavi lisavee juhtimisega.

Maaparandussüsteemi lisavee juhtimine on lai termin ja samas ka eksitav. Muudatuse eesmärk

on täpsustada, et suuremas koguses lisavett on lubatud teatud tingimustel juhtida üksnes avatud

eesvoolu või kuivenduskraavi, mitte aga maaparandussüsteemi maa-alusesse torustikku,

sealhulgas kollektoreesvoolu. Nimetatud põhjusel lisatakse sõna „eesvool“ ette täiend „avatud“.

Muudatus on tehtud õigusselguse tagamiseks. Eesvool võib olla nii avatud või kollektoreesvool.

Seaduseandja mõte oli seda sätet luues reguleerida suurema koguse lisavee juhtimist avatud

eesvoolu või kuivenduskraavi. Kollektor, sealhulgas kollektoreesvool on drenaaži osa ja ka

selle läbimõõt on arvutatud maa-ala kuivendamise vajadusest lähtuvalt. Kollektoreesvoolu

lisavee juhtimine on kehtivas seaduses reguleeritud MaaParS-i § 47 lõikes 4, eelnõu kohaselt

MaaParS-i § 501 lõike 3 punktis 3. Nimetatud säte käsitleb vee juhtimist kuivendusvõrgu maa-

alusesse torustikku ja see on üldjuhul keelatud põhjusel, et drenaaži parameetrid on arvutatud

mingi ala kuivendusvajadusest lähtuvalt. Lisavesi on selline maaparandussüsteemi lisanduv

vesi, mille tõttu suureneb eesvoolu valgala või muutuvad oluliselt valgala hüdroloogilised

karakteristikud. Seega lisavee juhtimise korral ei „mahu“ lisanduv vesi lihtsalt torustikku ära.

Õigusselguse huvides täpsustatakse, et tegemist on lisavee juhtimisega avatud eesvoolu või

kuivenduskraavi.

Eelnõu § 1 punktidega 65, 69 ja 70 tunnistatakse MaaParS-i § 53 lõiked 1, 4 ja 6–8 kehtetuks

ning muudetakse lõike 5 sõnastust. Lisavesi on üks maaparandussüsteemi mõjutavatest

muudest tegevustest. Seetõttu on lisavee juhtimisega seotud kooskõlastused ja loamenetlused

viidud MaaParS-i §-desse 501–504 (vt seletuskirja punktis 3.5 toodud selgitusi).

Eelnõu § 1 punktiga 66 täiendatakse MaaParS-i § 53 lõikega 11, kus sisustatakse termin

„lisavett juhtiv isik“. Lisavett juhtiv isik on avatud eesvoolu või kuivenduskraavi lisavett

juhtiva rajatise omanik. Lisavett juhtiv isik ei ole seega tingimata isik, kellele kuuluvalt

kinnisasjalt juhitakse lisavett maaparandussüsteemi rajatisse, vaid isik, kes on lisavett juhtiva

rajatise omanik. Näiteks on lisavett juhtivad isikud vee-ettevõtjad ning isikud, kellega kohaliku

omavalitsuse üksus on sõlminud teenuselepingu sademevee ärajuhtimiseks sademevee

majandamise kavas ettenähtud korras. Lisavett juhtiv isik võib olla ka muu isik, kellele kuuluva

rajatise kaudu juhitakse lisavett maaparandussüsteemi (näiteks tööstus- ja tootmisettevõtjad,

avaliku tee, karjääri, turbakaevandusala omanikud).

Eelnõu § 1 punktiga 67 tehakse MaaParS-i § 53 lõikes 2 muudatus, mille kohaselt avatud

eesvoolu või kuivenduskraavi lisavee juhtimise korral peab ehitusprojekt või muu tegevuse

teatis sisaldama arvutust selle kohta, kas maaparandussüsteemi lisavee juhtimise tõttu suureneb

eesvoolu valgala või muutuvad oluliselt valgala hüdroloogilised karakteristikud. Muudatus

tuleneb vajadusest täpsustada, et lisavee juhtija kohustus on esitada arvutused, millele tuginedes

saab MaRu kaaluda kooskõlastuse andmist. Arvutuse õigsusest sõltub, kas lisavee juhtimise

tulemusel maaparandussüsteem jääb toimima või tekitatakse kahju maaomanikele. Selliste

45

arvutuste tegemiseks on vajalik pädevus. Seetõttu täpsustatakse, et arvutused peab tegema

käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 nimetatud vastutav spetsialist maaparandussüsteemi

projekteerimise alal.

Eelnõu § 1 punktiga 68 täiendatakse MaaParS-i § 53 lõikega 21, mille kohaselt tuleb esitada

koos muu ehitise ehitusprojekti või teatisega ka arvutused selle kohta, kas

maaparandussüsteemi lisavee juhtimise tõttu suureneb eesvoolu valgala või muutuvad oluliselt

valgala hüdroloogilised karakteristikud (vt selgitust eelmises punktis).

Eelnõu § 1 punktiga 71 sätestatakse MaaParS-i 53 lõikes 81 lisavett juhtiva isiku kohustus

osaleda maaparandushoiukulude katmisel. Kehtiva seaduse kohaselt on maaparandushoiu

kohustus vaid maaomanikul, kelle maal maaparandussüsteem asub. Ka mitmed muud isikud

juhivad vett avatud eesvoolu või kuivenduskraavi, saades kasu maaparandussüsteemi

toimimisest. Seni tulenes nende isikute maaparandussüsteemi hoius osalemise kohustus vaid

asjaõigusseadusest. Seda kohustust on teadaolevalt seni väga vähe rakendatud. Erandina on

kehtivas seaduses sätestatud otsene nõue lisavett juhtivale isikule osaleda

maaparandushoiukulude katmisel vaid sellisel juhul, kui lisavett juhitakse

maaparandussüsteemi, mille ühishoiuks on moodustatud maaparandusühistu.

Lisavett juhtiva isiku kohustus osaleda maaparandushoiukulude katmisel tekib, kui toimub

tegelik veejuhtimine avatud eesvoolu või kuivenduskraavi. Lisavett juhtival isikul on vaja

osaleda hoiukulude tasumisel vaid siis, kui hoiutöid tegelikult ka tehakse. MaaParS-is on küll

reguleerimata, kuidas maaparandussüsteemi omanik ja lisavett juhtiv isik hoiutööde tasumises

kokku lepivad, kuid kui lisavee juhtimine reaalselt toimub ja hoiutöid tehakse, siis on lisavett

juhtival isikul kohustus osaleda hoiukulude tasumises. Tasumise kohustus ei olene sellest, kas

lisavett juhtiv rajatis valmis enne MaaParS-i vastava regulatsiooni kehtestamist või hiljem.

Kehtib põhimõte: alates lisavee juhtimiseks kasutatava rajatise ühendamisest avatud eesvoolu

või kuivenduskraaviga tuleb lisavee juhtimise eest tasuda. Lisavett juhtiv isik ei ole teadlik

maaomaniku hoiutööde tegemise kavatsusest ega kuludest, mis hoiutöödega kaasnesid. Samuti

võib maaomanik hoiutöid teha ka lisavett juhtivalt isikult tasu küsimata. Seetõttu peaks

maaparandussüsteemi omanik pöörduma vastava sooviga lisavett juhtiva isiku poole.

Maaparandussüsteem on projekteeritud ja ehitatud arvestades liigvee ärajuhtimise vajadusega

üksnes maaparandussüsteemi maa-alalt. Kui sellesse süsteemi suunatakse lisanduvat vett, siis

suurenevad ka vooluhulgad, mis võivad kahjustada maaparandussüsteemi ja suurendada

maaparandushoiutööde tegemise vajadust ehk põhjustavad lisakulutusi maaparandussüsteemi

omanikule. Maaparandussüsteemi omanik osutab seega vee ära juhtimise teenust lisavett

juhtivale isikule. Lisavett juhtival isikul tuleb selle teenuse eest tasuda. Lisanduva vee koguse

arvestamisel on oluline silmas pidada, et maaparandussüsteemi kahjustab just selline lisanduv

vesi, mis satub maaparandussüsteemi ajahetkel, kui süsteem on maksimaalselt koormatud ehk

kõrgvee perioodil ja suuremate valingvihmade järgselt. Enamus lisaveest pärinebki sademetest.

Tuleb arvestada, et lisanduv vesi koormab maaparandussüsteemi kõige ebasobivamal ajal, kui

see töötab niigi maksimaalsel arvutuslikul koormusel. Seega peab olema hoiukuludes osalemise

tasu arvestuse aluseks lühiajaline maksimaalne vooluhulk, mitte pikemaajaline keskmine

vooluhulk. Lisavett juhtiva isiku kohustus osaleda maaparandushoiukulude katmisel on oluline

välja tuua selleks, et tagada selgus lisavee ärajuhtimise teenuse osutamise eest tasu küsimise

õiguse osas. Tasu suurus oleneb peamiselt lisanduvast vooluhulgast ja tehtud hoiutöödest. Tasu

lepivad omavahel kokku lisavett juhtiv isik ja maaparandussüsteemi omanik. Tasu suuruse

arvutamisel võib aluseks võtta MaaParS-i § 53 lõike 10 alusel kehtestatud määruse

„Maaparandussüsteemi lisavett juhtiva isiku maaparandushoiukulude suuruse määramise

alused ja kulude tasumise täpsem kord“ või leppida kokku muul viisil. Maaparandussüsteemi

46

omanik ei ole lisavee juhtija. Maaparandussüsteemi omaniku osalemise vajadust ühiseesvoolu

hoiukulude katmisel on põhjendatud eelnõu § 1 punkti 59 juures.

Eelnõu § 1 punktiga 72 muudetakse MaaParS-i § 53 lõikeid 9 ja 10. Lõikes 9 jääb lisavett

juhtiva isiku hoiukulude arvutusi tegev isik määramata. Kehtiva maaparandusseaduse kohaselt

määrab MaRu selle maaparandussüsteemi, mille ühishoiuks on moodustatud

maaparandusühistu, maaparandussüsteemi lisavett juhtiva isiku maaparandussüsteemi

maaparandushoiukulude osa suuruse. MaRu eesmärk on riigi esindajana jälgida, et

maaparandussüsteemi toimimine on tagatud. MaRu ametnike ülesanne on eelkõige ehitamiseks

vajalike menetluste läbiviimine, muu tegevuse kavandamiseks antavate lubade

kooskõlastamine, maaparandussüsteemi toimimiseks järelevalve tegemine ja riigi poolt

korrashoitavatel ühiseesvooludel hoiutööde korraldamine. MaRu ametnike koormamine

eraõiguslikele isikutele arvutuste tegemisega ei ole mõistlik riigi ressursi kasutus. Eespool

nimetatud määrusega on sätestatud lisavett juhtiva isiku maaparandushoiukulude suuruse

määramise alused (seda siis juhul, kui on moodustatud maaparandusühistu). Erinevate

osapoolte osalusi saavad arvutada muud isikud, eelkõige MaaParS-i § 36 kohased

maaparandusalal tegutsevad vastutavad spetsialistid. Andmed maaparandussüsteemi

ühiseesvoolu ja reguleeriva võrgu paiknemise kohta on alates 2024. aastast MaRu WMS ja

WFS kaarditeenusena avalikult kättesaadavad. Lisavett juhtivate isikute andmed on leitavad

eelkõige ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavast ja sademevee majandamise kavast.

Lõikes 10 muudetakse volitusnormi sisu, viies selle vastavusse eelnõu § 1 punktides 64 ja 72

kirjeldatud muudatusetega, mille kohaselt lisavett juhitakse avatud eesvoolu või

kuivenduskraavi, mitte maaparandussüsteemi ning MaRu ei määra maaparandushoiukulusid,

vaid need arvutatakse.

3.7 Maaparandushoiukavadega seotud muudatused

Eelnõu § 1 punktiga 74 tunnistatakse §-d 55, 56 ja 57 kehtetuks. Nimetatud paragrahvid

käsitlevad maaparandushoiukava (edaspidi ka hoiukava) koostamist, hoiukavas sisalduvaid

andmeid ja hoiukava avalikustamist. Eelnõuga kavandatakse lõpetada hoiukava koostamine.

Seni maaparandushoiukavas esitatud andmete ja asjakohase teabe esitamisega jätkatakse

edaspidi dünaamilisemalt ja ajakohasemalt. Samuti uuendatakse jooksvalt maaparandushoidu

käsitlevaid juhiseid. Hoiukava andmed on seni olnud oluline sisend veemajanduskavadele,

milleks vajalike andmete kogumist jätkatakse.

Algselt alustati hoiukavade koostamist eesmärgiga luua selline planeerimisdokument, millega

kavandatakse süstemaatiline maaparandushoid (edaspidi ka hoid) ja selgitatakse välja maa-

alad, kuhu on asjakohane ette näha maaparandussüsteemi keskkonnakaitseks vajalikke rajatisi.

Tegelikkus on näidanud, et neid eesmärke hoiukavad ei täida – osalt kõrge üldistusastme tõttu,

teisalt vajaliku teabe puudumise ja vananemise tõttu. Hoiukavaga ei saa ega ole ka otstarbekas

maaparandussüsteemi hoiutöid planeerida asukohapõhiselt. Maaparandushoidu planeerib

maaomanik vastavalt vajadusele ja majanduslikele võimalustele. Ka teavet selle kohta, kus,

millal ja milliseid maaparandushoiutöid on maaomanik teinud, on võimalik koguda vaid juhul,

kui tegemist on põllumajandustootjaga, kes esitab andmeid põlluraamatus. See ei anna

tervikpilti maaparandushoiutööde tegemise kohta. Maaparandushoiu korraldamiseks on oluline

anda maaomanikele juhiseid, mida saab esitada hoiukavadest eraldiseisvatena ja mis annab

paindlikuma võimaluse juhiseid lähtuvalt vajadustest jooksvalt täiendada.

Teise senise hoiukava ülesande täitmine, maaparanduse negatiivse keskkonnamõju vältimiseks

keskkonnakaitseks vajalike rajatiste kavandamine, on samuti võimalik vaid iga konkreetse

47

maaparandussüsteemi eelnevatele põhjalikele uurimistöödele tuginedes. Ka uurimistööde

tegemine sõltub maaomaniku majanduslikest kaalutlustest ja võimalustest.

Andmeid eesvooludel kavandatavatest maaparandushoiutöödest on võimalik saada vaid

riigieesvoolude kohta. Seetõttu on hoiukavadest kujunenud vaid riigieesvoolude hoiutööde

kavandamist kirjeldav dokument.

Kokkuvõtvalt, maaparandushoiutööd ja keskkonnakaitseks vajalikud rajatised kavandatakse nii

maaparandussüsteemil kui eesvoolul, sealhulgas riigieesvoolul lähtuvalt maaparandussüsteemi

või selle osa hetke seisukorrast ja selleks vajalike rahaliste vahendite olemasolust. Seega ei saa

konkreetseid maaparandushoiutöid ja keskkonnakaitseks vajalikke rajatisi nii

maaparandussüsteemil kui ka riigieesvoolul hoiukavaga planeerida, kuid nende kavandamiseks

saab anda soovitusi ja juhiseid. Vastavate soovituste ja juhiste koostamist korraldab MaRu ja

avaldab need oma veebilehel.

Hoiukavas esitatakse erinevaid andmeid. Seni maaparandusseaduses loetletud hoiukavas

esitatavad andmed saab jagada tinglikult kolmeks:

1. Andmed tekivad, on saadud või loodud MaRu-le seadusest tulenevaid avalikke ülesandeid

täites.

2. Andmed saadakse teistest registritest ja andmekogudest, kuid on vajalikud esitada MaRu

andmetega koos, et tekiks ülevaade veekogul, riigieesvoolul toimuvast (näiteks andmed

maaparandussüsteemi toimimisele olulist mõju avaldava muu objekti kohta või karsti andmed

Eesti looduse infosüsteemist (edaspidi EELIS)).

3. Andmed on kas subjektiivsed ja vananenud (näiteks üleujutusohtlik maaparandussüsteemi

maa-ala), andmeid ei ole võimalik koguda (näiteks maaparandussüsteemi maa-ala tegelik

kasutamine) või neid ei ole mõistlik tekitada (näiteks kokkuvõte riigieesvoolude seisundi

hindamiseks nimetatud uurimistöödest), andmed on tuletatud kaudselt (näiteks hajukoormuse

leviku ohuga lõigud on tuletatud erosiooniohust ega arvesta muud hajukoormuse leviku ohtu).

Hoiukava koostamise lõpetamise järgselt kogub MaRu andmeid endiselt ja avalikustab need

oma veebilehel. Loetelu punktis kolm nimetatud andmeid edaspidi ei koguta.

Tabelis 7 on toodud, kuidas seni maaparandushoiukavas esitatud andmeid esitatakse eelnõu

kohaste MaaParS-i muudatuste jõustumise järgselt.

48

TABEL 7 Maaparandushoiukavades seni sisaldavate andmete kajastus pärast maaparandusseaduse muudatust.

Tabel on koostatud maaeluministri 3. aprilli 2020. a määruse nr 19 „Maaparandushoiukava nõuded ja maaparandushoiukava koostamise kord“

põhjal.

Andmed

määruses „Maaparandushoiukava nõuded ja maaparandushoiukava

koostamise kord“

Andmed pärast maaparandusseaduse muudatust

§ 5 Üldosa: Kirjeldus Andmete asukoht Andmete uuendamise vajadus

ja sagedus

Andmete

jaotus*

§ 5 p 1 vesikonna ja seal paiknevate

maaparandussüsteemide ülevaade ja

üldandmed

MSR;

MaRu maaparanduse kaardirakendus

X-GIS

MaRu uuendab andmeid vastavalt

vajadusele, vähemalt kord aastas.

1

§ 5 p 2 riigieesvoolu seisundi kohta (seisundi

parandamist vajav riigieesvool, hea

seisundi hoidmiseks korrapärast

hoiutööde tegemist vajav riigieesvool,

püsivalt rahuldavas seisundis olev

riigieesvool) andmed

MaRu veebileht;

MSR;

MaRu maaparanduse kaardirakendus

X-GIS

MaRu hindab riigieesvoolu

seisundit vähemalt üks kord kuue

aasta jooksul;

Andmed uuendatakse kord aastas

nende riigieesvoolude osas, mille

seisundit on aasta jooksul

hinnatud.

1

§ 5 p 3 vesikonnas paiknevate

maaparandussüsteemide hoiu

korraldamise kirjeldus

MaRu veebileht;

MaRu maaparanduse kaardirakendus

X-GIS

MaRu uuendab teavet vastavalt

vajadusele, vähemalt kord aastas.

1

§ 5 p 4 teave hoiukava senise rakendamise

kohta

Hoiukavasid ei koostata.

Senised hoiukavad avaldatakse

REM-i veebilehel.

MaRu hoiukavasid ei uuenda ega

avalikusta.

3

§ 5 p 5 kokkuvõte kasutatud andmestikest ja

riigieesvoolude seisundi hindamiseks

nimetatud uurimistöödest

Kokkuvõtet ei koostata. MaRu teavet ei uuenda ega

avalikusta.

3

§ 5 p 6 teave üle kümne ruutkilomeetri suuruse

valgalaga eesvooludel

maaparandushoiutööde tegemise ja

muude abinõude senise rakendamise

kohta

MaRu veebileht;

MaRu maaparanduse kaardirakendus

X-GIS

MaRu uuendab teavet vastavalt

vajadusele, vähemalt kord aastas.

1

§ 5 p 7 teave maaparandussüsteemi maa-ala

tegeliku kasutamise kohta

PRIA kaardirakendus

Erinevad MaRu kaardirakendused

MaRu teavet ei kogu. Teiste

asutuste kogutud andmed

kuvatakse MaRu

kaardirakendustes.

3

§ 5 p 8 teave riigieesvoolude voolusängide

püsivuse kohta

MaRu veebileht

MaRu uuendab teavet vastavalt

vajadusele, vähemalt kord aastas.

(koondandmete põhine, tulevikus

kaardiandmete põhine).

1

§ 5 p 9 teave märkimisväärsete tegurite kohta,

mis avaldavad mõju

maaparandussüsteemi toimimisele, ning

teavet selle kohta, millist mõju

avaldavad need tegurid

maaparandushoiu korraldamisele

asjaomases vesikonnas

MaRu veebileht

MaRu uuendab teavet vastavalt

vajadusele, vähemalt kord aastas.

1

§ 5 p 10 teave vesikonna maaparandussüsteemi

maa-ala üleujutusohu kohta

Teavet ei koguta. Andmed ei ole

asjakohased ja tuginevad vanale

hinnangule.

MaRu teavet ei uuenda ega

avalikusta.

3

§ 5 p 11 teave hajukoormuse leviku ohu kohta TÜ uuring „Veekaitsevööndite

reostustundlikkuse ja kaldavööndi

puhverribade rajamise vajalikkuse

hinnangute kaardikihtide loomine“ - Puhverribad

https://puhverribad.web.app/

Erinevad MaRu kaardirakendused: - Veemajanduskavade

põllumajandusliku hajukoormusega

seotud meetmed Veemajanduskavade

meetmed 2022-2027

- Kalded Põllumajanduse

veekaitsepiirangud

MaRu teavet ei uuenda ega

avalikusta.

3

§ 6 Kaardid:

§ 6 lg 1 p 1 vesikonna piir EELIS Andmeid uuendab ja avalikustab

KAUR

Maaparandushoiukavas ja

veemajanduskavas on kasutusel

samad vesikonna piirid.

2

§ 6 lg 1 p 2 hoiukava piir MaRu maaparanduse kaardirakendus

X-GIS

MaRu uuendab andmeid vastavalt

vajadusele, vähemalt üks kord

kuue aasta jooksul.

1

49

§ 6 lg 1 p 3 reguleeriv võrk ja riigieesvool. MaRu maaparanduse kaardirakendus

X-GIS

MaRu uuendab andmeid

jooksvalt.

1

§ 6 lg 2 p 1 reguleeriv võrk, sealhulgas drenaaži

maa-ala;

MaRu maaparanduse kaardirakendus

X-GIS

MaRu uuendab andmeid

jooksvalt.

1

§ 6 lg 2 p 2 eesvool; MaRu maaparanduse kaardirakendus

X-GIS

MaRu uuendab andmeid

jooksvalt.

1

§ 6 lg 2 p 3 riigieesvool; MaRu maaparanduse kaardirakendus

X-GIS

MaRu uuendab andmeid

jooksvalt.

1

§ 6 lg 2 p 4 muu oluline maaparandusehitis,

sealhulgas polder, veerežiimi

kahepoolse reguleerimise võrk,

niisutussüsteem;

MaRu maaparanduse kaardirakendus

X-GIS

MaRu uuendab andmeid

jooksvalt.

1

§ 6 lg 2 p 5 maaparandusühistu tegevuspiirkond; MaRu maaparanduse kaardirakendus

X-GIS

MaRu uuendab andmeid

jooksvalt.

1

§ 6 lg 2 p 6 maaparandusühistu poolt ühiselt hoitav

ühiseesvool;

MaRu maaparanduse kaardirakendus

X-GIS

MaRu uuendab andmeid

jooksvalt.

1

§ 6 lg 2 p 7 drenaažiga kuivendatud sügav madalsoo

ja peenliivane maa-ala;

MaRu maaparanduse kaardirakendus

X-GIS

MaRu uuendab andmeid vastavalt

vajadusele, vähemalt üks kord

kuue aasta jooksul.

1

§ 6 lg 2 p 8 maaparandussüsteemi maa-ala tegelik

kasutamine ja soovitatav kasutamine;

PRIA kaardirakendus

MaRu maaparanduse kaardirakendus

X-GIS

MaRu andmeid ei uuenda ega

avalikusta.

3

§ 6 lg 2 p 9 riigieesvoolu seisund maaparandushoiu

vajadusest lähtuvalt;

MaRu maaparanduse kaardirakendus

X-GIS

MaRu hindab riigieesvoolu

seisundeid vähemalt üks kord

kuue aasta jooksul;

Andmed uuendatakse vajadusel

kord aastas.

1

§ 6 lg 2 p 10 üleujutusohtlik maaparandussüsteemi

maa-ala;

Senised andmed ei ole asjakohased ja

tuginevad vanale hinnangule ning

neid ei ajakohastata. Seetõttu ei ole

andmete kaardil avaldamine vajalik.

MaRu andmeid ei uuenda ega

avalikusta.

3

§ 6 lg 2 p 11 reguleeriv võrk ja eesvool, mille

suublaks on karst;

EELIS

MaRu maaparanduse kaardirakendus

X-GIS

Karstiandmeid uuendab ja

avalikustab KAUR.

2

§ 6 lg 2 p 12 reguleerival võrgul ja eesvoolul asuv

karst;

EELIS

MaRu maaparanduse kaardirakendus

X-GIS

Andmeid uuendab ja avalikustab

KAUR.

2

§ 6 lg 2 p 13 üle kümne ruutkilomeetri suuruse

valgalaga eesvoolul hajukoormuse

levikust mõjutatud lõik ja hajukoormuse

koondatud sissevool;

TÜ uuring „Veekaitsevööndite

reostustundlikkuse ja kaldavööndi

puhverribade rajamise vajalikkuse

hinnangute kaardikihtide loomine“

- Puhverribad

https://puhverribad.web.app/

Erinevad MaRu kaardirakendused:

- Veemajanduskavade

põllumajandusliku hajukoormusega

seotud meetmed

Veemajanduskavade meetmed

2022-2027

- Kalded Põllumajanduse

veekaitsepiirangud

MaRu andmeid ei uuenda.

3

§ 6 lg 2 p 14 üle kümne ruutkilomeetri suuruse

valgalaga eesvoolul paiknev

keskkonnakaitseks vajalik rajatis;

MaRu maaparanduse kaardirakendus

X-GIS

MaRu uuendab andmeid

jooksvalt. (settebasseinid,

tuletõrjetiigid ning muud

suuremad ja püsivad rajatised,

mille kohta on MaRu-l

ruumiandmed olemas).

1

§ 6 lg 2 p 15 maaparandussüsteemi maa-alal paiknev

pinnaveekogum ning kaitstav

loodusobjekt, samuti

looduskaitseseaduse § 51 alusel kaitstav

lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse

kudemis-ja elupaik;

EELIS Andmeid uuendab ja avalikustab

KAUR.

2

50

§ 6 lg 2 p 16 selle pinnaveekogumi ökoloogiline

seisund, kuhu riigieesvool kuulub;

Erinevad MaRu kaardirakendused

Veemajanduskavade meetmed 2022-

2027

Andmeid uuendab ja avalikustab

KAUR.

2

§ 6 lg 2 p 17 eesvoolu kaitselõigu ulatus; MaRu maaparanduse kaardirakendus

X-GIS

Eesvoolu kaitselõigu ulatuse

määrab MaRu üldkorraldusega

juhul, kui MaRu-l on teave selle

kohta, et suubla veetaseme

reguleerimine mõjutab

maaparandussüsteemi

nõuetekohast toimimist

1

§ 6 lg 2 p 18 maaparandussüsteemi toimimisele

olulist mõju avaldav muu objekt.

EELIS

Andmeid uuendab ja avalikustab

KAUR.

2

§ 7 Kokkuvõte:

§ 7 lg 2 Maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu

ja alla kümne ruutkilomeetri suuruse

valgalaga eesvoolu kohta antakse

soovitused:

(MaRu veebileht)

Teave sisaldub edaspidi

veemajanduskavas või

veemajanduskava koostamiseks

vajalikes muudes

alusdokumentides.

Teabe uuendamine toimub

veemajanduskava koostamise

protsessi osana.

MaRu veebilehel on link

veemajanduskava dokumentidele.

1

§ 7 lg 2 p 1 hoiutööde korraldamiseks, sealhulgas

hajukoormuse leviku piiramiseks;

§ 7 lg 2 p 2 maaparandussüsteemi maa-ala

kasutamiseks, arvestades selle

mullastikku ja rajatud

maaparandussüsteemi

kuivendusintensiivsust, sealhulgas

nitraaditundliku ala puhul;

§ 7 lg 2 p 3 maaparandussüsteemi maa-alal asuva

või sellega piirneva kaitstava

loodusobjekti ning looduskaitseseaduse

§ 51 lõike 3 alusel kehtestatud

õigusaktis nimetatud lõhe, jõeforelli,

meriforelli ja harjuse kudemis- ja

elupaiga looduskeskkonda säästvaks

hoiutööde tegemiseks.

§ 7 lg 3 p 1 hoiutööd ja hoiutöödeks vajalikud

rahalised vahendid

§ 7 lg 3 p 2 keskkonnameetmed ja

keskkonnameetmete rakendamiseks

vajalikud rahalised vahendid ning

kajastatakse andmed

§ 7 lg 3 p 3 kuivendussüsteemide eesvoolude

looduskeskkonda säästva hoiutöö

põhimõtted *1 - Andmed, mis tekivad, on saadud või loodud MaRu-le seadusest tulenevaid avalikke ülesandeid täites;

2 - Andmed saadakse teistest registritest ja andmekogudest, kuid on vajalikud esitada MaRu andmetega koos, et tekiks ülevaade veekogul, riigieesvoolul toimuvast (näiteks

andmed maaparandussüsteemi toimimisele olulist mõju avaldava muu objekti kohta või karsti andmed EELIS-est);

3 - Andmed on kas subjektiivsed ja vananenud (näiteks üleujutusohtlik maaparandussüsteemi maa-ala), andmeid ei ole võimalik koguda (näiteks maaparandussüsteemi maa-

ala tegelik kasutamine) või neid ei ole mõistlik tekitada (näiteks kokkuvõte riigieesvoolude seisundi hindamiseks nimetatud uurimistöödest).

51

3.8 Maaparandusühistuga seotud muudatused

Maaparandushoiutöid on kõige ratsionaalsem teha ühistu kaudu. Eriti otstarbekas on see siis,

kui lisaks ühiseesvoolu hoiule korraldatakse töid ühiselt ka reguleerival võrgul. Järjest

sagedamini on avalikust huvist lähtuvalt vaja rajada maaparandussüsteemi keskkonnarajatisi ja

neid korras hoida, samuti on sageli ühistu liikmete ühishuvides maaparandussüsteemi

teenindava tee hoid. Maaparandussüsteemi iga-aastaste hoiutöödega saab tagada

maaparandussüsteemide toimimise selliselt, et ressursimahukaid rekonstrueerimistöid polegi

vaja ette võtta. Nii saab ka kindel olla, et mullaviljakuseks parim mullaveerežiim on pidevalt

tagatud. Sellegipoolest moodustavad praegu ühistute tegevuspiirkonnad ainult 3% kogu

maaparandussüsteemi maa-alast. Ühiseesvoolude kogupikkusest on ühistute poolt

korrashoitavate ühiseesvoolude osakaal küll suurem, kuid ka see jääb alla 10%.

Ühistute asutamist pärsib ühistu asutamise kohta MaaParS-iga kehtestatud

ebaproportsionaalselt keeruline regulatsioon, mistõttu õnnestub ühistu asutamine enamasti

kolmandal koosolekul. Esimene koosolek on ühistu asutamist ettevalmistav koosolek

(MaaParS-i § 63), teine asutamiskoosolek (MaaParS-i § 64 lg-d 1–8) ja kolmas

korduvasutamiskoosolek (MaaParS-i § 64 lg-d 9–11). Ühistute asutamise probleemidele on

juhtinud tähelepanu ka Eesti Maaparandajate Selts ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, kes

oma pöördumistes tegid ettepaneku lihtsustada maaparandusühistute asutamise õiguskorda.

Asutamiskoosolekul ja korduvasutamiskoosolekul jaotuvad hääled erinevalt – esimese puhul

saab ühistu asutada, kui selle poolt on üle poole maaomanikest ja teise puhul peavad poolt

olema maaparandussüsteemi omanikud, kelle kinnisasjadel paikneb kokku üle poole

maaparandussüsteemi maa-ala pindalast või üle poole ühiseesvoolu pikkusest. Ühistu saab

asutada vaid sellisel juhul, kui ühistusse on hõlmatud kogu maaparandussüsteemi maa-ala.

Maaparandussüsteem kuulub kümnetele maaomanikele, kellel on maakasutusele erinevad

ootused. Kõigi nende maaomanike kaasamine kolmele koosolekule on ebamõistlikult pikk ja

koormav protsess.

Ühistu liikmete hoiukulude arvutamisel võetakse arvesse nii liikme maaparandussüsteemi maa-

ala suurust kui ühiseesvoolu pikkust, kusjuures üks kilomeeter ühiseesvoolu loetakse võrdseks

ühe hektari maaparandussüsteemi maa-alaga. Kirjeldatud põhimõtte kohaselt on ühistus

põhiline hoiukohustus nendel liikmetel, kellel on kõige rohkem kuivendatud maad. Samas on

ka nende omanike motivatsioon ühistut asutada kõige suurem. Enamasti on ühistu asutamisest

huvitatud suuremad tootjad, kellele kuulub ka suur osa maaparandussüsteemist või

ühiseesvoolust ja seetõttu õnnestubki ühistu asutamine üldjuhul alles kolmandal ehk

korduvasutamiskoosolekul.

Kehtiva regulatsiooni tingimustes ei ole lähiajal ette näha maaparanduse valdkonnas

ühistegevuse kiiret hoogustumist. Eelnõukohase seadusega muudetakse kehtivat regulatsiooni

selliselt, et asutamiskoosolekule kohaldatakse kehtiva regulatsiooni korduvasutamiskoosoleku

asutamise tingimusi. Kavandatud muudatused lihtsustavad isikutel, kes omavad rohkem

kuivendatud maad, ühistu asutamist juba esimesel asutamiskoosolekul.

Eelnõu § 1 punktiga 75 jäetakse MaaParS-i § 62 lõike 2 sõnastusest välja

korduvasutamiskoosolekule viitavad erisused. Kehtivas regulatsioonis on asutamiskoosolekule

ja korduvasutamiskoosolekule häälte enamuse arvestamiseks kehtestatud erinevad tingimused.

Muudatusega lihtsustatakse ühistu asutamist selliselt, et ühistut saab juba asutamiskoosolekul

asutada samadel tingimustel kui seni kehtiva regulatsiooni kohaselt korduvasutamiskoosolekul.

52

Eelnõu § 1 punktiga 76 jäetakse MaaParS-i § 63 lõike 2 punktist 1 väljha nõue valgala piiri

kandmise kohta maaparandusühistu tegevuspiirkonna kaardile. Valgala piir võib mõningatel

juhtudel olla oluliselt suurem maaparandussüsteemi pindalast ja praktikas MaRu seda kaardile

ei märgi. Valgala piir ei ole ka otseselt vajalik maaparandusühistu tegevuse korraldamiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 77 muudetakse MaaParS-i § 64 lõigete 3 ja 4 sõnastust. Lõikes 3

sätestatud tingimus, mille kohaselt asutamiskoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb

üle poole asutatava maaparandusühistu põhiliikmetest asendatakse tingmusega, et

asutamiskoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevad asutatava maaparandusühistu

põhiliikmed, kelle kinnisasjadel paikneb kokku üle poole maaparandussüsteemi maa-ala

pindalast või üle poole ühiseesvoolu pikkusest. Muudatus kaasneb asutamiskoosoleku

asutamise tingimuste asendamisega korduvasutamiskoosoleku tingimustega.

Korduvasutamiskoosolekul ühistu asutamise õnnestumiseks on kehtiva regulatsiooni kohaselt

vaja selliste põhiliikmete poolthääli, kelle kinnisasjadel paikneb kokku üle poole

maaparandussüsteemi maa-ala pindalast või üle poole ühiseesvoolu pikkusest. Senises

regulatsioonis on asutamiskoosolekul oluline, et koosolekul osaleks üle poole põhiliikmetest,

sest vaid nii saab tagada asutamiseks vajaliku kvoorumi. Kui koosolekul osaleb vähem kui pool

põhiliikmetest, siis ei saa ühistut asutada, sest puudub vajalik kvoorum. Olukorras, kus ühele

suurmaaomanikule kuuluvad kinnisasjad, millel paikneb kokku üle poole

maaparandussüsteemi maa-ala pindalast või üle poole ühiseesvoolu pikkusest, saab selline

maaomanik otsustada ühistu asutamise ainuisikuliselt. Asutamiskoosolekule asutamiseks

kehtestatud tingimuste asendamisel korduvasutamiskoosoleku asutamise tingimustega ei sõltu

asutamise õnnestumine enam põhiliikmete arvust. Selgituseks, et asutamiskoosolekul kõigi

muude otsuste tegemiseks on vajalik MaaParS-i § 64 lõike 5 kohaselt asutamiskoosolekul

osalenud põhiliikmete poolthäälte enamust.

Lõikes 4 asendatakse senises regulatsioonis asutamiskoosolekul ühistu asutamiseks sätestatud

tingimus korduvasutamiskoosolekul ühistu asutamisele sätestatud tingimusega. Kehtiva

regulatsiooni kohaselt ühistu asutatakse, kui asutamise poolt hääletab üle poole asutatava

maaparandusühistu põhiliikmetest. Muudatuse kohaselt maaparandusühistu asutatakse, kui

asutamise poolt hääletavad asutatava maaparandusühistu põhiliikmed, kelle kinnisasjadel

paikneb kokku üle poole maaparandussüsteemi maa-ala pindalast või üle poole ühiseesvoolu

pikkusest (vt seletuskirja punktis 3.8 eespool toodud selgitused).

Maaparandushoid on omanikele seadusest tulenev kohustus. Maaparandussüsteemi toimimise

seisukohast on oluline, et hoiutööd on tehtud võimalikult suurel maa-alal ja võimalikult pikal

eesvoolu lõigul, tagades seeläbi maaviljeluseks sobiva mullaveerežiimi. Ebapiisavalt toimiv

maaparandussüsteemi osa kahjustab naaberkinnisasjade maakasutust. Mitmetel kinnisasjadel

paikneva maaparandussüsteemi osasid teenindava eesvoolu (ühiseesvool) hoidu ei ole

otstarbekas teha ühe kinnisasja piires, vaid seda on mõistlik korraldada ühiselt. Ühiseesvoolu

hoiutööde eesmärk on tagada liigvee vaba liikumine voolusängis. Vee vaba voolamine saab olla

tagatud vaid siis, kui voolutakistused (setted, koprapaisud, truubi ette kogunenud risu jmt) on

kõrvaldatud mistahes eesvoolu lõigul katkematult kuni suublani.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt ühistu asutamine esimesel asutamiskoosolekul enamasti ei

õnnestunud, kuid korduvasutamiskoosolekul õnnestus. Maaomanik on ühistu põhiliige

maaomandi suurusest sõltumata ja igal põhiliikmel on asutamiskoosolekul üks hääl, sõltumata

maaomandi suurusest. Ühistu asutamisest on enamasti huvitatud just suurmaaomanikud, kes on

asutamiskoosolekul väikemaaomanikega võrreldes ebavõrdses seisus. Muudatusega viiakse

asutamiskoosoleku tingimused samadele alustele kehtiva regulatsiooni

53

korduvasutmiskoosoleku tingimustega, et hõlbustada ühistute asutamist ja seeläbi tagada

tõhusam maaparandushoid.

Eelnõu § 1 punktiga 78 tunnistatakse MaaParS-i § 64 lõiked 9–11 kehtetuks. Nimetatud sätted

reguleerivad korduvasutamiskoosolekule sätestatud nõudeid. Kehtivas regulatsioonis on

sätestatud asutamiskoosolekule ja korduvasutamiskoosolekule erinevad tingimused koosoleku

otsustusvõimelisuse ja ühistu asutamiseks vajalike häälte arvu kohta. Muudatuse kohaselt ei

olene asutamiskoosolekul ühistu asutamine seal osalevate põhiliikmete arvust, vaid sellest, kui

suur osa maaparandussüsteemist või ühiseesvoolust asub nende maal.

Eelnõu § 1 punktiga 79 jäetakse MaaParS-i § 66 lõikest 1 välja korduvasutamiskoosolekule

viitav erisus (vt eelnõu § 1 punkti 77 juures toodud selgitusi).

Eelnõu § 1 punktiga 80 asendatakse MaaParS-i § 69 lõikes 5 sõnad „ning

maaparandussüsteemi piiri muutumisel ja maakorraldustoimingu tegemisel“ sõnaga „vajaliku“.

Muudatus on vajalik selleks, et viia sätte sõnastus vastavusse seadusandja mõttega. Ühistu

vajab oma tegevuspiirkonna kohta maaparandusühistu tegevuspiirkonna kaarti ja õiendit

üldkoosoleku kokkukutsumiseks ja maaparandushoiu osaluste arvutamiseks. Üldkoosoleku

eelne õiend võib erineda esialgsest, ühistu asutamiseks väljastatud õiendist selle poolest, et

vahepealsel ajaperioodil võib olla tehtud muudatusi maaparandussüsteemi piiride osas või

katastriüksuste piiride osas (maakorraldustoimingud), samuti omanike vahetumise tõttu. Samas

iga maakorraldustoimingu järgselt ega ka iga maaparandussüsteemi piiride muutmise järgselt

õiendi väljastamine ei anna ühistule mingit lisandväärtust, kuid on samas MaRu-le ajamahukas

lisakohustus. Praktikas on olnud olukordi, kus ühistu taotleb iga muudatuse järgselt uut õiendit.

Eelnõu § 1 punktiga 81 tunnistatakse MaaParS-i § 73 lõige 2 kehtetuks. Säte on kehtestatud

põhimõttel, et ühistu kavandatavad hoiutööd oleksid kooskõlas üldisema

planeerimisdokumendiga. See ei ole täitnud oma eesmärki. Arvestades maaparandushoiukava

üldistusastet ei ole konkreetsete hoiutööde kavandamine hoiukavaga praktikas otstarbekas.

Eelnõukohase seadusega kavandatakse muudatus, mille kohaselt maaparandushoiukavasid

enam ei koostata.

Eelnõu § 1 punktiga 82 muudetakse MaaParS-i § 80 lõiget 2 selliselt, et maaparandusühistu

tegevuse lõpetamisele kehtestatakse samad põhimõtted kui ühistu asutamisele ehk

üldkoosolekul on maaparandusühistu lõpetamise otsus vastu võetud, kui selle poolt on

hääletanud maaparandusühistu põhiliikmed, kelle kinnisasjadel paikneb kokku üle poole

maaparandussüsteemi maa-ala pindalast või üle poole ühiseesvoolu pikkusest.

Muudatuse vajadus tuleneb praktikast, kus maaparandusühistu tegevust on peaaegu võimatu

lõpetada. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on ühistu tegevuse lõpetamiseks vaja üldkoosolekul

üle kahe kolmandiku kõigi maaparandusühistu põhiliikmete poolthääli. Põhiliikmete hääli

arvestatakse õiendis põhimõttel, et iga põhiliikme häälte arv sõltub tema hoiukohustuse osa

suurusest, kuid alla ühe protsendi hoiukohustus ümardatakse üheks, et igal maaparandusühistu

põhiliikmel oleks vähemalt üks hääl. Põhiliikme häälte arv sõltub temale kuuluva

maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu ja ühiseesvoolu hoiukohustuse osa suurusest. Näiteks,

kui põhiliikmele kuulub 15% hoiukohustusest, siis on tal 15 häält. Sageli moodustavad ühistus

enamuse väikemaaomanikud, kellele kuulub alla 1% maaparandussüsteemist ja ühiseesvoolust.

Sellisel juhul on põhiliikmel, kellele kuulub 0,01% hoiukohustusest samamoodi üks hääl kui

põhiliikmel, kellele kuulub 1% hoiukohustusest, kuigi nende hoiukohustuse osa suuruste vahe

on sajakordne. Kui igal põhiliikmel oleks sama palju hääli, kui on tema hoiukohustuse osa

suurus, siis oleks ühistus alati kokku 100 häält. Häälte ümardamisel täisarvuni tekib olukord, et

54

hääli on kokku näiteks 200. Maaomanik, kellele kuulub hoiukohustusest 15%, omab nüüd

hääleõigust vaid 7,5% ja maaomanik, kellel oli hoiukohustusest 0,01% omab hääleõigust 0,5%,

(tegelik hoiukohustuse erinevus on 1500 korda, kuid peale ümardamist vaid 15 korda). Sellised

väikemaaomanikud ei ole üldkoosolekul osalemisest huvitatud. Juhul, kui suurmaaomanikud

soovivad ühistu tegevuse lõpetada, siis ühest küljest ei ole neil üldkoosolekul piisavalt

hääleõigust ja teisest küljest ei kogune üldkoosolekule piisavalt põhiliikmeid, et ühistu tegevuse

lõpetamiseks vajalik kvoorum kokku saada. Muudatus võimaldab maaparandusühistu

põhiliikmetel, kellele kuulub suurem osa maaparandussüsteemist, otsustada ühistu tegevus

lõpetada.

3.9 Rakendussätted

Eelnõu § 1 punktiga 89 täiendatakse maaparandusseadust rakendussätetega (§-d 1101–1105).

Paragrahvis 1101 on sätestatud maaparandussüsteemide registrisse kantud üksiku veejuhtme

reguleeriva võrguna käsitlemise kestus. Eelnõu § 1 punktis 2 kavandatud § 4 lõike 1 muudatuse

kohaselt ei loeta enam üksikut veejuhet maaparandussüsteemiks (vt eelnõu § 1 punkti 2 juures

toodud selgitusi). Nimetatud veejuhe loetakse maaparandussüsteemiks kuni maaomanik taotleb

selle maaparandussüsteemi andmete kustutamist maaparandussüsteemide registrist.

Paragrahvis 1102 on sätestatud avatud eesvoolu või kuivenduskraavi lisavee juhtimise korral

maaparandussüsteemi hoiukulude katmise kohustuse tekkimise aeg, kui lisavee juhtimine

toimus juba enne eelnõukohase seaduse jõustumist. Vastav kohustus tekib eelnõukohase

seaduse jõustumise hetkest ega ole tagasiulatuv. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktis 71

toodud muudatusega.

Paragrahvis 1103 on antud võimalus juba tegutsevale vastutavale spetsialistile jätkata

tegutsemist, kui tal ei ole muudatuste jõustumise ajaks asjaomasel alal kolmeaastast

töökogemust viimase 15 aasta jooksul. Selleks tuleb tal tegutseda katkematult kolm aastat alates

vastutava spetsialistina tegutsema hakkamisest. Vähem kui kolm aastat enne käesoleva seaduse

§ 36 lõigete 2 ja 3 muudatuste jõustumist vastutava spetsialistina tegutsemist alustanud isik,

kellel ei ole nimetatud muudatuste jõustumise ajaks asjaomasel alal kolmeaastast töökogemust

viimase 15 aasta jooksul, võib pärast nimetatud muudatuste jõustumist tegutsemist jätkata, kui

ta tegutseb katkematult kolm aastat alates vastutava spetsialistina tegutsema hakkamisest.

Paragrahvis 1104 on sätestatud maaparandushoiukava kehtivus, MaRu kohustuse kestvus teha

hoiukava täitmise üle järelevalvet ja maaparandusühistu kohustuse kestvus ühistu tegevuskava

hoiukavaga kooskõlas hoidmisel. Kõigi nende tähtaeg on kuni maaparandushoiukava kehtetuks

tunnistamiseni, kuid mitte kauem kui 2027. aasta 31. detsember.

Paragrahvis 1105 sätestatakse, et enne käesoleva paragrahvi jõustumist alustatud ehitus- ja

kasutusloa ning maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse kavandamise loa menetlusele ja

loanõude rikkumisele kohaldatakse enne selle paragrahvi jõustumist kehtinud õigusnorme. See

tähendab, et pooleliolev loamenetlus (ehitusluba, kasutusluba) lõpetatakse seni kehtinud

maaparandusseaduse sätete kohaselt. See tähendab ka näiteks seda, et kui ehitusluba on

eelnõukohase seaduse jõustumise ajaks juba esitatud, siis ei saa seda poolelioleva menetluse

ajal asendada ehitusteatisega. Asendamise lubamine tekitaks segadust nii loa taotlejas kui ka

MaRu-s ning suure tõenäosusega menetlusaeg pikeneks. Ühtlasi tähendab eeltoodu seda, et kui

eelnõukohase seaduse jõustumise ajaks on alustatud ehitusloa menetlusega, siis saab ehitise

kasutusele võtmisest teavitada kasutusteatisega, kuna kasutusloa menetlus ei olnud veel

eelnõukohase seaduse jõustumise ajaks alanud.

55

Sama kehtib ka varasema kooskõlastus- ja loamenetluse puhul, mis on seotud

maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevusega (näiteks endine MaaParS-i § 50). Ühtlasi

rakendatakse enne eelnõukohase seaduse jõustumist loanõuete rikkumise korral vastutussätteid

sellisena, nagu nad kehtisid enne eelnõukohase seaduse jõustumist. Vastutussätete sisu

eelnõukohase seadusega ei muudetud ning rahatrahvide suurused jäid samaks. Kuna MaaParS-

i §-st 92 jäetakse välja viited kehtetuks tunnistatavatele paragrahvidele, siis on õigusselguse

huvides oluline ka loanõuete rikkumisega seonduv rakendussättes reguleerida.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse keskkonnaseadustiku üldosa seadust.

KeÜS-i § 38 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „või Maa- ja Ruumiameti“. KeÜS-i § 38 lõige 5

sätestab isikud, kes on õigustatud andma nõusoleku kallasraja tõkestamiseks, järgmiselt:

„Kalda omanik või valdaja võib kallasrada tõkestada kohaliku omavalitsuse üksuse või Maa-

ja Ruumiameti kirjalikul nõusolekul ja põhjendatud vajaduse korral, nagu seda on loomade

karjatamine või maa kuivendamine, kuid ta peab tagama tõkkest üle- või läbipääsu kallasrada

mööda liikumiseks.“.

Praktikas on olukord, kus kohaliku omavalitsuse üksus ja MaRu mõlemad saavad nimetatud

luba anda, tekitanud segadust. MaRu on õigustatud tegelema ainult nende kuivenduskraavide

ja eesvooludega, mis kuuluvad maaparandussüsteemide koosseisu. Teiste kraavidega tegelevad

kohalikud omavalitsuse üksused. Seetõttu ei ole sihtgrupile sageli selge, kes on pädev asutus

konkreetse kraaviga tegelema. Teisalt tekib vajadus maaparandussüsteemil kallasrada tõkestada

tavaliselt siis, kui maaparandussüsteemi ehitatakse või rekonstrueeritakse. Sellel juhul tagab

MaRu projekteerimistingimuste andmisega kallasrajale kehtestatud nõuete täitmise ehk tõkkest

üle- või läbipääsu, et kallasrajal saaks liigelda. Seega puudub MaRu-l sisuline vajadus anda

KeÜS-i § 38 lg 5 alusel kirjalikku nõusolekut. Praktikas on MaRu andnud viimastel aastatel

üksnes mõne kallasraja tõkestamise nõusoleku ja sedagi koos mingi muu tegevuse

kooskõlastamisega.

Kokkuvõttes saavutatakse muudatusega sihtgrupi suurem õigusselgus, kui kallasraja

tõkestamiseks annab loa kohalik omavalitsus. Pealegi suurendab kavandatav muudatus

kohalike omavalitsuste otsustusõigust.

Eelnõu §-ga 3 muudetakse veeseadust.

Veeseaduse § 112 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „maaparandushoiukava,“. Veeseaduse § 112

lõikes 5 on sätestatud, et üleujutusega seotud riskide maandamise kavas kavandatud asjakohaste

meetmete rakendamise vajadust võetakse arvesse veemajanduskava, maaparandushoiukava,

planeeringute ning hädaolukorra riskianalüüside ja plaanide koostamisel. Eelnõukohase

seadusega loobutakse maaparandushoiukava8 koostamisest. Maaparandushoiukava on väga

üldine planeerimise dokument, kus üleujutusega seotud riskide maandamise meetmetena on

nimetatud üksnes maandamiskava9 meedet „Maaparandussüsteemide korrashoid ja hooldus, et

tagada liigvee äravool“. Maatulundusmaalt liigvee äravoolu tagamine ongi maaparanduse

peamine eesmärk ja ülesanne, ja seda tuleb teha maaparandusseaduse kohaselt. Sisuliselt on

veeseaduse § 112 lõikes 5 nimetatud asjakohased meetmed maaparandusseaduse ja selle

alamaktide nõuded, mis aitavad vähendada üleujutusriski. MaRu teeb maaparandushoiutöid

eelkõige sellisetel riigi poolt korras hoitavatel ühiseesvooludel, milles on voolutakistusi

(näiteks koprapais, vette langenud puu, truubi ette kogunenud oksarisu ja prügi) ja mille

toimimine on seetõttu takistatud ning milles voolutakistused võivad maatulundusmaal

8 https://www.agri.ee/maaparandushoiukavad-2022-2027 9 https://kliimaministeerium.ee/maandamiskava

56

põhjustada üleujutusi. Teistel eesvooludel on hoiutööde tegemine, seeläbi

maaparandussüsteemi toimimise tagamine ja ühtlasi ka maatulundusmaal üleujutuste vältimine

maaomaniku kohustus. Maaparandussüsteem on projekteeritud selle arvestusega, et teatud

perioodil (näiteks valingvihmade aegselt ja vahetult nende järgselt) võib vesi olla lühiajaliselt

maapinnal. Kui maaparandussüsteemi juhitakse lisavett, mis ei pärine kuivendatud alalt, siis

võib see põhjustada maaparandussüsteemi mittetoimimise, kahjustades maatulundusmaa

kasutust (taimed hukkuvad). Seetõttu üleujutuste maandamise eesmärgil peavad kõik isikud,

kes juhivad maaparandussüsteemi eesvoolu lisavett, arvestama maaparandussüsteemi

toimimise tagamisega ja vajaduse korral eesvoolu rekonstrueerima, et täiendav liigvesi

mahuks eesvoolu, ning osalema selle eesvoolu hoiutööde kulude katmisel (vt seletuskirja

selgitused lisavee kohta eelnõu § 1 punktides 62 ja 64–72). Kui endisele

maaparandussüsteemiga maa-alale kavandatakse aga muud maakasutust (näiteks elamumaa või

tööstusmaa), siis maatulundusmaale kavandatud kuivendus ei taga enam muutunud

kasutusotstarbega maale vajalikku kuivendust ehk seal on valingvihmade ajal üleujutuse oht.

Seega tuleb seal üleujutuste vältimiseks alati planeeringu ja ehitusprojektiga näha ette uued

pinnasevee ja sademevee kogumise ning ärajuhtimise lahendused. Kokkuvõtvalt on veeseaduse

kohased üleujutusega seotud riskide maandamise meetmed tagatud maaparandusseadusega

ning maaparandushoiukavast loobumine ei too kaasa üleujutusega seotud riskide maandamise

põhimõttest loobumist maaparandussüsteemide korrashoiul ja hooldusel.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõukohase seadusega täpsustatakse järgmiste maaparandusseaduses kasutatavate terminite

sisu „maaparandussüsteemi rajatis“, „maaparandussüsteemi üldparameetrid“, „lisavesi“, ja

„lisavett juhtiv isik“. Samuti lisatakse maaparandusseadusesse termin „üksikrajatis“ ning

muudetakse termini „väikesüsteem“ sisu.

Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk (edaspidi reguleeriv võrk) on eelkõige

maatulundusmaal paiknev veejuhtmete võrk liigvee vastuvõtmiseks (edaspidi kuivendusvõrk)

või vee jaotamiseks (edaspidi niisutusvõrk) või ühine võrk nii liigvee vastuvõtmiseks kui ka

vee jaotamiseks (veerežiimi kahepoolse reguleerimise võrk) (eelnõu § 1 p 2).

Maaparandussüsteemi üldparameetrid on eelkõige maaparandussüsteemi pindala,

reguleeriva võrgu pikkus, kuivendus- või niisutusviis ning kuivendusintensiivsuse aste (eelnõu

§ 1 p 49).

Lisavesi on väljaspool maaparandussüsteemi koondatud vesi. See on maaparandussüsteemi

suunatud vesi, mis pärineb muu maakasutusega maalt kui maatulundusmaa. Lisavesi on

heitvesi, väljapool maaparandussüsteemi koondatud drenaaži- ja sademevesi ning muu

maakasutusega (turbatootmise alad, karjäärid, teed jne) seotud vesi (eelnõu § 1 p 62).

Lisavett juhtiv isik – maaparandussüsteemi lisavett juhtiva rajatise omanik, kelleks on näiteks

vee-ettevõtja, sademevee ärajuhtimise teenust pakkuv isik või muu väljaspool ühisveevärgi ja

-kanalisatsiooniseaduse kohaldamisala oleva vett ära juhtiva rajatise omanik (eelnõu § 1 p 66).

Üksikrajatis on eraldiseisev maaparandussüsteemi rajatis, välja arvatud eesvool ja reguleeriv

võrk, mis ei asu väikesüsteemil ega polderkuivendussüsteemil. Näiteks truup,

drenaažiarmatuuri erinevad kaevud (sette-, ühendus-, astangu-, kraavi-, neelu- või allikakaev),

kraav, keskkonnakaitseks vajalik rajatis või muu eraldiseisev rajatis (eelnõu § 1 p 5).

Väikesüsteem on maaparandussüsteem, mille maa-ala suurus ei ületa 50 hektarit (eelnõu § 1 p

1).

57

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Eelnõukohase seadusega ei kaasne olulist sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, mõju

riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule,

riigiasutustele, sealhulgas MaRu-le ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning muud otsest või

kaudset olulist mõju.

Eelnõukohase seadusega muudetakse peamiselt halduspraktikat ehitamiseks ja kasutamiseks

lubade taotlemisel, samuti maaparandussüsteemi mõjutavale muule tegevusele loa andmisel.

Seaduse eelnõule eelnes VTK, kus hinnati kavandatavate muudatuste ebasoovitavad mõjud

erinevatele sihtgruppidele kas väikeseks või mõju puudus või oli mõju positiivne. Seaduse

erinevused väljatöötamiskavatsusest on välja toodud seletuskirja punktis 2.3.

6.1 Keskkonna katseks meetme rakendamise vajaduse määramine

projekteerimistingimustes

6.1.1 Mõju majandusele: ettevõtlusele, halduskoormusele, põllu- ja metsamajandusele.

Sihtrühm: maaparandussüsteemide omanikud

Avaldatav mõju: Maaparandussüsteemi omanikel tuleb maaparandussüsteemi ehitamisel

arvestada täiendavate töödega ja kuludega, mis ei ole otseselt vajalikud

maaparandussüsteemi toimimiseks.

Mõju olulisus

Ulatus: väike. Sihtrühma suurus: väike, 100–200

maaparandussüsteemi omanikku.

Sagedus: väike, ühekordne tegevus, sest

omanik osaleb ehitusprotsessis valdavalt

väga harva või isegi ühekordselt.

Ebasoovitavate mõjude risk: väike, positiivne

mõju.

6.1.2 Mõju keskkonnale: avalikud teenused.

Sihtrühm: maaparandussüsteemi omanikud

Avaldatav mõju: Muudatus tehakse eesmärgiga säästa looduskeskkonda nii

maaparandussüsteemi ehitamise aegselt kui järgselt, mistõttu mõju looduskeskkonnale on

positiivne.

Mõju olulisus

Ulatus: väike. Sihtrühma suurus: väike, 100–200

maaparandussüsteemi omanikku.

Sagedus: väike, ühekordne tegevus. Ebasoovitavate mõjude risk: väike, positiivne

mõju.

6.1.3 Mõju riigiasutuse korraldusele, kuludele ja tuludele: avalikud teenused.

Sihtrühm: MaRu

Avaldatav mõju: MaRu-l tuleb määrata keskkonnameetme vajadus

projekteerimistingimustes, et projekteerija saaks juba projekteerimisel sellega arvestada.

Arvestades projekteerimistingimuste taotluste arvu, ei mõjuta see oluliselt MaRu

töökoormust.

58

Mõju olulisus

Ulatus: väike. Sihtrühma suurus: väike, u kümme

ametnikku.

Sagedus: väike, u 20 projekteerimistingimust

aastas.

Ebasoovitavate mõjude risk: väike, positiivne

mõju.

Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest juba täna kasutatakse

kekskonnasäästlikke lahendusi maaparandussüsteemi ehitamisel. Projekteerimistingimuste

taotluste arv kattub ehitusloa taotluste arvuga. Arvestades ehitusloaga seotud haldusaktide arvu

(vt tabel 8), millest valdava enamuse moodustab ehitusloa andmine, MaRu töökoormus oluliselt

ei suurene.

Tänapäeval on maaparandussüsteemide ehitamise maht väga väike. Suurim süsteemide valdaja

on Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK), kelle valduses on üle poole kuivendatud

metsamaast. RMK on võtnud eesmärgiks, et enam süsteeme ei ehita ehk uusi süsteeme ei raja

ega olemasolevaid süsteeme ei rekonstrueeri. RMK põhimõte on edaspidi süsteemid korras

hoida maaparandushoiuga. Seega on mõjude hindamisel mõistlik ehitusprotsessis käsitleda

maaparandussüsteemi omanike sihtrühmana eraomandis oleva maaparandussüsteemi

omanikke. Tabelist 8 nähtub, et ehituslubadega seotud haldusaktide koguarv aastatel 2019–

2024 on pidevas languses ja vähenenud kuue aastaga kolm korda.

Sihtrühma suurus on väike. Näiteks 2023. aastal tehti 51 ehitusloa toimingut, millest 32 (63%)

puhul oli taotlejaks RMK ja 19 (37%) puhul muud maaparandussüsteemi omanikud. Kui

arvestada, et eraomandis oleva maaparandussüsteemi ehitamiseks esitatakse 20

projekteerimistingimuste taotlust aastas keskmiselt viie katastriüksuse rekonstrueerimiseks,

millel võib olla nii üks maaomanik kui ka mitu maaomanikku, siis moodustavad sihtrühma

100–200 maaomanikku.

TABEL 8 Ehitusloaga seotud haldusaktid ja korrastatud maaparandussüsteemide pind

aastatel 2019–2024

aasta 2019 2020 2021 2022 2023 2024

Ehitusloa andmine või andmisest

keeldumine, kehtetuks tunnistamine 102 104 95 84 51 34

Korrastatud maaparandussüsteemide

pind hektarites 27 271 24 411 22 966 19 329 17 879 17318

Muudatuse eesmärk on seaduses selgemalt välja tuua, millega tuleb vastavates ehitamist

puudutavates etappides arvestada ja tagada seeläbi maaparandussüsteemi toimimine ja

ehitamine looduskeskkonda säästvalt. Samas juba täna sisuliselt järgitakse keskkonnamõju osa

ehitusprojektides ja ehitamisel, mistõttu muudatuse mõju sihtrühmale, majandusele ja

riigiasutustele on väike. Looduskeskkonnale on mõju positiivne.

6.2 Väikesüsteemi määratluse lihtsustamine ja väikesüsteemil maaparandussüsteemi

mõjutava muu tegevusega alustamiseks nõusoleku saamise nõude üksnes väikesüsteemi

eesvoolu kaitsevööndi suhtes kehtestamine

6.2.1 Mõju majandusele: ettevõtlusele, halduskoormusele, põllu- ja metsamajandusele.

Sihtrühm: maaparanduse väikesüsteemi omanikud

59

Avaldatav mõju: määratlus on arusaadavam, väikesüsteemi määratlus ei sõltu omanike ega

kinnisasjade arvust. Muudatusega muutuvad osad n-ö suured süsteemid väikesüsteemideks,

millele on ehitamiseks loamenetlus oluliselt lihtsam. Väikesüsteem võib asuda mitme

omaniku maal, mistõttu tuleb neil kavandatavad maaparandussüsteemi mõjutavad muud

tegevused omavahel kooskõlastada, ilma MaRu sekkumiseta.

Mõju olulisus

Ulatus: väike. Sihtrühma suurus: väike.

Sagedus: väike, ühekordne tegevus. Ebasoovitavate mõjude risk: väike.

6.2.3 Mõju riigiasutuse korraldusele, kuludele ja tuludele: avalikud teenused.

Sihtrühm: MaRu

Avaldatav mõju: Väikesüsteemi mõiste on üheselt arusaadav ja ei muutu omanike

muutumisega või maatoimingute tegemisega. MaRu saab kaardipäringuid automatiseerida.

Järelevalve kohustus väikesüsteemidel toimuva maaparandussüsteemi mõjutava muu

tegevuse üle kaob.

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine. Sihtrühma suurus: väike, u 15 ametnikku

Sagedus: keskmine. Ebasoovitavate mõjude risk: väike.

Meie hinnangul on negatiivsete mõjude avaldumise risk väike, kuid teatud juhtudel võib tekkida

olukord, kus kahjustatakse teist maaomandit. Omanikke võib olla rohkem kui üks, mistõttu neil

võib tekkida tööde koordineerimisel erinevaid arusaamu. Samas see ei erine n-ö suurest

süsteemist, kus omanikel tuleb samuti enne ehitamise kavandamist omavahelised kokkulepped

saavutada. Sellised kuni 50 hektaril asuvad süsteemid on väikesed ja mitme omaniku korral

jaotuvad omanike vahel veel väiksemateks osadeks, mistõttu üks omanik ei saa oluliselt teisi

mõjutada. Väikesüsteemil MaRu-l ei ole kohustust järelevalvet teha ja saab suunata ressursid

keerukamatesse menetlustesse. Maaomanikel tuleb teha vajadusel koostööd, kui kavandatakse

maaparandussüsteemi mõjutavat muud tegevust.

6.3 Projekteerimistingimuste vajalikkus väikesüsteemile, mille asukohast tulenevalt on

avalik-õiguslikke kitsendusi

6.6.1 Mõju majandusele: ettevõtlusele, halduskoormusele, põllu- ja metsamajandusele.

Sihtrühm: väikesüsteemi omanikud

Avaldatav mõju: Väikesüsteemil, mille asukohast tulenevalt on avalik-õiguslikke kitsendusi,

tuleb taotleda projekteerimistingimused selleks, et MaRu saaks kaasata asjaomased asutused,

kes annavad ehituskava koostamiseks oma tingimused. See on oluline selleks, et juba

ehituskava koostamisega alustamisel saab ehituskava koostaja nende tingimustega arvestada

ja ehitusteatise esitamisel ei ole tõenäoliselt vaja enam ehituskavas muudatusi teha.

Mõju olulisus

Ulatus: suur. Sihtrühma suurus:

Sagedus: väike, ühekordne tegevus. Ebasoovitavate mõjude risk: väike, positiivne

mõju.

6.3.2 Mõju riigiasutuse korraldusele, kuludele ja tuludele: avalikud teenused.

Sihtrühm: MaRu

Avaldatav mõju: Sellistele väikesüsteemidele projekteerimistingimuste andmisega tuleb

MaRu-le küll üks menetluse etapp juurde, kuid samas on ehitusteatise menetlemisel lihtsam,

sest ehituskava ei ole vaja eeldatavalt enam kitsendustest lähtuvalt muuta.

Mõju olulisus

60

Ulatus: väike. Sihtrühma suurus: väike, u kümme

ametnikku.

Sagedus: väike, ühekordne tegevus. Ebasoovitavate mõjude risk: väike.

Meie hinnangul on negatiivsete mõjude avaldumise risk väike. Teatud juhtudel võib näiteks

maaomanike vähesest teadlikkusest tekkida olukord, kus sellise väikesüsteemi, mille asukohast

tulenevalt avalik-õiguslikud kitsendused puuduvad, omanikud esitavad igaks juhuks samuti

projekteerimistingimuste taotlusi. MaRu saab kujundada praktikad selle olukorra ennetamiseks,

näiteks juhised veebilehel.

6.4 Maaparandussüsteemi üksikrajatise ja väikesüsteemi, mille asukohast tulenevalt ei

ole avalik-õiguslikke kitsendusi, ehitamiseks nõuete lihtsustamine

6.4.1 Mõju majandusele: ettevõtlusele, halduskoormusele, põllu- ja metsamajandusele.

Sihtrühm: maaparandussüsteemide omanikud

Avaldatav mõju: Eelnõuga kavandatakse lihtsustada maaparandussüsteemi üksikrajatise

(välja arvatud eesvoolul paiknev truup, keskkonnakaitseks vajalik rajatis ja regulaatorkaev)

ja väikesüsteemi, mille asukohast tulenevalt ei ole avalik-õiguslikke kitsendusi, ehitamist

selliselt, et ehitamiseks luba ei ole vaja taotleda ega ka ehitamisest teavitada. Muudatusega

vähendatakse maaparandussüsteemi omanike halduskoormust. Vähendatakse tarbetut

asjaajamist selliste väiksete rajatiste ehitamisele, millel on väike mõju maaparandussüsteemi

toimimisele ja ümbritsevale maakasutusele.

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine. Sihtrühma suurus: keskmine

Sagedus: väike, ühekordne tegevus iga

üksikrajatise suhtes.

Ebasoovitavate mõjude risk: väike.

6.4.2 Mõju riigiasutuse korraldusele, kuludele ja tuludele: avalikud teenused.

Sihtrühm: MaRu

Avaldatav mõju: Kaob ära loamenetluse protsess väikese mõjuga ehitamiseks. MaRu saab

suunata oma ametnikke sisulisemetele ja erialast kompetentsi vajavatesse keerulisematesse

menetlustesse.

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine. Sihtrühma suurus: väike, ehitusloa

menetlejaid on kümme inimest.

Sagedus: väike, ühekordne tegevus iga

üksikrajatise suhtes.

Ebasoovitavate mõjude risk: väike.

Meie hinnangul on riskide esinemise tõenäosus küll väike, kuid need võivad siiski avalduda,

näiteks mõni üksikrajatis võib küll tekitada tõrke maaparandussüsteemi osal, kuid see saab olla

lühialaline ja lokaalne tõrge, mida on võimalik suhteliselt lihtsalt likvideerida. Vajaduse korral

saab MaRu tõrke avastamisel sekkuda ehitamise ja kasutamise protsessi. Omanikul on kohustus

ehitada hea tava kohaselt ja nõudeid järgides, mistõttu risk on väike. MaRu saab suunata

ressursse ehitus- ja kasutuslubade menetlusse keerulisematel juhtumitel.

6.5 Ehitusloa taotluse asendamine ehitusteatisega ja kasutusloa taotluse asendamine

kasutusteatisega

6.5.1 Mõju majandusele: ettevõtlusele, halduskoormusele, põllu- ja metsamajandusele.

Sihtrühm: maaparandussüsteemide omanikud.

Avaldatav mõju: Eelnõukohase seadusega kavandatakse asendada ehitusluba ehitamisest

teavitamisega ning kasutusluba kasutamisest teavitamisega. Vajaduse korral saab

61

teavitamine üle minna loamenetluseks. Ehitusteatise esitamine annab isikule õiguse alustada

ehitamisega pärast kümne päeva möödumist ehitusteatise esitamisest, kui teatist ei ole vaja

täiendavalt kontrollida. Muudatus vähendab maaparandussüsteemi omanike aja- ja rahalise

ressursi kulu ning kiirendab ja lihtsustab menetlust. Maaparandussüsteemil kavandatava

ehitamist lubava protsessi lihtsustamine võimaldab kiiremini alustada ja jätkata

maaparandussüsteemil põllumajandus- ja metsanduslike tegevusega.

Mõju olulisus

Ulatus: suur. Sihtrühma suurus: 100–200 maaomanikku.

Sagedus: väike, ühekordne tegevus. Vajadus

ehitamiseks on kord u 20 aasta jooksul.

Vahepealsetel aastatel tehakse

maaparandushoidu, mis on loavaba tegevus.

Ebasoovitavate mõjude risk: väike.

6.5.2 Mõju riigiasutuse korraldusele, kuludele ja tuludele: avalikud teenused.

Sihtrühm: MaRu

Avaldatav mõju: Sarnaselt ehitusseadustikule10 on ehitusteatise esitamisel isikul õigus teatud

ooteperioodi möödumisel alustada ehitusteatises kirjeldatud ehitise ehitamisega.

Haldusorganile on antud õigus kaaluda, kas teatud juhtudel on siiski vajalik põhjalikuma

menetluse läbiviimine. Kui viiakse läbi põhjalikum menetlus, siis on haldusorganil võimalik

esitada ka lisatingimusi. Muudatus vähendab MaRu töökoormust olukordades, kus MaRu

sekkumine ehitamiseks või kasutamiseks loa andmiseks ei ole tingimata vajalik ja kus see ei

saa tuua kaasa olulist kahju teistele isikutele.

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine. Sihtrühma suurus: väike, ehitusloa

menetlejaid on kümme inimest.

Sagedus: väike. Ebasoovitavate mõjude risk: väike.

Meie hinnangul on riskide esinemise tõenäosus küll väike, kuid need võivad siiski avalduda

näiteks ehitusteatise esitamisel võib menetlussüsteemi rikke tõttu jääda mõne teatise korral

teatajale teavitamata, et vajalik on põhjalikum menetlus. Omanikul on kohustus ehitada hea

tava kohaselt ja nõudeid järgides, mistõttu risk on väike. Ehitusteatiste arvelt, mis ei vaja

tähelepanu, saab MaRu suunata ressursse ehitus- ja kasutuslubade menetlusse keerulisematel

juhtumitel.

6.6 Maaparandussüsteemi maa-alal, eesvoolu kaitsevööndis või eesvoolu kaitselõigul

muu tegevuse kavandamisel varasema loamenetluse asendamine teatisega

6.6.1 Mõju majandusele: ettevõtlusele, halduskoormusele, põllu- ja metsamajandusele.

Sihtrühm: Maaparandussüsteemide omanikud ja muu tegevuse kavandajad

Avaldatav mõju: Maaparandussüsteemil muu tegevuse kavandamiseks, millele muud luba ei

anta, ei ole vaja ka MaRu luba taotleda, vaid tuleb sellest teavitada. Vajaduse korral saab

teavitamine üle minna loamenetluseks. Teatise esitamine annab isikule õiguse alustada muu

tegevusega pärast kümne päeva möödumist teatise esitamisest, kui ei ole vaja teatist

täiendavalt kontrollida. Muudatus vähendab maaparandussüsteemi omanike ja muu tegevuse

kavandajate halduskoormust.

Mõju olulisus

Ulatus: väike Sihtrühma suurus: keskmine

Sagedus: väike, ühekordne tegevus. Ebasoovitavate mõjude risk: väike.

10 Ehitusseadustiku seletuskiri § 35 lõike 1 selgitus (lk 67 teine lõik).

62

6.6.2 Mõju riigiasutuse korraldusele, kuludele ja tuludele: avalikud teenused.

Sihtrühm: MaRu

Avaldatav mõju: Teatise esitamisel on isikul õigus teatud ooteperioodi möödumisel alustada

teatises kirjeldatud tegevusega. Haldusorganile on antud õigus kaaluda, kas teatud juhtudel

on siiski vajalik põhjalikuma menetluse läbiviimine. Kui viiakse läbi põhjalikum menetlus,

siis on haldusorganil võimalik esitada ka lisatingimusi. Muudatus vähendab MaRu

töökoormust olukordades, kus MaRu sekkumine ei ole tingimata vajalik ja kus see ei saa tuua

kaasa olulist kahju teistele isikutele.

Mõju olulisus

Ulatus: väike Sihtrühma suurus: väike, u 15 ametnikku

tegeleb kooskõlastamisega.

Sagedus: väike, ühekordne tegevus. Ebasoovitavate mõjude risk: väike.

Meie hinnangul on riskide esinemise tõenäosus küll väike, kuid need võivad siiski avalduda

näiteks mõni tegevus võib küll tekitada tõrke maaparandussüsteemi osal, kuid see saab olla

lühialaline ja lokaalne tõrge, mida on võimalik suhteliselt lihtsalt likvideerida. Vajaduse korral

saab MaRu tõrke avastamisel sekkuda ehitamise ja kasutamise protsessi. Tegevuse kavandaja

ei tohi tekitada kahju ja peab selle hüvitama.

6.7 Maaparanduse alal tegutsevate ettevõtjate registri (MATER) üleviimine

majandustegevuse registrisse (MTR)

6.7.1 Mõju majandusele: ettevõtluskeskkond ja ettevõtjate tegevus, halduskoormus.

Sihtrühm: maaparanduse uurimistöö, maaparandussüsteemi projekteerimise, maaparanduse

omanikujärelevalve, maaparandusehituse ning maaparanduse ekspertiisi eest vastutavad

spetsialistid ja maaparanduse alal tegutsevad ettevõtjad.

Avaldatav mõju: Registri üleviimine MATER-ist MTR-i lihtsustab ettevõtjate tegevust, kuna

MTR on üldkasutatav ja paremini integreeritud majandustegevuse infosüsteem. Võimaldab

paremat andmehaldust ja läbipaistvust.

Mõju olulisus

Ulatus: suur, mõjutab kõiki maaparanduse

valdkonnas tegutsevaid ettevõtjaid.

Sihtrühma suurus: väike, u 150 ettevõtjat ja

u 180 vastutavat spetsialisti.

Sagedus: püsiv, registri kasutamine on

igapäevane osa ettevõtlusest.

Ebasoovitavate mõjude risk: väike.

Üleminekuperioodil kohanemine uue

keskkonnaga.

Meie hinnangul on riskide esinemise tõenäosus väike. Registri üleviimine MTR-i parandab

ettevõtluskeskkonda, vähendab ettevõtjate halduskoormust ja suurendab andmete

kättesaadavust. Mõju on positiivne, kuid vajab sujuvat üleminekut ja selget kommunikatsiooni.

Kõik ehitamisega tegelevad ettevõtjad on koodatud ühte registrisse. Põllumajandusameti

infosüsteem (PMAIS) on aegunud, seal ei tehta enam arendusi ning hooldust, mistõttu võib

tekkida turvariske. Muudatustega paraneb andmeturve. Üleminekuperioodil on vajalikud

koolitused ja juhendmaterjalid.

6.7.2 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele: avalikud teenused.

Sihtrühm: MaRu (MTR-i volitatud töötleja maaparandusseadusest tulenevate ülesannete

korral).

Avaldatav mõju: MaRu teeb järelevalvet maaparanduse alal tegutsevate ettevõtjate üle ja

kinnitab tegevusteateid uues keskkonnas, mis on MaRu-ga samas, MKM haldusalas olev

register (MATER on REM-i haldusalas).

Mõju olulisus

63

Meie hinnangul on riskide esinemise tõenäosus väike. MTR-is tuleb eelnevalt luua võimalused

maaparanduse valdkonna vastutavate spetsaialistide lisamiseks, kuna vastutava spetsialisti

sobivuse hindamiseks on MaRu-l vaja kontrollida isiku haridust ja eelnevat töökogemust ning

seda kontrolli ei saa teha automaatselt. MaRu kontrollib isiku esitatud dokumente. Samas kaob

ära vajadus MATER registrit eraldi üleval pidada.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

MaaParS-i muudatused mõjutavad peamiselt MaRu tulusid ja kulusid. Muudatused nii

vähendavad, kui suurendavad MaRu halduskulusid. Tabelis 9 muudatused 1–3 parandavad

eelduslikult ühiseesvoolude seisundit, kuid ei muuda MaRu töökoormust. Muudatused 18 ja

21 suurendavad MaRu töökoormust. Ülejäänud muudatused kas vähendavad MaRu

töökoormust või ei muuda seda.

Kohaliku omavalitsuse üksuste töökoormus väheneb esmajoones tulenevalt tabelis 9

muudatusest nr 5 u 2000 kooskõlastuse võrra aastas.

Tabel 9 Muudatuste mõju MaRu töökoormusele

Muudatus Mõju MaRu töökoormusele

1 Ühistute asutamise lihtsustumine võib mõnevõrra suurendada vajadust

väljastada õiendeid ja ühistute tegevuspiirkonna kaarte. Samas ei saa eeldada,

et muudatusega kaasneks suur maaparandusühistute moodustamise kasv

(võrrelduna maaparandusühistute „buumiaastatega“ ).

2 Ühistu tegevuspiirkonna laiendamiseks tuleb MaRu-l väljastada

maaparandussüsteemi kohta õiend ja uus tegevuspiirkonna kaart. See otseselt

MaRu töökoormust ei mõjuta, sest ka praeguse regulatsiooni kohaselt tuleb

anda õiend ja kaart uue ühistu asutamiseks.

3 Ühistu tegevuse lõpetamise lihtsustamine ei mõjuta MaRu töökoormust.

4 Lisavee regulatsiooni täpsustamine suurendab valdkonnas õigusselgust, võib

eeldada MaRu töökoormuse mõningast vähenemist.

5 Kooskõlastuste optimeerimine vähendab oluliselt MaRu töökoormust.

Arvestades tabelis 6 toodud statistikat, saab eeldada töökoormuse vähenemist

Ulatus: väike, mõjutab MaRu. Sihtrühma suurus: väike, MaRu

maaparanduse valdkonna ametnikud (u 50

ametnikku.)

Sagedus: väike, ühekordne tegevus. Ebasoovitavate mõjude risk: väike, riskid on

seotud tehnilise üleminekuga ja vajadusega

kohandada tööprotsesse.

Sihtrühm: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MTR-i vastutav töötleja).

Avaldatav mõju: Andmetöötluse koormuse suurenemine, vajadus eelnevalt süsteeme

kohandada.

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine, mõjutab registri haldajat

ja koostööpartnereid.

Sihtrühma suurus: väike, otseselt on

mõjutatud registri haldajad ja IT-tugi.

Sagedus: püsiv, registri haldamine on

igapäevane töö.

Ebasoovitavate mõjude risk: väike, riskid on

seotud tehnilise üleminekuga ja andmete

migratsiooniga.

64

umbes 2000 kooskõlastuse võrra. Ühe kooskõlastuse menetlemiseks kulub

MaRu-l aega 2–4 tundi. Vabanev aeg on vajalik MaRu-le muude

kooskõlastuste nõuete täitmise üle järelevalve tegemiseks.

6 Ehitus- ja kasutusloa asendamine ehitus- ja kasutusteatisega vähendab MaRu

töökoormust. Olukordades, kus puudub vajadus kooskõlastada või arvamust

küsida ja tingimusi seada, ei ole vaja MaRu-l luba anda.

7 Maaparandussüsteemi ehitusloa menetlustähtaja pikendamise võimalus

võimaldab MaRu-l keerulisemate ja mahukamate taotluste menetlemisel jääda

lubatud menetlustähtaja piiresse. Muudatus ei mõjuta ehitusloa menetluse osas

MaRu töökoormust, kuid muudatusega paraneb menetluste kvaliteet, mis

vähendab eeldatavalt vaiete arvu ja seeläbi kaudselt vähendab MaRu

töökoormust.

8 Ehitusloa taotluse asendamine ehitusteatisega ja kasutusloa taotluse

asendamine kasutusteatisega vähendab MaRu töökoormust. Olukordades, kus

puudub vajadus kooskõlastada või arvamust küsida ja tingimusi seada, ei ole

vaja MaRu-l ehitamiseks luba anda. Loa koostamine on vaid väike osa kogu

menetlusest, u 4 h ühe menetluse kohta. Kui arvestada, et umbes pooltele

ehituslubadele ei ole vaja tingimusi anda, siis väheneb MaRu töökoormus

umbes 100 h aastas. Kasutusloa osas väheneb MaRu töökoormus umbes samas

mahus. Kasutusloaga enamasti tingimusi ei anta ega teiste asutustega ei

kooskõlastata, mistõttu valdav osa kasutuslubasid asenduvad teatamisega.

Samas valdava osa kasutusloa töömahust moodustavad esitatud andmete ja

kohapealne kontroll ja need tuleb MaRu-l teha ka kasutusteatise esitamisel.

9 Väikesüsteemi määratluse lihtsustamine muudab selle kõigile üheselt

mõistetavaks võrreldes kehtiva seadusega, kus väikesüsteemi määratlemiseks

tuli selgitada välja kinnisasjade omanikud. Muudatus vähendab väga vähesel

määral MaRu töökoormust.

10 Väikesüsteemi, mille asukohast tulenevalt on avalik-õiguslikke kitsendusi,

ehitamiseks projekteerimistingimuste andmine mõjutab MaRu töökoormust

vähesel määral. Ehitusloa taotluse korral tuli kaasamise protsess ka kehtiva

seaduse korral läbi teha ja viia ehituskava nõuetega vastavusse.

Väikesüsteeme ehitatakse ja rekonstrueeritakse vähe. MaRu töökoormus

suureneb vähesel määral.

11 Maaparandussüsteemi üksikrajatise (välja arvatud eesvoolul paiknev truup,

keskkonnakaitseks vajalik rajatis ja regulaatorkaev) ehitamise lihtsustamine

vähendab MaRu töökoormust vähesel määral. Selliste üksikrajatiste

ehitamiseks ei ole seni palju ehituslubasid taotletud ja need on rajatud pigem

MaRu-t teavitamata.

12 Maaparandussüsteemi maa-alal, eesvoolu kaitsevööndis või eesvoolu

kaitselõigul muu tegevuse kavandamisel varasema loamenetluse asendamine

teatisega vähendab MaRu töökoormust vähesel määral. Selliseid tegevusi,

millele muud luba ei anta, on vähe.

13 Maaparanduse väikesüsteemi ehituskava plaanile kantavate andmete

lihtsustamine vähendab väga vähesel määral MaRu töökoormust.

14 Maaparanduse väikesüsteemi kasutusloa taotlemisel esitatavate dokumentide

arvu vähendamine ei mõjuta oluliselt MaRu töökoormust.

15 Maaparandussüsteemide registri põhimääruse kehtestamise pädevuse

andmine valdkonna eest vastutavale ministrile ei mõjuta MaRu, kuna MaRu

tööprotsessid jäävad samaks. MaRu liikumisel REM-i haldusalast MKM-i

65

haldusalasse 01.01.2025 liikusid MSR-i majutuskulud Kliimaministeeriumile

ja MSR-i majutab Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KeMIT).

16 MATER-i kaotamine ja maaparanduse alal tegutsevate ettevõtjate andmete

üleviimine MTR-i toob kaasa vajaduse eelnevalt luua MTR-is võimalused

maaparanduse alal tegutsevatele spetsialistidele hariduse ja eelneva

töökogemuse andmete esitamiseks. MaRu liikumisel REM-i haldusalast

MKM-i haldusalasse 01.01.2025 liikusid kaasa ka MATER registri

majutamiskulud. Registrite ühildamisel saab vajalikud arendused teha registri

ülalpidamiskulude vähenemise arvelt.

17 Maaparandushoiu nõuete täpsustamine suurendab sihtgrupi teadmisi.

Maaparandushoiu nõude sõnastuse täpsustamine võimaldab MaRu-l paremini

selgitada sihtgrupile maaparandushoiu kohustust.

18 MaRu-le kaalutlusõiguse andmine riigieesvoolude uuendusprojekti tellimise

kohta suurendab MaRu töökoormust, kuna MaRu peab ise määrama

riigihanke korraldamiseks vajalikud riigieesvoolude uuendustööde mahud.

Käesoleval ajal tellib MaRu 10–15 uuendusprojekti aastas, ühe projekti

maksumus on umbes 23 000 eurot. Hinnanguliselt võiks MaRu loobuda aastas

viie projekti tellimisest, mis annab kokkuhoiu 100 000–120 000 eurot.

Mõningal määral väheneksid halduskulud ära jäävate projektide analüüsi ja

vastuvõtmise menetluse osas.

19 Eesvoolu kaitsevööndis maaharimise piiramise nõude kehtetuks tunnistamine

vähendab minimaalselt MaRu töökoormust.

20 Riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu kaitsevööndis koprajahi või kopra

väljapüügi lepingu sõlmimise nõudest loobumine ei mõjuta MaRu

töökoormust, kuna seda abinõud ei ole rakendatud. Koprajahile või kopra

väljapüügile kohaldub jahiseadus, mistõttu on ebaotstarbekas reguleerida

erinõudeid, mis praktikas rakendust ei leia.

21

Maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõppenuks lugemise algatamise õiguse

täpsustamine suurendab MaRu töökoormust. Samuti on see maaomanikule

lihtsam ning vähem koormavam, kui kasutusotstarbe lõppenuks lugemise

algatab MaRu.

22 Maaparandushoiukavade koostamisest loobumine vähendab oluliselt MaRu-l

dokumendi koostamiseks kuluvat aega. Samas, sisuline töö, millel hoiukava

andmed põhinesid, ei vähene. Muudatuse tulemusel saab kokku hoida 0,5

inimese töö GIS valdkonnas, mida saab suunata muudesse kaardirakenduse ja

GIS-ga seotud tegevustesse.

23

Riigieesvoolu ülevaatustest omanike teavitamise regulatsiooni muudatus

vähendab MaRu töökoormust. Ülevaatust tehakse korraga mitmetel

kilomeetritel. Ühel riigieesvoolu kilomeetril on keskmiselt kümme erinevat

katastriüksust. Seega näiteks viie kilomeetri pikkusel eesvoolu lõigul ei ole

vaja ülevaatuse tegemisest edaspidi teavitada 50 maaomanikku.

24 KeÜS-is kallasraja tõkestamiseks nõusoleku andmise regulatsiooni muudatus

vähendab minimaalselt MaRu töökoormust.

8. Rakendusaktid

Maaparandusseaduse muudatustega kaasneb järgmiste rakendusaktide muutmine, kehtestamine

või kehtetuks tunnistamine:

1) Muutub kehtetuks Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. a määrus nr 125

„Maaparandussüsteemide registri põhimäärus“ RT I, 22.12.2018, 25 (eelnõu § 1 p 41,

66

MaaParS-i § 39 lg 2). MaaParS-i § 39 lõikes 2 kavandatud muudatuse kohaselt kehtestab

maaparandussüsteemide registri põhimääruse edaspidi valdkonna eest vastutav minister.

Volitusnormi alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus muutub HMS-i § 93 lõike 1 alusel

kehtetuks.

2) Eelnõu § 1 punktiga 41 (MaaParS-i § 39 lg 2) sätestatakse volitusnorm regionaal- ja

põllumajandusministrile kehtestada maaparandussüsteemide registri põhimäärus. Võrreldes

kehtiva maaparandussüsteemide registri põhimäärusega määruse sisus põhimõttelisi muudatusi

ei kavandata. Muudetakse taotluste nimetusi tulenevalt maaparandussüsteemi mõjutava muu

tegevuse teatise ning ehitus- ja kasutusteatise muudatustest.

3) Muutub kehtetuks maaeluministri 14. detsembri 2018. a määrus nr 74

„Maaparandussüsteemi kasutusloa ja väikesüsteemi kasutusloa ning nende taotluste sisu

nõuded“ RT I, 18.12.2018, 9 (eelnõu § 1 punktid 29 ja 31, MaaParS-i § 301 lg 13 ja § 311 lg 7).

Kehtestatakse uus määrus pealkirjaga „Maaparandussüsteemi kasutusloa ja kasutusteatise sisu

nõuded“, mis kajastab kasutusloa taotluse asendamisest tatisega tulenevaid muudatusi.

4) Eelnõu § 1 punktidega 29 ja 31 sätestatakse volitusnorm regionaal- ja

põllumajandusministrile kehtestada määrus „Maaparandussüsteemi kasutusloa ja kasutusteatise

sisu nõuded“. Määruse kehtestamine on seotud kehtiva seaduse eelnõu § 1 punktidega 29 ja 31,

MaaParS-i § 301 lg 13 ja § 311 lg 7, mis kajastavad kasutusloa taotluse asendamisest teatisega

tulenevaid muudatusi. Määruse sisus võrreldes kehtiva määrusega põhimõttelisi muudatusi ei

kavandata. Eelkõige muudetakse taotluste nimetused teatisteks tulenevalt

maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse teatise ning ehitus- ja kasutusteatise

muudatustest.

5) Muudetakse maaeluministri 14. jaanuari 2019. a määrust nr 1 „Maaparandussüsteemi lisavett

juhtiva isiku maaparandushoiukulude suuruse määramise alused ja kulude tasumise täpsem

kord“ RT I, 28.12.2024, 65 (eelnõu § 1 p 72, MaaParS-i § 53 lg 10). Muutub määruse pealkiri

ning määruses asendatakse läbivalt sõna „määramine“ sõnaga „arvutatakse“. Muudetakse

volitusnormi sisu, viies selle vastavusse eelnõu § 1 punktides 64 ja 72 kirjeldatud

muudatusetega, mille kohaselt lisavett juhitakse avatud eesvoolu või kuivenduskraavi, mitte

maaparandussüsteemi ning MaRu ei määra maaparandushoiukulusid, vaid need arvutatakse.

6) Muudetakse maaeluministri 25. veebruari 2019. a määrust nr 14 „Maaparandussüsteemi

ehitusprojekti nõuded“ RT I, 28.12.2024, 64 (eelnõu § 1 punktid 14 ja 23, MaaParS-i § 16 lg 4

ja § 161 lg 4). Muutub määruse pealkiri „Maaparandussüsteemi ehitusprojekti ja ehituskava

nõuded“, maaparandusseadusesse lisandub volitusnorm ehituskava nõuete kehtestamiseks,

kehtiva maaparandusseaduse § 25 lõigete 3 ja 4 väikesüsteemi ehitamise kava sisu nõuded

tuuakse seadusest määrusesse (plaanile kanatavad andmed ja seletuskirja sisu) ning lisatakse

nõuded üksikrajatise ehituskava sisu kohta.

7) Muudetakse maaeluministri 10. detsembri 2018. a määrust nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi

ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ RT I, 28.12.2024, 47 (MaaParS-i § 48 lg 11). Läbivalt

asendatakse määruses sõna „taotlus“ sõnaga „teatis“ vastavas käändes ning sõna „taotleja“

sõnadega „teatise esitaja“.

8) Muudetakse maaeluministri 13. detsembri 2018. a määrust nr 72 „Ehitamise

dokumenteerimise ja ehitusdokumentide täpsemad nõuded ning ehitusdokumentide säilitamise

ja üleandmise nõuded“ RT I, 28.12.2024, 51 (MaaParS-i § 10 lg 5). Paragrahvi 7 lõikes 2

asendatakse sõnad „kasutusloa taotlus“ sõnaga „kasutusteatis“.

67

9) Eelnõukohase seadusega tunnistatakse MaaParS-i §-d 55–57 kehtetuks (eelnõu § 1 p 74).

MaaParS-i § 56 lõikes 5 on tegemist valdkonna eest vastutavale ministrile antud

volitusnormiga, mille kohaselt kehtestatakse määrusega maaparandushoiukava nõuded ning

maaparandushoiukava koostamise kord.

Haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 1 kohaselt kehtib määrus muu hulgas kuni volitusnormi

kehtetuks tunnistamiseni. Seaduse jõustumisel muutub kehtetuks maaeluministri 14. detsembri

2019. a määrus nr 19 „Maaparandushoiukava nõuded ning maaparandushoiukava koostamise

kord“ RT I, 04.04.2020, 4.

10) Eelnõukohase seadusega tunnistatakse MaaParS-i 4. peatükk kehtetuks (eelnõu § 1 p 40).

MaaParS-i § 38 lõikes 2 on tegemist valdkonna eest vastutavale ministrile antud

volitusnormiga, mille kohaselt kehtestatakse maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri

põhimäärus.

Haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 1 kohaselt kehtib määrus muu hulgas kuni volitusnormi

kehtetuks tunnistamiseni. Seaduse jõustumisel muutub kehtetuks maaeluministri 23. novembri

2018. a määrus nr 63 „Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri põhimäärus“ RT I,

03.10.2025, 4.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,

Kliimaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile,

Kaitseministeeriumile ning Justiits- ja Digiministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks

järgmistele huvirühmadele: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Maaparandajate Selts,

Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Erametsaliit, Eesti Maaülikool, Eesti Vee-ettevõtete

Liit, Eesti Veeinseneride Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Turbaliit, MaRu,

Transpordiamet, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Keskkonnaühenduste Koda.

Maaparandusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu seletuskirja lisa 1

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Maaeluministri 14. jaanuari 2019. a määruse nr 1

„Maaparandussüsteemi lisavett juhtiva isiku

maaparandushoiukulude suuruse arvutamise alused ja

kulude tasumise täpsem kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse maaparandusseaduse § 53 lõike 10 alusel.

Maaeluministri 14. jaanuari 2019. a määruses nr 1 „Maaparandussüsteemi lisavett juhtiva isiku

maaparandushoiukulude suuruse määramise alused ja kulude tasumise täpsem kord“ tehakse

järgmised muudatused:

1) määruse pealkirjas ja tekstis asendatakse sõna „määramise“ sõnaga „arvutamise“;

2) paragrahvi 1 lõikes 2 asendatakse sõna „määramisel“ sõnaga „arvutamisel“;

3) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse sõna „määramiseks“ sõnaga „arvutamiseks“;

4) ….

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

…

Kantsler

KAVAND

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Maaeluministri 25. veebruari 2019. a määruse nr 14 „Maaparandussüsteemi ehitusprojekti nõuded“ muutmine

Määrus kehtestatakse maaparandusseaduse § 16 lõike 4 ja § 161 lõike 4 alusel.

Maaeluministri 25. veebruari 2019. a määruses nr 14 „Maaparandussüsteemi ehitusprojekti

nõuded“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkirja täiendatakse pärast sõna „ehitusprojekti“ sõnadega „ja ehituskava“;

2) paragrahvi 1 teksti täiendatakse pärast sõna „ehitusprojektile“ sõnadega „ja ehituskavale“;

3) määrust täiendatakse 3. peatükiga järgmises sõnastuses:

„3. peatükk

Ehituskava sisunõuded

§ 21. Väikesüsteemi ehituskava

(1) Väikesüsteemi ehituskava plaanile märgitakse järgmised andmed:

1) mõõtkava;

2) põhja-lõuna suund;

3) kasutatud leppemärgid;

4) asjakohane situatsioon;

5) kava koostaja andmed;

6) suubla;

7) kavandatava väikesüsteemi maa-ala piir;

8) kavandatav eesvool ja muud väikesüsteemi ehitised;

9) vee voolusuund kavandatava väikesüsteemi eesvoolus ja kuivenduskraavides.

(2) Väikesüsteemi ehituskava seletuskirjas kajastatakse kavandatava väikesüsteemi:

1) ehitamise eesmärk;

2) kuivendus- või niisutusviis;

3) maakasutusviis.

§ 22. Maaparandussüsteemi üksiku rajatise ehituskava

KAVAND

(1) Maaparandussüsteemi üksiku rajatise (edaspidi üksikrajatis) ehituskava plaanile märgitakse

käesoleva määruse § 31 lõike 1 punktides 1-5 nimetatud andmed.

(2) Üksikrajatise ehituskava seletuskirjas kajastatakse kavandatava üksikrajatise:

1) ehitamise eesmärk;

2) kavandavat tegevust iseloomustavad tehnilised joonised koos asjakohaste mõõtude ja

kõrgusandmetega;

3) muud asjakohased dokumendid.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

…

Kantsler

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Maaparandussüsteemi kasutusloa ja kasutusteatise sisu nõuded

Määrus kehtestatakse maaparandusseaduse § 301 lõike 13 ja § 311 lõike 7 alusel.

1. peatükk Maaparandussüsteemi kasutusteatise andmed

§ 1. Maaparandussüsteemi kasutusteatisele märgitavad üldandmed

(1) Maaparandussüsteemi kasutusteatisele märgitakse:

1) käesoleva seaduse § 12 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed;

2) ehitusprojekti projekteerija või üksikrajatise ehituskava koostaja, ehitaja ja

omanikujärelevalve tegija ärinimi ja registrikood;

3) väikesüsteemi ehituskava koostaja, ehitaja ja teostusjoonis koostaja ees- ja perekonnanimi,

isikukood või selle puudumisel sünniaeg või ärinimi ja registrikood;

…

(2) Kasutusteatisele märgitakse maaparandussüsteemi need üldandmed, mis on asjakohased.

(3) Kasutusteatisele märgitakse maaparandussüsteemi järgmised üldandmed:

…

§ 2. Kasutusteatisele märgitavad maaparandussüsteemi tehnilised andmed

(1) Kasutusteatisele märgitakse lõigetes … nimetatud maaparandussüsteemi tehnilised andmed

maaparandussüsteemi koosseisu kuuluvate maaparandusseaduse § 3 lõikes 7 sätestatud

maaparandusehitiste kaupa (edaspidi maaparandusehitise tehnilised andmed).

(2) Kasutusteatisele märgitakse need maaparandusehitise tehnilised andmed, mis on

asjakohased.

KAVAND

(3) Uue maaparandusehitise ehitamise korral märgitakse kasutusteatisele kõik asjakohased

maaparandusehitise tehnilised andmed ning maaparandusehitise rekonstrueerimise korral

märgitakse maaparandusehitise rekonstrueeritud osa andmed ja rekonstrueerimistööde käigus

lisandunud või likvideeritud maaparandusehitise osa andmed.

…

2. peatükk

Maaparandussüsteemi kasutusloa andmed

§ 3. Kasutusloale kantavad üldandmed

Kasutusloale kantakse:

1) kasutusloa number, kasutusloa andmise kuupäev ning kasutusloa andnud ametniku nimi ja

ametinimetus;

2) kasutusteatise number ja kuupäev;

3) paragrahvi 1 lõikes 3 sätestatud maaparandussüsteemi üldandmed, lähtudes sama paragrahvi

lõikes 2 sätestatust.

§ 4. Kasutusloale kantavad maaparandussüsteemi tehnilised andmed

(1) Kasutusloale kantakse ehitatud või rekonstrueeritud maaparandussüsteemi kohta

asjakohased tehnilised andmed nagu maaparandussüsteemi maa-ala pindala hektarites

kümnendikkoha täpsusega, eesvoolu pikkus kilomeetrites sajandikkoha täpsusega ja teenindava

tee pikkus kilomeetrites sajandikkoha täpsusega.

(2) Kasutusloale kantakse maaparandusehitise kohta …

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

…

Kantsler

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Maaparandussüsteemide registri põhimäärus

Määrus kehtestatakse maaparandusseaduse § 39 lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Andmekogu nimetus ja andmekogu pidamise eesmärk

(1) Andmekogu ametlik nimetus on maaparandussüsteemide register (edaspidi register).

(2) Registri pidamise eesmärk on avaldada teavet kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate

maaparandussüsteemide ja nendega seotud menetluste kohta ning võimaldada nimetatud

maaparandussüsteemide üle arvestuse pidamist ja järelevalve teostamist.

§ 2. Registri vastutav töötleja

Registri vastutav töötleja on Maa- ja Ruumiamet.

§ 3. Registri volitatud töötleja

(1) Registri volitatud töötlejad on Maa- ja Ruumiamet ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus.

(2) Registri volitatud töötleja töötleb registriandmeid, sealhulgas kogub, salvestab, korrastab,

avalikustab, muudab ja kustutab neid.

(3) Registri volitatud töötleja täidab andmete töötlemisel vastutava töötleja juhiseid ja tagab

andmekogu turvalisuse.

(4) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus majutab registrit ning

korraldab registri teenuste ja tehnoloogilise keskkonna haldamist.

…

KAVAND

2. peatükk

Registrisse kantavate andmete koosseis

§ ... Registrisse kantavad andmed

Registrisse kantakse maaparandusseaduse § 40 lõigetes 1–3 sätestatud andmed.

§ ... Maaparandussüsteemi andmed

(1) Maaparandussüsteemi kood on kolmeteistkümnekohaline numbrite kordumatu

kombinatsioon.

(2) Maaparandussüsteemi üldandmed on:

1) maaparandussüsteemi eesvoolu pikkus;

2) maaparandussüsteemi maa-ala pindala;

3) maaparandussüsteemi teenindava tee pikkus.

(3) Maaparandussüsteemi asukoha andmed on:

1) maaparandussüsteemi maa-alal paikneva maaüksuse koha-aadress aadressiandmete

infosüsteemi andmete alusel;

2) andmed maaparandussüsteemi osaks oleva maaparandusehitise maa-ala ja eesvoolu

ruumikujude kohta, mis kantakse registrisse koos maaparandussüsteemi kasutusloaga.

(4) Maaparandussüsteemi ehitusprojekti andmed on …

…

§ ... Maaparandusehitise andmed

(1) Maaparandusehitise kood on maaparandussüsteemi piires kordumatu kolmekohaline

numbrite kombinatsioon, mis antakse maaparandusehitisele selle esmakordsel registreerimisel.

(2) Maaparandusehitise tehnilised andmed on …

…

§ … Rakendussätted

(1) Register on asutatud Vabariigi Valitsuse 18. juuni 2004. a määrusega nr 222

„Maaparandussüsteemide registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus”.

(2) 20. detsembri 2018. a määruses nr 125 „Maaparandussüsteemide registri põhimäärus“

sätestatud andmete töötlemist jätkatakse käesolevas määruses sätestatud andmete puhul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

…

Kantsler

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Maaeluministri 13. detsembri 2018. a määruse nr 72

„Ehitamise dokumenteerimise ja ehitusdokumentide

täpsemad nõuded ning ehitusdokumentide säilitamise ja

üleandmise nõuded“ muutmine

Määrus kehtestatakse maaparandusseaduse § 10 lõike 5 alusel.

Maaeluministri 13. detsembri 2018. a määruse nr 72 „Ehitamise dokumenteerimise ja

ehitusdokumentide täpsemad nõuded ning ehitusdokumentide säilitamise ja üleandmise

nõuded“ § 7 lõikes 2 asendatakse sõnad „kasutusloa taotlusega“ sõnaga „kasutusteatisega“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

…

Kantsler

KAVAND

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Maaeluministri 10. detsembri 2018. a määruse nr 64

„Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis

tegutsemise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse maaparandusseaduse § 48 lõike 11 alusel.

Maaeluministri 10. detsembri 2018. a määruses nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja

kaitsevööndis tegutsemise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse tekstis asendatakse läbivalt sõna „taotlus“ sõnaga „teatis“ vastavas käändes;

2) määruse tekstis asendatakse sõna „taotleja“ sõnadega „teatise esitaja“;

3) paragrahvi 4 lõige 1 ja § 5 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

…

Kantsler

KAVAND

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium

Kliimaministeerium

Rahandusministeerium

Haridus-ja Teadusministeerium

Kaitseministeerium

Justiits- ja Digiministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-1/21

Maaparandusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks maaparandusseaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal-ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Eelnõu, MaaParS_muutmise_seaduse_EN.pdf

2. Eelnõu seletuskiri, MaaParS_muutmise_seaduse_SK.pdf

3. Eelnõu seletuskirja lisa, MaaParS_muutmise_seaduse_SK_lisa_1.pdf

Lisaadressaadid: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Maaparandajate Selts, Riigimetsa

Majandamise Keskus, Eesti Erametsaliit, Eesti Maaülikool, Eesti Vee-ettevõtete Liit, Eesti

Veeinseneride Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Turbaliit, Maa- ja Ruumiamet,

Transpordiamet, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Merly Kiisler

625 6241 [email protected]