Majandus- ja taristuministri 30. detsembri 2022. a määruse nr 109 „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteaine tootmiseks“ muutmine

EELNÕU 19.12.2025

ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER

MÄÄRUS

Majandus- ja taristuministri 30. detsembri 2022. a

määruse nr 109 „Toetuse andmise tingimused

ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris

ja keemiatööstuse lähteaine tootmiseks“ muutmine

Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri

2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 8 lõike 1 ning atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel.

Majandus- ja taristuministri 30. detsembri 2022. a määruses nr 109 „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteaine tootmiseks“

tehakse järgmised muudatused: 1) preambul sõnastatakse järgmiselt:

„Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 8 lõike 1 ning atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5

alusel.“;

2) paragrahvi 1 lõiget 2 muudetakse ja paragrahvi täiendatakse lõikega 21 järgmiselt: „(2) Määruse alusel taaste- ja vastupidavusrahastust toetuse taotlemisele, taotlejale ja partnerile esitatavatele nõuetele, taotluse rahuldamisele, toetuse maksmisele, toetusest teavitamisele ja

aruandlusele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määrust nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi üldmäärus).

Pärast § 9 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist jätkatakse projekti elluviimist atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2016. a määruse 121 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tulu

kasutamise, aruandluse ja teavitamise üldtingimused“ (edaspidi määrus nr 121) alusel.“;

(21) Pärast § 9 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist jätkatakse projekti elluviimist atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2016. a määruse 121 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tulu

kasutamise, aruandluse ja teavitamise üldtingimused“ (edaspidi määrus nr 121) alusel.“;

3) paragrahvi 9 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Taaste- ja vastupidavusrahastust toetatava projekti tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõpp ei või olla hilisem kui 1. juuni 2026. a.

(3) Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel toetatava projekti tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõpp

ei või olla hilisem kui 31. detsember 2029. a.“; 4) paragrahvi 20 lõiked 4–6 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Taotluse rahuldamise otsust võib põhjendatud juhul muuta nõnda, et projekti toetatavaid tegevusi rahastatakse kuni 1. juunini 2026. a taaste- ja vastupidavusrahastust ning pärast seda atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel.“;

6) paragrahvi 21 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses:

„(14) Kui tegevust rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust, peab lõppsaaja teavitama avalikkust ja tegevustes osalejaid rahastusallikast üldmääruse § 12 kohaselt ning kui tegevust rahastatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel, siis määruse nr 121 § 71 kohaselt.“;

8) paragrahvi 23 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Lõppsaaja esitab e-toetuse keskkonnas projekti vahearuande üks kord aastas 31. detsembri seisuga hiljemalt 15. jaanuaril ning lõpparuande abikõlblikkuse perioodi lõpuks.“;

9) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Lõppsaaja esitab KIKile lõpparuande e-toetuse keskkonnas etteantud vormil ja see sisaldab

järgmist: 1) projekti väljundite, tulemuste ja mõju ülevaade; 2) viide meetme või projektiga seotud veebilehele ning avalikkuse teavitamisega seotud tegevuste

kirjeldus.“;

10) paragrahvi 23 lõikes 3 asendatakse sõna „taotlejale“ sõnaga „lõppsaajale“; 11) paragrahvi 23 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 24 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Toetust makstakse abikõlblike kulude katteks tegelike kulude alusel täielikult tasutud või

omafinantseeringu ulatuses tasutud kuludokumentide alusel lõppsaajale või partnerile 30 päeva jooksul maksetaotluse esitamisest.“;

13) paragrahvi 24 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 25 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) esineb põhjendatud kahtlus, et toetuse kasutamisega seotud tingimused on täidetud näiliselt,

on esitatud valeandmeid, projekti elluviimisel on tuvastatud pettus või korruptsioonijuhtum või esineb huvide konflikt;

15) paragrahvi 25 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et lõppsaaja ei suuda viia projekti ettenähtud ajaks ellu.“;

16) paragrahvi 26 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetus nõutakse ja makstakse tagasi üldmääruse §-s 11, atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1821

lõigetes 1–4 ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud alustel.“;

17) paragrahvi 26 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui lõppsaaja ja partner ei säilita toetuse abil soetatud vara viis aastat pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu ega kasuta seda viie aasta jooksul sihtotstarbeliselt, võib KIK nõuda toetuse

proportsionaalselt tagasi. Sihtotstarbeliseks kasutamiseks loetakse vara kasutamist taotluses kirjeldatud eesmärgil.“;

18) paragrahvi 26 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt Minister

(allkirjastatud digitaalselt) Marten Kokk Kantsler

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Jürgen Ligi

Rahandusministeerium

20.01.2026 nr 1-4/26/221

Majandus- ja taristuministri 30. detsembri 2022. a

määruse nr 109 „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteaine tootmiseks“ muutmine

Austatud Jürgen Ligi

Esitame kooskõlastamiseks majandus- ja taristuministri 30. detsembri 2022. a määruse nr 109 „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja

keemiatööstuse lähteaine tootmiseks“ muutmise määruse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister

Lisad: 1. eelnõu 2. seletuskiri

Hans Markus Kalmer, 626 9120

[email protected]

19.12.2025

Energeetika- ja keskkonnaministri määruse „Majandus- ja taristuministri 30. detsembri

2022. a. määruse nr 109 „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku

kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteaine tootmiseks“

muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Majandus- ja taristuministri 30. detsembri 2022. a. määruse nr 109 „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse

lähteaine tootmiseks“ muutmise määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4, Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava

elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi üldmäärus) § 8 lõike 1 ning atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel.

Üks taastekavas ettenähtud investeering on vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine, et saavutada Euroopa rohelise kokkuleppega seatud EL-i eesmärk jõuda 2050.

aastaks kliimaneutraalsuseni. Taastekava kohaselt on toetuse eesmärk kiirendada rohelise ehk saastevaba vesiniku tootmist ja tarbimist Eestis, kus ei ole veel toimivaid vesiniku tootmise, jaotamise ja tarbimise võimalusi. 11. november 2025 muudeti taastekava, millega vähendati

meetme eelarvet ning mille alusel andis Euroopa Komisjon loa investeeringu elluviimiseks kahes etapis.

Saastevaba vesinikutehnoloogia kasutuselevõtt on oluline investeering teel rohelisema majanduse suunas, sest aitab süsteemselt liikuda väiksema keskkonnahäiringuga ja tõhusama

ressursikasutusega majandusmudelite suunas. See investeering aitab käivitada seni veel Eestis mitte eksisteerivat vesinikuturgu ning võrreldes olemasoleva olukorraga eeldab toimiva turu

suunas liikumine vesinikupõhiste väärtusahelate ülesehitamist. Väärtusahelate käivitamine ning testimine katseprojektides on oluline uue turu tekkeks, püsimajäämiseks ning järk-järgult kulutõhusaks muutumiseks.

Euroopa Liidu Nõukogu on Eesti taaste- ja vastupidavuskava kinnitanud 29. oktoobril 2021. a.

rakendusotsusega nr 12532/21. Euroopa Liidu Nõukogu kinnitas 16.06.2023 Eesti uuendatud taastekava mahuga 953 miljonit eurot, mis keskendub varasemast enam rohereformiga seotud investeeringutele nii era kui ka avalikus sektoris. Kavas plaanitud tegevused viiakse ellu 2026.

aasta keskpaigaks.

Euroopa Liidu Nõukogu kinnitas 11.11.2025 taaste- ja vastupidavuskava muudatuse, millega muudeti Investeeringu 2.7 „Võimaluste loomine taastuvenergial põhinevate rohelise vesiniku tehnoloogiate kasutuselevõtuks“ eesmärki ja eelarvet. Investeeringu eesmärk on toetada

vesiniku integreeritud väärtusahelate käivitamise ja piloteerimise esimest etappi alates energiatootmise ja -varustuse lahendustest kuni lõpptarbimiseni erinevates

rakendusvaldkondades. Meetme sisu on projektide toetamine taastuvenergial põhinevate rohelise vesiniku tehnoloogiate valdkonnas. Projektide elluviimise esimese etapi eelarve on 11 miljonit eurot.

Määruse muudatusega pikendatakse projektide abikõlblikkuse perioodi lõpptähtaega, kuna

tegemist on ajamahukate ja keeruliste rohevesiniku katseprojektidega, mida ei ole võimalik viia ellu ja ega saavutada tulemusi taasterahastu ettenähtud tähtajaks – 1. juuniks 2026. Pärast

nimetatud lõpptähtaega jätkatakse pooleliolevate projektide kaasrahastamist lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisel saadavast tulust atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS) alusel. Kavandatud muudatusega lisatakse rahastusallikana riigi eelarvestrateegias

2026–2029 kinnitatud meede „Vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtmine“. Eelnõuga tehtavad muudatused ei suurenda ettevõtjate ega kodanike halduskoormust.

1.2. Eelnõu koostajad

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna taastuvenergia ekspert Hans Markus Kalmer (626 9120, [email protected]) ja Sihtasutuse

Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste ja teenuste osakonna projektikoordinaator Tiiu Noormaa (5880 0210, [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegid Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus jurist Jaanika Vilde (5880 0207, [email protected]) ja

Kliimaministeeriumi nõunik ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetuse tegi Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili

Sandre ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõukohane määrus koosneb 16 punktist, millega muudetakse majandus- ja taristuministri

30. detsembri 2022. a. määrust nr 109 „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteaine tootmiseks“ (edaspidi TAT). Määruse kehtestamise aluste hulka lisatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõige 3 ja

§ 1821 lõige 5.

Punktiga 1 täiendatakse preambulis viiteid kohastele volitusnormidele. Lisatakse viide AÕKSile.

Punktiga 2 muudetakse § 1 lõiget 2 ja täiendatakse lõikega 21. Muudatuse kohaselt jätkatakse projekti rahastamist pärast taasterahastu abikõlblikkuse perioodi lõppemist lubatud heitkoguste

ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tulust. Sätestatakse, millisel ajaperioodil juhindutakse üldmäärusest ning millal jätkatakse projekti elluviimist AÕKS § 161 lõike 3 ja Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2016. a määruse 121 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse

ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tulu kasutamise, aruandluse ja teavitamise üldtingimused“ (edaspidi määrus nr 121) alusel.

Punkti 3 kohaselt on taastekavast rahastamise perioodi lõpptähtaeg 1. juuni 2026, mis ei pea olema projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp. Projekti jätkuvaid tegevusi toetatakse AÕKSi

alusel kuni 31. detsembrini 2029. Kuni 1. juunini 2026 tehtud tegevused ja nende eest makstud kulud loetakse abikõlblikuks ja rahastatavaks üldmääruse kohaselt taasterahastust ning alates

2. juunist 2026 tehtavad tegevused ja lõppsaaja tasutud kulud lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tulust. TAT § 24 lõike 1 kohaselt peab kulu olema tekkinud ja lõppsaaja või partner selle eest tasunud abikõlblikkuse perioodil. Seega kui tegevus

on pooleli suvel 2026 ja valmib pärast 1. juunit 2026, siis rahastatakse seda AÕKSi alusel vastavalt kulu tekkimise ajale. Kui nt lõppsaaja teeb tegevuse ja maksab arve

omafinantseeringust hiljemalt 1. juunil 2026 ning KIK maksab töövõtjale ülejäänud arve, siis on KIKil selleks aega kuni 30. juunini 2026, et kulusid oleks võimalik rahastada taasterahastust. TAT § 8 lõike 1 kohaselt loetakse toetatavaks kuluks taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud

tegevuste elluviimiseks tehtud põhjendatud kulu, mis tekib abikõlblikkuse perioodil ning mille aluseks olevad tegevused on kooskõlas Eesti ja Euroopa Liidu õiguse ja riigiabi reeglitega.

Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks § 20 lõiked 4–6, kuna nende sisu on esitatud määruse §-s 26.

Punktiga 5 täiendatakse § 20 lõikega 7, millega lisatakse alus taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks nii, et ühele projektile saaks toetust anda taasterahastust ja hiljem heitkoguste

ühikute enampakkumisel saadavast tulust. Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks § 21 lõige 3 kui mitte asjakohane, sest AÕKSi alusel

rahastamise lisandumine võimaldab projekte rahastada kuni 31.12.2029 ning seetõttu puudub vajadus lähtuda varasemast taastekava abikõlblikkuse tähtajast 30.06.2026, mis tingis § 21

lõige 3 vajalikkuse. Projektidega on kõik toetuse saajad juba alustanud sel määral, et on tagatud riigiabi ergutava mõju nõue. Eelnõu reguleerib tingimusi, kuidas projektide elluviimisega lõpuni jõuda ja tulemus saavutada. Samuti on reaalset olukorda, eelkõige valdkonna uudsust

arvestades tegemist liigselt piirava regulatsiooniga.

Punktiga 7 täiendatakse § 21 lõikega 14, et täpsustada lõppsaajale, millisel ajahetkel millistest teavitamisreeglitest peab lähtuma. Vastavalt üldmääruse § 2 lõikele 61 tuleb lõppsaajal tagada taasterahastust toetatud investeeringu eesmärgipärane kasutus kuni 31. detsembrini 2026,

millise tähtajani peab järgima ka üldmääruse §-s 12 sätestatud teavitamise nõudeid. Vajadusel tagatakse üleminekuperioodil juulist 2026 kuni 31. detsember 2026 mõlema rahastaja reeglite

kohane teavitamine investeeringu objektil. Punktiga 8 muudetakse § 23 lõike 1 sõnastust, et ajakohastada aruannete esitamise kord.

Tulenevalt AÕKSi alusel rahastamise lisandumisest kuni 31.12.2029 ei ole enam vajalik varasemalt kehtestatud lühem aruandlusperiood, sest AÕKS ei kohusta aruandeid esitama

sagedamini kui kord aastas. Punktiga 9 täiendatakse § 23 lõikega 21, lisades miinimumnõuded lõpparuandele. Lõpparuande

vormi avaldab KIK e-toetuse keskkonnas ja lõppsaajal tuleb see korrektselt kohaste andmetega täita.

Punktiga 10 asendatakse § 23 lõikes 3 sõna „taotleja“ sõnaga „lõppsaaja“. Kehtivas määruses on ekslikult kasutatud vale mõistet, regulatsioon ei kohaldu taotlemise staadiumis ehk

taotlejale, vaid juba toetust saanud isikule ehk lõppsaajale.

Punktiga 11 tunnistatakse § 23 lõige 5 kehtetuks, kuna see ei kohaldu TAT alusel antud riigiabi andmise korral. Kui üldpõhimõttena loetakse abi piiratuks minimaalse summaga, mis on vajalik toetatava projekti või tegevuse elluviimiseks, st abi vastab netolisakulule (nn rahastamisvahe),

mis on vajalik abimeetme eesmärgi saavutamiseks võrreldes vastupidise stsenaariumiga abi puudumisel. Kuid TAT alusel toetuse andmisel netolisakulu üksikasjalikku hindamist ei nõuta,

sest abisummad määratakse kindlaks konkureeriva pakkumismenetluse kaudu. See annab usaldusväärse hinnangu potentsiaalsete abisaajate nõutava minimaalse abi kohta. Taotlusvoor korraldati konkureeriva pakkumismenetlusena.

Punktiga 12 muudetakse § 24 lõike 2 sõnastust, et oleks üheselt mõistetav, millised kulud ja

tegevused on toetuse maksmise aluseks. Punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks § 24 lõige 5, kuna see pole asjakohane. Toetust makstakse

vaid tehtud tööde eest tegelike kulude alusel, mistõttu peab iga makse aluseks olev tegevus olema tehtud.

Punktidega 14 ja 15 muudetakse § 25 punkti 4 sõnastust ja lisatakse punkt 5, et täpsemalt selgitada, millisel juhul võib KIK toetuse maksmisest keelduda. Muudatus on vajalik, et minna üle rahastamisele kahest eraldi allikast.

Punktiga 16 muudetakse § 26 lõike 1 sõnastust, lisades toetuse tagasinõudmise ja -maksmise

alusena AÕKSi. Punktiga 17 muudetakse § 26 lõike 3 sõnastust ja viiakse see vastavusse abi andmise

eesmärgiga toetada rohevesiniku väärtusahelate käivitamist ning testimist katseprojektides. See tähendab, et puuduva vesinikuturu käivitamine ei pruugi sujuda piisava kiirusega, et tagada

heidete vähenemine taotlemisel eeldatud kogustes. Norm viiakse kooskõlla HMSi üldpõhimõtetega (§ 4), mille kohaselt toetuse andjal on kaalutlusõigus toetuse tagasi nõudmisel ehk koormava haldusotsuse tegemisel ja toetuse andja ehk KIK peab kaalutlusõigust toetuse

tagasi nõudmisel rakendama.

Punktiga 18 tunnistatakse § 26 lõige 4 kehtetuks, kuna see ei kohaldu TAT alusel antud riigiabi andmise korral.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõus ei ole vastuolusid Euroopa Liidu õigusaktidega. Toetuse andmise tingimused taasterahastust on vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75). Toetuse

andmise tingimused AÕKSi alusel projekti rahastamiseks on vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud

heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ.

4. Määruse mõjud

Määruse üldine mõju

Määruse muutmise tulemusena kiirendatakse rohevesiniku turule tulekut ning tarbimist nii transpordisektoris kui ka tööstuses. See aitab panustada nii Euroopa Liidu ja liikmesriikide pikaajaliste kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisse kui ka Vabariigi Valitsuse 19.

detsembril 2019. a kinnitatud kava „Eesti riiklik energia-ja kliimakava aastani 2030“ eesmärkidesse, samuti taastuvenergia direktiivis EL 2018/2001 sätestatud taastuvenergia

transpordis kasutamise eesmärkidesse (aastaks 2030 moodustab transpordikütuste tarbimises taastuvatest energiaallikatest toodetud kütus 14%).

Meetme alusel toetatakse edasi kolme projekti: Eesti Energia, Elme Messer ja Derivaat NH3 (vt Tabel 1). Planeeritud on, et kogutoetusest kantakse 32,7 miljonit heitkoguste ühikute

enampakkumisel saadavast tulust. Tabel 1. Meetme alusel toetatavad projektid.

Projekti nimi Toetuse saaja Eeldatav

valmimisaeg

Toetus

(miljonit

€)

“Rohevesiniku väärtusahela roheammoniaagi tootmiseks Paldiskis“

Lõppsaaja OÜ Derivaat NH3. 2029 17

„Rohevesiniku tehase rajamine Narva linna"

Lõppsaaja Elme Messer HYDG OÜ.

2026 2

„Rohevesiniku

terviklahenduse pilootprojekt"

Partnerid on Eesti Energia AS,

Enefit Green AS, AS Alexela, AS GoBus ja OÜ Hydroloco.

2029 24,7

KOKKU 43,7

Mõju halduskoormusele

Eelnõuga ei kaasne ettevõtjatele ega kodanikele ühtegi uut kohustust riigi ees ega suurene

halduskoormus.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega eeldata sellest tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu.