Tagasiside ministri määruse “Perearstiabi töökorraldus ning tervisekeskuste liigid ja nõuded” eelnõu kohta
19.01.2026
Eesti Perearstide Selts (edaspidi ka EPS) edastab tagasiside ministri määruse “Perearstiabi töökorraldus ning tervisekeskuste liigid ja nõuded” eelnõu kohta.
Oleme tänulikud konstruktiivse koostöö eest ning avaldame heameelt, et paljudes küsimustes on kujunenud ühine arusaam ja suund. Alljärgnevalt käsitletud küsimused vajavad aga meie hinnangul täpsustamist või muutmist jms.
Parema jälgitavuse huvides esitasime kommentaarid teemade eelnõus kajastumise (mitte prioriteetsuse) järjekorras.
LÄBIVAD PÕHIMÕTTED SELETUSKIRJAS
• Erinevate keskuse liikide võrdlus. Palume võimalusel antud eelnõu seletuskirjas mitte anda erinevatele keskuse tüüpidele võrdlevaid hinnanguid. Meie hinnangul ei ole see eelnõus sisalduvate sätete põhjendamiseks vajalik ning paljud perearstid toonitavad, et hinnangute andmine eeldab senisest oluliselt põhjalikumat analüüsi. EPS-i ettepanek praeguses olukorras on liikuda rahastuse osas sellises suunas, et kõrgem rahastus on võimalik saada neil, kes täidavad lisarahastuse aluseks olevad kriteeriumid, mis põhinevad lisandväärtustel (nt erinevused lahtiolekuaegades, asenduste korraldus, võrgustumine, nimistuülese teenuskorralduse toimine, toimepidevus jms).
• Rahastus. Palume võimalusel mitte anda hinnangut rahastuse piisavusele. Paljude perearstide hinnangul ei ole näiteks lisapersonali rahastuse vähenemise kontekstis õige väita, et lisanduv juhtimise või registratuuriga seotud kulu on kaetud.
• Riigi- ja rahvuspühad ja lühendatud tööpäevad. Palume seletuskirjas selgitada, et kõigi määruses sätestatud ajaliste nõuete suhtes kohalduvad riigipühade ja lühendatud tööpäevadega seotud erisused – näiteks võib lühendatud tööpäeval olla tervisekeskus avatud 10 tunni asemel 7 tundi ning kui töönädalasse satub üks riigipüha, on nõutav graafikupõhiste kontaktvastusvõttude aeg 20 tunni asemel 16.
1. PEATÜKK - ÜLDSÄTTED
Reguleerimisala. Soovitame § 1 punkti 1 lisada sõna „poolt“: perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate poolt perearstiabi osutamise kord.
Plaaniline kontaktvastuvõtt. Palume seletuskirjas § 2 lõike 5 selgitustest eemaldada lauseosa, kus kirjeldatakse, et plaaniliseks muudab kontaktvastuvõtu selle toimumine perearsti tavapärase vastuvõtu graafiku alusel, ning asendada see selgitusega, et tegemist on eelnevalt kokkulepitud, lähteinfo alusel mitte aeg-kriitilise visiidi ajaga, millele patsient registreeritakse ette. See tähendab, et tervisemure on olemas, kuid see ei ohusta otseselt elu ega vaja kohest sekkumist. Põhjendus: plaanilisi kontaktvastuvõtte võib toimuda ka väljaspool tavapärast vastuvõtugraafikut – nt kui perearst pikendab vastuvõttu, graafikus on muudatusi jne.
2. PEATÜKK – PEREARSTI JA TEMAGA KOOS TÖÖTAVATE TERVISHOIUTÖÖTAJATE TÖÖJUHEND
Nimistuga perearsti roll. Palume lisada § 4 lõikena 1 nimistuga perearsti rolli puudutav säte, näiteks et nimistu alusel perearstiabi osutavad nimistuga perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad. Seletuskirjas võiks märkida, et perearsti isikuga seotud roll kajastub § 5 lg 3 ja §-is 7 (oma kontaktvastuvõtt). Alternatiivselt võib kaaluda rolli kajastamist käesoleva säte juures.
Õdede arv ja ülesanded
• Palume eelnõu § 4 lõikesse 1 lisada sõna „nimistuga“ või täpsustada, et esitatud on nõutav arv iga perearsti nimistu kohta. Nõue on seotud nimistute, mitte perearstide arvuga.
• Teeme ettepaneku lisada õe rolli/ülesannetega seotud täpsustus, näiteks et pereõde on iseseisev spetsialist, kes töötab perearsti meeskonnas ning tegutseb oma pädevuse piires.
Triaaž
• Palume eelnõus muuta § 4 lg 2 lauseehitust järgmiselt: „Patsiendi pöördumisel toimub perearstiabi osutamine triaaži alusel.“
• Palume eelnõusse või seletuskirja lisada lause: “Triaaži võib jagada etappideks, kaasates esimesse etappi isiku, kes ei ole tervishoiutöötaja, kuid keda on koolitatud erakorralise probleemi äratundmise osas.” Seletuskirjas võib näiteks täpsustada, et esmase pöördumise vastuvõtja (kliiniline assistent või registraator), kes on läbinud vastavasisulise koolituse, oskab ära tunda kiiret sekkumist vajavad meditsiinilised situatsioonid ning saab need suunata muudest pöördumistest kiiremini tervishoiutöötaja triaažile. Lisaks palume muuta Tervise Infosüsteemi ligipääsu regulatsiooni selliselt, et ka kliinilisel assistendil on võimalik saada ligipääs ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele (näiteks, et tal oleks võimalik kontrollida, kas patsiendil on tellitava ravimi retsept juba olemas või mitte).
• § 4 lg 2 – triaaži tagamise juures palume eemalda sõna „koheselt“. Triaaž tuleb korraldada selliselt, et ägeda tervisehäirega isiku nõustamine või vastuvõtt saab toimuda 8 töötunni sees, kuid perearstikeskuselt ei saa nõuda kõigi pöördumiste kohest triaaži. Kohest reageerimist ja erakorralist abi eeldava probleemi korral on õigeks pöördumiskohaks kiirabi või EMO.
Perearsti proaktiivsus
• Palume sõnastada § 4 lg 4 ja 5 järgmiselt:
◦ lg 4: Perearstiabi osutaja osaleb vajaduspõhiselt haiguste ennetamiseks vajalikes tegevustes lähtuvalt patsiendi vajadustest.
◦ lg 5: Perearstiabi osutaja korraldab vajaduspõhiselt vastuvõtule kutsumise vähemalt järgmistel juhtudel: 1) laste ja noorte arengu jälgimine; 2) riskipatsientide jälgimine ja nendel väljakujunenud krooniliste haiguste ägenemise ärahoidmine; 3) sihtrühmade immuniseerimine; 4) sihtrühmade sõeluuringutega seonduvad toimingud. - Kuna mitmeid sõeluuringuid ei viida läbi perearstikeskuses, samuti tuleb vältida vastuolusid selle sätte ning § 5 lg 2 punkti 10 vahel.
• Palun lisada § 4 lg 4 ja lg 5 osas seletuskirja selgitus, et proaktiivsetes / vajaduspõhistes tegevustes osalemine, sh proaktiivselt / vajaduspõhiselt vastuvõtule kutsumine on perearsti ülesanne, kuid ei hõlma kohustust iga nimistusse või sihtrühma kuuluva patsiendi ees. Samuti palume välja tuua, et peamine vastutus patsiendi tervise eest on siiski patsiendil endal, kellelt jätkuvalt oodatakse terviseprobleemide ilmnemisel või vastavalt saadud soovitustele ise aktiivselt perearstiabi osutaja poole pöördumist. Perearst saab patsienti terviseriskide märkamise ja neile reageerimise osas abistada ja toetada, kuid perearstilt ei saa proaktiivsust (ja kõikide riskide märkamist) eeldada kõigi nimistusse kuuluvate isikute puhul. Ka olukordades, kui proaktiivselt vastuvõtule kutsumine on kohustuslik, on silmas peetud perearsti üldist kohustust vastava sihtrühmaga süstemaatiliselt tegeleda, mitte aga absoluutset kohustust jõuda proaktiivselt kõikide sihtrühma patsientideni.
Töövaldkonnad ja tegevused
• Palume tõsta koduvisiitide tegemise lg 2 p 5 juurde ning jätta p 7 välja (p 5 sõnastada: „patsiendi triaaž ja konsulteerimine, vastuvõtt või koduvisiidi tegemine.” Lisaks palume TTKS muutmise raames analüüsida, kuidas tuleks korraldada või tasustada koduvisiitide tegemine väga suure teeninduspiirkonnaga nimistute puhul.
• Palume lisada loetellu: “Patsiendi palliatiivse ravi koordineerimine ja elulõpu hoolega seotud tegevused”.
• Palume eemaldada § 5 lg 2 p 15 sõnastusest lauseosa „ning õigusaktidega kehtestatud kohustuste täitmine“. Muudest õigusaktidest tulenevad kohustused on iseseisvalt olemas, nende siin dubleerimine ei ole vajalik.
• palume analüüsida, kas ja millistes olukordades on vajalik perearsti poolt lapse tervisekaardist väljavõtte koostamine (§ 5 lg 5). Vastav teave peaks olema TIS-is kättesaadav.
Perearsti isiklikud ülesanded
• § 5 lg 3 – palun sõnastada ümber järgmiselt: “Perearsti ülesanne on nimistusse kuuluvate isikute terviklikul käsitlusel põhinev terviseriskide hindamine, ravi juhtimine ning tervishoiuteenuste koordineerimine, kaasates nendesse tegevustesse endaga koos töötavaid tervishoiutöötajaid”.
• Kindlasti ei saa kogu § 5 lg 2 punktis 3 toodu olla perearsti isiklik ülesanne – perearsti isiklik roll on oluline antud sihtrühma ravi juhtimisel ja koordineerimisel, mitte aga kogu proaktiivsel jälgimisel.
3. PEATÜKK – PEREARSTIABI KÄTTESAADAVUS JA JÄRJEPIDEVUS
Tegevuskoha ajutine sulgemine
• Palume rakendada eelnõu § 6 lõikes 2 sama põhimõtet, mis on § 8 lg 6 p 1: ägeda tervisehäirega patsiendi esmane nõustamine või vastuvõtt tuleks korraldada 8 töötunni jooksul, mitte samal päeval. Vastasel juhul on vastuolu § 8 lg 6 punktiga 1. Samasisuline muudatus palun teha ka seletuskirjas.
• Lisaks palume järgmise lause seletuskirjast määruse teksti toomist: „Ägeda tervisehäirega patsientide vastuvõtt võib olla korraldatud ka teise perearstiabi teenuse osutaja tegevuskohas, arvestades selle mõistlikku kaugust.“ Aruteludest nähtus, et seletuskirjaga mitte tutvunud lugejatele ei olnud see arusaadav ning tekitas palju küsimusi ja segadust.
• Palume sätestada § 6 lõikes 2 sätestatud etteteatamistähtajaks 14 päeva. Vahel võib meeskonnakoolituse planeerimise aeg olla lühem kui 30 päeva. 14-päevane tähtaeg on meie piisav ning ei tohiks riivata ei Tervisekassa ega patsiendi huvisid – Tervisekassale oleks jätkuvalt tagatud eelnev teavitus; patsientide osas on teave vajalik eelkõige mitte-plaaniliste pöördumiste osas, mida pikalt ette ei planeerita (plaanilised visiidi registreeritakse nii ehk nii aegadele, mil vastav tervishoiutöötaja on olemas).
Vastuvõtuaegade avaldamine. Palume § 7 lg 1 eelnõust välja jätta ning teeme ühtlasi ettepaneku muuta TTKS-i selliselt, et iga tervishoiutöötaja vastuvõtuaegade avaldamine poleks vajalik. Nõue pärineb ajast, mil eel-registreerimist ei kasutatud ning teave oli vajalik, et patsient saaks õigel ajal järjekorda ootama minna. Tänapäeval on patsiendi jaoks oluline teada oma konkreetset vastuvõtuaega (ja saada teavet, kui selle osas midagi muutub) ning keskuse üldisi avatuse aegasid. Vastuvõtuaegade detailse avaldamise kohustus ei anna meie hinnangul lisandväärtust, küll aga põhjustab suurt halduskoormust ning ei sobi tänapäeva töökorraldusse, kus sageli töötatakse ka jooksvalt paikapandavate graafikute alusel. Kui kirjeldatud muudatust võimalikuks ei peeta, palume sõnastada vastuvõtuaegade avaldamisega seotud kohustuse selliselt, et avaldamine puudutaks tavapäraseid aegu, mitte aga lühiajalisi muudatusi.
Nädalane kontaktvastuvõttude maht - sellest nõudest võiks saada § 7 lg 2 (või lg 1, kui vastuvõtuaegade avaldamise säte ära jätta)
• Teeme ettepaneku sõnastada nädalast kontaktvastuvõttude mahtu puudutav nõue järgmiselt:
◦ Perearsti ja tema asendaja graafikupõhine kontaktvastuvõtu aeg on vähemalt 20 tundi nädalas nimistu kohta, millele lisandub aeg muude tegevuste jaoks. Kontaktvastuvõtuaja nõudest võib esineda ajutisi kõrvalekaldeid tingimusel, et nimistu patsientidele on tagatud teenuse osutamine § 8 lg 6 sätestatud tähtaegade jooksul.
◦ Alternatiiv: Perearsti ja tema asendaja graafikupõhine kontaktvastuvõtu aeg on vähemalt 20 tundi nädalas nimistu kohta, millele lisandub aeg muude tegevuste jaoks. Lühiajalise asendamise ajal, kuid aasta jooksul kokku mitte enam kui kolme kuu vältel, võib kontaktvastuvõttude mahtu ajutiselt vähendada tingimusel, et nimistu patsientidele on tagatud teenuse osutamine § 8 lg 6 sätestatud tähtaegade jooksul.
• Seletuskiri:
◦ Palume seletuskirjas täpsustada, et asendaja kaasamise võimalus on eelnõu sõnastusse lisatud selgitaval eesmärgil. Meie hinnangul ei olnud selle sätte eesmärk ka varem välistada asendaja kaasamist – perearstilt ei saa näiteks töövõimetuslehel viibimise ajal eeldada ise 20 tunni kontaktvastuvõtu teostamist ning asendaja kaasamine on sellises olukorras ilmselgelt vajalik ning õige lahendus. Ka varasema sõnastuse eesmärk ei saanud olla asendaja kaasamise õigusvastaseks muutmine.
◦ Palume seletuskirjas selguse huvides välja tuua, et näites toodud 60 tunni juures ei ole oluline, kuidas vastuvõtuajad erinevate nimistute patsientide vahel jagunesid.
◦ Palume seletuskirjas selgitaval eesmärgil välja tuua, et vastavalt TTKS § 81 lõigetele 5 ja 6 võib lühiajalise asendamise korral olla asendajaks arsti kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja, pikaajalise asendamise korral peab aga asendajaks olema kas perearsti kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja või peremeditsiini residentuuris õppiv arst-resident.
Oma nimistuga töötamine - sellest nõudest võiks saada § 7 lg 3 (või lg 2, kui vastuvõtuaegade avaldamise säte ära jätta):
• Arsti kontaktvastuvõttudest enamuse teostab perearst, kellele nimistu on kinnitatud, või tema juhendamisel samas tegevuskohas residentuuritsüklit läbiv arst-resident, välja arvatud töövõimetuslehe või puhkuse ajal või muul mõjuval põhjusel. Pikaajalise asendamise korral kohaldatakse nõuet asendajaks määratud isiku suhtes.
• Seletuskirjas tuua välja:
◦ mõjuvaks põhjuseks võib olla näiteks lapsehoolduspuhkuselt tagasituleku periood, osaline töövõime vms;
◦ töövõimetusleht hõlmab selle erinevaid liike - sh haigusleht, hooldusleht, rasedus- ja sünnitusleht jms (kui pole TVL liik, siis tuleks ilmselt eraldi välja tuua). Ülejäänud vastuvõtud võib läbi viia asendaja või nimistu juures töötav arst.
• Juhul, kui ettepanekut ei arvestata, palume seletuskirjas seoses oma perearsti plaaniliste vastuvõttudega täpsustada, et sätte (praeguse eelnõu § 7 lg 2) eesmärk ei ole piirata asendaja, nimistu juures töötava arsti, arstiresidendi (juhendamisel) ega teiste meeskonnaliikmete kaasamist, eeldusel et § 8 kättesaadavuse tähtajad on täidetud. Samuti palume sel juhul seletuskirjas (ning vb ka määruse tekstis) lahti kirjutada eriolukorrad - nt lapsehoolduspuhkus, pikaajaline asendus (nt vaheaasta), residendi juhendamine, inkubatsioon, muu mõjuv põhjus.
• Peame oluliseks, et regulatsioon võimaldaks nimistuga perearstil töötada ka osalise koormusega, kaasates asendaja või nimistu juures töötava arsti. Tingimus, mis tooks kaasa sisuliselt täiskoormusega töötamise nõude, ohustaks tõsiselt perearstiabi jätkusuutlikkust ning kättesaadavust, kuna muudaks eriala - iseäranis noorte seas, kes tänapäeval väärtustavad paindlikkust - oluliselt ebapopulaarsemaks.
Arsti kontaktvastuvõtud kõigil lahtiolekupäevadel (§ 7 lg 4)
• Palume sõnastada § 7 lg 4 järgmiselt: “Tervishoiuteenuse osutaja korraldab kõigil lahtiolekupäevadel arsti kontaktvastuvõtu.”
• Palume seletuskirja lisada § 7 lg 4 selgitused, kus mh välja tuua, et sätte eesmärk on võimaldada paindlikkust iganädalase kontaktvastuvõtuaja jagunemise osas nädala lõikes, tagades samas, et praksises toimub vähemalt ühe arsti kontaktvastuvõtt, kelle juurde on vajadusel võimalik suunata arsti kontaktvastuvõttu vajav patsient olukorras, kus patsiendi enda nimistule plaanilist vastuvõttu ei ole planeeritud. Seejuures on § 7 lg 2 ning lg 3 kaudu reguleeritud nii nimistupõhisuse säilitamine kui nädalane vastuvõttude maht.
Kontakti võtmata pöördunud patsient
• Palume seletuskirjast (§ 8 lg 1) eemaldada või ümber sõnastada osa, kus selgitatakse, et ka kontakti võtmata pöördunud patsient peab saama perearstikeskusest nõustamist ja abi. Palume selle asemel kasutada järgmist sõnastust: “Perearstiabi töökorraldus põhineb üldjuhul eelneval kontaktil, triaažil ja registreerimisel. Ilma eelneva kontaktita pöördumisel pakutakse abi vastavalt triaažile ja keskuse tavapärasele registreerimisprotsessile; vältimatu abi vajav isik ei jää abita.” Keskuses viibiva õe roll ei ole mitte ilma kontakti võtmata sisse astunud patsientide nõustamine või abistamine, vaid planeeritud töö tegemine. Erakorralist abi vajavat patsienti loomulikult abita ei jäeta, kuid sellised olukorrad peaksid olema erandlikud ning perearstikeskuse töö põhineb siiski eelnevalt kokku lepitud visiitidel. Küll aga võib eelneva kontaktita sisse astunud patsient kasutada teenustele registreerumise võimalust keskuses kohapeal. Vastuvõtu või nõustamise aega pakutakse talle vastavalt keskuse tavapärase registreerimisprotsessi ning triaaži tulemusele.
• Palume seletuskirjas täpsustada, et lühiajalisi kõrvalekaldeid õe kohaloleku nõudest (mitte enam kui 1h) mõjuval põhjusel ei loeta nõude rikkumiseks.
Konsultatsiooni eesmärgil kättesaadav perearst. Palume eelnõu § 8 lg 2 sõnastuses täpsustada, et konsultatsiooni eesmärgil peab olema kättesaadav „vähemalt üks arst”. Palume sama täpsustuse teha ka eelnõu seletuskirjas. Kindlasti ei saa tegemist olla iga perearsti isikliku kohustusega - näiteks tervisekeskuse perearstil ei saa olla isiklikku kohustust olla 10 tundi päevas kättesaadav. Samuti ei pea me mõistlikuks nõuet, et alati peab olema võimalik konsulteerida just perearstiga, kuna üldarsti kaasamise korral tooks see sisuliselt kaasa valveaja tekitamise. Keskuse meeskonnal on praktikas reeglina võimalik perearstile helistada, kuid sõnaselge kohustus kogu avatuse aja kättesaadav olla tooks kaasa vajaduse asuda määrama perearste, kes peavad olema telefonivalves (vastasel juhul võib juhtuda, et perearst on nt teatris, hambaarstil vm ja pole 100% kättesaadav). Tervisekeskuses peab nii ehk nii vähemalt 8 tunni vältel tegemata vastuvõttu mõni perearst, ülejäänud kahe tunni jooksul tekkida võivad küsimused ei ole sedavõrd aeg-kriitilised, et õigustaksid valveaja nõuet olukorras, kus arstiga konsulteerimise võimalus on tagatud.
Automaatvastaja. Palume eelnõus § 8 lg 3 sõnastust täiendada selliselt, et automaatvastaja peaks teavitama, mis kellast telefonivastuvõtt jätkub või teavitama, et patsientidele helistatakse tagasi. Lisaks palume seletuskirjas selgitada, et silmas on peetud eelkõige telefonivastuvõtu katkestusi näiteks personalikoosoleku või lühiajalise meeskonnakoolituse ajal, mis ei too kaasa keskuse täielikku sulgemist.
Digiteenindusplatvorm
• Palume kasutada eelnõu § 8 lõikes 5 sõnastust „pöördumistele“ vastamise ajad (st mitmuses). See annab paremini edasi mõtte, et automaatvastust sisaldab üldist teavet vastamise korralduse kohta, mitte konkreetsele pöördumisele vastamise aegasid. Lisaks on kirjaviga sõnas „kiireloomulisusest“.
• Palume tuua seletuskirjas välja, et PADI ei ole ette nähtud erakorraliste probleemide jaoks ning erakorralise probleemi korral tuleb valida kohest suhtlust võimaldav suhtluskanal (sõltuvalt probleemi iseloomust - helistamine, kiirabi, EMO).
Patsiendi esmase nõustamise või vastuvõtu aeg
• Palume § 8 lg 6 osas seletuskirja esimene lause sõnastada järgmiselt: Lõige 6 näeb ette tähtajad, mille jooksul patsient peab saama kontakti tervishoiutöötajaga, sõltuvalt triaaži tulemusest, kas nõustamise või kontaktvastuvõtuna. Samuti palume seletuskirjas selgitada, et “töötundide” kulgemine peatub töövälisel ajal - see on eelnõuga tutvujate hulgas korduvalt küsimusi tekitanud.
Kättesaadavuse tagamine grupipraksises
• Teeme ettepaneku jätta § 9 tervikuna eelnõust ja seletuskirjast välja. Grupipraksiste poolt esitati seisukoht, et ei ole otstarbekas nõuda õhtuste vastuvõttude jagamist erinevatele päevadele - igal keskusel peaks olema võimalus ise otsustada, kuidas igale nimistule vähemalt ühel õhtul nädalas kontaktvastuvõtt korraldada. Kuna grupipraksise rahastus ei erine üksikpraksise omast, ei ole neile kõrgendatud nõuete esitamine põhjendatud. Kui vaatamata eeltoodule jääb grupipraksise vastuvõtuaegade osas erisusi, oleks parem neid kajastada §-is 7.
Perearstiabi osutaja infosüsteemi nõuded
• Palume sõnastada § 10 lg 1 selliselt: “perearstiabi korraldaja infosüsteem peab võimaldama /…/”. „Tagamine“ on liiga jõuline sõnastus, mille kasutamist me antud kontekstis ei pea põhjendatuks.
• Palume sõnastada § 10 lg 3 selliselt: “Perearstiabi osutaja võimaldab vajadusel järelevalve eesmärgil ligipääsu või esitab lõikes 2 nimetatud andmed Terviseametile ja Tervisekassale.”
• Palume lisada, et neid andmeid ei ole lubatud kasutada ilma TTO nõusolekuta muul eesmärgil.
• Palume seletuskirjas (§ 10 lg 2 selgitused) mitte esitada täiendavaid andmekoosseise võrreldes eelnõu sõnastuses tooduga (nt automaatvastaja kasutusajad).
4. PEATÜKK – TERVISEKESKUSE LIIKIDE NÕUDED
Õe vastuvõtt tervisekeskuse avatuse ajal.
• Palume sõnastada § 11 lg 3 järgmiselt: Tervisekeskuses peab olema tagatud vähemalt ühe õe vastuvõtt kogu tervisekeskuse avatuse aja, välja arvatud lühiajalised katkestused mõjuval põhjusel.
• Palume seletuskirjas täpsustada, et mõjuvaks põhjuseks loetakse näiteks nt personalikoosolekuid ja lühiajalisi meeskonnakoolitusi.
Registratuur ja pöördumiskanalid
• Teeme ettepaneku jätta § 11 lg 4 p 1 lõpust ära lauseosa “ning registreerida kõigile tervisekeskuses osutatavatele teenustele”. Registreerumise võimalus on sätestatud lõikes 2 ning see on eri keskustel korraldatud erinevalt - registreerimine eeldab sageli triaaži, mistõttu toimub see mitmetes keskustes õdede vahendusel. Selline muudatus aitaks lahendada ka probleemi, et mitmetele perearstidele jäi § 11 lg 4 punktide 1 ja 2 erinevus arusaamatuks. Kui kirjeldatud muudatust ei peeta võimalikuks, palume seletuskirjas täpsustada, et nõude täitmine on lubatud korraldada ka õdesid kaasates või registreerumisega seotud pöördumiste õdedele suunamise teel.
• Mitmed perearstid leidsid, et § 11 lg 4 punktides 1 ja 2 sätestatu peaks laienema kõigile perearstiabi osutajatele, mitte üksnes tervisekeskustele: kogu perearstiabi osutaja avatuse ajal peab olema võimalik patsiendil võimalik küsida infot keskuse töökorralduse ja teenuste kohta ning registreeruda keskuses osutatavatele teenustele ilma, et see häiriks tervishoiutöötaja vastuvõttu. Antud tegevus võib olla korraldatud erinevalt - kas eraldi isiku või näiteks õe abil, kuid oluline on, et pöördumistele vastamine ei oleks samal ajal kontaktvastuvõttu teostava isiku ülesanne. Tervisekeskuste puhul on erisuseks, et küsimise ja registreerumise võimalus peaks olema korraldatud selliselt, et hõlmatud on kogu keskuses pakutavad teenused.
• Palume § 11 lg 4 punktis 3 kasutada sõna “koduleht” asemel sõna “veebileht”.
• Ühtse digiteenindusplatvormi ning infosüsteemi osas teeme ettepaneku jätta need nõuded esialgu määrusest välja ning leppida nende täpne sisu kokku tervisekeskuste rahastamise tingimuste raames. Nõuete täpse sisu osas on veel palju küsimusi, sh andmekaitse osas, ning on oluline vältida vastuolusid määruse nõuete ja rahastamistingimuste vahel. Alternatiivselt palume sõnastada nõuded selliselt, et tervisekeskuse digiteenindusplatvorm ja infosüsteem peavad võimaldama sujuvat nimistuülest teenindamist, asenduste korraldust ja kättesaadavuse nõuete jälgimist, tagades vajaliku ligipääsu kõigi tervisekeskuse koosseisu kuuluvate nimistute üleselt.
Igapäevast tööd korraldav isik ja ühtne meeskonna juhtimine
• Mitmed perearstid on väljendanud arvamust, et igapäevase töö korraldamiseks eraldi isiku osas peaks olema võimalus valida, kas täita seda rolli ise või kaasata eraldi isik - seda iseäranis väiksemates keskustes. Palume nõue määrusest välja jätta ning arutada selle täpse sisu ja vajaduse üle rahastustingimuste raames. Üksikpraksiste esindajad on juhtinud tähelepanu, et juhtimisfunktsioon on vajalik ning peab olema rahastatud kõigis keskustes, sõltumata keskuse tegutsemise vormist.
• Meeskonna ühtse juhtimise osas teeme ettepaneku arutada rahastustingimuste raames, kas tegemist peaks olema kõigi tervisekeskuste jaoks kohustusliku nõudega või rahastuserinevusega.
5. PEATÜKK – NIMISTUVÄLINE TEENINDAMINE
Nimistuväline teenindamine. Palume lisada § 13 lg 1 esimesse lausesse sõna „eelkõige“ („Perearstiabi võib nimistuvälisele patsiendile osutada eelkõige järgmistel juhtudel:“) ning täpsustada seletuskirjas, et sätte eesmärk ei ole piirata muid nimistuvälise teenindamise võimalusi (eeldusel, et ei teki vastuolu lõikega 2).
6. PEATÜKK – RAKENDUSSÄTTED
• Palume § 14 lõike 1 sõnastusse lisada põhimõte, et § 10 lõiget 2 rakendatakse muude seal nimetatud süsteemide puhul vastavalt turul tavapäraste süsteemide poolt võimaldatavatele andmetele.
• Palume võimaldada üleminekuaeg digiteenindusplatvormi automaatvastuse nõude osas (§ 8 lg 5). Vähemalt osades Tervisekassa poolt rahastatud ja valideeritud süsteemides ei ole praegu Teenuseosutajal endal võimalik automaatvastuse teksti valida või muuta.
• Juhul, kui § 11 lõike 5 punktis 2 nimetatud nõuet (igapäevast tööd korraldav isik) otsustatakse mitte muuta, on nimetatud kohustuse osas vajalik üleminekuaeg.
Lugupidamisega
Eesti Perearstide Selts