Kiri

Vastuvõtmise kuupäev : 19/01/2026

EUROOPA LIIDU KOHUS

Kantselei

16/01/26

Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile:

E-mail : [email protected] Euroopa Liidu Kohus

Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu Kantselei

L - 2925 LUXEMBOURG

Välisministeerium

Islandi väljak 1

15049 Tallinn

EESTI/ESTONIA

1354288.6 FI

Eelotsuse asi C-784/25

Eläketurvakeskus

(Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Vakuutusoikeus - Soome)

Eelotsusetaotluse kättetoimetamine

Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesolevaga eespool nimetatud kohtuasjas ELTL

artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse ärakirja.

Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes

Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel,

liikmesriikidel, komisjonil ning juhul, kui nad leiavad, et neil on eelotsusetaotluses tõstatatud

küsimuste suhtes eriline huvi, Euroopa Parlamendil, nõukogul ja Euroopa Keskpangal ja vajaduse

korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või

tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke

seisukohti või märkusi kahe kuu ja kümne päeva jooksul alatest käesoleva teate kättesaamisest,

kusjuures seda tähtaega ei pikendata.

Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa

Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus

esitada juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule

kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja

jooksul.

Kohtusekretär juhib Teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse

lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul.

-2-

Juhime Teie tähelepanu ka menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele

juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate

kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis

„Kohtuasjade menetlemine – Euroopa Kohus – Menetlust reguleerivad õigusaktid“, ning esitatud

kirjalike seisukohtade või märkuste avaldamisele Euroopa Kohtu kodukorra artikli 96 lõikes 3 ette

nähtud tingimustel. Kõigil põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikutel palutakse seega mitte

viidata oma seisukohtades või märkustes isikuandmetele või eelotsusetaotluses varjatud andmetele.

Sellised andmed tuleb ka kustutada esitatud seisukohtade ja märkuste metaandmetest.

Cecilia Strömholm

Ametnik

Vastuvõtmise kuupäev : 19/01/2026

Tõlge C-784/25 – 1

Kohtuasi C-784/25

Eelotsusetaotlus

Saabumise kuupäev:

5. detsember 2025

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Vakuutusoikeus (sotsiaalkindlustuskohus, Soome)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

10. november 2025

Kaebaja:

A

Vastustaja:

Eläketurvakeskus

VAKUUTUSOIKEUS VAHEMÄÄRUS H2841/2025

[…]

Ese Eelotsusetaotluse esitamine Euroopa Kohtule

Kaebaja A

Asutus

Vaidlustatud otsus

Työeläkeasioiden muutoksenhakulautakunta (töötasu- ja

sissetulekupõhise pensioniga seotud küsimuste

vaidlustuskomisjon), 24.5.2023, TELK/1381/2022

Eläketurvakeskus

(pensionikindlustusamet)

[…]

ET

EELOTSUSETAOTLUS 10.11.2025 – KOHTUASI C-784/25

2

Menetluse ese ja asjaolud

1 Isik A, kelle alaline elukoht on Soomes, esitas 15. oktoobril 2020

Eläketurvakeskusele taotluse väljastada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu

16. septembri 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse

määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta)

(edaspidi „alusmäärus“) rakendamise kord (edaspidi „rakendusmäärus“),

A1-tõend selle kohta, et A suhtes on ajavahemikul 1. jaanuarist kuni

31. detsembrini 2021 ühes Norra ülikoolis töötamise ajal kohaldatavad

sotsiaalkindlustust reguleerivad Soome õigusaktid. A märkis, et ta töötab samal

ajavahemikul ka Euroopa Liidus asuvas instituudis B, Soomes asuvas ülikoolis C

ja Euroopa Liidus asuvas ülikoolis D. Töö tegemise kohad on Soome ja Itaalia.

2 Eläketurvakeskus leidis, et A tegevuse suhtes on kohaldatavad sotsiaalkindlustust

reguleerivad Norra õigusaktid, ning edastas rakendusmääruse artiklile 19 ja

alusmääruse artikli 13 lõikele 4 tuginedes 9. aprillil 2021 A1-tõendi väljastamise

taotluse Norra pädevale [sotsiaalkindlustus]asutusele Ny Arbeids- og

velferdsforvaltning (edaspidi „NAV“). NAV nõustus seisukohaga, et

kohaldatavad on sotsiaalkindlustust reguleerivad Norra õigusaktid, ja väljastas

3. mail 2021 ajavahemiku 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 kohta

A1-tõendi. A esitas 18. juulil 2021 NAV vaidlustuskomisjonile A1-tõendi

väljastamise peale vaide. A märkis, et NAV liikmesusest 2021. aastal ei ole tal

mingit kasu. A palus muuta otsust kas nii, et A ei ole 2021. aastal NAV liige, või

nii, et tühistatakse liikmesusest tulenev tagajärg, mille kohaselt nõutakse A

muudelt tööandjatelt peale Norras asuva ülikooli tagasiulatuvalt

trygdeavgift-nimelise maksu maksmist. NAV andis asja 10. augustil 2021 üle

Soomele, et selle menetlemist jätkaks Eläketurvakeskus, kuna tulenevalt sellest, et

A elukohariik on Soome, on A suhtes pädev Soome asutus.

3 Tulenevalt A 18. juuli 2021. aasta vaidest NAV-le tegi Eläketurvakeskus A suhtes

vaidlustatava otsuse. Kõnealuse 18. veebruari 2022. aasta otsusega jättis

Elakäturvakeskus rahuldamata A taotluse kohaldada sotsiaalkindlustust

reguleerivaid Soome õigusakte ja asus seisukohale, et ajavahemikul 1. jaanuarist

2021 kuni 31. detsembrini 2021, mil A töötas Soomes ja Itaalias ülikooli C,

ülikooli D ja ühe Norra ülikooli heaks, olid tema suhtes kohaldatavad

sotsiaalkindlustust reguleerivad Norra õigusnormid.

4 Eläketurvakeskus märkis, et A töötab mitmes ELi liikmesriigis ja et tema

elukohariik on Soome. Seega on Eläketurvakeskus pädev määrama, millised

sotsiaalkindlustust reguleerivad õigusaktid on kohaldatavad. Eläketurvakeskusel

oleva teabe kohaselt saab üksnes töötamist Norra tööandja juures lugeda

töötamiseks riigiteenistujana sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist

käsitleva [määruse (EÜ) nr 883/2004] tähenduses. Seega on A töötamise suhtes

kohaldatavad selle riigi õigusaktid, kus A-l on teenistussuhe, st Norra

sotsiaalkindlustust reguleerivad õigusaktid, mistõttu ei ole A suhtes välisriigis

töötamise ajal võimalik kohaldada sotsiaalkindlustust reguleerivaid Soome

õigusakte. Eläketurvakeskus tõdes, et kuna ajal, mil A töötas välisriigis, ei ole

ELÄKETURVAKESKUS

3

sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist käsitleva [määruse (EÜ)

nr 883/2004] kohaselt tema suhtes sotsiaalkindlustust reguleerivad Soome

õigusaktid kohaldatavad, ei saa A-le taotletud A1-tõendit väljastada. Peale selle

märkis Eläketurvakeskus, et Norra asutus NAV väljastas ajavahemikul

1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 mitmes riigis töötamise kohta

A1-tõendi, millest nähtub sotsiaalkindlustust reguleerivate Norra õigusaktide

kohaldatavus.

Kaebus Työeläkeasioiden muutoksenhakulautakuntale

5 Eläketurvakeskuse otsuste peale saab esitada vaide Työeläkeasioiden

muutoksenhakulautakuntale (töötasu- ja sissetulekupõhise pensioniga seotud

küsimuste vaidlustuskomisjon; edaspidi „vaidlustuskomisjon“), mis on esimese

astmena lahendab edasikaebusi töötasu- ja sissetulekupõhise pensioni asjades.

6 A esitas Eläketurvakeskuse otsuse peale vaidlustuskomisjonile vaide. Ta palus

kohaldada 2021. aasta osas sotsiaalkindlustust reguleerivaid Soome õigusakte. A

märkis, et Norra ülikooli heaks töötades ei olnud ta riigiteenistuja. Kuna selles

asjas oli pädev Eläketurvakeskus, ei oleks see asutus A arvates pidanud järgima

Norra NAV tõlgendust töötamisele riigiteenistujana, vaid oleks pidanud lähtuma

sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist käsitlevast [määrusest (EÜ)

nr 883/2004]. A leidis, et selle [määruse (EÜ) nr 883/2004] artikli 13 lõige 4 ei ole

tema olukorra suhtes kohaldatav. A palus, et Eläketurvakeskus muudaks oma

otsust selliselt või vaidlustuskomisjon edasikaebusi lahendava instantsina

tuvastaks, et [kõnealuse] määruse õige tõlgendamise pädevus on Soome asutusel.

Kui Soome asutus leiab, et ta ei saa tõlgendusküsimust lahendada, saab A väitel

selle küsimuse Soome asutuse jaoks siduvalt lahendada Euroopa Kohus, mitte aga

Norra asutus.

7 Vaidlustuskomisjon jättis vaide 24. mai 2023. aasta otsusega rahuldamata. Oma

otsust põhjendas ta sellega, et vastavalt sotsiaalkindlustussüsteemide

koordineerimist käsitlevale [määrusele (EÜ) nr 883/2004] määravad liikmesriigid

oma riigisiseses õiguses kindlaks, millal on tegemist töötamisega riigiteenistujana.

A osales ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 ühe Norra

ülikooli teadusprojektis. NAV seisukoha järgi loetakse A tegevus Norra ülikooli

heaks nimetatud ajavahemikul Norras riigiteenistujana töötamiseks. Norra andis

3. mail 2021 A-le välja A1-tõendi. Kuna ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni

31. detsembrini 2021 töötas A Norra riigiteenistujana Norra ülikooli heaks, ei saa

A töötamisele Soomes ja Itaalias kohaldada sotsiaalkindlustust reguleerivaid

Soome õigusnorme.

EELOTSUSETAOTLUS 10.11.2025 – KOHTUASI C-784/25

4

Kaebus Vakuutusoikeusele (sotsiaalkindlustuskohus)

A kaebus

8 A esitas vaidlustuskomisjoni otsuse peale kaebuse Vakuutusoikeusele

(sotsiaalkindlustuskohus). […].

9 A nõue on, et tema suhtes kohaldataks sotsiaalkindlustust reguleerivaid Soome

õigusnorme 2021. aasta osas tervikuna või vähemasti niivõrd, kui tegemist ei ole

teenistussuhtega Norra ülikoolis.

10 A hinnangul on põhiküsimus see, kas Soome sotsiaalkindlustusasutused peavad

pidama siduvaks Norra esimese astme sotsiaalkindlustusasutuse (NAV)

seisukohta, et A oli 2021. aastal Norra riigiteenistuja. A väitel on NAV asja

menetlemisel esitanud Eläketurvakeskusele A õigusliku staatuse kohta

teenistussuhte ajal ja sellega seoses ilmselgelt valed andmed. A leiab, et kuna

NAV esitas Eläketurvakeskusele ilmselgelt valed andmed, ei saa ka NAVi

seisukohta pidada Soomes õiguslikult siduvaks, ja seda eelkõige seetõttu, et

sellisel juhul ei ole kõnealuse keskse küsimuse puhul võimalik kasutada tõhusaid

õiguskaitsevahendeid Norras ega Soomes. A märgib, et vaidlustuskomisjon

tugines samamoodi nagu Eläketurvakeskus formaalselt Euroopa Kohtu

9. detsembri 2010. aasta kohtuotsuses Baesen (C-296/09) esitatud lahendile,

olgugi et A selgitas Eläketurvakeskusele, mille poolest on tema juhtum viidatud

kohtuasjast õiguslikult aspektist sisuliselt erinev.

11 A andmetel saatis NAV asja edasi Eläketurvakeskusele, ilma et A-l olnuks

võimalus esitada Norras enda juhtum ja kaebus läbivaatamiseks sõltumatule

kohtule. Eläketurvakeskus ja vaidlustuskomisjon nõustusid NAV seisukohaga

üksnes põhjusel, et tegemist on Norra pädeva sotsiaalkindlustusasutuse

arvamusega. A tugineb asjaolule, et vaidlustuskomisjon ei käsitlenud A argumente

selle kohta, miks ei saa NAV seisukohta pidada Soome

sotsiaalkindlustusasutustele ja edasikaebusi lahendavatele instantsidele siduvaks.

A tõdeb, et seega puudusid tal Soomes ka õiglase kohtuliku arutamise

põhitagatised, mille hulka kuulub õigus sellele, et sõltumatu kohus analüüsib nii

faktilisi asjaolusid kui ka õiguslikke tõlgendusküsimusi. Haldusotsuse vastu, mis

A hinnangul on väär, ei saanud Norras kasutada tõhusat õiguskaitsevahendit, kuna

NAV saatis vaide läbivaatamiseks edasi Soomele. Soomes omakorda ei saa vaie

vaidlustuskomisjoni otsuse kohaselt tulemuslik olla, kuna NAV oli A1-tõendi

väljastamisel käsitanud A-d Norra riigiteenistujana. A väitel kujutab talle Soome

põhiseaduse artiklist 21 tulenevate õiguste rikkumist see kui Vakuutusoikeus

(sotsiaalkindlustuskohus) jätab vaidlustuskomisjoni otsuse muutmata. A tugineb

ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklile 47, Euroopa inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõikele 1 ning kodaniku- ja poliitiliste

õiguste rahvusvahelise pakti artikli 14 lõikele 1.

12 Kuna Norra asutuse seisukoht, et 2021. aastal oli A Norra riigiteenistuja,

väljendub üksnes EMP osalisriigi esimese astme haldusasutuse meetmes, samal

ELÄKETURVAKESKUS

5

ajal kui Euroopa Kohtu otsus Baesen (C-296/09) puudutab olukorda, kus poolel

oli võimalik kasutada kõiki õiguskaitsevahendeid, sealhulgas pöörduda asja

läbivaatamiseks liidu liikmesriigi kohtusse, siis on põhjendatud, et

Vakuutusoikeus (sotsiaalkindlustuskohus) esitab käesolevas asjas Euroopa

Kohtule eelotsusetaotluse, kui ta leiab, et sisulistel põhjustel või

õiguskaitsevahendite puudumise tõttu ei saa ta teha asjas otsust A kasuks. A on

esitanud oma ettepaneku, millised küsimused tuleks esitada Euroopa Kohtule

eelotsuse küsimustena.

Eläketurvakeskuse seisukoht

13 Eläketurvakeskus esitas kaebuse kohta oma seisukoha, milles leiab, et kaebus

tuleb jätta rahuldamata. Ta märgib, et palus NAV-l esitada riigiteenistuja staatuse

määratlemise kohta täiendavaid selgitusi. NAV-lt 11. juulil 2023 saadud teabe

kohaselt on vastavalt riigiteenistujate kindlustust käsitleva Norra riigisisese

sotsiaalkindlustusseaduse 2. peatüki §-le 5, milles on reguleeritud töötamine

välisriigis, kõik kõrgkoolide ja ülikoolide töötajad Norras kindlustatud

riigiteenistujatena. Selle õigusnormi kohaselt kehtib kindlustuskohustus sõltumata

ametikohast ja ei ole oluline, kas isik on teeb teadus- või haldustööd.

Eläketurvakeskus tõdes, et varasema ja kõnealuse värskeima teabe põhjal ei ole tal

alust kahelda NAV tõlgenduses, mille kohaselt töötas A Norra ülikoolis

riigiteenistujana. Eläketurvakeskus lisas veel, et Euroopa Kohus on kohtuasjas

Baesen (C-296/09) võtnud sõnaselgelt seisukoha üldises küsimuses, kas

riigiteenistuja staatus võib olla kindlaks määratud ainult selle liikmesriigi

riigisisese õiguse alusel, mille ametiasutusega on tal teenistussuhe.

14 Eläketurvakeskus lisas, et ei ole pädev võtma seisukohta A kui riigiteenistuja

staatuse suhtes ka seetõttu, et tegemist on Norra riigisisese õiguse tõlgendamisega.

Seega ei olnud A-l – vaatamata asja läbivaatamisel õiguskaitsevahendite

kasutamist reguleerivate menetlusnormide nõuetekohasele järgimisele – võimalik

esitada riigiteenistuja staatuse küsimust lahendamiseks sõltumatule kohtule. A

väitis, et talle ei ole tagatud õigust õiglasele kohtulikule arutamisele. Sellele

tuginedes märkis Eläketurvakeskus, et peab A taotlust pöörduda Euroopa Kohtu

poole põhjendatuks.

A vastus

15 A hinnangul on ilmselgelt valed Eläketurvakeskuse seisukohas esitatud

põhjendused selle kohta, et A-d tuleb pidada 2021. aastal sotsiaalkindlustuse

aspektist Norra riigiteenistujaks. A märgib, et Norra sotsiaalkindlustusseaduse

2. peatüki §-s 5 ei ole käsitletud mõistet „riigiteenistuja“, vaid riigisiseses õiguses

on kasutatud laiemat mõistet „riigi teenistuses“. Ta leiab, et erinevalt

Eläketurvakeskuse hinnangust ei ole Norra sotsiaalkindlustusseaduse 2. peatüki

§ 5 määrav selle suhtes, keda Norra [õiguse kohaselt] peetakse [määruse (EÜ)

nr 883/2004] tähenduses „riigiteenistujaks“ juhul, kui tegemist on mitme riigi

õiguse kollisiooniga nimetatud määruse tähenduses. Viidatud seaduse sättega on

EELOTSUSETAOTLUS 10.11.2025 – KOHTUASI C-784/25

6

reguleeritud see, kes põhimõtteliselt on hõlmatud Norra

sotsiaalkindlustussüsteemiga, kusjuures üks kriteeriumitest (punkt a) on Norra

riigi teenistuses olemine. Sättes ei ole aga reguleeritud [mitme riigi] õiguse

kollisiooni küsimust, kui tegemist on isikuga, kellel on seosed mitme riigiga, mis

kuuluvad määruse (EÜ) nr 883/2004 kohaldamisalasse. Sellisel juhul kasutatakse

kriteeriumina määruses endas sätestatud kitsamat mõistet „riigiteenistuja“

(tjenestemann).

16 A leiab, et Eläketurvakeskus ajas 10. juulil 2023 NAV-le saadetud kirjas need

kaks mõistet omavahel segi. Eläketurvakeskus viitab Norra kohtu otsusele

kohtuasjas TRR-2018-225 ja lähtub oletusest, et selles on kinnitatud, et kõik

Norra ülikoolide teenistuses olevad isikud on „riigiteenistujad“ [määruse (EÜ)

nr 883/2004] tähenduses ja mitte ainult „riigi teenistuses“ olevad isikud Norra

sotsiaalkindlustusseaduse 2. peatüki § 5 tähenduses. NAV esindaja ei ole seda

segiajamist kõrvaldanud, kuid on lisanud oma vastusesse asjakohased viited nende

kahe eri mõiste õiguslikule allikale (rakendusjuhised nr 3 ja nr 45). Lisaks mainib

A, et Eläketurvakeskuse ja NAV kirjavahetusest nähtub, et NAV töötaja, kes

väljastas algse A1-tõendi, oli Eläketurvakeskusele juba 9. veebruaril 2022

teatanud, et ta kahtleb A1-tõendi väljastamise aluse õiguspärasuses.

17 A leiab, et [mitme riigi] õiguse kollisiooni korral on õige Norra õigusallikas

määrus (EÜ) nr 883/2004, mis on EMP lepingust tulenevalt Norras kohaldatav.

Seda määrust käsitletakse rakendusjuhises nr 45, millele on viidatud NAV

11. juuli 2023. aasta vastuses Eläketurvakeskusele. Kõnealusest rakendusjuhisest

nähtub, et prima facie kohaldatakse Norras vastavalt rakendusjuhisele nr 3

sotsiaalkindlustust reguleerivate Norra õigusaktide laia tõlgendust, sealhulgas

tõlgendades laialt riigisisese õiguse mõistet „riigi teenistuses“, kuid samal ajal

[määruse (EÜ) nr 883/2004] mõiste „riigiteenistuja“ kitsast tõlgendust. A on

seisukohal, et rakendusjuhise nr 45 kohaselt ei olnud ta Norra riigiteenistuja.

18 A märgib, et NAV algne seisukoht, mille kohaselt oli tema sotsiaalkindlustusriik

2021. aastal Norra, põhineb ekslikul eeldusel, et ta oli sel aastal professor ühes

Norra ülikoolis. Tegemist oli siiski sõltumatu ja välisriigis tehtud teadustööga,

millega ei kaasnenud mingisugust avaliku võimu teostamist. Haldusmeetmena

väljastas NAV A-le A1-tõendi, mille kohaselt oli A sotsiaalkindlustusriik Norra.

A hinnangul võis see otsus võis põhineda mõistete „Norra riigi teenistuses“ ja

„riigiteenistuja“ segiajamisel ning ekslikul eeldusel, et ta oli (avalikku võimu

teostav) professor ühes Norra ülikoolis.

19 Norra kohtu otsuses kohtuasjas TRR-2018-225, millele viitas Eläketurvakeskus

oma kirjavahetuses NAV-ga, oli tegemist välisriigis töötava Norra kodaniku

õigusega jääda ajal, mil ta Norra ülikooli rahastusel töötab välisriigi ülikoolis,

hõlmatuks Norra sotsiaalkindlustusega. Selles kontekstis tõlgendas sotsiaalkohus

(Trygderetten) mõistet „Norra riigi teenistuses“ laialt ja leidis, et isikul on [Norra

sotsiaalkindlustusseaduse] 2. peatüki § 5 punkti a alusel õigus olla hõlmatud Norra

sotsiaalkindlustussüsteemiga. Kohus piiras vaidluse eseme selgelt mõistega

„Norra riigi teenistuses“ ja jättis arvesse võtmata selle mõiste ja riigiteenistuja

ELÄKETURVAKESKUS

7

mõiste segiajamise menetluse varasemates etappides. A arvates eeldas

Eläketurvakeskus ekslikult, et tegemist oli [mitme riigi] õiguse kollisiooni

puudutava olukorraga, mis on asjakohane käesolevas asjas. Põhimõtteliselt oli

siiski tegemist kuuluvusega Norra sotsiaalkindlustusõiguse isikulisse

kohaldamisalasse ja seega sellisel juhul kohaldatava mõiste „Norra riigi

teenistuses“ laia tõlgendamisega. A arvates ei ole see mõiste identne

sotsiaalkindlussüsteemide koordineerimist käsitlevas määruses [määruses (EÜ)

nr 883/2004] kasutatud mõistega „riigiteenistuja“.

Eläketurvakeskuse täiendav seisukoht

20 Eläketurvakeskuse hinnangul põhineb isiku liigitamine riigiteenistujaks ainult

selle liikmesriigi riigisisesel õigusel, mille asutusega on isikul teenistussuhe

võtnud. Käesoleval juhul on riigiteenistuja mõiste üle otsustamise pädevus Norra

asutustel, kuna A töötas Norra tööandja teenistuses. Eläketurvakeskus leiab, et

ehkki tal on pädevus otsustada, millise liikmesriigi sotsiaalkindlustust

reguleerivaid õigusakte kohaldatakse A suhtes juhul, kui viimane töötab mitmes

liikmesriigis, ei saa ta jätta arvesse võtmata Norra asutuste tõlgendust, mille

kohaselt töötas A riigiteenistujana Norra ülikoolis. Seetõttu ei saa

Eläketurvakeskus võtta seisukohta A esitatud argumentide suhtes, mis puudutavad

seda tõlgendusküsimust.

21 Eläketurvakeskuse arvates ei puudutanud Norra asutuse 9. veebruari 2022. aasta

e-kirjas väljendatud kahtlus tegelikult mitte riigiteenistuja staatuse tõlgendamist

Norra õiguse kohaselt, vaid küsimust, kas töösuhet D ja B-ga tuleb pidada

riigiteenistujana töötamiseks ja kas see mõjutab kohaldatavate õigusaktide

kindlaksmääramist. Nagu nähtub hilisemast kirjavahetusest, osutus see kahtlus

põhjendamatuks ja Norra asutustega nõustudes leidis Eläketurvakeskus, et töösuhe

D ja B-ga ei mõjuta kohaldatava õiguse kindlaksmääramist. Eläketurvakeskus

märkis, et tema arvates ei ole e-kirjades tegelikult väljendatud kahtlust A kui

riigiteenistuja staatuse suhtes.

22 Lisaks tõdeb Eläketurvakeskus, et kui Norras puuduvad riigisisesed õigusaktid,

mille alusel on võimalik teha isiku staatuse kohta riigiteenistujana vaidlustatava

otsuse, kordab ta oma varem esitatud seisukohta, et A-l ei olnud käesoleval juhul

võimalik pöörduda riigiteenistuja staatuse küsimuse lahendamiseks sõltumatu

kohtu poole. Kuna selle küsimuse lahendamine on kohaldatava õiguse

kindlaksmääramisel keskse tähtsusega, on selgusetu, kas vaatamata

õiguskaitsevahendite kasutamist reguleerivate menetlusnormide nõuetekohasele

järgimisele oli tagatud A õigus õiglasele kohtulikule arutamisele. Seetõttu on

Eläketurvakeskus märkinud, et ta peab A taotlust pöörduda Euroopa Kohtu poole

põhjendatuks.

EELOTSUSETAOTLUS 10.11.2025 – KOHTUASI C-784/25

8

Vakuutusoikeuse (sotsiaalkindlustuskohus) vahemäärus

23 Vakuutusoikeus (sotsiaalkindlustuskohus) otsustas menetluse peatada ja esitada

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 267 alusel Euroopa Kohtule

eelotsusetaotluse.

Kohaldatavad õigusnormid

Riigisisene õigus

24 Pensionikindlustusameti seaduse (Laki Eläketurvakeskuksesta (397/2006)) § 2

lõike 2 punkti 3 kohaselt peab Eläketurvakeskus otsustama, kas vastavalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide

koordineerimise kohta ([…] alusmäärus) on töötajate, riigiteenistujate või

ettevõtjate suhtes kohaldatavad sotsiaalkindlustust reguleerivad Soome õigusaktid

olukorras, milles on tegemist Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri

2009. aasta määruses (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ)

nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise

kord […], silmas peetud A1-tõendiga või alusmääruse artikli 16 kohase erandiga.

Liidu õigus

25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 16 lõike 2

kohaselt määrab isiku elukohajärgne määratud asutus viivitamatult kindlaks

asjaomase isiku suhtes kohaldatavad õigusaktid, võttes arvesse alusmääruse

artiklit 13 ja rakendusmääruse artiklit 14. Selline esialgne kindlaksmääramine on

ajutine. Asutus teavitab ajutisest kindlaksmääramisest iga liikmesriigi, kus isiku

tegevus toimub, määratud asutust.

26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 19 lõike 2

kohaselt esitab selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktid on kohaldatavad

alusmääruse II jaotise alusel, asjaomase isiku või tema tööandja taotlusel tõendi

kõnealuste õigusaktide kohaldamise kohta ja märgib vajaduse korral, millise

kuupäevani ja millistel tingimustel on need kohaldatavad.

27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 5 lõikes 1 on

sätestatud, et liikmesriigi asutuse väljastatud dokumente, mis näitavad isiku

olukorda alusmääruse ja rakendusmääruse kohaldamise eesmärgil, ning

tõendusmaterjale, mille alusel need dokumendid on välja antud, aktsepteeritakse

teiste liikmesriikide asutustes niikaua, kuni need väljastanud liikmesriik ei ole

neid tagasi võtnud või kehtetuks tunnistanud.

28 Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 1

punktile d tähendab selles määruses „riigiteenistuja“ isikut, keda sellisena

käsitletakse või koheldakse liikmesriigis, mille subjektiks on talle tööd andev

asutus.

ELÄKETURVAKESKUS

9

29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 11 lõike 1

kohaselt kohaldatakse selle määruse reguleerimisalasse kuuluvate isikute suhtes

üksnes ühe liikmesriigi õigusakte. Sellised õigusaktid määratakse kindlaks

kooskõlas [selle määruse II ]jaotisega.

30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 11 lõike 3

punkti b kohaselt kohaldatakse riigiteenistuja suhtes selle liikmesriigi õigusakte,

kellele allub teda teenistusse võtnud riigiasutus.

31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 13 lõikes 4 on

sätestatud, et isiku suhtes, kes on riigiteenistuja ühes liikmesriigis ja kes töötab

ja/või tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana ühes või mitmes liikmesriigis,

kohaldatakse selle liikmesriigi õigusakte, mille subjektiks on talle tööd andev

riigiasutus.

32 Euroopa Kohtu 9. detsembri 2009. aasta kohtuotsuses Baesen (C-296/09,

EU:C:2010:755) on sedastatud, et nõukogu 14. juuni 1971. aasta määruse (EMÜ)

nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires

liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes

(muudetud nõukogu 12. mai 1981. aasta määrusega (EMÜ) nr 1390/81) artikli 13

lõike 2 punktis d kasutatud mõisted „avalikud teenistujad“ ja „nendega

võrdsustatud isikud“ tuleb sisustada ainult selle liikmesriigi riigisisese õiguse

alusel, mille asutusega on asjaomasel isikul teenistussuhe, ja isiku suhtes, kes on

sellises olukorras nagu põhikohtuasja vastustaja – kes on liikmesriigis osaliselt

hõlmatud avalike teenistujate sotsiaalkindlustusskeemiga ja osaliselt töötajate

sotsiaalkindlustusskeemiga – kohaldatakse seetõttu nimetatud määruse artikli 13

lõike 2 punkti d alusel ainult selle liikmesriigi õigusnorme, mille asutusega on

isikul teenistussuhe.

Eelotsustaotluse esitamise vajalikkus

33 A alalise elukoha riik on Soome ja seetõttu leiab Vakuutusoikeus

(sotsiaalkindlustuskohus), et Eläketurvakeskus oli A elukohajärgse määratud

asutusena vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009

artikli 16 lõikele 2 pädev otsustama, millise liikmesriigi sotsiaalkindlustust

reguleerivad õigusaktid olid A suhtes kohaldavad ajavahemikul 1. jaanuarist kuni

31. detsembrini 2021, mil A töötas mitmes liikmesriigis.

34 Vakuutusoikeus (sotsiaalkindlustuskohus) on seisukohal, et Eläketurvakeskus võis

A1-tõendi väljastamise taotluse edastada Norrale, kuna Soomes ei olnud selle

väljastamise tingimused A puhul täidetud. Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 13 lõike 4 kohaselt tuli A staatus

riigiteenistujana Norras kindlaks määrata Norra riigisiseste õigusaktide alusel.

Vakuutusoikeuse (sotsiaalkindlustuskohus) hinnangul puudub Soome

ametiasutusel, sealhulgas Vakuutusoikeusel (sotsiaalkindlustuskohus) pädevus

võtta seisukohta küsimuses, kas A töötas Norra ülikoolis riigiteenistujana, kuivõrd

tegemist on Norra õiguse tõlgendamisega. Soome ametiasutus ei või jätta Norra

EELOTSUSETAOTLUS 10.11.2025 – KOHTUASI C-784/25

10

ametiasutuse, nimelt NAV antud tõlgendust ja väljastatud A1-tõendit arvesse

võtmata, kui ta teeb otsuse, millise riigi sotsiaalkindlustust reguleerivad õigusaktid

on A suhtes kohaldavad, kuna Norra ametiasutuse, nimelt NAV väljastatud

A1-tõend on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 5

kohaselt Soomele siduv.

35 Vakuutusoikeuse (sotsiaalkindlustuskohus) leiab, on käesolevas asjas on vaja

esitada eelotsusetaotlus, kuna liidu õiguse sätete kohaldamine toob ilmselt kaasa

olukorra, kus vaatamata õiguskaitsevahendite kasutamist reguleerivate

menetlusnormide nõuetekohasele järgimisele puudub A-l nii Norras kui Soomes

võimalus pöörduda riigiteenistuja staatuse kindlaksmääramise ja A1-tõendi

kehtivuse küsimuse lahendamiseks sõltumatu kohtu poole.

Eelotsuse küsimused

36 Eelnevale tuginedes esitab Vakuutusoikeus (sotsiaalkindlustuskohus) järgmised

eelotsuse küsimused:

37 Norra esimese astme sotsiaalkindlustusasutus (NAV) väljastas A-le A1-tõendi,

millest nähtub, et vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 1 punktile d töötas A

1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2021 tähtajalise teenistussuhte alusel Norra

ülikoolis Norra riigiteenistujana. Kas NAV väljastatud A1-tõend on Soome

sotsiaalkindlustusasutustele, sealhulgas Vakuutusoikeusele

(sotsiaalkindlustuskohus) siduv, olgugi et NAV ei ole Norras selles küsimuses

teinud sisulist vaidlustatavat otsust, vaid on õiguse otsustada, millise riigi

sotsiaalkindlustust reguleerivad õigusaktid on A suhtes kohaldatavad, üle andnud

pädevale Soome asutusele, st Eläketurvakeskusele?

38 Kas esimesele küsimusele antavat vastust mõjutab asjaolu, et juhul, kui Soome

sotsiaalkindlustusasutustele on NAV seisukoht ja tema väljastatud A1-tõend

siduv, puudub – vaatamata õiguskaitsevahendite kasutamist reguleerivate

menetlusnormide nõuetekohasele järgimisele – A-l nii Norras kui Soomes

võimalus pöörduda riigiteenistuja staatuse ja NAV väljastatud A1-tõendi

kehtivuse küsimuse lahendamiseks sõltumatu kohtu poole.

[…].

[sh teave edasikaebamise ja kohtu koosseisu kohta]