Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Eve Mägi

AS Lääne-Tallinna Keskhaigla

[email protected]

Teie 05.01.2026 Meie 20.01.2026 nr 2.2-9/26/32-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise küsimusega kinnipeetavate terviseandmete

väljastamise kohta Tallinna Vanglale seoses mittevaralise kahju hüvitamise nõuetele vastamisega.

Esmalt selgitan, et AKI annab siduvaid õiguslikke hinnanguid ainult järelevalvemenetluse raames.

Tulenevalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise

seaduse (MSVS) §-st 3 saab Andmekaitse Inspektsioon anda õigusalaseid selgitusi inspektsiooni

tegevuse aluseks olevate õigusaktide ja asutuse pädevuse kohta, mistõttu vastame Teie kirjale osas,

mis jääb selgitustaotluse raamidesse.

Isikuandmete töötlemine peab olema kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) artiklis

5 sätestatud põhimõtetega, sh peab töötlemiseks (päringute tegemine, andmete edastamine jms)

esinema IKÜM artiklis 6 nimetatud õiguslik alus. Eriliiki isikuandmete töötlemisel on lisaks

vajalik, et esineks üks IKÜM artikkel 9 lõikes 2 toodud eranditest, mis lubaks töödelda eriliiki

isikuandmeid, sh terviseandmeid. Muul juhul on eriliiki isikuandmete töötlemine keelatud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 768 lõike 1 kohaselt peavad tervishoiuteenuse osutaja ja

tervishoiuteenuse osutamisel osalevad isikud hoidma saladuses neile tervishoiuteenuse osutamisel

või tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid patsiendi isiku ja tema tervise seisundi

kohta, samuti hoolitsema selle eest, et tervishoiuteenuse osutamist kajastavates dokumentides

sisalduvad andmed ei saaks teatavaks kõrvalistele isikutele, kui seaduses või

kokkuleppel patsiendiga ei ole ette nähtud teisiti. Seega saab terviseandmete väljastamine toimuda,

kas patsiendi nõusolekul või seaduse alusel. Kui patsiendi nõusolek võimaliku alusena ära langeb,

peab terviseandmete avaldamiseks õiguslik alus tulenema seadusest.

Riigikohus on lahendis nr 1-20-50712 selgitanud, et seadusest tulenev alus terviseandmete

väljastamiseks võib olla kahetine – kas andmete avaldamist lubav või selleks kohustav. Kohustus

patsiendisaladuse avaldamiseks võib tuleneda mõnest valdkondlikust õigusaktist. Sellisel juhul on

seadusandja otsustanud, et avalik huvi on olulisem patsiendi huvist hoida tervishoiuteenuse

osutamise käigus avaldatud andmed saladuses, nt abivajavast lapsest teavitamise kohustus.

Samas lubav alus saladuse hoidmise kohustusest kõrvalekaldumiseks saab olla muu hulgas

vastamisel uurimisasutuse nõudele seoses neile seadusega pandud ülesannete täitmisega. Näiteks

psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 5 lg 2 sätestab, et psühhiaatrilist ravi ja diagnoosi puudutav

teave on isiku eraelu saladus ja selle edastamine väljapoole raviprotsessi on lubatud ainult isiku

enda või tema seadusliku esindaja kirjalikul nõusolekul, samuti uurimisasutuse, politsei,

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks

tunnistamise kohta 2 RKKK 01.04.2022 lahend 1-20-5071, p 23 jj

2 (2)

prokuratuuri, kriminaalhooldusosakonna või kohtu seadusest tuleneva nõude alusel. PsAS § 5

lõikes 3 sätestatud arsti konfidentsiaalsuskohustuse eesmärki silmas pidades tuleb PsAS § 5 lõiget

2 tõlgendada nii, et see lubab asutusele viimase nõudmisel esitada üksnes info selle fakti kohta,

kas isik on ravi saanud ning seoses millise diagnoosiga. Norm ei anna aga alust VÕS §-s 768

sätestatud saladuse hoidmise kohustusest kõrvalekaldumiseks laiemalt, s.o avaldada andmeid ravi

täpsema sisu, diagnoosi nüansside ning ravi käigus teatavaks saanud muude asjaolude kohta,

rääkimata kogu haigusloo avaldamisest. Kohtu hinnangul ei loo ükski seadus iseseisvat õiguslikku

alust nõuda kutsesaladust hoidvalt tervishoiutöötajalt patsiendi andmeid laiemas ulatuses ega anna

ka arstile õigust kutsesaladust laiemalt avaldada, kui seda võimaldavad VÕS § 768 ja seda

täpsustavad sätted (nt PsAS § 5).

Kokkuvõttes võib AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Tallinna Vanglale isiku terviseandmeid

väljastada juhul, kui andmesubjekti nõusoleku puudumisel on andmete avaldamiseks olemas

seadusest tulenev õiguslik alus. Sealjuures tuleb arvestada, et ka õigusliku aluse olemasolul ei või

välja anda kogu teavet isiku tervisliku seisundi kohta. Seaduse alusel terviseandmete väljastamisel

tuleb lähtuda õiguslikus aluses sätestatud piiridest ning ka IKÜM artiklis 5 sätestatud

eesmärgipärasuse ja minimaalsuse nõudest. Kahtluse korral tuleb andmete taotlejalt üle küsida,

milliseid andmeid vajatakse, millisel õiguslikul alusel ja miks just sellises ulatuses andmed on

vajalikud eesmärgi täitmiseks.

Lisaks soovitab inspektsioon konkreetsete isikuandmete töötlemisega seotud küsimuste korral

pöörduda alati esmalt oma asutuse andmekaitsespetsialisti poole, kelle üheks ülesandeks on

teavitada ja nõustada isikuandmeid töötlevaid töötajaid seoses andmekaitsenormidest tulenevate

kohustustega (IKÜM art 39 lg 1 punkt a). AS Lääne-Tallinna Keskhaigla andmekaitsespetsialist

on Eed Allik-Hõimoja, kontakt [email protected].

Loodan, et selgitustest oli abi.

Lugupidamisega

Anu Suviste

jurist

peadirektori volitusel